Teie nr
Pärnu Linnavalitsus
[email protected] Meie 07.09.2023 nr 7-5/231171/2304568
Selgitustaotlusele ja märgukirjale vastamine
Lugupeetud linnapea
Õiguskantsleril paluti kontrollida, kas Pärnu linn on järginud pöördumisele vastamisel hea halduse
tava. Avaldajad küsisid 6. juunil 2023 Pärnu Linnavalitsusele saadetud kirjas Pärnus Papli tn 8
kinnistul asuva eraparkla rajamise ja tegutsemise aluste kohta ning palusid algatada
järelevalvemenetluse. Linn vastas avaldajatele 14. juulil, kuid avaldajate hinnangul ei saanud nad
enda küsimustele sisulisi vastuseid.
Leian, et Pärnu Linnavalitsus ei ole avaldajatele vastates toiminud õiguspäraselt ega kooskõlas hea
halduse tavaga. Linnavalitsus on vastamisega viivitanud ning andnud avaldajatele ilmselgelt
ebapiisava vastuse.
Isiku pöördumisele tuleb vastata korrektselt ja õigeaegselt. Õigusaktides ettenähtud tähtaegade
järgimine on üks osa hea halduse tavast, millest avaliku võimu organ peab oma tegevuses lähtuma
(Riigikohtu 21.01.2009 otsus nr 3-3-1-88-08, p 11).
Avaldajate pöördumist saab käsitada selgitustaotlusena ja märgukirjana. Märgukirjale ja
selgitustaotlusele vastamisel tuleb järgida märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning
kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) sätteid. Märgukirjale ja selgitustaotlusele peab
vastama kirjalikult või kokkuleppel muul viisil viivitamatult, kuid hiljemalt 30 kalendripäeva
jooksul alates pöördumise registreerimisest (MSVS § 5 lg 8 lause 1, § 6). Märgukirjas esitatud
seisukoha või ettepaneku mittearvestamisel tuleb selgitada vastuses arvestamata jätmise põhjust.
Selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või
põhjendatakse selle andmisest keeldumist (MSVS § 5 lg 8 laused 2 ja 3).
Praegusel juhul ei vastanud linnavalitsus avaldajatele 30 kalendripäeva jooksul, kuna vastus
saadeti 14. juulil 2023. Linnavalitsuse vastusest ei leia selgitusi selle kohta, millisel õiguslikul
alusel Papli tn 8 avalikult ligipääsetav parkla rajati ja mille alusel seda kasutatakse ning millised
on kohaliku omavalitsuse võimalused selle üle järelevalvet teha. Avaldajad ei küsinud ehitise
rajamise aluse kohta, vaid avalikult ligipääsetava tasulise parkla rajamise ja kasutamise aluse
kohta. Sellele küsimusele ei ole vastust antud.
2
Ebapiisav on ka põhjendus, miks linn ei alusta järelevalvet. Kui märgukirjas esitatud seisukohta
või ettepanekut ei arvestata, tuleb vastuses põhjendada, miks seda pole tehtud (MSVS § 5 lg 8
lause 2).
Ehitusjärelevalvet tehakse ehitusseadustikus (EhS) ja korrakaitseseaduses (KorS) sätestatud
korras. Seejuures on kohalikul omavalitsusel avar kaalumisruum otsustada järelevalvemenetluse
algatamise ja kohaldatavate järelevalvemeetmete üle. Kaalutlusõiguse teostamisel peab riikliku
järelevalve teostaja võtma arvesse proportsionaalsuse ja otstarbekuse põhimõtteid (KorS §-d 7 ja
8). Linn peab nii järelevalvemeetme kohaldamise kui kohaldamata jätmise otsustama
kaalutlusvigadeta ja mõistliku aja jooksul. Palun jälgige, et linnavalitsus lahendaks isikute
pöördumised nõuetekohaselt.
Lisaks selgitan eraparklate rajamisse ja kasutamisse puutuvat. Eraparklate ehituslike nõuete osas
on selgitusi antud õiguskantsleri 19.05.2016 aasta seisukohas, kuid kordan siin olulisema üle.
EhS-i ehitisi ja ehitamist puudutav säte käsitleb ka avalikkusele ligipääsetavaid erateid (EhS § 91
lg 1). Need on teed, mis ei ole ei riigiteed ega kohalikud teed, kuid on tee omaniku poolt määratud
funktsioonilt suunatud avalikuks kasutamiseks. Sellised teed võivad olla näiteks
kaubanduskeskuste juures asuvad parklad, aga ka parklad, kuhu inimesed saavad oma sõiduki
jätta.
EhS-i lisas 1 esitatud tabelist nähtub, et ehitusluba on nõutav muu hulgas ka avalikkusele
ligipääsetava eraparkla rajamiseks, ümberehitamiseks või laiendamiseks. Eraparkla ehitusloa
saamise eeldus on üldjuhul see, et koostatakse projekteerimistingimustele vastav ehitusprojekt
(EhS § 99 lg 1). Linn või vald saab projekteerimistingimustes seada parklale ehituslikud,
kujunduslikud, heakorrast ja liikluse korraldamise vajadusest lähtuvad nõudmised (EhS § 26 lg 4)
ning peab arvestama kavandatava parkla asukohas väljakujunenud keskkonda ja hoonestuslaadi,
üldplaneeringus määratud tingimusi, samuti muinsuskaitse eritingimusi (Ehs § 26 lg 3).
Era- ja avalik huvi peavad olema tasakaalus. Parkla rajamine on kahtlemata kinnistu omaniku
huvides, et teenida tühjana seisva kinnistu parklana kasutamise eest tulu. Arvestada tuleb aga ka
vahetute naabrite erahuviga, samas laiemalt avaliku huviga, mis väljendub piirkonna
liiklusohutuses ja parklasse sisenemise ja väljumisega kaasnevas liikluskorralduses ning linnapildi
ja õhu puhtuses, mida parklast lähtuv prügi, tolm, heitgaasid ja müra reostada võivad. Samuti tuleb
silmas pidada, et parkimiseks mõeldud ala oleks turvaline nii sõidukite kui jalakäijate jaoks. See
tähendab näiteks, et pinnakattes ei oleks ohtlikke auke ning liigne sadevesi ei koguneks
parkimisalale.
Eristada tuleb ajutisi parklaid, mis on rajatud lühemaks kui viieaastaseks kasutamiseks (EhS § 3
lg 4, § 40 lg 2 p 5). Planeerimisseaduse § 125 lõike 4 järgi ei pea ajutise ehitise püstitamisel
detailplaneeringut olema. Võib juhtuda, et parkla rajataksegi mõnele tühjaks jäänud kinnistule
üksnes ajutiselt, näiteks selleks ajaks, mil uute hoonete detailplaneeringu menetlus alles kestab.
EhS-i kohaselt peab parklat rajada sooviv isik ka ajutise parkla jaoks siiski taotlema
projekteerimistingimusi ja saama ehitusloa. EhS § 12 lõike 2 kohaselt peavad kõik rajatavad
ehitised olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga.
Ehitusseadustik ei näe ette erandit, et ajutine ehitis võiks mitte olla kooskõlas planeeringuga.
Isegi kui tegemist ei ole EhS-i alusel rajatud parklaga, tuleb kohalikul omavalitsusel oma
heakorraeeskirja kaudu suunata seda, et parkimiseks ettenähtud alad vastaksid elementaarsetele
kasutusnõuetele. Pärnu linna heakorraeeskiri näeb muu hulgas ette, et heakorra tagamiseks tuleb
3
kinnistu omanikul vältida kinnistult prahi, tolmu ja muu sarnase lendumist kõrvalkinnistutele
(heakorraeeskirja § 3 lg 1 p 1). See säte kehtib ka nende kinnistute kohta, mida kasutatakse
parklana.
Ka eraparkla ehitamisel ja korrashoiul tuleb järgida head tava (EhS § 7) ning tagada, et parkla ise
ja selle kasutamine ei põhjustaks ohtu inimesele, varale või keskkonnale (EhS § 8, § 11 lg 1, § 19
lg 1 p 4, § 97 lg 1).
Palun Teil vastata avaldajate 6. juunil 2023 saadetud kirjale ning anda nende küsimusele ja
märgukirjale sisulised selgitused ja põhjendused. Koopia vastusest saatke palun ka
õiguskantslerile.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ivika Nõukas 693 8418
[email protected]