Teie 22.03.2024 nr 24-03-22
Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) Meie 17.04.2024 nr 1.1-10.1/1073-7
[email protected]
Selgitus Eesti Kinnisvarafirmade
Liidu arvamuse kohta
seoses kinnisvara käibemaksuga
maksustamise sätete kavandatava
muutmisega
Austatud härra Rüütel
Arvestasime teie märkust ja täpsustasime eelnõud selliselt, et maksustatakse vaid ehitise
esmast võõrandamist esimese kasutusaasta jooksul. Antud täpsustus ei muuda eelnõu
eesmärki ega mõjuhinnangut.
Märgite, et ehitise maksustamine esimese kasutusaasta jooksul tekitab põhjendamatult
kõrgema maksukohustuse seaduskuulekatele maksukohustuslastele ja kavandatav muudatus
ei ole proportsionaalne.
Käibemaksu (lisandunud väärtuse maksu) põhimõte seisneb selles, et maksustatakse kaupade
võõrandamist ja teenuste osutamist ning nende tarbeks kaupade ja teenuste soetamisel
makstud käibemaksu saab oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata.
Seega põhimõtteliselt maksustatakse ettevõtte enda poolt lisatud väärtust (kasum ja
tööjõukulu). Ehitis on kaup, mida tuleb maksustada nagu igat teist kaupa. Seega ehitise
võõrandamise maksustamine aasta jooksul pärast selle kasutuselevõttu lähtub
käibemaksuarvestuse põhimõttest ning seega on proportsionaalne ja põhjendatud.
Märgite, et seaduse muudatuse vajadust põhjendatakse paljasõnaliselt maksupettuste
toimepanemisega. Maksupettustega võitlemine ei või olla paljasõnaline ega tuua kaasa
märgatavaid negatiivseid tagajärgi ausatele maksumaksjatele.
Eelnõu pigem toetab maksukuulekaid maksukohustuslasi, kuna parandab ettevõtete vahelist
konkurentsi. Üldjuhul uued ehitised võõrandatakse enne selle kasutuselevõttu ja
maksustatakse käibemaksuga. Maksuhalduri hinnangul ca 100 ettevõtet jätab uusehitise
käibemaksuga maksustamata põhjendades seda sellega, et ehitis on kasutusele võetud. Need
ettevõtted saavad käesoleva korra kohaselt konkurentsieelise võrreldes nendega, kes
uusehitist maksustavad.
Märgite, et põhivara kasutusele võtmisel sisendkäibemaksu osas ümberarvestuse tegemine
lähtuvalt sellest, milleks põhivara hakatakse kasutama, on sobimatu või ebaefektiivne meede
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
käibemaksu laekumise parandamiseks. Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks piisab vaid
sellest, et enne pikka eluruumi üüri teenust osutada üks kord majutusteenust.
Muudatus ei ole seotud üksnes maksupettuste vähendamisega. Eesmärgiks on seada
sisendkäibemaksu mahaarvamine sõltuvusse prognoosi asemel sellest, milleks põhivara
tegelikult kasutama hakatakse. Selline käibemaksuarvestuse kord, mis arvestab põhivara
tegelikku kasutamist, vastab rohkem käibemaksuarvestuse põhimõttele. Muudatus ei puuduta
neid isikud, kes hakkavad põhivara kasutama nii nagu nad prognoosisid. Samas muudatuse
tulemusena kaob ära motivatsioon prognoosida põhivara soetamist maksustatava käibe jaoks,
kuid tegelikult on plaanis see võtta kasutusse maksuvaba käibe jaoks. Seda, et prognoos ei
vasta tegelikkusele, on maksuhalduril väga raske tõendada. Samuti ka maksukohustuslasel
võib olla teatud juhtudel raske maksuhaldurile tõendada, milleks hakatakse põhivara
kasutama. Need probleemid oluliselt vähenevad, kui eelnõu kohaselt tehakse ümberarvestus
põhivara kasutusele võtmisel. Põhivara esmane kasutuselevõtt on esmane pidev eesmärgiline
tegevus, mitte üks majutustehing. Seaduse muudatus ei välista maksuhalduri kontrolli, küll
aga vähendab isikute ringi, kelle puhul tekib kontrollimise vajadus. Tõenäoliselt suur osa
maksukohustuslasi, kes prognoosi esitasid endale sobivalt, ei hakka esitama maksuhaldurile
valeandmeid põhivara tegeliku kasutamise kohta. Kuna kontrolliobjekte väheneb, siis
maksuhaldur saab vähesematele objektidele suuremat tähelepanu pöörata, sealhulgas
kontrollida lühiajalisi esmaseid maksustatavaid tehinguid.
Pöörate tähelepanu, et eelnõu jätab lahendamata erikohtlemised sõltuvalt sellest, kas tegu on
raamatupidamislikus mõttes põhivaraga või kinnisvarainvesteeringuga (RTJ 5 vs 6).
Need ei vaja erikohtlemist. Kinnisvarainvesteering on samuti raamatupidamise seaduse
kohaselt põhivara. RTJ 5 käsitab materiaalset ja immateriaalset põhivara ja RTJ 6 kinnisvara
investeeringut. Mõlemad juhendid käsitavad põhivarasid.
Antud muudatused ei ole seotud tehingutega, mida üldjuhul ette planeeritakse ning seega need
muudatused ei vaja pikka jõustumisaega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erle Kõomets
maksu- ja tollipoliitika osakonna juhataja
Sirje Pulk 5885 1469
[email protected]
2