Ainuaktsionäri otsus

AINUAKTSIONÄRI OTSUS Tallinn, 16.04.2024 nr 4 AKTSIASELTSI ÄRINIMI, REGISTRIKOOD JA ASUKOHT AS Eesti Liinirongid, registrikood 10520953, asukoht Vabaduse pst 176, Nõmme linnaosa, 10917 Tallinn, Eesti Vabariik AINUAKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nimel regionaalminister Madis Kallas Aktsiate/häälte arv: 67 108 aktsiat, igaüks nimiväärtusega 10 eurot, mis põhikirja punkti 3.2.2 alusel annab 67 108 häält Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv Kinnitades, et ainuaktsionärile on esitatud AS Eesti Liinirongid nõukogu poolt 04.04.2024. a (nõukogu koosoleku protokoll nr 184) heaks kiidetud aktsiaseltsi 2023. a majandusaasta aruanne (Lisa 1), vandeaudiitori auditi kokkuvõte (Lisa 2) ja nõukogu tegevusaruanne 2023. a majandusaasta kohta (Lisa 3); tutvunud AS Eesti Liinirongid 2023. a majandusaasta aruandega, vandeaudiitori otsusega ja aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud 2023. aasta tegevusaruandega; võttes aluseks riigivaraseaduse § 5 lõike 5, § 77 lõike 1 ja äriseadustiku § 278, § 298 lõike 1, § 2991 lõike 1, § 305 lõike 1 ning kooskõlas AS Eesti Liinirongid põhikirja punktiga 4.3.2 tehakse OTSUS 1. Kinnitada AS Eesti Liinirongid 2023. a majandusaasta aruanne. 2. Kinnitada, et AS-i Eesti Liinirongid jaotamata kasum seisuga 31.12.2023 summas 132 196 717 eurot, millest 2023. aasta puhaskahjum moodustas -4 191 143 eurot, jäetakse jaotamata. 3. Osaluse valitseja üldine hinnang aktsiaseltsi eesmärkide ja omaniku ootuste täitmisele 2023. aastal on hea. Äriühing on täitnud talle seatud avalikest huvidest tulenevaid ülesandeid ja tema tegevus vastab äriühingu asutamisel seatud peamistele eesmärkidele. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lisad: 1. AS Eesti Liinirongid 2023. a auditeeritud majandusaasta aruanne (bdoc); 2. Vandeaudiitori AS Eesti Liinirongid 2023. aasta lõppauditi kokkuvõte (pdf); 3. AS Eesti Liinirongid nõukogu 2023. a tegevusaruanne (asice). 2  MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2023 aruandeaasta lõpp: 31.12.2023 ärinimi: AS Eesti Liinirongid registrikood: 10520953 tänava/talu nimi, Vabaduse pst 176 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10917 telefon: +372 6737400 faks: +372 6737440 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.elron.ee AS Eesti Liinirongid 2023. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 21 Bilanss 21 Kasumiaruanne 22 Rahavoogude aruanne 23 Omakapitali muutuste aruanne 24 Raamatupidamise aastaaruande lisad 25 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 25 Lisa 2 Raha 28 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 29 Lisa 4 Varud 30 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 30 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 31 Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 32 Lisa 8 Kapitalirent 32 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 33 Lisa 10 Võlad töövõtjatele 34 Lisa 11 Eraldised 34 Lisa 12 Tingimuslikud kohustised ja varad 34 Lisa 13 Sihtfinantseerimine 35 Lisa 14 Aktsiakapital 36 Lisa 15 Müügitulu 36 Lisa 16 Muud äritulud 36 Lisa 17 Kaubad, toore, materjal ja teenused 36 Lisa 18 Mitmesugused tegevuskulud 37 Lisa 19 Tööjõukulud 37 Lisa 20 Intressikulud 37 Lisa 21 Seotud osapooled 38 Aruande allkirjad 39 Vandeaudiitori aruanne 40 2 AS Eesti Liinirongid 2023. aasta tegevusaruanne Üldine informatsioon AS Eesti Liinirongid (edaspidi ELRON) on Eesti riigile (100%) kuuluv ühistranspordiettevõte, mis korraldab Elroni kaubamärgi alt Eesti reisirongiliiklust. 2023. aastal kuulus ettevõte pool aastat Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse, alates 1.07.2023 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusalasse. Lisaks õigusaktidele reguleerib Elroni tegevust Eesti Vabariigiga sõlmitud reisijateveo avaliku teenindamise leping (edaspidi ATL), mille alusel toetab riik reisijatevedu raudteel. 2023. aastal teenindas Elron reisijaid kokku 16 liinil: elektrirongidega 6 liinil diiselrongidega 10 liinil Tallinn - Aegviidu Tallinn - Viljandi Tallinn - Riisipere - Turba Tallinn - Türi Tallinn - Paldiski Tallinn - Rapla Tallinn - Kloogaranna Tallinn - Tartu Tallinn - Keila Tallinn - Narva Tallinn - Pääsküla Tallinn - Rakvere Tartu - Jõgeva Tartu - Koidula - (Piusa) Tartu - Valga Tallinn - Pääsküla Liinivõrgu kogupikkus on 795 km, millest on elektrifitseeritud 225km kilomeetrit. Elroni rongiparki kuuluvad 20 diiselrongi (6 neljavagunilist, 8 kolmevagunilist ja 6 kahevagunilist) ja 18 elektrirongi (6 neljavagunilist ja 12 kolmevagunilist). 3 Elroni strateegia  Elroni strateegia lähtekohtadeks on omaniku ootused, Transpordi- ja liikuvuse arengukava ning ATL-iga võetud kohustused ministeeriumi ees. Omaniku ootused Elronile on sõnastatud ainuaktsionäri otsusega, milles märgitakse, et osaluse valitseja on ettevõtte riigivaraseaduse alusel klassifitseerinud valdavalt avalike eesmärkidega äriühinguks. Elroni kaudu soovib riik tagada kaasaegsetele tehnilistele normidele ja ohutusnõuetele vastava kvaliteetse avaliku reisijateveo teenuse avalikul raudteel.  Elronil on avalikku huvi kandvad eesmärgid, mille täitmisel peab äriühing esmajärjekorras lähtuma riiklikust transpordi arengukavast (Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035). Arengukava perioodil on eesmärk pakkuda uuel kvaliteeditasemel reisijateveo teenust avalikul raudteetaristul. Kasutusele võetakse varasemast tihedam, reisijate vajadustel põhinev sõidugraafik, eesmärgiga vähendada suuremate keskuste vahelist aegruumilist vahemaad, pakkuda mugavat liikumisvõimalust, vähendades seeläbi autokasutuse osakaalu. Lisaks on omanik seadnud Elronile eesmärgi toimida reisijateveo arengumootorina, võimaldades koondada sektorit hõlmav teadmine ning initsieerida uusi tehnoloogiaid ja äriideid. Vastutustundliku ettevõttena on eesmärk olla oma valdkonnas majandustegevusega tegelemisel efektiivne, täita riigi kehtestatud strateegilisi eesmärke vastavalt äriühingu suhtes kohaldatavatele seadustele, regulatsioonidele ja arengukavadele ning olla Eesti äriühingutele eeskujuks heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ning kõrge ärikultuuri poolest. Järgime vastutustundliku ühingujuhtimise põhimõtteid (ESG - Environmental, Social and Governance) ja integreerime need äriühingu igapäevategevusse, juhtimisse ja strateegiasse. E – keskkond • Keskendume fossiilsete kütuste osakaalu minimeerimisele. Meie elektrirongid kasutavad 100% roheenergiat. • Eesmärgistame energiakasutuse efektiivsuse tõstmist. Järgmise 4 aasta jooksul kasvab meie veerem 40% ja seda just keskkonnaefektiivsete elektrirongide näol. • Keskendume sorteerimata olmeprügi osakaalu minimeerimisele. • Tegutseme 99% paberivabalt ja pilvepõhiselt. S – sotsiaalne sfäär • Keskendume erivajadustega inimestele maksimaalselt mugava reisikeskkonna tagamisele. • Toetame oma töötajate tervist läbi regulaarsete tervisekontrollide ja sporditegevuse toetuse. • Korraldame töötajatele täiendkoolitusi ja toetame edasi õppimist. • Järgime soolist võrdõiguslikkust ja palgavõrdsust tasustamissüsteemide rakendamisel. G – juhtimine 4  • Lähtume kehtivast seadusandlusest ja regulatsioonidest, hea ühingujuhtimise tavast ning valdkonna eksperdina räägime kaasa regulatsioonide ja nõuete kaasajastamisel. • Järgime eetikakoodeksit ning kehtestame samad nõuded kõigile meie lepingulistele partneritele. Visioon Oleme reisija esimene valik Missioon Loome (Sulle) aega – viime Sind kohale kiiresti, turvaliselt ja mugavalt. Väärtused Kiirus Pakume kõige kiiremaid ühendusi sihtkohtade vahel, reageerime kiiresti nii klientide soovidele ja muredele kui töötajate tagasisidele. Toimetame tempokalt ning oleme seetõttu konkurentidest ees. Turvalisus Rong on kõige turvalisem liiklusvahend – meie sõidame iga ilmaga. Samas hoolime raudteeohutusest ja ka oma töötajate turvalisusest. Usaldusväärsus Meie sõiduplaanist kinnipidamine on üle 98% - viime Sind alati kohale. Täidame nii klientidele kui töötajatele antud lubadused, oleme ausad ja viisakad. Elron on hinnatud ja usaldusväärne tööandja. Kliendikesksus Oleme kliendi esimene valik, aitame kõikide murede korral nii rongis kui väljaspool. Arvestame klientide tagasisidet, et pakkuda võimalikult mugavat teenust. Keskkonnasõbralikkus Rongiliiklus on üks rohelisemaid transpordiliike. Meie elektrirongid sõidavad taastuvatest allikatest toodetud elektriga ning ka meie uued rongid saavad olema keskkonnasõbralikud elektrirongid. Elroni strateegilised eesmärgid  Elroni rong on reisija eelistatuim transpordivahend  Elron on kaasaegne ja oma tegemistes maksimaalselt efektiivne  Elron on kõrgelt hinnatud tööandja omas sektoris  Elron on eetiline ja keskkonnasõbralik 5 Elroni rong on reisija eelistatuim transpordivahend Rongireisijate arvu suurendamine on Elroni peamiseks eesmärgiks. Aastaks 2030 on soov kahekordistada reisijate arv ning teenindada aastas 15 miljonit reisijat. Selleks tuleb tagada kiire, turvaline, usaldusväärne, kliendi- ja keskkonnasõbralik teenus. Rongireisijate arvu kasvatamisega panustab Elron riigi transpordipoliitika prioriteetidesse, milleks on ühistranspordi kasutajate arvu suurendamine. 2023. aastal kasvas reisijate arv võrreldes 2022. aastaga 9%. Reisijate arv 2018-2023 (tuhat reisijat) 7 656 8 265 7 807 7 134 5 982 6 067 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2023. aastal jätkas reisirongiliiklus kiiret kasvu hoolimata eelmisel aastal toimunud ulatuslikest taristuremontidest, mis piirasid oluliselt võimalusi reisijaid teenindada kõikidel suundadel. Aastane reisijate arv on lähenemas pandeemiaeelsele rekordtasemele, kui 8,2 miljonit reisijat valis sõiduvahendiks rongi. Enam kasvas reisijate arv lääne- ja idasuunal ehk võrreldes 2022. aastaga 11%. Ida suunal kasvas reisijate arv vastavalt 6% ning edelasuunal 1%. Suurima kasutatavusega liinid on Tallinn-Paldiski (1 181 573 reisijat), Tallinn-Turba (1 177 765 reisijat) ja Tallinn-Aegviidu (989 338 reisijat). Aasta populaarseim kuu oli maikuu, kui rongiga reisiti 720 997 korral. Sündis ka uus reisijate päevarekord, kui 15. septembril sõitis päeva jooksul Elroni rongidega ühtekokku 30 631 reisijat. Senine rekord pärines 2022. aasta 10. juunist, kui päeva jooksul teenindasime kokku 28 951 reisijat. Reisijate arvu edasise suurendamise oluliseks eelduseks peame ühenduskiiruste jätkuvat kasvatamist sihtkohtade vahel ja sõiduplaani tihendamist kõikidel suundadel. Klienditeeninduse tase rongides on jätkuvalt suurepärane. 2023. aastal läbiviidud kliendirahulolu uuring näitas, et klientide üldine hinnang Elronile on positiivne ning rahulolu meie poolt pakutava teenusega on samuti kasvanud. Alates 2020. aastast kasutab Elron kliendirahulolu hindamiseks ka soovitusindeksit, mis 2023. aastal oli 59, aastal 2022. oli vastav näitaja 51. Rongide tehnilise töökindluse näitajad jäid 2023. aastal EMU veeremi osas kõrgele tasemele ja DMU näitajad olid tunduvalt paranenud tänu teostatud tarkvara muudatustele. Diiselrongide töökindluse tõstmiseks oli suveperioodiks tehtud mitmeid tarkvara parandusi koostöös rongide valmistajaga. Uuenduse käigus oli parandatud diiselmootorite ülekuumenemise kaitse ja hüdraulika süsteemi töö parameetrid, mis palavate 6 suveilmadega näitasid probleemide lahenemist. Samuti olid teostatud lükandsilla konstruktsiooni moderniseerimised, mis lahendasid seeriavead selle sõlmega. 2023 aastal oli edukalt läbi viidud hooldusintervallide optimeerimise projekt koostöös VR Fleetcare´ga (Soome), mis annab võimaluse suurendada rongide hooldusintervalle. Uute rongide soetamise osas oli oluliseks aastaks 2022. 2020. aastal sõlmitud uute rongide soetamise objektiks olevate rongide osas alustati esimeste vagunikerede koostamisega ja lisaks sõlmiti leping 10 täiendava koosseisu ostmiseks. 2023. aastal jätkus koosseisude tootmine. Elroni ülesandeks on jätkuvalt jälgida tootmise kvaliteeti ja vastavust meie ootustele. 2024. aasta jooksul alustatakse ettevalmistustega uute rongide Eestisse vastu võtmiseks ja katsetamiseks. Elroni initsiatiivil on kaasatud ka avalikkus, et kajastada Eesti reisirongiliikluse, kui ühistranspordi selgroo, olulist arengut ning viia tulevased reisijad kurssi uute rongidega juba tootmise staadiumis. Sõiduplaanist kinnipidamine on olnud Elroni oluline prioriteet. Kõikide rongide peale keskmine sõiduplaani täitmine 2023. aastal oli 98,6%, mis jäi väga napilt alla strateegilisele eesmärgile 98,75%. Eraldi rongitüüpide lõikes püsisid Elroni elektrirongid sõiduplaanis lausa 99,25% kordadest ning diiselrongid 97,68%. Hilinemiste põhjuste osakaalud kõikidest hilinemistest 28% Infra Tehniline 53% Muu 19% Ohutuse ja turvalisuse tagamine on Eloni prioriteet nii töökeskkonnas kui avalikul raudteel. Ohutuse valdkonna strateegilisteks eesmärkideks on raudteeõnnetuste ja napikate ennetamine. 2023. aastal leidis raudteel aset 19 õnnetusjuhtumit (2022:14), nendest 12 otsasõitu inimesele ja 7 kokkupõrget liiklusvahendiga. Mitme õnnetusjuhtumi puhul oli tegemist tahtliku tegevusega. Vahejuhtumeid registreeriti neli ja tõsiseid õnnetusjuhtumeid 2023. aastal aset ei leidnud. Napikaid registreeriti kokku 57. 7 Elron keskendub tööõnnetuste ja ohtlike olukordade ennetamisele, samuti töö- ja ohutuskultuuri parendamisele. Viimase aasta jooksul on tööõnnetuste arv kahjuks kasvanud, samas on aastaga suurenenud märkimisväärselt ka töötajate arv. Võrreldes 2022. aastaga, mil toimus viis tööajakaoga õnnetust, registreeriti 2023. aastal 10 tööõnnetust, millest kaheksa põhjustasid tööajakadu. Enamik tööõnnetusi juhtus klienditeenindajate kukkumiste tõttu rongis või libedatel välisterritooriumidel. Kukkumiste riski vähendamiseks oleme käivitanud tööjalanõude standardiseerimise. Töö- ja ohutuskultuuri edendamiseks oleme välja töötanud 5S tegevuskava aastani 2028, mille eesmärk on juurutada 5S põhimõtteid kõigis depoo operatiivruumides. 2023. aastal rakendasime süsteemi kolmes depoo ruumis. Elron on kaasaegne ja oma tegemistes maksimaalselt efektiivne Elroni tegevuskulud kaetakse riigieelarvest ja piletimüügitulust. Piletimüügitulu ületas 2023. aastal 21 miljoni euro piiri, mis on läbi aegade parim tulemus. Tõus eelmise aastaga võrreldes on 1,7 miljonit eurot (+9%). 2023. aastal piletihinnad ei muutunud, seega tulenes kasv nõudluse kasvust. Piletitulu 2018-2023 (tuhat eurot) 21 814 20 075 18 577 15 931 13 730 14 208 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Elroni 2023. majandusaasta äritulud kokku olid 59,46 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2022. aastaga 6%. Riigi toetus tegevuskulude katteks oli 2023. aastal 32,46 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2022. aastaga 7%. Diiselrongide kapitalirendiga kaasnevate kulude katmiseks eraldas riik 2023. aastal 5 miljonit eurot (-4% võrreldes eelmise aastaga). 8 Omatulu ja ärikulude suhte järkjärguline parendamine Ettevõtte strateegiliseks ambitsiooniks on katta oma tuludega maksimaalselt suur osa ettevõtte ärikuludest. Strateegias oleme näinud ette suhtarvu paranemise igal aastal. 2023. aastal oli omatulude osakaal 36%, mis paranes eelneva aastaga võrreldes ühe protsendipunkti võrra. Sellele aitas kaasa müügitulu kiirem kasv võrreldes ärikuludega. Omatulude/ärikulude suhe 2018-2023 36% 28% 32% 35% 36% 40% Ärikulud 100% 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Omatulu osakaal Ettevõtte ärikulud olid 2023. aastal 59,98 miljonit eurot, kasvades 2022. aastaga võrreldes 6%. Suurim osa kuludest (43%, 25,5 miljonit eurot) on seotud liiklemiseks vajalike infrastruktuuri kuludega (partnerid AS Edelaraudtee ja Eesti riigile kuuluv AS Eesti Raudtee). Energiahinnad normaliseerusid 2023. aastal, ning materjali ja energiakulud moodustasid ärikuludest 20% (11,67 miljonit eurot). Võrreldes 2022. aastaga oli energiakulude vähenemine 18%. 9  Finantsnäitajad ja suhtarvud 2023 2022 2021 Äritulud (tuh €) 59 425 55 830 47 744 EBITDA (tuh €) 6 221 5 556 5 275 Ärikasum/-kahjum (tuh €) -519 -832 -1 074 Puhaskasum/-kahjum (tuh €) -4 289 -4 844 -5 302 EBITDA marginaal (%) 10,5% 10,0% 11,0% Ärirentaablus (%) -0,9% -1,5% -2,2% Puhasrentaablus (%) -7,2% -8,7% -11,1% Omakapitali ja varade suhe (%) 61,5% 61,9% 65,9% Arvnäitajad 2023 2022 2021 2020 2019 Äritulud (tuh €) 59 460 55 830 47 744 43 525 46 359 EBITDA (tuh €) 6 221 5 556 5 275 5 137 5 563 Ärikasum/-kahjum (tuh €) -521,7 -832,4 -1073,8 -994,0 -1 Puhaskasum/-kahjum (tuh €) -4 291 -4 844 -5 302 -5 424 -5 172 EBITDA marginaal (%) 10,5% 10,0% 11,0% 11,8% 12,0% Ärirentaablus (%) -0,9% -1,5% -2,2% -2,3% 0,0% Puhasrentaablus (%) -7,2% -8,7% -11,1% -12,5% -11,2% Omakapitali ja varade 61,50% 61,94% 65,87% 68,66% 68,6% suhe (%) * EBITDA marginaal = EBITDA / Äritulud ** Ärirentaablus = Ärikasum / Äritulud *** Puhasrentaablus = Puhaskasum / Äritulud **** Omakapitali ja varade suhe = Omakapital / varad kokku 10 Vastavalt „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile” on riigi äriühingud kohustatud rakendama põhivara sihtfinantseerimise arvestuspõhimõtteid. Vastavalt nimetatud juhendi kohaselt kajastatakse tulu põhivara sihtfinantseerimisest tingimuste täitumisel. Ettevõte täitis tingimused 2013. aastal rongide soetamisel, mil kajastati tulu täies ulatuses ning tekkis suur jaotamata kasum. Edaspidiselt ei peegelda klassikaline kasumiaruanne ettevõtte põhitegevuse tulemit ega tegelikku majanduslikku seisu objektiivselt. 2023. aasta põhivara sihtfinantseerimise (riigi sihtfinantseerimisega soetatud põhivara kulum) mõju oli 4,727 miljonit eurot (2022: 5,044 miljonit eurot), mistõttu on korrigeeritud majandusaasta puhaskasum 2023. aastal 436 tuhat eurot (2022: 200 tuhat eurot). 11 Juhtimissüsteem 2023. aasta alguses võeti kasutusele uus Elroni integreeritud juhtimissüsteem (edaspidi IJS), mis liidab erinevad nõuded, äriprotsessid ja süsteemid ühtseks tervikuks. IJS lõimib erinevad valdkonnad ja nõuded ühte süsteemi, sh ohutusjuhtimissüsteemi ja veeremi hooldusele kohalduva ECM määruse, protsessipõhise juhtimise ja ESG põhimõtted ning mitmed teised nõuded. Jaanuaris 2023 tegi Elron taotluse ühtse ohutustunnistuse saamiseks ning juunis väljastati Elronile uus ühtne ohutustunnistus, mis näitab, et juhtimissüsteem vastab nõuetele. Järgnevatel aastatel on plaanis juhtimissüsteemi ja protsesse arendada ja teha IJS veelgi mugavamaks. 2023. aasta lõpus täiendati e-õppe keskkonda juhtimissüsteemi teemalise e-koolitusega. Riskide juhtimine Juhtimise osaks on riskide hindamine. Elronis juhitakse riske vastavalt riskijuhtimise korrale, mis määratleb riskijuhtimise korraldamise, rakendamise ja seire põhimõtted. Elron hindab igal aastal ettevõtteüleseid riske nende mõju ja avaldumise tõenäosuse kaudu. Elronis on kasutusel juhtimistarkvara PlanPro, mis võimaldab jälgida ettevõtte strateegiliste eesmärkide täitmist, siduda ettevõtte strateegilised eesmärgid osakondade eesmärkidega ning töötajate isiklike eesmärkidega. Lisaks võimaldab tarkvara siduda ettevõtte riskid nende maandamiseks vajalike meetmetega ning hallata nii riske kui ka riskidega seotud juhtumeid. Elronil on 2023 kokku hinnatud 100 riski (aasta varem 99). 2023. aastal üle-ettevõttelistes riskides olulisi muudatusi ei toimunud. Seoses uute Škoda rongide tulekuga Eestisse kirjeldati risk, kus Elroni veerem ja infrastruktuuri poolt rajatud taristu või ehitised ei sobi kokku või ei vasta nõuetele. 2023. aastal realiseerus korduvalt risk, mis mõjutab rongiliiklust ja teenuse toimimist, kus infrastruktuuriettevõtja poolt ei ole riskid piisavalt maandatud. Juhtunud on mitu raudteeõnnetust, kus rongi lähenedes autode ülesõidukohale automaatsignalisatsioon ei tööta või ei hakka tööle õigel ajal ning seetõttu kehtestati 39-le ülesõidule kiirusepiirang 60km/h. Väikese vedurijuhtide grupiga tehti viis intervjuud, et kaardistada inim- ja organisatsioonifaktorite mõju nende tööle. Iga inimese tegevus, sh eeskirjade järgimine, seadmete kasutamine, eriolukordade lahendamine, mõjutab omakorda raudteeohutust. Grupiintervjuu eesmärgiks oli tuua välja positiivsed ja negatiivsed tegurid ning olulisemad murekohad, mida tuleks lahendada esmajärjekorras. Tulemuste alusel koostatud tegevusplaani elluviimist alustati 2024. aastal. Finantsriskid Valuutarisk – ettevõtte kõik tehingud tehakse eurodes, mis maandab valuutariski. Intressid – rongide finantseerimisleping on sõlmitud fikseeritud intressiga kogu lepingu perioodiks, sellega on maandatud risk intressimäärade muutusele. Krediidirisk – ettevõtte kliendid tasuvad oma arved õigeaegselt. Arvete tasumist jälgitakse igapäevaselt ja võlas olevate klientidega võetakse koheselt ühendust. Ministeeriumile esitatakse aruandlus õigeaegselt, mis tagab, et sihtfinantseerimise tulu tegevuskulude katteks laekub aruande esitamise päevast 10 päeva jooksul. 12 Likviidsuse juhtimine – klientidele väljastatakse arved maksetähtajaga 10 päeva, ministeeriumilt laekub sihtfinantseerimise tulu 10 päeva jooksul aruande esitamisest. Sellega on tagatud võime täita oma kohustusi õigeaegselt. Elron on kõrgelt hinnatud tööandja omas sektoris Ettevõtte edukust saab hinnata väärtuse järgi, mida suudetakse oma klientidele ja töötajatele luua – olgu see siis kõrgetasemeline teenus või hea töökoht. Elroni eesmärk on olla hinnatud tööandja ning pakkuda meie töötajatele positiivset töökogemust. Elron seisab tööandjana hea selle eest, et ettevõtte kõiki töötajaid koheldakse õiglaselt ja ausalt ning neile on tagatud võrdsed arenguvõimalused kooskõlas töötaja pädevuse, kogemuse ja töösooritusega. Kõikides personaliprotsessides peame tähtsaks võrdõiguslikkuse tagamist ja diskrimineerimisest hoidumist. 2023. aasta lõpu seisuga oli töötajate arv (taandatud täistööajale) Elronis kokku 344,95 (2022: 308,7). Töötajate arv võrreldes varasema aastaga on suurenenud eelkõige seoses valmistumisega uute rongide käikuvõtmiseks aastatel 2024-2026, aga ka tulenevalt puhkeaja nõuete rakenduspraktika muutumisest. Vabatahtlik tööjõuvoolavus võrreldes aasta varasemaga vähenes oluliselt, jäädes 2023. aastal 7,7%-i tasemele (2022: 11,6%). Elron väärtustab töötajate tagasisidet oma töö ja ka organisatsiooni kohta tervikuna. Seetõttu viiakse iga kahe aasta tagant läbi üle-ettevõtteline töötajate rahulolu-uuring. Uuringute vaheaastal korraldatakse rahulolu pulsiuuring, et hinnata 12 kuu muutust töötajate üldises rahulolus. Pulsiuuringu kohaselt oli 2023. aastal oma tööga rahul või väga rahul kokku 82% töötajatest (2022: 81%). 2023. aastal viisime ellu 2022. aasta rahulolu- uuringu tulemusel kokkulepitud parendustegevusi. Elroni edu tagab optimaalne arv pädevaid töötajaid ja oma järelkasvu koolitamine. Soovime, et Elronis töötaksid parima erialase ettevalmistusega inimesed ja toetame igati oma töötajate tööalast ning isiklikku arengut. 2023. aastal oli keskmine koolitustundide arv töötaja kohta 18,3 tundi (2022: 14,8 tundi). 2023. a pöörasime erilist tähelepanu ettevõtte väärtustele. Toimusid kõigile töötajatele suunatud Väärtuste Päevad, mille eesmärgiks oli meelde tuletada Elroni väärtused, pakkuda võimalust ühiseks aruteluks teemal, milliseid väärtusi me töises suhtluses eelkõige hindame ning sõnastada ettepanekud valmivasse Elroni töötajate eetikakoodeksisse. Elroni üheks strateegiliseks eesmärgiks on parimate juhtimispraktikate rakendamine. Sellega seonduvalt käivitati 2023. aastal esma- ja keskastme juhtide arenguprogramm. Tegemist on 11 kuu jooksul toimuva ja kuuest moodulist koosneva koolitusprogrammiga, mis hõlmab endas klassikoolitusi, juhtimisega seonduvate ülesannete lahendamist, isikliku arenguplaani koostamist ning kogemuste vahetamist teiste ettevõtete juhtidega. Kasutame koolitamiseks üha enam digilahendusi ja näiteks ohutusalane juhendamine on suures osas viidud Elroni e-õppe keskkonda. Elron tegutseb muuhulgas koolituskeskusena, korraldades Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljastatud tegevusloa alusel vedurijuhi üldkoolitusi. Koolituse eesmärk on tagada vedurijuhtide järelkasv Elronis. 2023. aastal käivitati kaks vedurijuhi 13 üldkursust. Mais 2023 alustas vedurijuhi üldkursusel 9 vedurijuhi õpilast ja novembris 2023 12 vedurijuhi õpilast. Töötajatele suunatud väärtuspakkumise osana jätkas ettevõte 2023. aastal töötajate sporditegevuse toetamist Stebby keskkonna vahendusel. Kokku kasutas 2023. aastal sporditoetust 202 töötajat (2022: 155 töötajat). Lisaks sporditoetusele pakkus Elron töötajatele mitmeid erinevaid soodustusi, muuhulgas näiteks lisapuhkust, tasustatud vabad päevad olulise isikliku elu sündmuse puhul, kaks tervisepäeva aastas, puhkusetoetust ja 1. klassi mineva lapse vanemale toetust õppevahendite soetamiseks. Elronis on kauaaegne tava tunnustada aasta parimaid kolleege. 2023. aastal tõsteti esile Elroni väärtuste (kiirus, turvalisus, usaldusväärsus, kliendikesksus ja keskkonnasõbralikkus) kandjaid, tunnustuse pälvis 12 töötajat viies kategoorias. Samuti hindame kõrgelt pikaajalisi töösuhteid ja töötajate pühendumust, seetõttu täname iga- aastaselt kolleege, kellel jooksval kalendriaastal täitub tööjuubel Elronis. 2023. aastal tänasime staaźimärgiga 43 töötajat. Elron on eetiline ja keskkonnasõbralik Elroni strateegiliseks eesmärgiks on keskkonna ja kestlikkuse valdkonna eesmärgistamine ja sidumine ettevõtte igapäevategevustesse. Elroni elektrirongid ja 2023. aastast ka depoo kasutab energiaallikana 100% taastuvatest allikatest pärit elektrienergiat. Strateegiliseks ambitsiooniks oleme võtnud fossiilkütuste osakaalu minimeerimise, millele aitab oluliselt kaasa 2022. aastal sõlmitud veeremi hankeleping, mille kohaselt saabuvad perioodil 2024- 2026 Eestisse 16 uut täiselektrilist rongikoosseisu. Sellele lisaks oleme kaardistamas võimalusi olemasolevate diisel-elektriliste rongide ümberehituseks keskkonnasõbralikumale tehnoloogiale. Keskendume sorteerimata segaolmejäätmete koguse minimeerimisele soodustades sorteerimist ettevõtte töötajate hulgas nii tööruumides kui kodus. Töötajatele korraldatakse vastavaid koolitusi ning jälgime, et ettevõttes oleksid tagatud võimalused jäätmete liigiti kogumiseks. 2022. aastal sõlmisime lepingu KPMG-ga kelle abiga valmis 2023. aasta lõpus Elroni kestlikkuse teekaart. Koostööprojekti käigus viidi läbi olulisusteemade ja hetkeseisu analüüs, mille käigus arvutati ka KHG jalajälg. Projekti tulemina valmis jalajälje arvutusmudel, ESRS raporti raamistik, uued raporteeritavad mõõdikud ja teekaart. Selle abil saab Elron kommunikeerida oma ESG tegevusi, astuda järgmisi samme ESRS nõuetele vastava raporti koostamiseks CSRD direktiivist tuleneva aruandluskohustuse täitmisel ning prioritiseerida tulevasi investeeringuid. Eetiline tegutsemine on äritegevuse lahutamatu osa. 2022. novembris jõustus hangete läbiviimise korra versioon, mille lisaks on Elroni koostööpartneri eetikanormid (Code of Conduct). 14 2023. aasta olulisemad sündmused Jaanuar Elron.ee veebileht sai uue atraktiivse kujunduse Veebruar Algas ettevalmistus ESG eesmärkide konkretiseerimiseks ja paremaks sidumiseks ettevõtte strateegiaga ning kohustuslikuks raporteerimiseks 2025. aasta majandusaastaaruandes. Märts Võtsime esmakordselt osa üle-eestilisest „Hea teeninduse kuu“ kampaaniast Osalesime kahel tudengitele suunatud messil Inseneeria Karjääripäev ja Logistikaseminar Elektrikatkestuste maandamiseks soetasime diiselgeneraatori, et varustada liikluskorraldaja tööruumi toite, RLH toimimise ja tankurite töötamise Aprill Lõppes kliendikogemuse auditi esimene etapp Läksime depoos üle Roheenergiale Käivitus voodipesude vahetuse süsteem kõikides puhkeruumides üle Eesti Mai Elroni kommunikatsiooni- ja lobbystrateegia sai kaante vahele Alustas uus vedurijuhi üldkursus 9 vedurijuhi õpilasega Rongide valveks on paigaldatud lõppjaamadesse üle Eesti valvekaamerad, mis on ühendatud turvafirma juhtimiskeskusega. Juuni Alustasime Elroni mobiiliäpi arendustega Elronile väljastati uus ühtne ohutustunnistus Juuli 1. juulil tähistasime 10 aastat liinil suure rongide kontsertiga Balti jaamas Depoo tsehhides vahetati välja valgustus ökonoomsemate ja keskkonnasäästlikumate valgustite vastu. Vedurijuhi üldkursuse lõpetas 8 vedurijuhi õpilast Elron tutvustas meedias avalikkusele visioonettepanekut Tallinna ja lähiümbruse uutest raudteeliinidest (suundadena Viimsi, Kopli, Maardu, Saku), mis aitaksid lahendada liikuvuse kitsaskohti ning looksid eeldused rohelise rööbastranspordi võrgu laiendamiseks ning maanteede koormuse alandamiseks. August Saime heakskiidu vedurijuhi väljaõppe üldkoolituse muudatustele, millega ühendasime dubleerivaid aineid, vähendasime vaatluspraktikat ning vähendamise üldkoolituse tundide arvu 600 pealt 442 peale. Viisime läbi vedurijuhtide värbamiskampaania „Rong otsib juhti“ 4.-5. august toimusid Elroni suvepäevad Suvel said teostatud remondid Rapla, Türi, Viljandi puhkeruumides Klienditeenindajad läbisid viiest osast koosneva koolituse Erivajadusega kliendi toetamine rongis Viisime läbi uue rongiliikluse haldamise süsteemi hanke tarbeks globaalse turu-uuringu kaasates 29 pakkujat. September 20.09 täitus Elronis 99 tegutsemisaastat Toimus läänesuuna kampaania kiirrongide lansseerimiseks Tööd alustas Elroni klienditoe üksus 15  Esmakordselt toimusid Tallinnas Euroopa raudteeohutuse päevad, mille raames külastati Elroni depood Oktoober Tutvustasime avalikkusele uusi Škoda ronge Škoda tehases Ostravas Alustas esma- ja keskastme juhtide arenguprogramm, osalejateks 13 Elroni juhti Balti jaamas klienditoe keskuse kontoriruumide ja klienditeenindajate puhkeruumide avamine Seoses Tondi eritasandilise ristmiku ehitusega suleti Lääne-Harju suunal Balti jaama rongiliiklus perioodil 21-30.10.2023. Korraldasime edukalt ringi reisijate liikumised ning viimisime rongide hooldused üle Koplisse. November Algasid Elroni töötajate „Väärtuste päevad“ Käivitus uus vedurijuhi üldkursus 12 vedurijuhi õpilasega Valmis lastele suunatud tegelusvihik, mida rongides väikestele rongisõpradele eriolukordades anda Viisime läbi töötajate rahulolu-uuringu pulsiuuringu Detsember Toimus jõulukampaania (3.12-25.12) - põhisõnum “Tee jõulusõidud rongiga!” Viisime läbi klienditeenindajate värbamiskampaania „Reisijad juba ootavad“ Valmis sai Valga puhkeruumi remont Tunnustasime parimaid töötajaid - tunnustuse pälvis 12 töötajat viies kategoorias 2024. aasta plaanid 2024. aastal eeldame tugeva nõudluse püsimist. Taristuettevõte Eesti Raudtee AS plaanib 2024. aastal ida- ja kagu suunal ulatuslikke ehitus- ja remonttöid, mis avaldavad ajutiselt olulist negatiivset mõju ühenduskiirustele ja sõiduplaani stabiilsusele. Seeläbi hindame reisijate arvu kasvuvõimalusi nende suuna liinidel tagasihoidlikuks. Lääne ja edela suundadel olulise mõjuga taristuremonte ei ole, mistõttu eeldame olulist reisijate arvu kasvu eelkõige lääne suunal. 2024. aastaks prognoosime 8,4 miljonit rongireisijat, mis oleks senine rekord. 2024. aastal keskendume 2023. aastal läbi viidud klienditeekonna kaardistuse tulemusel selgunud kitsaskohtade vähendamisele ja likvideerimisele ning seeläbi teenuse kvaliteedi tõstmisele. Jätkuvad töökindluse tõstmisele suunatud tegevused, optimeerime rongide hooldus- ja remondiprotsesse ning jätkame 5S süsteemi juurutamisega Pääsküla hooldusdepoos. 2024. aasta jooksul saabuvad Eestisse 6 esimest uut Škoda elektrirongi. Rongide testsõidud ja esmane vastuvõtmine on plaanitud 2024. aastasse. Samuti on alanud ettevalmistused töötajate koolitamiseks nii uue veeremiga opereerimiseks kui ka selle hooldamiseks. Kavatseme uuendada ka Elroni sisekoolitussüsteemi ning võtta laiemalt kasutusele e-õppe keskkond kombineerituna klassikaliste koolitusmetoodikatega. Lisanduv veerem annab võimaluse 2025. aastast kasvata veomahtu. Esmajärjekorras plaanime veomahtu lisada suure nõudlusega Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva liinidele, kus rongide täituvus on kõrge. Veomahu kasvu võimaldamiseks oleme 2023. aastal 16 suurendanud vedurijuhi koolituse mahtu, ka 2024. aastal alustab uus vedurijuhi üldkursus, kuhu võetakse vastu kuni 10 vedurijuhi õpilast ja kuni 5 reservõppurit. Oleme alustanud Elroni uue depoo projekteerimist. Uue depoo asukoht on Soodevahe külas, Rae vallas ning see on planeeritud ühisdepoona koos Rail Balticu depoorajatistega. Pikema perspektiiviga projektidest osaleme aktiivselt liikuvusreformi töögrupis ning panustame Tallinna ringraudtee ja muude Tallinna ja selle lähiümbruse ühistranspordi atraktiivust mõjutavate arengute planeerimises. Hea ühingujuhtimise tava Riigivaraseaduse ja ettevõtte põhikirja alusel on Elronil kui riigi äriühingul kohustus rakendada äriühingu juhtimisel hea ühingujuhtimise tava (edaspidi HÜT) ning kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. Üldreeglina järgib Elron HÜT-i põhimõtteid mõne erandiga, mida on ka kirjeldatud (ja nimetatud mittejärgimise põhjus). Üldkoosolek Kuna 2023. aasta majandusaasta jooksul oli ettevõtte ainuaktsionäriks Eesti Vabariik, siis pole vajadust käsitleda aruandes HÜT-i ühe põhimõtte, milleks on tagada aktsionäride võrdne kohtlemine, järgimist. Ainuaktsionärile esitati tutvumiseks aktsiaseltsi majandusaasta aruanne koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega ja nõukogu aruanne 2022. majandusaasta aruande kohta. Korraline üldkoosolek kinnitas ettevõtte 2022. majandusaasta aruande. Ettevõte täidab HÜT nõuet ning üldkoosoleku juhatajaks ei valitud nõukogu esimeest ega juhatuse liiget. 2023. aastal deklareerisid juhatuse ja nõukogu liikmed, hangetega seotud spetsialistid, hankekomisjonide liikmed jt deklareerimise kohustusega töötajad tulenevalt ettevõttes kehtivast huvide konflikti vältimise korrast oma ärihuvid ja seotuse erinevate ühingutega, millega tagatakse töötajate toimingupiirangu võimaliku rikkumise ennetamine. Ettevõttes on efektiivselt toimiv siseauditi funktsioon, mille kohustusi täidab hankega väljavalitud teenusepakkuja KPMG Baltics OÜ. Siseaudit järgib oma töö korraldamisel audiitortegevuse seadust ja sellega seotud määruseid ning rahvusvahelisi siseauditeerimise kutsetegevuse standardeid. Siseaudiitori teenuse pakkujal on aruandluskohustus auditikomitee ees. Nõukogu Ettevõtte põhikirja kohaselt koosneb nõukogu kolmest kuni kuuest liikmest. Nõukogu liikme valib üldkoosolek kolmeks aastaks, lähtudes Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud nimetamiskomitee ettepanekust. Nõukogu liikmed valivad üldkoosoleku otsusega nimetatud nõukogu liikmete hulgast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tööd. 2023. aastal oli nõukogu neljaliikmeline ning tulenevalt nõukogu liikmete volituste tähtaegade saabumisest ja omanikuvahetusest muudeti 2023.a nõukogu koosseisu kahel korral. 2023.a alguses olid Elroni nõukogu liikmeteks Andres Allikmäe, Kalle Viks, Hindrek Allvee ja Andres Uusoja, alates 22.05.2023 oli nõukogu koosseisus Andres Allikmäe, Regina Raukas, Janno Luurmees ja Andres Uusoja ning alates 11.10.2023 kuni käesoleva hetkeni koosseisus Andres Allikmäe, Heddy Klasen, Janno Luurmees ja Andres Uusoja. 17 Nõukogu pädevus on määratletud äriühingu põhikirjas. Ettevõtte nõukogu korraldab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, osaleb ettevõtte tegevuse planeerimise ja juhtimise korraldamisel ning otsustab igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu tegutseb iseseisvalt ning ettevõtte ja aktsionäri huvides. Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. 2023. aastal toimus seitse nõukogu koosolekut ja üks otsus võeti vastu koosolekut kokku kutsumata. Kirja teel hääletamisel osalesid kõik nõukogu liikmed. Nõukogu koosolekutel kuulati ära juhatuse aruanded ettevõtte müügitulemuste, finantsseisundi ja äristrateegia kohta. Juhatus teavitas nõukogu kõigist olulistest asjaoludest ning küsis nõukogult nõusoleku tehingute tegemiseks, mille ühekordne või aastane maksumus ületas 400 000 eurot. Nõukogu otsustas igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute tegemise, milleks seaduse või põhikirja kohaselt on vajalik nõukogu nõusolek. Nõukogu päevakord ja materjalid saadetakse nõukogu liikmetele enne koosoleku toimumist, et nõukogu liikmetel oleks piisavalt aega oma seisukoha kujundamiseks koosolekul otsustamisele tulevates küsimustes. Nõukogu on moodustanud auditikomitee. Nõukogu moodustatud auditikomitee ülesanne on osaleda nõukogu nõustava organina järelevalvega seotud küsimustes, sh jälgida ja analüüsida rahandusinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust, raamatupidamise aastaaruande ja audiitorkontrolli protsessi, vandeaudiitori sõltumatust ja tegevuse vastavust nõuetele. 2023. aasta algusest kuni 31.10.2023 oli ettevõtte auditikomitee kolmeliikmeline ja auditikomitee koosseisu kuulusid Kalle Viks (esimees), Marko Roots ja Piret Kustasson. 01.11.2023 muutis nõukogu oma otsusega auditikomitee töökorda ja suurendas auditikomitee liikmete arvu neljani ning nimetas neljandaks auditikomitee liikmeks nõukogu liikme Andres Uusoja. Ainuaktsionär on kehtestanud nõukogu liikmete tasude määrad ja tasustamise korra, kusjuures nõukogu esimehele makstakse suuremat tasu. Nõukogu liikmetele, kes nõukogu koosolekul ei osale, nõukogu koosoleku toimumise kuu eest tasu ei maksta. Tasustamiskorra kohaselt makstakse lisatasu auditikomitee liikmeteks olevatele nõukogu liikmetele komiteede koosolekutel osalemise eest. Nõukogu liikmetele tulemustasu ega lahkumishüvist ei maksta. Igale nõukogu liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa avalikustatakse nõukogu tegevuse ülevaates. Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses ega kasuta äriühingule tehtud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ning lähtuvad oma tegevuses ettevõtte ja Eesti riigi kui omaniku huvidest. Nõukogu liikmed peavad rangelt kinni konkurentsikeelust ega osale ettevõtluses Elroniga samal tegevusalal. Juhatus Ettevõtte juhatus esindab ja juhib ettevõtte igapäevast majandustegevust iseseisvalt kooskõlas seaduste ja põhikirja nõuetega. Juhatus tegutseb majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, et tagada ettevõtte jätkusuutlik areng seatud eesmärkide kohaselt. Juhatus tagab, et ettevõte täidab kehtivaid õigusakte, ning korraldab kontrolli ja aruandlust. Põhikirja järgi võib ettevõtet kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse esimees eraldi ja teised juhatuse liikmed kahekesi ühiselt. Juhatuse esimehel eraldi ja teistel juhatuse liikmetel kahekesi ühiselt on ka edasivolitamise õigus. Juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad on piiritletud ning tööülesanded ja vastutus on kirjeldatud juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutes. 18 2023. aastal alguses kuulusid juhatuse koosseisu juhatuse esimehena Lauri Betlem ning juhatuse liikmena Riho Seppar. 31.03.2023 lõppesid juhatuse liikme Riho Seppar’i volitused. 24.04.2023 asus ametisse uus juhatuse liige Märt Ehrenpreis. Juhatuse liikmed ei tegutse ettevõtluses äriühinguga samal tegevusalal ega ole seotud kolmandate osapooltega, kes pakuvad ettevõttele teenuseid või kaupu. Juhatuse liikmete tasumäärad ja lahkumishüvitised sisalduvad juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutes, mille on nõukogu läbi arutanud ja kinnitanud. Juhatuse liikmetele täiendava tasu määramisel lähtub nõukogu ettevõtte majandustulemustest, arvestades konkreetse juhatuse liikme töö tulemuslikkust ja isiklikku panust püstitatud finants- ja tegevuseesmärkide saavutamisse. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu ning lahkumishüvitist võib juhatuse liikmele maksta üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist ja mitte rohkem kui liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses. Igale juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa avalikustatakse nõukogu tegevuse ülevaates. Elroni põhikirja punkti 4.4.10. alusel otsustab nõukogu juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja õigusvaidluste pidamise ning määrab selleks aktsiaseltsi esindaja. Lähtudes AS Eesti Liinirongid põhikirjast ning väljakujunenud töökorraldusest, teevad juhatus ja nõukogu tihedalt koostööd ettevõtte eesmärkide elluviimiseks. Teabe avaldamine Elron avaldab oma veebilehel teavet ainuaktsionäri kohta, juhatuse ja nõukogu koosseisu kohta ning nõukogu moodustatud auditikomitee koosseisu ning ülesannete kohta. Peale selle avaldatakse veebilehel reisijateveo eeskiri, ettevõtte põhikiri, huvide konfliktide vältimise juhend, isikuandmete töötlemise juhend, andmed audiitori kohta, üldkoosoleku otsused, nõukogu aruanded, hankeplaan, hangete läbiviimise kord ja hangete ajalugu ning majandusaasta aruanded. Samuti avaldatakse koos selgitustega kvartaalsed majandusaasta aruanded. Ettevõte avalikustab oma veebilehel teabe tema tegevust puudutavatest olulistest asjaoludest ja sündmustest. Veebilehel ei avaldata teavet üldkoosoleku toimumise kohta ega muid üldkoosolekuga seotud andmeid, ettepanekuid ega materjale, kuna äriühingul on vaid üks aktsionär, kellele edastatakse koos üldkoosoleku kokkukutsumise teatega ka päevakorras olevate küsimuste kohta otsuste vastuvõtmiseks vajalikud materjalid. Teave avaldatakse veebilehel peamiselt eesti keeles. Finantsaruandlus ja auditeerimine Elron koostab finantsaruanded vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile, mis lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Juhatuse koostatud 2023. majandusaasta aruannet auditeeris üldkoosoleku otsusega kinnitatud audiitorfirma Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers. Audiitorteenuse lepingu põhitingimused, (sh tasu, lepingu kehtivus, ajakava ja tööülesanded) on nõukogu heaks kiitnud. 19 Lauri Betlem Märt Ehrenpreis Juhatuse esimees Juhatuse liige 20 AS Eesti Liinirongid 2023. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 419 832 1 376 899 2 Nõuded ja ettemaksed 10 177 505 8 464 086 3 Varud 4 267 186 4 358 293 4 Kokku käibevarad 14 864 523 14 199 278 Põhivarad Nõuded ja ettemaksed 50 291 188 54 085 996 3 Materiaalsed põhivarad 149 690 617 152 063 910 6 Immateriaalsed põhivarad 108 873 4 603 7 Kokku põhivarad 200 090 678 206 154 509 Kokku varad 214 955 201 220 353 787 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 8 447 893 7 659 658 9 Eraldised 187 204 87 074 11,21 Kokku lühiajalised kohustised 8 635 097 7 746 732 Pikaajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 74 123 387 76 119 195 3,8,9,13 Kokku pikaajalised kohustised 74 123 387 76 119 195 Kokku kohustised 82 758 484 83 865 927 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 671 080 671 080 14 Kohustuslik reservkapital 67 108 67 108 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 135 749 672 140 593 490 Aruandeaasta kasum (kahjum) -4 291 143 -4 843 818 Kokku omakapital 132 196 717 136 487 860 Kokku kohustised ja omakapital 214 955 201 220 353 787 21 AS Eesti Liinirongid 2023. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2023 2022 Lisa nr Müügitulu 21 814 431 20 074 508 15 Muud äritulud 37 645 158 35 755 262 16 Kaubad, toore, materjal ja teenused -37 117 770 -36 737 349 17 Mitmesugused tegevuskulud -3 923 345 -3 208 280 18 Tööjõukulud -11 072 704 -9 182 683 19 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -6 742 179 -6 388 809 6,7 Muud ärikulud -1 125 252 -1 145 053 Kokku ärikasum (-kahjum) -521 661 -832 404 Intressitulud 12 948 1 385 Intressikulud -3 782 430 -4 012 799 20 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -4 291 143 -4 843 818 Aruandeaasta kasum (kahjum) -4 291 143 -4 843 818 Sealhulgas: Sihtfinantseerimisega kaetud varade kulum ja väärtuse 4 727 432 5 044 563 langus Aruandeaasta kasum (kahjum) sihtfinantseerimise 436 289 200 745 netomeetodi korral 22 AS Eesti Liinirongid 2023. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2023 2022 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) -521 661 -832 404 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 6 742 179 6 388 809 6,7 Muud korrigeerimised -36 028 688 -35 150 867 13 Kokku korrigeerimised -29 286 509 -28 762 058 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -1 466 396 -533 184 3,5 Varude muutus 91 107 -1 283 309 4 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 2 440 341 13 938 363 9,10 Makstud intressid -3 782 430 -4 012 799 20 Laekumised sihtfinantseerimisest 36 028 688 35 150 867 13 Kokku rahavood äritegevusest 3 503 140 13 665 476 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -4 473 155 -14 830 382 6 soetamisel Laekunud intressid 12 948 1 385 Kokku rahavood investeerimistegevusest -4 460 207 -14 828 997 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -3 547 783 -3 316 838 13 Laekumised sihtfinantseerimisest 3 547 783 3 316 838 13 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 0 0 Kokku rahavood -957 067 -1 163 521 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 376 899 2 540 420 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus -957 067 -1 163 521 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 419 832 1 376 899 2 23 AS Eesti Liinirongid 2023. a. majandusaasta aruanne Omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Kokku Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata kasum nimiväärtuses reservkapital (kahjum) 31.12.2021 671 080 67 108 140 593 490 141 331 678 Aruandeaasta kasum -4 843 818 -4 843 818 (kahjum) 31.12.2022 671 080 67 108 135 749 672 136 487 860 Aruandeaasta kasum -4 291 143 -4 291 143 (kahjum) 31.12.2023 671 080 67 108 131 458 529 132 196 717 Lisa 14 24 AS Eesti Liinirongid 2023. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon AS Eesti Liinirongid raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. AS Eesti Liinirongid, kui riigi tütarettevõte, lähtub ettevõtte aastaaruande koostamisel ka avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuetest. AS Eesti Liinirongid tehingupartnerikood (alates 31.12.2014) on 012305. Kasumiaruande koostamisel on kasutatud raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi 1. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse kassas olevat sularaha, nõudmiseni hoiuseid pankades, tähtajalisi hoiuseid tähtajaga kuni 3 kuud ja rahaturufondi osakuid, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha ekvivalendi mõistele. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja -kohustused ning mittemonetaarsed finantsvarad ja -kohustused,mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, hinnatakse aruandekuupäeval ümber eurodesse ametlikult kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna. Nõuded ja ettemaksed Ostjate laekumata summad kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, lähtudes laekumise tõenäosusest. Nõuded hinnatakse bilansis alla tõenäoliselt laekuva summani ning allahindlus kajastatakse bilansi kirjel „Ebatõenäoliselt laekuvad summad“. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Allahindluse summa kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruande kirjel „Muud tegevuskulud“. Kõiki muid nõudeid (laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest otsestest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varud on soetatud ettevõttesiseseks kasutamiseks. Varude kuludes kajastamisel ja bilansilise väärtuse arvutamisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud kajastatakse bilansis lähtudes sellest, kumb on madalam, kas nende soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases äritegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Inventuuri käigus selgunud seisma jäänud mittekasutatavad materjalid kantakse kuluks. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Põhivarana kajastatakse bilansis varad maksumusega alates 20 000 eurot ning kasutusega üle ühe aasta. Materiaalsed põhivarad võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb vara maksumusest ja kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Oma tarbeks valmistatud põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb tegelikest valmistamiskuludest. Parenduskulud, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele. Hoolduse ja jooksva remondiga seotud kulutused kajastatakse perioodikuluna. Ettevõtte veeremkoosseisu puhul on nõutud kapitaalremondi teostamine teatud kindla ajavahemiku järel. Nimetatud remondiga seotud kulud kapitaliseeritakse ja kajastatakse eraldi arvele võetud varaobjektina, mille amortisatsiooniperiood vastab remondi perioodilisusele (nt remont R5 - kolm aastat, R6 – kuus aastat). Kuna üks põhivaraobjekt võib koosneda erineva kasuliku elueaga osadest, on kasutusel komponentarvestus. Kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni oluline komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele, eeldusel, et see vastab materiaalse põhivara mõistele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha. Kui asendatava komponendi soetusmaksumus ei ole teada, hinnatakse mahakantavat maksumust lähtudes asendamise hetke 25 AS Eesti Liinirongid 2023. a. majandusaasta aruanne soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi. Põhivara amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust elueast. Maad ei amortiseerita. Materiaalsele põhivarale määratud amortisatsiooninormid vaadatakse üle, kui on ilmnenud asjaolusid, mis võivad oluliselt muuta põhivara või põhivaragrupi kasulikku eluiga. Hinnangute muutuste mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides. Immateriaalse põhivarana võetakse arvele kõrge maksumusega pikaajalise kasutuseaga tarkvaraobjektid, mida kajastatakse sarnaselt materiaalsele põhivarale. Kasutusel on amortisatsiooninorm 20% aastas. Vara väärtuse vähenemine. Igal aruandekuupäeval hindab ettevõtte juhtkond, kas on märke, mis võiksid viidata vara väärtuse langusele. Juhul kui on kahtlusi, mis viitavad varaobjekti väärtuse langemisele alla tema bilansilise väärtuse, viiakse läbi vara kaetava väärtuse test. Vara kaetav väärtus on võrdne kõrgemaga kahest näitajast: kas vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) või diskonteeritud rahavoogude põhjal leitavast kasutusväärtusest. Kui testimise tulemusena selgub, et vara kaetav väärtus on madalam tema bilansilisest väärtusest, hinnatakse põhivara objekt alla tema kaetavale väärtusele. Juhul kui vara väärtuse testi ei ole võimalik teostada üksiku varaobjekti suhtes, leitakse kaetav väärtus väikseima varade grupi (raha genereeriva üksuse) kohta, kuhu see vara kuulub. Vara allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kui varem alla hinnatud varade kaetava väärtuse testi tulemusena selgub, et kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, siis tühistatakse varasem allahindlus ning suurendatakse vara bilansilist maksumust. Ülempiiriks on vara bilansiline jääkmaksumus, mis oleks kujunenud arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Veeremi kasuliku eluea määravad kasutamise tehnilised tingimused ja hoolduse tehnoloogia. Elron on riigile kuuluv äriühing ning peab finantsaruandluses lähtuma avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist. Vastavalt sellele rakendatakse finantsaruandluse standardit ja ei tee varade väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 20000 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned 5-50 Rajatised 10-30 Veerem 3-35 Veeremi mootorid 5 Masinad ja seadmed 3-15 Muu põhivara 5 Rendid Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kapitalirendi alusel renditud vara kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas. Makstavad rendimaksed jagatakse finantskuluks ja kohustuse vähendamiseks. Finantskulud kajastatakse rendiperioodi jooksul. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Rentnikuna kajastatakse kasutusrendimaksed rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Rendileandjana kajastatakse kasutusrendimaksed rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Finantskohustised Kõik finantskohustised( võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldavad ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtustega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. pikaajaliste finantskohustiste korrigeerimine soetusmaksumuse arvestus toimub kasutades sisemise intressimäära meetodit. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Ettevõte moodustab eraldisi nende kohustuste osas, mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldise suuruse ja realiseerumisaja määramisel tuginetakse juhtkonna või vastava ala ekspertide hinnangutele. Eraldis kajastatakse juhul, kui ettevõttel on enne aruandekuupäeva tekkinud juriidiline või tegevusest tingitud kohustus, eraldise realiseerumine ressursside väljamineku näol on tõenäoline (üle 50%) ning eraldise suurus on usaldusväärselt määratav. 26 AS Eesti Liinirongid 2023. a. majandusaasta aruanne Eraldise realiseerumisega kaasnevaid kulutusi hinnatakse aruandekuupäeva seisuga ning eraldise suurust hinnatakse uuesti igal aruandekuupäeval. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt rohkem kui ühe aasta pärast, kajastatakse seda diskonteeritud nüüdisväärtuses. Diskonteerimisel võetakse aluseks sarnaste kohustuste suhtes turul valitsev intressimäär. Tingimuslikud kohustusteks klassifitseeritakse need kohustused, mille realiseerumise tõenäosus jääb alla 50% või mille suurust ei saa usaldusväärselt hinnata. Tingimuslike kohustuste üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustiseks, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Sihtfinantseerimine võetakse arvele saadud või saadava vara õiglases väärtuses. Tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse kasumiaruandes „Muu äritulu“ kirjel. Kohustuslik reservkapital Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või Põhikirja alusel. Reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist. Igal majandusaastal reservkapitali kantava summa otsustab Üldkoosolek. Reservkapitali kasutatakse kahjumi katmiseks, kui Üldkoosolek ei otsusta teisiti. Reservkapitalist ei või teha Aktsionäridele väljamakseid. Tulud Tulud kaupade ja teenuste müügist kajastatakse siis, kui müügitulu on usaldusväärselt määratav, tehingust saadava tasu laekumine tõenäoline ja olulised omandiga seotud riskid on läinud müüjalt ostjale. Intressitulu kajastatakse tuluna siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja selle suurus usaldusväärselt hinnatav. Kulud Kulude arvestus toimub tekkepõhiselt. Kõik aruandekuupäevajärgselt sissenõutavad, kuid aruandekuupäeval teadaolevad arvestusperioodi kuuluvad kulud kajastatakse arvestusperioodis. Puhkusetasude reserv Puhkusetasu on kuluna kajastatud kohustise tekkimise perioodil. Puhkusetasu reservi korrigeeritakse üks kord aastas – aruandeaasta lõpul. Väljateenitud puhkusetasu kajastatakse kasumiaruandes kuluna ning bilansis on võetud arvele lühiajalise kohustisena töövõtjate ees. Puhkusetasu reservis kajastub ka sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks. Maksustamine Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimiselt. Kehtiv maksumäär on 20%; tasumisele kuuluv maksusumma moodustab 20/80 netoväljamaksest. Maksustamissüsteemi eripära tõttu ei teki ajutisi erinevusi varade ja kohustuste maksustamisväärtuse ning raamatupidamislike jääkväärtuste vahel ning seetõttu ei teki ka edasilükkunud tulumaksuvarasid ja –kohustusi. Nimetatud seaduse alusel maksustatakse äriühingu poolt dividendidena ja muus vormis jaotamata kasum tulumaksumääraga mille määr 2018 a. oli 20/80 väljamaksetelt. 2019 a. regulaarselt makstavatele dividendidele kohalduva äriühingu tulumaksumäär on 14/86. Madalam maksumäär rakendub 1/3 2018. aastal väljamakstud dividendide suurusele summale, ülejäänud jaotamata kasumi tulumaksuga maksustamise määr on 20/80. Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna ning –kohustisena dividendide väljakuulutamise hetkel, sõltumata perioodist, mille eest dividendid välja kuulutatakse või millal dividendid tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksmisele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis tekiks, kui kogu vaba omakapital makstaks välja dividendidena, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades. Seotud osapooled 27 AS Eesti Liinirongid 2023. a. majandusaasta aruanne Osapooled on seotud juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Riigi, riigiraamatupidamiskohustuslase, kohaliku maavalitsuse ja avalik-õigusliku isiku aruannetes ei ole vaja avalikustada tehinguid teiste riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja avalik-õiguslike isikutega (v.a juhul, kui seda nõutakse vastava isiku tegevust reguleerivates seadustes või eeskirjades). AS Eesti Liinirongid käsitleb seotud osapooltena: • tegev- ja kõrgemat juhtkonda, • eelmises lõikes kirjeldatud isikute lähedasi pereliikmeid ja nendega seotud äriühinguid. Aruandekuupäevajärgsed sündmused. Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Korrigeerivad sündmused kajastatakse lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes. (Korrigeeriv sündmus on niisugune, mille mõju oli juba aruandekuupäeval olemas.) Mitte-korrigeerivate sündmuste mõju ei kajastata lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes, vaid avaldatakse lisades, juhul, kui nad on olulised. (Mitte-korrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludest.) Rahavoogude aruanne. Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil – äritegevuse rahavoogude leidmisel on korrigeeritud ärikasumit, elimineerides mitterahaliste tehingute mõju ja äritegevusega seotud käibevarade ja lühiajaliste kohustuste saldode muutused. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Kassa 8 704 8 864 Pangakontod 411 128 1 368 035 Kokku raha 419 832 1 376 899 28 AS Eesti Liinirongid 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 432 545 432 545 Ostjatelt 432 545 432 545 laekumata arved Maksude ettemaksed 745 537 745 537 5 ja tagasinõuded Muud nõuded 599 599 Intressinõuded 497 497 Viitlaekumised 102 102 Ettemaksed 1 671 013 1 671 013 Tulevaste 1 572 363 1 572 363 perioodide kulud Muud makstud 98 650 98 650 ettemaksed Saamata tegevuskulude 3 533 003 3 533 003 sihtfinantseerimine Saamata pv 54 085 996 3 794 808 23 325 112 26 966 076 8,9,13 sihtfinantseerimine Kokku nõuded ja 60 468 693 10 177 505 23 325 112 26 966 076 ettemaksed 31.12.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 366 917 366 917 0 0 Maksude ettemaksed 930 184 930 184 0 0 5 ja tagasinõuded Muud nõuded 562 562 0 0 Intressinõuded 19 19 0 0 Viitlaekumised 543 543 0 0 Ettemaksed 1 565 779 1 565 779 0 0 Tulevaste 1 531 133 1 531 133 0 0 perioodide kulud Muud makstud 34 646 34 646 0 0 ettemaksed Saamata tegevuskulude 2 052 861 2 052 861 0 0 sihtfinantseerimine Saamata pv 57 633 779 3 547 783 21 806 753 32 279 243 8,9,13 sihtfinantseerimine Kokku nõuded ja 62 550 082 8 464 086 21 806 753 32 279 243 ettemaksed Tulevaste perioodide kulud koosnevad taristu kasutuse tasude ettemaksetest infrastruktuuriettevõtetele. 29 AS Eesti Liinirongid 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Tooraine ja materjal 3 800 912 3 491 074 Varuosad 3 798 017 3 489 804 Piletikandjad 2 895 1 270 Ettemaksed varude eest 466 274 867 219 Ettemaksed tarnijatele 466 274 867 219 Kokku varud 4 267 186 4 358 293 2023. aastal varusid alla ei hinnatud. 2022. aastal tehti seisvatele varuosadele allahindlust summas 112 414 eurot. Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 745 537 0 930 184 0 Üksikisiku tulumaks 0 260 503 0 209 043 Erisoodustuse tulumaks 0 3 933 0 1 846 Sotsiaalmaks 0 575 897 0 489 905 Kohustuslik kogumispension 0 12 278 0 11 080 Töötuskindlustusmaksed 0 32 339 0 26 144 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 745 537 884 950 930 184 738 018 Lisa 3,9 30 AS Eesti Liinirongid 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja Transpordivahendid Muud põhivarad Lõpetamata Ettemaksed ettemaksed masinad ja projektid seadmed 31.12.2022 Soetusmaksumus 73 366 2 418 412 173 754 131 1 256 433 175 010 564 981 810 446 887 22 033 197 22 480 084 200 964 236 Akumuleeritud kulum 0 -1 216 081 -45 992 871 -1 139 382 -47 132 253 -551 992 0 0 0 -48 900 326 Jääkmaksumus 73 366 1 202 331 127 761 260 117 051 127 878 311 429 818 446 887 22 033 197 22 480 084 152 063 910 Ostud ja parendused 2 532 282 1 832 001 4 364 283 4 364 283 Amortisatsioonikulu 0 -114 507 -6 511 464 -63 791 -6 575 255 -47 814 -6 737 576 Ümberliigitamised 2 251 480 2 251 480 -2 251 480 -2 251 480 0 31.12.2023 Soetusmaksumus 73 366 2 418 412 175 440 442 1 256 433 176 696 875 981 810 727 689 23 865 198 24 592 887 204 763 350 Akumuleeritud kulum 0 -1 330 588 -51 939 166 -1 203 173 -53 142 339 -599 806 0 0 -55 072 733 Jääkmaksumus 73 366 1 087 824 123 501 276 53 260 123 554 536 382 004 727 689 23 865 198 24 592 887 149 690 617 Lisa 9 2023. a. kanti maha amortiseerunud põhivarad: transpordivahendid 565 167 eurot soetusmaksumuses. 2022.a. kanti maha amortiseerunud põhivarad: * masinad ning seadmed 294 616 eurot soetusmaksumuses * hinnati alla lõpetamata projekte 106 945 eurot soetusmaksumuses 11.03.2022.a. toimus suurem rongiõnnetus Ropka ülesõidul Külitsel, Tartumaal. Rongi jääkväärtus 2022. a. lõpu seisuga oli 2 725 454 eurot. Rongi remondi kulud hüvitab kindlustus. Rongi remont peaks valmis saama 2024.a. esimeses pooles. 31 AS Eesti Liinirongid 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara Lõpetamata projektid ja ettemaksed 31.12.2021 Soetusmaksumus 182 330 0 182 330 Akumuleeritud kulum -142 323 0 -142 323 Jääkmaksumus 40 007 0 40 007 Amortisatsioonikulu -35 404 0 -35 404 31.12.2022 Soetusmaksumus 182 330 0 182 330 Akumuleeritud kulum -177 727 0 -177 727 Jääkmaksumus 4 603 0 4 603 Ostud ja parendused 108 873 108 873 Amortisatsioonikulu -4 603 0 -4 603 31.12.2023 Soetusmaksumus 182 330 108 873 291 203 Akumuleeritud kulum -182 330 0 -182 330 Jääkmaksumus 0 108 873 108 873 2024.a. võetakse kasutusele Elroni mobiiliäpp, 2023.a. on arendustööde käigus tehtud ettemakseid summas 108 873€ Lisa 8 Kapitalirent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 31.12.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Veerem 54 085 996 3 794 808 23 325 112 26 966 076 6,75 EUR 2034 Kapitalirendikohustised 54 085 996 3 794 808 23 325 112 26 966 076 kokku 32 AS Eesti Liinirongid 2023. a. majandusaasta aruanne 31.12.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Veerem 57 633 779 3 547 783 21 806 753 32 279 243 6,75 EUR 2034 Kapitalirendikohustised 57 633 779 3 547 783 21 806 753 32 279 243 kokku Renditud varade bilansiline jääkmaksumus 31.12.2023 31.12.2022 Masinad ja seadmed 65 708 513 68 277 229 Kokku 65 708 513 68 277 229 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 2 670 050 2 670 050 0 0 Võlad töövõtjatele 693 881 693 881 0 0 10 Maksuvõlad 884 950 884 950 0 0 5 Muud võlad 11 534 11 534 Muud viitvõlad 11 534 11 534 0 0 Saadud ettemaksed 24 224 868 392 670 23 832 198 0 Tulevaste perioodide 392 670 392 670 0 0 tulud Muud saadud 23 832 198 23 832 198 0 ettemaksed Kapitalirendi võlg 54 085 997 3 794 808 23 325 113 26 966 076 3,8,13 Kokku võlad ja 82 571 280 8 447 893 47 157 311 26 966 076 ettemaksed 31.12.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 2 285 372 2 285 372 0 0 Võlad töövõtjatele 535 887 535 887 0 0 10 Maksuvõlad 738 018 738 018 0 0 5 Muud võlad 122 460 122 460 0 0 Muud viitvõlad 122 460 122 460 0 0 Saadud ettemaksed 22 463 337 430 138 22 033 199 0 Tulevaste perioodide 430 138 430 138 0 0 tulud Muud saadud 22 033 199 22 033 199 0 ettemaksed Kapitalirendi võlg 57 633 779 3 547 783 21 806 753 32 279 243 3,8,13 Kokku võlad ja 83 778 853 7 659 658 43 839 952 32 279 243 ettemaksed 33 AS Eesti Liinirongid 2023. a. majandusaasta aruanne Muud saadud ettemaksed on saadud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt ning Kliimaministeeriumilt uute hangitavate Škoda rongide makseteks. Lisa 10 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Lisa nr Töötasude kohustis 615 709 490 426 9 Puhkusetasude kohustis 78 172 45 461 9 Kokku võlad töövõtjatele 693 881 535 887 Lisa 11 Eraldised (eurodes) Moodustamine/korrigeerimine 31.12.2021 Kasutamine 31.12.2022 Töösuhtejärgne eraldis 73 416 0 0 73 416 Erakorraline kulueraldis 13 658 0 13 658 Kokku eraldised 73 416 13 658 0 87 074 Sealhulgas: Lühiajalised 73 416 13 658 0 87 074 Muud eraldised 73 416 13 658 0 87 074 Moodustamine/korrigeerimine 31.12.2022 Kasutamine 31.12.2023 Töösuhtejärgne eraldis 73 416 0 0 73 416 Erakorraline kulueraldis 13 658 113 303 -13 173 113 788 Kokku eraldised 87 074 113 303 -13 173 187 204 Sealhulgas: Lühiajalised 87 074 113 303 -13 173 187 204 Muud eraldised 87 074 113 303 -13 173 187 204 Lisa 12 Tingimuslikud kohustised ja varad (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Tingimuslikud kohustised Võimalikud dividendid 105 166 824 108 599 738 Tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 26 291 706 27 149 935 Kokku tingimuslikud kohustised 131 458 530 135 749 673 34 AS Eesti Liinirongid 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 13 Sihtfinantseerimine (eurodes) 31.12.2021 Laekunud Kajastatud Kajastatud varade 31.12.2022 kasumiaruandes soetusmaksumuses Nõuded Nõuded Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine 60 950 617 8 595 486 5 278 648 3 316 838 57 633 779 põhivarade soetamiseks Kokku sihtfinantseerimine 60 950 617 8 595 486 5 278 648 3 316 838 57 633 779 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sihtfinantseerimine 1 536 123 30 388 957 30 388 957 0 2 052 861 tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 1 536 123 30 388 957 30 388 957 0 2 052 861 tegevuskuludeks Kokku 62 486 740 38 984 443 35 667 605 3 316 838 59 686 640 sihtfinantseerimine 31.12.2022 Laekunud Kajastatud Kajastatud varade 31.12.2023 kasumiaruandes soetusmaksumuses Nõuded Nõuded Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine 57 633 779 8 595 486 5 047 703 3 547 783 54 085 996 põhivarade soetamiseks Kokku sihtfinantseerimine 57 633 779 8 595 486 5 047 703 3 547 783 54 085 996 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sihtfinantseerimine 2 052 861 32 461 127 32 461 127 0 3 533 003 tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 2 052 861 32 461 127 32 461 127 0 3 533 003 tegevuskuludeks Kokku 59 686 640 41 056 613 37 508 830 3 547 783 57 618 999 sihtfinantseerimine Kuni 30.06.2023. a. saadi sihtfinantseerimist Majandus - ja Kommunikatsiooniministeeriumist, alates 01.07.2023.a. seoses ministeeriumite allasutuste ümberjaotamisega Regionaal - ja Põllumajandusministeeriumist. 35 AS Eesti Liinirongid 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 14 Aktsiakapital (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Aktsiakapital 671 080 671 080 Aktsiate arv (tk) 67 108 67 108 Aktsiate nimiväärtus 10 10 Lisa 15 Müügitulu (eurodes) 2023 2022 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 21 814 431 20 074 508 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 21 814 431 20 074 508 Kokku müügitulu 21 814 431 20 074 508 Müügitulu tegevusalade lõikes reisijatevedu 21 814 431 20 074 508 Kokku müügitulu 21 814 431 20 074 508 Lisa 16 Muud äritulud (eurodes) 2023 2022 Lisa nr Tulu sihtfinantseerimisest 37 508 830 35 667 605 13 Trahvid, viivised ja hüvitised 61 175 23 356 Rendi- ja üüritulu 41 928 32 748 Vanametalli müük 18 932 10 747 Muud 14 293 20 806 Kokku muud äritulud 37 645 158 35 755 262 Lisa 17 Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes) 2023 2022 Tooraine ja materjal 2 502 932 2 665 922 Energia 9 163 965 11 510 486 Elektrienergia 1 961 277 3 032 145 Soojusenergia 109 914 164 403 Kütus 7 092 774 8 313 938 Taristu kasutustasud 25 450 873 22 560 941 Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 37 117 770 36 737 349 36 AS Eesti Liinirongid 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 18 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2023 2022 Üür ja rent 156 542 167 599 Mitmesugused bürookulud 223 180 198 797 Lähetuskulud 25 186 16 297 Koolituskulud 60 271 46 262 Riiklikud ja kohalikud maksud 5 985 5 985 Turunduskulud 390 113 244 109 Infotehnoloogia ja sideteenused 671 462 608 042 Kinnisvara hooldus 474 077 353 393 Personali- ja juriidilised teenused 406 623 232 625 Töötajatega seotud kulud 190 101 121 784 Transporditeenused 181 846 360 003 Väheväärtuslik vara 222 314 133 892 Kindlustus 374 890 291 414 Seadmete hooldus 383 998 268 310 Muud 156 757 159 768 Kokku mitmesugused tegevuskulud 3 923 345 3 208 280 Lisa 19 Tööjõukulud (eurodes) 2023 2022 Palgakulu 8 297 073 6 878 302 Sotsiaalmaksud 2 775 631 2 304 381 Kokku tööjõukulud 11 072 704 9 182 683 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 336 318 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 336 318 Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 8 8 Lisa 20 Intressikulud (eurodes) 2023 2022 Intressikulu kapitalirendilt 3 781 854 4 012 799 Muud intressikulud 576 0 Kokku intressikulud 3 782 430 4 012 799 37 AS Eesti Liinirongid 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 21 Seotud osapooled (eurodes) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes LÜHIAJALISED 31.12.2023 31.12.2022 Lisa nr Võlad ja ettemaksed Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise 73 416 73 416 11 mõju all olevad ettevõtjad Kokku võlad ja ettemaksed 73 416 73 416 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2023 2022 Arvestatud tasu 222 504 177 077 Isikliku auto kasutamise hüvitis 24 033 24 000 Juhtkonna lahkumise puhul makstav tasu on üles võetud eraldisena. 38  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE AS-i Eesti Liinirongid aktsionärile Arvamus Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt AS-i Eesti Liinirongid (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2023 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Mida me auditeerisime Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: - bilanssi seisuga 31. detsember 2023; - kasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; - rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; - omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja - raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Muu informatsioon Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aastaaruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates: - tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja - tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Pidades silmas auditi käigus saadud teadmisi ja arusaamu Ettevõttest ja selle keskkonnast, oleme lisaks kohustatud avaldama, kui oleme tuvastanud olulisi väärkajastamisi tegevusaruandes, millest saime teadlikuks enne käesoleva audiitori aruande kuupäeva. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Ettevõtte jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Ettevõtte finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: - tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; - omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Ettevõtte sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; - otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Ettevõtte jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Ettevõtte tegevuse jätkumise lõppemist; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. Janno Hermanson Vandeaudiitor, litsents nr 570 Kristiina Veermäe Vandeaudiitor, litsents nr 596 AS PricewaterhouseCoopers Tegevusluba nr 6 Tatari 1, 10116 Tallinn 22. märts 2024 Tallinn, Eesti  Eesti Liinirongid 2023 Lõppauditi tähelepanekud 27. märts 2024 AS Eesti Liinirongid Vabaduse pst 176 10917 Tallinn 27. märts 2024 Eesti Liinirongid 2023. aasta lõppauditi kokkuvõte Oleme teostanud AS-i Eesti Liinirongid 31. detsembril 2023 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aastaaruande auditi ning meil on hea meel esitleda Teile lõppauditi kokkuvõtet. Meie auditi lähenemine võttis arvesse ettevõtet mõjutavaid muutusi ja arenguid. Meie kommentaarid põhinevad meie auditi käigus tehtud tähelepanekutel ja on toodud alljärgnevalt. Teie soovi korral oleme meeleldi nõus nii antud aruandes kirjeldatud asjaolusid kui ka teisi meiepoolseid tähelepanekuid ja soovitusi Teiega arutama. Käesolevaga soovime kasutada ka võimalust, et tänada Teid ja Teie töötajaid meeldiva koostöö eest lõppauditi käigus. Lugupidamisega Janno Hermanson Kristiina Veermäe Kerli Kurg Vastutav vandeaudiitor Juhtivaudiitor Auditimeeskonna juht Eesti Liinirongid audit 2023 - lõppauditi tähelepanekud PwC Auditi ulatus ja maht Protsess ja auditi ulatus: ● Kokkulepitud sõltumatu vandeaudiitori aruande Eesti Liinirongid AS raamatupidamise aruandele esitasime 22. märtsil 2024, oluliste valdkondadega lõpetasime töö 21. märtsil 2024. ● Auditi olulisus ligikaudu 2% netovaradest (2,643 tuhat eurot), juhtkonnale ja auditikomiteele vea informeerimise piirmäär 132 tuhat eurot ● Auditi ajaline maht ligi 300 tundi + muudele protseduuridele lisanduv osa (korruptsioonivastaste meetmete rakendamise aruanne, Riigikontrollile saldoandmiku raport) ● Auditi käigus oleme määranud olulisemad riskid ning teostanud kindlustandvad protseduurid kõikide oluliste finantsaruande kirjete osas. Meie poolt tuvastatud kõrgendatud riski valdkond oli standardriskina rahvusvahelistest auditeerimisstandarditest juhtkonna poolsete kontrollimehhanismide eiramine. ● Meie tuvastatud auditi olulisemad riskid ja valdkonnad ning vastavalt planeeritud protseduurid ei erine sellest, mida esitasime vaheauditi käigus auditi plaani tutvustades. Eesti Liinirongid audit 2023 - lõppauditi tähelepanekud PwC 3 3 Auditi tulemus, tähelepanekud Märkuseta audiitori aruanne kinnitatud 22. märts 2024. Meie arvates kajastab Eesti Liinirongid AS raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Eesti Liinirongid AS finantsseisundit seisuga 31. detsember 2023 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Märkimisväärsed täiendused/korrigeerimised ettevõtte raamatupidamise aruandesse ja täiendavad kinnitused juhtkonna kinnituskirjas puudusid. Eesti Liinirongid audit 2023 - lõppauditi tähelepanekud PwC 4 4 Lõppauditi tähelepanekud Lõppauditis tuvastatud tähelepanekud Tähelepanek Soovitus Juhtkonna kommentaar Ettevõte on sõlminud kindlustuslepingud, mis Soovitame juhtkonnal hinnata olemasolevaid Ettevõte on aasta-aastalt veeremi kindlustuse katavad osaliselt vara hävimise kulud. Meile kindlustuslepinguid, võimalusi nende laiendamiseks maksimaalset hüvitismäära tõstnud (täna 12 milj. teadaolevalt on maksimaalne hüvitis summas, mis ning samuti seda tehes hinnata tehtavat kulu versus eur depoos ja lõppjaamas tulekahju korral). Nii ei kataks olukordi, kus depoos on korraga mitu võimalik risk, et kindlustusjuhtum võiks juhtuda. 2024. kui ka 2023. aastal läbi viidud kindlustuslepingute hangetele esitati veeremi tükki. kindlustuse osas üks pakkumine, mis vastas Arvestades ka lähitulevikus liinile tulevaid ronge ettevõtte poolt küsitud maksimaalsele hüvituspiirile ning sellest lähtuvalt olukordi, kus depoos võib (25 milj. eur depoos ja lõppjaamas tulekahju korral). korraga seista ajutiselt mitu rongi, võib juhtuda Antud pakkumise aastamaksumus oli 1,3 miljonit olukord, kus õnnetuse ja vara hävimise korral ei eurot, mis on ettevõtte kulustruktuuri arvestades kata kindlustus rongide hävimise kulusid. ebamõistlik summa. Võrdluseks varasem maksumus ja 2024. aastaks eelarvestanud kulu on suurusjärgus 300 teur. Ettevõte sõlmis 3 kuulise kehtivusega kindlustuslepingu sama maksimaalse hüvituspiiriga, mis oli eelmise perioodi lepingus (12 milj. eur depoos ja lõppjaamas tulekahju korral). Mai 2024 lõpuks on plaanis läbi viia täiendav riskide hindamine ja ettevõttele optimaalse kindlustustoote (kaitse, omavastutus, hüvitispiirid, maksumus) tingimuste määratlemine ning uue hanke planeerimine vastaval Eesti Liinirongid audit 2023 - lõppauditi tähelepanekud PwC 6 Vaheauditi tähelepanekute ülevaade Vaheauditi tähelepanek - aeglaselt liikuvad varud Tähelepanek Soovitus Juhtkonna kommentaar Lõppaudit 2023 Ettevõttel on seisuga 31. juuli 2023 Soovitame ettevõtte juhtkonnal: Elroni rongide varuosi hoitakse eraldi Ettevõttel on seisuga 31. detsember 2023 varusid summas 4 408 tuhat eurot (31. ● viia läbi detailne varude analüüs ladudes ning üle põhivara piirmäära varusid summas 4 267 tuhat eurot, millest detsember 2022 summas 4 358 tuhat tuvastamaks artikleid, mida ettevõtte varuosad võetakse põhivarana arvele varud summas 2 362 tuhat eurot on eurot). Nendest varude artikleid summas 2 ei plaani kasutada või mille rongile paigaldamise hetkest. juhtkonna hinnangul strateegilised. 154 tuhat eurot pole aasta jooksul kasutusvajaduse ajaraam ületab kasutatud (st puudub lao liikumine) ning tavalise äripraktika kogemuse, ning Suurima väärtusega varuosad on Elronile eeltoodu võib viidata nimetatud varude mis seetõttu vajaksid bilansis strateegilise tähtsusega ning nende kasutusele võtmise tõenäosuse täiendavat allahindlust; allahindlus ei ole mõistlik, kuna väärtus vähenemist. ● tuvastada varuosad, mille eeldatav ajas kas ei muutu või kasvab (turul ei kasutusiga on rohkem kui üks aasta pruugi selliseid varuosi enam saada olla või mida saab kasutada ainult ning vajadust on ajaliselt keeruline konkreetse põhivara objekti juures prognoosida). ning käsitleda neid materiaalse põhivarana (RTJ 4 § 12) Aastalõpu inventuuri käigus kaardistatakse ära, kas suurema laovarude hulgas on ümberhindamist vajavaid varusid ning millised neist varudest on mõistlik tõsta eraldi nn strateegiliste varude lattu (näiteks spetsiaalselt meie rongidele toodetud või pika tarneajaga varud), mille käibekiirus ongi tavapärasest väiksem. Vajalikud finantskanded tehakse 2023.aasta lõpu seisuga. Eesti Liinirongid audit 2023 - lõppauditi tähelepanekud PwC 8 © 2024 AS PricewaterhouseCoopers. Kõik autoriõigused kaitstud. “PricewaterhouseCoopers” viitab Eesti seaduste alusel asutatud ja tegutsevale äriühingule AS PricewaterhouseCoopers või kontekstist lähtuvalt teistele PricewaterhouseCoopers International Limited rahvusvahelise võrgustiku liikmetele, millest igaüks on eraldiseisev ja sõltumatu juriidiline isik. PwC on maailma suurim ärikonsultatsiooniteenuseid pakkuv organisatsioon, mille eesmärk on luua ühiskonnas usaldust ja lahendada olulisi probleeme. Oleme esindatud 152 riigis ja meie võrgustikku kuulub ligi 328 000 inimese, kes on pühendunud professionaalsete majandusharu eripära ja uusimaid rahvusvahelisi arenguid arvestavate Eesti Liinirongid audit 2023 - lõppauditi tähelepanekud finantsauditi, PwC raamatupidamise, maksu- ja juhtimiskonsultatsiooni ning õigusvaldkonna teenuste pakkumisele. Lisateavet PwC kohta saab aadressilt www.pwc.com. Rääkige meile, mis on teie jaoks oluline!  AS Eesti Liinirongid nõukogu aruanne 20 2 3 . aasta majandusaasta aruande juurde AKTSIASELTS: AS Eesti Liinirongid , registrikood 10520953 ASUKOHT : Vabaduse pst 176, Tallinn , Eesti Vabariik A INUAKTSIONÄR : Eesti Vabariik , keda esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister AKTSIAKAPITAL: 671 080 EUR AKTSIATE ARV : 6 7 108 aktsiat I ÜLEVAADE MAJANDUSAASTA TEGEVUSTEST AS Eesti Liinirongid (edaspidi ka Aktsiaselts) on 100% riigile kuuluv aktsiaselts , kes korraldab Eestis reisirongili iklust Elroni kaubamärgi alt . AS-i Eesti Liinirongid põhitegevusalaks on rei sijateveo korraldamine raudteel ning r eisijateveo teenust osutab aktsiaselts 2017. aastal riigiga sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel, mis kehtib perioodil 2018-2022. Novembris 2021 sõlmi s Aktsiaselts riigiga uu e raudtee reisijateveo avaliku teenindamise leping u perioodiks 2023-2032. 2023 ELRON PÄHKLIKOORES Bilanssimaht 21 5 ,0 mln € Omakapital 132 ,2 mln € Äritulud kokku 59 , 5 mln € Sh.omatulu 21 ,8 mln € / 36% Sh. Sihtfinantseering t egevus ek s 32 ,4 mln € Sh. Sihtfinantseering põhivara soetuseks 5 ,0 mln € Piletitulu reisija kohta 2,7 9 € Kogukulu reisija kohta 8,05€ Energiakulu reis ijakilomeetri kohta 184 kWh EbitD A 6 ,2 mln € Kulum 6,7 mln € Ärikasum/kahjum - 0, 5 mln € Korrigeeritud p uhaskasum/kahjum 0,4 mln € Rongid ( DMU+EMU ) 20 + 18 = 38 Elroni liinivõr gu kogupikkus 7 29 km Sh. EVR taristu ( 53 jaama ) 582 km Sh.elektrifitseeritud 225 km Sh. Edeleraudtee taristu ( 9 jaama ) 14 7 km Reisijate arv 7,8 mln Läbitud rongi kilomeetrid 5,8 mln km Liiklusgraafiku täitmine 98,77% Rongide töökindlus EMU 99 ,9% Rongide töökindlus DMU 99,6% Töötajate arv aasta lõpuks 346 Juhtimi s- ja kontrollisüsteem Aktsiaseltsi juhtimisel rakenda b juhatus H ea Ü hingujuhtimise T ava , arvestades riigivaraseadusest tulenevate erisustega . Tagatud on A ktsiaseltsi tegevusega seotud õigusaktide järgimine , nõuetekohane riskijuhtimine, isikute võrdne kohtlemine , finantsaruandlus ja teabe avalikustamine . Juhatuse ja nõukogu liikmed lähtuvad oma tegevuses A ktsiaseltsi huvidest, tagades õigusaktide s ja sisekorraeeskirjade s sätestatud nõuete täitmise. Aktsiaseltsi s toimib mitmeastmeline kontrollisüsteem , mis on piisav tagamaks võimalike kõrvalekal lete õigeaegset tuvastamist. Lisaks majandusaasta aruande kontrollimisele seadusega ettenähtud viisil (välisaudit) toimib A ktsiaseltsi s ka sisekontrollisüsteem. Sisekontrollisüsteemi komponentideks on muuhulgas: Põhikiri Sisekorraeeskiri Raamatupidamise sise-eeskiri Auditikomitee töökord Siseauditi põhimäärus Töötajate ametijuhendid Huvide konflikti vältimise juhend Aktsiaseltsis on moodustatud auditikomitee, kes tegutseb vastavalt oma töökorrale. Nõukogu kinnitab auditikomitee ettepanekul igaks kalendriaastaks siseauditite kava ning siseauditite tulemused ja parendusettepanekud raporteeritakse auditikomiteele ja nõukogule . Siseaudiitori teenust osutab aktsiaseltsile riigihanke tulemusel sõlmitud lepingu alusel KPMG Baltics OÜ. II JUHTORGANITE KOOSSEIS, TEGEVUS, TASUSTAMINE AS Eesti Liinirongid nõukogu on koostöös osaluse valitseja ga ning juhatusega Aktsiaseltsi tegevust korraldanud ja juhtinud ning selle üle järelevalv et teostanud lähtudes põhikirjast, äriseadustikust ja muudest nõukogu tegevust reguleerivate õigusaktide nõuetest. Nõukogu hinnangul ja parima teadmise kohaselt täidavad nii juhatus kui nõukogu korrektselt neile seaduse ja põhikirjaga antud ülesandeid ning tegutsevad ülesandeid täites A ktsiaseltsi huve järgides. Lähtudes väljakujunenud töökorraldusest teevad juhatus ja nõukogu tihedat koostööd ning juhatus informeerib ja kaasab nõukogu A ktsiaseltsi tegevuse seisukohalt oluliste küsimuste lahendamisse. J UHATUS Põhikirja kohaselt on j uhatuse l üks kuni kolm liiget, kes valitakse nõukogu poolt viieks aastaks. Juhatuse esimehe määrab nõukogu. 202 3 . a asta l oli AS-i Eesti Liinirongid juhatuse esimeheks Lauri Betlem ja juhatuse liikmeks Riho Seppar ( kuni 31.03.2023 ) . Seoses juhatuse liikme Riho Seppari ametilepingu korralise lõppemisega 31.03.2023 otsustas nõukogu detsembris 2022 viia läbi avalik konkurss ja sihtotsing juhatuse uue liikme leidmiseks ning valida värbamisprotsessi läbiviijaks Fontes PMP OÜ. Uueks juhatuse liikmeks valiti ja nimetati 2023 alguses Märt Ehrenpreis, kelle volitused algasid 24.04.2023. Juhatuse liikmetele 2023. aastal makstud brutotasud (EUR): Nimi Lauri Betlem Riho Seppar Märt Ehrenpreis Kokku Periood 01.01-31.12.23 01.01-31.03.23 24.04-31.12.23 Juhatuse liikme tasu 100 500.00 29 979.41 54 988,79 185 468.20 Tulemustasu 2022. a eest 21 376.00 15 660.00 37 036.00 Kokku (EUR) 121 876.00 45 639.41 54 988,79 222 504.20 Arvestades Aktsiaseltsi 202 2 . aasta üldiste eesmärkide täitmist ja head tööd keerulistes piirangutega majandu stingimustes , otsustas nõukogu a prillis 202 3 määrata 202 2 aasta eest juhatuse esimehele tulemustasu 90% kolme keskmise kuutasu suuruses summas ning juhatuse liikmele tulemustasu 90 % kolme keskmise kuutasu suuruses summas. Aktsiaseltsi 202 3 . aasta on kujune nud edukamaks ning hoolimata tööjõu- ja muude kulude kasvust on juhatuse tulemuskaardil kajastatud Aktsiaseltsi nii mõõdetavad kui ka tegevuspõhised tulemus eesmärgid valdavas osas täidetud. Nõukogu hindab juhatuse tegevuse 202 3 . aastal heaks. N ÕUKOGU Põhikirja kohaselt on n õukogul kolm kuni kuus liiget, kes valitakse üldkoosoleku poolt kuni viieks aastaks. 202 3 . aasta alguse seisuga olid nõukogu liikmeteks Andres Allikmäe (esimees), Hindrek Allvee ja Kalle Viks ( kõik volituste lõpptähtajaga 21.05.2023) , Andres Uusoja (volituste lõpptähtaj aga 13.07.2025 ). Volituste lõppemisel Hindrek Allveel ja Kalle Viksil , nimetati uuteks nõukogu liikmeteks Regina Raukas ja Janno Luurmees ( kolmeks aastaks ) . Järgnevaks kolmeks aastaks ( 6 kuud + 30 kuud ) pikendati kahe astmeliselt nõukogu esimehe Andres Allikmäe volitusi. Seoses AS Eesti Liinirongid omanikupoolse valitsemise siirdumisega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist Regionaal- ja Põllumajandus ministeeriumisse , kutsuti tagasi Regina Raukas ja nimetati uueks nõukogu liikmeks Heddy Klasen (kolmeks aastaks) . 2023 lõpu seisuga olid AS Eesti Liinirongid nõukogu liikmeteks Andres Allikmäe (esimees ) ja liikmed Andres Uusoja, Heddy Klasen ja Janno Luurmees. Nõukogu liikmed osalevad aktiivselt kõigil koosolekutel, panustavad Aktsiaseltsi juhtimisse ning avatud ja otsekohene suhtlus nii omavahel kui juhatusega võimalda b kiiret otsustamist vajavate küsimuste lahendamist sujuvalt ja konstruktiivselt. Nõukogu liikmed tegelevad avatud teemadega ja on haaratud ettevõtte infovälja ka koosolekute vahelisel ajal. Nõukogu koosseis on laiapõhjaline, kaasatud on nii era- kui avaliku sektori esindajad ning erinevad kompetentsid. Nõukogu esimees osaleb aktiivselt ka igapäevaselt, toetades juhatust olulistes teemades nõukogu koosolekute vahelisel perioodil. Kokku toimus 20 2 3 . aastal 7 nõukogu koosolekut ning lisaks võeti 1 otsus vastu kirjalikus menetluses koosolekut kokku kutsumata . Nõukogu koosolekutel annab juhatus regulaarselt ülevaate Aktsiaseltsi müügi- ja majandustulemustest, mis võimaldab Aktsiaseltsi nõukogul olla pidevalt kursis Aktsiaseltsi tulemustega ning vajadusel operatiivselt otsuseid vastu võtta. Nõukogu käsitles 202 3 . aastal toimunud koosolekutel järgmisi olulisemaid teemasid : Aktsiaseltsi 2030 strateegia arutelu ja strateegiadokumendi uuendamine ; Aktsiaseltsi 202 2 . aasta majandusaasta aruande ja nõukogu 202 2. a tegevuse ülevaate heaks kiitmine ja esitamine üldkoosolekule ; Perioodilised ülevaated müügi- ja finantstulemustest; Auditi komitee regulaarne kuulamine; Finantsplaani kinnitamine aastateks 2024-2027, sisendiks RES-i; Auditi komitee liikmete volituste pikendamine ( Marko Roots ) ja Auditi komitee Töökorraldus e muutmine 4-nda liikme lisamiseks ja tema nimetamine ( Andres Uusoja ); Siseauditi 2023 tööplaani kinnitamine; S iseauditi 202 4 . a riskipõhi s e tööplaan i kinnitamine ( KPMG Baltics ); Ülevaated kollektiivlepingu läbirääkimistest ametiühinguga; Organisatsiooni arendamine ja uute rekruteeritud võtmeisikutega kohtumine; Ülevaated kahesüsteemsete elektri rongi de ( Skoda Vagonka ) hanke hetkeseisust; Ülevaated uue hooldusdepoo rajamise projekti hetkeseisust Soodevahesse ; Tallinna ringraudtee rajamise hetkeseisust; Ülevaade EVR rekonstrueerimistööde hetkeseisust: Leedu /Läti initsiatiivist Balti reisirongiliikluse arendamisel; Juhatuse liikme vabastami ne ( Riho Seppar ); Uue juhatuse konkurssi läbiviimisest ja uue juhatuse liikme nimetami ne ( Märt Ehrenpreis ) ; Koostöö erinevate partnerite ja sidusrühmadega; Juhatuse liikmetele 202 2 . aasta eest tulemustasu määramine; Juhatuse 202 3 . a motivatsioonisüsteemi kinnitamine; Aktsiaseltsi 202 4 . aasta eelarve kinnitamine; IT võimekuse arendamine ja protsesside digitaliseerimine , R LH ( Rongiliiklushaldus ) tarkvara hanke seisust; Küberrünnaku tagajärgede likvideerimise kokkuvõte ja teenuse pakkuja ( Ridango ) kuulamine; Ülevaa ted riski- ja ohutusjuhtimise tegevustest; Ropka õnnetuse uurimise kokkuvõte; EVR-i taristu signalisatsiooni tõrgete uurimise kokkuvõtte ärakuulamine; Tartu – Riia Rongiliikluse projekti arutamine ja tegevuskava kooskõlastamine; Aktsiaseltsi maineuuringu ja töötajate rahulolu-uuringu tulemuste ülevaa te d; Hääletamist vajavates küsimustes jõudis nõukogu otsusele konsensuse alusel ja üksmeeles. Nõukogu liikmetele 2023. aastal makstud brutotasud: Nimi Tasu liik Summa (EUR) Periood Andres Allikmäe nõukogu esimehe tasu 12 000.00 01.01-31.12.23 Hindrek Allvee nõukogu liikme tasu 2 340.91 01.01-22.05.23 Regina Raukas nõukogu liikme tasu 2 363.64 22.05-11.10.23 Andres Uusoja nõukogu liikme tasu 6 000.00 01.01-31.12.23 Kalle Viks nõukogu liikme tasu 2 340.91 01.01-22.05.23 Heddy Klasen nõukogu liikme tasu 1 340.91 11.10-31.12.23 Janno Luurmees nõukogu liikme tasu 3 681.82 22.05-31.12.23 Kokku 30 068.19 Nõukogu liikmete osalemine 202 3 . aastal toimunud koosolekutel ja hääletustel: Toimumise kuupäev Nõukogu koosolek Andres Allikmäe Heddy Klasen Janno Luurmees Regina Raukas Hindrek Allvee Kalle Viks Andres Uusoja 01.02.2023 175 jah - - - jah jah jah 2 8.02.2023 176* jah - - - jah jah jah 0 5 .0 4 .202 3 1 77 jah - - - jah jah jah 31.05 .202 3 1 7 8 jah - jah jah - - - 21.06 .202 3 1 7 9 jah - jah jah - - jah 30.08 .202 3 1 80 jah - jah jah - - jah 01.11 .202 3 1 81 jah jah jah - - - - 21.12 .202 3 1 82 jah jah jah - - - jah * otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata A UD ITIKOMITEE Aktsiaseltsi nõukogu on moodustanud auditikomitee, mille eesmärgiks on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, audiitorkontrolli, sisekontrollisüsteemi toimimise, riskijuhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise osas. Komitee koos eis kasvas nõukogu 01.11.2023 otsusega nelja liikmeliseks . Kuna tekkis olukord, kus nõukogu ei olnud esindatud oma liikmega auditi komitees, siis nimetati 01.11.2023 auditi komitee neljandaks liikmeks nõukogu liige Andres Uusoja, volitustega 3 - ks aastaks. 31.05.2023 pikendas nõukogu oma otsusega ka audti komitee liikme Marko Rootsi volitusi järgmiseks kolmeks aastaks. 202 3 . a asta l olid a uditikomitee liikmeteks Kalle Viks (esimees), Marko Roots ja Piret Kustasson -Seilmaa ning novembris lisandunud Andres Uusoja. Auditikomitee liikmetele 2023. aastal makstud brutotasud: Nimi Tasu liik Summa (EUR) Periood Kalle Viks auditikomitee esimehe tasu 875 01.01.2023-31.12.2023 Piret Kustasson auditikomitee liikme tasu 1 000 01.01.2023-31.12.2023 Marko Roots auditikomitee liikme tasu 1 000 01.01.2023-31.12.2023 Andres Uusoja auditikomitee liikme tasu 125 01.11.2023-31.12.2023 Kokku 3 000 Aasta jooksul toimus 4 auditikomitee koosolekut . Koosolekutel ja otsuste vastuvõtmisel osalesid kõik auditikomitee liikmed. Auditikomitee koosolekutel osalesid regulaarselt juhatuse liikmed ja siseaudiitor (KPMG Baltics OÜ) ning vastavalt koosolekutel käsitletud teemadele ka finantsaudiitor (AS PricewaterhouseCoopers), ohutusjuht, finantsjuht ja teiste struktuuriüksuste juhid. Auditikomitee liikmetele anti ülevaateid äriühingus läbiviidud siseauditite ja finantsauditi tulemustest ning kavandatud ja ellu viidud parendustegevustest. Auditikomitee on kokku leppinud üldise töökorralduse, mille kohaselt vaadatakse regulaarselt igal kevadel üle äriühingu majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus, suvel toimub riskihindamise tulemuste ja maandusmeetmete arutelu, sügisel auditikomitee tööplaani ja siseauditi kava arutelu ning talvel vaheauditi tulemuste ja äriühingu järgmise aasta eelarve ülevaatus. Kaks korda aastas vaadatakse üle ohutusjuhtimise ja riskijuhtimise tegevuskava täitmine. Auditikomitee 2023. aasta tegevusplaan kinnitati auditikomitee 07.12.2022 toimunud koosolekul ning see on täidetud. Olulisemateks auditikomitee koosolekutel käsitletud teemadeks olid: Finantsarvestuse, -juhtimise ja -auditi valdkonnas: Äriühingu 2022 majandusaasta aruanne ning finantsaudiitori (PwC) lõpparuanne ja tähelepanekud; Finantsaudiitori (PwC) 2023. aasta vaheauditi aruanne ja tähelepanekud; Riskijuhtimise valdkonnas: Ohutusjuhtimise tegevuskava ja selle täitmine, operatiivkontrollide tulemused ja ohutusnäitajad; Riskijuhtimise tegevuskava ja selle täitmine; Riskihindamise tulemused ja riskide maandusmeetmed; Siseauditi valdkonnas: Siseaudiitori (KPMG) riskipõhine tööplaan ja selle täitmise ülevaade, siseauditi lõppenud töövõttude olulisemad tähelepanekud ning järeltegevuste seire. Lisaks tutvus auditikomitee Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseauditi osakonna poolt läbi viidud siseauditi „Avaliku reisijateveo toetus raudteel“ aruandega ning võttis selle teadmiseks. Siseauditi alase tegevuse lühikokkuvõte Siseaudit on sõltumatu, objektiivne kinnitus- ja nõustamistegevus, mille eesmärk on lisada väärtust ja parandada organisatsiooni tegevust, samuti anda objektiivset tagasisidet kokkulepitud juhtimis- ja kontrollisüsteemide tegeliku toimimise kohta. AS-ile Eesti Liinirongid osutab riigihanke tulemusel ning nõukogu 10.11.2021 otsuse alusel aastatel 2022-2024 siseaudiitori teenust KPMG Baltics OÜ. Poolte kokkuleppel võib lepingut pikendada samadel tingimustel veel üheks üheaastaseks perioodiks. Nõukogu poolt kinnitatud siseauditi tööplaani alusel viidi 2023. aasta jooksul läbi kolm kindlust andvat töövõttu ja üks nõuandev töö: Personalijuhtimise siseaudit Klienditeeninduse siseaudit Juhtimissüsteemi siseaudit kooskõla hindamiseks ISO 9001 nõuetega Toimepidevuse riskianalüüsi, plaani ja taastekavade nõuandev töö Siseaudiitorid on seisukohal, et AS Eesti Liinirongid juhtimis- ja kontrollisüsteem auditeeritud valdkondades toimib, kuid vaja on teha mõningaid täiendusi. Antud informatsioon on tehtud kättesaadavaks ka nõukogule ja juhatusele. Auditite läbiviimisel on siseaudiitorid järginud IIA rahvusvahelisi siseauditi standardeid ja eetikakoodeksit. Hinnangud Auditikomitee on oma tegevuses juhindunud audiitortegevuse seadusest ning selle alamaktidest. Auditikomitee tegevusele ei ole seatud mingeid piiranguid ja AS Eesti Liinirongid esindajad on kogu vajaliku ja soovitud informatsiooni meile kättesaadavaks teinud. Töö tulemusena kujunenud seisukohtadest ja nendega seotud ettepanekutest oleme jooksvalt teavitanud juhatust ja vajadusel nõukogu. Auditikomiteele teadaolevalt on rahandusinformatsiooni töötlemisega kaasnevate riskide maandamiseks rakendatud kontrolle, mis aruande koostamise hetkel on piisavad oluliste riskide realiseerumise ärahoidmiseks. Siseauditite ning finantsauditi teostamisega on audititega määratud ulatuses testitud nende toimimist ja auditikomiteele esitatud informatsiooni alusel teadaolevalt olulisi puudusi tuvastatud ei ole. Riskijuhtimise ja sisekontrollisüsteemi raamistik on äriühingus olemas ning auditikomitee hinnangul toimiv. Välise siseauditi piiratud ressurssi tõttu ei ole olnud võimalik kontrollida kõikide sisekontrollimehhanismide toimivust ega auditikomiteele selles osas piisavat kindlust anda. Lähtudes senise tegevuse ulatusest ja esitatud informatsioonist leiab auditikomitee, et äriühingu tegevus riskijuhtimise ja sisekontrollisüsteemi arendamisel on 2023. aastal olnud piisav. Siseauditi funktsioon on korraldatud nõuetekohaselt ja välise teenusepakkuja abil, auditikomitee käsitleb siseauditi töövõttude tulemusi ja jälgib regulaarselt siseauditi raportites sisaldunud soovituste rakendamist. Finantsauditi ehk konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli protsess on korraldatud nõuetekohaselt. Auditikomitee jälgib finantsauditi tulemusi ja tehtud tähelepanekute rakendamist. Hanke tulemusel valitud audiitorettevõtja (AS PricewaterhouseCoopers) ning teda esindav vandeaudiitor on sõltumatu ning auditikomitee parima teadmise kohaselt vastab nende tegevus finantsauditi läbiviimisel seaduse nõuetele. Auditikomitee hinnangul on audiitorkontrolli protsessi toimimine tagatud koostöös juhatuse ja finantsarvestuse eest vastutavate töötajatega. Auditikomiteele teadaolevalt on finantsauditi teostajale tehtud kättesaadavaks kogu hinnangute kujundamiseks vajalik informatsioon. Finantsauditi teostaja on osalenud auditikomitee koosolekul ja tutvustanud finantsauditi tulemusi ning juhatuse osavõtul selgitanud tekkinud tähelepanekute sisu, mõju ja antud soovitusi. Lähtudes esitatud informatsioonist leiab auditikomitee, et nii äriühingu juhatus kui ka finantsauditi teostaja on vajalikul tasemel kaasa aidanud ja taganud aastaaruande korrektse koostamise ja selle üle vajaliku audiitorkontrolli teostamise, mis annab auditikomiteele kindlust, et audiitorkontroll on piisav ja usaldusväärse iseloomuga. Auditikomitee liikmete osalemine 202 3 . aastal toimunud koosolekutel: Toimumise kuupäev Auditikomitee koosolek Kalle Viks Marko Roots Piret Kustasson Andres Uusoja 15.02.2023 6 7 jah jah jah - 28 .03.202 3 6 8 jah jah jah - 09.08.2023 69 jah jah jah - 08.11.2023 70 jah jah jah jah Aastatel 2022-2024 osutab riigihanke tulemusel ning nõukogu 10.11.2021 otsuse alusel Aktsiaseltsile siseaudiitori teenust KPMG Baltics OÜ. Poolte kokkuleppel võib lepingut pikendada samadel tingimustel veel üheks üheaastaseks perioodiks. A asta jooksul vii si d siseaudiitorid läbi neli kindlust andvat töövõttu : Aidata Elroni sõltumatu nõuandja rollis koostada Elroni toimepidevuse riskianalüüsi ja taasteplaane, lähtudes Business Continuity Institute „Good P ractice Guidelines“’i soovitustest ning hädaolukorra seaduse ja selle rakendusaktide nõuetest Anda hinnang motiveerimise, arendamise, teadmusjuhtimise ja koolitamise protsesside vastavusele sisemiste regulatsioonide nõuetele ning kooskõlale hea praktikaga. Anda hinnang klienditeeninduse (sh kliendipöördumiste käsitlemise) vastavusele sisemiste regulatsioonide nõuetele ning sellele, kuidas klienditeeninduse korraldus toetab Elroni eesmärkide saavutamist. Anda hinnang, kas Elroni juhtimissüsteemi kirjeldus ning seda toetav dokumentatsioon on kooskõlas ISO 9001 kvaliteedijuhtimisstandardis toodud olulisemate nõuetega. A uditikomitee on seisukohal, et Aktsiaseltsi kontrollikeskkond toimib, kuid vajab mõningaid täiendusi. Läbiviidud ja auditikomiteele esitatud finants- ja siseauditite ning muude kontrolltegevuste tulemustest lähtuvalt ei ole auditikomiteele teada ühtegi niivõrd kriitilist asjaolu, mis ohustaks sisekontrollisüsteemi mõjusust, majandustegevuse jätkuvust või põhjustaks mõne protsessi ja/või funktsiooni toimimise katkemise ja/või võiks avaldada olulist mõju Aktsiaseltsi majandusaasta aruandele. III ÜLEVAADE OMANIKU OOTUS TEGA KEHTESTATUD EESMÄRKIDE TÄITMISEST Strateegilised eesmärgid AS Eesti Liinirongid omamise eesmärk on tagada kaasaegsetele tehnilistele normidele ja ohutusnõuetele vastav kvaliteetne avalik reisijateveo teenus avalikul raudteel. AS Eesti Liinirongid on äriühing, millel on avalikku huvi kandvad eesmärgid. Avalikku huvi kandvate eesmärkide täitmisel peab äriühing esmajärjekorras lähtuma riiklikust transpordiarengukavast. Arengukava perioodil on eesmärk pakkuda uuel kvaliteeditasemel reisijateveo teenust avalikul raudteetaristul. Kasutusele võetakse varasemast tihedam, reisijate vajadustel põhinev sõidugraafik, eesmärgiga vähendada suuremate keskuste vahelist aegruumilist vahemaad, pakkuda mugavat liikumisvõimalust, vähendades seeläbi autokasutuse osakaalu. Lisaks seab omanik aktsiaseltsile Eesti Liinirongid eesmärgiks toimida reisijateveo arengumootorina, võimaldades koondada sektorit hõlmav teadmine ning initsieerida uusi tehnoloogiaid ja äriideid. Strateegilised eesmärgid on täidetud. Aktsiaselts tagab kaasaegse, ohutu ja kvaliteetse avaliku reisijateveoteenuse maksimaalse kättesaadavuse avalikul raudteel. Lähtudes transpordi ja liikuvuse arengukavast ning olemasolevast veeremipargist pakub aktsiaselts optimaalseimat võimalikku sõidugraafikut ja maksimeerib piletitulu ja reisijate arvukust teenindatavatel liinidel. Järgnevate aastate suurimad strateegilised eesmärgid on uute Skoda elektrirongide liinidele suunamine, uue kaasaegse depoo projekteerimine ja ehitamine Soodevahesse ning diiselrongide ümberehitamine sammhaaval aku energiaallikatele. Kõige suuremaks väljakutseks on kindlasti rongireisijate aastase numbri kahekordistamine. Finantseesmärgid Kasumlikkus Kuna AS Eesti Liinirongid ei tegutse vabal turul (tegutseb riigiga sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel) ja riigisisene avalik reisijatevedu raudteel ei ole Eesti tingimustes kasumlik tegevus (riik maksab iga-aastaselt avaliku liiniveo toetust), siis ootab riik omanikuna, et aktsiaselts tegutseks efektiivselt, ressursisäästlikult ja avaliku liiniveo tulud (piletitulu, avaliku liiniveo toetus ja muud tulud) ei oleks väiksemad kui avaliku liiniveo kulud. Akts i aseltsi majanduslikud e esmär gid on täidetud. P õhitegevuse tulem on positiivne, Aktsiaselts jätkusuutlik , tugeva bilanssi ja omakapitali ga ning oma tegevuse kavandamisel juhindub Aktsiaselts tegevuse efektiivsuse tõstmise, piletitulu osakaalu suurendamise ja vajaliku riikliku dotatsiooni osakaalu vähendamise eesmärkidest. Konservatiivsus Riigi kui omaniku ootus on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust keskmisest madalamate riskidega ja konservatiivse kapitalistruktuuriga. Arvestades suure avaliku huviga, panustab lisaks äriühingu põhitegevuse rahavoogudest tehtavatele investeeringutele ka riik omapoolselt projektidesse, mis on seotud eeskätt reisijateveo kvaliteetse teenusega. Kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid tuvastatud ning arvesse võetud. Optimaalse omakapitali proportsiooni koguvaradest määrab Rahandusministeerium „Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruandes“, millest äriühing finantsplaanide koostamisel peab lähtuma. Konservatiivsus e e esmärk on täidetud. Raha ndusministeerium on hinnanud AS-i Eesti Liinirongid omakapitali optimaalseks osakaaluks 6 0- 6 5%. 20 2 3 . aasta lõpu seisuga moodustas omakapital 6 1 , 5 % bilansimahust. Kõiki kavandatavaid investeeringuid analüüsitakse põhjalikult ning riske jälgi takse regulaarselt . Efektiivsus Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust efektiivselt ning ressursisäästlikult. AS Eesti Liinirongid peab tegelema aktiivselt reisijateveo teenuse kvaliteedi tõstmisega raudteel, et tagada seeläbi reisijate arvu kasv raudteel ning aktsiaseltsi tulude suurenemine. Efektiivsuseesmär k on täidetud läbi ressursisäästliku majandamise, arvestades tööjõukulude ja energiakulude kasvu. Piletihindade tõus kuni 10 % ja reisijate arvu märgatav kasv on võimaldanud kasvatada piletimüügitulu ning vähendada vajaliku riikliku dotatsiooni osakaalu Aktsiaseltsi tuludes. Omatulude osakaal oli 202 3 .a. 3 6 %, aasta varem 3 5 %. Omanikutulu Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik vabal turul opereerivad riigi äriühingud maksavad stabiilset omanikutulu (dividende). Kuna AS Eesti Liinirongid ei ole vabal turul opereeriv riigi äriühing, siis riik omanikuna ei oota äriühingult kapitalikulu tagasiteenimise ja iseseisva investeerimise võimekust ja peab võimalikuks/vajalikuks ettevõtte doteerimist. Aktsiaselts ei oma iseseisva investeerimise võimekust ega maksa riigile omanikutulu, kuid põhitegevuse tulem on positiivn e. IV NÕUKOGU ARVAMUS 2023.a. MAJANDUSAASTA ARUANDE KOHTA Lähtudes äriseadustiku § 333 lõikest 1 on AS-i Eesti Liinirongid nõukogu vaadanud läbi juhatuse poolt koostatud 20 2 3 . a. auditeeritud majandusaasta aruande ning selle heaks kiitnud . Nõukogu teeb Aktsiaseltsi ainuaktsionärile ettepaneku auditeeritud majandusaasta aruanne kinnitada ning katta aruande aasta puhas kahjum eelmiste perioodide jaotamata kasumi st , tegemata ainu aktsionärile väljamakseid. /allkirjastatud digitaalselt/ ____________________ Andres Allikmäe AS Eesti Liinirongid nõukogu esimees Kuupäev: 04.04.2024