3.isiku vastus

OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10 10116 Tallinn Eesti Registrikood 10639559 T: 622 9990 F: 622 9999 eversheds-sutherland.ee Adressaat: Riigihangete vaidlustuskomisjon Asukoht Lõkke 5 Tallinn Edastatud e-postiaadressil [email protected] Kuupäev: 22.04.2024 Menetlusdokument: Kolmanda isiku OÜ N&V vastus Keskkonnahooldus Eesti OÜ vaidlustusele hankeasjas nr 270946 Kolmas isik: OÜ N&V Registrikood 16297634 Kaasiku tn 28, 41541 Jõhvi küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Esindajad: vandeadvokaat Kaarel Berg Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn Telefon 622 9990 [email protected] Vaidlustaja: Keskkonnahooldus Eesti OÜ Registrikood 14889626 Paevälja pst 5, 13619 Tallinn Esindaja: vandeadvokaat Kristina Laarmaa Advokaadibüroo Laarmaa Telefon 5216660 [email protected] Hankija: Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet Registrikood 10328799 Peetri plats 3, 20308, Narva [email protected] Kolmanda isiku taotlused: 1. Jätta vaidlustus rahuldamata. 2. Mõista vaidlustajalt välja kolmanda isiku lepingulise esindaja kulud. I. ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK 1. Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet (edaspidi: hankija) viib läbi avatud menetlusega riigihanget nimetusega “Narva linna tänavate aastaringsed hooldustööd aastatel 2024-2026“ (viitenumber 270946) (edaspidi: Hange). 2. Hankija on teinud Hankes otsused, millega tunnistati vastavaks OÜ River, Keskkonnahooldus Eesti OÜ (edaspidi ka: vaidlustaja), OÜ N&V (edaspidi ka: kolmas isik) ning Tänavapuhastuse AS-i esitatud pakkumused, jäeti kvalifitseerimata OÜ River, kvalifitseeriti kolmas isik ning tunnistati kolmanda isiku pakkumus edukaks. 3. Vaidlustaja on esitanud vaidlustuse hankija otsustele osas, millega kolmas isik kvalifitseeriti ja jäeti kõrvaldamata. Käesolevaga esitab kolmas isik vastuse vaidlustusele. Eversheds Sutherland Ots & Co on Eversheds Sutherland Limited´i liige  Lk: 2 II. VASTUVÄITED VAIDLUSTUSELE 4. Sissejuhatavad märkused 4.1. Vaidlustus põhineb kokkuvõtlikult väidetel, et kolmas isik tulnuks jätta kvalifitseerimata ning hankija ei ole kaalunud kolmanda isiku kõrvaldamist. 4.2. Kolmas isik vaidleb vaidlustusele vastu, kuna see on põhjendamatu. Põhjendame seda alljärgnevalt. 5. Kolmandal isikul on kvalifitseerimistingimustes nõutud kindlustus 5.1. Sissejuhatavad märkused. Kõigepealt on vaidlustuse alapeatükis 2.1 esitatud väide, et kolmas isik ei olnud täitnud kvalifitseerimistingimustes sätestatud nõuet esitada kindlustusandja kinnituskiri selle kohta, et kindlustusandja on valmis kindlustama pakkuja hankelepingu võimaliku rikkumisega tekkida võiva kahju summas 187 500 EUR hankelepingu kehtivuse perioodiks. Vaidlustaja väidab, et kolmanda isiku pakkumuses esitatud vastutuskindlustuse poliis seda nõuet ei täida. Selline väide ei ole põhjendatud. 5.2. Vastutuskindlustuse olemasolu eesmärk. Hankija oli kehtestanud kõnealuse kvalifitseerimistingimuse RHS § 100 lg 1 p 2 alusel, mille järgi on selle eesmärgiks näidata ja tagada, et pakkujal on hankelepingu võimaliku rikkumisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks vajalikud vahendid olemas või tal on võimalus neid saada. Seetõttu tuleb kõnealust kvalifitseerimistingimust tõlgenda koostoimes RHS § 100 lg 1 p-ga 2. Antud säte ei näe ette, et selle täitmiseks sobib vaid kindlustusandja kinnituskiri, vaid sätestab, et esitada tuleb kutsealase vastutuskindlustuse tõend või muu asjakohane ja hankija poolt vastuvõetavaks tunnistatud dokument. Seega, kõnealuse kvalifitseerimistingimuse täitmiseks oli piisav igasugune asjakohane dokument, mis tõendas, et pakkujal oli vastutuskindlustus olemas. 5.3. Hankija oli pidanud poliisi esitamist piisavaks. Käesolevas Hankes on 18.10.2023 esitatud hankijale järgmise sisuga küsimus: Kas kvalifitseerimistingimustele vastab vastutuskindlustus olukorras, kui Pakkuja sõlmib iga aasta uue vastutuskindlustuse poliisi, st Pakkuja esitab pakkumuses kehtiva vastutuskindlustuse poliisi, mis oli tal juba enne pakkumuse esitamist olemas ja poliisi kehtivus alates lepingu sõlmimisest on üks kalendriaasta? Või peab Pakkuja esitama koos pakkumusega vastutuskindlustuse poliisi, mis on sõlmitud nii öelda hanke projektipõhiselt ja kehtib kogu lepingu eeldatava periood? Hankija vastas sellele 20.10.2023 järgmiselt (vt Lisa 1): Lepingu punkti 6.2.18 järgi töövõtjal peab olem kehtiv kindlustus lepingu kehtivuse ajal. Ei oma tähtsust kas leping kehtib ühe aasta jooksul või lepingu kogu perioodi kehtivuse jooksul. NB! Hankija parandab hankelepingu eelnõu punktis 8.15.3 esinenud trükivea viidetva lepingu punkti numbrile. Antud punkt on eespool määratud pakkuja kohustuse rikkumise kohta ettenähtud õiguskaitsevahend. Kui hankija pidanuks antud kvalifitseerimistingimuse täitmiseks ebapiisavaks poliisi esitamist ja tingimuse täitmiseks piisavaks üksnes kinnituskirja esitamist, oleks hankija seda vastuses kahtlemata teatanud. Hankija seda ei teinud, vaid andis üksnes teada, et peab olema kehtiv kindlustus kogu hankelepingu kehtivuse ajal. Järelikult oli piisav ka poliisi esitamine. Samuti, küsiti selle kohta, kas pakkujal peab olema nö projektipõhine kindlustus, kuid ka seda hankija ei kinnitanud, vaid vastas üksnes, et peab olema kehtiv kindlustus hankelepingu perioodiks. Sellest tuleb teha kaks järeldust: esiteks, tingimuse täitmiseks piisas ka poliisi esitamisest ning teiseks, kindlustusleping ei pidanud olema konkreetselt käesoleva Hanke jaoks sõlmitud. 5.4. Ka hankelepingust tuleneb, et piisab poliisi esitamisest. Nagu eelnevalt viidatud hankija 20.10.2023 vastusest tuleneb, seondub antud kvalifitseerimistingimus hankelepingu punktiga 8.15.3. Antud hankelepingu punkt sätestab, et hankijal on õigus lepingust taganeda, kui töövõtja ei ole täitnud lepingu punktis 6.2.18 tulenevat kohustust ja ei ole kõrvaldanud rikkumist tellija antud mõistliku aja jooksul. Hankelepingu punkt 6.2.18 omakorda sätestab, et töövõtja on kohustatud kindlustama Lepingu kehtivuse aja jooksul Töövõtja vastutuse Lepingu rikkumise eest summas vähemalt summas 187 500 eurot iga kindlustusjuhtumi ning töövõtja on kohustatud esitama Tellijale kindlustuse olemasolu tõendava kindlustuspoliisi. See kinnitab samuti, et piisav oli ka poliisi esitamine. Samuti tuleneb viidatud lepingupunktidest, et on  Lk: 3 vajalik, et lepingu täitmisele asumisel on töövõtjal kehtiv kindlustuspoliis lepingu kehtivise ajaks. Lepingu kehtivuse periood on hankelepingu punktis 1.1 järgi 01.05.2024 – 30.04.2026. 5.5. Kolmandal isikul oli olemas nõutav vastutuskindlustus. Nagu vaidlustaja on viidanud, oli kolmas isik esitanud ühes pakkumusega kehtiva kindlustuspoliisi, millest nähtub, et kolmandal isikul on üldvastutuskindlustus summas 300 000 eurot. Ei ole ka vaidlust selles, et poliis kehtis pakkumuse esitamise ajal (pakkumuste esitamise tähtpäev oli 29.01.2024) ning poliisi punktist 1 nähtuvalt on kindlustuskaitsega hõlmatud muuhulgas teede hooldustööd ning haljastus- ja heakorratööd. Seega on antud kindlustusega kaitstud tegevused, mis on käesolevas Hankes sõlmitava hankelepingu objektiks oleva teenuse sisuks. Olukorras, kus kolmandal isikul oli olemas pakkumuse esitamise ajal kehtiv kindlustuspoliis, kuid hankelepingu järgi täitmise periood algab alles 01.05.2024, olnuks ebamõistlik, et kolmas isik sõlmib juurde ka teise kindlustuslepingu, mis osaliselt katab perioodi, mille kohta on kolmandal isikul juba kindlustusleping olemas. Sealjuures pidanuks kolmas isik seda tegema olukorras, kus ei olnud teada, kas kolmas isik osutub edukaks. Küll aga oli kolmandal isikul niikuinii plaanis kindlustuslepingut pikendada uueks perioodiks. Seda kinnitab ka asjaolu, e kolmanda isiku kindlustusandja oli 08.01.2024 e-kirjaga pöördunud kolmanda isiku poole, milles informeeris, et 01.02.2024 lõpeb vastutuskindlustuse lepinguperiood ning saatis juba eeltäidetud avalduse kindlustuslepingu pikendamiseks (vt Lisa 2). Seega, juba enne pakkumuse esitamist oli kindel, et kolmanda isiku kindlustusandja on valmis samasisulist kindlustust, mis hõlmab hankelepingu esemeks olevaid tegevusi, igal juhul pikendama. 5.6. Kolmanda isiku kindlustuspoliisi on pikendatud. Seejärel ongi antud kindlustuslepingut pikendatud, mille kohta on väljastatud ka uus poliis (vt Lisa 3). See poliis kehtib küll kuni 01.02.2025, kuid see väljastati 15.01.2024 (vt sama dokumendi lk 3), millisel ajal ei olnud veel teada, kas kolmas osutub Hankes edukaks (hankija tegi otsused alles 05.04.2024). Ühtlasi, kui hankija oleks seda kolmandalt isikult nõudnud, saanuks kolmas isik esitada uue poliisi ka hankemenetluse käigus, aga kuna hankija ei ole seda kordagi nõudnud, ei olnud kolmas isik uut poliisi ka varasemalt hankijale esitanud. Samuti saanuks kolmas isik esitada kindlustusandja kinnituskirja, et viimane on valmis poliisi pikendama ka kuni 30.04.2026, aga seda ei olnud hankija kolmandal isikult nõudnud. Ühes eeltooduga, praktiliselt polnuks poliisi pikendamine kuni 30.04.2026 niikuinii vajalik enne, kui on sõlmitud hankeleping, vastavalt hankelepingu punktile 6.2.18. 6. Puudusid alused kolmanda isiku kõrvaldamiseks RHS § 95 lg 4 p 8 alusel 6.1. Sissejuhatavad märkused. Järgnevalt on vaidlustuse alapeatükis 2.2 väidetud, et hankija pidanuks kaaluma kolmanda isiku kõrvaldamist Hankest RHS § 95 lg 4 p 8 alusel, kuid hankija ei ole seda isegi kaalunud. Selline etteheide ei ole põhjendatud. 6.2. RHS § 95 lg 4 p 8 sisu ja eesmärk. Antud sätte alusel võib hankija pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada juhul, kui pakkuja on olulisel või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või olulisi tingimusi. RHS § 95 lg 4 p 8 eesmärk on anda hankijale võimalus kõrvalda hankemenetlusest pakkuja, kes on hankija silmis muutunud ebausaldusväärseks sellega, et on varasemalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust oluliselt või pidevalt rikkunud. Samas, hankijal ei ole kohustust läbi viia põhjalikku kaalutlust ja esitada selle põhjendused kõrvaldamata jätmise otsuses juhul, kui hankija hinnangul ei ole kahtlust selles, et pakkuja on hankija silmis siiski usaldusväärne. Seetõttu, pelgalt asjaolu, et hankijale saab riigihangete registri ja teise hankija esitatud teabe põhjal teatavaks, et pakkujalt oli eelnevalt sõlmitud hankelepingu täitmisel nõutud leppetrahvi, ei kohusta hankijat läbi viima põhjalikku kaalutlust ja esitama selle kohta põhjendused. 6.3. Kohtla-Järve linnavalitsuselt saadud teave ei toonud kaasa vajadust kaaluda RHS § 95 lg 4 p 8 rakendamist. Nagu ka vaidlustuse punktis 8 on viidatud ja nähtub vaidlustuse lisast 2, oli hankija pöördunud Kohtla-Järve linnavalitsuse poole seoses riigihangetes nr 191429 ja 251392 sõlmitud hankelepingutega, muuhulgas millele kolmas isik oli enda pakkumuses tuginenud kvalifitseerimistingimuse täitmisel varasemalt täidetud lepingu osas. Samuti, nagu vaidlustuse lisast 2 nähtub, oli Kohtla-Järve linnavalitsus selgitanud, et riigihankes nr 191429 sõlmitud hankelepingu täitmisel oli nõutud küll leppetrahvi lumekoristustöö väidetavalt mittenõuetekohase tegemise eest, kuid riigihankes nr 251392 sõlmitud hankelepingu täitmise  Lk: 4 osas pretensioonid puudusid. Seega, kõigepealt on eksitav vaidlustuse punktis 8 väidetu, et riigihankes nr 251392 oli nõutud leppetrahvi 9 eriti liiklusohtliku ristmiku kohta. See info oli esitatud riigihankes nr 191429 sõlmitud lepingu täitmise kohta. Samas riigihanke nr 191429 osas oli Kohtla-Järve linnavalitsus selgitanud, et nõutud oli leppetrahvi summas 5400 eurot. Sellega seonduvalt esitame Kohtla-Järve linnavalitsuse 23.03.2023 kinnituskirja (vt Lisa 4), milles on kinnitatud, et 2022. aasta veebruaris rakendati küll leppetrahvi, kuid seejärel muutis töövõtja tööde teostamise protsessi ning edasisi minetusi ei esinenud. Seetõttu ei pidanudki hankija nende kahe hanke osas Kohtla-Järve linnavalitsuselt saadud info põhjal kaaluma kolmanda isiku kõrvaldamist RHS § § 95 lg 4 p 8 alusel. Jäädes selle juurde, on ka põhjendamatu vaidlustaja seisukoht, et RHS § 95 lg 4 p 8 kohustab hankijat igakordselt kaaluma pakkuja kõrvaldamist olukorras, kus pakkujalt on varasema hankelepingu alusel nõutud leppetrahvi. See ei ole nõutav juhul, kui hankijal ei teki tugevat kahtlust, et pakkuja võiks olla ainuüksi seetõttu ebausaldusväärne lepingupartner. Sealjuures tuleb arvesse võtta, et riigihankes nr 191429 nõutud leppetrahvi summa (5400 eurot) oli marginaalne võrreldes antud hankelepingu tegeliku maksumusega, mis oli 11 037 998,24 eurot (vt vaidlustuse lisa 3). 6.4. Vaidlustaja väide massiliste rikkumiste kohta on eksitav. Järgnevalt on vaidlustuse punktis 9 esitatud väide, et OÜ-l N&V (registrikoodiga 14453225), mis oli kolmanda isikuga ühinenud, oli varasemalt olnud „massiliselt“ hankelepingu rikkumisi, mille asjaolusid ei ole hankija välja selgitanud ega ole mitte mingil moel kaalunud seetõttu kolmanda isiku kõrvaldamist. Vaidlustaja on seda tõendanud vaidlustuse lisana 3 esitanud kuvatõmmisega riigihangete registrist, kus on loetletud 7 väidetavat hankelepingu rikkumist nimetatud äriühingu osas, mida vaidlustaja nimetab „massiliseks“. See info eksitav. Esiteks, nagu eelmises punktis selgitasime, Kohtla-Järve linnavalitsuse riigihangete nr 191429 ja 251392 põhjal ei pidanud hankija alustama RHS § 95 lg 4 p 8 kohast kõrvaldamise kaalumist. Teiseks, esitatud loetelust kaks riigihanget (222840 ja 232408) olid tee-ehituse hankelepingud ning üks (229935) oli liikluskorraldusvahendite korrahoiu hankeleping. Need ei oma tähtsust esmalt seetõttu, et nende objekt ei ole võrreldav käesoleva Hanke objektiga, milleks on tänavate, teede, bussi ootealade ja parklate korrahoid. On ilmselge, et sedavõrd erinevaid töid teevad erinevad inimesed ja üksused, mistõttu ei saaks see mõjutada kolmanda isiku usaldusväärsust käesolevas Hankes sõlmitava hankelepingu täitmisel. Seda kinnitab ka kohtupraktika (vt Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2021 otsus asjas nr 3-20-2336, punkt 17.2). 6.5. Kolmanda isikuga ühinenud ja nüüdseks kustutatud äriühing ei rikkunud riigihankes nr 229935 sõlmitud hankelepingut. Jäädes selle juurde, isegi kui liikluskorraldusvahendite korrashoiutööde töövõtuleping oleks asjakohane käesolevas hankes, ei ole kolmanda isiku õiguseellane ka seda hankelepingut rikkunud. Tegemist oli liikluskorraldusvahendite korrashoiuga Narva linnas. 12.08.2022 kirjas heitis Narva linn töövõtjale ette, et töid teostatakse aeglaselt ja tööd on puudustega. Narva linn nõudis puuduste kõrvaldamist. Töövõtja arvates ei olnud tema töös puudusi, kuid töövõtja siiski kiirendas tööde teostamist. 26.10.2022 kirjaga taganes Narva linn töövõtulepingust alates 01.11.2022, tuues peamise taganemise põhjusena välja asjaolu, et töövõtja võõrandas ettevõtte osa ilma Narva linnalt nõusolekut küsimata töövõtja asendamiseks EKONV GRUPP OÜ-ga. Samas, tegemist ei olnud lepingurikkumisega, sest RHS § 123 lg 1 punkti 6 kohaselt pidanuks Narva linn olema töövõtja asendamisega nõus. 01.11.2022 vastas töövõtja Narva linnale, et peab taganemist alusetuks ning asjas 3-2-1-64-11 tehtud Riigikohtu otsuse punktist 11 tulenevalt tuleb Narva linna 26.10.2022 kiri kvalifitseerida ülesütlemisavalduseks VÕS § 655 lg 1 järgi. Ühtlasi teavitas töövõtja Narva linna rahalise nõude esitamisest. Seetõttu ei esine RHS § 95 lg 4 punktis 8 sätestatud kõrvaldamise alust ka seonduvalt kõnealuse hankelepinguga. 6.6. Kolmanda isikuga ühinenud ja nüüdseks kustutatud äriühing ei rikkunud riigihankes nr 243100 sõlmitud hankelepinguid. Ülejäänud, s.o. vaidlustuse lisas 3 loetletud kolm esimest väidetavalt rikkumisega seotud hankelepingut, oli sõlmitud riigihankes nr 243100. Ka need hankelepingud oli sõlminud kolmanda isikuga ühinenud ja nüüdseks kustutatud äriühing OÜ N&V (registrikoodiga 14453225), kusjuures kolmas isik ei ole sellele hankelepingule tuginenud käesolevas Hankes kvalifitseerimistingimuse täitmisel. Juba ainuüksi see välistab, et riigihankes nr 243100 aset leidnud võimalikud minetused võiksid olla asjassepuutuvad käesolevas Hankes RHS § 94 lg 4 p 8 kohaldamisel. Jäädes selle juurde, siis nüüdseks kolmanda isikuga ühinenud ja kustutatud OÜ N&V (registrikoodiga 14453225) ei rikkunud ka neid hankelepinguid, mida selgitame järgmiselt.  Lk: 5 6.6.1. 17.01.2022 sõlmiti hankeleping nr 6.1.-12.1/9. Kohe hankelepingu täitmise alguses tekkisid pooltel erimeelsused. Läbirääkimiste tulemusel tegi töövõtja 02.02.2022 Jõhvi vallale ettepaneku lugeda töövõtuleping lõppenuks poolte kokkuleppel hankelepingu punkti 11.7. alusel, mille kohaselt poolte kirjalikul kokkuleppel ja kokkulepitud tingimustel võib lepingu lõpetada enne selle täitmist igal ajal. 18.02.2022 vastas Jõhvi vald töövõtja ettepanekule nõustumisega, lugedes hankelepingu lõppenuks poolte kokkuleppel alates 19.02.2022. Kuigi seejärel üritas Jõhvi vald 23.02.2022 juba lõppenud hankelepingut veel ka üles öelda, oli ülesütlemine tagajärjetu, sest poolte kokkuleppel lõpetatud hankelepingut pole tagantjärele võimalik enam täiendavalt veel üles öelda. Järelikult RHS § 95 lg 4 punktis 8 sätestatud kõrvaldamise alust ei esine. 6.6.2. 07.02.2022 sõlmiti hankelepingud nr 6.1-12.1/15 ja nr 6.1-12.1/16. Samas, 18.02.2022 ehk samal päeval, mil Jõhvi vald väljendas nõustumist hankelepingu nr 6.1.-12.1/9 lõpetamisega poolte kokkuleppel, ütles Jõhvi vald ka hankelepingud nr 6.1-12.1/15 ja nr 6.1-12.1/16 üllatuslikult üles, tuues ülesütlemise alusena välja, et töövõtja ei olnud perioodil 08.-15.02.2022 lepinguid täitnud. Samas ei olnudki töövõtjal sel perioodil võimalik lepinguid täita, sest lepingute objektid olid Jõhvi valla poolt pakkujale üle andmata. Järelikult ei olnud töövõtja lepinguid oluliselt rikkunud, mistõttu ülesütlemise aluseks pole saanud olla töövõtja rikkumine. Riigikohus on asjas 3-2-1-64-11 tehtud kohtuotsuse punktis 11 leidnud, et juhul kui töövõtja ei olnud töövõtulepingut oluliselt rikkunud, st ei olnud täidetud eeldused lepingust taganemiseks, saab tellija tahteavaldust lepingu lõpetamiseks pidada ülesütlemisavalduseks VÕS § 655 lg 1 järgi. See säte võimaldab tellijal töövõtulepingu igal ajal üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud. Kuna hankelepingud nr 6.1-12.1/15 ja nr 6.1-12.1/16 lõppesid Jõhvi valla poolse VÕS § 655 lg 1 järgi teostatud ülesütlemise tõttu, mille aluseks polnud töövõtja rikkumine, siis järelikult RHS § 95 lg 4 punktis 8 sätestatud kõrvaldamise alust ei esine. 6.6.3. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et antud hankelepingutega seonduvalt jättis Jõhvi vald ka tasu maksmata ning poolte vahel olnud vaidluses tsiviilasjas nr 2-22-5183 on Tartu Ringkonnakohtu otsusega 28.03.2024 otsusega mõistetud Jõhvi vallalt välja töövõtja tasunõue (vt Lisa 5). See kinnitab, et hoopis Jõhvi vald rikkus tasu maksmise kohustust, mitte töövõtja ei rikkunud lepingut. Kolmas isik samas selgitab, et antud kohtuotsus ei ole veel jõustunud. 6.7. Kolmanda isiku tegevus on ümber kujundatud. Jäädes ülaltoodu juurde, ei olnuks kolmanda isiku kõrvaldamine RHS § 95 lg 4 p 8 alusel põhjendatud ka järgmistel põhjustel. Nimelt, RHS 95 lg 4 p 8 kohaldamise peamine eesmärk on tagada pakkuja usaldusväärsus hankija silmis ning välistada hankelepingu sõlmimine pakkujaga, kes ei ole usaldusväärne lepingupartner. OÜ N&V (registrikood 14453225) ühinemisel kolmanda isikuga toimus ühtlasi ka kogu ühinenud ettevõtte tegevuse ja struktuuri põhjalik ümberkujundamine. Selle käigus korraldati ümber ühinenud ettevõtte juhtimine selliselt, et see läks kolmanda isiku koosseisu ning juhtimise võtsid üle uued inimesed. Organisatsioonilise ja töötajatega seotud ümberkorralduste tulemusel on kolmanda isiku tegevus oluliselt ümber kujundatud. Seetõttu, põhjused, mis tõid kaasa võimalikud minetused eelnevalt nimetatud hankelepingute täitmisel, ei ole omistatavad kolmandale isikule. Kolmandal isikul on enda juhtimissüsteemid, samuti seadmed, masinad ja inimesed. Seega, isegi kui nüüdseks registrist kustutatud OÜ N&V (registrikood 14453225) on ühinenud kolmanda isikuga, on ka ühinenud ettevõtte tegevus kolmanda isikuga ühinemisel täiesti ümber struktureeritud. Ühtlasi tagab kolmanda isiku muudetud juhtimisstruktuur, et olulisel määral paraneb kolmanda isiku juhtimisstiil ja suhtlemine lepingupartneritega. Seeläbi välditakse lepingupartneritega edaspidi tekkida võivaid arusaamatusi kokkulepete täitmise osas. Seetõttu ei pidanudki hankijal tekkima käesolevas Hankes kahtlust, et kolmanda isiku puhul võiks esineda kahtlus ebausaldusväärsuse osas ning vajadus kaaluda RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamist. 6.8. Kolmas isik on tõendanud enda usaldusväärsust hankijale. Kolmanda isiku usaldusväärsust kinnitab asjaolu, et kolmas isik on alates 28.02.2020 kuni käesoleva ajani sõlminud 11 erinevat hankelepingut (vt Lisa 6), kuid rikkumised puuduvad (vt Lisa 7). Nagu näha, nendest kaks hankelepingut on sõlmitud samuti Narva linnaga ning muuhulgas on sõlmitud Transpordiametiga hankelepingud riigiteede hooldamiseks. Seega on ilmselge, et kolmas isik on ennast tõestanud usaldusväärse lepingupartnerina, muuhulgas Narva linna silmis, mistõttu ei pidanudki hankijal tekkima vajadust ega põhjust kaaluda kolmanda isiku  Lk: 6 kõrvaldamist RHS § 95 lg 4 p 8 alusel. Ühes sellega, kui hankija oleks asunud kolmanda isiku osas kaaluma viimase kõrvaldamist Hankest RHS § 95 lg 4 p 8 alusel, pidanuks hankija andma kolmandale isikule RHS § 97 lg 1 alusel (käesoleva Hanke eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära) võimaluse põhjendada ja tõendada, et seoses OÜ N&V (registrikood 14453225) ühinemisega kolmanda isikuga, on viimane rakendanud heastamismeetmeid, mille tulemusel on tagatud, et OÜ N&V (registrikood 14453225) kolmanda isikuga ühinemise tulemusel ei mõjuta OÜ N&V (registrikood 14453225) võimalikud varasemad hankelepingute rikkumised kolmanda isiku usaldusväärsust. 7. Puudusid ka alused kolmanda isiku kõrvaldamiseks RHS § 95 lg 4 p 9 alusel 7.1. Sissejuhatavad märkused. Vaidlustuse punktides 7 – 9 on vaidlustaja asunud ka arvamusele, et hankija pidanuks kaaluma kolmanda isiku Hankest kõrvaldamist ka RHS § 94 lg 4 p 9 alusel, kuna kolmas isik ei olnud esitanud hankepassis andmeid varasemate hankelepingute rikkumiste kohta. Ka see väide on alusetu. Sealjuures juhime kõigepealt veelkord tähelepanu sellele, et kolmas isik on sõlminud alates 28.02.2020 kuni käesoleva ajani kokku 11 hankelepingut ning nendes rikkumisi ei esine. 7.2. Riigihangetega nr 251392 ja 191429 seonduvalt ei pidanudki hankepassi rikkumist märkima. Vaidlustuse punktis 8 on viidatud riigihangetele nr 251392 ja 191429, millele kolmas isik oli tuginenud kvalifitseerimistingimuste täitmisel ja mille osas vaidlustaja leiab, et kolmas isik pidanuks hankepassi märkima, et nendes riigihangetes toimunud lepingurikkumiste tõttu esines tal varasemate hankelepingute rikkumisi. Samas, nagu eelnevalt selgitasime, vaidlustuse lisast 2 nähtuvalt riigihankes nr 251392 rikkumisi ei esinenud ning riigihankes nr 191429 toimunud väidetava rikkumise osas oli asjaomane hankija kinnitanud, et pärast leppetrahvi kohaldamist minetusi ei esinenud ning lepingu täitmise kvaliteet paranes. Sealjuures oli hankija sellest ka teadlik. Seega, nende riigihangetega seonduvalt ei pidanudki kolmas isik tegema hankepassi märkust selle kohta, et oli esinenud varasemaid hankelepingute rikkumisi. 7.3. Riigihangetega nr 222840 ja 232408 seonduvalt ei pidanudki hankepassi rikkumist märkima. Seejärel, ka seonduvalt riigihangetega nr 222840 ja 232408, mis olid tee-ehituse hankelepingud, ei pidanud kolmas isik märkima hankepassi varasemat rikkumist. Nagu eelnevalt selgitasime, olid need seotud kolmanda isikuga ühinenud, kuid nüüdseks kustutatud OÜ N&V (registrikood 14453225) tegevusega valdkondades, mis ei ole võrreldav käesoleva Hankega. 7.4. Riigihangetega nr 243100 ja 229935 seonduvalt ei pidanudki hankepassi rikkumist märkima. Samuti, nagu eelnevalt selgitasime, väited kolmanda isikuga ühinenud ja nüüdseks kustutatud OÜ N&V (registrikood 14453225) rikkumiste kohta riigihangetes nr 243100 ja 229935 olid alusetud. Samuti ei ole need omistatavad kolmandale isikule, kuna ühinenud ettevõtte tegevus ja struktuur on kolmanda isikuga ühinemise tulemusel põhjalikult ümber kujundatud. 7.5. Valeandmete esitamine eeldab rasket eksimust, millega ei olnud tegemist. Jäädes eeltoodu juurde, juhime ka tähelepanu sellele, et RHS § 95 lg 4 p 9 põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL artikli 57 lõike 4 alapunktil h, mis näeb kõrvaldamise ette juhul, kui pakkuja on „süüdi raskes eksimuses“ valeandmete esitamisel.1 Seda on kinnitatud ka VAKO praktikas, kus 15.01.2019 asjas nr 261-18/19438 tehtud otsuse punktis 12 selgitati, et ettevõtja hankemenetlusest kõrvaldamiseks ei piisa üksnes valeandmete esitamise faktist, vaid asjaomane ettevõtja peab olema seejuures süüdi raskes pettuses. Käesoleval juhul oli vaidlustaja väidetud varasemate hankelepingute väidetavad rikkumised toime pannud kolmanda isikuga ühinenud ja nüüdseks kustutatud äriühing. Sealjuures, nagu selgitasime, hankelepingute osas (riigihanked nr 222840 ja 232408), mille kogemusele kolmas isik on Hankes kvalifitseerimistingimuste täitmisel tuginenud, puudusid hankijal põhjendused RHS § 95 lg p 8 kohaldamiseks. Seevastu ülejäänud väidetavad rikkumised seondusid kolmanda isikuga ühinenud äriühingu tegevusega muudes valdkondades (riigihanked 222840 ja 232408) ning 1 Direktiivi ingliskeelses versioonis on kõrvaldamine võimalik juhul kui pakkuja has been guilty of serious misrepresentation in supplying the information.  Lk: 7 riigihangetes nr 229935 ja nr 243100 ei olnud rikkumisi toimunud, kusjuures need poleks ka kolmandale isikule omistatavad. Seetõttu, isegi kui need neli viimati nimetatud riigihangetes ühinenud äriühingu toime pandud rikkumised kanduksid formaalselt üle ka kolmandale isikule, ei saa kolmandale isikule ette heita, et viimane kolmas isik eksis selle vastu, et ei teadnud, et seetõttu tuleb hankepassi teha märge varasemate rikkumiste kohta. Sellistel põhjustel toimunud minetus ei ole käsitletav raske pettusena RHS § 95 lg 4 p 9 mõistes. Seetõttu, isegi kui hankija oleks asunud kaaluma, kas esineb alus kolmanda isiku kõrvaldamiseks RHS § 95 lg 4 p 9 alusel, pidanuks hankija nimetatud põhjustel jõudma järeldusele, et selleks ei ole siiski alust. Järelikult, ei ole hankija lõppkokkuvõttes eksinud selle vastu, et kolmandat isikut ei ole Hankest kõrvaldatud RHS § 95 lg 4 p 9 alusel. III. KOKKUVÕTE JA MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 8. Kokkuvõtlikud märkused. Ülaltoodu põhjal leiab kolmas isik, et vaidlustus on põhjendamatu ning hankija otsused on vaidlustatud osas õiguspärased. Seetõttu palume jätta vaidlustuse rahuldamata. 9. Vaidlustuse läbivaatamise viis. Kolmas isik nõustub vaidlustuste läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 10. Kolmanda isiku esindaja. Kolmandat isikut esindab vandeadvokaat Kaarel Berg, kelle esindusõigust RHS § 190 lg 11 järgi eeldatakse. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Kaarel Berg vandeadvokaat OÜ N&V lepinguline esindaja Lisad: 1) Hankija 20.10.2023 vastus; 2) ERGO Kindlustuse 08.01.2024 e-kiri; 3) Kindlustuspoliis; 4) Kohtla-Järve linnavalitsuse 23.03.2023 kinnituskiri; 5) Tartu Ringkonnakohtu 28.03.2024 otsus asjas nr 2-22-5183. 6) Väljavõte riigihangete registrist; 7) Väljavõte riigihangete registrist.