Välisministeerium_vastus

Jonatan Vseviov Teie 26.04.2023 nr 4-4/2688 Välisministeerium [email protected] Meie 14.09.2023 nr 5-2/2302427 Eesti 6. aruanne Euroopa Nõukogu vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni täitmise kohta Austatud härra Vseviov Õiguskantsleri poole pöörduti aastatel 2019−2023 mitmes küsimuses, mis puudutasid otseselt või kaudselt vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni täitmist. Kõige rohkem paluti selgitusi eestikeelsele õppele ülemineku, ametiasutuste asjaajamiskeele ning elamislubade väljastamise ja kodakondsuse kohta. Kui õiguskantsler leidis, et vastuvõetud õigusakt ei ole põhiseadusega kooskõlas, tegi ta ettepaneku õigusakti muuta. Kui õiguskantsler leidis, et probleem on õigusvastases rakenduspraktikas, tegi ta ettepaneku muuta rakenduspraktikat. Mõnel juhul soovitas õiguskantsler inimesel kohtusse pöörduda, kui nii oli võimalik kõige paremini ja tõhusamalt tema õigusi kaitsta. Pöördujaile anti ka üldisi selgitusi nende õigusliku olukorra kohta. Õiguskantsleri poole pöörduti ka diskrimineerimise kahtluse korral. Aruandeperioodil1 2018/2019 esitati õiguskantslerile üks avaldus, mis puudutas diskrimineerimist rahvuse ja etnilise kuuluvuse tõttu ning üks keele tõttu. 2019/2020. aastal esitati õiguskantslerile üks avaldus keelelise diskrimineerimise kohta. Perioodil 2020/2021 sai õiguskantsler kaks avaldust, mis puudutasid diskrimineerimist keele tõttu ning ühe avalduse, mis puudutas diskrimineerimist rahvuse ja etnilise kuuluvuse tõttu. 2021/2022. aastal saadetud avaldustest kolm käsitlesid diskrimineerimist rahvuse ja etnilise kuuluvuse tõttu, kolm rassi tõttu ja üks keele tõttu. Aruandeperioodil 2022/2023 esitatud avaldustest üks puudutas diskrimineerimist rahvuse ja etnilise kuuluvuse tõttu ning üks keele tõttu. Nende diskrimineerimistunnuste alusel lepitusmenetlusi ei algatatud. Näiteks pöördus õiguskantsleri poole ühe toitlustusasutuse juhataja, kellel oli tekkinud kahtlus, et Keeleinspektsioon esitab võõrapärase nimega töötaja eesti keele oskuse kohta täpsustavaid küsimusi vaid selle tõttu, et tegemist võib olla muust rahvusest töötajaga. Õiguskantsler ei leidnud Keeleinspektsiooni tegevuses diskrimineerimist, kuid soovitas inspektsioonil edaspidi esitada töötaja haridustee kohta täpsustavaid küsimusi üksnes sel juhul, kui Eesti hariduse infosüsteemis neid andmeid ei ole. 1 Õiguskantsleri aruandeperiood hõlmab ajavahemikku 1. septembrist kuni 31. augustini.  2 Eesti Õpilasesinduste Liit palus õiguskantsleril hinnata, kas matemaatika riigieksamite tasuta ettevalmistuskursuste pakkumisel koheldakse õpilasi võrdselt, kui neid kursusi korraldatakse ainult eesti keeles. Õiguskantsler leidis, et riigil on üsna vaba voli otsustada, mil viisil õpilastele ettevalmistuskursusi pakkuda, kui seejuures on koolilõpetajatele antud võrdsed võimalused. Õpilased peavad saama tuge eelkõige oma koolist. Gümnaasiumilõpetaja peab oskama eesti keelt vähemalt B2.1-tasemel, mis tähendab, et koolilõpetaja peaks suutma jälgida kursust eesti keeles. Kuna tegu oli kordava kursusega, tähendab see, et õpilastele pidi materjal olema juba varem tuttav. Seega ei ole riik kohustatud võimaldama koolilõpetajatele ka venekeelseid ettevalmistuskursusi. Õiguskantsleri poole pöördus üliõpilane, keda ülikool soovis eksmatrikuleerida, sest tema vaated (muu hulgas Ukraina sõja põhjuste kohta) ei kattunud praktikakoha seisukohtadega. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 41 tagab igaühele õiguse oma arvamusele ja veendumustele. See säte kaitseb ka vabadust olla ilma arvamuse või veendumusteta, samuti õigust oma veendumusi muuta. Asjaolu, et õpilane arvab mõnest päevasündmusest teistmoodi kui kool või selle juhtkond, ei saa olla üliõpilase koolist väljaarvamise aluseks. Õigus haridusele on põhiõigus, mida saab piirata üksnes seaduse alusel (põhiseaduse §-d 3 ja 11). Kõrgkoolist väljaarvamise alused on sätestatud kõrgharidusseaduses. Kool saab välja arvata üliõpilase, kes on näiteks oluliselt rikkunud õppekorralduse tingimusi ja korda, ohustab oma käitumisega teisi inimesi või on pannud toime vääritu teo. Kool ei saa kehtestada õppekorralduseeskirjas teistsuguseid koolist väljaarvamise aluseid, kui on seaduses. Õiguskantslerilt palus abi Valgevene kodanik, kellele pank oli keeldunud kodakondsuse tõttu pangateenuseid osutamast. Inimesele selgitati, et pank peab sõlmima põhimakseteenuste osutamiseks lepingu Euroopa Liidus seaduslikul alusel viibiva tarbijaga, kui tarbijal on selle vastu põhjendatud huvi. Pank peab sõlmima makseteenuse lepingu ja avama pangakonto isikule, kelle suhtes ei ole rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlust ning kui isik ja tema taotletavad lepingutingimused vastavad seaduses sätestatule ja makseteenuse pakkuja kehtestatud teenuste üldtingimustele või makseteenuse osutamise tüüptingimustele. Pank ei tohi keelduda põhimakseteenuse lepingut sõlmimast ka välismaalasega, kellel on Eesti elamisluba või õigus siin elada. Põhimakseteenuse leping tuleb sõlmida ka rahvusvahelise kaitse taotlejaga (rahvusvahelise kaitse andmise seaduse tähenduses), hoolimata inimese kodakondsusest või elukohast. Kui pank makseteenuse lepingu sõlmimisest keeldub, tuleb tal seda põhjendada. Üks üliõpilane palus õiguskantsleril kontrollida, kas ülikool on teda õpetamisel ja juhendamisel, magistritöö hindamisel ning eksmatrikuleerimisel diskrimineerinud rassilise tunnuse alusel. Õiguskantsler selgitas, et sellisel juhul võiks oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse. Õiguskantsler saab anda ülikoolile soovituse, kuid ülikoolil ei ole kohustust seda soovitust järgida. Erinevalt õiguskantslerist on kohtu otsus ülikoolile täitmiseks kohustuslik. Muuhulgas saab kohtus vaidlustada magistritöö hinnet ja eksmatrikuleerimise otsust. Rassilist diskrimineerimist kahtlustas ka inimene, kelle suhtes viidi läbi rahvusvahelise kaitse taotluse menetlust. Asja põhjalik uurimine ja kohtuistungi salvestiste kuulamine sellele kahtlusele kinnitust ei toonud. Õiguskantslerilt küsiti veel, kas üürileandja on tingimusteta kohustatud sõlmima üürilepingu igast rahvusest inimesega. Põhjalikuma ülevaade õiguskantsleri tegevusest leiate õiguskantsleri aastaülevaadetest.  3 Õiguskantsler toob välja kolm vähemusrahvustega seotud valdkonda, mis vajavad eraldi tähelepanu. 1. Kolmandate riikide kodanike valimisõigus Justiitsministri eestvedamisel on valminud uus seaduseelnõu, millega plaanitakse ajutiselt peatada Venemaa ja Valgevene kodanike hääletamisõigus kohalike omavalitsuste volikogude valimistel. Sarnasel eesmärgil esitati eelmisel aastal Riigikogu menetlusse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (594 SE). Õiguskantsleri hinnangul on kolmandate riikide kodanike hääletamisõiguse peatamine või äravõtmine ilma põhiseadust muutmata põhiseadusega vastuolus. Õiguskantsler on selgitanud, et põhiseaduse § 156 lõike 2 järgi on kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääletamisõigus kohaliku omavalitsuse üksuse püsielanikkonnal („omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud“). See on põhiseaduse § 9 lõike 1 alla kuuluv kõigi ja igaühe õigus. Põhiseaduse § 9 lõike 1 kohaselt laienevad põhiseadusega tagatavad õigused nii Eesti kodanikele kui ka Eestis viibivatele välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta inimestele, kui põhiseaduse tekstis ei ole sätestatud teisiti. Põhiseaduse kohaselt saab Riigikogu sätestada hääletamisõiguse kasutamise tingimused, kuid need ei tohi muuta seda põhiõigust sisutuks. Plaanitav kodakondsustsensus ei vasta põhiseaduse § 156 lõikes 2 sätestatule, sest jätab osa valimisealisi teovõimelisi linna või valla püsielanikke hääletamisõiguseta, mitte ei täpsusta selle kasutamise tingimusi. 2. Rahvust ja emakeelt puudutavate andmete kandmine rahvastikuregistrisse Õiguskantslerilt on küsitud, miks rahvastikuregistrisse ei ole võimalik kanda andmeid selle kohta, et inimesel on mitu rahvust ja emakeelt. Selline soov võib tekkida näiteks lastel, kelle vanemad on eri rahvusest. Õiguskantsler leidis, et antud juhul on rikutud õiguspärasuse ja hea halduse põhimõtet, ning tegi siseministrile ettepaneku võimaldada inimestel esitada rahvastikuregistrile andmeid mitme rahvuse ja emakeele kohta. Kui riik kogub rahvastikuregistrisse andmeid elanike rahvuse ja emakeele kohta, peab inimestel olema võimalik esitada õigeid andmeid. Õiguskantsler märkis ka, et 2021.−2022. aastal toimunud rahvaloenduse ankeedile oli inimestel võimalik märkida kaks rahvust ja kaks emakeelt. Pole ühtki mõistlikku põhjendust, miks rahvastikuregistris samasugune võimalus puudub, kui rahvastikuregistrisse kogutakse andmeid isikustatud kujul ja seda registrit kasutatakse ka rahvaloendusel. See probleem ei ole seni lahendust leidnud. 3. Vähemusrahvuste tegus osalemine kultuuri-, sotsiaal- ja majanduselus ning ühiskonnaasjades Eesti on astunud olulisi samme, et edendada kõikidel riigivalitsemise tasanditel kaasamise kultuuri ning tugevdada kodanikuühiskonda. Siiski on õiguskantsler saadud avalduste põhjal täheldanud, et kaasamise head tava rakendatakse eri asutustes erinevalt. Nii mõnigi kord on jäetud huvigrupid neid puudutavate asjade arutamisse kaasamata või on tehtud seda pelgalt vormitäiteks. Samuti on  4 õiguskantsler tähele pannud, et alati ei ole piisavalt analüüsitud, kuidas kavandatavad muudatused sihtgruppe mõjutavad. Hea on see, et paranenud on vähemusrahvustega tehtav koostöö kultuurivaldkonnas ning Ukraina sõjapõgenike abistamisel. Rohkem tähelepanu vajab sisuline huvigruppide kaasamine ja ärakuulamine ka muudes ühiskonnaasjades. Loodan, et esitatud infost on kasu. Soovin edu Eesti riigi raporti koostamisel. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Olari Koppel asetäitja-nõunik, õiguskantsleri kantselei direktor õiguskantsleri volitusel Kertti Pilvik 6938434 [email protected]