Õiguskantsleri Kantselei
Teie 29.06.2023 nr 14-1/231005/2303572
[email protected]
Meie 15.09.2023 nr 10-2/5846
Vastus pöördumisele
Edastasite justiitsministeeriumile küsimused seoses kättetoimetamisportaali teenuste kasutamise
piiramise funktsionaalsuse õiguspärasusega. Sellega seoses selgitame teile järgmist.
Selleks, et tagada menetlusosaliste õiguste teostamine, kaitsmine ning menetluse tõhus läbiviimine,
on Justiitsministeerium pidanud vajalikuks võimalikult tõhusalt korraldada kohtumenetluse
dokumentide kättetoimetamist. Seetõttu on loodud kättetoimetamisportaal, mis võimaldab
dokumentide ristkättetoimetamist.
Justiitsministeeriumi hinnangul ei ole riigiga suhtlemisel ja teenuste kasutamisel olulised ainult isiku
enda õigused, vaid ka tema kohustused teiste isikute õiguste, sealhulgas põhiõiguste kaitsmise ja
teostamise suhtes. Kahjuks esineb praktikas olukordi, kus dokumentide kättetoimetamine venib
tahtlikult, luues takistusi menetlusprotsessile. See omakorda toob kaasa ressursikulude suurenemise
kättetoimetamisele ning venitab ka kohtumenetluste kestust. Menetluste pikk venimine seab aga
takistusi ka teiste menetlusosaliste õiguste teostamisele ja kaitsele. Dokumentide kiire ja täpne
kättetoimetamine on oluline aspekt, et säilitada kõikide menetlusosaliste võrdne kohtlemine ja tagada
õiguste teostamine. Oluline on rõhutada, et kättetoimetamine hõlmab üksnes neid dokumente, mis
sisaldavad teavet isikute õiguste ja kohustuste kohta ning millest sõltuvad edasised
menetlustoimingud ning mille kättetoimetamise fakti tuvastamine on õiguslikult reguleeritud.
Menetlusseadustikud sisaldavad üksikasjalikke põhimõtteid dokumentide kättetoimetamise kohta.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 329 lg 3 alusel aitab kohus menetluse igas
staadiumis kaasa sellele, et pooled teeksid oma avaldused õigeaegselt ning täies ulatuses ja aitaksid
kaasa asja võimalikult kiirele ja väikeste kuludega lahendamisele. TsMS § 311 1 lg 1 näeb ette, et
kohus võib menetlusdokumendi kätte toimetada elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu.
Elektroonilise kättetoimetamise sätted on olemas ka kriminaalmenetluse seadustikus ning
väärteomenetluse seadustikus ning need annavad justiitsministrile õiguse kehtestada täpsemad
nõuded dokumentide elektroonilisele kättetoimetamisele1.
Kättetoimetamisportaalile suunatakse praegu kõik need dokumendid, mis on isikule saadetud
kohtumenetluse, sh äriregistri menetluse, raames. Need dokumendid on olulised ning nende kiire ja
tõhus kättetoimetamine on eelpool mainitud põhjustel äärmiselt oluline.
Justiitsministeerium on läbi viinud hindamise ning jõudnud järeldusele, et menetlusosaliste õiguste
kaitseks avaliku e-toimiku, äriregistri ja kinnistusraamatu teenuste kasutamise piiramine seniks, kuni
isik on vastu võtnud talle kättetoimetamiseks saadetud dokumendid, ei ole kohustatud isiku õigusi
liigselt piirav. Seda eeskätt kahel põhjendusel.
Esiteks saab iga portaal, kust dokumente saadetakse, ette näha n-ö vabatahtlikuks vastuvõtmiseks
teatud aja. St et enne selle aja möödumist ei ole ka teenuste kasutamine piiratud. Näiteks on avalikust
1 Justiitsministri 6.07.2022 määrus nr 18 „Kättetoimetamisportaali teenuse nõuded“,
https://www.riigiteataja.ee/akt/107072022002
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
e-toimikust saadetud dokumentide vastuvõtmiseks aega 20 päeva. Äriregistri dokumendid saadetakse
oma menetluse kiiruse ja registri avaliku usaldatavuse põhimõtte täitmiseks viivitamatult
vastuvõtmiseks. See tähendab, et kättetoimetamisportaali teenuste kasutamine ei ole takistatud, kui
isikul ei ole n-ö vabatahtlik vastuvõtmise aeg veel möödunud.
Teiseks märgime, et juhul kui isik ei võta selleks ette nähtud aja jooksul dokumenti vabatahtlikult vastu
ega saa seetõttu teenuseid kasutada, on teenuste kasutamine ilma ebamugavuste ja aeganõudvate
toimingute tegemiseta taas võimalik kohe pärast dokumendi vastuvõtmist. Juhul kui dokumendi saatja,
st kohus, kasutab vahepeal dokumendi kättetoimetamiseks muid viise (nt posti teel või Ametlikes
Teadaannetes), võetakse ka kättetoimetamisportaalis kättetoimetamise vajadus maha ning kõiki seni
piiratud teenuseid on võimalik taas kasutada.
Ka õiguskantsler on varasemalt pidanud kohtumenetluse venitamise tõkestamise eesmärki
legitiimseks2 ning andnud hinnangu, et selle eesmärgi huvides seatud aeg kohtu saadetud dokumendi
vastuvõtmiseks (20 päeva, kui ka teenuste kasutamine ei ole piiratud) ei piira põhiseadusevastaselt
kohtumenetluses osalemist, kui tähtaegselt vastu võtmata jäänud dokumentide vastuvõtmisel tekib
koheselt juurdepääs ka teistele dokumentidele ja teenustele. Seda põhimõtet oleme ka
kättetoimetamisportaali puhul rakendanud. Kättetoimetamisportaalis on ette nähtud aeg dokumendi
vastuvõtmiseks ning portaal ei takista vastuvõtmisega hilinemise korral teenuste (avalik e-toimik,
äriregister, kinnistusraamat) kasutamist lõplikult ega seo seda ka aeganõudvate protseduuridega.
Ühtlasi soovime kättetoimetamisportaali kasutuselevõtmise vajaduse põhjendamiseks tuua välja
statistilised näitajad. Alates 2022. a oktoobrist, kui kättetoimetamisportaali rakendama hakati, on sinna
saadetud e-toimikust ja äriregistrist kokku 366 955 kättetoimetatavat dokumenti, millest on vastu
võetud 243 909 dokumenti. Äriregistri kaudu on ristkättetoimetatud 25 477 e-toimiku dokumenti ning
e-toimiku kaudu 1031 äriregistri dokumenti. Kinnistusraamatu kaudu on kätte toimetatud kokku 3750
dokumenti e-toimikust ja äriregistrist.3 Tavaliselt võetakse kättetoimetamisportaalist dokumendid vastu
5 päeva jooksul, kuid 52% dokumentidest võetakse vastu samal päeval. Mida kauem venitatakse
vastuvõtmisega, seda vähem tõenäoliselt võetakse dokument mõistlikul ajal vastu. Kui dokumenti ei
ole vastu võetud 20 päeva jooksul, siis on võimalik rääkida juba vastuvõtmisega venitajatest.
Kättetoimetamisportaali kaudu on näiteks 2023. a märtsis kätte toimetatud ka dokumente, mis saadeti
välja 2022. a oktoobris ja olid siiani kätte toimetamata. Seega saab öelda, et kättetoimetamisportaali
ja ristkättetoimetamise kasutuselevõtmine vähendab dokumentide vastuvõtmisest kõrvalehoidjaid.
Loodame, et see selgitus on piisav ning aitab paremini mõista meie meetmeid ja eesmärke seoses
dokumentide kättetoimetamisega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Viljar Peep
asekantsler
Margit Veskimäe
[email protected]
Mai-Liis Kullama
[email protected]
2 Õiguskantsleri 17.11.2015 vastus nr 6-1/151133/1505111
3 Andmed Registrite ja Infosüsteemide Keskusest 13.09.2023 seisuga