Hankija täiendav seisukoht

Lisa - Katuste ekspert Hillar Peetsi vastused hankija küsimustele. From: Hillar Peets <[email protected]> Sent: Sunday, March 31, 2024 10:30 AM To: Liis Leimberg-Pallo <[email protected]> Subject: Re: FW: Ekspertarvamus TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada! Tere! Arvamuse avaldajal on bituumenrullmaterjalide paigaldamisel 25 aastane kogemus ja vedelplastide paigaldusel 12 aastane kogemus, ning ei ole kuidagi hankega seotud ja on erapooletu. 1. Klaasfiiberplast ja modifitseeritud bituumenrullmaterjal (MBR) ei ole kindlasti samaväärsed. Tegemist täiesti erinevate materjalidega. Peamine erinevus on see, et ühel tekivad paigaldamisjärgselt liited teisel aga mitte. 2. Klaasfiiber plastiga samaväärne on PMMA ja PU vedelplast. 3. Ei sobi. 4. On võimalik. 5. Pigem mitte, kuivõrd kasutatavate materjalide näol peaks olema tegemist professionaalseks kasutamiseks mõeldud materjalidega. 6. Pigem saab ka tavaline inimene hakkama. 7. On lihtsam, sest siin piisab vaid pesemisest ja ei ole ohtu, et pinnakate on vigastatud või lahti tulnud. 8. KIndlasti vajab SBS-katusekate rohkem hoolt ja jälgimist, et tormid poleks liiteid lahti rebinud. 9. Fiiber 10. SBS-kate vajab rohkem hoolt, kuna klaasfiiber katus on sisuliselt hooldusvaba, sest puuduvad liited ja mustus, sammal ei jää sellele sedavõrd lihtsalt sinna kinni. 11. See väide ei vasta tõele, sest nagu iga töö, siis ka SBS-i parandamine/paigaldamine vajad väljaõpet ja kogemusi. Vastasel juhul on kvaliteet küsitab. 12. Ekstreemsetesse tingimustesse kindlasti ei soovita SBS- katusekatet, kuna SBS-il on palju liiteid ja need võivad aja jooksul lekkima hakata, siis fiiberplastil puuduvad liited ja oht leketeks puudub. Parimate soovidega, Hillar Peets tegevjuht Katuse Profid OÜ +372 53 976 660 | [email protected] Lepatriinu tee 8, Jälgimäe 76404 Harju maakond www.katuseprofid.ee www.vedelplast.ee www.elastokate.ee Kontakt Liis Leimberg-Pallo (<[email protected]>) kirjutas kuupäeval N, 28. märts 2024 kell 14:56: Lp Hillar Peets Saadame Teile meie küsimused, neile vastamisel palume silmas pidada, et autonoomne merepäästejaam läheb mere äärde rannikule (niiskus, soolasus, tuul, liiv, vesi) ning aastarigseks kasutamiseks. Kui mõni küsimus on ebaselge või vajab paremini sõnastamist, siis andke meile teada. Ootame Teie tagasisidet nii kiiresti kui võimalik. 1. Kas teie hinnangul on klaasfiiberplast katusekattematerjal samaväärne SBS- katusekattematerjaliga? Kas oskate nende peamised erinevused välja tuua? 2. Kas oskate nimetada materjale, mida võiks pidada klaasfiiberplastiga samaväärseks materjaliks? 3. Kas SBS-katusekattematerjal sobib merepäästejaama väliskorpuse valmistamiseks? 4. Kas klaasfiiberplasti vigastusi on võimalik parandada vaigu ja fiiberkangaga? 5. Kas klaasfiiberplasti parandamiseks vajaminevat vaiku ja fiiberkangast on võimalik osta tavapärasest ehituspoest? 6. Kas klaasfiiberplast materjali parandamisega vaigu ja fiiberkangaga saavad hakkama vaid spetsialistid või saab ka tavapärane keskmine inimene hakkama?  7. Kas klaasfiiberplasti on lihtsam hooldada kui SBS-katusekattematerjali? Kui klaasfiiberplasti hooldamine on lihtsam, siis palun selgitage lühidalt, miks nii leiate? 8. Kas teie hingul vajab SBS-katusekattematerjal rohkem perioodilist hooldust kui klaasfiiberplastist katus? Siinjuures palume silmas pidada seda, et räägime merepääsejaamast, mis paigutatakse rannikule, kus teatavasti on suurem tuul, niiskus, soolasus ja liivane? 9. Kumma katuse hooldus (SBS või klaasfiiber) tuleks näiteks 15-aasta vältel hankijale rahaliselt soodsam? 10. Kumma katuse hooldus (SBS või klaasfiiber) on aeganõudvam kui vaatleme hooldusvajadust 15-aasta vältel? 11. SBS katusekattematerjali kohta väidavad mõned eksperdid, et kui parandamiseks on vaja kasutada keevitumeetodit, siis sellega saab igaüks ise hakkama ja pole vaja eriteadmisi ja selleks pole tarvis spetsialisti abi. Kas olete samal seisukohal? 12. Kui rannikul asuvale hoonele on projekteeritud lamekatus, siis kas soovitaksite pigem SBS- materjalist katust või klaasfiiberplastist katust? Selgitage lühidalt, miks eelistate üht teisele? Illustratiivne pilt autonoomsest merepäästejaamast: Ettetänades ja lugupidamisega Liis Leimberg-Pallo Hankeekspert Hanke- ja lepingutalitus Politsei- ja Piirivalveamet Telefon: +372 51905534 E-post: [email protected] www.politsei.ee  Lisa 2 - Katuste ekspert Hillar Peetsi täiendavad vastused hankija täiendavatele küsimustele. From: Hillar Peets <[email protected]> Sent: Monday, April 15, 2024 3:20 PM To: Liis Leimberg-Pallo <[email protected]> Subject: Re: Autonoomsete merepäästejaamade hange TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada! Tere, Saadan teile omalt poolt allkirjastatud vastused. Anname teada, et vaidlustaja esitas täiendavad seisukohad ning sooviks Teie, kui eksperdi arvamust, kas need väited ja vastused on õiged? 1. Ühe väitena toob vaidlustaja välja, et tema pakutav katusekattematerjali pealiskiht on klaasfiiberplastist. Vaildustaja kirjutab nii: IKO Carrara Tecno SN 7,5 m SBS-kattel nii alus- kui pealiskihis kasutatud baasmaterjalina (ing k base carrier) klaasfiiberplasti (vt lisa 1 ja seal lk 1 sissejuhatavas osas „/---/ polyester-glass combination inlay“). Internetis on klaasfiiberplasti (polüesterklaasi) kohta jagatud mitmeid selgitusi, millest üks on: „Made from a combination of polyester resin which is reinforced with fibreglass strands and set, Polyester Glass is a tough, strong, rigid electrical insulation sheet material (https://www.swiftsupplies.com.au/polyester- glass).“ Lisa 1 manuses. Vastus: ei vasta tõele (bituumenrullmaterjal, millel on tugikangas klaasfiiber) Soovime teada, kas see väide on sisuliselt õige, et pealiskihti saab lugeda klaasfiiberplastiks, kui on lisatud klaasfiibrit pealiskihti ja seetõttu on SBS katusekattematerjal klaasfiibriga samaväärne? Kas seda väidet võiks hoopis mõista nii, et pealiskihis on ühe n.ö koostisosana klaasfiiberplasti kasutatud? 2. Klaas(fiiber)plastist tooted aastaringset hooldust, sh aastas mitu korda pesu, et Gelcoat kate ei hakkaks oksüdeeruma, kusjuures kasutada võib ainult teatud õigeid kemikaale. Kas antud väide on õige? Vastus: ei vasta tõele Lisaks, mida Teie arvate nendest alljärgnevatest vaidlustaja ekspertide vastustest? 1. Kui rannikul asuvale hoonele on projekteeritud lamekatus, siis kas soovitaksite pigem SBS-materjalist katust või klaasfiiberplastist katust? Silmas pidada remondi ja hooldus maksumust ja kuluvat aega. Samuti teostatavate tööde keerukust. Klaasfiibrist vormitud katus ei ole minu arvates absoluutselt hooldusvaba, veekindluse tagamiseks peab viimast vettpidavat kihti regulaarselt uuendama, nö “üle lakkima/värvima), mis ei ole odav ja nõuab erirteadmistega spetsialisti kohaletulekut, samuti teatud tehnoloogiliste tingimuste (temperatuur jms) järgimist. SBS - l seda muret pole, aasta “hooldus” on pigem visuaalne kontroll ja juhuslike esemete eemaldamine katuselt, torkeaugu saab lihtsalt SBS lappi peale põletades sulgeda. Seega SBS. Vastus: ei vasta tõele 2. Kas klaas”fiiber”plasti väliskiht (Gelcoat, Topcoat) vajavad järjepidevat hooldust, et säilitada UV kindlus ja mehaanilised omadused? Hooldus peab olema aastaringne, et säilitada pealiskihi omadused. Vähemalt kord aastas Vastus: ei vasta tõele (fiiberplast on hooldusvaba) 4. Mis juhtub, kui jätta klaas”fiiber”plast pikemat aega hoolduseta? Näiteks 15a jooksul. Esimsena pealispind tuhmum ja kriidistub. Edasi UV ja ilmastiku toimel hävineb Gelcoat ja paljastub klaasfiiber koos vaiguga. Ilma gelcoat kihita hävitab UV klaasplasti kiiresti ja niiskus jõuab klaaskiudude vahele. Siis võib jäätumise tõttu materjal lõhestuda. Vastus: plastide eluiga on 25-40 aastat sõltuvalt materjalitootjast Parimate soovidega, Hillar Peets tegevjuht Katuse Profid OÜ +372 53 976 660 | [email protected] Lepatriinu tee 8, Jälgimäe 76404 Harju maakond www.katuseprofid.ee www.vedelplast.ee www.elastokate.ee  ASUTUS ESIS ES EKS KASUTAMIS EKS Märge tehtud: 15.04.2024 Kehtib kuni: 15.04.2029 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17 Teabevaldaja: Politsei- ja Piirivalveamet Ulvi Reimets Teie 04.04.2024 Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] Meie 15.04.2024 nr 20-1.3/131-6 Advokaat Mart Parind AdStar OÜ esindaja [email protected] Vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart Advokaat Crislyn Piirits Across the Borders OÜ esindajad [email protected]; [email protected] Hankija vastus vaidlustaja täiendavatele seisukohtadele 1. Menetluse senine käik Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi VAKO) edastas 25.03.2024 Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi hankija) AdStar OÜ (edaspidi vaidlustaja) vaidlustuse riigiha nke „Autonoomsete merepäästejaamade soetamine Politsei- ja Piirivalveametile“ (viitenumber 268919) otsusele, millega lükati tagasi AdStar OÜ pakkumus ning tunnistati edukaks Across the Borders OÜ (edaspidi kolmas isik) pakkumus. Vaidlustaja taotleb Politsei- ja Piirivalveameti 13.03.2024 otsuse nr 1.13-2.18/3-5 punkt 2 (sh selle alapunktid 2.1 ja 2.2) kehtetuks tunnistamist. Hankija ja kolmas isik esitasid 02.04.2024 vaidlustusele vastused. 03.04.2024 teavitas VAKO menetlusosalisi edasistest menetlustähtaegadest ning vaidluse lahendamisest kirjalikus menetluses. Lähtudes vaidlustaja 03.04.2024 esitatud taotlusest pikendas VAKO menetlustähtaegu ja määras täiendavate seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamise tähtajaks kuni 09.04.2024 ning eelmiseks menetlustähtajaks teiste menetlusosaliste poolt esitatud seisukohtadele vastamise tähtajaks kuni 15.04.2024. Vaidlustaja esitas oma täiendavad seisukohad 09.04.2024. Samal päeval esitas ka kolmas isik menetluskulude taotluse. Käesolevaga vastab hankija vaidlustaja 09.04.2024 esitatud täiendavatele seisukohtadele. 2. Hankija täiendav seisukoht Hankija jääb täielikult 02.04.2024 vaidlustuse vastuses esitatud seisukohtade juurde ning soovib tulenevalt vaidlustaja 09.04.2024 vastusest tuua välja veel järgmist: Pärnu mnt 139 / 15060 Tallinn / [email protected] / www.politsei.ee Registrikood 70008747  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS 2.1.Vaidlustaja arusaam samaväärsuse nõude menetluslikust kontrollist ja rakendamisest riigihangetes on väär Hankija peab vajalikuks selgitada, et tingimuse „Samaväärsus“ juures olev selgitus: „vajadusel on samaväärsus selgitatud ja tõendid samaväärsuse kohta lisatud.“, tähendab seda, et kui vaidlustaja soovib pakkuda riigihanke alusdokumentides (edaspidi RHAD) toodud tootega samaväärset toodet, siis esineb alati vajadus selle toote samaväärsuse tõendamiseks. Eeltoodud lähenemine on kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtte ning Euroopa kohtu praktikaga, millele hankija viitas oma 02.04.2024 esitatud seisukohas. Juhul kui hankija oleks andnud vaidlustajale võimaluse samaväärsuse tõendamiseks peale pakkumuste esitamise tähtaega, oleks hankija seadnud ebavõrdsesse olukorda teised hankemenetluses osalenud pakkujad seeläbi, et võimaldab ühel pakkujal (vaidlustajal) esitada pakkumuste esitamise tähtajaks küsitud informatsiooni ja tõendid ajaliselt hiljem. Vaidlustaja ei ole esitanud pakkumuse koosseisus tema poolt pakutava katusekatte materjali samaväärsuse kohta mitte ühtegi selgitust ega tõendit. Seega ei ole vaidlustaja isegi üritanud samaväärsuse tingimust pakkumuse esitamise ajahetke seisuga katusekatte materjali osas täita ning see fakt on tagantjärele kontrollitav. Vaidlustaja on oma täiendavates seisukohtades märkinud et vaidlustajal ega ka ühelgi teisel pakkujal ei saanud olla vähimatki teadmist, mida tuleb tõendada kui otsustatakse pakkuda muud väliskorpuse materjali kui klaas(fiiber)plast (vaidlustaja täiendavad seisukohad p 11). Hankijal tekib siinkohal küsimus, kuidas ei tekkinud vaidlustajal sama küsimus pakutava fassaadimaterjaliga seonduvalt? Ka fassaadimaterjaliks pakkus vaidlustaja muud materjali kui klaasfiiberplast, kuid fassaadimaterjali samaväärsuse kohta on nii selgitused kui tõendid pakkumuses esitatud (pakkuja esitas fassaadimaterjalina alumiiniumkomposiitplaadi, vt pakkumuse koosseisus esitatud dokument 8_1_Autonoomne_minimaja_SAR_tehnilised_tingimused_0.pdf p 6 ja dokument 8_1_Fassaad lisa 1 – Alucoil. pdf). Samas katusekatte materjali kohta, mis oli samuti väliskorpuse osa, ühtegi samaväärsust puudutavat selgitust ega tõendit esitatud ei ole. Eeltoodust lähtuvalt on vaidlusta ja seisukoht, et ta oli teadmatuses, mida ta pidi materjali samaväärsuse tõendamiseks esitama, ebausutav. Siinkohal soovib hankija välja tuua, et riigihankes oli esitatud veel ka teine vastavustingimus „Pakutav autonoomne merepäästejaam peab vastama hankija tehnilisele kirjeldusele (lisa 1)“. Tingimuse juurde oli mh lisatud selgitus: „Pakkuja esitab pakutavate autonoomsete merepäästejaamade tooteinfo/materjalide spetsifikatsioonid koos tõlgetega, mille põhjal on hankijal võimalik veenduda, et pakutav autonoomne merepäästejaam vastab hankija tehnilises kirjelduses sätestatud tingimustele“. Seega, lisaks vastavustingimusele „Samaväärsus“, oli hankes ka teine vastavustingimus, mis kohustas vaidlustajat esitama pakkumuse koosseisus hanke eset puudutav tooteinfo ja materjalide spetsifikatsioonid (sh katuse kohta käiv info ja spetsifikatsioonid). SBS-katusekatte tooteinfot/materjali spetsifikatsiooni pakkumuse esitamise ajahetkel pakkumuse koosseisus ei esitatud. Ka eelviidatud tingimusest lähtuvalt tuli vaidlustajal esitada dokumentatsioon, mille põhjal saab hankija veenduda, et tegemist on RHAD „Tehniline kirjeldus“ (sh tehnilise kirjeldus p 1.6) vastava hanke esemega. Tingimuse eesmärk oli veenduda pakutavate materjalide sobivuses. Juhul kui vaidlustaja ei saanud aru vastavustingimusest „Samaväärsus“, siis pidi ta hoolika pakkujana aru saama tingimuse „Pakutav autonoomne merepäästejaam peab vastama hankija tehnilisele kirjeldusele (lisa 1)“ sisust. 2 (7)  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS 2.2.Vaidlustaja esitatud seisukohad ei kummuta fakti, et SBS-katusekattematerjal ei ole nii hooldus- ja remondivajaduse võrdluses kui ka muude omaduste võrdluses samaväärne klaasfiiberplastiga Hankija on hinnanud pakkumusi lähtudes hanke esemest ja RHAD-s sätestatud tingimuste st. RHAD „Tehniline kirjeldus“ (edaspidi tehniline kirjeldus) punkt 1.6 kohaselt peab merepäästejaam olema valmistatud klaasfiiberplastist või samaväärset materjalist. Tehnilise kirjelduse punkti 1.7 kohaselt peab merepäästejaam olema aastaringselt kasutatav. Hankija on selliste nõuete seadmisel lähtunud hanke eseme olemusest ja eesmärgist. Hankija on seadnud tehnilise kirjelduse punktis 1.6 materjali nõude (klaasfiiberplast või samaväärne materjal) just seetõttu, et klaasfiiberplast on mererajatiste ehitamisel üks levinumaid materjale ning lähtunud enda kogemusest merepääste valdkonnas. Tuginedes enda varasemale kogemusele, leiab hankija, et klaasfiiberplast on üks sobivamaid materjale arvestades hanke eseme funktsiooni ja kasutatavust aastaringselt. Hankija ei nõustu vaidlustajaga selles, et hankija ei ole vaidlustaja pakkumust tagasi lükanud ega materjalide samaväärsust hinnanud lähtuvalt sellest, kas materjal on mererajatis te valmistamisel levinud ja sobiv vastavates tingimustes aastaringseks kasutuseks (vaidlusta ja täiendavad seisukohad, p 21). Vastupidi, neid asjaolusid on hankija nii RHAD koostamisel kui ka otsuste tegemisel arvesse võtnud ning sisuliselt on tehnilise kirjelduse punktid 1.6 ja 1.7 just nendest samadest asjaoludest ajendatuna hanketingimustena formuleeritud. Hankijal on õigus valida, millisest materjalist hanke eset ta soovib, sest materjale ei ole RHS § 88 lg 6 loetelus loetletud. Absurdne ja hankijate valikuvabadust äärmiselt kitsendav oleks olukord, kui ka materjalidele oleks laiendatav RHS § 88 lg 6 regulatsioon. Vaidlusta ja käsitlusest (vaidlustaja täiendavad seisukohad, p 18 - Liiatigi on ka materjal ise eraldiseisev toode, mis on hiljem saanud või saab osaks suuremaks tervikust (keerukamast tootest)) lähtuva lt võiks käesoleva vaidluse tähenduses iga materjali lugeda klaasfiiberplastiga samaväärseks (sh puit või kivi) kui sellest materjalist saab kunagi katus. Hankija ei nõustu vaidlustaja seisukohaga, et samaväärsusvaidluse kontekstis ei ole küsimuseks see, kas A on B-st „parem“ (kui üldse niimoodi küsida saab – see on eraldi vaidluskoht) või kohasem, vaid see, kas A omadused on B-ga võrreldes teatud spetsiifilistes aspektides võrdväärsed/analoogilised (vaidlustaja täiendavad seisukohad, p 23). Hankija hinnangul ei saa samaväärsus mitte kuidagi tähendada analoogiat. Samaväärsus tähendab kahe eseme võrdväärset või samasugust väärtust, omadust või kvaliteeti. Analoogia tähendab kahe eseme sarnast või sarnaseid omadusi. Seega sarnane ei saa tähendada võrdset. Samaväärseks ei saa pidada klaasfiiberplast materjali hooldus- ja remondivajadust ja SBS- katusekatte materjali hooldust ja remondivajadust ka seetõttu, et materjalide hooldamiseks ja remontimiseks kasutatakse erinevaid tööriistu ja meetodeid. Seega kui kaht materjali pole võimalik hooldada ja parandada samasugustel viisidel või meetoditel, siis ei saa neid pidada ka samaväärseteks. Materjali erineva hooldus- ja remondivajaduse võrdluse on hankija välja toonud ka vaidlustatavas otsuses. Vaidlustaja on toonud täiendavates seisukohtades (punkt 35) seni tähelepanuta faktina välja, et tema poolt pakutava katusekatte materjali nii alus- kui pealiskihis on kasutatud baasmaterjalina (ing k base carrier) klaasfiiberplasti (vt lisa 1 ja seal lk 1 sissejuhatavas osas „/---/ polyester- glass combination inlay“). 3 (7)  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Hankija leiab, et juhul kui SBS-katusekate sisaldab mingis osas klaasifiiberplasti (vaidlusta ja esitatud materjalide kohaselt sisaldab väga väikeses osas - 250g/m2), ei tee see SBS-katusekatte materjalist veel klaasfiiberplastiga samaväärset materjali. Lisaks on vaidlustaja esitatud dokumentides mainitud vaid polüesterklaasi, mitte klaasfiiberplasti. Tehnilise kirjelduse punkti 1.6 kohaselt pidi väliskorpuse paksus olema vähemalt 5mm. Juhul kui polüesterklaasi saaks pidada klaasfiiberplastiga samaväärseks materjaliks, siis ei anna polüesterklaasi kiht kokku nõutud 5 mm. Lisaks ei ole vaidlustaja esitanud paigaldusjuhist pakkumuse esitamise ajahetkel, mistõttu ei saaks selle infoga tagantjärele arvestada ka siis, kui tegemist oleks asjakohase infoga. Vaidlustaja väidab, et hankija on väitnud, et SBS-katusekatte materjali tõmbetugevus on oluliselt väikesem kui klaasfiiberplastil (vaidlustaja täiendavad seisukohad, punkt 24). Esiteks on hankija väitnud seda, et tõmbetugevus on väiksem, mitte oluliselt väiksem (hankija 02.04.2024 seisukoht punkt 3.2). Teiseks kasutab vaidlustaja näitlikustamiseks hankijast erinevat mõõtemetoodikat. Hankija esitas 02.04.2024 seisukohas materjalide tõmbetugevused N/mm2 kohta, vaidlustaja vastab tõmbetugevusega N/50mm kohta. Fakt on see, et kui mõõta klaasfiiberplasti tõmbetugevust N/50mm kohta ja SBS-katusekatte materjali tõmbetugevust samuti N/50mm kohta, on klaasfiiberplasti tõmbetugevus ikkagi kõrgem kui SBS-katusekatte materjalil. Lisaks võib välja tuua, et erinevate allikate andmetel võib klaasfiib r i tõmbetugevuseks olla ka 1000-4600 MPa (https://jpscm.com/products/e-glass-s-glass/), samas kui SBS-il on see kuni 180 MPa ja polüesterklaasil ca 90 MPa (https://www. hi- tempfab.com/wp-content/uploads/2019/10/HST-II-Datasheet.pdf; 13000 psi = 89,63 MPa). 2.3.Vaidlustus tuleb jätta rahuldamata, sest vaidlustaja pakkumust ei ole võimalik vastavaks tunnistada pidades silmas mh ka asjaolusid, mis esinesid ja olid teada vaidlustatava otsuse vastuvõtmise ajal Juhul kui vaidlustuskomisjon peaks leidma, et vaidlustavas otsuses esitatud põhjendused ei ole õiguspärased (mida need siiski on), ei oleks hankija otsuse kehtetuks tunnistamine üldistest menetlusökonoomia kaalutlustest lähtuvalt mõistlik, kuna otsus on sisuliselt õige. Hankija tõi oma 02.04.2024 esitatud vastuses vaidlustusele välja, et on vaidlustusmenetluse käigus tuvastanud veel põhjuseid, mida ta pole vaidlustatavas otsuses märkinud. Hankija soovib siinkohal täpsustada, et vaidlustusmenetluse käigus tuvastas ta asjaolu, et põhjendused on otsusest välja jäänud ja ei pidanud silmas seda, et ta ei oleks nendest põhjendustest vaidlusta ta va otsuse tegemise ajal teadlik olnud. Tõsi on see, et hankija on jätnud need põhjendused vaidlustatavas otsuses ekslikult käsitlemata. Riigihangete vaidlustuspraktikas on kujunenud põhimõte, mille järgi jätab vaidlustuskomisjo n üldistest menetlusökonoomia kaalutlustest lähtuvalt RHS-ga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamata, kui vaidlustusmenetluses leiab tõendamist otsuse sisuline õigsus ning otsuse kehtetuks tunnistamise järgselt peaks hankija samasisulise otsuse uuesti vastu võtma (nt VAKO 11-13/138510, p 11VAKO 232-18/201257, p 16). Hankija on korduvalt selgitanud, et vaidlustaja pakkumust ei saa tunnistada vastavaks seetõttu, et vaidlustaja ei esitanud pakkumuses pakutava SBS-katusekatte materjali samaväärsust puudutavaid selgitusi ja tõendid, mistõttu ei vastanud pakkumus vastavustingimuse le „Samaväärsus“ pakkumuse esitamise ajahetkel. Hankija lisab siia juurde veel asjaolu, et pakkumus ei vastanud selle esitamise ajahetkel ka tingimusele „Pakutav autonoomne merepäästejaam peab vastama hankija tehnilisele kirjeldusele (lisa 1)“ , sest pakutava SBS- 4 (7)  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS katusekatte materjali kohta ei olnud pakkumuses esitatud tooteinfot/materja lide spetsifikatsioone. Eelviidatud asjaolud on tagantjärele tuvastatavad ja kohustaksid hankijat igal juhul vaidlustaja pakkumuse RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükkama. Detailsemad selgitused on esitatud hankija 02.04.2024 seisukoha punktis 3.1 ja käesoleva seisukoha punktis 2.1. Vaidlustaja pakkumust ei saa tunnistada vastavaks ka seetõttu, et lisaks materjali samaväärsuse nõudele nõudis tehnilise kirjelduse punkt 1.6 ka seda, et merepäästejaama väliskorpus peab koosnema ühest materjalist, mis on klaasfiiberplast või sellega samaväärne. Hankija tõlgendust tingimusest ei saa pidada tagantjärele väljamõelduks, kuna vaidlustaja oli hankemenetluses ainus pakkuja, kes pakkus väliskorpuse materjalina erinevaid materjale. Kõik teised pakkujad said tingimuse sisust aru nii nagu hankija seda silmas pidas (kogu väliskorpus ühest materjalis t). Võttes eeltoodu kokku saab asuda seisukohale, et vaidlustaja pakkumus tulnuks RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükata, kuna see kogumis ei vasta kõigile järgmistele tingimustele: - tehnilise kirjelduse punktile 1.6, sest SBS-katusekatte materjal ei ole samaväärne klaasfiiberplastiga; - riigihanke vastavustingimusele „Samaväärsus“, kuna pakkumuse esitamise ajahetkel puudusid pakkumuses selgitused ja tõendid SBS-katusekatte samaväärsuse kohta klaasfiiberplastiga; - riigihanke vastavustingimusele „Pakutav autonoomne merepäästejaam peab vastama hankija tehnilisele kirjeldusele (lisa 1)“, sest pakutava SBS- katusekatte materjali kohta ei olnud pakkumuse ajahetkel esitatud tooteinfot/materjalide spetsifikatsioone; - tehnilise kirjelduse punktile 1.6, sest väliskorpuse materjaliks on esitatud erineva id materjale (SBS-katusekatte materjal ja alumiiniumkomposiitplaat). 2.4.Muud seisukohad 2.4.1. Hankija esitatud tõendeid ei saa jätta arvestamata Vaidlustaja väide, et H. Peetsi arvamust ei saa võtta usaldusväärse ekspertarvamusena, kuna arvamus on allkirjastamata (vaidlustaja täiendavad seisukohad, punkt 32), ei ole arvestades käesoleva vaidluse konteksti, õiged. Igal juhul on H. Peetsi esitatud seisukohad käsitletavad tõendina. Riigihangete seadus ei reguleeri, millised nõuded kehtivad vaidlustusmenetluses tõendite esitamisele. Põhjusel ,et tegemist on haldusõiguse valdkonda kuuluva vaidlusega ja et tõendid vajadusel pädeksid ka kohtumenetluses, on õige juhinduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetest tõenditele. HKMS § 56 lg 1 kohaselt on tõend igasugune teave, mis on seaduses sätestatud menetlusvormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks menetlusosalis te nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Hankija esitas vaidlustuse juurde tõendina katuste ekspert Hillar Peetsile esitatud küsimused ja vastused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tegemist on dokumentaalse tõendiga, millel on tõendamisväärtus. Hankija esitatud tõendilt on näha, kes, millal ja milliselt e-maili aadressilt on hankija küsimustele vastanud. Hankija eesmärk valdkonna eksperdi või asjatundja seisukoha esitamisel tõendina oli, et see oleks abiks vaidlustatavas otsuses toodud väidete ja seisukohtade lahti mõtestamisel ning kinnitamisel. Hankija hinnangul H. Peetsi ja kolmanda isiku poolt esitatud arvamused/seisukohad tõendavad hankija otsuse sisulist õigsust. Hankija põhitegevusala ei ole 5 (7)  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS ehitus ega materjaliteadus, mistõttu on ebamõistlik oodata hankijalt tema otsustes argumentatsiooni, mis on võrreldav ehitus või materjaliteaduste valdkonna eksperdi tasemega. Hankijal ei ole probleemi esitada 02.04.2024 vaidlustuskomisjonile edastatud H. Peetsi seisukoht ka allkirjastatud kujul (lisa 1). Küll aga esitab hankija juurde veel ühe tõendi (lisa 2), mis jääb ajakitsikuse tõttu allkirjastamata. Samas puuduvad põhjused, miks VAKO ei peaks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud menetlusosalise tõendiga arvestama. Vaidlustaja viide VAKOo 148-21/224842, p 22 (vaidlustaja täiendavad seisukohad, p 22) jääb hankijale arusaamatuks, sest selles otsuses käsitletakse hankemenetluse käigus tõendite esitamist, mitte tõendite esitamist kohtumenetluses või vaidlustuskomisjonis. 2.4.2. Hankija poolt menetluse käigus esitatud asjatundja/eksperdi seisukohad on usaldusväärsed Vaidlustaja leiab, et hankija ja kolmanda isiku poolt esitatud asjatundjate arvamused/seisukohad ei ole usaldusväärsed (vaidlustaja täiendavad seisukohad, punktid 29- 32). Fakt on see, et menetluse käigus esitatud vaidlustaja ekspertide poolt antud arvamused/seisukohad on vastandlikud hankija ja kolmanda isiku poolt esitatud arvamustele/seisukohtadele. Menetlusosalised ei ole taotlenud VAKO-lt sõltumatu eksperdi kaasamist (RHS § 195 lg 9), vaid on valinud eksperdid ise. Sarnaselt vaidlustajale võib ka hankija leida põhjendusi, miks vaidlustaja poolt kaasatud eksperte ei saa käesoleva vaidluse mõistes piisavateks ekspertideks lugeda või põhjendusi, miks vaidlustaja poolt kaasatud ekspertide arvamusi/seisukohti ei saa tõsiselt võtta. Olukorra näitlikustamiseks toob hankija välja, et A. Karu ekspertarvamuse punktis 4.1.5 väidetakse, et: „Allakirjutanul puudub ülevaade riigihanke alusdokumentidest ja seal esitatud nõuetest“. Eeltoodust võib järeldada, et eksperdil puudub ülevaade, millised tehnilised tingimused oli hankija hankeeseme kohta esitanud. Riigihankes oli tingimus, et merepäästejaama väliskorpus peab olema klaasfiiberplastist või samaväärsest materjalist ning vähemalt 5mm paksune. Ekspertarvamuses on hinnatud SBS-i kui katusekattematerjali, aga tegelikkuses oleks pidanud SBS-i hindama kui väliskorp use materjali tervikuna. Vastuoluline on ka T. Nurga antud ekspertarvamus (vaidlustaja täiendavad seisukohad, lisa 2), milles küsimusele nr 15 vastates väidab ekspert, et ta ei tea, millis e id toiminguid tuleb klaasfiiberplasti vettpidavuseks teha 15 aasta vältel. Samas vastates küsimusele number 17 on eksperdil teadmised olemas ja ta teab väita, et: „veekindluse tagamiseks peab klaasfiiiberplasti viimast vettpidavat kihti regulaarselt uuendama, nö “üle lakkima/värvima), mis ei ole odav ja nõuab eriteadmistega spetsialisti kohaletulekut, samuti teatud tehnoloogiliste tingimuste (temperatuur jms) järgimist.“. Hankija esitas 12.04.2024 H. Peetsile täiendavad küsimused, et konttrollida vaidlustaja poolt esitatud ekspertide (peamiselt C. Metsa väited). Tulenevalt vaidlustusmenetluse lühikese st ajaraamist ei jõudnud H. Peets hankija saadetud väiteid sisulisemalt kommenteerida, kuid on siiski veendunud, et vaidlustaja ekspertide väited, mis puudutavad klaasfiiberplast materjali hooldust ja kestvust, ei vasta tõele (lisa 2). 2.4.3. Vaidlustuse fookust hägustab hoopis vaidlustaja Vaidlustaja väidab, et hankija hägustab vaidluse fookust ja vaidlus peab käima vaid teemal, kas kahe materjali hooldus- ja remondivajadus on samaväärne (vaidlustaja täiendavad seisukohad, 6 (7)  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS punkt 20), aga samas esitab vaidlustaja oma täiendavates seisukohtades argumente, mis vaidlusesse kuidagi ei haaku. Näiteks jääb arusaamatuks vaidlustaja täiendavate seisukohtade punkt 42, milles vaidlustaja üritab lugejale selgeks teha, et klaasfiiberplastiga töötamine on mürgine ja ohtlik. 2.4.4. Taotlus vaidlustaja menetluskulude vähendamiseks Juhul, kui VAKO otsustab vaidlustuse rahuldada, siis palub hankija vähendada vaidlusta ja esindaja menetluskulusid. Hankija on seisukohal, et vaidlustaja esindaja kulud ei ole täies ulatuses põhjendatud. Hankija hinnangul ei ole proportsionaalne arvestada käesolevas vaidluses õigusabile kulunud aja hulka aega, mida vaidlustaja esindaja on oma seisukohtades kulutanud teemadele, mis ei ole vaidluse esemeks (näiteks klaasfiiberplasti mürgisus). Lisaks olid hankija ja kolmanda isiku 02.04.2024 esitatud vastustes sisuliselt toodud välja samad seisukohad, mistõttu ei ole usutav, et mõlema seisukoha analüüsimisele on kulutatud sama palju aega (erinevus vaid 5 minutit). Lisaks ei ole põhjendatud täiendavate seisukohtade koostamise le kulutatud ajakulu, mis on suurem kui vaidlustuse koostamise ajakulu, kuna seisukohtade koostamise ajahetkeks oli vaidlustajal ülevaade vaidluse esemest ning läbi analüüsitud ka menetlusosaliste täiendavad seisukohad. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaisa Kangro arendusosakond, hanke- ja lepingutalitus, lepingute grupp jurist Lisad: Lisa 1 - Katuste ekspert Hillar Peetsi vastused hankija küsimustele (allkirjastatud); Lisa 2 - Katuste ekspert Hillar Peetsi täiendavad vastused hankija täiendavatele küsimuste le 15.04.2024. Kaisa Kangro, +372 5444 0716, [email protected] 7 (7)