Sissetulev kiriAvalik

Eelnõu

Tartu Ringkonnakohus · 14. märts 2017

Viit: 10-3/17/38-1
Registreeritud: 14. märts 2017
Dokumendi liik: Sissetulev kiri
Adressaat: Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis: e-post

Funktsioon: 10 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüs
Sari: 10-3 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta
Toimik: 10-3/2017
Vastutaja: Liis Veskus (Tartu Ringkonnakohus, Kohtudirektori juhtimisvaldkond, Kantselei)

Failid

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (Euroopa uurimismääruse direktiivi ülevõtmine) eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Kõnesoleva eelnõuga täiendatakse kriminaalmenetluse seadustikku (edaspidi KrMS) Euroopa uurimismääruse tunnustamise, täitmise ja edastamise regulatsiooniga. Euroopa Liidu Parlament ja nõukogu võtsid 3. aprillil 2014. a vastu direktiivi 2014/41/EL1, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades (edaspidi Euroopa uurimismääruse direktiiv). Direktiivi liikmesriigi õigusesse ülevõtmise tähtpäev on 22. mai 2017. a. Eelnõus kavandatud KrMS-i täiendustega võetakse Euroopa uurimismääruse direktiiv Eesti õigusesse üle. Eelnõu kohaselt toimub õigusabitaotluste esitamine Euroopa Liidu liikmesriikide vahel edaspidi Euroopa uurimismääruse esitamise abil, mis tähendab, et kõikide EL-i liikmesriikide kohta kehtivad õigusabitaotluste edastamiseks, tunnustamiseks ja täitmiseks ühed ja samad nõuded. Euroopa uurimismääruse abil vastastikuse abistamise taotluste esitamine ja neile vastuste saamine muutub kiiremaks, sest kõik EL-i liikmesriigid juhinduvad ühtsetest tähtaegadest. Tulenevalt sellest, et Euroopa uurimismääruse eesmärk on võimaldada vastastikuse abistamise taotluste lahendamisel vahetut suhtlust liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahel, muudetakse ka Eestisse saabuvate vastastikuse abistamise taotluste menetluskorda, jättes menetlusest kõrvale seni keskasutuse rolli täitnud Justiitsministeeriumi ning võimaldades taotluse saata otse prokuratuuri, kes korraldab õigusabitaotluse täitmise. Samuti sätestatakse eelnõuga Euroopa uurimismääruse direktiivi põhjal see, millistel tingimustel on võimalik jätta taotlus täitmata ning millised on konkreetsed täitmise regulatsioonid spetsiifiliste menetlustoimingute puhul. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Seaduseelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunikud Mare Tannberg ([email protected]; 620 8237) ja Aare Pere ([email protected]; 620 8205). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Taima Kiisverk ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku redaktsioonis (RT I, 31.12.2016, 46). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lg 2 p 14 järgi vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuna muudetakse kohtumenetluse seadust. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu peamine eesmärk on Eesti õigusesse üle võtta Euroopa uurimismääruse direktiiv. Selleks kehtestatakse eelnõu kohaselt Euroopa uurimismääruse esitamise ja täitmise 1 ELT L 130, 1.5.2014, lk 1–36. regulatsioon, mis asendab EL-i liikmesriikidega tehtava koostöö jaoks praegu kehtiva vastastikuse abistamise taotluste esitamise ja täitmise korralduse. Euroopa uurimismääruse direktiivi ja kõnesoleva eelnõu eesmärk on tagada, et EL-i liikmesriikide vahel toimub rahvusvaheline koostöö kriminaalasjades samadel alustel ja tingimustel ning võimalikult kiiresti. Enne seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni, sest eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ning eelnõu ei lähe direktiivi miinimumnõuetest kaugemale. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Eelnõu § 1 p 1 – KrMS § 69 lg 5 muutmine KrMS §-s 69 on reguleeritud tunnistaja kaugülekuulamise kord. Kehtiva seaduse kohaselt on välisriigis viibiva isiku ülekuulamise kord sätestatud KrMS §-s 468. Euroopa uurimismääruse direktiivi ülevõtmisega lisatakse Euroopa uurimismääruse tunnustamise, täitmise ja edastamise regulatsiooni erisäte teises Euroopa Liidu liikmesriigis viibiva isiku kaugülekuulamise kohta. Eelnõuga lisatakse KrMS § 69 lõikesse 5 vastav viide. Eelnõu § 1 p 2 – KrMS § 433 lg 4 muutmine Eelnõuga muudetakse konfidentsiaalsuskohustuse põhimõtet rahvusvahelises koostöös. Kehtiv regulatsioon on sõnastatud nii, et konfidentsiaalsuskohustuse järgimine on kohustuslik üksnes siis, kui taotlev riik on seda eraldi taotlenud. Samas on rahvusvahelise koostöö praktika selline, et konfidentsiaalsuskohustust eeldatakse, mistõttu ei pruugi see olla alati taotluses kajastatud. Euroopa uurimismääruse direktiivi art 19 näeb ette, et Euroopa uurimismääruse täitmisel tuleb arvesse võtta uurimise konfidentsiaalsust, välja arvatud ulatuses, mis on vajalik uurimistoimingu tegemiseks. Sellise kohustuse sätestamine ei ole põhjendatud erandina üksnes Euroopa uurimismääruse regulatsiooni juures, vaid üldsätetes, sest ka kõigi teiste rahvusvahelise koostöö meetmete korral tuleb konfidentsiaalsuskohustust järgida. KrMS § 433 lg 4 teine lause, mille kohaselt konfidentsiaalsuskohustuse täitmata jätmise puhul tuleb sellest taotlevale riigile viivitamata teatada, jääb kehtima ning see on kooskõlas ka Euroopa uurimismääruse direktiivi artikli 19 lõikega 2. Eelnõu § 1 p 3 – KrMS 19. ptk 8. jao täiendamine jaotisega 12 KrMS § 48937 Uue jaotise esimese paragrahviga sätestatakse Euroopa uurimismääruse definitsioon sõnastuses, mis tuleneb direktiivi artikli 1 lõikest 1. Selle kohaselt on Euroopa uurimismäärus ühe liikmesriigi (taotlev liikmesriik) õigusasutuse tehtud taotlus (direktiivi tekst kasutab sõna „otsus“, kuid sisuliselt tähendab selline otsus siiski taotlust) teha tõendite hankimise eesmärgil teises riigis (täitev liikmesriik) menetlustoiminguid või anda üle tõendid, mis on juba täitva liikmesriigi valduses. 2 Euroopa uurimismääruse definitsiooni on lisatud ka artikli 32 lõikest 1 tulenev, mille kohaselt võib Euroopa uurimismääruse koostada mistahes meetmete rakendamiseks, mis hoiavad ära tõendina kasutatava eseme hävitamise, muutmise, eemaldamise, üleandmise või võõrandamise. Kuigi direktiivi art 32 lõige 1 nimetab mistahes meetmeid, on tõendi säilimise tagamiseks riigi õiguses ette nähtud vaid asitõendi hoidmine KrMS § 125 mõttes. Tõendite arestimine ei ole KrMS § 142 kohaselt võimalik ning eelnõus ei ole peetud vajalikuks KrMS § 142 muutmist või tõendite arestimise erandlikku lubamist rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö puhul. Direktiivi ülevõtmisega ei looda kriminaalmenetlusse uusi aluseid tõendite säilimise tagamiseks, vaid nähakse ette EL-i liikmesriikide vahelise koostöö kord. Paragrahvi lõikes 2 sätestatakse erandid, mille puhul Euroopa uurimisjaotise regulatsiooni ei kohaldata. Direktiivi artikli 3 kohaselt hõlmab Euroopa uurimismäärus kõiki menetlustoiminguid, välja arvatud ühise uurimisrühma loomine ja tõendite kogumine selle rühma raames (Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kriminaalasjades vastastikuse õigusabi konventsiooni artikkel 13 ja nõukogu raamotsus 2002/465/JSK), mis on KrMS-s reguleeritud §-s 471. Seega ei kohaldata kõnesolevat jaotist KrMS § 471 alusel loodud uurimisrühmale ja selle raames tõendite kogumisele. Samuti ei kohaldata Euroopa uurimismääruse regulatsiooni Taani Kuningriigi ja Iiri Vabariigiga tehtavale õigusalasele koostööle, sest neile ei ole Euroopa uurimismääruse direktiiv põhjenduspunktide 44 ja 45 kohaselt siduv, mistõttu ei ole neile võimalik Euroopa uurimismäärust ka edastada ega täita neilt saadud Euroopa uurimismäärust. Taani ja Iirimaaga õigusalase koostöö puhul lähtutakse varasematest rahvusvahelise õigusalase koostöö regulatsioonidest. Kuigi direktiivi artikli 4 sõnastus viitab, et liikmesriikidel on võimalik valida, millistes artiklis 4 nimetatud menetlustes peaks Euroopa uurimismääruse koostamine riigisiseselt võimalik olema ning direktiiv lubab Euroopa uurimismääruse koostamist ka väärteomenetluses, ei näe eelnõuga kavandatav regulatsioon sellist võimalust ette. Euroopa uurimismääruse koostamine on võimalik ainult kriminaalmenetluse raames ning väärtegude kui väiksema ebaõigussisuga süütegude puhul ei ole vastastikuse abistamise taotluse koostamise lubamine põhjendatud. Euroopa uurimismääruse direktiivi artikli 6 alusel on taotlev riik kohustatud hindama, kas Euroopa uurimismääruse koostamine on proportsionaalne ja vajalik menetletava teo puhul. Väärtegude väiksemast ebaõigussisust tulenevalt võib eeldada, et Euroopa uurimismääruse koostamine üldreeglina ei oleks proportsionaalne. Samuti tooks see prokuratuurile või kohtule kaasa täiendava töökoormuse, sest väärteomenetlejad ei saaks direktiivi kohaselt otse Euroopa uurimismäärust esitada, mistõttu peaks prokuratuur või kohus hakkama väärteomenetlejate koostatud Euroopa uurimismäärusi üle kontrollima, mida ei saa samuti pidada proportsionaalseks ressursikasutuseks väärteomenetluste läbiviimisel. KrMS § 48938 Lõige 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt kannab Eesti taotleva ja täitva riigina kõik oma territooriumil Euroopa uurimismääruse täitmisega tekkinud kulud. Tegemist on rahvusvahelise koostöö kulude kandmise üldreegliga (sama põhimõte on sätestatud ka KrMS § 437 lõikes 1). Lõigetes 2 ja 3 on sätestatud üldreeglist erandid. Täitev riik võib vabaneda kulude kandmise kohustusest vaid juhul, kui Euroopa uurimismääruse täitmisega kaasnevad kulud on erakordselt suured. Sellisel juhul peab täitev riik kulude jagamise või Euroopa 3 uurimismääruse muutmise üle konsulteerima taotleva riigiga ning kokkuleppele jõudmata võib taotlev asutus või ametiisik otsustada võtta Euroopa uurimismääruse osaliselt või täielikult tagasi või jätta Euroopa uurimismäärus jõusse ja kanda kulud selles osas, mida peetakse erakordselt suureks. Preambuli punktis 23 on selgitatud, et erakordselt suured kulud võivad tuleneda nt keerukate eksperdiarvamuste koostamisest või ulatuslike politseioperatsioonide läbiviimisest või pikaajalistest jälitustoimingutest. Lisaks lõikes 2 sätestatud üldisele paindlikule erandile on lõikes 3 sätestatud konkreetsed erandid teatud menetlustoimingute puhuks, kui kulud kannab taotlev riik. KrMS § 48939 Kavandatav paragrahv näeb ette sellise isiku taotlevasse riiki menetlustoimingu tegemiseks ajutise üleandmise korra, kes viibib täitvas liikmesriigis vahistuses, vangistuses või kelle vabadust on muul viisil seaduslikult piiratud. Vabaduspiiranguga isiku ajutisel üleandmisel lähtutakse KrMS §-des 465 ja 466 sätestatust, võttes arvesse Euroopa uurimismääruse regulatsioonis sätestatud erisusi. Kavandatavas paragrahvis on toodud välja vabaduspiiranguga isiku üleandmisest keeldumise alused, isiku kolmanda liikmesriigi kaudu sõiduks loa taotlemine ning sätestatud üldreegel, et isiku üleandmise täpne kord ja tingimused lepitakse täitva ja taotleva riigi vahel kokku. KrMS § 48940 Eelnõu kohaselt kohaldatakse vabaduspiiranguga isiku ajutise ülevõtmise korral eelnõuga kavandatavas §-s 48939 sätestatut. KrMS § 48941 Eelnõu sätestab välisriigis viibiva isiku kaugülekuulamise korra, kui selle menetlustoimingu tegemist on taotletud Euroopa uurimismääruses. Sellisel juhul lähtutakse KrMS §-s 69 sätestatust, arvestades Euroopa uurimismääruse regulatsioonis sätestatud erisusi. Euroopa uurimismääruse võib koostada välisriigis viibiva isiku tunnistajana, eksperdina, kahtlustatavana või süüdistatavana kaugülekuulamiseks audiovisuaalse tehnilise lahenduse abil ning isiku tunnistaja või eksperdina kaugülekuulamiseks telefonitsi. Kahtlustatava või süüdistatava kaugülekuulamine telefoni teel ei ole lubatud ning kahtlustava või süüdistatava audiovisuaalne kaugülekuulamine on lubatud ainult kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul. Kavandatava paragrahvi kohaselt lepitakse isiku kaugülekuulamise täpne kord ja vajaduse korral ülekuulatava isiku kaitseks vajalikud meetmed taotleva ja täitva riigi vahel kokku. Säte näeb ette täitva riigi pädeva asutuse kohustused ülekuulamise korraldamisel. Kaugülekuulamine viiakse läbi taotleva riigi pädeva asutuse poolt ning taotleva riigi menetlusnormide kohaselt. KrMS § 48942 Euroopa uurimismääruse võib koostada ka piiriüleseks jälgimiseks ning sellisel juhul lähtutakse KrMS §-st 472, võttes arvesse Euroopa uurimismääruse regulatsioonis sätestatut. KrMS § 48943 Kui Euroopa uurimismäärus on koostatud üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite või muul viisil edastatava teabe salajaseks pealtkuulamiseks 4 või -vaatamiseks, siis lähtutakse KrMS §-s 1267 sätestatust. Kavandatav paragrahv täpsustab teabe salajase pealtkuulamise või -vaatamise korda, kui seda on taotletud Euroopa uurimismääruses. Kui üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite salajaseks pealtkuulamiseks on vaja teise liikmesriigi tehnilist abi, siis esitab Eesti Euroopa uurimismääruse vaid ühele liikmesriigile, eelistades seda liikmesriiki, kelle territooriumil asub praegu või tulevikus isik, keda kuulatakse pealt. KrMS § 48944 Kavandatav paragrahv näeb ette üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite pealtkuulamisest teavitamise korra, kasutades selleks ettenähtud teavituse vormi. Prokuratuur teavitab teise liikmesriigi pädevat asutust juhul, kui eeluurimiskohtunik on andnud KrMS 1267 alusel loa üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite pealtkuulamiseks isiku suhtes, kelle elektroonilise side aadressi kasutatakse teise liikmesriigi territooriumil, ning kui teavitatud liikmesriigi tehniline abi ei ole pealtkuulamise korraldamiseks vajalik. Kui prokuratuur teab pealtkuulamise loa taotlemise ajal, et pealtkuulatav isik asub sel hetkel või pealtkuulamise ajal teavitatud liikmesriigi territooriumil, peab teavitamine toimuma enne pealtkuulamist. Kui prokuratuur saab pealtkuulamise ajal või pärast pealtkuulamist teavet selle kohta, et pealtkuulatav isik asub või asus pealtkuulamise ajal teise liikmesriigi territooriumil, tuleb teist liikmesriiki kohe pealtkuulamisest teavitada. Teise liikmesriigi teavitamine on vajalik, kuna juhul, kui pealtkuulamine ei ole teises liikmesriigis samasuguses riigisiseses asjas lubatud, ei tohi pealtkuulamist läbi viia, pealtkuulamine tuleb lõpetada ning pealtkuulamise tulemusena saadud teavet ei tohi tõendina kasutada. Kui prokuratuur saab teiselt liikmesriigilt vastava teavituse ning pealtkuulamine ei oleks Eesti riigisiseses asjas lubatud, teavitab prokuratuur hiljemalt 96 tunni jooksul teist liikmesriiki, et pealtkuulamine ei ole lubatud, see tuleb lõpetada või esitab tingimused, millal võib pealtkuulamise tulemusel saadud andmeid kasutada. KrMS § 48945 Kui Euroopa uurimismäärus on koostatud selleks, et taotleda täitvalt riigilt muudetud identiteediga isiku kasutamist kriminaalmenetluses kuriteo kohta teabe kogumiseks, siis lähtutakse KrMS 1269 sätestatust. Politseiagendi kasutamise täpne kord lepitakse taotleva ja täitva riigi pädevate asutuste vahel kokku ning kui selles kokkuleppele ei jõuta, võib Eesti Euroopa uurimismääruse täitmisest keelduda. KrMS § 48946 Eelnõu kohaselt on Euroopa uurimismääruse tunnustamiseks, menetlemiseks ja täitmise tagamiseks pädev asutus prokuratuur. Direktiivi art 7 lg 3 kohaselt on liikmesriigil õigus määrata pädevaid asutusi või ametiisikuid abistama keskasutus, kui see on riigi õigussüsteemis nii sätestatud. Liikmesriik võib keskasutusele panna vastutuse Euroopa uurimismääruse administratiivse edastamise ja vastuvõtmise ning kogu muu sellega seotud ametliku suhtlemise eest. KrMS § 435 lõikest 1 tulenevalt on Justiitsministeerium rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö keskasutuseks, kui seaduses või Eesti Vabariigile siduvas rahvusvahelises õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Justiitsministeeriumi määratlemine 5 keskasutusena pärineb kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni art 15 lõike 6 kohta tehtud deklaratsioonist. Tegemist ei ole absoluutse põhimõttega ning seaduses sätestatud või rahvusvahelisest lepingust tulenevatel juhtudel on võimalik ka otsesuhtlus õigusasutuste vahel. Näiteks Eesti, Läti ja Leedu vahel sõlmitud mitmepoolse kokkuleppe kohaselt, samuti Eesti ja Soome vahel sõlmitud õigusabilepingu kohaselt edastatakse õigusabitaotlused Riigiprokuratuuri. Ka kriminaalmenetlusalases koostöös EL-i liikmesriikide vahel on keskasutuseks üldreeglina Justiitsministeerium (KrMS § 4898), välja arvatud Euroopa konfiskeerimistunnistuse (KrMS § 50826) ja Euroopa arestimistunnistuse (KrMS 50814) menetlemisel, mille puhul on menetlemiseks pädeva asutusena nimetatud Riigiprokuratuur. Soodustamaks otsesuhtlust õigusasutuste vahel ning Euroopa uurimismääruse kiiremat ja efektiivsemat menetlemist, ongi kõnesolevas paragrahvis sätestatud KrMS § 4898 lõikes 1 võimaldatud erand, loobudes Justiitsministeeriumi nimetamisest keskasutuseks ning nimetatud menetlemiseks pädevaks asutuseks prokuratuur, kelle rolliks oleks ka Euroopa uurimismääruse nõuetekohasuse kontrollimine. Prokuratuuri ei tuleks sealjuures käsitleda rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö keskasutusena, vaid menetlemiseks pädeva asutusena. Pädevaks asutuseks nimetatakse eelnõu kohaselt prokuratuur, mitte spetsiifiliselt Riigiprokuratuur, mis võimaldab prokuratuuril vajaduse korral oma sisemise töökorraga näha tulevikus ette Euroopa uurimismääruste täitmine ka ringkonnaprokuratuuris. Regulatsioon, mille kohaselt prokuratuur peab tagama Euroopa uurimismääruse täitmise, tähendab seda, et prokuratuur kohustab uurimisasutusi taotletud menetlustoiminguid tegema. Euroopa uurimismääruse saamisel peab prokuratuur kõnesoleva paragrahvi lõike 2 alusel (direktiivi art 16 lg 1) teavitama taotleva liikmesriigi pädevat asutust viivitamata või hiljemalt 7 päeva pärast Euroopa uurimismääruse kättesaamist, kasutades selleks direktiivi lisas B olevat vormi, mis kehtestatakse Eestis ministri määrusega. Kui prokuratuur on saanud Euroopa uurimismääruse, peab ta kõnesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kontrollima, kas see on esitatud või kinnitatud taotleva liikmesriigi kohtuniku, kohtu, eeluurimiskohtuniku või prokuröri poolt, ja vastasel korral saadud Euroopa uurimismääruse tagastama. Lõiked 4 ja 5 käsitlevad viisi, kuidas Euroopa uurimismäärust tuleb täita. Üldreegel, mis tuleneb Direktiivi artikli 9 lõigetest 1 ja 2 ning artikli 12 lõikest 1 tuleneb üldreegel, mille kohaselt Euroopa uurimismäärust tunnustatakse ilma täiendavate formaalsusteta ning täidetakse samal viisil, korras ja ajal, nagu tehtaks menetlustoimingut riigisiseses kriminaalmenetluses. Menetlustoimingu tegemisel lähtutakse taotleva liikmesriigi antud juhistest ja menetlusreeglitest, välja arvatud juhul, kui sellised juhised või menetlusreeglid on vastuolus Eesti õiguse üldpõhimõtetega. Selline tingimus on tavapärane vastastikuse abistamise põhimõte, mis sisaldub juba ka KrMS § 463 lg-s 1, kuid et ka varem on see tingimus konkreetsete koostööinstituutide puhul spetsiifiliselt välja toodud (KrMS § 50816 lg 1, § 50881 lg 2), siis on õigusselguse huvides põhjendatud selle eraldi sätestamine ka Euroopa uurimismääruse regulatsioonis. Kui Euroopa uurimismäärusega on taotletud tõendi hoiulevõtmist, siis tuleb Euroopa uurimismääruses märkida, kas tõendid edastatakse taotlevale riigile või jäävad need kindlaks ajavahemikuks täitva riigi valdusesse. Üldreeglina peab Eesti täitva riigina tõendit hoidma Euroopa uurimismääruses ette nähtud ajal. Lõige 6 sätestab üldreeglist erandi ning selle 6 kohaselt võib prokuratuur vajaduse korral tõendi hoidmise ajavahemikku lühendada, olles eelnevalt konsulteerinud taotleva riigi pädeva asutusega. Selline vajadus võib tekkida, kui mingil põhjusel ei ole näiteks võimalik enam tagada tõendi säilimist. KrMS § 48947 Kavandatav paragrahv sätestab tähtajad, mille jooksul tuleb Euroopa uurimismäärus tunnustada ja täita. Euroopa uurimismääruse tunnustamine tähendab otsustamist, kas Euroopa uurimismäärust asutakse täitma või mitte, st kas esinevad mõned täitmisest keeldumise asjaolud. Tunnustamise otsus tuleb teha ilma täiendavate formaalsusteta, see tähendab, et mingit eraldi dokumenti selle tarbeks ei ole vaja koostada. Direktiivi artikli 12 lõigete 1 ja 3 alusel näeb kavandatava paragrahvi lõige 1 ette, et tunnustamine peab toimuma viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast Euroopa uurimismääruse kättesaamist. Kui tunnustamine selle aja jooksul ei ole võimalik, siis tuleb taotlevat liikmesriiki sellest informeerida ning teatada aeg, millal on lõplik otsus tunnustamise kohta võimalik teha. See täiendav tähtaeg ei või olla pikem kui 30 päeva, seega on maksimaalne aeg, mille jooksul tunnustamise otsus tuleb teha, 60 päeva. Kui Euroopa uurimismäärusega taotletakse tõendi hoiulevõtmist, tuleb Euroopa uurimismäärust tunnustada võimaluse korral 24 tunni jooksul. Kuna tõendi hoiulevõtmise eesmärgiks on tagada tõendi säilimine, siis võib olla vajalik kiireloomuline tegutsemine, mistõttu on lühem tähtaeg põhjendatud. Kui Euroopa uurimismääruse täitmisest keeldumise aluseid ei esine, siis tuleb taotletav meentlustoiming teha ja tõendid üle anda viivitamata, kuid mitte hiljem kui 90 päeva pärast tunnustamise otsuse tegemist. Kui menetlustoimingu tegemine ja tõendite üleandmine ei ole 90 päeva jooksul võimalik, siis kavandatava sätte lõike 4 kohaselt ja tulenevalt direktiivi artikli 12 lõikest 6 tuleb sellest kohe taotlevat riiki teavitada ning leppida kokku menetlustoimingu tegemiseks vajalik aeg. Seadusest ega direktiivist ei tulene tähtaega, kui kaua on võimalik menetlustoimingu tegemist edasi lükata, ent selles tuleb taotleva ja täitva riigi pädevatel asutustel omavahel kokku leppida. KrMS § 48948 Paragrahvis reguleeritakse viis, kuidas, millal ja millistel tingimustel antakse üle Euroopa uurimismäärusega taotletavad tõendid. Üldreegel on see, et menetlustoiminguga saadud või juba Eesti uurimisasutuste valduses olevad tõendid (asitõendid, dokumendid vms) antakse üle viivitamata. Lõigetes 2 ja 3 on sätestatud vastavalt direktiivi artikli 13 lõigetele 2–4 erisused tingimusteks, kui üleandmisele kuuluvaid tõendeid on vaja riigisisese menetluse tarbeks või kui menetlustoimingu korral, millega tõend saadi, on käimas kaebemenetlus. Juhul kui menetlustoiming, millega taotletud tõendid on saadud, on vaidlustatud KrMS § 228 alusel, siis on kõnesoleva paragrahvi lõike 2 alusel võimalik tõendite üleandmine peatada kuni kaebemenetluse lõpuni. KrMS § 228 lg 5 kohaselt ei peata küll prokuratuuri või uurimisasutuse toimingu peale kaebuse esitamine menetlustoimingut, kuid olukorras, kus sellise kaebuse olemasolul siiski menetlustoiminguga saadud tõendid üle antaks, võib muuta kaebemenetluse sisulise läbiviimise võimatuks. Samas ei ole selline viivitamine võimalik 7 üldreeglina olukorras, kus taotlev riik on põhjendanud, miks tõendite üleandmine on vajalik muu menetlustoimingu nõuetekohaseks tegemiseks või üksikisiku õiguste kaitseks. Kui sellisel juhul soovitakse siiski tõendite üleandmisega viivitada, siis on see võimalik üksnes juhul, kui tõendite üleandmisega kaasneks pöördumatu ja raske isiku õiguste rikkumine. KrMS § 48949 Tulenevalt direktiivi artiklist 15 on kõnesolevas paragrahvis sätestatud alused, millal on võimalik Euroopa uurimismääruse täitmine edasi lükata. Edasilükkamine on põhjendatud olukorras, kui Euroopa uurimismääruse täitmine võib kahjustada Eestis käimasolevat kriminaalmenetlust või kui dokumendid, esemed või andmed, mida on vaja taotletud menetlustoimingu tegemiseks, on kasutusel muudes menetlustes. Edasilükkamise korral tuleb taotlevat riiki informeerida nii edasilükkamise faktist kui ka sellest, kui kauaks menetlustoimingu tegemine edasi lükatakse. KrMS § 48950 Direktiivi artikli 10 kohaselt on täitval liikmesriigil õigus teatavatel tingimustel taotletud menetlustoimingu asemel teha muu menetlustoiming. See on võimalik üksnes siis, kui taotletavat menetlustoimingut kriminaalmenetluse seadustik ette ei näe või ei ole selline menetlustoiming taotluse aluseks oleva süüteo lahendamiseks Eestis lubatud. Samuti on lõikes 3 sätestatud kohustus enne muu menetlustoimingu tegemist taotleva riigiga konsulteerida. Muu menetlustoimingu tegemine on nendel alustel võimalik aga üksnes siis, kui taotluse sisuks ei ole direktiivi art 10 lg 2 p-des a–e ja vastavalt kõnesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud menetlustoimingu tegemine. Selles loetelus on menetlustoimingud, mis peavad direktiivi kohaselt olema olemas kõigis liikmesriikides ja kasutatavad kõigi Euroopa uurimismääruse aluseks olevate menetluste puhul: 1) teabe või tõendite edastamine, mis on prokuratuuri või uurimisasutuste valduses ning mille saamine oleks olnud võimalik kriminaalmenetluse või Euroopa uurimismääruse raames KrMS § 32 lg 2 alusel – selle punktiga võetakse üle direktiivi art 10 lg 2 punktid a ja b. Euroopa uurimismääruse alusel ei ole seega võimalik keelduda juba uurimisasutuste või prokuratuuri valduses olevate tõendite või muude andmete väljaandmisest ega ka keelduda selliste andmete või dokumentide väljaandmisest, mida oleks võimalik Eesti menetluses KrMS § 32 lg 2 ja KrMS § 215 alusel saada; 2) tunnistajate, ekspertide, asjatundjate, kannatanute, kahtlustatavate, süüdistatavate või kolmandate isikute ülekuulamine Eesti territooriumil. Tunnistajate ülekuulamise õiguslik alus tuleneb KrMS §-st 68 ning tunnistaja ülekuulamist puudutavad sätted on KrMS §-des 66–74. KrMS § 37 lg 3 kohaselt kohaldatakse menetlustoimingus (st ka ülekuulamisel) kannatanule tunnistaja kohta sätestatut. Eksperdi ülekuulamine on sätestatud KrMS §-s 109. Kahtlustatava ülekuulamine toimub KrMS § 75 (ja § 76) alusel; 3) KrMS § 901 lõikes 1 sätestatud menetlustoiming, millega soovitakse kindlaks teha konkreetset telefoninumbrit või IP-aadressi kasutavad isikud. KrMS § 901 lg 1 kohaselt võib menetleja teha päringu elektroonilise side ettevõtjale üldkasutatava elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalike andmete 8 kohta, välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed. Direktiivi ingliskeelses versioonis räägitakse nende isikute kindlakstegemisest, kelle nimele IP-aadress või telefoninumber on eraldatud (persons holding a subscription of a specified phone number or IP address). Eestikeelses versioonis räägitakse telefoninumbrit või IP-aadressi kasutavast isikust, mis on laiem mõiste. Näiteks võib lepingu telefoninumbri kasutamiseks sõlmida üks isik, kuid anda telefoninumbri kasutada teisele isikule. Sideettevõtjale tehtud päringuga on võimalik kindlaks teha isik, kellele konkreetne telefoninumber on eraldatud, kuid mitte iga isikut, kes tegelikkuses on seda numbrit kasutanud. Seega tuleb art 10 lg 2 punktis e sätestatud menetlustoimingut tõlgendada kitsamalt kui direktiivi eestikeelses tõlkes, ning seda menetlustoimingut tehakse Eesti õiguses KrMS § 901 alusel; 4) menetlustoiming, mille läbiviimine ei riiva isikute põhiõigusi (direktiivis mittesekkuvad uurimistoimingud (non-coercive investigative measures)). Direktiivi preambuli punkti 16 kohaselt on mittesekkuvad meetmed näiteks sellised meetmed, millega ei riivata õigust eraelu puutumatusele ega õigust omandile. Ehkki üldreeglina mahuvad sellised menetlustoimingud juba punktis 1 sätestatud aluse alla, tuleb see siiski direktiivist tulenevalt ka eraldi välja tuua. Samuti võib selle aluse alla sobida nt uurimisasutuse valduses oleva asitõendi vaatlus. KrMS § 48951 Sättes reguleeritakse direktiivi artiklist 11 tulenevalt olukorrad, millal on võimalik Euroopa uurimismääruse tunnustamisest ja täitmisest keelduda. Kõnesolevas paragrahvis on sätestatud üksnes need üldised keeldumise alused, mis lisanduvad keeldumise alustele, mis tulenevad KrMS §-st 436, seetõttu ei ole selles loetelus neid keeldumisaluseid, mis on juba KrMS §-s 436 käsitletud. Samuti on täiendavalt sätestatud keeldumisalused konkreetsete menetlustoimingute puhul, kuid neid käsitletakse kõnesoleva jaotise üldsätetes konkreetse menetlustoimingu regulatsiooni juures. Direktiivi keeldumisaluste väljatöötamisel lähtuti põhimõttest, et eri uurimistoimingute puhul on uurimistoimingu tegemisest keeldumise põhjendatus erinev sõltuvalt sellest, mil määral uurimistoimingu läbiviimine riivab isiku õigusi.2 Seega on näiteks art 10 lõikes 2 nimetatud uurimistoimingute kui isiku põhiõigusi vähem riivavate toimingute puhul keeldumise alused sätestatud kitsamalt. Kõnesolevas paragrahvis on reguleeritud võimalikud Euroopa uurimismääruse täitmisest keeldumise alused. Ainuke kohustuslik keeldumise alus on see, kui uurimismäärust ei ole allkirjastanud pädev isik ning see tuleneb direktiivi artikli 9 lg-st 3, mis on kavas sätestada kõnesoleva alljaotise esimeses paragrahvis (vt eelnõu KrMS § 48946 lg 3). Direktiivi art 9 lg 2 kohaselt ei ole uurimismäärust täitval ametnikul või asutusel kohustust taotlust täita, kui see on vastuolus täitva riigi aluspõhimõtetega. Samasisuline keeldumisalus tuleneb ka KrMS § 436 lg 1 punktist 2, mille kohaselt Eesti keeldub rahvusvahelisest koostööst, kui see on vastuolus Eesti õiguse üldpõhimõtetega. Tegemist on üldsõnalise keeldumise alusega. Õiguskirjanduses on leitud, et kindlasti on Eesti õiguse üldpõhimõtted need, mis on kirjas EIÕK-s ning sellest tulenevalt määratletud KrMS-s üldsätetena (§-d 7–9, 2 Council Working Document 2010/0817(COD), 29.10.2010 Note from the Presidency to Coreper/Council. 9 15).3 Kuna KrMS § 436 on koostööst keeldumise üldsäte, siis ei ole vaja sama keeldumisalust sätestada kõnesolevas jaotises. Kavandatava paragrahvi lõike 1 punktis 1 on sätestatud keeldumise alus, mis tuleneb direktiivi artikli 11 lõike 1 punktist a, mille kohaselt võib Euroopa uurimismääruse tunnustamisest või täitmisest keelduda juhul, kui täitva riigi õiguses on ette nähtud immuniteet või privileeg, mis muudab täitmise võimatuks, või kui täitva riigi õiguses on sätestatud eeskirjad, mis käsitlevad seoses ajakirjandusvabaduse ja muudes meediakanalites sõnavabadusega kriminaalvastutuse kindlakstegemist või piiramist, mis muudab Euroopa uurimismääruse täitmise võimatuks. Kuna EL-i õiguses puudub ühtne immuniteedi või privileegi määratlus, siis jääb nende mõistete määratlemine riigi õiguse reguleerimisalasse (direktiivi preambuli p 20). KrMS §-s 72 on sätestatud alused, millal võib ütluste andmisest keelduda kutse- või muu tegevuse tõttu. KrMS § 91 lg-s 3 on sätestatud piirang läbiotsimise toimetamisele notari- või advokaadibüroos või ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures. KrMS-i 14. peatükis on sätestatud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja kohtuniku kohta süüdistusakti koostamise ja mõnede menetlustoimingute tegemise erikord. KrMS-i 141. peatükis on sätestatud riigikogu liikme suhtes mõnede menetlustoimingute tegemise ning süüdistusakti koostamise erikord. Seega on Eesti õiguses teatud immuniteedid ja privileegid ette nähtud, millal uurimistoimingu tegemine ei ole võimalik ning Euroopa uurimismääruse täitmisest tuleb keelduda. Tegemist ei ole absoluutse keeldumise alusega. Direktiivi artikli 11 lg 5 kohaselt, kui privileegi või immuniteedi äravõtmise õigus on täitva riigi asutusel või ametiisikul, taotleb määrust täitev asutus või ametiisik viivitamata selle õiguse kasutamist. Kui privileegi või immuniteedi äravõtmise õigus on teise riigi asutusel või ametiisikul või rahvusvahelisel organisatsioonil, taotleb taotlev asutus või ametiisik asjaomaselt asutuselt või ametiisikult selle õiguse kasutamist. Selline võimalus on ette nähtud KrMS § 72 lõikes 31, mille kohaselt on võimalik prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku või kohtu määruse alusel kohustada ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevat isikut ütluste andmiseks teabe kohta, mis võimaldab tuvastada teavet andnud isiku juhul, kui muude menetlustoimingutega on tõendite kogumine välistatud või oluliselt raskendatud ning kriminaalmenetluse esemeks on kuritegu, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kaheksa aastat vangistust ja ütluste andmiseks esineb ülekaalukas avalik huvi. Teatud erandid on ette nähtud ka KrMS-i 14. ja 141. peatükis. Direktiivi artikli 11 lg 1 p-s a toodud keeldumise aluse puhul on täitval asutusel art 11 lõikest 4 tulenevalt eelnev konsulteerimiskohustus. Art 11 lg 1 p b kohaselt võib Euroopa uurimismääruse tunnustamisest või täitmisest keelduda, kui täitmine kahjustaks konkreetses asjas olulisi julgeolekuhuvisid, ohustaks teabeallikat või tooks kaasa teatava luuretegevusega seotud salastatud teabe kasutamise. KrMS § 436 lg 1 p 1 kohaselt keeldub Eesti Vabariik rahvusvahelisest koostööst, kui see võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut, avalikku korda või muid olulisi huve. Seega sisaldab Eesti õigus keeldumise alusena julgeolekuhuvide kaitset. Art 11 lõike 1 p-s b nimetatud „teatava luuretegevusega seotud salastatud teabe kasutamine“ mahub Eesti julgeoleku kahjustamise mõiste ning ka muude oluliste huvide kahjustamise mõiste alla ja keeldumine on võimalik KrMS § 436 lg 1 p 1 alusel. Seetõttu ei ole neid keeldumise aluseid kõnesolevas paragrahvis sätestatud. 3 KrMS kommenteeritud väljaanne, § 436, p 3, lk 1005. 10 Kavandatava paragrahvi lõike 1 punktis 2 on sätestatud keeldumise alus, mis tuleneb direktiivi artikli 11 lg 1 p-st d, mille kohaselt võib Euroopa uurimismääruse tunnustamisest või täitmisest keelduda, kui täitmine oleks vastuolus ne bis in idem põhimõttega. Preambuli punktis 17 on selgitatud, et ne bis in idem põhimõte on liidu õiguse aluspõhimõte, mida tunnistatakse hartaga ning mida on edasi arendatud Euroopa Liidu Kohtu praktikas. Seetõttu on määrust täitval asutusel või ametiisikul õigus keelduda Euroopa uurimismääruse täitmisest, kui selle täitmine oleks nimetatud põhimõttega vastuolus. Võttes arvesse asjaolu, et Euroopa uurimismääruse aluseks olevad menetlused toimuvad esialgses etapis, ei tohiks selle täitmisest keelduda, kui selle eesmärk on teha kindlaks võimalik vastuolu ne bis in idem põhimõttega või kui taotlev asutus või ametiisik kinnitab, et Euroopa uurimismääruse täitmise tulemusel üle antud tõendeid ei kasutata süüdistuse esitamiseks või karistuse määramiseks isikule, kelle suhtes on teises liikmesriigis tehtud lõplik kohtuotsus samadel asjaoludel. Eesti õiguses on ne bis in idem põhimõte sätestatud PS § 23 lõikes 3, mille kohaselt kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. Riigikohus on selgitanud, et ne bis in idem põhimõte kujutab endast ühest küljest menetlustakistust, teisalt aga isiku subjektiivset õigust eeldada, et talle ei esitata sama teo eest uuesti süüdistust.4 Kavandatava paragrahvi lõike 1 punktis 3 on sätestatud keeldumise alus, mis tuleneb direktiivi artikli 11 lg 1 punktidest c ja h. Punkti c kohaselt on võimalik täitmisest keelduda siis, kui taotletud menetlustoiming ei ole Eesti õiguse kohaselt uurimismääruse aluseks oleva teo puhul lubatav, kuid seda alust on võimalik kasutada üksnes siis, kui uurimismäärus ei ole esitatud taotleva riigi kriminaalmenetluse raames. Kui tegemist on taotlevas riigis toimetatava kriminaalmenetlusega (st uurimismäärus on esitatud direktiivi art 4 punkti a alusel), siis saab täitmisest keelduda üksnes sellisel juhul, kui taotletud on menetlustoimingut, mida sellise teo puhul Eestis teha poleks võimalik ning taotletud ei ole direktiivi artikli 10 lõikes 2 (kavandatud KrMS § 48950 lg 2) sätestatud menetlustoimingute tegemist. Seega kui taotlus on esitatud taotleva riigi kriminaalmenetluse raames ning taotletud on artikli 10 lõikes 2 sätestatud menetlustoiminguid, siis ei ole sellel alusel täitmisest keelduda võimalik. Kõige tavapärasem olukord selle keeldumisaluse kasutamiseks on seetõttu ilmselt jälitustoimingute tegemisest keeldumine selliste kuritegude puhul, mille puhul Eestis jälitustoiminguid teha ei ole lubatud. Kavandatava paragrahvi lõike 1 punktis 4 on sätestatud keeldumise alus, mis tuleneb direktiivi artikli 11 lg 1 p-st e, mille kohaselt võib Euroopa uurimismääruse tunnustamisest või täitmisest keelduda, kui see seondub süüteoga, mis on väidetavalt toime pandud väljaspool taotleva riigi territooriumi ja osaliselt või tervikuna täitva riigi territooriumil ning uurimismääruse koostamise aluseks olev tegu ei ole täitva riigi õiguse kohaselt karistatav. Seega võib Eesti tunnustamisest või täitmisest keelduda, kui uurimismääruse aluseks olev tegu on küll taotleva riigi õiguse kohaselt kuritegu, kuid ei ole Eesti õiguse kohaselt karistatav (st sh väärteona) ja on toime pandud väljaspool taotleva riigi territooriumi ja osaliselt või tervikuna Eesti territooriumil. Kavandatava paragrahvi lõike 1 punktis 5 on sätestatud keeldumise alus, mis tuleneb direktiivi artikli 11 lg 1 p-st g, mille kohaselt võib Eesti keelduda Euroopa uurimismääruse täitmisest või tunnustamisest, kui selle koostamise aluseks olev tegu ei ole Eesti õiguse kohaselt karistatav (sh väärteona), välja arvatud juhul, kui see tegu on loetletud direktiivi lisas 4 RKKKo nr 3-1-1-20-12, p 11. 11 D nimetatud süüteo kategooriates, mille taotlev asutus või ametiisik on uurimismääruses märkinud, ning kui sellise teo toimepanemine on taotlevas riigis karistatav vabaduskaotusega või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kolm aastat. KrMS § 4896 lg-s 1 on sätestatud loetelu kuritegudest, mille puhul on EL-i kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduste järgi, kui taotlevas riigis on karistuse ülemmäärana ette nähtud vähemalt kolmeaastane vangistus. Loetelu kattub art 11 lg 1 p-s g viidatud loeteluga, mis on toodud direktiivi lisas D. Seda keeldumisalust ei tohi direktiivi artikli 11 lg 2 kohaselt kasutada aga ka siis, kui taotletakse direktiivi artikli 10 lõikes 2 (kavandatud KrMS § 48950 lg 2) sätestatud menetlustoimingute tegemist. See tähendab, et selliseid menetlustoiminguid tuleb teha sõltumata teo karistatavusest Eesti õiguse kohaselt. Direktiivi art 11 lg 4 näeb täitvale asutusele ette kohustuse enne uurimismääruse täieliku või osalise tunnustamata või täitmata jätmise otsustamist taotleva asutusega konsulteerida ning taotlevat riiki keeldumisest informeerida, mis on sätestatud kõnesoleva paragrahvi lõikes 2. KrMS § 48952 Eelnõu kohaselt on Euroopa uurimismäärust pädev koostama kohtueelses menetluses prokuratuur ja kohtumenetluses kohus. Taotleva asutuse mõiste on toodud direktiivi art 2 p-s c ning selle sätestamisel on proovitud arvestada eri liikmesriikide õigussüsteemidega, lubades lisaks õiguskaitseasutustele Euroopa uurimismääruse koostamist ka uurimisasutustel, kuid sellisel juhul peab Euroopa uurimismääruse vastavust kontrollima õiguskaitseasutus või selle ametiisik (kohtunik, kohus, eeluurimiskohtunik või prokurör). Direktiivi eesmärgiks on õigusasutuste vahel otsesuhtluse soodustamine, kuigi artikli 7 lg 3 kohaselt on liikmesriikidele jäetud ka võimalus keskasutuse määramiseks. Eelnõu kohaselt toimub Euroopa uurimismääruse edastamine ja täitmine otsesuhtluse teel ning loobutud on Justiitsministeeriumi nimetamisest keskasutuseks. Täitva riigi pädeva asutuse väljaselgitamisel on võimalik kasutada Euroopa justiitskoostöö võrgustiku (European Judicial Network)5 andmeid ning direktiivi kohaselt võib Euroopa uurimismääruse esitada ka Euroopa justiitskoostöö võrgustiku sidesüsteemi kaudu. Direktiivi artikli 1 lg 3 kohaselt võib riigisisese õiguse alusel kohaldatava kaitseõiguse raames ja kooskõlas riigi kriminaalmenetlusega Euroopa uurimismääruse koostamist taotleda kahtlustatav või süüdistatav või tema kaitsja, teostades oma kaitseõigust riigi kriminaalmenetluse normide kohaselt. Kuigi traditsiooniliselt on õigusalane koostöö kujutanud endast koostööd riikide vahel ja rahvusvahelist koostööd kriminaalmenetluses käsitlevates konventsioonides ei ole ette nähtud kahtlustatava või süüdistatava õigust taotleda menetlustoimingu tegemist, siis õiguskirjanduses on leitud, et selle õiguse saab tuletada PS §- st 14 ja KrMS § 211 lõikest 2.6 Praktikas on kahtlustataval või süüdistataval või tema kaitsjal ilma vastava sätteta olnud võimalik esitada rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö raames tõendite kogumise taotlus. Seega ei ole vastava sätte lisamine Euroopa uurimismääruse regulatsiooni juurde vajalik. 5 Ühismeede, mille nõukogu on vastu võtnud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel Euroopa kohtute võrgu loomise kohta (98/428/JSK) (EÜT L 191, 7.7.1998, lk 4). 6 E. Kergandberg, P. Pikamäe. Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2012, § 433, p 1.1-1.2, lk 995. 12 Lõikes 2 on toodud välja tingimused, millele Euroopa uurimismäärus peab sisuliselt vastama. Euroopa uurimismääruse koostamise materiaalsed tingimused tulenevad direktiivi artikli 6 lg- st 1, mille kohaselt on Euroopa uurimismääruse koostamine lubatud üksnes juhul, kui Euroopa uurimismääruse koostamine on vajalik ja proportsionaalne ning taotletavat menetlustoimingut saaks teha samadel tingimustel samasuguses riigisiseses asjas. Proportsionaalsuse testi tegemine on taotleva asutuse ülesandeks, kes peab arvestama ka konkreetse menetluse asjaolusid, kuriteo raskust ja menetlusaluse isiku põhiõigusi. Direktiivi artikli 7 lg-st 1 tulenevat nõuet edastada Euroopa uurimismäärus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ei ole Euroopa uurimismääruse regulatsiooni juures vaja eraldi sätestada, kuna KrMS §-s 48917 on üldsättena esitatud taotluse esitamise viis, samuti taotlust täitva riigi keelde tõlkimisega seonduv. Euroopa uurimismäärus koostatakse direktiivi lisas A ette nähtud vormis eesti keeles ning tõlgitakse täitva riigi poolt määratud keelde. Direktiivi art 5 lg 2 ja art 33 lg 1 p b kohaselt teatab iga liikmesriik Euroopa Komisjonile keele(d), mida Euroopa Liidu institutsioonide ametlike keelte hulgast lisaks liikmesriigi ametlikule keelele võib Euroopa uurimismääruse koostamisel kasutada. Nimetatud teave tehakse liikmesriikidele ja Euroopa justiitskoostöö koostöö võrgustikule teatavaks. Kui Euroopa uurimismäärus koostatakse tõendite hoiulevõtmiseks, tuleb Euroopa uurimismääruses märkida, kas tõendid edastatakse Eestile või jäävad need teatud ajaks täitva riigi valdusesse. Lõikes 5 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus, mille alusel kehtestada direktiivi lisas olev Euroopa uurimismääruse vorm. Eelnõu § 1 p 4 – KrMS § 5089 täiendamine lõikega 4 Euroopa uurimismääruse direktiivi artikli 34 lõike 2 kohaselt asendatakse raamotsuse 2003/577/JSK tõendite arestimise sätted Euroopa uurimismääruse direktiiviga kõigi liikmesriikide puhul, kellele kõnesolev direktiiv on siduv. See tähendab, et KrMS 19. peatüki 8. jao 4. jaotist vara arestimise ja tõendi hoiulevõtmise otsuse tunnustamise ja täitmise kohta kohaldatakse seoses tõendite hoiulevõtmisega edaspidi üksnes Taani Kuningriigile ja Iiri Vabariigile, kes on ainukesed EL-i liikmesriigid, kellele ei ole Euroopa uurimismääruse direktiiv siduv. Seetõttu ei ole võimalik tõendite hoiulevõtmise sätteid kehtetuks tunnistada, vaid need jäävad kehtima üksnes koostööks Iiri Vabariigi ja Taani Kuningriigiga, mis tuleb vastavas jaotises ka selliselt reguleerida. Kuigi direktiivi artikli 34 lõige 2 räägib tõendite arestimise sätete asendamisest, tuleb selle all mõelda tõendite hoiulevõtmist, kuna tõendite arestimine ei ole KrMS § 142 kohaselt võimalik. Raamotsuse 2003/577/JSK ülevõtmisel lähtuti põhimõttest, et ei ole otstarbekas teha rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö jaoks erandit tõendi arestimise osas erinevalt riigisisest kriminaalmenetlust reguleerivatest normidest.7 KrMS § 5089 eristab selgelt vara arestimist ja tõendite hoiulevõtmist. 4. Eelnõu terminoloogia 7 Riigipiiri seaduse, karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (186 SE) seletuskiri. 13 Eelnõuga ei võeta kasutusele võõrsõnalisi termineid. Eelnõuga võetakse kasutusele Euroopa uurimismääruse mõiste, mis on eelnõus defineeritud. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga viiakse kriminaalmenetluse seadustiku regulatsioon vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/41/EL, 3. aprill 2014, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades. 6. Seaduse mõjud Eelnõuga kavandatud regulatsioon ei too kaasa põhimõttelisi muudatusi, kuna Euroopa uurimismäärus asendab tavapärase rahvusvahelise koostöö ja vastastikuse abistamise meetmed EL-i liikmesriikide jaoks, muutes rahvusvahelise koostöö kriminaalasjades EL-i liikmesriikide vahel selgemaks ja kiiremaks. Eelnõu muudatuste sihtgrupiks on eelkõige rahvusvahelise koostööga tegelevad prokurörid ning uurimisasutuste menetlejad, vähemal määral ka kohtud. Üheks sihtgrupiks võib lugeda ka neid isikuid, kelle suhtes menetlustoiminguid tehakse. Eestisse EL-i liikmesriikidest saabuvaid õigusabitaotlusi, mille menetlemise kord Euroopa uurimismääruse tõttu muutub, on aastas olnud ligikaudu 500 (2014 – 505; 2015 – 517; 2016 – 446). Eestist väljasaadetavaid õigusabitaotlusi EL-i liikmesriikidesse on olnud aastas ligikaudu 200 (2014 – 153; 2015 – 158; 2016 – 247). EL-i liikmesriikidega tehtav kriminaalmenetlusealane koostöö moodustab rohkem kui 90% kõikidest õigusabitaotlustest. Peamised eelnõuga kaasnevad muudatused võrreldes kehtiva vastastikuse abistamise süsteemiga on: a) Euroopa uurimismääruse menetlemisest Justiitsministeeriumi keskasutuse rolli eemaldamine; b) õigusrikkumiste ringi laiendamine, milles Eesti abitaotlusi peab täitma; c) rahvusvahelise koostöö raames abitaotluste esitamine teistele EL-i liikmesriikidele ja neilt vastuste saamise kiiremaks muutumine. Vastavate muudatuste mõjud on piiritletud üksnes mõjuga riigi julgeolekule ja välissuhetele ning riigiasutuste töö korraldusele, mistõttu analüüsitakse kõiki nende muudatuste mõjusid koos. 6.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Eelnõuga reguleeritakse uut vastastikuse abistamise regulatsiooni kriminaalasjades EL-i liikmesriikide vahel, mis lihtsustab abitaotluste esitamist ja täitmist, kuna kõik 8 EL-i liikmesriigid kasutavad pärast direktiivi ülevõtmist samu abitaotluste tunnustamise ja täitmise reegleid ning vastamise tähtaegu. See võimaldab teistele EL-i liikmesriikidele Euroopa 8 V.a Taani ja Iirimaa, kellega edasine õigusalane koostöö tõendite kogumise eesmärgil ei hakka toimuma Euroopa uurimismäärust kasutades. 14 uurimismääruse esitamise korral olla kindel, millistel tingimustel ja millise tähtaja jooksul taotletud menetlustoiming tehakse. See omakorda tähendab, et piiriülese kuritegevuse vastu võitlemine muutub lihtsamaks ja kiiremaks. Samuti lihtsustub selliste isikutega menetlustoimingute tegemine, kes on seotud (ükskõik millises menetlusrollis) Eestis toimuva kriminaalmenetlusega, kuid asuvad mõnes teises EL-i liikmesriigis. Vaatamata sellele, et selliste abistamistaotluste esitamine on võimalik ka praegu olemasolevate rahvusvahelise koostöö instrumentide kaudu, on siiski riikidel lai diskretsiooniõigus selle üle, millistele abitaotlustele ja millise aja jooksul nad vastavad. Mitmel riigil on näiteks kehtestatud kuriteo raskusest lähtuvad piirmäärad, millest allapoole jäävad abistamistaotlused ei ole prioriteetsed, mistõttu võivad vastused sellistele abistamistaotlustele saabuda äärmiselt hilja või üldse mitte. Positiivse mõju saabumine ei ole loomulikult kindel, sest ehkki direktiivis on ette nähtud konkreetsed tähtajad, mille jooksul tuleb Euroopa uurimismääruses taotletud menetlustoiming teha, on siiski võimalik ka neid tähtaegu pikendada. Samas tuleb pikendamisel esitada taotlevale riigile põhjendused, mistõttu peaks edaspidi vähemalt kontakt taotluse saanud riigiga olema tihedam. Tõendite kogumise eesmärgil on Eestile kõige enam õigusabitaotlusi esitanud Soome (2014 – 271; 2015 – 231; 2016 – 196), Läti (2014 – 83; 2015 – 90; 2016 – 97), Saksamaa (2014 – 42; 2015 – 38; 2016 – 27), Leedu (2014 – 24; 2015 – 32; 2016 – 36). Eesti on kõige rohkem tõendite kogumise õigusabitaotlusi esitanud Lätile (2014 – 41; 2015 – 30; 2016 – 50), Soomele (2014 – 24; 2015 – 35; 2016 – 35), Leedule (2014 – 20; 2015 – 14; 2016 – 32) ja Saksamaale (2014 – 14; 2015 – 19; 2016 – 32). Kokkuvõttes kaasneb uue regulatsiooniga positiivne mõju eelkõige Eesti välissuhetele, kuid mitte ainult eelnimetatud riikidega, mis väljendub vastastikuse tunnustamise põhimõtte tugevdamises ning selle kaudu EL-i õigusalase koostöö parendamises. 6.2. Mõju riigiasutuste korraldusele Vastastikune abistamine toimub EL-i liikmesriikide vahel ka praegu. 2014. a esitati Eestile tõendite kogumise eesmärgil kokku 570 õigusabitaotlust, millest EL-i liikmesriikide poolt esitati 505 õigusabitaotlust. 2015. a esitati Eestile tõendite kogumise eesmärgil kokku 590 õigusabitaotlust, millest EL-i liikmesriikide poolt 517 õigusabitaotlust9. 2016. a esitati Eestile tõendite kogumise eesmärgil kokku 525 õigusabitaotlust, millest EL-i liikmesriikide poolt 446 õigusabitaotlust10. Eesti esitas välisriikidele tõendite kogumise eesmärgil kokku 166 õigusabitaotlust, millest EL-i liikmesriikidele esitati 153 õigusabitaotlust11. 2015. a esitas Eesti välisriikidele tõendite kogumise eesmärgil kokku 178 õigusabitaotlust, millest EL-i liikmesriikide 158 taotlust12. 2016. a esitas Eesti välisriikidele tõendite kogumise eesmärgil kokku 269 õigusabitaotlust, millest EL-i liikmesriikidele 247 taotlust13. Statistikast nähtub, et Eestile esitatud õigusabitaotluste arv on aastate lõikes mõnevõrra kahanenud, kuid Eesti poolt välisriikidele esitatud õigusabitaotluste arv kolme aasta jooksul suurenenud. Kuna EL-i liikmesriikide vaheline vastastikune abistamine kriminaalmenetluses toimub ka praegu, ei too eelnõuga tehtavad muudatused kohtute, prokuratuuri ja uurimisasutuste jaoks 9 Taani esitas 2015. a Eestile ühe ning Iirimaa kolm õigusabitaotlust. 10 Iirimaa esitas 2016. a Eestile kaks õigusabitaotlust. 11 Taanile esitati 2014. a Eesti poolt tõendite kogumiseks üks õigusabitaotlus. 12 Taanile esitati 2015. a Eesti poolt üks õigusabitaotlus. 13 Taanile esitati 2016. a Eesti poolt kaks õigusabitaotlust. 15 kaasa olulisi muudatusi igapäevases töökorralduses. Eelnõuga kehtestatakse vastastikuse abistamise taotluste tunnustamisele ja täitmisele konkreetsed tähtajad, mis võib mõnevõrra õigus- ja uurimisasutuste töökoormust suurendada. Kuna eelnõu kohaselt peab Eesti tunnustama ja täitma Euroopa uurimismääruse kõigi Eesti õiguse kohaselt karistatavate tegude puhul, mh kui tegemist on Eesti õiguse kohaselt väärteoga, väheneb selliste abistamistaotluste arv, mille tunnustamisest ja täitmisest võib Eesti keelduda. See võib tähendada Euroopa uurimismäärust täitvate ametnike töökoormuse teatud kasvu, kuid samal ajal on direktiivi ja eelnõu kohaselt Euroopa uurimismääruse esitamisel Euroopa uurimismääruse esitaja kohustatud kaaluma, kas uuritava õigusrikkumise puhul on Euroopa uurimismääruse esitamine proportsionaalne. Seetõttu on tõenäosus, et teised riigid hakkavad Eestile esitama suurel hulgal Euroopa uurimismääruseid vähetähtsate õigusrikkumiste menetluste raames, üsna väike. Eelnõu toob kaasa Justiitsministeeriumi töökoormuse vähenemise seoses sellega, et Euroopa uurimismääruse taotluste puhul ei ole Justiitsministeerium keskasutuseks, vaid taotlused esitatakse otse prokuratuuri. Praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt on Justiitsministeeriumi rolliks Eestile saabunud taotlused vastu võtta ning edastada Riigiprokuratuurile ning prokuratuuris tehtud õigusabitaotluste edastamine teise EL-i liikmesriigi pädevale asutusele. Justiitsministeeriumi roll piirdub seega taotluste edastamisega, mitte sisulise hindamisega, mille eest vastutab Riigiprokuratuur. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna rahvusvahelise õigusabi talituse hinnangul kulub ühe taotluse edastamiseks ligikaudu 10–15 minutit tööaega, mis tähendab 2016. aasta näitel 517 sissetuleva ja 269 väljamineva taotluse puhul ligikaudu 130–190 tundi tööd. Osa sellest töökoormusest lisandub prokuratuurile, kes peab Eestist väljaminevate Euroopa uurimismääruste puhul otsima üles õige pädeva asutuse, kellele uurimismäärus tuleb saata. Samas jääb uue regulatsiooni kohaselt edaspidi ära kirjade edastamisele kuluv aeg. Samuti on Euroopa Liidul kavas välja töötada uus turvaline kanal Euroopa uurimismääruste edastamiseks ja vastuvõtmiseks, mis vähendab veelgi kirjade administreerimisega seotud töökoormust ning lihtsustab õiguskaitseasutustel taotluste esitamist. Praegu ei ole teada, millal uus teabevahetussüsteem luuakse, senikaua toimivad tavapärased rahvusvahelise koostöö taotluste esitamise kanalid. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eestile esitatud Euroopa uurimismääruse tunnustamise ja täitmisega kaasnevad kulud on eelnõu kohaselt üldjuhul Eesti kanda. Samal põhimõttel toimub kulude jagunemine ka praeguses kriminaalmenetlusalases koostöös. Eelnõuga tehtavate muudatuste positiivse küljena võib välja tuua paindliku erandi sätestamise erakordselt suurte kulude puhul kulude jagunemise kohta. Õigusabitaotluste esitamise ja täitmisega kaasnevaid kulusid ei ole võimalik konkreetse summana välja tuua, kuna need hõlmavad lisaks tõlke- ja postikuludele ka menetlustoimingute tegemise kulusid, sealhulgas ametnike tööjõukulusid. Vastastikuse abistamisega Eestile kaasnevat halduskulu tasakaalustab see, et ka Eesti vastastikuse abistamise taotlus tunnustatakse ja täidetakse teistes EL-i riikides. 8. Rakendusaktid Eelnõu seadusena vastuvõtmise korral tuleb KrMS § 48944 lg 4, § 48946 lg 2 ja § 48952 lg 5 alusel kehtestada järgmised rakendusaktid: 1) Euroopa uurimismääruse vorm; 16 2) Euroopa uurimismääruse kättesaamise kinnitus; 3) teatis liikmesriigi teavitamiseks elektroonilise side pealtkuulamisest, mida tema territooriumil tehakse või on tehtud tema tehnilise abita. Rakendusaktide kavandid on esitatud käesoleva seletuskirja lisades 1–3. 9. Seaduse jõustumine Seaduse jõustub eelnõu kohaselt 2017. aasta 22. mail, mis on Euroopa uurimismääruse direktiivi kohaselt direktiivi ülevõtmise tähtpäev. 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Siseministeeriumile, Välisministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Pärnu Maakohtule ja Viru Maakohtule. 17 EELNÕU 10.03.2017 Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus (Euroopa uurimismääruse direktiivi ülevõtmine) § 1. Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 69 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Välisriigis viibiva tunnistaja ülekuulamisel Euroopa Liidu liikmesriikide vahelises koostöös järgitakse §-s 48939 sätestatut ning muul juhul §-s 468 sätestatut.“; 2) paragrahvi 433 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö raames järgitakse konfidentsiaalsusnõuet koostöö osutamiseks vajalikus ulatuses.“; 3) seadustiku 19. peatüki 8. jagu täiendatakse 12. jaotisega järgmises sõnastuses: „12. jaotis Euroopa uurimismäärus 1. alljaotis Üldsätted § 48937. Euroopa uurimismäärus (1) Euroopa uurimismäärus on Euroopa Liidu liikmesriigi õigusasutuse tehtud või kinnitatud taotlus menetlustoimingu tegemiseks teises liikmesriigis eesmärgiga hankida tõendeid või teises liikmesriigis asuvad tõendid üle anda või hoiule võtta, et takistada tõendina kasutatava eseme hävitamist, muutmist, eemaldamist, üleandmist või võõrandamist. (2) Käesolevat jaotist ei kohaldata: 1) käesoleva seaduse § 471 alusel loodud riikidevahelise uurimisrühma tegevusele ja selle raames tõendite kogumisele; 2) Taani Kuningriigi ja Iiri Vabariigiga tehtavale koostööle kriminaalmenetluses. § 48938. Kulude jagunemine (1) Eesti kannab taotleva ja täitva riigina kõik oma territooriumil Euroopa uurimismääruse täitmisega tekkinud kulud, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. (2) Täitva riigina võib Eesti juhul, kui Euroopa uurimismääruse täitmisega kaasnevad kulud on erakordselt suured, esitada taotlevale asutusele andmed kulude kohta ning konsulteerida temaga, kas ja kuidas oleks võimalik kulusid jagada või Euroopa uurimismäärust muuta. Taotlev asutus võib otsustada: 1) kanda kuludest osa, mis muudab need erakordselt suureks, või 2) võtta Euroopa uurimismääruse osaliselt või täielikult tagasi. (3) Taotleva riigina kannab Eesti kulud, kui need on: 1) tekkinud seoses vabaduspiiranguga isiku üleandmise või ülevõtmisega käesoleva seadustiku §-des 48939 ja 48940 nimetatud juhul; 2) pealtkuulatud üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite transkriptsiooni, dekodeerimise või dekrüpteerimise kulud, mis on tekkinud käesoleva seadustiku §-s 48943 lõikes 4 nimetatud juhul. § 48939. Vabaduspiiranguga isiku ajutine üleandmine (1) Kui Euroopa uurimismäärus on koostatud selleks, et anda ajutiselt üle taotlevasse riiki menetlustoimingu tegemiseks isik, kes viibib täitvas liikmesriigis vahistuses, vangistuses või kelle vabadust on muul seaduslikul viisil piiratud, lähtutakse käesoleva seadustiku §-des 465 ja 466 sätestatust, arvestades käesolevas jaotises sätestatud erisusi. (2) Isikut ei anta lisaks käesoleva seadustiku §-s 48951 nimetatud keeldumise alustele täitvale riigile üle, kui: 1) isik ei anna üleandmiseks nõusolekut; 2) üleandmise tõttu võib pikeneda seadusjärgne vabaduspiirangu tähtaeg. (3) Kui isiku üleandmiseks on vajalik tema sõit kolmanda liikmesriigi kaudu, esitab taotleva riigi pädev asutus loa saamiseks kolmandale liikmesriigile taotluse, millele on lisatud kõik vajalikud dokumendid. (4) Isiku üleandmise täpne kord ja tingimused lepitakse taotleva ja täitva riigi pädevate asutuste vahel kokku. Ajutiselt üleantud isiku vabaduspiirang jääb taotlevas liikmesriigis kehtima, välja arvatud juhul, kui täitva liikmesriigi pädev asutus taotleb üleantud isiku vabastamist. § 48940. Vabaduspiiranguga isiku ajutine ülevõtmine Kui Euroopa uurimismäärus on koostatud selleks, et võtta ajutiselt üle täitvasse riiki menetlustoimingu tegemiseks, mille puhul on nõutav isiku viibimine täitva riigi territooriumil, isik, kes viibib taotlevas riigis vahistuses, vangistuses või kelle vabadust on muul seaduslikul viisil piiratud, kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s § 48939 sätestatut. § 48941. Välisriigis viibiva isiku kaugülekuulamine (1) Kui Euroopa uurimismäärus on koostatud välisriigis viibiva isiku tunnistajana, eksperdina, kahtlustatavana või süüdistatavana kaugülekuulamiseks audiovisuaalse tehnilise lahenduse abil ning isiku tunnistajana või eksperdina kaugülekuulamiseks telefonitsi, lähtutakse käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatust, arvestades käesolevas jaotises sätestatud erisusi. (2) Kahtlustatavat ja süüdistatavat on audiovisuaalse kaugülekuulamise teel lubatud üle kuulata ainult nende nõusolekul. Kui kahtlustatav või süüdistatav ei anna audiovisuaalseks kaugülekuulamiseks oma nõusolekut, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Euroopa uurimismääruse täitmisest keelduda. (3) Isiku kaugülekuulamise täpne kord ning vajaduse korral ülekuulatava isiku kaitseks vajalikud meetmed lepitakse taotleva ja täitva riigi pädevate asutuste vahel kokku. Täitva riigi pädev asutus on kohustatud: 1) teavitama asjaomast tunnistajat või eksperti ülekuulamise ajast ja kohast oma riigi õiguse kohaselt; 2) kutsuma kahtlustatava ja süüdistatava kaugülekuulamisele, lähtudes taotleva riigi menetlusnormidest ning teavitades kahtlustatavat ja süüdistatavat õigel ajal õigustest, mis neil on taotleva riigi õiguse kohaselt; 3) tagama ülekuulatava isiku isikusamasuse tuvastamise; 4) tagama vajaduse korral tõlgi osavõtu ülekuulamisest; 5) tagama, et kaugülekuulamise käigus ei rikuta täitva riigi õiguse aluspõhimõtteid, ning rikkumise tuvastamise korral võtma viivitamata meetmeid rikkumise kõrvaldamiseks. (4) Kaugülekuulamine viiakse läbi taotleva riigi pädeva asutuse poolt või juhtimisel, lähtudes taotleva riigi menetlusnormidest. Kaugülekuulamise juures viibib ka täitva riigi pädeva asutuse esindaja. (5) Kahtlustatavat ja süüdistatavat teavitatakse enne kaugülekuulamist õigustest, mis neil on kas täitva riigi või taotleva riigi õiguse kohaselt. Tunnistajat ja eksperti teavitatakse enne kaugülekuulamist ütluste andmisest keeldumise õigusest , mis neil on kas täitva riigi või taotleva riigi õiguse kohaselt. Kui kaugülekuulatav isik on kohustatud ütlusi andma, kuid ta keeldub ütluste andmisest või annab valeütlusi, lähtub täitev riik oma riigi menetlusnormidest. (6) Kaugülekuulamise protokolli kantakse täitva riigi pädeva asutuse esindaja poolt: 1) kaugülekuulamise aeg ja koht; 2) kaugülekuulatud isiku menetlusseisund, nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg ja elukoht või asukoht ja aadress ning sidevahendi number või elektronposti aadress; 3) kaugülekuulamise juures viibinud täitva riigi pädeva asutuse esindaja või esindajate andmed ja ametikoht; 4) kaugülekuulamise vorm ja kasutatud tehnikavahendite nimetused; 5) ülekuulatava isiku kinnitus selle kohta, et teda on hoiatatud ütluste andmisest keeldumise või teadvalt valeütluste andmisega kaasneva vastutuse eest, või et ta on andnud ütlusi puudutava vande, kui menetlusseadus näeb sellise kohustuse ette. § 48942. Piiriülene jälgimine Kui Euroopa uurimismäärus on koostatud piiriüleseks jälgimiseks, lähtutakse käesoleva seadustiku §-s 472 sätestatust, arvestades käesolevas jaotises sätestatud erisusi. § 48943. Teabe salajane pealtkuulamine või -vaatamine (1) Kui Euroopa uurimismäärus on koostatud üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite või muul viisil edastatava teabe salajaseks pealtkuulamiseks või -vaatamiseks, lähtutakse käesoleva seadustiku §-s 1267 sätestatust. (2) Kui Euroopa uurimismäärus on koostatud üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite salajaseks pealtkuulamiseks teise liikmesriigi tehnilise abiga ning kui mitu Euroopa Liidu liikmesriiki on võimelised osutama kogu pealtkuulamiseks vajalikku tehnilist abi, esitab Eesti Euroopa uurimismääruse vaid ühele liikmesriigile, eelistades seda liikmesriiki, kelle territooriumil asub praegu või tulevikus isik, keda pealt kuulatakse. (3) Euroopa uurimismääruses märgitakse, miks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave on kriminaalmenetluseks oluline. Kui Euroopa uurimismäärus on koostatud üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite salajaseks pealtkuulamiseks teise liikmesriigi tehnilise abiga, märgitakse Euroopa uurimismääruses lisaks: 1) pealtkuulatava isiku kindlakstegemiseks vajalik teave; 2) pealtkuulamise soovitud kestus; 3) muu Euroopa uurimismääruse täitmise tagamiseks vajalik tehniline teave. (4) Teabe salajase pealtkuulamise või -vaatamise täpne kord lepitakse taotleva ja täitva riigi pädevate asutuste vahel kokku. Üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite salajaseks pealtkuulamiseks koostatud Euroopa uurimismääruse võib vastavalt kokkuleppele täita järgmisel viisil: 1) edastades elektroonilise side võrgu kaudu edastatavad sõnumid viivitamata taotlevale riigile või 2) salvestades pealtkuulatud elektroonilise side võrgu kaudu edastatavad sõnumid ning edastades salvestatud teabe taotlevale riigile. (5) Taotlev asutus võib Euroopa uurimismääruse koostamise või täitmise ajal taotleda üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite salvestise transkriptsiooni, dekodeerimist või dekrüpteerimist, kui tal on selleks mõjuv põhjus ja kui täitev asutus sellega nõustub. § 48944. Üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite pealtkuulamisest teavitamine (1) Kui eeluurimiskohtunik annab käesoleva seadustiku § 1267 alusel loa üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite pealtkuulamiseks isiku suhtes, kelle elektroonilise side aadressi kasutatakse teise liikmesriigi (edaspidi teavitatud liikmesriik) territooriumil, ning kui teavitatud liikmesriigi tehniline abi ei ole pealtkuulamise korraldamiseks vajalik, teavitab prokuratuur teavitatud liikmesriigi pädevat asutust pealtkuulamisest: 1) enne pealtkuulamist, kui prokuratuur teab pealtkuulamise loa taotlemise ajal, et pealtkuulatav isik asub sel hetkel või pealtkuulamise ajal teavitatud liikmesriigi territooriumil; 2) pealtkuulamise ajal või viivitamata pärast pealtkuulamist, kui prokuratuur on saanud teavet selle kohta, et pealtkuulatav isik asub või asus pealtkuulamise ajal teavitatud liikmesriigi territooriumil. (2) Kui teavitatud liikmesriigi pädev asutus teavitab prokuratuuri, et pealtkuulamine ei ole teavitatud liikmesriigis samasuguses riigisiseses asjas lubatud, siis prokuratuur: 1) lõpetab pealtkuulamise teavitatud liikmesriigi territooriumil ning 2) ei kasuta tõendina teavet, mis on saadud pealtkuulamise tulemusel ajal, kui pealtkuulatav isik viibis teavitatud liikmesriigi territooriumil, välja arvatud teavitatud liikmesriigi pädeva asutuse seatud tingimustel, mida teavitatud liikmesriik on põhjendanud. (3) Kui teine liikmesriik on teavitanud prokuratuuri üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite pealtkuulamisest isiku suhtes, kelle elektroonilise side aadressi kasutatakse Eesti territooriumil, ning kui pealtkuulamine ei ole Eestis samasuguses riigisiseses asjas lubatud, annab prokuratuur viivitamata, kuid hiljemalt 96 tundi pärast teavituse saamist selle esitanud liikmesriigile teada, et: 1) pealtkuulamine ei ole lubatud või see tuleb lõpetada ning 2) andmeid, mis on pealtkuulamise tulemusel saadud ajal, kui pealtkuulatav isik viibis Eesti territooriumil, ei tohi kasutada või tohib kasutada prokuratuuri seatud tingimustel, märkides nimetatud tingimuste põhjendused. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavituse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 48945. Politseiagendi kasutamine (1) Kui Euroopa uurimismäärus on koostatud selleks, et taotleda täitvalt riigilt muudetud identiteediga isiku kasutamist kriminaalmenetluses kuriteo kohta teabe kogumiseks, lähtutakse käesoleva seadustiku §-s 1269 sätestatust. (2) Euroopa uurimismääruses märgitakse, miks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave on kriminaalmenetluseks oluline. (3) Politseiagendi kasutamise täpne kord lepitakse taotleva ja täitva riigi pädevate asutuste vahel kokku. (4) Lisaks käesolevas jaotises nimetatud Euroopa uurimismääruse täitmisest keeldumise alustele võib Eesti täitva riigina keelduda Euroopa uurimismääruse täitmisest, kui politseiagendi kasutamise täpses korras ei olnud võimalik kokkuleppele jõuda. 2. alljaotis Euroopa uurimismääruse tunnustamise ja täitmise menetlus § 48946. Euroopa uurimismääruse tunnustamine ja täitmine (1) Eestile esitatud Euroopa uurimismäärust on pädev tunnustama, menetlema ja selle täitmist tagama prokuratuur. (2) Prokuratuur teavitab seitsme päeva jooksul Euroopa uurimismääruse kättesaamisest arvates sellest taotleva liikmesriigi pädevat asutust. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teavituse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Kui Euroopa uurimismäärus ei ole esitatud või kinnitatud taotleva liikmesriigi kohtuniku, kohtu, eeluurimiskohtuniku või prokuröri poolt, tagastab prokuratuur Euroopa uurimismääruse taotlevale liikmesriigile. (5) Euroopa uurimismääruse täitmisel juhindutakse taotleva liikmesriigi poolt Euroopa uurimismääruses kirjeldatud juhistest, välja arvatud ulatuses, milles juhiste järgimine oleks vastuolus Eesti õiguse üldpõhimõtetega. (6) Euroopa uurimismääruses taotletud menetlustoiming tehakse samadel alustel ja sama kiiresti kui samasugustel alustel tehtav menetlustoiming riigisiseses menetluses, lähtudes käesoleva seadustiku §-s 48947 sätestatud tähtaegadest. (7) Kui Euroopa uurimismäärusega on taotletud menetlustoimingu tegemist tõendi hoiulevõtmiseks, võib prokuratuur vajaduse korral pärast taotleva liikmesriigi pädeva asutusega konsulteerimist Euroopa uurimismääruses ette nähtud tõendi hoidmise kestust lühendada. Prokuratuur teavitab taotleva riigi pädevat asutust enne tõendi hoidmise lõpetamist. § 48947. Euroopa uurimismääruse tunnustamise ja täitmise tähtajad (1) Otsus Euroopa uurimismääruse tunnustamise kohta tuleb teha viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast Euroopa uurimismääruse kättesaamist. Kui Euroopa uurimismäärus on esitatud tõendi hoiulevõtmiseks, siis tuleb otsus Euroopa uurimismääruse tunnustamise kohta teha 24 tunni jooksul Euroopa uurimismääruse saamisest. (2) Kui tunnustamise otsustamine ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul võimalik, teavitab prokuratuur sellest viivitamata taotleva riigi pädevat asutust, esitades viivituse põhjused ja lõpliku otsuse tegemiseks vajaliku täiendava aja, mis ei või olla pikem kui 30 päeva. (3) Kui ei esine käesoleva seadustiku §-s 48949 sätestatud edasilükkamise asjaolusid, tuleb Euroopa uurimismääruses taotletud menetlustoiming teha ja selle abil saadud tõendid taotlevale liikmesriigile üle anda viivitamata, kuid mitte hiljem kui 90 päeva pärast käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel Euroopa uurimismääruse tunnustamise otsuse tegemist. (4) Kui Euroopa uurimismääruses taotletud menetlustoimingu tegemine ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul võimalik, teavitab prokuratuur sellest viivitamata taotleva riigi pädevat asutust, esitades viivituse põhjused ja konsulteerides taotleva riigi pädeva asutusega Euroopa uurimismääruse täitmise ajas. § 48948. Tõendite üleandmine (1) Prokuratuur annab taotlevale liikmesriigile Euroopa uurimismääruse alusel viivitamata üle tõendid, mis on prokuratuuri või uurimisasutuse valduses, ning tõendid, mis on saadud Euroopa uurimismääruse täitmise tulemusena. (2) Tõendite üleandmise võib peatada kuni kaebemenetluse lõpuni, kui menetlustoiming, millega tõend saadi, on käesoleva seadustiku alusel vaidlustatud. Tõendite üleandmist ei peatata, kui Euroopa uurimismääruses on esitatud piisavad põhjused, et tõendite viivitamatu üleandmine on oluline menetlustoimingu nõuetekohaseks tegemiseks või üksikisikute õiguste kaitseks, välja arvatud juhul, kui tõendite üleandmisega võib kaasneda isiku õiguste raske ja pöördumatu rikkumine. (3) Prokuratuur võib kokkuleppel taotleva liikmesriigi pädeva asutusega anda taotletavad tõendid üle ajutiselt tingimusel, et tõendid antakse Eestile tagasi niipea, kui neid ei ole taotlevas liikmesriigis enam vaja, või muul ajal, mis prokuratuuri ja taotleva liikmesriigi pädeva asutuse vahel kokku lepitakse. § 48949. Euroopa uurimismääruse täitmise edasilükkamine (1) Prokuratuur võib Euroopa uurimismääruse täitmise edasi lükata, kui: 1) Euroopa uurimismääruse täitmine võib kahjustada Eestis käimasolevat kriminaalmenetlust; 2) Euroopa uurimismääruse alusel menetlustoimingu tegemiseks vajalikud esemed, dokumendid või andmed on juba kasutusel muus menetluses. (2) Prokuratuur teavitab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel Euroopa uurimismääruse täitmise edasilükkamisest taotleva riigi pädevat asutust täitmise edasilükkamisest ja selle kestusest. § 48950. Euroopa uurimismääruse täitmise kohandamine (1) Euroopa uurimismääruses taotletud menetlustoimingu asemel võib läbi viia teist liiki menetlustoimingu, kui see on taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv ning: 1) Euroopa uurimismääruses märgitud menetlustoimingut ei ole käesolevas seadustikus ette nähtud või 2) Euroopa uurimismääruses taotletud menetlustoimingu läbiviimine ei ole Euroopa uurimismääruses märgitud menetletava süüteo puhul Eesti õiguse kohaselt lubatud. (2) Euroopa uurimismääruses taotletud menetlustoimingu asemel ei ole lubatud läbi viia teist liiki menetlustoimingut, kui taotletud on järgmiste menetlustoimingute läbiviimist: 1) sellise teabe või tõendite edastamine, mis on prokuratuuri või uurimisasutuste valduses ning mille saamine oleks olnud võimalik kriminaalmenetluse või Euroopa uurimismääruse raames käesoleva seadustiku § 32 lõike 2 alusel; 2) tunnistajate, ekspertide, asjatundjate, kannatanute, kahtlustatavate, süüdistatavate või kolmandate isikute ülekuulamine Eesti territooriumil; 3) käesoleva seadustiku § 901 lõikes 1 sätestatud menetlustoiming; 4) menetlustoiming, mille läbiviimine ei riiva isikute põhiõigusi. (3) Enne käesoleva paragrahvi alusel Euroopa uurimismääruse täitmise kohandamist konsulteerib prokuratuur taotleva liikmesriigi pädeva asutusega ning informeerib taotlevat liikmesriiki teist liiki menetlustoimingu tegemise vajadusest. § 48951. Euroopa uurimismääruse täitmisest keeldumine (1) Euroopa uurimismääruse täitmisest võib lisaks käesoleva seadustiku §-s 436 sätestatule osaliselt või täielikult keelduda, kui: 1) isikul, kelle suhtes menetlustoimingu tegemist taotletakse, on Eesti Vabariigis puutumatus või välislepingus ettenähtud eesõigused; 2) Euroopa uurimismääruse põhjal on selge, et uurimismääruse täitmine ei ole lubatud, sest isik on samas süüdistuses lõplikult süüdi või õigeks mõistetud või süüdimõistva kohtuotsuse korral on mõistetud karistus kantud või karistust ei saa täitmisele pöörata Euroopa uurimismääruse esitanud riigi seaduse alusel; 3) Euroopa uurimismääruses taotletud menetlustoiming ei ole Euroopa uurimismääruse aluseks oleva süüteo puhul käesoleva seadustiku kohaselt lubatud, välja arvatud käesoleva seadustiku § 48950 lõikes 2 sätestatud menetlustoimingud, kui Euroopa uurimismäärus on esitatud taotleva riigis kriminaalmenetluse raames; 4) Euroopa uurimismäärus seondub süüteoga, mis väidetavalt on toime pandud väljaspool taotleva riigi territooriumi ja osaliselt või tervikuna Eesti Vabariigi territooriumil ning Euroopa uurimismääruse koostamise aluseks olev tegu ei ole Eestis karistatav; 5) Euroopa uurimismääruse aluseks olev tegu ei ole Eestis karistatav, välja arvatud kui tegemist on käesoleva seadustiku § 4896 lõikes 1 nimetatud süüteoga või kui Euroopa uurimismääruses taotletakse käesoleva seadustiku § 48950 lõikes 2 sätestatud menetlustoimingute tegemist. (2) Enne käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel Euroopa uurimismääruse täitmisest keeldumist konsulteerib prokuratuur taotleva liikmesriigi pädeva asutusega ning informeerib taotlevat liikmesriiki Euroopa uurimismääruse täitmisest keeldumisest. 3. alljaotis Euroopa uurimismääruse esitamine Euroopa Liidu liikmesriigile § 48952. Euroopa uurimismääruse koostamine ja edastamine (1) Euroopa uurimismäärust on kohtueelses menetluses pädev koostama ja edastama prokuratuur ja kohtumenetluses kohus Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale asutusele. (2) Euroopa uurimismäärus koostatakse ja edastatakse üksnes juhul, kui: 1) Euroopa uurimismääruse koostamine on kriminaalmenetluse eesmärkide saavutamiseks vajalik ja proportsionaalne, võttes arvesse kahtlustatava ja süüdistatava õigusi; 2) Euroopa uurimismäärusega taotletavat menetlustoimingut saaks teha samadel tingimustel riigisiseses kriminaalmenetluses. (3) Kui Euroopa uurimismäärus koostatakse tõendite hoiulevõtmiseks, siis märgitakse Euroopa uurimismääruses, kas tõendid edastatakse Eestile või jäävad need täitva riigi valdusesse, tuues välja tõendite hoidmise kestuse või prognoositava kuupäeva tõendite üleandmise taotluse esitamise kohta. (4) Kui täitmiseks saadetud Euroopa uurimismäärus tühistatakse, tuleb sellest viivitamata teavitada täitva riigi pädevat õigusasutust. (5) Euroopa uurimismääruse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 4) paragrahvi 5089 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesolevat jaotist kohaldatakse tõendite hoiulevõtmise korral üksnes Taani Kuningriigi ja Iiri Vabariigiga tehtavale koostööle kriminaalasjades.“; 5) seadustiku normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades (ELT L 130, 01.05.2014, lk 1–36).“. § 2. Käesolev seadus jõustub 2017. aasta 22. mail. Riigikogu esimees Eiki Nestor Tallinnas „…“ ………………. 2017 Algatanud Vabariigi Valitsus ………… 2017. a nr Seletuskirja lisa 1 Rakendusakti kavand MINISTRI MÄÄRUS Euroopa uurimismääruse vormi kehtestamine Määrus kehtestatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 48952 lõike 5 alusel. Määrusega kehtestatakse Euroopa uurimismääruse vorm (lisa). (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister (allkirjastatud digitaalselt) Norman Aas Kantsler Lisa. Euroopa uurimismääruse vorm Justiitsministri … määruse nr … „Euroopa uurimismääruse vormi kehtestamine“ Lisa EUROOPA UURIMISMÄÄRUS Käesoleva Euroopa uurimismääruse on koostanud pädev asutus või ametiisik. Taotlev asutus või ametiisik kinnitab, et Euroopa uurimismääruse koostamine on selles kindlaks määratud uurimistoiminguks vajalik ja proportsionaalne, võttes arvesse kahtlustatava või süüdistatava õigusi ning et taotletavate uurimistoimingute tegemist oleks saanud samadel tingimustel taotleda samasuguses riigisiseses asjas. Käesolevaga taotlen järgnevalt täpsustatud uurimistoimingu või - toimingute tegemist, mille puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse uurimise konfidentsiaalsust, ning Euroopa uurimismääruse täitmise käigus saadud tõendite edastamist. A OSA Taotlev riik: Täitev riik: B OSA. Kiireloomulisus Märkida, kas asi on kiireloomuline, sest esineb tõendite varjamise või hävitamise oht kohtuliku arutamise päev on kohe kätte jõudmas mõni muu põhjus Palun täpsustage: Euroopa uurimismääruse täitmise tähtajad on sätestatud direktiivis 2014/41/EL. Kui vajatakse lühemat või kindlat tähtaega, siis märkida kuupäev ja selgitada selle põhjus: C OSA. Tehtavad uurimistoimingud 1. Kirjeldada taotletud abi / uurimistoimingut või uurimistoiminguid NING märkida, kui see on kohaldatav, kas see on üks järgmistest uurimistoimingutest: Määrust täitva asutuse või ametiisiku valduses juba olemasoleva teabe või tõendi saamine Politsei- või õigusasutuse andmebaasides leiduva teabe saamine Ülekuulamine tunnistaja ekspert kahtlustatav või süüdistatav kannatanu kolmas isik Konkreetset telefoninumbrit või IP-aadressi kasutavate isikute kindlakstegemine Vahistatud isiku ajutine üleviimine taotlevasse riiki Vahistatud isiku ajutine üleviimine täitvasse riiki Ülekuulamine videokonverentsi teel või muud audiovisuaalset edastamisvahendit kasutades tunnistaja ekspert kahtlustatav või süüdistatav Ülekuulamine telefonikonverentsi teel tunnistaja ekspert Teave pangakontode ja muude finantskontode kohta Teave pangatoimingute ja muude finantstehingute kohta Uurimistoiming, mis eeldab tõendite kogumist reaalajas, pidevalt ja teatava aja jooksul Pangatoimingute ja muude finantstehingute jälgimine Kontrollitavad saadetised Muu Varjatud uurimine Elektroonilise side pealtkuulamine Kriminaalmenetluse tagamise vahend (vahendid), millega hoitakse ära tõendina kasutada võidava eseme hävitamine, muutmine, eemaldamine, edastamine või kõrvaldamine. D OSA. Seos varasema Euroopa uurimismäärusega Märkida, kas käesolev Euroopa uurimismäärus täiendab varasemat Euroopa uurimismäärust. Asjakohasel juhul lisada varasema Euroopa uurimismääruse kindlakstegemiseks vajalik teave (Euroopa uurimismääruse koostamise kuupäev; asutus või ametiisik, kellele see edastati; võimaluse korral Euroopa uurimismääruse edastamise kuupäev; taotleva ja määrust täitva asutuse või ametiisiku antud viitenumbrid): Asjakohasel juhul märkida, kas samas asjas on Euroopa uurimismäärus juba saadetud teisele liikmesriigile: E OSA. Asjaomane isik 1. Märkida kogu teadaolev teave ühe või mitme i) füüsilise või ii) juriidilise isiku kohta, keda uurimistoiming puudutab (kui see puudutab rohkem kui ühte isikut, siis esitada teave iga isiku kohta). i) Füüsiline isiku Nimi: Eesnimi (eesnimed): Asjakohasel juhul muu nimi (muud nimed): Asjakohasel juhul varjunimed: Sugu: Kodakondsus: Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: Võimaluse korral isikut tõendava dokumendi (tõendavate dokumentide) (ID-kaart, pass) liik ja number: Sünniaeg: Sünnikoht: Elukoht ja/või teadaolev aadress; kui aadress ei ole teada, siis märkida viimane teadaolev aadress: Keel või keeled, mida isik mõistab: ii) Juriidiline isik Nimi: Juriidilise isiku õiguslik vorm: Asjakohasel juhul lühinimi, tavanimi või ärinimi: Registreeritud asukoht: Registreerimisnumber: Juriidilise isiku aadress: Juriidilise isiku esindaja nimi: Kirjeldada, milline on asjaomase isiku osa menetluses: kahtlustatav või süüdistatav kannatanu tunnistaja ekspert kolmas isik muu põhjus (täpsustada): 2. Märkida koht, kus uurimistoiming tuleb teha, kui see erineb eespool märgitud aadressist: 3. Esitada igasugune muu teave, mis aitab Euroopa uurimismäärust täita: F OSA. Menetluse liik, millega seoses Euroopa uurimismäärus tehti: a) kriminaalmenetlus, mida õigusasutus või ametiisik viib läbi taotleva riigi õiguse kohase kuriteo suhtes või mille õigusasutus või ametiisik võib alustada; või b) haldusasutuste läbiviidav menetlus taotleva riigi õiguse kohaselt õiguserikkumisena karistatava teo suhtes, kui selle käigus tehtud otsuse põhjal võib alustada menetlust eelkõige kriminaalasjades pädevas kohtus; või c) õigusasutuste läbiviidav menetlus taotleva riigi õiguse kohaselt õiguserikkumisena karistatava teo suhtes, kui selle käigus tehtud otsuse põhjal võib alustada menetlust eelkõige kriminaalasjades pädevas kohtus; d) punktides a, b ja c osutatud menetlused, mis on seotud kuritegude või õigusrikkumistega, mille eest võib taotlevas riigis juriidilise isiku võtta vastutusele või teda karistada. G OSA. Euroopa uurimismääruse koostamise põhjus 1. Asjaolude kokkuvõte Märkida, miks Euroopa uurimismäärus on tehtud, sealhulgas esitada selle aluseks olevate asjaolude kokkuvõte, nende süütegude kirjeldus, mille eest süüdistus on esitatud või mida uuritakse, käimasolev uurimise etapp, mis tahes riskitegurite põhjused ja muu oluline teave: 2. Selle süüteo (nende süütegude) laad ja koosseisu tunnused, mille alusel Euroopa uurimismäärus koostatakse, ning kohaldatav õigusnorm/seadustik: 3. Kas kuritegu, millega seoses Euroopa uurimismäärus on tehtud, on taotlevas riigis karistatav vabaduskaotusliku karistuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on taotleva riigi õiguse kohaselt vähemalt kolm aastat ja mis on lisatud allpool esitatud süütegude loetelusse? (märgistada vastav lahter) kuritegelikus ühenduses osalemine terrorism inimkaubandus lapse seksuaalne ärakasutamine ja lapsporno narkootilise ja psühhotroopse ainega ebaseaduslik kauplemine relva, laskemoona ja lõhkeainega ebaseaduslik kauplemine korruptsioon pettus, sealhulgas pettus, mis mõjutab Euroopa Liidu finantshuve 26. juuli 1995. aasta Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni tähenduses kuritegelikul teel saadud tulu rahapesu rahavõltsimine, sealhulgas eurode võltsimine arvutikuriteod keskkonnakuriteod, sealhulgas ohustatud looma- ja taimeliikide ning taimesortidega ebaseaduslik kauplemine ebaseaduslikule riiki sisenemisele ja riigis viibimisele kaasaaitamine tapmine, raske kehavigastuse tekitamine inimorganite ja -kudedega ebaseaduslik kauplemine inimrööv, ebaseaduslik vabaduse võtmine ja pantvangi võtmine rassism ja ksenofoobia organiseeritud või relvastatud röövimine kultuuriväärtustega, sealhulgas antiik- ja kunstiesemetega ebaseaduslik kauplemine kelmus väljapressimine toodete võltsimine ja piraatkoopiate valmistamine haldusdokumendi võltsimine ja sellega kauplemine maksevahendite võltsimine, hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega ebaseaduslik kauplemine tuumamaterjali ja radioaktiivse ainega ebaseaduslik kauplemine varastatud sõidukitega kauplemine vägistamine süütamine Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevusse kuuluvad kuriteod õhusõiduki või laeva kaaperdamine sabotaaž. H OSA. Lisanõuded teatavate toimingute korral Täita taotletavateks uurimistoiminguteks vajalikud osad H1 OSA. Vahistatud isiku üleviimine 1) Kui uurimise eesmärgil taotletakse vahistatud isiku ajutist üleviimist taotlevasse riiki, siis märkida, kas isik on üleviimisega nõus: Jah õusoleku küsimist 2) Kui uurimise eesmärgil taotletakse vahistatud isiku ajutist üleviimist täitvasse riiki, siis märkida, kas isik on üleviimisega nõus. Jah H2 OSA. Video- või telefonikonverents või muud audiovisuaalsed edastamisvahendid Kui taotletakse ülekuulamist video- või telefonikonverentsi teel või muude audiovisuaalsete edastamisvahendite kaudu, märkida selle asutuse nimetus või ametiisiku nimi, kes ülekuulamist läbi viib (kontaktandmed/keel): Märkida selle toimingu taotlemise põhjused: a) videokonverentsi või muude audiovisuaalsete edastamisvahendite abil toimuv ülekuulamine: kahtlustatav või süüdistatav on andnud oma nõusoleku b) ülekuulamine telefonikonverentsi teel H3 OSA. Kriminaalmenetluse tagamise vahendid Kui taotletakse kriminaalmenetluse tagamist, et hoida ära tõendina kasutada võidava eseme hävitamine, muutmine, eemaldamine, edastamine või kõrvaldamine, siis märkida, kas ese edastatakse taotlevasse riiki ese jääb täitvasse riiki, märkida eeldatav kuupäev: millal kriminaalmenetluse tagamise vahendi kohaldamine lõpetatakse: millal eseme kohta esitatakse järgmine taotlus: H4 OSA. Teave pangakontode ja muude finantskontode kohta 1) Kui taotletakse teavet pangakontode või muude finantskontode kohta, mida isik omab või käsutab, siis märkida iga konto puhul, miks peate toimingut kriminaalmenetluses oluliseks ja mis põhjusel eeldate, et see konto on täitvas riigis asuvas pangas: teave pangakontode kohta, mida isik omab või mille suhtes on tal volitus teave muude finantskontode kohta, mida isik omab või mille suhtes on tal volitus 2) Kui taotletakse teavet pangatoimingute või muude finantstehingute kohta, siis märkida mõlema kohta põhjused, miks peate meedet kriminaalmenetluses oluliseks: teave pangatoimingute kohta teave muude finantstehingute kohta Märkida asjakohane ajavahemik ja seonduvad kontod: H5 OSA. Uurimistoimingud, mis eeldavad tõendite kogumist reaalajas, pidevalt ja teatava aja jooksul Sellise uurimistoimingu taotlemisel märkida põhjused, miks peate taotletavat teavet kriminaalmenetluses oluliseks: H6 OSA. Varjatud uurimine Varjatud uurimise taotlemisel märkida põhjused, miks peate uurimistoimingut kriminaalmenetluses tõenäoliselt oluliseks: H7 OSA. Elektroonilise side pealtkuulamine 1) Elektroonilise side pealtkuulamise taotlemisel märkida põhjused, miks peate meedet kriminaalmenetluses oluliseks: 2) Esitada järgmine teave: a) pealtkuulatava isiku kindlakstegemiseks vajalik teave: b) pealtkuulamise soovitud kestus: c) tehnilised andmed (eelkõige seoses pealtkuulatava isiku kindlakstegemisega, näiteks mobiiltelefoni number, lauatelefoni number, e-posti aadress, internetiühendus) Euroopa uurimismääruse täitmise tagamiseks: 3) Märkida täitmisviisi eelistus: vahetu edastamine salvestamine ja sellele järgnev edastamine Märkida, kas vajate ka pealtkuulamisel saadud materjali transkriptsiooni, dekodeerimist või dekrüpteerimist (*): (*) NB! Transkriptsiooni, dekodeerimise ja dekrüpteerimise kulud kannab taotlev riik. I OSA. Täitmiseks taotletavad formaalsused ja menetlused 1. Märkida ja täita vastavalt vajadusele Määrust täitval asutusel või ametiisikul palutakse täita järgmised formaalsused ja menetlused: 2. Märkida ja täita vastavalt vajadusele Taotletakse, et taotleva riigi üks või mitu ametiisikut abistaksid täitva riigi pädevaid asutusi või ametiisikuid Euroopa uurimismääruse täitmisel. Ametiisikute kontaktandmed: Suhtlemisel kasutatavad keeled: J OSA. Õiguskaitsevahendid 1. Märkida, kas Euroopa uurimismääruse koostamise vastu on õiguskaitsevahendit juba taotletud, ning kui seda on tehtud, siis esitada täpsemad üksikasjad (õiguskaitsevahendi kirjeldus, sealhulgas vajalikud meetmed ja tähtajad): 2. Taotleva riigi asutus või ametiisik, kes võib anda täpsemat teavet õiguskaitsevahendite taotlemise kohta taotlevas riigis ning selle kohta, kas õigusabi ning suuline ja kirjalik tõlge on kättesaadavad: Nimetus või nimi: Kontaktisik (vajaduse korral): Aadress: Tel: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): Faks: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): E-post: K OSA. Euroopa uurimismäärust taotleva asutuse või ametiisiku kontaktandmed Märkida Euroopa uurimismäärust taotleva asutuse liik: õigusasutus (*) muu asutus, kes on taotleva riigi õiguse kohaselt pädev (*) Täita ka L osa. Asutuse nimetus või ametiisiku nimi: Esindaja/kontaktpunkti nimi: Toimiku number: Aadress: Tel: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): Faks: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): E-post: Keeled, milles on võimalik taotleva asutuse või ametiisikuga suhelda: Kui erineb eespool toodust, siis selle isiku (nende isikute) kontaktandmed, kellega võtta ühendust lisateabe saamiseks või tõendite edastamiseks vajalike praktiliste korralduste tegemiseks: Nimi/ametinimetus/asutus. Aadress: E-post / kontakttelefoni nr: Taotleva asutuse või ametiisiku ja/või tema esindaja allkiri, millega kinnitatakse Euroopa uurimismääruse sisu täpsust ja õigsust: Nimi: Ametikoht (ametinimetus/ametiaste): Kuupäev: Ametlik pitser (olemasolu korral): L OSA. Euroopa uurimismääruse kinnitanud õigusasutuse või ametiisiku kontaktandmed Märkida käesoleva Euroopa uurimismääruse kinnitanud õigusasutuse liik või ametiisik: a) kohtunik või kohus b) eeluurimiskohtunik c) prokurör Kinnitava asutuse nimetus või ametiisiku ametlik nimi: Esindaja nimi: Ametikoht (ametinimetus/ametiaste): Toimiku nr: Aadress: Tel: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): Faks: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): E-post: Keeled, milles on võimalik kinnitava asutuse või ametiisikuga suhelda: Märkida, kas määrust täitva asutuse peamine kontaktpunkt peaks olema: taotlev asutus kinnitav asutus Kinnitava asutuse või ametiisiku allkiri ja kontaktandmed Nimi: Ametikoht (ametinimetus/ametiaste): Kuupäev: Ametlik pitser (olemasolu korral): Seletuskirja lisa 2 Rakendusakti kavand MINISTRI MÄÄRUS Euroopa uurimismääruse kättesaamise kinnituse vormi kehtestamine Määrus kehtestatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 48946 lõike 2 alusel. Määrusega kehtestatakse Euroopa uurimismääruse kättesaamise kinnituse vorm (lisa). (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister (allkirjastatud digitaalselt) Norman Aas Kantsler Lisa Euroopa uurimismääruse kättesaamise kinnituse vorm Justiitsministri … määruse nr … „Euroopa uurimismääruse kättesaamise kinnituse vormi kehtestamine“ Lisa EUROOPA UURIMISMÄÄRUSE KÄTTESAAMISE KINNITUS Käesoleva vormi peab täitma allpool osutatud Euroopa uurimismääruse saanud täitva riigi asutus või ametiisik. (A) ASJAOMANE EUROOPA UURIMISMÄÄRUS Euroopa uurimismäärust taotlev asutus või ametiisik: Toimiku viitenumber: Koostamise kuupäev: Kättesaamise kuupäev: (B) EUROOPA UURIMISMÄÄRUSE SAANUD ASUTUS VOI AMETIISIK (') Pädeva asutuse ametlik nimetus: Esindaja nimi: Ametikoht (ametinimetus/ametiaste): Aadress: Tel: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): Faks: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): E-post: Toimiku viitenumber: Keeled, milles on võimalik selle asutuse või ametiisikuga suhelda: (C) (ASJAKOHASEL JUHUL) PÄDEV ASUTUS VOI AMETIISIK, KELLELE PUNKTIS B OSUTATUD ASUTUS VÕI AMETIISIK EUROOPA UURIMISMÄÄRUSE EDASTAB1 Asutuse ametlik nimetus või ametiisiku nimi: Esindaja nimi: Ametikoht (ametinimetus/ametiaste): Aadress: Tel: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): Faks: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): E-post: Edastamise kuupäev: Toimiku viitenumber: Suhtlemisel kasutatavad keeled: (D) MUU TEAVE, MIS VÕIB OLLA TAOTLEVALE ASUTUSELE VAJALIK: (E) ALLKIRI JA KUUPÄEV Allkiri: Kuupaev: 1 Selle osa täidab iga asutus või ametiisik, kellele Euroopa uurimismäärus saadeti. See kohustus on asutusel või ametiisikul, kes on pädev Euroopa uurimismäärust tunnustama ja täitma, ning asjakohasel juhul keskasutusel või asutusel, kes edastab Euroopa uurimismääruse pädevale asutusele või ametiisikule. Ametlik pitser (olemasolu korral): Seletuskirja lisa 3 Rakendusakti kavand MINISTRI MÄÄRUS Üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite pealtkuulamisest teavitamise vormi kehtestamine Määrus kehtestatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 48944 lõike 4 alusel. Määrusega kehtestatakse üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite pealtkuulamisest teavitamise vormi (lisa). (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister (allkirjastatud digitaalselt) Norman Aas Kantsler Lisa Üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite pealtkuulamisest teavitamise vorm Justiitsministri … määruse nr … „Üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite pealtkuulamisest teavitamise vormi kehtestamine“ Lisa TEATIS Käesolevat vormi kasutatakse liikmesriigi teavitamiseks elektroonilise side pealtkuulamisest, mida tema territooriumil tehakse või on tehtud tema tehnilise abita. Käesolevaga teatan pealtkuulamisest ………………………….. (teavitatud liikmesriik). (A)1 PÄDEV ASUTUS VÕI AMETIISIK Pealtkuulamist korraldava liikmesriigi pädeva asutuse ametlik nimetus või ametiisiku nimi: Esindaja nimi: Ametikoht (ametinimetus/ametiaste): Aadress: Tel: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): Faks: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): E-post: Toimiku viitenumber: Koostamise kuupäev: Keeled, milles on võimalik selle asutuse või ametiisikuga suhelda: (B) PEALTKUULAMIST KÄSITLEV TEAVE (I) Ülevaade olukorrast. Teavitamine toimub (märgistada):  enne pealtkuulamist  pealtkuulamise ajal  pärast pealtkuulamist (II) Pealtkuulamise (eeldatav) kestus (taotlevale riigile teadaolevalt): ……………………. alates ………………………………… (III) Pealkuulatav isik: (telefoninumber, IP-number või e-post) (IV) Asjaomased isikud Esitada kogu teadaolev teave ühe või mitme i) füüsilise või ii) juriidilise isiku kohta, kelle suhtes toimingut kohaldatakse / võidakse kohaldada: i) Füüsiline isik Nimi: Eesnimi (eesnimed): Asjakohasel juhul muu nimi (muud nimed): Asjakohasel juhul varjunimed: Sugu: Kodakondsus: 1 Siin nimetatud asutus või ametiisik on see, kellega tuleks taotleva riigiga edasisel suhtlemisel ühendust võtta Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: Sünniaeg: Sünnikoht: Elukoht ja/või teadaolev aadress; kui aadress ei ole teada, siis märkida viimane teadaolev aadress: Keel või keeled, mida isik mõistab: ii) Juriidiline isik Nimi: Juriidilise isiku õiguslik vorm: Asjakohasel juhul lühinimi, tavanimi või ärinimi: Registreeritud asukoht: Registreerimisnumber: Juriidilise isiku aadress: Juriidilise isiku esindaja nimi ja kontaktandmed: (V) Pealtkuulamise eesmärki käsitlev teave: Esitada kogu teave, sealhulgas asja kirjeldus, süüteo (süütegude) koosseisu tunnused ning kohaldatav õigusnorm/seadustik, mida teatise saanud asutus või ametiisik vajab, et hinnata:  kas pealtkuulamiseks antaks luba samasuguses riigisiseses asjas ning kas saadud materjali võib kasutada kohtumenetluses;  kui pealtkuulamine on juba toimunud, siis kas saadud materjali võib kasutada kohtumenetluses NB! Kõik vastuväited pealtkuulamisele või pealtkuulamise käigus juba saadud materjali kasutamisele tuleb esitada hiljemalt 96 tundi pärast käesoleva teatise saamist. (C) ALLKIRI JA KUUPÄEV Allkiri: Kuupäev: Ametlik pitser (olemasolu korral): Siseministeerium Meie 14.03.2017 nr 8-1/2220 Rahandusministeerium Välisministeerium Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (Euroopa uurimismääruse direktiivi ülevõtmine) kooskõlastamisele Saadame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja Riigikohtule, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigiprokuratuurile, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Viru Maakohtule, Tallinna Ringkonnakohtule ja Tartu Ringkonnakohtule arvamuse avaldamiseks kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (Euroopa uurimismääruse direktiivi ülevõtmine) eelnõu ja seletuskirja, millega on võimalik tutvuda internetiaadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Kooskõlastused ning arvamused palume esitada 14 päeva jooksul eelnõu kättesaamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister Marko Soll 620 8282 [email protected] Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Lisa 4 Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades Vastavustabel EL-i EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks Kommentaarid õigusakti kehtestatavad või olemasolevad riigisisesed õigusaktid norm Artikkel, Paragrahv, lõige, Pealkiri lõige punkt punkt Art 1 KrMS § 48937 lg 1 „Euroopa uurimismäärus“ Art 2 KrMS § 48946 lg 1 „Euroopa uurimismääruse tunnustamine ja täitmine“ KrMS § 48952 lg 1 „Euroopa uurimismääruse koostamine ja edastamine“ Art 3 KrMS § 48937 lg 2 „Euroopa uurimismäärus“ p1 Art 4 KrMS § 4892 „Kriminaalmenetlusalane koostöö Sättest tuleneb üldpõhimõte, et rahvusvaheline koostöö toimub Euroopa Liidu meetmete alusel“ kriminaalmenetluses, st Euroopa uurimismääruse koostamine on lubatud vaid kriminaalmenetluses. Art 5 KrMS § 48952 lg 5 „Euroopa uurimismääruse koostamine ja edastamine“ Art 6 KrMS § 48952 lg 2 „Euroopa uurimismääruse koostamine ja edastamine“ Art 7 KrMS § 48952 lg 1 „Euroopa uurimismääruse koostamine ja edastamine“ KrMS § 48917 „Tunnistuse ja taotluse esitamise viisid“ Art 8 KrMS § 48952 lg 5 „Euroopa uurimismääruse koostamine ja edastamine“ Art 9 KrMS § 48946 lg 3- „Euroopa uurimismääruse 5 tunnustamine ja täitmine“ Art 10 KrMS § 48950 „Euroopa uurimismääruse täitmise kohaldamine“ Art 11 KrMS § 48951 „Euroopa uurimismääruse täitmisest keeldumine“ Art 12 KrMS § 48947 „Euroopa uurimismääruse tunnustamise ja täitmise tähtajad“ Art 13 KrMS § 48948 „Tõendite üleandmine“ Art 14 - Õiguskaitsevahendite kohaldamine käib KrMS-s sätestatud korras. Art 15 KrMS § 48949 „Euroopa uurimismääruse täitmise edasilükkamine“ Art 16 KrMS § 48946 lg 2 „Euroopa uurimismääruse tunnustamine ja täitmine“ KrMS § 48950 lg 3 „Euroopa uurimismääruse täitmise kohandamine“ KrMS § 48951 lg 2 „Euroopa uurimismääruse täitmisest keeldumine“ KrMS § 48949 lg 2 „Euroopa uurimismääruse täitmise edasilükkamine“ Art 17 - Art 18 SKHS § 2 lg 4 „Kahju hüvitama kohustatud isik“ Art 19 KrMS § 433 lg 4 „Üldpõhimõtted“ Art 20 KrMS § 4893 „Isikuandmete kaitse tagamine riikidevahelisel andmevahetusel kriminaalmenetlusalase koostöö raames“ KrMS § 4894 „Liikmesriigilt kriminaalmenetlusalase koostöö raames saadud isikuandmete edastamine kolmanda riigi pädevale asutusele ja rahvusvahelisele organisatsioonile“ „Liikmesriigilt KrMS § 4895 kriminaalmenetlusalase koostöö raames saadud isikuandmete edastamine eraisikule“ Art 21 KrMS § 48938 „Kulude jagunemine“ Art 22 KrMS § 48939 „Vabaduspiiranguga isiku ajutine üleandmine“ KrMS § 465 „Välisriigile esitatud abistamistaotluse alusel Eestisse saabunud isiku puutumatus“ KrMS § 466 „Vabaduspiiranguga isiku ajutine üleandmine välisriigile“ Art 23 KrMS § 48940 „Vabaduspiiranguga isiku ajutine ülevõtmine“ Art 24 KrMS § 48941 „Välisriigis viibiva isiku kaugülekuulamine“ Art 25 KrMS § 48941 „Välisriigis viibiva isiku kaugülekuulamine“ Art 26 KrMS § 215 „Uurimisasutuse ja prokuratuuri KrMS § 32 lg 2 määruste ning nõuete kohustuslikkus“ „Uurimisasutus kriminaalmenetluses“ Art 27 KrMS § 215 „Uurimisasutuse ja prokuratuuri KrMS § 32 lg 2 määruste ning nõuete kohustuslikkus“ „Uurimisasutus kriminaalmenetluses“ Art 28 KrMS § 48943 „Teabe salajane pealtkuulamine või –vaatamine“ Art 29 KrMS § 48945 „Politseiagendi kasutamine“ Art 30 KrMS § 48943 „Teabe salajane pealtkuulamine või –vaatamine“ Art 31 KrMS § 48944 „Üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite pealtkuulamisest teavitamine“ Art 32 KrMS § 48946 lg 6 „Euroopa uurimismääruse tunnustamine ja täitmine“ KrMS § 48952 lg 3 „Euroopa uurimismääruse koostamine ja edastamine“ Art 33 - Tegemist on korralduslike sätetega, mille ülevõtmine siseriiklikku õigusesse ei ole vajalik.. Art 34 - Tegemist on korralduslike sätetega, mille ülevõtmine siseriiklikku õigusesse ei ole vajalik. Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (Euroopa uurimismääruse direktiivi ülevõtmine) kooskõlastamisele Registreerimise kuupäev: 14.03.2017 Registreerimise number: 8-1/2220. Tõnismägi 5a, 15191, Tallinn Tel. (372) 620 8100, Faks (372) 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee

Allikas: Tartu Ringkonnakohus dokumendiregister →

Eelnõu

Tartu Ringkonnakohus · 14. märts 2017

Viit: 10-3/17/38-1
Registreeritud: 14. märts 2017
Dokumendi liik: Sissetulev kiri
Adressaat: Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis: e-post

Funktsioon: 10 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüs
Sari: 10-3 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta
Toimik: 10-3/2017
Vastutaja: Liis Veskus (Tartu Ringkonnakohus, Kohtudirektori juhtimisvaldkond, Kantselei)