Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks

Justiitsministri määruse „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohase määrusega kehtestatakse maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord. Samasisuline kord on praegu kehtestatud justiitsministri 22. detsembri 2005. a määrusega nr 57 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ (edaspidi kodukord). Kodukord reguleerib suurel hulgal paberkandjatel toimuvat kohtumenetlusväliste dokumentide menetlust kohtute kantseleis ja on seega vananenud. Tegelikkuses toimub kohtumenetlusväliste dokumentide menetlus dokumendihaldussüsteemis ja menetlusdokumentide menetlus kohtute infosüsteemis (KIS). Kehtiva kodukorra kehtestamisest alates on kodukorda pidevalt täiendatud sätetega, mis on olnud eri ajal vajalikud, ja seetõttu on ka kodukorra struktuur muutunud raskesti jälgitavaks. Eelnõus on muudetud täielikult määruse struktuur ja sätted on sõnastatud selliselt, et need vastaksid kantseleide tegelikule töökorraldusele ja vajadusele. Uue tervikteksti koostamise tingis ka soov viia kohtutoimikute säilitustähtajad kooskõlla kohtute tegelike vajadustega ning täpsustada kohtutoimikute säilitamise korda. Kohtutoimikute digitaalse säilitamise tähtaegu pole kehtivas kodukorras käsitletud. Alates 1. jaanuarist 2013 on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3111 lg 7 alusel olnud kohtutel kohustus viia tsiviilasjades menetlusdokumendid elektroonilisele kujule ja alates 1. juulist 2014. aastal on kohtutel olnud selline kohustus kriminaal- ja väärteoasjade kohtumenetluses ehk teha menetlusdokumendid menetlusosalistele vastavas infosüsteemis viivitamata kättesaadavaks. Seega on nendest kuupäevadest alates olnud kohtutel kohustus digiteerida kõik dokumendid, mis on pabertoimikus, ja kõik toimikus olevad dokumendid peavad olema ka kohtute infosüsteemis. Arvestades seda, et kohtutel on tulevikus plaanis digitaalsele kohtutoimikule üle minna, sätestatakse eelnõus normid selle kohta, millal tohib pabertoimikud hävitada, kui kaua tuleb toimikuid digitaalselt säilitada ja milliseid toimikuid on kohustuslik digiteerida. Määrusega tunnistatakse kehtetuks justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 57 „Maa- , haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ redaktsioon avaldamismärkega RT I, 09.03.2017, 6. Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud justiitshalduspoliitika osakonna kohtute talituse nõunik Aliis Pihkva (e-post [email protected], tel 680 3129). Eelnõu on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Taima Kiisverk (e-post [email protected], tel 620 8181). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga antakse ülevaade kohtu kantselei ja kohtuteenistujate kohta; kehtestatakse menetlusdokumentide ja menetlusväliste dokumentide vorminõuded ja nende registreerimise kord; kohtu pitsatite loetelu, nende kasutamine, hoidmine, registreerimine ja hävitamine; liigitusskeemi kehtestamine ja säilitustähtajad ning dokumentide ja toimikute hävitamise tähtajad ja kord; toimikute ja dokumentide väljaandmise kord. Paragrahv 1. Määruse reguleerimisala Eelnõu paragrahvi 1 lõikes 1 on sätestatud määruse reguleerimisala, mille kohaselt kehtestatakse määrusega peale maa-, haldus- ja ringkonnakohtute kantseleide ka Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna asjaajamiskord. Kehtiv kodukord reguleerib ainult maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantseleide asjaajamiskorda, kuid eelnõukohane määrus sisaldab sätteid ka Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna asjaajamiskorra kohta. Eelnõu paragrahvi 1 lõikes 2 on loetelu dokumentidest, mis on määruse lisadena kehtestatud ja mida kohus peab oma kirjavahetuses kasutama. Võrreldes kehtivas kodukorras oleva loeteluga on välja jäetud menetluskulude arvestuse leht, kuna kohtute infosüsteemist nähtuvad menetluskulud ja nende tasumine ning kohtulahendist on näha, kelle kanda menetluskulud jäävad. Paragrahv 2. Kohtu kantselei Paragrahvis 2 on sätestatud kohtu kantselei kohta ja antud ülevaade põhilistest kohtu kantselei ülesannetest. Samuti on loetletud kantselei liigid, mida võib kohtutes luua. Paragrahv 2 lõike 3 järgi on kohtudirektoril õigus määrata kohtu kantselei lahtioleku aega. Kehtivas kodukorras on sätestatud konkreetselt, et kohtu kantselei peab olema avatud tööpäevadel kella üheksast kuni kella seitsmeteistkümneni ilma lõunavaheajata. Eelnõukohase sätte alusel saab kohtudirektor otsustada kohtu kantselei lahtioleku aega ja vajaduse korral seda lühendada, eeldusel et kohtu tööajal on inimestel kellelegi oma dokumente kohtus üle anda. Selleks võib olla näiteks kordnik. Paragrahv 3. Õigusteenistus ja kohtuistungiteenistus Paragrahvi 3 lõikes 1 on määratud õigusteenistuse koosseisu kuuluvad kohtuteenistujad ja lõikes 2 on määratud kohtuistungiteenistuse koosseisu kuuluvad kohtuteenistujad. Kohtuistungiteenistus on loodud vaid Harju Maakohtus, kuna seal on kõige enam töötajaid ja seetõttu on ka säte sõnastatud selliselt, et juhul, kui on loodud kohtuistungiteenistus, siis sinna kuuluvad kohtuistungi vanemsekretär ja kohtuistungi sekretär. Paragrahvides 4–8 on sätestatud kohtuametnike põhilised ülesanded. Paragrahvides 4–8 on sätestatud kohtuametnike põhilised ülesanded ja lisatud viide sellele, et teenistuskohustuste loetelu määratakse kindlaks ametijuhendis. Kehtivas kodukorras on iga kohtuteenistuja kohta välja toodud ka valitud spetsiifilised ülesanded, kuid kuivõrd igal kohtuteenistujal on ametijuhend, kus on nimetatud kõik selle konkreetse teenistuja ülesanded, siis ei ole vaja määrusega nendest mõningaid üle korrata. Eelnõust on välja jäetud kehtivas kodukorras sätestatud kohtudirektori vastutusvaldkond, alluvus ja pädevus, kuna need on reguleeritud kohtute seaduses ja ei ole vajadust neid uuesti määrusega üle korrata. Paragrahv 9. Kantselei teised teenistujad Paragrahvi 9 alusel on kohtudirektoril võimalik kohtu kantselei koosseisus ette näha ametikohti lisaks määruses sätestatule, kui see on vajalik selleks, et kohtu tööd paremini korraldada. Sätte eesmärgiks on anda kohtudirektorile võimalus kohtu kantselei koosseisus ette näha kohtu töö paremaks korraldamiseks vajalikke töökohti ja mitte piirata ametikohtade loetelu määruses ning seadustes sätestatud ametikohtadega. Paragrahv 10. Asjaajamise põhimõtted Paragrahv 10 sätestab kohtuteenistujate üldise käitumis- ja teenindusstandardi kohtuteenistujatele. Kehtiva määrusega võrreldes on sättesse lisatud põhimõtted, et asjaajamisel lähtutakse kvaliteedijuhtimise põhimõtetest ja kohtuasja dokumentide menetlemine peab toimuma võimalikult vähese paberikuluga. „Kvaliteedijuhtimine Eesti kohtusüsteemis“1 on kohtute haldamise nõukoja poolt heakskiidetud dokument, mis koosneb kolmest osast: kohtujuhtimise hea tava, kohtuhalduse hea tava ja kohtumenetluse hea tava. Vajadus dokumendi väljatöötamiseks ilmnes ennekõike 2013. aastal menetlusosaliste rahulolu-uuringu tulemustest. Dokument sisaldab põhimõtteid, millest peavad lähtuma ka kohtuteenistujad, et hoida kohtu teeninduskvaliteeti heal tasemel. See, et kohtuasja menetlemine peab toimuma võimalikult vähese paberikuluga on kohtu igapäevases asjaajamises väga oluline põhimõte, millest kinni pidada, kuna kohtutel on tulevikus kavas digitaalsele kohtutoimikule üle minna. Samuti on menetlusväliste dokumentide menetlemiseks loodud dokumendihalduse süsteem, mille kaudu toimub kõigi menetlusväliste dokumentide menetlus samuti paberivabalt. Paragrahv 11. Menetlusväline dokument ja menetlusdokument Paragrahvi 11 lõikes 1 on reguleeritud menetlusväliste dokumentide vormistamine ja nende registreerimine. Menetlusväliste dokumentide vormistamisel peab kohus edaspidi lähtuma Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuse korraldamise ja teabehalduse alused“ alusel kehtestatud justiitsministeeriumi asjaajamiskorrast. Menetlusvälised dokumendid registreeritakse dokumendiregistris ja nimetatud käskkiri on juhend dokumentide menetlemiseks dokumendihaldussüsteemis Delta. Kohtud peavad oma menetlusvälised dokumendid registreerima dokumendiregistris Delta ja seetõttu ei sätestata juhendit dokumendiregistri kasutamiseks dubleerivalt määruses. Võrreldes kehtiva kodukorraga ei ole eelnõus enam neid sätteid, mis reguleerisid menetlusväliste paberdokumentide vormistamist ja registreerimist. Kõigi menetlusväliste dokumentide vormistamine ja registreerimine peab toimuma elektrooniliselt dokumendihaldussüsteemi kaudu. 1 Kättesaadav http://www.kohus.ee/et/eesti-kohtususteem/esimese-ja-teise-astme-kohtute- kvaliteedijuhtimise-pohimotted Paragrahvi 11 lõikes 2 on sätestatud, et menetlusdokument on menetlusega seotud dokument ja see registreeritakse selleks ettenähtud infosüsteemis. Nendeks infosüsteemideks on kohtute infosüsteem ja maksekäsu kiirmenetluse infosüsteem. Paragrahv 12. Dokumendiplangid Paragrahvis 12 on loetletud kohtus kasutusel olevad dokumendiplangid, millele vormistatakse lahendeid, ametikirju ja korraldusdokumente. Eelnõu ei muuda kohtus kasutatavaid dokumendiplanke kehtivast kodukorrast erinevalt. Lõikes 2 on täpsustatud, et dokumendiplangid ei ole mitte elektroonilisel kujul arvutis, nagu on sätestatud kehtivas kodukorras, vaid need on elektroonilisel kujul kohtu struktuuriüksuse võrgukettal. Selline täpsustus on vajalik selleks, et dokumendiplangid peaksid asuma kõigile kohtuteenistujatele ligipääsetavas ja ühtses kohas ning kui neid muudetakse, siis oleksid kõigile kättesaadavad ühtsed ja muudetud plangid. Paragrahv 13. Dokumendi menetlemise korda ja sellele juurdepääsu reguleeriv märge Kehtiv kodukord reguleerib pabertoimikule märke tegemist, kui toimiku läbivaatamisega on kiire või sellele on piiratud juurdepääs. Kohtud menetlevad menetlusväliseid dokumente dokumendiregistris ja seetõttu on kavandatud ette näha piiratud juurdepääsu märke tegemine dokumendiregistris ja vajaduse korral ka paberdokumendile. Paragrahv 14. Tekst Kehtivas kodukorras teksti reguleerivast sättest on eelnõus alles jäetud nõuded, mida on vaja kohtute jaoks sätestada teistsugusena, kui see on sätestatud justiitsministeeriumi asjaajamiskorras. Kohtute dokumendiplangid on vormistatud šriftiga Times New Roman ja tähesuurusega 12. Kuna kohtud avaldasid arvamust, et šrift Arial tähesuurusega 10 on liiga väike ja halvasti loetav, siis on kohtutel lubatud dokumente vormistada mõlemas šriftis. Šrifti Arial tähesuurusega 10 kasutatakse dokumendiregistris. Paragrahv 15. Lugupidamisavaldus Sättes on täpsustatud, et teksti ja lugupidamisavalduse vahele jäetakse kaks reavahet, mitte kaks või kolm nagu see on sätestatud kehtivas kodukorras. Paragrahv 16. Allkiri Paragrahvi 16 lõige 1 on sõnastatud ümber, kuid sisuliselt ei reguleeri eelnõu allkirja vormistamist kehtivast kodukorrast erinevalt. Lõige 2 on võrreldes kehtiva kodukorraga viidud kooskõlla standardiga ja on täpsustaud, et allkirja jaoks tuleb vabaks jätta kaks rida. Lõikes 3 on sätestatud, et digitaalallkirjastatavale dokumendile tehakse allkirjastaja nimele eelnevale alale märge „(allkirjastatud digitaalselt)“, mis erineb kehtivas kodukorras sätestatud märkest vormiliselt ja on kooskõlla viidud standardiga. Samuti on sättesse lisatud viide e- identimise ja e-tehingute usaldusteenuse seadusele, milles sätestatud nõudeid kohaldatakse digitaalallkirjastamisele. Paragrahv 17. Märkus lisade kohta Eelnõu ei reguleeri lisade kohta tehtavaid märkuseid kehtivast kodukorrast erinevalt, kuid eelnõus ei ole sätestatud lisatava dokumendi lisa märkimine, kuna kohtud on väljendanud oma seisukohta, et sellist märgistust ei kasutata ja seda ei ole mõistlik kohustusliku märgistusena määrusega sätestada. Paragrahv 18. Dokumendi koostaja Eelnõu ei reguleeri dokumendi koostaja märkimist kehtivast kodukorrast erinevalt. Paragrahv 19. Pitsatite loetelu, kasutamine ja hoidmine Paragrahvis 20 on sätestatud pitsatite loetelu, kasutamine ja hoidmine, eelnõu ei reguleeri seda kehtivast kodukorrast erinevalt. Lõikes 6 on sätestatud loetelu dokumentidest, mis kinnitatakse vapipitsatiga, loetelust on välja jäetud „pangatšekk“ ja „tööraamat“, kuna selliseid dokumendivorme enam ei kasutata. Paragrahvid 20 ja 21 reguleerivad pitsatite registreerimist ja hävitamist. Paragrahvides 20 ja 21 on sätestatud pitsatite registreerimine ja hävitamine ning eelnõu ei reguleeri seda kehtivast kodukorrast erinevalt. Paragrahv 22. Saabunud menetlusvälise dokumendi registreerimiseelne menetlemine ja registreerimine Paragrahvis 22 on sätestatud menetlusvälise dokumendi registreerimiseelse menetluse ja registreerimise kord selles ulatuses, mis ei ole reguleeritud Justiitsministeeriumi asjaajamiskorraga. Kehtivas kodukorras on reguleeritud, kuidas peab dokumente kandma dokumendiregistrisse ja neid seal menetlema, kuid kuna kasutatav dokumendiregister on Justiitsministeeriumil ja kohtutel sama, siis ei ole põhjendatud dubleerivate sätete olemasolu määruses. Eelnõus on menetlusväliste dokumentide dokumendiregistris menetlemise kohta sätestatud need seigad, mida kohtud teevad erinevalt Justiitsministeeriumist või mida ei ole ministeeriumi asjaajamiskorraga üldse reguleeritud. Paragrahv 23. Menetlusvälise dokumendi registreerimise aeg Paragrahvis 23 on sätestatud, millises järjekorras ja millise aja jooksul kohtusse saabunud menetlusvälised dokumendid peavad olema dokumendiregistris registreeritud. Menetlusväliste dokumentide registreerimisel ei kehti eelisjärjekorda. Lõikes 2 on sätestatud, et suulised teabenõuded, mida ei täideta viivitamata, tuleb samuti registreerida dokumendiregistris. Neid teabenõudeid, millele kantselei ametnik vastab koheselt, ei tule dokumendihaldussüsteemis registreerida. Paragrahv 24. Dokumendid, mille andmeid ei kanta dokumendiregistrisse Paragrahvi 24 lõikes 1 on loetletud dokumendid, mida ei registreerita dokumendihaldussüsteemis ning lõikes 2 ja 3 on reguleeritud see, mida kantselei ametnik peab nende dokumentidega edasi tegema. Paragrahv 25. Menetlusdokumentide registreerimine Paragrahvis 25 on sätestatud menetlusdokumentide registreerimise kord. Võrreldes kehtiva kodukorraga on lõike 1 esimest lauset muudetud, et see kehtiks nii kohtute kui maksekäsuosakonna töökorralduse kohta. Kohtusse saabunud dokumente ei ole vaja loetleda ja see on eelnõus võetud kokku terminiga „menetlusdokumendid“. Samuti on „suunatakse kohtunikule vastavalt asjade tööjaotamisplaanile“ sõnastatud eelnõus „jagatakse menetlejale“. Täpsustus on tingitud sellest, et säte kohaldub ka Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale ja maksekäsuosakonda saabuvad asjad jagatakse maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemis kohtunikuabidele. Lõike 1 teine lause sätestab, et kohtumenetluse asjaajamist puudutavale päringule võib vastata elektronposti teel registreerimata seda kohtute infosüsteemis. Mõeldud on päringuid, kui inimene tahab näiteks küsida oma menetluse käigu kohta või täpsustada muud menetlusega seotud teavet (nt millal kohtulahend jõustub, millal saabub vastaspoole vastuse või seisukoha esitamise tähtaeg). Lõike 1 kolmas lause reguleerib e-arvete saabumist kohtusse ja sätestab, et e-arveid ei pea saatma kohtu kantselei elektronposti aadressil, nagu ülejäänud menetlusdokumente, vaid need saabuvad kohtusse e-arvekeskuse kaudu. 1. jaanuaril 2017.a jõustunud raamatupidamise seaduse muudatustega kohustati kõiki avaliku sektori asutusi olema valmis vastu võtma e- arveid alates 01.03.2017 ja alates 01.07.2017 peab erasektor esitama avalikule sektorile teenuse osutamise eest ainult e-arve. See tähendab, et avalik sektor ei võta enam vastu paberkandjal ja PDF-arveid. E-arve on arve, mille kogu käitlemine toimub elektrooniliselt – arve edastatakse operaatori vahendusel ühest raamatupidamistarkvarast otse teise ning saaja ei pea enam arve andmeid käsitsi sisestama. Menetluskulude arved (peamiselt tõlke- ja ekspertiisiteenused) saadetakse kohtusse praegu elektrooniline menetluspostina või paberil kantselei kaudu. Alates 01.07.2017 tuleb aga üle minna e-arvetele, mis saavad siseneda kohtusse ainult e-arvekeskuse kaudu, kus need registreeritakse ja arhiveeritakse ning saadetakse enne tasumist kinnitamiseks kohtunikule. Menetlusgrupp registreerib need konkreetse menetluse juurde kohtute infosüsteemis. Lõikes 2 on reguleeritud kantselei kohustus tuvastada, kas menetlusdokument on üldiste vorminõuetega kooskõlas ja kas loetletud lisad on olemas. Kantselei ei hinda dokumenti sisuliselt, vaid veendub üldiselt, kas dokument on vorminõuetega kooskülas ja kas loetletud lisad on olemas. Lõigetes 3–5 on reguleeritud kantselei tegevus juhul, kui menetlusdokument ei vasta lõikes 2 sätestatud nõuetele või kui adressaadiks on teine kohtumaja. Lõikes 6 on sätestatud, et maksekäsu kiirmenetluse asja maakohtule üleandmiseks edastatakse kohtule määrus asja üleandmise kohta ja muud menetluse kohta käivad andmed üksnes elektrooniliselt infosüsteemi kaudu. Sätte eesmärk on tagada, et maksekäsuosakonnast edastataks maakohtule kõik asjakohased dokumendid ja muu info elektrooniliselt infosüsteemi kaudu, mitte elektronposti teel ega paberkandjal. Lõikes 7 on sätestatud paberil esitatud menetlusdokumentide skaneerimise ja salvestamise kord, mida eelnõu ei reguleeri kehtivast kodukorrast erinevalt. Paragrahv 26. Menetlusdokumendi juurdepääsupiirang Paragrahvis on reguleeritud juhud, kui menetlusdokumendile tuleb kohtute infosüsteemis lisada märge selle kohta, et asja tuleb menetleda eelisjärjekorras või tegemist on juurdepääsupiiranguga asjaga. Paragrahv 27. Elektronposti teel esitatud dokumendi vastuvõtmine ja registreerimine Paragrahv sätestab elektronposti teel edastatavate menetlusdokumentide vastuvõtmise ja vastavas infosüsteemis registreerimise korra. Paragrahv 28. Digitaalallkirjastatud sissetuleva menetlusdokumendi salvestamine ja säilitamine Paragrahv sätestab, et digitaalallkirjastatud dokument salvestatakse pärast allkirja kehtivuse kindlaks tegemist selleks ettenähtud infosüsteemis vastava menetluse juurde ning vajaduse korral tehakse dokumendist väljatrükk. Väljatrükk tehakse juhul, kui asjas moodustatakse pabertoimik. Väljatrükile lisatakse digitaalallkirja kinnitusleht, kuna see tõendab allkirja kehtivust. Paragrahv 29. Kohtuasja number Paragrahv reguleerib, kuidas moodustub kohtuasjale ja maksekäsu kiirmenetluse asjale number ja kuidas neid numbreid vormistatakse. Eelnõu ei reguleeri seda kehtivast kodukorrast erinevalt, lisatud on vaid maksekäsu kiirmenetluse asjade nummerdamise kord. Paragrahv 30. Kohtuasja toimik Paragrahv reguleerib kohtuasja toimiku vormistamist juhul, kui asjas moodustatakse pabertoimik. Eelnõu ei reguleeri seda kehtivast kodukorrast erinevalt. Paragrahv 31. Maksekäsu kiirmenetluse toimik Paragrahv reguleerib maksekäsu kiirmenetluse toimiku pidamist ja säilitamist. Võrreldes kehtiva kodukorraga on lisatud säte maksekäsu kiirmenetluse kohta käivate andmete säilitamise kohta. Vastavalt lõikes 2 sätestatule lähtutakse nende säilitamisel Justiitsministri 5. augusti 2015. a määruses „Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi asutamine ja infosüsteemi pidamise põhimäärus“ sätestatud nõuetest. Paragrahv 32. Digitaalne toimik Lõike 1 alusel ei peeta Tallinna Halduskohtus ja Tallinna Ringkonnakohtus halduskohtumenetluse seadustiku 27. peatükis sätestatud kohtuasjade kohta pabertoimikut ja eelnõu ei reguleeri seda kehtivast kodukorrast erinevalt. Lõike 2 muutmise vajaduse tingivad 1. septembrist 2017. a rakenduvad töökorralduse muudatused Harju Maakohtus. Alates nimetatud kuupäevast ei moodusta kohus isiku kinnisesse asutusse paigutamise asjade kohta pabertoimikut ning kohtuasju menetletakse digitaalselt kohtute infosüsteemis ja digitoimikus. Tegemist on digitaalse kohtumenetluse rakendamise teise etapiga. Justiitsministeerium ja Harju Maakohus leppisid kokku, millistes kohtuasjades prooviperioodi rakendatakse ning millised on eduka rakendamise eeldused. Enne määruse jõustumist on muudetud kohtunike ja ametnike töövahendeid, tagatud võimalus kasutada lisaks kohtute infosüsteemile digitoimiku infosüsteemi ning arutatud läbi võimalikud töökorralduse muudatused. Menetlusosaliste juurdepääsu toimiku materjalidele eelnõu ei piira. Toimikuga on edaspidigi võimalik soovi korral tutvuda paberkandjal ning ka menetlusosalistel on toimikuga võimalik tutvuda avaliku e-toimiku või digitoimiku infosüsteemi vahendusel. Lõike 3 alusel ei moodustata maakohtusse kohtu registri-, kinnistus- või maksekäsuosakonnast läbi vaatamiseks saadetud asjade kohta pabertoimikut. Asjad saadetakse edasi elektroonilisel kujul. Muudatus on tingitud sellest, et kuna registri-, kinnistus- ja maksekäsuosakonnas on asi elektroonilisel kujul menetluses, siis ei ole põhjendatud asja kohta pabertoimiku koostamine, kui see edastatakse maakohtule. Lõiked 4–6 reguleerivad seda, millest digitaalne toimik koosneb, digitaalse toimiku tehnilisi nõudeid ja säilitamist; eelnõu ei reguleeri seda kehtivast kodukorrast erinevalt. Paragrahv 33. Kohtuasjade arutamisele määramine Paragrahv sätestab, mis ajaks peab kohus koostama lahendatavate asjade nimekirja ja kus see peab olema inimestele kättesaadav ja nähtav. Eelnõu on võrreldes kehtiva kodukorraga täiendatud: võimalusena on lisatud see, et kohtuistungite nimekirja võib kohtu sisetelevisiooni kaudu kuvada kohtus asuvatele ekraanidele. Muudatuse tingis see, et Jõhvi kohtumajas on sisetelevisioon ja ekraanid olemas ning tulevikus võivad teisedki kohtumajad saada sellised ekraanid. Paragrahv 34. Menetlusdokumendi edastamise registreerimine ja kättesaamise kontroll Lõike 1 alusel kasutatakse menetlusdokumendi edastamiseks ja kättetoimetamiseks selleks ettenähtud saadetiste funktsionaalsust. Kehtivas kodukorras sellist sätet ei ole, kuna see funktsionaalsus varem puudus. Saadetiste funktsionaalsust kasutades ei prindita menetlusdokumentide edastamise ja kättetoimetamise kaaskirju ega ekraanitõmmiseid, kuna need on nähtavad infosüsteemis. Nende printimine tooks kaasa põhjendamatu paberikulu. Saadetis on elektrooniline ümbrik, kuhu märgitakse kättetoimetamisega seotud infot ja kus saab registreerida ka skaneeritud väljastusteateid. Lõige 2 sätestab, et menetlusdokumentide saatmine registreeritakse igal juhul vastavas infosüsteemis. Kehtiv kodukord annab võimaluse, et kui menetlusdokumentide saatmist ei registreerita automaatselt kohtute infosüsteemis, siis peab selle kohta märke tegema pabertoimikusse. Eelnõu kohaselt registreeritakse menetlusdokumentide saatmine alati vastavas infosüsteemis. Samuti on eelnõu kohaselt juhul, kui kohus edastab teavituse menetlusdokumendi kättesaadavaks tegemise kohta vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3111 lõikele 2 avalikust arvutivõrgust leitud sidevahendile, vaja märkida toimikusse ja selleks ettenähtud infosüsteemi millal ja milliseid otsingumootoreid või veebikeskkondi kasutades sidevahendeid otsiti. Muudatus on tingitud sellest, et hiljem oleks jälgitav, kuidas sidevahend leitud. Lõiked 3–4 sätestavad, et kohtule tagastatud kätte toimetamata jäänud ja kättetoimetatud väljastusteated, kättetoimetamisteatised või muud asjakohased teated, mis sisaldavad või võivad sisaldada menetluse seisukohalt olulist infot, skaneeritakse ja salvestatakse kohtute infosüsteemis asjakohases menetluses tehtud saadetise juures. Kehtiva kodukorraga võrreldes on eelnõus täpsustatud seda, et need salvestatakse „asjakohases menetluses tehtud saadetise juures“, mitte „asjakohase menetluse juures“. Muudatus on tingitud sellest, et varem puudus kohtute infosüsteemis saadetiste funktsionaalsus. Lõige 5–6 sätestavad, et menetlusdokumendi kättetoimetamisel kohtus võetakse allkiri ja tehakse kohtute infosüsteemis saadetise kohtta märge „kättetoimetatud kohturuumides“ või „kättetoimetatud kohturuumides väljastusteatega“. Kehtivas kodukorras selline regulatsioon puudub, kuna varasemalt ei olnud kohtute infosüsteemi seda funktsionaalsust. Eelnõust on välja jäetud kohtukordnike lisatasu määrad kohtu menetlusdokumendi kättetoimetamise eest. Kohtute seaduse § 126 lg 2 alusel makstakse kutsete ja teadete kättetoimetamise eest kordnikele lisatasu ja kordnike lisatasu määrad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kohtute soovil on eelnõust välja jäetud lisatasu määra kehtestamine, kuna kutsete ja teadete kättetoimetamine on osa kordnike tööülesannetest. Samuti puuduvad kohtutel rahalised võimalused sätestatud ulatuses kordnikele lisatasu maksta. Paragrahv 35. Liigitusskeem Asendatud on sätte pealkirjas ja sisus läbivalt termin „dokumentide loetelu“ terminiga „liigitusskeem“, kuna alates 2012. aastast on arhiivieeskirja alusel liigitamise aluseks liigitusskeem. Lõiked 2–4 sätestavad selle, mida märgitakse liigitusskeemis ja kuidas dokumente sarjadesse rühmitatakse. Eelnõu ei reguleeri seda kehtivast kodukorrast erinevalt. Lõiget 5 on täpsustatud sellega, et avalikule arhiivile esitatakse liigitusskeem arvamuse avaldamiseks siis, kui liigitusskeem muutub või lisanduvad uued dokumendisarjad. Muudatus on tingitud terminite muutusest. Lõiget 6 on täpsustatud sellega, et liigitusskeemi kehtestab kohtudirektor oma käskkirjaga seejärel, kui ta on saanud kooskõlastuse avalikult arhiivilt. Kehtivas kodukorras ei ole kirjas, et enne peab olema saadud avalikult arhiivilt kooskõlastus. Paragrahv 36. Säilitustähtajad Paragrahv sätestab säilitustähtajad, millest peab lähtuma toimikute ja dokumentide säilitamisel nii pabertoimikute ja -dokumentide kui ka elektrooniliste toimikute ja dokumentide puhul. Kehtivas kodukorras ei ole elektrooniliste toimikute ja dokumentide säilitamine reguleeritud. Lõige 1 sätestab, et toimikute säilitustähtaegade määramisel juhindutakse paragrahvi lõikes 2 ja määruse lisas 5 toodud säilitustähtaegadest, kohtu tegelikest vajadustest ja dokumentide unikaalsusest. Lisa 5 sätestab kehtivas kodukorras vaid pabertoimikute säilitamise tähtajad. Eelnõu lisa 5 sätestab ühised säilitustähtajad nii pabertoimikute kui elektrooniliste toimikute ühised säilitustähtajad. Lõikes 2 on sätestatud, et üldprintsiibina on kõigi toimikute säilitustähtajaks 10 aastat lõpplahendi jõustumisest. Lisas 5 on välja toodud asjad, milles toimiku säilitustähtaeg on pikem kui 10 aastat või alaline. Kõigi teiste toimikute säilitustähtaeg, mida pole lisas 5 märgitud, on 10 aastat. Säilitustähtaegu on õigus muuta asja menetlenud kohtunikul ja kohtu arhivaaril. Muudatus, et üldprintsiibina on kõigi toimikute säilitustähtaeg 10 aastat, on tingitud sellest, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 704 lg 3 alusel on juhul, kui pool ei olnud menetluses osalenud või esindatud või Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokollide rikkumise kohtulahendi tegemisel ja rikkumist ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada või hüvitada muul viisil kui teistmise kaudu, teistmine lubatud kuni 10 aastat pärast lõpplahendi jõustumist. Selleks, et vältida olukordi, kus teistmine on võimalik, kuid kohtutoimik on juba hävitatud, on eelnõus sätestatud kõigi pabertoimikute kui elektrooniliste toimikute säilitamise tähtajaks 10 aastat. Lõiked 3 ja 4 sätestavad dokumentide säilitustähtaegade arvestamise põhimõtted. Eelnõu ei reguleeri seda kehtivast kodukorrast erinevalt. Paragrahv 37. Toimikute pidamine asjaajamises ja asjaajamisperioodi lõpetamine Paragrahv sätestab toimikute pidamise asjaajamises ja asjaajamisaasta lõpetamise ning eelnõu ei reguleeri seda kehtivast kodukorrast erinevalt. Täpsustatud on termini „arhivaal“ kasutamist: muudatus on seotud sellega, et kõik kohtudokumendid ei ole arhivaalid. Arhivaal on dokument, millele avalik arhiiv on hindamise tulemusena andnud arhiiviväärtuse, st arhivaalid on ainult see osa kohtus tekkinud dokumentidest, mis antakse üle avalikku arhiivi püsivaks säilitamiseks (korrastatakse vastavalt avaliku arhiivi nõuetele). Paragrahv 38. Arhivaalide korrastamine kohtu arhiivis Paragrahvis on sätestatud arhivaalide korrastamine toimikus. Lõikes 1 on sõna „arhivaalide“ ja asendatud sõnadega „dokumentide ja toimikute“, kuna see on õige termin. Muus osas ei reguleeri eelnõu arhivaalide korrastamist kohtu arhiivis kehtivast kodukorrast erinevalt. Paragrahv 39. Dokumentide ja toimikute hävitamine Paragrahvis on sätestatud dokumentide ja toimikute hävitamise kord. Lõige 2 sätestab, et kohtuasja pabertoimikud hävitatakse ühe aasta jooksul pärast kohtuasja menetlemise lõppu, eeldusel et kohtuasja toimik on terviklikult digiteeritud. Kohtuasja toimiku digiteerimisel tehakse kohtute infosüsteemis vastava kohtuasja juurde märge toimiku digiteerimise kohta. Kui kohtuasja toimikust on digiteeritud kõik vajalikud dokumendid, siis võib kohtuasja pabertoimiku hävitada pärast kohtuasja menetlemise lõppu. See säte kehtib ka nende pabertoimikute kohta, millele on kehtiva kodukorra lisa 5 alusel juba määratud säilitustähtaeg. Kui kohtul on töökorralduslikult vaja paberdokumente hävitada, siis võib seda teha, kui kohtuasja toimik on terviklikult digiteeritud. Lõige 3 sätestab, et digitaalselt säilitatavad dokumendid ja muud kohtuasja kohta selleks ettenähtud infosüsteemis registreeritud andmed, mille säilitustähtaeg on möödunud, hävitatakse nende kustutamisega. Reguleeritud on digitaalselt säilitatavate dokumentide ja muude kohtuasja kohta selleks ettenähtud infosüsteemis registreeritud andmete hävitamine. Täpse tehnilise korra, kuidas hakkab toimuma digitaalselt säilitatavate dokumentide hävitamine, töötab välja registrite- ja infosüsteemide keskus. Lõige 4 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses paberil esitatud dokumente säilitatakse maksekäsuosakonnas vajaduse korral kuni kohtuasja menetlemise lõpuni. Muudatus on tingitud sellest, et kuivõrd justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ § 241 lg 1 alusel rakendatakse alates 1. jaanuarist 2009.a täielikku elektroonilist maksekäsu kiirmenetlust, siis täpsustatakse paberdokumentide käitlemist. Lõige 5 sätestab, et dokumentide ja toimikute hävitamise korraldab kohtudirektor arhiiviseaduses ja Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011.a määruses nr 181 „Arhiivieeskiri“ sätestatud korras. Viite lisamine on tingitud sellest, et arhiiviseaduses ja määruses on sätestatud dokumentide ja toimikute hävitamise kord ning kohtud peavad seda korda järgima. Korra täitmist jälgib ja sellele vastavad tööprotsessid töötab välja kohtudirektor. Lõige 6 sätestab säilitustähtaegade arvestamise toimikute hävitamiseks; eelnõu ei reguleeri seda erinevalt kehtivast kodukorrast. Lõiked 7 ja 8 sätestavad kohtutoimikutest paberil esitatud originaaldokumentide väljavõtmise ja nende tagastamise dokumendi esitajale. Võrreldes kehtiva kodukorraga on ette nähtud kohtu aktiivne roll paberil originaaldokumentide tagastamise dokumendi esitajale. Kohus peab proovima kohtus, pärast koopiate tegemist, kohe tagastada paberil originaaldokumendid nende esitajale. Kui see ei ole võimalik näiteks seetõttu, et need on juba varasemalt kohtutoimiku vahel ja dokumentide esitajat ei ole võimalik kätte saada ja talle neid dokumente tagastada, siis säilitatakse originaaldokumente kohtu arhiivis 15 aastat. Lõige 9 sätestab, et hävitamisele kuuluvast kohtuasja toimikust võetakse välja alaliseks säilitamiseks mõeldud kõigi astmete kohtuotsused ja määrused välja arvatud juhul, kui need on vormistatud elektrooniliselt ja allkirjastatud digitaalselt. Kriminaalasja kohtutoimikust võetakse vajaduse korral püsivaks säilitamiseks välja süüdistusakt. Kohtuasja pabertoimiku hävitamise kohta tehakse kohtute infosüsteemis vastava kohtuasja juurde märge. Hävitamisele kuuluvast kohtuasja toimikust võetakse välja alaliseks säilitamiseks mõeldud kõigi astmete kohtuotsused ja – määrused juhul, kui need on vormistatud paberkandjal ja ei ole allkirjastatud digitaalselt. Kui need on vormistatud elektrooniliselt ja allkirjastatud digitaalselt, siis nende väljatrükke ja digitaalse allkirja kinnituslehti ei ole vaja hävitamisele kuuluvast pabertoimikust välja võtta. Lõige 10 sätestab, et dokumentide hävitamine dokumenteeritakse hävitamisaktiga, mis vastab Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011.a määruses nr 181 „Arhiivieeskiri“ §-s 14 sätestatule. Hävitamisakt tuleb koostada nii paberkandjal dokumentide ja toimikute hävitamisel, kui ka digitaalsete toimikute ja dokumentide hävitamise korral. Paragrahv 40. Arhivaalide üleandmine avalikku arhiivi Arhivaalide Rahvusarhiivile üleandmise nõuded on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011.a määruses nr 181 „Arhiivieeskiri“ ja seetõttu ei ole neid vaja määruses välja tuua. Paragrahv 41. Toimikutega tutvumine Paragrahv reguleerib toimikutega tutvumist ja eelnõus ei ole see reguleeritud erinevalt kehtivast kodukorrast. Lõike 1 punkti 3 loetelust on eemaldatud kõrgema astme kohtunike õigus tutvuda kohtutoimikuga töötõendi esitamisel, kuna kohtunikel ei ole töötõendit. Paragrahv 42. Digitaalse toimikuga tutvumine Paragrahv reguleerib digitaalse toimikuga tutvumist ja lõiget 2 on täpsustatud teise lausega, mille kohaselt kohtuametnik kontrollib enne paberkandjal väljavõtte väljastamist riigilõivu laekumist vastavalt riigilõivuseaduse § 61 sätestatule. Täpsustus on tingitud sellest, et riigilõivuseaduse § 61 lg 1 alusel tasutakse kohtuotsuse või määruse kordusärakirja väljastamise eest, kohtueelse või kohtuvälise menetluse menetlusdokumendi või kohtumenetluse muu dokumendi, samuti elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise eest riigilõivu iga väljastatud lehekülje eest alates 21. leheküljest 0,30 eurot. Kehtiv kodukord ei sisalda viidet riigilõivuseadusele ega näe ette riigilõivu tasumist vastavalt riigilõivuseaduses sätestatule. Paragrahv 43. Toimikute väljastamine Paragrahvis on sätestatud toimikute väljastamise kord; eelnõu ei reguleeri seda kehtivast kodukorrast erinevalt. Paragrahv 44. Jõustumiskuupäeva märkimine ning otsuse koopia ja väljatrüki väljastamine Paragrahvis on sätestatud jõustumiskuupäeva märkimine ning otsuse koopia ja väljatrüki väljastamine; eelnõu ei reguleeri seda kehtivast kodukorrast erinevalt. Paragrahvides 45–49 on sätestatud asjaajamise ja riigivara üleandmise kord teenistuja teenistusest lahkumisel ja teenistussuhte peatumisel. Eelnõu ei reguleeri seda korda kehtivast kodukorrast erinevalt. Paragrahv 50. Kohustuslikule digitaalse toimiku pidamisele üleminek Lõikes 1 sätestatud tähtaeg digitaalse toimiku pidamisele üleminekuks on kehtestatud kehtiva kodukorra alusel. Lõikes 2 on kohtu registri-, kinnistus- ja maksekäsuosakonna maakohtusse läbivaatamiseks edasi saadetud asjade ainult digitaalsena edasisaatmiseks sätestatud tähtajaks 1. jaanuar 2018. Enne seda perioodi alustatud kohtuasjade suhtes seda nõuet ei rakendada ja registri-, kinnistus- ja maksekäsuosakonnale antakse aega valmistada ette oma tööprotsessid selleks. Paragrahv 51. Kohtuasja pabertoimikute digiteerimine Lõike 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2013. a olnud kohtutel kohustus viia tsiviilasjades menetlusdokumendid elektroonilisele kujule ja alates 1. juulist 2014. a on kohtutel olnud selline kohustus kriminaal- ja väärteoasjade kohtumenetlustes ehk teha menetlusdokumendid menetlusosalistele vastavas infosüsteemis viivitamata kättesaadavaks. Seega on nendest kuupäevadest alates olnud kohtutel kohustus digiteerida kõik dokumendid, mis on pabertoimikus, ja kõik toimikus olevad dokumendid peavad olema ka kohtute infosüsteemis. Lõikes 3 on sätestatud, et kohtuasja toimikule, millele on enne kõnesoleva määruse jõustumist juba määratud säilitustähtaeg, kohaldatakse määratud säilitustähtaega, välja arvatud juhul, kui kohus digiteerib toimiku ja säilitab toimikut digitaalselt vastavalt käesoleva määruse § 36 lõikele 2. Kohtul on õigus otsustada, kas toimik, millele on kehtiva kodukorra alusel määratud säilitustähtaeg, digiteeritakse ja säilitatakse digitaalselt vastavalt uutele säilitustähtaegadele või toimikut säilitatakse vastavalt sellele tähtajale, mis on kehtiva kodukorra alusel määratud. Paragrahv 52. Justiitsministri 15. veebruari 2006. a määruse nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Muudatused on tingitud sellest, et kehtestatakse uus terviktekst ja seega on vaja muuta justiitsministri 15.05.2006. a määruse nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“ §-des 8 ja 9 olevad viited korrektseks. Paragrahv 53. Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ muutmine Tehakse muudatused maksekäsu kiirmenetluses kehtestatud vormide täitmise juhistesse. Lisa 3 täitmise juhises parandatakse ilmne ebatäpsus. Kehtiva lisa täitmise juhises (alajaotus „Maksekäsu kiirmenetluse käik“) on kirjas, et vastuväite esitamise tähtaeg hakkab kulgema vastuväite kättesaamisele järgnevast päevast. Õige on, et vastuväite esitamise tähtaeg hakkab kulgema makseettepaneku kättesaamisele järgnevast päevast. Lisa 4 muudatus on tingitud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmisest. Kehtivas lisa täitmise juhises (alajaotus „Maksekäsu kiirmenetluse olemus“) on kirjas, et maksekäsu kiirmenetluses ei või nõutav elatis ületada 200 eurot lapse kohta kuus. Alates 01.08.2016 kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 491 lõike 2 kohaselt ei toimu maksekäsu kiirmenetlust kõnesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel, kui igakuine nõutav elatis ületab perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 nimetatud määra üle 1,5 korra. Perekonnaseaduse § 101 lõike 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega ei või nõutav elatis maksekäsu kiirmenetluses ületada poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära üle 1,5 korra. Paragrahv 54. Praegu kehtiv määrus tunnistatakse kehtetuks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrusel ei ole vahetut puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Kõigi kavandatavate muudatustega kaasnevad mõjud riigiasutuste töökorraldusele. 4.1. Kavandatav muudatus on kohtuasjade säilitustähtaegade muutus. Muudatus seisneb selles, et pabertoimiku säilitustähtaegu muudetakse ja kehtestatakse säilitustähtajad ka digitaalsele toimikule. Samuti antakse kohtutele võimalus hävitada pabertoimikud, kui need on terviklikult digiteeritud. 4.1.1. Sihtrühm Muudatus avaldab eelkõige mõju kohtu arhivaaridele (hinnanguliselt 12). Võrreldes kogu tööealise elanikkonna arvuga Eestis (2015. aastal 631 000) on mõjutatud sihtrühm väike. 4.1.2. Mõju ulatus Mõju ulatus on keskmine, kuna muudatusega kaasneb vajadus oma töökorraldust mõnevõrra ümber kujundada. Kõige suurem muudatus puudutab säilitustähtaegade arvestamise muutmist ja seda, et eelnõu reguleerib ka digitaalset dokumentide ja toimikute säilitamist. Juhul kui kohtul on tsiviilasjade toimikud alates 1. jaanuarist 2013 ja kriminaal- ja väärteoasjade toimikud alates 1. juulist 2014 täielikult digiteeritud, siis neile täiendavad töökoormust ei teki. See võimaldab neil vabastada arhiivipinna nende toimikute arvel, mis on täielikult digiteeritud ja säilitatakse ainult digitaalsel kujul. Kehtiv kodukord ei anna kohtule luba täielikult digiteeritud kohtuasja pabertoimiku hävitamiseks, kuid määrus annab selle õiguse. Rahvusarhiiv on samuti avaldanud arvamust, et kuna kohtute dokumentide ja toimikute digiteerimise kvaliteet on väga hea, siis ei ole vaja paralleelselt säilitada nii pabertoimikud kui ka digitaalselt dokumente ja toimikuid. 4.1.3. Mõju avaldamise sagedus Mõju esinemise sagedus on väike, kuna määrusega antakse kohtule võimalus, et nende toimikute puhul, millele on juba määratud säilitustähtaeg, ei tule hakata digiteerima ja määrama uut tähtaega, kui kohus seda vajalikuks ei pea. Samuti antakse kohtule aega, et muuta oma töökorraldust ja hakata toimikuid ning dokumente täielikult digiteerima. 4.1.4. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk Ebasoovitava mõju risk on väike. Ebasoovitav mõju võib kaasneda siis, kui kohtus on dokumendid ja toimikud osaliselt digiteeritud ja kohus peab hakkama kõiki toimikuid üle vaatama ja digiteerima, et vabastada arhiivipinda. Selleks tuleb mingiks ajaks rakendada digiteerimisega tegelema rohkem töötajaid. 4.2. Kavandatav muudatus seisneb selles, et isikute kinnisesse asutusse paigutamise asjades ei moodustata pabertoimikut. 4.2.1. Sihtrühm Muudatus avaldab mõju eelkõige Harju maakohtu isikute kinnisesse asutusse paigutamise kohtuasju lahendavatele kohtunikele (11) ja ametnikele (50). Kinnisesse asutusse paigutamise kohtuasju lahendavad ka Tallinna Ringkonnakohus ja Riigikohus. Nimetatud asjades edasikaebuse esitamise protsent on 2 % ning Tallinna Ringkonnakohus ja Riigikohus on juba seoses Tallinna Halduskohtus alustatud digitaalsete kohtumenetluse asjadega töökorralduse muudatused teinud. Võrreldes kogu tööealise elanikkonna arvuga Eestis (2012. aastal 651 700) on mõjutatud sihtrühm väike. 4.2.2. Mõju ulatus Mõju on väike, kuna töökorralduse muudatus puudutab üksnes pabertoimikute pidamist Harju maakohtus kinnisesse asutustesse paigutamise asju. Tegemist on Eesti kõige suurema kohtuga, kuid planeeritav muudatus puudutab 6,9 % asju (2016. aasta statistika andmete alusel). 4.2.3. Mõju avaldumise sagedus Mõju esinemise sagedus on väike, sest asjade arv, kus digitaalset kohtumenetlust rakendatakse, on väike. Kinnisesse asutustustesse paigutamised moodustavad 6,9 % protsenti kõikidest Harju Maakohtus alustatud kohtuasjadest. 4.2.4. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Ebasoovitavad on võimalikud ebakõlad infosüsteemides, mis ei võimalda kohtuasju digitaalselt menetleda. Kõiki infosüsteeme arendatakse, mis võimaldab võimalikke puudusi kõrvaldada. 4.3.1. Kavandatav muudatus toimikuga tutvumise korras. Muudatus seisneb selles, et mõnes kohtuasjas enam pabertoimikut ei moodustata, kuid toimikuga on jätkuvalt võimalik soovi korral tutvuda paberkandjal ning ka menetlusosalistel on toimikuga võimalik tutvuda avaliku e-toimiku või digitoimiku infosüsteemi vahendusel. 4.3.2. Sihtrühm Muudatus avaldab eelkõige mõju Harju Maakohtus isikute kinnisesse asutusse paigutamise kohtuasju lahendavate kohtunike (11) ja ametnike (50) senisele töökorraldusele ning toimikuga tutvuda soovivatele isikutele. Võrreldes kogu tööealise elanikkonna arvuga Eestis (2015. aastal 631 000) on mõjutatud sihtrühm väike. 4.3.3. Mõju ulatus Menetlusosalistel on kohtuasja materjalidega võimalik praegugi tutvuda avaliku e-toimiku ja digitoimiku kaudu ning kõnesoleva eelnõuga selles osas midagi ei muudeta. Menetlusosaliste ja toimikuga tutvuda soovivate isikute jaoks ei muutu toimikuga tutvumine pärast muudatusi keerulisemaks. Toimikule juurdepääs ei ole raskendatud ning elektrooniliste vahendite abil on tagatud kiirem ja parem ülevaade toimiku sisust. 4.3.4. Mõju avaldumise sagedus Muudatus mõjutab ainult neid menetlusosalisi ja isikuid, kes soovivad toimikuga tutvuda kohtu kantseleis. Nende osakaal kõikidest menetlusosalistest on alla 5 protsendi. 4.3.5. Ebasoovitav mõju Eelnõuga kavandatud muudatustega toimiku tutvumise korras ei kaasne ebasoovitavat mõju. 4.4. Kavandatav muudatus kohtute kantseleide töökorralduses seisneb selles, et määrus viiakse kooskõlla kohtute tegeliku töökorraldusega. Samuti on määruse eesmärk ühtlustada kohtute töökorraldust. 4.4.1. Sihtrühm Muudatus avaldab mõju eelkõige kantseleitöötajatele (hinnanguliselt 214). Võrreldes kogu tööealise elanikkonna arvuga Eestis (2015. aastal 631 000) on mõjutatud sihtrühm väike. 4.4.2. Mõju ulatus Mõju on väike, kuna määruse muudatused ei too kaasa suurt töökorralduse muudatust kohtu kantseleide töös. Määruse muudatustesse on kaasatud kohtu kantseleide töötajaid ja on soovitud määrus sõnastada ja sätted kehtestada vastavalt kohtu kantselei töötajate tegelikule töökorraldusele. Kehtivas kodukorras on vananenud sätted töökorralduse kohta. Seega ei too uus määrus kaasa ulatuslikku mõju, vaid sätestab tegelikkuses juba kohtu kantseleis kehtiva töökorralduse. 4.4.3. Mõju avaldumise sagedus Mõju esinemise sagedus on väike, kuna mõjutab kohtu kantsleide töötajate töökorraldust. 4.4.4. Ebasoovitava mõju risk Ebasoovitava mõju risk on väike. Ebasoovitavad on võimalikud ümberkorraldused kohtu kantselei tööprotsessis, kui mõnes kohtus veel ei toimi kohtu kantselei töökorraldus vastavalt määrusele. Määruse eesmärk on ka kohtute kantseleide töökorraldust ühtlustada. Muudatustega halduskoormus ei muutu. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega eeldatavaid tulusid riigieelarvesse ei laeku. Digitaalse menetluse rakendamiseks tehakse vajalikud muudatused Harju Maakohtu 11 kohtuniku töövahendite soetamisel (arvutid, kuvarid). Tegemist on olemasolevate seadmete vahetamisega uute vastu. Kõikide kohtunike lauaarvutid on kavas vahetada sülearvutite vastu järgmise kolme aasta jooksul. Seose kõnesoleva muudatusega tehakse muudatus varem. Pabertoimikutest loobumine toob kohtute jaoks kaasa paberikulu vähenemise. Tulenevalt sellest, et praegu puudutab töökorralduse muudatus umbes 6,9 protsenti Harju Maakohtus menetletavaid kohtuasju, ei ole kõnesoleva muudatusega oodata märkimisväärset kulude kokkuhoidu. Tegemist on prooviajaga, mille jooksul selgitatakse välja võimalikud vajadused ja probleemkohad, mis on kogu kohtusüsteemis digitaalse kohtumenetluse rakendamiseks vajalik. Määruse rakendamise eel on kohtutega arutatud võimalikke muudatusi töökorralduses ning lepitud kokku vajalikes kohtute infosüsteemi ja digitoimiku arendustöödes, mis on digitaalse kohtumenetluse eduka rakendamise eeldused. Kantselei töökorralduse muudatustega seoses kohtutel lisakulusid ei teki. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu ei esitata kooskõlastamiseks EIS-i, kuna määrus puudutab I ja II astme kohtute kui ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste sisemist töökorraldust. Eelnõu ja seletuskiri saadetakse arvamuse avaldamiseks kõikidele kohtutele. Kohtute esindajad on olnud kaasatud planeeritud muudatuste kavandamisse. Marko Aavik Asekantsler  MINISTRI MÄÄRUSE EELNÕU MINISTRI MÄÄRUS Maa- haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord 2 Määrus kehtestatakse kohtute seaduse § 42 lõike 1 ja § 127, kriminaalmenetluse seadustiku § 156 lõike 2 ja § 1 165 lõike 6, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 61, § 311 lõike 8, § 344 lõike 6 ja § 458 lõike 4 ning 1 väärteomenetluse seadustiku § 41 lõike 10 ja § 47 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtuteenistujate ülesanded, kohtu asjaajamise kord ja kohtu muu töökorraldus. (2) Käesoleva määruse lisadena kehtestatakse: 1) kohtukutse – lisa 1; 2) väljastusteade/kättetoimetamisteatis – lisa 2; 3) teadete leht – lisa 3; 4) sisuloetelu – lisa 4; 5) kohtutoimikute säilitustähtajad – lisa 5; 6) väikese riigivapi kujutisega üldplank – lisa 6; 7) kohtusüsteemi logoga ühevärviline kirjaplank – lisa 7; 8) kohtusüsteemi logoga täisvärvides kirjaplank – lisa 8; 9) kohtusüsteemi logoga ühevärviline üldplank – lisa 9; 10) kohtusüsteemi logoga täisvärvides üldplank – lisa 10; 11) e-kättetoimetamisvorm – lisa 11; 12) e-edastamisvorm – lisa 12. § 2. Kohtu kantselei (1) Kohtu kantselei korraldab kohtu asjaajamist. Dokumentide vastuvõtmine, registreerimine ja väljastamine toimub kohtu kantselei kaudu. (2) Vajaduse korral võib moodustada üld-, kriminaal- ja tsiviilkantselei. (3) Kohtu kantselei lahtiolekuaja määrab kohtudirektor. Kantselei lahtiolekuaeg avalikustatakse kohtu veebilehel ja pannakse välja kohtuhoonesse nähtavale kohale. § 3. Õigusteenistus ja kohtuistungiteenistus (1) Õigusteenistus on kohtu struktuuriüksus, kuhu kuuluvad õigusteenistuse juht, vanemkohtujurist, kohtujurist, konsultant, järelevalvespetsialist ning võivad kuuluda kohtuistungi vanemsekretär, kohtuistungi sekretär ja referent. (2) Kui kohtus on moodustatud kohtuistungiteenistus, siis kuuluvad kohtuistungi vanemsekretär ja kohtuistungi sekretär kohtuistungiteenistuse koosseisu. 2. peatükk Kohtuteenistujate ülesanded § 4. Kantseleijuhataja 1 (1) Kantseleijuhataja ametikoha põhieesmärk on kohtu asjaajamise ja dokumendihalduse korraldamine ning kantselei töö juhtimine, luues tingimused sujuvaks õigusemõistmiseks. (2) Kantseleijuhataja teenistuskohustused määrab kindlaks kohtudirektor ametijuhendis. (3) Kui kohtus on moodustatud üld-, kriminaal- ja tsiviilkantselei, sätestatakse kantseleijuhatajate pädevuse jaotus ametijuhendis. (4) Kui mitmel kohtul on ühine kohtudirektor, võib ta määrata nendele kohtutele ühise kantseleijuhataja. § 5. Referent (1) Referendi ametikoha põhieesmärk on kohtu või selle struktuuriüksuse asjaajamise ja dokumendiringluse korraldamine ning kohtusse pöördujate teenindamine. (2) Referendi teenistuskohustused määratakse kindlaks ametijuhendis. (3) Kui kohtus on moodustatud üld-, kriminaal- ja tsiviilkantselei, sätestatakse nende referentide pädevuse jaotus ametijuhendis. § 6. Kohtuistungi sekretär (1) Kohtuistungi sekretäri ametikoha põhieesmärk on kohtumenetluse läbiviimiseks vajaliku asjaajamise tagamine. (2) Kohtuistungi sekretäri teenistuskohustused määratakse kindlaks ametijuhendis. § 7. Tõlk (1) Tõlgi ametikoha põhieesmärk on seadusest tulenevatel juhtudel kohtulahendite ja dokumentide tõlkimine ning tõlkimine kohtuistungil. (2) Tõlgi teenistuskohustused määratakse kindlaks ametijuhendis. § 8. Arhivaar (1) Arhivaari töökoha põhieesmärk on kohtuasja toimikute ja muude dokumentide arhiivi vastuvõtmine, korrastamine, säilitamine ning kasutamise korraldamine vastavalt õigusaktidele. (2) Arhivaari teenistuskohustused määratakse kindlaks ametijuhendis. § 9. Kantselei teised teenistujad Arvestades kohtute seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevaid piiranguid, võib kohtudirektor kantselei koosseisus ette näha ametikohti ka §-des 4-8 nimetamata teenistujatele, kelle olemasolu on vajalik kohtu töö paremaks korraldamiseks. 3. peatükk Kohtu asjaajamise kord 1. jagu Asjaajamise üldalused § 10. Asjaajamise põhimõtted Kohtu asjaajamine peab kaasa aitama kohtu töö efektiivsuse tagamisele ja kohtusse pöördujate ladusale teenindamisele. Asjaajamises lähtutakse heast tavast, üldtunnustatud viisakus- ja eetikareeglitest ning kohtute kvaliteedijuhtimise põhimõtetest. Järgitakse põhimõtet, et kohtuasja dokumente menetletakse võimalikult vähese paberikuluga. Kohtusse pöördujate teenindamisel lähtutakse kliendikesksuse põhimõttest. 2. jagu Dokumentide vorminõuded § 11. Menetlusväline dokument ja menetlusdokument 2 (1) Menetlusväliste dokumentide vormistamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuse korraldamise ja teabehalduse alused“ alusel kehtestatud Justiitsministeeriumi asjaajamiskorrast. Menetlusväline dokument registreeritakse dokumendiregistris. (2) Menetlusdokument registreeritakse viivitamatult selleks ettenähtud infosüsteemis. Menetlusdokument on kohtumenetlusega seotud dokument. § 12. Dokumendiplangid (1) Kohtus on kasutusel A4-formaadis (210 mm × 297 mm) järgmised dokumendiplangid: 1) väikese riigivapi kujutisega ühevärviline üldplank (lisa 6) – kohtulahendite vormistamiseks; 2) kohtusüsteemi logoga ühevärviline kirjaplank (lisa 7) – ametikirjade vormistamiseks; 3) kohtusüsteemi logoga täisvärvides kirjaplank (lisa 8) – ametikirjade vormistamiseks; 4) kohtusüsteemi logoga ühevärviline üldplank (lisa 9) – korraldusdokumentide vormistamiseks; 5) kohtusüsteemi logoga täisvärvides üldplank (lisa 10) – korraldusdokumentide vormistamiseks. (2) Dokumendimallid on elektroonilisel kujul kohtu struktuuriüksuse võrgukettal. (3) Üldplangi alusel kujundatakse konkreetse dokumendiliigi plangid. § 13. Dokumendi menetlemise korda ja sellele juurdepääsu reguleeriv märge Kui menetlusväline dokument on piiratud juurdepääsuga, tehakse märge dokumendiregistris ja paberdokumendi olemasolul lisatakse märge ka paberdokumendile. § 14. Tekst Dokument vormistatakse arvutikirjas plokkstiilis šriftiga Arial ja tähesuurusega 10 või šriftiga Times New Roman ja tähesuurusega 12. Lõigud eraldatakse üksteisest ühekordse tekstis kasutatava reavahega. § 15. Lugupidamisavaldus Kiri lõpetatakse lugupidamisavaldusega, mille lõpus ei kasutata kirjavahemärki. Teksti ja lugupidamisavalduse vahele jäetakse kaks reavahet. § 16. Allkiri (1) Rekvisiit „Allkiri” koosneb dokumendile alla kirjutanud isiku ees- ja perekonnanimest, ametinimetusest, kohtu ja kohtumaja nimetust ning kontaktidest. (2) Allkirja jaoks tuleb vabaks jätta kaks rida. (3) Digitaalallkirjastatavale dokumendile tehakse allkirjastaja nimele eelnevale alale märge „(allkirjastatud digitaalselt)”. Digitaalallkirjale kohaldatakse e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses digitaalallkirjale sätestatud nõudeid. § 17. Märkus lisade kohta (1) Dokumendi lisad märgitakse ära dokumendi lõpus allkirjast allpool. (2) Paberdokumendi tekstis nimetatud lisa puhul märgitakse lisade reale selle lehtede ja eksemplaride arv. (3) Üldplangile vormistatud dokumendi puhul märgitakse lisa nimetus tekstis. (4) Kui lisasid on mitu, siis tuleb need nummerdada. Lehtede numeratsioon on igal lisal eraldi. § 18. Dokumendi koostaja Väljasaadetavale ametikirjale märgitakse koostaja nimi, telefoninumber ja elektronposti aadress. Kui kirja koostaja on ühtlasi ka selle allkirjastaja, märgitakse ainult telefoninumber ja elektronposti aadress, kui see ei ühti kirjaplangil kontaktandme väljal või tekstis märgituga. 3  3. jagu Kohtu pitsatid § 19. Pitsatite loetelu, kasutamine ja hoidmine (1) Kohtus on kasutusel järgmised pitsatid: 1) väikese riigivapiga värvipitsat ja reljeefpitsat; 2) lihtpitsat. (2) Kohtudirektor korraldab riigivapiga pitsati registreerimise, kehtetuks tunnistamise, hoidmise ja hävitamise riigivapi seaduses ettenähtud korras. (3) Riigivapiga pitsati kasutamise eest vastutavad kohtu esimehe või kohtudirektori käskkirjaga määratud ametiisikud. (4) Kohtul võib olla rohkem kui üks asutuse nimetuse ja riigivapiga pitsat. (5) Vapipitser pannakse dokumendile vaid siis, kui see on õigusaktiga ette nähtud. (6) Vapipitseriga kinnitatakse järgmised dokumendid: 1) kohtumääruse ja otsuse koopia, väljatrükk või väljavõte; 2) tõend töötasu kohta; 3) volikiri; 4) teenistusleht; 5) käskkirja koopia; 6) tõend töötamise kohta; 7) erilist autentsust nõudev kiri; 8) arhiiviteatis; 9) konvoeerimistaotlus; 10) muu õigusaktiga ettenähtud dokument. (7) Reljeefpitsati jäljendiga võib tähistada kõik väljasaadetavad dokumendid, mis on vormistatud plangile. Reljeefpitser paigutatakse üldjuhul kontaktandmete välja kohale vasakul pool. (8) Lihtpitsati kasutamise otsustab kohtudirektor. (9) Pitsati tellimus esitatakse kohtudirektorile. § 20. Pitsati registreerimine Pitsati kasutusse andmine registreeritakse registris, kuhu kantakse järgmised andmed: 1) järjekorranumber; 2) pitsati jäljend; 3) kellele üle antud (kuupäev, nimi, allkiri). § 21. Pitsati hävitamine (1) Aegunud või kasutamiskõlbmatuks muutunud pitsati hävitab akti alusel asjakohane komisjon. (2) Pitsati hävitamisel tehakse registrisse järgmine märge: 1) pitsati tagastamise kuupäev; 2) pitsati hävitamise kuupäev ja akti number. 4. jagu Menetlusväliste dokumentide vastuvõtmine ja registreerimine § 22. Saabunud menetlusvälise dokumendi registreerimiseelne menetlemine ja registreerimine (1) Saabunud menetlusväline dokument kontrollitakse ja registreeritakse kantseleis. Kohtute ametlikud elektronposti aadressid avaldatakse kohtute veebilehel http://www.kohus.ee. 4 (2) Kantseleis kontrollitakse adressaadi õigsust ning selgitatakse, kas dokument on olulisemate vorminõuetega kooskõlas ja kas loetletud lisad on olemas. (3) Menetlusväline dokument, mis ei vasta lõikes 2 nimetatud nõuetele, registreeritakse, kui: 1) dokumendi esitaja seda nõuab; 2) dokument sisaldab olulist teavet; 3) dokument on saadetud posti või elektronposti teel. (4) Kui menetlusvälise dokumendi täitmine ei kuulu kohtu pädevusse, registreeritakse dokument ning edastatakse koos kaaskirjaga õigele adressaadile ja informeeritakse sellest dokumendi saatjat. (5) Paberdokumendid skaneeritakse ja salvestatakse dokumendiregistris. Skaneeritud dokumendi tekst peab võimaldama hilisemat masintöötlemist. Dokumenti ei pea masintöötlemist võimaldaval kujul skaneerima, kui kohtule esitatud dokumendi algse halva kvaliteedi tõttu ei ole seda nõuet võimalik täita. § 23. Menetlusvälise dokumendi registreerimise aeg (1) Registreeritav menetlusväline dokument registreeritakse üldises järjekorras olenemata dokumendi liigist. (2) Suuline teabenõue, mida ei täideta viivitamata, registreeritakse dokumendiregistris. (3) Dokument registreeritakse selle saabumisele järgneval tööpäeval. Faksina saabunud dokumendi täitmise tähtaega arvestatakse selle registreerimise päevast. Dokumendi kuupäevaks märgitakse dokumendi kohtusse saabumise kuupäev. (4) Riigisaladust sisaldavate dokumentide registrit peetakse eraldi, lähtudes riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest. § 24. Dokumendid, mille andmeid ei kanta dokumendiregistrisse (1) Dokumendiregistrisse ei kanta andmeid järgmiste dokumentide kohta: 1) dokument, milles puudub märge saatja nime ja kontaktandmete kohta, kui dokument ei sisalda teavet, mis on oluline või mida peab kontrollima; 2) menetlusväline dokument, mille adressaadina on märgitud teine asutus või isik; 3) menetlusväline dokument, mis ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, näiteks puuduvad allkirjad. (2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud dokument edastatakse õigel aadressil. (3) Lõike 1 punktis 3 nimetatud menetlusväline dokument tagastatakse saatjale ja tagastamist põhjendatakse. 5. jagu Menetlusdokumentide registreerimine § 25. Menetlusdokumentide registreerimine (1) Kohtusse saabunud menetlusdokumendid kontrollitakse ja registreeritakse hiljemalt saabumise päevale järgneval tööpäeval üldises korras selleks ettenähtud infosüsteemis ning jagatakse menetlejale. Kohtumenetluse asjaajamist puudutavale päringule võib vastata elektronposti teel registreerimata seda infosüsteemis. E-arved saabuvad kohtusse e-arvekeskuse kaudu ja need registreeritakse kohtute infosüsteemis. (2) Kantseleis kontrollitakse adressaadi õigsust ning selgitatakse, kas dokument on olulisemate vorminõuetega kooskõlas ja kas loetletud lisad on olemas. (3) Kui menetlusdokument ei vasta lõikes 2 nimetatule, teavitatakse dokumendi esitajat puudustest ja palutakse esitada parandatud dokument. (4) Menetlusdokument, mis ei vasta lõikes 2 nimetatud nõuetele, registreeritakse selleks ettenähtud infosüsteemis kui puudustega dokument ning edastatakse menetlejale. (5) Kui kohtu kantseleisse või elektroonilise menetlusposti aadressil saabub menetlusdokument, mille adressaadiks on teine kohtumaja, kontrollib kantselei ametnik adressaadi õigsust ja saadab dokumendi vajaduse korral edasi selles märgitud adressaadile. 5 (6) Maksekäsu kiirmenetluse asja maakohtule üleandmise korral edastatakse kohtule määrus asja üleandmise kohta ja muud menetluse kohta käivad andmed üksnes infosüsteemi kaudu. (7) Paberil esitatud menetlusdokumendid skaneeritakse ja registreeritakse selleks ettenähtud infosüsteemis asjakohase menetluse juures vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 57 lõikes 2 ja kriminaalmenetluse 1 seadustiku § 160 lõikes 5 sätestatud nõuetele. Skaneeritud dokumendi tekst peab võimaldama hilisemat masintöötlemist. Dokumenti ei pea masintöötlemist võimaldaval kujul skaneerima, kui kohtule esitatud dokumendi algse halva kvaliteedi tõttu ei ole seda nõuet võimalik täita. § 26. Menetlusdokumendi juurdepääsupiirang Kui menetlusdokumendi puhul on tegemist hagi tagamise või esialgset õiguskaitset sisaldava dokumendiga või dokument on piiratud juurdepääsuga, siis tehakse vastav märge menetlusdokumendi registreerimisel kohtute infosüsteemis. § 27. Elektronposti teel esitatud dokumendi vastuvõtmine ja registreerimine (1) Kantselei ametnikud tagavad elektronposti teel saabunud menetlusdokumentide ja neile lisatud manuste salvestamise kohtute infosüsteemis asjakohase menetluse dokumentide juures koos menetlusdokumenti puudutava infoga. (2) Kui elektronposti teel esitatakse menetlusdokument otse muule kohtuteenistujale, edastab kohtuteenistuja menetlusdokumendi kantselei menetlusposti aadressil. Kantselei tagab menetlusdokumendi registreerimise kohtute infosüsteemis. (3) Maksekäsuosakonna elektronposti aadressil saabunud menetlusdokumendi ja selle lisade salvestamise maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemis asjakohase menetluse juures tagab maksekäsuosakonna töökorralduse järgi selleks pädev ametnik. § 28. Digitaalallkirjastatud sissetuleva menetlusdokumendi salvestamine ja säilitamine Digitaalallkirjastatud dokument salvestatakse pärast allkirja kehtivuse kindlakstegemist selleks ettenähtud infosüsteemis vastava menetluse juurde ning vajaduse korral tehakse dokumendist väljatrükk. Väljatrükile lisatakse digitaalallkirja kinnitusleht. § 29. Kohtuasja number (1) Infosüsteem annab kohtuasjale ja maksekäsu kiirmenetluse asjale numbri selle registreerimisel. (2) Asja registreerimiseks kasutatakse järgmisi tähiseid: 1 – kriminaalasjad; 2 – tsiviilasjad; 3 – haldusasjad; 4 – väärteoasjad; 5 – põhiseaduslikkuse järelevalve asjad. (3) Kohtuasja number koosneb lõikes 2 määratud tähisest („l”), asja saabumise aastaarvu lühendist („aa”) ja järjekorranumbrist („nnnn”) kujul „l-aa-nnnn”. Kohtuasja nummerdamist alustatakse järjekorranumbriga 1. (4) Maksekäsu kiirmenetluse asja number koosneb lõikes 2 määratud tähisest („2”), asja saabumise aastaarvu lühendist („aa”) ja järjekorranumbrist („nnnnnn”) kujul „l-aa-nnnnnn”. Maksekäsu kiirmenetluse asjade nummerdamist alustatakse järjekorranumbriga 100 000. (5) Kui kohtuasja kohta moodustatakse pabertoimik, kantakse number toimiku kaanele. (6) Kohtuasja number jääb samaks esimeses ja teises kohtuastmes ning kõikides kohtuasjas peetavates menetlustes. Numeratsioon hõlmab kõiki kohtuasjas koostatud menetlusdokumente. (7) Kalendriaasta möödumisel asja ümber ei nummerdata. (8) Pärast kohtulahendi tühistamist uueks arutamiseks tagastatud asjale jääb esialgne number. § 30. Kohtuasja toimik 6 (1) Kohtuasja toimiku iga köite väliskaanele märgitakse: 1) kohtu ja kohtumaja nimetus; 2) kohtuasja pealkiri; 3) kohtuasja number; 4) kohtuasja alustamise ja lõpetamise kuupäev; 5) säilitustähtaeg; 6) köite järjekorranumber. (2) Teadete lehele märgitakse kohtus tehtud toimingud, näiteks kohtukutsete väljasaatmine, kohtuotsuse väljastamine, toimikuga tutvumine. Seejärel paigutatakse toimikusse sisukorraleht või -lehed), kuhu märgitakse kohtuasja toimikus paiknevad dokumendid ja nende leheküljenumbrid. Teadete lehe täitja kinnitab iga sissekannet oma allkirjaga. (3) Kohtuasja toimiku lehed köidetakse. Ühes köites võib olla kuni 200 lehte. (4) Kohtuasja toimiku lehed ja köited nummerdatakse grafiitpliiatsiga. Kohtuasja toimiku lehtede jooksvat nummerdamist alustatakse esimesest kohtuasja toimiku menetlusdokumendist. Mitmest köitest koosnevatel kohtuasja toimikutel nummerdatakse iga köite lehed eraldi alustades numbrist 1. (5) Pärast lahendi avalikult teatavaks tegemist toimikute üleandmisel kantseleisse ja hiljem arhiivi ei tohi nende vahel olla lahtiseid lehti. (6) Kohtuasja toimik, mis sisaldab kinniseks kuulutatud istungi materjale või konfidentsiaalset infot, märgistatakse pitseriga „KONFIDENTSIAALNE“. § 31. Maksekäsu kiirmenetluse toimik (1) Maksekäsu kiirmenetluse toimikut peetakse digitaalsena. Digitaalse toimiku moodustavad maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemis registreeritud dokumendid ja muud maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemis selle menetluse kohta registreeritud andmed. (2) Maksekäsu kiirmenetluse dokumente ja muid selle menetluse kohta käivaid andmeid säilitatakse digitaalselt maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemis vastavalt justiitsministri 5. augusti 2015. a määruses nr 26 „Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi asutamine ja infosüsteemi pidamise põhimäärus“ sätestatud nõuetele. § 32. Digitaalne toimik (1) Digitaalne toimik koosneb kohtute infosüsteemis registreeritud dokumentidest ja muudest kohtute infosüsteemis kohtuasja kohta registreeritud andmetest. (2) Digitaalse toimiku tehnilised nõuded vastavad justiitsministri 15. veebruari 2006. a määruses nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“ ning Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2008. a määruses nr 111 „E-toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimäärus“ kohtute infosüsteemile ja e-toimikule sätestatud tehnilistele nõuetele. (3) Digitaalse toimiku andmeid säilitakse kohtute infosüsteemis ja e-toimikus vastavalt § 36 lõikes 2 sätestatule. (4) Tallinna Halduskohtus ja Tallinna Ringkonnakohtus ei peeta halduskohtumenetluse seadustiku 27. peatükis sätestatud kohtuasjade ja maksuasjade (v.a maksuotsused) kohta pabertoimikut. (5) Harju Maakohtus ei peeta isikute kinnisesse asutusse paigutamise asjade kohta pabertoimikut. (6) Maakohtusse kohtu registri-, kinnistus- või maksekäsuosakonnast läbivaatamiseks edasi saadetud asjade kohta pabertoimikut ei moodustata. § 33. Kohtuasjade arutamisele määramine Kohtus koostatakse iga nädala viimaseks tööpäevaks järgmisel nädalal istungil arutatavate asjade nimekiri. Kohtuistungite nimekiri kuvatakse võimalusel kohtu sisetelevisiooni kaudu kohtus asuvatele ekraanidele. Tööpäeva alguses pannakse kohtuistungite nimekiri välja kohtusaali uksele või selleks määratud teise nähtavasse kohta. Kohtuistungite toimumisajad on kättesaadavad veebilehel www.riigiteataja.ee. § 34. Menetlusdokumendi edastamise registreerimine ja kättesaamise kontroll 7 (1) Menetlusdokumendi edastamiseks ja kättetoimetamiseks kasutatakse selleks ettenähtud infosüsteemi saadetiste funktsionaalsust. Saadetiste funktsionaalsust kasutades ei prindita menetlusdokumentide edastamise ja kättetoimetamise kaaskirju ega ekraanitõmmiseid. (2) Kui menetlusdokumenti ei saadeta adressaadile infosüsteemi kaudu, kasutab kohus menetlusdokumendi saatmiseks vastavalt dokumendi kättetoimetamise nõudele e-kättetoimetamisvormi (lisa 11) või e-edastamisvormi (lisa 12). (3) Kui kohus edastab teavituse menetlusdokumendi kättesaadavaks tegemise kohta vastavalt 1 tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 311 lõikele 2 avalikust arvutivõrgust leitud sidevahendile, tuleb toimikusse või selleks ettenähtud infosüsteemi märkida ka see, millal ja milliseid otsingumootoreid või veebikeskkondi kasutades sidevahendeid otsiti. (4) Kohtule tagastatud kätte toimetamata jäänud ja kättetoimetatud dokumentide väljastusteated, kättetoimetamisteatised või muud asjakohased teated, mis sisaldavad või võivad sisaldada menetluse seisukohalt olulist infot, skaneeritakse ja salvestatakse selleks ettenähtud infosüsteemis asjakohases menetluses tehtud saadetise juures. (5) Kohtule tagastatud kätte toimetamata jäänud menetlusdokumendi tagastamisel registreeritakse selleks ettenähtud infosüsteemis muuhulgas ka kättetoimetamata jäämise põhjus ja menetlusdokumendi kohtule tagastamise kuupäev. (6) Menetlusdokumendi kättetoimetamisel kohtus võetakse menetlusosaliselt allkiri ja tehakse kohutute infosüsteemis saadetise kohta märge „kätte toimetatud kohturuumides“ või „kätte toimetatud kohturuumides väljastusteatega“. 6. jagu Liigitusskeemi kehtestamine, toimikute moodustamine ja säilitamine § 35. Liigitusskeem (1) Dokumentide süstematiseerimise aluseks on liigitusskeem, mis koostatakse Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011.a määruse nr 181 „Arhiivieeskiri“ ( edaspidi Arhiivieeskiri) järgi. (2) Liigitusskeemis märgitakse vähemalt: 1) kohtu nimetus; 2) funktsiooni nimetus ja tähis; 3) sarja nimetus ja tähis; 4) säilitustähtaeg. (3) Liigitusskeemis rühmitatakse dokumendid sarjadesse funktsioonide kaupa. (4) Ühte sarja paigutatakse vaid sarnase praktilise väärtuse ja ühesuguse säilitustähtajaga dokumendid. (5) Kui muutub liigtusskeem või kui lisanduvad uued dokumendisarjad, esitatakse need arvamuse avaldamiseks avalikule arhiivile. (6) Liigitusskeemi kehtestab pärast avalikult arhiivilt kooskõlastuse saamist kohtudirektor oma käskkirjaga. § 36. Säilitustähtajad (1) Toimiku säilitustähtaja määramisel juhindutakse lõikes 2 ja lisas 5 toodud säilitustähtaegadest, kohtu tegelikest vajadustest ja dokumendi unikaalsusest. Kohtuasja toimiku säilitustähtaega on õigus muuta asja menetlenud kohtunikul ja kohtu arhivaaril. (2) Toimiku koosseisu kuuluvaid menetlusdokumente ja muid kohtuasja kohta registreeritud andmeid säilitatakse digitaalselt selleks ettenähtud süsteemis kümme aastat kohtuasjas tehtud lõpplahendi jõustumisest alates, kui lisas 5 ei ole ette nähtud pikemat säilitustähtaega. (3) Kohtuasja lõpetanud lahendeid säilitatakse alaliselt. Maksekäsu kiirmenetluse lõpetanud lahendeid säilitatakse § 36 lõikes 2 nimetatud tähtaja lõpuni. 8 (4) Dokumendi säilitustähtaega arvestatakse tema loomise, saamise või kindlaksmääratud sündmuse toimumise kuupäevast. (5) Üksteisega seotud dokumentide säilitustähtaega arvestatakse viimase dokumendi loomise, saamise või asja lõpetamise kuupäevast. § 37. Toimikute pidamine asjaajamises ja asjaajamisperioodi lõpetamine (1) Asjaajamisperioodi vältel koondatakse dokumendid registraatoritesse, see tähendab moodustatakse toimikud vastavalt dokumentide loetelus märgitud sarjale. (2) Asjaajamistoimiku kaanele märgitakse: 1) sarja nimetus ja tähis vastavalt dokumentide loetelule; 2) kohtu ja kohtumaja nimetus; 3) köite järjekorranumber; 4) toimiku alustamise kuupäev; 5) säilitustähtaeg. (3) Kirjavahetuse puhul paigutatakse samasse toimikusse kõigepealt esmane kiri, seejärel vastuskirjad ja muud asja lahendamise käigus tekkinud dokumendid kronoloogilises järjestuses. (4) Jooksva ja sellele eelnenud kalendriaasta kohtuasja toimikuid hoitakse kantseleis. (5) Maakohtule üle antud maksekäsu kiirmenetluse asjas moodustatud pabertoimikut, säilitab asja saanud maakohus. (6) Nende asjaajamisest väljunud dokumentide, kohtuasja toimikute ja asjaajamistoimikute kohta, mis on antud kohtu arhiivi, koostab arhivaar arhiivi koosseisu ülevaate. (7) Arhiivi koosseisu ülevaade koostatakse pärast toimikute kohtu arhiivi andmist vastavalt arhiivieeskirjale. Arhivaalide hävitamiseks või üleandmiseks eraldamise korral teeb arhivaar arhivaalide loetelus märke arhivaalide väljumise kohta viitega vastavale aktile. (8) Arhivaalid koondatakse kahe aasta pärast alates nende loomisest või saamisest ja nendega seotud asjaajamise lõppemist vastavalt arhiivieeskirjale kohtu arhiivi. Üleandmine arhiivi vormistatakse üleandmisnimekirjaga. Kui üleandmisnimekirjas märgitud toimikute ja üleantavate toimikute vahel esineb erinevusi, vormistatakse akt. § 38. Arhivaalide korrastamine kohtu arhiivis (1) Dokumentide ja toimikute vastuvõtmisel kohtu arhiivi kontrollitakse toimikute vastavust üleandmisnimekirjale. (2) Lühiajaliseks säilitamiseks mõeldud kohtuasja toimikuid ei korrastata. (3) Alalise säilitustähtajaga kohtuasja toimikud korrastatakse järgmiste nõuete kohaselt: 1) toimikuid ei jäeta kiirköitjasse või registraatorisse; 2) arhiiviväärtusega toimikud paigutatakse arhiivipüsivast materjalist kaante vahele (Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 181 „Arhiivieeskiri” § 5); 3) toimiku kaanele märgitakse lisaks § 37 lõikes 2 ja § 30 lõikes 1 nimetatud andmetele toimiku alustamise ja lõpetamise kuupäev ning lehtede arv; 4) metallkinnised ja klambrid eemaldatakse toimikust; 5) kui lehtede numeratsioonis ilmneb viga, nummerdatakse vahelejäänud lehed literaga ning tehakse sellekohane viide kinnituskirjele; 6) kinnituskirje leht pannakse toimiku lõppu; 7) kinnituskirjele kirjutab alla arhivaar, lisades sellele oma nime ja kirje täitmise kuupäeva; 8) kinnituskirjes märgitakse numbrite ja sõnadega toimiku ning eraldi sisuloetelu ja teadete lehtede arv; kõigi lehtede summa märgitakse toimiku kaanele; 9) kinnituskirjes viidatakse leheküljenumbriga järgmistele toimiku iseärasustele: fotod, ajaleheväljalõiked, suureformaadilised leheküljed, dokumente sisaldavad ümbrikud ja literalehed. § 39. Dokumentide ja toimikute hävitamine (1) Dokumendid ja toimikud, mille säilitustähtaeg on möödunud, eraldatakse hävitamiseks ja hävitatakse vastavalt arhiivieeskirjale. 9 (2) Kohtuasja pabertoimikud hävitatakse ühe aasta jooksul pärast kohtuasja menetlemise lõppu eeldusel, et kohtuasja toimik on terviklikult digiteeritud. Kohtuasja toimiku digiteerimisel tehakse kohtute infosüsteemis vastava kohtuasja juurde sellekohane märge. (3) Digitaalselt säilitatavad dokumendid ja muud kohtuasja kohta selleks ettenähtud infosüsteemis registreeritud andmed, mille säilitustähtaeg on möödunud, hävitatakse nende kustutamisega. (4) Digitaalses kohtumenetluses paberil esitatud dokumendid, mis on skaneeritud ja registreeritud selleks ettenähtud infosüsteemis asjakohase menetluse juures, võib hävitada ühe kuu möödumisel selle saamisest juhul kui ei selgu vajadust selle säilitamiseks paberkandjal kuni menetluse lõpuni. (5) Dokumentide ja toimikute hävitamise korraldab kohtudirektor arhiiviseaduses ja Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruses nr 181 „Arhiivieeskiri“ sätestatud korras. (6) Valiku tegemiseks toimikute hävitamisel liidetakse kriminaalasjade puhul kehtivale säilitustähtajale isikule karistuseks mõistetud aeg. Muude toimikute puhul arvestatakse säilitustähtaega alates viimase kohtulahendi jõustumise päevast, asjaajamistoimikute puhul viimase dokumendi kuupäevast. (7) Kohtuasja toimikust võetakse enne selle hävitamist välja paberil esitatud originaaldokumendid ja tagastatakse dokumendi esitajale. Originaaldokumentide tagastamisel märgitakse infosüsteemis: 1) selle isiku nimi, kellele dokumendid tagastati või märge dokumentide tagastamise kohta posti teel; 2) tagastatud dokumentide loetelu; 3) dokumentide tagastamise kuupäev. (8) Kui dokumente ei ole võimalik tagastada, säilitatakse neid kohtu arhiivis 15 aastat. (9) Hävitamisele kuuluvast kohtuasja toimikust võetakse välja püsivaks säilitamiseks mõeldud kõigi astmete kohtuotsused ja määrused välja arvatud juhul, kui need on vormistatud elektrooniliselt ja allkirjastatud digitaalselt. Kriminaalasja kohtutoimikust võetakse vajaduse korral püsivaks säilitamiseks välja süüdistusakt. Kohtuasja pabertoimiku hävitamise kohta tehakse kohtute infosüsteemis vastava kohtuasja juurde märge. (10) Dokumentide hävitamine dokumenteeritakse hävitamisaktiga, mis vastab Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 181 „Arhiivieeskiri“ §-is 14 sätestatule. § 40. Arhivaalide üleandmine avalikku arhiivi Arhivaalid antakse Rahvusarhiivile üle, järgides Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruses nr 181 „Arhiivieeskiri“ sätestatud nõudeid. 7. jagu Toimikute ja dokumentide väljaandmise kord § 41. Toimikutega tutvumine (1) Toimikuid ja muid dokumente antakse enne kohtuotsuse jõustumist kohtu kantseleis tutvumiseks menetlusosalistele järgmiste dokumentide esitamisel: 1) isikut tõendav dokument – menetlusosaline; 2) isikut tõendav dokument ja volikiri – lepingulistel esindajatel, välja arvatud advokaat, kelle puhul esindusõigust eeldatakse; 3) töötõend – prokurörid ja uurijad. (2) Menetluses mitteosalenud isikute juurdepääsu kohtutoimikutele otsustab kohtu esimees, kohtu aseesimees, kohtumaja juht või kohtuasja menetlenud kohtunik. (3) Pärast kohtuotsuse jõustumist antakse toimikuid ja muid dokumente tutvumiseks kohtumenetluse seadustikes ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud alustel. (4) Toimikuga tutvumine registreeritakse toimikus, märkides, kellena tutvuja kohtumenetluses esines, tutvumise aja ja kestuse ning vajaduse korral toimiku numbri. Toimikuga tutvumise kohta annab tutvuja allkirja. 10 § 42. Digitaalse toimikuga tutvumine (1) Digitaalse toimikuga võimaldatakse tutvuda avalikule e-toimikule avaliku e-toimiku kaudu. (2) Kui digitaalse toimikuga tutvuda sooviv isik ei saa kasutada avalikku e-toimikut, siis väljastab kohtuametnik isiku taotlusel toimiku väljavõtte paberil, võimaldab isikule juurdepääsu sellele elektrooniliselt kohtu kantseleis või edastab toimiku elektroonilise väljavõtte isiku elektronposti aadressil. Enne paberkandjal väljavõtte väljastamist kontrollib kohtuametnik riigilõivu laekumist vastavalt riigilõivuseaduse §-s 61 sätestatule. § 43. Toimikute väljastamine (1) Toimik saadetakse välja ajutiseks kasutamiseks tööülesannete täitmisel kirjaliku nõudmise alusel posti teel postipakina või käskjalaga uurimisasutustele, prokuratuurile, kohtutele ja õiguskantslerile. Muul juhul saadetakse toimik kirjaliku taotluse esitanud asutusele või isikule kohtu esimehe, kohtu aseesimehe, kohtumaja juhi või kohtuasja menetleva kohtuniku resolutsiooni alusel. (2) Toimiku väljastamisel kinnipidamisasutuses viibivale isikule tutvustatakse toimikut justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri” § 29 lõikes 3 sätestatud korras. Toimikuga tutvumisel kinnipidamisasutuses märgitakse toimikusse ka vastutava kinnipidamisasutuse ametniku nimi ja allkiri. (3) Toimik peab kajastama selle liikumist. Toimiku väljastamise nõudekiri koos saatekirja väljatrükiga, samuti tagastamise saatekiri lisatakse toimikule. Kui toimik saadetakse teise kohtu kantseleisse, märgitakse toimiku kaane siseküljele toimiku liikumist kinnitavad andmed, saatekirja ei lisata. (4) Toimiku väljastamine registreeritakse kohtute infosüsteemis, märkides, kellele, millal ja millise nõudmise alusel on toimik saadetud ning millal kohtule tagastatud. § 44. Jõustumiskuupäeva märkimine ning otsuse koopia ja väljatrüki väljastamine (1) Kohtuotsuste ja -määruste originaalidele, mis asuvad kohtutoimikus, märgitakse lahendi jõustumiskuupäev teksti lõppu allkirjadest allapoole. (2) Elektroonilise jõustumismärke väljastamisel märgib kohtu kodukorras selleks ette nähtud isik digitaalallkirjastamise konteineri resolutsiooni jõustumise kuupäeva ja vajalikud märkused lõike 5 kohaselt ning oma ametinimetuse. (3) Jõustumist tõendava märkega otsuse koopia või väljatrüki väljastab menetlusosalisele suulise või kirjaliku avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal asja lahendanud kohtu kantselei või arhiiv. Ka suulise avalduse põhjal otsuse, koopia või väljatrüki väljastamine registreeritakse. (4) Kui lahend on jõustunud, kinnitab jõustumiskuupäeva ja koopia või väljatrüki õigsust kohtunik, kohtujurist, kantseleijuhataja, referent, kohtu arhivaar või kohtudirektori määratud isik oma allkirja ning kohtu pitseriga. Allakirjutanud ametnik vastutab jõustumismärkega varustatud koopia või väljatrüki ja jõustunud lahendi originaalteksti vastavuse eest. (5) Kui kõrgema astme kohus kohtulahendit muudab, tehakse sellekohane märkus kohtutoimikus olevale esimese astme lahendi väljatrükile ja kohtulahendi digitaalallkirjastamise konteineri resolutsiooni. (6) Kui kõrgema astme kohus jätab alama astme kohtu lahendi muutmata ja kõrgema astme kohtulahend jõustub, märgib lõikes 2 nimetatud jõustumismärke kõrgema astme kohtu ametnik ka alama astme kohtu lahendile. (7) Jõustunud lahend avalikustatakse menetlusseadustikes sätestatu kohaselt. 8. jagu Asjaajamise ja riigivara üleandmine § 45. Asjaajamise ja riigivara üleandmine teenistuja teenistusest lahkumisel Enne ametikohalt vabastamist annab teenistuja asjaajamise ja tema kätte usaldatud riigivara üle isikule, kes on määratud selle vastuvõtjaks, hiljemalt teenistusest vabastamise päevaks või vahetu juhi määratud ajaks. Teenistuja kohustused ja vastutus riigivara üleandmisel on sätestatud riigivaraseaduses. § 46. Asjaajamise ja riigivara üleandmine teenistussuhte peatumisel 11 Puhkusele minev teenistuja annab asjaajamise ja riigivara üle teda asendavale teenistujale hiljemalt viimasel päeval enne puhkust. Akt vormistatakse juhul, kui: 1) teenistuja vahetu ülemus seda nõuab; 2) dokumentide või ülesannete lahendamise tähtaeg langeb teenistuja äraoleku ajale. § 47. Üleandmis-vastuvõtmisakt (1) Asjaajamise ja riigivara üleandmine vormistatakse üleandmis-vastuvõtmisaktiga juhul, kui lahkub kohtudirektor või kohtu esimees või kui seda nõuab vahetu juht, üleandja või vastuvõtja. (2) Üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastavad üleandja, vastuvõtja ja üleandja vahetu ülemus. Kohtu esimehe või kohtudirektori vahetumisel kooskõlastab akti Justiitsministeeriumi esindaja. (3) Kui üks osapool ei ole akti sisuga nõus, siis esitatakse enne allkirjastamist motiveeritud eriarvamus, mille olemasolu kohta tehakse akti märge. § 48. Üleandmis-vastuvõtmisakti sisunõuded (1) Üleandmis-vastuvõtmisakt peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) täitmisel olevate lepingute loetelu; 2) lahendamisel olevate ülesannete ja vastavate dokumentide loetelu; 3) üleantavate üksikdokumentide ja toimikute loetelu. (2) Kohtudirektori vahetumisel peab üleandmis-vastuvõtmisakt sisaldama lõikes 1 loetletud andmetele lisaks järgmisi andmeid kohtu pitsatite arvu, liike ja asukohta ning nende hoidmise eest vastutavate teenistujate nimesid ja ametikohti. § 49. Ühepoolne ülevõtmine Kui lahkuv teenistuja keeldub asjaajamise ja riigivara üleandmisest või kui üleandmine ei ole võimalik, toimub see ühepoolselt teenistuja vahetu ülemuse juuresolekul. Sel juhul tehakse üleandmis-vastuvõtmisakti vastav märge. 4. peatükk Rakendussätted § 50. Kohustuslikule digitaalse toimiku pidamisele üleminek (1) Määruse § 32 lõiget 1 ei kohaldata enne 1. veebruarit 2017 alustatud kohtuasjadele. (2) Määruse § 32 lõiget 2 ei kohaldata enne 1. septembrit 2017 alustatud kohtuasjadele. (3) Määruse § 32 lõiget 3 ei kohaldata enne 1. jaanuari 2018 alustatud kohtuasjadele. § 51. Kohtuasja pabertoimikute digiteerimine (1) Määruse § 36 lõikes 2 sätestatud nõuet rakendatakse kohustuslikult tsiviilasjade suhtes, mille menetlust on alustatud alates 1. jaanuarist 2013 ning kriminaal- ja väärteoasjade suhtes, mille menetlust on alustatud alates 1. juulist 2014. (2) Määruse § 36 lõikes 2 sätestatud nõuet rakendatakse kohustuslikult kohtuasjade suhtes, mille menetlus ei ole käesoleva määruse jõustumise ajaks veel lõppenud. (3) Kohtuasja toimikule, millele on enne määruse jõustumist määratud säilitustähtaeg, kohaldatakse varem määratud säilitustähtaega, välja arvatud juhul, kui kohus digiteerib toimiku ja säilitab seda digitaalselt vastavalt § 36 lõikele 2. (4) Pärast pabertoimiku nõuetekohast digiteerimist tehakse pabertoimiku kaanele märge digiteerimise kuupäeva kohta. § 52. Justiitsministri 15. veebruari 2006. a määruse nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Justiitsministri 15. veebruari 2006. a määruses nr 5 tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 8 sõnastatakse järgmiselt: 12 „Kohtuasja registreerimisel kohtute infosüsteemis moodustatakse kohtuasja number justiitsministri … määruse nr .. „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ § 29 lõikes 3 sätestatud vormis.“; 1 2) paragrahvi 9 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: 1 „3 ) skaneeritud paberdokumendid vastavalt justiitsministri …… määruse nr … „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord” § 25 lõikes 7 sätestatule;“. § 53. Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ muutmine Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisad 3 ja 4 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 54. Määruse kehtetuks tunnistamine Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määrus nr 57 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord" tunnistatakse kehtetuks. Lisa 1 Kohtukutse Lisa 2 Väljastusteate/kättetoimetamisteatise vorm Lisa 3 Teadete leht Lisa 4 Sisuloetelu Lisa 5 Kohtutoimikute säilitustähtajad Lisa 6 Üldplank Lisa 7 Kohtusüsteemi logoga ühevärviline kirjaplank Lisa 8 Kohtusüsteemi logoga täisvärvides kirjaplank Lisa 9 Kohtusüsteemi logoga ühevärviline üldplank Lisa 10 Kohtusüsteemi logoga täisvärvides üldplank Lisa 11 E-kättetoimetamisvorm Lisa 12 E-edastamisvorm Lisa 3 Vastuväide maksekäsu kiirmenetluses Lisa 4 Vastuväide lapse elatisnõudele maksekäsu kiirmenetluses Urmas Reinsalu Minister Norman Aas Kantsler 13  Justiitsministri 00. … 2017. a määruse nr 00 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ lisa 1 Kohtukutse [kutsutava nimi] [kutsutava ametinimetus] [asutuse nimetus] [kutsutava aadress: tn ja maja, korteri nr] [kutsutava aadress – linn/küla ja sihtnumber] [kutsutava aadress – riik] [e-post, faksi nr] KOHTUKUTSE [kohtu nimetus] kutsub Teid [kostjana] [avalikule/kinnisele] [kohtuistungile/ kohtu eelistungile] kohtuasi [kohtuasja nimetus] :kohtuasja [kohtuasja number] number: istungi toimumise aeg: [pp.kk.aaaa kell ….. – ….] istungi toimumise koht: [kohtu nimetus] [kohtumaja nimetus] [aadress, saali number] Mõjuval põhjusel kohtuistungile mitteilmumisest palume õigel ajal teatada aadressil ___________________________________________ või elektrooniliselt ______________________, faksiga nr ______________________ või telefoni teel ______________________. - Palume kaasa võtta fotoga isikut tõendav dokument (nt pass, isikutunnistus; juhiluba). - Esindajal palume kaasa võtta ka tema volitust tõendav dokument. Advokaadi puhul esindusõiguse olemasolu eeldatakse. Lepingulise esindajana tegutseval isikul tuleb võtta kaasa õppekava läbimist tõendav dokument (TsMS § 218 lg 1 p 2). [selgitus] [hoiatus] [muu tekst] 14  Justiitsministri 00. … 2017. a määruse nr ….. „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ lisa 2 Väljastusteate/kättetoimetamisteatise vorm Kahepoolne. Mõõtmed 99 x 210 mm (A4/3). A) esikülg [Kättetoimetamise viis ] MENETLUSDOKUMENT [VÄLJASTUSTEADE/ KINNITUSRIBA KÄTTETOIMETAMISTEATIS] Saatja/ Tagastada [KOHUS] [KOHTUMAJA ] nt. Pärnu Maakohus, Kuninga tänava Kohtumaja, Pärnu [Tänav. maja nr. sihtnumber. linn] ____________________________________________ Tel. [kohtu tel.nr] Faks. [kohtu faksi nr] E-post: [kohtu e-posti aadress] TAGASTADA VIIVITAMATA / X PÄEVA MÖÖDUMISEL tagakülg KINNITUSRIBA Saadetist võib: [valikvariandid] Menetlusdokument nr:[kohtuasja nr/ dok. nr] SAAJA: Sisuga: [dok. sisu kirjeldus/ u 120 tähemärki, kuni 4 [EES-, PEREKONNANIMI / ASUTUSE NIMETUS] real.] [nt. KOHTUISTUNG 29.10.2006 KELL 14.00, KUTSUTUD KOLMANDA ISIKUNA] [Tänav maja -korter, linn/küla, sihtnumber, maakond] VASTUVÕTJA: __________________________________ ___________________________ ____________________________ ees- ja perekonnanimi suurtähtedega suhe saajaga või amet allkiri Kuupäev ja koht*: __________________________ __________________________ Dok nr: ____________________________ *Täita edasiandmise koht, kui see erineb saaja aadressist või väljastamine toimub postiasutusest, isikut tõendava dokumendi number Kui dokumendi võtab vastu muu isik kui saajaks märgitud, peab ta esimesel võimalusel andma saadetise üle saajale. 15  Kättetoimetamise katsed: □ Antud üle □ Keeldus vastu □ Hoiutähtaja muule isikule võtmast möödumisel Esimene katse ___________________ □ Jäetud □ Ei ela/ ei asu □ Adressaat postkasti aadressil surnud (kuupäev, kellaaeg) □ Tagastatakse □ Saaja viibib □ Postkast saatjale pikemat aega ligipääsmatu mujal (palun Teine katse □ Kaks täpsustada) kättetoimetamise ___________________ □ Saaja ei katset (kuupäev, kellaaeg) viibinud kohal ebaõnnestunud □ Volitus □ Muu põhjus Märkused: KÄTTETOIMETAJA: ______________________________________________________ ametinimetus, nimi ja allkiri 16  Justiitsministri 00. ……. 2017. a määruse nr … „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ lisa 3 Teadete leht kriminaal-/ tsiviil-/haldusasjas nr ___________________________ 20 ____ a. 17 18  Justiitsministri 00. ……. 2017. a määruse nr 00 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ lisa 4 Sisuloetelu 19  Justiitsministri 00. …. 2017. a määrus nr 00 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ lisa 5 KOHTUTOIMIKUTE SÄILITUSTÄHTAJAD Märkused: 1. Kriminaalasja puhul liidetakse toimiku säilitustähtajale karistuseks mõistetud aeg, mida arvestatakse alates karistuse mõistnud kohtulahendi jõustumisest. Kui tsiviilkohtuasjas on tehtud tagaseljaotsus, lisatakse tavapärasele säilitustähtajale 2 aastat. Kohtuasjades, mida ei võetud menetlusse või jäeti läbi vaatamata, on kohtutoimiku säilitustähtaeg 1 aasta. Muude kohtutoimikute puhul arvestatakse säilitustähtaega alates viimase kohtulahendi jõustumise päevast, asjaajamistoimikute puhul viimase dokumendi kuupäevast. 2. Kõik kohtutoimikud, kus kohtuasjas on tehtud Riigikohtu üldkogu lahend, Riigikohtu kolleegiumi täiskoosseisu lahend, Euroopa Liidu Kohtu eelotsus või Euroopa Inimõiguste Kohtu sisuline lahend, tuleb säilitada alaliselt. 3. Kõigil kohtutoimikutel on juurdepääsupiirang, mille puhul lähtutakse kohtumenetluse seadustikes ja menetlusosaliste andmete kaitset reguleerivates seadustes sätestatust. 4. Menetluses mitteosalenud isikute juurdepääsu kohtutoimikule otsustab kohtu esimees või kohtumaja juht. I. KRIMINAALASJAD Jrk nr Asja liik karistusseadustiku järgi KarS § Säilitustähtaeg Kõik kriminaalasjad, mille eest karistati eluaegse 1. Alaline vangistusega Inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased 2. 89−112 Alaline süüteod 3. Isikuvastased süüteod 3.1. Eluvastased süüteod 113−117 a) tapmine 113 15 aastat b) mõrv 114 Alaline 3.2. Vabadusvastased süüteod 133−140 3.3. Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod 141−147 a) vägistamine 141 15 aastat 4. Rahvatervisevastased süüteod 4.1. Narkootikumidega seotud süüteod 183−191 a) sama (kui toime pandud suure varalise kasu eesmärgil 184 (2¹) Alaline või kuritegeliku ühenduse poolt) 5. Riigivastased süüteod 231−254 Alaline 6. Õigusemõistmise vastased süüteod 6.1. Õigusemõistmise takistamine 302−309 a) kohtunikule, rahvakohtunikule, uurijale, prokurörile, kaitsjale, kannatanu esindajale ja tema lähedasele raske 302 Alaline tervisekahjustuse tekitamine 7. Kaitseväeteenistusalased süüteod 431−450 Alaline Kriminaalkoodeksi järgi Kõik kriminaalasjad, milles kõrgeimaks karistuseks 1. Alaline määrati surmanuhtlus 1 5 2. Inimsusevastased kuriteod ja sõjakuriteod 61 −61 20  1 a) inimsusevastane kuritegu 61 Alaline 2 b) vägivald elanikkonna kallal sõjategevuse piirkonnas 61 Alaline 3. Riigivastased kuriteod 62−87 (-99) a) terrorism 64¹ Alaline b) terroristlik akt välisriigi esindaja vastu 65 Alaline 4. Isikuvastased kuriteod 100−130 a) tahtlik tapmine 100 15 aastat b) tahtlik tapmine raskendavail asjaoludel 101 Alaline c) üliraske kehavigastuse tahtlik tekitamine 107 15 aastat d) vägistamine 115 15 aastat 5. Kuriteod õigusemõistmise vastu 168−181 a) seadusele mittevastava kohtuotsuse või määruse 169 Alaline tegemine b) vägivald kohtuniku, kohtukaasistuja, kohtutäituri, advokaadi, prokuröri või uurija, samuti nende lähedaste 172¹ Alaline kallal või samade isikute ähvardamine 4 6. Kuriteod avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastu 195−211 a) õhusõiduki ebaseaduslik hõivamine 197¹ Alaline 7. Kaitseteenistusalased kuriteod 245−267 a) väeosa omavoliline mahajätmine lahinguolukorras 251 Alaline b) lendude või nendeks ettevalmistamise eeskirjade 255 Alaline rikkumine c) laevajuhtimise eeskirjade rikkumine 256 Alaline d) sõjajõudude üleandmine või sõjapidamise vahendite 262 Alaline jätmine vaenlasele II TSIVIILASJAD 1. Perekonnaasjad Alates elatise sissenõudmise a) elatise sissenõudmine õiguse lõppemisest 1 aasta b) põlvnemise tuvastamine ja selle vaidlustamine Alaline Alates eestkoste lõppemisest c) alaealisele isikule eestkostja määramine 10 aastat d) vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega 1 aasta lapse täisealiseks suhtlemise korraldamine saamisest e) alaealise teovõime laiendamine Lapse täisealiseks saamiseni f) isikust põlvnemise tuvastamine ja vanema kande Alaline vaidlustamine pärast isiku surma g) lapsendamine Alaline h) vanema hooldusõiguse piiramine Alaline i) muud lapsega seotud perekonnaasjad Lapse täisealiseks saamiseni 2. Asjad tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi a) isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja 15 aastat tuvastamine Alates hoolduse lõppemisest b) äraolija varale hoolduse seadmine 5 aastat c) piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja Alates eestkoste lõppemisest määramine 5 aastat Alates kinnisesse asutusse d) isiku paigutamine kinnisesse asutusse (mh esialgne paigutamise lõpetamisest 3 õiguskaitse) aastat e) lähenemiskeelu ja muude sellesarnaste abinõude Alates lähenemiskeelu rakendamine isikuõiguste kaitseks lõppemisest 3 aastat 3. Asjaõigusasjad 21  a) omandiasjad Alaline Menetluse lõpetamisest 4. Pankrotiasjad alates 5 aastat 5. Pärimisasjad Alaline 6. Võlaõigusasjad a) võõrandamislepingud Alaline 7. Tööõigusalased asjad a) töölepingud (mh sõlmimine, lõpetamine) 50 aastat III HALDUSASJAD 1. Munitsipaal- ja riigivara Alates kasutusseadmise a) vara kasutusse andmine lõppemisest 11 aastat 2. Omandiasjad Alaline 22  Justiitsministri 00. … 2017. a määruse nr .. „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ lisa 6 Üldplank 23  Justiitsministri 00. …. 2017. a määruse nr .. „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kodukord“ lisa 7 Kohtusüsteemi logoga ühevärviline kirjaplank Teie Meie 20__ a nr 24  Justiitsministri 00. …. 2017. a määruse 00 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kodukord“ lisa 8 Kohtusüsteemi logoga täisvärvides kirjaplank Teie 20__ a. nr Meie 20__ a. nr 25  Justiitsministri 00. … 2017. a määruse nr 00 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kodukord“ lisa 9 Kohtusüsteemi logoga ühevärviline üldplank 26  Justiitsministri 00. … 2017. a määruse nr 00 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kodukord“ lisa 10 Kohtusüsteemi logoga täisvärvides üldplank 27  Justiitsministri 00. … 2017. a määrus nr 00 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kodukord“ lisa 11 E-KÄTTETOIMETAMISVORM Lugupeetud [menetlusosalise ees- ja perenimi] Teatame, et Teile on avalikus e-toimikus vastuvõtmiseks saadetud uus kättetoimetamist vajav dokument kohtuasjas nr [kohtuasja ja menetluse number] [menetluse pealkiri]. Dokumendi info: [dokumendi liik või alaliik või alaliigi täpsustus] nr [dokumendi number], [dokumendi kuupäev]. Dokumendi vastuvõtmiseks palume kasutada avalikku e-toimikut (http://www.e-toimik.ee). Siseneda saab isikutunnistuse või mobiil-ID-ga. Kui dokument on avaliku e-toimiku süsteemis vastu võetud, loetakse, et see on Teile kätte toimetatud. Süsteem registreerib vastuvõtmise automaatselt dokumendi avamisel või vastuvõtmise kinnitamisel seda avamata ja kohtu täiendav teavitamine dokumendi vastuvõtmisest ei ole vajalik. Kui Teil ei ole võimalik dokumenti elektrooniliselt infosüsteemi kaudu vastu võtta, palume sellest kohe teada anda ning edastada kohtule selle sidevahendi andmed, mille kaudu on võimalik Teile dokument kätte toimetada. Dokumendi kättesaamise kohta tuleb Teil sellisel juhul edastada kohtule allkirjastatud kinnitus. KUIDAS AVADA DigiDoc-vormingus dokumenti Kui dokumendi avalikus e-toimikus avamine ei õnnestu seetõttu, et Teie arvutis puudub tarkvara digitaalselt allkirjastatud dokumentide, s.o DigiDoc-vormingus dokumentide (laiendiga .ddoc) avamiseks ja lugemiseks, on nendega tutvumiseks kaks võimalust: 1) laadida vajalik tarkvara oma arvutisse (tasuta tarkvara saab alla laadida aadressilt http://www.id.ee) või 2) avada ja lugeda dokumente portaalis DigiDocCheck (aadress: https://digidoc.sk.ee). Portaalis dokumentide avamiseks peab Teil olema üksnes internetiühendusega arvuti. Lisatarkvara, kaardilugejat ega ID-kaarti ei ole vaja. Dokumendi lugemiseks tuleb DigiDoc-vormingus dokument kõigepealt salvestada oma arvutisse, seejärel portaali üles laadida ning selle kaudu avada. [kohtuametniku nimi] [ametinimetus] [kohtu nimetus] [kohtuametniku telefoninumber] [kohtuametniku e-posti aadress] 28  Justiitsministri 00. … 2017. a määrus nr 00 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kodukord“ lisa 12 E-EDASTAMISVORM Lugupeetud [menetlusosalise ees- ja perenimi] Teatame, et Teile on avalikus e-toimikus kättesaadavaks tehtud uus dokument kohtuasjas nr [kohtuasja nr ja menetluse number] [menetluse pealkiri]. Dokumendi info: [dokumendi liik või alaliik või alaliigi täpsustus] nr [dokumendi number], [dokumendi kuupäev]. Dokumendi kättesaamist ei ole vaja kinnitada. Dokumendiga tutvumiseks palume kasutada avalikku e-toimikut (http://www.e-toimik.ee). Siseneda saab isikutunnistuse või mobiil-ID-ga. Kui Teil ei ole võimalik dokumendiga elektrooniliselt infosüsteemi kaudu tutvuda, palume sellest teada anda ning edastada kohtule selle sidevahendi andmed, mille kaudu on võimalik dokument edastada. KUIDAS AVADA DigiDoc-vormingus dokumenti Kui dokumendi avalikus e-toimikus avamine ei õnnestu seetõttu, et Teie arvutis puudub tarkvara digitaalselt allkirjastatud dokumentide, s.o DigiDoc-vormingus dokumentide (laiendiga .ddoc) avamiseks ja lugemiseks, on nendega tutvumiseks kaks võimalust: 1) laadida selleks vajalik tarkvara oma arvutisse (tasuta tarkvara saab alla laadida aadressilt http://www.id.ee) või 2) avada ja lugeda dokumente portaalis DigiDocCheck (aadress: https://digidoc.sk.ee). Portaalis dokumentide avamiseks peab Teil olema üksnes internetiühendusega arvuti. Lisatarkvara, kaardilugejat ega ID-kaarti ei ole vaja. Dokumendi lugemiseks tuleb DigiDoc-vormingus dokument kõigepealt salvestada oma arvutisse, seejärel portaali üles laadida ning selle kaudu avada. [kohtuametniku nimi] [ametinimetus] [kohtu nimetus] [kohtuametniku telefoninumber] [kohtuametniku e-posti aadress] 29  Justiitsministri 28.12.2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisa 3 Vorm MKM-3 Täidab kohtu kantselei SAABUNUD: NUMBER MENETLEJA Kantselei tempel märkused VASTUVÄIDE maksekäsu kiirmenetluses Esitamise kuupäev: …… ………………… …………… (päev/kuu/aasta) Esitatakse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale Enne vormi täitmist palun kindlasti lugeda viimasel leheküljel olevat juhist! * - täitmiseks kohustuslik! 1. Pooled ja nende esindajad Koodide seletus: 01 Avaldaja * 03 Avaldaja lepinguline esindaja 05 Avaldaja seaduslik esindaja 02 Võlgnik * 04 Võlgniku lepinguline esindaja 06 Võlgniku seaduslik esindaja Kood Ees- ja perekonnanimi / Juriidilise isiku nimi Isikukood või sünniaeg / registrikood Aadress (tänav, maja, korter) Linn või vald Riik Sihtnumber Maakond Asula (küla, alevik, alev, vallasisene linn) Telefon E-post Kood Ees- ja perekonnanimi / Juriidilise isiku nimi Isikukood või sünniaeg / registrikood Aadress (tänav, maja, korter) Linn või vald Riik Sihtnumber Maakond Asula (küla, alevik, alev, vallasisene linn) Telefon E-post Kood Ees- ja perekonnanimi / Juriidilise isiku nimi Isikukood või sünniaeg / registrikood Aadress (tänav, maja, korter) Linn või vald Riik Sihtnumber Maakond Asula (küla, alevik, alev, vallasisene linn) Telefon E-post Kood Ees- ja perekonnanimi / Juriidilise isiku nimi Isikukood või sünniaeg / registrikood Aadress (tänav, maja, korter) Linn või vald Riik Sihtnumber Maakond Asula (küla, alevik, alev, vallasisene linn) 30  Telefon E-post Kood Muud üksikasjad 2. Vastuväide 2.1. Vastuväite esitamine * Esitan käesolevaga vastuväite ” …………” ………………………………… 20 ……. a välja antud makseettepaneku kohta. TsMS § 485 lg 1: Võlgnik võib nõude või selle osa vastu esitada makseettepaneku teinud kohtule vastuväite makseettepaneku kättetoimetamisest alates 15 päeva (välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva) jooksul. 2.2. Vastuväite ulatus Esitan vastuväite kogu nõude vastu Tunnustan nõuet osaliselt summas …………………………………………………… eurot, sealhulgas: selgitus summa täidetakse vastavalt makseettepanekule eurot eurot eurot eurot eurot eurot eurot 2.3. Vastuväite põhjendus …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… TsMS § 488: Võlgnik võib kohtule esitatava avalduse alusel võtta makseettepaneku kohta esitatud vastuväite tagasi kuni hagile vastamiseni või hagimenetluses muu esimese menetlustoimingu tegemiseni. Vastuväite tagasivõtmise korral maksekäsu kiirmenetlus jätkub. TsMS § 489 lg 2¹: Kohus võib avaldaja ja võlgniku ühise kirjaliku avalduse alusel maksekäsu tegemisega koos kinnitada maksegraafiku võla tasumiseks (loe täpsemalt viimasel lehel olevast juhisest). 31 3. Allkiri 3.1. Vastuväite esitaja allkiri  Ees- ja perekonnanimi Allkiri 3.2. Esindaja kinnitus esindusõiguse kohta Kinnitan oma esindusõiguse olemasolu Esindusõiguse alus: ………………………………………………………………………………………………………………………… TsMS § 482 lg 3: kinnitus esindusõiguse olemasolu kohta ja viide esindusõiguse alusele tuleb lisada juhul, kui vastuväite esitab esindaja VASTUVÄITE ESITAMINE MAKSEKÄSU KIIRMENETLUSES Maksekäsu kiirmenetluse olemus maksekäsu kiirmenetlus jätkub. Maksekäsu kiirmenetlus on formaliseeritud menetlus, mis Kui võlgnik ei ole makseettepanekus nimetatud summat võimaldab võlausaldajal hagimenetlusest kiiremini ja tasunud ega makseettepanekule õigel ajal vastuväidet väiksemate kulutustega saada täitedokument (maksekäsk). esitanud, teeb kohus maksekäsu summa sissenõudmise kohta. Maksekäsu kiirmenetlust reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 49. peatükk (§-d 481−497). Kui võlgnik tunnustab nõuet, kuid oma majandusliku olukorra tõttu ei ole võimeline nõutud summat korraga tasuma, on Maksekäsumenetluses ei toimu kohtuistungit ning kohus teeb võlgnikul õigus pöörduda avaldaja poole ettepanekuga sõlmida lahendi üksnes maksekäsu kiirmenetluse avalduse põhjal. maksegraafik. Kohus ei kontrolli põhjalikult, kas avaldaja võib nõude esitada. TsMS § 489 lõike 2¹ kohaselt võib kohus maksekäsu Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega peatub nõude tegemisega koos kinnitada maksegraafiku võla tasumiseks, kui aegumistähtaeg samamoodi hagi esitamisega. avaldaja ja võlgnik esitavad kohtule ühise avalduse. Avaldaja ja võlgniku taotlus maksegraafiku kinnitamiseks tuleb kohtule Maksekäsu kiirmenetluse käik esitada enne vastuväite esitamise tähtaja möödumist. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamisel teeb kohus Maksekäsk kuulub viivitamata täitmisele. Täitemenetluse määrusega makseettepaneku, mis toimetatakse võlgnikule läbiviimisel lisanduvad maksekäsus nimetatud summadele ka kätte koos vastuväite blanketiga. täitemenetluse kulud. Maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab Makseettepaneku kohaselt tuleb võlgnikul tasuda väidetav võlg maksekäsu sissenõudmise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, koos intresside ja menetluskuludega 15 päeva kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 172 lg 9). (makseettepaneku välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva) Määruskaebuse esitamine maksekäsu peale jooksul alates makseettepaneku kättetoimetamisest või esitada Maksekäsu peale võib võlgnik esitada 15 päeva (maksekäsu sama tähtaja jooksul kohtule vastuväide. Tähtaeg hakkab välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva) jooksul alates kulgema makseettepaneku kättesaamisele järgnevast maksekäsu kättetoimetamisest määruskaebuse. päevast. Vastuväite esitamise viimaseks päevaks on Määruskaebuse esitamine on võimalik üksnes TsMS § 489¹ tähtaja viimane päev. See tähendab, et tähtaja lõigetes 2 ja 21 nimetatud juhtudel. Need on: viimasel päeval peab olema vastuväide jõudnud kohtusse (TsMS § 62 lg 2). Kui tähtaja viimane päev 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil langeb puhkepäevale või riigipühale, loetakse tähtaja kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega ja võlgniku viimaseks päevaks puhkepäevale või riigipühale süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu vahetult järgnev tööpäev. ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; Võla tasumisest tuleb kohtule kohe teatada, et vältida 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule maksekäsu väljaandmist. esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud Vastuväite esitamise korral jätkub nõude menetlemine või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluses (korteriomandist või kaasomandist tulenevas tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu asjas hagita menetluses) juhul, kui avaldaja ei ole soovinud kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu; makseettepanekule vastuväite esitamise korral menetluse 4) võlgniku seaduslik esindaja või võlgniku lõpetamist. üldõigusjärglane võib esitada kahe kuu jooksul maksekäsust teadasaamisest arvates määruskaebuse, Võlgnik võib kohtule esitatava avalduse alusel võtta kui on ilmnenud peatumise alus, mis kohtulahendi makseettepaneku kohta esitatud vastuväite tagasi kuni hagile tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla vastamiseni või hagimenetluses muu esimese kohtule teada. Määruskaebuse esitaja peab tuginema menetlustoimingu tegemiseni. Vastuväite tagasivõtmise korral ühele p-des 1−3 nimetatud asjaoludest. 32 Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 3 protsenti vaidlustatavalt summalt, kuid mitte vähem kui 45 eurot. I. Pooled ja nende esindajad Jaotise alguses on märgitud koodid, mis tuleb sisestada vastavasse lahtrisse, kui märgitakse andmeid isiku kohta (p 1). Võlgnik võib vastuväite makseettepanekule esitada isiklikult või esindaja vahendusel. Kui vastuväite esitab esindaja, tuleb jaotises märkida ka esindaja andmed: nimi, isikukood või sünniaeg ja kontaktandmed. Kui avalduses märgitud võlgniku andmed on ebaõiged, peab võlgnik kohtule teatama õiged andmed (TsMS § 394 lg 4). Avaldaja andmed vastuväite blanketil täidetakse makseettepanekus märgitud andmete põhjal. II. Vastuväide Vastuväites märgib võlgnik, kas ja mis ulatuses ta esitatud nõuet tunnustab, lähtudes makseettepanekus toodust (p 2.2). Nõudele vastuväite esitamise korral alustab kohus hagimenetlust. Kui avaldaja on väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada, menetlus lõpetatakse. Vastuväite võib esitada makseettepanekule lisatud blanketil või muus vormis. Blankett peab olema täidetud selgelt ja loetavalt. Tärniga () tähistatud väljad on täitmiseks kohustuslikud. Vastuväitele ei lisata vastuväidet tõendavaid dokumente. Vastuväite elektrooniline vorm on kättesaadav veebilehel www.just.ee/maksek2sumenetlus. Vastuväite põhjendamine ei ole kohustuslik. Siiski peaks võlgnik arvestama, et vastuväite esitamine üksnes võla tasumisega viivitamise eesmärgil toob asja hagimenetluses arutamise korral kaasa menetluskulude suurenemise ning lõppkokkuvõttes suureneb võlgnikult nõutav summa. III. Allkiri Vastuväitele kirjutab alla vastuväite esitaja (võlgnik või tema esindaja p 3.1). Kui vastuväite esitab võlgniku esindaja, peab ta vastuväites kinnitama oma esindusõiguse olemasolu ning viitama esindusõiguse alusele (p 3.2). Vastuväite elektroonilisel esitamisel peab see olema digitaalselt allkirjastatud. 33  Justiitsministri 28.12.2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisa 4 Vorm MKM-4 Täidab kohtu kantselei SAABUNUD: NUMBER Kantselei tempel MENETLEJA märkused VASTUVÄIDE lapse elatisnõudele maksekäsu kiirmenetluses Esitamise kuupäev: …… ………………… ………… (päev/kuu/aasta) Esitatakse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale Palun kindlasti lugeda viimasel leheküljel olevat juhist – see aitab käesolevat vormi täita! Tärniga () tähistatud väljad on täitmiseks kohustuslikud. 1. Võlgniku ees- ja perekonnanimi  2. Võlgniku isikukood või sünniaeg  3. Võlgniku aadress  Riik Sihtnumber Maakond Linn või vald Asula (küla, alevik, alev, vallasisene linn) Tänav, maja, korter I VÕLGNIK 4. Võlgniku sidevahendid  Telefon E-post 5. Võlgniku esindaja Ees- ja perekonnanimi Isikukood või sünniaeg Kontaktaadress Telefon E-post 6. Lapse/laste ees- ja perekonnanimi  7. Lapse/laste isikukood või sünniaeg  1 1 2 2 3 3 II AVALDAJA 8. Lapse/laste elukoht  Riik Sihtnumber Maakond Linn või vald Asula (küla, alevik, alev, vallasisene linn) Tänav, maja, korter 9. Lapse esindaja  Ees- ja perekonnanimi Isikukood või sünniaeg Aadress Telefon E-post 34  10. Muud üksikasjad 11. Vastuväite esitamine  Esitan käesolevaga vastuväite ” ……… ” …………………… 20 ……a välja antud makseettepaneku kohta. TsMS § 494 lg 1: Võlgnik võib makseettepaneku teinud kohtule esitada elatisnõude või selle osa vastu põhistatud vastuväite makseettepaneku kättetoimetamisest alates 15 päeva jooksul, makseettepaneku välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul. 12. Vastuväite sisu  Ma ei ole lapse vanem Ma elan lapsega koos ja osalen lapse ülalpidamises Esitan järgmise Ma olen täitnud oma ülalpidamiskohustust vastuväite: Maksekäsu kiirmenetlus ei ole seaduse järgi lubatud Aeg, millest alates elatise maksmist nõutakse, on määratud ebaõigesti Elatise suurus on määratud ebaõigesti Minu majanduslik olukord ei võimalda maksta elatist nõutud summas Tähelepanu!: Kui Te esitate elatise maksmise nõudele vastuväite põhjusel, et Teie majanduslik olukord ei võimalda maksta elatist nõutud suuruses, tuleb Teil ühtlasi esitada andmed oma sissetuleku, vara ja majandusliku seisundi kohta ning lisada sellele vastavad tõendid. Andmed tuleb esitada justiitsministri määrusega kehtestatud vormil. Vorm on kättesaadav veebiaadressil: www.just.ee/maksek2sumenetlus. 13. Vastuväite põhjendus  III VASTUVÄIDE ………………………………………………………………………………………………………………………..………… ……………………..………………………………………………………………………………………..…..……………… ………………………………………………………………………………………………………………………………..… ………………………………………………………………………………………………………………………..………… ……………………..………………………………………………………………………………………..…..……………… ………………………………………………………………………………………………………………………………..… ………………………………………………………………………………………………………………………..………… ………………………………………………………………………………………………………………………..………… Vastuväitele lisatud dokumentide loetelu: ………………………………………………………………………………………………………………………..………… ……………………..………………………………………………………………………………………..…..……………… ………………………………………………………………………………………………………………………………..… TsMS § 488: Võlgnik võib kohtule esitatava avalduse alusel võtta makseettepaneku kohta esitatud vastuväite tagasi kuni hagile vastamiseni või hagimenetluses muu esimese menetlustoimingu tegemiseni. Vastuväite tagasivõtmise korral maksekäsu kiirmenetlus jätkub. TsMS § 496 lg 1: Kui võlgnik ettenähtud tähtaja jooksul elatisnõude kohta vastuväidet ei esita või kui ta esitab vastuväite, mida maksekäsu kiirmenetluses ei saa esitada, või kui vastuväide on põhistamata, teeb kohus määrusena maksekäsu, milles kohustab võlgnikku elatist määratud suuruses tasuma. 14. Vastuväite esitaja allkiri  ALLKIRI Ees- ja perekonnanimi Allkiri IV 15. Esindaja kinnitus esindusõiguse kohta 35  Kinnitan oma esindusõiguse olemasolu: Esindusõiguse alus: ………………………………………………………………………………………………………………………… TsMS § 482 lg 3: kinnitus esindusõiguse olemasolu kohta ja viide esindusõiguse alusel tuleb lisada juhul, kui vastuväite esitab võlgniku esindaja. VASTUVÄITE ESITAMINE ELATISNÕUDEGA MAKSEKÄSU KIIRMENETLUSES Maksekäsu kiirmenetluse olemus Määruskaebuse esitamine maksekäsu peale Maksekäsu kiirmenetlus on formaliseeritud menetlus, mis Maksekäsu peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva võimaldab võlausaldajal hagimenetlusest kiiremini ja jooksul, maksekäsu välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva väiksemate kulutustega saada täitedokument (maksekäsk). jooksul maksekäsu kättetoimetamisest. Kohus lahendab maksekäsu kiirmenetluses ka alaealisest Määruskaebuse esitamine on võimalik üksnes TsMS § 489¹ lapsest lahus elavalt vanemalt lapsele elatise nõudmise lõigetes 2 ja 21 nimetatud juhtudel. Need on: avalduse. Nõutav elatis kuus ei või ületada poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära üle 1,5 korra. 5) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil Maksekäsu kiirmenetlust reguleerib tsiviilkohtumenetluse kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega ja võlgniku seadustiku (TsMS) 49. peatükk (§-d 481−497). süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks Maksekäsumenetluses ei toimu kohtuistungit ning kohus teeb vastuväidet; lahendi üksnes maksekäsu kiirmenetluse avalduse põhjal. 6) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule Kohus ei kontrolli põhjalikult, kas avaldaja võib nõude esitada. esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; Maksekäsu kiirmenetluse käik 7) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud Maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamisel teeb kohus või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse määrusega makseettepaneku, mis toimetatakse võlgnikule tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu; kätte koos vastuväite blanketiga. 8) võlgniku seaduslik esindaja või võlgniku Võlgnik võib makseettepaneku teinud kohtule esitada üldõigusjärglane võib esitada kahe kuu jooksul elatisnõude või selle osa vastu põhistatud vastuväite maksekäsust teadasaamisest arvates määruskaebuse, makseettepaneku kättetoimetamisest alates 15 päeva jooksul, kui on ilmnenud peatumise alus, mis kohtulahendi makseettepaneku välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla jooksul. Tähtaeg hakkab kulgema makseettepaneku kohtule teada. Määruskaebuse esitaja peab tuginema kättesaamisele järgnevast päevast. Vastuväite ühele p-des 1−3 nimetatud asjaoludest. esitamise viimaseks päevaks on tähtaja viimane päev. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba. See tähendab, et tähtaja viimasel päeval peab olema vastuväide jõudnud kohtusse (TsMS § 62 lg 2). Kui I. Võlgnik tähtaja viimane päev langeb puhkepäevale või riigipühale, loetakse tähtaja viimaseks päevaks Võlgnik võib vastuväite makseettepanekule esitada isiklikult või esindaja vahendusel. Viimasel juhul tuleb blanketile märkida puhkepäevale või riigipühale vahetult järgnev tööpäev. ka esindaja andmed (p 5). Kui võlgniku esitatud vastuväide välistab täielikult või osaliselt elatisnõude rahuldamise maksekäsu kiirmenetluses, jätkub II. Avaldaja nõude lahendamine hagimenetluses, kui avaldaja ei ole Avaldaja andmed vastuväite blanketil täidetakse soovinud sel juhul menetluse lõpetamist. makseettepanekus märgitud andmete põhjal. Vajaduse korral Kui elatisnõue lahendatakse hagimenetluses, loetakse võlgniku saab võlgnik esitada omapoolseid täpsustusi andmete kohta (p vastuväited elatisnõudele kostja hagi vastuseks. Kohus annab 10). kostjale vajaduse korral täiendava tähtaja hagile vastamiseks, muu hulgas, kui hageja oma nõuet muudab või täiendavalt põhjendab. Kui võlgnik ettenähtud tähtaja jooksul elatisnõude kohta III. Vastuväide vastuväidet ei esita või kui ta esitab vastuväite, mida Võlgnik peab vastuväites märkima, mis vastuväite ta esitab (p maksekäsu kiirmenetluses ei saa esitada, või kui vastuväide on 12). TsMS § 494 lg 2 järgi võib võlgnik esitada elatisnõudele põhistamata, teeb kohus maksekäsu, milles kohustab võlgnikku üksnes vastuväite selle kohta, et: tasuma elatist määratud suuruses. 1) ta ei ole lapse vanem; Maksekäsk kuulub viivitamata täitmisele. Täitemenetluse 2) ta elab lapsega koos ja osaleb lapse ülalpidamises; läbiviimisel lisanduvad maksekäsus nimetatud summadele ka 3) ta on täitnud oma ülalpidamiskohustust; 4) maksekäsu kiirmenetlus ei ole seaduse järgi lubatud; täitemenetluse kulud. 36  5) aeg, millest alates elatise maksmist nõutakse, on määratud ebaõigesti; 6) elatise suurus on määratud ebaõigesti. Kui võlgniku majanduslik olukord ei võimalda maksta elatist nõutud summas, on võlgnikul õigus esitada elatise maksmise võimatusele või piiratud võimalusele tuginev vastuväide üksnes juhul, kui ta ühtlasi esitab ka andmed oma sissetuleku, vara ja majandusliku seisundi kohta ning lisab sellele vastavad tõendid. Nimetatud andmed tuleb esitada justiitsministri määrusega kehtestatud vormil. Vorm on kättesaadav veebiaadressil: www.just.ee/maksek2sumenetlus. Vastuväite põhjendamine on kohustuslik (p 13). Lisaks peab võlgnik arvestama, et vastuväite esitamine üksnes elatise maksmisega viivitamise eesmärgil toob asja hagimenetluses arutamise korral kaasa menetluskulude suurenemise ning lõppkokkuvõttes võlgnikult nõutav summa suureneb. Vastuväite võib esitada makseettepanekule lisatud blanketil või muus vormis. Vastuväite esitamisel muus vormis peab lähtuma TsMS §-s 494 sätestatust. Vastuväite elektrooniline vorm on kättesaadav veebilehel www.just.ee/maksek2sumenetlus. Vastuväite blanketi kasutamisel tuleb silmas pidada, et blankett peab olema täidetud selgelt ja loetavalt. Tärniga () tähistatud väljad on täitmiseks kohustuslikud. IV. Allkiri Vastuväitele kirjutab alla vastuväite esitaja (võlgnik või tema esindaja). Kui vastuväite esitab võlgniku esindaja, peab ta vastuväites kinnitama oma esindusõiguse olemasolu ning viitama esindusõiguse alusele (p-d 14, 15). Elektrooniliselt esitatud vastuväide tuleb allkirjastada digitaalselt. 37 Urmas Reinsalu Minister Norman Aas Kantsler 39 (39)  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud Kehtiv kuni Alus Teabevaldaja: Justiitsministeerium Esimese ja teise astme kohtud Meie 30.06.2017 nr 8-1/5013 Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks Esitame Teile arvamuse avaldamiseks justiitsministri määruse „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ eelnõu. Arvamusi ootame hiljemalt 12. juuliks 2017. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Minister Aliis Pihkva 680 3129 [email protected] Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 7000089 Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks Registreerimise kuupäev: 30.06.2017 Registreerimise number: 8-1/5013. Tõnismägi 5a, 15191, Tallinn Tel. (372) 620 8100, Faks (372) 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee