Janno Reiljan Teie 17.02.2017 nr 12-1/17/30
[email protected]
Meie 14.03.2017 nr 12-1/17/37
Vastus protestile ja selgitusnõudele
Lugupeetud Janno Reiljan
Tartu Ringkonnakohtu menetluses on haldusasi nr 3-15-67. Märgitud haldusasjas olete Te
apellandi Siiri Reiljani volitatud esindaja.
17. veebruaril 2017 esitasite Tartu Ringkonnakohtu esimehele pöördumise, mille olite
pealkirjastanud protesti ja selgitusnõudena. Nimetatud pöördumises avaldate soovi saada kohtu
esimehelt selgitusi Tartu Ringkonnakohtu 16. veebruari 2017 määruse kohta, millega jäeti
S. Reiljani taotlus haldusasjas kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata ning määrati kaebaja
apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 29. veebruari 2016 otsuse peale läbi vaatamisele
ringkonnakohtus kirjalikus menetluses.
Nimetatud kohtumäärus ei ole edasikaevatav.
Avaldatus leiate, et S. Reiljani taotluse rahuldamata jätmine riivab tema subjektiivseid õigusi,
mistõttu soovite antud kohtuasjas kohtu esimehe sekkumist.
Vastuseks Teie pöördumisele märgin järgmist.
Selles, kas kohtuasi vaadatakse läbi kirjalikus või suulises menetluses, on seadusandja andnud
kaalutlusõiguse kohtule.
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 185 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus asja
lahendada kirjalikus menetluses või lihtmenetluses, arvestades HKMS-i 14. peatüki 3. ja 4. jaos
sätestatut ning sõltumata sellest, millises menetluses oli asja lahendanud halduskohus.
HKMS § 131 lg 1 p 2 kohaselt kohus võib asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kohtu
hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit
korraldamata ning menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda,
arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui menetlusosaliste
vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused.
Ringkonnakohtu kohtukoosseis teeb haldusasjas nr 3-15-67 otsuse kohtukantselei kaudu
avalikult teatavaks 28. märtsil 2017.
Kalevi 1 Telefon 750 0702, 750 0703 Registrikood 74001972
50050 Tartu faks: 750 0701 www.kohus.ee
e-post:
[email protected]
Märgitud kohtulahendiga mittenõustumisel on Teil võimalus esitada Riigikohtule
kassatsioonkaebus, milles saate vaidlustada ringkonnakohtus kohtuistungi korraldamata jätmist.
Põhiseaduse § 146 esimene lause sätestab, et õigust mõistab üksnes kohus. Ühelgi teisel organil
või isikul ei ole luba sekkuda sisulisse õigusemõistmisesse. Kohtute sõltumatuse põhimõttest
lähtuvalt ei saa ringkonnakohtu esimees sekkuda konkreetse kohtuasja menetlemisse.
Järelevalve käigus kohtulahendile õigusliku hinnangu andmist pean võimalikuks üksnes juhul,
kui seadust on kohaldatud valesti teadvalt või raskest hooletusest tingituna.
Nimetatud minetusi ma kohtukoosseisu otsustuses haldusasja nr 3-15-67 menetlemisel ei
täheldanud.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
kohtu esimees