3. isiku vastus

OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10 10116 Tallinn Eesti Registrikood 10639559 T: 622 9990 F: 622 9999 eversheds-sutherland.ee Adressaat: Riigihangete vaidlustuskomisjon Asukoht Lõkke 5 Tallinn Edastatud e-postiaadressil [email protected] Kuupäev: 22.04.2024 Menetlusdokument: Kolmanda isiku OÜ N&V vastus River OÜ vaidlustustele hankeasjas nr 270946 Kolmas isik: OÜ N&V Registrikood 16297634 Kaasiku tn 28, 41541 Jõhvi küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Esindajad: vandeadvokaat Kaarel Berg Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn Telefon 622 9990 [email protected] Vaidlustaja: OÜ River Registrikood 10107638 Kaasiku tn 30, 41541 Jõhvi küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Esindaja: vandeadvokaat Epp Lumiste LEADELL Pilv Advokaadibroo Maakri 19/1, pk 19, 10145 Tallinn Telefon619 1630 [email protected] Hankija: Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet Registrikood 10328799 Peetri plats 3, 20308, Narva [email protected] Kolmanda isiku taotlused: 1. Jätta vaidlustus rahuldamata. 2. Mõista vaidlustajalt välja kolmanda isiku lepingulise esindaja kulud. I. ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK 1. Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet (edaspidi: hankija) viib läbi avatud menetlusega riigihanget nimetusega “Narva linna tänavate aastaringsed hooldustööd aastatel 2024-2026“ (viitenumber 270946) (edaspidi: Hange). 2. Hankija on teinud Hankes otsused, millega tunnistati vastavaks OÜ River (edaspidi ka: vaidlustaja), Keskkonnahooldus Eesti OÜ, OÜ N&V (edaspidi ka: kolmas isik) ning Tänavapuhastuse AS-i esitatud pakkumused, jäeti kvalifitseerimata vaidlustaja, kvalifitseeriti kolmas isik ning tunnistati kolmanda isiku pakkumus edukaks. 3. Vaidlustaja on esitanud hankija otsustele vaidlustuse osas, millega vaidlustaja jäeti kvalifitseerimata ning tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumus. Käesolevaga esitab kolmas isik vastuse vaidlustusele. II. VASTUVÄITED VAIDLUSTUSELE Eversheds Sutherland Ots & Co on Eversheds Sutherland Limited´i liige  Lk: 2 4. Sissejuhatavad märkused 4.1. Hankes kehtestatud kvalifitseerimistingimuste kohaselt pidi pakkujal olema netokäive hanketeate väljakuulatamisele eelnevatel kahe aasta (2021-2022) eest summas vähemalt 2 250 000 eurot ning pakkuja pidi olema täitnud vähemalt ühe linnatänavate hoolduse lepingu hankemenetlusele eelneva 36 kuu jooksul, mille kogumaksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 2 250 000 eurot. 4.2. Hankija otsusest nähtuvalt oli vaidlustaja tuginenud nende kvalifitseerimistingimuste täitmiseks Tallinna Kommunaalteenused OÜ kogemusele ja finantsseisundile ühes väitega, et hankelepingust tulenevad tööd täidab ainuisikuliselt Tallinna Kommunaalteenused OÜ, kuid vaidlustaja ei olnud esitanud ühes pakkumusega Tallinna Kommunaalteenused OÜ vastavat kinnitust, mistõttu jäeti vaidlustaja kvalifitseerimata. 4.3. Vaidlustus põhineb kokkuvõtlikult väitel, et vaidlustaja kvalifitseerimata jätmine oli õigusvastane, kuna vaidlustaja oli esitanud hankepassi ka Tallinna Kommunaalteenused OÜ kohta. 4.4. Kolmas isik vaidleb sellele vaidlustusele vastu, kuna vaidlustus on põhjendamatu. Põhjendame seda käesolevas vastuses alljärgnevalt. 5. Vaidlustaja ei ole tõendanud kvalifitseerimistingimuse täitmist kummagi tingimuse osas (vaidlustuse punkt 9) 5.1. Sissejuhatavad märkused. Kõigepealt on vaidlustuse punktis 9 väidetud, et justkui tuleneks vaidlustuse lisa 1 lk-lt 20, et ei ole vaidlust selles, et vaidlustaja täidab kvalifitseerimistingimuse aastakäibe osas ning vaidlustaja jäeti kvalifitseerimata vaid varasemate lepingute kvalifitseerimistingimuse täitmata jätmise tõttu. Selline väide on siiski ekslik. 5.2. Vaidlustaja ei täida kumbagi kvalifitseerimistingimust. Vaidlustuse lisa 1 lk 20 sisaldab küll hankija otsuse lisa, millest nähtub, et formaalselt on üldise aastakäibe kvalifitseerimistingimus täidetud ning mittevastavus esineb vaid varasemate lepingute osas. Samas, vaidlustuse lisaks 2 oleva hankija otsuse põhjendustest nähtuvalt on ilmselge, et vaidlustaja oli mõlema kvalifitseerimistingimuse täitmise osas tuginenud Tallinna Kommunaalteenused OÜ-le. Seda kinnitab ka vaidlustuse punkt 13, milles vaidlustaja kinnitab, et ise ei täida ta kumbagi kvalifitseerimistingimust, mistõttu tuli tal mõlema kvalifitseerimistingimuse osas tugineda Tallinna Kommunaalteenused OÜ-le. Samas, vaidlustaja ei olnud esitanud selle kohta nõutud kinnitust. 5.3. Vaidlustuse lisas 1 toodud info on ekslik. Seega, vaidlustuse lisa 1 lk-l 20 toodud formaalne kinnitus kvalifitseerimistingimuse täitmise kohta on ekslik, kuna tegelikult ei täitnud vaidlustaja kvalifitseerimistingimust nii varasemate lepingute kui nagu käibenõude osas, nagu tuleneb hankija otsuse põhjendustest. Seega, hankija otsus põhines ikkagi sellel, et vaidlustaja ei täitnud kumbagi kvalifitseerimistingimust. 6. Vaidlustaja ei erista RHS § 103 lg 1 teise lause kohast tõendamist ja teise ettevõtja kohta esitatavat hankepassi (vaidlustuse punktid 10 – 14) 6.1. Sissejuhatavad märkused. Järgnevalt on vaidlustuse punktides 10 – 14 esitatud arutluskäik selle kohta, et RHS § 103 lg 1 järgi võib pakkuja tõendada kvalifitseerimistingimuste täitmist teise ettevõtja vahendite alusel, millisel juhul tuleb RHS § 104 lg 4 järgi esitada hankepass ka selle isiku kohta, kelle vahenditele tuginetakse. Vaidlustaja väidab, et kuna ta esitas hankepassid nii enda kui ka Tallinna Kommunaalteenused OÜ kohta, siis ühes sellega oli täidetud RHS § 103 lg 1 teise lause kohase tõendamise nõue. Selline käsitlus on ebaõige. 6.2. RHS § 103 lg 1 teise lause kohase tõendamise kohustus. Nagu ka vaidlustuse punktis 10 on viidatud, sätestab RHS § 103 lg 1 teine lause, et teise ettevõtja vahenditele tuginedes peab pakkuja hankijale vastuvõetaval viisil tõendama, et nendel ettevõtjatel on vastavad vahendid olemas, nad on nõus vahendite kasutamisega ja pakkuja või taotleja kasutab neid hankelepingu täitmisel. Seega peab tõendamine sisaldama vähemalt kolme elementi, et pakkuja saaks täita  Lk: 3 kvalifitseerimistingimused RHS 103 lg 1 alusel. Ei ole vaidlust asjaolus, et sellist tõendit ei ole vaidlustaja hankijale esitanud. 6.3. RHS § 103 lg 1 teise lause kohane tõendamiskohustus tuli täita sõltumata RHAD-ist. Asjakohatu on ka vaidlustuse punkti 10 viimases lauses esitatud väide, et RHAD ei sisalda ühtegi täiendavat nõudmist teise isiku ettevõtja vahenditele tuginemise osas. RHS § 103 lg 1 teise lause kohane tõendamise kohustus tuleb täita sõltumata sellest, et kas RHAD-is on seda nõutud või mitte. Seetõttu, isegi kui käesolevas Hankes ei sätestanud RHAD antud küsimuses täiendavaid nõudeid, tuli vaidlustajal RHS § 103 lg 1 teise lause kohane tõendamise kohustus ikkagi täita. 6.4. RHS § 103 lg 1 teise lause tõendamine ja teise ettevõtja hankepass on eraldi dokumendid. RHS § 104 lg 4 kohane nõue esitada hankepass ka teise ettevõtja kohta rakendub küll olukorras, kus pakkuja tugineb RHS § 103 lg 1 alusel teise ettevõtja näitajatele, mistõttu on need sätted küll omavahel seotud, kuid eristada tuleb RHS § 103 lg 1 teise lause kohast tõendamist ja RHS § 104 lg 4 alusel esitatavat hankepassi. Nagu öeldud, RHS § 103 lg 1 teise lause kohane tõendamine peab tõendama seda, et ettevõtjal, kelle näitajatele tuginetakse, on nõutavad vahendid olemas, ta on nõus nende vahenditega kasutamisega ning pakkuja kasutab neid hankelepingu täitmisel. Pakkuja enda hankepassi esitamist reguleerivad RHS § 104 lg-d 1 ja 2, seevastu RHS § 104 lg 41 sätestab erinormina, et RHS § 104 lg 4 alusel teise ettevõtja kohta esitatav hankepass sisaldab üksnes kinnitusi, et ei esine kõrvaldamise aluseid ning on täidetud kvalifitseerimistingimused. Seega, RHS § 104 lg 41 kohane teise ettevõtja hankepass ei sisalda RHS § 103 lg 1 teises lauses nõutud andmeid. Seega, need on erinevaid dokumendid, mis omavahel ei kattu, mistõttu tuleb need mõlemad esitada. 6.5. Pelgalt hankepassi esitamine oli ebapiisav. Sealjuures, isegi kui Tallinna Kommunaalteenused OÜ kohta esitatud hankepass sisaldas vaidlustuse punktis 13 väidetud teavet Tallinna Kommunaalteenused OÜ käibe suuruse kohta ja varasemalt täidetud töövõtulepingu kohta, ei vabastanud see vaidlustajat ka RHS § 103 lg 1 teise lause kohasest tõendamise kohustustest. Ühes sellega, isegi kui Tallinna Kommunaalteenused OÜ hankepass sellist teavet sisaldas, ei tõenda see esmalt, et viimane kõnealused kvalifitseerimistingimused ka sisuliselt täidaks, aga mis peamine, et viimane on valmis nende vahendite kasutamisega käesolevas Hankes hankelepingu täimisel ning vaidlustaja kasutab neid hankelepingu täitmisel. Sealjuures, olukorras, kus Tallinna Kommunaalteenused OÜ osas ei olnud vaidlustaja sellist nõusolekut esitanud, vaid viimase kohta oli esitatud üksnes hankepass kvalifitseerimistingimuste täitmise kohta, ei ole üleüldse teada, kas Tallinna Kommunaalteenused OÜ on valmis hankelepingut täitma osas, mille kohta on vaidlustaja tema vahenditele tuginenud. 6.6. Vaidlustaja jättis RHS § 103 lg 1 teise lause kohase kohustuse täitmata. Seetõttu on ebaõige ka vaidlustuse punktis 14 esitatud järeldus, et esitades Tallinna Kommunaalteenused OÜ kui teise ettevõtja kohta hankepassi, täitis vaidlustaja ühtlasi RHS § 103 lg 1 teise lause kohase tõendamise kohustuste. 7. Hankija ei ole RHS § 103 lg-t 2 ebaõigesti kohaldanud (vaidlustuse punktid 15 – 26) 7.1. Sissejuhatavad märkused. Kuna käesoleval juhul oli vaidlustaja tuginenud Tallinna Kommunaalteenused OÜ kui teise ettevõtja näitajatele muuhulgas kvalifitseerimistingimustes nõutud varasemate lepingute täitmise kogemuse osas, siis RHS § 103 lg 2 järgi oli Tallinna Kommunaalteenused OÜ näitajatele tuginemine lubatud üksnes tingimusel, et viimane täidab hankelepingut või selle osa isiklikult. Vaidlustuse lisaks 2 oleva hankija otsuse põhjenduste järgi oligi vaidlustaja pakkumuses tuginetud sellele, et Tallinna Kommunaalamet OÜ ainuisikuliselt täidab hankelepingu. Vaidlustuse punktides on 15 – 26 esitatud mahukad väited selle kohta, nagu oleks hankija asunud tõlgendama kvalifitseerimistingimust vaidlustajale kahjulikul viisil. Vaidlustaja sellekohased väited on arusaamatud ja põhjendamatud. 7.2. Käesoleval juhul vaidlustaja ei saa tugineda lepingu täitmise osas teise ettevõtja vahenditele. Kõigepealt juhime tähelepanu sellele, et isegi kui vaidlustaja tugineb sellele, et ta tugineb teise ettevõtja kogemusele, millisel juhul peaks oli Tallinna Kommunaalteenused OÜ  Lk: 4 RHS § 103 lg 2 järgi täitma hankelepingu täielikult või valdavas osas vaidlustaja eest, siis sellisel viisil kogemuse ülekandmine ei ole üleüldse võimalik. Kolmas isik tugineb siinkohal Tallinna Halduskohtu 26.07.2016 otsusele asjas nr 3-16-1262, punktidele 17 – 19. Veelgi enam, kui vaidlustaja väidab, et ta ikkagi täidab hankelepingu osaliselt ise, siis seda enam ei saa vaidlustaja tugineda Tallinna Kommunaalteenused OÜ kogemusele, kuna sellisel juhul ei ole teise ettevõtja kogemus ülekantav vaidlustajale. Jäädes nende väidete juurde, on vaidlustaja etteheited ka sisuliselt põhjendamatud. 7.3. Vaidlustaja ei saa kokku liita varasemate lepingute maksumusi. Samuti, jäädes ka eeltoodu juurde, on ebaõige vaidlustuse punktis 20 väljatoodu, et pakkujaid said varasemate lepingute maksumust summeerida. See ei ole kooskõlas kõnealuse kvalifitseerimistingimuse sisuga, milles nõuti minimaalselt ühte varasemat lepingut maksumusega 2 250 000 eurot. 7.4. Hankija ei ole pidanud teise isiku poolt hankelepingu täimist lubamatuks. Kõigepealt on arusaamatu vaidlustuse punktides 16 ja 17 esitatud väide, nagu oleks hankija seadnud tingimuseks ja nõudnud kinnitust konkreetselt selle kohta, et Tallinna Kommunaalteenused OÜ täidab hankelepingu ainuisikuliselt/täies ulatuses. Isegi kui formaalselt võiks seda järeldada vaidlustuse lisaks 2 oleva otsuse põhjendustest, ei ole vaidlustaja selline etteheide põhjendatud. Hankija ei ole jätnud vaidlustaja kvalifitseerimata põhjendusel, et vaidlustaja oli tuginenud teise ettevõtja näitajatele selliselt, et teine ettevõtja pidi täitma hankelepingu ainuisikuliselt või täies ulatuses. Hankija ei ole seda pidanud seda lubamatuks. Küll aga jäeti vaidlustaja kvalifitseerimata põhjusel, et ta ei tõendanud seda RHS § 103 lg 1 teise lause kohasel viisil. 7.5. Vaidlustaja oli tuginenud sellele, et teine ettevõtja täidab hankelepingut. Ei ole vaidlust selles, et vaidlustaja soovis tugineda Tallinna Kommunaalteenused OÜ kui teise ettevõtja näitajatele muuhulgas varasemate lepingute kogemuse osas. Samas, nagu ülal viitasime, peab RHS § 103 lg 2 järgi sellisel juhul kõnealune teine ettevõtja täitma hankelepingu või selle osa isiklikult. Vaidlustaja oli avaldanud, et Tallinna Kommunaalteenused OÜ täidabki kogu hankelepingu ainuisikuliselt. Seega oli vaidlustaja igal juhul arvestanud pakkumuse esitamisel RHS § 103 lg 2 esimese alternatiiviga, et Tallinna Kommunaalteenused OÜ täidab kogu hankelepingu ainuisikuliselt. 7.6. Vaidlustaja pidi igal juhul täitma tõendamise kohustuse. Järelikult, isegi kui hankija etteheide seisnes selles, et vaidlustaja ei olnud tõendanud RHS § 103 lg 1 teise lause kohasel viisil Tallinna Kommunaalteenused OÜ nõustumist hankelepingut ainuisikuliselt täita, siis olukorras, kus vaidlustaja ei esitanud niikuinii RHS § 103 lg 2 teise lause kohast tõendit, ei oma sisulist tähtsust asjaolu, kuidas on hankija otsuses vaidlustaja minetus formaalselt nimetatud. Isegi kui vaidlustaja kavatses hankelepingut täita vaid osaliselt Tallinna Kommunaalteenused OÜ abil, oli vaidlustajal ikkagi kohustus täita RHS § 103 lg 1 teise lause kohane tõendamiskohustus. Ka sellisel juhul ei ole hankija õiguskorra vastu eksinud, heites vaidlustajale ette seda, et viimane oli jätnud RHS § 103 lg 1 teise lause kohase tõendamiskohustuse täitmata. Sealjuures, kuna RHS § 103 lg-st 2 tulenevalt pidi Tallinna Kommunaalteenused OÜ täitma hankelepingu vähemalt osaliselt ise, oli hankijal õigus nõuda vaidlustajalt ka selle tõendamist koostoimes RHS § 103 lg 1 teise lausega. 7.7. Hankija ei ole väitnud, et vaid linnatänavate osas sai tugineda teise ettevõtja vahenditele. Vaidlustuse punktides 18 – 26 on esitatud mahukas arutluskäik selle kohta, et tuginedes teise ettevõtja kogemusele varasemate lepingute täitmise osas, sai hankija nõuda teise ettevõtja poolt hankelepingu täitmist kitsalt üksnes linnatänavate hoolduse osas, kuid mitte kogu hankelepingu objektiks olevate teenuste osas, kuna teenuste hulka kuulub ka kõnniteede, jalgrattateede, parklate, bussipeatuste ja muude teerajatiste hoolduse teostamine. Hankija ei olegi sellist nõuet seadnud, et teise ettevõtja varasemale lepingu täitmise kogemusele peaks kõnealune teine ettevõtja täitma kogu hankelepingu ainuisikuliselt. Nagu öeldud, seisnes vaidlustaja minetus selles, et viimane ei täitnud RHS § 103 lg 1 teise lause kohase tõendamise kohustust ja selles seisnes ka hankija etteheide. Seetõttu on vaidlustuse punktides 18 – 26 esitatud mahukas arutluskäik asjakohatu. 8. Hankija ei olegi vaidlustajale ette heitnud RHS 103 lg 7 täitmata jätmist (vaidlustuse punktid 27 – 29)  Lk: 5 8.1. Järgnevalt on vaidlustuse punktides 27 – 29 välja toodud, et käesoleval juhul ei olnud Hankes RHS § 103 lg 7 alusel nõutud, et pakkuja teeks olulised tööd hankelepingust ise. Ka sellekohased väited on asjakohatud, kuna hankija ei olnudki seda nõudnud ega selle täitmata jätmist vaidlustajale I ette heitnud. 9. RHS § 103 lg 1 teise lause kohane tõendamise kohustus tuli täita sõltumata RHAD-is sätestatust (vaidlustuse punktid 30 – 37) 9.1. Sissejuhatavad märkused. Vaidlustuse punktides 30 – 37 on esitatud etteheited selle kohta, et Hanke alusdokumentides ei tulenenud vaidlustajale kohustust esitada eraldi dokument tõendamaks RHS § 103 lg 1 teises lauses sätestatud asjaolusid. Sellised väited ei ole põhjendatud. 9.2. RHS § 103 lg 1 teise lause tõendamine ja teise ettevõtja hankepass on eraldi dokumendid. Esmalt, nagu kolmas isik eelnevalt selgitas, RHS § 103 lg 1 teise lause tõendamine ja teise ettevõtja hankepass on eraldi dokumendid, mis omavahel ei kattu, mistõttu tuleb need mõlemad esitada. Seetõttu on asjakohatu vaidlustuse punktis 30 esitatud väide ühes viitega RHS § 104 lg-le 6. 9.3. RHS § 103 lg 1 teise lause kohane tõendamiskohustus tuli täita sõltumata RHAD-ist. Samuti, nagu eelnevalt selgitasime, RHS § 103 lg 1 teise lause kohane tõendamise kohustus tuleb täita sõltumata sellest, et kas RHAD-is on seda nõutud või mitte. Seetõttu, isegi kui käesolevas Hankes ei sätestanud RHAD antud küsimuses täiendavaid nõudeid, tuli vaidlustajal RHS § 103 lg 1 teise lause kohane tõendamise kohustus ikkagi täita. Eelnevast tulenevalt on alusetud vaidlustuse punktides 30 – 34 esitatud väited selle kohta, et kuna RHAD ei sätestanud RHS § 103 lg 1 teise kohase tõendi esitamise kohustust, ei olnud hankijal õigust nõuda selle esitamist. Ei ole õige vaidlustaja väide, et RHS § 103 lg 1 ei näe ette „nõusoleku“ esitamist. Vastupidi, RHS § 103 lg 1 teine lause sätestab konkreetselt, et tuginedes teise ettevõtja vahenditele, peab pakkuja tõendama, et sellel ettevõtjal on vastavad vahendid olemas, ta on nõus vahendite kasutamisega ja pakkuja kasutab neid hankelepingu täitmisel. See RHS § 103 lg 1 teise lause kohane tõendamise kohustus tuleb täita sõltumata sellest, et kas RHAD-is on seda nõutud või mitte. Järelikult, isegi kui käesolevas Hankes ei sätestanud RHAD antud küsimuses täiendavaid nõudeid, tuli vaidlustajal RHS § 103 lg 1 teise lause kohane tõendamise kohustus ikkagi täita. 9.4. Vaidlustaja viidatud VAKO otsus vaidlustusasjas nr 10-23/258735 ei ole asjassepuutuv. Vaidlustuse punktides 35 ja 36 viidatud VAKO otsus asjas nr 10-23/258735 ei ole käesoleval juhul asjassepuutuv, kuna viidatud asjas oli vaidluse all olukord, kus pakkuja oli esitanud teise ettevõtja kohta kinnitused enda hankepassis, jättes teise isiku kohta hankepassi eraldi esitamata. Samas, olid viidatud asjas esitatud teise ettevõtja nõusolek osaleda hankelepingu täitmisel (vt viidatud otsuse põhjenduste punkti 11.2). Seevastu käesoleval juhul ei olnud vaidlustaja sellist nõusolekut esitanud. 9.5. RHS § 103 lg 1 teise lause kohase tõendamiskohustuse olulisus. Ühtlasi, olukorras, kus Tallinna Kommunaalteenused OÜ osas ei olnud RHS § 103 lg 1 teise lause kohast nõusolekut esitatud, vaid viimase kohta oli esitatud üksnes hankepass kvalifitseerimistingimuste täitmise kohta, ei ole üleüldse teada, kas Tallinna Kommunaalteenused OÜ on valmis hankelepingut täitma osas, mille kohta on vaidlustaja tema vahenditele tuginenud. Samas, RHS § 103 lg 2 eeldab, et käesoleval juhul peaks Tallinna Kommunaalteenused OÜ hankelepingut või selle osa isiklikult täitma. Vastupidisel juhul muutuks tema vahenditele tuginemine sisutühjaks, mistõttu sisaldubki RHS § 103 lg-s 2 selline nõue. Sealjuures, isegi kui vaidlustaja tugineks Tallinna Kommunaalteenused OÜ vahenditele selliselt, et viimane peaks täitma hankelepingut mitte ainuisikuliselt, vaid osaliselt, siis RHS § 103 lg-st 2 tulenevalt peaks Tallinna Kommunaalteenused OÜ täitma hankelepingu ikkagi vähemalt osas, mis puudutab linnatänavate hooldust. On ilmselge, et see moodustab hankelepingu täitmisest märkimisväärse osa. Tallinna Kommunaalteenused OÜ näol on tegemist Tallinnas asuva ettevõttega, mistõttu eeldaks käesoleva Hankes hankelepingu täitmine, et viimane läheks enda vahenditega igapäevaselt ca 200 km kaugusele, et hankelepingut täitmisel Narva linna tänavaid hooldada. Kolmanda isiku hinnangul ei ole see eluliselt usutav, mistõttu oli käesoleval juhul eriti oluline, et vaidlustaja täidaks RHS § 103 lg 1 teise lause kohase tõendamise kohustuse sellisel viisil, et  Lk: 6 hankija saaks olla veendunud, et Tallinna Kommunaalteenused OÜ tõepoolest kavatseb anda enda vahendid vaidlustaja kasutusse ja osaleb ka ise hankeleping täitmisel. 10. Hankija ei pidanudki vaidlustajalt eraldi nõudma RHS § 103 lg 1 teise lause kohase tõendamise kohustuse täitmist (vaidlustuse punktid 38 – 44) 10.1. Sissejuhatavad märkused. Täiendavalt on vaidlustuse punktides 38 – 44 leitud, et juhul kui pelgalt hankepass oli ebapiisav, pidanuks hankija vaidlustajalt I teise ettevõtja nõusolekut eraldi küsima. Ka selline väide ei ole põhjendatud. 10.2. Riigikohtu lahend asjas nr 3-19-1464 ei ole asjassepuutuv. Vaidlustuse punktis 38 viidatud Riigikohtu lahend asjas nr 3-19-1464 ei ole käesoleval juhul asjassepuutuv, kuna selles asjas oli pakkuja esitanud hankedokumentides nõutud dokumendi, milles osas hankedokumendid ega õigusaktid ei sätestanud sisu- ega vorminõudeid. Seevastu käesoleval juhul tuleneb RHS § 103 lg 1 teises lausest kohustus esitada tõendid, millist kohustust vaidlustaja ei ole täitnud. 10.3. RHS § 46 lg 4 ei võimalda esitada esitamata jäetud dokumente. Ei ole põhjendatud vaidlustuse punktides 39 - 41 väidetu, et hankija pidanuks andma vaidlustajale võimaluse esitada RHS § 103 lg 1 teise lause kohased tõendid täiendavalt. RHS 46 lg 4 eesmärk on võimaldada pakkujalt selgituste või dokumentide küsimist muuhulgas kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud andmete kohta. Samas, see ei võimalda pakkujal esitada täiendavaid dokumente, mis pidid juba algselt ühes pakkumusega olema esitatud. Sealjuures on asjakohatud vaidlustuse punktis 40 tehtud viited RHS § 103 lg-le 7 ja § 122 lg-le 1, kuna käesoleval juhul ei olnud hankija nõudnud, et pakkujal tuleb mingi konkreetne osa hankelepingust täita ise või pakkumuses näidata, millises osas kavatseb pakkuja sõlmida allhankelepinguid. Ühtlasi, VAKO otsus vaidlustusasjas nr 10-23/258735 ei ole käesoleval juhul asjassepuutuv, nagu eelnevalt selgitasime, mistõttu ei ole asjakohane ka sellele viitamine vaidlustuse punktis 41. 10.4. Hankija 15.02.2024 selgitusnõude täitmine ei olnud RHS § 103 lg 1 teise lause kohase kohustuse täitmine. Vaidlustuse punktis 42 on viidatud vaidlustaja esitatud vastusele hankija 15.02.2024 selgitusnõudele, aga ka sellega ei tõendanud vaidlustaja RHS § 103 lg 1 teise lause kohase tõendamise kohustuse täitmist, vaid selgitas, kuidas on Tallinna Kommunaalteenused OÜ täitnud varasemalt hankelepinguid. Küll aga nähtub ka sellest, et nimetatud ettevõte tegutseb Tallinna piirkonnas, mistõttu on äärmiselt küsitav, et ettevõte läheks täitma Narva linnas tänavahoolduse hankelepingut. 10.5. Alltöövõtja poolt täidetava osa osakaal ei ole oluline vaidlusküsimus. Ühes sellega on asjakohatu ka vaidlustuse punktides 43 ja 44 sisalduv etteheide, et hankija ei küsinud ega selgitanud välja, millises osas kavatseb alltöövõtja lepingut täita. Kõnealune ei olnudki probleemiks, vaid käesoleval juhul seisnes vaidlustaja minetus selles, et vaidlustaja ei täitnud RHS § 103 lg 1 teise lause kohase tõendamise kohustust. 11. Vaidlustaja viide RHS § 103 lg-le 6 on asjakohatu 11.1. Vaidlustuse punktides 45 ja 46 esitatud viide RHS § 103 lg-le 6 ja selle põhjal esitatud väited on asjakohatud, kuna hankija ei olnud nõudnud vaidlustajalt, et viimane asendaks Tallinna Kommunaalteenused OÜ. Hankija jättis vaidlustaja kvalifitseerimata seetõttu, et viimane ei täitnud RHS § 103 lg 1 teise lause kohast tõendamise kohustust. III. KOKKUVÕTE JA MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 12. Kokkuvõtlikud märkused. Ülaltoodu põhjal leiab kolmas isik, et vaidlustus on põhjendamatu ning hankija otsused on vaidlustatud osas õiguspärased. Seetõttu palume jätta vaidlustuse rahuldamata. 13. Vaidlustuse läbivaatamise viis. Kolmas isik nõustub vaidlustuste läbivaatamisega kirjalikus menetluses.  Lk: 7 14. Kolmanda isiku esindaja. Kolmandat isikut esindab vandeadvokaat Kaarel Berg, kelle esindusõigust RHS § 190 lg 11 järgi eeldatakse. Lugupidamisega [allkirjastatud digitaalselt] Kaarel Berg vandeadvokaat OÜ N&V lepinguline esindaja