Riigi Teataja_2023. aasta tegevuse ülevaate edastamine_ettekanne Riigikogus

teisipäev, 19. september 2023, kell: 09:58:03 1 Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne Riigikogus 19.09.2023 „Õiguskantsleri 2022.-2023. aasta tegevuse ülevaade“ Õiguskantsleri ülevaade õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja muude õiguskantslerile seadusega pandud ülesannete täitmisest Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu! Rõõm on teile esitada ülevaadet õiguskantsleri ametkonna tööst 1. septembrist aastal 2022 kuni 31. augustini 2023, nii nagu põhiseadus ja õiguskantsleri seadus selle ülevaate kohustuse ette näevad. Kirjalikus ülevaates on üksikasjalikum ülevaade kõikidest õiguskantslerile pandud ülesannetest, sealhulgas rahvusvahelised ülesanded, puuetega inimeste kaitse, laste õiguste kaitse ja edendus, vanglate, hooldekodude kontroll, inimõiguste üldine kaitse ja edendus. Õiguskantsleri ametkonnast käib kaebuste näol aasta jooksul sisuliselt läbi kogu Eesti elu. Inimesed võivad meile kirjutada nii, nagu nad oskavad, kirjeldada oma muret, õigusabi selleks ei ole tarvis. Meie ülesanne on aru saada, milles on asja tuum. Kui seadus vähegi lubab või kasvõi toetab, siis lahendame selle probleemi kõige kiiremal õiguspärasel viisil. Õnneks see päris sageli õnnestubki. Trummilöömisele me sel puhul ressurssi ei raiska. Aga siin kasutan võimalust öelda aitäh Riigikogu eelmisele koosseisule ja teile, austatud XV koosseisu liikmed, samuti valitsuse liikmetele, volikogude liikmetele ja ametnikele, kes on täitnud meie ettepanekuid õigusnormide ehk seaduste ja määruste põhiseadusega kooskõlla viimiseks, muutnud seaduste rakenduspraktikat, hea halduse tava ja inimõigusi paremini austavaks, ja tulnud inimestele muul moel vastu, ikka üldises heas põhiseaduse vaimus. Suur aitäh! Õiguskantsleri institutsiooni olemus ongi aidata inimest kiiresti, tasuta ja ka riigi ressursside seisukohalt mõistlikul moel. Kui mure põhjus on põhiseadusevastane norm ehk seadus või määrus, siis läheme vajadusel Riigikohtuni välja, et normid saaksid põhiseadusega kooskõlla. Mõnikord on rikutud seadust või süstemaatiliselt hea halduse tava. Palume sel juhul asjad korda teha. Kui tegemist on üksikjuhtumiga, kus seaduse järgi siduva otsuse saab teha halduskohus, siis seda ausalt ja otsekohe inimesele ütlemegi. Kui näeme, et tema õigusi on tõenäoliselt tõesti rikutud, siis lisame argumentatsiooni, mille inimene saab soovi korral otse halduskohtu kaebusse üle tõsta. Ka selliseid juhtumeid on arvukalt. Ilmekaks näiteks lasteaiakohad. Seaduse järgi tuleb igale lapsele tagada lasteaiakoht ja alusharidus. Tsiteerides Riigikohtu vaimukalt kirja pandud otsust, ei tohi ei lapsi ega vanemaid seada halvemasse olukorda sellepärast, et nende elukoht asub vallas või linnas, kes on otsustanud seadust mitte täita. Kohtupraktika on tõenäoliselt juba hakanud lapsevanemaid aitama, aga lasteaiakohtade nappus on jätkuvalt süsteemne probleem. Leidub ka neid omavalitsusi, kes ausalt panevad määrusesse kirja – ja siin ei ole sõna "aus" kasutatud kiiduväärse alatooniga –, et lasteaiakoha anname, kui kohta on. Tegelikult on rahvastikuregistri järgi teada, kui palju lasteaia- ja kooliikka jõudvaid lapsi selles omavalitsuses elab. Loomulikult on ka neid juhtumeid, kus põhiseaduse ja seaduse kohaselt ei ole asja lahendamine meie pädevuses. Peame selgitama, et kohtuotsust me ei muuda, arsti pandud diagnoosi me ei asenda ja sotsiaalkorterit anda ka ei saa. Leidub inimesi, kes seda ei mõista ja on ikka rahulolematud. Seepärast palun ma Riigikogu liikmete abi, et kui saate, siis kasutage teiegi võimalust oma valijatele selgitada, et riigis kehtib võimu ja töö jaotus. Nii peabki olema. Neid, kelle pädevuses üks või teine otsus ei ole, pole mõtet süüdistada. Parem, kui inimesed kulutavad oma energia ja aja pöördumiseks sinna, kust nad tõesti võiksid abi saada.  teisipäev, 19. september 2023, kell: 09:58:03 2 Nagu öeldud, siis detailne ülevaade on kirjalikult esitatud ja siin kulutan teie väärtuslikku täiskogu istungi aega selleks, et puudutada mõningaid Eesti tulevikku ja inimeste õiguste kaitse ja nende käekäigu seisukohalt olulisi teemasid. Suuri otsuseid teatavasti, neid kõige suuremaid Eesti riigis, teeb Riigikogu. Vähemalt peaks tegema põhiseaduse järgi. Austatud Riigikogu, mõned korrad varem olen seda teemat samuti käsitlenud, aga paraku läheb olukord hullemaks. Pean silmas niinimetatud eesliiniametnikke, neid, kellega inimene elus kokku puutub, kui on vaja näiteks ehitus- või elamisluba, või kellelt on tal vaja mõnda dokumenti või näiteks kaitset teise inimese rünnakute eest või hooldekodus väärikat hooldust või sotsiaalhoolekannet, kus sotsiaalhoolekandetöötaja tõesti teeb selgeks terviklikult inimese abivajaduse ja vaatab, et mida solidaarselt ühiskond selle inimese abistamiseks teha saab. Nendes kohtades on raha ja inimesi puudu. Ja aina hullemaks läheb. Iga kärpimise ja koondamisega hõrenevad read ja väheneb kindlustunne politseis, piirivalves, sotsiaalhoolekandes ja teistes eesliini lõikudes. Võib-olla see on just koondamine, kärpimine, õhenemine see põhjus, miks objektiivselt ei jaksa enam tööd ära teha. Üks asutus pani oma veebilehele lausa teate, et seoses ressursipuudusega nemad seadust ei täida. Olime sunnitud sekkuma, kuigi mõistsime, et kui inimesi ei ole ja tööd on väga palju, siis tõesti on raske korralikult töö tähtajaks ära teha. Võib-olla võimatu. Üks näide asja kohta, mis meil praegu käsil ja väärib ka teie tähelepanu. Selleks on Politsei- ja Piirivalveameti otsus anda elektroonilist identiteeti ehk ID-kaarti koos PIN1 ja PIN2-ga välja Selveris. Küllap olete kõik neid reklaame kuulnud, et tulge, siin teenindusletis ulatab meie töötaja teile teie elektroonilise identiteedi. Põhiseaduse järgi on Eesti Vabariigis ametnikud, kes peavad olema Eesti Vabariigi kodanikud, vajalikul määral haritud, üldjuhul ei tohi nad olla kriminaalkorras karistatud, vähemalt mitte hiljuti. Ametniku seisund on põhiseaduses ette nähtud põhjusega. Riigi tuumikfunktsioone saavad täita üksnes ametisse nimetatud ametnikud. Nüüd tekib küsimus, kas elektroonilise identiteedi andmine ikka on selline ülesanne, mida saab täita kaupluse töötaja, kogu lugupidamise juures tema suhtes. Võimalik, et Riigikogu otsustab, et nii ongi õige ja võib-olla ongi õige. Aga täna meie hinnangul ei ole selle lubamiseks seaduses konkreetset ja selget alust. Samas tuleb mõista Politsei- ja Piirivalveametit, neil on inimesi vähe, tööd väga palju. Need, kes PPAs töötavad, väärivad täit lugupidamist ja austust. Samal ajal kui eesliin muudkui õheneb, vohab ministeeriumides kulukas asendustegevus. Põhiseaduse kohaselt peaks Riigikogu saama siin käe ette panna. Aga ei saa, sest asendustegevuse üks praegu enim kõneldud tulemusi on niinimetatud tegevus- või tulemuspõhine eelarve. Ja jällegi, süüdlasi ei maksa otsida, küllap taheti head. Avalikus halduses tõesti oli selline moevool, küll paarkümmend aastat tagasi, mida nimetati tulemusjuhtimiseks, ja tehti hulgaliselt rumalusi, mille tagajärgede likvideerimisega tuleb tegeleda veel täna. Minu arvates peaks jätkuma julgust, et kui üks asi kukub läbi või nagu riigikontrolör ütles, et ei kõlba, siis ei kõlba ja süüdlaste otsimise asemel või tagasipöördumise asemel tuleb minna edasi, teha paremini, sest ega enne seda tegevuspõhist eelarvet asjad ju ka kaugeltki ideaalsed ei olnud. Põhiseadus ütleb, et kõik riigi olulisemad kulud ja tulud peavad olema riigieelarve seaduses endas, mitte seletuskirjas. Riigikogus peab olema võimalik neid kulusid ja tulusid ümber tõsta. Kui näiteks Vabariigi Valitsus otsustab, et ministeeriumides tuleval aastal palku ei tõsteta, siis põhiseadusepäraselt koostatud eelarve korral oleks võimalik seda ka tagada. Praegu ei ole. Riigikontrolör kirjeldas äsja värvikalt, milles tegevuspõhise või tulemuseelarvega seotud asendustegevus seisab. Näiteks seda, kuidas väljapoole suuremaid asulaid jõuab post: ajaleht, arved, kirjad, postkaardid. Seda käsitleb riigieelarves riigikontrolöri sõnul alajaotus "Õiguskorra tagamine". Seda, kas tellija saab oma Maalehe kätte  teisipäev, 19. september 2023, kell: 09:58:03 3 neljapäeva hommikul, mida ta ehk ootab, mõõdetakse toodetud õigusaktide arvuga. Ei ole päris loogiline, ehk isegi mitte normaalne. Euroopa Liidu õigusaktid. Tänan Euroopa Liidu asjade komisjoni selle eest, et Eesti osalemine Euroopa Liidu õigusloomes on tõsiselt luubi alla võetud. Möödunud ülevaateaastal läks õige palju töötunde ka meie ametkonnas nende vastuolude ja probleemide lahendamisele, mis olid tekkinud sellest, et Euroopa Liidu määrust või direktiivi läbi rääkides ei olnud Eesti Vabariigi põhiseadust kaitstud. Juba Euroopa Liidu algatuse avaldamisel peaksime tegema põhiseadusepärasuse analüüsi Eesti vaatenurgast. Kas lisanduv bürokraatlik aruandlus, ettevõtluspiirangud, põhiseaduslike õiguste piirangud on proportsionaalsed Eesti huvide vaatenurgast? Kahjuks mõnikord jääb see analüüs üldse tegemata või ei olda piisavalt agarad. Ma ei ole juures olnud, ei tea. Meie näeme tulemust, et Riigikogu ette jõuab Euroopa Liidus juba vastu võetud õigusakt, mis tõenäoliselt Eesti põhiseadusega ühitatav ei ole. Selle seletuskiri on põhiseadusega kooskõla koha pealt kas udune, eksitav või kähvatakse möödaminnes, et ah, küll see põhiseaduse täiendamise seadusega ikka kooskõlas on. Tegelikult peaks seal olema põhjalik analüüs ja Riigikogu liikmetele lühidalt ja selgelt öeldud, milles see eluline vastuolu seisneb. Mitte bürokraatlikus keeles, vaid eluliselt ja lihtsalt, konkreetselt, milles on asi. Riigikogul on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel õigus küsida Riigikohtult enne seaduseelnõu vastuvõtmist arvamust, kas see eelnõu on põhiseadusega kooskõlas, kas Eesti põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega saab tõlgendada nõnda, et selle eelnõu saab vastu võtta. Eesti rahvuslike, riiklike huvide kaitsmine Euroopa Liidus ei ole Euroopa Liidu vastasus. Vastupidi, Euroopa Liidu lepingu artikkel 4 ütleb selgelt, et Euroopa Liit austab rahvusriike, nende identiteeti, aga oma huvid, oma põhiseaduse kaitse peame esile tooma ikka meie ise, seda ei tea ega tee mitte keegi teine. Ääremärkuse vormis saan kinnitada, et töötunde, mis on kulunud niinimetatud haldustrahvide üle vaidlemisele, on kulunud palju. Uus teema ei ole ka see, et tihtipeale näeme, et ametnik ongi objektiivselt väga halvas seisus. Põhjusel, et Riigikogus on miskipärast jäänud seaduse tasemel põhikonflikt lahendamata. Vaidlevatele osapooltele on jäänud mulje, et nendel läks hästi. Näiteks, mis ka meile palju tööd on pakkunud, on jahiseadus. Jahiseltse, kes tahaksid jahti pidada, on rohkem kui jahipiirkondi. Nendele, kes olid varem saanud jahipiirkondi kasutada, jäeti mulje, et see nende õigus on põline. Ja teistele jällegi, kes tahtsid ka neidsamu piirkondi, jäeti mulje, et ei, nüüd tehakse üks restart ehk uus algus ja kõik jahipiirkonnad avatakse konkursile. Seadust saab tõlgendada mõlemat pidi. Ja see vastutus, mis teed minna, lükati ametnikule. Tal ei olegi objektiivselt võimalik õiget otsust teha. Samamoodi on jätkunud Riigikogule seesuguste seaduseelnõude ette söötmine, millel sisu tegelikult ei ole. Mis keerukas sõnastuses ütleb lihtsalt seda, et põhiõiguste seisukohalt olulised küsimused otsustab valitsus, punkt. Ei ütle isegi, kuidas kontrollida, kas see valitsuse otsus on seadusandja mõttega kooskõlas või mitte. Näitena toon Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve piiratud kalavarude kasutamisega seotud olukord, kus seadus on nagu tühi raam, kuhu valitsus võib pista ükskõik missuguse pildi. Riigikogu on oma töö usaldanud valitsusele. Ka seda kardetavasti põhiseadus ei luba. Eks näis, kuhu need vaidlused veel välja viivad. Muide, salapärast juurakeelt, julgen kinnitada, ei ole olemas. Absoluutselt kõike, ka seda, mis on seadustes kirjas, on võimalik öelda lihtsalt, selgelt ja eluliselt. Riigikogu liikmetel, olgu Riigikogu liige opositsioonis või koalitsioonis, on täielik õigus küsida mõjude, kaasa arvatud halbade kõrvalmõjude kohta. Mitte rahulduda uduse vastuse või vastuse puudumisega.  teisipäev, 19. september 2023, kell: 09:58:03 4 Lõpetuseks teema, mis tõenäoliselt eeloleval ülevaateaastal, kui mitte eelolevatel ülevaateaastatel, hakkab tooni andma. Kahjuks oleme näinud juba aastaid, kuidas avalikkus on üsna kerge käega nõus põhiseaduse ja põhiõiguste rikkumisega. Eelmise majanduskrahhi ajal, siis pandeemia, nüüd sõda. Üha rohkem näeme seaduseelnõusid ja plaane, kus seletuseks on kuivalt julgeolek, turvalisus. Ka siin, austatud Riigikogu, palun arutage ja kui võimalik, kaasake ka meie ametkonda, kaasake ka teisi asjaomaseid. Kas ikka on õige kõik põhiseaduslikud vabadused ja õigused allutada mingisuguse absoluutse turvalisuse või julgeoleku saavutamise eesmärgile? Eks vajadusel otsustab need küsimused lõpuks Riigikohus, aga meie ametkonna hinnangul tuleb leida mõistlik tasakaal, see pendel ei saa liikuda kumbagi suunda. Turvalisust ei saa üldse tagamata jätta või tagada seda vähe, aga samas ei saa inimestelt vabadust ja vastutust ka ära võtta. Tänan Riigikogu komisjone juhtumite eest, kus on meie osutatud murekohad seadustes või seaduseelnõudes kiiresti ja valutult ära lahendatud. Nende kohta saatsin komisjonidele märgukirjad ja väga loodan, et asjades, kus veel edasiliikumist pole olnud, saame ühiselt nõu pidada ja kui seda õigeks peate, siis ka need probleemid, mille tõttu need märgukirjad on tehtud, ära lahendada. Suur aitäh teile! Hea meelega vastan küsimustele.  Teie nr Riigi Teataja [email protected] Meie 22.09.2023 nr 17-2/2304857 Lugupeetud Riigi Teataja toimetus Edastan õiguskantsleri 2022.−2023. aasta tegevuse ülevaate, mida õiguskantsler esitles Riigikogule 19. septembril 2023. a. Palume esitatud ettekanne avaldada Riigi Teataja veebilehel ja viidata õiguskantsleri aastaülevaatele, mis on täies ulatuses kättesaadav õiguskantsleri veebilehel https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2023/. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Arukaevu üldosakonna juhataja, personalijuht õiguskantsleri volitusel Kadi Kallas 693 8413 [email protected]