FinanceEstonia tagasiside krediidi kulukuse määra ülempiiri muutmisele

11. aprill 2024 FinanceEstonia tagasiside krediidi kulukuse määra ülempiiri muutmisele FinanceEstonia tänab võimaluse eest anda tagasisidet krediidi kulukuse määra (KKM) ülempiiri alandamise ideele. Antud idee tekkis krediidiinkassode ja -ostjate seaduse (KIKS) eelnõu menetlemise lõppfaasis. KIKS eelnõu väljatöötamiskavatsus ja eelnõu on läbinud mitmeid kooskõlastusringe ja selle menetlemine on seni olnud hõlmatud kohase kaasamise ja mõju hinnangutega. Sama ei saa paraku öelda hiljuF eelnõusse lisandunud krediidikulukuse määra alandamise küsimuse kohta. Lisaks jääb see küsimus KIKS reguleerimise eesmärgist väljapoole. KIKS eesmärk on seada inakssoturule, sh krediidiinkassode tegevusele selge õiguslik raamisFk. Ei ole põhjendatud ega õige KIKS eelnõu menetlemise lõppfaasis lisada eelnõule krediiditurgu, sh krediidiandjate tegevust ja tarbijaid oluliselt mõjutavat muudatust. See oleks vastuolus ka hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga, mis näeb eIe seaduseelnõu väljatöötamise protsessi, mille käigus peab muuhulgas kirjeldama seaduseelnõuga lahendatavat probleemi, selle olulisi mõjusid ja nende analüüsimise viisi. EriF arvestades, et KKM ülempiiri alandamine mõjutab krediidituru olukorda tervikuna, negaFivselt ja oluliselt, sh konkurentsi moonutavalt. Samal ajal tarbijatest krediidivõtjate kaitsele see muudatus posiFivset mõju ei avalda, vastupidi, väiksemate summade lühiajaline laenamine võib muutuda võimatuks (turutõrke olukord). Krediidi kulukuse määr (KKM) ei ole võrdsustatav intressimääraga, mida tarbija maksab krediidisumma kasutamise eest. KKM väljendab tarbijale laenu kogukulu protsendimäärana aastas kasutusse võetud krediidisummast. Selle arvutamisel võetakse arvesse nii intressi, lepingutasu, haldustasu jm tasud ning maksed, mis kaasnevad otseselt seotud laenu saamisega. KKM annab laenuvõtjale ülevaate kõikidest laenuga seotud kuludest. KKMi arvutamise metoodika ja esitlusviis on ühtlustatud, et tagada tarbijatele parem läbipaistvus ja võrreldavus. MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 1 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu  11. aprill 2024 Käesoleval hetkel on KKMi ülempiiriks krediidi andmise ajal EesF Panga viimaF avaldatud viimase kuue kuu keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordne määr. Krediidi kulukuse maksimaalse piirmäära muutmisega selle alandamise näol peab arvestama järgmiste asjaoludega. 1. Mõju tarbijale ja tarbijakrediidi kä2esaadavusele Krediidi kulukuse määra ülempiiri alandamine ei too oodatud tulemust tarbijate kaitseks. Tarbijate kaitseks üle võimete käivate kohustuste võtmise eest on riik kehtestanud piisavas ulatuses meetmeid, mis kogumina seavad adekvaatse piiri sõelumaks krediidivõimelised tarbijad nendest, kellele krediidi võtmine ei ole majanduslikult jõukohane. Arvestades täna kehFvat regulatsiooni, mis kohustab krediidiandjaid piirama reklaami, avaldama kohustuslikku lepingueelset teavet ning hindama krediidivõimelisust tuginedes erinevatele andmetele, on küsitav, millist märkimisväärset mõju (tagajärge) soovitakse antud muudatusega saavutada või millist puudujääki regulatsioonides lahendada? Krediidi kulukuse piirmäär mõjutab enim väikestes summades lühikese tagasimakse perioodiga tarbijakrediiFde väljastamist. Näiteks: tarbijal on vajadus soetada uus pesumasin, kuna eelmine läks rikki. Pesumasina hind 400 eurot, krediidisumma tagasimakse periood 12 kuud, lepingutasu 9.90, igakuine haldustasu 0.99 eurot ja intressimäär 12,9%, igakuine kuumakse 39,56 eurot, KKM 37,36%. Kui lubatav KKM oleks KKMi kahekordne määr, siis oleks toodud näite puhul piirmäär ületatud ning krediidilepingu tühine. Selle tulemusena jääks tarbija poolne nõudlus rahuldamata, kaupmehel kaup müümata, eIevõIel käive saamata jne. Tarbijal tuleks oma vajaduse katmiseks võIa suurem laenusumma pikemaks perioodiks, mille kogukulu summana oleks hoopis kõrgem. Reeglina ongi väiksemates summades krediidid seotud konkreetse toote ostmisega (nt järelmaks). Selliste krediidisummade arvelt ei toimu üldiselt tarbija jooksvate kulude või võlgnevuste katmist. SamuF toome välja, et väikestes summades laenude võlgnevusse jäämise määr on oluliselt madalam võrreldes pikemaajaliste MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 2 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu  11. aprill 2024 ning suuremate krediidisummadega (selguse huvides ei ole siin viidatud hüpoteekkrediidile ega eluaseme laenudele). Ülempiir aga ei mõjuta üldjuhul suuremate laenusummade väljastamist. Nende puhul on ka tagasimakse perioodid oluliselt pikemad, intressimäärad madalamad, mis mõjutavad krediidi kulukuse määra arvutuslikku tulemust. Väljapakutud kahekordne KKMi piirmäär võib hakata oluliselt mõjutama mõistlikku krediidiandja tegevust (näiteks piirab ebamõistlikult ja põhjendamatult tüüpilise järelmaksu väljastamist). Ka krediidiandja poolt turuFngimustel väljastatavad laenud võivad teatud juhtudel ületada madalamat piirmäära. Krediidilepingu hinnastamise üheks faktoriks on kliendiga seotud risk ning hinnastamise liigse piiramise Fngimustes muutuks kõrgema riskitasemega tarbijate puhul krediidi saamine äärmiselt keeruliseks. Oleme arvamusel, et täiendava mõjuhinnanguta, sh mõju majandusele üldiselt, võib KKMi piirmäära alandamine olla kahjulik muuhulgas tarbijale endale. MuudatuseIepanek puudutab kogu tarbijakrediiditurgu, piirates oluliselt ka krediidiandjate eIevõtlusvabadust ja tarbijate juurdepääsu tarbijakrediidile. 2. Mõju reguleeritud tarbijakrediidi väljastamisele Nagu eelnevalt välja toodud, siis KKMi piirmäära järsu alandamise tulemusena muutuks võimatuks väikeste summade lühikeseks perioodiks laenamine. Seega tekiks antud segmendis vahetu turutõrge. Eeltoodud näite puhul, kus tarbija vajas lühiajaliselt 400 euro suurust järelmaksu, ei ole seda enam võimalik saada. Kui tema soov ja vajadus laenu saamiseks on aga piisavalt suur, siis võtab ta kas suurema laenu pikemaks perioodiks või laenab reguleerimata alternaFivsest keskkonnast (nt Facebooki grupp), mis lõpuks seab ta aga hoopis kehvemasse olukorda. KKMi ülempiiri alandamine võib mõjutada tarbijate käitumist ka vastupidiselt soovitud suunas, luues olukorra, kus tarbija jaoks näib krediit justkui taskukohasem, mistõIu võib tarbija käitumine muutuda krediidi taotlemisel veelgi kergekäelisemaks. MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 3 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu  11. aprill 2024 3. Mõju krediidiandjate äritegevusele Siinkohal peab arvestama, et krediidi väljastamise hind kujuneb eelkõige krediidi väljastamisega seotud kulude baasil. Nendeks kuludeks on näiteks tarbija krediidi võimelisuse hindamisega seotud kulud, rahapesu- ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud kulud, tasulistesse registritesse päringute tegemise kulud ja ka kapitalikulud, mis on oluliselt kõrgemad kui krediidiasutustel, kel on võimalik kaasata hoiuseid. Väiksemate krediidiandjate jaoks jagunevad need kulud ka väiksema arvu klienFde vahel. Hoolimata asjaolust, et krediidiandjate kulud on kõrgemad, peaks ka neil säilima krediidiasutustega samaväärne võimalus krediidi väljastamiseks. Ühe olulise osapoole halvemasse konkurentsiolukorda seadmine vähendab veelgi niigi kesist konkurentsi krediiditurul. Niisugune rutakas samm mõjutaks krediiditurgu selgelt krediidiasutuste ehk pankade kasuks, seega moonutaks konkurentsi lubamatult ning tekitaks vastuolu konkurentsiseaduse ja riigiabi reeglitega. ViimaF välja toodud mõjud on ainult osa võimalikest mõjudest, mille krediidi kulukuse maksimaalse piirmäära alandamine kaasa tooks. Tulenevalt väga lühikesest arvamuse esitamise tähtajast, ei ole võimalik põhjalikku mõjuhinnangut läbi viia. Näeme, et täiendavalt tuleks analüüsida, kas planeeritav muudatus üldse aitaks kaasa võlgnike arvu vähenemisele, kas tegemist on proportsionaalse meetmega soovitud eesmärgi saavutamiseks jne. 4. Õiguslikud probleemid Lisaks välja toodud mõjude hindamise vajadusele juhime tähelepanu ka võimalikele juriidilistele probleemidele. 1) EesF Põhiseadus sätestab õiguse eIevõtlusvabadusele, mille esemeline kaitseala hõlmab kõiki tegevusalasid ja elukutseid, mille puhul isik pakub enda nimel kaupu või teenuseid. EIevõtlusvabadust riivab avaliku võimu iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne eIevõtlusega seotud tegevuse. Õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ja proportsionaalsed ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 4 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu  11. aprill 2024 vabaduste olemust. Piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see normi legiFimse eesmärgiga on põhjendatav. Kasutatud vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. EIevõtlusvabaduse tuumaks on Riigikohus pidanud riigi kohustust miIe teha põhjendamatuid takistusi eIevõtluseks (vt RKPJKo 28.04.2000, 3-4-1-6-00, p 11; RKPJKo 06.07.2012, 3-4-1-3-12, p 41): „EIevõtlusvabadus kaitseb eIevõtja võimalust toimida turu Fngimustes riigi põhjendamatu sekkumiseta.“ (RKÜKo 09.12.2013, 3-4-1-2-13, p 112). EIevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne eIevõtlusega seotud tegevuse (vt RKPJKo 28.04.2000, 3-4-1-6-00 p. 11). EIevõtlusvabaduse kaitseala on riivatud juba siis, kui avalik võim mõjutab seda vabadust ebasoodsalt – nt halvendatakse varem kehFnud õigusraamisFkku (vt RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02; RKPJKo 16.12.2013, 3-4-1-27-13). Arvestades, et muudatuseIepaneku tegemisel ei ole analüüsitud muudatuse mõju ega piirangu asjakohasust ja proportsionaalust taotletava eesmärgiga, leiame, et antud juhul ei ole krediidiandjate eIevõtlusvabaduse piiramine proportsionaalne. 2) Kuivõrd väiksemate krediidiandjate jaoks on kapitali ja riski kulud kõrgemad, siis krediidi kulukuse määra ülempiiri järsu alandamisega saavad sisuliselt pangad konkurentsiseaduse § 14 mõIes eri- või ainuõiguse tarbijakrediidi turul tegutseda. 3) Niivõrd tugev konkurentsimoonutus võib osutuda ka lubamatuks riigiabiks Euroopa Liidu toimimise lepingu arFkli 107 mõIes. Rahandusministeeriumis on väljatöötamisel posiFivse krediidiregistri kasutusele võtmine, mis aitab suurel määral kaasa vastutustundliku laenamise põhimõIe tõhusamale rakendamisele ja võlgnike arvu vähendamisele. FinanceEstonia on seisukohal, et praeguses faasis ei ole mõistlik täiendavate analüüsimata meetmete ja piirangute rakendamine, vaid tuleks keskenduda posiFivse krediidiregistri loomisele ja kasutusele võtmisele. MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 5 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu  11. aprill 2024 Lugupidamisega, Kaido Saar FinanceEstonia juhatuse esimees MarFn Länts FinanceEstonia krediidiandjate töögrupijuht Anu Müürsepp FinanceEstonia tegevjuht MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 6 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu