Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendi muutmine

Krediidiasutused ja välisriigi krediidiasutuste filiaalid Elukindlustusandjad ja välisriigi elukindlustusandjate filiaalid 16.04.2024 nr 4.11-3.1/2220 Investeerimisühingud Fondivalitsejad1 Makseasutused ja e-raha asutused Krediidiandjad ja -vahendajad Eesti Pangaliit Eesti Kindlustusmaaklerite Liit Eesti Kindlustusseltside Liit Eesti Liisinguühingute Liit MTÜ FinanceEstonia Audiitorkogu Rahapesu Andmebüroo Rahandusministeerium Eesti Pank Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendi „Krediidi- ja finantseerimisasutuste organisatsiooniline lahend ning ennetavad meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks“ muutmine Lugupeetud esindaja Teavitame Teid, et Finantsinspektsiooni juhatus otsustas 08.04.2024. a otsusega nr 1.1-7/58 muuta Finantsinspektsiooni juhatuse 26.11.2018. a otsusega nr 1.1-7/172 kehtestatud soovituslikku juhendit „Krediidi- ja finantseerimisasutuste organisatsiooniline lahend ning ennetavad meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks“ (edaspidi Juhend) ning anda see välja uues sõnastuses. Finantsinspektsiooni seaduse (edaspidi FIS) § 3 kohaselt teostab Finantsinspektsioon riiklikku finantsjärelevalvet finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse suurendamise, süsteemsete riskide vähendamise ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele kaasaaitamise eesmärgil, et kaitsta klientide ja investorite huve nende vahendite säilimisel ning seeläbi toetada Eesti rahasüsteemi stabiilsust. FIS § 57 lg 1 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus välja anda soovitusliku iseloomuga juhendeid finantssektori tegevust reguleerivate õigusaktide selgitamiseks või finantsjärelevalve subjektide suunamiseks. Juhendi eesmärk on anda krediidi- ning finantseerimisasutustele soovituslikke selgitavaid juhiseid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse nõuete rakendamisel, et tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks ning suurendada seeläbi ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust. Finantsinspektsiooni juhatuse 26.11.2018. a otsusega nr 1.1-7/172 kehtestatud Juhendi redaktsiooni aluseks olevad õigusaktid ning rahapesu ja terrorismi rahastamise riski- ja ohuhinnangud on ajas muutunud ning Finantsinspektsiooni juhatuse otsustega on pärast Juhendi kehtestamist 26.11.2018 soovituslike juhenditena välja antud mitmeid Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse suuniseid. Eeltoodust tulenevalt oli Juhendi 1 Välja arvatud kogumispensionide seaduse tähenduses kohustusliku pensionifondi valitsemisel. muutmise eesmärk kehtestada see uues ajakohastatud redaktsioonis, et tagada Juhendi vastavus kehtivatele rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuetele. 05.10.2023 edastas Finantsinspektsioon muudetud Juhendi tutvumiseks turuosalistele, Eesti Pangaliidule, Eesti Kindlustusmaaklerite Liidule, Eesti Kindlustusseltside Liidule, Eesti Liisingühingute Liidule, MTÜ-le FinanceEstonia, Audiitorkogule, Rahapesu Andmebüroole, Rahandusministeeriumile ja Eesti Pangale. Novembris 2023 laekus turuosalistelt jt arvukalt kommentaare ja ettepanekuid, mille alusel tehti Juhendis täpsustusi (vt täiendavalt käesoleva kirja lisas 1 toodud kommentaaride tabel). Lisaks on arvestatud ka turuosaliste poolt esitatud mitmeid tehnilist laadi märkuseid. Juhend on kättesaadav Finantsinspektsiooni veebilehel (https://www.fi.ee/sites/default/files/2024-04/Krediidi- %20ja%20finantseerimisasutuste%20organisatsiooniline%20lahend%20ning%20ennetavad%20meetmed%20A ML%20t%C3%B5kestamiseks_KINNITATUD.pdf). Juhend jõustub 01.05.2024. Juhendi uue redaktsiooni jõustumisega muutub kehtetuks Finantsinspektsiooni juhatuse 26.11.2018. a otsusega nr 1.1-7/172 kehtestatud Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendi „Krediidi- ja finantseerimisasutuste organisatsiooniline lahend ning ennetavad meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks“ redaktsioon. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Andre Nõmm juhatuse liige Lisa: Kommentaaride tabel Annabel Teetamm 668 0532 [email protected] 2/2  Kommentaaride võrdlustabel Kommenteeritav Kommentaar Finantsinspektsiooni selgitus osa (paragrahvi number) 2.2 Juhend võiks sisaldada info, kuidas see kohaldub juhul, kui teenust osutatakse piiriüleselt (sh läbi Selgitatud. Juhendi kohaldamisala on agendi) välisriigis (teenuse nn passportimine), kus ollakse kohustatud subjektiks, kuigi kontoteabe selgelt määratletud Eestis teenuse teenust pakkuvad makseasutused näiteks seda hetkel Eestis ei ole. Kas siis tuleb juhenduda pakkumisega. Finantsinspektsioon ei saa välisriigi vastavtest juhendist? oma pädevusest tulenevalt sisustada teise riigi rahapesu ja terrorismi rahastamise nõudeid, samuti võivad need riigiti varieeruda. 2.3.8 Juhendi punkt 2.3.8. „Rahapesu ja terrorismi rahastamisele riskide tuvastamiseks ja juhtimiseks Mittearvestatud. Kõnealune juhendi punkt võib teatud asjaoludel olla vajalik kohaldada juhendist erinevaid või täiendavaid meetmeid /…/“. määratleb üldise aluse juhendist erinevate Selgitame, et peame vajalikuks rahapesu riskide maandamisel põhimakseteenuse osutamisel või täiendavate meetmete kohaldamiseks. täpsustada, millised on lubatavad erinevad või täiendavad meetmed tootepiirangute kontekstis. Selliste meetmete ammendava või näitliku Sellest tulenevalt palume Finantsinspektsioonil nii antud küsimust kui ka soovimatu de-riskimise loetelu kehtestamine ei ole otstarbekas vältimiseks kasutatavate sihipäraste piirangute osa reguleerida kas soovitusliku juhendi „Nõuded ega võimalik. Piirangute lubatavust on põhimakseteenuse osutajale“ või käesoleva juhendi kaudu. käsitletud nii EBA suunistes AML riskide juhtimise poliitika ja kontrolli kohta finantsteenustele juurdepääsu andmisel kui Finantsinspektsiooni soovituslikus juhendis „Nõuded põhimakseteenuste osutajatele“. Arvestatud osaliselt juhendi peatükis 3. „Organisatsiooni ülesehitus ja riskide juhtimine“. Lisatud viide Finantsinspektsiooni soovituslikule juhendile „Nõuded põhimakseteenuste osutajatele“. 2.3.9 Punkti esimeses lauses on jäänud sõna „isik“ puudu, mistõttu lause selgemaks muutmiseks teeme Arvestatud. ettepaneku selle lisada. 1 / 54 3. Toetame peatükis olevat teemade järjestust, mis ühtib rahvusvahelise praktika ning rahapesu Arvestatud osaliselt. Peatüki pealkiri tõkestamise vastavusraamistiku loogikaga. Siiski teeme ettepaneku peatüki pealkirja sõnastatud lähtuvalt sisuosade sõnastamiseks järgmiselt: „Kohustatud isiku riskide juhtimine ja organisatsiooniline lahend“, järjestusest. kuivõrd organisatsiooniline lahend on järjekorras peatükis 3. tagapool riskihinnangust ja riskiisust. 3.1.2 Vajab täpsustamist, kas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on eraldi seisev Mittearvestatud. Juhend ei sätesta riskide raamistik, mille kohta on eraldi poliitika või vastavusraamistik. juhtimisele vorminõudeid, mis ei tulene seadusest. Juhendi kõnealune punkt ei viita kohustusele luua eraldi raamistikud, vaid viitab vajadusele juhtida nii rahapesu kui terrorismi rahastamise riske individuaalselt. 3.1.5 Kuidas sisustada „rahapesu ja terrorismi rahasta[]mise tõkestamise strateegiat“, kas siin on Mittearvestatud. Kõnealune punkt viitab mõeldud eraldi dokumenti, mis on tulevikku vaatav või peab see olema nö tänasel päeval EBA vastavuskontrolli suunistest toimetamise raamistik? tulenevale kohustusele. Organisatsioonile suunatud ja kommunikeeritud katusstrateegiad ja –poliitikad on rahvusvaheliste standardite kohaselt tavapärased instrumendid vastavusriskide juhtimisel. Strateegia kehtestatakse tavapäraselt kindlaks perioodiks, mida hinnatakse regulaarselt ning peab suunama organisatsiooni tegevust ka nn jooksval toimetamisel. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kontekstis sätestatakse strateegias, kuidas maandada kohustatud isiku tegevusega kaasnevaid rahapesu ja terrorismi rahastamise riske. Strateegia peab põhinema kogu tegevust hõlmaval riskihindamisel. Strateegias peaksid kohustatud isikud seadma selged eesmärgid oma lähenemisviisile rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel ning sätestama, kuidas need eesmärgid 2 / 54  saavutatakse määratud ajavahemikus ja olemasolevate vahenditega. 3.1.5 Palume täpsustada, mida on mõeldud kinnitamist vajava rahapesu ja terrorismi rahastamise Mittearvestatud. Kõnealune punkt viitab tõkestamise „strateegia“ all. Kas see on poliitika, riskihinnang ja riskiisu kogumina? Täpsustamisel EBA vastavuskontrolli suunistest saavutatakse [s]uurem õiguskindlus kohustatud isikutele. Teeme ettepaneku ühtlustada see punkt tulenevale kohustusele. Vt eelmine ka sanktsioonide juhendis käsitletud strateegiat puudutava alapeatükiga. selgitus. Arvestame ettepanekut ühtlustada kõnealune punkt Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendi „Rahvusvahelise finantssanktsiooni kohaldamine krediidi- ja finantseerimisasutustes“ vastava peatükiga selle korralisel üle vaatamisel. 3.1.5 Ettepanek hinnata, kas juhatuse ning nõukogu ülesanded on vastavuses krediidiasutuste seaduse Arvestatud. Kõnealune punkt viitab EBA §-ga 52 ning §-ga 55, kuivõrd juhatuse ülesanne on strateegia koostada ning nõukogu ülesanne see vastavuskontrolli suunistest tulenevale kinnitada. kohustusele, mis käsitleb juhtorganit üldiselt. Konkreetne kohustus ei ole omistatud juhtimisfunktsiooni omavale juhtorganile (Eestis juhatus) või järelevalvefunktsiooni omavale juhtorganile (Eestis nõukogu), kuna igal finantseerimisasutuse õiguslikul vormil ei pruugi viimast esineda. 3.1.6 Kuidas on sisutatud „individuaalne riskihindamine“, mida see praktikas tähendab ja milline on Arvestatud osaliselt. Ühtlustamise ja järelevalve ootus – palume selgitada. Juhime tähelepanu, et aktis kasutatakse Eesti terminit, kuid parema arusaamise eesmärgil kõnealust joonealuses viites kasutatakse EBA terminit. punkti täiendatud EBA riskitegurite suunises kasutatud terminiga „individuaalne riskihinnang“ ja seotud see riskihindamisega kliendi või tehingu riskiprofiili ja riskiastme määramisel. Individuaalset riskihinnangut on selgitatud 3 / 54  juhendi punktides 3.2 „Riskihinnang“ ja 4.2 „Riskipõhine lähenemine hoolsusmeetmete kohaldamisel“ ning EBA riskitegurite suunises, millele on juhendis samuti viidatud. Seetõttu ei vaja termin täiendavat selgitust kõnealuse punkti juures. 3.1.6 Teeme ettepaneku täpsustada, kuidas on defineeritud „individuaalne riskihindamine“ Eestis, Arvestatud osaliselt. Sõnastust täpsustatud arvestades EBA riski faktorite suunist Eesti kontekstis – kas see on Eestis nt täpsemalt klientide lähtuvalt eelmise kommentaari riskiskooring ehk asjaolud, mille alusel kujuneb „riskiastme“ määramine või nt hoolsusmeetmeid, selgitustest. Juhendi punktis 4.2.10 on sh ärisuhte seiret, või mõlemat. Lisaks palume täpsustada, et individuaalne riskihindamine saab viidatud riskitaseme automaatse toimuda automatiseeritud protsesse kasutades, kus riskid ning nende hinnanguline suurus arvesse määramise võimalusele, mistõttu ei vaja võetud. kõnealune punkt täpsustamist. Automatiseeritud lahenduste kasutamine rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel on implitseeritud. 3.1.7 Soovitame kaaluda antud punkti tõstmist 3.2. alla, kuivõrd see reguleerib spetsiifiliselt Mittearvestatud. Tegu on riskihindamise riskihindamist. üldpõhimõttega, mida on täpsustatud punktis 3.2.5 spetsiifiliselt riskihinnangut käsitleva punkti 3.2 all. 3.1.8 Kohustatud isik peab riskide hindamisel leidma tasakaalu – ebaselgeks jääb, miks tuleb tasakaal Arvestatud osaliselt. Sõnastus muudetud finantskaasatuse ja riskide juhtimise vahel leida just riskide hindamise kontekstis, lisaks peame vastavalt ettepaneku sisule. oluliseks, et teenustele kättesaadavuse ulatusele ei kehti tarbijale ning juriidilisest isikust kliendile samaväärsed nõuded (EBA soovimatu de-riskimise kontekstis). Teeme ettepaneku sõnastada Riskide vältimise kontekstis on asjakohane järgmiselt: „Kohustatud isik peab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise riskide viidata terminile „isikud“. See on hindamisel ja riskide juhtimiseks võetavate meetmete rakendamisel arvestama finantskaasatuse taotluslikult laiem terminist „EL tarbija“ õiguspäraste eesmärkidega ning vältima isikute põhjendamatut jätmist juurdepääsuta ning vastab EBA suunistele AML riskide finantstoodetele ning –teenustele, sh üksnes seetõttu, et isikul on kõrgem rahapesu või terrorismi juhtimise poliitika ja kontrolli kohta rahastamise risk.“. finantsteenustele juurdepääsu andmisel. Ettepanek on tehtud, et tagada kooskõla FI planeeritava põhimaksekonto juhendi eesmärkide ja Kommentaari punktile 3.3.8 on arvestatud ulatusega (viide EL tarbijatele, mitte „isikutele“ üldiselt). Palume vaadata punkti 3.1.8. juures ka ning viited EBA ülalnimetatud suunisele ja meie kommentaari punktile 3.3.8. FI soovituslikule juhendile „Nõuded põhimakseteenuse osutajale“ lisatud. 4 / 54 3.1.8 Jääb segaseks isiku mõiste kasutamine, kus tegelikult soovitakse reguleerida tarbija suunalist Mittearvestatud. Riskide vältimise tegevust. Samas kui EBA juhendist tulenevalt kehtib see nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele. kontekstis on asjakohane viidata terminile Soovitame selgitada, mida peetakse „põhilisteks finantstoodeteks“, kas see on konkreetse „isikud“. See on taotluslikult laiem kohustatud isiku peamised pakutavad tooted või on järelevalve pidanud silmas terminist „EL tarbija“ ning vastab EBA põhimakseteenuseid. suunistele AML riskide juhtimise poliitika ja kontrolli kohta finantsteenustele juurdepääsu andmisel. Kõnealune juhendi punkt ei käsitle üksnes EL tarbija õigust põhimakseteenusele, vaid riskide vältimist laiemalt. Terminit „põhiline finantstoode ja - teenus“ on selgitatud joonealuses viites nr 26. Termin viitab põhimakseteenusele selle sisulises mõttes, kuid riskide vältimise laiemas kontekstis ei ole Finantsinspektsioon teadlikult soovinud kasutada terminit „põhimakseteenus“, kuna sellega kaasnevad konkreetsed õigused ja kohustused üksnes EL tarbija suunas. 3.1.8.i Ei ole selge, kas 3.1.8.i teine lause pool on kehtiv või mitte, kuivõrd kahe faili (track ehk lisa 2 ja Arvestatud osaliselt. „Eristades konkreetse puhtal kujul fail ehk lisa 1) versioonid erinevad viisil, et ilma “track’ta” versioonis on juures lauseosa kliendi riske vastava kliendikategooria ”eristades konkreetse kliendi riske vastava kliendikategooria riskidest;“ Teeme ettepaneku jätta riskidest“ kuulub EBA suuniste AML riskide sõnastus vastavalt nii nagu lisas 2, mis ühtib rohkem vastava õigusterminoloogiaga. juhtimise poliitika ja kontrolli kohta finantsteenustele juurdepääsu andmisel kohaselt riskide hindamise juurde. Siiski on kontrollimeetmete kohaldamise kontekstis oluline lähtuda samuti konkreetse kliendi, mitte üksnes kliendikategooria riskidest. Seetõttu muudetud sõnastust lähtuvalt ettepanekust osaliselt. 3.1.8.ii Palume täpsustada, millised krediidiasutused on kohustatud pakkuma põhimakseteenust ning Mittearvestatud. Nõudeid rahapesu ja kuidas sisustada piiranguid, milliseid limiite võib rakendada. terrorismi rahastamise riskide juhtimisele 5 / 54 põhimakseteenuse osutamise ning sellest keeldumise kontekstis on käsitletud täpsemalt Finantsinspektsiooni soovituslikus juhendis „Nõuded põhimakseteenuse osutajatele“. Millised konkreetsed krediidiasutused on kohustatud põhimakseteenuseid osutama, on plaanis lahendada riigi tasemel VÕS eelnõus „Põhimakseteenusega seonduvad muudatusettepanekud“. Piiranguid ja limiite riskide vältimisest hoidumise laiemas kontekstis (sh mitte üksnes põhimakseteenuse osutamise kohustus EL tarbijale) on omakorda käsitlenud EBA oma suunistes AML riskide juhtimise poliitika ja kontrolli kohta finantsteenustele juurdepääsu andmisel. Mõlemale selles kommentaaris viidatud suunisele on viidatud punkti 3.1.8 sissejuhatavas osas. Selguse huvides täpsustame tootepiirangute kasutamise võimalust põhimakseteenuse olukorras. VÕS § 7101 lõige 10 välistab tehingute arvu piiramise põhimakseteenuse osutamisel sõnaselgelt. Sisuliselt välistavad need sätted aga põhimakseteenuse olukorras igasuguse piirangu sellele tootele (nt tehingumahu piirangust saab üle jagades soovitud summa mitmete tehingute vahel, kuna tehingute arvu piirata ei tohi). 6 / 54 Taoline välistus tuleneb põhimakseteenuse eesmärgist tagada inimestele eluks vajalik ligipääs maksete teostamisele ning eeldustest: i) põhimakseteenus on juba olemuslikult piiratud finantstoode, ii) põhimakseteenuse õigustatud subjektid on grupitüübina madalama rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga (nb mitte ajada segamini konkreetse isikuga seotud riskidega). Seega üldpõhimõttena põhimakseteenuse olukorras seda toodet veel enam piirata ei tohi. Seda põhimõtet toetab ka EBA oma suunistes AML riskide juhtimise poliitika ja kontrolli kohta finantsteenustele juurdepääsu andmisel. Suunise punktis 20 toodud põhimakseteenuse pakkumine ja tootepiirangud on esitatud alternatiividena, mitte samaaegselt kasutatavate lahendustena. Kõnealune suunis toob siiski välja vaid ühe juhtumi, kus võib olla põhjendatud ja õiguspärane tootepiirangute rakendamine põhimakseteenuse olukorras: eriliselt haavatavad indiviidid, kellel on usutavad ja legitiimsed põhjused traditsiooniliste isikut tõendavate dokumentide puudumiseks. Sellisel puhul ei ole tegu tootepiirangute rakendamisega kõrgema rahapesu või terrorismi rahastamise riski korral, vaid toimingutega hoolsusmeetmete kohaldamise võimatusel. Ehk tõepoolest, esineks sellisel juhul põhimakseteenuse osutamisest keeldumise alus (mitte kõrge 7 / 54 risk, vaid hoolsusmeetmete kohaldamise võimatus), kuid inimsuse eesmärkidest lähtuvalt oleks võimalik sel moel eluks vajalikku teenust ikka osutada. Kuid ka siis tuleb eelnevalt kaaluda, kas tootepiirangud on üldse vajalikud ja kui, siis millised. Näiteks traditsiooniliste isikut tõendavate dokumentide puudumisel on võimalik rakendada teistsuguseid meetmeid isikusamasuse tuvastamiseks, sh teatud juhtudel kasutada nn „kahe allika“ meetodit. Seega on tootepiirangud põhimakseteenuse olukorras täielik erand väga konkreetse laadiga juhtumite lahendamiseks kõigi muude meetmete ammendumisel. Samuti on see juba käsitlust leidnud EBA suunistes AML riskide juhtimise poliitika ja kontrolli kohta finantsteenustele juurdepääsu andmisel. Kokkuvõtvalt: konkreetsele tarbijale põhimakseteenuse osutamisega kaasnevaid võimalikke kõrgemaid rahapesu ja terrorismi rahastamise riske tuleb juhtida hoolsusmeetmete kohaldamisega vajalikus ulatuses. Nt mugandades vastavalt ärisuhte seiret. Nii on see välja toodud ka Finantsinspektsiooni soovituslikus juhendis „Nõuded põhimakseteenuse osutajatele“. 8 / 54 3.1.8.ii Terminoloogiliste vaidluste vältimiseks soovitaks väljendi „põhilisi finantstooteid- ja teenuseid“ Arvestatud osaliselt. Kõnealune juhendi asemel kasutada läbivalt „põhimakseteenuseid“, millele viitab ka joonealune märkus ning mis on punkt ei käsitle üksnes EL tarbija õigust kooskõlas Eestis kehtiva võlaõigusseaduse sõnastusega. põhimakseteenusele, vaid riskide vältimist laiemalt, sh EBA suuniste AML riskide juhtimise poliitika ja kontrolli kohta finantsteenustele juurdepääsu andmisel kontekstis. Terminit „põhiline finantstoode ja -teenus“ on selgitatud joonealuses viites nr 26. Termin viitab põhimakseteenusele selle sisulises mõttes, kuid riskide vältimise laiemas kontekstis ei ole Finantsinspektsioon teadlikult soovinud kasutada terminit „põhimakseteenus“, kuna sellega kaasnevad konkreetsed õigused ja kohustused üksnes EL tarbija suunas. Seonduvalt kommentaariga täiendatud joonealust viidet nr 26 vastava selgitusega. 3.1.8.ii Palume punktis 3.1.8.ii joonealuse viite 30 esimeses lauses lisada täpsustus selliselt, et oleks selge, Arvestatud osaliselt. Joonealust viidet nr et põhimakseteenust ei ole kohustatud pakkuma absoluutselt kõik krediidiasutuse tegevusloaga 26 täiendatud selgitusega, et EBA suunised isikud. Vastupidine oleks vastuolus ka RahaPTS-s toodud põhimõttega, et teenuseid ning tooteid AML riskide juhtimise poliitika ja kontrolli saab pakkuda üksnes ulatuses, mis on tagatud RP/TR tõkestamise vastavusraamistikuga (pidades kohta finantsteenustele juurdepääsu silmas eelkõige väiksemaid krediidiasutusi, kes põhimakseteenust ei paku). Teeme ettepaneku andmisel ning kõnealune punkt 3.1.8 lihtsamini järgimiseks luua antud punkti juurde näited. Palume vaadata punkti 3.1.8. juures ka meie seonduvalt kohalduvad nii krediidi- kui kommentaari punktile 3.3.8. finantseerimisasutustele teenuse osutamisel üldiselt, mitte üksnes kitsalt põhimakseteenuse osutamisel. 3.1.8.ii Joonealune viide 30 viimane lause osa „arvestades ka Finantsinspektsiooni suuniseid Arvestatud. Viide Finantsinspektsiooni põhimakseteenuste kättesaadavuse tagamisel“. Palume lisada juurde viide konkreetsele juhendile soovituslikule juhendile „Nõuded ja/või punktile, mis eelviidatud suuniseid kajastab. põhimakseteenuse osutajatele“ lisatud asjakohastesse joonealustesse viidetesse (nr 26 ja 28). 3.1.8.ii Juhendi punkt 3.1.8 ii. „/…/ sellised piirangud peavad olema vajalikud ja proportsionaalsed /…/.“ Mittearvestatud. Kõnealune juhendi punkt Selgitame, et FI „Nõuded põhimakseteenuse osutajale“ juhendi projekti punkti 2.3. alusel ei ole ei käsitle üksnes EL tarbija õigust sellisteks piiranguteks näiteks tehingute arvu piiramine. Palume Finantsinspektsioonil kaaluda põhimakseteenusele, vaid riskide vältimist 9 / 54  varasemalt põhimakseteenuse osutaja juhendi projektile esitatud kommentaaride arvestamist laiemalt, sh EBA suuniste AML riskide ning seejuures palume kirjeldada, millistel alustel ja ulatuses on krediidiasutusel õigus juhtimise poliitika ja kontrolli kohta põhimakseteenust piirata. Juhime tähelepanu, et EBA juhendi punktid 20jj ei välista finantsteenustele juurdepääsu andmisel tootepiirangute kohaldamist. Sellest tulenevalt palume Finantsinspektsioonil ülaltoodut kontekstis. Proportsionaalsed toote- ja arvestades piirangute ulatusega seonduvat täiendada kas juhendis „Nõuded põhimakseteenuse teenuste piirangud ei ole väljaspool osutajale“ või käesolevate kommentaaride aluseks olevas juhendis. põhimakseteenuse instituuti välistatud. Samas on põhimakseteenus juba olemuslikult piiratud põhimaksekontoga seotud teenustega. Nõudeid rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide juhtimisele põhimakseteenuse osutamise ning sellest keeldumise kontekstis on käsitletud täpsemalt Finantsinspektsiooni soovituslikus juhendis „Nõuded põhimakseteenuse osutajatele“ ning sellele on kõnealuse punkti juures viidatud. Lisaks palume vaadata ülaltoodud selgitust tootepiirangute võimalikkusele põhimakseteenuse osutamisel. Eelnevate kommentaaride valguses on lisatud juhendi asjakohastesse joonealustesse viidetesse vastavad selgitused. 3.1.8.iii Soovitame kaaluda väljendi „riski leevendamine“ asemel „riski maandamine“, et ühtlustada Arvestatud osaliselt. Kasutatud terminit terminoloogiat Juhendi- siseselt ja RahaPTSga. Vt ka punkt 3.3.8. Palume tuua näiteid, mida „maandamine“. tähendavad „muud kõrgema RP/TR riski leevendamise võimalused ja meetmed“ – võimalusel ka siinjuures eraldiseisvalt viidata otse FI/EBA suunistele. Teeme ettepaneku viidata juhendi punktile Finantsinspektsioon ei pea otstarbekaks 6.3.3., milles vastavalt allolevale ettepanekule nimetatud punkti juures, teeme ettepaneku näidete loetelu toomist kõnealuse punkti täiendavalt Juhendis selgitada ärisuhtest keeldumise/lõpetamise põhjendamiskohustuse ulatust juurde, kuivõrd see ei saa olla ammendav. (krediidiasutuse seadusest tulenev kohustus – vt all punkti 6.3.3. kommentaari juures). Samuti ei pea Finantsinspektsioon otstarbekaks viidata uuesti nimetatud suunistele kõnealuse alapunkti juures, kuivõrd viited on lisatud punkti 10 / 54  sissejuhatava osa juurde. Ühtlasi on ärisuhtest keeldumise/lõpetamise põhjendamiskohustuse ulatust põhimakseteenuse osutamisel selgitatud Finantsinspektsiooni soovituslikus juhendis „Nõuded põhimakseteenuse osutajatele“. 3.2 Teeme ettepaneku eristada (st erinevates alapunktides käsitleda) nõuded riskihindamise Arvestatud osaliselt. Punkt 3.2.9 viidud protsessile ja nõuded riskihinnangu dokumendile (tulemust kajastav raport?). Näiteks 3.2.9 ja punkti 3.2.5 alla. 3.2.11 punkt ei sisalda 3.2.11 võiks viia kokku alapunktiga 3.2.5. nõudeid riskihinnangu dokumendi sisule. 3.2.1 Teeme ettepaneku sõnastada „(st milline on risk/oht)“ asemel „(st kui suur on rahapesu või Mittearvestatud. Sõna „milline“ hõlmab ka terrorismi rahastamise risk või oht)“. riski/ohu kvalitatiivseid omadusi. 3.2.3 Riikliku riskihinnangu ja kohustatud isiku läbiviidud hindamiste intervallid ei kattu, kas see toob Mittearvestatud. Käesolev juhend ei kaasa nõude, et riikliku riskihinnangu uuendamisel on kohustatud isik uuendama oma sätesta kohustatud isiku riskihinnangu riskihinnangut tavapärasest ajagraafikust väljapool? koostamise intervalli. Riske tuleb hinnata nii perioodiliselt kui ka ad hoc riskikeskkonna muutumisel või uue asjakohase info ilmnemisel. 3.2.4 Riskiisu ja riskihinnang lähevad segamini. Mittearvestatud. Kõnealuses punktis on viidatud riskide käsitlemisele, seejuures on riskide võtmise ja neist keeldumise alused seotud riskide hindamisega (ohud ja haavatavus). 3.2.4 Punkti eesmärk jääb veidi ebaselgeks. Kuna tegemist on riskihinnangu alapunktiga, siis eelduslikult Mittearvestatud. Riskihindamise võiks antud punkti all käsitleda riskihinnangu metoodika põhjendatust ja selle põhimõtete metoodika on üks osa riskide käsitlusest, kirjeldamise kohustust järelevalveasutuse ees. Samas riskide võtmise ja keeldumise alustele mida kohustatud isik peab olema valmis viitamine näib viitena riskiisule. Kas peetakse silmas riskide võtmisest keeldumise aluseid või midagi järelevalveasutusele põhjendama. muud. Teeme ettepaneku kasutada järgmist sõnastust: „Kohustatud isik peab riskide hindamisel Kõnealune punkt hõlmab ka otsuste ning kasutatava metoodika põhimõtteid olema valmis pädevale järelevalveasutusele põhjendama“. kvalitatiivsete hinnangute põhjendamist. 3.2.5.2 Palume täpsustada, mida on mõeldud „muu hulgas ka kapitali või muude likviidsete vahendit[e] Mittearvestatud. Kõnealuse punkti abil rakendatavad meetmed jms.“ All. sõnastus on taotluslikult lai ning ei kirjuta ette kohustatud isikutele konkreetseid valikuid. 11 / 54 3.2.5.2 Juhendist tuleneb: „/…/ kuid muu hulgas ka kapitali või muude likviidsete vahendite abil Mittearvestatud. Vt vastust eelmisele rakendatavad meetmed jms.“ Palume järgnev kustutada, kuivõrd see meie hinnangul ei ole nõue kommentaarile. Kõnealuse punkti eesmärk või tegevusjuhis eraldiseivalt RP/TR tõkestamise vastavusraamistiku jaoks nii nagu on nõuded ette mh on viidata mitmetele võimalustele nähtud RahaPTS-s. Alternatiivselt palume täpsustada, mida on mõeldud seoses kohustatud isikute kompensatsioonimehhanismide tegevusega RP/TR tõkestamisel. ülesehitamisel. 3.2.11 Punktiga sätestatakse riskihinnangu kinnitamisele kirjalik vorminõue. RahaPTS § 13 lg 4 näeb ette Mittearvestatud. RahaPTS § 13 lõige 4 riskihinnangu dokumenteerimise kohustuse, kuid ei täpsusta vorminõuet. Teeme ettepaneku jääda viitab riskihinnangu dokumenteerimisele. seaduse sõnastuse juurde (st vorminõuet mitte sätestada) või piirduda kirjalikku taasesitamist Kõnealune punkt käsitleb aga võimaldava vormiga. riskihinnangu dokumendi kehtestamise protsessi ning toob välja vajaduse kehtestada see dokument juhatuse otsusega. Juhatuse otsus peab vastutusahela tuvastamise eesmärgil olema just kirjalikus vormis (st ka elektrooniliselt, kuid tingimata allkirjastatud), mitte üksnes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (allkirjastamata). 3.3 Palume üle vaadata riskiisu puudutavad täiendused riskiisu erinevate dokumentide ning Arvestatud osaliselt. Punkti 3.3.1 viimane riskihinnangu eristatuse osas. Näiteks punktis 3.3.1. ja 3.3.4. lisatud viimased laused on meie lause „Riskid tuleb tuvastada, hinnata ja hinnangul asjakohased riskihinnangu (3.2.) juures, mitte ei ole riskiisu olemuslikeks nõueteks. analüüsida nii ärisuhtes olevate isikute kui ka juhuti tehtavas tehingus osalevate isikute puhul“ kuulub tõepoolest riskide juhtimise üldpõhimõtete hulka ning on kaetud juhendi punktidega 3.1.6 ja 3.1.7 üldpõhimõtteid käsitleva peatüki all. Punkti 3.3.4 viimases lauses toodud viide riskiisu seotusele Eesti riigi ning Euroopa Liidu riski- ja ohuhinnangutega on seejuures asjakohane ja ei vaja muutmist. 3.3.8 Palume selgelt välja tuua või viidata EBA/FI juhendile (kommenteeritav juhendi, EBA juhend või FI Arvestatud osaliselt. Vastavad viited lisatud de-riskimist käsitlev juhend, mis praegusel hetkel meile teadaolevalt projekti staatuses), mis on juhendi punkti 3.1.8 juurde ning neile on lubatavad piirangud (nt tootepiirangud) või meetmed (kindlat tüüpi hoolsusmeetmete omakorda täiendavalt viidatud kõnealuse kohaldamine), mida kohustatud isik peab enne kindlate kategooriatega ärisuhetest loobumise 12 / 54  otsustamist kaaluma, ja kas ning mis ulatuses need meetmed (kindlat tüüpi hoolsusmeetmete punkti 3.3.8 juurde käivates joonealustes kohaldamine) ning piirangud (nt tootepiirangud) kehtivad põhimakseteenuste puhul viidetes. (kommenteeritud ka 3.1.8. juures). Viitame ühtlasi, et EBA soovimatu de-riskimise vältimise juhendi (EBA/GL/2023/04) kohaselt ei välistatud tootepiirangute rakendamist EBA suunised AML riskide juhtimise põhimakseteenustele (juhendi punkt 20jj). poliitika ja kontrolli kohta Palume vaadata punkti 3.3.8. juures ka meie kommentaari punktile 3.1.8. finantsteenustele juurdepääsu andmisel ja Finantsinspektsiooni soovituslik juhend „Nõuded põhimakseteenuse osutajatele“ on suunaga üldiselt üksikule. EBA suunis käsitleb laiemalt riskide vältimise olukordi, sh ka neid kliendigruppe, kes ei ole kaetud põhimakseteenuse instituudi kaitsega. Kokkuvõtvalt: tooteid võib (proportsionaalselt) piirata äriühingute ja füüsiliste isikute suhtes, kes ei ole EL tarbija. EL tarbijale põhimakseteenuse raames pakutavaid tooteid piirata ei saa (need juba on olemuslikult piiratud põhimaksekonto pidamisega sootud teenustega). Kõigi nende gruppide puhul saab riske juhtida mh täiendavate seiremeetmetega (lävendid jne). 3.3.8 Palume selgitada, kas antud punkt seab piirangu jurisdiktsioonilistel alustel ärisuhtest Mittearvestatud. Kõnealune punkt seab keeldumisele? Näiteks ei soovi krediidi- või finantseerimisasutus teenindada isikuid, kes on Põhja- piirangu õigusvastasele riskide vältimisele. Korea, Iraani kodanikud või tegu on mõne muu FATF „mustas nimekirjas“ loetletud riigi Selle sisustamisel on viidatud EBA kodanikuga. suunistele AML riskide juhtimise poliitika ja kontrolli kohta finantsteenustele juurdepääsu andmisel ja Finantsinspektsiooni soovituslikule juhendile „Nõuded põhimakseteenuse osutajatele“. Kokkuvõtvalt, kui on tegu EL tarbijaga ja põhimakseteenuse osutamise olukorraga, siis on seadusega kehtestatud piirangud 13 / 54  ärisuhtest keeldumisele. Iga olukorda tuleb hinnata individuaalselt ja individuaalselt otsustada ka konkreetse ärisuhte loomine või sellest keeldumine, aga ka vajadusel hoolsusmeetmete kohaldamise ulatus. 3.3.8 Juhendi punkt 3.3.8. „Riskiisu määratlemise raames seoses tunnustega, millistele vastavate Mittearvestatud. Riskide maandamise isikutega soovib kohustatud isik ärisuhteid vältida, kaalub kohustatud isik eelnevalt kõrgema näited on toodud EBA suunistes AML rahapesu ja terrorismi rahastamise riski leevendamise erinevaid võimalusi ja meetmeid, sealhulgas riskide juhtimise poliitika ja kontrolli kohta sihipäraste piirangute kohaldamist tema poolt pakutavate finantstoodete või –teenuste suhtes. finantsteenustele juurdepääsu andmisel ja Kohustatud isik hindab vastavate piirangute sihipärasust ja nende kohaldamise võimalikkust ning Finantsinspektsiooni soovituslikus vajalikkust, võttes muu hulgas arvesse enda riskiisu.“. juhendis „Nõuded põhimakseteenuse Seega, kui pank soovib riskiisu alusel kliendisuhet lõpetada, tuleb enne kaaluda riske maandavate osutajatele“. Neile on kõnealuse punkti meetmete kohaldamist. Kliendisuhte lõpetamise vältimiseks ja kliendist tulenevate riskide juures ka viidatud. maandamiseks peab pangal olema võimalus kohaldada piisavaid piiranguid. Palume Finantsinspektsioonil juhendis täpsustada, millised oleksid punktis 3.3.8 nimetatud kohustatud isiku poolt lubatud kohaldatavad sihipärased piirangud – kas need on Eestis mingil kujul eristatavad juriidilise ning füüsilise isiku kontekstis, kas need erinevad EBA juhendiga ette nähtust või on pankadel endal riskihinnangust, riskiisust ja riskipõhisest lähenemisest õigus ning ka kohus 3.3.8 Teeme ettepaneku asendada eelviimases lauses sõna „leevendamise“ sõnaga „maandamise“. Arvestatud. 3.4.3 Teeme ettepaneku viidata punktile 3.2, et oleks selge, et kohustatud isiku juhatuse kohustus Mittearvestatud. Kõnealune punkt käsitleb pidevalt kindlaks määrata ja hinnata RP/TR riske on juba käesolevas Juhendis käsitletud. Vastasel juhatuse rolli riskide juhtimise üldises korral võib jääda mulje, et juhatus peab kehtestama veel mingid täiendavad riskihindamise kontekstis. Ettepanek ei muuda punkti protseduurid. Teeme ettepaneku sõnastada punkti 3.4.3. lõpp järgmiselt: "Samuti peab kohustatud sisu. isiku juhatus pidevalt kindlaks määrama ja hindama kõiki tegevusega kaasnevaid rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ning tagama RP/TR tõkestamise vastavusraamistiku piisavuse, mh riskide suuruse jälgimise ning kontrollimise, kompensatsioonimehhanismid ja piisavate ressursside olemasolu riskide maandamiseks." 3.4.3 Kas kohustatud isiku juhatuse ise teeb või täidab midagi või on peetud silmas, et juhatus peab Mittearvestatud. Juhatus peab mõistma tagama täitmise? riske, mida kohustatud isik võtab. 3.4.3.1 Soovitame täpsustada punkti 3.4.3.1. teist poolt nii, et kohustatud isiku juhatuse koolitamise Arvestatud. Sõnastust muudetud ning eesmärk on üheti mõistetav. See tähendab, et juhatus peaks olema kursis kõigi nimetatud „või“ asemel lisatud komad. juhendite ja dokumentidega. Selleks tuleks loetelus sõna „või“ asendada sõnadega „ja“: „… et olla 14 / 54  kursis rahapesu ja terrorismi rahastamise uute trendide, uuenenud õigusaktide JA rahvusvahelise praktika JA Finantsinspektsiooni juhendite jms dokumentidega“ 3.4.3.5 Sissejuhatavas lauseosas peaks viimane sõna olema käändes „maandamise“. Arvestatud. 3.4.5 Palume täpsustada, et juhatus „tagab“ protokollimise. Arvestatud. 3.4.5 Punkt näeb ette, et Kohustatud isiku juhatus protokollib otsustusprotsessi, millega ta täidab Mittearvestatud. Eelmisest kommentaarist käesolevas alapeatükis (juhendi punktis 3.4.) kirjeldatud kohustuste täitmiseks rakendatavad tulenevalt kõnealust punkti muudetud nii, meetmed ning muud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks rakendatavad meetmed. et juhatus tagab protokollimise. Samas ei ole protokollile kehtestatud vorminõuet. Kui vaadata p 3.4. nimetatud kohustusi, siis neid on seal „seinast seina“ ja mul tekkis sellega seoses igaks juhuks küsimus selle protokollib otsustusprotsessi kohta, kas siin on silmas peetud sisuliselt seda, et kohustatud isik peab olema suuteline põhimõtteliselt ära tõendama kirjalikus vormist, et p 3.4. nimetatud kohustusi on täidetud? Ehk, et ei saa lihtsalt paljasõnaliselt väita, et juhatus on kõike teinud, mis 3.4. ette näeb, vaid on vaja kuidagi seda olla vajadusel võimeline tõendama? Aga samas ei pea selle kõige kohta olema (ühte?) (ühtset?) protokolli, ega ka muus mõttes ilmtingimata „protokolli“ nimelist dokumenti? Kui nii, kas siis ei tasuks seda p 3.4.5. ka veidi ümber sõnastada umbes, et „juhatus peab olema võimeline vajadusel tõendama, et ....“ sest see praegune sõnastus „protokollib otsustusprotsessi“ on minu arvates veidi segane. 3.5.1.3 Teise lause lõpus sätestatu jääb arusaamatuks: „/…/ teavitama vajaduse korral ja viivituseta Arvestatud osaliselt. Kõnealune punkt regulaarselt /…/“ Selgem oleks, kui oleks märgitud: „/.../ regulaarselt ja vajaduse korral viivituseta käsitleb dokumendi EBA 14.06.2022 /.../“. Samuti palume viidata, kas kehtib alaviites 54 täpsustatu, et regulaarselt tähendab kord “Suunised direktiivi (EL) 2015/849 artikli 8 aastas (sh aruande esitamise kohta). ja VI peatüki kohase vastavuse haldamise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vastavuskontrolli eest vastutava isiku rolli ja ülesannetega seotud poliitika ja menetluste kohta“ punkti 4.1.3 (lõige 18). Selle eesti keelse tõlke kohaselt „Ta peaks esitama põhjaliku aruande oma punktis 4.1.5 nimetatud ülesannete kohta ning teavitama vajaduse korral ja põhjendamatu viivituseta korrapäraselt järelevalvefunktsiooni täitvat juhtorganit.“ Inglise keeles sama lause: “He/she should report comprehensively about his/her tasks as mentioned in section 4.1.5. and 15 / 54  regularly inform, where necessary and without undue delay, the management body in its supervisory function.“ Originaaltekst viitab kahele kohustusele: 1) anda oma tegevusest piisavalt aru kogu juhatusele ning 2) regulaarselt/pidevalt teavitada nõukogu juhtudel, kus see on vajalik ja selle vajaduse tõusetumisel teha seda viivitamata. Lähtuvalt eeltoodust on korrigeeritud sõnastust. Aluskohustust sisaldav EBA suunis vastutava juhatuse liikme regulaarsele aruandlusele kogu juhatuse ees ajalist piiri ei sätesta, kuid arvestades rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vastavuskontrolli eest vastutava isiku tegevusaruandele kehtestatud 1-aastast perioodi, on see mõistlik ka vastutava juhatuse liikme puhul. 3.5.1.3 Palume punktis 3.5.1.3. täpsustada, kellele vastutav juhatuse liige punktis 3.5.3. nimetatud Mittearvestatud. Kõnealune punkt viitab aruande esitama peab. punktis 3.5.3 nimetatud kohustusele kogu juhatuse ees ning eraldi vajadusele teavitada vajaduse korral viivituseta nõukogu selle olemasolul. Ehk Vastutav juhatuse liige esitab aruande kogu juhatusele ja olemasolul teavitab nõukogu viivitamata asjaoludest, mis nõukogule tema rollis on vajalik. 3.5.2 Teeme ettepaneku kasutada „leevendamiseks“ asemel „maandamiseks“. Arvestatud. 3.5.3 Palume täpsustada RP/TR tõkestamise eest vastutava juhatuse liikme paiknemist, kuivõrd Mittearvestatud. Rahapesu ja terrorismi krediidiasutustes võib vastutav juhatuse liige paikenda erinevates kaitseliinides, sõltuvalt rahastamise tõkestamise eest vastutava funktsioonist ja vastutusvaldkonnast. juhatuse liikme paiknemist konkreetses 16 / 54  kaitseliinis ei ole juhendis sätestatud. Nähtuvalt kommentaarist on see juhendi tekstist mõistetav. Organisatsiooni ülesehitamist kolme kaitseliini põhimõttel on täpsemalt käsitletud juhendi punktis 3.7, kus on välja toodud ka proportsionaalsuse ning paindlikkuse kriteeriumid. 3.5.3 Palume lisada täpsustus (alternatiivselt punkti 3.4. või 3.7.), et RP/TR tõkestamise eest vastutav Mittearvestatud. Vt vastust eelmisele juhatuse liige võib organisatsioonilises lahendis paikneda ka kahel erineval kaitseliinil, sõltudes kommentaarile. vastutusvaldkondade ja funktsioonide olemusest. 3.5.3.5 Punkti kohaselt on vastutava juhatuse liikme kohustuseks mh teavitada juhatust kõigist rasketest Mittearvestatud. Sõnastus vastab või olulistest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud probleemidest ja kohustuse päritolu originaaltekstile. EBA rikkumistest ja soovitada vastavaid meetmeid nende kõrvaldamiseks. Teeme ettepaneku 14.06.2022 “Suunised direktiivi (EL) ühtlustada sõnastus punkti 3.5.3 teiste alapunktidega ja sõnastada punkt ümber selliselt, et 2015/849 artikli 8 ja VI peatüki kohase vastutav juhatuse liige ei pea neid kohustusi täitma isiklikult, vaid vastutava juhatuse liikme vastavuse haldamise ning rahapesu ja kohustus on tagada, et juhatus oleks teavitatud ja vajadusel ettepanekud soovitustega puuduste terrorismi rahastamise tõkestamise kõrvaldamiseks esitatud. vastavuskontrolli eest vastutava isiku rolli ja ülesannetega seotud poliitika ja menetluste kohta“ punkt 4.1.5 (lõige 22 (e)). 3.6.1.3 Teeme ettepaneku sõnastada „Vajadusel sagedamini saama teavet“ asemel „Nõukogu peab Arvestatud osaliselt. Sõnastust muudetud veenduma (vajadusel korraldusi andes), et ta saab sagedast teavet tegevusest, millega kaasneb vastamaks täpsemalt kohustuse päritolu kohustatud isiku jaoks kõrgem rahapesu ja terrorismi rahastamise risk.“ originaaltekstile. EBA 14.06.2022 “Suunised direktiivi (EL) 2015/849 artikli 8 ja VI peatüki kohase vastavuse haldamise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vastavuskontrolli eest vastutava isiku rolli ja ülesannetega seotud poliitika ja menetluste kohta“ punkt 4.1.1 (lõige 13 (c)). 3.6.3 Palume selgitada, mida on mõeldud sellega, et nõukogul peab olema õigeaegne ja otsene Arvestatud. Kõnealust punkti täiendatud juurdepääs teabevahetusele Rahapesu Andmebürooga. sõnaga „asjakohase“ nagu on kirjas päritolutekstis EBA 14.06.2022 “Suunised 17 / 54  direktiivi (EL) 2015/849 artikli 8 ja VI peatüki kohase vastavuse haldamise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vastavuskontrolli eest vastutava isiku rolli ja ülesannetega seotud poliitika ja menetluste kohta“ punktis 4.1.1 (lõige 15). Muudatus selgitab, et nõukogul ei ole ligipääsu kogu teabevahetusele Rahapesu Andmebürooga (nt teatised), vaid üksnes asjakohasele teabevahetusele (tuvastatud riskide kohta kohustatud isiku tegevuses vmt). 3.7 Paindlikkuse aste võiks olla sarnane EBA juhendiga, hetkel kehtiv juhis ei näe ette ühtegi Mittearvestatud. Paindlikkuse aste on EBA kindlaksmääratud kohustuslikku mudelit. viidatud suunisega sama. 3.7 Palume sarnaselt EBA juhendiga („RP ja TR tõkestamise vastavuskontrolli eest vastutava isiku rolli Mittearvestatud. Kommentaaris viidatud ja ülesannetega seotud poliitika ja menetluste kohta“) lisada eraldi punkt, mille kohaselt „Kehtivad lause ei ole osa kõnealustest EBA suunised organisatsioonilise lahendi kohta kõikidele kohustatud isikute juhtimisstruktuuridele ja ei suunistest. Tegu on sissejuhatava osaga, näe ette ühtegi ette kindlaksmääratud kohustuslikku mudelit.“ These guidelines apply to all existing mis viitab, et EBA ei näe ette kohustatud management body structures and do not advocate any particular structure (EBA juhendi inglise isikute kohustuslikku juhtimisstruktuuri keelse versiooni Executive Summary, punkt 4)“. ühinguõiguse kontekstis (nt juhatuse või nõukogu olemasolu vajaduse) ning kohaldub igale rahvuslikus õiguses ette nähtud äriühingute ja kohustatud isikute juhtimisstruktuuridele. Kommenteeritav juhend ei näe samuti ette piiranguid ühinguõiguse mõttes – need piirangud on sätestatud vastavates eriseadustes. 3.7 Palume sarnaselt EBA juhendiga („RP ja TR tõkestamise vastavuskontrolli eest vastutava isiku rolli Arvestatud. ja ülesannetega seotud poliitika ja menetluste kohta“) kasutada kaitseliinides paiknemist puudutavas juhendi osas sõnastuse „peab“ asemel „peaks“ („should“ – EBA juhendi punkt 31, 44, 63, samuti view of the banking stakeholder’s group ja EBA vastus sellele) – Juhendi punkt 3.7.3.5. iv. Täpsustame, et EBA juhend ei näe ette kohustuslikku mudelit ning kohustatud isikute funktsioonid esimesel ja teisel kaitseliinil võivad erineda, tuues kaasa vajaduse paindlikkuse järgi, järgides samal ajal organisatsioonilise lahendi osas kehtivaid olulisi üldpõhimõtteid nagu huvide 18 / 54  konfliktide vältimine, oluliste funktsioonide lahusus ning enesekontrolli vältimine. Sarnaselt on Juhendis kontaktisiku funktsiooni kohta väljendatud, et ta „tavapäraselt“ tegutseb II kaitseliini osana (3.7.3.10.). 3.7.1 Märksõna on paindlikkus, mis võiks läbivalt juhises olla [...]. Arvestatud. Juhises on viidatud paindlikkusele ja proportsionaalsusele läbivalt. 3.7.1 Palume täiendada alaviidet 64 järgmiselt (muudatuse ettepanek kaldkirjas): „Nn kolme kaitseliini Mittearvestatud. Kommentaarile punkti põhimõttest võib kõrvale kalduda, kui see on lubatud õigusaktide, käesoleva juhendi või muude 3.7 kohta on vastatud ülal. Täiendus ei asjakohaste juhenditega (nt ei nõuta teatud funktsioonide olemasolu üldse või mingis kindlas muuda alaviite sisu, mis väljendab kaitseliinis ja lubatud on proportsionaalsuse hinnang) ning“, et tagada kooskõla EBA kooskõlaliselt EBA vastava juhendiga vastavuskontrolli eest vastutava isiku juhendi punktidega 31, 44, 63 ning põhimõttega, et EBA paindlikkust. juhend ei näe ette ühtegi ette kindlaksmääratud kohustuslikku mudelit (vt eespool Pangaliidu kommentaarid punkti 3.7. kohta). 3.7.1.6 Teeme ettepaneku asendada sõnaühend „paika pandud“ sõnaga „kehtestatud“. Arvestatud. 3.7.2.4 Teeme ettepaneku asendada lõigu lõpus olev sõnastus: „edasiste otsuste vastuvõtmiseks“, Arvestatud. Lisatud sõna „edasisteks sõnastusega „edasisteks tegevusteks, sh teavitamiskohustuse täitmise otsustamiseks ning riskide tegevusteks“, et laiendada toiminguid juhtimiseks“, et vältida tõlgendust, et „edasiste otsuste vastuvõtmine“ võib tähendada samu kogu sõltumatu riskijuhtimise funktsiooni otsustusi seoses riskide võtmisega nagu on I kaitseliini pädevuses. tegevusele. Riskijuhtimise funktsiooni täitja ei tohi langetada samu otsuseid seoses riskide võtmisega nagu on I kaitseliini pädevuses. 3.7.2.4 Palume täpsustada lõigu viimase lausena järgmist: „Nimetatu ei tähenda, et I kaitseliini töötajad, Arvestatud. Teksti täiendatud joonealuse kes tuvastasid esmakahtluse, ei või tegutseda tugevdatud hoolsusmeetmete kohaldamise ja viitega järgmiselt: „Nimetatu ei tähenda, Tunne-oma-klienti põhimõtte täitmisega, abistades ning toetades teavitamiskohustuse funktsiooni et I kaitseliini töötajad, kes tuvastasid täitjaid.“. esmakahtluse, ei või tegutseda tugevdatud hoolsusmeetmete kohaldamise ja Tunne- oma-klienti põhimõtte täitmisega lähtuvalt oma käesoleva juhendi punktides 3.7.2.1 ja 3.7.2.2 kirjeldatud funktsioonist, abistades ning toetades vajadusel sõltumatut riskijuhtimise funktsiooni täitjat enda (ehk I kaitseliini) funktsiooni piires.“ 19 / 54 3.7.2.4 Palume täpsustada, kas ja kuidas võib I kaitseliin, kes tegeleb KYC’iga, osaleda ja toetada II kaitseliini Arvestatud. Vt vastust eelmisele uurimistegevuste läbiviimisel ning kas saame õigesti aru, et otsuse kliendisuhte lõpetamiseks peab kommentaarile. Jah, kommenteerija saab langetama I kaitseliin, mitte II kaitseliin, kes on kahtlaste teadete raporteerijaks? õigesti aru - riskide võtmine on I kaitseliini pädevuses. 3.7.2.4 /…/ I kaitseliini töötaja edastab kahtlased või ebaharilikud, sealhulgas ebamõistlikule Mittearvestatud. Kõnealust punkti on majandustegevusele mitteviitavad, asjaolud ja tehingud selleks eraldi määratud ning sõltumatule täiendatud lähtuvalt eelnevatest riskijuhtimise funktsiooni täitjale (See isik asub juhendis toodud põhimõtete kohaselt II kaitseliinis. kommentaaridest. Samas ka algse [X] kommentaar) edasiste otsuste vastuvõtmiseks ja II kaitseliinile riskide juhtimiseks ning edasiste sõnastuse kohaselt ei eskaleerita infot I otsuste võtmiseks. Samas p. 3.7.3.3. kohaselt II kaitseliin ei tegele riskide võtmisega. Seega, nt kaitseliinilt II kaitseliinile, mitte riskide küsimus, kas I kaitseliinis tuvastatud ebamõistlikule tegevusele viitavate asjaolude korral ärisuhe võtmise otsustamiseks, vaid II kaitseliini luua või mitte kanaliseeritakse II kaitseliini. Toodud küsimuses seisukoha kujundamisega ehk funktsiooni (sh teavitamiskohustus) otsuse vastuvõtmisega, sekkuks II kaitseliin riskide võtmise protsessi. Palume antud küsimuses raames otsuste vastuvõtmiseks ja riskide juhendile lisada selgitavad sätted või muuta sõnastust. juhtimiseks. 3.7.3.1 Teete ettepaneku täiendada punkti 3.7.3.1. viitega alaviitele 63, milles on viidatud juhud, mil Mittearvestatud. Kõnealune punkt koos riskijuhtimise funktsiooni täitja tegutseb I kaitseliinil vältimaks vastuolu punktiga 3.7.3.1., milles kirjeldab II kaitseliini tavapäraseid mainitakse üksnes riskijuhtimise funktsiooni täitmist II kaitseliini poolt, arvestamata funktsioone. Selle lahendi tavapärasusele organisatsiooniliste lahendite võimalikke ning lubatavaid erisusi praktikas. viitab ka joonealune viide 63. Paindlikkusele ehk võimalusele kõrvalekalleteks tavapärasest viitab juhendi punkt 3.7.1.1 (üldpõhimõtted) koos vastava alaviitega. 3.7.3.1 Palume parema kooskõla tagamiseks viidata punktis 3.7.3.1. ka joonealusele viitele 72, sest punkti Mittearvestatud. Juhendi punktid 3.7.3.1 kohaselt koosneb II kaitseliin riskijuhtimise ja vastavuskontrolli funktsioonist, kuid punkti käsitlevad tavapärast lahendit ja 3.7.2.2.2 kohaselt tuleb kahtlaste või ebaharilikele tehingutele viitavad tehingutega seotud funktsioonide paiknemist kaitseliinide asjaolud suunata edasiseks analüüsiks riskijuhtimise funktsiooni täitjale, ent joonealuse märke 72 vahel. Kui kohustatud isik soovib kasutada kohaselt võib riskijuhtimise funktsiooni täitja tegutseda ka I kaitseliini osana. teistsugust lahendust, peab ta tagama funktsioonide ja alluvusahelate lahususe ning huvide konflikti vältimise olenemata, millise kaitseliini alla ta soovib vastava funktsiooni nimetada. Kui juhend toetab paindlikku lahendust, ei ole juhendis ka võimalik loetleda või kirjeldada iga üksikut organisatsiooni võimalikku ülesehitust. 20 / 54 3.7.3.5. vi. Ettepanek sõnastada punkt ümber selliselt, et kõrge riskiga klientidega ärisuhte loomiseks ja Arvestatud. alapunkt 4 jätkamiseks on vaja kõrgema juhtkonna, mitte juhatuse, heakskiit. Hetkel tekitab punkti sõnastus ebaselgust, kuivõrd räägib juhatuse heakskiidust, kuid RahaPTSi järgi on piisav kõrgema juhtkonna heakskiit. Kommenteeritava punkti sõnastus: „nõustab juhatust enne kui juhatus teeb otsuse uute kõrge riskiga klientidega ärisuhte loomise või ärisuhte jätkamise kohta kooskõlas kohustatud isiku siseprotseduuridega, ning eelkõige olukordades, kus juhatuse heakskiit on nõutud. Kui juhatus otsustab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vastavuskontrolli eest vastutava isiku nõuandeid mitte järgida, tuleb otsus nõuetekohaselt dokumenteerida, sealhulgas põhjendada, kuidas kavatsetakse tõstatatud riske maandada;“ 3.7.3.5. vi. Eeldame, et punkt käsitleb kohustust tagada koolituskohustuse täitmine ka tegevuse edasiandmise Arvestatud osaliselt. Kõnealune säte alapunkt 15 (ii) korral, kuid hetkel võib sõnastusest järeldada justkui oleks töötajatele koolituse sisse ostmise korral käsitleb koolitustegevuse kui sellise tegemist tegevuse edasiandmisega. tellimist nn maja väljast ehk Kommenteeritava punkti sõnastus: „ tagab, et kui koolitustegevused tellitakse teenuseosutajalt, koolitustegevuse tellimisele siis (i) teenuseosutajal on nõutavad teadmised rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisest, teenuseosutajalt. Sõnastust täpsustatud. (ii) tegevuse edasiandmise korral on tingimused kehtestatud ja neid järgitakse ning (iii) koolituse sisu kohandatakse vastavalt kohustatud isikule;“ 3.7.3.10.ii Ettepanek sõnastust täpsustada ja muuta paindlikumaks. Mittearvestatud. Kommentaarist ei selgu, millises osas paindlikkust ja täiendavat selgust on vaja. 3.7.3.10.ii Teeme ettepaneku sõnastada „peavad olema omandanud majandus-, õigus- või ärialase hariduse Mittearvestatud. Tegu on näitliku või läbinud vastavad täiendkoolitused vmt“ asemel: „peavad vastama ametikohale esitatavatele kirjeldusega ning suunab kohustatud isikut nõuetele kohustatud isiku poolt määratud viisil (näiteks olema olema omandanud majandus-, tagama, et kontaktisikul, kes tegeleb õigus- või ärialase hariduse või läbinud vastavad täiendkoolitused).“ Vastasel juhul jääb „peavad“, kahtlaste ja ebaharilike tehingute „või läbinud“, „vmt“ mõttes ebaselgeks, mis on siinkohal soovituslik suunis. tuvastamisega, on haridusalane taust, mis on aidanud kaasa tema oskuste arendamisele, mis on vajalik mõistmaks keerukaid, suure väärtusega ja ebatavalisi tehinguid, millel ei ole mõistlikku majanduslikku eesmärki. 3.7.3.12 Juhend ei sätesta „riskikontrolli“ funktsiooni eesmärke, samuti terminit ei kasutata muudes juhendi Arvestatud. Mõeldud on riskijuhtimise osades. Ettepanek see juhendis täpsustada (nt kas on mõeldud KAS § 58-1 funktsooni või milline funktsiooni. Sõnastus muudetud. on selle funktsiooni tähendus RP/TR tõkestamise vastavusraamistikus, kui FI hinnangul on erisusi). 3.7.3.12 Kas „riskikontrolli“ funktsiooni on mõeldud KAS’i tähenduses või mõnes muus AML raamistikus Arvestatud. Vt vastust eelmisele toodud tähenduses? kommentaarile. 21 / 54 3.7.3.12, AML/CFT officer’i raporti esitamise kohustust regleerib punkt 3.7.3.5 ja sagedust punkti vi. üks Mittearvestatud. AML/CFT Officer´i raport 3.7.3.5 vi., 3.4.3.2, alapunkt* (...koostab ja esitab vähemalt kord aastas juhatusele tegevusaruande, mis peab olema on rahapesu ja terrorismi rahastamise 3.6.1.3 ja proportsionaalne kohustatud isiku tegevuse ulatuse ja laadiga). Suunise punkt 3.4.3.2 märgib, et tõkestamise vastavuskontrolli eest 3.7.3.12 juhatus vaatab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vastavuskontrolli eest vastutava vastutava isiku tegevusaruanne, mis isiku (footnote’is viidatud kui AML/CFT officer) raporti läbi kord aastas ning punkt 3.6.1.3 märgib põhineb tõepoolest EBA dokumendil sama nõukogu osas. Aluseks olev EBA suunis AML/CFT officer’i tegevuse osas määrab raporti 14.06.2022 “Suunised direktiivi (EL) koostamise sageduseks samuti vähemalt kord aastas. Estiti ei jäänud juhatuse ja nõukogu tegevust 2015/849 artikli 8 ja VI peatüki kohase reguleerivatest punktidest silma, et lisaks AML/CFT officer’i raportile tuleks veel neil raporteid üle vastavuse haldamise ning rahapesu ja vaadata. terrorismi rahastamise tõkestamise vastavuskontrolli eest vastutava isiku rolli Samas suunise punkt 3.7.3.12 reguleerib teise kaitseliini raporti sisu ja sagedust ning määrab ja ülesannetega seotud poliitika ja selleks vähemalt kord kvartalis. Teise kaitseliini kuulub vastavuskontroll, sh kontaktisik (MLRO) ja menetluste kohta“. Selle esitamise kui määratud, siis ka AML/CFT Officer. Isegi kui eraldi AML/CFT Officer’i pole määratud, on viidatud sagedus on kord aastas. EBA suunis väga heaks sisendiks ML/TF/sanktsioonidega seonduvate riskide käsitlemist katva raport struktureerimisel tagamaks, et kõik olulised teemad on kompaktselt kaetud. Seega praktikas Kõnealune punkt 3.7.3.12 käsitleb aga II räägime sisuliselt ikkagi ühest raportist, mis kaitseliini raportit: selle sisu ja sagedust. i) koostatakse teise kaitseliini poolt ja Seejuures tuleb tähele panna, et kuivõrd ii) mis katab ML/TF/sanktsiooni riskidega seotud teemasid. nii EBA viidatud suunistes ja käesolevas juhendis on organisatsiooni üles Hea oleks suunise ühes punktis kokku võtta, kes, kui tihti ja millise sisuga raporteid juhatusele ja ehitamisel turuosaliste jaoks olnud oluline nõukogule esitab. Hetkel on keeruline paindlikkus, siis ei pruugi rahapesu ja suunises sel teemal orienteeruda. Mh tekivad küsimused: terrorismi rahastamise vastavuskontrolli - Kui tihti peab vastavat raportit, mis mh katab EBA suunises toodud AML/CFT officer’i raportile eest vastutav isik organisatsioonis a) nõutud teemad ja suunise 3.7.3.12 kirjeldatud teemad koostama ja juhatusele ning nõukogule eksisteerida, b) paikneda II kaitseliinis esitama? Punkt 3.7.3.12 sageduseks on kord kvartalis samas kui EBA (turuosaliste kommentaarides on juhitud suunis viitab sagedusele vähemalt kord aastas. Finantsinspektsiooni tähelepanu, et - Kas Finantsinspektsioon on võrrelnud EBA suunises AML/CFT officer’i raporti sisu nõudeid ja nimetatud isik EBA vastavate suuniste punktis 3.7.3.12 toodud loetelu? Kui raportite sisu on üsna sarnane, siis millest tuleneb erisus kohaselt „peaks“ olema II kaitseliinis, mitte raporteerimise sageduse osas? ei „pea“ seal olema). Seega võib rahapesu *alapunktide alapunktid oleks heak nummerdada, siis on neile lihtsam viidata. ja terrorismi rahastamise vastavuskontrolli eest vastutava isiku tegevusaruanne kattuda paljuski II kaitseliini ülevaatega, aga ei pruugi. 22 / 54  Erisus raporteerimise sageduse osas on tingitud nt ja mh riskiisust kinnipidamise ülevaate osas, kus riskiisu ületamistele võib olla oluline reageerida juhatuse otsuste tasandil kiiremini, kui kord aastas. Käesoleva juhendi eesmärk ei ole käsitleda ammendavalt kõiki raporteid, mida juhatus ja nõukogu oma ülesannete täitmiseks nägema peavad, sätestades minimaalse soovitusliku. 3.7.3.13 Palume täpsustada, kuidas on sisustatud määratlemata õigusmõiste „olulised puudujäägid“. Abiks Mittearvestatud. Lähtuvalt kohustatud on illustreerivad näited. isikute eriilmelisusest, sh suurusest, tegevusvaldkonnast ning mõjust turule, peab iga kohustatud isik enda jaoks defineerima puudujäägi olulisuse igakordselt selle tuvastamisel. Illustreerivate näidete esitamine selles kontekstis liialt raamistaks puudujääkide kvalifitseerimist. Üldreeglina on puudujääk oluline, kui see avaldab tõsiseid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete rikkumisi või võib sellise rikkumiseni viia. 3.7.4.1 Seoses sise-eeskirjade välja töötamisega palume täpsustada, et keeld osaleda sise-eeskirjade välja Mittearvestatud. Tekstist on selge, et sise- töötamisel ei kehti siseauditi tööd reguleerivate sise-eeskirjade osas. eeskirjade välja töötamise keeld on seotud kontrollivaldkonnaga ning enesekontrolliga siseaudit tegeleda ei saa. 3.9.1 Palume punkti viimast lauset täpsustada, milliste kaitseliinide (I, II, III või kõik) töötajaid silmas Mittearvestatud. Kõnealusest punktist on peetakse. ilmne, et koolitusele kvalifitseerivaks faktoriks on seotus rahapesu ja terrorismi 23 / 54  rahastamise tõkestamisega – olenemata paiknemisest kaitseliinides. 3.10.2.12 Palume kaaluda „asjakohasel juhul“ eemaldamist või sisu lahti selgitamist (näiteks, et see tähendab Arvestatud. „Asjakohasel juhul“ juhtumit, kus kohustatud isikul selline õigussuhe üldse olemas on). Ka Juhendi punkti 4.9.3. järgi tähendabki korrespondentsuhte kohustatud isik peab korrespondentasutusena omama reegleid igasuguse korrespondentsuhete olukorras. Teksti täpsustatud. loomise ja pidamise kohta ning praktikas on tunnetatav kasvav vajadus ja eeldus tagada korrespondentsuhetes selgem raamistik protseduurireeglitega ja korrespondentsuhete omavahelises õigussuhtes, mis tähendab, et korrespondentsuhete puhul peaks selline korrespondentsuhete loomise ja jätkamise kord olema alati kindlaks määratud. 3.10.2.12 Juhendi punkt 3.10.2.12. Juhendi punkt kohustab, et protseduurireeglid peavad sisaldama Arvestatud. Vt vastus eelmisele vähemalt asjakohasel juhul korrespondentsuhete loomise ja jätkamise korda. Selgitame, et kommentaarile. grammatiliselt tõlgendades võib see tähendada see, et korrespondentsuhete loomise ja jätkamise kord peab olema kindlaks määratud ainult asjakohasel juhul. Arvestades järelevalve ja seadusandja seisukohti, on [] hinnangul praktikas näha kasvavat vajadust ja eeldust tagada korrespondentsuhetes selgem raamistik protseduurireeglitega ja korrespondentsuhete omavahelises õigussuhtes. Sellest tulenevalt leiame, et korrespondentsuhete loomise ja jätkamise kord peab olema alati kindlaks määratud, mitte ainult asjakohasel juhul. Juhime tähelepanu, et ka punkti 4.9.3 kohaselt „kohustatud isik peab korrespondentasutusena omama reegleid igasuguse korrespondentsuhete loomise ja pidamise kohta“. Palume Finantsinspektsioonil „asjakohased juhud“ täpsustada punktis 4.9. 3.11.10 Palume täpsustada ning mõttele vastavalt ümber sõnastada „vastavusfunktsioon“ järgmiselt: Arvestatud. Asendatud terminiga „vastavuskontrolli funktsioon“ või „funktsioon“. „vastavuskontrolli funktsiooni“. 3.11.11 Palume täpsustada, kas mõeldud on emaettevõtte juhtorganit. Kui nii, siis teeme ettepaneku Arvestatud. Teksti muudetud vastavalt sõnastada „peab emaettevõtte juhtorgan lähtuma“. ettepanekule. 3.11.11 Teeme ettepaneku sõna „täitma“ asendada „tagama täitmise“. Arvestatud osaliselt. Teksti on muudetud, et tagada parem kooskõla aluseks oleva EBA suunisega (14.06.2022 “Suunised direktiivi (EL) 2015/849 artikli 8 ja VI peatüki kohase vastavuse haldamise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vastavuskontrolli eest vastutava isiku rolli ja ülesannetega seotud poliitika ja menetluste kohta“ punkt 4.3.2.) 24 / 54 3.11.12.2 Palume punkti mõtet selgemaks kirjutada, kuivõrd antud juhul on lause teise poolega edasi antav Arvestatud. Sõnastust lihtsustatud, mõte arusaamatu. tagades vastavus soovituse aluseks oleva EBA suunise mõttega (14.06.2022 “Suunised direktiivi (EL) 2015/849 artikli 8 ja VI peatüki kohase vastavuse haldamise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vastavuskontrolli eest vastutava isiku rolli ja ülesannetega seotud poliitika ja menetluste kohta“ punkt 4.3.2.) 3.11.12.6 Palume täpsustada, kas antud kontserni „kontaktisikuks“ võib olla mõni vastutav juhatuse liige või Mittearvestatud. Kontserni rahapesu ja töötaja. terrorismi rahastamise tõkestamise vastavuskontrolli eest vastutava isiku suhtes kehtivad samad nõuded ja sama paindlikkus, mis kehtib EBA vastavates suunistes rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vastavuskontrolli eest vastutava isiku suhtes üldiselt. (14.06.2022 “Suunised direktiivi (EL) 2015/849 artikli 8 ja VI peatüki kohase vastavuse haldamise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vastavuskontrolli eest vastutava isiku rolli ja ülesannetega seotud poliitika ja menetluste kohta“ . 3.11.14.1 Teeme ettepaneku sõnastuse kasutamiseks, mis muudab meie hinnangul mõtet muutmata teksti Arvestatud. Tekst muudetud vastavalt lihtsamini loetavaks: „/…/ koordineerima kogu kontserni tegevust hõlmavat rahapesu ja terrorismi ettepanekule. rahastamise riskide hindamist. Hindamist viivad läbi kontserni üksused kohalikul tasandil. Kontserni rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vastavuskontrolli eest vastutav isik peab korraldama nende tulemuste koondamise, et mõista rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide laadi, intensiivsust ja asukohta, millega puutub kontsern tervikuna kokku.“ 3.11.14.3 Palume täpsustada, mida on mõeldud „standardite“ all (nt konkreetsed vastavusraamistiku osad Mittearvestatud. Kõnealune punkt nagu strateegia või vastavusraamistiku osasid ühtlustavad põhimõtted, poliitikad või põhineb EBA vastavatel suunistel protseduurid). (14.06.2022 “Suunised direktiivi (EL) 2015/849 artikli 8 ja VI peatüki kohase vastavuse haldamise ning rahapesu ja 25 / 54  terrorismi rahastamise tõkestamise vastavuskontrolli eest vastutava isiku rolli ja ülesannetega seotud poliitika ja menetluste kohta“ punkt 4.3.3). Mõeldud on standardeid selle sõna tavapärases tähenduses: kvaliteedi- jm nõuete kogum. 3.11.14.4 Palume täpsustada, mida on mõeldud „operatiivüksuste“ all. Arvestatud. Sõnastust muudetud. 3.11.14.7 Palume lauset grammatiliselt korrigeerida, sest vastasel juhul jääb mõte raskesti järgitavaks. Arvestatud. Sõnastust muudetud. 4.1.1 Teeme ettepaneku kustutada „ettevõtja kasutamist“. Arvestatud. Sõnastust muudetud. 4.1.4.1. (+ veel Mul on ebaselge juhendi erinevate punktide omavaheline suhestus seoses juriidilise isiku tegeliku Mittearvestatud. Kõnealused punktid punkte, vt viited kasusaaja tuvastamisega ja eelkõige tema isikusamasuse kontrollimisega. Selgitan oma mure põhinevad RahaPTS § 20 lg 1 punkt 1 kommentaari järgnevalt. (kliendi või juhuti tehtavas tehingus sees) 4.1.4.1.iii Ärisuhte loomisel on Hoolsusmeetmeteks tegeliku kasusaaja tuvastamine ja tema osaleva isiku isikusamasuse tuvastamine isikusamasuse kontrollimiseks meetmete rakendamine ulatuses, mis võimaldab kohustatud isikul ning esitatud teabe veenduda, kes on tegelik kasusaaja. Samuti saab aru kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva kontrollimine/verifitseerimine) ja § 20 lg 1 isiku omandi- ja kontrollistruktuurist (vt juhendi punkt 4.3.3.) punkt 3 (tegeliku kasusaaja tuvastamine ja tema isikusamasuse kontrollimiseks Siit ma loen välja, et tegelik kasusaaja tuleb nii tuvastada, kui ka tema isikusamasus kontrollida. meetmete võtmine ulatuses, mis 4.3.3.1. Ärisuhte loomisel või juhuti tehtava tehingu tegemisel peab kohustatud isik tuvastama võimaldab veenduda selles, et kohustatud kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku tegeliku kasusaaja ja rakendama tegeliku isik teab, kes on tegelik kasusaaja). kasusaaja isikusamasuse kontrollimiseks meetmeid ulatuses, mis võimaldab kohustatud isikul veenduda selles, et ta teab, kes on tegelik kasusaaja. 4.3.3.10. Kohustatud isik rakendab tuvastatud Tegeliku kasusaaja tuvastamisega tegeliku kasusaaja kontrollimiseks meetmeid ning teeb seda ulatuses, mis võimaldab kohustatud seonduvalt ei ole seadusandja pannud isikul veenduda selles, kes on tegelik kasusaaja. kohustatud isikule kohustust tema isikusamasust kontrollida (verifitseerida) Siit ma loen välja, et isikusamasust tuleb kontrollida ulatuses, et veenduda, kes on tegelik absoluudis, vaid võtta tema isikusamasuse kasusaaja. Ehk teisisõnu, saan aru, et eesmärgiks on saada piisava kindlusega teada kes on tegelik kontrollimiseks meetmeid ning sedagi vaid kasusaaja. ulatuses, mis võimaldub veenduda, et kohustatud isik teab, kes tegelik kasusaaja Aga, minu jaoks mõnevõrra segaseks läheb siis, kui ma loen järgnevaid punkte, mis reguleerivad on. Tegeliku kasusaaja andmete isikusamasuse kontrollimisest. kontrollimist on mõeldud ka päringuna (RahaPTS seletuskiri). Sama toob välja 4.3.1.1. Ärisuhte loomisel või juhuti tehtava tehingu tegemisel peab kohustatud isik tuvastama vastava normi aluseks olev Euroopa füüsilisest isikust kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva füüsilise isiku isikusamasuse ning Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 26 / 54  esitatud teavet kontrollima (verifitseerima) usaldusväärsest ja sõltumatust allikast hangitud teabe 2015/849. Direktiivi inglisekeelne tekst põhjal. tegeliku kasusaaja tuvastamise kohta: identifying the beneficial owner and taking 4.3.1.13. Isikusamasuse tuvastamise käigus saadud teabe kontrollimine tähendab usaldusväärsest reasonable measures to verify that ja sõltumatust allikast pärit andmete kasutamist juhendi punktis 4.3.1.10. nimetatud andmete person's identity so that the obliged entity (esimesed neli alapunkti)112 tõesuse ja õigsuse kohta kinnituse saamist, kasutades selleks ka is satisfied that it knows who the beneficial vajadusel isikuga vahetult seotud andmete (viies ja kuues alapunkt) tõesuse ja õigsuse kohta owner is vs direktiivi inglisekeelne tekst kinnituse saamist. See tähendab, et teabe kontrollimise eesmärgiks on saada kinnitus, kas see isik, kliendi isikusamasuse tuvastamise kohta: kes soovib ärisuhet luua või juhuti tehtavat tehingut teha, on see isik, kes ta väidab end olevat. identifying the customer and verifying the 4.3.1.14 jj Näevad ette täpsed reeglid isikusamasuse kontrollimiseks nn verifitseerimiseks. customer’s identity on the basis of documents. Segadus seisnebki selles, et viimati nimetatud punktide kohaselt saan aru, et isikusamasuse kontrollimise eesmärgiks on isikusamasus verifitseerida, st isik on see isik, kes ta väidab end olevat. Kokkuvõtvalt kommenteeritavad juhendi Verifitseerimiseks kasutame me Veriffi abi (klient läbib Veriffi sessiooni ja me saame olla kindlad, punktid toetavad aluseks olevate normide et isik on see, kes ta väidab end olevat). teksti ja mõtet ning muutmist ei vaja. Aga ülal viidatud punktide (4.1.4.1.iii ja 4.3.3.1.) kohaselt on tegeliku kasusaaja isikusamasuse kontrollimise eesmärgiks, mitte saada kindlust selles, et „isik on see isik, kes ta väidab end olevat“, vaid saada kindlus selles, „kes on tegelik kasusaaja“. Ehk, meie (Grünfin) jaoks on põhiline küsimus selles, et kui meil on juriidilisest isikust klient, siis kas me peame juhendi kohaselt kõik juriidilise isiku tegelikud kasusaajad (Veriffi abiga) verifitseerima, või piisab sellest, et me kontrollime tegelike kasusaajate kohta esitatud andmete paikapidavust ja veendume, et isik, kes väidetavalt on tegelik kasusaaja, on seda tõepoolest (selleks ei ole vaja isikut verifitseerida, ja veelgi enam verifitseerimine ei aitaks kaasa sellele, et saada teada, kas ta on tegelik kasusaaja, või ei ole). Usun, et ma olen õigesti aru saanud ja viitan siinkohal ka p 4.3.2.6.iii, mille kohaselt tuleb tuvastada kõik juhatuse liikmed, kuid verifitseerida üksnes kliendisuhet loov esindaja. Seetõttu tundub ebaloogiline, et kõiki juhatuse liikmeid ei pea verifitseerima, kuid kõik tegelikud kasusaajad tuleks verifitseerida. Aga eelviidatud punktid, mis räägivad tegeliku kasusaaja isikusamasuse kontrollimisest tekitavad minus veidi segadust. 4.1.5.1 „Suurema tähelepanu pööramine“ – on hoolsusmeetme rakendamist toetav tegevus, mitte Arvestatud. Kõnealuse punkti alapunktid iv hoolsusmeede ise. ja v on küll RahaPTS ülesehituse mõttes ärisuhte jooksul kohaldatavate hoolsusmeetmete määratluse all (RahaPTS 27 / 54  § 23 lg 2 punktid 4 ja 5), kuid need sisustavad tegelikult ärisuhte jooksul tugevdatud hoolsusmeetmete kohaldamise olukorda. Nii on need määratletud tugevdatud hoolsusmeetmete juures ka RahaPTS aluseks olevas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2015/849 (artikkel 18(2)). Muudetud kõnealuste punktide paiknemist suunises. 4.1.5.1 Oluline on makse saaja makseteenuse pakkuja asukoht? Mittearvestatud. Kõnealune punkt põhineb RahaPTS § 23 lg 2 punkti 5 sõnastusel. 4.1.5.1 Pöörame tähelepanu, et „suurema tähelepanu pööramine“ ei ole hoolsusmeetmeks iseenesest Arvestatud osaliselt. Kõnealuste RahaPTS-s ning seondub „tugevdatud hoolsusmeetmete“ täitmisega, kuid antud juhul on alapunktide paiknemist muudetud. Vt paigutatud „hoolsusmeetmete“ alla, mistõttu palume nimetatut käsitleda tugevdatud vastus üle-eelmisele kommentaarile. hoolsusmeetmete täitmise viiside juures. Palume täpsustada, mida tähendab „suurema Muus osas ei soovi juhend paindlikkuse tähelepanu pööramine“. Joonealune märkus 104 selgitab, et tuleb välja selgitada olemus, põhjus, tagamise eesmärgil kitsendada „suurema taust ja sisu, aga ei selgita, milles peaks seisnema „suurema tähelepanu pööramine“. Palume tähelepanu pööramise“ sisu selle täpsustada, mis on ootus – näiteks kas ajaliselt sagedasem tähendab suuremat tähelepanu või on tavapärasest tähendusest. Suurem vajalik kvalitatiivsem tegevus või mõlemat. tähelepanu pööramine hõlmab nii seire ulatust kui laadi. 4.1.5.2 Teeme ettepaneku lisada ka „makse saaja elu- või asukoht“ lisanduvalt „makse saaja makseteenuse Mittearvestatud. Kõnealune punkt pakkuja asukohale“, kuivõrd otsekohalduv EL määrus FTR (Fund Transfer Regulation) eeldab ka sedastab ärisuhte seirel hoolsusmeetmete makse saaja andmete jälgimist. kohaldamise eesmärgi, mitte tuvastatavate/kogutavate andmete loetelu. 4.1.7.2 Palume selgitada kuidas tuleb joonealust märkust mõista olukorras, kus krediidiandjale teeb laenu Mittearvestatud. Kõnealune punkt joonealune tagasimakse krediidisaaja asemel kolmas isik. Kas ja milliseid hoolsusmeetmeid tuleb krediidiandjal kohaldub rahaülekannetele nagu märkus number kolmanda isiku suhtes kohaldada (lisaks punktis 4.7.2.3. nimetatud kohustusele tuvastada defineeritud Euroopa Parlamendi ja 96 asjakohasel juhul seoses krediidivõtja ja krediiti tagasi maksva isiku vahel)? nõukogu määruses (EL) nr 2015/847. Antud juhul tuleb eristada maksetehingut ja laenu tagasimaksmist kui toimingut laenutehingu raames. 28 / 54 4.2 Teeme ettepaneku punkti 4.2. juures täpsustada, et DNFBP-de puhul (notari, advokaadi, Mittearvestatud. Finantsinspektsiooni kohtutäituri, pankrotihalduri, ajutise pankrotihalduri ja muu õigusteenuse osutaja majandus-, soovitusliku juhendi adressaadid on kutse- või ametitegevuses), juhul, kui nad on kohustatud isiku kliendid, kutsesaladusele või krediidiasutused ja konfidentsiaalsuskohustusele viitamine ei vabasta panka hoolsusmeetmete kohaldamise ning finantseerimisasutused. Seega ei reguleeri hoolsusmeetmete võimatusega ette nähtud tagajärgede kohaldamise kohustusest. Selgitame, et see muude isikute, sh DNFBP-de tegevust, DNFBP-d on kohustatud järgima hoolsusmeetmeid (RahaPTS § 20 lg 5 ei näe erandeid) ning puudub sh andmete esitamisest keeldumisel. õiguslikult ette nähtud eriprotsess, s.t et kohustatud isik võiks jätta hoolsusmeetmed kohaldamata, Tingimused, millal kohustatud isik saab kui DNFBP viitab kliendina kutsesaladusele. Nimetatu ei tähenda, et kohustatud isik ei peaks jätta hoolsusmeetmed kohaldamata, tegema pingutusi püüdma hoolsusmeetmeid muul viisil kohaldada, kui klient, kes on DNFBP, jätab tulevad vaid RahaPTS-st ning need on andmed ning teabe kutsesaladusele viidates esitamata. Kuivõrd nimetatu on pank[a]de praktikas Finantsinspektsiooni juhendis ka tekitanud probleeme, on selle käsitlemine juhendiga krediidiasutuste vaatest oluline. kajastatud. Samuti on juhendis kajastatud RahaPTS-s lubatud ulatuses Palume meie ettepaneku puhul arvestada rahandusministeeriumi 17.01.2023 vastust nr 13- hoolsusmeetmete kohaldamise 5.1/5328-2, milles ministeerium suunab Pangaliitu hoolsusmeetmete kohaldamise praktika osas riskipõhisus ja paindlikkus. (antud juhul kutsesaladuse arvestamise võimalusteks hoolsusmeetmete kohaldamisel) konsulteerida Finantsinspektsiooni ja RAB-iga. 4.2.7 Punkti 4.2.7 lause algus on osade alapunktide valguses esiti segadust tekitav. Ilmselt ei ole Arvestatud. Teksti muudetud ja punktist, mõeldud, et igale kliendile, kelle osas esineb mõni alapunktides toodud kõrgemale riskile viitav mis käsitleb igal juhul tugevdatud faktor, peab automaatselt olema liigitatud kõrge riskiga kliendiks? hoolsusmeetmete kohaldamist on eemaldatud need sätted, mis käsitlevad kõrgemale riskile viitavat olukorda, mille puhul on kohustatud isikul RahaPTS § 37 lõike 1 kohaselt õigus otsustada, kas ja millisel juhul tugevdatud hoolsusmeetmeid kohaldada (juhendi punktid 4.2.7.6 kuni 4.7.2.10). 4.2.7 Punkti on täpsustatud alampunktidega, suunates väga paljudel juhtudel kohustatud isikut Arvestatud osaliselt. Vt vastust eelmisele määratlema kõrgemat riskitaset ja kohustuslikuna kohaldama tugevdatud ja muid asjakohaseid kommentaarile. Punktid 4.2.7.6 kuni hoolsusmeetmeid. Pigem on täienduste näol (4.2.7.6. kuni 4.2.7.10.) tegemist kõrgema riskiga 4.2.7.10 eemaldatud. indikaatorite ehk kõrgema riskiga asjaoludega (kajastatud ka Juhendi lisas), millele peab kohustatud isik kõrgendatud tähelepanu pöörama ja mille alusel riskipõhise otsuse tegema Muus osas puudub vastuolu. (RahaPTS § 37 lõike 1 järgi: saab kohustatud isik otsustada, „kas ta rakendab neid asjaolusid Finantsinspektsiooni juhend ei suuna kogumis, osaliselt või eraldi alustena hoolsusmeetmete tugevdatud korras kohaldamiseks.“). kliendi riskitaseme määrama Samuti ei erista punkt 4.2.7. ühekordse asjakohaste või tugevdatud meetmete kohaldamisega, mis statsionaarselt. Juhend toetab riskipõhist võib viia kohustatud isiku riskipõhise otsustuseni, et riskitaset tervikuna kliendil tõsta vaja ei ole (nt lähenemist ja kui langevad ära asjaolud (nt 29 / 54  4.2.7.1. – kui pärast kontrollimist on esitatud andmed osutunud tõeseks, ei ole asjaolu, miks tugevdatud hoolsusmeetmete kõrgem riskitase määrata, sest hoolsusmeetmete kohaldamise tulemusena kahtlus kõrvaldati). kohaldamisega on tuvastatud kõrgemale Palume sõnastada viisil, mis arvestab riskipõhise võimalusega asjakohaseid hoolsusmeetmeid riskile viitava asjaolu puudumine) on kohaldada ning riskitaset määratleda. juhendi (mh punktid 4.2.9 kuni 4.2.11) kohaselt sobiv riskitaseme madaldamine ja sobivate (tavapäraste) hoolsusmeetmete kohaldamine. 4.2.7.1 ja Osade alapunktide puhul tundub ka selline rangem tõlgendus küll mõistetav (nt PEP, kõrge riskiga Arvestatud osaliselt. Vt vastuseid 4.2.7.4, 4.2.7.5 korrespondentsuhe, lisatud uued faktorid esitajaaktsiate osas jms), ent nt punktide 4.2.7.1 ja eelmistele kommentaaridele. Kõnealuste ning 4.2.7.5 puhul on olulisem praktikas koheselt võtta tarvitusele DD meetmed, et aru saada, kas punktide 4.2.7.1, 4.2.7.4 ja 4.2.7.5 puhul samuti 4.10 ja kahtlus on põhjendatud või mitte ning seejärel otsustada, kas suhet jätkata või mitte. Nt punkti on tegu RahaPTS § 36 lg 2 punktides 1, 3, 4.10.1.5 4.2.7.1 viidatud kahtluse kõrvaldamisel puudub otsene vajadus kliendil kõrge riskitaseme 4 ja § 23 lg 2 punktides 4 ja 5 loetletud säilitamiseks. Kliendi riskitaseme määramise mudel on turuosalisel tarvis endal luua ja kindlaks olukordadega, millistel juhtudel peab määrata ning puudub selge vajadus seda ette kirjutada. kohaldama tugevdatud hoolsusmeetmeid. Punkti 4.2.7.4 puhul tundub näiteks üleliigne kõrge riskitaseme ja EDD’ga koormata iga füüsilist Muus osas selgitame, nagu vastuses isikut, kes elab riigis, mis on sattunud nt FATF halli nimekirja. Või veelgi enam, kes on sealse eelmisele kommentaarile, et riskitaseme ja kodakondsusega, ent resideerub mujal. Näiteks, kui Eesti oleks FATF halli nimekirja sattunud, siis kohaldatavate hoolsusmeetmete ulatuse oleks suunise koheselt siinsete turuosaliste (kelle kliendibaas koosneb Eesti residentidest) riskiisu muutmine lähtuvalt tugevdatud koheselt mitmekordselt ületatud ning tekiks ka koheselt väga pikk EDD back-log. FATF hallis hoolsusmeetmete kohaldamise raames nimekirjas on tihti mitmeid EEA riike, kelle residentide osas teeb AML Direktiiv mh nt otsese väite, tuvastatud kõrgemale riskile viitavate et selliste isikute riskitase on eelduslikult seetõttu madalam. Nimekirja võib riik sattuda mitmetel asjaolude puudumisest on kohane. põhjusel, millel konkreetse riigi residendist või kodakondsusega isikul puudub igasugune seos ja riik võib seal olla ka väga lühiajaliselt (nt aasta). Kõnealune punkt 4.2.7.4 põhineb RahaPTS § 23 lg 2 punktis 5 toodud kohustusel Täna kehtivas suunises (punkt 4.2.6.3) on viide FATF-i kõrge riskiga või koostööd mittetegevate pöörata suuremat tähelepanu ärisuhtele riikide nimekirjale, kuhu eelduslikult FATF hall nimekiri ei kuulu, kuna selles nimekirjas olevad riigid või tehingule, kui klient on pärit suure teevad aktiivselt koostööd FATF enda sõnul: “Jurisdictions under increased monitoring are actively riskiga kolmandast riigist või RahaPTS § 37 working with the FATF to address strategic deficiencies in their regimes to counter money lõikes 4 nimetatud riigist või territooriumilt laundering, terrorist financing, and proliferation financing”. Mõistagi võtame nimetatud nimekirjad või tal on nimetatud riigi kodakondsus või (sh FATF grey list) arvesse kõrge riskiga riikide loetelu kokkupanemisel, mis omakorda on sisendiks tema elu- või asukoht või makse saaja kliendi individuaalselt riskihindamisele, kuid puhtalt asjaolu tõttu, et isik seal elab või omab vastava makseteenuse pakkuja asukoht on riigi kodakondsust, ei anna alust määrata talle automaatselt kõrge riskitase. Kõrge riskiga riigis nimetatud riigis või territooriumil. resideerumine jms seosed peaksid aga muidugi olema üks riskifaktor kliendi riskihinnangus. RahaPTS § 37 lg 4 omakorda viitab mh olukorrale, kus klient, tehingus osalev isik 30 / 54  Palume muuta 4.2.7 sissejuhatust nii, et see ei dikteeriks imperatiivselt individuaalse kliendi või tehing ise on seotud riigiga või riskihinnangut, või alternatiivina vaadata kõik alapunktid üle pilguga, millisel juhul on kliendi kõrge jurisdiktsiooniga kus usaldusväärsete riskitaseme määramine ja säilitamine kindlasti vajalik, ning liigutades dünaamilised riski faktorid allikate, nagu vastastikuste hindamiste, eraldi nimekirja viitega võtta neid arvesse individuaalse kliendi riskimudelis ja DD kohaldamisel. üksikasjaliku hindamise aruannete või avaldatud järelaruannete kohaselt ei ole Vajadusel palume täpsustada ka milliseid FATF nimekirjade riike täpsemalt peetakse silmas kehtestatud rahapesu ja terrorismi punktides 4.10 ja 4.10.1.5. Eeldame, et FATF musta nimekirja riike ja mitte halli nimekirja riike, kuid rahastamise tõkestamise tõhusaid sõnastus kattub punktiga 4.2.7.5 ja seal toodud alamärkega 118. Kas tõesti on mõeldud, et iga süsteeme (punkt 1). Tõhusa süsteemi sellises riigis resideeruva füüsilisest isikust kliendi onboard’imiseks on vajalik juhatuse nõusolek? puudumine on laiem, kui vaid koostöö mitte tegemine. Ei Finantsinspektsiooni juhend ega RahaPTS ei näe ette iga kõrge riskitasemega kliendiga ärisuhte sõlmimisel juhatuse nõusoleku eelnevat kohustust. 4.2.7.6 Palun täpsustada, kas tuleb kohaldada tugevdatud hoolsusmeetmeid just tehingutele, mis on Arvestatud osaliselt. Kõnealune punkt on seotud nimetatud tegevusalade või kaupadega, või klientidele, kes on seotud nende tegevusalade juhendist eemaldatud. Vt vastuseid ja kaupadega. Ehk kas kindlustusandja peab küsima kliendi käest, kas kliendi tegevusala on seotud eelmistele kommentaaridele. kaitstud liikide müügiga, kui klient soovib sõlmida elukindlustuslepingut (ehk kindlustusandja tehing kliendiga ei ole seotud nt elevandiluu müügiga). 4.2.7.7 „juriidiline isik, mis tegeleb personaalse varahaldusega“ – kas siin Eesti kontekstis, kus paljud Arvestatud osaliselt. Kõnealune punkt on investeerivad läbi isikliku OÜ, võiks kaaluda mingit leevendavat erandit? Hetkel ei ole juhendist eemaldatud. Vt vastuseid investeerimisühingutel, nagu meil, võimalik pakkuda investeerimiskonto lahendust, mis teeks eelmistele kommentaaridele. eraisikuna investeerimise maksu aspektist mugavamaks. See on üks põhjustest, miks valdav osa meie klientidest on endale loonud investeerimiseks OÜ-d. Rangelt võttes on nad kõik juriidilised isikud, mis tegelevad personaalse varahaldusega, kuid nende kõigi kõrge riskiga kliendiks liigitamine ei oleks asjakohane. 4.2.7.10 Kui kindlustusandjal on teada, mis on tehingu sisu ja eesmärk (nt elukindlustusleping), kas peame Arvestatud osaliselt. Kõnealune punkt on küsima iga kolmanda riigi kodakondsusega kliendi käest seda, kas ta taotleb elamisõigust või juhendist eemaldatud. Vt vastuseid kodakondsust kapitalisiirete, vara jne eest, või kohaldame tugevdatud hoolsusmeetmeid siis, kui eelmistele kommentaaridele. saame sellest teada (aga ei küsi iga kliendi käest)? Kui kindlustusandja peab iga kolmanda riigi kodakondsusega kliendi käest küsima, kas ta taotleb elamisõigust või kodakondsust, siis kas küsimus hõlmab üksnes lepingu sõlmimise hetkel toimuvat 31 / 54  taotlemist või ka tulevikus taotletavat elamisõigust/kodakondsust, kas seda tuleb kliendilt küsida pärast lepingu sõlmimist ka hiljem nt regulaarselt kord aastas kogu lepingu perioodi kestel? 4.2.7.10 Palume täpsustada, kas „taotleb Eestis elamisõigust“ all on taotluslikult mõeldud ainult taotlemise Arvestatud osaliselt. Kõnealune punkt on etappi. juhendist eemaldatud. Vt vastuseid eelmistele kommentaaridele. 4.3.1.1 Palume täiendavalt kaaluda, kas punkti 4.1.8. kustutamine on õiguslikult põhjendatud, arvestades Arvestatud osaliselt. 1000 eurot ületavaid RahaPTS §-s 27 ning §-s 25-1 ette nähtud võimalust seoses piiratud kasutusega kontode puhul rahaülekandeid käsitlenud punkt 4.1.8 on teatud hoolsusmeetmed (isikusamasuse tuvastamine) edasi lükata. viidud olulises osas uueks punktiks 4.1.7.2. 4.3.1.3 Turuülene riskipõhise lähenemise ühtlustamise seisukohast vajalik selgemad juhised, mis aitavad Mittearvestatud. Kommentaar ei too välja kaasa ühetaolisele kohaldamisele. konkreetset puuduvat selgitust või sõnastusettepanekut. 4.3.1.3 Teeme ettepaneku täpsustavalt lisada lause lõigu lõppu: „Ärisuhte loomisel tuleb esindaja Mittearvestatud. RahaPTS § 19 lg 1 punkti isikusamasuse tuvastamine tuleb läbi viia näost-näkku või infotehnoloogilist vahendit kasutades, 3 kohaselt tuleb hoolsusmeetmeid kui (i) klient on pärit Euroopa Majanduspiirkonna välisest riigist või tema elu- või asukoht on sellises kohaldada mh ka hoolsusmeetmete riigis või (ii) väljaminevate maksete kogusumma füüsilise isiku puhul ühes kalendrikuus on üle 15 kohaldamisel kogutud teabe kontrollimise 000 euro ning juriidilise isiku puhul üle 25 000 euro, olenemata isiku päritolust või tema eluvõi või asjakohaste andmete ajakohastamise asukohast.“ Selliselt toonitab juhend sarnaselt punktiga 4.3.1.14. nõudeid ärisuhte loomise käigus varem kogutud dokumentide või kontekstis (RahaPTS § 31 lg 1 tekst „ärisuhte loomisel“). andmete piisavuse või tõelevastavuse Teeme ettepaneku lisada täpsustuse alaviitesse näited järgmiselt: „Näide 1: Kohustatud isiku poolt kahtluse korral. Üheks hoolsusmeetmeks näost-näkku tuvastatud esindajaga juriidilisest isik klient soovib palgata Kanadas asuva on kliendi esindaja isikusamasuse raamatupidaja, kellel oleks õigus juriidilise isiku nimel teha tehinguid, sh internetipangas. Kuivõrd tuvastamine. Kuna seadus ja ka kohustatud isik on varasemalt ärisuhte loomisel esindaja isikusamasuse tuvastanud näost-näkku, Finantsinspektsiooni suunis ei piira võib pangatoiminguteks raamatupidaja isikusamasuse tuvastada nii näost-näkku, hoolsusmeetmete kohaldamist, sh infotehnioloogiliste vahendite abil kui ka kahe alliak abil. Näide 2: Näost-näkku tuvastatud isikusamasuse tuvastamist üksnes ärisuhte esindajaga juriidilisest isik, kelle tehingulimiit on määratud 100 000 EUR/kuus soovib palgata Eestis loomisega, siis selle toonitamine tekstis ei asuva raamatupidaja, kellel oleks õigus juriidilise isiku nimel teha tehinguid summas kuni 100 000 ole asjakohane. EUR/kuus, sh internetipangas. Kuivõrd juriidilise isiku esindaja on kohustatud isiku poolt poolt juba varasemalt tuvastatud näost-näkku ärisuhte loomisel, võib pangatoiminguteks raamatupidaja Finantsinspektsiooni soovituslik juhend ei isikusamasuse tuvastada nii näost-näkku, infotehnioloogiliste vahendite abil kui ka kahe allika abil.“ ole mõeldud üksikolukordade Ühtlasi pöörame tähelepanu Pangaliidu 08.05.2023 pöördumisele, kus toonitasime vajadust turu reguleerimiseks. Seetõttu ei ole jaoks isikusamasuse sätete ühetaolise riskipõhisema kohaldamise ühtlustamise järele. asjakohane käsitleda juhendis kommentaaris pakutud näiteid; samuti on hetkel vastav regulatsioon üle vaatamisel. . 32 / 54 4.3.1.13 Palume kaaluda viite eemaldamist juhendi punkti 4.3.1.10 neljandale alapunktile (kohustus Arvestatud. RahaPTS § 21 lg 2 viitab kontrollida isiku sidevahendi andmeid usaldusväärsest ja sõltumatust allikast). Juhendi projektiga esimesele kahele alapunktile ehk üksnes sätestatakse kohustus veenduda sidevahendi andmete õigsuses kasutades selleks usaldusväärsest isiku nimele ja isikukoodile, selle ja sõltumatust allikast pärit andmeid (RahaPTS taolist kohustust sidevahendi andmete osas ette ei puudumise korral sünniaeg ning elu- või näe). Nimetatud kohustuse täitmiseks puuduvad kohustatud isikutel aga vahendid (puuduvad asukoht. Muudetud teksti vastavalt. kohustatud isikutele kättesaadavad usaldusväärsed ja sõltumatud allikad, kust kontrollida isiku e- posti aadressi või telefoni numbri korrektsust). 4.3.1.17 Juhendi punkt 4.3.1.17. Selgitame, et panga hinnangul on antud punktis piisava selgusega Mittearvestatud. Kõnealune punkt ei reguleerimata küsimus, kas RahaPTS § 31 lg 1 ja lg 6 alusel isikusamasuse tuvastamine on reguleeri isikusamasuse tuvastamise kohustuslik juhul, kui ärisuhe on juba loodud ja tuvastatakse samas ärisuhtes uue esindaja ajalist raamistikku. Kõnealuse punkti isikusamasus. Palume Finantsinspektsioonil arvestada Pangaliidu 08.05.2023.a. pöördumist ning reguleerimisese on viide EBA reguleerida käesoleva juhendiga esindajate vahetumisel RahaPTS §-s 20 toodud hoolsusmeetmete kaugtuvastamise suuniste kasutamisele uuesti kohaldamise ulatust ka RahaPTS § 31 lg 1 ja lg 6 erisusi arvesse võttes ning selle sätte olukorras, kus isikusamasuse tuvastamine kohaldamise suhestumist riskipõhise lähenemisega. ei toimu samas kohas viibides ning vastuolude korral Eesti õigusega, Eesti õiguse prevaleerimine. 4.3.3.3 Kas on võimalik lisada ka nende riikide nimekiri (või viide nimekirjale), mille seaduse kohaselt tuleb Mittearvestatud. Vastavate registrite tegelike kasusaajate info sellele riigile esitada või seal registreerida? loomise kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artiklitest 30 ja 31. Direktiivi üle võtnud riikide nimekiri on leitav Eur-Lex veebilehelt vastava direktiivi juurest (https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/NIM/?uri=celex:32015L0849). 4.3.3.3 Ettepanek – sõnastada see punkt nii, et, poleks nõutud ainult registri väljavõte, vaid et lubatud on Mittearvestatud. Sellisel juhul on tegu juba ka usaldusväärsed andmeallikad, mis sisaldavad vastavaid registriandmeid, sest tihtipeale on tegevuse edasiandmise või tuginemisega kohustatud isikul mugavam kasutada nn aja ja allikatemplit tagavat teenusepakkujat, kes erinevate ning vastav teenusepakkuja, riikide registriandmeid peegeldavad. Sõnastuse ettepanek: Kui kohustatud isik loob ärisuhte registriandmete peegeldamisel, ongi selle kliendiga, kelle tegelike kasusaajate info tuleb Euroopa Liidu liikmesriigi seaduse kohaselt sellele registriväljavõtte juba saanud. riigile esitada või seal registreerida, peab kohustatud isik saama tegeliku kasusaaja info kohta asjakohase registreerimistõendi või registri väljavõtte või veenduma esitatud info õigsuses usaldusväärsest ning sõltumatust andmeallikast. 4.3.3.8.ii Teeme ettepaneku asendada „tegevusjuht“ sõnaga „tegevjuht“. Arvestatud. Tekst muudetud vastavalt ettepanekule. 33 / 54 4.3.3.11 Teeme ettepaneku täpsustada lahknevusteadete esitamise kohustusega seonduvat – RahaPTS § Mittearvestatud. Kõnealuse punkti 20 lõige 24 ja selgelt väljendada, et Eesti kohustatud isikul puudub kohustus esitada reguleerimisesemeks ei ole lahknevusteade teise liikmesriigi registrile. lahknevusteatiste esitamine. RahaPTS § 20 lg 24 tekst ja viide äriregistrile on selge. 4.3.4.4. ja Palume selgitada kuidas tuleks mõista joonealust märkust, mille kohaselt tuleb suuremale riskile Mittearvestatud. Suuremat riski joonealune viitavate asjaolude hindamisel võtta arvesse juhendi punkti 4.2. Juhul kui isik on pärit või tema elu- iseloomustava asjaolu esinemine toob märkus number või asukoht on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis, siis kas näiteks RahaPTS § 37 nimetatud RahaPTS § 38 lg 5 ja juhendi punkti 4.3.4.4 178 suuremat riski iseloomustava asjaolu esinemisel tuleb a) kohustatud isikul hinnata, kas asjaolu koosmõjus kaasa kõrge riskiga riikliku esinemine toob kaasa kõrge riskiga riikliku taustaga isiku staatuse või b) RahaPTS § 37 nimetatud taustaga isiku staatuse. suuremat riski iseloomustava asjaolu esinemine toob automaatselt kaasa kõrge riskiga riikliku taustaga isiku staatuse? 4.3.4.5 Ebaselge, kuidas sisustada väljendit „ja kelle suhtes jätkuvalt esinevad sellega seotud riskid“, kas Arvestatud. Kõnealune punkt kustutatud see on erisäte võrreles punktiga 4.3.4.3? Praegusel kujul on arusaamatu, et „Kõrge riskiga riikliku alapealkirja „Kõrge riskiga riikliku taustaga taustaga isiku“ alapeatüki all esitatakse riikliku taustaga isiku definitsioon ehk üldtermin, mis isik“ alt ja viidud alapealkirja hõlmab endas ka riikliku taustaga isikuid, keda ei peaks käsitlema "kõrge riskiga" isikutena. Palume „Üldpõhimõtted“ alla. täpsustada, et kõik riikliku taustaga isikud ei ole ilmtingimata kõrge riskiga (RahaPTS § 38 lg 5 viimane lause). 4.3.4.5.iii On antud võimalus tõlgenduseks, et kõrgem juhtkond ei ole juhatus. Palume seda mitte kustutada. Mittearvestatud. Ei suuda tuvastada kommenteeritavat sätet. 4.3.4.10 Palume täiendavalt selgitada ning võimalusel tuua näiteid, mida peetakse silmas „lähedaste Mittearvestatud. RahaPTS § 91 ei näe ses ärisuhete“ (nt kas riikliku taustaga isikuga samas juhatuses olevaid isikuid tuleb kõiki käsitada osas ette kaalutlusõigust. Samas juhime lähedaste kaastöötajatena, st kas juhatuse liige riikliku taustaga isikuna mõjutab teisi temaga tähelepanu, et RahaPTS § 38 lõike 5 juhatuses olevaid liikmeid oma mõjuvõimuga ja milliste kriteeriumite alusel seda hinnata). kohaselt tuleb täiendavaid hoolsusmeetmeid nende isikute suhtes kohaldada vaid siis, kui isikud on pärit või tema elu- või asukoht on väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriiki või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis paiknemise korral esineb ka mõni suuremale riskile viitav asjaolu. 4.3.4.10 Kustutatud on tekst „kellel on teadaolevalt186 suhe tegeliku kasusaajaga, mis ei kvalifitseeru Mittearvestatud. Sõnastus vastab RahaPTS pereliikme staatuseks (näiteks tüdruk- või poiss-sõber, armuke jne)“. Kas neid peaks edaspidi § 91 lõigetele 7 ja 8 ning aluseks olevale tõlgendama kui pereliikmeid? Viitame, et FATF juhendmaterjalides sisaldub nimetatud näide. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 34 / 54  (EL) 2015/849 artikli 3 lõigetele (10) ja (11). 4.3.4.15.ii all olev Palume jätta nimetatud lõik kustutamata, sest see omab selgitavana tähendust (s.t et kõrgem Mittearvestatud. Ilmselt on mõeldud lõik juhtkond võib tähendada ka „isikut, kellel on piisavalt kõrge amet, otsustusõigus ning põhjalikud kehtiva Finantsinspektsiooni juhendi teadmised organisatsioonist ja selle võimekusest, et teha teadlikke otsuseid äriühingu riskiprofiili punkti 4.3.4.19, mis defineerib termini otseselt mõjutavates küsimustes ning ta omab teadmist, et kohustatud isiku „kõrgem juhtkond“ juhendi punkti kompensatsioonimehhanismid on sellise riski võtmiseks piisavad.“ Ja ei pea tähendama selles 4.3.4.18 mõttes ja kogu juhendi mõttes. konktests üks-ühele „juhatust“). Vastasel juhul jääb selgitamata, mida tähendab „kõrgem Kõnealuse punkti kaotamine ei muuda juhtkond“. kõrge riskiga riikliku taustaga isiku osas võetavate meetmete (kõrgemalt juhtkonnalt heakskiidu saamine) sisu. Seda terminit kasutab juhend läbivalt ka endiselt ning see on defineeritud RahaPTS § 3 punktis 15 (kohustatud isiku kõrgem juhtkond on juht või töötaja, kellel on piisavalt teadmisi kohustatud isiku riskidest seoses rahapesuga ja terrorismi rahastamisega ning piisav volitus riske mõjutavate otsuste tegemiseks, kuid kes ei pea olema juhatuse liige). Juhendi kasutatav termin ei erine RahaPTS-ga sätestatust. 4.3.6.1 Punkt näeb ette Ärisuhte loomisel või juhuti tehtava tehingu puhul peab kohustatud isik aru saama Mittearvestatud. Kõnealuse punkti aluseks ärisuhte või juhuti tehtava tehingu eesmärgist ning olemusest. See on üks, kuid oluline, osa olev RahaPTS § 20 lg 1 punkt 4 koos § 20 põhimõtte „Tunne-oma-klienti“ rakendamisest170. Seejuures peab kohustatud isik määrama lõikega 2 ei näe ette kaalutlusõigust. Küll kindlaks kliendi või juhuti tehingus osaleva isiku püsiva asu-, tegevus- või elukoha, kutse- või aga on tuleb selle kohustuse täitmisel tegevusala, olulisemad tehingupartnerid, maksetavad ning selle, kas ta tegutseb kellegi teise eest lähtuda enda pakutavast teenusest ja või nimel, ja juriidilise isiku puhul ka kogemuse. mõista enda ärisuhet oma kliendiga või saada aru enda täidetava tehingu Küsimus tekkis selle punkti kohaldamise proportsionaalsuse kohta, kuivõrd see sõnastus tundub eesmärgist. Kohustatud isikute osutatavad väga imperatiivne, peab. Minu hinnangul kõikide nende asjaolude kindlaks määramine igal juhul teenused ongi erinevad, määratledes muu ja alati, olenemata teenuse sisust ja muudest asjaoludest, ei ole asjakohane. Nt meie (Grünfin) hulgas selle, kas konkreetse teenuse puhul teenus seisneb portfellivalitsemises ja nt juriidilisest isikust klient kannab meile iga kuu mõnisada tehingupartnereid üldse olla saab, kes eurot, mille meie investeerime väärtpaberitesse. Sellises olukorras määrata kindlaks kliendi need on või milline on või peaks olema maksetavad, tehingupartnerid, kogemus jne ei puutu üldse asjasse ja ei ole vajalik, ega kogemus selliseid tehinguid teha. 35 / 54  proportsionaalne. Ma saan aru küll, et kogu juhendi osas kehtib täida või selgita põhimõte, kuid sellele vaatamata tekitab selle punkti sõnastus segadust eelkõige seetõttu, et järgnevas punktis 4.3.6.2. räägitakse selgesõnaliselt asjakohasel juhul ja siis tekibki küsimus, et kas 4.3.6.1. puhul kehtib asjakohasel juhul põhimõte või ei. Alapunktid tekitavad samamoodi segadust, sest nt maksetavade osas 4.3.6.14 räägib proportsionaalsusest, kuid nt olulisemad tehingupartnerid 4.3.6.17 on öeldud, et peab välja selgitama. Samas eeltoodud meie näite puhul ei tundu asjakohane välja selgitada kliendi tehingupartnereid, kellega hakatakse tehinguid tegema. Ma saan aru, et see on oluline, kui on panga v makseasutuse klient, aga mitte nt meie puhul. Minu ettepanek oleks ka p 4.3.6.1. osas rääkida vähemalt mõnede nõuete puhul asjakohasel juhul kindlaks määramisest, mitte, et (alati) peab kindlaks määrama kõik p 4.3.6.1. nimetatud asjaolud. 4.4.1.2 Kuidas sisustada praktikas riskiprofiili ümberhindamist? Kas see võib toimuda automaatselt või Mittearvestatud. IT lahenduste tähendab see inimese läbiviidavat eraldiseisvat protsessi? kasutamine rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel on üldiselt ja ka Finantsinspektsiooni juhendis tunnustatud. 4.4.1.2 Palume viidata õigusallikale või rahvusvahelisele praktikale, mis toetab lähenemist, et kõrge riskiga Mittearvestatud. RahaPTS § 38 lõige 3 ei klientide puhul tuleb „riskiprofiili hinnata 6 kuu jooksul“. Leiame, et see lähenemine absoluutselt jäta sellist valikuvõimalust. kehtivana ei ole kooskõlas riskipõhise lähenemisega ning võib koormata RP/TR tõkestamise vastavusraamistiku ressursse ebamõistlikult (eriti automatiseeritud süsteemide kaudu manuaalsesse töösse suunamise näol). Seega palume jääda 1-aastase intervalli juurde. Alternatiivselt palume mõte selgemini lahti selgitada – millal millise intervalli alusel ning millise riskiga klientide puhul tuleb riskiprofiili uuesti hinnata ning mis mahus, samuti et selline hindamine võib toimuda automatiseeritud süsteeme kasutades ning et see toimub riskipõhiselt. 4.4.1.3 Mida tähendab praktikas muudad kliendiga seonduvaid andmeid kaudsete meetodite abil. Kuidas Arvestatud osaliselt. Täpsustatud see toimima hakkab? Palun illustreerivat näidet. kõnealuse punkti juurde käivat joonealust viidet. 4.4.1.3 Viidatud punktis olev joonealune märkus nr 207 võiks olla täiendatud täpsema näitega. Praegune Arvestatud osaliselt. Täpsustatud sõnastus ei anna selget arusaama, mida sellega tegelikkuses mõeldakse. Kas on siinkohal kõnealuse punkti juurde käivat joonealust asjakohane näiteks isiku andmetes PEP staatuse muutmine krediidiasutuse algatusel ja klienti viidet. Näiteks võib olla väiksema riskiga teavitades, kui selleks on aluse andnud meedias avaldatu (nt isik on saanud Tallinna linnapeaks). olukordades võimalik, et kohustatud isik saab kliendi kohta olemasoleva 36 / 54  Sellisel juhul ei ole vaja krediidiasutusel suunata klienti enda andmeid uuendama vaid vajalik hoolsusmeetmete teabe ajakohastamisel ilmselge muudatus toimub kliendi vaatest sujuvamalt. toetuda ärisuhte käigus kogutud teabele – ärisuhte seire raames kogutud andmed isiku maksekäitumise kohta kinnitavad elukoha või rahaliste vahendite päritolu jäämist samaks. Kommenteerija pakutud näide ei ole kõige sobilikum, kuna sellisel juhul muutub tõenäoliselt kliendi riskitase ning hoolsusmeetmete kohaldamise ulatus ja võib-olla peab kohaldama veel täiendavaid hoolsusmeetmeid ehk kliendisuhte tavapärasesse toimimisse peaks sekkuma. 4.4.2.16 Alapunkti sõnastuse parandus on jäänud poolikuks, esimene „andmete vastavust“ peaks maha Arvestatud. Teksti muudetud vastavalt tõmbama ettepanekule. 4.4.2.18 Palume lisada täpsustus, et „Vajaduspõhised testimised võib läbi viia ka kontserni tasemel“. Mittearvestatud. Kõnealune punkt ei takista vajaduse korral testimist läbi viia ka kontserni tasemel. 4.5 Seadus ütleb, et alles siis saad lihtsustatud hoolsusmeetmeid rakendada kui riiklikus riskihinnangus Mittearvestatud. RahaPTS § 32 lõike 1 mingi sektor on madala riskiga. kohaselt võib kohustatud isik kohaldada hoolsusmeetmeid lihtsustatud korras, kui RahaPTS § 20 lõike 7 alusel ning §-dele 11, 13 ja 34 tuginedes koostatud riskihinnangus on tuvastatud, et selle majandus- või kutsetegevuse, valdkonna või asjaolude korral on tegemist tavapärasest madalama rahapesu või terrorismi rahastamise riskiga olukorraga. See tähendab, et lihtsustatud hoolsusmeetmete kohaldamise aluseks olev madalama riski olukord peab olema tuvastatud riiklikule riskihinnangule, 37 / 54  kohustatud isiku enda riskihinnangule ja RahaPTS-is välja toodud erinevatele väiksemat riski iseloomustavatele asjaoludele tuginevas konkreetse kliendi riskiprofiilis. Ühtlasi ei ole riskihinnangud staatilised, vaid on muutumas nii perioodiliselt kui oluliste asjaolude ilmnemisel. 4.5 Teeme ettepaneku lihtsustatud hoolsusmeetmete kohaldamise osas käsitleda FI nägemust nende Mittearvestatud. Vt vastust eelmisele kohaldamise võimalikkuse osas, arvestades, et RahaPTS § 32 lg 1, mis viitab §-le 11, mis käsitleb kommentaarile. riiklikku riskihinnangut, milles aga teadaolevalt "tavapärasest madalama rahapesu või terrorismi rahastamise riskiga olukordasid" tuvastatud ei ole. 4.5.5 Teeme ettepaneku asendada sõnastus: „Ärisuhte seiret võib lihtsustatud korras kohaldada“ Arvestatud. Sõnastus muudetud. sõnastusega „Ärisuhtes võib lihtsustatud hoolsusmeetmeid kohaldada“ – säilib läbiv terminoloogia. 4.5.6.2.ii Teeme ettepaneku asendada sõna „äriühing“ sõnaühendiga „kohustatud isik“ – äriühing on Arvestatud. Sõnastus muudetud. kliendisuunitlusega Juhendi mõistes. 4.6.6, 4.4.1.2 Kuivõrd ka RahaPTS § 38 lg 3 seda ei täpsusta, siis palume täpsustada, mida tähendab „kliendi Mittearvestatud. IT lahenduste riskiprofiili uuesti hindamine“. Teeme ettepaneku selguse huvides lisada, et “Riskiprofiili uuesti kasutamine rahapesu ja terrorismi hindamine võib toimuda automatiseeritud süsteeme kasutades”. rahastamise tõkestamisel on üldiselt ja ka Finantsinspektsiooni juhendis tunnustatud. 4.7.1.2 Teeme ettepaneku täpsustada punkti 4.7.1.2. EBA juhendis ette nähtud põhimõttega (tekstis sees Mittearvestatud. Kõnealused RahaPTS §-l2 või alaviites), et soodustatud isiku suhtes kohaldatakse hoolsusmeetmeid nende isikusamasuse 26 tuginevad põhimõtted on sätestatud tuvastamisel või asjakohastel juhtudel nende määramisel (Pangaliidu viide: EBA riski faktorite juhendi punktides 4.7.1.3 kuni 4.1.7.5. suunis 14, punkt 14.14). Märgime, et soodustatud isiku suhtes hoolsusmeetmete kohaldamine on kohane eelkõige seoses väljamaksega ning isikusamasuse tuvastamise toimumisel. 4.7.1.2 Ettepanek täpsustada soodustatud isikutele hoolsusmeetmete kohaldamise ajalist raamistikku. Mittearvetatud. Vt vastust eelmisele Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi Seadus) kohaselt tuleb kommentaarile. soodustatud isikute osas kohaldada hoolsusmeetmeid enne väljamakse tegemist, seega võiks vastavat täpsustust kajastada ka käesolevas juhendis sellise sõnastusega. 38 / 54  Milliseid hoolsusmeetmeid siin täpsemalt silmas peetakse? Üldine hoolsusmeetmete osa on juhendis eespool suhteliselt põhjalik - ütleme tüüpiline KYC protsess. Samas elukindlustusseltside osas on öeldud (näiteks punktid 4.3.6.9 ja 4.4.2.8.), et „Elukindlustusseltse /…/ puudutavad täiendavad meetmed ja erandid on seejuures toodud vastavalt käesoleva juhendi punktides 4.7.1./…/“. Kogu peatükk 4.7.1, mille pealkiri on „Elukindlustusseltside hoolsusmeetmed“, on oluliselt kitsama sisuga, kui eespool loetletud, nn. üldised hoolsusmeetmed. Elukindlustuse erisätete järgi tuleks soodustatud isiku osas justkui välja selgitada ainult nimi (PS! mida mõeldakse seejuures hoolsusmeetmena „välja selgitada“ isiku nimelise määramise juures) ja hiljem (väljamakse faasis) teha reaalne isiku identifitseerimine. 4.7.1.5 Viimase lause sõnastus on arusaamatu. Kas soodustatud isiku all mõeldakse siinkohal juriidilist Arvestatud osaliselt. Sõnastust muudetud isikut? Seaduses on soodustatud isikute osas hoolsusmeetmete kohaldamine lubatud alles kooskõlalisemaks EBA riskitegurite suunise kindlustuslepingust väljamakse tegemise hetkel- seda seetõttu, kindlustuslepingu kehtivuse (EBA 01.03.2021 „Suunised, mis on perioodil on kindlustusvõtjal seadusest tulenev õigus ühepoolselt soodustatud isikut muuta. koostatud direktiivi (EL) 2015/849 artikli Soodustatud isiku tegeliku kasusaaja osas peaks kohalduma samalaadne regulatsioon, st 17 ja artikli 18 lõike 4 alusel, milles soodustatud isiku tegeliku kasusaaja tuvastatakse kindlustuslepingust väljamakse tegemisel mitte käsitletakse kliendi suhtes rakendatavaid aga varem (soodustatud isiku määramisel). Juhendi projektis väljapakutud sõnastus tegeliku hoolsusmeetmeid ning tegureid, mida kasusaaja osas ei ole seetõttu seaduse mõttega kooskõlas. krediidi- ja finantseerimisasutused peaksid arvestama, kui hindavad üksikute ärisuhete ja juhutehingute rahapesu ja terrorismi rahastamise riski, millega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse suunised JC/2017/37“) punktiga 14.16, mille kohaselt tuleb tuvastada määramisel soodustatud isikust äriühingu tegelik kasusaaja, mitte tegeliku kasusaaja isikusamasus. Vahetatud on ka suunise asukohta parema arusaamise eesmärgil. 4.7.1.5 Palume täpsustada, mida on peetud silmas „määramise ajal“ ning sõnastada lõiku lisatud viimane Arvestatud. Vt vastust eelmisele lause selgemaks. kommentaarile. 4.7.1.6 Juhendis on kasutatud varasemalt mõistet „kõrgem juhtkond „ mis juhendi käesolevas projektis on Arvestatud. Sõnastust muudetud ja asendatud „juhatusega“. Juhatus ei ole ilmtingimata kõrgem juhtkond, kuivõrd kõrgem juhtkond juhatus asendatud kõrgema juhtkonnaga. võib olla ka juhatuse poolt selleks volitatud isik. Ettepanek säilitada varasemalt kasutatud „kõrgem juhtkond“. 39 / 54  DIRECTIVE (EU) 2015/849 34) Obtaining approval from senior management for establishing business relationships does not need to imply, in all cases, obtaining approval from the board of directors. It should be possible for such approval to be granted by someone with sufficient knowledge of the institution's money laundering and terrorist financing risk exposure and of sufficient seniority to take decisions affecting its risk exposure. Art 3 (12) ‘senior management’ means an officer or employee with sufficient knowledge of the institution's money laundering and terrorist financing risk exposure and sufficient seniority to take decisions affecting its risk exposure, and need not, in all cases, be a member of the board of directors; 4.7.1.7 Teeme ettepaneku kustutada lõigu eelviimase lause lõpust sõna „kohta“. Arvestatud. Sõnastust muudetud vastavalt ettepanekule. 4.7.1.9 Teeme ettepaneku asendada lõigu esimeses lauses sõna „kohaldaja“ sõnaga „kohaldamine“. Mittearvestatud. Kõnealune lause räägib hoolsusmeetmete kohaldajast. 4.7.3 Investorid saavad fondivalitseja poolt valitsetavatesse fondidesse investeerida ainult juhul, kui Mittearvestatud. RahaPTS ei ole Fondivalitseja investoril on avatud väärtpaberikonto krediidiasutuses või platvormil, mille kaudu investor vabastanud fondivalitsejaid hoolsusmeetmed investeerib, on avatud registrikonto krediidiasutuses. Krediidiasutusel kui RahaPTS kohaselt hoolsusmeetmete kohaldamise kohustatud isikul on nii väärtpaberikonto kui ka registrikonto avamise puhul kohustus rakendada kohustusest. Seda ei saa teha ka kõiki RahaPTS sätestatud hoolsusmeetmeid, sh KYC meetmeid kliendisuhte loomisel ja ärisuhte Finantsinspektsiooni juhendiga. Samas on seiret. Mõistlik, efektiivne, proportsionaalne ega praktikas teostatav ei ole, et fondivalitseja peab võimalik kasutada RahaPTS §-s 24 dubleerivalt rakendama täiendavalt samasid hoolsusmeetmeid. Fondihalduse sektoris (nii Eestis sätestatud tuginemise või tegevuse kui ka muudes riikides) on tavaline, et fondivalitsejad tegelevad üksnes investeeringute juhtimisega edasiandmise instituute. ning osakutehingute käitlemine, kliendibaasi (osakuomanike registri) haldamine ning varade hoidmine on sisseostetud teenused. Eesti turul on need teenused tavapäraselt ostetud sisse kontsernisiseselt või teiselt krediidiasutuselt ning seotud ka rahapesu tõkestamiseks vajalike hoolsusmeetmete rakendamisega. Eelnevast tulenevalt on krediidiasutusel, kes tegutseb fondivalitseja eest ka registripidaja, osakutehingute korraldaja ja depositooriumina, mitte fondivalitsejal, vajalikud algandmed, et teostada kõiki vajalikke hoolsusmeetmeid. Fondivalitseja saaks dubleerivalt hoolsusmeetmeid teostada ainult tuginedes krediidiasutuse poolt fondivalitseja poolt edastatavatele andmetele. Eelnev kehtib muuhulgas ka Juhendi punktis 4.7.3.2 sätestatud fondivalitsejale sätestatud fondiosakute tehingute monitoorimise kohustusele. Selline asjade korraldus ei oleks aga mõistlik, efektiivne ega proportsionaalne. 40 / 54  Ettepanek. Täiendada punkti 4.7.3. selliselt, et krediidiasutuses avatud kontode puhul võiks fondivalitsejad tugineda krediidiasutuse poolt kohaldatud ja kohaldatavatele hoolsusmeetmetele ega peaks dubleerivalt (kaudsetele andmetele tuginedes) täiendavalt hoolsusmeetmeid kohaldama. 4.7.3.3 Teeme ettepaneku kasutada sõnastuse „investeeringu riskitaseme määramiseks“ asemel Arvestatud. Sõnastust muudetud. „investeeringu RP ning TR tõkestamise riskide määratlemiseks“ vältimaks samasuguse termini kasutust „klientide riskitaseme määramisega“, mis võib tekitada ekslikku arusaama, et kehtivad täpselt samad põhimõtted. 4.8.1.6 Palume viide täpsustada „eelmises punktis“ asemel lisada„4.8.1.4.“ Arvestatud. Sõnastust muudetud. 4.8.1.12 Antud punktis on vajalik täpsustada millistele kohustatud isikutele Eesti Vabariigis laieneb kohustus Mittearvestatud. Suunisega puudutatud jälgida EBA tegevuse edasiandmise suuniseid. Näiteks kindlustussektorile antud suunised ei tohiks kohustatud isikute ring on määratletud laieneda. vastava suunise alaviites. Finantsinspektsiooni soovituslik juhend „Nõuded finantsjärelevalve subjekti poolt tegevuse edasiandmisele (outsourcing)“ kohaldub kõikidele kohustatud isikutele, välja arvatud krediidiasutused, investeerimisühingud, makseasutused ja e-raha asutused, EBA 25.02.2019 „Tegevuse edasiandmise suunised“ kohalduvad krediidiasutustele, investeerimisühingutele, makseasutustele ja e-raha asutustele. 4.8.3 Palume korrespondentsuhte mõiste juures täpsustada, kas virtuaalvääringu teenuse pakkujad Mittearvestatud. Korrespondentsuhetele osalevad korrespondentsuhtes, arvestades RahaPTS § 2 lõikes 5 sätestatut, mille järgi RahaPTS § 2 kohalduvate nõuete kehtivus ka lõike 1 punktis 10 nimetatud virtuaalvääringu teenuse pakkujatele kohaldatakse RahaPTS-s virtuaalvääringu (krüptovara) teenuse finantseerimisasutuste (RahaPTS § 6 lõige 2) kohta sätestatut. pakkujatele läbi finantseerimisasutuste kohta sätestatu on RahaPTS-s ilmne. 4.8.3 Palume täpsustada, et ainult RMA võtme vahetamine ei ole tekita korrespondentsuhet, kuivõrd Mittearvestatud. RahaPTS § 7 defineerib tegemist on non-customer suhtega, millel puudub püsiv ja kestev iseloom, nii nagu see on korrespondentsuhte läbi teenuste sätestatud FATF juhendi „CORRESPONDENT BANKING SERVICES“ (2016), leheküljel 7 punktis 13. osutamise teise asutuse klientide teenindamiseks. Sellele on juhendis ka viidatud. 41 / 54 4.8.3.1.ii Palume võimalusel täpsustada, mida mõista „millise riskistruktuuriga“ all – üldise ülevaate saamine Arvestatud. „[M]illise riskistruktuuriga on riskidest korrespondentsuhte ulatuse raames (kliendid, keda õigussuhe puudutab), mis on lõplikult kasusaavad kliendid“ täiendatud vajalikud hindamaks kooskõla kohustatud isiku riskihinnangu ning riskiisuga? alaviite ja selgitusega: „Riskide tüüp ja suurus, millega kohustatud isik korrespondentsuhte raames lõplikult kasusaavate klientide ja nende tehingute kaudu reaalselt kokku puutub“. 4.10.1.4 Teeme ettepaneku „põhjuste kohta“ asendada „eesmärgi kohta“. Arvestatud. Sõnastust muudetud vastavalt ettepanekule. 5. Ärisuhe (2 lepingut ühel isikul) millal ärisuhe lõppeb? Seaduse § 3 p 4 kohaselt on ärisuhe suhe, Mittearvestatud. Kõnealune juhend lähtub mis tekib kestvuslepingu sõlmimisel majandus- või kutsetegevuses kohustatud isiku poolt teenuse ärisuhte sisust nagu see on määratletud osutamiseks või kauba müümiseks või muul viisil turustamiseks või mis ei põhine kestvuslepingul, RahaPTS § 3 punktis 4. Ärisuhe on suhe, kuid mille puhul kontakti loomise ajal võiks mõistlikult oodata suhte teatavat kestvust ja mille mis tekib kestvuslepingu sõlmimisel jooksul teeb kohustatud isik teenust või ametiteenust osutades, ametitoiminguid tehes või kaupa majandus- või kutsetegevuses kohustatud pakkudes korduvalt eraldiseisvaid tehinguid majandus-, kutse- või ametitegevuse käigus. isiku poolt teenuse osutamiseks või kauba Olukorras, kus kindlustusseltsis on sõlmitud kaks kindlustuslepingut ühe ja sama isikuga, mis müümiseks või muul viisil turustamiseks lõppevad erinevatel aegadel, tuleks vastava kahe eraldi lepingu olemasolu lugeda üheks ärisuhteks või mis ei põhine kestvuslepingul, kuid ja erinevate ärisuhete raames kogutud andmeid tuleks säilitada kogumis ja säilitada vastavaid mille puhul kontakti loomise ajal võiks materjale alates viimase lepingu lõppemisest seaduses sätestatud ajajooksul. Antud põhimõte mõistlikult oodata suhte teatavat kestvust ärisuhte osas, oleks vajalik lisada juhendi projekti punkti 5 sobivasse alapunkti. ja mille jooksul teeb kohustatud isik teenust või ametiteenust osutades, ametitoiminguid tehes või kaupa pakkudes korduvalt eraldiseisvaid tehinguid majandus-, kutse- või ametitegevuse käigus. See tähendab, et seadus ei piira ärisuhet üksikute lepingute või tehingutega, vaid lähtub sellest, et tegu on kohustatud isiku ja kliendi vahelise suhtega, mis on suunatud kohustatud isiku poolt teenuse osutamisele ning on kestva iseloomuga. Omakorda tähendab eelkirjeldatu, et lähtuda tuleb konkreetsetest asjaoludest, sh kas samale isikule osutatakse sisuliselt täiesti erinevat teenust (nt makseteenus ja kindlustus), 42 / 54  mille puhul on erinevad eesmärgid, mis tuleb kohustatud isikul välja selgitada või sama teenuse raames pakutakse vaid erinevaid tooteid (nt makseteenuse raames pakutakse nii arvelduskontot kui krediiti selle kontoga seonduvalt). Samuti tuleb igal konkreetsel juhul hinnata, kuidas kogub ja kasutab kohustatud isik hoolsusmeetmete kohaldamise tulemusel saadud andmeid (kas ärisuhte loomisel kogutud andmeid kasutatakse ka järgmise teenuse osutamisel, millisel juhul need andmed muutuvad osaks järgmise teenuse osutamise hoolsusmeetmete raamistikust). Ärisuhe on eraldiseisev selle aluseks olevatest üksikustest lepingutest või tehingutest. Ärisuhe on kohustatud isiku ja kliendi vaheline püsivusele suunatud raamistik teenuse osutamiseks. Kas tegu on uue ärisuhtega või olemasoleva ärisuhte raames sõlmitud erinevate lepingutega, saab hinnata vaid konkreetseid asjaolusid kogumis hinnates. 5.1.4 Kas kohustatud isik peab olema võimeline näitama tõendeid hoolsusmeetmete täitmise osas igal Arvestatud. Kõnealuse punkti viimast ajal 5 aasta andmete säilitamise perioodi kestel või on siin mõeldud mõnda muud ajaraami? lauset täiendatud lauseosaga „andmete Küsimus puudutab juhendi projekti punkti 5.1.4 viimases lauses väljendatut. säilitusperioodi jooksul“. 5.1.8 Palume sõnastust lihtsamini loetavamaks kirjutada, näiteks teha mitu lauset. Arvestatud. Sõnastust muudetud lähtuvalt ettepanekust. 5.4 Kas siinkohal on mõeldud olukorda, kus vastav järelevalveasutus on jõudnud ettekirjutuse teha või Mittearvestatud. Kõnealused sätted uurimist alustada esmase andmete säilitamise perioodi, ehk 5 aasta sees? Kui esmased 5 aastat on kohustavad andmed kustutama pärast möödas ning ühtegi ettekirjutust ega uurimist alustatud ei ole, siis nimetatud säte enam hilisemale tähtaegade möödumist. Juba kustutatud uurimisele ei kehti? andmeid ei ole võimalik hilisema ettekirjutuse alusel säilitada. Andmeid on 43 / 54  Näide: kindlustusleping lõppes 2023. Seaduse kohaselt peame säilitama andmeid 2023+ 5= 2028. võimalik säilitada kauem vaid siis, kui enne Juhul kui 2027 aastal alustab pädev järelevalveasutus uurimist, siis kas kindlustusselts peab kustutamist esineb nende säilitamise kustutama andmed siiski aastal 2028 või hiljemalt 2033 sõltumata uurimise seisust? pikendamise alus. „5.4 Kohustatud isik kustutab säilitatud andmed pärast tähtaegade möödumist, kui seda asjaomast valdkonda reguleerivatest õigusaktidest ei tulene teistsugust korda. Pädeva järelevalveasutuse ettekirjutuse alusel võib rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamise, avastamise või uurimise seisukohast olulisi andmeid säilitada kauem, kuid mitte rohkem kui 5 viis aastat pärast esmase tähtaja möödumist. „ Seaduse § 47 (7) Kohustatud isik kustutab käesoleva paragrahvi alusel säilitatud andmed pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 nimetatud tähtaegade möödumist, kui asjaomast valdkonda reguleerivatest õigusaktidest ei tulene teistsugust korda. Pädeva järelevalveasutuse ettekirjutuse alusel võib rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamise, avastamise või uurimise seisukohast olulisi andmeid säilitada kauem, kuid mitte rohkem kui viis aastat pärast esmase tähtaja möödumist. 6.1.1 Kuivõrd tegemist on määratlemata õigusmõistega, palume Juhendis selgitada, mida tähendab Mittearvestatud. Keeldumisele ei ole „keeldumine“ hoolsusmeetmete kohaldamise võimatusel RahaPTS § 42 lg 4 mõttes, sest see on RahaPTS §-s 42 sätestatud vorminõuet. praktikas põhjustanud ebaühtlast lähenemist. Kas keeldumisena tuleks käsitleda vaid otsesõnu Seega on keeldumine igasugune tegevus väljendatud äraütlemist, või ka (pidevat) kliendipoolset päringute eiramist ja/või kliendi või tegevusetus, mille tagajärjel ei jõua tahteavaldust vastusena kohustatud isiku päringule kliendileping ühepoolselt üles öelda? kohustatud isikuni tema kliendi (või potentsiaalse kliendi) valduses olevad andmed, mida kohustatud isik vajab hoolsusmeetmete kohaldamiseks. Seejuures tuleb aga silmas pidada hoolsusmeetmete kohaldamise proportsionaalsust ja konkreetse isikuga (kliendiga) seotud asjaolusid ja riskiprofiili, sh kas isik on saanud kätte või on pidanud kätte saama kohustatud isiku vastavasisulised palved, kas isik on võimeline neid täitma jne. Samuti, kas näiteks tarbija puhul on andmete või teabe ajakohastamise sagedus proportsionaalne 44 / 54  ja vältimatult vajalik, arvestades tarbijaga seotud asjaolusid ja riskiprofiili. 6.1.1.1 Palume selgitada mida tähendab „keeldumine“ hoolsusmeetmete kohaldamise võimatuse korral? Mittearvestatud. Keeldumise olemust hoolsusmeetmete kohaldamise kontekstis on selgitatud vastuses eelmisele kommentaarile. 6.3 Teeme ettepaneku lisada eraldi punktina juhis ärisuhte lõpetamise põhjendamiskohustuse ja selle Vb pigem viidata meie pmt juhendile ulatuse kohta eesmärgiga paremini sisustada KAS § 89 lg 9-1, VÕS §710-1 lg 6 ja RahaPTS § 51 lg 1 vahekorda. Põhjendamiskohustust reguleerib küll eelviidatud KAS ja VÕS, mida on Pangaliit enda selgitava juhendiga täpsustanud, kuid see on ka FI AML juhendiga olulises osas seotud. Lisaks teenib FI poolt põhjendamiskohustuse põhimõtete välja toomine tipping off ja kliendi selgete põhjuste saamise tasakaalustamise eesmärki ning võimaldaks kliendil selgitamiskohustuse kohta saada täiendavat informatsiooni usaldusväärsest allikast (vaidluste potentsiaalne vähenemine). 6.3 Ärisuhte lõpetamise põhjendamiskohustuse osa võiks täiendavalt sisustada. Arvestatud. Juhendi punkti 6.3.3 täiendatud joonealuse viitega, mis suunab põhimakseteenuse osutamisest keeldumise põhjendamise ulatust reguleeriva Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendi vastavate punktideni: „Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alustel põhimaksekonto avamisest keeldumise või sulgemise põhjendamise kohustuse ulatust on täpsemalt selgitatud Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendi „Nõuded põhimakseteenuse osutajatele“ punktides 3.11 kuni 3.14.“ 6.3 Juhendi punkt 6.3. Palume Finantsinspektsioonil kaaluda eraldi punktina lisada juhis kliendisuhte Arvestatud. Vt vastust eelmisele lõpetamise põhjendamiskohustuse ja selle ulatusest, eesmärgiga paremini sisustada KAS § 89 lg kommentaarile. 91, VÕS § 7101 lg 6 ja RahaPTS § 51 lg 1 omavahelist seost. Selgitame, et põhjendamiskohustust reguleerivad nii KAS kui ka VÕS, kuid leiame, et oluline on põhjendamiskohustusega seonduvat reguleerida ka käesoleva juhendiga, sest tulenevalt RahaPTS § 49 on kohustatud isikul teatamiskohustus, kui on tuvastatud asjaolud, mis viitavad rahapesule või terrorismi rahastamisele ning vastavalt RahaPTS § 51 lg-le 1 on kohustatud isikul keelatud klienti esitatud teatest teavitada. 45 / 54  Juhime tähelepanu, et panga hinnangul kahtluse korral kliendile kliendisuhte lõpetamisel põhjenduste mitteesitamine viitab kaudselt sellele, et pank on teavitanud Rahapesu Andmebürood (edaspidi RAB). Arvestades, et kehtiva seaduse järgi on põhjendamiskohustuse täitmine ärisuhte pooleks olevale kliendile tõlgendatav saada kõikehõlmavaid põhjendusi ning põhjendamise minimaalsus ülaltoodud põhjustel lõpetamise olukordades võib põhjustada lepingute ülesütlemise vaidlustamisi. Sellest tulenevalt peab pank oluliseks, et käesolev juhend selgitab põhjendamiskohustuse ulatust arvestades RahaPTS erisusi. 6.3.3 Kui kliendiga lõpetad ärisuhte erakorraliselt, siis kas pead lõpetama kõik ärisuhted (lepingud) või Mittearvestatud. Kõnealune punkt kui kahtlus on ühe suhte osas (nt arvelduskonto) siis teises osas (nt kodulaen) võid suhet jätkata kohaldub ärisuhtele, mille puhul esinevad ning monitoorid seda. lõpetamise aluseks olevad asjaolud. Kui tegu on lepingutega selle ärisuhte raames, siis kehtib neile ärisuhte lõpetamise kohustus, kui aga tegu on erinevate ärisuhetega, tuleb hinnata iga ärisuhte puhul eraldi, kas on kohustus see lõpetada. 6.3.3 Palume täpsustada ning ühtlustada FI 19.11.2019 kirjas nr 4.14-1.9/4592-1 tooduga: kliendi vara Mittearvestatud. Kõnealune punkt on pärast ärisuhte faktilist lõppemist mingil põhjusel veel hoitakse, ei tähenda, et ärisuhe ei oleks Finantsinspektsiooni 19.01.2019 kirjas nr faktiliselt lõppenud. See põhimõte tuleneb üldistest eraõiguse reeglitest, kusjuures näiteks 4.14-1.9/4592-1 väljendatud seisukohaga kestvuslepingu korralise või erakorralise ülesütlemise korral tuleb üleantu tagastada alusetu kooskõlaline. Kõnealune punkt selgitab rikastumise sätete alusel (VÕS §-d 195, 196 jms). Küll on teenuseosutajal keelatud pärast ärisuhte ärisuhte ja teenuse osutamise lõpetamist lõppemist võtta vastu kliendi tehingukorraldusi, mis jäävad väljapoole ärisuhte lõpetamiseks ning ei vajalikke toiminguid ehk tavapärast üleantu tagastamist, arvestades asjakohasel juhul RahaPTS-ist tulenevaid piiranguid (üleantu tagastatakse vaid konkreetsele kontole jms). Selgitame, et teatud olukordades võivad kohustatud isikud kasutada väljumisstrateegiat, kus ärisuhe öeldakse üles, aga kliendil võimaldatakse kontot kasutada nt kehtiva laenutoote tasumiseks kuni selle kohustuse täitmiseni, kui selle ärisuhtega ei kaasne RP, TR või hoolsusmeetmete täitmise võimatust. 46 / 54 6.3.4 Õigusselguse huvides soovitame täpsustada, kas „muu kui kliendi konto“ all RahaPTS § 44 lg 1 ls 2 Arvestatud. „Muu kui kliendi konto“ on mõttes on nii (i) kolmanda isiku konto EEA krediidiasutuses; kui ka (ii) kliendi konto EEA makse- või kolmanda isiku konto EEA või kolmanda e-raha asutuses. Viitame RAB-i 09.05.2023. a selgitustaotluse vastusele nr 1.2-2/8-2 ning teeme riigi, mis rakendab EEA-le võrdväärseid ettepaneku viidatud seisukohti arvestada Juhendis, vajadusel konsulteerides RABga. nõudeid, krediidiasutuses. Finantsinspektsioon nõustub Rahapesu Andmebüroo ja Õiguskantsleri esitatud seisukohtadega, et seadusandja eesmärk on selliste rahaliste vahendite kandmine just krediidiasutuses avatud kontole. Kõnealuse punkti sõnastust on täiendatud osaga „eelmises lauses loetletud tingimustele vastavale kontole“, mis seob kliendi ja kolmanda isiku nimel avatud kontod samade tingimustega. 6.3.4 Palume täpsustada vara edasi kandmise põhimõtteid, mida kohustatud isik (krediidiasutus) peab Mittearvestatud. Kõnealuse punkti kohaldama enne vara edasi kandmise osas seisukoha küsimist RAB-lt – näiteks täpsustama erandi kohaselt tuleb soovist kanda rahalised rakendamise soovi tegelikku tausta ja selgitama välja, kas juhul, kui RAB ei kehtesta teisiti, on vahendid edasi kolmanda isiku kontole tehingu tegemine ka kooskõlas kohustatud isiku RP/TR tõkestamise vastavusraamistikuga. teavitada Rahapesu Andmebürood 7 tööpäeva ette koos asjakohase ja piisava informatsiooniga. See informatsioon peab võimaldama Rahapesu Andmebürool mh otsustada edastatavatele vahenditele käsutuspiirangute seadmise. Finantsinspektsioon ei saa oma juhendis pädevusest tulenevalt selgitada teise riigiasutuse tegevust ja ootusi. 6.3.4 Teeme ettepaneku jätta „või väljastada sularahas“ kustutamata, tuginedes RAB-i 09.05.2023. a Mittearvestatud. Rahapesu Andmebüroo selgitustaotluse vastusele nr 1.2-2/8-2. viidatud vastuses oli viidatud konkreetsele juhtumile kui erandile. 6.3.4 Teeme ettepaneku asendada punkti 6.3.4. sõnastust "Ärisuhte erakorralise lõpetamise/…/" Mittearvestatud. Kõnealune punkt 6.3.4 sõnastusega "RP/TR kahtluse ja hoolsusmeetmete võimatuse korral/…/". kohaldub nii juhendi punktis 6.3.2 (ärisuhte lõpetamise õigus) kui ka punktis 6.3.3 (ärisuhte lõpetamise kohustus) 47 / 54  toodud olukordadele. Selliselt on ka punkt 6.3.4 sõnastatud. 6.3.4 Palume täpsustada, millised riigid on EL direktiividega „võrdväärsete nõuetega“. Pangaliit on ka Mittearvestatud. Tegu ei ole määratlemata varasemalt palunud nimetatud määratlemata õigusmõistet täpsustada või alternatiivselt kehtetuks õigusmõistega, vaid igakordse kvalitatiivse tunnistada (vt Pangaliidu 23.01.2023 selgitustaotlus nr 7). Näiteks saaks kehtestada, et „Iga hinnanguga RahaPTS § 44 lõikes 1 kolmanda riigi puhul tuleb välja selgitada, kas nad on oma õiguse EL AML direktiivi(de)ga vastavusse sätestatud erandi kohaldamise viinud. EL riikide ja UK poolt AMLD transponeerimise kohta on olemas viide: otsustamisel. Seaduses ega ka selle aluseks https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/NIM/?uri=celex:32018L0843 olevas EL direktiivis ei ole kehtestatud EL kandidaatriikide progressi tuleb vaadata nende eduraportitest, mis on samuti veebis nõuet, et need kolmandad riigid peaksid kättesaadavad, näitena on raportid kättesaadavad (ei tähenda automaatselt, et saavad olla oma õiguse olema viinud vastavusse EL käsitletud võrdväärselt): AML direktiivi(de)ga – piisab, et • Albania konkreetse riigi siseriiklik õigus sätestab • Bosnia and Herzegovina vähemalt sama ranged nõuded rahapesu • Moldova ja terrorismi rahastamise tõkestamisele. • Montenegro Seadus ei kitsenda erandi kohaldamist • North Macedonia riikidega, kes on EL kandidaatriikide hulgas • Serbia või muul moel väljaspool EL direktiivide • Türkiye sisulisi nõudeid. EL direktiivide nõuetega • Ukraine võrdväärsuse hindamisel kasutatavaid On kaheldav, et ülejäänud riikide puhul saaks EU direktiivile vastavust kinnitada, selleks võib allikaid ei ole seadus samuti piiranud, st kohustatud isik oma analüüsi käigus paluda kliendil esitada täiendavaid andmeid ning analüüse. selleks võib kasutada nii avalikult leitavaid allikaid (nt rahvusvaheliste organisatsioonide hindamisraportid) kui ka näiteks õigusvaldkonna spetsialistide hinnanguid. Juhendis selliste piirangute kehtestamine kitsendaks seaduses antud otsustusulatust. 6.3.4 Millised riigid on EL direktiiviga „võrdväärsete nõuetega“ – palun sisustada määratlemata Mittearvestatud. Tegu ei ole määratlemata õigusmõiste ning kuidas hinnata, milline riik sellele vastab? õigusmõistega, vaid igakordse kvalitatiivse hinnanguga RahaPTS § 44 lõikes 1 sätestatud erandi kohaldamise otsustamisel. Vastavuse hindamisel kasutatavaid allikaid ei ole seadus piiranud, st selleks võib kasutada nii avalikult leitavaid allikaid (nt 48 / 54  rahvusvaheliste organisatsioonide hindamisraportid) kui ka näiteks õigusvaldkonna spetsialistide hinnanguid. 6.3.4 Juhendi punkt 6.3.4. Selgitame, et vara edasikandmise piirang sätestab erandjuhu, millal on Mittearvestatud. Finantsinspektsioon ei lubatud kliendil kanda vara edasi kolmanda isiku kontole ning see konto peab vastama RahaPTS § saa oma juhendis pädevusest tulenevalt 44 lg-s 1 nimetatud tingimustele. Palume täpsustada, millises ulatuses peab krediidiasutus ise selgitada teise riigiasutuse tegevuse kohaldama hoolsusmeetmeid, täpsustama erandi rakendamise soovi tegelikku tausta ning millises ulatust ja sisu. ulatuses saab RAB erandi kohaldamise vajalikkuses jääda eriarvamusele sealjuures varale käsutuspiirangut seadmata. Klientide teavitamise osas RahaPTS § 44 lõikes 1 nimetatud erandi kohaldamise Palume Finantsinspektsioonil kirjeldada, kas ja millises ulatuses tuleb teavitada kliente, kui kohta on klient eelduslikult ise kohustatud isik on sätte rakendamiseks pöördunud RAB-i poole vastavasisulise teavitusega. vastavasisulise taotluse kohustatud isikule esitanud ning kohustus teavitada sellest Lisaks palume täpsustada ning piiritleda, kes, kuidas ja millise põhjalikkusega peaks hindama Rahapesu Andmebürood on samuti RahaPTS § 44 lg-s 1 välja toodud piirangut „/…/ või riigis, kus kehtivad Euroopa Parlamendi ja kliendile endale juba teada: otseselt nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 nõuetega võrdväärsed nõuded“. Täiendavalt palume selgitada, seadusest tulenev kohustus. RahaPTS §-s millistel tingimustel ja kui pika ajavahemiku vältel peaks krediidiasutus kandma rahaliste vahendite 57 sätestatud Rahapesu Andmebüroo hoiustamise kohustust, kui klient erakorralise kliendisuhte lõpetamise järel ei ole reageerinud ega toimingutega seonduvat ei saa teinud jõupingutusi endale konto avamiseks teises krediidiasutuses ega taotle RahaPTS § 44 lg-s 1 Finantsinspektsioon juhendis pädevusest nimetatud erandi kohaldamist. tulenevalt kommenteerida. Termini „võrdväärsed nõuded“ osas palume vadata vastust kahele eelnevale kommentaarile. Rahaliste vahendite säilitamisele RahaPTS piirmäära ette ei näe, mistõttu ei saa seda sätestada ka Finantsinspektsioon oma juhendis. Küll aga kohalduvad erinevatele eraõiguslikele suhetele, sh rahaliste vahendite hoidmisele väljaspool isiku kutsetegevuse raames osutatavat teenust (ärisuhte väliselt) muud isikutevahelisi suhteid reguleerivad normid. 49 / 54 7.4 Kuidas sisustada määratlemata õigusmõisteid nagu „viivitamata“ ja „põhjendamatud viivitused või Mittearvestatud. Viivituseta tähendab seisakud“ – milline on ajaline määratlus järelevalve hinnangul ja millisest aja hetkest seda kohtupraktikas menetluse läbiviimist arvestama peab hakkama? mõistliku aja jooksul. Mõistliku aja määratlemine omakorda sõltub Riigikohtu viitel eelkõige sellest, kui keeruline asi on ning milliseid (menetlus)toimingud tuleb teha ning ka muudest asjaoludest, mis võivad objektiivselt mõjutada menetluse kestust. Johtuvalt tuleb kohustuse viivitamata täitmise hindamisel lähtuda konkreetsest olukorrast ja sellega seonduvatest asjaoludest. Järelevalve hinnangul tuleb teavitamiskohustuse eesmärgist lähtuvalt täita see kohe ning võtta meetmeid selle täitmiseks (kohaldada hoolsusmeetmeid) samuti kohe. Kui kohustust ei ole täidetud või hoolsusmeetmeid ei ole asutud kohaldama kohe, siis tuleb asuda hindama viivituse põhjendusi ja nende mõistlikkust, et tuvastada, kas kohustatud isik on tegutsenud õiguspärase hoolsusega. Selle juures mängivad rolli kahtlusest või kahtlusele viitavatest asjaoludest teada saamise hetk, täiendavate andmete kogumise vajadus ja ulatus, sh kas on tarvis koguda andmeid juba kahtluse raames, kahtluse tuvastamiseks või kohustatud isiku riskiisust kinnipidamise jälgimise raames, andmete kogumisele, analüüsile ja teate kirjutamisele valdkonna professionaali poolt kuluv aeg. Need kõik 50 / 54  lähtuvad konkreetsest juhtumist ning neist erisustest lähtuvalt ei ole võimalik defineerida ühtset ajalist nõuet väljaspool teate esitamise maksimaalset kahte tööpäeva. 7.4 „Teavitamiskohustuse viivitamata täitmise tagamiseks tuleb alates esimese rahapesu või terrorismi Mittearvestatud. Vt üldise selgitusena rahastamise kahtluse indikatsiooni saamisest hoolsusmeetmeid kohaldada viivitamata ning vastust eelmisele kommentaarile. Küll aga hoolsusmeetmete kohaldamisel ei tohi esineda põhjendamatuid viivitusi või seisakuid“. Eelnevat kõnealuse punkti osa „hoolsusmeetmete on täpsustatud footnote’is 261: „Näiteks tehingute monitoorimiseks või skriinimiseks kasutatava kohaldamisel ei tohi esineda süsteemi poolt tekitatud hoiatusteade (ingl k – alert) tuleb I kaitseliinil esmaseks analüüsiks põhjendamatuid viivitusi või seisakuid“ võimalikult kiiresti töösse võtta ja läbi vaadata ning vajadusel suunata edasiseks analüüsiks II konkreetselt viitab põhjendatud viivituste kaitseliinile.“ või seisakute lubatavusele. Samas viivituste või seisakute hindamisel tuleb Kuivõrd tegemist on määratlemata õigusmõistega, palume täpsustada, mida tähendavad lähtuda igast olukorrast individuaalselt. „viivitamata“ ja „põhjendamatud viivitused või seisakud". Kuivõrd "viivitamata" viitab liiga universaalselt ning riskipõhist lähenemist mitte arvestades sellele, et ükskõik millise indikaatori (i) Finantsinspektsiooni ootust ajalisele ükskõik millise intensiivsusega tuvastamisel tuleb hoolsusmeetmeid igal juhul kohe kohaldama määratlusele on selgitatud vastuses asuda (isegi kui viivitus on põhjendatud), teeme riskipõhise lähenemise seisukohast ettepaneku eelmisele kommentaarile; sõnastada "põhjendatud/põhjendamata viivituse korral“, mitte „viivitamata“. (ii) Asjaolusid tuleb hinnata konkreetsest olukorrast lähtuvalt, sh kas klient sai kätte Palume täpsustada järgnevat: (i) Milline on Finantsinspektsiooni ootus ajalisele määratlusele, et või pidi kätte saama päringu, kas ta oli krediidiasutus täidaks teavitamiskohustust; (ii) Arvestades, asjaolu, et "viivitused ja seisakud“ on võimeline aru saama sisust (puudused tugevasti sõltuvuses kliendipoolsest huvist ning kliendi võimest saada aru nende sisust ning koguda kliendi võimes saada aru oma tsiviilkäibes ja esitada krediidiasutuse nõutavad selgitused ja dokumendid (vt ka Lisa 1 TR18), kas eelnevas osalemisega kaasnevatest kohustustest punktis täpsustatud ajaperioodist tuleks kliendipoolsed viivitused välja arvata? võib viidata hoopis muudele kahtlust tekitavatele asjaoludele, nt variisik, nn Minimaalselt palume täpsustada FI juhendis ajaline soovituslik piirmäär ning see, millisest hetkest tankist, esinduse vajadus), kas ta pidi tuleb hakata aega arvestama? olema võimeline vajalikud andmed koguma ja edastama. Samuti tuleb hinnata, kas kliendi huvi puudus võimaldada kohustatud isikul kohaldada hoolsusmeetmeid võib olla käsitletav keeldumisena või pahatahtlikkusena. Seejuures tuleb arvestada, kas tegu on mh tarbijale põhimakseteenuse osutamisega 51 / 54  koos sellest tulenevate piirangutega ning Finantsinspektsiooni soovituslikus juhendis „Nõuded põhimakseteenuse osutajatele“ väljendatud nõuetele tarbijale kohaldatavate hoolsusmeetmete proportsionaalsuse ja vältimatuse osas. Ühtlasi tuleb hoolsusmeetmete kohaldamise viivituse mõistlikkuse hindamisel arvestada, kas tegu on mh indikaatoriga, mis viitab rahapesu või terrorismi rahastuse kahtlusele või hoopis kohustatud isiku riskiisule. Lisa 1 Palun alapeatüki „Eestit peamiselt mõjutavad rahapesu tüpoloogiad“ kajastada kõiki RAB-i poolt Arvestatud osaliselt. Nõustume välja antud tüpoloogiaid, vajadusel eelnevalt kooskõlastades RAB-ga. kommentaariga sisuosas ning kooskõlastatult RAB-ga on edaspidi RAB-i poolt välja antud tüpoloogiad kajastatud RAB-i veebilehel www.fiu.ee. Lisa 1 on muudetud selliselt, et see kajastaks vaid rahapesu faase ning Eesti spetsiifilisi rahapesu riske ja riskiindikaatoreid, mida on Finantsinspektsioon ise oma järelevalvelise tegevuse raames tuvastanud. Vastavalt pädevusele on Lisas 1 RAB-i poolt välja antud tüpoloogiatele viidatud RAB-i veebilehe kaudu. Lisa 1 K Korduva või sarnase tähendusega indikaatorid (ettepanek koondada, et vältida dubleerimist) Arvestatud osaliselt. Vt eelmine # K3 = K58 = K60 kommentaar. # K13 = K17 = K44 # K19 – ei ole defineeritud kõrge finantsprivaatsusega riik # K27 – vastav indikaator tuleks kajastada 4.8.3. iii juures # K36 = K63 # K3 = K58 = K60 = K62 = K68 # K62 -> ei täpsusta mis „teenusega“ on risk seotud (raamatupidamine, haldus, side vms?) # K54 - K57 ei ole praktikas kohalduvad, kuna selliste asjaolude ilmnemisel ei saaks vastavalt RM määrusele toimunud videotuvastust lugeda kehtivaks 52 / 54 Lisa 1 K7 Teeme ettepaneku „Tugevad nõuded sisenemaks turule“ asendada järgmiselt: „tugevad Arvestatud osaliselt. Vt eelmine regulatiivsed nõuded“. kommentaar. Lisa 1 T Ettepanek lisada indikaator, mis viitab tehingutele teistes või kolmandates riikides registreeritud Arvestatud osaliselt. Vt eelmine makseasutustele või virtuaalpangale. kommentaar. Lisa 1 T Korduva või sarnase tähendusega indikaatorid (ettepanek koondada, et vältida dubleerimist) Arvestatud osaliselt. Vt eelmine # TR11 = TR35 kommentaar. # TR20 - ei ole defineeritud kõrgena küberkuritegevusega riik # AK15, AK 19 – ei ole defineeritud offshore riik # AK8 -> väikestes summades sularaha väljavõtmine on enamike (jae)klientide jaoks tavapärane tehing Lisa 1 T18, T13 ja Kuivõrd „Mitme pangakonto ning finantseerimisasutuse kasutamine“ on üks „Eestit peamiselt Arvestatud osaliselt. Vt eelmine punkt 3.1.8 mõjutavaid rahapesu tüpoloogiaid“, palume täpsustada juhendi p-s 3.1.8 või joonealuses viites 28, kommentaar. et põhimakseteenus ei hõlma tarbija absoluutset õigust avada piiramatul hulgal makse- või arvelduskontosid. Ettepaneku hindamisel palume võtta arvesse asjaolu, et arvukate kontode olemasolul ja kasutamisel on iga makse- või krediidiasutuse kliendi riskiprofiili analüüsivõimekus madalam, kuna kliendi maksekäitumine ei ole tavapärane, vaid makse- ja arvelduskontode paljusus on suurema tõenäosusega seotud viidatud RP tüpoloogiaga. Lisa 1 T20 Palume sõnastust täpsustada, et virtuaalvääringutega kaasnev risk väljendub eeskätt just Arvestatud osaliselt. Vt eelmine virtuaalvääringute ülekandeteenuses ning rahakotiteenuses RahaPTS § 3 p-de 10 ja 102 järgi. kommentaar. Kuivõrd plokiahela ja anonüümsuse risk nn closed-loop-tradingu puhul ei ole asjakohane, sh viitab taoline kauplemine just madalamale riskile, kuna tehingute vastaspooleks ei ole kolmandast isikust kaupleja, vaid asjakohane finantsasutus, siis tuleks seda juhendis ka täpsustada. Lisa 1 TR18 Palume selgitada, kuidas seostuvad omavahel kliendi võimetus esitada krediidiasutusele nõutavad Arvestatud osaliselt. Vt eelmine selgitused ja dokumendid ning teavitamiskohustuse p-s 7.4 kirjeldatud „viivitamise“ ja kommentaar. „põhjendamatute viivituste või seisakute“ kriteeriumid? Lisa 1 TR25 Teeme ettepaneku asendada „kiire tagastamine“ järgmiselt: „sisaldab kiire tagastamise tingimust“. Arvestatud osaliselt. Vt eelmine kommentaar. Lisa 1 TR27 Teeme ettepaneku „Suure laenu leping on suuline kokkulepe“ asendada järgmiselt: „Suure laenu Arvestatud osaliselt. Vt eelmine lepingu vormiks on suuline kokkulepe“. kommentaar. Lisa 1 TR63 Palume selgitada, kuidas seostuvad omavahel kliendipoolne ebamääraste selgituste andmine ning Arvestatud osaliselt. Vt eelmine teavitamiskohustuse p-s 7.4 kirjeldatud „viivitamise“ ja „põhjendamatute viivituste või seisakute“ kommentaar. kriteeriumid? Kas võiks kliendipoolse viivituse siit välja arvata? Seotud ka hoolsusmeetmete võimatuse olukorraga. 53 / 54 Lisa 1TR 69 Teeme ettepaneku lisada juurde sõna pidevalt ehk „Kinnisvaratehinguteks kasutatakse pidevalt Arvestatud osaliselt. Vt eelmine sama notari teenuseid“. kommentaar. Lisa 1 TR70 Teeme ettepaneku „samas kui rikkuse allikas ei ole selge“ asendada järgmiselt: „sealjuures ei ole Arvestatud osaliselt. Vt eelmine selge ka rikkuse allikas“. kommentaar. Lisa 1 TR89 Palume täpsustada, mida on peetud silmas „tööstusharu standardite“ all (kas virtuaalvääringu Arvestatud osaliselt. Vt eelmine tavapärast turu käitumist?). kommentaar. Viited Lisaks käesoleva tagasiside punktis 4 märgitule palume Finantsinspektsioonil kaaluda joonealuste Mittearvestatud. Olulised seisukohad on viidete kaudu esitatud oluliste seisukohtade esitamist ka juhendi sisuosas. esitatud juhendi sisuosas, joonealustes viidetes on toodud täiendavad selgitused või lisamaterjal, mida ei saa käsitleda soovituse endana. Viide 157 Selgitus on siin esitatud kõiki juriidilisi isikuid hõlmava kohustusena, samas eespool 4.3.3.11. on Mittearvestatud. Joonealune viide välja toodud, et iga kohustatud isik peab kontrollima, kas kliendil on kohustus esitada tegelike omakorda viitab kasusaajate infot, ja praegu on seadusest tulenevate erandite hulgas ka juriidilised isikud (nt börsil registreerimiskohustusele vastavuses noteeritud ettevõtted). RahaPTS §-ga 76. Viimane hõlmab ka erandeid. 54 / 54