Teie 17.04.2024
Riigikantselei Meie 22.04.2024 nr 1.1-27/1942-1
[email protected]
Stabiilsusprogrammi 2024
esitamine Vabariigi Valitsuse
istungile
Austatud riigisekretär
Esitame Vabariigi Valitsuse 25.04.2023 istungile “Stabiilsusprogramm 2024“ otsuse eelnõu
heakskiitmise.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
Raoul Lättemäe 5885 1460
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Eelnõu
17.04.2024
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja 25 aprill 2024
Päevakorrapunkt nr
Stabiilsusprogramm 2024 heakskiitmine
Vastavalt riigieelarve seaduse § 23-le
1. Võtta Eelarvenõukogu arvamus „Stabiilsusprogramm 2024“ eelarvepositsiooni
eesmärkide kohta teadmiseks.
2. Kinnitada rahandusministri esitatud „Stabiilsusprogramm 2024“.
3. Rahandusministeeriumil:
1) avaldada „Stabiilsusprogramm 2024“ ministeeriumi veebilehel;
2) esitada „Stabiilsusprogramm 2024“ Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa
Komisjonile.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Eesti Vabariik
STABIILSUSPROGRAMM 2024
Tallinn
25. aprill 2024
SISUKORD
SISUKORD 2
JOONISED 3
TABELID 3
SISSEJUHATUS 5
1 EESTI MAJANDUSE VÄLJAVAATED 6
1.1 PROGNOOSI EELDUSED 6
1.2 MAKROMAJANDUSE VÄLJAVAATED 7
2 FISKAALRAAMISTIK 11
2.1 VABARIIGI VALITSUSE FISKAALPOLIITIKA EESMÄRGID 11
2.2 VALITSUSSEKTORI EELARVEPOSITSIOON 11
2.3 VALITSUSSEKTORI TULUD JA KULUD 13
2.4 TULU- JA KULUMEETMED 17
2.5 VALITSUSSEKTORI FINANTSEERIMINE 20
3 SENSITIIVSUSANALÜÜS JA VÕRDLUS EELMISE PROGRAMMIGA 23
3.1 RISKISTSENAARIUM 23
3.2 INTRESSIMÄÄRADE SENSITIIVSUSANALÜÜS 24
3.3 VÕRDLUS EELMISE PROGRAMMIGA 25
4 EELARVEPOLIITIKA JÄTKUSUUTLIKKUS 26
4.1 PIKAAJALINE JÄTKUSUUTLIKKUS 26
4.2 TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED 28
LISA 1. LISATABELID 29
2
JOONISED
Joonis 1. Valitsussektori likviidsed varad, võlakoormus ja netopositsioon (% SKPst) ..................................... 20
Joonis 2. Riigikassa võla tagasimaksed ............................................................................................................................. 20
Joonis 3. Majanduskasv, kevadine riskistsenaarium (%) ............................................................................................. 23
Joonis 4. Valitsussektori positsiooni prognoos ja võlakoormus aastani 2070 ................................................... 27
TABELID
Tabel 1. Prognoosi olulisemad väliseeldused.................................................................................................................... 7
Tabel 2. Sisemajanduse koguprodukti prognoos 2024–2028 ..................................................................................... 9
Tabel 3. Hindade prognoos 2024–2028 .............................................................................................................................. 9
Tabel 4. Tööturu prognoos 2024–2028 (15–74-aastased)............................................................................................ 9
Tabel 5. Maksebilansi prognoos 2024–2028 .................................................................................................................. 10
Tabel 6. Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon aastatel 2022–2028 ...................................................... 12
Tabel 7. Tsükliliselt ja struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon aastatel 2021–2028 (% SKPst) ............ 12
Tabel 8. Valitsussektori eelarve tulude ja kulude prognoos 2024–2028 .............................................................. 13
Tabel 9. Maksukulud riigieelarves aastatel 2023–2025 (mln eurot) ....................................................................... 14
Tabel 10. Valitsussektori kulud valitsemisfunktsioonide (COFOG) lõikes (% SKPst) ........................................ 16
Tabel 11. Kulueesmärgist eemaldatavad kulud ............................................................................................................. 16
Tabel 12. Stabiilsusprogrammi meetmed, % SKPst...................................................................................................... 17
Tabel 13. Eelarvepoliitiliste otsuste mõju valitsussektori tuludele ja kuludele .................................................. 18
Tabel 14. Rahandusministeeriumi 2024. aasta kevadise prognoosi tulud ja kulud eelarvepoliitilisi
otsuseid arvestamata ............................................................................................................................................................... 18
Tabel 15. Peamised maksumuudatused 2024. ja 2025. aastal ................................................................................. 19
Tabel 16. Valitsussektori võlakoormuse muutus 2023. aastal .................................................................................. 21
Tabel 17. Valitsussektori võlakoormus 2022–2028 (% SKPst) .................................................................................. 22
Tabel 18. Valitsussektori likviidsed finantsvarad 2022–2028 (mln eurot, % SKPst).......................................... 22
Tabel 19. Riskistsenaarium..................................................................................................................................................... 24
Tabel 20. Intressimäärade tõusu mõju .............................................................................................................................. 24
Tabel 21. Võrdlus Stabiilsusprogramm 2023 prognoosiga ....................................................................................... 25
3
Tabel 22. Tingimuslikud kohustused ................................................................................................................................. 28
Tabel 23. Taastekava (RRF) - Toetused ............................................................................................................................. 29
Tabel 24. Taastekava (RRF) - Laenud ................................................................................................................................. 30
4
SISSEJUHATUS
Vastavalt EL eelarvepoliitikate koordineerimise eelarvepoliitika aluseks olevatele majandus-
reeglitele peavad EL liikmesriigid kord aastas prognoosidele ja jälgida riigisiseste eelarve-reeglite
esitama uuendatud stabiilsus- ja konvergentsi- täitmist. Hinnangu rahandusministeeriumi 2024.
programmid (vastavalt euroala liikmed ja eurot aasta kevadisele majandusprognoosile avalikustas
mittekasutavad liikmesriigid). Eesti on alates 1. Eelarvenõukogu oma kodulehel 18. aprillil, kus
jaanuarist 2011 Euroopa Majandus- ja Rahaliidu leiti, et prognoos sobib aluseks
(Economic and Monetary Union, EMU) täieõiguslik stabiilsusprogrammile: „Kokkuvõttes on
liige ning on esitanud oma Stabiilsusprogrammi rahandusministeeriumi 2024. aasta kevadprognoos
Euroopa Komisjonile ja EL Nõukogule sellest ajast koos oma mitme stsenaariumiga eelarvenõukogu
alates. Stabiilsusprogrammi eesmärk on väljendada hinnangul sobiv alus valitsusele
valitsuse poliitikat Stabiilsuse ja kasvu paktist stabiilsusprogrammi koostamisel, et seada
(Stability and Growth Pact, SGP) tulenevate nõuete nõudlikud eelarve-eesmärgid järgmiseks neljaks
täitmisel. Liikmesriikide esitatud seekordsete aastaks. Eesmärkide seadmisel soovitab
stabiilsus- ja konvergentsiprogrammide hindamine eelarvenõukogu pidada silmas, et tänane
Euroopa Komisjoni ja EL Nõukogu poolt toimub eelarvepuudujääk on arvatust püsivama ehk
2024. aasta mais–juunis. struktuurse loomuga. See tähendab, et
eelarvetasakaalu saavutamine eeldab teadlikke
Stabiilsus- ja konvergentsiprogrammide esitamine ja
otsuseid riigi tulu- ja kulupoliitikas, mitte vaid
hindamine on oluline osa Euroopa poolaasta
majanduskasvu taastumist.“ Lisaks tõdeb
(European Semester) majanduspoliitika
Eelarvenõukogu, et valitseb endiselt palju
koordinatsioonist ja järelevalvest. Euroopa
ebakindlust, kas eelarvestrateegias sisaldunud
poolaasta raames hindavad Komisjon ja Nõukogu
meetmed ettenähtud kujul jõustuvad, mistõttu
stabiilsus- ja konvergentsiprogramme enne
soovitab valitsusel täpsustada, kuidas asutakse
liikmesriikide järgmise aasta eelarvete koostamisel
eelarvepuudujääki vähendama ja millistest
olulisemate otsuste tegemist, et anda vajadusel
meetmetest on tänaseks loobutud.
poliitikasoovitusi fiskaalpoliitika kavatsuste kohta.
Stabiilsusprogramm 2024 ajahorisont on aastani
Eesti eelarvepoliitika on jätkuvalt kooskõlas
2028, nagu nõuab riigi eelarvestrateegialt
Stabiilsuse ja kasvu paktiga. Stabiilsusprogramm
riigieelarve seadus (järgmine eelarveaasta ja sellele
2024 lähtub Rahandusministeeriumi 2024. aasta
järgnevad kolm aastat). Dokument koosneb neljast
kevadisest majandusprognoosist, 2024. aasta
osast, mis annavad ülevaate majandusolukorrast ja
eelarvest ja 2024-2027. aasta riigieelarve
tulevikuväljavaadetest, fiskaalraamistikust,
strateegiast.
võrdlusest eelmise Stabiilsusprogrammiga ning
Vastavalt EL liikmesriikide majandus- ja eelarve- eelarvepoliitika pikaajalisest jätku-suutlikkusest.
poliitikate koordineerimise reeglitele loodi
2014. aastal Eesti Panga juurde sõltumatu Eelarve-
nõukogu, mille ülesanne on anda hinnanguid Eesti
5
1 EESTI MAJANDUSE VÄLJAVAATED
1.1 Prognoosi eeldused
Maailmamajandus on suhteliselt hästi vastu pidanud Energiahinnad on euroalal languses, lisaks on
karmistunud rahapoliitika mõjudele ning riskid toiduinflatsioon hakanud aasta alguses jõulisemalt
stagflatsiooni ja globaalse majanduslanguse osas ei taanduma. Teenuste hinnad on tugeva tööturu ja
ole realiseerunud. Hõive on püsinud tugevana, mida palgakasvu jätkumise mõjul stabiliseerunud
on toetanud ka valitsustepoolne kulutuste kasv suhteliselt kõrgel, 4% juures. Aasta kokkuvõttes
osades suurriikides. Covid kriisi ajal kogunenud pidurdub euroala inflatsioon 2,7%ni ja 2025. aastal
säästud on võimaldanud tarbimist alanenud 2,2%ni.
reaalsissetulekute ja kõrgete intresside tingimustes
Eesti peamiste eksporditurgude majandus-
turgutada. Maailmamajandus kasvas mullu 3,1%,
konjunktuur halvenes 2023. aastal rohkem kui
mis on mõnevõrra tagasihoidlikum pikaajalisest
euroalal tervikuna. Soome, Rootsi, Saksamaa, Läti
keskmisest.
ja Leedu majanduslangus pärssis Eesti ettevõtete
Kui 2024. aastaks on nii arenenud tööstusriikide kui eksporti. Nendele turgudele läheb pea 50% Eesti
arenevate turgude kasvuprognoose veidi tõstetud, ekspordist. Kuna Põhjamaade ehitus- ja
jääb arenenud riikide SKP kasv siiski kinnisvarasektori madalseisust taastumine saab
tagasihoidlikuks. USA majandus on oodatust olema aeglane ning Saksamaa väljavaateid pärsib
paremini hakkama saanud ning pehme maandumise energiamahuka tööstuse raskused, siis on ka
stsenaarium on alanenud hinnatõusu ja rahapoliitika impordinõudluse ootusi peamistel eksporditurgudel
lõdvendamise ootuses üha tõenäolisem. Euroala on langetatud. Välisnõudlus (kaubanduspartnerite
üks väheseid piirkondi, kelle kasvuprognoose on kaalutud import püsivhindades) suureneb tänavu
kärbitud. Kuigi inflatsioon on pidurdumas varem 0,6%. Selgemat elavnemist oodatakse meie
oodatust kiiremini, piirab taastumist kõrgete lähiturgudel 2025. aastal kui välisnõudlus suureneb
energiahindade järelmõjud, (energiamahuka) 2,8%.
tööstussektori alanenud konkurentsivõime, tarbijate
Energiakriisi leevenemise järgselt stabiliseerus euro
madal kindlustunne ja geopoliitilised pinged seoses
kurss USD suhtes 2023. aastal kitsas vahemikus
Ukraina sündmustega.
(1,05 - 1,10) ning aasta kokkuvõttes tugevnes USD
Ettevõtjate küsitlustulemustel põhinevad pehmed suhtes 2,7%. Ka 2024. aasta alguses ei ole
indikaatorid, nagu ostujuhtide indeks (PMI) viitavad vahetuskursis volatiilsust esinenud ning EUR/USD
maailmamajanduse järk-järgulisele tugevnemisele. kurss fikseeriti veebruari lõpu tasemel 1,083 kogu
Märtsis tõusis tööstus- ja teenustesektorit hõlmav prognoosiperioodiks.
globaalne PMI koondindeks 9-kuu kõrgeimale
Möödunud aastat iseloomustas keskpankade jõuline
tasemele. Ka euroala PMI on näitamas langusriskide
baasintresside tõstmine liigkiire inflatsiooni
taandumist, mille indeks kerkis märtsis 49,9
ohjamiseks. Euroopa Keskpank kergitas peamise
punktini, mis on samuti 9-kuu kõrgeim. See tase
refinantseerimismäära 4,5%ni ja USA
viitab, et euroala majandus hakkab teenuste sektori
Föderaalreserv 5,5%ni. EKP tõstis intresse kokku
toel majandusaktiivsuse langusest järk-järgult välja
10 korda ning pärast 2023. aasta septembrit on
tulema. Samas tööstussektor on endiselt languses
baasintressid püsinud muutumatuna. Praegune
(46,8 punkti), mida pärsib suuresti Saksamaa
intresside tase on selgelt majandustegevust piirav,
tööstuse jätkuv nõrkus. Arvestades inflatsiooni
avaldudes ettevõtete ja majapidamiste
taandumist ning baasintresside oodatavat
laenuteenindamis kulude kiires kasvus, raskendanud
langetamist alates suvekuudest, on ettevõtjad
laenuraha kättesaadavust, pärssinud investeeringuid
euroala majanduse lähituleviku suhtes muutunud
ning suurendanud pankrottide arvu. Suuremal
selgelt optimistlikumaks. Taastumine saab siiski
määral on pihta saanud kinnisvarasektor ja sellega
olema aeglane, euroala majanduskasv kiireneb
seotud tegevusalad. Tulenevalt inflatsiooni jätkuvast
2023. aasta 0,4%lt 2024. aastal 0,7%ni. Selgemat
aeglustumisest, mida on soosinud euroala
elavnemist võib oodata 2025. aastal, kui
majanduse nõrkus ja langenud energiahinnad,
majanduskasv kiireneb 1,5%ni.
ootavad turuosalised baasintresside langetamist
6
alates juunikuust. Finantsturgude forward-tehingute gaasimahutite hea täituvus on kaasa toonud gaasi
kohaselt langeb 3-kuu EURIBOR praeguselt 3,9%lt hinnalanguse jätkumise 2024. aasta esimestel
2024. aasta lõpuks 3,0%ni ja 2025. aasta lõpuks kuudel ning koos sellega ka madalama elektri
2,4%ni. hulgihinna. Tulevikutehingute kohaselt kujuneb
2024. aastal Brent nafta hinnaks 81,3 dollarit ja
Energiakriisi leevenemise järgselt on
2024. aastal 76,1 dollarit. TTF gaasi hinnaks
energiakandjate hinnad kõrgtasemelt alla tulnud, sh
aastatel 2024 - 2025 vastavalt 26,2 €/MWh ja 28,7
odavnes Brent nafta 2023. aastal 18% ja TTF gaas
€/MWh.
69%. Keskmisest soojemad ilmad Euroopas ja
Tabel 1. Prognoosi olulisemad väliseeldused
Eeldused RM 2024. aasta kevadises prognoosis Euroopa Komisjon
2023 2024* 2025* 2026* 2027* 2028* 2023 2024* 2025*
1. Euribor, 3 kuud (aasta keskmine) 3,4 3,5 2,6 2,4 2,4 2,4 3.4 3.2 2.2
2. Eurotsooni pikaajaline intressi-
2,5 2,4 2,3 2,3 2,4 2,5 2.4 2.3 2.3
määr (aasta keskmine)
3. USD/EUR vahetuskurss (aasta
1,082 1,083 1,083 1,083 1,083 1,083 1.08 1.09 1.09
keskmine)
4. Nominaalne efektiivne vahetus-
4.3 0.7 0.0 0.0 0.0 0.0 - - -
kurss
5. Maailma majanduskasv (ilma EL-
3.5 3.3 3.5 3.4 3.3 3.3 3.5 3.3 3.5
ta)
6. EL27 SKP kasv 0,4 0,8 1,7 1,7 1,6 1,5 0.5 0.9 1.7
7. Eesti eksportturgude
-1,8 0,6 2,8 3,0 2,9 2,9 - - -
impordikasv
8. Maailma impordi kasv (ilma EL-
0.2 3.4 3.7 3.6 3.5 3,5 0.2 3.5 3.7
ta)
9. Nafta hind (Brent, USD/barrel) 82,6 81,3 76,1 72,9 70,9 70,1 82.5 78.5 74.7
Allikad: Eurostat, Eesti Pank, Euroopa Keskpank (ECB), IMF, Consensus Economics (CF), Euroopa Komisjon (COM), Chatham Financial,
Bloomberg.
1.2 Makromajanduse väljavaated
Allolev makromajanduse prognoos on n.ö investeerimis- ja tarbimisvõimet. Riigieelarve
poliiitkamuutustega arengustsenaarium ning strateegia meetmete mõjuhinnangu puhul on
arvestab eelmisel sügisel otsustatud riigieelarve peamiselt arvestatud meetmete otsese mõjuga ning
strateegia eelarvemeetmete mõjuga ei ole eeldatud olulisi käitumuslikke efekte. Samuti
majandusarengule. Rahandusministeeriumi 2024. tuleb arvestada, et tegelikkuses võivad ülal toodud
aasta kevadprognoosi põhistsenaarium ehk n.ö maksutõusud ja kulukärped osutuda teistsugusteks,
poliitikamuudatusteta stsenaarium, kus arvestatakse mis muudab ka nende majanduslikku mõju.
ainult jõustatud eelarvemeetmetega, on leitav
Eesti majandus langes 2023. aastal 3% ja seejuures
ministeeriumi kodulehelt1.
langes suure osa tegevusalade lisandväärtus. Samas
Sügisel planeeritud, kuid teostamata eelarveotsuste kasvas jooksevhinnas SKP 4,6%. Eesti ettevõtete ja
majandusaktiivsust jahutav mõju koondub peamiselt majapidamiste kindlustunne on väike, kuid
2025. aastasse, mil meetmete kogumõju ulatub viimastel kuudel on mõnes sektoris olnud ka
2,7%ni oodatavast SKPst. 2026. ja 2027. aastal on kindlustunde paranemise märke. Prognoosime, et
täiendav eelarvepositsiooni parandus suurusjärgus selle aasta kokkuvõttes jääb majanduse reaalne maht
0,2% SKPst aastas, mis ei tohiks oluliselt enam-vähem 2023. aasta tasemele, kuid majandus
majanduskasvu pärssida. Meetmete mahust on pöördub aastases võrdluses kasvule selle aasta teises
põhiosa tulumeetmetel, kuid ka kulukokkuhoid pooles, kui peaksid paranema nii välisnõudlus kui
panustab eelarveseisu parandamisse. ka majapidamiste tarbimisvõimalused. 2025. aastaks
Eelarvemeetmete mõjul võib 2025. aastaks oodatav ootame välisnõudluse taastumise ja riigieelarve
majanduse taastumine osutuda vaevalisemaks, kuna strateegia meetmete koondmõjul 2-protsendilist
planeeritavate maksumeetmetega vähendatakse
7
majanduskasvu. Järgmistel aastatel on kasv Eratarbimine peaks 2024. aastal kasvule pöörduma.
aeglasem kui 3%. Palgakasv taandub 2024. aastal küll 6% juurde ja on
järgmistel aastatel 5% lähedal, kuid see on
Viimastel kuudel on ettepoole vaatavad indikaatorid
märgatavalt kiirem hinnakasvust. Alates 2024. aasta
viidanud maailmamajanduse mõningasele
teisest poolest hakkavad oodatavalt vähenema ka
taastumisele. Majandusaktiivsuse indeks (PMI)
laenuintressimaksed, mis jätab majapidamistele
tõusis arenenud tööstusriikides 2024. aasta märtsis
rohkem raha muudeks kulutusteks. Aasta teises
viimase 9 kuu kõrgeimale tasemele. Ka euroala PMI
pooles peaks ka tööturul hakkama olukord
oli viimase 9 kuu kõrgeim. Eesti peamiste
paranema, mis toetab majapidamiste kindlustunnet.
eksporditurgude ekspordi ja impordi prognoosid
2024. aasta kokkuvõttes jääb tarbimise kasv veel
viitavad järk-järgulisele paranemisele aasta teises
tagasihoidlikuks, kuid kiireneb 2025. aastal.
pooles, mida toetab intressimäärade langetamise
ootus. Tugevnev välisnõudlus võimaldab ka Eesti Investeeringud on kahanenud juba kaks aastat järjest
eksportival tööstusel kasvurajale pöörduda. ja väike langus võib jätkuda ka 2024. aastal.
Käesoleval aastal võiks ettevõtete
Ekspordi nõrkus 2023. aastal tulenes eelkõige
investeerimisjulgus tasapisi taastuma hakata, kuid
välisnõudluse nõrkusest, soodsa importtoorme
eluasemeinvesteeringud jäävad ilmselt eelmisele
kadumisest ning transiidi hääbumisest. 2024.
aastale alla. Intressimäärade alanemine ja nii Eesti
aastaks ootame kaupade ekspordi edasist langust
kui ka meie kaubanduspartnerite majandusolude
ning turuosa langust välisturgudel. Samas on
paranemine peaks taastama tavapärase
teenuste eksport IT-sektori ekspordi edukuse toel
investeeringute taseme paari aasta jooksul.
kasvutrendil. IT-teenuste müük mitteresidentidele
moodustas 2023. aastal pea neljandiku kogu Energiahindade alanemine ja sisemaise hinnasurve
teenuste ekspordist. Järgnevateks aastateks ootame järk-järguline taandumine hoiab inflatsiooni
ka info ja side tegevusala lisandväärtuse suuremat aeglustumistrendil. Selle aasta kevadel taandub
osatähtsust Eesti majanduses. inflatsiooniarvestusest välja aastataguste
energialeevendusmeetmete mõju ja energiahinnad
Töötus kasvab, kuid töötuse suurt hüpet me
pöörduvad langusesse, tuues kaasa inflatsiooni
tõenäoliselt ei näe. Arvestades majanduslangust,
aeglustumise. Lähikuudel jätkub ka toiduainete
võib tööturu olukorda pidada rahuldavaks. Töötajate
hinnatõusu järk-järguline pidurdumine.
arv on langenud alates 2023. aasta keskpaigast ning
Alusinflatsioon aga eriti ei aeglustu. 2024. aasta
töökohtade arvu langus on olnud suurim tööstuses ja
tarbijahindade kasvuks prognoosime 3,4%.
ehituses. 2024. aastaks ootame hõivatute arvu
Kaudsete maksude planeeritav tõus kergitab
langust 0,3% võrra ja tööpuuduse mõõdukat kasvu.
inflatsiooni 2025. aastal esialgsel hinnangul ca 1,6%
Tööpuudus stabiliseerub prognoosiperioodi lõpuks
võrra ehk aasta kokkuvõttes 4,1%ni. Suurema
oma normaaltasemele 6% lähedusse. Palgakasv
mõjuga on uute maksude ehk automaksu ning
aeglustub tänavu, kuid püsib vaatamata nõrgale
magustatud jookide maksu kehtestamine.
majanduskasvu väljavaatele siiski suhteliselt kiire.
Järgnevatel aastatel aeglustub inflatsioon 2%
Alates 2025. aastast kasvab keskmine palk
lähedusse.
nominaalse majanduskasvuga sarnases tempos.
8
Tabel 2. Sisemajanduse koguprodukti prognoos 2024–2028
% 2011–21 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028
1. SKP reaalkasv 3,6 -0,5 -3,0 0,0 2,0 2,7 2,4 2,5
1a. SKP püsivhindades (mld
25,7 24,9 24,9 24,9 25,6 26,2 26,9
eurot)
2. SKP nominaalkasv 7,1 15,5 4,6 4,1 5,4 4,9 4,6 4,8
2a. SKP jooksevhindades
36,0 37,7 39,2 41,4 43,4 45,4 47,6
(mld eurot)
2b. RKP jooksevhindades
35,1 36,7 38,1 40,2 42,1 44,0 46,1
(mld eurot)
Kasvuallikad
3. Eratarbimiskulutused (sh
3,9 2,3 -1,5 0,7 0,6 1,7 1,9 2,2
MTÜd)
4. Valitsussektori lõpp-
2,3 0,1 0,9 1,3 0,8 0,0 1,5 1,0
tarbimiskulutused
5. Kapitali kogumahutus
8,8 -3,7 -3,4 -2,1 4,6 5,9 -0,7 2,8
põhivarasse
6. Sisenõudlus 5,0 1,0 -2,9 0,5 2,2 2,6 1,5 2,2
7. Kaupade ja teenuste
6,1 3,0 -6,9 -0,7 2,8 3,0 2,9 2,9
eksport
8. Kaupade ja teenuste
7,7 3,2 -5,2 -0,1 3,1 2,9 1,7 2,6
import
Panus SKP kasvu
9. Sisemajanduse nõudlus 4,6 0,0 -1,4 0,2 1,7 2,5 1,2 2,1
10. Kaupade ja teenuste
-1,0 -0,4 -1,5 -0,5 -0,3 0,1 0,9 0,3
bilanss
Tabel 3. Hindade prognoos 2024–2028
% 2011–21 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028
1. SKP deflaator 3,3 16,1 7,9 4,1 3,4 2,2 2,2 2,3
2. Eratarbimise deflaator 2,6 17,0 9,2 3,9 4,3 2,2 2,1 2,0
3. Harmoniseeritud
2,5 19,4 9,1 3,6 2,7 2,3 2,2 2,1
tarbijahinnaindeks
3a. Tarbijahinnaindeks 2,2 19,4 9,2 3,4 4,1 2,1 2,0 2,0
4. Valitsussektori tarbimis-
4,5 12,7 11,2 9,3 1,7 2,0 2,4 3,7
kulutuste deflaator
5. Investeeringute deflaator 1,6 12,6 4,5 3,1 2,7 2,2 2,5 2,2
6. Ekspordi deflaator 2,0 20,3 2,8 1,5 1,9 2,1 2,0 2,0
7. Impordi deflaator 1,4 19,0 -0,4 1,4 1,7 2,0 2,1 2,0
Tabel 4. Tööturu prognoos 2024–2028 (15–74-aastased)
% 2011–21 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028
1. Tööhõive (tuh inimest) 640,2 677,4 694,6 692,5 696,0 696,3 696,3 696,3
1a. Tööhõive kasv 1,3 4,1 2,5 -0,3 0,5 0,0 0,0 0,0
2. Tööpuuduse määr 7,3 5,6 6,4 7,2 6,7 6,3 6,2 6,1
3. Tööjõu tootlikkuse kasv (hõivatute
2,3 -4,4 -5,4 0,3 2,8 2,7 2,5 2,5
arvu järgi)
4. Keskmise palga reaalkasv 4,0 -6,5 2,1 2,5 0,6 2,7 2,6 2,7
4a. Keskmine palk (eurot) 1 645 1 833 1 944 2 035 2 134 2 233 2 340
4b. Keskmise palga nominaalkasv 6,3 11,6 11,5 6,0 4,7 4,8 4,7 4,8
9
Tabel 5. Maksebilansi prognoos 2024–2028
% SKPst 2011–21 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028
1. Võlgnevus välismaailma suhtes 3,1 -2,9 -0,8 -0,6 -0,7 -0,7 0,2 0,0
1a. Jooksevkonto 0,4 -3,2 -2,1 -2,5 -2,6 -2,6 -2,0 -1,9
2. Kaupade ja teenuste bilanss 2,8 -0,5 0,6 0,2 0,0 0,1 1,0 1,2
3. Esmase ja teisese tulu bilanss -2,3 -2,7 -2,7 -2,6 -2,6 -2,7 -3,0 -3,0
4. Kapitalikonto 2,7 0,4 1,3 1,9 1,9 1,9 2,2 2,0
5. Vead ja täpsustused 0,0 -1,2 -2,3
10
2 FISKAALRAAMISTIK
2.1 VABARIIGI VALITSUSE FISKAALPOLIITIKA EESMÄRGID
Stabiilsusprogramm ja selle fiskaalraamistik lähtub paisutada defitsiiti ning võlataset. Alates sellest
Rahandusministeeriumi 2024. aasta kevadisest aastast on aga Euroopa Komisjon otsustanud
majandusprognoosist1 ning 2024. aasta eelarvest2 ja stabiilsuspakti vabastusklauslit mitte pikendada ja
2024-2027. aasta riigieelarve strateegiast. naasta tavapäraste eelarvereeglite juurde. Vastavalt
riigieelarve baasseadusele lähtutakse iga-aastase
Valitsuse eelarvepoliitika eesmärgiks käesoleva
eelarvepositsiooni eesmärgi seadmisel mitme aasta
stabiilsusprogrammi perioodil on koroonakriisi ning
vaatest fiskaalpoliitikale (keskpika perioodi
Venemaa-Ukraina sõja taustal tekkinud
eesmärk), mis peab siis olema iga-aastaselt täidetud
eelarvepuudujäägi vähendamine. Valitsussektori
või vähemalt tuleb selle suunas liikuda vastavalt
struktuurse eelarvetasakaalu suunas liikumiseks
stabiilsuse- ja kasvu pakti reeglitele.
tuleb otsida kulude kokkuhoiukohti ning kerkinud
kuluvajadustele tuleb leida püsivad katteallikad. Valitsussektori struktuurse eelarvepuudujäägi
Pikemas perspektiivis on valitsuse keskpika perioodi eesmärk (MTO) on vastavalt
eelarvepoliitika põhieesmärk toetada riigieelarve baasseadusele 1,0% SKPst ning seda
makromajanduslikku stabiilsust läbi turgude keskpika perioodi eesmärki käesoleva
paindlikkuse ja efektiivsuse ning ohjata stabiilsusprogrammi jooksul ei muudeta. Samuti
majanduse tasakaalustatud arengut ohustavaid on käesoleva stabiilsusprogrammiga tagatud, et
riske. nominaalne puudujääk ei ületaks ühelgi aastal 3
protsendi piiri. Eesmärkide saavutades väheneb
Koroonakriisi tagajärjel ning Venemaa-Ukraina sõja
nominaalne defitsiit järgmisel aastal 3 protsendini
tõttu valitseb majanduses jätkuvalt keeruline
SKPst ning jõuab 0,8 protsendini SKPst 2028.
olukord. Nõrga väliskeskkonna ja muutunud
aastal.
geopoliitilise olukorra tulemusena jääb tegelik
majandusareng lähiaastatel oluliselt alla
potentsiaalse taseme. Viimastel aastatel kehtinud
eelarvereeglite vabastusklausel on lubanud
2.2 VALITSUSSEKTORI EELARVEPOSITSIOON
2023. aastal kasvas valitsussektori eelarvepuudu- rekordtasemele kasvanud kulude tõttu. Enim
jääk peamiselt 2022. aasta kuluotsuste ning suurenesid riigieelarvest antavad toetused, aga
halvenenud majanduskeskkonna tõttu 1,3 samuti ka kaitseotstarbelised majandamiskulud ning
miljardi euroni ehk 3,4%ni SKPst. Kokkuvõttes investeeringud. Valitsemisfunktsiooni järgi
vastas puudujääk viimasele prognoosile: (COFOG) kasvasidki eelmisel aastal enim
maksutulude alalaekumist kompenseeris osaliselt riigikaitse kulutused (38,9%), mis viis nende
mittemaksuliste tulude enamlaekumine, peamiselt osakaalu SKPst 2,2%lt 2,9%ni SKPst. Kaitsekulude
intressitulud, samuti jäid prognoositust väiksemaks kasv oli tingitud Venemaa alustatud sõja tõttu
riigieelarvest antavad toetused ning investeeringu halvenenud julgeolekuolukorrast.
kulud.
Rahandusministeeriumi kevadise majandusprog-
Võrreldes 2022. aastaga oli puudujääk 930 noosi kohaselt jätkub sarnane trend ka sel aastal,
miljoni euro võrra ehk 2,4% SKPst suurem mil eelarvepuudujäägiks kujuneb 1,4 miljardit
peamiselt keskvalitsuse halvema eelarveseisu eurot ehk 3,5% SKPst. Puudujääki suurendavad
tõttu. Puudujääk süvenes kiiresti aasta lõpus 2024. aasta riigieelarve otsused, millega suunati
1
http://www.fin.ee/majandusprognoosid 2
https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja-
eelarvestrateegia/riigieelarve
11
täiendavalt raha haridusele, riigikaitsele, IKT Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on
kuludeks ning investeeringuteks. järgmisel aastal 0,9 protsendi suuruses ja
järgnevatel stabiilsusprogrammi aastatel ühe
Vabariigi Valitsuse seatud eelarve eesmärkide
protsendises puudujäägis.
kohaselt väheneb nominaalne puudujääk järgmisel
aastal 3%ni SKPst ning prognoosiperioodi lõpuks
2028. aastal 0,8%ni SKPst.
Tabel 6. Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon aastatel 2022–2028
2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028
Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon (%
SKPst) -1,0 -3,4 -3,5 -3,0 -2,2 -1,4 -0,8
Keskvalitsus -1,1 -3,4 -3,0 -2,2 -1,6 -0,7 0,0
Sotsiaalkindlustusfondid 0,4 0,5 0,0 -0,4 -0,5 -0,6 -0,7
Kohalikud omavalitsused -0,3 -0,5 -0,5 -0,4 -0,1 -0,1 -0,2
Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon (mln
eurot) -349 -1279 -1363 -1241 -939 -657 -390
Keskvalitsus -406 -1289 -1170 -918 -675 -326 -2
Sotsiaalkindlustusfondid 162 181 -3 -164 -225 -283 -315
Kohalikud omavalitsused -105 -170 -190 -158 -39 -48 -73
Tabel 7. Tsükliliselt ja struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon aastatel 2021–2028 (% SKPst)
2001–21 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028
1. SKP reaalkasv (%) 3,6 7,2 -0,5 -3,0 0,0 2,0 2,7 2,4 2,5
2. Valitsussektori eelarvepositsioon - -2,5 -1,0 -3,4 -3,5 -3,0 -2,2 -1,4 -0,8
3. Intressimaksed - 0,1 0,1 0,3 0,8 0,8 0,8 0,8 0,7
4. Potentsiaalse SKP reaalkasv (%) 3,4 2,1 2,0 0,7 0,3 0,3 0,8 1,0 1,2
4.a Tööjõu panus pot. kasvu (%) 0,0 1,1 1,8 1,3 0,8 0,4 0,1 0,0 -0,1
4.b Kapitali panus pot. kasvu (%) 1,9 1,3 1,7 1,4 1,2 1,2 1,3 1,1 1,1
4.c Tootlikkuse panus pot. kasvu (%) 1,5 -0,3 -1,6 -2,0 -1,6 -1,3 -0,6 -0,2 0,2
5. SKP lõhe (output gap) 0,7 2,5 0,1 -3,6 -3,9 -4,4 -2,4 -0,9 0,4
6. Tsükliline eelarve komponent - 1,2 0,0 -1,7 -1,9 -2,1 -1,2 -0,4 0,2
7. Tsükliliselt tasandatud eelarve-
positsioon - -3,7 -1,0 -1,6 -1,6 -0,9 -1,0 -1,0 -1,0
(7)=(2)-(6)
8. Tsükliliselt tasandatud primaarne
positsioon - -3,6 -0,9 -1,3 -0,8 -0,1 -0,2 -0,2 -0,3
(8)=(7)+(3)
9. Ühekordsed meetmed - 0,9 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
10. Struktuurselt tasandatud
- -4,6 -1,2 -1,6 -1,6 -0,9 -1,0 -1,0 -1,0
eelarvepositsioon (10)=(7)-(9)
11. Välisvahendite muutus, % SKPst - 0,4 0,3 0,5 0,8 0,0 -0,2 -0,7 -0,5
12. Eelarvepoliitika impulss Vastu- Pro- Vastu- Vastu- Pro- Vastu- Vastu- Vastu-
-
tsükl. tsükl. tsükl. tsükl. tsükl. tsükl. tsükl. tsükl.
Allikad: Ee sti Stat istik aamet, Rahandusmin isteerium.
12
2.3 VALITSUSSEKTORI TULUD JA KULUD
Prioriteetsetes valdkondades nagu riigikaitse, Valitsemisfunktsioonide klassifikaatori
sotsiaalne kaitse, tervishoid ja haridus püsib (COFOG) jaotuse järgi on valitsussektori
prognoosiperioodil valitsussektori kulude kuludest suurimamahuline funktsioon sotsiaalne
osakaal SKPs ajaloolisest tasemest kõrgemal. Nii kaitse, mis moodustas 2022. aastal 12,7% SKPst
2023. kui ka 2024. aastal ületab valitsussektori ning millest veidi üle poole moodustas
kulude kasvutempo nominaalse SKP kasvutempot, vanaduspension ja peaaegu viiendiku laste- ja
mis suurendab riigi kulutuste osatähtsust majanduse peretoetused (vt Tabel 10). Prognoosi kohaselt
kogutoodangust. Valitsussektori kulude osakaal kasvavad riiklikud pensionikulud aastatel 2024–
SKPs 2024. aastal eelneva aastaga võrreldes kasvab, 2028 keskmiselt 8,5% aastas, mis tuleneb
saavutades 2024. aastal senisest kõrgeima taseme – sotsiaalmaksu laekumisest ja sotsiaalmaksu
45,5% SKPst. (vt Tabel 8). Valitsussektori kulude pensioniosa ning tarbijahinnaindeksi muutusest
osakaal SKPst langeb prognoosiperioodi lõpus sõltuvast pensioniindeksi kasvust. Keskmiselt 60%
riigieelarvestrateegias planeeritud kulude kokkuhoiu kulude kokkuhoiumeetmest kajastub sotsiaalse
meetmete ja intressikulude vähenemise toel 42,4 kaitse kulude all, millele lisandub ka töötushüvitise
%ni SKPs, püsides sellegipoolest kõrgemal tasemel ja töötutoetussüsteemi muutmise mõju. Vaatamata
kui 2022. aastal, mil tehti ulatuslikke kulutusi kulude kokkuhoiumeetmele hoiab sotsiaalse kaitse
lisaeelarve vahenditest. kulude taset prognoosiperioodil kõrgemal
vanaduspensionide nominaalsest SKPst kiirem kasv.
2024. aasta kulud kasvavad julgeolekuvõimekuse
parandamiseks tehtavate lisakulutuste, Tervishoiukulude osakaal SKPst püsib perioodil
vanaduspensionide, intressikulude ja 2024-2028 keskmiselt tasemel 7,2% SKPst (Tabel
struktuurifondide uuest rahastusperioodist 10). 2022. aastal oli tervishoiukulude osakaal SKPst
tulenevate suuremahuliste tegevustoetuste ning 6,0%, kusjuures üle 70 protsendi tervishoiukuludest
investeeringute tõttu. Lisaks suurenevad 2024. moodustasid haiglateenuste pakkumisega seotud
aastal CO2 vahenditest rahastatavad kulud ja kulud. Tervishoiukulude kasvu aluseks on võetud
investeeringud 2023. aastaga võrreldes ca 103 Tervisekassa prognoositav kulude kasvutempo.
miljoni euro võrra. Alates 2025. aastast, kui on Stabiilsusprogrammis on arvestatud, et vastavalt
plaanis rakendada eelarve kulude julgeolekupoliitika alustele tagab valitsuskoalitsioon
kokkuhoiumeetmeid, väheneb valitsussektori kulude neljaks aastaks pikaajalised riigikaitse kulud 3%
kasvu kiirus oluliselt, kasvades tempoga kuni 3,5% SKP-st, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtuga
aastas. Keskmine valitsussektori kulude kasvutempo seotud kulud. Kulud üldistele valitsussektori
aastatel 2025–2028 on 3,1% aastas, mis jääb teenustele püsivad osakaaluna SKPs 2022. aasta
aeglasemaks nominaalse SKP 4,9%-lisest tasemest kõrgemal vaatamata kulude
keskmisest kasvust antud perioodil. Välisvahendite kokkuhoiumeetmele kasvanud intressikulude tõttu.
kasutamine tegevuskuludeks ja investeeringuteks on Võrreldes 2022. aasta tasemega on
valitsussektoris prognoosiperioodil kõige suurem prognoosiperioodi aastane intressikulude maht üle
2025. aastal. Kõige väiksem on välisvahendite kaheksa korra kõrgem.
planeeritud kasutamise maht 2028. aastal nii vana
perioodi lõppemise kui ka uue perioodi vahendite
aeglasema käivitumise tõttu.
Tabel 8. Valitsussektori eelarve tulude ja kulude prognoos 2024–2028
2023 2011-21 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028
mln eurot % % % % % % % %
SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst
1. Valitsussektor -348,6 -0,7 -1,0 -3,4 -3,5 -3,0 -2,2 -1,4 -0,8
2. Keskvalitsus -405,5 -0,8 -1,1 -3,4 -3,0 -2,2 -1,6 -0,7 0,0
4. Kohalikud omavalitsused -104,8 -0,1 -0,3 -0,5 -0,5 -0,4 -0,1 -0,1 -0,2
5. Sotsiaalkindlustusfondid 161,7 0,2 0,4 0,5 0,0 -0,4 -0,5 -0,6 -0,7
Valitsussektor
6. Tulud kokku 13 975,2 39,0 38,8 40,1 42,0 41,5 41,6 41,5 41,5
7. Kulud kokku 14 323,8 39,7 39,8 43,5 45,5 44,5 43,8 42,9 42,4
8. Eelarvepositsioon -348,6 -0,7 -1,0 -3,4 -3,5 -3,0 -2,2 -1,4 -0,8
9. Intressikulu 28,4 0,1 0,1 0,3 0,6 0,6 0,6 0,6 0,5
13
10. Primaartasakaal -320,2 -0,6 -0,9 -3,0 -2,9 -2,4 -1,6 -0,8 -0,3
11. Ühekordsed ja ajutised meetmed 85,4 -0,1 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Tulud komponentide lõikes
12. Maksutulud (12=12a+12b+12c) 7 639,0 21,2 21,2 21,7 22,6 22,8 23,1 23,2 23,3
12a. Tootmis- ja impordimaksud 4 763,4 13,8 13,2 13,4 14,0 15,1 15,0 14,9 15,0
12b. Sissetuleku- ja varanduse maksud 2 875,6 7,4 8,0 8,2 8,6 7,7 8,1 8,4 8,3
12c. Kapitalimaksud 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
13. Sotsiaalkindlustusmaksed 4 229,8 11,6 11,7 12,5 12,7 13,0 13,0 13,0 13,0
14. Omanditulud 282,0 0,9 0,8 0,9 0,9 0,6 0,6 0,5 0,5
15. Muud tulud 1 824,4 5,2 5,1 5,2 5,8 5,2 4,9 4,8 4,8
16.=6. Tulud kokku 13 975,2 39,0 38,8 40,1 42,0 41,5 41,6 41,5 41,5
p.m.: Maksukoormus (D.2 (sh EL-le 11 861,8 32,7 32,9 34,0 35,2 35,7 36,1 36,2 36,3
makstud)+D.5+D.611+D.91-D.995)
Kulud komponentide lõikes
17. Hüvitised töötajatele +vahetarbimine 6 105,5 17,2 17,0 18,5 18,8 18,3 17,9 17,8 17,3
17a. Hüvitised töötajatele 3 763,5 10,6 10,5 11,7 11,9 11,6 11,5 11,4 11,1
17b. Vahetarbimine 2 342,0 6,5 6,5 6,7 6,9 6,7 6,4 6,4 6,2
18. Sotsiaalsiirded (18=18a+18b) 4 997,1 13,9 13,9 14,9 15,5 15,6 15,7 15,8 15,9
millest töötushüvitised 195,7 0,5 0,7 0,7 0,8 0,8 0,8 0,8
18a. Mitterahalised sotsiaalsiirded 839,5 1,9 2,3 2,3 2,3 2,3 2,3 2,4 2,4
18b. Rahalised sotsiaalsiirded 4 157,6 12,0 11,5 12,6 13,2 13,4 13,3 13,4 13,5
19.=9. Intressikulu 28,4 0,1 0,1 0,3 0,6 0,6 0,6 0,6 0,5
20. Subsiidiumid 335,0 0,7 0,9 0,7 0,6 0,5 0,6 0,5 0,5
21. Kapitali kogumahutus põhivarasse 1 850,8 5,4 5,1 6,3 6,9 6,7 6,6 5,4 5,5
22. Kapitalisiirded 361,1 0,6 1,0 0,8 1,0 0,7 0,5 0,9 0,9
23. Muud kulud 645,9 1,9 1,8 2,0 2,0 2,0 2,0 1,9 1,8
24.=7. Kulud kokku 14 323,8 39,6 39,8 43,5 45,5 44,5 43,8 42,9 42,4
p.m. Valitsussektori tarbimine 7 030,4 19,3 19,5 20,9 21,4 20,9 20,4 20,4 19,9
Allikad: Ee sti Stat istik aamet, Rahandusmin isteerium.
Tabel 9. Maksukulud riigieelarves aastatel 2023–2025 (mln eurot)
Maksukulu Säte Valitsemis- 2023 2024 2025
funktsioon2
KOKKU 433,0 540,8 375,2
1. Käibemaksumäär 9% raamatutele, töövihikutele KMS §15 lg 2 p 1 haridus 8,7 10,0
Käibemaksumäär 9% raamatutele, töövihikutele, KMS § 15 lg 2 haridus 16,4
perioodikale ja digiväljaannetele p 1,3
2. Käibemaksumäär 5% ajakirjandusväljaannetele KMS § 15 lõige vaba aeg, kultuur 5,1 6,1
2¹ ja religioon
3. Käibemaksumäär 9% ravimitele ja KMS §15 lg 2 p 2 tervishoid 85,9 104,2 107,5
meditsiiniseadmetele
4. Käibemaksumäär 9% majutusteenustele, alates 2025 KMS §15 lg 2 p 4 vaba aeg, kultuur 30,1 36,5 28,9
13% ja religioon
5. Osaliselt või täielikult tasumata arvetega seotud KMS § 29 lõige majandus 2,4 2,6 2,8
käibemaksuarvestuse korra muudatus 14
6. Regulaarselt jaotatava kasumi madalam maksumäär TMS §4 lg 5 majandus 71,0 106,5
14%
7. Täiendav maksuvaba tulu alates teisest lapsest TMS §23¹ sotsiaalne kaitse 31,3 32,4
8. Täiendav maksuvaba tulu abikaasa eest TMS §234 sotsiaalne kaitse 7,3 7,3
9. Maksuvaba tulu vanaduspensionieas TMS §235 sotsiaalne kaitse 58,1 95,5 53,6
10. Eluasemelaenu intresside mahaarvamine TMS §25 elamu- ja 7,5 7,5
kommunaalehitus
11. Koolituskulude mahaarvamine TMS §26 haridus 15,4 17,1 24,1
12. Kingitused ja annetused TMS §27 lg 1, vaba aeg, kultuur 7,2 7,6 8,4
§49 lg 1, 2, 3, 6, ja religioon
§61 lg 66
14
13. Kindlustusmaksed ning pensionifondi osakute TMS §28 sotsiaalne kaitse 18,1 20,9 23,3
soetamine
14. FIE täiendav maksuvaba tulu TMS §32 lg 4 majandus 12,9 13,7 15,5
põllumajandussaaduste või metsamaterjali
võõrandamisel
15. Maksuvaba töötaja terviseedendamise kulu TuMS §48 lg 55 tervishoid 12,8 13,5 15,1
16. Meremeeste ja reederi soodustused TuMS §13 lg 6, majandus 0,6 0,6 0,6
SMS §2 lg 1¹ ja
lg 4 p 8,
TuMS §52¹
17. Oma tarbest ülejääva elektri müügi TuMS §15 lg 4 p sotsiaalne kaitse 1,6 1,0 1,2
tulumaksuvabastus 12 ja lg 4¹
18. II pensionisamba maksed alates 2025 2, 4 või 6% KoPS § 9 lg 2 sotsiaalne kaitse 18,2
palgast
19. Väikeõlletootjate 50% aktsiisimäär ATKEAS §46 lg 1 majandus 0,8 0,9 1,0
20. Etanoolisisaldusega kuni 6%vol kääritatud joogi ja ATKEAS §46 lg 2 majandus 14,1 14,9 14,8
veini aktsiisi soodusmäär (soodusmäär on 43%
standardmäärast)
21. Eriotstarbelise diislikütuse soodsam aktsiisimäär ATKEAS §66 lg 7 majandus 38,0 37,0 38,0
22. Kalurite kütuseaktsiisivabastus ATKEAS §27 lg 1 majandus 1,1 1,2 1,3
p 22²
23. Elektrienergia, mida kasutatakse keemilise ATKEAS §27 lg 1 majandus 0,1 0,1 0,1
reduktsiooni jaoks ning elektrolüütilistes, p24, p284
metallurgilistes ja mineraloogilistes protsessides
24. Elektrienergia ja kütus, mida kasutatakse ATKEAS §27 lg 1 majandus 0,7 0,9 1,3
elektrienergia tootmiseks ning elektrienergia, mida p282
kasutatakse elektrienergia tootmise suutlikkuse
säilitamiseks
25. Kütus, mida kasutatakse mineraloogilistes ATKEAS §27 lg 1 majandus 0,7 0,7 0,9
protsessides p24
26. Maagaas, mida kasutatakse maagaasivõrgu töös ATKEAS §27 lg 1 majandus 0,0 0,0 0,0
hoidmiseks P 286
27. Suurtarbijate elektrienergia aktsiisi soodustus ATKEAS §66 lg majandus 0,2 0,4 0,7
121
28. Suurtarbijate gaasiaktsiisi soodustus ATKEAS §66 lg majandus 0,5 0,6 0,8
103
29. Aktsiisiga maksustamata biokütuse edastatud kogus ATKEAS §19 lg majandus 0,7 0,8 0,9
14 p22
15
Tabel 10. Valitsussektori kulud valitsemisfunktsioonide (COFOG) lõikes (% SKPst)
2011- 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028
21
1. Üldised valitsussektori teenused 1 3,9 3,7 4,4 4,8 4,5 4,4 4,3 4,1
2. Riigikaitse 2 2,0 2,2 2,9 3,4 3,1 3,0 3,0 3,0
3. Avalik kord ja julgeolek 3 1,9 1,8 1,8 1,8 1,8 1,7 1,6 1,6
4. Majandus 4 4,6 4,7 5,2 5,0 4,6 4,2 3,6 3,2
5. Keskkonnakaitse 5 0,6 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,4 0,4
6. Elamu- ja kommunaalmajandus 6 0,5 0,5 0,5 0,5 0,4 0,4 0,4 0,4
7. Tervishoid 7 5,6 6,0 6,6 7,0 7,0 7,2 7,3 7,4
8. Vaba aeg, kultuur ja religioon 8 2,0 1,9 1,9 1,9 1,8 1,7 1,6 1,6
9. Haridus 9 6,0 5,8 6,3 6,5 6,5 6,4 6,3 6,2
10. Sotsiaalne kaitse 10 12,6 12,7 13,6 14,2 14,4 14,3 14,3 14,4
11. Valitsussektori kulud kokku TE 39,7 39,8 43,5 45,5 44,6 43,8 42,9 42,4
Allikad: Ee sti Stat istik aamet, Rahandusmin isteerium.
Tabel 11. Kulueesmärgist eemaldatavad kulud
2023 2023 2024 2025 2026 2027 2028
mln € % % % % % %
SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst
1. Välisvahendite kulu, mis on EL tuludega 529 1,4 1,8 1,7 1,5 1,3 1,0
kaetud
1a. sh investeeringud, mis on EL 269 0,7 1,0 1,2 1,3 0,8 0,5
tuludega kaetud
2. Töötuskindlustuse kulu, mis tuleneb 0 0 0 0 0 0 0
majandustsüklist
3. Valitsussektori tulusid muutvad 118 0,3 0,6 1,5 -0,2 0,7 -0,1
valikulised meetmed (discretionary
measures)*
4. Seadusest tulenevad muudatused 0 0 0 0 0 0 0
valitsussektori tuludes, mis on seotud
kuluvajaduse kasvuga
* Arvestat ud meetmed on: valitsuse kulumeetmete mõju maksulaekumisele; täiendavate lt dividendidelt laekuv
tulumak s; tulumak sumuudat used (mak suvaba tulu muudatused, regulaar selt j aotatava kasumi maksusoo dustus,
pensionide maksuvaba tulu t õus, mahaarvamiste muudat used); käibemaksumuudatused; aktsiisimuudatused;
sotsiaalmaksumuudatuse d; uued maksud; ning muudatused mittemak sulistes t uludes. V älj a on toodud muutus võrr eldes
eelmise aastaga.
Allikas: R ahandusmin isteerium.
16
2.4 TULU- JA KULUMEETMED
Uue valitsuskoalitsiooni üheks eesmärgiks on Tulude suurendamine ning kulude vähendamine
eelarvepuudujäägi vähendamine, mille vähendab kokkuvõttes ka võlakoormust ning seeläbi
saavutamiseks on juba vastuvõetud mitmeid vähenevad ka intressikulud.
maksumuudatusi, mis sisalduvad käesoleva aasta
Arvestades kevadist majandusprognoosi ja riigi
riigieelarves. Möödunud sügisel heaks kiidetud riigi
eelarvestrateegia meetmeid, kujuneks järgmise
eelarvestrateegias aastateks 2024-2027 võttis
aastata struktuurseks puudujäägiks 0,5 protsenti
Vabariigi Valitsus eesmärgiks rakendada veel
SKPst, mis on seatud eelarveeesmärgist 0,4
ulatuslikke riigi rahanduse seisu parandavaid
protsenti väiksem. Seega on valitsusel meetmeid
meetmeid alates 2025. aastast. Kuna paljusid neist
rakendades pooleprotsendiline ehk 167 miljoni euro
ei ole veel jõutud seadustada, siis ei sisaldunud need
suurune puhver. Allolevas tabelis on see jagatud
vastvalminud Rahandusministeeriumi kevadise
võrdselt tulude ja kulude vahel, kuna praeguseks
majandusprognoosi põhistsenaariumis, küll aga
hetkeks ei ole teada selle puhvri täpsem kasutus.
arvestatakse nendega Vabariigi Valitsuse poolt
Sarnane olukord tekib ka 2026. ja 2028. aastal, kuid
seatud eelarveeesmärkide täitmisel. Suuremad
2027. aastal tuleb lisaks seni väljakuulutatud
tulumeetmed on mootorsõidukimaksu, magustatud
meetmetele parandada eelarvepositsiooni
jookide maksu ja riigikaitsemaksu kehtestamine
täiendavalt 38 miljoni euro võrra. Konkreetsed
ning keskkonnatasude, trahvide ja riigilõivude
sammud aastate 2025-2028. puudujäägi eesmärgiga
tõstmine. Lisaks on valitsus otsustanud defitsiidi
vastavusse viimiseks otsustatakse riigi
vähendamiseks viia läbi eelarverevisjoni, mis
eelarvestrateegias selle aasta sügisel.
vähendab kulusid planeeritavalt alates 2025. aastast.
Tabel 12. Stabiilsusprogrammi meetmed, % SKPst
2025 2026 2027 2028
Keskkonnatasud 0,18 0,19 0,18 0,17
Mootorsõidukimaks 0,48 0,51 0,53 0,55
Laiapindse julgeoleku maks 1,04 1,03 1,06 1,08
Magustatud jookide maks 0,06 0,06 0,06 0,05
Fikseeritud maksuvaba tulu määra rakendamine vanaduspensionile 0,05 0,11 0,15 0,19
Taastuvenergiatasu reform 0,15 0,14 0,13 0,13
Sotsiaalmaksu erijuhtumite reform 0,28 0,30 0,30 0,30
Trahvimäärade tõstmine 0,04 0,04 0,04 0,03
Riigilõivude tõstmine 0,03 0,03 0,02 0,02
Maksuhalduri töö tõhustamine 0,02 0,02 0,02 0,02
Puhver eelarveeesmärgi saavutamiseks -0,20 -0,16 0,04 -0,09
Muud tulud 0,05 0,06 0,07 0,08
Tulumeetmed kokku 2,18 2,30 2,60 2,54
Kulude kokkuhoid 0,31 0,40 0,53 0,50
Töötushüvitise ja töötutoetuse süsteemi muutmine -0,03 0,04 0,04 0,04
Intressikulude vähenemine 0,10 0,20 0,30 0,40
Puhver eelarveeesmärgi saavutamiseks -0,20 -0,16 0,04 -0,09
Kulumeetmed kokku 0,19 0,48 0,91 0,85
Meetmed kokku 2,36 2,78 3,50 3,39
Allikas: R ahandusmin isteerium
17
Tabel 13. Eelarvepoliitiliste otsuste mõju valitsussektori tuludele ja kuludele
2024 2023 2024 2025 2026 2027 2028
mln eurot % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst
Valitsussektori tulude 16 486,3 40,1 42,0 41,5 41,6 41,5 41,5
prognoos
Tulupoliitilised 2,18 2,30 2,60 2,54
meetmeid
Kulupoliitilised 0,19 0,48 0,91 0,85
meetmeid
Valitsussektori kulude 17 849,4 43,5 45,5 44,5 43,8 42,9 42,4
prognoos
Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet
otsustatud kaitsekulud olid arvestatud
Alumises tabelis (Tabel 14) on toodud Rahandusministeeriumi 2024. aasta kevadises
Rahandusministeeriumi 2024. aasta kevadise majandusprognoosis.
prognoosi kohased tulud ja kulud ning ülal tabelis
(Tabel 13) tulu- ja kulupoliitiliste meetmete maht Stabiilsusprogrammi meetmete tulemusel
käesolevas stabiilsusprogrammis toodud eesmärkide vähenevad võrreldes kevadprognoosiga
täitmiseks. Kulupoiitiliste meetmete korral on valitsussektori kulud aastatel 2025–2028 kokku 1,32
arvesse võetud tabelis 13 netomõju ehk miljardit eurot, samas kui valitsussektori tulud
kulumeetmega seotud tulude ja kulude vahe. suurenevad samal perioodil 4,07 miljardit eurot.
Stabiilsusprogrammi meetmetena käsitletakse (Tabel 13) Märksa suurem panus planeeritava
valdavalt riigi eelarvestrateegia 2024-2027 eelarvetrajektoori saavutamisel on tulupoliitilistel
meetmeid planeeritava trajektoori saavutamiseks. meetmetel, mille aastase mahu osakaal SKPs püsib
Eelarvestrateegia meetmeid käsitletakse osaliselt, jätkuvalt üle 2%, samas kui kulumeetmete aastase
kuna automaatselt seadustest tulenevad kohustused mahu osatähtsus SKPs jääb väiksemaks kui 1%.
ning juba eelnevalt Vabariigi Valitsuse poolt
Tabel 14. Rahandusministeeriumi 2024. aasta kevadise prognoosi tulud ja kulud eelarvepoliitilisi otsuseid
arvestamata
2024 2023 2024 2025 2026 2027 2028
mln eurot % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst
Valitsussektori tulude 16 486,3 40,1 42,0 39,2 39,1 38,6 38,7
prognoos
Valitsussektori kulude 17 849,4 43,5 45,5 44,5 44,0 43,5 42,9
prognoos
Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet.
18
Tabel 15. Peamised maksumuudatused 2024. ja 2025. aastal
Jõustumine Mõju 2024 Mõju 2025
Mln eurot % SKPst Mln eurot % SKPst
KOKKU 298,5 0,75 66,7 0,16
II pensionisamba maksed alates 01.01.2024 -18,2 -0,04
2025 2, 4 või 6% palgast
Füüsilise isiku tulumaksu 01.01.2024 32,2 0,08
soodustuste kaotamine
(eluasemelaenu intressid, abikaasa
maksuvaba tulu, täiendav
maksuvaba tulu laste eest)
Üldine maksuvaba tulu kõigile 700€ 01.01.2025 -556,5 -1,32
(v.a vanaduspensioniealised)
Füüsilise isiku tulumaksu määr 01.01.2025 163,7 0,38
22%
Juriidilise isiku tulumaksu määr 01.01.2025 39,1 0,10 80,0 0,19
22%
Krediidiasutuste avansilise 01.01.2025 22,5 0,05
tulumaksu määra tõstmine 14%lt
18%le
Tubakatoodete aktsiisimäärade 01.01.2024; 5,3 0,01 12,8 0,03
tõstmine 5% 01.01.2025
Alkohoolsete jookide 01.01.2024; 0,0 0,00 24,1 0,05
aktsiisimäärade tõstmine 5% 01.01.2025
Kütuse- ja elektriaktsiisimäärade 01.05.2024 12,6 0,03 35,8 0,09
astmeline tõstmine 4 aasta jooksul
alates 2024. aasta maist
Makseteenuse pakkujate kohustus 01.01.2024 5,0 0,01 5,0 0,01
esitada kvartaalselt piiriüleste
maksete andmed makse saajate
lõikes
Käibemaksu standardmäära tõus 01.01.2024 230,0 0,58 249,0 0,59
20%-lt 22%-le
Majutusele 13%-se 01.01.2025 7,0 0,02
käibemaksumäära kehtestamine
(seniselt 9%-lt)
Ajakirjandusväljaannetele 9%se 01.01.2025 2,3 0,01
vähendatud maksumäära (seniselt
5%-lt) kehtestamine
Hasartmängumaksu 01.01.2024 6,5 0,02 7,0 0,02
maksumäärade tõusud
* Tekkepõhine mõj u võrrelde s selle ga, k ui kehtik s 3 1.12.2 02 3 määr ad/olukord.
Allikas: R ahandusmin isteerium
19
2.5 VALITSUSSEKTORI FINANTSEERIMINE
Riigi rahavoog on kogu stabiilsusprogrammi emiteeritud 10-aastase võlakirja mahu
perioodi vältel negatiivne. Valitsussektori suurendamine. Negatiivse rahavoo survel suureneb
netopositsioon ehk võla ja reservide taseme vahe käesoleval aastal võlatase nominaalselt ja
suureneb tänavu 4,5 protsendipunkti võrra (vt võlakoormus tõuseb 22,6%ni SKPst. Võlakoormus
Joonis 1) ning halveneb negatiivse rahavoo survel suureneb järk-järgult 2026. aastani ning seejärel
ka kahel järgneval aastal. Käesolev prognoos hakkab 2027. aastast alates vähenema, taandudes
arvestab juba vastu võetud aga ka riigieelarve prognoosiperioodi lõpul 25%le SKPst.
strateegias planeeritud maksumuudatuste mõju ning
Samuti on (vt Tabel 16) välja toodud keskvalitsuse
samuti eelarvepuudujäägi keskpika perioodi
tasemel konsolideeritud võlg nii kodumaise kui ka
eesmärki. Prognoosi kohaselt on sel aastal
välisvõla osas, arvestades tehingud, mis on seotud
riigieelarve positsioon nominaalses puudujäägis
valitsemissektori allsektoritega (sh kohustuste
ning ka rahavoog kokku negatiivne. Lisaks
muutused). Riigikassa poolt võetud võlakohustused
riigieelarve positsioonile võetakse arvesse ka teisi
olid tänavu märtsi lõpu seisuga kokku 6,9 miljardit
tegureid, näiteks finantseerimistehingud, mille tõttu
eurot, millest 5,1 mld (74%) moodustasid
on rahavoog riigieelarve teenindamisest kokku
emiteeritud lühi- ja pikaajalised võlakirjad ning
negatiivne. Põhiliselt tuleneb negatiivne rahavoog
ülejäänud 1,8 mld (26%) võetud laenud. Käesoleval
riigieelarve defitsiidi ning riigikassa poolt
aastal on kavas kasutada lisaks pikaajalisele
tagasimakstavast võlast (vt Joonis 2).
võlakirjaemissioonile ka lühiajaliste võlakirjade (T-
Riigieelarve negatiivset rahavoogu aastatel 2024– billid, ECP-d) vahendeid.
2028 rahastatakse lühi- ja pikaajaliste
Kohalike omavalitsuste võlatase samuti kasvab
võlakirjaemissioonide ning uute laenude abil.
järgnevatel aastatel seoses vajadusega finantseerida
Joonis 1. Valitsussektori likviidsed varad, negatiivset rahavoogu. Võlakohustused kasvavad
võlakoormus ja netopositsioon (% SKPst) prognoosiperioodi lõpuks üle 1,53 miljardi euro,
kuid stabiliseeruvad 2027. aastast 3,2% juurde SKP-
(% SKPst)
14 9,3% st. See on aga viimase viie aasta keskmisest
10 7,3 7,2 6,7
suhtarvust (2,9%) veidi kõrgem.
Reservid
6
2
-2 Sotsiaalkindlustusfondid ehk Töötukassa ja
-6 Tervisekassa Eesti võlakoormusesse ei panusta.
-10 -10,2%
-14 -14,7 -18,3
-18 Joonis 2. Riigikassa võla tagasimaksed
Võlg
-22
-26 -19,6%
-30 -24,9-26,2 -25,0 700
'13 '14 '15 '16 '17 '18 '19 '20 '21 '22 '23 '24 '25 '26 '27 '28 600
Reservid Võlg Netovarad(+)/-võlg(-) 500
400
723,0
Allikad: Rahandusmin isteerium, Ee sti Statistik aamet 300 589,0
200
Eesti valitsussektori võlg suurenes 2023. aastal
100
nominaalselt (+716 mln), kui ka osakaaluna SKPst 139,4
1,1 protsendipunkti võrra. Nii riigi kui ka kohalike 0
'21 '22 '23 '24 '25 '26 '27 '28
omavalitsuste võlakoormus kasvas eelmisel aastal
Võla tagasimaksed (mln eur)
(vt Tabel 16). Põhiline osa võla kasvust kaeti
riigikassa poolt möödunud aastal võetud täiendavate
võlakohustustega, sealhulgas laen (EIB’lt), Allika s: Rahan dusmin istee riu m
lühiajalised võlakirjad (T-billid) ja 2022.aastal
Riik hoiab prognoosiperioodi jooksul vajalikku õigeaegset täitmist. Likviidsuspuhver põhineb
likviidsuspuhvrit, et tagada riigi kohustuste arvutatud likviidsuse sihttasemel, mis võimaldab
20
riigi väljamaksete teostamise maksutulude Stabiliseerimisreserv säilib ning seda investeeritakse
vähenemise tingimustes vähemalt kuue kuu tulususe tõstmise eesmärgil edaspidi mõnevõrra
ulatuses. Kogu laenatud raha on paigutatud kõrgema riskiga. Stabiliseerimisreservi tulusus oli
likviidsusreservi. Riigikassa võla moodustavad pärast 2022.aasta rahaturu negatiivse intressimäära
rahvusvahelistelt finantsinstitutsioonidelt (NIB, EIB keskkonda taas plusspoolel 2023. aastal ehk
ja teised) saadud laenuvahendid ning samuti nii +3,84%. Seisuga 31.03.2024 on
lühiajalised kui ka pikaajalised stabiliseerimisreservi vahendeid 442 mln eurot
võlakirjaemissioonid.
Likviidsusreservi kasutatakse riigi igapäevase
Prognoosi kohaselt vähenevad käesoleval aastal rahavoo juhtimiseks ja selle maht muutub
keskvalitsuse ja samuti ka kohalike omavalitsuste samuti igapäevaselt. Likviidsusreserv hõlmab
finantsreservid. Riigi toel püsivad arvestuslikult riigi, Tervisekassa, Töötukassa,
sotsiaalkindlustusfondide (Tervisekassa, mõningate sihtasutuste ja teiste juriidiliste isikute
Töötukassa) reservid stabiilsel tasemel. (nt Pensionikeskus) raha. Seega hõlmab
arvestuslikult likviidsusreserv enamat kui ainult
Järgnevatel aastatel on ette näha valitsussektori keskvalitsuse likviidseid vahendeid. Seisuga
finantsreservide taseme püsimist 7% juures 31.03.2024 oli riigi likviidsusreservis 3 039 mln
SKPst. Riigieelarve negatiivset rahavoogu
eurot. Reservi paigutused on tehtud võlakirjadesse
rahastatakse esmalt likviidsusreservi arvelt, mille
ja hoiustesse. Likviidsusreservi 2023. aasta tulusus
hulgas on juba eelnevalt kaasatud võlavahendid.
oli 3,11%.
Prognoosiperioodi lõpus ehk 2028. aastal
moodustavad valitsussektori finantsreservid 6,7% Käesoleval aastal vähendab likviidsusreservi
SKPst. taset rahavooline puudujääk, mille täitmiseks
kaasatakse prognoosi kohaselt täiendavaid
2023. aasta lõpus ulatusid keskvalitsuse
vahendeid kokku 1, 96 mld ulatuses. Võla
finantsreservid 3,52 mld euroni ehk 9,3%ni SKPst.
kaasamist alustati jaanuaris pikaajalise 10-aastase
Arvestuse kohaselt koosnevad keskvalitsuse
tähtajaga võlakirjaemissiooniga 1 miljard eurot, mis
reservid nii Riigikassa hallatavatest reservidest (sh
katab suurema osa 2024. aasta riigikassa rahavoost
stabiliseerimisreserv ning likviidsusreserv ilma
tulenevatest vajadustest. Olenevalt vajadusest
sotsiaalkindlustusfondideta) kui ka muude asutuste
kasutab riigikassa likviidsuse juhtimiseks ka
likviidsetest vahenditest.
edaspidi nii laene kui lühi- ja pikaajaliste
Stabiliseerimisreserv on finantsreserv võlakirjade emissioone. Riigikassa võla kaalutud
kriisiolukordadeks, mida kasutatakse näiteks keskmine intressimäär oli 2023. aastal 2,85%, mis
finantskriisides, eriolukordades ja tõuseb rahaturu intressimäärade mõjul sel aastal
üldmajanduslike riskide vähendamiseks. prognoosi kohaselt 3,8%-ni.
Tabel 16. Valitsussektori võlakoormuse muutus 2023. aastal
31. detsember 2022 31. detsember 2023 Muutus
mln eurot % SKPst mln eurot % SKPst % SKPst
Valitsussektor 6 657,4 18,5 7 373,5 19,6 1,1
Kodumaine võlg 1770,8 4,9 1721,1 4,6 -0,3
Välisvõlg 4 886,6 13,6 5 652,4 15,0 1,4
Keskvalitsus[1] 6813,6 18,9 7531,3 20,0 1,1
Kodumaine võlg 2 194,0 6,1 2 182,7 5,8 -0,3
Välisvõlg 4619,6 12,8 5348,6 14,2 1,4
Kohalikud
988,4 3,6 1 140,5 3,7 0,1
omavalitsused
Kodumaine võlg 721,4 2,6 836,7 2,7 0,1
Välisvõlg 267,0 1,0 303,8 1,0 0,0
Sotsiaalkindlustusfondid 0 0 0 0 0
Kodumaine võlg 0 0 0 0 0
Välisvõlg 0 0 0 0 0
21
[1]
Keskvalitsuse taseme l konsolideeritud n umber.
Allikas: R ahandusmin isteerium, Ee sti Statistik aamet.
Tabel 17. Valitsussektori võlakoormus 2022–2028 (% SKPst)
2023 2024* 2025* 2026* 2027* 2028*
1. Võlg kokku 19,6 22,6 24,9 26,2 26,0 25,0
2. Muutus võlakoormuses 1,1 3,0 2,3 1,3 -0,2 -1,0
Panused võlakoormuse muutusesse: (2=3-4+5+6)3
3. Nominaalse SKP kasvu panus -0,8 -0,8 -1,2 -1,2 -1,2 -1,2
4. Primaarne eelarvetasakaal -3,0 -2,7 -2,2 -1,4 -0,6 -0,1
5. Intressimaksed** 0,3 0,8 0,8 0,8 0,8 0,7
6. Võlakoormuse muutuse ja eelarvepositsiooni vaheline -1,5 0,3 0,5 0,3 -0,5 -0,6
erinevus (stock-flow adjustment, SFA)
Valitsussektori võla hinnanguline intressimäär (%) 2,0 4,4 3,6 3,2 3,3 3,0
Muud asjakohased näitajad
7. Likviidsed finantsvarad 9,3 7,8 7,3 7,2 7,1 6,7
8. Võla amortisatsioon alates eelmise aasta lõpust 4 1,9 1,5 0,3 0,4 0,4 0,4
9. Netovõlg (9=1-7) 10,2 14,7 17,6 19,0 18,9 18,3
10. Välisvaluutas nomineeritud võla osakaal (%) 0 0 0 0 0 0
11. Keskmine aegumistähtaeg5 (aastat) 6,3 6,3 6,3 6,3 6,3 6,3
* - prognoos
** - prognoosiperioodi 2024 - 2028 arvestuslik intressik ulu ilma FI SIM -ta (ingl F inancial Intermediation Services
Indirectly Measured) .
Allikas: R ahand usmin isteerium, Stat ist ikaamet.
Tabel 18. Valitsussektori likviidsed finantsvarad 2022–2028 (mln eurot, % SKPst)
2011-2021
2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028
keskmine
Finantsvarad kokku
2 103 4 003 3 521 3 077 3 055 3 150 3 243 3 238
(mln eurot)
sh keskvalitsus 1 031 2 515 1 910 1 508 1 662 1 951 2 297 2 296
kohalikud
249 371 337 299 264 252 236 215
omavalitsused
822 1 117 1 274 1 271 1 129 947 710 727
sotsiaalkindlustusfondid
Finantsvarad kokku (%
9,2 11,1 9,3 7,8 7,3 7,2 7,1 6,7
SKPst)
sh keskvalitsus 4,5 7,0 5,1 3,8 4,0 4,5 5,0 4,8
kohalikud omavalitsused 1,0 1,0 0,9 0,8 0,6 0,6 0,5 0,4
sotsiaalkindlustusfondid 3,6 3,1 3,4 3,2 2,7 2,2 1,5 1,5
*valitsussektori tasandil konsolideeritud
3
Mõnel aastal ümardamisest tulenevalt võrdus ei kehti.
4
Keskvalitsus ilma sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikuteta.
5
Keskvalitsus ilma sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikuteta.
22
3 SENSITIIVSUSANALÜÜS JA VÕRDLUS EELMISE
PROGRAMMIGA
3.1 RISKISTSENAARIUM
Riskistsenaariumi koostamise eesmärgiks on näidata Joonis 3. Majanduskasv, kevadine riskistsenaarium
majandusarengu alternatiivseid võimalusi ning (%)
nende mõju riigieelarvele. Riskistsenaarium on
4
koostatud n.ö poliitikamuudatusteta stsenaariumina
ehk kevadprognoosi baasprognoosiga võrdluses, 2
mille puhul ei ole arvestanud sügisese riigieelarve
strateegia meetmete potentsiaalselt jahutava mõjuga 0
majandusarengule. Siiski võib riskide hindamisel
kasutada kevadprognoosis toodud erinevust -2
baastsenaariumiga võrreldes.
-4
Kevadprognoosi riskistsenaarium '23 '24 '25 '26
Riskistsenaarium Baasprognoos
Nii 2022. kui ka 2023. aasta majandustulemused
RES stsenaarium
olid üllatavalt head, mistõttu vaatamata majanduse
reaalsele langusele puudus ettevõtetel vajadus
oluliselt töötajate arvu kärpida. Aeglustuva
inflatsiooni tõttu on käivete kasv oluliselt Riskistsenaariumis suurem eelarvepuudujääk
aeglustunud ning alates eelmise aasta keskpaigast Riskistsenaariumi tulude ja kulude prognoos
on järk-järgult erasektoris süvenenud nii töötajate tugineb makromajanduse vastavale prognoosile ja
arvu langus kui ka keskmise töötasu kasv. näeb ette valitsussektori eelarvepositsiooni
Väliskeskkonnast tulenevaid riske võib praegu halvenemist 0,7% võrra SKPst sel aastal. Käesoleva
pidada tasakaalustatuks. Kuigi meie peamiste aasta suurem puudujääk baasstsenaariumiga
ekspordipartnerite kasvuväljavaated ei ole ülemäära võrreldes tuleneb eelkõige maksutulude väiksemast
head, on globaalselt rohkem optimismi märgata. laekumisest, mis mõjutab kõiki valitsussektori
Riskistsenaariumis oleme arvestanud suuremate tasandeid. Ka järgnevate aastate majanduskasv on
konkurentsivõime probleemidega ning sellest riskistsenaariumi kohaselt baasstsenaariumist
tuleneva süveneva tööpuudusega. Riskistsenaariumi madalam, mis kasvatab puudujääki järgmistel
kohaselt käesoleval aastal majandus kasvule ei aastatel 1,4% ja 1,0% võrra SKPst. Struktuurne
pöördu, vaid ekspordi langus püsib sisuliselt aasta eelarvepuudujääk suureneb riskistsenaariumis sel
lõpuni ning kriisist taastumine saab olema aastal üksnes 0,1% võrra ja järgmisel aastal 0,3%
vaevalisem. Seetõttu langeb püsivhindades SKP võrra SKPst. Nominaalse puudujäägi suurenemist
2024. aastal 1,3% võrra ning kasvab 2025. aastal tasandab põhistse- naariumiga võrreldes sügavam
ligi protsendipunkti võrra aeglasemalt, kui ootame toodangulõhe.
baasprognoosis. Eksporditulude languse jätkumine Riskistsenaariumi kohaselt suureneb netovõlg kuni
toob kaasa tööjõukulude edasise kärpimise 3,3 protsendipunkti võrra. Baasstsenaariumist
vajaduse, mistõttu võib tööpuudus tipneda 2024. negatiivsem keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste
aastalõpus 9% juures ning palgakasv aeglustub. eelarvepositsioon suurendavad riskistsenaariumis
Stsenaariumi kohaselt on jooksevhindades ehk nende valitsussektori tasandite võla taset. Seega
eurodes mõõdetud majanduse maht aastatel 2024-25 valitsussektori võlakoormus suureneb täiendava
baasprognoosist 1,1-1,2 miljardi euro võrra finantseerimisvajaduse tõttu riskistsenaariumis kuni
väiksem. 2,5% võrra. Halvenenud sotsiaalkindlustusfondide
eelarvepositsiooni tõttu vähenevad valitsussektori
reservid kuni 0,8 protsendipunkti võrra.
23
Tabel 19. Riskistsenaarium
Riskistsenaarium Erinevus baasprognoosist ehk
poliitikamuudatusteta
stsenaariumist
% 2023 2024 2025 2026 2024 2025 2026
1. SKP jooksevhindades 37,7 38,6 40,5 42,6 -0,6 -1,1 -1,2
2. SKP reaalkasv -3,0 -1,3 2,4 2,9 -1,3 -0,9 0,1
3. SKP nominaalkasv 4,6 2,3 5,0 5,2 -1,8 -1,2 0,1
4. THI 9,2 3,2 2,2 2,0 -0,2 -0,3 -0,1
5. Sisenõudluse reaalkasv -2,9 0,0 3,4 2,9 -0,5 -0,5 0,3
6. Ekspordi reaalkasv -6,9 -3,7 1,8 3,0 -3,0 -1,1 -0,2
7. Tööhõive kasv 2,5 -1,6 -0,3 1,1 -1,3 -0,8 1,1
8. Palga nominaalkasv 11,5 5,1 3,9 4,7 -0,9 -1,2 -0,3
9. Valitsussektori eelarvepositsioon -1279 -1617 -2711 -2514 -254 -492 -368
(mln eurot)
9a Keskvalitsus -1289 -1290 -2142 -2076 -120 -238 -176
9b Sotsiaalkindlustusfondid 181 -104 -328 -314 -100 -186 -131
9c Kohalikud omavalitsused -170 -224 -241 -124 -34 -68 -61
10. Valitsussektori eelarvepositsioon -3,4 -4,2 -6,7 -5,9 -0,7 -1,4 -1,0
(% SKPst)
10a Keskvalitsus -3,4 -3,3 -5,3 -4,9 -0,4 -0,7 -0,5
10b Sotsiaalkindlustusfondid 0,5 -0,3 -0,8 -0,7 -0,3 -0,5 -0,3
10c Kohalikud omavalitsused -0,5 -0,6 -0,6 -0,3 -0,1 -0,2 -0,1
Allikas: R ahandusmin isteerium, Stat ist ikaamet.
3.2 INTRESSIMÄÄRADE SENSITIIVSUSANALÜÜS
Eesti riigil tuleb oma tegevuste rahastamiseks ning riigi rahanduse sensitiivsust (haavatavust)
jätkuvalt laenata nii kodumaistest kui ka välistest kõikuvate intressimäärade korral. Juhul, kui
vahenditest. Intressimäärade tõus ja seeläbi valitsussektorile kohaldatud intressimäärad
intressikulude suurenemine avaldab otsest ning tõusevad vahemikus 2024–2028 100 baaspunkti
negatiivset mõju eelarvetasakaalule. Samuti avaldab võrra aastas (vt Tabel 20), on otsemõju eelarvele
intressimäärade kasv ka ebasoodsat mõju 84 mln eurot (0,2 % SKPst) esimesel ning
investeeringutele ning tarbimisele. Seega on oluline prognoosiperioodi viimasel aastal on kumulatiivne
hinnata läbi sensitiivsusanalüüsi ka Eesti majanduse intressikulu kokku 520 mln eurot (1,1% SKPst).
Tabel 20. Intressimäärade tõusu mõju
Intressimäärade tõusu mõju 2024 2025 2026 2027 2028
100 baaspunkti võrra (1 %)
Intressikulude erinevus 84 99 109 113 115
võrreldes
baasstsenaariumiga, mln
Intressikulu erinevus 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2
baasstsenaariumist, % SKP
24
3.3 VÕRDLUS EELMISE PROGRAMMIGA
Nii eelmise aasta suvise kui tegelikult ka Valitsussektori eelarvepositsioon kujunes
aastataguse prognoosi koostamisel olid ilmnemas möödunud aastal oodatust paremaks peamiselt tänu
mõned märgid majanduslanguse lõppemisest, mis paremale maksulaekumisele ning väiksematele
praeguse seisuga osutusid ennatlikeks, kuna reaalne tegevus- ja sotsiaalkuludele eelmise
SKP jätkas kvartaalses arvestuses langust kogu stabiilsusprogrammi prognoosiga võrreldes. Sel ja
2023. aasta jooksul. järgnevatel aastatel on valitsus seadnud eesmärgiks
hoida struktuurse eelarvepuudujäägi ühe protsendi
Tegelik 2023. aasta majanduslangus oli
tasemel SKPst. Eelmine stabiilsusprogramm lähtus
prognoositust sügavam. See oli põhjustatud
aga parlamendivalimiste tõttu poliitikamuudatusteta
tööstussektori ekspordi ja ehituse langusest ehk
stsenaariumist ehk 2023. aasta Rahandusminis-
meie peamiste eksporditurgude kehvemast
teeriumi kevadisest majandusprognoosist kuna uus
olustikust. Tõenäoliselt võib ekspordi ebaedu taga
valitsus ei olnud jõudnud oma eelarvepoliitilisi
olla ka konkurentsivõime nõrkus, kuid ettevõtted ei
eesmärke veel kinnitada. St ei arvestatud valitsuse
ole väga muret avaldanud liigkiire palgakasvu üle.
mahukate plaanidega riigi rahanduslikku olukorda
Teenuste sektori puhul täitus baasprognoosi ootus.
parandada. Seetõttu oli eelmise stabiislusprogrammi
Tööturu seis on viimastel aegadel üllatanud
struktuurne defitsiit oluliselt suurem käesolevast
positiivselt ning nii hõive, tööpuuduse kui ka
dokumendist.
palgakasvu puhul oli 2023. aasta isegi 2023. aasta
suvises prognoosis oodatust parem. Kuigi osaliselt 2023. aasta valitsussektori võlakoormus osutus
on tööturu suhteliselt hea olukorra taga Stabiilsusprogramm 2023 prognoosis oodatust 0,6%
valitsussektori täiendavad kuluotsused, on võrra SKPst madalamaks peamiselt tänu väiksemale
ettevõtted püüdnud töötajate arvu võimalikult vähe eelarvepuudujäägile, mistõttu ka laenuvajadus
kärpida, mis võib tähendada, et vaatamata nõrgale vähenes. Samuti langeb oodatav võlakoormus
konjunktuurile siiski nähakse kasvulootust ning paranenud nominaalse eelarvepositsiooni toel nii
soovitakse olla uueks kasvutsükliks valmis. käesoleval kui ka järgnevatel aastatel, võrreldes
eelmise stabiilsusprogrammi prognoosiga.
Tabel 21. Võrdlus Stabiilsusprogramm 2023 prognoosiga
2023 2024* 2025* 2026* 2027* 2028*
SKP reaalkasv (%)
Eelmine versioon -1,5 3,0 2,5 2,3 2,0 -
Praegune uuendus -3,0 0,0 2,0 2,7 2,4 2,5
Erinevus -1,5 -3,0 -0,5 0,4 0,4 -
SKP nominaalkasv (%)
Eelmine versioon 6,0 5,7 4,7 4,2 4,1 -
Praegune uuendus 4,6 4,1 5,4 4,9 4,6 4,8
Erinevus -1,3 -1,6 0,8 0,7 0,5 -
Harmoneeritud tarbijahinnaindeks (THHI) (%)
Eelmine versioon 9,3 3,1 2,2 1,4 2,0 -
Praegune uuendus 9,1 3,6 2,7 2,3 2,2 2,1
Erinevus -0,2 0,5 0,5 0,9 0,2 -
Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon (% SKPst)
Eelmine versioon -2,0 -2,6 -3,0 -3,9 -4,0 -
Praegune uuendus -1,3 -1,0 -0,9 -1,0 -1,0 -1,0
Erinevus 0,7 1,6 2,1 2,9 3,0 -
Valitsussektori võlg (% SKPst)
Eelmine versioon 20,2 23,6 27,1 30,4 33,0 -
Praegune uuendus 19,6 22,6 24,9 26,2 26,0 25,0
Erinevus -0,6 -1,0 -2,2 -4,2 -7,0 -
Allikas: Rahandusministeerium.
25
4 EELARVEPOLIITIKA JÄTKUSUUTLIKKUS
4.1 PIKAAJALINE JÄTKUSUUTLIKKUS
Järgneva analüüsi eesmärk on lisaks tavapärasele Nominaalne palgakasv on väheneva hõive ja
ühe- ja nelja-aastasele finantsperspektiivile näidata madala tööpuuduse tingimustes kiire, kasvades
praeguse poliitikakujunduse mõju pikas järgmise 15 aasta jooksul keskmiselt 4,6% aastas.
perspektiivis. Perioodi lõpuks aeglustub nominaalne palgakasv
3,3%-ni aastas. Tarbijahinnad kasvavad pikas
Riigirahanduse prognoosi aluseks on Eesti perspektiivis vastavalt Euroopa Keskpanga
makromajanduse prognoos, milles on kasutatud: inflatsioonieesmärgile 2% aastas, tänu millele on
Rahvastikuprognoosi EUROPOP2023, mille oodata inimeste ostujõu võrdlemisi stabiilset kasvu.
järgi rahvastik vananeb märkimisväärselt, kuid Demograafilistest trendidest on suurimaks
väheneb üsna tagasihoidlikult – aastal 2070 on väljakutseks üha kiiremini vananev ühiskond.
eestlasi 1,31 miljonit, hõive väheneb ligi 66 000 Kui täna on iga pensioniealise inimese kohta Eestis
inimese võrra; 3 tööealist inimest, siis aastaks 2070 on iga
Euroopa Liidu majanduspoliitika komitee pensioniealise inimese kohta 2 tööealist inimest.
(Economic Policy Committee) poolt kokku Vananev rahvastik seab olulise surve alla nii
lepitud, kogu ELi kohta ühtsetel alustel loodud, tervishoiu- kui ka pensionisüsteemi.
makromajanduslikke eelduseid eelarvepoliitika Märgatavat mõju omab ka sündimuse dünaamika.
pikaajalise jätkusuutlikkuse hindamiseks; Järgmised 10 aastat on oodata sündimuse
Ageing Report 2024 projektsioone Eesti kohta; märgatavat vähenemist, kuid seejärel toimub
järgneva 10 aasta jooksul jälle sündimuse ajutine
Järgneva 15 aasta jooksul on oodata reaalset tõus. Sellised tipud ja madalpunktid mõjutavad
majanduskasvu keskmiselt ligi 2%. olulisel määral peretoetuste ja muude lastega seotud
Majanduskasvu ootus on langeva trendiga, mis teenuste pakkumise planeerimist.
alaneb aastaks 2055 1,3%-ni, misjärel toimub
rahvastikudünaamikast tulenev kasvu Riigi tulude prognoosis on eeldatud:
stabiliseerumine 1,4%-1,5% ümber. Tööviljakuse tänase poliitika jätkumist maksusüsteemis (sh
kasvutempo aeglustub terve perioodi jooksul. töötuskindlustusmakses);
SKP elaniku kohta kasvab kiiremini kui kogu riigi
SKP, mis tähendab, et Eestis jaguneb järjest muude tulude (trahvid, majandustegevus,
suurenev rikkus vähemate inimeste vahel ja finantstulu jm) seotust üldise majandusarenguga
tervikuna inimeste elujärg Eestis paraneb. (keskmine palk, nominaalne SKP, THI,
rahvastik);
Hõivatute arv on rahvastiku vähenemise ja
vananemise tõttu langustrendis, vähenedes 2035. välisvahendite ühtlast vähenemist vastavalt
aastaks 2,2% võrra. Aastaks 2070 on oodata jõukuse kasvule – prognoosiperioodi lõpus saab
hõivatute arvu vähenemist ligi 9,6% võrra ehk Eestist netopanustaja.
Eestis töötab 66 tuhat inimest vähem kui täna.
Hõive vähenemine peatub vaadeldava perioodi Riigi kulude prognoosis on eeldatud:
lõpus ning pöördub väiksele kasvule alates 2065. kulude (eraldiste, toetuste, hüvitiste, tööjõu- ja
aastast. Tööpuudus stabiliseerub lähiaastatel ning majandamiskulude ning muude kulude) seotust
jääb kogu vaadeldava perioodi jooksul oma üldise majandusarenguga ning rahvastiku
loomuliku taseme ehk 6,2% lähedale. Prognoosis on muutusega;
eeldatud tänaste tööturustruktuuride jätkumist ning
ei ole arvestatud võimalike töövormide muutustega. investeeringute kasv on seotud vähenevate
Jagamismajanduse laiem levik ning uute võimaluste välisvahenditega, mistõttu osakaaluna SKP-st
tekkimine võib avaldada positiivset mõju hõivele, need vähenevad;
kuid üldine trend on siiski hõivatute arvu oluline
Ravikulude prognoos on koostatud Praxise
vähenemine.
ravikindlustuse prognoosimudeliga, milles on
26
eeldatud ravimi ühikuhinna kasvu keskmiselt SKPst. Aastane intressikulu nii suure
keskmise palgakasvu tempos. laenukoormuse teenindamiseks on ligi 5% SKPst.
Siinkohal on lihtsustatult eeldatud keskmiseks
Prognoosi põhitulemusena saab välja tuua, et kuni
intressimääraks 3%, mis on pigem alahinnatud,
2035. aastani toimub valitsussektori kuna laenukoormuse tõustes ei ole tõenäoline riigil
primaartasakaalu marginaalne paranemine kuni sellise intressimääraga laenu saada. Võttes arvesse
-3,1%ni SKPst. Alates 2035. aastast hakkavad
ka intressikulu, jõuab valitsussektori nominaalne
eelnevalt välja toodud demograafilised trendid oma
puudujääk perioodi lõpuks 8%ni SKPst.
mõju avaldama. Üha suuremat survet põhjustab
vanemealiste osakaalu kasv, mis tõstab oluliselt Stabiilsusprogrammi stsenaariumi kohaselt, mis
tervisesüsteemi kulusid. Valitsussektori arvestab kõikide eelmisel sügisel heakskiidetud
primaartasakaalu halvenemine kestab kuni 2057. eelarvestrateegia otsustega, jõuab riigirahanduse
aastani, jõudes -3,5%ni SKPst. Perioodi lõpus jätkusuutlikus oluliselt paremale trajektoorile.
jõuab primaartasakaal -3,3%ni. Nominaalne positsioon paraneb 2035. aastaks -
0,4%ni SKPst. Perioodi lõpuks eelarvepuudujääk
Stabiilselt puudujäägis olev eelarve kasvatab kiiresti
mõnevõrra siiski süveneb. Võlakoormus
võlakoormust, mis jõuab perioodi lõpuks 160%ni
stabiliseerub 22% SKPst juures.
Joonis 4. Valitsussektori positsiooni prognoos ja võlakoormus aastani 2070
0,0% 180%
-1,0% 160%
-2,0% 140%
VS positsioon, % SKPst
Võlakoormus, % SKPst
-3,0% 120%
-4,0% 100%
-5,0% 80%
-6,0% 60%
-7,0% 40%
-8,0% 20%
-9,0% 0%
Primaartasakaal (Kevadprognoosi stsenaarium)
Nominaalne positsioon (Kevadprognoosi stsenaarium)
Nominaalne positsioon (Stabiilsusprogrammi stsenaarium)
Võlakoormus (Kevadprognoosi stsenaarium), parem skaala
Võlakoormus (Stabiilsusprogrammi stsenaarium), parem skaala
27
4.2 TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED
Valitsussektori potentsiaalsete kohustuste hulka garantii), kuid nende mahtu on oluline jälgida riigi
loetakse kohustusi, mille tegelik realiseerumine rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse hindamisel.
sõltub mõnest tulevikus selguvast asjaolust. Seisuga 31.12.2023 on garanteeritud laenud ja
Potentsiaalseid kohustusi ei liideta valitsussektori potentsiaalsed kohustused kokku 2,89 miljardit
võlakoormusele (v.a EFSFi laenudele antud eurot, mis on 7,7% SKP-st.
Tabel 22. Tingimuslikud kohustused
% SKP-st 2023 2024
Tingimuslikud 7,7% 7,4%
kohustused
sh seotud 7,6% 7,3%
finantssektoriga
28
Lisa 1. LISATABELID
Tabel 23. Taastekava (RRF) - Toetused
Taastekava (RRF) - Toetused
Tulu RRF toetustest (% SKPst)
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
RRF toetused, mis sisalduvad tuluprojektsioonides 0 0,006 0,367 0,326 0,815 0,565 0,158
Sularaha väljamaksed RRFst EL poolt 0 0,404 0 0,681 0,315 0,593 0,458
RRF toetustest finantseeritud kulu (% SKPst)
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
Hüvitised töötajatele D.1
Vahetarbimine P.2
Sotsiaalmaksed D.62+D.632
Intressikulu D.41
Subsiidiumid, D.3
Ülekanded D.7
JOOKSVAD KULUTUSED KOKKU 0 0,004 0,017 0,034 0,118 0,090 0,019
Kapitali kogumahutus P.51g 0 0,000 0,026 0,045 0,265 0,123 0,028
Kapitalisiirded D.9 0 0,002 0,047 0,247 0,432 0,352 0,111
KOGU KAPITALIKULU 0 0,002 0,073 0,292 0,697 0,475 0,139
RRF toetustest finantseeritud muud kulud (% SKPst)
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
Maksutulu vähenemine
Muud kulud, mis mõjutavad tulusid
Finantseerimistehingud 0,278
29
Tabel 24. Taastekava (RRF) - Laenud
Taastekava (RRF) - Laenud
RRF laenudega seotud rahavoo projektsioon programmis (% SKPst)
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
RRF laenude väljamakse EL poolt - - - - - - -
RRF laenude tagasimaksed ELle - - - - - - -
RRF laenudest finantseeritud kulu (% SKPst)
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
Hüvitised töötajatele D.1 - - - - - - -
Vahetarbimine P.2 - - - - - - -
Sotsiaalmaksed D.62+D.632 - - - - - - -
Intressikulu D.41 - - - - - - -
Subsiidiumid, D.3 - - - - - - -
Ülekanded D.7 - - - - - - -
JOOKSVAD KULUTUSED KOKKU - - - - - - -
Kapitali kogumahutus P.51g - - - - - - -
Kapitalisiirded D.9 - - - - - - -
KOGU KAPITALIKULU - - - - - - -
RRF laenudest finantseeritud muud kulud (% SKPst)
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
Maksutulu vähenemine - - - - - - -
Muud kulud, mis mõjutavad tulusid - - - - - - -
Finantseerimistehingud - - - - - - -
30
1
https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/fiskaalpoliitika-ja-majandus/rahandusministeeriumi-
majandusprognoos
2
Valitsemisfunktsioonid: 1. üldised valitsussektori tegevused; 2. riigikaitse; 3. avalik kord ja julgeolek;
4. majandus; 5. keskkonnakaitse; 6. elamu- ja kommunaalmajandus; 7. tervishoid; 8. vaba aeg, kultuur ja
religioon; 9. haridus; 10. sotsiaalne kaitse.
31