Kohtuistungite helisalvestamise ja digitaalse protokolli vormistamise kord

MINISTRI MÄÄRUSE EELNÕU MINISTRI MÄÄRUS Kohtuistungite helisalvestamise ja digitaalse protokolli vormistamise kord 2 1 3 Määrus kehtestatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 156 lõike 2, § 160 lõike 6 ja § 160 lõike 2 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 51 lõike 2, § 61 ja § 311 lõike 8 alusel. § 1. Kohtuistungite helisalvestamise tingimused ja kord (1) Kohtuistung helisalvestatakse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse poolt kohtu arvutitesse paigaldatud helisalvestamiseks ettenähtud tarkvaraga. Helisalvestise failide kuulamiseks kohtus kasutatakse samuti Registrite ja Infosüsteemide Keskuse poolt kohtu arvutitesse paigaldatud selleks ettenähtud tarkvara. (2) Helisalvestise kuulamise tarkvara peab võimaldama kuulamisel valida soovitavat markeeritud helisalvestise osa. (3) Kohtuistung helisalvestatakse algusest peale, peatades salvestamise kohtuistungi vaheajal ja jätkates salvestamist samas failis kohtuistungi jätkudes. Kui kohtuistungit jätkatakse muul päeval, alustatakse helisalvestamist uues failis. (4) Kohtuametnik korraldab kohtuistungi helisalvestamisel helisalvestise markeerimise selliselt, et markeeritud oleksid kõik kohtuistungi olulised osad, järgides seejuures kohtuniku antavaid juhiseid. (5) Helisalvestise parandamine ei ole lubatud. (6) Helisalvestise fail salvestatakse kohtumaja võrgukettale selleks ettenähtud kausta. Kohtuasja numbris asendatakse sidekriips alakriipsuga. Helisalvestise fail registreeritakse kohtute infosüsteemis viivitamata pärast kohtuistungi protokolli allkirjastamist. (7) Osaliselt või täielikult kinniseks kuulutatud kohtuistungi helisalvestise fail salvestatakse menetlustoimingu teinud kohtuametniku personaalsele võrgukettale. Pärast helisalvestise faili registreerimist kohtute infosüsteemis tuleb see personaalselt võrgukettalt kustutada. § 2. Helisalvestise faili vorming ja nimi (1) Helisalvestise fail salvestatakse vormingus, mis võimaldab eristada helisalvestise markeeritud osi ja valida neid kuulamiseks ning tagab markeeringute säilimise. (2) Helisalvestise fail salvestatakse nimega, mille moodustab: kohtuistungi toimumise kuupäev, sõna „istung“, kohtuasja number. Kohtuasja numbris asendatakse sidekriips alakriipsuga. § 3. Digitaalse protokolli vormistamise kord (1) Helisalvestatava kohtuistungi protokoll vormistatakse digitaalselt selliselt, et markeeritud helisalvestis ja kohtuistungi protokoll seotakse üheks dokumendiks ning see salvestatakse PDF- formaadis. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil vormistatud protokolli päisesse lisatakse märge kohtuistungi helisalvestamise kohta ja helisalvestise faili nimi. § 4. Helisalvestise säilitamine ja hävitamine Kohtuistungi helisalvestist säilitatakse sama kaua kui kohtuistungi protokolli ja see hävitatakse koos kohtuistungi protokolliga. Kohtuistungi helisalvestis hävitatakse selle kustutamisega. § 5. Helisalvestise menetlusosalistele kättesaadavaks tegemine (1) Helisalvestis tehakse menetlusosalistele kättesaadavaks e-toimiku süsteemi vahendusel. Helisalvestise kuulamiseks vajalik tarkvara on kättesaadav kohtute veebilehel ja avaliku e-toimiku veebilehel. (2) Helisalvestise võib menetlusosalise taotlusel väljastada ka elektrooniliselt, saates selle menetlusosalise elektronposti aadressil. Enne helisalvestise elektroonilist edastamist tuleb helisalvestise fail kokku pakkida. (3) Menetlusosalise taotlusel võimaldab kohus osaliselt või täielikult kinniseks kuulutatud kohtuistungi helisalvestise kuulamist kohtu avalikult kasutatava arvuti vahendusel. (4) Asja menetleva kohtuniku loal võib osaliselt või täielikult kinniseks kuulutatud kohtuistungi helisalvestise teha menetlusosalisele kättesaadavaks ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud viisil. Helisalvestise elektroonilisel edastamisel tuleb helifail vajadusel krüpteerida ID-kaarti kasutades või muul sellesarnasel turvalisel viisil. § 6. Määruse kehtetuks tunnistamine Justiitsministri 5. septembri 2011. a määrus nr 45 „Kohtuistungite helisalvestamise kord“ tunnistatakse kehtetuks. Urmas Reinsalu Minister Norman Aas Kantsler 2 (2)  Justiitsministri määruse „Kohtuistungite helisalvestamise ja digitaalse protokolli vormistamise kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määruse eelnõuga kehtestatakse kohtuistungite helisalvestamise ja digitaalse protokolli vormistamise kord. Samasisuline kord on praegu kehtestatud justiitsministri 5. septembri 2011. a määrusega nr 45 „Kohtuistungite helisalvestamise kord“. Kehtiv kord reguleerib üksnes üldmenetluses toimuva kriminaalasja kohtuistungi helisalvestamist. Helisalvestamine eelnimetatud asjades on I ja II astme kohtutes kohustuslik juba alates 01.01.2012. Ka TsMS § 52 lg 1 sätestab võimaluse tsiviilasja kohtuistung või muu menetlustoiming helisalvestada, kuid kehtestatud ei ole rakendusakti, mis sätestaks helisalvestamise täpsemad tingimused ja korra. Määramata on ka helisalvestise alusel kohtuistungi protokolli vormistamisele esitatavad nõuded. Volitusnorm vastava rakendusakti kehtestamiseks tuleneb TsMS § 51 lg-st 2. Seega samasugune kord tuleb kehtestada ka tsiviil- ja halduskohtumenetluses toimuva kohtuistungi helisalvestamiseks. Eelnõuga kehtestatav kord reguleerib üksnes kohturuumides toimuvat kohtuistungi helisalvestamist selleks ettenähtud tarkvaraga. Lisaks kriminaalasju arutavatele I ja II astme kohtutele helisalvestavad kohtuistungeid vaatamata rakendusakti puudumisele alates 2014. aastast ka Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium. Kohtutelt saadud tagasisidest on selgunud, et kohtuistungite helisalvestamine ja selle abil kohtuistungite protokolli koostamise praktika on kohtuti väga erinev. Nii näiteks on selgunud, et kriminaalasjades ei koostata kohtuistungi protokolli helisalvestamise abil selliselt, nagu kasutatav helisalvestamise tarkvara seda võimaldab, vaid praktiseeritakse helisalvestiste sõnasõnalist ümberkirjutamist. Selline praktika on kohtuid äärmiselt koormav ega täida oma peamist eesmärki muuta helisalvestamise abil kohtu töökorraldus efektiivsemaks. Kehtivad menetlusseadustikud võimaldavad kokkuvõtliku sõnastusena talletada kohtuistungi arutamise tingimused ja käigu. Kohtuistungite helisalvestamine loob eeldused kokkuvõtlikke protokollide laiemaks kasutamiseks. Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium helisalvestavad ja protokollivad kohtuistungeid kokkuvõtlikult selliselt, nagu kohtu kasutuses olevad tehnilised vahendid seda võimaldavad. See on mõjunud nende töökorraldusele positiivselt, sellega on rahul nii kohtu personal, kui ka menetlusosalised. Seega on kehtiv kohtuistungite helisalvestamise kord ebapiisavalt reguleeritud ja vajab põhimõtteliste rakendusprobleemide kõrvaldamiseks ja praktika ühtlustamiseks uue määruse kehtestamist. Lisaks on kehtiv kord mõnevõrra iganenud ning vajab muude tehniliste ja korralduslike täpsustuste ning paranduste tegemist. Määrust täiendatakse ka digitaalse protokolli vormistamise sätetega. Eelnimetatust tulenevalt kehtestatakse määrus uue terviktekstina. Kuna määruse rakendamine toob kaasa töökorralduse muudatusi kohtutes, on enne määruse jõustumist need kohtutega läbi arutatud. Eelnõu mõjutab eelkõige neid I ja II astme kohtuid, kus kohtuistungeid veel ei helisalvestata. Määrusega tunnistatakse kehtetuks justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 45 „Kohtuistungite helisalvestamise kord“ redaktsioon avaldamismärkega RT I, 25.04.2013, 2. Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud justiitshalduspoliitika osakonna kohtute talituse nõunik Kairit Kirsipuu (e-post [email protected], tel 680 3109). Eelnõu on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik (e-post [email protected], tel 620 8270). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga kehtestatakse üldised nõuded kohtuistungite helisalvestamisele, helisalvestise säilitamisele ja hävitamisele ning helisalvestise abil kohtuistungi protokolli vormistamisele. Üksikasjalikum kohtuistungi salvestamise, helisalvestise kuulamise ja protokolli vormistamise kord ja juhised kohtuametnikele nähakse ette eraldi kasutusjuhendis. Protsessi korraldamise üksikasjad ei vaja määrusega reguleerimist. Paragrahvid 1 ja 2. Eelnõu paragrahvidega 1 ja 2 kehtestatakse kohtuistungite helisalvestamise üldine kord. Paragrahvi 1 lõigetega 1 ja 2 nähakse ette, et kohtuistung helisalvestatakse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse poolt kohtute arvutitesse paigaldatud helisalvestamiseks ettenähtud tarkvaraga (Liberty Court 1 Recorder tarkvara ). Tegemist on Kanada tarkvarafirma High Criteria Inc poolt välja töötatud spetsiaalse programmiga kohtuistungite helisalvestamiseks ja kuulamiseks. Nimetatud programm võimaldab istungisekretäril helisalvestamisega samal ajal MS Wordis istungit protokollides lisada protokollitava teksti juurde ajamärked (markeerida), samad ajamärked helifailile kanda ning seejärel protokollitud tekst ja istungi helifail omavahel ajaliselt seostada. Selliselt protokolli markeerides ja helifailiga sidudes on edaspidi võimalik protokolli lugedes kuulata samal ajal ka helisalvestist soovitud kohast. Tarkvara võimaldab kohtunikul istungi ajal jälgida, mida istungisekretär ajamärke juurde lisab, ning vajaduse korral anda juhiseid. Samuti on võimalik salvestatut kohtusaalis menetlusosalistele kohe taas-esitada. Paragrahvi 1 lõike 3 kohaselt helisalvestatakse kohtuistung algusest peale, peatades salvestamise kohtuistungi vaheajal. Salvestamist tuleb jätkata samas failis kohtuistungi jätkudes. Kui kohtuistung jätkub muul päeval, siis tuleb alustada kohtuistungi salvestamist uues failis, kuna tegemist on sisuliselt uue kohtuistungiga. Paragrahvi 1 lõike 4 kohaselt tuleb helisalvestis markeerida selliselt, et fikseeritud oleksid kõik kohtuistungi olulised osad. Markeerimine käesoleva määruse tähenduses on kellaajaliste märgete lisamine protokolli. Ajamärge lisatakse protokolli iga soovitud sõnavõtu algusesse ja seda kuvatakse kujul 26.05.2017 10:53:16. Ajamärkele järgnev tekst kuni järgmise ajamärkeni seostatakse ajamärke algusajaga salvestisel. See tähendab omakorda seda, et selliste ajamärgete abil on jälgitav kohtuistungi käik helisalvestisel – kohtu korraldused, menetlusosaliste avaldused, küsimused, sõnavõtud jne. markeerimisel tuleks kellaaja juurde märkida sõnavõtva isiku nimi ja sõnavõtu lühikokkuvõte, et hiljem protokolli lugedes oleks võimalik lihtsalt tuvastada, kes mis teemal sõna võttis. Helisalvestise markeerimisel on võimlik ajamärke juurde lisada täpselt nii palju infot, kui kohus soovib. Nõuded, millele peab vastama kohtuistungi protokolli kirjalik osa, tulenevad menetlusseadustikest ning neid määruses ei reguleerita. Kui kohtuistungi protokollib istungisekretär või muu kohtu kodukorra järgi selleks pädev kohtuametnik, tuleb protokollimisel järgida eelkõige kohtuniku antavaid juhiseid. Eelnõu paragrahvi 1 lõikega 5 sätestatakse keeld helisalvestist parandada. Selleks, et hiljem oleks võimalik eristada helisalvestise markeeritud osi ja valida neid kuulamiseks ning tagada markeeringute säilimine muutmata kujul, tuleb helifail salvestada selleks ettenähtud vormingus ning protokolliga siduda. Selliselt on võimalik alati kontrollida, kas protokolli ja helifaili ajamärked omavahel kattuvad. Täpsem helisalvestamise kord on kirjeldatud helisalvestamise programmi kasutusjuhendis ning selle kehtestamine määruse tasandil ei ole vajalik. Sarnaselt praeguse korraga nähakse ka uues korras (§ 1 lõiked 6 ja 7) ette, et kõik helifailid tuleb salvestada keskses failiserveris (võrgukettal) asuvasse kohtumaja nime kandvasse kausta, millele pääsevad ligi vaid süsteemi kasutajaks registreeritud vastava kohtu teenistujad. Helisalvestised salvestatakse kesksesse failiserverisse säilimise huvides, kuna varukoopia tehakse vaid võrguketastel olevatest failidest. Hiljemalt kohtuistungile järgneval tööpäeval tuleb helisalvestise fail registreerida ja 1 http://www.libertyrecording.com/LCR_main.htm üles laadida ka kohtute infosüsteemi. Osaliselt või täielikult kinniseks kuulutatud kohtuistungi helisalvestise fail tuleb salvestada menetlustoimingu teinud kohtuametniku personaalsele võrgukettale, kuna sellel olevad dokumendid on kättesaadavad vaid kasutajale endale. Kui kohtuistungi helifail on registreeritud ja üles laetud kohtute infosüsteemi, tuleb see personaalselt võrgukettalt kustutada. Kohtute infosüsteemis on kinniseks kuulutatud kohtuistungi andmetele, sh helisalvestisele juurdepääs üksnes isikutel/gruppidel, kes tohivad antud kohtuasja näha. Paragrahv 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 51 lg 2 sätestab, et digitaalsele protokollile ja selle kohta esitatud vastuväidete vormistamisele ning protokolli allkirjastamisele esitatavad tehnilised nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kehtivas korras ei ole digitaalse protokolli vormistamisega seonduvat reguleeritud. Eelnõu paragrahviga 3 määratakse helisalvestatava kohtuistungi protokolli vormistamise üldised nõuded. Lõige 1 näeb ette, et kohtuistungil ajamärgetega markeeritud protokoll tuleb protokolli lõplikuks vormistamiseks siduda helifailiga ning salvestada see PDF-formaadis. Ajamärgetega varustatud protokolli ja helifaili sidumise tulemusena tekivad sisukorrapunktid ka helifailile. See tähendab, et protokollis vastaval ajamärkel klõpsates liigub programm automaatselt helifailil valitud ajahetke peale ning helifaili kuulamine huvipakkuvast kohast on võimalik. PDF-formaadis salvestamise nõue on lisatud eelkõige seetõttu, et seda faili saab avada ja kuulata enamikus laialt levinud arvutites ning helifaili kuulamiseks ei pea menetlusosaline oma arvutisse alla laadima eraldi tarkvara. Lõikega 2 määratakse, et protokolli päisesse tuleb lisada märge kohtuistungi helisalvestamise kohta ja helisalvestise faili nimi. See on vajalik eelkõige selleks, et nii kohtuametnik kui ka menetlusosaline saaksid helisalvestise ja protokolli hiljem omavahel kokku viia. Eelnõuga ei reguleerita digitaalse protokolli kohta esitatud vastuväidete vormistamisele ja protokolli allkirjastamisele esitatavaid tehnilisi nõudeid, kuigi TsMS § 51 lg 2 ministrile selleks volituse annab. Protokolli allkirjastamise ja sellele vastuväite esitamise kord on reguleeritud menetlusseadustikega. Käesoleval hetkel puudub vajadus seda korda määrusega täpsemalt reguleerida või täiendavaid tehnilisi nõudeid nendele toimingutele kehtestada. Paragrahv 4 reguleerib helisalvestise säilitamist ja hävitamist. Uus kord ei reguleeri helisalvestise säilitamist ja hävitamist praegusest korrast erinevalt. Kohtuistungi helisalvestist säilitatakse sama kaua kui kohtuistungi protokolli ja see hävitatakse koos kohtuistungi protokolliga. Kohtuistungi helisalvestis on kohtuistungi protokolli lahutamatu lisa ning käsitletav menetlusdokumendina. Nõuded toimiku arhiveerimisele ja menetlusdokumentide säilitamistähtajad on kehtestatud justiitsministri 22. detsembri 2005. a määrusega nr 57 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“. Paragrahv 5 reguleerib helisalvestise menetlusosalistele kättesaadavaks tegemist. Ka selles küsimuses ei muutu uus kord praegusega võrreldes oluliselt. Helisalvestisega saab menetlusosaline tutvuda samas korras kui muude menetlusdokumentidega. Eelkõige on selleks võimalik kasutada avalikku e-toimikut, mille kaudu teeb kohus menetlusosalistele kättesaadavaks kõik menetlusdokumendid. Avaliku e-toimiku kaudu kohtuistungi helisalvestisega tutvumise eelduseks on ID-kaardi või mobiil-ID olemasolu. Kui isikul puudub arvuti ja interneti kasutamise võimalus, on tal võimalik helisalvestisega tutvuda kohtu kantseleis kohtu avalikult kasutatava arvuti vahendusel. Helisalvestise faili võib kohus saata ka elektrooniliselt isiku elektronposti aadressil. Senisega võrreldes on mõnevõrra paindlikumalt reguleeritud osaliselt või täielikult kinniseks kuulutatud kohtuistungi helisalvestise kättesaadavaks tegemine. Senise korra järgi võis kinniseks kuulutatud kohtuistungi helisalvestisega tutvuda üksnes kohtus kohtu avalikult kasutatava arvuti vahendusel. Uus kord võimaldab ka sellistes kohtuasjades helisalvestise koopia teha menetlusosalisele kättesaadavaks kas e-toimiku kaudu või edastada helisalvestise faili koopia elektronposti teel, kuid seda vaid asja menetleva kohtuniku loal ja vajaduse korral krüpteeritult. Paragrahv 6. Praegu kehtiv määrus tunnistatakse kehtetuks. Uus määrus jõustub üldises korras. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrusel ei ole vahetut puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud 4.1. Kaasnev mõju: muudatused kohtuistungi protokolli ja helisalvestisega tutvumise korras 4.1.1. Sihtrühm Muudatus avaldab eelkõige mõju tsiviil- ja haldusasju lahendavate kohtunike (I ja II astmes kokku hinnanguliselt 109) ja istungisekretäride (hinnanguliselt 109 ametnikku) töökorraldusele ja kohtuistungi helisalvestisega tutvuda soovivatele isikutele. Võrreldes kõigi tööealiste elanike arvuga Eestis (2015. aastal 631 000) on mõjutatud sihtrühm väike. 4.1.2. Mõju ulatus Kohtuistungi salvestist ei ole vaja menetlusosalistele eraldi tutvustada. Menetlusosalistel on kohtuistungi helisalvestisega võimalik juba praegu tutvuda avaliku e-toimiku kaudu ning kõnesoleva eelnõuga selles midagi ei muudeta. Kriminaalasjades tehakse kohtuistungite helisalvestisi e-toimiku kaudu menetlusosalistele kättesaadavaks juba alates 1.01.2012 ning Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi haldusasjades alates 2014. aastast. Eelkõige puudutab muudatus neid menetlusosalisi ja nende esindajaid, kes ei ole kohtuistungite helisalvestistega veel kokku puutunud. Kohtutes koostatakse enamik menetlusdokumentidest PDF-formaadis. Samas formaadis tuleb käesoleva määruse järgi vormistada ka helisalvestatavate kohtuistungite protokollid. Seega tutvub menetlusosaline kohtuistungi helisalvestisega kui tavalise PDF-formaadis koostatud dokumendiga, millel on üks lisafunktsioon (helisalvestise kuulamine) juures. Salvestise kuulamiseks ei pea menetlusosaline tegema muud, kui vajutama protokollis soovitud ajamärkele. Seega ei muutu protokolliga tutvumine elektroonilisi kanaleid kasutades keerulisemaks, kuid vajab võib-olla vähest harjumisaega. Kui protokoll ei ole vormistatud PDF-formaadis, siis saab helisalvestise kuulamiseks vajaliku tarkvara ise enda arvutisse alla laadida, see on vabalt ja tasuta kättesaadav. Sellekohane info on menetlusosalisele kättesaadav nii kohtute kui ka avaliku e-toimiku veebilehel. Isikule, kes ei soovi või ei oska internetti kasutada, võimaldatakse salvestist kuulata kohtu kantseleis samas korras, nagu saab tutvuda toimikuga. 4.1.3. Mõju avaldumise sagedus Muudatus mõjutab ainult neid menetlusosalisi ja isikuid, kes ei soovi või ei oska arvutit (internetti) kasutada. Neile võimaldatakse salvestist kuulata samas korras, nagu kohtu kantseleis saab tutvuda toimikuga. Nende isikute osakaal kõikidest menetlusosalistest on alla 5 protsendi. 4.1.4. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk Eelnõuga ei kaasne ebasoovitavat mõju kohtuistungi helisalvestise ja protokolliga tutvumise korrale. Kaasnev mõju on pigem positiivne, kuna helisalvestamise abil muutub kohtuistungite protokollimine lihtsamaks ja täpsemaks. Kohtutes, kus istungite helisalvestamist kasutatakse, on menetlusosaliste tagasiside olnud just positiivne. 4.2. Kaasnev mõju: kohtute töökorralduse muudatus 4.2.1. Sihtrühm Muudatus avaldab eelkõige mõju tsiviilasju lahendavate maa- ja ringkonnakohtute kohtunikele, Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu haldusasju lahendavatele kohtunikele (hinnanguliselt 109) ja nende kohtute ametnikele (hinnanguliselt 109). Võrreldes kõigi tööealiste elanike arvuga Eestis (2015. aastal 631 000) on mõjutatud sihtrühm väike. 4.2.2. Mõju ulatus Mõju ulatus on keskmine, kuna muudatusega kaasneb vajadus oma töökorraldust mõnevõrra ümber kujundada. Samas kohtuistungite helisalvestamist juba rakendavate kohtute näitel võib öelda, et töö ümberkorraldamisega ei kaasne märkimisväärseid kohanemisraskusi. Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi kogemusele tuginedes on töökorralduse muudatuse sisseviimiseks vaja koolitada üks-kaks isikut igast kohtust, kes seejärel juhendavad ametnikke kohtus kohapeal ning pakuvad vajaduse korral tuge. Põhjalikku koolitamist ega pikemat harjumisperioodi istungite helisalvestamisega alustamiseks vaja ei ole. Töökorralduse muudatuste tegemiseks saab ära kasutada teiste kohtute kogemust. 4.2.3. Mõju avaldumise sagedus Mõju esinemise sagedus on väike, kuna määrusega ei kehtestata kohustuslikku kohtuistungite helisalvestamisele ülemineku nõuet. Kohtud saavad töökorralduse muudatusi teha järk-järgult. 4.2.4. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk Ebasoovitava mõju risk on väike. Ebasoovitavad on võimalikud tehnilised ebakõlad infosüsteemides või helisalvestusseadmetes, mis ei võimalda kohtuistungeid helisalvestada. Muudatuse mõju on pigem positiivne, kuna kohtuistungite protokollimine muutub helisalvestamise abil Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi kogemuse näitel lihtsamaks ja kiiremaks. Istungite helisalvestamine säästab oluliselt istungisekretäride tööaega. Protokolli ettevalmistamisele enne istungit ning kontrollimisele pärast istungit kulub aega minimaalselt. Eriti ajamahukate kohtuistungite puhul säästab see oluliselt ka kohtunike ja kohtumenetluse poolte tööaega, kuna aeg, mis kulub poolte sõnavõttude ja tunnistajate või ekspertide ütluste protokollimisele, väheneb märkimisväärselt. Menetlusosalistel puudub vajadus protokolli kohta parandusettepanekuid ja vastuväiteid esitada. Ka võiks kohtuistungite helisalvestamine eelduslikult vähendada menetluslikele asjaoludele tuginevate apellatsioonide ja protokollide kohta vastuväidete esitamise mahtu, kuna kohtuistungil toimunu fikseeritakse helisalvestamise abil väga täpselt. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega eeldatavaid tulusid riigieelarvesse ei laeku. Helisalvestamiseks vajalike seadmetega on varustatud enamik kohtuid. Helisalvestusseadmed on täielikult puudu Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas ja osaliselt Tartu Halduskohtus ning üksikutes kohtusaalides eri kohtutes. Olemasolevad helisalvestusseadmed tuleb tõenäoliselt välja vahetada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas. Puuduolevate helisalvestusseadmete hankimiseks on taotletud 2018. aasta riigieelarvest täiendavaid rahalisi vahendeid ning selleks vajamineva summa eraldamine on kinnitatud. Ülejäänud kohtutes tehnilisi takistusi kohtuistungite helisalvestamiseks ei ole. Määruse rakendamiseks tuleb koolitada kohtute vanemametnikke, kes seejärel saavad korraldada koolitust ja juhendamist kohtus kohapeal. Helisalvestamise rakendamise toetamiseks saab ära kasutada ka helisalvestamist juba praktiseerivate kohtute kogemust. Määrusega ei kehtestata kohustuslikku kohtuistungite helisalvestamisele ülemineku aega. Kohtud saavad vastavalt tehnilisele valmisolekule ja ametnike ettevalmistusele üleminekut sujuvalt planeerida. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Kuna määrusega ei kehtestata kohustuslikku kohtuistungi helisalvestamisele ülemineku aega, puudub vajadus määruse jõustumiseks kindlast kuupäevast alates. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu ei esitata kooskõlastamiseks EIS-i, kuna määrus puudutab I ja II astme kohtute kui ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste sisemist töökorraldust. Eelnõu ja seletuskiri saadeti 21. aprillil 2017 arvamuse avaldamiseks kõikidele kohtutele. 31. mail 2017 tutvustati Riigikohtule kohtuistungite helisalvestamist ja selle abil digitaalse protokolli vormistamise tööprotsessi. Kohtute esindajad on olnud kaasatud planeeritud muudatuste kavandamisse. Eelnõu kohta esitasid arvamuse Riigikohus, Tartu Ringkonnakohus, Tartu Maakohus, Tartu Halduskohus ja Harju Maakohus. Kohtute arvamused ja nendega arvestamise ülevaade on toodud seletuskirja lisas. Marko Aavik Asekantsler  LISA Arvamuste tabel justiitsministri määruse „Kohtuistungite helisalvestamise ja digitaalse protokolli vormistamise kord“ eelnõu juurde. Esitaja/märkuse sisu Arvestatud/mitte arvestatud Riigikohus (tsiviilkolleegium) 1) Seniste arvutikirjas koostatavate protokollide Mitte arvestatud asendamist helisalvestistega ei toetata ning Eelnõuga ei kaasne arvutikirjas koostatavate arvutikirjas protokollide koostamist (senisel protokollide asendamist helisalvestistega ega kujul) tuleb jätkata. Põhjuseks on eelkõige kirjalikest protokollidest loobumist. Eelnõu asjaolu, et istungite senisel kujul eesmärk on kehtestada eelkõige üldised nõuded protokollimisest loobumisel tekiks Riigikohtul kohtuistungi helisalvestamisele ning digitaalsele kassatsioon- ja määruskaebuste lahendamisel protokollile, mis koostatakse helisalvestamise abil. vajadus kuulata mahukaid helisalvestisi, Eelnõu kohaselt kirjalik protokoll koostatakse ikka, millega vaieldamatult kaasneb oluline kuid see peaks olema kokkuvõtlikum. Kehtivad täiendav ajakulu. menetlusseadustikud võimaldavad kokkuvõtliku sõnastusena talletada kohtuistungi arutamise tingimused ja käigu. Mis see kokkuvõtlikkuse aste on, jääb iga kohtuniku enda otsustada. Määrus kuidagi ei välista ja programm tehniliselt ka ei takista pikema teksti talletamist protokollis. Ajamärgetega markeeritud protokolli on võimalik täiendada ja toimetada ka pärast istungit. Protokoll ei pea valmima ilmtingimata reaalajas kohtuistungil. Kui mõne kohtuistungi osa puhul (kriminaalmenetluses eelkõige ristküsitlus) on stenografeerimine seaduse kohaselt või muust asjaolust tingituna vajalik, siis nii määrus kui programm seda ka võimaldavad. Kui kohtuistung helisalvestatakse, tuleks kohtuistungi protokoll vormistada eelnõu §-s 3 sätestatud vorminõudeid järgides, sest nii on tagatud protokolli ja helisalvestise kasutamine ühes dokumendis ja kasutajatele kõige mugavamal viisil. Nõuded, millele peab vastama kohtuistungi protokolli kirjalik osa, tulenevad menetlusseadustikest, ning neid määruses ei reguleerita. Eelnõuga kavandatud muudatusi ja helisalvestamise kaasabil vormistatavat digitaalset protokolli tutvustati Riigikohtule 31.05.2017. Usume, et antud selgitused olid piisavad mõistmaks valikut käesoleva määruse eelnõuga tööd jätkata. Riigikohus (kriminaalkolleegium) 2) Mitmed seletuskirjas toodud aspektid ei Arvestatud osaliselt kajastu määruses. Samas on tõdetud, et Määrust ja seletuskirja korrigeeritud. eelnõu kehtestab üldised nõuded, Üksikasjalikuma korra all on silmas peetud üksikasjalikum kord saab olema juhises. eelkõige helisalvestamise programmi Mõelda tuleks sellise juhise õigusliku olemuse kasutusjuhendit kohtuametnikele, kus (siduvuse) peale. kirjeldatakse täpsemad töövõtted, kuidas programmi kasutada, et kohtuistung helisalvestada ja digitaalne protokoll vormistada eelnõus sätestatud viisil. Kohtud, kes helisalvestamist rakendavad, on välja töötanud oma juhise. Julgustame kohtuid tegema juhise kirjapanemisel koostööd, et kindlustada selliste  digitaalsete protokollide ettevalmistamine, mis vastab kõikide kohtuastmete kohtunike vajadustele ja ootustele. 3) 3.1. Seletuskirjas on lause: „Paragrahvi 1 lg 3 Arvestatud osaliselt kohaselt kohtuistung helisalvestatakse 3.1. Eelnõud vastavalt korrigeeritud. algusest peale, peatades salvestamise 3.2. Kuna iga protokoll tuleb allkirjastada ja kohtuistungi vaheajal. Salvestamist tuleb erinevatel päevadel koostatud protokollide jätkata samas failis kohtuistungi jätkudes. Kui allkirjastamise kuupäevad võivad erineda, siis ei kohtuistung jätkub järgmisel päeval, siis tuleb ole nende ühes failis esitamine võimalik. alustada kohtuistungi salvestamist uues failis, Dokumenti saab allkirjastada vaid ühe korra. Kui kuna tegemist on sisuliselt uue kahe istungi vahele jääb pikem aeg, siis on vaja kohtuistungiga.“ Eelnõu § 1 lg 3 seda mõtet pooltele protokoll vahepeal kättesaadavaks teha, selgelt ei väljenda. mida ei saa teha ühe failiga ja allkirjastamata 3.2. Ettepanek kaaluda mõtet, kas salvestis ja kujul. protokoll ei peaks kajastama kõiki istungipäevi 3.3. Reanumbrite lisamist kohustuslikuna ei jooksvalt samas failis, mis võiks vähendada poolda. Kohtuametnike koolitamisel võib aga infosüsteemi laetud failide arvu ja hõlbustaks juhtida sellele tähelepanu ja soovitada tekstisisest töötlust. reanumbrite lisamist. Samuti saab sellise 3.3. Lisaks võiks mahukamad protokollid soovituse lisada helisalvestamise ja digitaalse sisaldada reanumbrite lisamise kohustust. protokolli vormistamise juhisesse, kui kohus selle koostab. 4) Määrus ei viita volitusnormile, mis võimaldaks Arvestatud kriminaalmenetluses kehtestada digitaalse Määruse preambulat täiendatud viidetega KrMS §- 2 1 3 protokolli vormistamise korra. Olemasoleva dele 156 lg 2,160 lg 6 ja 160 lg 2. määruse viide KrMS rakendamise seaduse § 3 2 lõikele 1 hõlmab vaid helisalvestamist (ja sellele ülemineku korda). 5) Praktikas on salvestisega olnud probleeme Arvestatud olukorras, kus istungil osaleb tõlk ja kelle jutt Kohtuametnike koolitamisel juhitakse eraldi salvestub eraldi mikrofoni puudumise tõttu tähelepanu sellele, et sünkroontõlget ei või väga halva kvaliteediga. kohtuistungi helisalvestamise korral kasutada, et parandada kvaliteeti. 6) Stenografeerimine võib lisaks KrMS § 155 lg 2 Arvestatud p 7 kajastamise kohustusele olla oluline Selle, kuivõrd üksikasjalikult või kokkuvõtlikult sõltuvalt konkreetsest kriminaalasjast ka protokoll koostatakse, määrab asja menetlev muude toimingute puhul. Seda saab ja peab kohtunik. Määrus ei välista kuidagi vajadusel otsustama kohus, andes sekretärile vastavaid pikema protokolli koostamist. Vaata ka punkt 1 juhiseid (nagu praktikas ka üldjuhul toimub). selgitusi. Istungi vastavas osas täpsem kajastamine protokollis ei ole vajalik vaid edasikaebemenetluses eeskätt ringkonnakohtunike töö lihtsustamiseks, vaid ka asja maakohtus lahendavale kohtunikele tõendite kajastamisel kohtulahendit tehes. Tartu Halduskohus 7) Määruse § 1 lg 6 kolmas lause sätestab, et Arvestatud helisalvestise fail registreeritakse hiljemalt Eelnõu § 1 lg 6 kolmandat lauset vastavalt kohtuistungile järgneval tööpäeval kohtute muudetud. infosüsteemis. Selline nõue on vastuolus HKMS § 85 lg-ga 2, mis sätestab, et protokoll allkirjastatakse kolme tööpäeva jooksul pärast menetlustoimingut. Kuna protokoll ja helisalvestis on seotud, ei saa helisalvestist ilma protokollita üles laadida. 8) Seletuskirjas on istungisekretäri töö osa Arvestatud kohtuistungil vähetähtsustatud. Kohtunikud Seletuskirja istungisekretäride töö osas  ootavad istungisekretärilt kindlasti enamat, kui korrigeeritud. vaid programmi käivitamist ja ajaindeksite märkimist. Sellisel kujul nagu seletuskirjas märgitud, ei ole kohtuistungi protokollist kasu. Et sekretär saaks märkida sõnavõtu lühikokkuvõtte, tuleb kuulata ja mõista, millest jutt käib, st sekretär peab olema täie tähelepanuga istungi juures. Jutust lühikokkuvõtte tegemine on selgelt keerulisem kui lihtsalt protokollimine. Et kohtunik saaks kohtuotsuses istungil öeldule viidata, tuleks salvestist mitu korda üle kuulata. See muudaks otsuse kirjutamisele kuluva aja pikemaks. 9) Määruse § 1 lg-s 7 sätestatakse, et osaliselt Mitte arvestatud või täielikult kinniseks kuulutatud kohtuistungi Kohtuistungi helisalvestamise korraldamine on helisalvestise fail salvestatakse kohtuistungi sekretäri ülesanne. Kohtuistungi menetlustoimingu teinud kohtuametniku helisalvestis on kohtuistungi protokolli lahutamatu personaalsele võrgukettale. Pärast faili lisa ning käsitletav menetlusdokumendina. registreerimist kohtute infosüsteemis tuleb see Menetlusdokumentide salvestamine tööks personaalselt võrgukettalt kustutada. ettenähtud võrgukettale ja selleks ettenähtud Määrusest ei selgu, kes teostab kontrolli selle infosüsteemi on samuti sekretäri ülesanne. üle, kui helisalvestist personaalselt Istungisekretäri teenistuskohustused ja vastutus võrgukettalt koheselt ei kustutata ja milliseid määratakse kindlaks seaduste, kohtu kodukorra ja tagajärgi see olukord kohtuametnikule kaasa muude õigusaktidega. Istungisekretäri täpsed toob. tööülesanded peavad olema sätestatud eelkõige tema ametijuhendis. Istungisekretäri ametijuhendi kinnitab ja sekretäri teenistuskohustuste täitmise üle teostab järelevalvet kohtudirektor. Kohtudirektori vastav kohustus on sätestatud justiitsministri 22.12.2005 määruses nr 57 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“. Kohtudirektori teostatava järelevalve kord ja järelevalvepädevus on sätestatud justiitsministri 10.04.2003 määrusega nr 28 ”Esimese ja teise astme kohtu üle teostatava järelevalve kord”. Uute ülesannete lisandumisel tuleks kohtutes ametijuhendid kindlasti üle vaadata ning neid vajadusel täiendada. 10) Määruse § 5 lg 2 annab kohtule Tõstatud küsimusi ei saa reguleerida ministri diskretsiooniõiguse väljastada määrusega. menetlusosalise taotlusel talle helisalvestis elektrooniliselt. Määrusest ei nähtu, kas kohus peab tegema taotlusest keeldumise kohta põhistatud määruse või millistel põhjustel võib kohus keelduda elektroonsest kirjavahetusest. 11) Määruse § 5 lg 3 sõnastusest tuleneb kohtule Mitte arvestatud kohustus võimaldada menetlusosalise Juhul, kui kohtuistungi helisalvestise kuulamise taotlusel ja osaliselt või täielikult kinniseks võimaldamine konkreetsele menetlusosalisele kuulutatud kohtuistungi helisalvestise (menetlustoimingult eemaldatud) ei ole seaduse kuulamist kohtu avalikult kasutatava arvuti järgi lubatud, saab kohus seda menetlusosalise vahendusel. Olukordades, kus menetlus on taotluse lahendamisel ka öelda ning helisalvestise kinniseks kuulutatud ja menetlusosaline on kuulamist sel juhul ei võimaldata. Määruse säte menetlustoimingult eemaldatud, ei ole seda kuidagi ei välista. võimalik menetlusosalisele kohtuistungi helisalvestamise kuulamist lubada. 12) Määruse § 5 lg 5 sätestab, et andmekandja Arvestatud millele helisalvestise faili koopiat soovitakse, Eelnõus on loobutud helisalvestiste digitaalsetel esitab kohtule menetlusosaline, kes toimingu andmekandjatel väljastamise regulatsioonist. tegemist taotleb. Andmekandja peab olema Täiendava võimalusena on Registrite ja enne selle kasutamist Registrite ja Infosüsteemide Keskuse poolt loodud Infosüsteemide Keskuse poolt heaks kiidetud suuremahuliste failide kättesaadavaks tegemiseks ja vajadusel üle kontrollitud. Määrusest ega failide üles laadimise keskkond (fail.just.ee), mille määruse seletuskirjast ei nähtu, kuidas käib kaudu saab kuni 100MB suuruseid faile andmekandja RIK-i poolt heakskiitmine ja üle menetlusosalistele kättesaadavaks teha. kontrollimine. 13) Määrusega ei ole reguleeritud kinnipeetavate Mitte arvestatud või kinnipidamiskeskusesse paigutatud isikute Hetkel ei ole tehnilist lahendust, mis võimaldaks helisalvestisega tutvumise kord. nimetatud isikutele erinevat tutvumise korda ette näha, mistõttu on see osa määrusest välja jäetud. Tehniline lahendus, mida käesoleval hetkel kasutada saaks, ja mida on praktikas kasutatud, on helisalvestise kuulamine videokonverentsi seadme abil. Tehnilise lahenduse leidmise üle arutelu käib ning 2018. a lõpuks peaks olemas olema lahendus ka nimetatud isikutele. Tartu Ringkonnakohus 14) Määruse § 1 lg 4 – mis asi on markeerimine, Arvestatud seda ei nähtu selgelt ka seletuskirjast. Kuskil Paragrahv 1 lg 4 teksti täiendatud ja seletuskirja ei ole kirjas, et helisalvestise markeerimisel ja vastavalt täpsustatud. teksti lisamisel tuleb arvestada TsMS § 49 lg 2 sätestatuga ja protokolli peab saama kirja kõik, mida sätestab TsMS § 50 lg 1. Määruse tekstist (ja mitte üksnes seletuskirjast) peaks nähtuma, et markeerimisel info märkimisel tuleb istungisekretäril lähtuda kohtuniku juhtnööridest. 15) Määruse § 5 – kuidas toimub helisalvestise Vaata punkt 13 selgitusi. tutvustamine kinnipeetavale. 16) Eelnõust on puudu digitaalsele protokollile Mitte arvestatud vastuväidete vormistamise tehnilised nõuded Protokolli allkirjastamise ja sellele vastuväite ja protokolli allkirjastamisele esitatud esitamise kord on reguleeritud tehnilised nõuded, kuigi TsMS § 51 lg 2 menetlusseadustikega. Käesoleval hetkel puudub ministrile selleks volituse annab. vajadus seda korda määruse tasandil täpsemalt reguleerida või täiendavaid tehnilisi nõudeid nendele toimingutele kehtestada. 17) Seletuskirja teises lõikes on ebaõigesti Arvestatud viidatud TsMS § 52 lg-le 2, õige viide on § 51 Ilmne ebatäpsus on seletuskirjas korrigeeritud. lg 2. 18) Töökorralduse muudatused ei ole kohtutega Arvestatud osaliselt läbi arutatud – teatud juhtudel Kohtutele saadeti välja eelnõu kavand, millega ringkonnakohtud võivad siiski vajada soovisime algatada muuhulgas ka kohtuistungite stenogramme, mis nõuab töökorraldusega seonduvat arutelu. Paralleelselt täiendavat lisaressurssi. Stenogrammid ei alustati helisalvestamise ja digitaalse protokolli oleks vajalikud juhul, kui maakohtute vormistamist tutvustavate koolituste läbiviimisega koostatavates digitaalsetes protokollides oleks maakohtutes ning need jätkuvad. Nimetatud lühidalt ja selgelt kirjas üksnes oluline. Selline koolituste raames arutatakse kohtutega protokoll sünnib kohtuniku ja sekretäri parimas muuhulgas ka helisalvestamisega kaasnevaid koostöös, mida ringkonnakohtu vaates alati ei töökorralduslikke küsimusi ja püütakse neile leida ole. Digitaalset protokolli koos asjakohaste üheskoos lahendusi. Kui ringkonnakohtus või markeeringute ja tekstiga suudab teha üksnes Riigikohtus tekib vajadus stenogrammi järele, siis väga hästi välja õpetatud sekretär. koostab selle kõrgema astme kohus ise, kuna  Ringkonnakohtu kohtunikud on valmis stenogrammi vajav kohus oskab ise kõige vajadusel läbi viima vastavaid ümarlaudu I paremini hinnata ja öelda, millistes asjades ja astme kohtunikele. millises ulatuses stenogramm on vajalik. Kui selline töökorraldus ei tööta või hakkab kõrgema astme kohut ülemäära koormama, on kohtute vahelise kokkuleppega võimalik seda töökorraldust muuta. Kui stenogramm on vajalik maakohtule endale, koostab stenogrammi maakohus. Kuna lisaks salvestisele on tegelikult olemas ka kirjalik protokoll, siis ei pruugi stenogrammi vajadus praktikas nii laiaulatuslik olla, ning enne kui helisalvestamine ja sellega seonduv töökorraldus ei ole rakendunud, ei ole võimalik ka lõplikku lahendust stenogrammidega seonduvalt sätestada. 19) Vajalikud on kohtuistungi salvestamise, Arvestatud salvestise kuulamise ja protokolli Helisalvestamist läbi viivad kohtud on seni vormistamise kord ja juhised, olemasolevaid koostanud kohtupõhised juhised. Kohtutega tuleks kindlasti edasi arendada. koostöös ja vajadusel saab alati koostada ka üldiseid juhiseid. Digitaalse protokolli vormistamise kord ja juhised ehk standardid, millele peab vastama protokolli kirjalik osa, saab ja tuleb koostada koostöös kohtutega. Tartu Maakohus 20) Eelnõu § 5 lg 5 – ebaselge on, kes ja kuidas Arvestatud andmekanda vastavust hakkab kontrollima, Vaata punkt 12 selgitusi. kas kohtuametnikel on selleks piisav pädevus ning kuidas see täpsemalt peaks olema korraldatud. 21) Helisalvestis võimaldab oluliselt lihtsamal viisil Mitte arvestatud ja intensiivsemas laadis kasutada istungil Selline olukord ei ole välistatud ka üksnes kirjalike kõlanud sõnu teiste isikute õiguste protokollide koostamisel. Kui kohtuistungil rikkumisena ja isikuandmete kahjustamisena. arutatavad teemad on tundlikud, võib kohus Tsiviilasjades on teemad sageli isiklikud, otsustada, et istungit ei helisalvestata või osalejatele tundlikud. Muidugi on võimalik ka salvestatakse osaliselt. Eelnõu seda ei välista. paberkandjal koostatud protokollis sisalduvat Salvestisele juurdepääsu saab piirata, mistõttu teavet kurjasti ära kasutada, kuid helil oleks peaks selliste salvestiste laiaulatuslik suurem mõju ja seda oleks ka kergem kuritarvitamine olema siiski välistatud. avalikustada. Kohtuistungi helisalvestamisel on senises praktikas olnud pigem istungi korda silmas pidades väga positiivne mõju. 22) Võib nõustuda, et digitaalse protokolli Mitte arvestatud koostamine lihtsustab kohtuistungisekretäride Helisalvestisega kaasneb alati ka kirjalik protokoll, tööd. Samas võib digitaalse protokolli mistõttu peaks selline võimalus siiski säilima. kasutamine kohtulahendi kirjutamisel olla Vajadusel saab stenogrammi vajav kohus kohtuniku (kohtujuristi) jaoks oluliselt helisalvestise alusel ise koostada ka täispika aeganõudvam ja tülikam. Kui paberkandjal protokolli või stenogrammi istungi selle osa kohta, koostatud protokolli puhul on kogu aeg ees mida kohtulahendi kirjutamiseks vajatakse. visuaalne pilt, siis helisalvestist võib olla vajadus korduvalt üle kuulata, edasi-tagasi kerida jne. 23) Kohtuistungisekretärid avaldasid, et Mitte arvestatud märksõnade või kokkuvõtete tegemine võib Määrus ei välista menetlusosalise kogu sõnavõtu olla küllaltki keerukas ja aeganõudev. Teatud kirjapanemist protokolli. Protokoll sünnib kohtuniku juhtudel võib sõnavõtust lühikokkuvõtte ja sekretäri koostöös, sekretär peab kohtuistungi tegemine olla keerulisem kui kogu sõnavõtu fikseerimisel lähtuma eelkõige kohtuniku  kirjapanemine. Markeerimise lihtsustamiseks antavatest juhtnööridest. tehti ettepanek kaaluda tarkvara arendamist Tarkvara täiendamine ei ole võimalik. Protokolli selliselt, et enne helisalvestise tegemist saaks päise saab enne helisalvestamise algust ette sisestada kohtuistungil osalejate nimed ja valmistada ja protokolli on võimalik hiljem (peale muud olulised märksõnad ette. istungit) toimetada. Protokoll ei pea valmima reaalajas. Harju Maakohus 24) Kuni menetlusseadustikes ei ole loobutud Mitte arvestatud protokollide koostamisest arvutikirjas, et oleks Eelnõuga ei kaasne kirjalikest protokollidest tagatud seaduses sätestatud nõue protokoll loobumist. Kui digitaalne protokoll vormistatakse taas esitada kirjalikult, siis võiks kohtuistungi eelnõus kirjeldatud viisil, st arvutikirjas koostatud helisalvestise siiski teha paberkandjal protokoll seotakse tehniliselt kohtuistungi kättesaadavaks ka ministri määruse alusel. helisalvestisega ja salvestatakse pdf-vormingus, ongi sisuliselt tagatud helisalvestise kättesaadavaks tegemine paberkandjal. Lisaks toetab pdf-vorming ka heli kuulamist.  I ja II astme kohtud Riigikohus Meie 31.07.2017 nr 8-1/5591 Registrite ja Infosüsteemide Keskus Justiitsministri määruse „Kohtuistungite helisalvestamise ja digitaalse protokolli vormistamise kord“ eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks Esitame arvamuse avaldamiseks justiitsministri määruse „Kohtuistungite helisalvestamise ja digitaalse protokolli vormistamise kord“ eelnõu. Arvamusi ootame hiljemalt 11. augustiks 2017. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister Kairit Kirsipuu 680 3109 [email protected] Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Kohtuistungite helisalvestamise ja digitaalse protokolli vormistamise kord Registreerimise kuupäev: 31.07.2017 Registreerimise number: 8-1/5591. Tõnismägi 5a, 15191, Tallinn Tel. (372) 620 8100 , Faks (372) 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee