Hankija vastus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, 10115 Tallinn Teie: 08.04.2024 nr 12.2-10/61 Meie: 11.04.2024 nr 6-7/24/2390-1 Edastatakse elektrooniliselt e-posti aadressile [email protected] Ligipääs: riigihangete vaidlustuskomisjon ja vaidlustaja VASTUS VAIDLUSTUSELE HANKES “Tervisetehnoloogia ja -teenuste valdkonna väärtuspõhise toimemudeli väljaarendamine ja elluviimine“ (RHR viitenr 272693) Vaidlustaja: ühispakkujad Tartu BT Park OÜ (registrikood: 14217720, ühispakkujate volitatud esindaja) ja Accelerace Management A/S (registrikood: 32163289). Vaidlustaja esindaja: Sven Parkel (ühispakkujate volitatud esindaja, Tartu BT Park OÜ, juhatuse liige) Hankija: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (registrikood: 90006012) Hankija esindaja: Siret Suurväli (jurist) 1. ASJAOLUD 1.1. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus avaldas 08.12.2023 riigihangete registris riigihanke „Tervisetehnoloogia ja -teenuste valdkonna väärtuspõhise toimemudeli väljaarendamine ja elluviimine“ hanketeate, mille riigihangete registri (edaspidi RHR) viitenr on 272693 ja milles oli taotluste esitamise tähtpäevaks määratud 14.03.2024. 1.2. 28.03.2024 edastas hankija pakkujatele otsuse, millega tunnistati mittevastavaks ja lükati tagasi vaidlustaja Tartu BT Park OÜ ja Accelerace Management A/S ühispakkumus, kuna esitatud pakkumus ei vasta RHAD Lisa 1 punktis 9.5.3.1.1. sätestatud nõudele. 1.3. 08.04.2024 edastati hankijale riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi VAKO) poolt vaidlustuse teade. Vaidlustuses leiab vaidlustaja, et hankija otsus taotleja taotluse mittevastavaks tunnistamise ja tagasi lükkamise osas ei ole põhjendatud. 2. HANKIJA SEISUKOHAD 2.1. Hankija ei nõustu vaidlustusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hankija 28.03.2024 otsus hankes „Tervisetehnoloogia ja -teenuste valdkonna väärtuspõhise toimemudeli väljaarendamine ja elluviimine“ pakkumuse mittevastavaks tunnistamise ja tagasi lükkamise kohta on õiguspärane. 2.2. Riigihanke alusdokumentide (edaspidi RHAD) tehnilise kirjelduse (edaspidi Lisa 1) punkti 9.5.3.1.1 kohaselt tuli pakkumuses esitada tervikliku teenuse pakkumiseks lahenduse kirjeldus, mis peamiste 1  tegevuste all sisaldab muuhulgas kirjeldust esmasele sihtgrupile pakutavate prototüüpide arendamise teenuste ja nende mahtude kohta. Teisisõnu tuli pakkumuses esitada kirjeldus teenustest, mida esmasele sihtgrupile prototüüpide arendamiseks pakutakse, sh pakutavate teenuste mahud. Pakkumuses puudub kirjeldus esmasele sihtgrupile pakutavate prototüüpide arendamise teenuste ja nende mahtude kohta, mistõttu tunnistati pakkumus RHADis esitatud tingimusele mittevastavaks. 2.3. Esmalt, vaidlustaja heidab hankijale ette, et RHAD ei täpsusta mõistet „prototüüp“. Seetõttu on vaidlustaja selle mõiste sisustamiseks võtnud aluseks veebis leitava võõrsõnade leksikoni 1, mille kohaselt on „prototüüp“ = tehniline kirjeldus, ehk mõistame antud hanke ja pakkumise raames prototüüpi kui seadme või süsteemi algmudelit või esialgset teostust. 2.3.1. Väide, et RHADis ei ole täpsustatud mõistet „prototüüp“, ei vasta tõele. RHAD punkti 1.9 kohaselt tuleb RHADis kasutatavate mõistete osas (juhul, kui mõiste on avamata), lähtuda Eesti Keele Instituudi Sõnaveebist (https://sonaveeb.ee/). Mõistele „prototüüp“ annab Sõnaveeb järgmise selgituse: masina, seadme või mingi rakenduse esialgne teostus, algne mudel, mida hrl edasi arendatakse. 2.4. Vaidlustaja hinnangul ei ole hankija RHADis täpsustanud, milliseid etappe prototüübi arendamine sisaldab ning kuidas mõõdetakse prototüübi arendamise teenuse mahtusid (töötundides, kulunud rahaliste vahenditena, toetatavate ideede arv, vm), ka ei ole viidatud teistele allikatele, mida punktile 9.5.3.1.1 vastamiseks tuleks aluseks võtta. 2.4.1. Vaidlustaja järeldab õigesti, et hankija ei ole RHADis sätestanud, milliseid teenuseid tuleb pakkuda RHAD Lisa 1 punktis 9.5.3.1.1 küsitud prototüüpide arendamise teenustena. Pakkumuses esitatav lahenduse kirjeldus on pakkuja poolt pakutav tervikkontseptsioon, kus pakkujal endal tuligi välja mõelda kuidas ta riigihanke esemeks oleva toimemudeli välja arendab. Sealhulgas milliseid teenuseid ja millistes mahtudes ta esmasele sihtgrupile prototüüpide arendamiseks plaanib kasutada. 2.4.2. Vaidlustaja on asunud vaidlustuses lahti mõtestama prototüüpimise protsessi (avalike digiteenuste disainimise tööriistakasti abil), võtnud aluseks erinevad veebist leitavad allikad ning järeldanud, et prototüübi arendamise protsess sisaldab samme idee ja sihtrühma defineerimisest, sarnaste toodete uuringust ja nende aspektide mõistmisest ning tagasiside saamisest olemasolevatele toodetele, prototüübi plaani loomisest, kasutajale suunatud lahenduse disainist, prototüübi ehitamisest ja testimisest. Vastav info on vaidlustaja sõnu esitatud pakkumuse punktis 2.3.1: “Creating opportunities for cross-disciplinary collaboration to develop more comprehensive solutions, involving parties from data, medicine, material, and behavioural sciences etc.” Vaidlustaja selgitab: „mainitud punktis on välja toodud ideekorje sihtrühmade ja ideede defineerimiseks patsiendi teekonna raames, ideede edasine arendamine tehnoloogia, lõppkasutaja väärtuse, äriarenduse, intellektuaalomandi ja regulatoorsel suunal ning ideede valideerimine arstidega mõistmaks pakutud lahenduse sobivust patsiendi teekonda /…/. Eelnevast järeldub, et vaidlustaja keskendub pakkumuses prototüüpimisele ehk prototüübi loomisele. Hankija ei ole aga küsinud RHAD Lisa 1 punktis 9.5.3.1.1 prototüübi loomise ideetasandi kirjeldust. Hankija on küsinud kirjeldust teenustest, mida prototüüpide (ehk juba olemasolevate prototüüpide) arendamiseks plaanitakse kasutada. Vastavalt Sõnaveebile on „prototüüp“ esialgne teostus või mudel, mida edasi arendatakse, mitte idee. 2.4.3. Ideestamine, sh ideekorje, ideede defineerimine, valideerimine ning edasiarendus, on tootearendusprotsessi üks etappidest. Sellele järgnevad kontseptualiseerimine, teostatavusanalüüs, disaini- ning arendusfaas ja testimise ning valideerimisfaas. Prototüüpimine kuulub arendusfaasi etappi, mille raames väljavalitud kontseptsiooni põhjal 1 https://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=protot%C3%BC%C3%BCp 2  pannakse paika esmased toote spetsifikatsioonid ja kavandatakse prototüübid. Arendusfaasis ja sellele järgnevas testimisfaasis arendatakse prototüüpe iteratiivselt edasi jõudmaks kommertsialiseerimisfaasi. Vaidlustaja pakkumuses on põgusalt käsitletud ideestamise faasi. Prototüüpimise eesmärgiks, sh sõnaveebi alusel, on välja töötada mudel, mida saab anda kasutajatele katsetamiseks ning tagasisidestamiseks. 2.4.4. Hankija kaalus, kas pakkumuse punktis 2.1.2 märgitud tegevus „In cooperation with our partner Accelerace we’ll licence in and make available for the registered ecosystem stakeholders a commercial startup support Tool“ on teenus prototüüpide arendamiseks. Nimetatud tööriista funktsioonid on loetletud pakkumuse leheküljel 26 – kuid selgelt ei ole nende seas prototüübi arendamise teenuseid. Lisaks kontrollis hankija viidatud tööriista ka lisatud lingilt, kuid ka sealt ei nähtu võimalikke prototüübi arendamise teenuseid. 2.5. Vaidlustaja väidab, et pakkumuse punktis 2.3.1 on toodud prototüübi arendamise tuge saavate ideede hulk ja eelarves on kirjas prototüüpide arendamiseks mineva toetuse rahaline maht (vastavalt RHAD Lisa punktis 9.5.3.1.1 nõutule). Lisaks on eelarves esitatud pakkumuse punktis 2.3.1 toodud töödele kuluv töötundide maht. 2.5.1. Hankija on juba eelnevalt selgitanud, et pakkumuse punktis 2.3.1 toodud tegevused, sh ideede arendamine, ei ole esmasele sihtgrupile pakutavate prototüüpide arendamise teenused. Seega ei saa arvestada ka ideede hulka esmasele sihtgrupile pakutavate prototüüpide arendamise teenuste mahtudena. Prototüüpide arendamisega kaasnevad alati kulud materjalidele ja/või tarkvaralahendustele. Pakkumuses esitatud eelarves on aga punkt 2.3.1 all probleemide kaardistamise ja ideede valideerimise alameelarveridadel ettevõtetele määratud summa null (0). 2.5.2. Vaidlustaja väide, et eelarves on kirjas prototüüpide arendamiseks mineva toetuse rahaline maht, on väär. Vastavalt RHAD punktile 4.2 tuli pakkujal esitada pakkumuses „Pakkumuse kulukomponendid“ RHAD lisa 3 vormil. RHAD lisa 3 vormi esitamise nõue on välja toodud ka riigihangete registris vastavustingimuste lehel punktis 8 - pakkumuse maksumuse jagunemine. Vormil tuli välja tuua nõutud andmed ning pakkuja poolt pakutavate peamise tegevuste andmed. See tähendab, et välja tuli tuua ka hankija poolt RHAD lisa 1 p-s 9.5.3.1.1 nõutud esmasele sihtgrupile pakutavate prototüüpide arendamise teenused ning nende teenuste mahud. Vaidlustaja ei ole nõutud vormi esitanud. Esitatud on omapoolne eelarve fail, mis ei kajasta tegevuste rahalisi mahtusid nõutud kujul. Nimetatud ridadelt ei ole võimalik tuvastada esmasele sihtgrupile pakutavate prototüüpide arendamise teenuste mahtu. Info esitamine enda loodud dokumendis ei ole keelatud, kuid pakkuja kanda jääb sellisel juhul risk ja hoolsuskohustus kogu nõutud info olemasolu kohta. 2.6. Vaidlustaja on asunud alles vaidlustamise protsessis sisustama ja tõlgendama oma pakkumuses esitatut. RHAD Lisa 1 punktis 9.5.3.1.1 kohaselt tuli pakkumuses esitada kirjeldus lahenduse tervikliku teenuse pakkumiseks. Vaidlustaja pakkumuses punktis 2.3.1 esitatud kahte lauset ei ole võimalik pidada nõutud prototüüpide arendamise teenuste ja mahtude kirjelduseks, mille alusel vaidlustaja pakkumus vastavaks tunnistada. Nagu ka hankija oma otsuses juba välja on toonud, kaalus hankija, kas nimetatud puudusi on võimalik kõrvaldada selgitustega, kuid leidis, et tegemist on sisuliste puudustega, mida ei ole võimalik selgitustega kõrvaldada. Selgitusi ei ole võimalik küsida andmete kohta, mida pakkuja ei ole eelnevalt ehk pakkumuse esitamise tähtpäevaks juba esitanud. Pakkumuses on võimalik selgitusega parandada vaid ilmseid tehnilisi vigu, mitte ilmseid sisulisi mittevastavusi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele (VAKO 06.02.2024, p 9.5). 2.7. RHAD lisa 1 p-s 9.5 toodud nõuded on seatud kohustuslikuna. Kui kohustused olid pandud selgelt hankega seotud dokumentides ja nende täitmata jätmise korral oli ette nähtud hankemenetlusest kõrvale jätmine, ei tohi hankija lubada selliste kohustuste täitmata jätmise mis tahes moel heastamist (Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas 3-23-1783, p 17). 2.8. Ka hankija on kohustatud rangelt kinni pidama enda poolt määratud tingimustest. Kuna pakkumuses puudub kirjeldus esmasele sihtgrupile pakutavate prototüüpide arendamise teenuste ja nende mahtude 3  kohta, tunnistas hankija pakkumuse mittevastavaks ja lükkas selle tagasi. RHAD p 5.1 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta RHAD-s esitatud tingimustele. 2.9. Vaidlustaja ei saanud hoolsuskohustuse täielikul täitmisel RHAD Lisa 1 punktis 9.5.3.1.1 esitatud nõuet teisi mõista, kui see kirjas on. Nõue on esitatud keeleliselt selgelt ning hankija hindas pakkumuste vastavust lähtudes sätestatud nõudest. Kui aga vastav nõue jäi vaidlustajale sisult arusaamatuks, oleks tulnud selle kohta hankijale enne pakkumuste esitamise tähtaega selgitustaotlus esitada. Selle asemel on vaidlustaja nõutud info pakkumuses esitamata jätnud. Hankija korraldas riigihankest huvitatud isikutele hanke väljakuulutamise järgselt ja enne taotluste esitamise tähtaega infopäeva, kus kõikidel osalejatel oli võimalik küsida selgitusi ja infot riigihanke eseme, eesmärgi ja RHADi tingimuste kohta. Ka vaidlustaja osales infopäeval. Seega on hankija teinud kõik endast oleneva, et pakkujal oleks võimalik esitada RHADis toodud nõuetele vastav pakkumus. 2.10. Kokkuvõtvalt on vaidlustaja etteheited alusetud, mistõttu palub hankija jätta vaidlustus tervikuna rahuldamata. Hankija on seadnud RHADis selge ja üheselt tõlgendatava tingimuse. Vaidlustaja ei ole küsinud tingimuse kohta selgitusi ega ole tingimust vaidlustanud. Hankija on järginud kõikide pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet ehk kontrollinud pakkumuste vastavust tingimusele samade näitajate pinnalt. 3. MENETLUSLIKUD TAOTLUSED 3.1. Jätta vaidlustus täies ulatuses rahuldamata. 3.2. Jätta vaidlustaja tasutud riigilõiv ja menetluskulud vaidlustaja kanda. 3.3. Lahendada vaidlustus kirjalikus menetluses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siret Suurväli volitatud esindaja Lisa 1 – digiallkirjastatud volikiri. 4  VOLIKIRI (kuupäev digiallkirjas) nr 1-14/22/5 Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (registrikoodiga 90006012), mida esindab juhatuse liige Sigrid Harjo, volitab hankeüksuse juristi Siret Suurvälja (Suurväli, isikukood 47904306522), edaspidi volitatu, esindama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust: 1. vaidlustusmenetluses Riigihangete Vaidlustuskomisjonis; 2. kohtumenetluses esimeses ja apellatsiooniastmes haldusasjades; 3. Riigikohtus haldusasjades. Volitus on antud edasivolitamise õiguseta. Esindusõigus kehtib alates allkirjastamisest kuni volitatu töösuhte lõppemiseni Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega või kui täitub vähemalt üks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 125 lõikes 2 sätestatud alustest, sõltuvalt kumb tingimus saabub varem. (allkirjastatud digitaalselt) Sigrid Harjo juhatuse liige