Rahandusministeerium · 16. aprill 2024
Sisu (failidest)
16. aprillil 2024
Riigihangete vaidlustuskomisjon
Tartu mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115
Hanke viitenumber: 271323
Hankija: Riigi Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskus
Registrikood 77001613
Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn
Vastutav isik: Varje Raudhein
Vaidlustaja: Esecom International OÜ
Registrikood 11502176
Järvevana tee 9, Tallinn, 11314
Kolmas isik: Telia Eesti AS
Registrikood 10234957
Mustamäe tee 3, Tallinn, 15033
VAIDLUSTUS RIIGIHANKES NR 271323
Kõnekeskuse lahenduse renditeenus raamlepinguga
TÄPSUSTUS SEOSES KOLMANDA ISIKU JA HANKIJA VASTUSEGA
Esecom International OÜ (edaspidi Vaidlustaja) täiendab 04.04.2044. a vaidlustuses esitatud
seisukohti seoses Kolmanda isiku ja Hankija vastusega alljärgnevalt.
1. Kolmanda isiku pakkumus ei vasta kõnejaotuse nõuetele
1.1. HD Lisa 1. Tehniline kirjeldus (edaspidi TK), p 6 Kõnekeskuse lahenduse kõnejaotuse
funktsionaalsed nõuded on toodud kohustuslik nõue 6.1 - Kõnede jaotust juhtiv
kõnekeskuse lahendus peab tagama, et kõnejaotus agentidele toimub agentide
personaalsete oskuste põhiselt ja teenusgruppide järgi. Teenusgrupp on grupp, kuhu
suunatakse sideoperaatori(te) kaudu saabuvad kõned.
1.2. Kõnejaotuse funktsionaalseid nõudeid on täpsustatud TK p 9. Kõik kõnekeskuse
lahenduse teenusgrupid, agendid ja nendega seotud teenused peavad olema eraldi
seadistatavad vähemalt järgmistes parameetrites:
9.18 Agentide oskused grupi siseselt on vabalt defineeritavad, muudetavad,
kustutatavad ning agentidele määratavad. Agentide oskus on kvalifikatsioon,
mille alusel kuulub agent teenusgruppi:
9.18.1 Ühel agendil võib olla mitmeid oskuseid;
9.18.2 Agendi oskused või teenusgrupid, kuhu ta kuulub, peavad olema nähtavad
kõigile teistele süsteemi sisseloginud kasutajatele.
1
1.3. Ülaltoodud TK p 6.1, ja 9.18 kõnejaotusele esitatud nõuetest nähtub otseselt, et
Hankija on soovinud kõnede jaotust agentidele personaalsete oskuste põhiselt (skill
based routing), kus iga agendi kohta peab tekkima maatriks. Näiteks: RIK-Presidendi
kantselei-Riigikohus-MKM (Teenusgrupp) ja samal ajal eesti-vene-inglise keel
(oskusklass 1) ja samal ajal Microsoft-Linux-Apple (oskusklass 2) jne. jne. Eeltoodud TK
punktid kõik sätestavad oskusi ja teenusgruppe keeleliselt mitmuses, mis arvestades
Kõnekeskuse poolt teenindatavaid asutusi vastab ka Hankija tegelikele vajadustele.
1.4. Kolmas isik kirjeldab oma seisukoha p 16.2 tema poolt pakutava Kõnekeskuse
lahenduse funktsiooni, et on küll mitu teenusgruppi kuid iga teenusgrupi sees on
võimalik määrata vaid üks oskus ja selle tase (nt vastava keele keeleoskus erineval
tasemel). Sellisel juhul ei teki aga TK-s nõutud iga agendi kohta maatriksit, mille põhjal
kõnesid jaotada agentide personaalsete oskuste põhiselt (skill based routing).
Kolmanda isiku pakkumuses toodud Kõnekeskus vastab sellisel juhul lihtsamale ja
odavamale järjekorrapõhisele jaotusele (queue based routing). Oskustepõhise kõnede
jaotamise abil saab igale agendile määrata mitu oskust ja käsitleda mitut erinevat
teenusgruppi. Järjekorrapõhise kõnede jaotamisel sama tulemuse saavutamiseks
tuleb sama agent määrata iga oskuse jaoks eraldi järjekorda.
1.5. Seda, et Kolmanda isiku Kõnekeskus ei võimalda kõnede jaotust agentidele
personaalsete oskuste põhiselt (skill based routing), on Kolmas isik ise kinnitanud
otsesõnu 26.10.2023 a, Registrite ja Infosüsteemide Keskus poolt läbiviidud
Kõnekeskuse hankele eelneva turu-uuringu „Kõnekeskuse lahenduse renditeenus“
(viitenumber 271554), käigus. Kolmandale isikule esitati küsimus, kas ta on võimeline
täitma käesoleva hanke tehnilises kirjelduses p 9.18 kirjeldatud nõudeid, st nõuded
olid täpselt samad. (Turu-uuringu küsimused on toodud Vaidlustuse Lisas 1)
Kolmanda isiku vastus oli – Meie kõnekeskuse lahenduses otseselt oskuseid ei ole. …
Traditsiooniline skills based routing on olemas meie Sinch kõnekeskuse lahenduses,
aga selle kuutasu oleks kordades kõrgem. (Kolmanda isiku kinnitus on toodud
Vaidlustuse Lisas 2 lk 8 p 5.1)
Võttes arvesse, et Kolmas isik on oma pakkumuses pakkunud Kõnekeskust nii odava
hinnaga, ei saa see sisaldada TK nõutud kõnede jaotust agentidele personaalsete
oskuste põhiselt (skill based routing), mille kohta on Kolmas isik kinnitanud, et selle
kuutasu oleks kordades kõrgem.
1.6. Seda, et Kolmanda isiku Kõnekeskus ei võimalda täita TK p 9.18.2 toodud kohustuslikku
nõuet, et Agendi oskused või teenusgrupid, kuhu ta kuulub, peavad olema nähtavad
kõigile teistele süsteemi sisseloginud kasutajatele, on Kolmas isik ise kinnitanud
otsesõnu 26.10.2023. a, Registrite ja Infosüsteemide Keskus poolt läbiviidud
Kõnekeskuse hankele eelneva turu-uuringu „Kõnekeskuse lahenduse renditeenus“
(viitenumber 271554), käigus. Kolmandale isikule esitati küsimus, kas ta on võimeline
täitma käesoleva hanke tehnilises kirjelduses p 9.18.2 kirjeldatud nõuet, st nõue oli
täpselt sama. (Turu-uuringu küsimused on toodud Vaidlustuse Lisas 1).
Kolmanda isiku vastus oli – Agendid ei näe nimeliselt, kuhu gruppi keegi teine agent
kuulub. … Kolmas isik soovis, et see nõue KINDLASTI muudetaks ära. (Kolmanda isiku
kinnitus on toodud Lisas 2 lk 9 p 7.21.2)
2
1.7. Seda, et Kolmanda isiku Kõnekeskus ei võimalda täita TK p 9.18.2 toodud kohustuslikku
nõuet, et Agendi oskused või teenusgrupid, kuhu ta kuulub, peavad olema nähtavad
kõigile teistele süsteemi sisseloginud kasutajatele, kinnitab ka see, et Kolmas isik ei ole
oma 10.04.2024. a seisukohas seda kahtlust ümber lükanud ega sellele vastanud.
2. Kolmanda isiku pakkumus ei vasta kõnesalvestise nõuetele
Kõnesalvestise nõuetele mittevastavus
2.1. TK p 11. Kõnekeskuse lahenduse kõnesalvestuse ja -logide funktsionaalsed nõuded on
toodud kohustuslikud nõuded:
11.1 - Kõnekeskuse lahendus peab salvestama kõik sisenevad ja väljuvad kõned hankija
IT-sisevõrgus asuvale majutusteenusele ja neid peab saama töödelda vastavalt
HD tehnilises kirjelduses p11.5 toodud funktsioonidele; ja
11.2 - Kõnesalvestiste majutusteenuse tagab hankija; ja
11.4 - Kõnesalvestiste majutamine pakkuja majutusteenusel ei ole lubatud.
2.2. Ülaltoodud TK p 11.1, 11.2 ja 11.4 kõnesalvestisele esitatud nõuetest nähtub otseselt,
et Hankija on soovinud arvestades kõnekeskuse poolt teenindatavate asutuste
turvalisuse nõudeid, et kõnesid ei salvestataks mujal kui hankija IT-sisevõrgus.
2.3. Kolmas isik kirjeldab oma seisukoha p 12.2 oma Kõnekeskuse lahenduse funktsioone:
(i) Kõnesalvestise edastamine on võimalik, kui salvestis on tekkinud;
(ii) Kõnede salvestamine (ehk vastava faili loomine) toimub kõnekeskuse süsteemis,
mis asub Kolmanda isiku juures;
(iii) Alles peale kõnesalvestuse tekkimist Kolmanda isiku juures edastatakse see
Hankija IT-sisevõrku.
2.4. Kolmas isik kinnitab oma seisukoha p 1, et hanke raames pakutav Kõnekeskus vastab
Kolmanda isiku teenustingimustele nr ET.05.VA.02 (mis on toodud veebilehel
https://www.telia.ee/images/documents/tt/est/konekeskus_tt.pdf) ja need on
toodud Kolmanda isiku esitatud pakkumuse tehnilises kirjelduses. Kolmanda isiku
poolt viidatud Kõnekeskuse Teenustingimuste p 4.2. sõnastus „Kliendi juurdepääs
Telia serveris paiknevatele Kliendi kõnede kõnesalvestustele on võimalik
Administreerimisliidese vahendusel…“ viitab üheselt sellele, et kõnesalvestus tekkib
Kolmanda isiku serveris, mis on otseselt vastuolus TK p 11.1 ja 11.4 toodud nõuetele.
2.5. Vaidlustaja selgitab allpool toodud skeemidel erisust Hankija poolt TK p 11.1 ja 11.4
kirjeldatud nõuetele vastavast kõnesalvestuse süsteemist ja Kolmanda isiku poolt
pakutud süsteemist.
3
(i) Kolmanda isiku poolt pakutud kõnesalvestuse tekkimise skeem
(ii) TK p 11.1 ja 11.4 vastav kõnesalvestuse tekkimise skeem
4
2.6. Seda, et Kolmanda isiku Kõnekeskus ei võimalda täita TK p 11.1 ja 11.4 toodud
kohustuslikku nõuet, et Kõnesid ei salvestata Kolmanda isiku juures on Kolmas isik ise
kinnitanud oma seisukoha p 12.2, kus on otsesõnu öelnud, et Kõnesalvestise
edastamine on võimalik, kui salvestis on tekkinud. Kõnede salvestamine (ehk vastava
faili loomine) toimub kõnekeskuse süsteemis. Sellega Kolmas isik kinnitab, et
kõnesalvestis siiski algul majutatakse Kolmanda isiku süsteemis ja alles seejärel
edastatakse Hankijale. Kolmas isik kinnitab seda ka oma selgituse p 12.3., kus selgitab,
et edastab tekkinud kõnesalvestuse hankijale. Seega kinnitab Kolmas isik, et salvestab
kõnesalvestuse kõigepealt oma Kõnekeskuses.
2.7. Seda, et Kolmanda isiku Kõnekeskus ei võimalda täita TK p 11.1 ja 11.4 toodud
kohustuslikke nõudeid on Kolmas isik kinnitanud ka ülalviidatud Turu-uuringus, kus on
selgitanud, et Kolmanda isiku Kõnekeskus salvestab kõned Kolmanda isiku juures ja
alles peale seda saab need edastada Hankija IT-sisevõrku. Kolmas isik soovitab seal
muuta TK toodud nõudeid.
2.8. Hankija on TK p 11.1 ja 11.4 esitanud selge nõude, et kõnesalvestisi ei salvestataks, st
ei majutataks Kolmanda isiku juures. Vaidlustaja juhib tähelepanu, et salvestamine
ongi faili majutamine, olgugi, et ajutiselt. Samas on Hankija soovinud soetada
Kõnekeskust, kus ühtegi sekundit kõnesalvestust pakkuja juurde ei talletata, st
kõnesalvestus tekiks koheselt ja ainult Hankija juures olevasse salvestuslahendusse.
Kõnelogide nõuetele mittevastamine
2.9. TK p 11. on toodud kohustuslikud nõuded lisaks kõnesalvestusele ka Kõnekeskuse
logidele. TK p 11 sõnastus on järgmine - Kõnekeskuse lahenduse kõnesalvestuse ja -
logide funktsionaalsed nõuded. Seega kehtestavad TK p 11.1 ja 11.4, et kõnelogid
peavad asuma Hankija IT-sisevõrgus ja neid ei ole lubatud majutada pakkuja
majutusteenusel.
2.10. TK p 11.1, 11.2, 11.4 ja 8.8. toodud kohustuslike nõuete kohaselt on üheselt selge, et
kui kõnesalvestused PEAVAD asuma Hankija juures, siis ei saa kõnesalvestuse failidega
teostatud sündmusi (TK p 8.8) ka logida mitte kusagil mujal asukohas kui Hankija
juures.
2.11. TK p 11 „Kõnekeskuse lahenduse kõnesalvestuse ja – logide funktsionaalsed nõuded“
näeb ette, et kõnesalvestused peavad asuma vaid Hankija juures (11.1) ja seega VAID
Hankija juures olevatele kõnesalvestustele saavad kehtida TK p 8.8. kehtivad
turvanõuded.
2.12. Kolmas isik on oma selgituse p 11.2 kinnitanud, et nende pakutud kõnede logid ei asu
Hankija IT-sisevõrgus, st et ei vasta TK p 8.8 nõuetele.
3. KOKKUVÕTE
3.1. Hankija on esitanud HD Lisas 1 toodud Tehnilises kirjelduses väga selgelt tehnilised ja
funktsionaalsed kriteeriumid Kõnekeskuse kõnede jaotamisele, kõnesalvestamisele,
selle majutuskohale ja ligipääsudele-logidele. (TK p 6.1, 8.8, 9.18, 11.1, 11.2 ja 11.4)
Antud tingimuste olulisust on Hankija kinnitanud ka Riigihangete registri vahendusel
toimunud teabevahetuses.
5
Kolmanda isiku pakkumus ei saa neid nõudeid täita, kuna Vaidlustajale teadaolevalt
puudub vastavus eeltoodud punktides ja see muudab Kolmanda isiku pakkumuse
tehnilise ülesehituse sisuliselt ja funktsionaalsuselt mittevastavaks.
3.2. Kolmanda isiku pakutud Kõnekeskuse tehnilises lahenduses salvestatakse kõned alati
esmalt Kolmanda isiku keskserveris ja seejärel, mingi aja (kasvõi väga lühikese)
möödudes saadetakse-kopeeritakse soovi korral need Hankija võrku. Võttes arvesse
Kõnekeskuse poolt teenindatavate asutuste turvalisuse nõudeid võib kõnedes liikuda
väga suure IT-turvariskiga info, mistõttu on täiesti tavapärane, et Hankija on väga
detailselt kirja pannud enda soovid nii IT turvalisusele (kus kõnesalvestused üldse
tekivad ja kus neid hoitakse + täielik logide info) kui funktsionaalsusele (agent peab
saama ligi enda salvestustele ligipääsu ainult samast töökeskkonna ekraaniaknast-
agendi tarkvarast).
3.3. Mis puudutab Hankija seisukohas p 2.14, 2.15, 2.17 ja 2.18 toodud väiteid, et Hankija
ei olnud üldse teadlik Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) turu-uuringust ja neis
toodud Kõnekeskusele esitatud tehnilised tingimused ei ole samad, siis esimene väide
ei ole eluliselt usutav ja teine ei vasta tegelikkusele.
3.4. Kolmas isik on kinnitanud, et pakutava „Kõnekeskuse“ lahenduse tootja ja arendaja on
Kolmas isik ise, kuigi Kolmandal isikul oli võimalik pakkuda ka enda portfellis olevat
mitu korda kallimat, samas TK nõuetele rohkem vastavat Sinch Contact Pro platvormil
lahendust, mille olemasolule enda portfellis ja kordades kallimale maksumusele on
Kolmas isik mitmes kohas ülalmainitud Turu-uuringus viidanud. Ei ole usutav, et
Kolmas isik on saanud pakkuda oma enda Kõnekeskust, millele on lisatud ülalviidatud
Sinch Contact Pro funktsionaalsus, kuid mille maksumus on sellest kordades odavam.
3.5. Vaidlustuses viidatud Registrite ja Infosüsteemide Keskus poolt 26.10.2023 –
10.11.2023 läbi viidud turu-uuring „Kõnekeskuse lahenduse renditeenus“
(Riigihangete viitenumber 271554), avaldati riigihangete registris ja sealt on näha nii
RIK Tehnilised tingimused kui Kolmanda isiku poolt esitatud vastused nende poolt
pakutava Kõnekeskuse mittevastavuse kohta. (mõlemad olid toodud vaidlustuse
Lisades 1 ja 2) Samuti on sealt näha, et nende hangete tehnilised tingimused on sõna-
sõnalt samad nende punktide osas, mida Vaidlustaja on vaidlustanud.
3.6. Samuti ei ole eluliselt usutav, et Kolmas isik kinnitab 26.10.2023 – 10.11.2023
läbiviidud turu-uuringus, et tema pakutud Kõnekeskus ei võimalda pakkuda hankijale
TK p 6.1, 8.8, 9.18, 11.1, 11.2 ja 11.4 nõutud funktsionaalsust ja soovitab hankijal
KINDLASTI muuta tehnilisi tingimusi, kuid seejärel 3 kuud hiljem kinnitab, et tema
Kõnekeskus vastab kõigile neile tingimustele ja seda saab pakkuda tunduvalt odavama
hinna eest kui turu-uuringu ajal hinnati.
3.7. Kolmanda isiku pakkumust vastavaks tunnistades pidi Hankija olema veendunud, et
pakkumus mitte ainult formaalselt, vaid ka sisuliselt vastab kõigile riigihanke
alusdokumentides esitatud tingimustele/nõuetele. Paraku viitab Hankija seisukohas p
2.20 ja 2.21 toodud selgitus, et Hankija on piirdunud vaid Kolmanda isiku kinnitusega
pakkumuse vastavuse kohta ja Kolmas isik ei ole demonstreerinud TK toodud nõuetele
vastavat Kõnekeskust.
3.8. Eelnevast tulenevalt leiab Vaidlustaja, et Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumise
vastavaks tunnistamiseks on vastuolus RHS § 114 ning palub selle kehtetuks
tunnistada.
6
3.9. Lähtudes riigihankemenetluse etapilisuse ja etappide loogilise järgnevuse
põhimõttest, ei saa juhul, kui riigihankemenetluse ühes etapis on Hankija
õigusvastaselt pakkuja vastavaks tunnistanud, olla ka sellele etapile järgnevates
etappides vastava pakkuja osas tehtud otsused õiguspärased. Kui Hankija oleks antud
juhtumil toiminud õiguspäraselt ning jätnud Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks
tunnistamata, ei saanuks Hankija tunnistada ka sama pakkuja pakkumust edukaks.
Lugupidamisega
Esecom International OÜ
juhataja
Väino Reintamm
7