dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eesti Post AS üldkoosoleku otsus

Rahandusministeerium · 17. aprill 2024
Viit
12.5-4/1873-1
Registreeritud
17. aprill 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
12.5 RIIGI HUVIDE KAITSE KORRALDAMINE RIIGI OSALUSEGA ERAÕIGUSLIKES JA AVALIK-ÕIGUSLIKES JURIIDILISTES ISIKUTES
Sari
12.5-4 Aktsionäri-, osaniku-, asutaja-, liikmeõiguste teostamisel tehtud üldkoosoleku ja asutaja otsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
12.5-4/2024
Vastutaja
Tarmo Porgand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond)

Failid

  • 📎YLDKOOSOLEKU_OTSUS_nr_3_Eesti_Post_AS_11_04_2024.asice7423 KB

Sisu (failidest)

AS EESTI POST KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS Tallinn, 11.04.2024 nr 3 AKTSIASELTSI ÄRINIMI, REGISTRIKOOD JA ASUKOHT AS Eesti Post, registrikood 10328799, asukoht Pallasti 28, Tallinn, Eesti Vabariik AINUAKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nimel regionaalminister Madis Kallas Aktsiate/häälte arv: 1 571 412 aktsiat, igaüks nimiväärtusega 10 eurot, mis põhikirja punkti 3.5 alusel annab 1 571 412 häält Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi 2023. a majandusaasta aruannet (Lisa 1) koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega (Lisa 2) ja nõukogu tegevusaruannet 2023. a majandusaasta kohta (Lisa 3); tutvunud AS Eesti Post 2023. a majandusaasta aruandega, sõltumatu vandeaudiitori otsusega ja aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud tegevusaruandega; võttes aluseks riigivaraseaduse § 5 lõike 5, § 77 lõike 1 ja äriseadustiku § 278, § 298 lõike 1, § 305 lõike 1, § 334 lõike 1 ning kooskõlas AS Eesti Post põhikirja punktiga 4 KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAB 1. Kinnitada AS Eesti Post 2023. a majandusaasta aruanne. 2. Korralisel üldkoosolekul käsitleti omaniku ootuste täitmist 2023. aastal. Vaatamata sellele, et paari finantseesmärki ei saavutatud oodatud mahus, on äriühingu tegevus strateegiliste eesmärkide täitmisel ja finantseesmärkide täitmisele püüdlemisel osaluse valitseja seisukohalt tunnustust vääriv. Kokkuvõttes on osaluse valitseja koondhinnang omaniku ootuste täitmisele 2023. aastal hea. 3. Kinnitada, et AS-i Eesti Post kontserni jaotamata kasum seisuga 31.12.2023 summas 42 749 tuhat eurot, millest 2023. aasta puhaskahjum moodustas -1 260 tuhat eurot, jäetakse jaotamata täiendavate investeeringute vajaduse katmiseks ning kontserni konkurentsivõime tõstmiseks. 4. Nõukogu töökorra ja põhikirja muutmisega seoses: 4.1. kinnitada AS Eesti Post nõukogu töökord uues redaktsioonis (Lisa 4); 4.2. kinnitada AS Eesti Post põhikiri uues redaktsioonis (Lisa 5); 4.3. tunnistada kehtetuks AS Eesti Post ainuaktsionäri 02.03.2022. a otsusega nr 1.1-5/22-006 kinnitatud AS Eesti Post põhikiri. 5. Kinnitada AS Eesti Post kontserni juhtimispõhimõtted uues redaktsioonis (Lisa 6) Kõik otsused on vastu võetud 1 571 412 poolthäälega (100% koosolekul esindatud häältest). (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lisad: 1. AS Eesti Post 2023. a konsolideeritud majandusaasta aruanne (asice); 2. AS Eesti Post aruanne seoses korruptsioonivastase seaduse ja seotud osapooltega (asice); 3. AS Eesti Post 2023. a nõukogu tegevusaruanne (pdf); 4. AS Eesti Post nõukogu töökord (pdf); 5. AS Eesti Post põhikiri (pdf); 6. AS Eesti Post kontserni juhtimispõhimõtted (pdf). 2 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Aktsiaselts Eesti Post aktsionärile Meie arvamus Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Aktsiaselts Eesti Post ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2023 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Mida me auditeerisime Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2023; • konsolideeritud koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulist teavet arvestuspõhimõtete kohta ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab Tegevusaruannet, Omniva kontserni ülevaade, Juhtimine ja Kestlikkusaruanne (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. AS PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, www.pwc.ee Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates: • tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja • tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Pidades silmas auditi käigus saadud teadmisi ja arusaamu Kontsernist ja selle keskkonnast, oleme lisaks kohustatud avaldama, kui oleme tuvastanud olulisi väärkajastamisi tegevusaruandes ja muus informatsioonis, millest saime teadlikuks enne käesoleva audiitori aruande kuupäeva. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA- dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; 2 • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; • otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist; • hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis; • hangime piisava asjakohase tõendusmaterjali Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äritegevuste finantsinformatsiooni kohta, avaldamaks arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta. Me vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest ja oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. AS PricewaterhouseCoopers /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Janno Hermanson Kristiina Veermäe Vandeaudiitor, litsents nr 570 Vandeaudiitor, litsents nr 596 18. märts 2024 Tallinn, Eesti 3 AS Eesti Post aastaraamat 2023 Aruandeaasta algus: 01.01.2023 / Aruandeaasta lõpp: 31.12.2023 AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 2 Omniva Aastaraamat 2023 koondab endas ühiskondliku vastutuse ja hea ühingujuhtimise tava (HÜT) aruanded, tegevusaruande ning raamatupidamise aastaaruande. Oleme aruanded kokku pannud kooskõlas Eesti raamatupidamise seaduse ja rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), arvestades ka HÜT-i nõuetega. Dokumendid on valminud ettevõtte juhtkonna ja valdkondade spetsialis- tide koostöös ning suunatud asjatundlikule lugejale. Üldandmed Ettevõtte nimi: AS Eesti Post Äriregistri kood: 10328799 Majandusaasta algus: 1. jaanuar Majandusaasta lõpp: 31. detsember Juriidiline aadress: Pallasti 28, Tallinn 10001, Eesti Vabariik Telefon: +372 664 3200 E-post: [email protected] Kodulehekülg: www.omniva.ee Tegevusala: posti- ja kullerteenused Juhatus: Mart Mägi, Heiki Raadik, Martti Kuldma, Gusts Muzikants, Kastytis Valantinas Nõukogu: Helo Meigas (esimees), Madis Laansalu, Rasmus Ruuda, Rainer Osanik, Toomas Talts Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 3 Sisukord 1 Omniva kontserni ülevaade 4 Kestlikkusaruanne 1.1 Kontserni iseloomustus ja struktuur 5 4.1 Üldinfo ja raporteerimise põhimõtted 44 Olulisemad tulemusnäitajad 6 4.2 Kestlikkuse strateegia 45 1.2 Tegevjuhi pöördumine 7 4.3 Keskkonnahoid 49 1.3 Peamised tegevustulemused 2023 8 4.4 Meie inimesed 56 1.4 Tegevusmahud ja võrgustik 9 4.5 Äriline käitumine ja koostöö 66 1.5 Missioon, visioon ja väärtused 15 1.6 Strateegia aastateks 2022-2026 17 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne 70 1.7 Õiguslik raamistik 18 1.8 Olulisemad sündmused 2023. aastal 19 Raamatupidamise aastaaruande lisad 75 1.9 Tunnustused 21 Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted 76 Lisa 2 Finantsinstrumendid 87 2 Juhtimine Lisa 3 Raha 87 Lisa 4 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 88 2.1 Ümberkorraldused ettevõtte tegevuses/struktuurimuudatused 23 Lisa 5 Varud 88 Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne 23 Lisa 6 Tütarettevõtjad 89 2.2 Üldkoosolek 23 Lisa 7 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 90 2.3 Nõukogu 24 Lisa 8 Põhivara 91 2.4 Nõukogu koosseis ja tasustamine 25 Lisa 9 Rendilepingud 95 2.5 Auditikomitee 26 Lisa 10 Intressikandvad võlakohustised 97 2.6 ESG ja tasustamiskomitee 26 Lisa 11 Lühi- ja pikaajalised võlad 98 2.7 Juhatus 27 Lisa 12 Omakapital 99 2.8 Teabe avaldamine 28 Lisa 13 Müügitulu kliendilepingutelt 100 2.9 Finantsaruandlus ja auditeerimine 28 Lisa 14 Saadud toetused 101 2.10 Riskijuhtimine ja riskid 29 Lisa 15 Muud äritulud 101 2.11 Tulemus- ja kvaliteedijuhtimine 31 Lisa 16 Kaubad, toore, materjal ja teenused 102 2.12 Korruptsioonivastane võitlus 31 Lisa 17 Muud tegevuskulud 102 2.13 Muudatused põhikirjas ja regulatsioonides 31 Lisa 18 Tööjõukulud 103 Lisa 19 Muud ärikulud 103 Lisa 20 Finantstulud ja -kulud 104 3 Tegevusaruanne Lisa 21 Tulumaks 104 Lisa 22 Tehingud seotud osapooltega 105 3.1. Tegevuskeskkond 33 Lisa 23 Finantsriskide juhtimise eesmärgid ja põhimõtted 106 3.2 Finants- ja efektiivsusnäitajad 34 Lisa 24 Tingimuslikud kohustused ja varad 114 3.3 Tulud ja kulud 35 Lisa 25 Sündmused peale aruandekuupäeva 115 3.4 Arendus- ja investeerimistegevus 39 Lisa 26 Finantsinformatsioon emaettevõtja kohta 116 3.5 Dividendid 39 3.6 Tütarettevõtete tegevus 40 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 120 3.7 Plaanid 2024. aastaks 41 Kasumi jaotamise ettepanek 123 3.8 Vastutustundlik tegevus 42 Juhatuse kinnitus ning juhatuse liikmete allkirjad 2023. konsolideeritud majandusaasta aruandele 124 Omniva kontserni ülevaade AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 5 1.1. Kontserni AS Eesti Post on rahvusvaheline kontsern (edaspi- iseloomustus di koos nimetatuna „kontsern“), mille põhitegevus- ja struktuur ala on logistikateenuste (peamiselt paki- ja pos- UAB Omniva LT sorting titeenuste), digiteenuste ja rahvusvahelise tran- siidi teenuste osutamine. Kontserni koduturg on Baltikum. UAB Omniva LT SIA Omniva Omniva kontserni kuuluvad emaettevõtja AS Eesti Post ning tütarettevõtjad Finbite OÜ ja Picapac OÜ Eestis, tütarettevõtja SIA Omniva Lätis, tütarettevõtja UAB Omniva LT ja tema tütarette- võtja UAB Omniva LT Sorting Leedus. AS Eesti Post SIA Omniva ja UAB Omniva LT põhitegevus on paki­ automaadi- ja kullerteenuse osutamine Lätis ja Leedus. UAB Omniva LT Sorting on asutatud uue logistikakeskuse rajamiseks Kaunasesse. Finbite OÜ põhitegevuseks on infoäri teenused (e-arved). Finbite OÜ Picapac OÜ Picapac OÜ põhitegevuseks on pakiautomaatide tehnoloogiliste lahenduste arendamine ja perso- naalsete pakiautomaatide teenuse osutamine. Omandisuhtelt on Omniva 100% Eesti riigile kuuluv äriühing, mis kuulub Regionaal- ja Põllumajandus- ministeeriumi haldusalasse. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 6 2023. aastal Meil on 1233 pakiautomaati Meil on Eestis 58 postkontorit, läbisime Baltikumis (Eestis 364; Lätis 371; Leedus 498) 61 postipunkti ja 1033 kirjakasti 34,5 miljonit km Kontsernis töötas Omniva sorteerimiskeskused asuvad 385 aastat ajalugu (alates Rootsi 2023. aastal keskmiselt väljaspool Baltikumi veel Soomes, riikliku postisüsteemi juurutamisest 2413 inimest Suurbritannias, Hollandis, Saksamaal, kuninganna Kristiina poolt Eesti- ja Omaanis ja Kõrgõzstanis. Liivimaal eestkostevalitsuse Meil on kaubaedastuspunktid ka postimääruse alusel). Ameerika Ühendriikides. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 7 1.2. Muutunud keskkond 2023. aastal mõjutas oluliselt Omniva tulemusi ja Toimime ühtse Baltikumi organi­ tegevust. Meie 2023. aasta majandustulemus 131,7 miljoni euro neto­ satsioonina, pakkudes esma­ Tegevjuhi käibe ja 1,3 miljoni euro kahjumiga jäi selgelt alla ootustele. Kõrge inflat­ klassi­ list teenust igas koduturu pöördumine sioon, tarbijate kindlustunde langus aasta teises pooles, jätkuv sõda riigis ja üle riigipiiride. Lisaks Ukrainas koos tarneahelate muutustega tõid kaasa keerulised olud nii oleme kokku leppinud selged kogu logistikasektorile kui ka Omnivale. Kuigi alustasime ettevalmistusi juhtimispõhimõtted ja kestlikkuse varakevadel võimalikuks turu muutuseks, pean tõdema, et olime oma strateegia aastani 2030. muutustega liiga aeglased. Aasta viimases kvartalis tehtud otsused ja 2023. aastal jätkasime oma olu­ tegevused annavad aga kindlust positiivseks väljavaateks 2024. aastal. liste investeeringutega. Nen­ Tänan meie kliente, koostööpartnereid ja loomulikult kogu meeskonda, dest suuremad on Leetu raja­tav kelle tugeva pingutuseta poleks kohanemine võimalik olnud! kaasaegne sorteerimis­keskus Usun, et Omniva edu aluseks on meie tugevad väärtused – avatus, maksumusega üle 40 miljoni hoolivus, usaldusväärsus ja rõõmu tundmine tööst ning tulemustest. euro. Meie investeeringute Need väärtused aitavad meil mõista klientide, partnerite, kogu­ keskmes on selgelt keskkonda kondade, kohalike omavalitsuste, omanike ja ühiskonna ootusi ning säästvad lahendused – seda nii neile antud lubadusi ellu viia. Aasta jooksul oleme kohtunud mitmete hoonetes kui sõidukipargis, mida Eesti omavalitsustega ja loonud uued alused tuleviku koostööks. täiustame pidevalt elektri jõul Tegime mitmeid samme teenuse kättesaadavuse märkimisväärseks liikuvate autode, kaubi­ kute ja parandamiseks: lisasime üle Baltikumi 131 pakiautomaati, renoveeri­ alternatiivsõidukitega. sime 16 postkontorit Eestis ja suurendasime personaalse postitee­ Kõik tehtu on saanud teoks vaid tänu meie klientide usule ja võimekale nuse osakaalu. Koostöös erinevate osapooltega oleme vähendanud meeskonnale. Ühised väärtuste töötoad, arutelud ja tugevam Balti- teeninduspunkte ja kolinud parematele tegutsemispindadele. Suure kumi ülene koostöö on andnud Omniva inimestele tugeva tegut- muutusena tõime tagasi turule varahommikuse perioodika koju- semistahte. 2024. aastal keskendume efektiivsuse parandamisele kande suuremates linnades ja tagasime selle kõrge kvaliteedi aasta kõigis Omniva teenustes ja tegevustes. Jätkuvalt on fookuses viimases kvartalis. Tehtu on toonud kaasa klientide rahulolu kasvu teeninduskvaliteedi tõstmine, teenuste lihtsustamine ja kogu aastal lõpus, mille tulemu­ sena oleme oma valdkonnas jätkuvalt organisatsiooni automa­ ti­ seerituse ja digitaliseerituse kasvatamine. armastatuim kaubamärk Baltikumis. Tänan kogu meeskonda, kellega koos suudame pakkuda parimat Eelmine aasta oli Omniva meeskonnale oluline muutuste aasta. Me teenindust meie praegustele ja tulevastele klientidele! oleme postisektori parim tegija Ida-Euroopas ja Balkanil, aga soovime ja püüdleme veelgi enamat. Tahame olla parim partner oma klien- tidele ja koostööpartneritele nii täna kui ka tulevikus. Vaagides ette Lugupidamisega keerulisemaid aegu ja üha tihenevat konkurentsi viimase miili tee- nindamisel, muutsime Omniva juhtimismudeli koduturgude üleseks. Mart Mägi AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 8 1.3 Finants (EUR miljonit) Peamised tegevus- Müügitulu EBITDA* Puhaskasum/ Puhaskasum tulemused -kahjum enne tulumaksu 2023 131,7 14,9 (2022 - 122,9) (2022 - 17,6) -1,3 0,0 (2022 - 25,4) (2022 - 25,9) Varad Omakapitali Omakapital tootlus 133,2 60,0 (2022 - 123,8) -2,0% (2022 - 67,7) (2022 - 44,3%) Klient Pakkide arv** Kirjade arv Brändieelistus Kliendirahulolu 31,9 mln 8,6 mln 1 61 (2022 - 28,7) (2022 - 9,3) (2022 - 1) (2022 - 65) Töötajad Töötajate rahulolu (eNPS) Tööohutuse indeks 42 2 381 (2022 - 51) (2022 - 2 449) * EBITDA – põhitegevuskasum enne intressikulusid, tulumaksu ja kulumit; ** Baltikumis AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 9 1.4 Tegevusmahud Pakimahud ja võrgustik Pakiteenuste valdkonda kuuluvad: Pakimahud on aasta-aastalt kasvanud. 2021. aastat iseloomustasid koroona- piirangud, mille ajal pakimahud kasvasid hüppeliselt. Kuivõrd alates 2022. aastast kullerteenused koroonapiiranguid enam ei kehtestatud, siis on mahtude edasine kasv olnud tava- (sh kuller B2B, kuller B2C, rahvusvaheline kullerteenus) pärasem. 2023. aastal kasvasid pakimahud eelkõige tänu võrgustiku laienemisele ja üldisele turutrendile, mille kohaselt kaubandus on üha enam liikumas e-kanali- tesse. Tõusutrendis olid pakimahud kogu aasta vältel. pakiautomaadi teenused Pakimahud (miljonit tükki) siseriiklik (posti)pakiteenus sisenevad ja väljuvad rahvusvahelised pakid (sh maksikirjad) tolliteenused jm logistikateenused *ei kajasta rahvusvahelise äri pakimahtusid AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 10 Pakiautomaatide pakimahtude võrdlus eelmise aastaga Lätis +18% 20% 371 Eestis 364 15% +11% Leedus +8% +9% 498 10% Pakiautomaatide võrgustik ja mahud 5% Omnival on üle Baltikumi suurim võrgustik – 2023. aasta lõpus oli meil kokku 1233 pakiautomaati, neist Eestis 364, Lätis 371 ja Leedus 498. Oleme aasta jook- 0% sul suurendanud oma pakiautomaatide võrgustikku 131 automaadi võrra, sh avasime enam kui pooled uued automaadid Leedus, kus nõudlus oli 2023. aastal kõige tugevam. Näeme, et pakkide saatmise mahud kasvavad edasi ning tar- Meie pakiautomaate läbinud pakkide maht on võrreldes eelneva aastaga bijad ootavad jätkuvalt uusi pakiautomaate. Eesti e-kaubanduse liidu statistika kasvanud 11%. 2023. aastal jätkus Eestis kiire tarbijahindade tõus (+9%) ning kohaselt tellisid eestimaalased 2023. aastal pakiautomaatidesse 14,3 miljonit sisemajanduse kogutoodangu vähenemine (-3%). Jaekaubandusettevõtete pakki, mida on ligi 2 miljoni võrra rohkem kui aasta varem. Kasv oli eelmisel aas- müügi maht (ilma hinnatõusu mõjuta) langes aastaga -3%. Lätis ja Leedus olid tal 15,5%. Kõige suurem turuosa on Eestis jätkuvalt Omnival. Ka Lätis ja Leedus makromajanduslikud arengud 2023. aastal pisut leebemad, kuid ka seal oli oleme kahe suurima teenuseosutaja hulgas. tunda majandusaktiivsuse toppamist. Lisaks sellele on nii tarbijate kui kaup- meeste kindlustundele negatiivselt mõjunud jätkuv problemaatiline geo- Meie missioon on pakkuda parimat ja kodulähedast teenust üle Baltikumi. poliitiline olukord. Investeerime oma võrgustikku ka järgmisel aastal, lisades ja uuendades paki- automaate kõigis Balti riikides. Konkurents turul on tihe, mh on Eesti turule Arvestades neid arenguid tuleb pakimahtude enam kui 10%-list kasvu pida- lisandunud või lisandumas uusi teenuseosutajaid. See hoiab teenuse hinnad all, da tugevaks tulemuseks. Kaubanduses jätkub pikaajaline trend e-kanalitesse mis tähendab, et kasumlikuks tegutsemiseks on vaja ühelt poolt tagada piisa- liikumisel ja see toob kaasa ka suureneva nõudluse kiire, kvaliteetse ja usal- vad mahud, teiselt poolt aga peab tegutsemine olema kuluefektiivne. Seetõttu dusväärse pakkide saatmise ja kätte saamise teenuse järele. Meie ülesanne investeerime nii uutesse tehnoloogilistesse lahendustesse kui pingutame selle on sellele nõudluse vastata omapoolse pakkumisega, mis tähendab nii seniste nimel, et olemasolevad ressursid oleksid võimalikult mõistlikult rakendatud. pakiautomaatide ja kullerite töö efektiivsuse tagamist kui ka uute pakiau- Muuhulgas oleme senisest enam keskendumas oma tegevuse Baltikumi-ülesele tomaatide avamist. Paigalseis selles tegevusvaldkonnas pole võimalik, kuna juhtimisele. Nii suudame oma tegevusi optimeerida mitte ainult iga riigi põhi- konkurente on pigem lisandumas kui vähemaks jäämas. Samuti on konkuren- selt, vaid otsides ja leides nii kokkuhoiu kui efektiivsuse võimalusi meie kodu- did meedias avanud enda ambitsioonikaid investeerimisplaane. Tugevneva regioonis tervikuna. konkurentsi tingimustes on teenuse hinnastamine ka 2024. aastal tugeva surve all. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 11 Omniva Eesti 138 pakiautomaatide 20 28 arv ja pakimaht aastal 2023 4 9 10 7 Pakiautomaate: 6 364 30 11 17 52 11 9 12 Harju maakond 138 Võru maakond 12 Tartu maakond 52 Põlva maakond 11 Pärnu maakond 30 Rapla maakond 9 Ida-Viru maakond 28 Valga maakond 9 Lääne-Viru maakond 20 Lääne maakond 7 Viljandi maakond 17 Jõgeva maakond 6 Saare maakond 11 Hiiu maakond 4 Järva maakond 10 AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 12 32,6 miljonit pakki 2023. aastal Sorteerimismahud Omnival on sorteerimiskeskused nii Eestis, Lätis kui Leedus. Iga kuu sorteeri- takse neis keskmiselt umbes 3 miljonit pakki. Eestis Rae vallas Rukki tee logistikakeskuses on koos abiruumidega ca 13 000 m2. Enam kui 90% pakkidest sorteeritakse automatiseeritud sorteerimisliinil. Pakk liigub mööda sorteerimisliini spetsiaalse konveierlindi peal, mis liigutab paki õiges kohas kogujasse. Selliseid kogujaid on liinil 400. Iga koguja tähistab sihtkohta, on see siis pakiautomaat, asula või kullerring. Rukki teel töötleme umbes 35-40 000 saadetist päevas, ühes kuus aga umbes miljon pakki. Teine sorteerimiskeskus Eestis asub Tallinnas Pallasti tänaval, kus sorteeritakse peamiselt kirjasid ja komplekteeritakse otseposti. Igas kuus komplekteeri- takse keskmiselt ligi 5 miljonit komplekti. Läti sorteerimiskeskus asub kõige energiatõhusamas logistikakeskuses – Riia külje all Mārupe linnas asuvas Green Parkis, kus sorteeritakse keskmiselt ligi 1 miljon pakki kuus. Leedus alustasime Kaunases 2023. aastal uue sorteerimiskeskuse ehitamist, mille avame 2024. aasta keskpaigas. Selles saab olema ca 21 000 m2 pinda. Uue keskuse rajamisel arvestame kestlikkuse eesmärkidega, tänu millele klassifit- seerub see Leedus kehtestatud piirmäärade kohaselt liginullenergia-hooneks. Uuel ülikiirel sorteerimisliinil on võimalik hakata sorteerima enam kui 300 000 pakki päevas. 2023. aastal sorteeriti Omniva Baltikumi sorteerimiskeskustes 32,6 miljonit pakki, mida on võrreldes eelmise aastaga 12% rohkem. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 13 Traditsioonilised postiteenused Postiteenuste valdkonda kuuluvad: Omniva postikullerid kannavad üle Pikaajaliselt näeme kirjade vähenemise trendi jätkumist, kuna varem paberkir- Eesti klientidele kirju, ajalehti ja jana saadetud info liigub aina rohkem teistesse kanalitesse. reklaami, mille mahud aasta-aastalt 2023. aastal toimetas Omniva Eesti klientideni 22,3 miljonit ajalehte ja aja­kirja, vähenevad. mida on 16% rohkem kui aasta varem. Kasv tulenes sellest, et pärast seda, Eestis koguti ja kanti 2023. aastal kui AS Express Post andis teada varahommikuse kande teenuse osutamise laiali 8,6 miljonit kirja. Kirjade arv on lõpetamisest, hakkas Omniva seda osutama alates aprillist. Ilma lisandunud eelneva aastaga võrreldes 8% väik- varahommikuse kandeta oleks perioodika kandemaht vähenenud 16% võrra. sem. Kirjade maht on langenud juba Võrreldes 2019. aastaga on ilma varahommikuse kandeta langus olnud 38%. pikema aja jooksul: võrreldes näiteks Inimesed ja ettevõtted tellivad paberil ajalehti ja ajakirju üha vähem ning see 2019. aastaga on saadetud kirjade arv trend on jätkuv. Sellistes oludes on ka Eesti suuremad väljaanded aastate jook- vähenenud enam kui 40%. sul vähendanud paberlehtede ilmumise sagedust või kavatsevad selle sootuks lõpetada. Omniva osutab Eestis universaal- set postiteenust. See tähendab, et Valdav enamik kirjadest ja perioodikast toimetatakse inimesteni maapiirkon- rahvusvaheline ja siseriiklik kirjateenus toimetame Eestis kätte nii margi- dades, kus Omniva on ainus teenusepakkuja, universaalse postiteenuse (UPT) (sh universaalne postiteenus ga saadetud kirjad kui välisriikidest osutaja. Perioodika kojukanne maapiirkondades on ettevõttele kahjumlik. ja ärikirja teenus) Eestisse saadetud teiste posti- ettevõtete kaudu tulnud kirjad. perioodika teenused Universaalse postiteenuse raames (perioodika tellimine ja kanne) Kirjad kokku Perioodika kojukanne kokku toimetas Omniva mullu Eestis kätte (miljonit tükki) (miljonit tükki) otsepostituse teenused 2,1 miljonit kirja, mida on 11% vähem (aadressiga ja aadressita kui 2022. aastal. reklaami kanne) Suurem osa Eestis saadetud kirjadest finantsteenused on ärikirjad, mida saadeti 2023. aas- (sh pensionite ja toetuste kanne, rahasiire, isikusamasuse tal 6,5 miljonit, 6% vähem kui mullu. tuvastamine) Ärikirjadest moodustavad suure osa ettevõtete poolt saadetavad arved ja kaupade müük postkontorites teavitused, mida aasta aastalt suuna- printteenused jm postiteenused takse üha rohkem elektroonilistesse kanalitesse. Ärikirjad UPT Tavakanne Varahommikune kanne AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 14 Otseposti maht ulatus 2023. aastal 130 miljoni saadetiseni, mida on 1% vähem kui aasta varem. Võrreldes mõne eelmise aastaga oli 2023. aastal langus selles teenusegrupis väiksem, kuivõrd märtsis toimusid Eestis Riigikogu valimised, millega kaasneb otsepostiga tehtav valimisreklaam. Otsepostist suurema osa moodustavad jaekaubandusettevõtete aadressita reklaamid, mille mahtu mõjutavad alternatiivsete reklaamikanalite (tele- ja raadioreklaam, välireklaam jt) hinnatase ning reklaami tootmise sisendhindade kallinemine. Sarnaselt kirjadele ja perioodikale on otseposti maht aasta-aastalt vähenenud (võrreldes 2019. aastaga 22%), kuid viimastel aastatel vähem kui teistel teenus- tel. Aadressita reklaami kantakse laiali rohkem tiheasustusega piirkondades, mis võimaldab seda teha kuluefektiivsemalt. Lisaks toetavad aadressita reklaa- mi erinevad uuringud ja ettevõtete omavaheline konkurents. Otsepost (miljonit saadetist) AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 15 1.5 Missioon, Meie visioon Meie kriitilised visioon ja väärtused Aastaks 2026 oleme eelistatuim logistikapartner, pakkudes edufaktorid 2022-26 kliendikeskset teenust pühendunult ja vastutustundlikult. Eelistatuim logistikapartner tähendab meile: Lähedus • Omanikule turu keskmisest kõrgemat omakapitali tootlust Kohaletoimetamine kliendi valitud asukohta • Kliendirahulolu NPS üle 75 • Meie töötajate rahulolu eNPS üle 55 ning TRIM näitaja põhjal kuulumine Top 30 tööandja sekka Kiirus • Koostööpartnerite rahulolunäitaja pNPS on üle 50 Kiireim teenus turul • Omniva bränd kuulub Baltikumis TOP 10 hulka Täpsus Kliendikeskne teenus kõigis kanalites tähendab meile: • Klientidele kõige lähemal asuv Baltikumi suurim Kohaletoimetamine kliendi tarnevõrgustik valitud kellaajal • Meie tavapärane standard on pakk järgmiseks päevaks • Oleme 99% juhtudest seal, kus klient meid ootab Lihtsus • Parimat kliendikogemuse pakkumist e-kanalites Meie teenused on lihtsasti (digikanali rahulolu näit NPS on üle 80) kasutatavad Kõrge pühendumine ja vastutustundlik tegutsemine tähendab meile: Kliendikogemus • Vähendame oma tegevuse CO2 jalajälge Parim kliendikogemus kõigis • Meie tarne- ja teeninduspunktid on kõigile ligipääsetavad kanalites ja kasutatavad Keskkonnasõbralikkus ja sotsiaalne vastutustunne Meie hoolime AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 16 Meie missioon Viime saadetised kohale hoole ja rõõmuga, et tuua maailm kõigile lähemale. Meie väärtused Me hoolime Suhtume hoolivuse ja austusega kõigisse oma tegemistesse, meie kätte usaldatud saadetistesse ja ümbritsevasse keskkonda. Kuulame ning väärtustame üksteist, oma koostööpartnereid ja kliente. Me oleme avatud Otsime pidevalt värskeid ideid ja võimalusi, mis aitavad meil kasvada inimeste, ekspertide ning ettevõttena. Julgeme proovida, aga ka eksida ning oma vigadest õppida. Meid võib usaldada Lubame, mida suudame täita, ja täidame, mida oleme lubanud. Võtame alati vastutuse Omniva eest! Me tunneme rõõmu tööst ja tulemustest Julgustame üksteist rohkem pingutama ja oleme üksteisele toeks, rõõmustame koos oluliste eesmärkide saavutamise üle ning kiidame üksteist väärt panuse ja koostöö eest. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 17 1.6 Strateegia Postiturg on maailmas pidevalt vähenenud, langedes viimase kümne Meie ärieesmärgid aastateks aasta jooksul üle 30%. Samas kasvab e-kaubanduse kestva edukäigu 2022-2026 tulemusena jõudsalt pakkide arv. Praeguse kasvutempo juures mitme- kordistub see tõenäoliselt iga järgmise kümne aasta jooksul. Peagi moo- Uus digikanal Jaekontseptsioon dustavad pakid valdava osa posti-, paki- ja logistikasektorist ning kirjad ja perioodika kojukanne vaid vähemuse. Omniva nõukogu kinnitas 30. novembril 2021 ettevõtte uue visiooni, Tagastusteenused Kliendi elutsükli strateegilised eesmärgid aastateks 2022-2026 ja peamised arengusuu- juhtimine nad, mis keskenduvad nii koduturul Baltikumis kiire ja kvaliteetse klien- diteeninduse tagamisele kui nutikate logistikalahenduste pakkumisele Rahvusvahelise Suurepärane ning tööprotsesside automatiseerimisele. Oma strateegias oleme võt- pakiteenuse kliendikogemus nud selge eesmärgi olla eelistatuim logistikaettevõte Baltikumis. laiendamine Meie strateegias oleme määratlenud oma olulisteks eduteguriteks Tugev ettevõtte Jätkusuutlik võimalikult laia ja mugava kanalivõrgu, kiiruse saadetiste toimetamisel, kultuur pakendite täpsuse saadetiste üleandmisel vastavalt lubatule, lihtsuse asjaajami- (Personali eesmärk) taaskasutusteenus sel, kõrge teeninduse taseme ja pühendumuse kestliku organisatsiooni loomisele. Digitaliseerimine Sõltumata väga turbulentsetest aegades viimastel aastatel, mida mõ- Rahvusvahelise (IT eesmärk) jutavad kõrge inflatsioon, Ukraina sõda, tarneahelate muutused ja üha partnerlussuhte suurenevad ootused keskkonna-säästlikkuse osas on meie strateegia kasumlikkus püsinud muutumatuna. Oleme viimase kahe aastaga teinud märkimis- Kullerteenus 2.0 väärseid samme oma strateegia elluviimisel. Edulugudest võib esile tõs- Avatud võrgustik ta kanalivõrgu (postkontorite ja pakiautomaatide) laiendamise ja uue visuaali loomise, tugeva visuaalse identiteedi kehtestamise üle Baltiku- mi ning rahvusvahelise äri laiendamise. Vastutustundliku Bränditeadlikkus ettevõtte 2024. aasta olulisemad projektid keskenduvad automatiseerimise ja (Brändi eesmärk) põhimõtted digitaliseerimise suuremale kasvule, mis kindlasti aitavad kaasa efek- tiivsuse parandamisele ning ka uute teenusliinide avamisele. Usume, Võrgustiku et luues olulist väärtust meie töötajatele ja klientidele, on võimalik saa- Automatiseerimine laienemine vutada omaniku poolt eesmärgiks seatud omakapitali tootlus. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 18 1.7 Õiguslik Alates 2009. aasta 1. aprillist tegutseb Omniva avatud postiturul. raamistik Konkurentsiamet on väljastanud meile universaalse postiteenuse (adresseeritud postisaadetise edastamine majandustegevusena) osutamise loa, mis kehtib viis aastat. Luba kehtib perioodil 9. ok- toober 2019 - 8. oktoober 2024. Universaalne postiteenus tähendab postiteenuste järjepidevat ja kvaliteetset osutamist taskukohase tasu eest kogu Eesti Vabariigi territooriumil õigusaktidega sätestatud alustel ja korras. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 19 1.8 Jaanuar • Ukraina rahvuslik postioperaator Urkposhta pani kok- ku näituse Ukraina toetuseks välja antud erimarkidest, • Avasime Keilas uuendatud postkontori. sealhulgas oli esindatud ka Omniva poolt välja antud • Avasime Viljandis uues asukohas kaasaegse jaotuskeskuse. Olulisemad postmark „Au Ukrainale”. • Alustasime postmarkide trükkimist paberile, mis sündmused Veebruar omab Forest Stewardship Councili (FSC) vastutu- 2023. aastal • Alustasime Omniva grupi tegevuse keskkonnamõju ja stundliku metsanduse märgist. süsiniku jalajälje mõõtmist. • Omniva ja Asendia, Prantsuse ja Šveitsi riiklike postia- Mai sutuste La Poste ning Swiss Post ühisettevõte sõlmisid • Ostsime Parcelsea erapakiautomaatide võrgustiku, strateegilise partnerluse kokkuleppe, mis aitab e-jae- pakkumaks personaalsemat ja kodulähedasemat pa- müüjatel laiendada müüki väljakujunenud ja ka tekkiva- kiteenust üle Eesti. Tehinguga omandas Omniva 700 tel turgudel. isiklikku pakiautomaati. • Viisime koos heategevusorganisatsiooniga “Otra Elpa” • Testisime Tallinnas Tiskre elamurajoonis pilootpro- läbi CSR-kampaania Lätis ning kutsusime inimesi oma jektis koostöös tehnoloogiaettevõttega Auve Tech kappe korrastama ja kasutuna seisvaid asju annetama. pakkide kättetoimetamist autonoomse ehk isesõitva sõidukiga. Märts • Omniva ja tehnikaringlusega tegelev ettevõte GreenDice alustasid koostööd. Esimese ühise projek- • Omniva ja Matkahuolto sõlmisid strateegilise koos- ti raames jõudsid Omniva kasutatud ent hästi hoitud töölepingu, et pakkuda Baltikumi ja Soome klientidele IT-seadmed Võru valla lasteaedadesse, raamatu- parimat viimase miili teenust ning tugevdada ka rahvus- kogudesse, noortekeskustesse ja rahvamajadesse. vaheliste teenuste osutamist. • Alustasime koostööd Norra ettevõttega Paxster AS, • Omniva ja Ukraina riiklik postiteenistus Ukrposhta uuen- et testida keskkonnasõbralike elektriliste sõidukite dasid partnerluslepingut, et tugevdada ja laiendada rii- sobivust postikandeks. kide vahelist koostööd. • Omniva ja Eesti Kunstimuuseumi koostöös ilmus • Kuulutasime välja hanke Omniva Rukki tee logistikakes- postmargil Bernt Notke „Surmatants“. kuse laiendamiseks – see suureneb pea 11 000 ruutmeet- ri võrra, muutudes Baltikumi üheks suurimaks, mood- saimaks ja keskkonna-sõbralikumaks logistikakeskuseks. Juuni • Emakeelepäeval, 14. märtsil ilmus postmark Eesti luule- • Alustasime perioodika varahommikuse kandega taja, näitekirjaniku ja tõlkija Artur Alliksaare 100. sünni- Tartus, Tallinnas ja selle lähiümbruses. aastapäeva auks. • Müügile jõudis uus postmark Soome liitumise auks • Märtsist maini aitasime Lätis korraldada e-kaubanduse Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga (NATO). suurüritust “E-commerce Star 2023”. • Lastekaitsepäeva puhul jõudis uuele postmargile tun- tud lasteraamatu armastatud tegelane Sipsik. Aprill • Omniva pälvis Lätis Livonia ettevõtlusauhinna oma Juuli panuse eest riigi majandus- ja ettevõtlusmaastiku kujun- • Pälvisime Lätis ettevõtete jätkusuutlikkuse indeksis damisse. kuldmärgise. • Alustasime koostööd firmaga Trendline Analytics, et kaardistada meie teeninduse seisu postkontorites ja lei- da võimalusi, kuidas veelgi suurendada kliendikesksust. August • Andsime koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga välja aas- • Ilmus suitsusauna kujutav postmark sarjast „Head ta linnu postmargi. Eesti asjad“. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 20 September November • Omniva käivitas koostöös Eesti Pangaga Tallinnas Järve • Eesti Kunstimuuseumi kullafondi postmargiseeria ja Tartus Kvartali postkontoris miljoni mündi korjekam- täienes uue, Konrad Mäe maali kujutava postmargiga. paania, mille käigus vahetasid inimesed enda kätte ko- • Osalesime Leedu suurimal e-kaubanduse üritusel gunenud väiksemaid euromünte. Ecoexpo. • 6. novembril külastas Omniva Rukki tee logistikakes- Oktoober kust ning andis üle olulise kvaliteedimärgise – Certi- ficate of Excellence´i – Rahvusvahelise Postikorporat- • Ülemaailmse Postiliidu (UPU) IV strateegiakonverentsil siooni (IPC) juhatuse esimees Holger Winklbauer. tunnustati Eestit ja Omnivat postisektoris kui Euroopa ja Kesk-Aasia regiooni eestvedajat. • Asusime püüdlema infoturbealast ISO sertifikaati. • Omniva juhatuse esimees Mart Mägi ja Kasahstani riikli- • Ilmus Eesti Õdede Liidu 100. tegutsemisaastat märkiv ku postiettevõtte Kazpost juht Asel Zhanassova allkirjas- postmark. tasid laiaulatusliku piiriülese koostööleppe. • Rahvusvahelise Postikorporatsiooni (IPC) hindamise tu- Detsember lemusena omistati Omnivale kõrge tunnustus – Certifi- • “Eesti Olümpiakomitee 100” postmark jõudis müügile. cation of Excellence. • Alustasime koostööd Eesti iduettevõttega VOOL, mis • Korraldasime Lätis koos sealse lastehaiglaga hea- tarnib Omnivale lähema viie aasta jooksul 300 elektri- tegevusliku kampaania, mille raames toimetati haig- auto laadijat üle Eesti. lasse tasuta 1 tonn mänguasju. • Omniva pälvis aasta teenuseosutaja auhinna Amster- damis toimunud Parcel+Post Expol. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 21 1.9 juhtimise tööriist, et anda organisatsioonidele võimalus objektiivselt hinnata oma tegevust jätkusuutlikkuse viies võtmeaspektis: stratee- Tunnustused gia, töökeskkond, kogukonna investeeringud, turusuhted ja keskkond. Kevadel pälvisime Leedus tänuavalduse organisatsioonilt Blue Yellow, kellele andsime Ukraina sõja alguses kasutamiseks ühe oma rendi- tud laohoone ja jagasime neile oma oskusteavet erinevate logistiliste protsesside osas. Samuti toetasime Leedu Punast Risti. 2023. aastal toimetasime kohale 96 hädavajaliku humanitaarabi saadetist. Samuti pälvisime Leedus õiglase palga auhinna suurte tööandjate kategoorias. “Fair Pay Awards” auhinnad on osa Balti riikides tegutse- vate ettevõtete terviklikust uuringust, mille käigus analüüsitakse eri­ nevates sektorites tegutsevate ettevõtete makstud töötasusid, pa- kutavaid lisahüvesid ning tasustamispoliitika elluviimist. Auhinnatakse neid ettevõtteid, mis on rakendanud töötajate suhtes kõige ausamat palgapoliitikat. Grupi tasandil tunnustati ettevõtet Lätis Livonia ettevõtlusauhindadel panuse eest riigi majandus- ja ettevõtlusmaastiku kujundamisse. Septembris ja oktoobris läbis Omniva Rahvusvahelise Postikorpo- ratsiooni (IPC) hindamise, mille tulemusena omistati meile kõrge tunnustus – Certification of Excellence. Saadud hinnang kinnitab, et Omniva järgib oma töös kõrgemaid nõutud standardeid ning kes- kendub pidevalt ja püsivalt klientidele suurepärase teeninduse ning teenuste pakkumisele. Novembris saime Lätis Ühiskonnaintegratsiooni Sihtasutuse algatu­ ses “Erinevustele avatud tööandja 2023” pronksstaatuse positiivsete saavutuste eest mitmekesisuse põhimõtete rakendamisel. Pälvisime Amsterdamis toimunud Parcel+Post Expol aasta teenuse­ 2023. aastal oli Omniva BRAND CAPITALi Baltikumi armastatumate pakkuja – Service Provider of the Year auhinna. Võidu toonud argu- brändide uuringus neljas. mendina toodi välja, et Omniva puhul on tegemist ühe kõige kiiremini Saavutasime Lätis jätkusuutlikkuse indeksis kuldse kategooria. Jät- kasvava ja hinnatuima kaubamärgiga Baltimaades. kusuutlikkuse indeks on rahvusvaheliselt tunnustatud strateegilise Juhtimine AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 23 2.1 2023. aastal korraldasime ringi olulises osas ettevõtte juhtimise. Kuni Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne 2023. aasta sügiseni juhtisid igas riigis kontserni ettevõtjate äritege- vust tegevjuhid. Kontserni tasemele olid toodud vaid äriarenduste- AS Eesti Post on riigile kuuluv äriühing, mis rakendab äriühingu juh- Ümber- timisel Hea Ühingujuhtimise Tava (edaspidi HÜT) tulenevalt riigivara- gevused, mis hõlmasid tehnoloogiaüksust ja teenusejuhtimist. 2023. korraldused seaduse § 88 lõike 1 punktist 10 ja ASi Eesti Post põhikirja punktist aasta sügisest toimib kogu organisatsioon (v.a OÜ Finbite) ühtse ettevõtte 11. AS Eesti Post kirjeldab HÜTi põhimõtete järgimist ühingujuhtimise äriüksusena. Juhatuses on 5 liiget, kelle valdkonnad on kommerts- tegevuses/ aruandena majandusaasta aruande koosseisus. tegevus, logistika, äriarendus ja finantsjuhtimine. struktuuri- muudatused Uus struktuur võimaldab senisest kiiremini ja selgemalt ellu viia ASi Eesti Post aktsiad kuuluvad 100% ulatuses Eesti Vabariigile. uute teenuste väljatöötamise ning tehnoloogiliste lahenduste Seetõttu järgib äriühing HÜTi soovituslike juhiseid mõningate eran- raken­da­mist üle koduturgude. Juhtkonna tasemel on esindatud ka ditega, mida on selgitatud koos mittejärgimise põhjuste väljatoo­ personali-, kliendikogemuse- ja kommunikatsiooni tiimid ning misega. Mittejärgitavatele HÜTi juhistele on viidatud allpool ning rahvus­vaheline äri. need puudutavad peamiselt üldkoosoleku läbiviimist, nõukogu liikmete valimist ja teabe avalikustamist, mille eesmärk on eelkõige tagada aktsionäride võrdne kohtlemine. Kuna äriühingu aktsiate ainuomanik on Eesti Vabariik, on aktsionäri huvid kaitstud riigivara- seaduses sätestatud põhimõtete järgimisega. ASi Eesti Post kontserni juhtimisel lähtutakse lisaks HÜTile ja riigi- varaseadusele (RVS) äriseadustikust (ÄS), teistest õigusaktidest, omaniku ootusest kontsernile ning äriühingu põhikirjast. 2.2 2023. aastal oli kontserni ainuaktsionäriks Eesti Vabariik, mis­tõttu (ÄS § 305). Aktsionäride korralisel üldkoosolekul osalevad ka vähe- Üldkoosolek ei ole vajadust selgitada käesolevas aruandes HÜTi põhimõtet malt juhatuse esimees ja nõukogu esimees. Audiitor üldkoosolekul tagada aktsionäride võrdne kohtlemine. reeglina ei osale, kuna ta osaleb majandusaasta aruande heaks kiit- mist puudutaval arutelul auditikomitees. Nõukogu liikme kandidaat Sellest tulenevalt ei tee Omniva üldkoosoleku kokkukutsumise ja audiitori kandidaat üldkoosolekul ei osale (HÜT p.1.3.2), kuna teadet ega üldkoosolekuga seotud teavet samaaegselt selle nõukogu liikme valimisel lähtub ainuaktsionär nimetamiskomitee aktsionärile saatmisega kättesaadavaks aktsiaseltsi veebilehel motiveeritud ettepanekust ning audiitori valimisel nõukogu ette- (HÜT p.1.2.1 ja 1.2.3). Aktsiaseltsi veebilehel ei avaldata nõukogu panekust, mille aluseks on hanketulemused. ega aktsionäri ettepanekuid päevakorras olevate teemade kohta (HÜT p.1.2.4). Kuna aktsiaseltsil on vaid üks aktsionär, ei tee aktsiaselts üld- koosoleku jälgimist ja sellest osavõttu üldjuhul võimalikuks sideva- Kuna aktsiaseltsil on vaid üks aktsionär, kasutatakse üldjuhul ühe- hendite kaudu (HÜT p.1.3.3). isikuaktsiaseltsi üldkoosolekule äriseadustikus ette nähtud erisusi AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 24 Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. veebru- põllumajandusminister. Üldkoosoleku keeleks on eesti keel. ari 2013 käskkirjale nr 13-0079 „Majandus- ja Kommunikatsiooni­ Huvide konflikti vältimise tagamiseks ja töötajate korruptsiooni- ministeeriumi valitsemisel olevate riigi enamusosalusega äriühing- ohu ennetamiseks deklareerisid kontserni juhtorganite liikmed, ute üldkoosolekute töökorra kinnitamine“ edastatakse korralise struktuuriüksuste juhid, hangetega seotud töötajad ja hankekomis- üldkoosoleku päevakord ja päevakorras olevate küsimuste osas jonide liikmed ning teised ärihuvide deklareerimise kohustusega otsuse vastuvõtmiseks vajalikud materjalid, sh kirjalik lühikokku- töötajad oma ärihuvid ja seotuse erinevate ühingutega. võte vastava päevakorrapunkti kohta ja otsuse projekt ning nõu- kogu seisukoht ainuaktsionärile. Koosoleku toimumisaeg ja -koht Nõukogu annab juhatusele suunised kontserni juhtimise korral- lepitakse kokku ainuaktsionäri esindajaga, kelleks on regionaal- ja 2.3 Nõukogu damiseks ning teostab järelevalvet kontserni juhatuse tegevuse üle. Nõukogu vaatab korrapäraselt üle ning annab hinnangu kont- serni strateegiale, põhitegevustele, riskijuhtimisele, aastaaruan- dele ja eelarvele ning otsustab igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu tegutseb iseseis- valt kontserni ja aktsionäri huvides. Nõukogu tööd korraldab nõukogu esimees. Nõukogu esimees määrab kindlaks nõukogu koosoleku päevakorra, juhatab nõu- kogu koosolekuid, jälgib nõukogu töö tõhusust, korraldab andmete edastamist nõukogu liikmetele, tagab, et nõukogul oleks piisav aeg otsuste ettevalmistamiseks ja andmetega tutvumiseks ning esin- dab nõukogu suhtlemisel kontserni juhatusega. Nõukogu töö kor- raldamiseks on üldkoosolek kehtestanud nõukogu töökorra. Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. Põhikirja kohaselt toimuvad nõukogu korralised koosolekud vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. 2023. aastal to- imus 12 nõukogu koosolekut ja neli kirjalikku menetlust. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise teade saadetakse nõukogu liikme- tele reeglina üks nädal enne koosoleku toimumist ning materjalid edastatakse võimalusel enne koosolekut. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 25 2.4 Nõukogu 2023. aasta alguses jätkas nõukogu kuueliikmelisena koosseisus Helo koosseis ja Meigas (nõukogu esimees), Mari Avarmaa (aseesimees), Kalle Viks, tasustamine Martti Kuldma, Rasmus Ruuda ja Madis Laansalu. Nõukogu õigus- nõustaja/koosolekute protokollijana (corporate secretary) jätkas advokaadi­büroo Ellex Raidla vandeadvokaat Sven Papp. Üldkoosoleku 07.06.2023 otsusega kutsuti alates 16.06.2023 tagasi nõukogu liige Martti Kuldma, 19.06.2023 otsusega kutsuti tagasi Mari Avarmaa ja Kalle Viks, pikendati Madis Laansalu volitusi uueks kolme­ aastaseks perioodiks ning määrati uuteks nõukogu liikmeteks Rainer Osanik (otsuse kuupäevast) ja Toomas Talts (alates 01.08.2023). Nõu­ kogu jätkas viieliikmelisena. Vastavalt äriühingu põhikirjale ei valita juhtorgani liikmeks isikut, kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule, on kaasa toonud isiku pankroti või juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise, kellel on ärikeeld, keda on majandusalase, ameti­alase või varavastase kuriteo eest karistatud, kellel on äriühin- guga seotud olulised ärihuvid, kes tegutseb äriühinguga samal tege- vusalal või kes ise või läbi seotud isiku on tegutsev ettevõttes, mis on äriühingule oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. Ainuaktsionäri 19. juuli 2017 otsusega nr 1.1-5/17-041 on kontserni nõukogu esimehe tasuks kehtestatud 1200 eurot kuus ja nõukogu liikme tasuks 600 eurot kuus. Tasu makstakse nõukogu liikmetele üks kord kuus ning selle maksmisel arvestatakse nõukogu liikme osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmete Huvide konflikt tööjõukulud kokku (töötasu koos kaasnevate maksudega) olid 2023. aastal 70 000 eurot (2022. aastal 78 000 eurot). Lahkumishüvitist ja tei- Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses, ei si täiendavaid tasusid ASi Eesti Post nõukogu liikmetele ei maksta, v.a kasuta äriühingule tehtud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ning lähtu- auditikomitees ja tasustamiskomitees osalemise tasu. Igale nõukogu vad oma tegevuses kontserni ja Eesti riigi kui omaniku huvidest. Nõu- liikmele majandusaasta jooksul makstud tasu avalikustatakse aktsia- kogu liikmed peavad rangelt kinni konkurentsikeelust ega osale seltsi veebilehel nõukogu tegevuse ülevaates. ettevõtluses äriühinguga samal tegevusalal. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 26 2.5 Auditikomitee Auditikomitee liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Komitee likkuse osas. Auditikomitee jälgib ka välisaudiitori ja seaduse alusel koosneb kuni kuuest liikmest, kellest vähemalt pooled määratakse audiitorühingut esindava vandeaudiitori sõltumatust, aastaaru- nõukogu liikmete hulgast. Nõukogu nimetab kolmeks aastakse ande audiitorkontrolli protsessi ning tegevuse vastavust seaduse ametisse auditikomitee liikmed, kes valivad endi seast auditikomi- nõuetele. Kokku toimus 2023. aastal 10 auditikomitee koosolekut. tee esimehe. Rahandusministri 16. novembri 2017. aasta määruse nr 87 „Riigi asu- Auditikomitee on kolmeliikmeline. 23. augusti nõukogu koosolekul tatud sihtasutuse nõukogu liikmete ning riigi osalusega äriühingu valiti uuteks auditikomitee liikmeteks – Rainer Osanik, Helo Meigas nõukogu organi töös osalevate nõukogu liikmete tasustamise kord ja Madis Laansalu. Auditi komitee esimees on Rainer Osanik. Eel- ja tasude piirmäärad” kohaselt määras ainuaktsionär 23. novembri nevalt oli komitee koosseis järgmine – esimees Kalle Viks, liikmed 2017. aasta otsusega nr 1.1-5/17-073 nõukogu liikmele auditikomi- Helo Meigas ja Madis Laansalu. tee koosoleku toimumise kuu täiendavaks tasuks 25% äriühingu nõukogu liikme tasust ja auditikomitee esimehele eeltoodud ta- Auditikomiteel on oluline roll valitsemise, riskijuhtimise ja sise- sust 50% võrra suurema tasu. Täiendavat tasu makstakse auditi- kontrolli läbipaistvamaks muutmisel ja parendamisel. Komitee komitee koosoleku toimumise kuu eest, mil liige osales auditikomi- on nõukogu nõuandev organ raamatupidamise, audiitorkontrolli, tee koosolekul. riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teosta- mise ja eelarve koostamise valdkondades ning tegevuse seadus- 2.6 ESG ja Kontserni nõukogu moodustas 25. jaanuaril 2022 nõuandva or- Nõukogu otsustas 20. detsembri 2023 koosolekul moodustada tasustamis­ ganina tasustamiskomitee, mille põhiülesandeks on nõukogu ASi Eesti Post ESG komitee. Antud komitee on ühine komitee ESG ja komitee toetamine juhatuse järelkasvu ja värbamise, ettevõtte ja tema personali teemadel. Komitee on kolmeliikmeline – esimees Madis tütarettevõtete töötajate ning juhatuse tegevuse eesmärgis- Laansalu, liikmed Helo Meigas ja Rainer Osanik. Samuti kutsuti tagasi tamise ja tasustamise osas. Tasustamiskomitee oli kolmeliikme- kõik tasustamiskomitee liikmed ning lõpetati tasustamiskomitee te- line – esimees Mari Avarmaa, liikmed Helo Meigas ja Martti Kuld- gevus seoses selle funktsioonide ühildamisega ESG komiteega. ma. Tasustamine toimus vastavalt ainuaktsionäri 2. märtsi 2022 otsusele sarnaselt auditikomitee liikmete tasustamisele. 2023. aas- tal toimus 2 tasustamiskomitee koosolekut. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 27 2.7 Juhatus Kontserni juhatus esindab ja juhib kontserni igapäevast majan- Juhatuse liige teatab nõukogule ja teistele juhatuse liikmetele hu- dustegevust iseseisvalt kooskõlas seaduste ja põhikirja nõuete- vide konflikti olemasolust enne lepingu sõlmimist ning samuti vii- ga. Juhatus tegutseb majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, et vitamatult selle hilisemal tekkimisel. Juhatuse liikmele, tema lähe- tagada äriühingu jätkusuutlik areng vastavalt seatud eesmärkidele. dasele või temaga seotud isikule tehtud ärilisest pakkumisest, mis Juhatus tagab kehtivate õigusaktide täitmise kontsernis ning kor- on seotud kontserni majandustegevusega, teatab juhatuse liige vii- raldab kontrolli ja aruandlust. Kontsernis on vajalikud protseduu- vitamatult teistele juhatuse liikmetele ja nõukogu esimehele. rid reguleeritud sisemiste kordadega. Juhatuse liikmete huvide konflikti vältimine on tagatud juhatuse Põhikirja kohaselt on juhatusel üks kuni viis liiget, kes valitakse liikme lepingus sätestatud põhimõtetega. Sõltumatuse tagamiseks nõukogu poolt kuni viieks aastaks. Juhatuse esimehe määrab nõu- deklareeritakse seotud osapooltega teostatud tehingud majandus­ kogu. Juhatus jätkas aasta alguses kolmeliikmelisena: juhatuse esi- aasta aruande kinnitamisel ja auditeerimisel. Äriühingu huvide kait- mees Mart Mägi, juhatuse liikmed Kristi Unt ja Heiki Raadik. seks on juhatuse liikmete lepingutes sätestatud konkurentsikeeld nii lepingu kehtivuse ajaks kui pärast lepingu lõppemist. Nõukogu määras alates 17.07.2023 uueks juhatuse liikmeks Martti Kuldma ja 16.08.2023 otsusega lisaks kaks uut juhatuse liiget: alates Äriühingu juhatuse liikmed ja töötajad ei nõua ega võta isiklikul 21.08.2023 Gusts Muzikants ja alates 05.09.2023 Kastytis Valanti- eesmärgil kolmandatelt isikutelt seoses oma tööga vastu raha ega nas ning kutsus juhatusest tagasi Kristi Unti. Juhatus jätkas viie­ teisi hüvesid. Samuti ei tee juhatuse liikmed kolmandatele isikute- liikmelisena. le õigusvastaseid või põhjendamatuid soodustusi äriühingu nimel. Juhised on kättesaadavad Omniva töökorralduse reeglites. 2023. aastal toimus 121 juhatuse koosolekut, nendest 77 olid kir- jalikud menetlused. Juhatuse liikmete tööjõukulud kokku (tööta- su koos kaasnevate maksudega) olid 637 000 eurot, tulemustasu Juhatuse ja nõukogu koostöö maksti 2023. aastal 41 000 eurot. (2022. aastal 494 000 eurot, tu- lemustasu 85 000 eurot). Igale juhatuse liikmele majandusaasta Juhatus ja nõukogu teevad kontserni huvide parima kaitsmise jooksul makstud põhipalk ja tulemustasu avalikustatakse aktsia- eesmärgil tihedat koostööd, sh töötavad ühiselt kontserni stratee- seltsi veebilehel nõukogu tegevuse ülevaates. Preemiasüsteeme gia arendamisel. Juhatus lähtub juhtimisotsuste tegemisel nõukogu ega nende olulisi tunnuseid aktsiaselts ei avalikusta, kuid need on poolt antud strateegilistest juhistest. kättesaadavad ainuaktsionärile (HÜT p.2.2.7). Juhatus teavitab nõukogu korrapäraselt kõikidest olulistest as- jaoludest, mis puudutavad kontserni tegevuse planeerimist ja Huvide konflikt äritegevust, ning juhib eraldi tähelepanu olulistele muutustele äritegevuses. Juhatus edastab nõukogule piisava ajavaruga enne Juhatuse liikmed ei tee otsuseid lähtudes enda isiklikest huvidest nõukogu koosoleku toimumist andmed, sh finantsaruanded. ega kasuta Omnivale suunatud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides. Juhatuse liige annab nõukogu nõudmisel viimasele kas suuliselt või AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 28 kirjalikult teavet juhatuse ja äriühingu tegevuse kohta ning tagab Kontsernis on tagatud andmevahetuse turvalisus ning juhatuse ja nõukogule juurdepääsu juhatuse ja kontserni tegevust kajastavale nõukogu liikmed käsitlevad kontserni teavet vajaliku konfident- teabele. siaalsusega. 2.8 Teabe Omniva avaldab oma veebilehel www.omniva.ee informatsiooni Lisaks avaldatakse veebilehel üldkoosoleku otsused, äriühingu avaldamine aktsionäri, nõukogu ja juhatuse koosseisu kohta ning nõukogu põhikiri, majandusaasta aruanded ja kvartalitulemused, hanke- poolt moodustatud auditikomitee ning ESG komitee ülesannete plaan ning muu oluline info, mida kontsern soovib ise avaldada ja ja koosseisu kohta. mille avaldamise näeb ette seadus. 2.9 Finants- Omniva koostab finantsaruanded vastavalt Euroopa Liidus kehti- teenuseid pakkuvatelt ettevõtetelt. Välisaudiitori valikul osaleb au- aruandlus ja vatele rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele. ditikomitee. auditeerimine Auditikomitee koosolekul, kus vaadatakse läbi majandusaasta aru- Omniva 2023. aasta majandusaasta audiitoriks on audiitorfirma anne, osaleb ka kontserni audiitor. Nõukogu koosolekul audiitor AS PricewaterhouseCoopers. Välisaudiitor teostas majandusaas- ei osale. Üldkoosolekule esitatakse kinnitamiseks majandusaasta ta aruande koostamise raames kontserni nõukogu ja juhatuse liik- aruanne, millele on alla kirjutanud juhatuse liikmed (HÜT p.6.1.1). mete ärihuvide kontrolli ning esitas kontrolli tulemustest ülevaate ainuaktsionärile. Välisaudiitori tegevuse üle teostab järelevalvet Omniva valib välisaudiitori, järgides hankeprotseduuri ja tagades audiitortegevuse järelevalve nõukogu vastavalt audiitortegevuse audititeenuse parima võimaliku kvaliteedi ja hinna suhte. Pak- seadusele. kumisi küsitakse vaid rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteetseid AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 29 2.10 Riskijuhtimine Riskide juhtimise strateegia Omniva juhatusel lasub lõppvastutus riskijuhtimise põhimõtete ja riskid väljatöötamise, kehtestamise ja rakendamise eest ning see määrab Oma igapäevases tegevuses puutub Omniva kokku erinevate üldise aktsepteeritava riskitaseme ettevõttes. Juhatus on vastutav riskidega. Kontsern on määratlenud riski kui võimaliku ohu, et riskijuhtimise tulemuslikkuse eest. mingi otsus, sündmus (sündmuste kompleks), tegevus (tegevuste Kontserni riskijuhtimise korralduse aluseks on kolme kaitseliini mu- kompleks) või tegevusetus võib tuua kaasa mittesoovitavad del. Esimese kaitseliini moodustavad äriüksused. Iga Omniva äriük- tagajärjed. Võimalike tagajärgede all mõistetakse vara või tulude sus ja tütarettevõte kannab täit vastutust oma tegevusvaldkon- kaotust või vähenemist, ka negatiivset mõju mainele. Need võivad nas tekkinud ja tekkivate riskide kontrollimise eest. See tähendab, mõjutada Omniva eesmärkide saavutamist või täitmist või takista- et vastutavad isikud peavad tagama riskide juhtimise protsessi da ettevõttel kasu saamist. Omniva majandustegevuse tulemuslik- rakendamise kõigis Omniva tegevusvaldkondades ja üksustes ning kus sõltub võimest määratleda, hinnata, mõõta, juhtida, hinnasta- kehtes­tatud standardite järgimise. da ja kontrollida sellises tegevuses tekkivaid riske (riskijuhtimine). Teise kaitseliini moodustab sõltumatu riskijuhtimise funktsioon. Riskijuhtimise eesmärk on tagada kontserni stabiilsus ja usal- Omnivas toimub riskide kontrollimine kontserni tasemel. Riskijuh- dusväärsus ning selle väärtuse jätkusuutlik kasv. Pädev riskijuhti- timise üksuse ülesanneteks on riskide juhtimise, kontrolli ja koor- mine loob eelduse teadlikumate ja kvaliteetsemate äriotsustuste dinatsiooni poliitika ning riskijuhtimise põhimõtete ja meetodite tegemiseks. väljatöötamine ja arendamine. Samuti teeb üksus juhatusele riski­ Riskijuhtimise protsess on suunatud omaniku ootuste saavuta- juhtimise ja kontrolli meetmete kohta ettepanekuid ning koostab misele, mis on fikseeritud omaniku ootuste dokumendis. vastavaid raporteid. Tsentraliseeritud riskijuhtimine tagab kont- serni ühtsete riskijuhtimise põhimõtete elluviimise ja efektiivse reageerimise võimalikele muutustele. Riskijuhtimise organisatsioon ja korraldus Riskijuhtimise kolmas kaitseliin on kontserni siseaudit, mis teostab Kontserni nõukogu on kinnitanud ettevõtte riskijuhtimise üld- sõltumatut kontrolli kogu grupi tegevuse, sh esimese ja teise kait- põhimõtted, mille eesmärk on kirjeldada üldisi seisukohti riskide seliini kohta. Siseauditi eesmärk on Omniva tegevuse kvaliteeti võtmisel ja juhtimisel. Üldpõhimõtted tulenevad Omniva mis- parandada, andes objektiivset ja sõltumatut tagasisidet rakendata- sioonist ja strateegilistest eesmärkidest. Riskide võtmise suuna- vate juhtimistavade, riskide juhtimise ja kontrollide tõhususe kohta miseks, selle kaudu riskide kontrollitoimingute ja riskide taseme ning tehes soovitusi sisekontrollisüsteemi täiustamiseks. üldisemaks juhtimiseks on nõukogu kinnitanud riskiisu kajastava Toimivat riskijuhtimise süsteemi toetavad nõukogu ja selle moodus- dokumendi. Üldpõhimõtete ja riskiisu määratluse raames korral- tatud auditikomitee. dab riskide juhtimist juhatus ning selle poolt määratud allüksused ja töötajad. Riskijuhtimise põhimõtted, metoodikad, eeldused ja riskide juhti- misega seotud pädevused dokumenteeritakse. Kõiki riskide juh- AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 30 timisega seotud poliitikaid ja kordasid vaadatakse regulaarselt üle ja postiteenuse hinnastamise osas. vajadusel ajakohastatakse. Tegevusriskid on riskid, mis tulenevad ettevõtte sisemistest protses- Omniva sise-eeskirjad vaadatakse regulaarselt üle ning hinnatakse sidest, välistest sündmustest, inimeste (töötajad, kliendid, partnerid või nende kohasust. Samuti kontrollitakse töötajate teadlikkust vastava­ muud kolmandad isikud) tegevusest, kasutatavate süsteemide sobima- test sise-eeskirjadest ja nende järgimist. tusest või oodataval viisil mittetoimimisest. Tegevusriskide hulka kuuluvad kontrolli- ja juhtimisrisk, pettuse (sh Peamised riskivaldkonnad sisepettuse) risk, juriidiline risk, vastavusrisk, aruandlusrisk, personali­ risk, turvarisk, tehnilised ja tehnoloogilised riskid ning protseduuririsk. Riskijuhtimise üldpõhimõtetes on riskid jaotatud kuude põhikate- Käsitleme tegevusriske kui iseseisvat riskivaldkonda ning jälgime tege- gooriasse: välised, strateegilised, maine- ja reputatsiooniriskid, äri-, vusriske koos, arvestades nimetatud riskide omavahelist olulist seost finants- ja tegevusriskid. Finantsriskide käsitlemisest saab ülevaate Omniva majandustegevuses. raamatupidamise aastaaruande lisast 23. Omniva tegevusriskide strateegia on ära hoida ja minimeerida kahjusid Omniva teenuste osutamist mõjutavad mitmed välised tegurid alates ning maandada kriitilise iseloomuga riske, mille puhul võimalik kahju ilmastikutingimustest, geopoliitilistest ja majanduskeskkonda puuduta- ületaks aktsepteeritavat riskitaset. Tegevusriskide juhtimise eesmärgiks vatest sündmustest kuni muutusteni grupi tegevust mõjutavates re- on saavutada võimalikult madal tegevusriskide tase, lähtudes riskijuhti- gulatsioonides. Majanduskeskkonna osas täheldame, et teenuseturud mise majandusliku efektiivsuse põhimõttest. muutuvad dünaamilisemaks, muutlikumaks ja volatiilsemaks. Tegevusriskide hindamisel, jälgimisel ja käsitlemisel on oluline roll vas- Strateegilistest riskidest mõjutab kontserni tegevust ennekõike tavusriski juhtimisel. Vastavusriski juhtimine on pidev protsess, mille konkurentsiolukord posti- ja logistikateenuste turul. Konkurentsisitu- eesmärgiks on: atsioon ja selle muutused avaldavad survet turuosale, mahtudele ja hindadele. Konkurentsiolukorda mõjutavad nii tänased turuosalised • vastavuse saavutamine ja hoidmine, välistades, vähendades või kui ka uued turule sisenejad. Selle kõrval näeme, et platvormiäri toob limiteerides kontserni regulatiivset või eetilist vastutust selle tööta- kaasa mahtude koondumise, mis omakorda suurendab selliste plat- jate, klientide, seaduse, tehingute osapoolte ja avalikkuse ees; vormide logistikateenuste ostujõudu. Tegevustõhususe ja kvalitee- di tõstmiseks oleme algatanud rea projekte ning langetanud olulisi • luua ja hoida klientide ja avalikkuse usaldust ettevõtte vastu. investeerimisotsuseid, mille elluviimine eeldab kvaliteetset projekti- Vastavusriski juhime ennetavalt ning proportsionaalselt, lähtudes juhtimist, organisatsiooni paindlikkust ja rahalist suutlikkust. reegli- ja riskipõhisest lähenemisest. Traditsiooniliste postiteenuste osutamisel vastab Omniva omaniku Töötleme teenuste osutamisel möödapääsmatult isikuandmeid, ootustele. Seejuures nõuab vähenev traditsiooniliste postiteenuste lähtudes nende töötlemisel isikuandmete kaitse (GDPR) nõuetest ning maht kontserni infrastruktuuri (jaotus- ja kogumisvõrk) ja teenuse kasutades sobilikumaid meetmeid küberturvalisuse tagamiseks. 2023. osutamise protsesside kohandamist. See omakorda eeldab riikliku aastal alustasime ka vajalike tegevustega selleks, et püüelda ISO 27001 regulaatori otsuseid nii infrastruktuuri tingimuste kui universaalse infoturbestandardi vastavussertifikaati. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 31 2.11 Tulemus- ja Emaettevõttes ning Läti ja Leedu tütarettevõtetes on juurutatud Kvaliteedivigade tuvastamisel selgitatakse nende juurpõhjused ja kvaliteedi- kvaliteedi- ja tulemusjuhtimise süsteem. Kvaliteedi- ja protsessijuh- tehakse protsessiparendusi üle kanalite. juhtimine timise põhieesmärk on kontserni töö optimeerimine teenindusk- 2023. aastal koostati kontsernile, üksustele ja osakondadele aasta­ valiteedi tõstmiseks. Omniva teenuste kvaliteedilubadus on kirjas põhised tasakaalus tulemuskaardid, milles kajastuvad nii finants-, teenuste tüüptingimustes. Tarnekvaliteeti ehk kliendilubadusest kliendi- kui töötajapõhised eesmärgid, samuti kogu grupi stratee- kinnipidamist jälgib teenuse osutamisest eraldiseisev sõltumatu gilised fookusprojektid. Püstitatud eesmärkide ja strateegiliste pro- teenindusüksus, kes vastutab kliendirahulolu eest. Üksuse koos- jektide täitmist jälgitakse igakuiselt nii finantsvaates kui teenuste ja seisus on nii kvaliteedi- kui protsesside osakonnad, kes jälgivad teeninduskvaliteeti näitavate raportitega. Selline süsteem võimal- kliendi- ja protsessikvaliteeti vastavatest raportitest, kuhu koon- dab operatiivselt reageerida muutustele organisatsioonis ja turul. dub info saadetistega seotud sündmustest ning klienditagasiside. 2.12 Korruptsiooni- Omnivas on kehtestatud mitmed teemakohased siseprotsedu- mise kohustusega töötajatega seotud osapooli ja võimalikke tehin- vastane võitlus urid nagu töökorralduse eeskirjad, ärikingituste juhend ja ärihu- guid nendega, ning protseduurid, et tagada korruptsioonivastase vide deklareerimise juhend. Huvide konflikti vältimise nõuded on seaduse toimingupiirangutest kinnipidamine. sätestatud hangete läbiviimise korras, mille kohaselt kõik konk­ Korruptsiooniennetuse raames on kontsernis loodud väärkäitu- reetse hanke korraldamisega seotud töötajad allkirjastavad iga misest teavitamise kanalid. kord kinnituskirja huvide konflikti puudumise kohta. Korraldame töötajatele jätkupidevalt koolitusi korruptsiooni, hu- Valitud ametikohtade puhul on kohustuslikuks tehtud oma äri- vide konflikti, ärieetika jms teemal. huvide ja kõrvaltegevuste deklareerimine kord aastas. Samuti on olemas protseduurid selleks, et tuvastada deklaratsiooni esita- 2.13 Muudatused Olulisi muudatusi regulatiivses keskkonnas ei toimunud. Kehtiv põhikirjas ja põhikiri on üldkoosoleku poolt kehtestatud 2. märtsil 2022. regulatsioonides AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 32 Tegevusaruanne 2023. aasta majandustegevused ja tulemused AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 33 3.1 Tegevus- 2023. aastal seisis kogu Euroopa silmitsi oluliselt aeglustunud majandus- suurem osas neist leida, et kui töötajatele pole piisavalt tööd võimalik pak- keskkond kasvuga (euroala SKP kasv +0,5%). Paraku puudutas see eriti teravalt just kuda, siis hakkab nende hoidmine üle jõu käima. meie regiooni: Lätis ja Leedus langes majandus vähem kui pool protsen- Kokkuvõttes võib 2024. aasta osas olla mõõdukalt optimistlik. Hullem peaks ti, kuid Eestis oli langus lausa 3%. Peamisteks negatiivseteks mõjuriteks on olema möödas ning uus kasv on silmapiiril. Siiski jääb sotsiaal-majanduslikku olnud nõrgad eksporditurud, kiire hinnatõus, senisest oluliselt kõrgemad keskkonda varjutama geopoliitiline määramatus. intressitasemed, geopoliitilised pinged ning sellega kaasnev tarbijate ja teiste turuosaliste langenud kindlustunne. Seetõttu vähendatakse võima- lusel tarbimist ning ettevõtted lükkavad edasi investeeringuid. Majapi­ SKP reaalkasv, % 2022 2023 pr 2024 pr 2025 pr damiste tarbimine vähenes kogu regioonis: Eestis -2,0%, Lätis -1,8%, Leedus Eesti -0,5% -3,4% -0,3% +2,8% -1,0%. Suuremat langust on tagasi hoidnud 2023. aastal taastunud reaal- palkade kasv. Kui 2022. aastal, mil tarbijahinnad kasvasid Baltikumis ligi 20%, Läti +3,4% -0,4% +1,4% +2,7% jäi palkade kasv hinnatõusule alla, siis 2023. aastal, kui inflatsioon taandus Leedu +2,4% 0,0% +1,8% +2,5% vähem kui 10% tasemele, jäi palgatõus kõigis kolmes riigis ligi 12% juurde. Samuti pole vaatamata majanduse üldiselt keerulisele olukorrale töötuse Tarbijahinnaindeksi kasv, % 2022 2023 pr 2024 pr 2025 pr tase kuigi kõrge – kõigis kolmes riigis oli see 6,5% lähedal. Nii et tööturg on püsinud olukorda arvestades väga tugevana. Eesti +19,4% +9,2% +3,7% +2,7% Viimase 6-12 kuu jooksul on erinevate institutsioonide prognoosides ma- Läti +17,3% +8,9% +1,5% +2,5% janduse taastumise algust pidevalt edasi lükatud ning selle kiiruse osas Leedu +19,6% +9,3% +1,5% +2,5% optimismi vähendatud. Kui aasta tagasi loodeti, et majandus pöördub tõu- sule 2023. aasta teises pooles, siis praeguseks leitakse, et Eestis jätkub ma- Töötuse määr, % 2022 2023 pr 2024 pr 2025 pr janduslangus veel ka 2024. aastal (Swedbanki jaanuarikuise majandusvälja- vaate kohaselt -0,3%). Läti ja Leedu näitavad nüüd küll juba ka taastumise Eesti 5,6% 6,5% 8,1% 6,9% märke (Läti +1,4%, Leedu +1,8%). Hinnatõus jätkab taandumist +2...3% tase- Läti 6,9% 6,4% 6,5% 6,1% mele ning palgad peaksid jätkama tõusmist ca +7...8%. Samal ajal eeldatakse, Leedu 5,9% 6,6% 6,8% 6,6% et keskpankade intressitasemed langevad, mis vähendab nii kodumaja­ pidamiste kui ettevõtete laenuteenindamise koormust. Seega reaalsisse­ tulek kasvab ja nii võib eeldada, et see mõjub positiivselt ka kaubandusele Brutopalga kasv, % 2022 2023 pr 2024 pr 2025 pr ning sellega seoses pakiteenuste nõudlusele. Lätis ja Leedus oodatakse, Eesti +11,6% +11,4% +7,3% +6,9% et kuigi töötus võib veidi tõusta, jääb see siiski enamvähem praegusele Läti +7,5% +11,8% +8,0% +7,5% tasemele. Eestis seevastu oodatakse töötuse määra tõusu üle 8% taseme. Seni on ettevõtted majanduslikult keerulistes oludes töötajaid siiski palgal Leedu +13,3% +11,7% +8,5% +6,5% edasi hoidnud. Pikale veninud majanduslanguse tingimustes võib aga üha Allikas: Swedbank Economic Outlook, jaanuar 2024 AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 34 3.2 Konsolideeritud kasumiaruanne 2023 12k 2022 12k Suhtarvud 2023 12k 2022 12k Finants- ja EUR miljonites Omakapitali tootlus (ROE) -2,0% 44,3% efektiivsus- Müügitulu 131,7 122,9 Brutomarginaal 71,7% 70,4% näitajad sh universaalne postiteenus 12,1 12,6 EBITDA marginaal 11,3% 14,3% EBITDA 14,9 17,6 Puhaskasumi marginaal -1,0% 20,7% Ärikasum/-kahjum 0,4 -0,2 Puhaskasum/-kahjum aktsia kohta (eurot) -0,8 16,2 Puhaskasum enne tulumaksu 0,0 25,9 Puhaskasum/-kahjum töötaja kohta (eurot) -522 10 292 Puhaskasum/-kahjum -1,3 25,4 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 0,8 1,3 sh universaalse postiteenuse kahjum -1,8 -2,7 Müügitulu töötaja kohta (eurot) 54 577 49 735 Võla ja omakapitali suhe 45,1% 12,7% Võla ja EBITDA suhe 1,8 0,5 Bilanss 31.12.2023 31.12.2022 Omakapitali määr 45,1% 54,6% EUR miljonites Käibevara 34,4 58,8 Põhivara 98,9 65,0 Kasutatud valemite kirjeldus VARAD KOKKU 133,2 123,8 • EBITDA – põhitegevuskasum enne intressikulusid, tulumaksu ja kulumit = Lühiajalised kohustised 41,7 46,5 ärikasum + põhivara kulum ja väärtuse langus • Keskmine töötajate arv – täistööajale taandatud keskmine töötajate arv Pikaajalised kohustised 31,5 9,7 • Omakapitali tootlus (ROE) = puhaskasum / keskmine omakapital • Brutomarginaal = (müügitulu – kaubad, toore, materjal ja teenused) / müügitulu KOHUSTISED KOKKU 73,2 56,2 • EBITDA marginaal = EBITDA / müügitulu OMAKAPITAL 60,0 67,7 • Puhaskasumi marginaal = puhaskasum / müügitulu • Puhaskasum aktsia kohta = emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum / perioodi kaalutud keskmine lihtaktsiate arv Keskmine töötajate arv 2413 2471 • Puhaskasum töötaja kohta = puhaskasum / keskmine töötajate arv • Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustised • Müügitulu töötaja kohta = müügitulu / keskmine töötajate arv • Võla ja omakapitali suhe = intressikandvad laenukohustised / omakapital • Võla ja EBITDA suhe = intressikandvad laenukohustised / EBITDA • Omakapitali määr = omakapital / (omakapital + kohustised) AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 35 3.3 Tulud ja kulud Äritegevuse hooajalisus Tulud Kontserni majandustegevust iseloomustab müügitulu oluline kasv Omniva äritulu oli 2023. aastal kokku 134,5 miljonit eurot (2022. aastal aasta viimases kvartalis ning keskmisest madalam tulemuslikkus suve­­ 129,1 miljonit eurot), mida on võrreldes 2022. aastaga 4% rohkem. perioodil. Müügitulu moodustas äritulust 98% ehk 131,7 miljonit eurot (2022: 122,9 miljonit eurot), saadud toetused ja muud äritulud kokku 2,8 Majandustegevuse hoogustumine aasta viimases kvartalis on seo- miljonit eurot (2022: 6,2 miljonit eurot). tud eelkõige jõulupühadeks valmistumisega, mis suurendab nii paki- kui postiteenuste kasutust. Samuti suurenevad novembris ja Kontserni suurimaks teenusegrupiks müügitulu vaates on paki- detsemb­ris rahvusvahelise äri tulud. Tulususe langus suveperioodil teenused, mis moodustavad äritulust kokku 59% (2022. aastal 58%). on seotud puhkuste ning inimeste sesoonselt madalama aktiivsusega Postiteenuste tulu moodustab 21% äritulust (2022: 20%), sealhulgas e-kauplustes. tõi universaalse postiteenuse osutamine vaid 9% Omniva teenitud tulust (2022: 10%). Rahvusvahelise äri tulu moodustas kontserni äri- tulust 16% (2022: 13%). Raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulised sündmused Kontserni tulud kasvasid 2023. aastal kõigis teenusegruppides, väl- ja arvatud digitaalsed teenused, mis andsid 2023. aasta ärituludest 30.01.2024 esitas Omniva usaldusisikutele ja Töötukassale kirjaliku vaid 3% (2022. aasta alguses kuulus kontserni veel AS Maksekeskus, teate, millega alustati kollektiivse koondamise protsessi. Selle käigus mis andis olulise osa digitaalsete teenuste kogutulust). Vaatama- vähendatakse Eestis töökohtade arvu 75 võrra. Koondamine tuleneb ta keerulisele sotsiaal-majanduslikule keskkonnale on e-kauban- vajadusest kahandada kulusid, et tagada edaspidine kasumlik ärite- duse mahud kasvamas (peamiselt füüsilise kaubanduse arvelt), mis gevus olukorras, kus sisendhinnad on viimasel paaril aastal kiiresti tähendab ka enamaid pakisaadetisi. Postiteenuste tulu kasvas tänu kasvanud, kuid seoses tugeva konkurentsi-olukorraga, mis on muutu- varahommikusele perioodikakandele, millega Omniva alustas Eestis mas üha pingelisemaks, on Omnival väga keeruline tõsta oma müügi- alates aprillist. Üldine trend postiteenuste nõudluse vähenemisel hindasid. aga püsib. Rahvusvahelise äri osas mõjus positiivselt Helsingis ava- tud uus rahvusvaheline keskus piiriüleste e-kaubanduse pakkide vastuvõtmiseks ja sorteerimiseks, mis tähendas Omniva jaoks ka uusi kliente. Kasvu hoiab aga endiselt tagasi Ukraina sõda ja sellega seonduvad logistilised probleemid. Omniva on alates sõja algusest lõpetanud igasuguse rahvusvahelise kommertskoostöö Venemaa ja Valgevene suunal, jätkates vaid universaalse postiteenuse osutamist vastavalt Lausanne’i kokkuleppele. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 36 Klientide asukoha järgi moodustab 41% müügitulust tulu Eesti klientidelt (2022. Postiteenused aastal 45%), millele järgneb tulu Leedu klientidelt (16%, 2022. aastal 15%). Kol- Postiteenuste müügitulu oli 28,1 miljonit eurot (2022: 26,4 miljonit eurot), mida mandat ja neljandat kohta hoiavad Läti (11%, 2022. aastal 12%) ning Hiina (11%, on võrreldes 2022. aastaga 6% rohkem. Universaalse postiteenuse müügitulu 2022. aastal 13%). moodustas sellest 3,0 miljonit eurot (2022: 3,2 miljonit eurot), vähenedes aas- taga 4%. Postiteenuste müügitulu kasvas tänu varahommikuse perioodika- kandega alustamisele aprillikuust. Ilma selleta oleks postiteenuste müügitulu jäänud 2022. aastaga võrreldes samaks. Traditsiooniliste postiteenuse mahud Äritulud kokku: 134,5 mln eurot on aga pikemaajalises languses globaalselt, sh Omniva koduturul. Nii paber- kandjal kirjade saatmine, perioodikaväljaannete koju tellimine kui ka rahakan- Pakiteenused 59% nete tegemine postivõrgus on teenused, mille järele on nõudlus aasta-aastalt Postiteenused 21% vähenenud. Rahvusvahelise äri teenused 16% Digitaalsed teenused 2% Saadud toetused 2% Muud äritulud 0,4% Pakiteenused Digitaalsed teenused Kontserni pakiteenuste tulu oli 79,1 miljonit eurot (2022: 74,4 miljonit eu- Digitaalsete teenuste müügitulu moodustas 2023. aasta ärituludest 3,3 mil- rot), mida on 2022. aastaga võrreldes 6% rohkem. Pakiteenuste müügitulu jonit eurot (2022: 5,6 miljonit eurot). Digitaalsete teenuste valdkonda kuuluvad on kasvanud tänu turu üldistele suundumustele (e-kaubanduse kasv) ning makse­lahenduste ja infoäri teenused. Erinevaid makselahendusi nagu pan- selle­ga seoses kasvanud pakimahtudele. Pakiautomaatide teenus moodus- galingid, maksete algatamise teenus jm pakkus kontsernis AS Maksekeskus, tas pakiteenuste tulust 62% (2022: 61%). Sel aastal jätkasime pakiautomaatide mis võõrandati 2022. aasta 1. juulil. Infoäri teenuste valdkonda kuuluvad ostu- võrgustiku laiendamist, lisades Baltikumi peale tervikuna 131 uut automaa- ja müügiarvete vastuvõtmine nii elektrooniliselt kui paberkandjal, arvete hal- ti, sh 78 Leedus, 37 Eestis ja 16 Lätis. Universaalse postiteenuse hulka kuuluv dus ning elektrooniline väljastamine. Neid teenuseid osutab kontserni kuuluv pakiteenuse tulu oli 2023. aastal 9,3 miljonit eurot (2022: 9,4 miljonit eurot), OÜ Finbite. Enamus infoäri teenuste tulust teenitakse Eestis, kuid neid teenu- vähenedes aastaga vähem kui 1%. seid osutatakse alates 2014. aastast ka Lätis ning 2016. aastast Leedus. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 37 Rahvusvaheline äri Rahvusvahelise ärisuuna klientide teenindamist alustasime 2015. aastal. Tegu on ärisuunaga, mis keskendub rahvusvaheliste e-kaubanduse saadetiste teenindamisele. Rahvusvahelise e-kaubanduse turgu iseloomustab tihe konkurents, milles osalevad nii globaalsed logistikaettevõtted kui ka riiklikud postifirmad. Kui kontserni pakiäri teenuste puhul on saadetiste lähteriigiks või sihtriigiks Baltikum (meie koduturg), siis rahvusvahelise äri saadetiste rahvus- vahelist transiiti juhime lisaks Baltikumile ka Londonis, Amsterdamis, Helsingis ja Biškekis. Rahvusvahelise äri teenuste müügitulu moodustas 2023. aastal kontserni äri­tuludest 16% (2022: 13%), ulatudes 21,2 miljoni euroni (2022: 16,6 miljonit eurot). Seda on võrreldes 2022. aastaga 28% rohkem. 2023. aastal toimusid erinevad laiemad muudatused e-kaubanduses Aasiast tuleneva suure surve tõttu. Aliexpressi kõrvale kerkis uus suur konkurent – Temu – tuues endaga kaasa suurema konkurentsi kauplemisplatvormidel. See omakorda seadis suure surve alla tarneahelate pikkuse ning sundis otsima lahendusi nende lühendamiseks. Septembris avasime Soomes Helsingis rahvusvahelise keskuse piiriüleste e-kaubanduse pakkide vastuvõtmiseks ja sorteerimiseks. See võimaldas haka- ta teenindama uusi kliente. Uue keskuse osatähtsus kasvas kuust kuusse ja aasta lõpu seisuga käideldi Helsingis 11% rahvusvahelise äri saadetistest. Aasta viimastel kuudel eskaleerus Ukraina-Poola piiril blokaad, mis halvas mit- meks kuuks senise tarneahela Ukrainasse. Seetõttu tuli katsetada mitmeid uusi lahendusi. Omniva ajaloos esmakordne oli saadetiste kohale toimetamine Ukrainasse rongiga. Nii 2023. kui ka edasiste aastate peamine fookus on rahvusvahelise koostöö jätkuval laiendamisel erinevate koostööprojektide kaudu. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 38 Kulud Kontserni ärikulud olid 2023. aastal kokku 134,1 miljonit eurot Ärikulud kokku: 134,1 mln eurot (2022: 129,3 miljonit eurot), mida on 2022. aasta tasemest 4% Tööjõukulud 45,5% rohkem. Ärikulud kasvasid veidi vähem kui äritulud, mistõttu on 2022. aasta 0,2 miljoni eurone ärikahjum asendunud 0,4 mil- Kaubad, toore, materjal ja teenused 27,8% joni eurose ärikasumiga. Suurim kulude kasv on toimunud töö- Muud tegevuskulud 15,5% jõukulude osas. Põhivara kulum ja väärtuse langus 10,8% Muud ärikulud 0,3% Kaubad, toore, Muud tegevuskulud Tööjõukulud Põhivara kulum ja Muud ärikulud materjal, teenused väärtuse langus Muude tegevuskulude alla Kontserni tööjõukulud olid Muude ärikulude alla kuu- Sellesse gruppi kuuluvad kuuluvad hoonete kommu- 2023. aastal 61,0 miljonit Põhivara kulumi ning väär- luvad kvaliteedikontrolliga kaupade soetamisega seo- naal- ja halduskulud, auto- eurot (2022: 54,6 miljonit tuse langusega seotud ku- seotud kulud, ühingute ja tud kulud, transpordikulud dega seotud kulud, turun- eurot), mis on eelmise aas- lud olid 2023. aastal kokku liitude liikmemaksud, kau- (sh rahvusvaheline transport), duskulud, koolituskulud, taga võrreldes 12% enam. 14,5 miljonit eurot (2022: pade allahindlus, põhivara rahvusvahelised lõppmak- riist- ja tarkvaraga seotud Tööjõukulud moodustasid 17,8 miljonit eurot), mida mahakandmine ja kasum/ sed, allhankekulud, kütus, hooldustööd ning muud 2023. aastal kontserni äri- on võrreldes 2022. aastaga kahjum valuutakursi muu- tootmismaterjalid ning va- administreerimiskulud. kuludest 45% (2022: 42%). 18% võrra vähem. tusest. 2023. aastal olid hendustasud. Need kulud Tööjõukulude kasv on muud ärikulud kokku 0,5 olid 2023. aastal 37,3 miljonit Need kulud olid 2023. peamiselt tingitud esma- miljonit eurot (2022: 1,0 mil- eurot (2022: 36,4 miljonit eu- aastal kokku 20,8 miljonit tasandi töötajate töötasu jonit eurot), mida on 2022. rot), suurenedes aastaga 2% eurot (2022: 19,5 miljonit tõusust. Töötasu kasv oli aastaga võrreldes 0,6 mil- võrra. Suurim aastane erine- eurot), suurenedes aasta- vajalik, et tagada Omniva joni euro võrra vähem. vus on rahvusvahelise trans- ga 7%. konkurentsivõime tööjõu- pordi kuludes, mis kasvasid turul, kus palgasurve on 2,9 miljoni euro võrra, tule- seo­ses kiiresti kasvanud nevalt kasvanud ärimahtud- tarbijahindadega olnud vä­ est. Samas kütuse ja energia ga tugev. 2023. aasta kesk- hinnad 2023. aastal langesid, mine töötajate arv oli 2413 vähendades vastavaid ku- ja see vähenes aastaga 58 lusid 1,2 miljoni euro võrra. inimese võrra. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 39 3.4 Arendus- ja 2023. aastal investeeris kontsern kokku 36,8 miljonit eurot (2022. aas- investeerimis- tal 13,9 miljonit eurot). Jätkasime pakiautomaatide võrgu laiendamist tegevus ning soetasime Parcelsea nutipostkastide võrgustiku, et pakkuda personaalsemat ja kodulähedasemat pakiteenust üle Eesti. Reno- veerisime täiendavalt 16 postkontorit vastavalt Omniva uuele jae- kontseptsioonile. IT investeeringud keskendusid isetee­nin­dus­kesk­ konna ja rahvusvahelise äriga seotud arendustele. Alustasime pakisorteerimisterminali rajamist Kaunase vabamajandus­ tsoonis. Keskus võtab enda alla 21 000 m2 ning võimaldab sortee- rida kuni 15 000 saadetist tunnis. Tänu uuele keskusele saame tõhus- tada äriprotsesse, parandada töötajate töötingimusi ning säästa loodusressursse. Kokkuvõttes tugevdab uus terminal Omniva po- sitsiooni eelistatuima logistikapartnerina kogu Baltikumis. Koguinves- teering on üle 40 miljoni euro ning keskus valmib 2024. aasta suvel. 2024. aastal jätkame võrgustiku laiendamist, toome turule kogu- konna pakiautomaadi ning teeme esimesed sammud avatud võr- gustiku kasutusele võtmisel. Renoveerime täiendavalt 15 postkontorit. Tehnoloogia investee- ringud keskenduvad peamiselt efektiivsusele ning vananenud tarkvara väljavahetamisele. Samuti planeerime alustada Rukki teel asuva sorteerimiskeskuse laiendamist eesmärgiga kolida ühe katu- se alla kirjade ja pakkide sorteerimine. 3.5 Dividendid 2023. aastal maksis emaettevõte dividende netosummas 6,36 mil- jonit eurot, millele lisandus 1,45 miljonit eurot tulumaksu. 2022. aastal maksis emaettevõte dividende netosummas 2,75 miljonit eurot, millele lisandus 0,58 miljonit eurot tulumaksu. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 40 3.6 Tütar- SIA Omniva ettevõtete Omniva Läti tütarettevõte SIA Omniva (endise nimega SIA Post24) tegevus asutati 23. märtsil 2012. Ettevõte pakub Lätis pakiautomaadi- ja kuller­teenuseid. 2023. aastal kasvas ettevõtte käive 14%, ulatudes 21,1 miljoni euroni. Keskmine töötajate arv oli 2023. aastal 285. 2023. aastal toimetasime klientidele peaaegu 8 miljonit pakki, mida on pea miljoni võrra rohkem kui 2022. aastal. 800 tuhat Läti elanikku valis 2023. aastal pakkide saatmiseks või vas- tuvõtmiseks Omniva. Kliendirahulolu on jätkuvalt kõrgel tasemel – 84 (100 palli skaalal), mis näitab, et pakkide kättetoimetamise kvali- teet Lätis on kõrgel tasemel ning kliendid hindavad meie teenuseid positiivselt. või vastuvõtmiseks Omniva. Kliendirahulolu on jätkuvalt kõrgel Läti pakiautomaatide hulk kasvas 371-ni, aasta jooksul paigaldasime tasemel – 73 (100 palli skaalal), mis näitab, et pakkide kättetoime­ 16 automaati uutesse asukohtadesse. Lisaks paigaldasime klientide tamise kvaliteet Leedus on hea ning kliendid hindavad meie teenu- poolt kõige nõutumate keskmiste ja suurte kappide laiendused 60 seid positiivselt. olemasolevale automaadile. Pakiautomaatide hulk kasvas 420-lt 2022. aasta lõpus 498-ni 2023. aasta lõpuks ja jõudsime mitmesse asulasse, kus Omniva pakiauto- UAB Omniva LT maate varem polnud. Omniva on tänaseks Leedus esindatud 136 linnas ja asulas. Investeerisime pakiautomaatide võrgu arendusse Omniva Leedu tütarettevõte UAB Unipakas asutati 2. novembril 2023. aasta jooksul 1,6 miljonit eurot. Jätkame ka tänavu võrgustiku 2005. 100%-lise osaluse ettevõttes omandas Omniva 2012. aastal laiendamist. ja alates 2014. aasta aprillist kannab ettevõte ärinime UAB Omniva LT. Leedus pakume oma klientidele pakiautomaadi- ja kullerteenu- seid. 2023. aastal kasvas ettevõtte käive 16%, ulatudes 30,6 miljoni UAB Omniva LT Sorting euroni. Keskmine töötajate arv oli 2023. aastal 483. UAB Omniva LT Sorting loodi eesmärgiga pakkuda sorteeri­ mis­ 2023. aastal toimetasime klientidele peaaegu 15 miljonit pakki, teenust Kaunase vabamajandus tsoonis. Ettevõte asutati 30. märt- mida on kahe miljoni võrra rohkem kui 2022. aastal. sil 2022 ning selle põhitegevuseks on olnud Kaunase pakisorteeri- misterminali rajamine, millesse on 2023. aasta lõpuks investee­ritud 1,3 miljonit Leedu elanikku valis 2023. aastal pakkide saatmiseks 29 miljonit eurot. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 41 OÜ Finbite pöörama uutele turgudele, et laiendada oma teenuse müüki Bal- tikumist välja. Jätkame meeskonna ehitamisega ning manuaalsete OÜ Finbite asutati 16. oktoobril 2020. Varasem Omniva arve­keskus tegevuste automatiseerimisega. tegutseb sellest ajast alates Finbite arvekeskuse kaubamärgi all. Finbite OÜ on e-arvete operaator, mis pakub oma klientidele e-arvete käsitlemisega seotud teenuseid OÜ Picapac OÜ Finbite müügitulu ulatus 2023. aastal 3,3 miljoni euroni (2022. Picapac OÜ majandustegevust alustati juunis 2023, mil soetati kodu- aastal 3,3 miljonit eurot). 2023. aastal teeniti 71% müügitulust ostu- lähedase pakiautomaatide võrgustik Parcelsea OÜ’lt ning loodi võima- arvete vastuvõtu, menetluse, hoidmise ja digiteerimise teenustega lus saata, vastu võtta ja tagastada pakke Omniva klientidele. ning 29% müügiarvete ettevalmistuse ja erinevatesse kanalitesse (e-posti, paberkandjal postkasti, panka, B2B kanalitesse) saatmise Picapac on spetsialiseerunud pakiautomaatide tark- ja riistvara aren- teenustega. Keskmine töötajate arv ettevõttes 2022. aastal oli 35 dusele ning nendega seotud teenustele. Ettevõte opereerib Eestis ja (2022. aastal 29). teenindab 860 asukohta. Majandusaasta käive oli 51 tuhat eurot ning aasta lõpus oli töötajate arv 5. 2024. aastal on oodata uute teenuste väljaarendamist ning ole- masolevate teenuste täiendusi. Samuti hakkame rohkem rõhku 3.7 Plaanid Sektori kõige olulisemateks mõjutajateks on madalseis majanduses Meie 2024. aasta kõige olulisemad arendusprojektid liigituvad 2024. aastaks ning sellest tingitud tihe konkurents. Siiski on e-kaubanduse pika­ kolme gruppi: ajaline väljavaade optimistlik, samal ajal aga jätkub kirja ja perioodika Esiteks tahame pakkuda senisest veelgi enam klientide vajadus­ mahu kahanemine. Kliendid ootavad kullerteenuse pakkujatelt en- test ja ootustest lähtuvat teenindust. Selle eesmärgi saavutamiseks diselt kiiret ja täpset saadetiste tarnet, võimalikult kliendilähedast reno­veerime mitmeid postkontoreid üle Eesti, laiendame veel paki- pakkide saamise ja saatmise võrgustikku, lihtsat ja kliendisõbralikku automaatide võrku, ning toome turule kogukonna pakiautomaadi. teenindust ning keskkonnasäästlikkust. Meie eesmärk on tõsta teeninduskvaliteeti läbivalt kõikides teenin- Omniva 2024. aasta tegevuskava lähtub kontserni pikaajalisest stra- dus kanalites. teegiast aastateks 2022-2026 ja omaniku ootustest. Meie visioon on Teiseks on klientide kasutusmugavuse ja lihtsuse nimel kavas olu- olla aastaks 2026 eelistatuim logistikapartner Balti riikides, osutades liselt parandada Omniva digilahendust. Uus digikanal võimaldab nii kliendikeskset teenust pühendunult ja vastutustundlikult. paremat klientide eelistuste kui ka saadetiste jälgimist, samuti kõi- kide teenuste toetamist üle erinevate saadetiste saatmis- ja saamis- punktide. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 42 Kolmandaks jätkame sorteerimiskeskuste väljaarendamist ja auto- matiseerimist, et toimetada saadetised kohale kiiremini ja taskukohase hinnaga. Valmib Omniva suurim sorteerimis- keskus Leedus Kaunase vabamajandustsoonis ning plaa- nime alustada Eestis Rukki teel asuva sorteerimiskeskuse laienduse ehitamist. Avame mitmed jaotuskeskused klientidele suurmõõtmeliste pakkide kätte andmiseks. Tõstame märkimisväär- selt kõikide oma keskuste keskkonnasõbralikkust, võttes laiemalt kasutusele päikeseenergia ja teised keskkonnasäästlikud lahen- dused. Pöörame tähelepanu nii Omniva keskkondlikule kui sotsiaalsele mõjule. Soovime tänavu senisest täpsemalt defineerida oma pika- ajalised jätkusuutlikkuse eesmärgid ja mõõdikud ning tegutseda aktiivselt nende eesmärkide saavutamise nimel. Samuti tahame pakkuda senisest veel suuremat tuge meie tööta- jaskonnale. Olulised koolitusprogrammid juhtidele ja eesliini teen- indajatele, mugavamad töötingimused ja uued tehnilised lahen- dused on vaid osa sellest. Usume, et rõõmu ja hoolega tehtud töö aitab kaasa kliendikogemuse parandamisele ja meie ühiste eesmärkide saavutamisele. 3.8 Vastutus- Aastaraamatu 1. ja 2. peatükis on kirjeldatud kontserni tegevust tundlik tegevus ja peamisi tulemusnäitajaid riskijuhtimise, inimressursi juhtimise, inimõiguste järgimise ja korruptsioonivastase võitluse valdkon- dades, samuti on aastaraamatu 4. peatükis kirjeldatud kontserni tegevuse keskkonnamõjusid, ühiskondlikke mõjusid ning panust meid ümbritsevasse kogukonda. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 43 Kestlikkusaruanne AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 44 4.1 Üldinfo ja Raamistik raporteerimise põhimõtted Omniva on pühendunud jätkusuutlikkuse põhimõtete järgimisele kõi- gis oma tegevustes. Oleme veendunud, et ettevõtte pikaajaline edu on tihedalt seotud keskkonnaalase, sotsiaalse ja majandusliku jätkusuut- likkusega. Selles aruandes esitame ülevaate meie jätkusuutlikkusalas­ test saavutustest, väljakutsetest ja tulevikuplaanidest. Aruanne on koostatud lähtudes juba osaliselt Euroopa kestlikkusaruandluse stan- dardite nõuetest. Meie eesmärk oli ära kaardistada kui suur osa meie aruandest juba lähtub Euroopa kestlikkusaruandluse standarditest ning integreerida see parimal võimalikul viisil muude osadega meie aasta- aruandest. Järgime oma tegevustes eetilisi põhimõtteid ja ootame nendest läh- tumist kõikidelt tütarettevõtetelt, koostööpartneritelt ja töötajatelt nende igapäevatöös. Järgime ka inimõigusi, töötingimusi, keskkonna- hoidu ja korruptsioonivastast võitlust puudutavaid rahvusvahelisi stan- dardeid ning peame oluliseks vastutustundlikku isikuandmete töötle- mist. Meie jaoks on oluline tegutseda keskkonnasõbralikul viisil ning Peamised hinnangud anda oma panus globaalsesse säästvasse arengusse. Kasutame emissioonide hindamisel mudeleid, mis hõlmavad väärtus­ ahela eelnevate etappide andmeid, mille hindamisel kasutatakse kaud­ Ulatus seid allikaid. Näiteks on Omnival üle 100 rendipinna ning kui meie partne­ ril ei ole olnud võimalik meile esitada konkreetse pinna energiakulukuse Omniva konsolideeritud kestlikkusaruande ulatus ja periood on sama, osas infot, oleme selle tuletanud tarbimisinfo arvete põhjal. Selleks oleme mis finantsaruande puhul1, kaasates kogu organisatsiooni, püüdes saa- kasutanud Statistikaameti keskmiseid hindu nii soojusenergia kui ka elekt- vutada pikaajaline edu, austades samal ajal keskkonda ja ühiskonda, rienergia osas. Vee tarbimise osas kasutasime Eesti vee-ettevõtete liidu milles tegutseme. Me ei ole kasutanud direktiivis sätestatud võimalust poolt avalikustatud andmeid veeteenuse keskmise hinna määramisel. jätta välja konkreetne teave, mis vastab intellektuaalomandile, oskustea- Vaatame üle igal aruandeperioodil oma mudelite loogika ning ajako- bele või innovatsiooni tulemustele ega oodatava arengu või läbirääki­ hastame hinnangute tegemiseks kasutatavaid alusandmeid vastavalt misjärgus küsimuste kohta. turu parimale praktikale. Muudatused hinnangutes kajastatakse ja avali- Oleme pühendunud avatusele ja vastutusele ning jätkame läbipaistvuse kustatakse perioodil, mille puhul kõnealust hinnangut muudetakse koos ja jätkusuutlikkuse põhimõtete edendamist kõigis oma tegevustes. selgituste ning võrdlusandmetega. 1 Kasvuhoonegaaside (KHG) hindamisel ei võetud arvesse 2023. aastal alustanud tütarettevõtja Picapac OÜ mõjualast 3 tekkinud heitmeid AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 45 4.2 Kestlikkuse Meie äristrateegia on seotud rahvusvaheliste ÜRO säästva arengu Topeltolulisuse hindamise põhimõte strateegia eesmärkidega. Meie fookusteemad kestliku arengu eesmärkide seas on koos meie tegevuste peamiste mõjudega ära toodud allolevas tabelis. 2022. aastal viis Omniva läbi vastutustundlike põhimõtete mõjuanalüüsi seoses säästva arengu eesmärkidega, mille aluseks oli kontserni valdkondlik sektoripõhine riskipositsioon. Selle tulemuse- na kaardistasime, milliseid säästva arengu eesmärke oma tegevuse- ga kõige enam mõjutame. ÜRO kestliku arengu eesmärgid: Omniva jätkusuutlikkuse ambitsioonid on keskendunud kuuele va- litud säästva arengu eesmärgile (SDG-le), mis loovad aluse Omniva Lähtume oma jätkusuutlikkuse raamistiku kujundamisel Euroopa ESG (keskkonnaalaste, sotsiaalste ja juhtimisalaste) edusammude Liidu poolt kehtestatud äriühingute kestlikkuse aruandluse direk- juhtimiseks ja mõõtmiseks järgmises kolmes fookusvaldkonnas: tiivist ja selle alusel loodud standarditest ning muudest rahvusva- heliselt laialdaselt kasutusel olevatest raamistikest ja standarditest. Omniva jätkusuutlikkuse strateegia alustalaks on topeltolulisuse hindamise põhimõte. Hindame nii ettevõtte tegevuse mõju välis­ keskkonnale kui ka väliskeskkonna mõju ettevõttele, kaardistades eelistatud puhas ja roheline rõõmus võimalikke riske ja nende ennetamist. teenusepakkuja keskkond töökoht Omniva on võtnud eesmärgiks integreerida jätkusuutlikkuse Tõeliste muutuste esilekutsumiseks kõigis fookusvaldkondades strateegia kõigisse oma tegevustesse, olles teadlik nii sise- kui ka töötame kindlaks tehtud tegevussuundade kaudu, samal ajal maan- välismõjudest. Selle saavutamiseks viisime läbi topeltolulisuse hin- dades võimalikke riske mõjuvaldkondades. damise, mis arvestas nii ESG küsimuste mõju ettevõtte väärtusele kui ka ettevõtte mõju majandusele, keskkonnale ja ühiskonnale. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 46 Topeltolulisuse hindamise Protsessi olid kaasatud järgmised sidusrühmad ning protsessi käigus põhimõte kaardistasime nende põhihuvid: Siht- ja sidusgrupid Kaasamise kanalid Peamised huvivaldkonnad Topeltolulisuse hindamise protsess toi- Tarnijad Online küsitlus • Õiglane tasustamine mus nii sisemiste kui välimiste töötubade • Töötervishoid ja -turvalisus ning küsitluste toel, kus kõik olulised Partnerid Online küsitlus, otsekontakt • Ettevõtte eetiline käitumine Äripartnerid • Ressursikasutus ja KHG emissioonid sidusrühmad olid kaasatud. Protsess Rendipindade operaatorid Online küsitlus • Majandustulemused hõlmas nii ettevõtte sees toimuvate • Pikaajaline partnerlus ESG-mõjude kui ka välismõjude hin- Ärikliendid Online küsitlus, otsekontakt • Andmete privaatsus ja turvalisus damist, kasutades selleks etteantud • Koolitused ja arendus hindamiskriteeriume, mis on kooskõlas Töötajad Online küsitlus, otsekontakt • Töötervishoid ja -turvalisus Euroopa kestlikkuse aruandluse standar- • Tasustamine ja hüvitised ditega (ESRS). • Mitmekesisus ja kaasamine Inimesed Tarbijad Tagasiside küsitlused • Tööandja soovitusindeks (eNPS) Hindamisel võtsime arvesse meie jaoks • Teenuse kvaliteet olulisi mõjusid, riske ja võimalusi kest- • Ligipääsetavus, kättesaadavus Pressiteated, sotsiaalmeedia • Andmete privaatsus ja turvalisus likkusega seonduvatel teemadel. Hin- Kogukonnad sisu, otsekontaktid • Ressursikasutus ja KHG emissioonid dasime, milliste jätkusuutlikkuse riskide ja võimalustega võivad kaasneda meie • Ligipääsetavus Mittetulundusühingud Kohtumised • Õiglane ja läbipaistev tasustamine jaoks olulised finantstagajärjed ja millist Ametiühingud • Töötervishoid ja -turvalisus olulist mõju avaldab Omniva tegevus Kohtumised, üritused (töötajate esindajad) • Ettevõtte eetiline käitumine inimestele ja keskkonnale. • Ressursikasutus ja KHG emissioonid Seltsid, ühingud Kohtumised, üritused • Majandustulemused Otsekontaktid, • Ettevõtte eetiline käitumine Organisatsioonid/ institutsioonid Pangad raporteerimise kanal, • Ressursikasutus ja KHG emissioonid üritused • Majandustulemused • Majandustulemused • Ettevõtte eetiline käitumine Pressiteated, sotsiaalmeedia, • Teenuse kvaliteet ja ohutus Meedia intervjuud • Teenuse juurdepääsetavus ja taskukohasus • Kliendiandmete privaatsus ja andmete turvalisus Riik, • Regulatiivne vastavus valitsusasutused Omanikud Otsekontaktid • Majandustulemused AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 47 Topeltolulisuse hindamise protsessi tulemusena mõistsime sügavamalt meie ettevõtte mõju nii sise- kui väliskeskkonnale ning suutsime tuvastada olulised valdkonnad, kus saame oma jätkusuutlikkusalaseid pingutusi veelgi suurenda- da. Allolev graafik toob välja Omniva jaoks kõige olulisemad valdkonnad. Omniva olulisuse maatriks Kõrge Kasvuhoonegaaside heitekogused Energiakasutus Pakendijäätmed Tarneahela juhtimine Majanduslik olulisus Tööohutus ja töötajate tervis Kliimamuutuste füüsilised mõjud Mitmekesisus, võrdsus ja õiglus Töötajate kaasamine Protsessi käigus identifitseerisime nii tegelikud kui potentsiaalsed mõjud ning Teenuste kvaliteet ja ohutus Piisav töötasu Teenuste juurdepääsetavus ja hindasime neid vastavalt määratletud kriteeriumidele. Järgmises tabelis on Töötajate töö- ja eraelu tasakaal taskukohasus toodud välja hindamiskriteeriumid ja skaala mõjuga seotud olulisuse ja majan- Kogukonna suhted Kliendiandmete privaatsus dusliku olulisuse hindamiseks. ja andmete turvalisus Sidusrühmade kaasamine Poliitiline kaasatus ja lobitöö Eetilised juhtimispõhimõtted MÕJUTÜÜP HINDAMISKRITEERIUMID HINDAMISSKAALA Mõju olulisus Mõju tase 5-punkti skaala Ulatus 5-punkti skaala Pöördumatus 5-punkti skaala Tõenäosus 5-punkti skaala Madal Mõjuga seotud olulisus Kõrge Muutus järgmise 1-5 aasta jooksul ↑ = ↓ Muutus järgmise 5+ aasta jooksul ↑ = ↓ Mõju liigitus: Mõju prioritiseerimine: Finantsolulisus Suurus 5-punkti skaala Olulisema kaaluga mõjud Tõenäosus 5-punkti skaala Keskkond Sotsiaalne Juhtimine Vähemolulise kaaluga mõjud Muutus järgmise 1-5 aasta jooksul ↑ = ↓ Muutus järgmise 5+ aasta jooksul ↑ = ↓ AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 48 Topeltolulisuse hindamine on saanud meie jätkusuutlikkuse strateegia alus­ Iga eesmärgi saavutamiseks on loomisel sisemine poliitika ja tegevuskava, talaks, aidates meil mõista ja prioritiseerida neid küsimusi, mis on olulised nii milles on määratud juhtgrupi tasemel vastutaja ning tegevused, mille kaudu meie ettevõtte kui ka laiemate sidusrühmade jaoks. Omniva on koostanud planee­ritakse eesmärgid saavutada. oma jätkusuutlikkuse strateegia ning koostamisel on ka tegevuskava kestlik- kuse poliitikate kohta, millega viiakse ellu ettevõtte kestlikkuse teemadega seotud strateegiad ja juhtkonna otsused. Juhtimine 2023. aastal kehtestasime selged jätkusuutlikkuse eesmärgid ning leppisime Alustasime aruandeperioodil Omniva käitumiskoodeksi uuendamist ning ava- kokku mõõdikud, mille tulemusena valmis Omniva jätkusuutlikkuse raamistik: likustame selle 2024. aastal. 2024. aasta fookuses on koostada ning üle vaadata kontserni tasandil ühtsed kvaliteedi, keskkonna ja töötervishoiu ning -ohutuse juhtpõhimõtted. ÜRO Säästva Arengu Eesmärgid Jätkusuutlikkuse juhtimise struktuur 2023. aastal loodi Omnivas jätkusuutlikkuse valdkonnajuhi ametikoht, kelle Fookused Eelistatud Puhas ja roheline Meeldiv ülesanne on juhtida jätkusuutlikkuse teemasid kontserni tasandil ning aida- teenusepakkuja keskkond töökoht ta ühtlustada kontserni üksuste protsesse ja eesmärke. Ühtlasi moodusta- ESG olulise Teenuse kvaliteet Kasvuhoonegaaside Töötervishoid ja -turvalisus mõju valdkonnad Ligipääsetavus emissioonid Tööpraktikad, ti aruandeaastal nõukogu tasemel ESG komitee ja määrati jätkusuutlikkuse teenustele Energiatarbimine mitmekesisus, eesmärkidest lähtuvalt iga eesmärgi osas juhtrühma liikmest sponsor, kelle Klientide privaatsus ja Kliimamuutuste mõjud võrdsed võimalused andmeturvalisus Töötajate kaasamine ülesanne on leida ressurss ning tagada seatud eesmärgi saavutamine. ESG Pakendiprügi Sidusrühmade Tarneahela Eetiline juhtimine komitee koguneb vähemalt neli korda aastas ning vastutab juhtpõhimõtete kaasamine Suhted kogukondadega juhtimine kinnitamise ja riskijuhtimise eest. Ühtlasi kinnitab komitee jätkusuutlik- kuse strateegia ning jälgib selle elluviimist, omades regulaarselt ülevaadet Panustamise viisid Lahendustesse panustamine / negatiivse mõju vähendamine / kasu sidusrühmadele eesmärkide saavutamiseks võetud meetmetest. Eesmärgid Ligipääsetavus digikanalites 50% sõidukipargist LTIFR (Lost Time Insury vastavalt regulatiivsetele alternatiivsetel kütustel ning Frequency Rate) alla 4 nõuetele aastaks 2025 25% sõidukipargist elektriline aastaks 2026 Ligipääsetavuse audit ja aastaks 2030 40-60% sooline tasakaal pikaajaliste eesmärkide 75% taastuvenergia kasutamine juhatuses/ juhtkonnas seadmine 2024 oma hoonetes aastaks 2030 aastaks 2026 Poliitikad ja juhised paigas ja Pakendite taaskasutuse teenus eNPS 50% aastaks 2026 kasutuses kõigis olulise mõju tervikliku ringi lahendusena valdkondades aastaks 2025 kättesaadav kõigile Baltikumi klientidele aastaks 2030 Taaskasutatavate/ ringlusse võetavate/ kompostitavate pakendite osakaal kõigist müüdud pakenditest 100% aastaks 2026 -50% mõjuala 1&2 emissioonid ja -25% mõjuala 3 emissioonid aastaks 2030; neto nullheide aastaks 2050 AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 49 4.3 Keskkonnahoid Omniva on võtnud eesmärgiks vähendada oma keskkonnamõ- Eesmärgid ju, hõlmates kõiki tegevusi alates logistikast kuni pakendamiseni. Oleme rakendamas meetmeid, et vähendada meie tegevusest tu- lenevat süsinikujalajälge, näiteks optimeerides marsruute, võttes Kasvuhoonegaaside (KHG) kasutusele alternatiivkütuseid ja elektrisõidukeid ning kasutades heitmed ja energiahaldus taastuvenergiat meie hoonetes. Saavutada neto nullheide aastaks 2050 Tunnustame keskkonnakaitse tähtsust ning seetõttu püüame Vähendada kasvuhoonegaaside (KHG) oma äritegevust läbi viia keskkonna seisukohalt vastutustundlikul heitmeid 50% võrra mõjualas 1-2 ja 25% ja tõhusal viisil. võrra mõjualas 3 aastaks 2030 Aastaks 2030 kasutab 50% meie autopargist alternatiivkütuseid ning vähemalt 25% autopargist Meie tegevustes: on elektriautod Aastaks 2030 pärineb 75% meie hoonetes tarbitud energiast taastuvatest allikatest Järgime kõiki reegleid, mis puudutavad ohtlike ainete hoidmist, käsitlemist ja mahalaadimist. Pakendijäätmed Väldime keskkonna saastamist ja vähendame 100% müüdud pakenditest on taaskasutatavad / tekitatud jäätmete hulka. ringlussevõetavad / kompostitavad aastaks 2026 Eelistame kõigis oma tegevustes ressursside, sealhulgas Aastaks 2030 tutvustatakse Balti klientidele vee, energia ja toorainete tõhusat kasutamist. taaskasutatavate pakendite teenust koos täisringluslahendusega Minimeerime transpordi- ja logistikategevuste keskkonnamõju nii palju kui võimalik. Tarneahela juhtimine Tagame, et meie töötajatel oleksid keskkonnaalastes küsimustes vajalikud praktilised teadmised, kogemused Aastaks 2024 uuendatud käitumisjuhend koos ja vahendid, et täita tõhusalt oma kohustusi. jõustamisprotseduuride ja -organitega AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 50 Omniva eesmärk on vähendada oma tegevuse keskkonnamõju Finbite OÜ. Piirid on defineeritud operatsioonilise kontrolli baasil ehk arves- tatakse kõiki emissioone, mis tulenevad allikatest ning tegevustest, mille üle on Omniva grupi ettevõtetel otsene kontroll. Arendus- ja investeerimistegevuses keskendume pidevalt lahenduste loo­ misele, mis toetavad meie eesmärkide saavutamist ja soodustavad meie klien- Valisime mõjualad 1, 2 ja 3 ning baasaastaks võtsime esimese aasta, mille kohta tide positiivset keskkonnamõju. Et toetada ettevõtte jätkusuutlikku arengut, KHG heidet mõõtsime – aasta 2021. Omniva kliimamõju mõõdeti kasvuhoo- oleme aktiivses dialoogis kogukondadega ning teeme koostööd omavalitsus- negaaside üldise soojenemispotentsiaali (GWP100) kaudu ning väljendame te, teadusasutuste ja rahvusvaheliste postiorganisatsioonidega. seda süsinikdioksiidi ekvivalenttonnides (tCO2 ekv), mis võtab arvesse kõiki olulisi kasvuhoonegaase. Omniva keskkonnamõju juhtimise aluseks on grupi ülene süsinikujalajälje hin- damine, mis arvestab kõiki ettevõtte tegevuse aspekte, alates hoonete res- Aastal 2023 oli Omniva ettevõtete kasvuhoonegaaside (mõjuala 1, 2 ja 33) jalajälg sursikasutusest ja transporditegevustest kuni töötajate igapäevase tööle käi- 29 530 tCO2 ekv, mis on madalam võrreldes eelneva perioodiga (2022: 33 557 miseni. Usume, et ainult oma mõju kvantifitseerides saab ettevõte vähendada tCO2 ekv). Kõige suurema osakaalu moodustas transpordist tulenev emissioon. oma jalajälge tähendusrikkal, struktureeritud ja järjepideval viisil. Keskkonna- hoid on igaühe vastutus, mis tähendab, et ootame, et kõik Omniva töötajad ja partnerid annaksid oma panuse Omniva keskkonnategevustesse. Omniva on logistikaettevõte, seega meie ja meie transpordipartnerite ärite- gevusest tuleneb enamik meie kliimamõjust. Oleme kõigil kolmel koduturul kaardistanud nii enda kui partnerite autopargi ning varustanud sõidukid spet- siaalsete GPS-seadmetega, et mõõta meie tegevusega kaasnevaid kasvuhoo- negaase. Kasvuhoonegaaside (KHG) jalajälg on arvutatud järgides KHG protokolli, mis on kõige sagedamini kasutatav ülemaailmne standard äritegevuse, väärtus­ ahelate ja leevendusmeetmete KHG heitkoguste mõõtmiseks ja haldamiseks. KHG jalajälje hindamisel võetakse arvesse seitse olulisemat inimtegevuse tagajärjel atmosfääri paisatud kasvuhoonegaasi, mis on välja toodud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto Protokollis. Mõjuala 1, 2, 3 heitkogused ja osa Kasvuhoonegaasidel on erinev globaalse soojenemise potentsiaal ja seeläbi koguhulgast (t CO2 ekv/aasta; %) ka ülemaailmset kliimasoojenemist põhjustav mõju. KHG-de erinevuste arves- tamiseks teisendatakse kõik gaasid süsinikdioksiidi ekvivalendiks (CO2 ekv), mis võimaldab väljendada KHG-de kogumõju ühe arvuna. Süsiniku jalajälje arvutuskäik hõlmab järgmisi kontserni ettevõtjaid: Eesti Post AS2, Omniva SIA, UAB Omniva LT ja selle tütarettevõtja UAB Omniva LT Sorting, 2 2021. aastal erines rahvusvahelise äri valdkonna tegevus olemuselt oluliselt tänastest tegevustest. Seetõttu põhinevad heitkoguste arvutused “ärireiside” ja “allhanke korras 3 "allhanke korras transporditud ja jaotatud veod" ei sisalda viimase miili vedusid transporditud ja jaotatud veod” osas 2022. aasta sisendandmetel. See tagab, et tulemused ja välja töötatud mudel peegeldavad võimalikult täpselt praegust olukorda. rahvusvaheliste vedude osas väljaspool Baltikumi AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 51 Hindamistulemused Mõjuala Kategooria 2021 2022 2023 Mõjuala 1 Autokütused 5 416 5 450 5 414 Hoonetes kasutatud 835 776 392 kütused Mõjuala 1 6 252 6 226 5 806 Autopark 2023. detsembri seisuga koosneb Omniva autopark enamjaolt väikekaubi- kutest. Neid on kasutusel 579 tükki, mis moodustab ligi 59% kogu autopargist. Kaubikud on suuruselt teine veovahendi tüüp, neid on kokku 330 ehk 34% kogu autopargist. Lisaks on kasutusel sõiduautod, elektrilised kaubarattad ning tavalised jalgrattad. 2023. aastal soetas AS Eesti Post kokku 42 elektrilist väikekaubikut Renault Kangoo E-Tech. Varasemalt oli autopargis 10 eelmise generatsiooni Renault Kangoo ZE´d. ESG strateegia näeb ette, et 2030. aastaks on 25% ettevõtte autopargist elektriautod. 2023. aasta lõpus on see number Kasvuhoonegaaside vähendamiseks oleme võtnud kasutusele mitmeid meet- 6,8%. meid, näiteks oma autopargi elektrifitseerimine, alternatiivsete sõidukite ak- tiivne otsimine ja rakendamine, biokütuste suurenenud kasutamine, kullerite ökonoomsema sõidu innustamine ja marsruutide optimeerimine. Edusam- mude mõõtmiseks oleme kehtestanud selged mõõdikud ja valmimisel on 25% meie rohetranspordi teekaart. 2030. aastaks Ülevaade mõjuala 1 heitekogustest Mõjuala 1 alla kuulub otsene heide, mis pärineb organisatsiooni omatud või kontrollitud heiteallikatest ja tegevustest (nt organisatsiooni enda sõidukite kütuse kasutamisest, enda energiatootmisseadmetest või tootmisprotsessist tulenev KHG heide). AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 52 Laadimistaristu Ülevaade mõjuala 2 heitekogustest Omniva viis 2023. aastal läbi riigihanke, mille tulemusel renditakse laadimis- Mõjuala 2 alla kuulub kaudne heide, mis tuleneb organisatsiooni poolt sisse os- taristut koos haldustarkvaraga ning lähema viie aasta jooksul paigaldame 300 tetud ja tarbitud energiatootmisest (nt organisatsiooni ostetud ja tarbitud elektriauto laadijat üle Eesti, et kulleritel oleks võimalik kasutada oma tööks elektri-, soojus- ja jahutusenergia), mis on toodetud teises organisatsioonis. kõikjal elektriautosid. Esimesed ligi 50 laadijat pandi paika juba 2023. aastal Omniva mõjuala 2 koosneb peamiselt tarbitud elektrienergiast meie oma- ning Tallinnas, Tartus, Kuressaares ja Rakveres. rendipindadel. Elektrifitseerimise kõige kriitilisemaks komponendiks on eelkõige võrgu Hindamistulemused võimekus ning vaba võimsuse hulk. See seab meile täiendava piirangu, mille tõttu oleme arvestanud, et 2024. aastal on meil võimalik autoparki lisada 25 Mõjuala Kategooria 2021 2022 2023 elektriautot. Mõjuala 2 Ostetud elektrienergia 4 575 4 277 4 731 Ostetud soojusenergia 564 668 1 528 Veoringid Mõjuala 2 5 140 4 946 6 259 Oleme optimeerimas oma veoringe, sest vähem läbituid kilomeetreid sama teenusekvaliteedi juures tähendab nii väiksemaid kulusid kui ka väiksemat kesk­konnajalajälge. Meie ambitsioon on jõuda 2024. aasta jooksul automaat- Omniva omandis on kuus äripinda. Oleme planeerimas mitmeid muudatusi selt optimeeritud vedudeni. seoses omapindadega, et tagada efektiivsem ruumikasutus ning parim võima- lik lahendus meie töötajaid ja ärivaldkondi silmas pidades. Ühe suurema muu- Testime aastal 2024 ka erinevaid alternatiivsõidukeid, eesmärgiga leida oma datusena on ettevõte valmistamas ette Eestis logistikakeskuse laienduse ra- vajadustele sobivaimad lahendused ning suurendada alternatiivsõidukite jamist, mille valmimise järel, eelduste kohaselt 2026. aastal, kolitakse mõned osakaalu veelgi oma autopargis. Oleme kaardistanud ära veoringid, kus alter- funktsioonid Pallasti tänava kompleksist logistikakeskusesse ning mõned natiivsete sõidukite efektiivsus on suurim. Varasem kogemus on näidanud, et funktsioonid rendipindadele. Alates 2024. aastast kasutavad Rukki ja Pallasti näiteks kaubarattaga on otstarbekas töötada tiheasustusega piirkonnas, kuhu hooned 100% ulatuses roheenergiat, mis on samm lähemal eesmärgile vähen- on raske autoga pääseda. Elektriline kaubaratas võib olla ligi 20% efektiivsem dada heitkoguseid mõjualas 2 ning sellele, et aastaks 2030 pärineks vähemalt alternatiiv kaubikule ja jalgsi tehtava postiringiga võrreldes saab elektrilise kau- 75% meie hoonetes tarbitud energiast taastuvatest allikatest. barattaga teenindada 15% rohkem kliente. Omniva elektrilised rattad viivad praegu posti kohale Tallinnas, Tartus, Jõgeval, Haapsalus, Kuressaares ja Pärnus. Rendipindasid oli 2023. aastal meie kasutuses kokku 101, enamik neist Eestis. Lätis oli rendipindasid kokku 11 ning Leedus 7. Lisaks propageerime aktiivselt ökosõitu, et meie autopark kauem vastu peaks ja veoringid oleksid kuluefektiivsed. Seetõttu on meie kullerite tulemuspalga 2023. aasta neljandas kvartalis viisime läbi rendipindade operaatoritele üks osa ökosõiduskoor. suunatud küsitluse, eesmärgiga saada ülevaade, millist energiat rendipindadel kasutatakse ning kaardistada, kui suur on operaatorite valmisolek vahetada kehtiv elektrienergiapakett taastuvenergia vastu. Küsitluses uurisime elek- AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 53 tri- ja soojusenergia ning vee kasutuse ja päritolu kohta. Vastanutest ena­mik Ülevaade mõjuala 3 heitekogustest kasutavad veel tavalist võrguelektrit ja suur osa ei olnud veel valmis liikuma taastuvenergia kasutamise suunas. Töötame selle nimel, et suunata enda Mõjuala 3 alla arvestatakse muu kaudne heide, mis on põhjustatud organisat- koostööpartnerid keskkonnasõbralikumalt käituma ning omada täpsemat in- siooni tegevustest, toodetest ja teenustest (v.a mõjuala 2), mis on tekitatud formatsiooni ja ülevaadet kasutatavatest energialiikidest ja päritolust. teiste organisatsioonide poolt ja mida KHG hindamist teostav organisatsioon ei oma ega kontrolli. Omniva äriiseloomu tõttu on meie mõjualas 3 peamiselt kajastatud ülesvoolu ehk sisetarne, mis on seotud organisatsiooni poolt han- gitud/tarnitud toodete ja teenustega. Taastuvenergia tootmine Omniva Rukki teel asuv logistikakeskus saab suure osa vajaminevast elektri­ energiast päikesepaneelide vahendusel. Keskuse katusele on paigaldatud Omniva mõjuala 3 sisaldab: kokku 1667 monokristallidega paneeli, mis võtavad enda alla ligi pooleteise • Sisseostetud/hangitud tooteid ja teenuseid jalgpalliväljaku ehk 11 000 ruutmeetri suuruse ala. Päikesepark katab 40–50% (pakiautomaadid, pakkematerjalid) hoone energiavajadusest. 2023. aastal tootsime päikesepaneelidega elektri­ energiat 474 556 kWh energiat (2022. aastal 489 000 kWh). • Kapitalikaupu (IT seadmed, väikevahendid) 2024. aastal on valmimas uus Kaunase sorteerimiskeskus. Investeeringu • Kütuse- ja energiatarbimisega seotud heitekoguseid eesmärgiks on automatiseerida ja tsentraliseerida pakkide sorteerimine (energia tootmine, kütuse transport jmt) Leedu turul, luua regionaalne keskus ning olla atraktiivseks partneriks suur- • Sisse ostetud transporti tele e-kaubanduse platvormidele. Logistikakeskuse pind hõlmab rohkem kui 21 000 m2 ning paikneb Kaunase lennujaama ja planeeritava Rail Baltic raud- • Jäätmete käitlemist teetrassi läheduses. Keskuse energiavajaduse katmiseks kasutatakse päikese- paneele. Valmiva hoone energiaklass on A++, mis on 38% madalam liginull­ • Tööreise energiahoonele Leedus kehtestatud piirmäärast. Tehnoloogilisest aspektist • Töötajate koju-tööle liikumist on uus pakisorteerimisterminal automatiseeritud, mis võimaldab inimtegurist põhjustatud vigu maksimaalselt vältida ja tagada postipakkide kättetoime­ • Kodukontorit (võimaldame töötajatel töötada tamise kiiruse. Töö tootlikkust suurendav innovatsioon ja jätkusuutlikkus on kodukontoris, kui tööülesanded seda lubavad) meie jaoks prioriteedid. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 54 Mõjuala Kategooria 2021 2022 2023 Koostöö GreenDice’iga IT seadmete eluea pikendamisel Mõjuala 3 Vedu ja jaotus allhanke Omniva mõõdab oma IT-seadmete süsiniku jalajälge koostöös GreenDice’iga. 11 235 13 480 9 486 korras Elektroonikaseadmete jalajäge saab täpselt mõõta PAIA (Product Attribute Ärireisid 73 126 205 to Impact Algorithm) mudeli abil, mis eeldab kogu seadme elukaare jälgimist kuni materjaliringluseni. Just seepärast oleme sõlminud koostöölepingu or- Töötajate pendelränne 4 745 5 335 4 843 ganisatsiooniga GreenDice, et pikendada seadmete eluiga ja garanteerida Kodukontor 63 65 87 materjalide ringlusse jõudmine. GreenDice on loonud tehnikaringi, kus saab Ostetud kaubad ja jälgida ühe toote elukaart algusest lõpuni. Seadmed, mis enam väärtust ei 457 1 812 1 043 loo, suunatakse materjalide ümbertöötle­ misse. Ettevõtete kasutatud, kuid teenused hästi hoitud seadmed leiavad uued kasutajad GreenDice´i kogukonna kaudu. Jäätmed 337 152 454 Igal kogukonna liikmel on oluline roll liitunud ettevõtete IT-seadmete kesk- Kütuse ja energiaga konnamõju vähendamisel. 2023. aastal andsime GreenDice’ile 3108 kasutatud 1 450 1 415 1 348 seotud heitkogused seadet ning 157 kg materjali jõudis ümbertöötlemisse. E-jäätmed on maail- mas kõige kiiremini kasvav jäätmete valdkond ja vähem kui 20% neist jõuab Mõjuala 3 18 360 22 385 17 465 korrektselt materjalide ümbertöötlemisse. Omniva ei soovi olla e-jäätmete tekitaja. Lisaks pakume aastast 2024 kvaliteetset digitaalse maailma ligipääsu ka oma töötajatele (www.greendice.ee/liitu). Tänaseks on liitunud ca kümmekond Omniva töötajat Eestist, Lätist ja Leedust. Töötajate teadlikuse tõstmine Pakendijäätmed Mõjuala 3 osas on kõige keerulisem viia ellu muudatusi ning juhtida KHG heite vähenemist. Saame seda peamiselt teha, olles targemad hankijad ning ka- Keskendume lahenduste väljatöötamisele, mis aitavad oluliselt vähendada sutades ja hooldades meie seadmeid selliselt, et nende eluiga oleks pikem. pakendijäätmeid Omniva tegevuses, sh tarneahelas. Kuna prügi ja kasvav pa- Teadlikkuse tõstmise huvides oleme alustanud organisatsioonis kestlikkuse kendite hulk on osaks keskkonnaprobleemidest ning pakkide kohaletoime­ inspiratsioonihommikute läbi viimist. Näiteks oleme inspiratsioonihommikul tamine on meie äritegevuse keskmes, näeme suurt väärtust nii oma töötajate käsitlenud digiprügi temaatikat, mille raames tutvustasime oma töötajatele kui klientide harimises ja kaasamises. selle mõiste olemust ning erinevaid viise digiprügi vältimiseks. Pakendijäätmed on suur probleem ning Omniva logistikaettevõttena saab Samuti saame suunata töötajaid liikuma tööle-koju keskkonnasõbralikumalt, panustada oma tegevuse suunamisega kliendikäitumist keskkonnahoidliku- kasutades selleks ühistransporti ja võimalusel liikuma jalgsi. Pakume tööta- maks ning samal ajal tõstes klientide teadlikkust. jatele võimalust kasutada ettevõtte poolt organiseeritud bussitransporti kõi- Pakendiringluse täislahenduse testimisega tehakse juba algust. 2024. aastal kidesse meie suurematesse logistikakeskustesse üle Baltikumi. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 55 alustatakse pilootprojektiga, leidmaks parimaid võimalikke lahendusi nii pa- kendile kui teenuse tingimustele. Samuti kogutakse pilootprojekti käigus ta- gasisidet klientide valmisolekust lahenduse vastuvõtmisel. Parima võimaliku lahenduse leidmisel implementeerime seda ka teistes Baltikumi riikides. Meie eesmärk on pakkuda klientidele vaid taaskasutatavaid, ringlusse­ võetavaid või kompostitavaid pakendeid aastaks 2026. Oleme kaardistamas, mis osa sortimendist vajab välja vahetamist, et seda eesmärki saavutada. Het- kel on võimalik kliendil osta nii Woola kui ka Kiud ettevõtete pakendeid paki saatmiseks. Jätkusuutlik tarneahel Omniva on riigile kuuluv ettevõte. See tähendab, et asjade või teenuste soe­ tamisel peame lähtuma riigihangete seaduses sätestatust. Riigihanked peavad olema korraldatud läbipaistvalt, kontrollitavalt ja rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt kasutades. Ettevõtted, kellelt teenuseid või tooteid soetatakse, valitakse kindlate kriteeriumite alusel ning need peavad olema objektiivsed, kontrollitavad ja kõigile ühtmoodi arusaadavad. Äriettevõttena on meile olu- line, et saaksime efektiivselt kasutada ära turukonkurentsi ning et kasutak- ärieetika ja korruptsioonivastase võitluse rahvusvaheliste standardite raken- sime oma rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, valides koostööpartne- damist, kuna see on meile ärisuhete loomisel ja jätkamisel oluline kriteerium. reid parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel. Partnerite käitumiseeskiri on lahutamatu osa hankelepingust ja sellest pea- vad oma äritegevuses lähtuma nii lepingupartner kui tema alltöövõtjad. Telli- Jätkusuutlikku lähenemist peame oluliseks ka riigihangete korraldamisel. Han- me igal aastal mitmesuguseid teenuseid, soetame seadmeid, varuosasid, getel osalejatelt ja koostööpartneritelt eeldame selles vallas korrektset ja tarkvara, tehnikat, kontoritarbeid ja töörõivaid. Riigihanked viiakse alati läbi nõutud tingimustele vastava teenuse pakkumist. Keskkonnahoidlikud tingi- koostöös hankeosakonnaga, detailselt kirjeldatud tingimuste alusel ning regist­ mused on kirjeldatud hanketingimustes, nt hangitava teenuse osutamisel või reerituna riigihangete registris, mis võimaldab osaleda kõigil huvitatud pak- töö tegemisel ning toodete soetamisel. Kasutatavad materjalid või vahendid kujatel, sh väljaspool Eestit tegutsevatel pakkujatel. Riigihanke üldpõhimõtete peavad vastama nõutud tingimustele, sh tuleb omada vastavaid sertifikaate ühtseks järgimiseks viib hankeosakond läbi kõik hanked, mille eelduslik maksu- vms. Eelistame lahendusi, mis võimaldavad materjalide taaskasutust. Lähtume mus ületab 10 000 eurot. hanketingimuste koostamisel toote või teenuse elutsükli kuludest, arvestades näiteks soetatavate materjalide vastupidavuse ja hilisemate hoolduskuludega. Kogu Omniva grupis viisime 2023. aastal hankeid läbi kogumahus ligikaudu 108 miljonit eurot. 56.2% Eestis läbi viidud hangetest olid riigihanked, Eesti lepin- Omnivas on kehtestatud hangete läbiviimise kord ning käitumiseeskiri part- gupartnereid oli hangete puhul üle 90%, seega on Omniva kui hankija panus neritele. Ootame oma partneritelt inimõiguste, töötingimuste, keskkonnahoiu, AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 56 4.4 Eesmärgid Meie inimesed Tööohutus ja töötajate tervis Töötajate rahulolu • Töötajate soovitamise indeks (eNPS) 2026. aastaks vähemalt 50% • Kaotatud tööajaga vigastuste sagedusmäär (LTIFR) alla 4 aastaks 2026 Mitmekesisus • Sooline tasakaal tippjuhtide hulgas Töötajaskonna koosseis vahemikus 40% kuni 60% aastaks 2026 Omniva pühendub inimõiguste austamisele, tagades töötajate tervise ja ohutuse ning soodustades võrdsust ja mitmekesisust toetavas töökeskkonnas, mis on vaba Meeskonna koosseis diskrimineerimisest. Me tunnustame ja järgime igale inimesele kuuluvaid õigusi, austades rahvusvaheliselt Omniva kontsern tegutseb kolmes Balti riigis, järgides kõiki siin tööjõule keh- tunnustatud inimõiguste põhimõtteid, mis on sätes- tivaid õigusakte. Aasta keskmine töötajate arv oli 2596 (2022. aastal 2561) tatud rahvusvahelistes kokkulepetes. Meie organisat- sioonikultuur on vaba ahistamisest, alandamisest, kiu­ 2023. aasta lõpu seisuga töötas Omnivas 2763 inimest, kes jaotusid grupi ette- samisest ja muudest ebasobivatest käitumisviisidest. võtete vahel järgmiselt: Mitmekesisuse ja võrdsuse väärtustamine on meie te- 2023 2022 gevuste keskmes, olgu selleks värbamine, otsuste lan­ getamine, igapäevane suhtlus või meie grupi juhtimine. AS Eesti Post 1 909 1 692 Omniva töötajaskond on mitmekülgne, hõlmates ini- UAB Omniva LT 521 481 mesi erinevatest taustadest, rahvustest ja kultuuriruu- SIA Omniva 298 351 midest. Oleme kindlad, et erinevad vaatenurgad ja maailmavaated toovad kaasa unikaalseid perspektiive OÜ Finbite 28 24 ning soodustavad loovust, aidates seeläbi kaasa meie OÜ Picapac 6 0 üldisele edule. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 57 Võrreldes 2022. aastaga suurenes AS-is Eesti Post töötajate arv perioodika ko- Jälgime kontsernis kord kuus arvutatavat püsivusindeksit, mis näitab tööta- jukande üle võtmise tulemusena. Täiendavalt toimus ka tegevuse efektiivse- jate gruppide lõikes püsivust Omnivas. Juhtide ja spetsialistide puhul on pü- maks muutmine. Tütarettevõtja UAB Omniva LT töötajate arvu kasv on seotud sivusindeksi arvutamisel aluseks 2-aastane tööstaaž – selle aja jooksul oman­ peamiselt äritegevuse ja -mahtude kasvuga ning SIA Omniva töötajate arvu dab töötaja põhjalikumad teadmised ettevõttest. Esmatasandi töötaja elab kahanemine on aasta lõpus käsitsi sorteeritud pakkide mahtude mõningase ametisse sisse kiiremini, seetõttu on tema staaž valemis 1 aasta. 2023. aasta languse ning efektiivsema töökorralduse tulemus. lõpus oli kogu kontserni töötajate osas juhtide püsivusnäitaja 63%, spetsialis- tidel 54% ning esmatasandi töötajatel 62%. Soolise jaotuse erinevus Omnivas tuleneb peamiselt ettevõtete tegevuse- ga seotud ametikohtade iseloomust ning erinevate riikide töökorralduse Keskmine tööstaaž AS-is Eesti Post on 8 tööaastat. Tööjuubilare (üle 10 aasta eripäradest. Kui AS Eesti Postis on suurem osa töötajaskonnast naissoost, staaži ja arvestatult iga viie aasta järel) oli 2023. aastal 123 (96% neist töötab siis tütarettevõtjates UAB Omniva LT ning SIA Omniva vastupidi, mees- AS-is Eesti Post). Ühel AS-i Eesti Post töötajal täitus 2023. aastal 50 aastat staaži soost. Kontsern kokku näitab seetõttu üsna tasakaalustatud pilti: 44% mehi ning enam kui 50 aastat staaži on 5 töötajal. ning 56% naisi. Kontserni Baltikumi juhtkonnas on naiste osakaal 33%, juha- tuses 0% ja nõukogus 20%. Kesk- ja esmataseme juhtide hulgas on naised ja mehed esindatud sarnases proportsioonis nagu töötajaskonna hulgaski. Töötajate rahulolu Töötaja rahulolu on Omnivas tähtis. Mõõdame töötajate rahulolu igas kvarta- Meeste ja naiste osakaal varieerub Keskmine vanus ettevõtete lis regulaarselt ning see on jätkuvalt üks kontserni tulemuskaardi olulisemaid grupi ettevõtete vahel järgmiselt: lõikes on järgmine: näitajaid. Töötajate rahuolu mõõtmiseks kasutame tööandja soovitusindeksit AS Eesti Post 46 aastat ehk eNPSi. Kvartaalsed mõõtmistulemused näitasid meie töötajate kesk- miseks soovitusindeksiks 2023. aastal 42, mis on meie sektoris tugev tulemus, UAB Omniva LT 29 aastat kuid ei saavutanud seatud eesmärki ning jäi 10 punkti võrra madalamale 2022. SIA Omniva 32 aastat aasta tulemusest. Töötajate rahulolu langus on seletatav organisatsioonisisese AS Eesti Post 35% 65% muutusega – 2023. aasta teisel poolel liikus Omniva järk-järgult riikidepõhi­ OÜ Finbite 37 aastat selt juhtimisstruktuurilt üle Baltikumiülesele. Struktuurimuudatuse lõpeta- UAB Omniva LT 64% 36% OÜ Picapac 35 aastat sime formaaljuriidiliselt 2023. aasta lõpus, kuid muutus sellega siiski ei lõppe. SIA Omniva 64% 36% Vaadates 2024. aastasse, on vaja toetada uusi koostöösuhteid (töötavad ju Keskmine töötaja on Omnivas Baltikumiülesed tiimid sellisel kujul esmakordselt) ning juhtimist olukorras, OÜ Finbite 32% 68% 44-aastane. Kõige noorem töötaja kus tiimi liikmed asuvad samal ajal erinevates riikides. 2024. aasta fookuses OÜ Picapac 33% 67% on 18-aastane ja kõige vanem on ka protsesside ühtlustamine ja uuesti mõtestamine kõikides valdkondades, 82-aastane. mis omakorda loob võimaluse meeldiva rutiini ja stabiilsuse tekkimiseks. Selle kõige valguses näeme, et 2024. aastal jääb eNPS suure tõenäosusega samale tasemele 2023. aastaga. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 58 Vaadates küsitlustest osavõtjaid, siis osales uuringus 2023. aastal keskmiselt 68% töötajatest, mis on mõne protsendipunkti võrra madalam tulemus kui 2022. aastal, kuid tagab igati tulemuste usaldusväärsuse. Meeskonnarahulolu oli jätkuvalt kõrge, vastajatest 65% olid nõus soovitama oma meeskonda Omnivas. 2023. aastal toimus ka Baltikumiülene põhjalik töötajate pühendumuse ja rahul­ olu uuring. Kõrge vastamisprotsent (81% töötajatest) näitab, et tulemused on usaldus­väärsed. Pühendumus + rahuloluindeksi tulemus oli 73, mis sarnaste organisatsioonidega võrreldes on väga hea tulemus, ning 82% Omniva tööta- jatest on rahulolevad. Tööohutuse indeks Kokku 67 tööõnnetust Tööohutuse indeks: 2381 17 19 6 4 9 Teine oluline tulemusnäitaja, mida kontsernis jälgime, on tööohutuse indeks (WSI – Workplace Safety Index). WSI näitab, kui suur osa kalendripäevadest on puudutud tööõnnetuste tulemusena tekkinud ajutise töövõimetuse tõttu. Komistamine Libisemine Kukkumine Loomadest tingitud Käitlusel juhtunud Detsembri lõpu seisuga oli meie tööohutuse indeks 2381. Kui välistada libeduse õnnetusjuhtumid õnnetused tõttu toimunud tööõnnetused väljaspool Omniva territooriumi, oli tööohutuse 9 3 indeks 1208. Kontsernis toimus kokku 67 tööõnnetust. Kõikidest õnnetustest 63% juhtub kukkumise, komistamise ja libisemise tõttu postikulleritega, kes Muu Autoõnnetus töötavad iga ilmaga ettevõtte poolt mitte-kontrollitavas väliskeskkonnas. Teeme kontsernis ennetus- ja teavitustööd, et tööõnnetusi vältida ning va- Tavapärasemad tööõnnetu- rustame oma töötajaid sobivate kaitsevahenditega. sed juhtuvad talvel postikul- lerite seas libedate ilmasti- 2024. aastal võtame töökeskkonna ohutuse mõõtmiseks kasutusele uue, rah- kuolude pärast. vusvaheliselt tuntud põhinäitaja. LTIFR (Lost time injury frequency rate) on kaotatud tööajaga vigastuste sageduse määr 200 000 töötatud töötunni kohta vaadeldaval perioodil, mis kajastab vigastuste tõttu kaotatud tööaega. LTIFR kasuks räägib selle võrreldavus teiste sarnaste sektori ettevõtetega. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 59 Töötajate kaasamine Tasustamise põhimõtted ja tulemustasu Omnivas on töö tasustamisel eesmärgiks tagada õiglane ning konkuren- Tugeva organisatsioonikultuuri aluseks on töötajate kaasamine. Tööohutu­ses tsivõimeline tasu läbi lihtsa ja selge tasustamisskeemi. Peame silmas ettevõtte lähtume töötervishoiu ja tööohutuse seadusest, asjakohastest määrustest ja oma töötajate konkurentsivõimet. Osalesime ka 2023. aastal Baltikumi üleselt ning riskihindamiste tulemustest. Töötajad saavad kaasa rääkida töökeskkon- Figure palgaturu-uuringus ning analüüsisime oma tasude õiglust ning võrrel- navolinike kaudu, kellega kord poolaastas arutatakse aktuaalseid keskkonna ja davust tööjõuturul. Kasutame Figure metoodikat ametikohtade hindamiseks ohutusega seotud teemasid. ning lähtume töökohtade jaotusest tööperedeks. Omniva töötaja kogutasu moodustavad nii rahalised väljamaksed (nt põhitöötasu, tulemustasu, lisatasud, Väärtuspakkumine kompensatsioonid, toetused) kui ka mitterahalised hüved. Väärtustel põhinev organisatsioonikultuur ja vastutustundlik tööandja Omniva on tugev ja stabiiline Eesti üks suurimaid tööandjaid. Ka Lätis ja Leedus on Omniva tunnustatud tööandja. Usume, et meie organisatsioonikultuuri on sügavalt juurdunud ettevõtte põhiväärtused, missioon ja visioon, mis juhivad meie töötajate käitumist ning toetavad töötajaid valikute tegemisel. Meie töökeskkond on toetav, inspireeriv ja positiivne. Tahame, et iga töötaja tun- neks ennast kaasatuna, kõrgelt hinnatuna ja ära kuulatuna. Kui 2022. aastal tegelesime üle organisatsiooni fokusseeritult missiooni ja väärtustega, siis 2023. aastal kaasasime oma töötajad väärtustel põhinevasse Lisahüved Rõõmusaadikute koolitusprogrammi, mille tulemusel juurutasime kolmes rii- gis väärtuspõhist käitumist just vahetult klientidega töötavate töötajate seas. Tööandja poolsed hüved toetavad töö- ja eraelu tasakaalu, tervislikku elustiili Jätkame programmiga ka 2024. aastal. ja isiklikku arengut. Lisaks töötasule ja tulemustasustamise süsteemile julgus- tame töötajaid seadma prioriteediks oma füüsilist ja vaimset tervist – toeta­ Tugeva ühtsustunde loomiseks ning töötaja heaolu toetamiseks korraldame sime 2023. aastal liikumist läbi spordikompensatsiooni ning spordiürituste ettevõtte siseselt erinevaid ühisüritusi, mille fookuses on nii esmatasandi toetamise, vaimse tervise toetamiseks oleme kaasanud tööpsühholoogi ning töötajad kui juhid ja spetsialistid. Lisaks keskendusime töökultuuri paran- pakume ka lisapuhkust. Pakume kõikidele oma töötajatele täiendavaid vabu damisele läbi paindliku töökorralduse, info liikumise, sünergia ja kultuuri, ta- päevi elu oluliste sündmuste puhul ning peame oma töötajaid meeles ka gasiside ja uuringute, värbamise, sisse elamise ja terviseedenduse. Omniva muudel perekondlikel olulistel sündmustel. Väljakujunenud hüved on riigiti on sotsiaalselt vastutustundlik tööandja, pakkudes töövõimalusi üle kogu mõnevõrra erinevad: näiteks pakkusime 2023. aastal Läti ja Leedu ettevõtetes Baltikumi ja tänu ametikohtade mitmekesisusele leiavad meie juures väljakut­ töötajatele ka tervisekindlustust, kuid tulevikku vaadates on soov hüvesid se erinevad inimesed. harmoniseerida. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 60 Viime vähemalt kaks korda aastas läbi tulemustele keskenduvaid perioodi Meie väärtuspakkumise osaks on üle kontserni kokkuvõtvaid vestluseid juhi ja töötaja vahel, kusjuures vähemalt kord aastas näiteks järgmised hüved: hindavad töötajad oma käitumist läbi ettevõtte väärtuste. Soodustame ava- tud suhtlust ning vastastikku tagasiside andmist. Töötajate ühises infoväljas Sporditoetus hoidmiseks on ettevõttesiseselt töötajatele regulaarsed avatud mikrofoni formaadis koosolekud koos infojagamise ja kohapeal küsimuste esitamise/ Eesmärgistatava ametikoha puhul tulemustasustamise vastus­te andmisega nii Baltikumiüleselt inglise keeles kui ka kohalikul tasandil. süsteem Loome ja toetame ühtset Baltikumiülest töökultuuri, soodustame koostööd Ühisüritused (nt tervisenädal, kullerite päeva tähistamine, ning avatud suhtumist. gala, suvepäevad) Vabad päevad ja/või toetus isiklike oluliste sündmuste puhul Kingitus töötajale lapse sünni puhul ning edaspidi lapsele jõulude puhul Peresõbralik tööandja ning töö- ja eraelu tasakaal Omnival on peresõbaliku tööandja kuldtaseme märgis ning pingutame selle nimel, et töötajad saaksid töö- ja pereelu ühildada. Pakume töötajatele osalise tööajaga töötamise võimalust, võimalik on paindlikult kasutada töötamise aega, samuti pakume kaugtöö või hübriidtöö võimalust, kui see sobib konkreetse ametikoha tööülesannetega. Pildil aasta sorteerija 2023 – Gabriele Fubelli Tulemuspõhine juhtimiskultuur ning töötaja karjäär Töötajate tunnustamine Tööandjana toetame tulemuspõhist juhtimiskultuuri ja usume töötaja isikliku Tunnustame ja premeerime oma töötajaid heade töötulemuste eest, samuti arengu toetamisse ning aitame töötajatel planeerida isikliku arengu teekonda, neid, kelle tegevus on eeskujuks ettevõtte väärtusti arvestades. Iga-aastasel pakkudes karjäärivõimalusi. Väärtustame ettevõttes igat tööpanust. Julgustame kõiki töötajaid kaasaval ühisüritusel tunnustame töötajaid ja suuremaid ja soodustame ettevõttesiseseid karjääriliikumisi nii Eesti siseselt kui ka üle projekte erinevates kategooriates, mis samuti toetuvad meie põhiväärtustele. Baltikumi Lätis ja Leedus. Esmatasandi positsioonidele pakume kandideerides 2023. aastal olid nendeks Aasta hoolija, Aasta tegija, Aasta sõnapidaja, Aasta in- ka tasustatud töövarjupäeval osalemise võimalust, et kandidaat saaks olla kin- nustaja, Aasta teenindaja, Aasta sorteerija, Aasta kuller, Aasta juht, Aasta tegu ja del valitud ametikoha sobivuses. Aasta tiim. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 61 Oleme Omnivas üle Baltikumi jätkanud traditsiooni tunnustada parimaid ja oma dav tööandja 2023“. Auhind anti välja vabatahtlike ühenduse “Dažādībā ir spēks” töös eriliselt silma paistnud kolleege ning esile tõstnud märkimisväärseid tiime (tõlkes: Mitmekesisuses peitub jõud) poolt. ning tegusid. Nominentide valimise otsustavad erinevates kategooriates nii Omniva töötajate hulgas on mitmesuguse taustaga, 20 erinevast rahvusest ja töötajad, nende juhid kui ka juhtkonna liikmed. erinevatest kultuuriruumidest pärinevaid inimesi. Töötaja päritolust olenema- Toetame õppimist ja arengut ning korraldame tänuüritusi koolilõpetajatele ta austame kõikide võrdseid õigusi, kohustusi ja võimalusi töösuhtes, hariduse ja pakume lõputööde stipendiumit. Hindame kõrgelt pikaajalisi töösuhteid omandamisel ja ühiskondlikus tegevuses osalemisel. ning inimeste pühendumust, seetõttu tunnustame ja täname kolleege, kellel Me ei arvesta personali valikul, töötajate hindamisel, edutamisel ja tasustamisel, jooksval kalendriaastal täitub edukat töösuhet tähistav juubel meie kontserni samuti arenguvõimaluste loomisel ega koondamissituatsioonis valiku tegemisel ettevõtetes. töötaja vanust, sugu, rahvust, emakeelt, töötaja religioosseid, poliitilisi või ühis- kondlikke veendumusi ega kuuluvust legaalsetesse ühendustesse. Suhted ametiühinguga Omniva töötajad räägivad emakeelena 11 erinevat keelt. Olulised ettevõtte infomaterjalid on lisaks kohalikele riigikeeltele kätte saadavad nii inglise kui ka Omnival on konstruktiivsed ja meeldivad koostöösuhted kahe ametiühinguga, osaliselt vene keeles. mille liikmed meie inimesed on: PRO ametiühing ning Transpordi ametiühing (ETTA). Ametiühingutesse kuulub 12% ASi Eesti Post töötajatest ning AS-is Eesti Post kehtib kollektiivleping, millega on kaetud kõik töötajad. Töötajate pädevuste arendamine Omnivas on kokku üle 20 usaldusisiku, kellega koostöös arutame igakuiselt la- Omniva personalistrateegia alustalaks on ettevõtte väärtused – mõtleme ava­ hendusi töötajaid puudutavates küsimustes. 2023. aasta olulisemateks valdkon- tult, loome lahendusi ja oleme usaldusväärsed. Väärtustest lähtumine on oluline, dadeks olid töökeskkonda ning esmatasandi töökorraldust puudutavad teemad. et tagada tugev ja kestlik organisatsioon. Panustame töötajate väljaõppesse, et Samuti on regulaarsed arutelukoosolekud ning koostööteemad kokku lepitud toetada ärieesmärkide saavutamist läbi töötajate arendamise ja kompetentsi- sotsiaalpartnerite esindajatega. Igal aastal, nii ka 2023. aastal, räägime kolme- taseme tõstmise. Koolitus- ja arendustegevus lähtub üle kontserni kehtivatest poolselt läbi põhitöötasude tõusud ametikohtade lõikes. põhimõtetest, millega tagame ühetaolise lähenemise nii Eestis, Lätis kui Leedus. Kasutame nii majasiseseid kui -väliseid koolitajaid ja pakume nii video vahendu- sel kui kohapeal toimuvaid koolitusi. Mitmekesisus, võrdne kohtlemine ja diskrimineerimise vältimine Lähtume inimeste arendamisel õppimise ja arendamise 70-20-10 mudelist. Soovime, et meie organisatsioon oleks vaba diskrimineerimisest, ahistamisest Töötajate arendamisel lähtume arendus-koolitusplaanist, mis pannakse kok- ja alandamisest ning et meie organisatsioonikultuur toetaks nimetatud tee- ku arendusvajaduste analüüsi tulemusena. Arendusvajaduse analüüsi käigus madel arutelu, kaasarääkimist ning tähelepanu juhtimist. Alustasime 2023. aastal kogume ettevõtte erinevatelt tasanditelt infot töökorralduse, probleemide, Baltikumi­ üleselt uue eetikakoodeksi väljatöötamist. Võrdse kohtlemise küsi- töötajate kompetentsi, töösoorituse ja tulevikuplaanide kohta, et selgitada mustega tegeleb Omnivas ka eetikakomisjon. välja erinevus tegeliku ja soovitud olukorra vahel. Otsime viise, kuidas erinevate arendustegevuste abil soovitud olukorrale lähemale jõuda. 70-20-10 põhimõtte Lätis anti Omnivale üle pronkstasemel märgis kategoorias „Mitmekesisust hin- alusel võiks töötaja arenguplaan koosneda umbes 70% ulatuses õppimisest AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 62 igapäevase töö kaudu, mida peetakse kõige tõhusamaks arenemise viisiks. Meie töötajate arendamise valdkonna Umbes 20% töötaja arenguplaanist peaks moodustama õppimine kolleegidelt, strateegilised fookused on järgmised: mis soodustab olemasoleva kogemuse ja teadmise edasikandumist organisat- sioonis. Üle jääva 10% arenguplaanist peaks moodustama õppimine koolitustel. Tegemist ei ole range valemiga, vaid põhimõttega, millest lähtume arendus- Juhtimiskultuuri arendamine tegevuste planeerimisel ja mis aitab meil kõigil näha arenguvõimalusi oma iga- päevatöös. Võtmeinimeste arendamine ja motiveerimine Logistikaalaste kompetentside arendamine Teenindustaseme tõstmine Kaasaegse e-õppe keskkonna kasutusele võtmine 2023. aastal olid kontserni koolituskulud 70% 20% 10% 426 000 eurot Õppimine Õppimine Õppimine läbi töö kolleegidelt koolitustel AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 63 Omniva kui teenusepakkuja Kogukonna kaasamine Meie eesmärk on tagada, et inimestel oleks juurdepääs meie teenustele ka- Ajakohastame koostöös kogukondadega postivõrku, kaasajastame oma teenu- sutajasõbralike ja kohandatud liideste kaudu, sõltumata nende asukohast või seid ja tuleme inimestele lähemale olukorrast. Postkontorid, pakiautomaadid ja erinevad digitaalsed kanalid on Omniva on üks väheseid Eesti ettevõtteid, millega puutub kokku pea iga Eesti kõik vahendid, mis ühendavad inimesi ja kogukondi. Piirkonna katvuse pideva inimene. Teeme kõik selleks, et meie teenused sobiksid erinevate eelistustega parandamise nimel teeme tihedat koostööd kohalike kogukondade ja oma­ inimestele. valitsustega ning aktiivselt hindame oma postkastide ja postiteeninduspunktide asukohti vajalike kohanduste tegemiseks. Posti-, paki- ja logistikateenuste osu­ Koostöö tihendamine kogukondadega on meie pikaajaline eesmärk, et tagada tamise protsessis pühendub Omniva erakordse klienditeeninduse ja kliendi- inimestele vajalike teenuste olemasolu. Paljud Omniva teenused on täna kas rahulolu tagamisele. osaliselt või täielikult digikanalites, et käia kaasas inimeste eelistuste ja soovide- ga. Parandame ja täiustame oma teenuseid järjepidevalt. See eesmärk põhineb meie keskendumisel usaldusväärsusele klientide ja teiste oluliste osapoolte suhtes ning juhindub meie lubadusest alati: 2023. aasta lõpu seisuga oli meil 58 postkontorit ja 61 postipunkti. • osutada teenuseid läbipaistvalt ja täita oma lubadused, 2023. aastal jätkasime 2022. aasta lõpus alustatud postkontorite renoveeri- misega. Uutes, senisest avaramates postkontorites on kõigil klientidel võimalus • käsitleda kliendi ohutust prioriteedina, iseseisvalt oma saadetised, näiteks kingitused, ettenähtud pakkimislaual paken­ • teha pidevat tööd teenuste ja klienditeeninduse kvaliteedi parandamiseks. dada ja need seejärel postitamiseks valmis seada. Kasutatud pakendid võib postkontorisse jätta, võimaldades järgmistel külastajatel neid uuesti kasutada ja Meie klientide heaolu on meie prioriteet. Kõik Omniva töötajad on koolitatud oma saadetised nendega teele saata. käsitlema klientide päringuid professionaalsel, lugupidaval ja õigeaegsel viisil. Omniva pideva parendamise ja kliendirahulolu tagamiseks tervitame ja otsime 2023. aastal uuendasime kokku 16 postkontorit üle Eesti. Kõik uuenduskuuri aktiivselt tagasisidet ning astume dialoogi nii klientide kui ka partneritega. läbinud postkontorid on ligipääsetavad ka erivajadustega inimestele. Postiteenus ei kao aga kuhugi: see on tagatud personaalse kirjakandja abil. Eesmärgid Toome teenuse kliendile lähemale, sest kirjakandja saab tellida koju või tööle. Traditsiooniliste kirjade saatmine väheneb iga aastaga oluliselt ning seetõttu vaatasime taas üle ka kirjakastide asukohad. Ühtlasi vahetame jooksvalt va- Juurdepääs meie teenustele ja kanalitele nanenud kirjakastid uute vastu välja. • Täielik ligipääsetavusanalüüs ja pikaajaliste eesmärkide Selleks, et kirja saatmine oleks võimalikult mugav, paigaldasime jõulukuuks kirja- seadmine aastaks 2024. kastid ka Saaremaa ja Hiiumaa parvlaevadele. Rohuküla ja Heltermaa ning Virtsu • Ühildumine Euroopa Liidu Digitaalteenuste seadusega ja Kuivastu vahel sõitval neljal laeval oli olemas kõik vajalik selleks, et detsembri- aastaks 2025 kuise merereisi ajal saaks jõulutervitused valmis kirjutada ning kohe ka posti panna. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 64 Pakume inimestele mugavust ettevõtteid ühendava organisatsiooni PostEurop 30. sünnipäeva – üheskoos erinevate riikide postiettevõtetega, kes samuti panustavad oma ümbruskonna E-kaubanduse kasv ning tarbijate soov saada pakk kätte pigem pakiautomaa- korrastamisse. Tänu Omniva töötajatele sai puhtamaks Tallinna Linnahalli mere- dist kui postkontorist nõuab meie pakiteenuste pidevat ümberkujundamist. poolne ots, sealne rand ja metsatukk. 2023. aastal ostsime Parcelsea erapakiautomaatide võrgustiku, mille nimetasime ümber Picapac’iks. Need on isiklikud pakiautomaadid, mis paigutatakse inimeste kodude vahetusse lähedusse ja kuhu saavad pakid jätta kõik kullerettevõt- Toimetasime laste kogutud köögiviljad tasuta loomaaeda ted ja kandeteenuse pakkujad. Picapac on ideaalne ja taskukohane lahendus inimestele, kes on tihedad pakisaatjad või vastuvõtjad, kuid elavad lähimast pa- Oktoobris viisime läbi juba traditsiooniks kujunenud heategevusliku kõrvitsate kiautomaadist liiga kaugel, et seal tihedalt pakkide järel käia. ja teiste köögiviljade kogumise kampaania koostöös Tallinna Loomaaiaga. Kogu- sime üle Eesti loomaia asukatele ligi 4000 kilogrammi erinevaid köögivilju enam Omniva jätkas lõppenud aastal pakiautomaatide võrgu laiendamist: 2023. aas- kui 30 lasteaialt ja õppeasutuselt. Omniva toimetas need tasuta loomaaeda. ta seisuga elas 91% Eesti inimestest 5 km raadiuses lähimast pakiautomaadist, postkontorist või postipunktist. Eestis on 57 asulat, kus on ainult Omniva paki- automaat. Kokku on Eestis 364, Lätis 371 ja Leedus 498 Omniva pakiautomaati. Kogusime laste kirju Jõuluvanale Detsembris kutsusime kõiki Eesti lapsi Jõuluvanale kirju kirjutama. Selleks tuli kirjutada kiri, adresseerida see “JÕULUVANALE”, kleepida mark, lisada ümbri- ku teisele küljele saatja aadress ning libistada kiri Omniva kirjakasti. Jagasime rõõmu ja pühadetunnet ning viisime Jõuluvana vastused lastele, kes olid kirjad kirjutanud. Osalesime PostEuropi eestvedamisel Maailmakoristuspäeval Omniva tiim pani oma õla alla prügiprobleemi vähendamisele maailmas ja võt- tis osa Maailmakoristuspäevast 2023. Ühtlasi tähistasime sellega Euroopa posti- AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 65 Vastutustundlik teenus Oleme juhtiv logistika- ja postiteenuste pakkuja, seame kliendirahulolu oma äritegevuse keskmesse, mõistame selle kriitilist tähtsust ettevõtte edusse. Ma- jandussurutise ja klientide kasvavate ootuste valguses on teeninduse kvaliteet muutunud ettevõtete ellujäämise ja edu jaoks üha olulisemaks. Miks on Kliendirahulolu oluline? Kliendirahulolu tagab, et iga kliendi kontakt - alates kullerist kuni juhtkonnani - on veatu. See on oluline, kuna isegi väiksemad tõrked teenuses või teeninduses võivad põhjustada klientide rahulolematust ja kaotust. Mõõdame kliendirahulolu ja -lojaalsust läbi kahe peamise näitaja: Net Promoter Score (NPS) ja alates 2022. aasta neljandast kvartalist ka Customer Satisfaction Score (CSAT). Nende kahe mõõdiku jälgimine annab meile tervikliku ülevaate klientide ootustest. Eraklientidelt kogutakse tagasisidet iga päev, samas kui äriklientide rahulolu hinnatakse põhjalikult kord aastas, et mõista paremini nende vajadusi ja kohan- dada teenuseid vastavalt. 2023. aasta tulemused on head: NPS on 61 ja CSAT 89%, näidates, et ettevõte on juba saavutanud kõrge kliendirahulolu taseme. Samas püüdleme veelgi pare- mate tulemuste poole, eriti NPS-i osas, mis on 2023. aastal mõjutatud varahom- mikuse kandeteenuse ülevõtmisest. Meie eesmärk on pakkuda suurepärast kliendikogemust, mis tähendab kiiret ja kvaliteetset teenust, head suhtumist ja mugavaid digilahendusi. Omniva soovib olla ettevõte, mis mitte ainult ei paku head teenust, vaid teeb seda vastutustundlikult, hoolides nii oma klientidest kui ka keskkonnast. Meie eesmärk on jätkata parendustega, et hoida oma kliente rahulolevad ja toetada jätkusuutlikku tulevikku. Omniva eesmärk on mitte ainult hoida, vaid ka tõsta nii teenuse kui ka teenin- duse kvaliteeti, et vastata ja ületada klientide ootusi. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 66 4.5 Äriline Juhindume Omniva äritegevuses ning igapäevaste otsuste tegemi­ Korruptsioonivastane käitumine käitumine sel oma neljast põhiväärtusest (välja toodud lk 16), mis võimaldavad ja koostöö meil pakkuda kvaliteetset teenust oma partneritele ja klientidele. Omnivas on nulltolerants igasuguste pettuste suhtes, sh rahapesu, korruptsioon ja vargused. Ärilise käitumise kirjeldused ja Euroopa kestlikkusaruandluse stan- dardite (ESRS) G1 standardi "Äriline käitumine" nõutud teave ning Omniva ei aktsepteeri altkäemaksu, väljapressimist või muid kor- teemakäsitlused on kirjeldatud aruande teises peatükis „Juhtimine“. ruptsiooni vorme. Seetõttu ei tohi Omniva töötajad ja partnerid anda, vahendada ega vastu võtta kingitusi ega muid hüvesid, mis Omniva grupis on kehtestatud eetilised käitumispõhimõtted, mis võivad kahjustada kingituse/hüve saaja erapooletust või tekitada kehtivad võrdselt meie töötajatele ja juhtorgani liikmetele kui ka kahtlusi, et erapooletus on ohus. Lubatud on anda ja vastu võtta Omniva koostööpartneritele. Dokument on avalikustatud meie ko- sümboolseid kingitusi, mida võib ühemõtteliselt tõlgendada tavalise dulehel: https://www.omnivagroup.com/et/eeskirjad/. viisakusavaldusena eriliste sündmuste tähistamiseks. See tähendab Eetilised käitumispõhimõtted käsitlevad käitumist huvide konflik- eeskätt väikese väärtusega suveniire (nt kalender, märkmik, pliiats) ti olukorras ja selgitavad meie tegevusi korruptsiooni vältimiseks. või väikese väärtusega kingitusi (nt lilled, šokolaad). Samuti on dokumendis välja toodud Omniva ärieetika põhimõtted Korruptsioonivastase võitluse temaatikat on käsitletud ka aasta­ järgmistes valdkondades: aruande peatükis 2.12 "Korruptsioonivastane võitlus". • Keskkonnaalane vastutus • Austus inimeste vastu Konkurentsieetika • Aus konkurents ja hanked Alates 2009. aasta 1. aprillist tegutseb Omniva avatud postiturul. Konkurentsiamet on väljastanud meile universaalse postiteenuse • Vastutustundlik turundus (adresseeritud postisaadetise edastamine majandustegevusena) • Klienditeenindus ja -rahulolu osutamise loa, mis kehtib viis aastat. • Ettevõtte varade, intellektuaalomandi ja Konkurentsisituatsioon ja selle muutused avaldavad survet turuo- ressursside kasutamine sale, mahtudele ja hindadele. Konkurentsiolukorda mõjutavad nii tänased turuosalised kui ka uued turule sisenejad. • Isikuandmed ja andmekaitse. Omniva järgib kõiki ausa konkurentsi reegleid, pakkudes teenuseid Dokumendis on kirjeldatud vihjekanali toimimispõhimõtted ja saadud ja kaupu professionaalselt ning kooskõlas kokkulepitud standardite, rikkumisvihjete käsitlemispõhimõtted ning järelvalve korraldus. meetodite ja reeglitega. Omniva hanke- ja ostutegevus vastab kõrgeimatele eetilise ärite- AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 67 gevuse standarditele ning järgib õigluse ja läbipaistvuse põhimõtteid. Oma teada anda võimalikest rikkumistest ning ebaeetilisest käitumisest. Vihjekanali hankemenetluste täieliku erapooletuse tagamiseks väldime huvide konflikte. eest vastutab Omniva siseauditi osakond ning vihje andjale tagatakse soovi kor- Iga võimalikku tarnijat teavitatakse kvalifikatsiooni- ja hindamiskriteeriumitest ral anonüümsus ja turvalisus. ning kõigile pakutakse võrdseid võimalusi. Tarnija valikul ei toimu mingit soosi- mist ja valik põhineb eelnevalt kindlaksmääratud hindamiskriteeriumitel, nagu hind, kvaliteet, tarnevõimalused, standardite järgimine jne. Suhete haldamine Omniva keskkonnaalased jõupingutused laienevad ka hangetele ja ostudele, kus Meie kliendid on meie prioriteet. Kõik Omniva töötajad on koolitatud kliendi pä- protsessid ja otsuste tegemine on seotud kestlikkuse valdkonnaga. Me hindame ringute ja soovidega tegelema professionaalselt, austusväärselt ja õigeaegselt. võimalikke tarnijaid, vaadates nende pühendumust kestlikele praktikatele, ja ot- Pidevaks parendamiseks-täiustamiseks ja klientide rahulolu tagamiseks ootame sime partnereid, kes tegelevad aktiivselt oma keskkonnamõju vähendamisega. ja otsime aktiivselt klientide tagasisidet. Meie kliente võib vaadelda meie part- neritena, kellega koostöö on Omniva jätkuva arengu jaoks hädavajalik. Kõik hanked dokumenteeritakse ja arhiveeritakse täpselt. Läbipaistvuse ja aru- andekohustuse edendamiseks dokumenteerime ja esitame täpsed andmed Turundustavad ulatuvad sisuküsimustest kaugemale, hõlmates ka selliseid oma äritavade, ettevõtte struktuuri, finantsolukorra ja tulemuslikkuse näitajate teemasid nagu kliendi privaatsus ja andmekaitse. Kõrgetele ootustele vasta- kohta, järgides kehtivaid seadusi ja eeskirju. miseks küsime alati kliendi nõusolekut enne andmete kogumist või kasutamist ning tagame läbipaistvuse meie kavatsuse osas. Kliendiandmeid kaitstakse tu- Tunnustame turunduse mõjujõudu ning peame oma turundustegevuses olu- gevate turvameetmetega, et vähendada tundliku teabe kättesaadavuse, kaota- liseks rangete käitumisstandardite järgimist. Tegutseme kooskõlas ICC reklaami- mise või väärkasutamise ohtu. ja turunduskommunikatsiooni koodeksiga, milles on määratletud vastutustund- liku turunduse põhimõtted. Ettevõtte kultuur, eetika, rikkumisest teatajate kaitse Tagamaks eetiliste käitumispõhimõtete igakülgse järgimise, on Omniva ellu kutsunud eetikakomitee. Komitee eesmärk on suurendada ettevõtte ja selle töötajate vastavust nii seadustele, headele ärijuhtimise tavadele kui Omniva väärtustele, toetades seeläbi ettevõtte usaldusväärsust ja head mainet. Eeti- kakomiteed juhib muutuste- ja personalivaldkonna juht ning see koosneb kuni kuuest liikmest, kes nimetatakse ametisse kolmeks aastaks. Eetikakomitee koos- seisu ja töökorralduse kinnitab ettevõtte juhatus. Juhatuse liikmed ei või komi- tee töös osaleda. Eetikakomitee vastutab Omniva eetiliste käitumispõhimõtete ja seotud poliitikate järgimise järelevalve ja täitmise tagamise eest. Komitee an- nab oma tegevusest aru ettevõtte juhatusele. Omniva vihjekanal ja seotud protsess võimaldab turvaliselt ja konfidentsiaalselt AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 68 Liikmelisus organisatsioonides Rahvusvaheline Läti koostöö Latvian Chamber of Commerce UPU and Industry IPC Post Europe Baltic Nordic Cooperation Baltic Postal Union PRIME Foreign Investors Council Eesti Eesti Tööandjate Keskliit Turundajate Liit MTÜ Eesti Juristide Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Postal Merchants organization Eesti E-kaubanduse Liit PROLOG - Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum MTÜ GS1 Estonia MTÜ Eesti Infotehnoloogia ja Leedu Telekommunikatsiooni Liit (ITL) Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Lithuanian Marketing Association Pokumaa SA Eesti Logistika ekspediteerijate assotsiatsioon Association of HR Professionals Muu siseriiklik liikmelisus: MKMi postiseaduse töögrupp Rahapesu tõkestamise turuosaliste nõukoda Rohetiigri Transpordi teekaardi töögrupp AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 69 Koostöö kestliku arengu valdkonnas Üheks keskseks teemaks äritegevuses ja tulevikuplaanide tegemisel on meie jaoks teadlikkus kestliku arengu põhimõtetest, oma teadmiste jagamine ning tegelemine oma tegevusvaldkondade mõju teemadega ühiskonnas. Seetõttu liitus Omniva 2022. aasta oktoobris rahvusvahelise postiorganisatsiooni (IPC) kestlikkuse programmiga International Post Corporation Sustainability Mea- Rahvusvahelise Postiorganisatsiooni surement and Management System (IPC SMMS). jätkusuutlikkuse mõõtmise ja juhtimise Liitudes andsime lubaduse, et aitame kaasa programmi 24 liikme poolt püsti- programmi eesmärgid aastaks 2030: tatud ühiste eesmärkide täitmisele. IPC korraldab liikmetele koolitusi, kus tut- vustatakse parimaid ideid ja praktikaid. Samuti aitab IPC vajadusel korraldada liikmete vahelisi kohtumisi, et üksteiselt võimalikult tõhusalt õppida. IPC SMMS programm keskendub peamiselt seitsmele teemale: Tervis ja turvalisus Õhukvaliteet Kliimamuutus Õppimine ja areng Ringmajandus Kestlikud hanked Ressursitõhusus Programmi käigus hinnatakse igal aastal kõikide liikmete kestlikkuse stra- teegiaid ning mõõdetakse organisatsioonide edusamme ühiste eesmärkide saavutamisel. Kõik organisatsioonid peavad fookusteemade lõikes esitama IPC-le detailsed andmed nii kehtivatest poliitikatest, protsessidest, vastuta- jatest, tegevustest kuni kvantitatiivsete arvandmeteni. Esitatud andmed au- diteeritakse sõltumatu audiitori poolt. Omniva osales programmis esmakordselt ning raporteeris nii 2022 kui ka 2021 andmeid. Uue liikmena sattusime auditi valimisse, mis tähendas, et meie esitatud andmeid auditeeris PricewaterhouseCoopers Belgia audiitorid. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 71 Konsolideeritud finantsseisundi aruanne Kohustised ja omakapital Tuhandetes eurodes Lühiajalised kohustised Lisa 31.12.2023 31.12.2022 Võlakohustised 10 8 491 4 257 Võlad ja ettemaksed 11 33 255 42 202 Lühiajalised kohustised kokku 41 745 46 459 Varad Pikaajalised kohustised Käibevara Lisa 31.12.2023 31.12.2022 Pikaajalised võlakohustised 10 29 757 8 054 Raha 3 4 717 29 413 Muud pikaajalised võlad 11 1 006 787 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 4 28 599 28 433 Edasilükkunud tulumaksukohustis 21 697 864 Varud 5 1 056 948 Pikaajalised kohustised kokku 31 460 9 705 Käibevara kokku 34 371 58 794 Kohustised kokku 73 205 56 164 Põhivara Omakapital Pikaajalised nõuded ja rendi 7 1 861 1 855 Emaettevõtte omanikele ettemaksed kuuluv omakapital Materiaalne põhivara 8 68 684 40 468 Aktsiakapital 12 15 714 15 714 Kasutusõiguse vara 8 16 640 13 916 Kohustuslik reservkapital 12 1 571 1 571 Immateriaalne põhivara 8 11 683 8 784 Jaotamata kasum 12 42 749 50 368 Põhivara kokku 98 868 65 024 Omakapital kokku 60 034 67 653 Varad kokku 133 240 123 818 Kohustised ja omakapital kokku 133 240 123 818 Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 76-119 moodustavad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 72 Konsolideeritud koondkasumiaruanne Tuhandetes eurodes Lisa 2023 2022 Finantstulud 20 345 3 Müügitulu kliendilepingutelt 13 131 718 122 918 Finantskulud 20 -727 -484 Saadud toetused 14 2 200 4 593 Kasum tütarettevõtte võõrandamisest 6 0 26 970 Muud äritulud 15 578 1 587 Kahjum kapitaliosaluse meetodil sidusettevõtjalt 0 -393 Kasum enne tulumaksustamist 20 21 25 872 Kaubad, toore, materjal ja teenused 16 -37 271 -36 394 Muud tegevuskulud 17 -20 823 -19 514 Tulumaksukulu -1 281 -436 Tööjõukulud 18 -61 007 -54 609 Aruandeaasta puhaskasum -1 260 25 435 Põhivara kulum ja väärtuse langus 8 -14 527 -17 776 Aruandeaasta koondkasum -1 260 25 435 Muud ärikulud 19 -465 -1 031 Ärikasum (+) / -kahjum (-) 402 -224 Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 76-119 moodustavad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 73 Konsolideeritud rahavoogude aruanne Rahavood investeerimistegevusest Lisa 2023 2022 Tuhandetes eurodes Tasutud põhivara soetusel 8 -34 921 -15 621 Rahavood äritegevusest Lisa 2023 2022 Laekunud põhivara müügist 8 208 789 Aruandeperioodi Laekunud tütarettevõtja müügist 6 0 24 732 puhaskasum -1 260 25 435 Laekunud intressid 20 213 3 Korrigeerimised: Rahavood investeerimistegevusest kokku -34 501 9 903 Põhivara kulum ja väärtuse langus 8 14 527 17 776 Rahavood finantseerimistegevusest Kahjum põhivara maha kandmisest 19 1 518 625 Saadud laenud 10 17 000 0 Kasum põhivara müügist 15 -190 -557 Saadud laenude tagasimaksed 10 0 -16 758 Kapitaliosaluse meetodi mõju 0 393 Müük-tagasirent rendi tingimustel 10 3 147 3 606 Tütarettevõtte müügi mõju 6 0 -26 970 Rendikohustiste maksed 9 -7 342 -4 642 Intressitulu 20 -213 -3 Makstud dividendid 12 -6 231 -2 750 Intressikulu 20 381 311 Makstud intressid 20 -381 -311 Tulumaksukulu 21 1 281 436 Dividendi tulumaks 12,21 -1 449 -854 Muud korrigeerimised 13 -68 Rahavood finantseerimistegevusest Makstud ettevõtte tulumaks 0 -181 kokku 4 743 -21 710 Varude muutus -108 35 Äritegevusega seotud nõuete ja Kokku rahavood -24 696 -121 ettemaksete muutus -171 20 344 Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 3 29 413 29 534 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -10 717 -25 891 Raha ja raha ekvivalentide muutus -24 696 -121 Rahavood äritegevusest kokku 5 061 11 685 Raha ja raha ekvivalendid perioodi 3 4 717 29 413 lõpus Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 76-119 moodustavad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 74 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne Tuhandetes eurodes Emaettevõtja omanikele kuuluv omakapital Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata kasum Kokku Mittekontrolliv Omakapital reservkapital osalus kokku Saldo 01.01.2022 15 714 1 571 27 683 44 968 2 096 47 065 Tehingud omanikega Makstud dividendid -2 750 -2 750 -2 750 Mittekontrolliva osaluse muutuse mõju -2 096 -2 096 Tehingud omanikega kokku -2 750 -2 750 -2 096 -2 096 Aruandeperioodi koondkasum 25 435 25 435 25 435 Saldo 31.12.2022 15 714 1 571 50 368 67 653 67 653 Tehingud omanikega Makstud dividendid 0 0 -6 359 -6 359 -6 359 Tehingud omanikega kokku 0 0 -6 359 -6 359 -6 359 Aruandeperioodi koondkahjum -1 260 -1 260 -1 260 Saldo 31.12.2023 15 714 1 571 42 749 60 034 60 034 Täpsem informatsioon omakapitali ja selle muutuste kohta on toodud Lisades 6, 12 ja 21. Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 76-119 moodustavad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 75 Raamatupidamise aastaaruande lisad AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 76 Lisa 1 | Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon AS-i Eesti Posti kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruan- Koostamise alused des kajastuvad AS-i Eesti Post (emaettevõte) ja Leedus asuva tütarettevõtte AS-i Eesti Post 2023. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on UAB Omniva LT (osalus 2023. aastal 100%, 2022. aastal 100%), UAB Omniva LT koostatud vastavuses rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), tütarettevõte UAB Omniva LT Sorting (osalus 2023. aastal 100%, 2022. aastal nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. 100%), Lätis asuva tütarettevõtte SIA Omniva (osalus 2023. aastal 100%, 2022. aastal 100%) ning Eestis asuva tütarettevõtete OÜ Finbite (osalus 2023. aas- AS-i Eesti Post konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes on finantsnäi- tal 100%, 2022. aastal 100%), OÜ Picapac (osalus 2023. aastal 100%, 2022. aastal tajate esitamisel lähtutud soetusmaksumuse meetodist, v.a juhtudel, kui all- 100%) finantsnäitajad. järgnevates arvestuspõhimõtetes on kirjeldatud teisiti. AS-i Eesti Post põhitegevusala on logistikateenuste (paki- ja postiteenuste), Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes digi­ teenuste ja rahvusvaheliste teenuste osutamine. SIA Omniva ja UAB eurodes. Omniva LT põhitegevus on pakiautomaadi- ja kullerteenuse pakkumine Läti ja Leedu turul. OÜ Finbite põhitegevusala on infoäri teenus (e-arved). 2023. Toodud arvestuspõhimõtteid on järjepidevalt kasutatud kõikidele aruandes aasta maikuus toimus äritegevuse ost, millest tulenevalt tütarettevõte OÜ toodud perioodidele, v.a juhtudel, kui on kirjeldatud teisiti. Peamistes arves- Omniva alustas majandustegevuse paikautomaatide tark- ja riistvara aren- tuspõhimõtetes tehtud muudatusi on kirjeldatud alljärgnevalt. duse alal ning alates 2023 a. septembrist võttis kasutusele OÜ Picapac nime ja Vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele tuleb teatud kaubamärgi. osades teha juhtkonnapoolseid raamatupidamislikke hinnanguid. Samuti Emaettevõtte registreeritud aadress on Pallasti 28, 10001 Tallinn, Eesti Vabariik. peab kontserni raamatupidamispõhimõtete rakendamisel tegema juhtkonna­ AS-i Eesti Post ainuaktsionär on Eesti Vabariik. poolseid otsuseid. Valdkonnad, kus juhtkonna otsuse tähtsus ning keerukus on olulisema mõjuga või kus konsolideeritud aruanded sõltuvad oluliselt eel- Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule kinnitab aktsionäride üldkoosolek dustest ja hinnangutest, on kirjeldatud lisa 1 viimases peatükis. juhatuse koostatud ja nõukogu heaks kiidetud majandusaasta aruande, mis sisaldab endas ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet. Aktsio­ näridel on õigus juhatuse koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruannet mitte heaks kiita ning nõuda uue aruande koostamist. Juhatuse poolt on majandus­aasta aruanne heaks kiidetud 18. märtsil 2024. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 77 Uued IFRS standardid, tõlgendused ja nende muudatused Standardi IAS 12 „Varade ja kohustustega seotud edasilükkunud tulumaks, mis tuleneb ühest tehingust“ muudatused Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine (Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem) Järgmised uued või muudetud standardid ja tõlgendused muutusid Kontser- nile kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2023. IAS 12 muudatused täpsustavad, kuidas kajastada edasilükkunud tulumaksu tehingutelt nagu rendilepingud ja kahjutustamise kohustused. Teatud tingi- mustel on ettevõtted varade või kohustuste esmakordsel kajastamisel vabas- Standardi IAS 1 „Finantsaruannete esitamine“ muutused tatud edasilükkunud tulumaksu kajastamisest. Varasemalt ei olnud selge, kas vabastus rakendub selliste tehingute suhtes nagu rendilepingud ja kahjutus­ (Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem) tamise kohustused – tehingud, mille puhul kajastatakse nii vara kui ka kohus­ tus. Muudatused selgitavad, et vabastust ei rakendata ning ettevõtetel on IAS 1 muudeti, et nõuda ettevõtetelt oluliste arvestuspõhimõtete asemel kohustus kajastada vastavatelt tehingutelt edasilükkunud tulumaks. Muuda- nende oluliste arvestuspõhimõtete teabe avalikustamist. Muudatus sätes- tused nõuavad ettevõtetelt edasilükkunud tulumaksu kajastamist tehingu­telt, tas olulise arvestuspõhimõtete teabe määratluse. Muudatus selgitas samuti, millest tulenevad esmasel kajastamisel maksustatavate ja mahaarvatavate et arvestuspõhimõtete teave on eeldatavasti oluline, kui ilma selleta ei oleks ajutiste erinevuste võrdsed summad. finantsa­ruannete kasutajatel võimalik aru saada finantsaruannete muust olu- lisest teabest. Muudatuses on toodud illustreerivad näiteid arvestuspõhi- Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kont- mõtete teabest, mida tõenäoliselt peetakse oluliseks ettevõtte finantsaruan- serni raamatupidamise aruandele olulist mõju. nete jaoks. Lisaks selgitas IAS 1 muudatus, et ebaoluline arvestuspõhimõtete teave ei pea olema avalikustatud. Kui aga seda avalikustatakse, siis see ei to- hiks varjutada olulist arvestuspõhimõtete teavet. Uued standardid, tõlgendused ja nende muudatused Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kont- Järgmised uued standardid, tõlgendused ja muudatused nagu nad on vastu serni raamatupidamise aruandele olulist mõju. võetud Euroopa Liidu poolt 31. detsembril 2023 lõppenud aruandeperioo­ dile veel ei kohaldu ja seetõttu pole neid käesoleva konsolideeritud aruan- de koostamisel rakendatud. Kontsern kavatseb neid rakendada siis, kui need Standardi IAS 8 „Arvestushinnangute mõiste“ muudatused jõustuvad. (Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem) IAS 8 muudatus selgitab, kuidas ettevõtted peavad eristama arvestus- Standardi IAS 1 „Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajalisteks, põhimõtete muutuseid arvestushinnangute muutustest jõustumiskuupäeva edasilükkamine” muudatused Muudatused ei avalda eeldatavasti kontsernile olulist mõju, kuna nendega an- (Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2024 või hiljem. takse juhiseid selle kohta, kas muutusi tuleb käsitleda hinnangute muutustena, Lubatud on varasem rakendamine. Ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt). arvestuspõhimõtete muutustena või vigadena. IAS 1 muudatused selgitavad, et kohustused liigitatakse kas lühi- või pikaaja­ AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 78 listeks, olenevalt aruandeperioodi lõpus eksisteerivatest õigustest. Kohustused Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontserni on pikaajalised, kui ettevõttel on aruandeperioodi lõpus sisuline õigus lükata ta- raamatupidamise aruandele olulist mõju. sumine edasi vähemalt kaheteistkümne kuu võrra. Juhend ei nõua enam sellist Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis pole veel jõus- tingimusteta õigust. 2022. aasta oktoobri muudatus kehtestas, et pärast aruan- tunud, ei ole eeldatavasti olulist mõju kontserni raamatupidamise aruandele. dekuupäeva järgitavad laenukohustused ei mõjuta võlgade liigitamist lühi- või pikaajaliseks aruandekuupäeval. Juhtkonna ootused, kas nad kasutavad hiljem arveldamise edasilükkamise õigust, ei mõjuta kohustuste klassifitseerimist. Ko- hustis liigitatakse lühiajaliseks, kui tingimust rikutakse aruandekuupäeval või Standardi IAS 21 „Vahetatavuse puudumine ” muudatused enne seda, isegi kui laenuandja annab sellest tingimusest loobumise pärast aru- (Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2025 või hiljem; ei andeperioodi lõppu. Seevastu laen liigitatakse pikaajaliseks, kui laenulepingut ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt) rikutakse alles pärast aruandekuupäeva. Lisaks täpsustavad muudatused võl- gade klassifitseerimisnõudeid, mida ettevõte võib arveldada selle konvertee­ 2023. aasta augustis andis IASB välja IAS 21 muudatused, et aidata ettevõte- rimisel omakapitaliks. Arveldamine on määratletud kui kohustise kustutamine tel hinnata kahe valuuta vahetatavust ja määrata hetkevahetuskurssi, kui va- raha, muude majanduslikku kasu sisaldavate ressurssidega või ettevõtte enda hetatavus puudub. Ettevõte on muudatustest mõjutatud, kui tal on tehing või omakapitaliinstrumentidega. Erand kehtib konverteeritavatele instrumen- tegevus välisvaluutas, mis ei ole mõõtmiskuupäeval teatud eesmärgil vaheta- tidele, mida võidakse konverteerida omakapitaliks, kuid ainult nende instru- tav teise valuuta vastu. IAS 21 muudatused ei sätesta üksikasjalikke nõudeid mentide puhul, mille konverteerimisoptsioon on klassifitseeritud omakapitali- hetkevahetuskursi hindamise kohta. Selle asemel kehtestavad nad raamistiku, instrumendiks liitfinantsinstrumendi eraldi komponendina. mille alusel ettevõte saab määrata hetke vahetuskurssi mõõtmiskuupäeval. Uute nõuete rakendamisel ei ole lubatud võrdlusandmeid korrigeerida. Mõ- Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kontser- jutatud summad tuleb ümber arvutada esialgse kohaldamise kuupäeva hin- ni raamatupidamise aruandele olulist mõju. nanguliste hetkevahetuskursside alusel, korrigeerides jaotamata kasumit või kumulatiivsete vahetuskursivahede reservi. Standardite IFRS 10 ja IAS 28 „Investori ja tema sidus- või ühis­ Kontserni hinnangul ei avalda muudatused esmakordsel rakendamisel kont- ettevõtte vahel toimuv varade müük või üleandmine” muudatused serni raamatupidamise aruandele olulist mõju. (Standardite rakendamise kuupäev määratakse IASB poolt; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt). Tütarettevõtjad Muudatused eemaldavad vasturääkivuse IFRS 10 ja IAS 28 nõuetes, mis re­gu­ Kontsern kasutab äriühenduste kajastamisel omandamismeetodit. Tüta­ r­ leerivad investori ja tema sidus- või ühisettevõtte vahelisi varade müüke või ettevõtja ostmisel üleantud tasu koosneb üleantud varade, omandaja poolt üleandmisi. Muudatuse peamine mõju seisneb selles, et kasum või kahjum kajas- võetud kohustiste ja kontserni poolt emiteeritud omakapitaliinstrumentide tatakse täies ulatuses, kui tehing hõlmab äritegevust. Kui tehing hõlmab varasid, õiglastest väärtustest. Üleantud tasu sisaldab ka tingimusliku tasu kokku- mis ei moodusta äritegevust, kajastatakse kasum või kahjum osaliselt, isegi kui leppest tuleneva vara või kohustise õiglast väärtust. Omandatud eristatavad need varad on tütarettevõtte omad. varad ja kohustised ning tingimuslikud kohustised võetakse ostukuupäeval AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 79 arvele nende õiglastes väärtustes. Iga äriühenduse puhul teeb kontsern valiku, Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine kas kajastada mittekontrolliv osalus omandatavas ettevõttes õiglases väärtu­ ses või mittekontrolliva osaluse proportsionaalses osas omandatavast erista­ Arvestus- ja esitusvaluuta tavast netovarast. Omandamisega seotud kulutused kajastatakse kuluna. Kontserni kuuluvate ettevõtjate finantsaruanded on koostatud selles valuutas, Kui üleantud tasu, omandatavas ettevõttes oleva mittekontrolliva osaluse mis on iga üksiku ettevõtja äritegevuse põhilise majanduskeskkonna valuuta ja omandajale eelnevalt omandatavas ettevõttes kuulunud osaluse õiglase (arvestusvaluuta). Emaettevõtja ja tütarettevõtjate arvestusvaluuta on euro. väärtuse (omandamise kuupäeva seisuga) summa ületab kontserni osalust Konsolideeritud aruanded on koostatud eurodes, mis on emaettevõtja arves- omandatud eristatavates varades ja ülevõetud kohustistes, kajastatakse vahe tusvaluuta ja kontserni aruandluse esitlusvaluuta. firmaväärtusena. Kui eelnimetatud summa on soodusostude puhul väiksem kui omandatud tütarettevõtja netovarade õiglane väärtus, kajastatakse vahe koheselt kasumiaruandes. Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustised Kõik aruandeperioodi välisvaluutapõhised tehingud on aruannetes kajastatud Tütarettevõtja kajastamine emaettevõtja konsolideerimata arvestusvaluutades vastavalt tehingu sooritamise päeval kehtinud Euroopa finantsaruannetes vastavalt Eesti raamatupidamise seaduse Keskpanga kursile. nõudele Emaettevõtja esmaste aruannete koostamisel on järgitud samu arvestus- põhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aas- Raha ja raha ekvivalendid taaruande koostamisel. Tütarettevõtjate kajastamist käsitlevaid arvestus- Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse sularaha kassades, arvelduskontosid põhimõtteid on emaettevõtja eraldiseisvates esmastes aruannetes, mis on pankades ja raha teel pankadesse ning kuni kolmekuulisi tähtajalisi deposiite. esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisana, muudetud vastavalt IAS 27 „Konsolideerimata finantsaruanded” nõuetele. Investeering tütarettevõtjatesse on kajastatud emaettevõtja konsolideerima- Finantsvarad ta finantsaruannetes soetusmaksumuses miinus vajadusel allahindlused vara väärtuse langusest. See tähendab, et investeering kajastatakse algselt selle Finantsvarade klassifitseerimine põhineb üldiselt ärimudelil, milles finantsvara soetusmaksumuses, milleks on omandamisel makstava tasu õiglane väärtus hallatakse ja selle lepinguliste rahavoogude näitajatel. ning hiljem korrigeeritakse seda vajadusel investeeringu väärtuse langusest Kontsern klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse: tulenevate allahindlustega. • varad, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses; Tütarettevõtjate poolt makstud dividendid kajastatakse sel hetkel, kui emaettevõtjal tekib õigus neile dividendidele ärituluna. • varad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi muu koond- kasumiaruande või muutustega läbi kasumiaruande. Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajasta­ AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 80 takse tehingupäeval ehk kuupäeval, millal kontsern võtab endale vara ostmise Kontsern leiab, et finantsvara on makseviivituses, kui: või müümise kohustuse. • võlgnik ei ole tõenäoliselt suuteline tasuma kontsernile oma krediidikohus- Seisuga 31. detsember 2023 ja 31. detsember 2022 ning 2023. aasta jooksul olid tisi täielikult, ilma et kontsern peaks rakendama selliseid meetmeid nagu kontserni kõik finantsvarad klassifitseeritud, kui varad, mida kajastatakse kor- tagatise realiseerimine (sellise olemasolul); rigeeritud soetusmaksumuses. • või finantsvara maksetähtajast on möödunud üle 90 päeva. Kontsern loeb kohustuse mitte täidetuks, kui finantsvara on enam, kui 90 päe- Finantsvarade väärtuse langus va maksetähtaja ületanud, välja arvatud juhul, kui kontsernil on toetavaid ar- gumente, mis põhjendavad maksetähtaja ületamist. Väärtuse languse kahjumi kajastamise mudelit finantsvarade suhtes raken­ datakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad koosnevad nõuetest ostjate vastu, sularahast ja raha ek- vivalentidest. Varud Kontsern kasutab ostjate vastu tekkinud nõuete nende kehtivusajal eeldatava Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse krediidikahjumi kajastamiseks standardis IFRS 9 sätestatud lihtsustatud meetodit. finants­seisundi aruandes lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksu- Nimetatud varade eeldatava krediidikahjumi hindamiseks kasutatakse eraldise mus või neto realiseerimismaksumus. moodustamise põhimõtet, mis põhineb kontserni ajaloolisel krediidikahjumi kogemusel, mida korrigeeritakse konkreetsete deebitoriga seotud teguritega, üldise majandustingimuste ning aruandekuupäeval finantsvarale rakenduvate Materiaalne põhivara tegelike ja prognoositavate tingimustega ja nende suuna hinnanguga. Kredii- Materiaalset põhivara kajastatakse tema soetusmaksumuses, millest on maha dikahjumi summa kajastatakse kasumiaruandes real „Muud tegevuskulud“. Kredii­ arvatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused. dikahjumi maatriksit ei rakendada teiste riikide postiorganisatsioonide nõuetes, vt ka lisa 23. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisat­ sioonimäär kinnitatakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasuli- Kindlaksmääramisel, kas finantsvara krediidirisk on alates esmasest kajastami­ kust elueast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse sest oluliselt suurenenud ja krediidikahjumite hindamisel võtab kontsern arvesse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahe- mõistlikku ja toetavat infot, mis on asjakohane ja kättesaadav ilma liigsete ku- list amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema raamatupi­ lude või pingutuseta. See hõlmab nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset teavet ja damislikku jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. analüüsi, mis põhineb kontserni ajaloolisel kogemusel ja krediidihinnangu infol ning sisaldab tulevikku suunatud infot. Kontsern eeldab, et finantsvara krediidirisk on märkimisväärselt tõusnud, kui: • tasumise tähtajast on möödunud rohkem kui 30 päeva. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 81 Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele Kasutusõiguse vara järgmised: Kasutusõiguse vara kajastatakse soetusmaksumuse meetodil. Kasutusõiguse • Ehitised ja komponendid 1–12,5% vara soetusmaksumus amortiseeritakse kulusse lepingus määratud rendi­ perioodi jooksul või eeldatava rendisuhte kehtivuse perioodi jooksul. Kasu- • Masinad ja seadmed 10–20% tusõiguse varade puhul võetakse arvele varad üle 12-kuuliste rendilepingute • Arvutid ja arvutisüsteemid 25–50% osas, v.a juhul kui renditav vara on väikese väärtusega ning kajastatakse ka- sumiaruandes kulumit renditavadelt varadelt ja intressikulu rendikohustistelt. • Muu inventar 10–50% Arvutitehnika ja büroo- ning olmetehnika on üldjuhul väheväärtuslik vara. Piiramata kasutuseaga objekte (maa) ei amortiseerita. Rendiarvestus Immateriaalne põhivara Kontsern on rendilepingutes nii rentnik (vt lõik „Kasutusõiguse vara”) kui ka Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisat­ rendileandja. Kontsern rendib hooneid postkontoritele, pindasid pakiauto- siooni meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale immateriaalse põhi- maatidele, masinaid ja seadmeid ning transpordivahendeid. Rendile võetud vara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Kontsernis kasutusel ole- põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga, kuid finantsseisundi vatele immateriaalsetele põhivaradele rakendatakse amortisatsioonimäära aruandes on kasutusõiguse varad liigitatud materiaalsest ja immateriaalsest vahemikus 5–50%. Immateriaalse põhivara amortisatsioonikulu kajastatakse põhivarast eraldi real. Rendile antud põhivarade puhul on hindab kontserni kasumiaruandes real „Põhivara kulum ja väärtuse langus“. juhtkond, kas väljarent toimub kasutus- või kapitalirendi tingimustel. Aruan- de- ning võrdlusperioodi seisuga rendib kontsern varasid vaid kasutusrendi Muu immateriaalse varana kajastatakse ostetud tarkvara, mis ei ole seonduva tingimustel. riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immate- riaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide aren- damisega, mis on eristatavad, kontserni poolt kontrollitavad ning mille kasuta- Finantskohustised misest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, muud lühi- ja pikaajalised kohustised, Äriühenduse käigus omandatud kliendinimekirjad kajastatakse omandamise saadud laenud) võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses, mis sisaldab kuupäeval õiglases väärtuses. Kliendinimekirjadel on piiratud eluiga ja need ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasi kajastatakse finants- kajastatakse edaspidi soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumu- kohustisi korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressi­määra leeritud kulum. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit meetodit. kliendinimekirjale eeldatava eluea jooksul. Kõik laenukasutuse kulutused, mis on otseselt seostatavad tingimustele vas- tava vara soetamise, ehitamise või tootmisega, kapitaliseeritakse. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 82 Rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vaheline arveldamine tata edasilükkunud tulumaksukohustist. Kui emaettevõte hindab, et dividend makstakse välja ettenähtavas tulevikus, mõõdetakse edasilükkunud tulumaksu- Rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vahel toimub saadetiste edastamine. kohustist planeeritava dividendi väljamakse ulatuses eeldusel, et dividendi väl- Esialgsete mahtude ja lepingutest tulenevate hindade alusel tehakse prog­ jamaksmiseks on aruandekuupäeva seisuga piisavalt vahendeid ja omakapitali, nooskanded, mida kajastatakse nõuetena/ kohustistena. Seejärel toimub võrd- mille arvelt ettenähtavas tulevikus kasumit jaotada. lus ja kinnitamine teiste osapooltega. Kinnitatud andmete põhjal tehakse kor- rigeerimised viitnõuete ja -kohustiste osas ning toimub rahaline arveldamine. Edasilükkunud tulumaksukohustise mõõtmisel kasutab kontsern maksu­ Nõudeid ja kohustusi postiorganisatsioonide vastu peetakse finantsaruand- määrasid, mida aruandekuupäeval kehtivate maksumäärade alusel eeldatavasti luses nõueteks ostjate ja kohustusteks hankijate vastu. Pikaajalise nõudena/ kohaldatakse maksustatavatele ajutistele erinevustele perioodil, mil need eel- kohustisena kajastatakse siis, kui summad kuuluvad maksmisele hiljem kui 12 datavalt tühistuvad. kuud pärast aruandekuupäeva. Ettevõtte tulumaksu kehtiv maksumäär Eestis on 20% (tasumisele kuuluv mak- susumma moodustab 20/80 netoväljamaksest). Alates 2019. aastast rakendub regulaarselt makstavale dividendile madalam maksumäär 14% (14/86 netoväl- Ettevõtte tulumaks ja edasilükkunud tulumaks jamaksest). Madalamat maksumäära saab igal kalendriaastal rakendada divi- dendide ja muude kasumieraldiste väljamaksetele ulatuses, mis ei ületa viimase Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kolme kalendriaasta keskmist väljamakstud maksustatud dividendide ja muude kasumit. Ettevõtte tulumaksu maksmise kohustus tekib kasumi jaotamisel ning kasumieraldiste summat ning maksustatud omakapitali väljamakseid. see kajastatakse kuluna (perioodi kasumis või kahjumis) dividendide väljakuulu- tamisel. Maksustamissüsteemi olemusest tulenevalt ei teki Eestis registreeritud Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendina ettevõttel edasilükkunud tulumaksuvarasid ega -kohustisi, välja arvatud võima- väljamaksmisel, ning edasilükkunud tulumaksukohustis on esitatud aastaaruan- lik edasilükkunud tulumaksukohustis ettevõtte investeeringutelt tütar-, sidus-, de lisades. ja ühisettevõtetesse ning filiaalidesse. Leedus on ettevõtte kasum tulumaksuga maksustatav. Tulumaksumäär on Kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis tekib nendes riikides asuvate Leedus 15% maksustatavast tulust. Maksustatava tulu tuvastamiseks korrigee­ äriühingute puhul, kus aruandeaasta kasumit maksustatakse. Samuti tekib kont- ritakse maksude-eelset kasumit kohalike tulumaksuseaduste poolt ajutiselt või serni edasilükkunud tulumaksukohustis investeeringutelt Eesti ja Läti tütar- ja püsivalt lubatud tulu- ja kulutäiendustega. Leedu tütarettevõtjate puhul kajas- sidusettevõtetesse, välja arvatud juhul, kui kontsern suudab kontrollida mak- tatakse edasilükkunud tulumaksuvarad ja -kohustused kõigi ajutiste erinevuste sustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist ja nende tühistumine kohta, mis esinevad varade ja kohustuste raamatupidamisliku jääkväärtuse ja ettenähtavas tulevikus ei ole tõenäoline. Maksustatavate ajutiste erinevuste maksustamisväärtuste vahel. Edasilükkunud tulumaks on arvestatud aruan- tühistumise näideteks on dividendide maksmine, investeeringu müük või dekuupäeval kehtivate maksumäärade ja kehtivate seaduste alusel, mida eel- likvideerimine jt tehingud. datakse kehtivat siis, kui edasilükkunud tulumaksu vara või kohustus realisee- ruvad. Edasilükkunud tulumaksuvara esitatakse finantsseisundi aruandes vaid Kuna kontsern kontrollib tütarettevõtete dividendipoliitikat, on tal võimalik juhul, kui on tõenäoline, et see realiseerub läbi maksustatava kasumi tekke tu- kont­rollida ka kõnealuse investeeringuga seotud ajutiste erinevuste tühistumise levikus. ajastamist. Kui emaettevõte on otsustanud tütarettevõtte kasumit jooksva aas- ta kasumist suuremas summas ettenähtavas tulevikus mitte jaotada, ei kajas- Konsolideeritud kasumiaruandes on kajastatud Leedus asuva tütarettevõtte AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 83 UAB Omniva LT arvestatud edasilükkunud tulumaksukulu. kasutades sisemist intressimäära. Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks. Tulude arvestus Sihtfinantseerimine Kontsern kajastab müügitulu siis, kui toimingukohustus on täidetud (või toi­ mingukohustuse täitmise ajal), st siis, kui „kontroll“ toimingukohustuse aluseks Varade sihtfinantseerimisel võetakse sihtfinantseerimisega soetatud vara oleva kauba või teenuse üle läheb üle kliendile. finants­seisundi aruandes arvele selle soetusmaksumuses. Varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse finantsseisundi Tulu teenuste osutamisest kajastatakse teenuse osutamise momendil, või aruandes kohustisena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. juhul kui teenuse osutamine kestab pikema perioodi vältel, siis lähtudes Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustis tu- teenuse valmidusastmest aruandekuupäeval. Kauba müügitulu kajastatakse lusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. siis, kui kaup antakse kliendile üle, st tulu tekib kindlal ajahetkel. Tegevuskulude sihtfinantseerimisel kajastatakse tulu sihtfinantseerimisest Maksete vahendamine proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Kasumiaruandes kajas- Kontsern osutab maksete vahendamise teenuseid, mille hulka kuuluvad tatakse sihtfinantseerimist brutomeetodil. näiteks rahakaardi, pensionide ja toetuste väljamaksmise ning perioodiliste väljaannete edastamise teenus. Maksete vastuvõtmisest kajastatakse tulu- na ainult teenustasu. Vastuvõetud maksete osas tekib kohustis maksesaajale Olulised juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud (Lisa 11). Vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele nõuab aasta- Tulu rahakaardi teenuse osutamisest kajastatakse rahakaardi vastuvõtmisel. aruande koostamine teatud juhtkonnapoolsete otsuste tegemist ja hinnan­ Samas tekib ka kohustis rahakaardi summa väljamaksmise osas (Lisa 11). gute andmist, mis avaldavad mõju finantsaruannetes kajastatud summadele. Samuti tehakse juhtkonnapoolseid otsuseid ja antakse hinnanguid kontserni Tulud pensionirahade ja toetuste väljamaksmisest kajastatakse pensionide ja raamatupidamise arvestuspõhimõtete ja hindamisaluste rakendamisel. Kui- toetuste väljamaksmisel või Sotsiaalkindlustusametile esitatud arve alusel. gi nimetatud hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, ei Perioodiliste väljaannete tellimuste vastuvõtu tulud kajastatakse tellimuse pruugi need kokku langeda hilisema tegeliku tulemusega. Juhtkonnapool­seid vastuvõtu kuul ja perioodiliste väljaannete edastamise tulud kajastatakse otsuseid ja hinnanguid on järjepidevalt üle vaadatud ning need põhinevad edastamise momendil. ajaloolisel kogemusel ning muudel faktoritel, mille hulgas on ka tulevaste peri- oodide sündmuste eeldused, mida peetakse põhjendatuks olemasolevate Konsignatsioonikauba müügitulu kajastatakse netomeetodil. Kontsern täidab tingimuste juures. konsignatsioonikauba müügitehingutes agendi funktsiooni. Agenditasu kajas- tatakse müügi hetkel müügituluna. Valdkonnad, mis on nõudnud olulisi juhtkonnapoolseid otsuseid ja hinnan- guid ning millel on mõju finantsaruannetes kajastatud summadele on: põhi- Intressitulu ja dividenditulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline vara kasulike eluigade määramine, materiaalse ja immateriaalse põhivara ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse, (sh firmaväärtuse) kaetava väärtuse hindamine, rendilepingute kajastamine, AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 84 prognoos­kanded rahvusvaheliste postiorganisatsioonide nõuete ja kohustiste ning tulevikuperspektiive. Juhtkonna hinnangul on hoonete ja rajatiste ning osas, tulude arvestus ning hinnangud tingimuslike kohustiste osas. Muudatusi nende komponentide elueaks 8–100 aastat, olenevalt nende konstruktsioon- juhtkonna hinnangutes kajastatakse muudatuse toimumise perioodi kasumi- ist ja kasutusotstarbest. Masinate ja seadmete ning muu inventari elueaks on aruandes. keskmiselt 5–10 aastat. Seisuga 31.12.2023 oli kontsernil materiaalset põhivara jääkmaksumuses 68 684 tuhat eurot (31.12.2022: 40 468 tuhat eurot), aruan- Rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vaheline arveldamine deperioodi amortisatsioonikulu oli 4922 tuhat eurot (2022. aastal 9113 tuhat Rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vahel toimub saadetiste edastamine. eurot) (Lisa 8). Kui amortisatsioonimäärad muutuksid 10% võrra, muutuks aas- Esialgsete mahtude ja lepingutest tulenevate hindade alusel tehakse prog­ tane amortisatsioonikulu 492 tuhande euro võrra (2022. aastal 911 tuhande nooskanded, mida kajastatakse viitnõuetena/ viitvõlana. Seejärel toimub võrd- euro võrra). lus ja kinnitamine teiste osapooltega. Kinnitatud andmete põhjal tehakse kor- Materiaalse ja immateriaalse põhivara (sh firmaväärtus) kaetava väärtuse rigeerimised viitnõuete ja -kohustiste osas ning toimub rahaline arveldamine. hindamine Kuna hindade ja mahtude võrdlus teiste postiorganisatsioonidega toimub tea- tud juhtudel aruandeperioodile järgnevatel perioodidel, siis kasutab juhtkond Kontsernis on vastavalt vajadusele läbi viidud materiaalse ja immateriaalse rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vaheliste nõuete ja kohustiste kajas- (sh firmaväärtuse) põhivara kaetava väärtuse teste. Põhivara kaetava väär- tamisel eelnevat kogemust ja üldist Ülemaailmse Postiliidu poolt edastatud tuse testimisel rakendatakse mitmeid juhtkonna hinnanguid varade kasuta- informatsiooni esialgsete mahtude ja hindade osas (Lisa 4, Lisa 7, Lisa 11). misest ja müügist tulenevate ning varade hoolduseks ja remondiks vajalike rahavoogude, inflatsiooni- ja kasvumäärade kohta. Hinnangute andmisel võe- takse aluseks prognoosid üldise majanduskeskkonna ja müügihinna kohta. 31.12.2023 31.12.2022 Kui olukord tulevikus muutub, võib see põhjustada täiendavate allahindluste tegemist või varem tehtud allahindluste osalist või täielikku tühistamist. Nõuded kokku 12 022 16 078 Prognoos 7 279 5 219 Firmaväärtus jagatakse raha teenivatele üksustele ning viiakse iga aruandepe- rioodi lõpul läbi raha teeniva üksuse väärtuse test. Firmaväärtus hinnatakse Tegelik 4 743 10 860 alla tema kaetavale väärtusele juhul, kui see on väiksem raamatupidamislikust Kohustised kokku 11 895 20 706 jääkmaksumusest (Lisa 8). Seisuga 31.12.2023 on juhtkond läbi viinud kaetava väärtuse testi firmaväärtusele. Koostatud on tuleviku oodatavad rahavood, Prognoos 5 118 5 996 mis firmaväärtuse puhul tuginevad turu trendidel ja AS-i Eesti Post 2024–2028 Tegelik 6 777 14 710 äriplaanil. Tuleviku rahavood on diskonteeritud, kasutades eeldatavat kapitali hinda (WACC) (Lisa 8). Prognoos ja tegelik sisaldab nii lühiajalisi- kui pikaajalisi nõudeid ja kohustisi. Lühiajalised ja väheväärtuslikud rendid Materiaalse põhivara kasuliku eluea määramine Kontsern rendib erinevaid hooneid ja pindasid. Rendilepingud on enamasti sõlmitud tähtajatult ning sisaldavad reeglina ka pikendamise ja katkestamise õigusi. Renditingi- Juhtkond on hinnanud materiaalse põhivara kasulikke eluigasid, võttes arvesse mused räägitakse läbi individuaalsel baasil ning võivad sisaldada erinevaid tingimusi. äritegevuse tingimusi ja mahte, ajaloolist kogemust nimetatud valdkonnas Rendiperioodi määramisel on lähtutud IFRS 16 juhenditest ning kontserni strateegiast. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 85 Rendilepingu pikkuse määramisel hindab juhtkond pikendamis- ja katkestamisopt- Aruandekuupäeva seisuga on kasutusõiguse vara jääkmaksumuses 23 752 tuhat eurot sioonide realiseerimise tõenäosust, võttes arvesse kõiki teadaolevaid asjaolusid, mis ning rendikohustisi 21 248 tuhat eurot. tekitavad majandusliku stiimuli optsioonide kasutamiseks. Juhtkond vaatab oma hin- Universaalse postiteenuse (UPT) ebamõistlike nangud seoses pikendamis- ja katkestamisoptsioonidega üle, kui juhtkonna otsusel on kulude finantseerimine ja kajastamine toimunud oluline sündmus, mis mõjutab tema algset hinnangut optsioonide kasuta- mise tõenäosuse osas või kui on muutunud rendilepingu katkestamatu periood. Emaettevõte esitab Konkurentsiametile partiiteenuste deklaratsioonid ning univer- saalsete ebamõistlike kulude hüvitamise taotlused. Deklareeritud andmete põhjal Alates 2022. aastast on grupi postiteenuste osutamisel kasutatav infrastruktuur läbinud esitab Konkurentsiamet teatise UPT tasu nõude osas, mis kajastatakse tulevaste peri- olulisi ümberkorraldusi. 2023. aasta jooksul vähendas grupp postkontorite arvu ligikau- oodide ettemaksuna. Teatise ja eelnevalt esitatud taotluse põhjal arvestatakse enam- du 40% ning juhtkond plaanib seda ka jätkata. Alles jäetavate ja kinni pandavate asu- makstud summa, mida Eesti Postil on õigus Konkurentsiametilt tagasi küsida ning see kohtade väljaselgitamine on dünaamiline protsess ning juhtkonnal ei ole lähituleviku kajastatakse finantsseisundi aruandes nõudena. Nõue kajastatakse summani, mis juht- rendilepingute jätkamiste ja sulgemiste osas kindlat plaani, kuid on mõningaid erandeid konna hinnangul on tõenäoline tagasi saada, eeldusel, et Konkurentsiamet ei ole kont- (asukohad, kus hiljuti on teostatud täiendavaid investeeringuid rendipindade osas). serni poolset taotlust raamatupidamise aastaaruande kinnitamiseks aktsepteerinud. Seo­ses postivõrgu optimeerimisega pole juhtkonnal olnud piisavat kindlust valdava osa postkontorite rendilepingute pikendamise optsiooni kasutamiseks üle minimaalse Tulude arvestus lepingujärgse etteteatamisaja. Nende rendipindade puhul hindas juhtkond kasutusõi- guse varade ja rendikohustuste kajastamise finantsmõju aastaaruandele ning jõudis Postmarkide müümise hetkel ei ole täpselt teada, millal postmargid kirja- järeldusele, et nende objektide mõõtmine minimaalsete renditingimuste alusel oleks teenuse ostja poolt realiseeritakse ja kontsernil tekib kohustus osutada pos- ebaoluline. Seetõttu käsitletakse neid rendilepinguid finantsaruannetes bilansiväliselt. titeenust. Juhtkonna hinnangul on markide müügiga seotud tulud ja teenuse osutamisega seotud kulud (markide realiseerimine) olulises osas samas aru- 2023. aastal teostatud pakiautomaatide pinna rendilepingute analüüsi tulemusena ka- andeperioodis. Aruandeaasta tulu margimüügist oli 2 733 tuhat eurot (2022. jastatakse rendilepingud kasutusõigusevarana ja rendikohustisena. aastal 2 197 tuhat eurot). Lisandunud lepingute rendimaksed on diskonteeritud, kasutades alternatiivset rendi­ Edasilükkunud tulumaksu kohustise kajastamine investeeringutelt Eesti lepingute intressimäära, milleks oli keskmiselt 2,81%. Kontsern on kasutanud standar- sidusettevõtjasse ning Eesti ja Läti tütarettevõtjasse di poolt lubatud lihtsustust kasutada sama diskontomäära rendilepingute portfellile, mille lepingutel on piisavalt sarnased tingimused. Kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis tekib nendes riikides asuvate äriühingute puhul, kus aruandeaasta kasumit maksustatakse. Samuti tekib kont- Samuti on kontsern kasutanud järgmisi lihtsustusi: serni edasilükkunud tulumaksukohustis investeeringutelt Eesti ja Läti tütar- ja sidusettevõtjatesse, välja arvatud juhul, kui kontsern suudab kontrollida mak- • rendilepingud järelejäänud rendiperioodiga kuni 12 kuud või väikese väärtusega sustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist ja nende tühistumine vara kajastatakse alates 01.01.2019 lühiajaliste rendilepingutena; ettenähtavas tulevikus ei ole tõenäoline. Maksustatavate ajutiste erinevuste • renditava vara rendilepingu sõlmimisega seotud otsekulud on välja jäetud raken- tühistumise näideteks on dividendide maksmine, investeeringu müük või damise kuupäeval; likvideerimine jt tehingud. Kuna kontsern kontrollib tütarettevõtjate dividen- dipoliitikat, on tal võimalik kontrollida ka kõnealuse investeeringuga seotud • rendiperioodi määramisel lähtutakse lepingus olevatest võimalustest rendilepin- ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Kui emaettevõtja hindab, et dividend gut pikendada või lõpetada. makstakse välja ettenähtavas tulevikus, mõõdetakse edasilükkunud tulumaksu- AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 86 kohustist planeeritava dividendi väljamakse ulatuses eeldusel, et dividendi väl- jamaksmiseks on aruandekuupäeva seisuga piisavalt vahendeid ja omakapitali, mille arvelt ettenähtavas tulevikus kasumit jaotada. Edasilükkunud tulumaksukohustise mõõtmisel kasutab kontsern maksu- määrasid, mida aruandekuupäeval kehtivate maksumäärade alusel eeldatavasti kohaldatakse maksustatavatele ajutistele erinevustele perioodil, mil need eel- datavalt tühistuvad. Kontsern mõõdab selliseid tulumaksukohustusi vastavalt IAS 12.46 maksumääraga, mis rakendub eelnimetatud investeeringute suhtes eksisteerivatele maksustatavatele ajutistele erinevustele perioodil, mil need eel- datavalt tühistuvad, lähtudes aruandekuupäeval kehtivatest maksumääradest. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks kogu vaba omakapitali välja- maksmisel dividendidena, on avalikustatud aastaaruande lisas 12. Maksusta­ tavad ajutised erinevused, mille suhtes on edasilükkunud tulumaksukohustust kajastatud, on avalikustatud lisas 21. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 87 Lisa 2 | Finantsinstrumendid Lisa 3 | Raha tuhandetes eurodes Nõuded, sh nõuded ostjate vastu, on kajastatud korrigeeritud soetusmaksu- muses (miinus võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused), kasuta- Finantsvarad 31.12.2023 31.12.2022 des efektiivse intressimäära meetodit. Sularaha 446 683 Võlad tarnijatele, muud lühi- ja pikaajalised kohustised ning saadud laenud on Pangakontod 3 905 18 435 kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressi- määra meetodit. Tähtajaline hoius 0 10 000 tuhandetes eurodes Raha teel 366 295 Raha kokku (Lisa 2) 4 717 29 413 Finantsvarad Lisa 31.12.2023 31.12.2022 Raha 3 4 717 29 413 Keskmine intressimäär aastas 1,3% 0,6% Nõuded ostjate vastu 4 15 863 12 292 Nõuded teiste välisriikide postiorganistasioonide vastu 4, 7 12 022 16 078 Muud nõuded 4 92 255 Finantsvarad kokku 32 693 58 039 Finantskohustused Lisa 31.12.2023 31.12.2022 Võlad tarnijatele 11 9 412 10 347 Kohustused teistele välisriikide postiorganisatsioonidele 11 11 895 20 706 Viitvõlad ja muud kohustused 11 3 795 1 791 Võlakohustised 10 38 248 11 976 Finantskohustused kokku 63 350 44 819 AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 88 Lisa 4 | Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded tuhandetes eurodes tuhandetes eurodes 31.12.2023 31.12.2022 Välisriikide postiorganisatsioonide prognoos- nõuete muutus 2023 2022 Ostjate tasumata nõuded 16 038 12 434 Prognoosnõuded perioodi algul 5 219 10 239 Nõue sidusettevõtja vastu 0 2 Lisandunud nõuded 4 546 4 780 Nõuete allahindlus -59 -39 Tegelikuks nõudeks kantud prognoosnõuded -2 486 -9 800 Eeldatav krediidikahjum -116 -105 Prognoosnõuded perioodi lõpus 7 279 5 219 Nõuded ostjate vastu kokku (Lisa 2) 15 863 12 292 Välisriikide postiorganisatsioonide nõuete muutus sisaldab nii lühiajalisi- kui Muud nõuded 31.12.2023 31.12.2022 pikaajalisi nõudeid (Lisa 7). Nõuded välisriikide postiorganisatsioonide vastu lõppmaksete osas (Lisa 2) 10 964 14 937 sh prognoos 6 221 4 077 Lisa 5 | Varud tegelik 4 743 10 860 Muud lühiajalised nõuded (Lisa 2) 92 255 tuhandetes eurodes Maksude ettemaksed 499 256 31.12.2023 31.12.2022 Ettemaksed kaupade ja teenuste eest 1 181 694 Tooraine ja materjal 561 539 Muud nõuded kokku 12 735 16 141 Valmistoodang 40 49 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded kokku 28 599 28 433 Müügiks ostetud kaubad 455 361 Varud kokku 1 056 948 2023. aastal, nagu ka 2022. aastal, ei tekkinud vajadust müügiks ostetud kaupade allahindluseks. Seisuga 31.12.2023 oli kontsernis teiste osapoolte varusid vastu- taval hoiul 376 tuhande euro (31.12.2022 seisuga 316 tuhande euro) väärtuses. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 89 Lisa 6 | Tütarettevõtjad Seisuga 31.12.2023 omas kontsern järgmisi tütarettevõtjaid: OÜ Picapac, OÜ Finbite, UAB Omniva LT ning SIA Omniva. UAB Omniva LT omas tütarettevõtjat UAB Omniva LT Sorting. Tütarettevõtja nimi Asukohamaa Kontsernile Kontsernile kuuluvad Tegevusalad kuuluv osalus (%) eelisaktsiad (%) OÜ Picapac Eesti 100,0 - Pakiautomaatide tark- ja riistvara arendused OÜ Finbite Eesti 100,0 - Informatsioonilogistika UAB Omniva LT Leedu 100,0 - Logistikateenused UAB Omniva LT Sorting Leedu 100,0 - Logistikateenused SIA Omniva Läti 100,0 - Logistikateenused Kõik tütarettevõtjad kuuluvad konsolideerimisele. Hääleõiguste osakaal emaettevõtjale kuuluvates tütarettevõtjates ei erine lihtaktsiate osakaalust. Emaettevõtja ei oma eelisaktsiaid. Tütarettevõtja OÜ Omniva alustas majandustegevust pakiautomaatide tark- ja riistvara arenduse alal. 2023 a. septembris muutis ettevõtte nimeks OÜ Picapac ning hakati kasutama samanimelist kaubamärki. AS Eesti Post on kasutusele võtnud ühtse kaubamärgi Omniva. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 90 Lisa 7 | Pikaajalised nõuded ja ettemaksed tuhandetes eurodes 31.12.2023 31.12.2022 Pikaajalised nõuded välisriikide postiorganisatsioonide vastu 1 058 1 142 lõppmaksete osas (Lisa 2, Lisa 4) sh prognoos 1 058 1 142 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud ja rendi ettemakse 802 712 Edasilükkunud tulumaksu nõue (Lisa 21) 1 1 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed kokku 1 861 1 855 sh tähtajaga 1-5 aasta jooksul 1 861 1 855 AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 91 Lisa 8 | Põhivara Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja Sõidukid Muu Lõpetamata Kokku 2023. aastal müüdud materiaalse seadmed materiaalne projektid põhivara soetusmaksumus oli 880 põhivara tuhat eurot (2022. aastal 1391 tuhat eurot), akumuleerunud kulum 863 Soetusmaksumus 31.12.2021 1 696 27 385 36 473 6 797 1 498 2 767 76 616 tuhat eurot (2022. aastal 1159 tuhat Akumuleerunud kulum eurot) ja müügihind 3 tuhat eurot 0 -13 124 -17 272 -6 016 -939 0 -37 352 31.12.2021 (2022. aastal 789 tuhat eurot). 2023. Jääkmaksumus 31.12.2021 1 696 14 260 19 201 781 559 2 767 39 264 aastal maha kantud materiaalse põhivara soetusmaksumus oli 3536 Soetamine 0 0 0 0 0 10 706 10 706 tuhat eurot (2022. aastal 1659 tu- Ümberklassifitseerimine 0 422 2 567 346 423 -3 788 0 hat eurot) ja akumuleerunud ku- Müük jääkmaksumuses -2 -108 0 -121 0 0 -232 lum 3355 tuhat eurot (2022. aastal Mahakandmine jääkmaksu- 1635 tuhat eurot). Aruande ega 0 -2 -22 -1 0 -132 -157 võrdlusperioodil varade allahind- muses Arvestatud kulum 0 -4 241 -4 003 -604 -265 0 -9 113 lusi ei teostatud. 31.12.2023 seisuga oli kontsernil nulli amortiseerunud Soetusmaksumus 31.12.2022 1 694 27 139 38 012 6 291 1 531 9 553 84 220 materiaalset põhivara kasutuses Akumuleerunud kulum soetusmaksumuses 15 403 tuhat 0 -16 808 -20 239 -5 890 -815 0 -43 752 31.12.2022 eurot (31.12.2022 seisuga 16 039 Jääkmaksumus 31.12.2022 1 694 10 331 17 773 401 716 9 553 40 468 tuhat eurot). 31.12.2023 seisuga lõpetamata projektidest 29 160 Soetamine 0 0 0 0 0 29 888 29 888 tuhat eurot moodustas Kaunase Ümberklassifitseerimine 0 936 10 355 1 600 52 -8 421 4 523 sorteerimiskeskuse ehitamine. Müük jääkmaksumuses 0 0 -1 -17 0 0 -17 Mahakandmine jääkmaksu- 0 0 -53 0 -128 -1 076 -1 257 muses Arvestatud kulum 0 885 -5 167 -388 -253 0 -4 922 Soetusmaksumus 31.12.2023 1 694 28 063 45 900 7 135 1 020 29 944 113 756 Akumuleerunud kulum 0 -15 910 -22 991 -5 539 -632 0 -45 072 31.12.2023 Jääkmaksumus 31.12.2023 1 694 12 153 22 909 1 597 388 29 944 68 684 AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 92 Immateriaalne põhivara tuhandetes eurodes Muu immateriaalne Lõpetamata Firmaväärtus Kliendinimekirjad põhivara, sh tarkvara tarkvaraprojektid Kokku Soetusmaksumus 31.12.2021 1 168 395 26 214 139 27 916 Akumuleerunud kulum 31.12.2021 0 -357 -15 124 0 -15 481 Jääkmaksumus 31.12.2021 1 168 38 11 090 139 12 435 Soetamine 0 0 528 2 657 3 185 Ümberklassifitseerimine 0 0 1 286 -1 286 0 Maha kandmine jääkmaksumuses 0 0 -5 -455 -460 Maha kandmine AS Maksekeskuse müügist -77 0 -1 295 0 -1 372 Arvestatud kulum 0 -38 -4 966 0 -5 004 Soetusmaksumus 31.12.2022 1091 395 25 139 1 055 27 680 Akumuleerunud kulum 31.12.2022 0 -395 -18 501 0 -18 896 Jääkmaksumus 31.12.2022 1091 0 6 638 1 055 8 784 Soetamine 0 0 0 6 991 6 991 Ümberklassifitseerimine 0 247 1 852 -2 100 0 Maha kandmine jääkmaksumuses 0 0 0 -396 -396 Arvestatud kulum 0 -18 -3 679 0 -3 697 Soetusmaksumus 31.12.2023 1091 247 26 439 5 551 33 328 Akumuleerunud kulum 31.12.2023 0 -18 -21 628 0 -21 646 Jääkmaksumus 31.12.2023 1091 230 4 811 5 551 11 683 AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 93 31.12.2023 seisuga oli kontsernil nulli amortiseerunud immateriaalset põhivara Nimetatud raha genereeriva üksuse jääkväärtust võrreldi raha genereeriva kasutuses soetusmaksumuses 14 284 tuhat eurot (31.12.2022 seisuga 5 232 tu- üksuse varade kasutusväärtusega, kasutades diskonteeritud rahavoo mee- hat eurot). 2023. aastal maha kantud immateriaalse põhivara soetusmaksumus todit. Vara kaetava väärtuse test sisaldas pakiautomaadi- ja kullerteenustega oli 947 tuhat eurot (2022. aastal 963 tuhat eurot) ja akumuleerunud kulum 947 seotud rahavooge. Rahavoo prognoos põhineb viimasel UAB Omniva LT äri- tuhat eurot (2022. aastal 503 tuhat eurot). plaanil ja juhtkonna hinnangul. Immateriaalse põhivara soetamise summa on seotud rahvusvahelise äri logis- Tuleviku rahavood on diskonteeritud, kasutades eeldatavat kapitali hinda tikainfosüsteemi arenduste kasutusele võtuga, kliendisuhete haldussüsteemi (WACC), milleks on 9,0% (2022. aastal 10,4%). Prognoosiperiood oli 2024-2028 (CRM) tarkvaraga, integratsiooni partneritega (IB), rahvusvaheliste tagastuste (5 aastat), tulenevalt ettevõtte teenuste äriplaanist. 2022. aasta lõpus tehtud lahendustega. vara kaetava väärtuse testimisel kasutati prognoosiperioodiks aastaid 2023- 2027 (5 aastat). UAB Omniva LT tulude kasv on plaanitavalt kiirem aastal 2024 2023. aasta maikuus toimus äritegevuse üleandmine, millest tulenevalt tütar­ (kokku viiel aastal keskmiselt 11% aastas). ettevõte OÜ Omniva alustas majandustegevuse pakiautomaatide tark- ja riist­ vara arenduse alal. Äritegevuse üleandmise lepingu alusel soetati nutipost- UAB-le Omniva LT vara väärtuse testide tulemusena varade väärtuse langust kaste soetusmaksumuses 243 tuhat eurot ja kliendilepinguid väärtuses 247 bilansipäeval ega ka võrdlusperioodil ei ole tuvastatud. Vara kaetav väärtus tuhat eurot. Koos vara omandamisega võttis tütarettevõte üle soetatud vara- oli tundlik eelkõige äritulude vähenemisele ning kapitali hinna tõusule. Sensi- ga seotud kohustused ja vastutused. Kogu tehingu maksumus oli 490 tuhat tiivsusanalüüsi kohaselt tuleks varade väärtust alla hinnata juhul, kui äritulud eurot. väheneksid prognoosidega võrreldes keskmiselt enam kui 8,5% või kui kapitali hind tõuseks enam kui 4,7 protsendipunkti võrra. UAB Omniva LT omandamisega seotud firmaväärtuse osas viidi seisu- ga 31.12.2023 läbi vara kaetava väärtuse test. Testitavate varade bilansiline jääkväärtus oli 43 217 tuhat eurot (31.12.2022 seisuga 6 894 tuhat eurot), mis koosnes: • UAB Omniva LT firmaväärtusest, • teistest Leedu pakiäriga seotud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade jääkväärtustest ja netokäibekapitalist. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 94 Kasutusõiguse vara tuhandetes eurodes Masinad ja Ehitised Rajatised seadmed Sõidukid Kokku Soetusmaksumus 31.12.2021 5 206 15 0 5 155 10 376 Akumuleeritud kulum 31.12.2021 -2 123 -5 0 -429 -2 557 Jääkmaksumus 31.12.2021 3 083 10 0 4 726 7 819 Uute rentide lisandumine 2 066 119 4 806 4 579 6 887 Vanade rendilepingute ümberhindamine 88 0 0 -1 673 -1 584 Ümberklassifitseerimine materiaalsesse põhivarasse 0 0 0 -122 -122 Mahakandmine jääkmaksumuses -24 -7 0 -37 -68 Allahindlus -40 0 0 0 -40 Arvestatud kulum -1 578 -43 -541 -1 497 -3 659 Soetusmaksumus 31.12.2022 6 765 119 4 858 7 266 19 008 Akumuleeritud kulum 31.12.2022 -3 171 -40 -591 -1 290 -5 091 Jääkmaksumus 31.12.2022 3 594 80 4 267 5 976 13 916 Uute rentide lisandumine 1 812 8 796 0 1 795 11 735 Varade rendilepingute ümberhindamine 972 668 0 6 1 646 Ümberklassifitseerimine materiaalsesse põhivarasse 0 0 -4 190 -333 -4 523 Mahakandmine jääkmaksumuses -40 0 -4 -72 -115 Allahindlus -110 0 0 0 -111 Arvestatud kulum -2 007 -2 127 -44 -1 730 -5 908 Soetusmaksumus 31.12.2023 9 171 8 915 166 8 489 26 741 Akumuleeritud kulum 31.12.2023 -4 949 -2 167 -139 -2 846 -10 101 Jääkmaksumus 31.12.2023 4 221 6 748 28 5 643 16 640 Kasutusõiguse vara ja rendikohustiste (Lisa 9) saldode erinevus tuleneb muudest otsekulutustest, mis on vajalikud kasutusõiguse vara viimiseks selle töö­ seisundisse ja -asukohta ning mitte-lineaarsetest rendimaksetest. 2023. aastal on kasutusõiguse vara jääkväärtuse suurenemine seotud pakiautomaatide pinna rendilepingute kajastamisega kasutusõigusevarana. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 95 Lisa 9 | Rendilepingud tuhandetes eurodes 31.12.2023 31.12.2022 Rendimaksete miinimumsumma 22 630 12 673 sh tasuda järgmise 12 kuu jooksul 8 596 4 432 1–5 aasta jooksul 14 034 8 241 Tulevaste perioodide intressikulu -1 383 -819 Rendimaksete nüüdisväärtus 21 248 12 311 Rendimaksete nüüdisväärtus 21 248 12 311 sh tasuda järgmise 12 kuu jooksul 7 927 4 257 1–5 aasta jooksul 13 321 8 054 Keskmine intressimäär 3,6% 2,8% Kontsern rendib hooneid postkontoritele, kontori- ja laopindadeks ning pin- dasid pakiautomaatidele. Masinate ja seadmete põhivara grupis on rendile võetud pakiautomaadid ja transpordivahendid. Info- ja kommunikatsiooniteh- noloogia põhivara grupis on rendile võetud all-flash kettamassiivid. Täpsem info rendivarade kohta on kajastatud lisas 8. 2023. aasta rentidega seotud raha väljamaksed olid summas 7342 tuhat eurot (2022. aastal 4642 tu- hat eurot). AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 96 AS Eesti Post kui rendileandja rendib lühiajalise rendi tingimustel välja järgmisi varasid: tuhandetes eurodes Maa ja ehitised 31.12.2023 31.12.2022 Võetud rendile 31.12.2023 31.12.2022 Soetusmaksumus 487 833 Järgmiste perioodide rendimaksed lühiajalistest ja väheväärtusliku vara 3 433 12 871 Akumuleerunud kulum -314 -460 rendilepingutest Jääkmaksumus 173 373 sh tasuda järgmise 12 kuu jooksul 1 576 2 694 Aasta kulum -8 -22 1–5 aasta jooksul 1 857 10 170 Antud rendile 31.12.2023 31.12.2022 Üle 5 aasta 0 7 Järgmiste perioodide renditulu mittekat- 2023 2022 53 31 kestatavatest rendilepingutest Aruandeperioodi rendikulu (Lisa 18) 2 932 4 164 sh järgmise 12 kuu jooksul 26 26 sh lühiajalise rendikulu 884 1 013 1–5 aasta jooksul 26 5 sh väheväärtusliku vara rendikulu 2 048 3 151 Saadud rendi ettemaks 3 7 Intressikulu (Lisa 21) 646 189 sh järgmise 12 kuu eest 3 7 Lühiajalisi rente ja väheväärtusliku vara rente kajastatakse rendiperioodi jook- 2023 2022 sul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Lühiajaliste rentidena kajastatakse Aruandeperioodi renditulu (Lisa 15) 26 85 lepinguid, mille rendiperiood on kuni 12 kuud või vähem, puudub vara väljaos- tu võimalus. Kontsern rendib lühiajalise rendi tingimustel välja hooneid, mis finantsseisundi Kontserni poolt on kasutusrendi tingimustel renditud kontoripinnad, info- aruandes kajastuvad materiaalses põhivaras. Materiaalse põhivara objektide tehnoloogiline riistvara, andmeside ja muud seadmed ning inventar. puhul, mida osaliselt kasutatakse kontserni poolt ning osaliselt on välja ren- ditud lühiajalise rendi tingimustel, on soetusmaksumuse, akumuleerunud ku- lumi ja aruandeperioodi kulumi esitamisel arvestatud väljarenditud pindade proportsiooni. Hooned on osaliselt kontserni kasutuses ja osaliselt välja ren- ditud, kuid väljarenditavat osa ei ole võimalik iseseisvalt võõrandada. Toodud andmed sisaldavad materiaalse põhivara renditulu. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 97 Lisa 10 | Intressikandvad võlakohustised tuhandetes eurodes tuhandetes eurodes 31.12.2023 31.12.2022 2023 2022 Pikaajaliste laenukohustiste tagasimaksed Algsaldo 12 311 25 062 564 0 järgmisel perioodil Võetud pangalaenud 17 000 0 Pikaajaliste rendikohustiste tagasimaksed Laenude tagasimaksed 0 -16 758 7 927 4 257 järgmisel perioodil (Lisa 9) Võetud arvelduskrediit 10 213 0 Lühiajalised laenukohustised kokku 8 491 4 257 Arvelduskrediidi tagasimaksed -10 213 0 Rendikohustise suurenemine 16 338 10 514 Pikaajalised võlakohustised Rendilepingute ümberhindlus 0 -1 866 Pikaajalised laenud 16 436 0 Rendikohustise maksed -7 400 -4 642 Pikaajalised rendikohustised (Lisa 9) 13 321 8 054 Lõppsaldo 38 248 12 311 Pikaajalised võlakohustised kokku 29 757 8 054 Pangalaen on fikseeritud eurodes. Pangalaenu tagasimakse tähtaeg on 19.12.2028. Intress on seotud 6-kuu EURIBOR-iga millele lisandub marginaal Võlakohustised kokku 38 248 12 311 1,15%. Võetud laenu kasutamise otstarve UAB Omniva LT Sortingu Kaunase sh tasuda järgmise 12 kuu jooksul 8 491 4 257 sorteerimiskeskuse (Aviacijos tn 6, Karmėlava, Kaunase maakond, Leedu Vabariik) ehitamiseks ja sisustamiseks. Võetud laenude tagatiseks on ehitis 1-5 aasta jooksul 29 757 8 054 asukohaga Aviacijos g. 6, Karmėlava, Kauno r. sav., Leedu seatud hüpoteegiga üle 5 aasta 0 0 summas 32 410 tuhat eurot ning kommertspant summas 15 000 tuhat eurot. Rendikohustiste saldo suurenemine aruandeperioodil on toimunud valdavalt Keskmised intressimäärad aastas 31.12.2023 31.12.2022 pakiautomaatide pinna rendilepingute kajastamisest rendikohustisena sum- Pangalaenud 3,9% - mas 8128 ja pakiautomaatide tagatisel saadud finantseerimisest müük-tagasi- rent tehingu kaudu summas 3147 tuhat eurot. Rendikohustised 3,6% 2,8% Osa rendilepingutest on fikseeritud intressimääraga, osa muutuva intressi­ määraga (seotud EURIBOR-iga). Vastavalt lepingutele muudetakse intressi­ määra iga kuue kuu tagant (Lisa 23). AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 98 Laenulepingutel on vastavalt laenulepingute tingimustele laenusaaja kohus- Lisa 11 | Lühi- ja pikaajalised võlad tatud täitma teatud finantssuhtarvude, nagu intressikandvate võlakohustuste suhet EBITDAsse (debt to EBITDA ratio; EBITDA – puhaskasum enne finants­ tuhandetes eurodes tulusid ja -kulusid, ettevõtte tulumaksu ning materiaalse ning immateriaalse põhivara väärtuse langust ja amortisatsioonikulusid), võlateenuste katte- 31.12.2023 31.12.2022 kordaja suhet (DSCR ehk arvestusperioodi EBITDA jagatud arvestusperioodi Ostjate ettemaksed 98 337 jooksul tasumisele kuuluvate võlakohustustega) ning omakapitali osakaalu. Võlad tarnijatele (Lisa 2) 9 412 10 347 Aastal 2023 ei tekkinud vastuolu laenulepingu eritingimustega. Võlad töövõtjatele 5 290 6 475 Pakiautomaatide müügist kasumit ega kahjumit ei kajastunud. Kasutusõiguse Sotsiaalmaksu viitvõlg 894 753 vara kajastati tagasirendi summas, millele lisandusid sellega seotud soetus- ja Tulumaksu viitvõlg 404 323 paigalduskulud. Kohustised välisriikide postiorganisatsioonide 10 946 19 960 ees lõppmaksete osas (Lisa 2) Muud lühiajalised võlad ja viitvõlad (Lisa 2) 91 78 Käibemaks 229 402 Üksikisiku tulumaks 689 563 Sotsiaalmaks 1 376 1 151 Muud maksuvõlad 121 101 Muud kohustised (Lisa 2) 3 704 1 713 Lühiajalised võlad ja ettemaksed kokku 33 255 42 202 Pikaajalised kohustised välisriikide posti- 949 746 organisatsioonide ees lõppmaksete osas (Lisa 2) Põhivara sihtfinantseerimine 57 42 Edasilükkunud tulumaksu kohustus (Lisa 21) 697 864 Muud pikaajalised võlad kokku 1 703 1 652 sh tasuda 1–5 aasta jooksul 1 703 1 652 2023. aastal, nagu 2022. aastalgi, on kohustiste vähenemine välisriikide postior- ganisatsioonide ees lõppmaksete osas seotud veebruaris 2021. aastal alanud Vene-Ukraina sõjaga. Omniva lõpetas kogu rahvusvaheline kommertskoostöö Venemaa ja Valgevene suunal, jätkates vaid universaalse postiteenuse pakku- mist vastavalt Lausanne'i kokkuleppele. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 99 Lisa 12 | Omakapital 31.12.2023 31.12.2022 Aktsiakapital (tuhandetes eurodes) 15 714 15 714 Aktsiate arv (tk) 1 571 412 1 571 412 Aktsiate nimiväärtus (eurodes) 10 10 Põhikirja kohaselt maksimaalselt 4 000 000 4 000 000 lubatud lihtaktsiate arv (tk) 2023. aastal maksti dividende summas 6359 tuhat eurot, millest 6231 tuhat eurot maksti rahas ning 128 tuhat eurot mitterahalise dividendina (Vambola Hurti Eesti postiteemaline kogu). Makstud dividendidega kaasnes tulumak- sukulu 1449 tuhat eurot (2022. aastal 2750 tuhat eurot, millega kaasnes tu- lumaksukulu 580 tuhat eurot), Lisa 21. Seisuga 31.12.2023 moodustas kontserni jaotamata kasum 42 749 tuhat eurot (31.12.2021: 50 368 tuhat eurot). Dividendide väljamaksmisel omanikule kaas- neb tulumaksukulu 20/80 netodividendidena väljamakstavalt summalt ning alates 2019. aastast saab regulaarselt väljamakstavatele dividendidele raken- dada osaliselt soodsamat maksumäära 14/86. Seega on aruandekuupäeva seisuga eksisteerinud jaotamata kasumist omani- kule võimalik netodividendidena välja maksta 34 467 tuhat eurot, millega kaas- neks dividendide tulumaks summas 8282 tuhat eurot. Seisuga 31.12.2022 ek- sisteerinud jaotamata kasumist oleks olnud netodividendidena võimalik välja maksta 40 414 tuhat eurot, millega oleks kaasnenud tulumaks summas 9954 tuhat eurot. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 100 Lisa 13 | Müügitulu kliendilepingutelt Müügitulu jagunemine teenuste lõikes Müügitulu kliendilepingutelt jagunemine klientide asukoha lõikes tuhandetes eurodes tuhandetes eurodes 2023 2022 2023 2022 Pakiteenused 79 112 74 353 Eesti 53 711 55 834 Postiteenused 28 087 26 370 Leedu 20 547 19 002 sh postmargi müük 2 733 2 197 Läti 14 739 14 160 Digitaalsed teenused 3 313 5 643 Hiina 14 012 16 071 Rahvusvahelised teenused 21 207 16 552 Holland 9 402 1 054 Kokku müügitulud kliendilepingutelt 131 718 122 918 Taani 9 287 9 292 Poola 1 749 1 594 tuhandetes eurodes Hispaania 1 431 1 091 2023 2022 Muud riigid 6 840 4 820 Universaalne Muud Universaalne Muud Kokku müügitulud kliendilepingutelt 131 718 122 918 postiteenus teenused postiteenus teenused Pakiteenused 9 348 69 764 9 368 64 986 Postiteenused 2 985 25 102 3 204 23 166 Digitaalsed teenused 0 3 313 0 5 643 Rahvusvahelised 0 21 207 0 16 552 teenused Kokku müügitulud 12 333 119 385 12 571 110 347 kliendilepingutelt AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 101 Lisa 14 | Saadud toetused Lisa 15 | Muud äritulud Saadud toetused liikide lõikes tuhandetes eurodes tuhandetes eurodes 2023 2022 2023 2022 Perioodiliste väljaannete kojukande toetus 1 778 4 528 Renditulu (Lisa 10) 29 85 Universaalse postiteenuse ebamõistlike Kasum põhivara müügist 190 557 388 0 kulude hüvitamine Saadud trahvid, viivised 13 34 Taastuvenergia toetus 15 39 Saadetiste hüvitised 46 51 Palgatoetus 6 18 Saadud kommunaalmaksed 31 45 Muud 13 8 Tollivormistuse ja tarkvara Kokku toetused 2 200 4 593 kasutamise müügitulu 0 38 Eriprojekti tulu 0 416 Eesti Vabariigi riigieelarvest saadi tegevuskulude sihtfinantseerimist maapiirkon- Raamatupidamisteenus 18 72 dades perioodiliste väljaannete kojukande toetuseks. Nimetatud toetus vahen- Muud äritulud 250 289 dati kirjastustele. Konkurentsiametilt saadi universaalse postiteenuse ebamõist- like kulude hüvitamise toetust. Eesti Töötukassalt saadi palgatoetust ning Elering Muud äritulud kokku 578 1 587 AS-lt taastuvenergia toetust. Muudest ärituludest moodustavad suurema osa kahjunõuded ning Western Unioni teenuse kompensatsioonid. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 102 Lisa 16 | Kaubad, toore, materjal ja teenused Lisa 17 | Muud tegevuskulud tuhandetes eurodes tuhandetes eurodes 2023 2022 2023 2022 Postivedu ja -teenus 10 358 9 920 Remont ja hooldus 1 445 1 685 Kaubad 457 550 Lühiajaliste rendilepingutega seotud kulu (Lisa 9) 884 1 013 Kütus ja energia 4 171 5 331 Väikese väärtusega 2 048 3 151 rendilepingutega seotud kulu (Lisa 9) Tooraine ja materjalid 786 711 Hoonete haldamine ja muud halduskulud 2 559 2 494 Rahvusvahelised lõppmaksed 3 133 3 831 Panga- ja rahaveoteenused 614 690 Rahvusvaheline transport 14 846 11 903 Administreerimiskulud 1 335 1 008 Sorteerimisteenus, teavitusteenus 1 982 2 129 Väheväärtuslik vara 1 631 276 Digiteenuste kulud 247 1 135 Konsultatsioonid ja koolituskulud 1 740 2 468 Muud teenused 1 291 884 Reklaamikulud 1 638 1 797 Kaubad, toore, materjal, teenused kokku 37 271 36 394 IT kulud 3 114 2 604 Krediidikvaliteedi languse kulud (Lisa 23) 75 7 Muud tegevuskulud 3 741 2 322 Muud tegevuskulud kokku 20 823 19 514 AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 103 Lisa 18 | Tööjõukulud Lisa 19 | Muud ärikulud tuhandetes eurodes tuhandetes eurodes 2023 2022 2023 2022 Palgakulud 42 764 38 522 Viivised, trahvid, maksuintressid 9 20 Töösuhte lõpetamise hüvitise kulud 823 304 Kohalikud maksud 111 225 Puhkusetasud 4 538 4 074 Kvaliteedikontroll 26 71 Sotsiaalmaksukulu 11 632 10 606 Kahjum põhivara maha kandmisest (Lisa 8) 46 36 Töötuskindlustusmakse kulu 238 218 Kahjum valuutakursi muutusest 1 29 Muud 1 012 884 Humanitaarabi Ukrainale 0 495 Tööjõukulud kokku 61 007 54 609 Muud ärikulud 274 155 Keskmine töötajate arv taandatuna Muud ärikulud kokku 465 1 031 2413 2471 täistööajale Muudest ärikuludest moodustavad suurema osa liikmemaksud, vastutuskind- lustuse, krediidi kindlustuse ning varude mahakandmise kulud. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 104 Lisa 20 | Finantstulud ja -kulud Lisa 21 | Tulumaks tuhandetes eurodes tuhandetes eurodes 2023 2022 2023 2022 Finantstulud Tulumaks väljamaksetelt omanikele: Tulumaksukulu väljamakstud Intressitulud pangadeposiitidelt 212 0 dividendidelt (Lisa 12) 1 449 580 Kasum valuutakursi muutustest 133 0 Välismaistest tütarettevõtjatest Muud finantstulud 1 3 tulenev tulumaksukulu: Tasumisele kuuluv tulumaksukulu 0 7 Finantstulud kokku 345 3 Edasilükkunud tulumaksukohustis dividendidelt: Edasilükkunud tasumisele kuuluv tulumaks -168 -151 Finantskulud Tulumaks kokku 1 281 436 Intressikulud -727 -311 sh pangalaenudelt -80 -122 Edasilükkunud tulumaksuvara sh rendilepingutelt -646 -189 Kahjum valuutakursi muutusest 0 -173 2023 2022 Finantskulud kokku -727 -484 Algsaldo -1 -1 Aruandeaasta muutus 0 0 Lõppsaldo (Lisa 7) -1 -1 Edasilükkunud tulumaksukohustis 2023 2022 Algsaldo 864 1 015 Aruandeaasta muutus -168 -151 Lõppsaldo (Lisa 11) 697 864 AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 105 Lisa 22 | Tehingud seotud osapooltega tuhandetes eurodes AS-i Eesti Post aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile. Kontserni aruan- de koostamisel on loetud seotud osapoolteks riigiasutusi, ettevõtteid ja riigi 31.12.2023 31.12.2022 osalusega äriühinguid ning sidusettevõtteid. Võtmeisikutena on käsitletud AS-i Lühiajalised nõuded Eesti Post nõukogu liikmeid, juhatuse liikmeid ning tütarettevõtete juhata- jaid. Samuti on loetud seotud osapoolteks võtmeisikute lähedasi pereliikmeid Üksused, milles nõukogu ja juhatuse ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid. liikmed omavad olulist mõjuvõimu 4 1 Tehingud seotud osapooltega on toimunud turuhinnas. Sidusettevõtja (Lisa 4) 0 2 tuhandetes eurodes Lühiajalised nõuded seotud osapooltega kokku 4 3 2023 2022 Seotud osapool ostud müügid ostud müügid Lühiajalised kohustised Tehingud üksustega, milles Üksused, milles nõukogu ja juhatuse 2 2 nõukogu ja juhatuse liikmed liikmed omavad olulist mõjuvõimu omavad olulist mõjuvõimu Lühiajalised kohustised seotud Kaupade ost/müük 0 1 299 0 osapooltega kokku 2 2 Teenuste ost/müük 42 32 558 94 Alates 2023. aastast AS Eesti Post toetusrahade väljamaksmise teenust ei osuta. Tehingud sidusettevõtjaga Emaettevõtte juhtkonna hinnangul ei ole tehingutes eelpool nimetatud osa- Kaupade ost/müük 0 0 0 1 pooltega ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid ja ei teki nõuete allahindlusega Teenuste ost/müük 0 7 11 1 561 seotud kulu. Lisa 22 ei sisalda tavaliste riigiasutuste, ettevõtete ja riigi osalusega Tehingud seotud äriühingutega teostatud tehinguid. osapooltega kokku 42 40 868 1 656 Müügitehingud seotud isikutega 2023. aastal tulenevad tavapärasest äritegevu- sest (kirja- ja pakiteenuste osutamine). Seotud isikutelt 2023 aastal kontsern on ostnud koolitus-, veevarustuse-, majutus-, ruumide renditeenuseid (lisa 18). Lisaks seotud isikute tehingutele on Eesti Post AS teostanud tehinguid riigi- ettevõtetega ja –ametitega, sh tegemist on põhitegevusest tulenevate teenuste- ga (kirja-, paki- ja digiteenustega). AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 106 Tasud võtmeisikutele Lisa 23 | Finantsriskide juhtimise eesmärgid ja põhimõtted 2023 2022 Oma igapäevategevuses peab kontsern arvestama erinevate finantsriskide- ga: krediidirisk, tururisk (hõlmab intressimäärariski ja valuuta vahetuskursi Võtmeisikute tasud 749 650 riski), likviidsusrisk ja kapitalirisk. Finantsriskide juhtimise eesmärk on kontrol- Võtmeisikute tasud kokku 749 650 lida finantsriske ja selle kaudu kaasa aidata eesmärgistatud finantstulemuse saavutamisele. Kontserni finantsriskide juhtimine põhineb seadustel, regu- Tasud võtmeisikutele on toodud koos maksukuluga. Võtmeisikutena on latsioonidel ja rahvusvahelistest finantsaruandlusstandarditest tulenevatel käsitletud AS-i Eesti Post nõukogu liikmed, juhatuse liikmed ja valdkonnajuhid. nõuetel, samuti kontserni sisemistel regulatsioonidel ja hea tava põhimõtetel. Kontserni finantsriske juhitakse vastavalt Kontsernis heaks kiidetud põhimõ- tetele kontserni tasandil. Kohustised võtmeisikutele Krediidirisk 31.12.2023 31.12.2022 Krediidirisk väljendab potentsiaalset kahju, mis tekiks aruandekuupäeval juhul, Lühiajalised kohustised võtmeisikutele 32 27 kui tehingu vastaspool ei ole võimeline või ei soovi täita oma lepingulisi kohus­ tusi. Kontsern on avatud krediidiriskidele, mis tulenevad äritegevusest (pea­ Kontserni ettevõtete juhatuste liikmete ennetähtaegsel tagasikutsumisel miselt nõuetest ostjate ja teiste postiorganisatsioonide vastu) ning raha ja makstakse neile lahkumistasu, mis võrdub nende kolme kuu tasuga. Kontser- raha ekvivalentide hoidmisest pankades (vastaspoole krediidirisk). ni nõukogu liikmete ennetähtaegsel tagasikutsumisel lahkumistasu ei maksta. Krediidiriskide vähendamiseks jälgitakse pidevalt klientide maksekäitumist, Kontserni ettevõtete juhatuste liikmete teenistuslepingu ennetähtaegsel lõ- analüüsitakse nende äride tulevikuperspektiive, sealhulgas äriloogikat ja selle petamisel kaasneks ettevõttele lahkumishüvitise maksmise kohustis 148 tuhat vastavust nii üldistele majandusarengutele kui vastava majandussektori aren­ eurot (2022. aastal 124 tuhat eurot). gutele, ning finantsseisu. Vajaduse korral kaasatakse riskide maandamiseks tagatisi või krediidikindlustust. Vabu rahalisi vahendeid hoitakse põhiliselt Swedbanki ja SEB gruppi kuulu- vate pankade arvelduskontodel või tähtajalistes hoiustes. Swedbanki ja SEB gruppi kuuluvad Baltikumis tegutsevad pangad ei oma eraldi Moody’se kredii­ direitinguid. Swedbanki grupi emaettevõte Swedbank AB omab Moody’se pika­ajalist krediidireitingut Aa3 (2022. aastal Aa3) ning SEB grupi emaettevõte Skandinaviska Enskilda Banken AB omab Moody’se pikaajalist krediidi­reitingut Aa2 (2022. aastal Aa3). Kontserni vabade vahendite paigutamise põhimõtetel juhindutakse kapitali säilimise ja likviidsuse tagamise printsiipidest. Juhtkonna hinnangul ei ole kont- sernil raha ning ekvivalentide osas olulisi krediidiriske. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 107 tuhandetes eurodes Nõuded teiste postiorganisatsioonide vastu (31.12.2023 seisuga nõuded kokku 12 022 tuhat eurot; 31.12.2022 seisuga nõuded kokku 16 078 tuhat eurot) tule- 31.12.2023 31.12.2022 nevad postiorganisatsioonide vahelistest saadetiste edastamisest. Kinnitatud Sularaha 446 683 edastatud saadetiste andmete alusel toimub omavaheline nõuete ja kohus- tuste rahaline arveldamine. Pangakontod 3 905 18 435 Tähtajaline hoius 0 10 000 Teiste postiorganisatsioonide vahelised arveldused tuginevad tasaarveldus­ reeglitel, mis tulenevad kehtivatest rahvusvahelistest mitmepoolsetest Raha teel 366 295 lepingutest nagu näiteks ülemaailmne postikonventsioon. Teiste postiorgani­ Raha kokku (Lisa 2) 4 717 29 413 satsioonidega arveldamise vormiks on tasaarveldusakt, millel kajastatakse nii nõuded kui kohustised, mistõttu krediidikahju kontsernile on minimaalne. Nõudeid ja kohustusi teiste postiorganisatsioonide suhtes ei ole Kontsern bi- Keskmine intressimäär 0,8% 0,6% lansis tasaarvestatud. Nõuded ja kohustused teiste riikide postiorganisatsioonide vastu: Vastavalt Moody’s Investors Service / Standard & Poor’s reitingutele või tuhandetes eurodes nende ekvivalentidele on AS Eesti Posti Kontserni vahendid hoiustatud 31.12.2023 31.12.2022 järgnevalt: Riik Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised tuhandetes eurodes Läti 1 992 1 625 1 013 1 615 31.12.2023 31.12.2022 Šveits 1 645 1 587 1 590 1 477 Aaa-Aa3 4 045 28 313 Holland 1 536 758 2 328 1 478 Saksamaa 1 222 613 697 447 Muud 672 1 100 Prantsusmaa 718 363 739 267 Kokku 4 717 29 413 Ameerika Ühendriigid 501 599 480 930 Singapur 366 15 464 112 Leedu 303 75 352 98 Kreeka 280 115 301 129 Hiina 232 59 2 162 5 703 Itaalia 184 3 421 144 3 446 Muud 3 042 2 665 5 754 5 004 Kokku 12 022 11 895 16 078 20 706 AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 108 Üldjuhul ei ole teistel postiorganisatsioonidel krediidireitinguid. Tuginedes (31.12.2022 92%) arved, mille maksetähtaeg ei ole veel saabunud. Kontserni varasemale kogemusele, ei vaja Kontserni juhtkonna hinnangul Nõuded ostjate vastu – eeldatava krediidikahjumi maatriks nõuded teiste postiorganisatsioonide vastu alla hindamist, kuna puudub info, mis viitaks nõuete väärtuse langusele. Eeltoodust tulenevalt ei ole postior- tuhandetes eurodes ganisatsioonide nõuetes rakendatud ka IFRS 9-st tulenevaid krediidikahjumi Tähtaeg põhimõtteid. seisuga 31.12.2023 saabumata 0-30 31-60 61-90 >91 KOKKU Nõudeid ostjate vastu (31.12.2023 seisuga kokku 15 863 tuhat eurot, 31.12.2022 Oodatav krediidi- seisuga kokku 12 292 tuhat eurot) hinnatakse vastavalt kontserni ettevõtetes kahjumi määr 0,3% 0,9% 3% 67% 100% kasutatavatele reeglitele. Valdav osa klientidest on lepingulised kliendid. Lepin- Raamatupidamislik gu sõlmimisel ning krediidi avamisel kontrollitakse iga kliendi tausta eraldi. väärtus kokku 28 474 1 325 35 26 70 29 930 Nõuetest ostjate vastu moodustavad 31.12.2023 seisuga 1142 tuhat eurot Nõuete allahindlus -75 -12 -1 -17 -70 -175 nõuded riigi- ja omavalitsussektori vastu (1152 tuhat eurot 31.12.202). Nende 29 755 nõuete krediidiriski hinnatakse minimaalseks. tuhandetes eurodes Kontsern kasutab ostjate krediidiriski hindamiseks sisemist krediidireitingute Tähtaeg süsteemi. Krediidireitingute süsteem on krediidiotsuse tegemise tugisüsteem, seisuga 31.12.2022 saabumata 0-30 31-60 61-90 >91 KOKKU mille põhilise osa moodustab kliendi klassifitseerimine tema krediidiriski Oodatav krediidi- hindamiseks. Krediidireitingute süsteem eristab kliente ja nõudeid vastavalt kahjumi määr 0,1% 0,9% 3% 67% 100% nende riskiastmele, lähtudes makseviivituse tõenäosusest, võttes arvesse kliendi majanduslikku olukorda, krediidivõimelisust ning teisi asjaolusid, mis Raamatupidamislik võivad mõjutada kliendi kohustuste täitmist Kontserni ees. väärtus kokku 21 422 1 759 8 3 103 23 296 Nõuete allahindlus -23 -16 0 -2 -103 -144 Kontsernis jälgitakse jooksvalt kõigi ostjate maksekäitumist eraldi kõigi nõuete lõikes. Maksetähtaja ületanud klientidega tegeletakse personaalselt, leidmaks 23 152 lahendused, mis tagaksid parimal võimalikul moel kontserni huvide kaitse. Eeldatava krediidikahjumi hindamiseks kasutatakse eraldiste moodustamise Ostja­tele esitatud arvete laekumise tähtaja ületamise korral saadab Kontserni maatriksit, mis põhineb ajaloolisel krediidikahjumi kogemusel. Seisuga 31.12.2023 automatiseeritud meeldetuletus- ja hoiatussüsteem kliendile teate arve ta- oli moodustatud kontserni eeldatava krediidikahjumi eraldis summas 116 tuhat sumiseks. Täiendavalt kasutatakse võla sissenõudmiseks kirjalikke meeldetule- eurot (31.12.2022 eraldis summas 105 tuhat eurot). tusi, tasaarveldusi, maksekokkulepete sõlmimist, inkasso- või kohtumenetlust. Kontsern rakendab kõigi ostjate vastu tekkinud nõuete eeldatava krediidikahjumi Rahvusvaheliste klientide krediidiriski maandamiseks kasutatakse täiendavalt kajastamisel standardis IFRS 9 sätestatud lihtsustatud meetodit, mis lubab moo- krediidikindlustust. Kindlustusjuhtumi korral hüvitab kindlustusandja 90% tek- dustada allahindluse reservi kehtivusaja jooksul eeldatava krediidikahjumi sum- kinud kahjust, Kontserni omavastutus on 10%. Maksimaalne kindlustusandja mas. Selleks, et hinnata eeldatavat krediidikahjumit, jagatakse nõuded ostjate vas- vastutus on 3 000 tuhat eurot. tu ühiste krediidiriski tunnuste ja tähtaja ületanud päevade alusel gruppidesse. Aruandekuupäeva seisuga moodustasid ostjatelt laekumata arvetest 95% Järgnev tabel näitab nõuded ostjate vastu liikumisi allahindluses. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 109 Nõuded ostjate vastu – kehtivusaja jooksul eeldatav krediidikahjum Tururiskid Intressimäära risk Langenud krediidi- Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või ra- kvaliteediga havood kõiguvad tulevikus turu intressimäära muutuste tõttu. Rahavoogude nõuded Kokku intressimäära risk tekib kontserni ujuva intressimääraga võlakohustistest ning Seisuga 31.12.2021 -168 -168 seisneb ohus, et finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad. Nõuete kehtivusaja jooksul eeldatav 31.12.2023 seisuga oli kontsernis intressikandvaid kohustisi 27 105 tuhat eurot 40 40 krediidikahjum (31.12.2022: 8577 tuhat eurot), millest 4298 tuhat eurot moodustasid lühiaja­lised Langenud krediidikvaliteediga gruppi kandmine -48 -48 võlakohustised 2023. aastal (31.12.2022: 2763 tuhat eurot) ning 22 807 tuhat eu- rot pikaajalised laenud ja rendikohustused (31.12.2022: 5814 tuhat eurot). Mahakantud (lootusetuks hinnatud) nõuded 24 24 Laekunud (eelnevalt alla hinnatud/maha kantud) tuhandetes eurodes 7 7 nõuded 31.12.2023 31.12.2022 Seisuga 31.12.2022 -144 -144 Fikseeritud intressimääraga kohustised 22 344 1 565 Nõuete kehtivusaja jooksul Muutuva intressimääraga kohustised 3-12 kuud 4 760 7 021 -11 -11 eeldatav krediidikahjum Intressikandvad kohustised kokku 27 105 8 577 Langenud krediidikvaliteediga gruppi kandmine -71 -71 Mahakantud (lootusetuks hinnatud) nõuded 34 34 Kontserni intressimäära riski hindamiseks kasutatakse tundlikkusanalüüsi, Laekunud (eelnevalt alla hinnatud/maha kantud) mis kirjeldab intressimäära riski mõju Kontserni kasumile kuue kuu EURIBORi 17 17 intressi­määra hinnangulise kõikumise kaudu. nõuded Seisuga 31.12.2023 -175 -175 Kui seisuga 31.12.2023 oleks kuue kuu EURIBOR tõusnud 100 baaspunkti ehk 1 protsendipunkti võrra tähendaks olemasolevate kohustuste mahu juures Kontsernile intressikulude suurenemist 48 tuhande euro võrra (31.12.2022: 70 tuhande euro võrra). AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 110 Tabel näitab (+) kasvu ja (-) kahanemist intressikuludes EURIBORI muutusel: Valuutarisk tuhandetes eurodes Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus (translatsiooni­ risk) või rahavood kõiguvad tulevikus vahetuskursi muutuste tõttu. Kontserni 31.12.2022 31.12.2022 olulisim arveldusvaluuta on euro. 100 baaspunkti suurune tõus 48 70 Postiorganisatsioonidega on lõppmaksete arvestus IMF arveldusühikutes 100 baaspunkti suurune langus -48 -70 (SDR) ja eurodes, arveldused eurodes ja USA dollarites. Valuuta riski on maan- datud kas sissetulevate ja väljaminevate rahavoogude ühtlustamisega või lepinguliste maksete sidumisega euro kursiga. Kuigi kuue kuu EURIBOR on aasta jooksul märgatavalt tõusnud (31.12.2023 3,861%; 31.12.2022 2,693%), ei avalda Juhtkonna hinnangul kuue kuu EURIBORi võimalik muutus olulist mõju kontserni aruandeaasta kasumile. Summad on toodud valuutades (000), milles finantsinstrumendid on nomineeritud EURIBORi muutuste riskile lisaks kaasneb kohustuste refinantseerimisega ma- janduskeskkonna muutustest tingitud ettevõtte riskimarginaali muutuste risk. 31.12.2023 Kokku EUR sh USD sh SDR Intressiriski analüüsi käigus kaalutakse erinevaid võimalusi riskide maan- Lühi- ja pikaajalised nõuded 30 460 6 3 690 damiseks. Sellisteks võimalusteks on olemasolevate ujuva intressimääraga ko- Finantsvarad kokku 30 460 6 3 690 hustuste vähendamine, fikseeritud intressiga laenude võtmine ja tuletisinst- rumentide kasutamine. Intressiriski maandamiseks sõlmiti 22. detsembril AS Lühi- ja pikaajalised kohustised 73 205 96 6 198 SEB Pangaga intressimäärade vahetustehing (Interest Rate Swap), millega fik- Finantskohustised kokku 73 205 96 6 198 seeriti Kaunase sorteerimiskeskuse investeerimislaenu intress – kuue kuu EU- RIBOR fikseeriti 2,48%-ks. Rendilepingud on muutuva intressimääraga (seotud EURIBOR-iga). Vastavalt Neto valuutapositsioon -3 036 -90 -2 509 lepingutele muudetakse intressimäära iga kolme ja iga kuue kuu tagant. 2023. aasta intressimäärad koos EURIBOR-iga jäävad vahemikku 4,51-5,30% (2022: Valuutapositsiooni 3,34-3,94%) 0 4,10% 1,98% positiivne muutus, % IFRS 16 rakendamisel alates 01.01.2019 kajastas kontsern rendikohustisena Valuutapositsiooni 0 -3,17% -2,32% rendid, mis varasemalt olid klassifitseeritud kui kasutusrent. Nimetatud ren- negatiivne muutus, % dimaksed on diskonteeritud, kasutades alternatiivset laenuintressimäära. Negatiivne mõju kasumile -61 -4 -50 Nimetatud intressimäärad jäävad 2023. aastal vahemikku 0,48-4,00% (2022: 0,48-1,17%). Positiivne mõju kasumile 71 3 58 AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 111 rahaliste vahendite mahu vähenemisega peamiselt omavahendite arvelt teos­ 31.12.2022 Kokku EUR sh USD sh SDR tatud investeeringute mõjul – Kaunase sorteerimiskeskuse ehitamine 29 160 Lühi- ja pikaajalised nõuded 30 289 0 6 894 tuhat eurot. Finantsvarad kokku 30 289 0 6 894 Kontsern kasutab likviidsusriski juhtimiseks kombinatsiooni järgmistest lahen- Lühi- ja pikaajalised kohustised 55 829 34 12 234 dustest: vaba raha arvelduskontodel, tähtajalised deposiidid, vabade kredii- diliinide olemasolu, rahavoogude järjepidev jälgimine ning finantsvarade ja Finantskohustised kokku 55 829 34 12 234 kohustiste tähtaegade ühildamine. Konservatiivse likviidsusriski juhtimise aluseks on piisav rahaliste vahendite Neto valuutapositsioon -6 722 -33 -5 341 saldo, finantseerimisvajaduste rahuldamiseks vabade krediidiliinide olemas­ olu tagamine ning võimalus sulgeda turupositsioone. Valuutapositsiooni positiivne Kontserni rahavoogude efektiivsemaks juhtimiseks on moodustatud Eesti 0 3,89% 8,87% muutus, % Post AS-i ja tema tütarettevõtjate pangakontode ühtne kontsernikonto, mis võimaldab kontsernikonto liikmetel kasutada kontserni rahalisi vahendeid Valuutapositsiooni 0 -3,75% -9,16% kontserni poolt kehtestatud limiitide piires. negatiivne muutus, % Negatiivne mõju kasumile -562 -1 489 Kontserni tavapärase äritegevuse käigus tekkivate kohustuste kiireks täit- miseks vajaliku likviidsusvaruna hoitakse keskmist rahaliste vahendite saldot Positiivne mõju kasumile 582 1 114 pankades, mida on võimalik kasutusse võtta lühikese etteteatamisega. Likviid­ susvaru koosneb rahast ja raha ekvivalentidest, tähtajalistest hoiustest, mille Ülaltoodud tabelis on 31.12.2023 seisuga valuutapositsiooni muutuse protsen- algne tähtaeg ei ületa 3 kuud ja vajadusel krediidiliinidest. Likviidsusriski maan- dina võetud erinevus 2023. aasta minimaalse ja maksimaalse valuutakursi ja damiseks kasutab kontsern erinevaid finantseerimise allikaid, milleks on pan- 2023. aasta keskmise valuutakursi vahel. 31.12.2022 seisuga tabelis on valuuta- galaenud, arvelduslaenud, ostjate nõuete ja tarnelepingute regulaarne moni­ positsiooni muutuse protsent võetud sama põhimõtte järgi, mis 2023. aasta tooring. kohta käivas tabelis. Kontsern hindab, et valuutakurssides ei toimu olulisi eri­ Kontserni juhtkond jälgib pidevalt kontserni jooksvat rahavoo prognoosi, tag- susi võrreldes muutustega möödunud perioodidel. amaks piisava rahaliste vahendite olemasolu operatiivtegevuse rahastamiseks, Likviidsusrisk kindlustades samal ajal laenukohustuste täitmise. Nimetatud rahavooprog- noosid võetakse aluseks kontserni rahastamiskavade koostamisel ja võimalike Ettevõtte likviidsus ehk maksevõime kajastab selle võimet täita tähtaegselt lepinguliste rahastamistingimuste (covenant'ide) jälgimisel. oma maksekohustusi võlausaldajate ees. Likviidsusrisk on risk, et kontsern ei suuda oma finantskohustisi täita õigeaegselt või täies mahus rahavoo puudu- 2023. aasta septembris sõlmiti AS SEB Pangaga arvelduslaenu leping summas jäägi tõttu. 10 miljonit eurot ning intressimääraga €STR + 1,26%. Arvelduslaen polnud 2023. aasta lõpus kasutusel. Käibekapital oli 31.12.2023 seisuga negatiivne 7374 tuhat eurot (31.12.2022 positiivne 12 335 tuhat eurot). Käibekapitali negatiivne muutus toimus seoses AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 112 Diskonteerimata finantskohustiste (põhiosa ja tuleviku intressimaksete) eurot (31.12.2022 positiivne 12 442 tuhat eurot). Juhtkonna hinnangul on kont- analüüs maksetähtaegade lõikes: sern likviidne ja likviidsusrisk madal. tuhandetes eurodes Kapitali juhtimine Diskonteerimata Raamatupidamislikus Kontserni kapitali juhtimisel lähtutakse printsiibist, et kontserni omakapitali 31.12.2023 rahavood väärtuses tase oleks optimaalsel ning nõutud tasemel. 2024 2025-2028 2024 2025-2028 31.12.2023 seisuga oli Kontserni omakapital kokku 60 034 tuhat eurot (31.12.2022 Pangalaenud (Lisa 10) 584 17 033 564 16 436 67 653 tuhat eurot). Arvelduskrediit 10 517 0 10 000 0 Kontserni peamine eesmärk kapitali juhtimisel on tugeva omakapitalibaasi Rendikohustised (Lisa 9) 8 596 14 034 7 927 13 321 hoidmine eesmärgiga tagada jätkusuutlikkus, et kindlustada tulu aktsionärile ja hüved teistele huvigruppidele ning säilitada seejuures optimaalne kapi- Võlad tarnijatele (Lisa 11) 9 412 0 9 412 0 tali struktuur vähendamaks kapitali hinda säilitades usaldusväärsus ainuakt- Kohustis teistele postior- sionäri, võlausaldajate ja turu silmis. Omaniku üheks AS-ile Eesti Post seatud 10 946 949 10 946 949 ganisatsioonidele (Lisa 11) eesmärgiks on teostada majandustegevust keskmisest madalamate riskidega Muud kohustised (Lisa 11) 3 795 0 3 795 0 ja konservatiivse kapitalistruktuuriga (omakapitali määr kogu varadest 35%). Kokku 43 850 32 016 42 644 30 706 AS-i Eesti Post kõik aktsiad kuuluvad riigile. Omakapitali struktuuri on Kont- sernil võimalik reguleerida aktsionärile makstavate dividendide või sisse- Diskonteerimata ra- Raamatupidamislikus makstud aktsiakapitali tagasimaksetega. Otsused dividendide jaotamise, 31.12.2022 havood väärtuses aktsia­ kapitali suurendamise või vähendamise osas teeb riik Regionaal- ja Põllumajandusminis­teeriumi kaudu. Kontsernis toimub dividendide maksmine 2023 2024-2027 2023 2024-2027 kooskõlas dividendi­ poliitikaga, mille alusel makstakse dividendideks 25% Pangalaenud (Lisa 10) 0 0 0 0 eelmise majandusaasta kasumist. Rendikohustised (Lisa 9) 4 432 8 241 4 257 5 568 Omakapitali määr Võlad tarnijatele (Lisa 11) 10 347 0 10 347 0 tuhandetes eurodes Kohustis teistele postior- 19 960 746 19 960 746 31.12.2023 31.12.2021 ganisatsioonidele (Lisa 11) Muud kohustised (Lisa 11) 1 791 0 1 791 0 Varad 133 240 123 818 Kokku 36 530 8 986 36 355 6 314 Omakapital 60 034 67 653 Omakapitali määr 45% 55% 31.12.2023 seisuga oli kontsernil vabu vahendeid 4717 tuhat eurot (31.12.2022 29 413 tuhat eurot). Käibekapital oli 31.12.2023 seisuga negatiivne 7374 tuhat AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 113 Õiglane väärtus Avalikustamise eesmärgil leitakse õiglane väärtus tulevaste lepinguliste raha- voogude diskonteerimisel turu intressimääraga, mis on kättesaadav kontserni sarnastele finantsinstrumentidele. Kontserni juhatuse hinnan- gul ei erine konsolideeritud finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetus- maksumuses kajastatud lühiajaliste finantsvarade (Lisa 2) ja -kohustiste (Lisa 2) raamatu­ pidamislikud väärtused 31.12.2023 ja 31.12.2022 seisuga oluliselt nende õigla­sest väärtusest, kuna need tasutakse 12 kuu jooksul arvestatuna aruandekuu­ päevast. Samuti ei erine pikaajaliste laenude ja võlakohustiste õiglased väärtused oluliselt nende raamatupidamislikust väärtusest, kuna nende intressi­määrad vastavad turul kehtivatele intressimääradele. Pikaaja­ liste postiasutuste lõppmaksete raamatupidamislikud väärtused ei erine olu- liselt õiglasest väärtusest, kuna need on kajastatud finantsseisundi aruandes saadaoleva või makstava tasu summana. Tase 1: aktiivsetel turgudel kaubeldavate finantsinstrumentide (nagu avali- kult kaubeldavad tuletisväärtpaberid ja omandiväärtpaberid) õiglane väärtus põhineb aruandeperioodi lõpu noteeritud turuhindadel. Kontserni valduses olevate finantsvarade noteeritud turuhind on jooksev pakkumishind. Need instrumendid kuuluvad 1. tasemele. Tase 2: aktiivsel turul mittekaubeldavate finantsinstrumentide (nt börsivälised tuletisinstrumendid) õiglase väärtuse määramisel kasutatakse hindamisteh- nikaid, mis maksimeerivad jälgitavate turuandmete kasutamist ja tuginevad võimalikult vähe majandusüksusespetsiifilistele hinnangutele. Kui kõik olulised sisendid, mis on vajalikud instrumendi õiglase väärtuse määramiseks, on jälgi- tavad, kaasatakse instrument 2. tasemele. Tase 3: kui üks või mitu olulistest sisenditest ei põhine vaadeldavatel turu- andmetel, kaasatakse instrument 3. tasemele. See kehtib noteerimata oman- diväärtpaberite kohta. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 114 Lisa 24 | Tingimuslikud kohustused ja varad Tingimuslikud kohustused seoses Maksu- ja Tolliametiga Potentsiaalsed maksurevisjonist tulenevad kohustised – maksuhaldur ei ole alga- tanud ega läbi viinud ettevõtte maksurevisjoni ega üksikjuhtumi kontrolli üheski kontserniettevõttes. Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarves- tust kuni viie aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ja trahv. Juhtkonna hin- nangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata kontser- nile olulise täiendava maksusumma. Tingimuslikud kohustused ja varad seoses universaalse postiteenusega AS-i Eesti Post universaalse postiteenuse (UPT) osutamise kohustuse täitmisega seotud kulud ületavad selle teenuse eest saadavat tulu. Kasutajalt universaalse postiteenuse eest võetav taskukohane tasu ei võimalda universaalse postiteenuse osutamise kohus- tuse täitmisega seotud põhjendatud kulude katmist ja mõistliku kasumi saamist. 2023. aasta eeldatav kahjum UPT osutamisest on juhtkonna hinnangul 1,8 miljonit eu- Pooleliolevad õiguslikud vaidlused rot (2022. aastal 2,7 miljonit eurot). Nimetatud summa on juhtkonna parim hinnang ek- 20.12.2019 tegi Konkurentsiamet AS Eesti Postile ettekirjutuse, millega tuvas- sisteeriva UPT kohustuse täitmiseks vajalike kulutuste kohta 31.12.2023 seisuga ja ba- tas AS Eesti Posti poolt aadressiga reklaami kojukande teenuse ja aadressita seerub kasutusel oleva ABC kulumudeli arvutustel. reklaami kojukande teenuse puhul rakendatavate allahindluste osas KonkS § Universaalse postiteenuse kahjumi katmine toimub UPT fondi laekuvate maksete 16 p-i 4 rikkumise ning kohustas AS Eesti Posti lõpetama vastavate teenuste arvelt vastavalt postiseaduse § 411 lõigetele 3 ja 4, mille kohaselt hüvitab Konkurent- puhul üle-eestilisest tellimuste mahust sõltuvate allahindluste rakendamise si­amet UPT osutamise kohustusega seonduvad kulud üksnes ulatuses, milles UPT ka- edasiulatuvalt hiljemalt 31.01.2020. Ettevõte ei nõustunud sellise otsusega ning sutajalt võetav taskukohane tasu ei võimalda UPT osutamise kohustuse täitmisega seo- esitas 09.01.2020 kohtusse kaebuse koos esmase õiguskaitse taotlusega ettekir- tud põhjendatud kulude katmist ja mõistliku kasumi saamist. jutuse jõustamise peatamiseks. Kohus võttis kaebuse menetlusse (kohtuasja nr 3-20-55) ja rahuldas õiguskaitse, pikendades ettekirjutuse jõustumise aega Lõpliku 2023. aasta eest hüvitatava summa osas võtab Konkurentsiamet seisukoha 01.01.2021. Käesolevaks ajaks on EP ettekirjutuse täitnud, kuid vaidlus ettekir- pärast kogu aasta auditeeritud andmete pealt läbiviidavat menetlust, mistõttu käsit- jutuse õiguspärasuse üle jätkub kohtus. Menetlus jätkub. letakse seda käesolevas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kui tingi- muslikku vara. 07.08.2020 esitas AS Express Post (Expo) hagi AS Eesti Posti vastu kahju hüvita- mise nõudes summas 609 523,18 eurot. Alusena on toodud, et AS Eesti Post on kuritarvitanud oma turgu valitsevat seisundit reklaamikande allahindlussüs- AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 115 teemis, mis tõrjub Expot kui ainsat AS Eesti Posti selle segmendi konkurenti kohta. Konkurentsiamet alustas järelevalvemenetlust, sest AS Eesti Post 2021. turult. Expo taotles tsiviilasja peatamist kuni haldusasjas on jõustunud kohtu- aasta kolme esimese kvartali kohta esitatud prognoosil põhinevate taotluste otsus. Kohus nõustus menetluse peatamisega. TGS Baltic on hinnanud võima- põhjal kujuneks selle perioodi UPT hüvitiseks ligi 1,8 miljonit eurot, mis on ligi­ liku lõpliku lahendi tegemise ajaks ligikaudu viis aastat, sest tsiviilasja on võima- lähedane terve 2020. aasta eest välja makstud UPT hüvitiste summaga. lik lahendada alles pärast haldusasjas tehtava otsuse jõustumist. 13.05.2022 esitas AS Eesti Post kirjaga nr 8.1 3/0323 Konkurentsiametile Praeguses menetlusstaadiumis on äärmiselt keeruline hinnata Expo hagi ra- taotluse, milles soovis 2021. aasta UPT ebamõistlikult koormavate kulude huldamise tõenäosust, sest siiani on Eestis konkurentsiõigusest tulenevate 1 612 410,67 eurot hüvitamist. Konkurentsiamet tegi 21.12.2022 otsuse eelnõu, tsiviilõiguslike nõuete maksmapanek kohtus olnud väga keeruline. Potent­ milles kavandab taotluse 2021. aasta ebamõistlikult koormavate kulude hüvi- siaalne maksimaalne kahju on nõude suurus pluss viivised. tamiseks jätta rahuldamata. Eesti Post ei saanud loobuda hüvitise taotlemisest ning esitas omapoolsed selgitused ja vastuväited 20.01.2023. Amet tegi uue 26.04.2021 esitas Unifiedpost AS kaebuse Konkurentsiametile seoses AS Eesti otsuse, millega rahuldas taotluse osaliselt. Eesti Post esitas vaide 17.11.2023. Posti ärikirja allahindluskorras ette nähtud lõppkliendipõhise allahindlusega, Konkurentsiamet jättis 02.01.2024 otsusega nr 8-4/2024-001 vaide rahuldama- mida antakse klientidele, kelle I tsooni maht on rohkem kui 15 000 tk kuus. ta. AS Eesti Post arutab nõukogu ja omaniku esindajaga otsuse vaidlustamist 18.06.2021 esitas samasisulise kaebuse Konkurentsiametile ka Expo. Unified- kohtus. post AS ja Expo leidsid, et AS Eesti Posti hinnakujundus on vastuolus nii posti- seaduse kui konkurentsiseadusega. DPD Eesti OÜ taotluse alusel on Konkurentsiamet algatanud järelevalveme- netluse, mille raames Konkurentsiamet uuris AS-i Eesti Post tegevust paki­ 02.08.2021 tegi Konkurentsiamet regulatsiooniteenistus otsuse, milles leidis, et automaatide teenuse pakkumisel ja on palunud AS Eesti Postil esitada teavet. AS Eesti Posti hinnakujundus ei ole vastuolus postiseadusega. AS Eesti Post vaidlustas 12.01.2023 edastatud vastuses DPD Eesti OÜ poolt Konkurentsiameti konkurentsi järelevalveteenistus jätkas menetlust võimali- vii­datud AS Eesti Posti väidetava turgu valitseva seisundi ja selgitas kaubatu- ku konkurentsiseaduse rikkumise osas. AS Eesti Post on esitanud omalt poolt ru määratlusel kasutatud andmete ebatäpsust. Menetlus lõpetati rikkumist seisukohti ja teavet. Hetkel pole teada menetluseks kuluv aeg ja tulemus. tuvastamata. 21.09.2021 esitas Konkurentsiamet AS Eesti Postile taotluse teabe saamiseks Aruande kinnitamise hetkeks ei ole võimalik kohtumenetluste mõju mõistliku seoses Expo poolt 01.02.2021 AS Eesti Posti vastu esitatud kaebusega, milles kindlusega hinnata, mille tulemusena nõuded on avalikustatud tingimusliku Expo heidab AS Eesti Postile ette, et (i) AS Eesti Post on keeldunud Expo tee­ varana. nindamisest I tsooni piirkondades, kuhu Expo kandevõrk ei ulatu; (ii) AS Eesti Post teeb I tsoonis lõppklientidele Expo jaoks läbipaistmatuid allahindlusi; (iii) Lisa 25 | Sündmused peale aruandekuupäeva AS Eesti Post rakendab esmaspäevast kande allahindluskampaaniat. AS Eesti 30.01.2024 esitas Omniva usaldusisikutele ja Töötukassale kirjaliku teate, millega Post esitas omapoolse vastuse Konkurentsiametile 01.11.2021, milles põhjen- alustati kollektiivse koondamise protsessi. Selle käigus vähendatakse Eestis töö- das AS Eesti Posti tegevuse õiguspärasust. Hetkel pole teada menetluseks ku- kohtade arvu 75 võrra. Koondamine tuleneb vajadusest kahandada kulusid, et luv aeg ega tulemus. tagada edaspidine kasumlik äritegevus olukorras, kus sisendhinnad on viimasel 14.12.2021 edastas Konkurentsiamet AS Eesti Postile teate universaalse posti- paaril aastal kiiresti kasvanud, kuid seoses tugeva konkurentsiolukorraga, mis on teenuse (edaspidi UPT) kulude jagamise osas järelevalvemenetluse alustamise muutumas üha pingelisemaks, on Omnival väga keeruline tõsta oma müügihin- dasid. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 116 Lisa 26 | Finantsinformatsioon emaettevõtja kohta Kohustised ja omakapital Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele on lisades avaldatud informatsioon konso­ Lühiajalised kohustised lideeriva üksuse konsolideerimata põhiaruannete kohta (emaettevõtja koondkasumi­ Võlakohustised 2 833 1 066 aruanne, finantsseisundi aruanne, rahavoogude aruanne ning omakapitali muutuste Võlad ja ettemaksed 28 180 36 110 aruanne). Emaettevõtja põhiaruanded on koostatud kasutades samu arvestusmeeto- Kohustised tütarettevõtjatele 1 285 1 433 deid ja hindamisaluseid, mida on kasutatud konsolideeritud aruannete koostamisel, v.a investeeringud tütarettevõtjatesse ja sidusettevõtjasse, mida kajastatakse emaettevõtja Lühiajalised kohustised kokku 32 298 38 609 konsolideerimata põhiaruannetes nende soetusmaksumuses. Pikaajalised kohustised Emaettevõtja finantsseisundi aruanne Pikaajalised võlakohustised 21 196 2 695 tuhandetes eurodes 31.12.2023 31.12.2022 Muud pikaajalised võlad 1 000 787 Varad Pikaajalised kohustised kokku 22 196 3 482 Käibevara Kohustised kokku 54 494 42 091 Raha 1 052 26 006 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 43 536 25 491 Omakapital Nõuded tütarettevõtjate vastu 8 545 5 538 Aktsiakapital 15 714 15 714 Nõuded sidusettevõtjate vastu 0 2 Kohustuslik reservkapital 1 571 1 571 Varud 976 892 Jaotamata kasum 33 755 42 377 Käibevara kokku 54 108 57 929 Omakapital kokku 51 041 59 663 Kohustised ja omakapital kokku 105 535 101 754 Põhivara Investeeringud tütarettevõtjatesse 6 450 6 450 Pikaajalised nõuded ja 1 278 1 399 rendi ettemaksed Materiaalne põhivara 26 946 24 091 Kasutusõiguse vara 6 704 4 275 Immateriaalne põhivara 10 049 7 610 Põhivara kokku 51 427 43 825 Varad kokku 105 535 101 754 AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 117 Emaettevõtja koondkasumiaruanne tuhandetes eurodes 2023 2022 Müügitulu kliendilepingutelt 96 222 88 010 Saadud toetused 2 197 4 593 Muud äritulud 9 555 7 958 Kaubad, toore, materjal ja teenused -43 672 -40 685 Muud tegevuskulud -17 582 -13 258 Tööjõukulud -39 855 -36 470 Põhivara kulum ja väärtuse langus -7 675 -12 831 Muud ärikulud -274 -688 Ärikasum (+) /kahjum (-) -1 083 -3 371 Finantstulud 510 5 Finantskulud -240 -410 Tulu tütarettevõtte võõrandamisest 0 29 432 Kasum enne tulumaksustamist -814 25 656 Tulumaksukulu -1 449 -580 Aruandeperioodi puhaskasum -2 263 25 076 Aruandeperioodi koondkasum -2 263 25 076 AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 118 Emaettevõtja rahavoogude aruanne tuhandetes eurodes 2023 2022 2023 2022 Rahavood äritegevusest Rahavood investeerimistegevusest Aruandeperioodi puhaskasum -2 263 25 076 Tasutud põhivara soetusel -9 759 -5 234 Korrigeerimised: Tütarettevõtja müük 0 30 080 Põhivara kulum ja väärtuse langus 7 675 12 831 Laekunud põhivara müügist 277 483 Kahjum põhivara maha kandmisest 1 490 463 Laekunud intressid 376 5 Kasum põhivara müügist -199 -372 Rahavood investeerimistegevusest kokku -9 107 25 334 Intressitulu -376 -5 Rahavood finantseerimistegevusest Intressikulu 161 236 Saadud laenude tagasimaksed 17 000 -16 758 Tulumaksu kulu 1 449 580 Arvelduskrediidi tütarettevõtetele -11 469 0 Tütarettevõtja müügi mõju 0 -29 432 saldo muutus Muud korrigeerimised 11 -14 Müük-tagasirent rendi tingimustel 0 979 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemak- Rendikohustiste maksed -2 255 -1 134 -9 459 21 596 sete muutus Makstud dividendid -6 231 -2 750 Varude muutus -84 36 Makstud intressid -161 -236 Äritegevusega seotud kohustiste -9 687 -25 172 Makstud tulumaks -1 449 -855 ja ettemaksete muutus Rahavood finantseerimistegevusest kokku -4 566 -20 755 Rahavood äritegevusest kokku -11 282 5 822 Kokku rahavood -24 955 10 400 Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 26 006 15 606 Raha ja raha ekvivalentide muutus -24 955 10 400 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 052 26 006 AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 119 Emaettevõtja omakapitali muutuste aruanne tuhandetes eurodes Kohustuslik Aktsiakapital Jaotamata kasum Omakapital kokku reservkapital Saldo 31.12.2021 15 714 1 571 20 052 37 337 Makstud dividendid 0 0 -2 750 -2 750 Aruandeperioodi puhaskasum 0 0 25 076 25 076 Saldo 31.12.2022 15 714 1 571 42 379 59 663 Tütarettevõtjate ja sidusettevõtja väärtus emaettevõtja konsol- -6 450 ideerimata finantsseisundi aruandes Tütarettevõtjate ja sidusettevõtja väärtus arvestatuna kapitalio- 15 471 saluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31.12.2022 68 684 Saldo 31.12.2022 15 714 1 571 42 379 59 663 Makstud dividendid 0 0 -6 359 -6 359 Aruandeperioodi puhaskahjum 0 0 -2 263 -2 263 Saldo 31.12.2023 15 714 1 571 33 758 51 041 Tütarettevõtjate ja sidusettevõtja väärtus emaettevõtja -6 450 konsolideerimata finantsseisundi aruandes Tütarettevõtjate ja sidusettevõtja väärtus arvestatuna 17 126 kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata omakapital 31.12.2023 61 717 Korrigeeritud konsolideerimata jaotamata kasum on vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele summa, millest aktsiaselts võib teha aktsionäridele väljamakseid. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 120 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 121 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 122 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 123 Kasumi jaotamise ettepanek AS-i Eesti Post kontserni jaotamata kasum seisuga 31.12.2023 oli 42 749 tuhat eurot, millest 2023. aasta puhaskahjum moodustas -1 260 tuhat eurot. Lähtudes eeltoodust, teeb juhatus aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku jaotada AS-i Eesti Post kontserni jaotamata kasum seisuga 31.12.2023 järgmiselt: • seoses investeerimisvajadusega, tõstmaks Omniva konkurentsivõimet, jätta kasum summas 42 749 tuhat eurot jaotamata. AS Eesti Post | Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2023 124 Juhatuse kinnitus ning juhatuse liikmete allkirjad 2023. konsolideeritud majandusaasta aruandele Juhatus teadvustab ja kinnitab käesolevaga oma kohustust konsolideeritud majandusaasta aruande ettevalmistuse ning selles sisalduvate andmete eest. AS-i Eesti Post kontserni 31.12.2023 lõppenud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest, sõltumatu vandeaudiitori aruandest ja kasumi jaotamise ettepanekust. Aktsiaseltsi juhatus on koostanud tegevusaruande, konsolideeritud raamatupidamisaruande ning kasumi jaotamise ettepaneku. ___________________________ ___________________________ ___________________________ ___________________________ ___________________________ Mart Mägi Heiki Raadik Martti Kuldma Gusts Muzikants Kastytis Valantinas juhatuse esimees juhatuse liige juhatuse liige juhatuse liige juhatuse liige 18.03.2024 AS Eesti Post 2023. aasta auditi tähelepanekud Juhatus AS Eesti Post Pallasti 28 10001 Tallinn 10. aprill 2024 AS Eesti Post 2023. aasta auditi tähelepanekud tulenevalt suunistest vandeaudiitorile raporteerimise osas seoses korruptsioonivastase seaduse ja seotud osapooltega Oleme teostanud AS Eesti Post (edaspidi “Ettevõte”) 31. detsembril 2023 lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande auditi. Järgnevalt toome Teieni auditi protseduuride teostamise käigus tekkinud kommentaarid ja tähelepanekud seoses www.audiitorkogu.ee lehel avaldatud dokumendiga „Suunised vandeaudiitorile raporteerimise osas Riigikontrollile ja/või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas oleva äriühingu või sihtasutuse juhtorganile seoses korruptsioonivastase seaduse ja seotud osapooltega“ (23. aprilli 2015 versioon) (edaspidi „Juhend“). Teostasime kontrollprotseduurid, mida pidasime vajalikuks arvamuse avaldamiseks raamatupidamise aastaaruande kohta vastavalt rahvusvahelistele auditeerimise standarditele. Auditi tõendusmaterjali kogumisel Ettevõtte vastavuse kohta seadustele ja regulatsioonidele teostasime ka Juhendis kirjeldatud protseduurid järgnevalt: 1. Teostasime järelepärimised Ettevõtte juhtkonnalt, mille käigus uurisime korruptsioonivastase seaduse (KVS) asjakohaste põhimõtete rakendamist Ettevõttes, mh kas on kehtestatud sisemine regulatsioon (sisekord), mis oleks kooskõlas kõikide KVS-i asjakohaste nõuetega ja mille tulemusena: • on Ettevõttes kujundatud teadlikkus, kes on ametiisikud, kellele rakendub KVS; • on olemas protseduur tuvastamaks ametiisikutega seotud osapooli ja võimalikke tehtud tehinguid nendega; • on olemas protseduurid tagamaks KVS-i toimingupiirangutest kinnipidamine. 2. Teostasime järelepärimisi ja pistelisi kontrollprotseduure kehtestatud sisekorra rakendamise osas. 3. Tuvastatud seotud osapoolte tehingute puhul teostasime pistelist testimist saamaks kinnitust, kuidas on tagatud KVS-i peatükis 3 kirjeldatud toimingupiirangutest kinnipidamine. Ettevõtte juhatus on vastutav adekvaatsete sisekontrollisüsteemide väljatöötamise ja rakendamise, korrektse ja regulaarse raamatupidamisarvestuse tagamise ning raamatupidamise aastaaruande koostamise eest. Samuti peab Ettevõtte juhatus esitama Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ülevaate vandeaudiitori poolt teostatud kontrolli tulemustest, mis hõlmavad tehinguid seotud osapooltega. 1 AS Eesti Post 2023. aasta auditi tähelepanekud Käesoleva aruande eesmärgiks on anda Ettevõtte juhatusele informatsiooni kirjeldatud kohustuste täitmise kohta ning selles aruandes sisalduv informatsioon ei ole mõeldud mistahes eesmärgil kasutamiseks teiste isikute poolt peale Ettevõtte juhatuse ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. Käesolevat aruannet ega selle koopiaid ei tohi ei tervikuna ega ka osadena teha kättesaadavaks ühelegi kolmandale osapoolele ilma AS-i PricewaterhouseCoopers vastava kirjaliku loata. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Janno Hermanson Kristiina Veermäe Vandeaudiitor, litsents nr 570 Vandeaudiitor, litsents nr 596 2 AS Eesti Post 2023. aasta auditi tähelepanekud Auditi käigus tuvastatud tehingud seotud osapooltega Juhendi lisa punktis 1 kirjeldatud tegevuste tulemusena oleme saanud ülevaate, et: 1) Ettevõttes on kujundatud teadlikkus, kes on ametiisikud, kellele rakendub KVS; 2) eksisteerib protseduur tuvastamaks ametiisikutega seotud osapooli ja võimalikke tehtud tehinguid nendega; ja 3) on olemas protseduurid tagamaks KVS-i toimingupiirangutest kinnipidamine. Nimetatud tegevuste tulemusena ei tuvastanud me olulisi puudusi Ettevõtte protseduurides. Ühe tähelepanekuna soovitame Ettevõttes juurutada automaatsed kontrolliprotseduurid KVS-st kinnipidamiseks. Ettevõtte otsene kontrolliprotseduur seotud isikute tehingute kontrollimisel (lisaks muudele kaudsetele kontrolliprotseduuridele läbi hangete korraldamise, ostuarvete kinnitamise jm) on seotud isikute deklaratsioonide kogumine ning nende põhjal teostatav tehingute kontroll tervele aruandeaastale. Kehtiva kontrolliprotseduuri käigus ei ole meie hinnangul piisavalt maandatud risk, et toimingupiirangust kinnipidamine toimuks operatiivselt. Soovitame juurutada Ettevõtte finantssüsteemis kontrolliprotseduuri, millega sisestatakse seotud isikud finantssüsteemi ning kelledega tehingute teostamisel tekiks automaatne toimingupiirangu teavitus, mis omakorda vajab täiendavat heakskiitu Ettevõtte esindaja(te) poolt. Juhendi lisa punkti 2 osas teostasime järelpärimisi ja pistelisi kontrollprotseduure kehtestatud sisekorra rakendamise osas. Nimetatud tegevuste tulemusena ei tuvastanud me olulisi puudusi, millele pidasime vajalikuks tähelepanu juhtida. Juhendi lisa punkti 3 osas oleme auditi käigus tuvastanud Ettevõtte järgmised tehingud seotud osapooltega: Vandeaudiitori Tehingu Tehingu Summa Seotud osapool sooritatud Järeldused tegija kirjeldus* (eurodes) toimingud Kaupade ja Oleme teostanud teenuste ost järgmised Kalle Viks AS Eesti Liinirongid Rongipiletite 5 101 auditiprotseduurid: soetus EP tarbeks 1) palusime Toomas Talts Spotit OÜ Koolitusruumi ja 211 juhtkonnal tuvastada inventari rent kõik seotud Mart Mägi AKTSIASELTS TALLINNA Veevarustuse 10 300 osapooled, esitada VESI põhiteenus meile nimekiri seotud Mart Mägi Telema AS Telema EDI 4 740 osapooltest ning Buyer kuutasu 31. detsembri 2023 saldodest/ Eesti Post- EESTI LOGISTIKA JA ELEA 2023. 3 500 2023. aastal seotud assotsiastiooni EKSPEDEERIMISE aasta liikmemaks isikutega teostatud Vt tabeli all liige ASSOTSIATSIOON tehingutest; Martti Kuldma Ajarajaja OÜ Majutus, ruumide 3 418 rent 2) kontrollisime Martti Kuldma Teamscope OÜ Koolitusteenused 14 420 seotud osapoolte Kaupade ja 41 689 nimekirja täielikkust teenuste ost juhatuse ja nõukogu kokku liikmete ning nendega Kaupade ja seotud isikute teenuste osaluste osas teistes müük äriühingutes Helo Meigas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Kirjateenus, 18 456 võrdlusena SA pakiteenus, äriregistriga, äripakett tuvastamaks 3 AS Eesti Post 2023. aasta auditi tähelepanekud Helo Meigas Sihtasutus Kirjateenus, 162 nimekirjas Poliitikauuringute Keskus pakiteenus kajastamata seotud Praxis osapooli ja nendega Kalle Viks AS Eesti Liinirongid Kirjateenus, 2 197 sooritatud tehinguid; pakiteenus, äripakett 3) küsisime Mart Mägi AKTSIASELTS TALLINNA maksete 3 603 raamatupidamise VESI vahendus, aastaaruandes kirjateenus, avalikustatud seotud äripakett, osapoolte tehingute pakiteenus osas Mart Mägi Telema AS Kirjateenus, 67 raamatupidamise pakiteenus väljavõtted osutatud teenuste, müüdud Kalle Viks Integratsiooni Sihtasutus Kirjateenus, 773 kaupade ja ostetud pakiteenus, äripakett kaupade ning teenuste osas ning Keir Veskiväli AS TBB pank Kirjateenus, 2 572 kontrollisime pakiteenus raamatupidamise Kalle Viks HAAPSALU JA Kirjateenus, 39 väljavõtete vastavust LÄÄNEMAA MUUSEUMID pakiteenus, aastaaruandele; SA äripakett Kalle Viks HAAPSALU JA Kirjateenus, 987 LÄÄNEMAA MUUSEUMID pakiteenus, SA äripakett Kalle Viks HOOLEKANDETEENUSED Pakiteenus 686 AS Martti Kuldma SALV TECHNOLOGIES Kirjateenus, 2 134 OÜ pakiteenus, äripakett Kaupade ja 31 676 teenuste müük kokku * Ülaltoodud tabelis ei kajastu tehingud riigi kontrolli all olevate organisatsioonidega (v.a need organisatsioonid, kus seotus tekib läbi Ettevõtte juhatuse või nõukogu liikme seotuse), kuna vastavate tehingute avalikustamist raamatupidamise aruandes vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele ei nõuta. Ühtlasi ei kajastu tabelis tehingud AS Eesti Post kontserni siseselt, kuna raamatupidamise aastaaruanne on konsolideeritud Teostatud protseduuride tulemusena ei tuvastanud me Ettevõtte-sisestest toimingupiirangutest mitte kinnipidamist, korruptsioonijuhtumitele viitavaid tunnusmärke ega ka tehinguid seotud osapooltega, mida ei oleks kajastatud Ettevõtte raamatupidamise aastaaruandes (vt ka meie tähelepanekut ülal). 4 AS Eesti Post nõukogu aruanne 2023. aasta majandusaasta aruande juurde AKTSIASELTS: AS Eesti Post, registrikood 10328799 ASUKOHT: Pallasti 28, Tallinn, Eesti Vabariik AINUAKTSIONÄR: Eesti Vabariik, mida esindab osalust valitseva ministrina regionaalminister AKTSIAKAPITAL: 15 714 120 EUR AKTSIATE ARV: 1 571 412 aktsiat I Ülevaade majandusaasta tegevustest AS Eesti Post on 100%-liselt riigile kuuluv äriühing, mille põhitegevusala on logistikateenuste (paki- ja postiteenuste), digiteenuste ja rahvusvaheliste transiiditeenuste osutamine. AS Eesti Post on kontserni emaettevõtja. Tütarettevõtjatena kuuluvad kontserni SIA Omniva Lätis, UAB Omniva LT ja selle tütarettevõtja UAB Omniva LT Sorting Leedus ning Finbite OÜ ja Picapac OÜ Eestis. SIA Omniva ja UAB Omniva LT põhitegevus on pakiautomaadi- ja kullerteenuse pakkumine Läti ja Leedu turul. Picapac OÜ põhitegevus on nutipakikapi võrgustiku haldus ja arendus. Finbite OÜ põhitegevuseks on infoäri teenused (e-arved). Kontsern tegutseb Omniva kaubamärgi all. Alates 01. aprillist 2009 tegutseb Eesti Post avatud postiturul. Konkurentsiamet on väljastanud Eesti Postile universaalse postiteenuse osutamise loa, mis kehtib viis aastat (perioodiks 09.10.2019–08.10.2024). Universaalne postiteenus on postiteenuste järjepidev, kvaliteetne ja taskukohase tasu eest osutamine kogu Eesti Vabariigi territooriumil õigusaktidega sätestatud alustel ja korras. Juhtimis- ja kontrollisüsteem Aktsiaseltsi juhtimisel rakendab juhatus Head Ühingujuhtimise Tava, arvestades riigivaraseadusest tulenevate erisustega. Tagatud on aktsiaseltsi tegevusega seotud õigusaktide järgimine, nõuetekohane riskijuhtimine, isikute võrdne kohtlemine, finantsaruandlus ja teabe avalikustamine. Juhatuse ja nõukogu liikmed lähtuvad oma tegevuses aktsiaseltsi huvidest, tagades õigusaktides ja sisekorraeeskirjades sätestatud nõuete täitmise. Aktsiaseltsis toimib mitmeastmeline kontrollisüsteem, mis on piisav tagamaks võimalike kõrvalekallete õigeaegset tuvastamist. Lisaks majandusaasta aruande kontrollimisele seadusega ettenähtud viisil (välisaudit) toimib aktsiaseltsis ka sisekontrollisüsteem. Sisekontrollisüsteemi komponentideks on muuhulgas:  Põhikiri  Sisekorraeeskiri  Raamatupidamise sise-eeskiri  Nõukogu töökord  Auditikomitee töökord  Siseauditi osakonna põhimäärus  Töötajate ametijuhendid 1  Huvide konflikti vältimise juhend  Riskijuhtimise üldpõhimõtted Aktsiaseltsis on moodustatud auditi- ja kestlikkusekomiteed, mis tegutsevad vastavalt oma töökordadele. II Juhtorganite koosseis, tegevus ja tasustamine AS Eesti Post nõukogu on koostöös osaluse valitsejaga ning juhatusega riigi äriühingu tegevust korraldanud ja juhtinud ning selle üle järelevalvet teostanud, lähtudes aktsiaseltsi põhikirjast, äriseadustikust ja muudest nõukogu tegevust reguleerivate õigusaktide nõuetest. Nõukogu hinnangul ja parima teadmise kohaselt täidavad nii juhatus kui nõukogu korrektselt neile seaduse ja aktsiaseltsi põhikirjaga pandud ülesandeid ning tegutsevad ülesandeid täites aktsiaseltsi huve järgides. Lähtudes väljakujunenud töökorraldusest, teevad juhatus ja nõukogu tihedat koostööd ning juhatus informeerib ja kaasab nõukogu aktsiaseltsi tegevuse seisukohalt oluliste küsimuste lahendamisse. Juhatuse koosseis, tegevus ja tasustamine Põhikirja kohaselt on juhatuses üks kuni viis liiget, kes valitakse nõukogu poolt kuni viieks aastaks. Juhatuse esimehe määrab nõukogu. Juhatus jätkas aasta alguses kolme- liikmelisena: juhatuse esimees Mart Mägi, juhatuse liikmed Kristi Unt ja Heiki Raadik. Nõukogu määras alates 17.07.2023 uueks juhatuse liikmeks Martti Kuldma ja 16.08.2023 otsusega lisaks kaks uut juhatuse liiget: alates 21.08.2023 Gusts Muzikants ja alates 05.09.2023 Kastytis Valantinas ning kutsus juhatusest tagasi Kristi Unti. Juhatus jätkas viieliikmelisena. Juhatuse liikmetele 2023. aastal makstud brutotasud eurodes: Brutotöötasu Tulemustasu 2022. Nimi 2023. majandusaastal majandusaasta tulemuste eest Mart Mägi 156 000 13 000 Kristi Unt 130 150 9 000 Heiki Raadik 124 000 9 000 Martti Kuldma 60 762 Gusts Muzikants 4 666 Kastytis Valantinas 4 149 Aktsiaseltsi juhatusel jäid neile 2023. aastaks seatud numbrilised ja projektide läbiviimise eesmärgid suures osas täitmata. 2023. aasta EBITDA (põhitegevuskasum enne intressikulusid, tulumaksu ja kulumit) eesmärk oli 16,4 miljonit eurot ja tulude eesmärk 155 miljonit eurot. AS Eesti Posti tulud olid 2023. aastal kokku 134,5 miljonit eurot (2022. aastal 129,1 miljonit eurot). 2023. aasta EBITDA oli 14,9 miljonit eurot (2022. aastal 17,6 miljonit eurot). 2 2023. majandusaasta teise poole traditsiooniline aasta lõpu kohale toimetatud pakkide maht jäi loodetust tagasihoidlikumaks ning tulenevalt kasvanud konkurentsist langes paki saatmise hind, mistõttu jäid tulud planeeritust oluliselt väiksemaks, kuid kulud olid planeeritud tasemel. 2023. aasta lõpetati 1,3 miljoni euro suuruse kahjumiga (kasum enne tulumaksu oli 21 tuhat eurot eurot). 2023. aasta omakapitali tootluseks oli -2,0%, mis jäi oluliselt alla seatud eesmärgile 10,4%. Omakapitali osakaal oli 45%, mis ületas seatud eesmärgi 35%. 2023. aasta eeldatav kahjum UPT osutamisest on juhtkonna hinnangul 1,8 miljonit eurot (2022. aastal 2,7 miljonit eurot). 2023 aaasta tuludes kajastati UPT 2021 aasta ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamine Konkurentsiameti poolt summas 1,08 miljonit eurot. Täieliku kahjumi katmise korral oleks 2023 aasta finantstulemus kahjum 0,6 miljonit eurot. Samuti jäid täitmata kliendi rahulolu (NPS) ja töötaja soovitusindeksi (eNPS) osas seatud eesmärgid. Kliendirahulolu mõjutas oluliselt varahommikuse kande üle võtmisel tekkinud kvaliteediprobleemid. Antud kysimus oli nõukogu suurendatud tähelepanu all, mis muuhulgas tähendas juhatuse poolset kvaliteediprobleemide ja tegevusplaani operatiivset raporteerimist nõukogule. Ilma varahommikuse kandeta oli kliendirahulolu üle eesmärgi. Töötajate rahulolu langus (52 ->45) on seletatav organisatsioonisisese muutusega – 2023. aasta teisel poolel liikus Omniva järk-järgult riikidepõhiselt juhtimisstruktuurilt üle Baltikumiülesele. Nimetatud muudatuse eesmärgiks on suurendada organisatsiooni kuluefektiivsust, parandada riskijuhtimist ning vähendada dubleerimist tugiprotsessides. Omniva oli 2023. aastal jätkuvalt kõige eelistatum logistika bränd Baltikumis. Tööohutusindeksi (WSI) tulemus 1102 oli kõrgem kui eesmärk 1000 peamiselt komistamisest põhjustatud tööõnnetuste kasvu tõttu. Oluliste projektidena 2023. aastal väärib juhatuse töös esile tõstmist ettevõtte paki- automaatide ja postkontorite võrgu optimeerimine ja uuendatud kontorite avamine. Samuti on Kaunase sorteerimiskeskuse ehitus läinud vastavalt plaanidele. Uue eraisikute digikanali ning kanderingide optimeerimise tarkvara juurutamine on seevastu planeeritust oluliselt rohkem aega võtnud. Eraisikute digikanali projekti kohta on tehtud nõukogule regulaarseid ülevaateid. 2023. aasta teises pooles tehti juhatuse poolt projekti juhtimisse olulised muudatused eesmärgiga kiirendada uue tarkvara töösse võtmist. Võttes arvesse 2023. aasta majandustulemusi, otsustas nõukogu tulemustasu reservi mitte avada. Nõukogu koosseis, tegevus ja tasustamine 2023. aasta alguses jätkas nõukogu kuueliikmelisena koosseisus Helo Meigas (nõukogu esimees), Mari Avarmaa (aseesimees), Kalle Viks, Martti Kuldma, Rasmus Ruuda ja Madis Laansalu. Nõukogu õigusnõustaja/koosolekute protokollijana (corporate secretary) jätkas advokaadibüroo Ellex Raidla vandeadvokaat Sven Papp. Üldkoosoleku 07.06.2023 otsusega kutsuti alates 16.06.2023 tagasi nõukogu liige Martti Kuldma, 19.06.2023 otsusega kutsuti tagasi Mari Avarmaa ja Kalle Viks, pikendati Madis Laansalu volitusi uueks kolmeaastaseks perioodiks ning määrati uuteks nõukogu liikmeteks Rainer Osanik (otsuse kuupäevast) ja Toomas Talts (alates 01.08.2023). Nõukogu jätkas viieliikmelisena. 3 Nõukogu liikmed osalevad aktiivselt kõigil koosolekutel, panustavad aktsiaseltsi juhtimisse ning avatud ja otsekohene suhtlus nii omavahel kui juhatusega võimaldab kiiret otsustamist vajavate küsimuste lahendamist sujuvalt ja konstruktiivselt. Nõukogu koosseis on laiapõhjaline, kaasatud on nii era- kui avaliku sektori esindajad ning erinevad kompetentsid. Kokku toimus 2023. aastal 12 nõukogu koosolekut ja 4 kirjalikku menetlust. Nõukogu koosolekutel annab juhatus regulaarselt ülevaate aktsiaseltsi ning tema tütarettevõtjate tegevustest ja majandustulemustest, mis võimaldab aktsiaseltsi nõukogul olla pidevalt kursis aktsiaseltsi tulemustega ning vajadusel operatiivselt otsuseid vastu võtta. Nõukogu võttis teadmiseks siseauditi osakonna ja auditikomitee 2022. aasta tegevusaruanded ning kinnitas 2022. aasta majandusaasta aruande ja nõukogu tegevusaruande, tulemuskaardil seatud eesmärkide tulemused ning järgmise aasta tulemuskaardi eesmärgid. Tasustamis- komitee organiseeriti novembris ringi Kestlikkuse (ESG) komiteeks, mille koosseisus toimub ka keskkonna, personali- ja juhtimisteemade käsitlemine ning kinnitati selle töökord. Seoses omaniku esindaja vahetumisega vaadati üle uuendatud omaniku ootus ASile Eesti Post. Lisaks tavapärastele teemadele on nõukogu ja juhatus 2023. aastal toimunud nõukogu koosolekutel arutanud Omniva uuendatud võrguprintsiipe, postkontorite uuendamist, Kestlikkuse (ESG) tegevuskava, Baltikumi-ülest struktuuri, võimaliku AS Eesti Post aktsiate börsil noteerimiseks vajalikke ettevalmistusi ja äride strateegiaid, sh OÜ Finbite strateegiat. Eraldi tähelepanu all oli organisatsiooni efektiivsuse parandamine ning selleks vajalike mõõdikute välja töötamine. Riskijuhtimisega seotud teemad said detailsemalt käsitletud auditikomitees, millest anti nõukogule igal koosolekul põhjalik ülevaade. Vastavalt ettevõtte põhikirjale on nõukogu ülesanne kinnitada kõik ettevõtte olulised investeeringud. Suurematest investeeringutest kinnitati Parcelsea erapakiautomaatide omandamine, pakiautomaatide võrgu asendus ja laiendus, postkontorite renoveerimine, dünaamilise kanderingide planeerimise tarkvara soetus, Kaunase sorteerimiskeskuse investeerimislaenu võtmine ja eraisikute digikanali arendus. Samuti kinnitati Läti sorteerimisliini laiendus, rahvusvahelise väljuva pakiteenuse IT arenduse esimene etapp, perioodika infosüsteemi arenduse täiendav investeering ning sõidukite ja kinnisvara võõrandamised. Lisaks anti nõusolek aktsiaseltsile kuuluvate kinnistute koormamiseks isikliku kasutusõigusega võrguettevõtete kasuks. 4 Nõukogu liikmete osalemine 2023. aastal toimunud koosolekutel: Helo Meigas 16/16 Madis Laansalu 16/16 Rasmus Ruuda 12/16 Rainer Osanik 10/10 Toomas Talts 7/7 Mari Avarmaa 6/6 Kalle Viks 6/6 Martti Kuldma 4/5 Nõukogu liikmetele 2023. aastal makstud brutotasud eurodes: Nimi Brutotöötasu 2023. majandusaastal Helo Meigas 14 400 Mari Avarmaa 3 380 Kalle Viks 3 380 Madis Laansalu 7 200 Martti Kuldma 3 343 Rasmus Ruuda 7 200 Rainer Osanik 3 840 Toomas Talts 3 000 Auditikomitee Aktsiaseltsi nõukogu on moodustanud auditikomitee, mille eesmärgiks on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, audiitorkontrolli, sisekontrollisüsteemi toimimise, riskijuhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise osas. Komitee koosneb kolmest liikmest, kes valitakse nõukogu poolt kolmeks aastaks. Vähemalt kaks liiget peavad olema arvestuse, rahanduse või õiguse asjatundjad. Komitee liikmeskond tervikuna peab omama pädevust valdkonnas, milles auditeeritav üksus tegutseb. 2023. aasta alguses jätkas auditikomitee koosseisus Kalle Viks (esimees), Helo Meigas ja Madis Laansalu. Seoses muudatustega nõukogus kutsus nõukogu 23.08.2023 otsusega tagasi auditikomitee täies koosseisus ning määras uue koosseisu Helo Meigas, Madis Laansalu ja Rainer Osanik. Auditikomitee esimeheks määrati Rainer Osanik. Aasta jooksul toimus kokku 10 auditikomitee koosolekut, kus auditikomitee liikmetele anti ülevaade aktsiaseltsis läbiviidud sise- ja välisauditite tulemustest ning kavandatud ja ellu viidud parendustegevustest. Auditikomitee vaatab lisaks läbiviidud siseauditite tulemustele regulaarselt üle kontserni vaheauditi tulemused, majandusaasta aruande, audiitori järeldusotsuse ja äriühingu järgmise aasta eelarve. Auditikomitee vaatab üle ka riskihinnangud ja maandusmeetmed ning kinnitab auditikomitee tegevuskava ja siseauditi tööplaani. 5 2023. aastal oli auditikomitee fookus sarnaselt eelmisele aastale kontserni riskijuhtimise valdkonna regulatiivse raamistiku korrastamisel ja rakendamisel ning Läti ja Leedu tütarettevõtjate siseauditialase tegevuse hõlmamisel ühtse koordineerimise alla. Siseauditite ja kontrollitoimingute raames hinnati rendilepingute haldamise ja kliendi kahjunõuete hüvitamise protsesse. Läti ja Leedu tütarettevõtjates hinnati müügi- ja turundustegevusega seotud protsesse ning lisaks hinnati Leedus personaliga seotud protsesse. Auditikomitee liikmete osalemine 2023. aastal toimunud koosolekutel: Madis Laansalu 10/10 Kalle Viks 6/6 Helo Meigas 10/10 Rainer Osanik 4/4 Auditikomitee liikmetele 2023. aastal makstud brutotasud eurodes: Nimi Brutotöötasu 2023. majandusaastal Kalle Viks 1 350 Madis Laansalu 1 500 Helo Meigas 1 500 Rainer Osanik 900 Tasustamiskomitee Aktsiaseltsi nõukogu moodustas 2022. aastal tasustamiskomitee, mille eesmärgiks on nõukogu nõustamine juhatuse järelkasvu ja värbamise, ettevõtte ja tema tütarettevõtjate töötajate ning juhatuse tegevuse eesmärgistamise ja tasustamise osas. Nõukogu valib komitee liikmed kolmeks aastaks ning määrab nende hulgast Komitee esimehe. Komitee liikmed peavad vastama Hea Ühingujuhtimise Tava sõltumatuse kriteeriumitele ning omama komitee ülesannete täitmiseks vajalikke teadmisi ja kogemusi (ärijuhtimises ja tippjuhtide tasustamises). Tasustamiskomitee oli kolmeliikmeline: Mari Avarmaa (esimees), Martti Kuldma ja Helo Meigas. Tasustamine toimub vastavalt 02.03.2022 ainuaktsionäri otsusele sarnaselt auditikomitee liikmete tasustamisele. Tasustamiskomitee koosolekuid toimus kokku 2, kus arutati 2022. aasta tulemuskaardi täitmist ning sellega seotud tulemustasusid, ettevõtte juhtkonna ja spetsialistide tasustamispõhimõtteid, tasude võrdlust palgaturu tasemetega ning järelkasvu tagamist võtmepositsioonidel. Samuti käsitleti koostööd ametiühinguga, vastutustundlikke töösuhteid ja muid personalivaldkonda puudutavaid ESG aspekte ning väärtuspakkumist töötajatele. Tasustamiskomitee liikmete osalemine 2023. aastal toimunud koosolekutel: Mari Avarmaa 2/2 Martti Kuldma 2/2 Helo Meigas 2/2 6 Tasustamiskomitee liikmetele 2023. aastal makstud brutotasud: Nimi brutotasu Mari Avarmaa 675 Martti Kuldma 450 Helo Meigas 450 22.11.2023 moodustas nõukogu Kestlikkuse (ESG) komitee ja määras liikmeteks: Madis Laansalu (esimees), Rainer Osanik ja Helo Meigas ning kinnitas töökorra. Tasustamis- komitee likvideeriti 20.12.2023 ja selle funktsioonid viidi üle Kestlikkuse (ESG) komiteesse. Komitee koosolekuid 2023. aastal ei toimunud. Komitee liikmete tasustamine toimub vastavalt 02.03.2022 ainuaktsionäri otsusele sarnaselt auditikomitee liikmete tasustamisele. III Ülevaade omaniku ootustega kehtestatud eesmärkide täitmisest Strateegilised eesmärgid alates 01.12.2023 Aktsiaselts Eesti Post näol on tegemist riigile olulise äriühinguga, kes osutab avalikust huvist lähtuvat üle-eestilist postivõrgu arendamise ja haldamise teenust, tagades riigisiseste ja rahvusvaheliste postiteenuste osutamise. Omanik seab AS-ile Eesti Post järgmised strateegilised eesmärgid: • toimida valdkondliku arengumootorina, koondada sektorit hõlmav teadmine ning initsieerida uusi kontakte, võrgustikke ja äriideid; • luua, arendada ning teadvustada kaasaegsete ning paindlike postiteenuste kasutamise võimalusi, sh suurendada uuenduslike juurdepääsupunktide (sh pakiautomaadid) paiknemist suuremates asulates ja keskuspunktides ning personaalse kirjakandja teenuse võimalusi, et tagada teenuse ühtlane kättesaadavus kõikjal Eestis; • jälgida ning vähendada oma tegevuse negatiivset mõju keskkonnale, suurendades alternatiivsete energialiikide kasutusele võtmist, sh uuendades enda masinaparki selliselt, et aastaks 2030 on vähemalt 50% masinapargist alternatiivsel energial. AS Eesti Post omab tütarettevõtet Leedus Omniva LT UAB (kullerteenused, pakiautomaadid), Lätis Omniva SIA (pakiautomaadid, kullerteenus), Eestis Picapac OÜ. AS Eesti Post, mis tegutseb Omniva kaubamärgi all, on Baltikumi eelistatuim teenusepakkuja e-kaubanduse ja postiteenuse valdkonnas. 2023. aastal andis Universaalne Postiliit (UPU) Omnivale valdkonna kõrgeima auhinna – regionaalse teenuseliidri tiitli. Aastate jooksul on Omniva arendanud ja hoidnud tugevat sidet rahvusvaheliste postiorganisatsioonidega ning olnud valdkonna liider laiemas kontekstis. 2023. aastal esinesid Omniva töötajad 3 mandril 5 rahvusvahelisel konverentsil, edendades ja tutvustades Eesti edulugu. Aktsiaselts tagab universaalse postiteenuse (UPT) toimimise vastavalt UPT tegevusloas toodud nõuetele ning osutab perioodika kojukande teenust. Vastavalt UPT tüüp- tingimustele peab AS Eesti Post tagama, et vähemalt 90% riigisisestest lihtsaadetisena edastatavatest standardkirjadest ja maksikirjadest, mis on üle antud kirjakasti või postkontori kaudu enne kirjakasti hiliseimat tühjendusaega, toimetatakse saaja postkasti 7 üleandmise päevale järgneval tööpäeval (lühend 90% D+1) või järgneval kolmandal tööpäeval (lühend 90% D+3) – sõltuvalt sellest, millise teenuse on saatja valinud. 2023. aasta kvaliteeditulemused olid D+1 kvaliteedilubadusega kirjadel 93,8% ning D+3 kvaliteedilubadusega kirjadel 98,9%, millega on seatud eesmärk täidetud. Postiteenuse ja ka e-kaubanduse toetamiseks jätkas ettevõte pakiautomaatide võrgu laiendamist kõigis kolmes Balti riigis, mille tulemusena on kontsernil Baltikumi kõige suurem pakiautomaatide võrk – 2023. aasta lõpus oli kokku 1233 pakiautomaati, neist Eestis 364 (+37), Lätis 371 (+16) ja Leedus 498 (+78). Lisaks omandati OÜ Parcelsea’lt kokku 700 eramajapidamise pakiautomaati, mis toimivad avatud võrguna kõikidele kullerteenuse pakkujatele. Teenuse parandamise nimel renoveeriti 2023. aastal 16 postkontorit. Lisaks laiendas ettevõte aasta jooksul personaalse postiteenuse kättesaadavust. 2023. aastal kasutati personaalset postiteenust 8650 korral. Personaalse teenuse täiendavaks parandamiseks pakutakse teenust alates 19.02.2024 tasuta kõikides maapiirkondades (enne oli see tasuta vaid elanikele kaugemal kui 5 km ligipääsupunktist). Nõukogu kinnitas 2023. aasta novembri koosolekul ettevõtte Kestlikkuse strateegia, mis hõlmab negatiivset mõju vähendamist keskkonnale, sh suurendades alternatiivsete energialiikide kasutusele võtmist, mis on kooskõlas omaniku ootusega. 2023. aastal võeti kasutusele 42 elektrisõidukit. Kokku moodustavad alternatiivkütusel sõidukid 6,8% kogu masinapargist. Finantseesmärgid Kasumlikkus Riigi kui omaniku ootus on, et kõik vabal turul opereerivad riigi äriühingud töötavad kasumlikult. Omakapitali hinna (oodatava omakapitali tootluse) määrab Rahandus- ministeerium oma iga-aastase „Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundus- ühingute koondaruandega“, millest äriühing finantsplaanide koostamisel peab lähtuma. Aktsiaseltsi põhitegevuse tulem on 2023. aastal -1,3 miljonit eurot (aasta varem 25,4 miljonit eurot). 2023. aasta ärikasum oli 0,4 miljonit eurot (aasta varem -0,2 miljonit eurot). Äriühing on jätkusuutlik ning oma tegevuse kavandamisel juhindub aktsiaselts tegevuse efektiivsuse tõstmise, kulude vähendamise ja tulude suurendamise eesmärkidest. Osaluste valitsemise koondaruandes1 on Rahandusministeerium hinnanud ASi Eesti Post omakapitali hinnaks 2023. aastal 10,4%. 2023. aasta omakapitali tegelikuks tootluseks kujunes -2,0% (2022. aastal 44,3%, ilma erakorralisi tulusid ja kulusid arvestamata 7,6%), millega jäi kasumlikkuse eesmärk täitmata. 2023. aastal on ASi Eesti Post omakapitali hinnaks 9,0%. Konservatiivsus Riigi kui omaniku ootus on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust keskmisest madalamate riskidega ja konservatiivse kapitali- struktuuriga. Äriühingud peavad tagama oma tegevuse jätkusuutlikkuse pideva uuendus- ja arendustööga ning vajalike investeeringutega. Investeeringud peab olema võimalik katta äriühingu põhitegevuse rahavoogudest ning riik reeglina omakapitaliinvesteeringuid 1 “ Äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruanne 2022. aasta kohta “ https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigi-osalused 8 äriühingutesse ei tee. Kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid tuvastatud ning arvesse võetud. Optimaalse omakapitali proportsiooni koguvaradest määrab Rahandusministeerium „Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruandes“, millest äriühing finantsplaanide koostamisel peab lähtuma. Osaluste valitsemise koondaruandes on Rahandusministeerium hinnanud ASi Eesti Post omakapitali optimaalseks osakaaluks 35-40%. 2023. aasta lõpu seisuga oli omakapitali osakaal 45,1% (aasta varem 54,6%), millega võib eesmärgi täidetuks lugeda. Juba ehitatava Kaunase sorteerimiskeskuse ning Tallinna sorteerimiskeskuste planeeritava kokku kolimisega kaasnevad investeeringud finantseeritakse olulises ulatuses laenudega, mis suurendab aktsiaseltsi bilansilisi kohustusi. Seetõttu langeb omakapitali osakaal 2026. aastaks uuesti 35% tasemele. Kõiki kavandatavaid investeeringuid analüüsitakse põhjalikult ning riskide jälgimisega tegeletakse jooksvalt. Efektiivsus Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust efektiivselt ning ressursisäästlikult. Äriühingud peavad tagama, et keskpikas ajahorisondis nende tulud kasvavad proportsionaalselt kiiremini kui kulud. Äriühingud peavad defineerima enda tegevusvaldkonnale kohased efektiivsusmõõdikud ning püüdlema nende järkjärgulise parandamise poole. Omniva äritulu oli 2023. aastal kokku 134,5 miljonit eurot (2022. aastal 129,1 miljonit eurot), mida on võrreldes 2022. aastaga 4% rohkem. Ärikulud olid 2023. aastal kokku 134,1 miljonit eurot (2022: 129,3 miljonit eurot), mida on 2022. aasta tasemest 4% rohkem. Ärikulud kasvasid veidi vähem kui äritulud, mistõttu on 2022. aasta 0,2 miljoni eurone ärikahjum asendunud 0,4 miljoni eurose ärikasumiga. Suurim kulude kasv on toimunud tööjõukulude osas. Antud eesmärk täideti napilt, ning ettevõte peab jätkama efektiivsuse suurendamisega 2024. aastal. Omanikutulu Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik vabal turul opereerivad riigi äriühingud maksavad stabiilset omanikutulu (dividende). Kõik äriühingud peavad defineerima omanikutulu poliitika ning esitama selle teadmiseks üldkoosolekule. Tuginedes omanikutulu poliitikale teeb valitsev ministeerium omanikutulu ettepaneku Rahandusministeeriumile. Rahandus- ministeeriumi ettepanekul otsustab Vabariigi Valitsus äriühingu dividendisumma või -määra, millest osaluse valitseja peab üldkoosolekul hääletamisel juhinduma. AS Eesti Post dividendipoliitika lähtub eespool kirjeldatud optimaalse kapitalistruktuuri säilitamise eesmärgist ehk dividendi makstakse selliselt, et saavutada või hoida optimaalset kapitalistruktuuri.. 2023. aastal maksis emaettevõte dividende netosummas 6,36 miljonit eurot, millele lisandus 1,45 miljonit eurot tulumaksu. 2022. aastal maksis emaettevõte dividende netosummas 2,75 miljonit eurot, millele lisandus 0,58 miljonit eurot tulumaksu. Sellega on seatud eesmärk täidetud. Nõukogu kinnitas 2022. aasta juunis AS Eesti Post dividendi poliitika, mille alusel makstakse dividende 25% eelmise aasta puhaskasumist. 9 IV Nõukogu arvamus 2023. a. majandusaasta aruande kohta Lähtudes äriseadustiku § 333 lõikest 1 on ASi Eesti Post nõukogu vaadanud läbi juhatuse poolt koostatud 2023. aasta auditeeritud majandusaasta aruande ning selle heaks kiitnud. Nõukogu teeb ainuaktsionärile ettepaneku auditeeritud majandusaasta aruanne kinnitada. Nõukogu esimees: /allkirjastatud digitaalselt/ Helo Meigas Nõukogu liikmed: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talts Madis Laansalu /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Rainer Osanik Rasmus Ruuda 10 Kinnitatud AS Eesti Post üldkoosoleku 11.04.2024 otsusega nr xxx Kehtib alates: 11.04.2024 Kinnitatud AS Eesti Post erakorralise üldkoosoleku 02.03.2022 otsusega nr 1.1-5/22-006 Kehtib alates: 02.03.2022 Kinnitatud AS Eesti Post korralise nõukogu 15.09.2017 otsusega nr 1.1-2/0009 Kehtib alates: 15.09.2017 Kinnitatud: AS Eesti Post korralise üldkoosoleku 11.06.2012 otsusega nr 4 Kehtib alates: 11.06.2012 AS EESTI POST NÕUKOGU TÖÖKORD SISUKORD 1. ÜLDSÄTTED ................................................................................................................................... 2 2. NÕUKOGU KOOSOLEK ................................................................................................................. 2 3. NÕUKOGU TÄIENDAV TEGEVUS ................................................................................................. 4 4. NÕUKOGU LIIKMETELE MAKSTAV TASU ................................................................................... 4 5. NÕUKOGU LIIKMETELE NÕUKOGU TÖÖS OSALEMISEGA KAASNEVATE KULUDE KATMINE ......................................................................................................................................... 4 1 1. ÜLDSÄTTED 1.1 ASi Eesti Post nõukogu töökord (edaspidi Töökord) on aluseks AS-i Eesti Post (edaspidi ettevõte) nõukogu (edaspidi nõukogu) töö korraldamisel. 1.2 Nõukogu planeerib ettevõtte tegevust, korraldab tema juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle ning otsustab ettevõtte igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu tegutseb iseseisvalt ning ettevõtte ja aktsionäri huvides. 1.3 Nõukogu liikmete eesmärk nõukogu ülesannete täitmisel on tagada riigi kui ettevõtte ainuaktsionäri huvide kaitsmine ja ettevõtte jätkusuutlik äritegevus. 1.4 Nõukogu tööd korraldatakse äriseadustikus, riigivaraseaduses ja teistes õigusaktides, ettevõtte põhikirjas ning Töökorras toodud alustel. 1.5 Ainuaktsionäri esindaja otsustab nõukogu esimehe ja liikmete valimise, tagasikutsumise ja tasustamise ning määrab nõukogu koosseisu suuruse ja liikmete volituste kestuse. 1.6 Nõukogu liige on kohustatud teavitama ainuaktsionäri esindajat järgmistest asjaoludest: 1.6.1 ettevõtte kavast teha tavapärasest majandustegevusest väljuvaid või ettevõtte suhtes olulist tähtsust ja tagajärgi omada võivaid tehinguid; 1.6.2 oma tegevusest nõukogu liikmena, sh esitama ainuaktsionäri esindaja soovitud vormis ja tähtajaks informatsiooni nõukogu või selle komitee tegevuse kohta; 1.6.3 muudatustest enda kohta esitatud andmetes või enda mittevastavusest eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani liikmele sätestatud nõuetele. 1.7 Nõukogu esimees korraldab nõukogu tegevust ja juhib nõukogu koosolekuid. 1.8 Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu aseesimehe. 1.9 Nõukogu esimees on kohustatud esitama ainuaktsionäri esindajale: 1.9.1 nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja protokolli ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist; 1.9.2 nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist. 1.10 Nõukogu töö vormiks on nõukogu koosolek (edaspidi Koosolek) või kirjalik menetlus. 2. NÕUKOGU KOOSOLEK 2.1 Koosolekute toimumisaeg ja kokkukutsumine 2.1.1 Koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. 2.1.2 Koosolekute toimumise ajakava kinnitatakse nõukogu otsusega reeglina kaks korda aastas järgneva poolaasta kohta. Kui Koosolekute ajakava ei ole nõukogu otsusega kinnitatud määratakse järgmise Koosoleku toimumisaeg hiljemalt sellele eelneval Koosolekul. Koosoleku aja ja koha võimalikest muutustest teatatakse nõukogu liikmetele vähemalt üks nädal ette. 2.1.3 Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees või nõukogu esimehe volitusel juhatuse liige. 2.1.4 Koosoleku kokkukutsumise teade ehk Koosoleku kutse saadetakse nõukogu liikmetele elektrooniliselt üks nädal enne Koosoleku toimumist. Kutses tuuakse ära Koosoleku päevakord ja päevakorras olevate sisuliste põhiküsimuste kohta otsuste eelnõud ning muud vajalikud materjalid. Kutse edastatakse teadmiseks ka ettevõtte auditikomitee esimehele. 2.1.5 Koosolekutel käsitletakse küsimusi, milliste osas on vajalik nõukogu otsus ning milliste osas on nõukogu otsustuspädevus või mis on ettevõtte juhatuse liikmete või nõukogu liikmete ettepanekul võetud Koosolekul arutlusele. Nõukogule võib arutamiseks esitada ka teisi küsimusi, milles nõukogu võtab seisukoha, kuid ei tee otsust. 2.1.6 Koosolekutele võib vastava päevakorrapunkti otsustamise juurde kutsuda selgituste andmiseks ja arutelus osalemiseks päevakorrapunktiga seotud ettevõtte töötajaid, väliseksperte ja muid huvitatud osapooli. 2 2.2 Koosolekute ettevalmistamine 2.2.1 Koosolekute ettevalmistamist ja tehnilist teenindamist korraldab juhatus ja Koosoleku protokollija. 2.2.2 Materjalid Koosoleku päevakorda esitab vastava päevakorrapunkti ettekandja elektroonselt protokollijale hiljemalt kaks päeva enne Koosoleku kutse väljasaatmist. Materjalide hilisema esitamise korral lülitatakse materjal järgmise Koosoleku päevakorda, kui nõukogu esimees või tema äraolekul aseesimees ei otsusta teisiti. 2.2.3 Protokollija koostab esitatud materjalide alusel Koosoleku päevakorra projekti ja edastab selle nõukogu esimehele kooskõlastamiseks hiljemalt üks tööpäev enne järgmise Koosoleku kutse väljasaatmise tähtaega. Vastavalt nõukogu esimehelt saadud tagasisidele vormistab protokollija Koosoleku kutse ja edastab selle nõukogu liikmetele vastavalt Töökorra punktile 2.1.4. 2.3 Koosolekute korraldus 2.3.1 Koosolekut juhib nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu aseesimees. 2.3.2 Igal nõukogu liikmel on õigus Koosoleku alguses esitada muudatusi ja täiendusi Koosoleku päevakorda. 2.3.3 Koosolekule kutsutud ettevõtte töötajad või muud külalised osalevad ainult nende päevakorrapunktide aruteludel, millega seoses neid kutsuti. 2.3.4 Kõik Koosolekud ja vastuvõetud otsused protokollitakse. Koosoleku protokolli kantakse toimumise aeg ja koht, osalejate nimed, arutamisel olnud päevakorrapunktid ja vastuvõetud otsused ning eriarvamused. Koosolekute ja kirjalike menetluste protokollija määrab nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu aseesimees. 2.3.5 Koosoleku protokoll vormistatakse ja edastatakse elektrooniliselt nõukogu liikmetele kooskõlastamiseks hiljemalt kahe nädala jooksul pärast Koosoleku toimumist. Koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja protokollija allkirjastavad Koosoleku protokolli hiljemalt järgmisel Koosolekul. Koosoleku protokoll allkirjastatakse paberkandjal või elektrooniliselt. 2.3.6 Koosolekute allkirjastatud protokollid koos materjalidega säilitatakse vastavalt ettevõttes kehtivale korrale paberkandjal juriidilises osakonnas ning ettevõtte dokumendihalduse süsteemis. 2.3.7 Nõukogu koosoleku protokolle säilitatakse alaliselt. 2.4 Nõukogu otsuste vastuvõtmine ja teatamine 2.4.1 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa üle poole nõukogu liikmetest. 2.4.2 Nõukogu otsused võetakse vastu hääletamise teel, lihthäälteenamuse printsiibil. 2.4.3 Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav nõukogu esimehe hääl. 2.4.4 Koosolekult puuduvad nõukogu liikmed võivad osaleda hääletamisel, edastades oma hääle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 2.4.5 Küsimustes, mille üle otsustamist ei saa põhjendatult edasi lükata lähima korralise Koosolekuni, on nõukogul õigus otsuseid vastu võtta Koosolekut kokku kutsumata kirjaliku menetlusena. Selleks saadab nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu aseesimees või nende korraldusel protokollija nõukogu otsus(t)e eelnõu koos materjalidega e-posti teel kõigile nõukogu liikmetele otsustamiseks. Nõukogu otsuse eelnõus on määratud tähtaeg, mille jooksul nõukogu liige peab elektrooniliselt edastama oma kirjaliku seisukoha poolt või vastu. Kui otsuse eelnõus nimetatud tähtaja jooksul nõukogu liikme vastust ei saabu, loetakse, et nõukogu liige hääletas otsuse vastu. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole nõukogu liikmetest. Hääletustulemuste kohta koostatakse Koosoleku protokolli asendav hääletusprotokoll, mis saadetakse viivitamata nõukogu liikmetele ja ettevõtte juhatusele. Hääletusprotokolli kantakse vastuvõetud otsused koos hääletustulemustega (sh otsuse poolt hääletanud liikmed nimeliselt) ning muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud. 2.4.6 Nõukogu otsus jõustub vastuvõtmisel, kui nõukogu ei ole sätestanud teisiti. 2.4.7 Nõukogu otsuste täitmise üle teostab järelevalvet juhatus. 3 3. NÕUKOGU TÄIENDAV TEGEVUS 3.1 Nõukogu moodustab auditikomitee, mis korraldab ettevõtte siseauditi tööd ning mille ülesandeks on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sh raamatupidamise korraldamise, välisauditi teostamise, sisekontrollisüsteemi toimimise, finantsriskide juhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise osas. 3.2 Oma töö efektiivsema korraldamise eesmärgil võib nõukogu moodustada erinevate tegevusvaldkondade komiteesid. Komitee koosseisu ja töökorralduse määrab nõukogu. Komitee töötab koosolekute vormis, koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele ning koosolekud kutsub kokku komitee esimees. Komitee koosolekud protokollitakse, komitee koosolekute tehnilise teenindamise ning protokollimise tagab juhatus. 4. NÕUKOGU LIIKMETELE MAKSTAV TASU 4.1 Nõukogu liikmetele makstava tasu suurus ja selle maksmise kord kinnitatakse ainuaktsionäri otsusega. Nõukogu liikmetele, kes ei osale nõukogu koosolekul ja ei esita ka enne koosoleku toimumist nõukogu esimehele koosoleku päevakorras olevate teemade kohta kirjalikult oma seisukohti, koosoleku toimumise kuu eest tasu ei maksta. 5. NÕUKOGU LIIKMETELE NÕUKOGU TÖÖS OSALEMISEGA KAASNEVATE KULUDE KATMINE 5.1 Ettevõte hüvitab nõukogu liikmetele nõukogu töös osalemisega kaasnevad vajalikud ja põhjendatud kulud ettevõttes kehtestatud aruandevormi esitamisel, millele on lisatud asjakohased kuludokumendid. 5.2 Hüvitamisele kuuluvad nõukogu koosolekul osalemisega seotud kulud juhul, kui nõukogu koosolek toimub nõukogu liikme ametlikust elukohast erinevas riigis. Nõukogu liikmele hüvitatakse ka mõistlikud nõukogu liikme tööga otseselt seotud koolituskulud. Koolituskulude hulka loetakse ka koolitusel osalemiseks vajalikud reisikulud (seal hulgas majutuskulud ja päevaraha), kui koolitus toimub nõukogu liikme ametlikust elukohast erinevas riigis. 5.3 Nõukogu liikmete kuludokumendid kinnitab nõukogu esimees, nõukogu esimehe kuludokumendid kinnitab ainuaktsionäri esindaja. Lisa 1 – Koosoleku protokolli vorm 4 AKTSIASELTS EESTI POST PÕHIKIRI ÄRINIMI, ASUKOHT JA ÕIGUSLIK SEISUND Aktsiaseltsi (edaspidi: Selts) ärinimi on: Aktsiaselts Eesti Post. Seltsi asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik. Oma kohustuste täitmise eest vastutab Selts kogu oma varaga. Aktsionär ei vastuta isiklikult Seltsi kohustuste eest. Selts ei vastuta aktsionäri kohustuste eest. Seltsil on õigus teostada kõiki Seltsi tegevuseks vajalikke õigustoiminguid, mis ei ole vastuolus seaduse või põhikirjaga. TEGEVUSVALDKOND JA EESMÄRK Seltsi tegevuse eesmärgiks on luua klientidele väärtust posti-, paki- ja infologistika teenuste pakkumisel arendades, ühendades ja hallates selleks vajalikke võrgustikke ning süsteeme oma majandustegevuse tulemusena saadud kasumi kaudu. Selts osutab ka finants-, lao- ja tollimaakleri teenuseid ning tegeleb hulgi- ja jaekaubandusega. AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD Aktsiakapitali miinimumsuurus on 10 000 000 (kümme miljonit) eurot ja maksimumsuurus on 40 000 000 (nelikümmend miljonit) eurot. Aktsiakapital moodustub rahalistest või mitterahalistest sissemaksetest. Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamise korraldab ja selle tulemused kinnitab Seltsi juhatus. Aktsionär, kes ei tasu oma aktsia eest õigeaegselt, on kohustatud maksma viivist 0,1% päevas õigeaegselt mittetasutud summalt. Seltsi aktsiate nimiväärtus on 10 (kümme) eurot. Seltsil on nimelised aktsiad, mis annavad aktsionärile igaüks 1 (ühe) hääle. AKTSIONÄRI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Aktsionär teostab oma õigusi Seltsis aktsionäride üldkoosolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Üldkoosoleku pädevuses on: 1) põhikirja muutmine; 2) aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine; 3) nõukogu liikmete täpse arvu ning nõukogu esimehe ja liikmete valimise, tagasikutsumise ja tasustamise otsustamine; 4) nõukogu töökorra , nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude katmise korra ning omaniku ootuste kehtestamine ja omaniku ootuste uuendamine vähemalt igal kolmandal aastal ; 5) välisaudiitorite arvu ja tasustamise korra määramine ning välisaudiitorite valimine; 6) erikontrolli nõudmine; 7) majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine; 8) Seltsi poolt oma aktsiate omandamise või tagatiseks võtmise tingimuste otsustamine; 9) Seltsi ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise otsustamine; 10) teises äriühingus olulise osaluse omandamine ja võõrandamine. Üldkoosoleku otsus on vajalik ka Seltsi tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamiseks või võõrandamiseks; 11) Seltsi tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtete kehtestamine; 12) Seltsi lõpetamise otsustamine, lõpetamise käigus tehtud tegevuse jätkamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise otsustamine; 13) juhatuse või nõukogu liikme või aktsionäri vastu nõude esitamise ning nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, samuti Seltsi esindaja määramine selle nõude esitamiseks või tehingu tegemiseks; 14) võlgniku pankrotiavalduse esitamine seaduses ettenähtud juhtudel; 15) teiste seadusega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine; 16) juhatuse või nõukogu nõudel eeltoodud punktides nimetamata Seltsi tegevusega seonduvates küsimustes otsustamine. Üldkoosolek kehtestab nõukogu töökorra, nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude katmise korra, omaniku ootused, millega määratakse strateegilised ja finantseesmärgid ning mida uuendatakse vähemalt igal kolmandal aastal, ning Seltsi tütarettevõtete juhtimise ja aruandluse põhimõtted, milles muuhulgas nähakse ette, milliste otsuste tegemiseks peab tütarettevõttel olema emaettevõtte üldkoosoleku või nõukogu nõusolek. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Kui Seltsil on üks aktsionär, on aktsionäril kõik üldkoosoleku õigused. Korraline üldkoosolek toimub kord aastas juhatuse poolt näidatud ajal. Korralise üldkoosoleku toimumisest teatab juhatus aktsionärile vähemalt 21 päeva ette. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku seaduses ettenähtud juhtudel, teatades sellest aktsionärile vähemalt seitse (7) päeva ette. Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise taotlus esitatakse juhatusele kirjalikult. Aktsionäril on õigus vastu võtta otsuseid üldkoosolekut kokku kutsumata seaduses sätestatud korras. Aktsionär on kohustatud hoidma saladuses Seltsi või selle tegevusega seonduvat konfidentsiaalset teavet. Sellise teabe edastamine kolmandatele isikutele on lubatud ainult Seltsi juhtorgani otsusel. SELTSI JUHTIMINE Seltsi juhtorganid on: 1) nõukogu; 2) juhatus. Seltsi juhtorganitel tuleb arvestada riigivaraseaduses ja selle alusel kehtestatud alamaastme aktides sätestatud nõuetega. Juhtorgani liikmeks ei või olla isik: 1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; 2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 3) kellel on ärikeeld; 4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; 5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud; 6) kellel on Seltsiga seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises Seltsis väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses või kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse, kes on Seltsi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. 7) Punktides 1-4 nimetatud piirangud kehtivad viis (5) aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist. 8) Punktis 5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. Nõukogu Nõukogu on Seltsi aktsionäri huve kaitsev juhtorgan, mis teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu pädevuses on: 1) Seltsi tegevuse planeerimine, kinnitades omaniku ootustest lähtudes Seltsi strateegia , pikaajalise finantsplaani ja aastaeelarve; 2) korralduste tegemine juhatusele Seltsi juhtimise korraldamiseks ning juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamine; 3) juhatuse liikmete arvu määramine, nende valimine ja tagasikutsumine, juhatuse liikmete tööülesannete sisu ja tasustamise korra kindlaksmääramine, samuti juhatuse esimehe valimine; 4) prokuristi nimetamine ja tagasikutsumine; 5) Seltsi auditikomitee töökorra ja koosseisu kinnitamine; 6) Seltsi tasustamiskomitee moodustamine ning töökorra ja koosseisu kinnitamine; 7) nõusoleku andmine juhatusele Seltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest ning mille üle otsustamine ei ole seaduse või põhikirja kohaselt üldkoosoleku ainupädevuses, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb: 1. olulise osaluse omandamine või võõrandamine teistes äriühingutes, 2. tütarettevõtja asutamine või lõpetamine, 3. ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine, 4. kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine, 5. välisfiliaalide asutamine ja sulgemine, 6. investeeringute tegemine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud kulutuste summa, 7. laenude ja muude võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud summa, 8. laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest. 9. Ettenähtud nõusolek ei ole vajalik, kui tehingu tegemisega viivitamisel kaasneks Seltsile oluline kahju, kaasaarvatud siis, kui jääks saamata oluline tulu; 8) juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande läbivaatamine ja selle kohta üldkoosolekule aruande esitamine ning muudatuste tegemine juhatuse poolt esitatud kasumi jaotamise ettepanekus enne selle esitamist üldkoosolekule; 9) erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõudmine; 10) üldkoosoleku päevakorra kindlaksmääramine; 11) teiste seaduse või põhikirjaga nõukogu pädevusse antud küsimuste otsustamine. Nõukogu koosneb kuni seitsmest ( 7 ) liikmest. Nõukogu liikmete täpse arvu määramisel lähtutakse Seltsi suurusest ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine. Nõukogu liikmete volitused kestavad kolm (3) aastat. Üldkoosoleku otsusega võib nõukogu liikmeid tagasi kutsuda enne nende volituste lõppu. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on Seltsiga sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muuhulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik: 1) on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb Seltsiga samal tegevusalal ega ole Seltsi aktsionär; 2) on Seltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kui ta ei ole Seltsi aktsionär; 3) omab olulist osalust väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses äriühingus, mis tegutseb Seltsiga samal tegevusalal ja mis ei ole Seltsi aktsionär; 4) on Seltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on selle äriühingu osanik või aktsionär; 5) omab Seltsiga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on Seltsile oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. 6) Seotud isikuks on abikaasa, vanem, laps ja lapselaps ning isik, keda seob ühine majapidamine. Üldkoosolek valib nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust ja juhib nõukogu koosolekuid. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu aseesimehe. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme (3) kuu jooksul. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline kui sellest võtavad osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Nõukogu annab oma tegevusest aru üldkoosolekule. Nõukogu liige on kohustatud teavitama osaluse valitsejat järgmistest asjaoludest: 1) Seltsi kavast teha tavapärasest majandustegevusest väljuvaid või Seltsi suhtes olulist tähtsust ja tagajärgi omada võivaid tehinguid; 2) oma tegevusest nõukogu liikmena, sealhulgas esitama osaluse valitseja soovitud vormis ja tähtajaks informatsiooni nõukogu tegevuse kohta; 3) muudatustest enda kohta esitatud andmetes või enda mittevastamisest Seltsi nõukogu liikmele sätestatud nõuetele. Nõukogu liikmele tasu maksmisel lähtutakse järgnevast: 1) nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab osaluse valitseja ainuaktsionäri otsusega, arvestades Seltsi spetsiifikat; 2) nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui riigivaraseadusest või Vabariigi Valitsuse seadusest ei tulene teisiti; 3) nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditikomitee või nõukogu muu organi tegevuses; 4) nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses; 5) nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist; Juhatus Juhatus on Seltsi esindav ja juhtiv organ. Juhatus on kohustatud tegutsema Seltsile majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Juhatus on ühe (1) kuni viie (5) liikmeline. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liikmetega sõlmib nõukogu poolt volitatud isik lepingud, milles nähakse täpsemalt ette juhatuse liikmete õigused ja kohustused Seltsi suhtes ning tasustamise kord. Juhatuse liikmed valitakse nõukogu poolt kuni viieks (5) aastaks, kui nõukogu ei otsusta teisiti. Ainuisikulise juhatuse liikme ametinimetus on juhataja. Kui juhatuses on vähemalt kaks liiget, määrab nõukogu juhatuse liikmete seast juhatuse esimehe. Juhatuse esimees korraldab juhatuse tööd, Seltsi igapäevast juhtimist ja majandustegevust ning juhatab juhatuse koosolekuid. Juhatus esitab nõukogule vähemalt kord kolme (3) kuu jooksul ülevaate Seltsi majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast. Juhatus teatab nõukogule viivitamatult Seltsi majandusliku olukorra olulisest halvenemisest ja muudest Seltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks Seltsi juhatuse liikme ülesannetele muid Seltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab Seltsile seatud eesmärkide täitmist ning Seltsi loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu , mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud täiendavat tasu . Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme (3) kuu tasu ulatuses. J uhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust. ESINDUSÕIGUS Seltsi esindavad kõigis õigustoimingutes kaks juhatuse liiget ühiselt. AUDITIKOMITEE Auditikomitee on Seltsi nõukogu nõuandev organ raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas. Nõukogu määrab oma otsusega auditikomitee koosseisu suuruse ning nimetab ja kutsub tagasi selle liikmed. Auditikomitee liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Auditikomitee liikmed valitakse tähtajaliselt kolmeks (3) aastaks. Auditikomitees on vähemalt kaks liiget, kellest vähemalt üks peab olema raamatupidamise või auditeerimise asjatundja. Komitee liikmeskond tervikuna peab omama pädevust valdkonnas, milles auditeeritav üksus tegutseb. Auditikomitee liikmed valivad endi seast esimehe, kes korraldab auditikomitee tegevust. Auditikomitee esimeheks ei või olla nõukogu esimees. Nõukogu kinnitab auditikomitee töökorra rahandusministri poolt kehtestatud auditikomitee moodustamise, tasustamise ja töökorra põhimõtteid reguleeriva määruse alusel. Auditikomitee kohustuseks on anda nõukogule ülevaade kohustusliku auditi tulemustest ja oma tööst ning teha ettepanekuid vähemalt järgmistes küsimustes: 1) audiitorettevõtja nimetamine või tagasikutsumine; 2) siseaudiitori nimetamine või tagasikutsumine; 3) probleemide ja ebatõhususe vältimine või kõrvaldamine organisatsioonis; 4) vastavus õigusaktidele ja kutsetegevuse heale tavale. KOMITEED Seltsi nõukogu võib o ma töö efektiivsema kor raldamise eesmärgil moodustada erinevate tegevusvaldkondade komiteesid vastavalt nõukogu töökorrale . SISEKONTROLL JA SISEAUDIT Selts on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise. Selts on kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust audiitorühingult. Seltsil on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib Seltsi nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada Seltsi aktsionäride üldkoosolekuga. ARUANDLUS JA KASUMI JAOTAMINE Seltsi majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Selts koostab ja esitab igal aastal 30. juuniks riigi osaluse valitsejale finantsplaani oma jooksva eelarveaasta, sellele eelnenud eelarveaasta ja järgneva nelja eelarveaasta kohta , mis on aluseks Seltsi eelarve te koostamisel ning osaleja valitseja poolt rahandusministrile dividendi maksmise ettepaneku tegemisel . Juhatus koostab Seltsi majandusaasta aruande ja esitab selle koos audiitori aruandega nõukogule ja üldkoosolekule. Majandusaasta aruande kinnitab üldkoosolek nelja (4) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates . Seltsi juhatus kohustub esitama nelja (4) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande Äriregistrile . Koos aruandega esitatakse Äriregistrile ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on Seltsi tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa , kus eristatakse juhatuse liikmele makstud täiendav tasu . Kasumi jaotamise otsuse võtab vastu üldkoosolek kinnitatud raamatupidamise aastaaruande alusel. Dividende makstakse aktsionärile üldkoosoleku otsuse alusel ja sellega ettenähtud ulatuses. Dividendi maksmise kord nähakse ette üldkoosoleku otsusega. Seltsi reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist. Juhatusel on õigus teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionärile ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada. HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA NING JÄTKUSUUTLIKU JA VASTUTUSTUNDLIKU TEGEVUSE PÕHIMÕTETE JÄRGIMINE Selts lähtub Seltsi juhtimisel hea ühingujuhtimise tavast ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtetest ning kirjeldab nende järgimist majandusaasta aruande koosseisus. TOETUSTE MAKSMISE JA ANNETUSTE TEGEMISE KORD Selts võib teistele isikutele maksta toetusi ning teha annetusi üksnes teadus- ja arendustegevuse eesmärgil oma tegevusvaldkonnas, kui see aitab kaasa Seltsi tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele ning Seltsil on vabu vahendeid toetuse maksmiseks. Otsuse toetuste maksmiseks või annetuste tegemiseks teeb Seltsi nõukogu Seltsi juhatuse ettepanekul. Toetuse maksmise otsustamisel ei või osaleda nõukogu liige, kes on seotud toetuse saajaga või omab muud märkimisväärset huvi toetuse maksmise otsustamisel. Kui Seltsi juht- või kontrollorgani liige (sh juhatuse või nõukogu liige või aktsionäri esindaja) on seotud toetuse taotlejaga või annetuse saajaga, siis peab see seos olema otsuses märgitud. Seotuseks käesoleva punkti tähenduses loetakse osaluse omamist, osalemist toetuse saaja juht- või kontrollorganite töös või muud seost, mis tekitab või võib tekitada huvi toetuse taotluse rahuldamiseks. Kalendriaasta jooksul võib Selts koos Seltsi konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtetega maksta toetusi ja teha annetusi kokku brutosummas kuni 0,5 protsendi ulatuses Seltsi kolme (3) eelneva majandusaasta keskmisest konsolideeritud puhaskasumist. Toetuste maksmise vormistamise, otsustega kaasneva informatsiooni edastamise ning kontrolli toetuse kasutamise üle tagab juhatus. Juhatus teavitab toetuse taotlejaid taotluse kohta tehtud otsustest, sõlmib vajadusel lepingu toetuse saajaga toetuse sihtotstarbelise kasutamise tagamiseks ning kontrollib toetuste otstarbekohast kasutamist. Teave makstud toetuste ja tehtud annetuste kohta, sealhulgas toetuse või annetuse saaja nimi või nimetus, toetuse või annetuse summa ja toetamise põhjendus, avaldatakse Seltsi kodulehel kolme (3) tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates ja see peab olema veebilehel avalik vähemalt viie (5) aasta jooksul toetamise lõppemisest või annetuse tegemisest arvates. SELTSI LÕPETAMINE, ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA ÜMBERKUJUNDAMINE Selts lõpetatakse üldkoosoleku otsuse, kohtuotsuse või muul seaduses ettenähtud alusel. Seltsi likvideerijad nimetab likvideerimisotsuse vastu võtnud üldkoosolek, kui seadus ei näe ette teisiti. Likvideerijaid võib olla üks või enam. Likvideerimise käigus allesjäänud Seltsi varast tehakse aktsionärile väljamakseid seadusega ettenähtud korras. Väljamaksed võivad olla nii rahalised kui ka mitterahalised. Seltsi ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub seaduses ettenähtud korras. Seltsi põhikirja käesolev redaktsioon on kinnitatud AS Eesti Post üldkoosoleku otsusega 11.04.2024 .a. A S -I E EST I P OST KON TSE R NI J UHT IMI SP ÕHIM Õ T TE D Kinnitatud: üldkoosoleku 11.04.2024 erakorralise koosoleku otsusega nr x Kehtib alates: 11.04.2024 Kinnitatud: üldkoosoleku 02.03.2022 erakorralise koosoleku otsusega nr 1.1-5/22-006 Kehtib alates: 02.03.2022 Kinnitatud: nõukogu 17.06.2021 koosoleku protokolli nr 1.1-2/0011 otsusega 6.1 Kehtib alates: 17.06.2021 Kinnitatud: nõukogu 20.06.2014 koosoleku protokolli nr 1.1-2/0007 otsusega 5.1 Kehtib alates: 20.06.2014 AS-I EESTI POST KONTSERNI JUHTIMISPÕHIMÕTTED SISUKORD 1. ÜLDSÄTTED ........................................................................................................................................ 2 2. JUHTORGANID JA KONTSERNI STRUKTUUR ................................................................................. 2 3. RISKIJUHTIMINE JA AUDIITORKONTROLL (ALTERNATIIV: SISEKONTROLLISÜSTEEM) ........... 4 LISA 1. KONTSERNI JUHTIMISAHEL ......................................................................................................... 5 LISA 2. ALALISED TÖÖGRUPID ................................................................................................................. 7 1 A S -I E EST I P OST KON TSE R NI J UHT IMI SP ÕHIM Õ T TE D 1. ÜLDSÄTTED AS-i Eesti Post kontsern koosneb AS-ist Eesti Post (Post) kui emaettevõttest ja tütarühingutest. Käesolevate juhtimispõhimõtete (edaspidi Juhtimispõhimõtted) eesmärk on tagada Posti kontsernis ühtsed kokkulepitud alused juhtimise korraldamiseks toetamaks strateegia elluviimist ning seatud ärieesmärkide kvaliteetset saavutamist. Juhtimispõhimõtted on üks osa Posti kontserni üldisest tegutsemispoliitikast ning moodustab koos teiste juhtimist korraldavate regulatsioonidega ühtse terviku. Lisa 1. Kontserni juhtimisahel. Kontserni juhtimisel lähtutakse Posti põhikirjast, kinnitatud strateegiast, kohalduvatest õigusaktidest, tütarühingute põhikirjadest, kontserni sisemistest regulatsioonidest, „Hea Ühingujuhtimise Tavast“, jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtetest ning käesolevatest Juhtimispõhimõtetest. Juhtimispõhimõtted kinnitab ja muudab Posti nõukogu. Posti juhatus vastutab Juhtimispõhimõtete ajakohasuse ja rakendamise eest. Juhtimispõhimõtete lisade 1 ja 2 muutmise õigus on ja ajakohasuse tagamise eest vastutab Posti juhatus. 2. JUHTORGANID JA KONTSERNI STRUKTUUR Kontserni juhtorganid on Posti üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Juhtorganite valimine, töökorraldus, pädevus ja aruandlus on sätestatud äriseadustikus, riigivaraseaduses, Posti põhikirjas, siseregulatsioonides ja käesolevates Juhtimispõhimõtetes. Aktsionäride üldkoosolek on Posti kõrgem juhtimisorgan, kes otsustab muuhulgas uute ettevõtete asutamise/omandamise, olemasolevate ettevõtete likvideerimise, nõukogu liikmete ametisse määramise ja tagasikutsumise, audiitori määramise, majandusaasta tulemuste kinnitamise vastavalt Posti põhikirjale. Nõukogu planeerib kontserni tegevust (kinnitab strateegia ja aastaeelarve), korraldab juhtimist, teostab järelevalvet Juhatuse üle vastavalt Posti põhikirjale ning otsustab investeeringud alates summast 200 000 eurot. Nõukogu juurde loodud auditikomitee eesmärk on nõukogu nõustamine järelevalvega seotud küsimustes. Oma tegevuses juhindub auditikomitee nõukogu poolt kinnitatud töökorrast ja audiitortegevuse seadusest. Komitee koosseisu määrab kontserni nõukogu. Nõukogu juurde loodud kestlikkuse komitee eesmärk on nõukogu nõustamine organisatsiooni jätkusuutlikkuse ja ESG strateegia, seotud eesmärgistamise, tegevusplaanide ja investeeringute analüüsil, jälgimisel ja kinnitamisel. Komitee fookuses on nii keskkonna, sotsiaalsed kui juhtimislikud teemad, sh õiglaste, läbipistvate ja ettevõtte eesmärke arvestavate tasustamispõhimõtetega seotud otsused. Oma tegevuses juhindub komitee nõukogu poolt kinnitatud töökorrast. Komitee koosseisu määrab kontserni nõukogu. Juhatus esindab ja juhib kontserni ning on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil arvestades äriseadustikus sätestatud hoolsuskohustust ning pidama juhtimisel kinni nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul vastavalt Juhtimispõhimõtetele ja Posti põhikirjale. Juhatuse töökorra otsuste vastuvõtmiseks ja töö korraldamiseks kehtestab Juhatus. Juhatus võtab vastu kollegiaalseid otsuseid juhatuse koosolekul või kirjalikus menetluses. Juhatuse liikmetel on õigus volitada ettevõtte töötajaid tegema ettevõtte nimel tehinguid kolmandate osapooltega summas kuni 60 000 eurot. Kulude kinnitamisel lähtutakse volituse summast ja kohaldatakse nelja silma printsiipi (nt valdkonnajuht ja juhatuse liige). Juhatuse esimehe poolt tehtud kulutused ja komandeeringud kinnitab Nõukogu esimees. Juhatuse liikmed koos Läti ja Leedu tütarühingute juhatuse esimeeste ning juhatuse poolt määratud isikutega moodustavad laiendatud juhatuse ehk Kontserni juhtkonna. 2 A S -I E EST I P OST KON TSE R NI J UHT IMI SP ÕHIM Õ T TE D Juhtkonna liikmed vastutavad kontserni igapäevase majandustegevuse, juhtimissüsteemi toimimise ja teenuste kvaliteedi eest (sh eesmärkide püstitamise ja täitmise, investeeringute tegemise, eelarvestamise, arendamise, kasumlikkuse, riskijuhtimise ja sisekontrolli toimimise eest). Igapäevase majandustegevuse korraldamiseks on juhatuse otsusega loodud erinevad komisjonid ja komiteed valdkonnapõhiste vajaduste analüüsimiseks, lahenduste väljatöötamiseks ja ettepanekute tegemiseks juhatusele otsustamiseks. Komisjonid ja komiteed on selge pädevusega ning lähtuvad oma töö korraldamisel juhatuse poolt kinnitatud reglementidest ja valdkonda reguleerivatest sisekordadest. Lisa 2. Komisjonid ja komiteed. Tütarühingu juhtorganid on üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Juhtorganite valimine, töökorraldus, pädevus ja aruandlus on sätestatud asukohamaa õigusaktides, tütarühingu põhikirjas, kontserni reeglites ja käesolevates Juhtimispõhimõtetes. 100%-lise tütarühingu puhul:  üldkoosoleku ülesannetes on kontserni juhatuse liikmed;  kuuluvad nõukogusse kontserni juhatuse liikmed ja nõukogu esimees on kontserni juhatuse esimees. Tütarühingu nõukogu muuhulgas: o kinnitab juhatuse poolt kõik tehtud tehingud ja äriühingule võetud kohustused, mis ületavad tütarühingu põhikirjas sätestatud piirmäära; o jõustab kontserniülesed otsused tütarühingus.  Juhatus on vastavalt asukohamaa seadustele kas üheliikmeline, st tegevjuht, või mitmeliikmeline, kelle nimetab ametisse tütarühingu nõukogu või üldkoosolek oma otsusega. Väiksema osalusega tütarühingu puhul:  üldkoosoleku ülesannetes on kontserni juhatuse liikmed;  määrab aktsionäri esindaja nõukogusse vajaliku arvu kontserni juhatuse liikmeid ja üldjuhul on nõukogu esimees kontserni juhatuse liige. Tütarühingute nõukogu töökord lähtub Posti põhikirjas toodud nõukogu töökorrast arvestades järgmist:  koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul;  koosoleku protokollija määrab tütarühingu nõukogu esimees;  koosolek on otsustusvõimeline kui sellest võtavad osa üle poole nõukogu liikmetest;  nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega;  koosoleku protokoll vormistatakse vajadusel inglise keeles ja säilitatakse Posti dokumendihaldussüsteemis;  nõukogu liikmetele tasu ei maksta. Reeglina ühildatakse Kontserni juhtkonna ja tütarühingute nõukogu toimumise aeg ja koht, kuid lähtuvalt tütarettevõtte asukohamaa regulatsioonidest vormistatakse otsused vastavalt. Kontsernis kasutatakse vajadusel maatriksjuhtimist, kus töötaja sisulist tööd juhib lisaks otsesele juhile ka funktsionaalne juht. Täpsed tööülesanded ja aruandluskohustus on sätestatud ametijuhendites. Kontsernis osutatakse tsentraalselt järgmiseid tugitegevusi: riskijuhtimine, siseaudit, IT tugi ja arendus, toodete/teenuste arendus, turundus ja kommunikatsioon, finantsjuhtimine ja raamatupidamine. Selline korraldus aitab tagada protsesside ühtsuse ja vältida tegevuste dubleerimist. Samuti hoida kokku kulusid ning kindlustada teadlikkus toimuvast, mis on oluline kontserni riskide maandamiseks. Kontserni juhtimisel lähtutakse järgmistest sisemistest dokumentidest:  kontserni strateegiadokument, mille koostab juhatus vähemalt kolmeks aastaks ja kinnitab kontserni nõukogu. Strateegias kajastatakse kontserni missioon, visioon ja eesmärgid. Dokument on seotud kontserni tulemusjuhtimise süsteemiga ja seda uuendatakse vajadusel kord aastas;  tasakaalus tulemuskaart ja tegevuskava, millega mõõdetakse kontserni eesmärkide täitmist strateegiaperioodil. Kontserni tulemuskaardi eesmärgid ja peamised tegevused on kajastatud struktuuriüksuste tulemuskaartides ja tegevuskavades ning nende täitmist jälgitakse igakuisel tulemuste ülevaatamise koosolekul vastavalt kontsernis kehtestatud korrale; 3 A S -I E EST I P OST KON TSE R NI J UHT IMI SP ÕHIM Õ T TE D  kontserni aastaeelarve, mille koostab juhatus järgnevaks majandusaastaks ja kinnitab kontserni nõukogu. Dokumendis kajastatakse järgmise aasta peamised majandusnäitajad, eesmärgid ja tegevused;  Omniva grupi eetilised käitumispõhimõtted, riskijuhtimise põhimõtted ja siseauditi põhimäärus;  organisatsiooni juhtimispoliitika, mis koostatakse ning kinnitatakse kontserni juhatuse otsusega. Dokumendis sätestatakse struktuuriüksuse põhieesmärgid, juhtimispõhimõtted, õigused ja kohustused ning aruandlus;  kontserni finantseerimise põhimõtted, sh dividendipoliitika millega sätestatakse emaettevõtte ja tütarühingute investeeringute katteks ja jooksvaks majandustegevuseks võimalikud kontserni sisesed ja välised rahastamisallikad ja nende tingimused. 3. SISEKONTROLLISÜSTEEM Kontserni eesmärgipärase tegevuse tagamiseks ja kaitsmiseks rakendab Kontsern sisekontrollisüsteemi. Süsteemi eesmärkideks on tagada Kontserni varade säilimine, Kontserni tegevuste toimivus, kontrollitus ja otstarbekus ning vastavus õigusaktides esitatud nõuetele. Kontserni sisekontrollisüsteem on Kontserni organisatsiooni sisemine süsteem ja Kontserni riskijuhtimise lahutamatu osa. Kontsernis on korraldatud riskijuhtimine ja auditeerimine, et järgida õigusaktides kehtestatud kohustusi ja tagada kontserni majandustegevuse läbipaistvus, usaldusväärsus, tõhus riskijuhtimine ja üldjuhtimine. Sisekontrollisüsteem hõlmab kontserni kõiki juhtimis- ja tegevustasandeid ning taandub eeskätt kontserni juhatuse pädevusele ja kohustustele seoses korraliku ettevõtja hoolsuskohustusega. Sisekontrollisüsteemi järelevalveprotsess on mitmetasandiline, et tagada mõjus ning tõhus järelevalve Kontserni sisekontrollisüsteemi toimimise üle. Selles järelevalveprotsessis osalevad Kontserni nõukogu ja auditikomitee, Kontserni juhatus, tütarühingute nõukogud ja juhatused, riskijuhtimise ja siseauditi üksus ning vajadusel kaasatakse teisi Kontserni struktuuriüksusi. Järelevalve on korraldatud järgmiselt:  auditikomitee, kes teeb järelevalvet raamatupidamise põhimõtetest juhindumise, finantseelarve ja -aruannete koostamise ja kinnitamise, välisauditi teostamise piisavuse ja tõhususe, sisekontrollisüsteemi arendamise ja toimimise (sh riskide juhtimise) ja tegevuse seaduslikkuse üle. Komitee osaleb välisauditi sõltumatuse tagamisel ning riskijuhtimise ja siseauditi planeerimisel ja hindamisel;  finantsaudit, mida teostab sõltumatu välisaudiitor;  riskijuhtimine, kes töötab välja, rakendab ja arendab Kontserni riskide juhtimise, kontrolli ja koordinatsiooni meetmeid ning riskijuhtimise põhimõtteid ja meetodeid ning annab Kontserni nõukogule, auditikomiteele ja juhatusele ülevaateid riskijuhtimise ja -kontrolli meetmete kohta ning koostab vastavad raportid. Kontserni riskide juhtimise protsess on kirjeldatud riskide juhtimise põhimõtetes ning erinevate riskivaldkondade juhtimise põhimõtetes ning sisereeglites;  siseaudit, mille toimimise eest vastutab siseauditi osakond. Osakond on aruandluskohustuslik nõukogu ja auditikomitee ning juhatuse ees ning tema tegevusplaane ja tegevusaruandeid hindab ja kiidab heaks auditikomitee. Siseauditi osakonnal on ülesanne kaasa aidata riskide juhtimise ja ärijuhtimise kultuuri parandamisele. Siseauditi osakonna töötajatele on tagatud sõltumatus ja juurdepääs kõikidele vajalikele andmetele. Töö tulemusena tehtud järeldustest ja ettepanekutest informeeritakse jooksvalt auditikomiteed ning juhatust. Kontsernis toimib kontroll seotud isikutega tehtud tehingute osas. Huvide konflikti tõhusaks vältimiseks on kirjeldatud võimalikud ohuolukorrad ning antud käitumisjuhiseid sellises olukorras toimimiseks. 4 A S -I E EST I P OST KO NTSE R NI J UHT IMI SP ÕHIM Õ T TE D LISA 1. KONTSERNI JUHTIMISAHEL Juhtorgan Liikmed ja osalejad Pädevus Töövorm ja sagedus Dokumendid 6 nõukogu liiget Igapäevasest majandustegevusest väljuvad tehingud: Korralised koosolekud Nõukogu  olulise osaluse omandamine või võõrandamine teistes toimuvad mitte harvem kui protokoll, Osalejad: juhatuse äriühingutes, üks kord kolme kuu jooksul. otsused liikmed ja vajadusel  tütarettevõtja asutamine või lõpetamine, Erakorralisi koosolekuid (sh muud kutsutud isikud.  ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse kirjalikud menetlused) viiakse lõpetamine, läbi vastavalt vajadusele.  kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade Annab soovitusi, teeb Nõukogu võõrandamine ja koormamine, juhatusele ja Posti  välisfiliaalide asutamine ja sulgemine, ainuaktsionärile ettepanekuid  investeeringute tegemine, mis ületavad selleks ja võtab vastu otsuseid. majandusaastaks ettenähtud kulutuste summa,  laenude ja muude võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud summa,  laenude andmine ja võlakohustuste tagamine,  investeeringud alates summast 200 000 eurot Posti nõukogu poolt Jälgib ja analüüsib: Korralised koosolekud Auditikomitee nimetatud liikmed (kuni 6  vastavusriskide kaardistamist, jälgimist ja maandamist; toimuvad vähemalt neli korda protokoll liiget)  rahandusinformatsiooni töötlemist; aastas, erakorralisi  riskijuhtimise ja siseauditi tõhusust; koosolekuid viiakse läbi Osalejad: Posti Auditikomitee  konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande vastavalt vajadusele. siseauditi osakonna juhataja ja muud audiitorkontrolli protsessi; Annab Posti nõukogule ja kutsutud isikud.  vandeaudiitori sõltumatust ja tegevuse vastavust juhatusele soovitusi, teeb seaduse nõuetele. ettepanekuid ja võtab vastu otsuseid. 5 A S -I E EST I P OST KO NTSE R NI J UHT IMI SP ÕHIM Õ T TE D 5 liiget Posti esindamine ja igapäevane juhtimine Postile Korralised koosolekud Juhatuse (sh esimees ja 4 liiget) majanduslikult kõige otstarbekamal viisil pidades kinni toimuvad mitte harvem kui protokoll, nõukogu seaduslikest korraldustest. kaks korda kuus. Erakorralisi otsused Osalejad: Kontserni koosolekuid (sh kirjalikud juhtkond ja vajadusel Arutab juhatuse päevakorda esitatud teemasid: menetlused) viiakse läbi muud kutsutud isikud.  majandustulemused ja finantsprognoosid; vastavalt vajadusele.  tegevuskavad, tulemuskaardid ja aruanded;  teenustega seonduv; Juhatus  sisekorrad ja juhendid (normdokumendid);  kinnisvara ja transpordivahendite võõrandamine;  laenude andmine ja võtmine;  tütarühingutega seonduv;  muud juhatusele otsustamiseks suunatud küsimused. 5 liiget Initsiatiivkorras või kõrgemalseisvate organite otsuste või Igapäevane tegevus. Käskkiri (sh esimees ja 4 liiget) korralduste täitmiseks ühekordse või pidevalt toimuva igapäevase majandustegevuse juhtimine ja korraldamine. Vajadusel Juhatuse liikmed, Läti ja Posti igapäevane majandustegevusega seotud infovahetus. Koosolek toimuvad reeglina koosoleku Leedu tütarühingute üks kord nädalas, erakorralisi protokoll juhatuse liikmed ning koosolekuid viiakse läbi juhatuse poolt määratud vastavalt vajadusele. isikud Kontserni juhtkonna Postis väljastatavad volikirjad, sh üksusejuhtide volikirjad, Igapäevane tegevus. Tehingutega liikmed antakse tähtajalistena ning maksimaalne volikirja kehtivuse seotud Kontserni tähtaeg on üks kalendriaasta. dokumendid juhtkond Postis on töölepingute sõlmimiseks, muutmiseks ja (nt volikirjad, lõpetamiseks volituste andmise õigus üksusejuhi poolt kokkulepped, piiritletud osakonnajuhi tasandiga ja alla selle tasandi lepingud jne) volitamine ei ole lubatud. ja otsused Posti kontserni juhtkonna Initsiatiivkorras või kõrgemalseisvate organite otsuste või Igapäevane tegevus. Otsus liikmed korralduste täitmiseks ühekordse või pidevalt toimuva igapäevase majandustegevuse juhtimine ja korraldamine. Tütarühingu Posti juhatuse liige  Otsustab Tütarühingu juhtimisahela. Koosolek toimuvad mitte Koosoleku üldkoosolek harvem kui üks kord aastas, protokoll, 6 A S -I E EST I P OST KO NTSE R NI J UHT IMI SP ÕHIM Õ T TE D  Nimetab Tütarühingu nõukogu liikmed ja määrab nende erakorralisi koosolekuid ainuaktsionäri tasustamise määra. viiakse läbi vastavalt otsus  Nõukogu puudumisel nimetab juhatuse liikmed ning vajadusele. määrab nende tasustamise. Posti juhatuse liikmed ja Tütarühingu igapäevasest majandustegevusest väljuvad Koosolekud toimuvad mitte Koosoleku vajadusel muud kutsutud tehingud: harvem kui üks kord kolme protokoll, isikud  tehingud üle 60 000 euro; kuu jooksul, erakorralisi otsused  määrab juhatuse või tegevjuhi (direktori) ning nende koosolekuid viiakse läbi töötingimused ja soodustused; vastavalt vajadusele.  järelevalve juhatuse ja tegevjuhi üle; Annab soovitusi, teeb Tütarühingu  ettepanekute tegemine aktsionärile seoses strateegia, tütarühingu juhatusele, nõukogu aastaaruande, kasumi (kahjumi) katmise, tütarühingu tegevjuhile (direktorile) ja tegevusaruande ja tegevjuhi (direktori) tööga, aktsionäri(de)le ettepanekuid dividendide jagamisega; ja võtab vastu otsuseid.  ettepanekute tegemine tegevjuhile (direktorile) seaduste, põhikirja või nõukogu otsustega vastuolus olevate otsuste tühistamiseks;  muud nõukogu pädevuses olevad teemad. Koosoleku Tütarühingu juhatuse  Juhtimisalane pädevus tuleneb asukohamaa seadusest Korralised koosolekud protokoll, liige (nt tegevjuht) või põhikirjas toodud erisustega; toimuvad mitte harvem kui 2 otsused liikmed  Iseseisvalt tehingud kuni 60 000 eurot, v.a. korda kuus (v.a üheliikmeline investeeringud; juhatus). Erakorralisi Osalejad: vajadusel koosolekuid (sh kirjalikud Tütarühingu muud kutsutud isikud  Igapäevane tütarühingu juhtimine ja aruandlus vastavalt menetlused) viiakse läbi juhatus töö- või juhatuse liikme lepingule, ametijuhendile ja vastavalt vajadusele. kontserni sisereeglitele. Tütarühingu juhatuse Initsiatiivkorras või kõrgemalseisvate organite otsuste või Igapäevane tegevus. Otsus liige (nt tegevjuht) või korralduste täitmiseks ühekordse või pidevalt toimuva liikmed igapäevase majandustegevuse juhtimine ja korraldamine. LISA 2. ALALISED TÖÖGRUPID Töögrupp Liikmed Pädevus Töövorm ja sagedus Dokumendid 7 A S -I E EST I P OST KO NTSE R NI J UHT IMI SP ÕHIM Õ T TE D Komitee kooseisu määrab ja Vastavalt reglemendile: Koosolekud vastavalt Koosoleku selle muutmise kinnitab  klientidele krediidilimiidi kehtestamine ja muutmine; vajadusele, kuid mitte protokoll Krediidi- juhatus oma otsusega. harvem kui kaks korda kuus. komitee  võlgnevuste menetlemine ja sissenõudmiste Osalejad: vajadusel muud korraldamine; kutsutud isikud.  monitooring. Komitee kooseisu määrab ja Vastavalt töökorraldusele: Kirjalik menetlus, Koosoleku selle muutmise kinnitab  Omniva Grupi eetiliste käitumispõhimõtete täitmise koosolekud kord kvartalis või protokoll juhatus oma otsusega. jälgimine, nõustamine ja juhatusele ettepanekute vastavalt vajadusele Osalejad: vajadusel muud tegemine nende muutmiseks, sh kaasnevate kutsutud isikud. regulatsioonide kehtestamise ja tühistamise õigus;  Järelevalve töötajate, juhtide ja lepingupartnerite Eetikakomitee seaduspärase käitumise üle;  Arvamuse andmine töötajatele käitumise vastavuse kohta eetilistele käitumispõhimõtetele;  kollegiaalse seisukoha kujundamine eetiliste käitumispõhimõtete rikkumise või erinevast tõlgendamisest põhjustatud olukordade ja vaidluste puhul. 8
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel