Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/19-0723 - Rahvastikuregistri seaduse, perekonnaseisutoimingute seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Õiguskantsleri Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 16.12.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1b5ffe5a-28c4-40c0-972d-7dcd8f2cfeae Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1b5ffe5a-28c4-40c0-972d-7dcd8f2cfeae?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Ministeeriumid 25.11.2020 nr 1-6/2216-1 Rahvastikuregistri seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamisele esitamine Siseministeerium esitab ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja teistele adressaatidele arvamuse avaldamiseks rahvastikuregistri seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS aadressil https://eelnõud.valitsus.ee. Palume ministeeriumitel kaasata oma valitsemisala allasutused arvamuse andmise protsessi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman rahvastikuminister Arvamuse avaldamiseks: Politsei- ja Piirivalveamet Õiguskantsleri Kantselei Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliit Eesti Kohtunike Ühing Notarite Koda Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Riigi Infosüsteemi Amet Riigi Tugiteenuste Keskus Andmekaitse Inspektsioon Lisa: 1. Eelnõu 7 lehel 2. eelnõu seletuskiri 39 lehel 3. seletuskirja lisa 5 lehel Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Annika Nõmmik Aydin 6125184 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  Rahvastikuregistri seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 KAVAND 26.08.2020 RAHVASTIKUMINISTER MÄÄRUS 2020 nr Siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määruse nr 2 „Elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ muutmine Määrus kehtestatakse rahvastikuregistri seaduse § 70 lõike 5 ja § 81 lõike 3 alusel. Siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määruses nr 2 „Elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ tehakse järgmised muudatused 1) määruse preambulit täiendatakse pärast numbrit „5” lauseosaga „ja § 81 lõike 3“; 2) paragrahvi 1 täiendatakse pärast sõnu „nende täitmise juhend“ sõnadega „ja turvalises veebikeskkonnas ametniku otsuseta elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise täpne kord ja tingimused“; 3) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse sõna „välisleping“ sõnaga „õigusakt“; 4) paragrahvi 4 lisatakse teine lause järgmises sõnastuses: „Automaatotsuse tegemisel salvestatakse lisaandmed automaatselt.“; 5) paragrahv 5 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Elukohakandes või selle tegemisega seotud andmetes esineva vea parandab elukohakande teinud või elukohakande tegijaks loetud kohaliku omavalitsuse üksus. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole tehnilist suutlikkust elukohakande või selle tegemisega seotud andmete parandamiseks, teavitab ta parandamise vajadusest viivitamata rahvastikuregistri volitatud töötlejat, kes võib kokkuleppel elukohakande teinud kohaliku omavalitsuse üksusega elukohakannet või selle tegemisega seotud andmeid parandada.“; 6) paragrahv 8 tunnistatakse kehtetuks; 1 7) määrust täiendatakse peatükiga 21. järgmises sõnastuses: „21. peatükk Turvalises veebikeskkonnas ametniku otsuseta elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise täpne kord ja tingimused 141 Turvalises veebikeskkonnas ametniku sekkumiseta tehtava kande täpne kord ja tingimused (1) Kui turvalises veebikeskkonnas on võimalik elukohateates esitatud andmete ja elukohateate vastavust kehtestatud nõuetele kontrollida automaatselt andmekogude vahendusel, võib kohaliku omavalitsuse üksus või rahvastikuregistri volitatud töötleja teha ilma ametniku sekkumiseta otsuse (edaspidi automaatotsus) elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse. (2) Automaatotsust ei ole võimalik teha, kui: 1) elukohateates esitatud andmed on puudulikud; 2) elukohateates esitatud andmeid ja elukohateate vastavust kehtestatud nõuetele ei ole võimalik automaatselt andmekogude vahendusel kontrollida; 3) elukohateatele on lisatud manusena dokumente. 4) nõusoleku andjad ei ole vajalikke nõusolekuid andnud e-teenust kasutades. (3) Kui tingimused automaatotsuse tegemiseks ei ole täidetud, teeb menetluses elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise või sellest keeldumise kohta otsuse ametnik. (4) Kui isik esitab turvalise veebikeskkonna vahendusel elukohateate elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse, kinnitab ta sellega, et esitatud andmed on õiged ja ta on teadlik, et ebaõigete andmete esitamisel võidakse elukohakanne kehtetuks tunnistada.“. Riina Solman rahvastikuminister Lauri Lugna kantsler 2  KAVAND 26.08.2020 RAHVASTIKUMINISTER MÄÄRUS 2020 nr Regionaalministri 22. juuni 2010. aasta määruse nr 9 „Perekonnaseisukannete tegemise ning väljatrüki edastamise ja säilitamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse perekonnaseisutoimingute seaduse § 2 lõike 2 ning § 7 lõigete 42, 9 ja 10 alusel. Regionaalministri 22. juuni 2010. aasta määruses nr 9 „Perekonnaseisukannete tegemise ning väljatrüki edastamise ja säilitamise kord“ tehakse järgmised muudatused 1) määruse preambulit täiendatakse pärast lauseosa „§ 7 lõigete“ lauseosaga „42,“; 2) paragrahvi 1 täiendatakse pärast sõnu „edastamiseks ning säilitamiseks“ sõnadega „ning turvalises veebikeskkonnas perekonnaseisuametniku otsuseta rahvastikuregistrisse kande tegemise täpne kord ja tingimused.“; 3) määrust täiendatakse §-dega 181 ja 182 järgmises sõnastuses: „§ 181. Turvalises veebikeskkonnas perekonnaseisuametniku sekkumiseta tehtav otsus Kui perekonnaseisutoimingu tegemise avaldus on esitatud turvalises veebikeskkonnas ja esitatud andmete vastavus õigusaktides kehtestatud tingimustele on kontrollitud automaatselt andmekogude vahendusel, võib teatud juhtudel teha otsuse ilma perekonnaseisuametniku sekkumiseta (edaspidi automaatotsus). §. 182. Automaatotsuste loetelu Rahvastikuregistri vastutav töötleja võib automaatotsuse teha sünni registreerimise menetluses.“; 4) määrust täiendatakse §-ga 211. järgmises sõnastuses: „§ 211. Sünni registreerimise menetluses tehtava automaatotsuse tingimused (1) Kui turvalises veebikeskkonnas on võimalik sünni registreerimise avalduses esitatud andmete vastavust kehtestatud nõuetele kontrollida automaatselt andmekogude vahendusel, võib teha automaatotsuse sünni registreerimiseks. (2) Automaatotsust ei ole võimalik teha, kui: 1) sünni registreerimise avalduses esitatud andmed on puudulikud; 2) sünni registreerimise avalduse esitatud andmete õigsust ei ole võimalik automaatselt andmekogude vahendusel kontrollida; 3 3) sünni registreerimise avaldusele on lisatud manusena dokumente; 4) nõusoleku andjad ei ole vajalikke nõusolekuid andnud e-teenust kasutades. (3) Kui tingimused automaatotsuse tegemiseks ei ole täidetud, teeb sünni registreerimise menetluses otsuse perekonnaseisuametnik. (4) Kui isik esitab turvalise veebikeskkonna vahendusel sünni registreerimise avalduse, kinnitab ta sellega, et esitatud andmed on õiged ja ta on teadlik, et ebaõigete andmete esitamisel võidakse kanne kehtetuks tunnistada.“; 5) paragrahvi 27 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Isaduse omaksvõtuks pärast lapse sünni registreerimist esitatakse perekonnaseisuametnikule isiklikult või notariaalselt tõestatud vormis isaduse omaksvõtu avaldus ja lapse enam nõusolek isaduse omaksvõtuks.“; 6) paragrahvi 51 lõiked 1 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 51 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus edastab Siseministeeriumile hiljemalt kande tegemisele järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks: 1) väljatrüki enda tehtud abielu ja abielu lahutuse kandest; 2) enda paberil tehtud abielu ja abielu lahutuse kande; 3) andmehõivekande väljatrüki enda paberil tehtud abielu ja abielu lahutuse kandest; 4) vaimuliku paberil tehtud abielukande; 5) andmehõivekande väljatrüki vaimuliku paberil tehtud abielukandest.“; 8) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 21 järgmiselt: „(21) Abielu ja abielu lahutuse kande elektrooniline saateleht edastatakse Siseministeeriumile hiljemalt järgmise kuu neljandaks tööpäevaks.“ 9) paragrahvi 51 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Notar edastab Siseministeeriumile hiljemalt kande tegemise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks: 1)väljatrüki enda tehtud abielu ja abielu lahutuse kandest; 2) enda paberil tehtud abielu ja abielu lahutuse kande; 3) andmehõivekannete väljatrüki enda paberil tehtud abielu ja lahutuse kandest.“; 10) paragrahv 52 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Valla- ja linnavalitsus säilitab paberil tehtud sünnikande koos kande aluseks olnud isiku esitatud avaldusega. (2) Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus säilitab paberil tehtud kande, välja arvatud abielu ja abielu lahutuse kande või selle väljatrüki, koos kande aluseks olnud isiku esitatud avaldusega. (3) Abielu ja abielu lahutuse paberil tehtud kandeid ja nende kannete väljatrükke säilitatakse Siseministeeriumi perekonnaarhiivi isikupõhistes kaustades.“. 4 Riina Solman rahvastikuminister Lauri Lugna kantsler 5  EELNÕU 24.11.2020 Rahvastikuregistri seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Rahvastikuregistri seaduse muutmine Rahvastikuregistri seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Eriolukorras, erakorralises seisukorras või sõjaseisukorras, kui see on vältimatult vajalik käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetluse läbiviimiseks, võib haldusorgan Siseministeeriumi kooskõlastusel erinevalt käesolevast seaduses sätestatust: 1) asendada isikliku kohale ilmumise nõude muu sobiliku viisiga, mis tagab haldusmenetluse läbiviimiseks vajaliku isikusamasuse tõendamise ja isiku tahte väljaselgitamise; 2) hinnata haldusorganile esitatud vorminõutele mittevastavate dokumentide usaldusväärsust ja kasutada neid menetluse läbiviimisel, kui inimesel ei ole võimalik esitada vorminõuetele vastavat dokumenti.“; 2) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hädaolukorras, eriolukorras, erakorralises seisukorras või sõjaseisukorras võib tekkinud vältimatu vajaduse tõttu Vabariigi Valitsuse korraldusega või vastutava töötleja otsusega osaliselt või täielikult rahvastikuregistri kasutamise peatada.“; 3) paragrahvi 19 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 22 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) muu eespool nimetamata dokument.“; 5) paragrahvi 30 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 50 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Juurdepääsu võimaldamine otsustatakse haldusaktiga, milles sätestatakse käesoleva seaduse §- s 48 sätestatud juurdepääsu viisist ja väljastatavatest andmetest sõltuvalt järgmised tingimused:“; 7) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kohaliku omavalitsuse üksuse ametnikule antakse rahvastikuregistri andmetele juurdepääs käesoleva seaduse § 40 lõike 3 punktide 4 või 5 alusel isikukoodi andmiseks ning käesoleva seaduse peatükkides 9–14 toodud kohaliku omavalitsuse üksuse läbiviidava haldusmenetluse käigus rahvastikuregistri andmete muutmiseks pärast seda, kui vastutav töötleja on kontrollinud, et sellel ametnikul on menetluse läbiviimiseks ja rahvastikuregistri kasutamiseks vajalikud oskused ja teadmised. Mõjuval põhjusel võib juurdepääsu anda oskuste ja teadmiste kontrollimiseta.“; 8) paragrahvi 52 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „või andmete väljastamise“; 9) paragrahvi 52 lõiked 2–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Püsijuurdepääsuga andmetöötleja on kohustatud tagama juurdepääsu vaid neile rahvastikuregistri andmetele, millele juurdepääsu tagamise kohustus tuleneb seadusest või 1 seaduse alusel kehtestatud õigusaktist või millele juurdepääsu tagamise õigus on sätestatud käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 nimetatud haldusaktis. (3) Volitatud töötleja ja püsijuurdepääsuga andmetöötleja on kohustatud tagama juurdepääsu üksnes neile andmetele, mille saamise õigus taotlejal on.“; 10) paragrahvi 53 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Isiku juurdepääsu rahvastikuregistrisse kantud käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud andmetele tagab: 1) volitatud töötleja turvalise veebikeskkonna kaudu; 2) maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus; 3) muu asutus või isik, kellel on andmetele juurdepääsu tagamise kohustus või õigus lähtudes käesoleva seaduse § 52 lõikest 2.“; 11) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 6 sätestatud andmetele tagab juurdepääsu isiku elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus.“; 12) paragrahvi 54 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui käesoleva seaduse § 44 punktis 3 sätestatud juhul taotletakse ühes kuus samal eesmärgil andmete väljastamist kuni 20 isiku kohta, väljastab andmed käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktis 5 nimetatud viisil maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus.“; 13) paragrahvi 54 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva seaduse § 51 lõikes 5 sätestatud keeldumise aluste esinemisel, võib andmetele juurdepääsu tagaja küsida enne keelduva otsuse tegemist taotleja soovil isikult, kelle andmete väljastamist soovitakse, nõusolekut tema andmete väljastamiseks, või edastada talle taotleja andmed. Nõusoleku saamise korral väljastatakse taotlejale andmed.“; 14) paragrahv 55 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Püsijuurdepääsuga andmetöötleja töötajale annab andmete töötlemise õiguse rahvastikuregistri volitatud töötleja või püsijuurdepääsuga andmetöötleja käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 nimetatud haldusaktis sätestatu kohaselt.“; 15) paragrahvi 58 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva seaduse § 25 punktis 3 sätestatud andmetele ja § 100 lõikes 1 sätestatud kontaktandmetele, välja arvatud kohaliku omavalitsuse üksusele muu menetluse käigus esitatud kontaktandmetele, ei ole juurdepääsu õigust õigustatud huvi korral.“; 16) paragrahvi 61 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Isikul on õigus tutvuda käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud rahvastikuregistri andmetega käesoleva seaduse § 53 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 11 sätestatud juhul tasuta.“; 17) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 11–12 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva seaduse § 53 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel tasutakse rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu tagamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. (12) Käesoleva seaduse § 53 lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu tagamise kui maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuse täidetava riikliku ülesande kulu hüvitatakse maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest, 2 võttes aluseks eelarveaastale eelnenud aastal tehtud toimingute arvu ja vastava aasta riigieelarves sätestatud ühe toimingu keskmise arvutatud kulu.“; 18) paragrahvi 66 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punktides 1 ja 6 sätestatud juhtudel elukohateate kohaliku omavalitsuse üksusesse või konsulaarseaduses sätestatud korras isiku teate Eesti välisesindusse saabumise kuupäev;“; 19) paragrahvi 69 lõiked 2 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 20) paragrahvi 72 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Ruumi omaniku taotlusel väljastab talle nende isikute, kelle elukoha aadress rahvastikuregistris on temale kuuluva ruumi aadress, ees- ja perekonnanimed ning isikukoodid: 1) volitatud töötleja turvalises veebikeskkonnas; 2) ruumi asukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus; 3) maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus.“; 21) paragrahvi 72 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud juhul ei ole tegemist ruumi asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusega, tasutakse andmete väljastamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud juhul ei ole tegemist ruumi asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusega, hüvitatakse andmete väljastamise kui maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuse täidetava riikliku ülesande kulu maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest, võttes aluseks eelarveaastale eelnenud aastal tehtud toimingute arvu ja vastava aasta riigieelarves sätestatud ühe toimingu keskmise arvutatud kulu.“; 22) paragrahvi 80 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Välisriigi elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse esitab rahvastikuregistri subjekt elukohateate rahvastikuregistrisse kantud Eesti elukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele ja käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 nimetamata isik rahvastikuregistris Eesti elukoha puudumisel volitatud töötlejale.“; 23) paragrahvi 81 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: „(2) Kui turvalises veebikeskkonnas elukohateates esitatud andmete vastavust kehtestatud nõuetele on kontrollitud automaatselt andmekogude vahendusel, teeb kohaliku omavalitsuse üksus kande rahvastikuregistrisse ametniku vahetu sekkumiseta. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kande tegemise täpse korra ja tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 24) paragrahvi 96 lõikest 3 jäetakse välja sõna „, kontaktandmete“; 25) paragrahvi 97 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul kantakse viibimiskoha aadressina rahvastikuregistrisse sama aadress, mis on varem kantud registrisse isiku lisa-aadressina, lõpetatakse aadressi kehtivus lisa-aadressina.“; 26) seadust täiendatakse §-ga 991 järgmises sõnastuses: „§ 991. Elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisega seotud sätete kohaldamine 3 (1) Lisa-aadressi esitamisel käesoleva seaduse § 99 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud viisil, peab ruum, mille aadressi isik lisa-aadressina esitab, vastama käesoleva seaduse §-s 77 sätestatud nõuetele. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus keeldub lisa-aadressi rahvastikuregistrisse kandmisest peale käesoleva seaduse §-s 101 sätestatu ka käesoleva seaduse § 88 lõike 1 punktides 2−4 sätestatud alustel. (3) Ruumi omanikku teavitatakse temale kuuluva ruumi aadressi kandmisest rahvastikuregistrisse lisa-aadressina, lähtudes käesoleva seaduse §-st 72. (4) Aadressiandmete muutumise korral kohaldatakse lisa-aadressi muutmisele käesoleva seaduse § 94 lõigetes 1 ja 2 sätestatut.“; 27) seadust täiendatakse §-ga 1011 järgmises sõnastuses: „§ 1011. Lisa-aadressi lõpetamine ruumi omaniku nõudmisel Kui isik ei kasuta omanikule kuuluvat ruumi oma teise alalise või peamise elukohana, on ruumi omanikul õigus esitada taotlus rahvastikuregistrisse kantud lisa-aadressi kehtivuse lõpetamiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis volitatud töötlejale otse või püsijuurdepääsuga andmetöötleja kaudu.“; 28) seadust täiendatakse §-ga 1122 järgmises sõnastuses: „§ 1122 Kohaliku omavalitsuse üksuse ametniku käesoleva seaduse § 50 lõikes 21 nimetatud oskuste ja teadmiste kontrollimine Käesoleva seaduse § 50 lõikes 21 nimetatud oskusi ja teadmisi ei kontrollita isikutel, kellel on seaduse jõustumisel käesoleva seaduse § 50 lõikes 21 nimetatud juurdepääs rahvastikuregistri andmetele.“. § 2. Perekonnaseisutoimingute seaduse muutmine Perekonnaseisutoimingute seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Eriolukorras, erakorralises seisukorras või sõjaseisukorras, kui see on vältimatult vajalik perekonnaseisutoimingute tegemise tagamiseks, võib perekonnaseisuasutus Siseministeeriumi kooskõlastusel erinevalt käesolevast seaduses sätestatust: 1) asendada isikliku kohale ilmumise nõude muu sobiliku viisiga, mis tagab perekonnaseisutoimingu tegemiseks vajaliku isikusamasuse tõendamise ja isiku tahte väljaselgitamise; 2) lühendada, peatada või pikendada tähtaegu, kui see on vajalik isikute õiguste kaitseks; 3) hinnata perekonnaseisuasutusele esitatud perekonnaseisukande tegemise aluseks olevate vorminõutele mittevastavate dokumentide usaldusväärsust ja kasutada neid perekonnaseisutoimingute tegemisel, kui isikul ei ole võimalik esitada vorminõuetele vastavat dokumenti.“; 2) paragrahvi 3 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „sellest tulenevaid“; 3) paragrahvi 3 lõike 6 esimest lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Siseministeerium juhendab perekonnaseisuasutusi perekonnaseisutoimingute tegemise küsimustes, muudab ja parandab perekonnaseisuandmeid, annab väljavõtteid ja ärakirju perekonnaseisudokumentidest, teeb andmehõivekandeid perekonnaseisudokumentide ja kohtulahendite alusel ning nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid, säilitab 4 Siseministeeriumile üle antud perekonnaseisudokumente, teeb perekonnaseisukandeid käesoleva seaduse § 361 ja käesoleva seaduse § 7 lõike 41 kohaselt ning seaduses sätestatud juhtudel muid perekonnaseisutoiminguid.“; 4) paragrahvi 6 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Perekonnaseisukande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooni artikli 3 esimeses lõikes nimetatud tunnistusega ehk apostilliga, välja arvatud juhul, kui õigusakt näeb ette teisiti või kui dokument edastatakse diplomaatiliste või ametlike kanalite kaudu. Käesolevast lõikest võib teha erandi, kui tegemist on käesoleva seaduse § 50 lõikes 11 nimetatud dokumendiga.“; 5) paragrahvi 6 lõiget 5 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Käesolevast lõikest võib teha erandi, kui tegemist on käesoleva seaduse § 50 lõikes 11 nimetatud dokumendiga.“; 6) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: „(41) Kui perekonnaseisutoimingu tegemise avaldus on esitatud turvalises veebikeskkonnas ja esitatud andmete vastavus õigusaktides kehtestatud tingimustele on kontrollitud automaatselt andmekogude vahendusel, teeb rahvastikuregistri vastutav töötleja kande rahvastikuregistrisse perekonnaseisuametniku vahetu sekkumiseta. (42) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud kande tegemise täpse korra ja tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 7) paragrahvi 7 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt. „(8) Kui kannete tegemine rahvastikuregistrisse ei ole ajutiselt võimalik, tehakse kanded paberil. Paberile tehtud kanded võetakse rahvastikuregistrisse üle andmehõivekandega niipea, kui see on jälle võimalik.“; 8) paragrahvi 7 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(10) Rahvastikuregistrisse käesoleva seaduse alusel tehtud abielu ja abielulahutuse kandest tuleb viivitamata teha kande tegija allkirjastatud väljatrükk. Väljatrüki edastamise ja säilitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 9) paragrahvi 19 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõna „suure“ sõnaga „väikese“; 10) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui isaduse omaksvõtt toimub pärast lapse sünni registreerimist, esitatakse isaduse omaksvõtu avaldus, samuti isaduse omaksvõtuks ettenähtud nõusolek perekonnaseisuametnikule isiklikult või notariaalselt tõestatud vormis.“; 11) paragrahvi 26 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „lõikes 1“ tekstiosaga „lõigetes 1 ja 11“; 12) paragrahvi 27 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 27. Pärast lapse sünni registreerimist isaduse omaksvõtu ja omaksvõtuks nõusoleku andmise avalduses esitatavad lisaandmed“; 13) paragrahvi 27 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui isadus võetakse omaks pärast lapse sünni registreerimist, märgitakse isaduse omaksvõtu ja omaksvõtuks nõusoleku andmise avalduses lisaks käesoleva seaduse § 9 lõikes 5 nimetatutele järgmised andmed:“; 14) paragrahvi 361 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 5 15) paragrahvi 37 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 39 täiendatakse lõigetega 61 ja 62 järgmises sõnastuses: „(61) Kui Euroopa Liidu muu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmeriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku elukoha andmed on rahvastikuregistri seaduse § 91 või § 110 alusel säilitatud riigi täpsusega, ei loeta seda käesoleva paragrahvi tähenduses Eestis elamiseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 62 sätestatud juhul. (62) Loetakse, et isik on käesoleva paragrahvi lõike 6 tähenduses elanud Eestis vähemalt kuus kuud vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ka juhul, kui abiellumisavalduse esitamisele vahetult eelnenud kuue kuu jooksul on tema rahvastikuregistrisse kantud Eesti elukoha andmete kehtivus vähem kui kuueks kuuks: 1) katkenud rahvastikuregistri seaduse §-de 91, 93 või 94 alusel või 2) säilitatud rahvastikuregistri seaduse § 91 alusel riigi täpsusega.“; 17) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui Euroopa Liidu muu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmeriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku elukoha andmed on rahvastikuregistri seaduse § 91 või § 110 alusel säilitatud riigi täpsusega, ei loeta seda käesoleva paragrahvi tähenduses Eestis elamiseks.“; 18) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui välisriigis aset leidnud surma tõendamiseks pole võimalik esitada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud perekonnaseisudokumenti, hindab esitatud dokumendi usaldusväärsust kannet tegev ametnik.“; 19) paragrahvi 52 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „,perekonnaseisutoimingute tegemisel“; 20) paragrahvi 554 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 554. Perekonnaseisuakti andmete kohta tehtud kannete kehtivuse lõppemine (1) Kui rahvastikuregistrisse on kantud enne 1995. aasta 1. jaanuari tehtud abielulahutuse kohtuotsuse alusel andmed kahe abielulahutuse akti kohta, tehakse rahvastikuregistri kannetesse korduvuse märge ja sellega lõpeb ajaliselt hilisema akti kohta tehtud kande kehtivus. (2) Kui rahvastikuregistrisse on kantud andmed nii abielulahutuse kui ka ühe abikaasa surma kohta ning abikaasa surmaaeg on abielulahutuse kuupäevast varasem, tehakse abielulahutuse rahvastikuregistri kandesse märge abikaasa surma kohta ja sellega lõpeb abielulahutuse kande kehtivus. (3) Kui rahvastikuregistrisse on kantud andmed sama perekonnasündmuse kohta erinevatelt perekonnaseisudokumentidelt, mille andmetes ei ole olulisi erinevusi, tehakse hiljem koostatud dokumendi alusel tehtud rahvastikuregistri kandesse korduvuse märge ja sellega lõpeb ajaliselt hilisema akti kohta tehtud kande kehtivus. (4) Vajaduse korral muudetakse märke tegemise käigus kehtivuse kaotava kande alusel kehtima jääva rahvastikuregistri kande andmeid.“; 21) paragrahv 56 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 56. Perekonnaseisudokumentide säilitamine Perekonnaseisudokumendid, mida loetakse arhivaalideks, antakse üle rahvusarhiivi, kui neid ei vajata enam oma ülesannete täitmiseks, kuid hiljemalt 110 aastat pärast nende koostamist.“. § 3. Konsulaarseaduse muutmine Konsulaarseaduse § 37 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: 6 „(11) Kui turvalises veebikeskkonnas esitatud taotluses esitatud andmete vastavust kehtestatud nõuetele on kontrollitud automaatselt andmekogude vahendusel, registreeritakse püsiv elukoht konsulaarametniku otsuseta.“. § 4. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 3411 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 3411. Isikule rahvastikuregistri andmete väljastamise taotluse läbivaatamine õigustatud huvi korral Isikule õigustatud huvi korral rahvastikuregistri andmete kinnitatud väljavõtte või väljatrüki väljastamise taotluse läbivaatamise eest perekonnaseisutoimingute seaduse § 3 lõikes 32 sätestatud maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuses tasutakse riigilõivu ühe isiku andmete kohta15 eurot.“; 2) seadust täiendatakse §-ga 3413 järgmises sõnastuses: „§ 3413. Rahvastikuregistri andmete väljastamine isikule tema, tema alaealise lapse, eeskostetava või surnud abikaasa kohta Isikule rahvastikuregistri seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud rahvastikuregistri andmete väljastamise eest perekonnaseisutoimingute seaduse § 3 lõikes 32 sätestatud maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuses tasutakse riigilõivu 10 eurot.“; 3) seadust täiendatakse §-ga 3414 järgmises sõnastuses: „§ 3414. Ruumi omanikule nende isikute, kelle elukoha aadress rahvastikuregistris on temale kuuluva ruumi aadress, andmete väljastamine rahvastikuregistrist Ruumi omanikule isikute, kelle elukoha aadressiks rahvastikuregistris on temale kuuluva ruumi aadress, andmete väljastamise eest perekonnaseisutoimingute seaduse § 3 lõikes 32 sätestatud maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuse poolt, mis ei ole ruumi asukohajärgseks kohaliku omavalitsuse üksuseks, tasutakse riigilõivu 10 eurot.“. § 5. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 1 punktid 7, 10, 11, 12, 16, 17, 20, 21, 22, 23 ja 28, § 2 punktid 3, 6, 7 ja 8, § 3 ning § 4 punktid 2 ja 3 jõustuvad 2022. aasta 1. märtsil. Henn PÕLLUAAS Riigikogu esimees Tallinn, „…“ ……………2020. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………2020. a (allkirjastatud digitaalselt) 7  Rahvastikuregistri seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse ja täiendatakse rahvastikuregistriseadust (edaspidi RRS), perekonnaseisutoimingute seadust (edaspidi PKTS), konsulaarseadust (edaspidi KonS) ja riigilõivuseadust (edaspidi RLS). RRS-i, PKTS-i, KonS-i ja RLS-i muutmise seaduse eelnõu peamised muudatused on seotud õiguslike raamide loomisega automaatotsuste võimaldamiseks teatud RRS-i ja PKTS-i menetlustes (nt elukoha registreerimisel ja sünni registreerimisel) ning rahvastikuregistri andmete väljastamise pädevuste süsteemi muutmisega. Lahendatakse ka igapäevasest praktikas kerkinud probleeme, mille lahendamiseks on vaja seadust muuta, ning sätestatakse seaduslik alus riigilõivu tasumiseks rahvastikuregistrist andmete väljastamise eest. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas (tel 612 5163, [email protected]), tema asetäitja õiguse alal Mairis Kungla (tel 612 5208, [email protected]) ja asetäitja dokumenteerimise alal Terje Maurer (tel 612 5231, [email protected]), sama osakonna nõunikud Kaisa Kangro (tel 612 5015, [email protected]) ja Mari Käbi (tel 612 5174, [email protected]) ning sama osakonna õigusnõunik Annika Nõmmik Aydin (tel 612 5184, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kertu Nurmsalu (tel 612 5084, e post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen (tel 612 5241, e-post [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega ole välja töötatud Euroopa Liidu õiguse rakendamiseks. Samuti ei tulene eelnõu väljatöötamine Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist. Eelnõuga muudetakse rahvastikuregistri seadust RT I, 31.01.2020,17, perekonnaseisutoimingute seadust RT I, 18.12.2019,5, konsulaarseadust 31.12.2019,19 ja riigilõivuseadust RT I, 22.05.2020,5 (eelnõu jõustumise ajal kehtivaid redaktsioone). 2. SEADUSE EESMÄRK 2.1. Eelnõu vajalikkus Eelnõuga võimaldatakse mõningatel juhtudel teha RRS-i ja PKTS-i menetlustes automaatkandeid ehk kandeid ilma ametniku sekkumiseta. Automaatkande tegemine võimaldab hoida kokku ametnike tööaega ja sellega seoses vähendada kulusid ning e-teenuse kaudu avalduse või taotluse esitanud isikul saada neile kohe sisulise vastuse. Rahvastikuregistrist andmete väljastamise ülesande täitmise ja pädevuse küsimus on juba mõned aastad olnud selge vastuseta. Eelnõuga luuakse selgus küsimuses, missuguste RRS § 45 lõikes 1 ja § 72 lõikes 3 nimetatud rahvastikuregistri andmete väljastamisel tuleb kohaliku 1 omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) kulud katta riigieelarvest (riiklik ülesanne) ning missuguste puhul jäävad kulud KOV-i enda kanda (omavalitsuslik ülesanne). Samuti sätestatakse, missugustest KOV-idest on võimalik inimesel nimetatud rahvastikuregistri andmeid saada, mis juhul on see inimesele tasuta ja mis juhul tuleb andmete väljastamise eest tasuda riigilõivu. Eelnõuga lahendatakse ka praktikas kerkinud probleeme, mida ei ole saanud lahendada tõlgendamise teel või muude mitteregulatiivsete lahendusmeetoditega. Näiteks võimaldatakse pärast lapse sünni registreerimist esitada isaduse omaksvõtu avaldus ka notariaalselt tõestatud vormis. Kehtiva PKTS-i kohaselt saab pärast sünni registreerimist isaduse omaksvõtu avaldust esitada vaid perekonnaseisuasutuses isiklikult kohapeal. See on tekitanud siiski korduvalt probleeme, kui inimene ei saa ise perekonnaseisuasutusse kohapeale tulla või see on inimesele väga keeruline (näiteks kinnipeetud). Isikliku kohaletulemise nõude tingis pärast sündi toimuva isaduse omaksvõtu menetluse keerukus, mis eeldab ametniku sisulisi selgitusi isaks olemise õiguslike tagajärgede, lapse nimevaliku ja ka hooldusõiguse muutmise kohta. Kui isaduse omaksvõtu avaldus esitatakse notariaalselt tõestatud vormis, tagab vajalikud selgitused notar. Samuti on notaritel võimalik kasutada ametitoimingute tegemiseks kaugtõestamist. Välisriigis aset leidnud surma fakti kinnitava dokumendi korral lubatakse sellele dokumendile esitatud nõuetest teha erandeid, et välisriigis surnud isiku surmaandmed oleks võimalik Eestis rahvastikuregistrisse kanda, et vajalikud ametkonnad saaks sellest teada ning info saamine ei viibiks või ei jääks Eestis üldse saamata vaid seepärast, et omaksed ei pea vajalikuks dokumentide nõuetega seotud asjaajamisega tegeleda. Samuti sätestatakse eelnõus, et KOV-i ametnikule antakse isikukoodi andmise ning elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise menetlustega seoses rahvastikuregistrile juurdepääs pärast seda, kui vastutav töötleja on kontrollinud ja vastutav töötleja on veendunud, et ametnikul on menetluste läbiviimiseks ja rahvastikuregistri kasutamiseks vajalikud teadmised ja oskused. Mõjuval põhjusel võib juurdepääsu anda ilma teadmisi ja oskusi kontrollimata. Kui ametnikul on vajalikud teadmised ja oskused olemas, väheneb märkimisväärselt võimalus, et rahvastikuregistrisse tehakse ebaõigeid kandeid. Seega on oskuste ja teadmiste kontrollimine oluline, et tagada korrektsed rahvastikuregistri kanded. 2.2. Olulisemad muudatused Võrreldes kehtiva seadusega on eelnõus muudetud rahvastikuregistrist isikule tema enda, alaealiste laste, eestkostetavate või surnud abikaasa andmete või ruumi omanikule tema ruumi registreeritud isikute andmete väljastamisega seotud korda. Rahvastikuregistri andmete väljastamisel eristatakse kolme järgmist olukorda: 1) rahvastikuregistrist elukoha andmete väljastamine, 2) rahvastikuregistri kõigi muude andmete väljastamine, 3) rahvastikuregistrist ruumi omanikule tema ruumi registreeritud isikute andmete väljastamine. Nende eelkirjeldatud kolme olukorra puhul määratakse eelnõuga kindlaks: 1) kes neid andmeid väljastavad, 2) kas nende andmete väljastamine on riiklik ülesanne, mis on KOV-ile pandud, või on tegemist KOV-i omavalitsusliku ülesandega, 3) kas inimesele on nende andmete saamine tasuta või peab inimene andmete väljastamise eest tasuma riigilõivu. 2 Teise olulise muudatusena luuakse eelnõuga õiguslik alus, et teha mõnedes RRS-is, KonS-is ja PKTS-is nimetatud menetlustes automaatkandeid ehk kandeid ametniku sekkumiseta. Näiteks, osa juhtudel saab turvalises veebikeskkonnas esitatud elukohaandmete puhul teha elukoha registreerimise automaatkande, st e-teenuse kaudu esitatud mõningate andmete puhul ei pea ametnik menetlusse enam sekkuma ja kanne rahvastikuregistrisse tehakse automaatselt. Eraldi võiks veel välja tuua muudatuse, millega leevendatakse välisriigis aset leidnud surma tõendavate dokumentide kohta kehtivad nõudeid. Näiteks ei pea need dokumendid tingimata olema perekonnaseisudokumendid ega alati olema legaliseeritud või apostillitud. Sageli on keeruline välisriikidest ametlikke dokumente saada, kuid Eestil on huvi välisriigis aset leidnud surm kiiresti rahvastikuregistrisse kanda. Selleks võimaldatakse surma registreerimist taotleval isikul esitada andmeid vähem formaalsel moel, kui kõiki nõudeid järgiva dokumendi esitamine on isikule liiga koormav ja aeganõudev. Samuti on oluline muudatus PKTS-i alusel kannete väljatrükkide tegemise põhimõtete muutmine. Eelnõu kohaselt loobutakse väljatrükkide tegemisest, välja arvatud siis, kui tehakse kanne abielu või abielulahutuse kohta. Neil juhtudel tuleb ka edaspidi teha kandest väljatrükk ja edastada see Siseministeeriumile säilitamiseks. Eelnõuga luuakse oskuste ja teadmiste omandamise kontrollimise süsteem KOV-i ametnikele, kes hakkavad tegema isikukoodide andmise ja elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise menetlusi. Eelnimetatud koolitussüsteem on veebipõhine, kus ametnik saab ise õppida ja mille kaudu kontrollitakse ka ametniku teadmiste omandamist. Oskuste ja teadmiste kontrolli läbimine on eeldus, et saada rahvastikuregistri andmetele juurdepääs. Koolitussüsteemi eesmärk on parendada ametnike teadmisi selles valdkonnas, et rahvastikuregistri kannete tegemisel oleks ebakorrektseid kandeid vähem. 2.3. Eelnõu koostamine 2019. aasta suvel oli kooskõlastamisel „Rahvastikuregistri seaduse, perekonnaseisutoimingute seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus“ (edaspidi VTK). Pärast seda peeti eelnõu loomiseks kohtumisi Eesti Linnade ja Valdade Liidu ja KOV-ide esindajatega. VTK esitati kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Tallinna Perekonnaseisuametile, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele (SMIT), Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliidule, Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA), õiguskantslerile ja Notarite Kojale. Kooskõlastamisel toodi välja järgmised olulisemad nüansid, millele paluti tähelepanu pöörata. 1. Rõhutati, et eelnõu koostamisele peaks eelnema põhjalik analüüs nii rahvastikuregistri väljavõtetega seotud küsimuses kui ka automaatkannete võimaldamise küsimuses. Siseministeerium analüüsis enne eelnõu koostamist neid küsimusi ning kaasas analüüsi ja lahenduste loomisesse ka KOV-i esindajaid ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu. 2. Pöörati tähelepanu eelkontrolli küsimustele automaatkannete puhul (kas eelkontrolle tehakse ja missuguseid). Automaatkannete puhul tehakse samad eelkontrollid, mida tavalises menetluses teeb ametnik. Need eelkontrollid toimuvad automaatselt andmekogude vahendusel (nt omaniku andmete kontroll kinnistusregistrist, hooldusõigusliku vanema andmete kontroll rahvastikuregistrist) ning kui nende kontrollide raames on mingid andmed vastuolulised või puudu, ei saa teha automaatkannet ja menetlus edastatakse ametnikule menetlemiseks. 3 3. Küsiti, kas rahvastikuregistri väljavõtete puhul on olemas ka võõrkeelse väljavõtte võimalus ning soovitati see lisada, kui seda veel ei ole. Rahvastikuregistri väljavõtteid on võimalik väljastada ka inglise keeles. 4. Sooviti informatsiooni ka selle kohta, kas enda kohta rahvastikuregistris olevate andmetega on võimalik tutvuda otse rahvastikuregistrist või eesti.ee vahendusel. Enda andmetega on võimalik tutvuda tasuta turvalises veebikeskkonnas, mis on e-rahvastikuregister aadressil www.rahvastikuregister.ee. 5. Kuidas toimub automaatkannete üle järelkontroll, mis põhimõtete alusel seda tehakse ja kuidas sellest inimesele teada antakse, sest inimesel tekib õiguspärane ootus otsuse kehtima jäämises. Kõikide automaatkannete üle lausalist järelkontrolli ei tehta. Ametnikud võivad automaatkandeid üle kontrollida, kuid see ei ole kohustus. Kande kehtetuks tunnistamisele kohaldub haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS) ja selles sätestatud põhimõtted. HMS-i § 67 lõike 1 kohaselt arvestab haldusorgan isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist, otsustades peale HMS-i § 64 lõikes 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks. HMS- i § 67 lõike 4 punkti 6 kohaselt ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui haldusakt on antud isiku esitatud ebaõigete või mittetäielike andmete alusel või pettuse või ähvardusega või muul viisil haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena. Ebaõigete andmete esitamise korral ei teki isikul õiguspärast ootust haldusakti kehtima jäämiseks. Õiguspärast ootust ei saa tekkida isikul, kes õigusvastaselt mõjutas haldusorganit õigusvastast haldusakti andma, ning haldusakt anti selle mõjutamise tulemusena. HMS-i § 67 lõike 4 punktis 6 on toodud mõjutamise võimalused, näiteks ebaõigete andmete esitamine või pettus jne, kuid see loetelu ei ole ammendav. Seega, kui isik on esitanud valeandmeid, et näiteks oma elukoht registreerida, ei saa isikul tekkida õiguspärast ootust oma elukoha kande kehtima jäämises ning KOV-i ametnikel on õigus selline automaatkanne kehtetuks tunnistada. 6. Tehti ettepanek põhjalikult analüüsida rahvastikuregistrist andmete väljastamisele kehtestatava riigilõivu suurust, et see kataks kõik kulud, mis teenuse pakkumisega kaasas käivad . Rahvastikuregistrist andmete väljastamisele kehtestatakse riigilõiv 10 eurot. Eelnõuga ei eristata riigilõivu kehtestamisel, kas andmed väljastatakse paberil või elektroonselt. Rahvastikuregistrist andmete väljastamise riigilõivu suuruse kindlaksmääramisel on arvestatud omavalitsustes tehtud mõõtmiste tulemusi. Andmete väljastamisele kuluva aja mõõtmistulemuste alusel määratakse kindlaks ka KOV-idele hüvitatav summa rahvastikuregistri andmete väljastamise eest. Praegu võib prognoosida, et andmete väljastamiseks kulub u 5 minutit. Selle aja sisse on arvestatud ka riigilõivu võtmise ja riigilõivu tasumise kontrollimisega seotud aeg. 3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Seadus on jagatud viieks paragrahviks. Esimeses paragrahvis kehtestatakse RRS-ga, teises PKTS-ga, kolmandas KoNS-ga ja neljandas RLS-ga seotud muudatused. Viiendas paragrahvis kehtestatakse seaduse jõustumine. Eelnõu §-s 1 sätestatakse RRS-s tehtavad muudatused. 4 Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse RRS-i § 2 lõikega 21, millega kehtestatakse võimalus teha erandlikes olukordades erand. Eriolukorras, erakorralises seisukorras või sõjaseisukorras, kui see on vältimatult vajalik RRS-is sätestatud haldusmenetluse läbiviimiseks, võib haldusorgan Siseministeeriumi kooskõlastusel erinevalt RRS-is sätestatust: 1) asendada isikliku kohale ilmumise nõude muu sobiliku viisiga, mis tagab haldusmenetluse läbiviimiseks vajaliku isikusamasuse tõendamise ja isiku tahte väljaselgitamise; 2) hinnata haldusorganile esitatud vorminõutele mittevastavate dokumentide usaldusväärsust ja kasutada neid menetluse läbiviimisel, kui inimesel ei ole võimalik esitada vorminõuetele vastavat dokumenti. Näiteks saab sellele sättele tugineda, kui eriolukorras, erakorralises olukorras, sõjaseisukorras ei ole võimalik isikukoodi taotleval isikul isiklikult haldusorganisse kohale minna, kuigi seaduses on vastav nõue kehtestud. Sel juhul saab haldusorgan Siseministeeriumi kooskõlastusel isiklikult kohale ilmumise nõude isikukoodi andmisel asendada muu sobiva viisiga, vastavalt vajadusele, kuid silmas peab pidama, et oleks tagatud isikusamasuse tõendamine ning isiku tahte välja selgitamine. Sätte sõnastus on üldine, et see võimaldaks lähtudes konkreetsest vajadusest võtta kasutusele proportsionaalsed abinõud, mida on vaja just selles kindlas olukorras. Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 3 muudetakse RRS-i § 19. Muudetavas sättes on esitatud volitusnorm, mille alusel Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega rahvastikuregistri andmete säilitamise, kaitsmise, kasutamise peatamise ja hävitamise korra hädaolukorras. Volitusnorm jäetakse seadusest välja. Volitusnorm muudetakse kehtetuks, sest volitusnormis nimetatud korda ei saa iga konkreetset juhtumist arvesse võttes tuleviku tarbeks ette luua, sest alati on tegemist erineva olukorraga ning ette koostatud kord ei pruugi sobida. Pealegi ei suudeta kõiki võimalikke olukordi ette näha. Seega, igas olukorras tuleb eraldi otsustada, mida on just selles olukorras lähtudes vältimatust vajadusest vaja teha. Sellega seoses muudetakse ka RRS-i § 19 lõiget 1, kus öeldakse, et hädaolukorras, eriolukorras, erakorralises seisukorras või sõjaseisukorras võib tekkinud vältimatu vajaduse tõttu Vabariigi Valitsuse korraldusega või vastutava töötleja otsusega osaliselt või täielikult rahvastikuregistri kasutamise peatada. Võimalus rahvastikuregistri kasutamine peatada on nii Vabariigi Valitsusel kui ka vastutaval töötlejal, kuid peatamise üle otsustamisel tuleb lähtuda vältimatust vajadusest, mis tuleb sisustada olenevalt olukorrast iga kord eraldi. Kui rahvastikuregistri kasutamine otsustatakse peatada, on vastutav töötleja kohustatud võtma kasutusele abinõud rahvastikuregistri andmete säilitamiseks ja kaitsmiseks või hävitamiseks. Kasutusele võetud abinõud peavad olema proportsionaalsed ning arvestama konkreetse olukorraga. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse RRS-i § 22 lõiget 1 punktiga 10, millega muudetakse sättes esitatud dokumentide loetelu lahtiseks. Praktikas on esinenud juhtumeid, kus rahvastikuregistrisse on vaja kanda andmed dokumentide kohta, mida selles loetelus ei ole, näiteks vanema või eestkostja notariaalselt tõestatud nõusolek lapse lapsendamiseks. Kõik dokumendid, mis mahuvad lisatava punkti alla (nimetatud kui muud dokumendid), tuleb kajastada RRS-i rakendusaktis, kus sätestatakse nende dokumentide rahvastikuregistrisse kandja, samuti see, missugused andmed tuleb dokumendilt rahvastikuregistrisse kanda. Ka eespool mainitud notariaalselt tõestatud nõusolek lapsendamiseks on rakendusaktis esitatud notari poolt rahvastikuregistrisse kantavate dokumentide hulgas. Seega võimaldab RRS-i § 22 dokumentide loetelu lahtiseks muutmine edaspidi teha muude dokumentide lisandumise korral täiendusi vaid rakendusaktis. 5 Eelnõu § 1 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks RRS-i § 30 lõige 4. Kuna 2021. aastast jõustuvad valmiste seaduste uued regulatsioonid, mille kohaselt ei kanta valijaid enam jaoskonnapõhistesse nimekirjadesse, ei ole seda sätet RRS-i enam vaja. „Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teiseks lugemiseks“ (400 SE II) seletuskirja kohaselt: „Senise jaoskonnapõhise loogika kohaselt jaotub Eesti valimisringkondadeks, mis omakorda jaotuvad valimisjaoskondadeks. Valimisjaoskonnad moodustati seni valla- või linnavalitsuse määratletud piirides. Valija oli kantud oma elukoha aadressi järgi ühe valimisjaoskonna valijate nimekirja. Kuna hääletamine muutub valimisringkonna keskseks, ei ole enam vajalik määratleda valimisjaoskonna territooriumi, sest jaoskonnal puudub oma valijate nimekiri. Valija saab hääletada ükskõik millises valimisringkonna territooriumil asuvas hääletamisruumis. Seetõttu mõistetakse nüüdsest valimisjaoskonna all mitte territooriumi, vaid jaoskonnakomisjoni koos komisjoni hallatavate hääletamisruumidega.“ Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse RRS-i § 50 lõike 1 sissejuhatavat lauset. Muudatuse kohaselt ei pea rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu otsustamise haldusaktis esinema kõik RRS-i § 50 lõikes 1 nimetatud tingimused. Praegu on RRS-i § 50 lõike 1 sõnastus jäik, kohustades haldusaktis kajastama kõiki sättes esitatud tingimusi. Samas sõltub haldusakti sisu väljastatavatest andmetest ning andmete väljastamise viisist. Seetõttu muudetakse eelnõuga RRS-i § 50 lõike 1 sissejuhatavat lauset nii, et haldusakti tingimused sõltuksid RRS-i §-s 48 sätestatud andmetele juurdepääsu viisist ja väljastatavatest andmetest. Eelnõu § 1 punktiga 7 lisatakse RRS-i § 50 lõige 21, millega sätestatakse KOV-i ametnikule elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise ja isikukoodi andmise menetluste läbiviimiseks rahvastikuregistrile juurdepääsu andmine. Sätte kohaselt viib vastutav töötleja läbi menetluse läbiviimiseks ja rahvastikuregistri kasutamiseks vajalike oskuste ja teadmiste olemasolu kontrolli. Mõjuval põhjusel võib juurdepääsu anda oskuste ja teadmiste kontrollimiseta. Kehtivas RRS-is ei ole oskuste ja teadmiste kontrollimise nõuet kehtestatud. Vajadus selle järele ilmnes praktikast, sest kannete tegemisel esineb vigu, mida oleks võimalik vältida, kui rahvastikuregistri andmete juurdepääsu saamisele eelneks ametniku koolitamine, mis päädiks oskuste ja teadmiste kontrollimisega. Koolituse peavad läbima ning oskusi ja teadmisi kontrollitakse KOV-i ametnikel, kelle ametiülesanne on elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmine ja isikukoodi andmise menetluste läbiviimine. Eelnõuga lisatakse RRS-i rakendussätetesse paragrahv, mille kohaselt ei kontrollita oskusi ja teadmisi neil ametnikel, kellele eelnõu seadusena jõustumisel on juba juurdepääs rahvastikuregistris vastavate menetluste läbiviimiseks on antud. Seega ei pea kõik menetlusi läbiviivad ametnikud teadmiste kontrolli läbima tagantjärele, sest see on mõeldud eelkõige alustavale ametnikule. Mõjuval põhjusel võib rahvastikuregistrile juurdepääsu anda ka ilma, et sellele eelneks oskuste ja teadmiste kontrollimine. Sellised olukorrad võivad ette tulla näiteks valimiste ajal, kui on kiiresti vaja elukohti registreerida, ent KOV-i ametnik, kellel on rahvastikuregistri andmetele juurdepääsuõigus, on haige ja selles KOV-is ei ole kedagi teist, kellel on õigus elukoht registreerida. Vajalike oskuste ja teadmiste omandamiseks luuakse veebipõhine koolituskeskkond. Koolituskeskkonda laaditakse üles vajalikud õppematerjalid ja luuakse enesekontrollitestid, mis annavad nii koolituse läbijale kui ka Siseministeeriumile vastutava töötlejana tagasisidet, kui edukalt koolitus läbitud on. Teadmiste kontrollile ei kehtestata ka hindamiskriteeriume, vaid tähtis on koolitusmaterjalide iseseisev läbitöötamine ja enesekontrollitestide läbimine. Koolitusel on nii teoreetiline kui ka praktiline osa. Praktilises osas saab koolitusel osaleja 6 rahvastikuregistri volitatud töötleja abiga harjutada praktiliste harjutuste käigus menetluste läbiviimist. Koolituse teoreetilises osas on küsimused nii isikukoodi andmise kui ka RRS peatükkide 9–14 kohta: elukohamenetlus, elukoha andmete kandmine rahvastikuregistrisse KOV-i algatusel, elukoha andmete muutmine ruumi omaniku nõudmisel ning ka üürivaidluskomisjoni otsuse alusel, aadressi lõpetamine, ruumi omanikule elanike nimekirja andmine, puuduoleva aadressi taotlemine SMIT-ist, lisa-aadressi ja kontaktandmete rahvastikuregistrisse kandmine. Enesekontrollitesti sooritamise arv ei ole piiratud. Testi võib läbida sobival ajal ja nii mitu korda kui ametnik soovib. Koolituse võivad läbida ka need KOV-i ametnikud, kellel eelnõu seadusena jõustumise ajal juba on juurdepääs rahvastikuregistri andmetele, kuid koolituse läbimine ei ole kohustuslik. Koolitussüsteemi loomise ideed tutvustas Siseministeerium 19. novembril 2019. a Siseministeeriumis toimunud kohtumisel, kus osalesid KOV-ide esindajad, Rahandusministeeriumi esindaja ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja. Koolituse korraldamisele vastuseisu ei olnud. Eelnõu § 1 punktidega 8 ja 9 muudetakse RRS-i § 52. Muudatuste eesmärk on täpselt piiritleda, mis olukordades mõeldakse andmetele juurdepääsu ja mis olukordades andmete väljastamist kui juurdepääsu tagamise üht viisi. Eelnõu § 1 punktidega 10 ja 11 ning punktidega 16 ja 17 muudetakse RRS-i § 53 ja 61. Eelnõuga muudetakse rahvastikuregistrist andmete väljastamise süsteemi. Praegu väljastavad rahvastikuregistri väljavõtteid inimese enda andmete kohta kõik KOV-id ja andmete saamine on inimesele tasuta. Eelnõuga muutub osa rahvastikuregistri andmete väljastamine inimesele tasuliseks, st inimene peab tasuma riigilõivu rahvastikuregistri andmete väljastamise eest. Rahvastikuregistri andmete väljastamisega seotud süsteemi sooviti muuta juba mitu aastat tagasi, kuid siis ei saanud muutmissoov piisavalt poolehoidu. 2015. aastal oli Riigikogus „Rahvastikuregistri seaduse, perekonnaseisutoimingute seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu“ (124 SE), millega sooviti täiendada rahvastikuregistri seadust, määrates riigilõivu tasumise kohustuse rahvastikuregistri andmete väljavõtte või väljatrüki väljastamise eest isikule, kes soovib andmeid enda, tema alaealiste laste, eestkostetavate või surnud abikaasa kohta. Samuti sooviti sama eelnõuga täiendada ka riigilõivuseadust ning kehtestada paberil kinnitatud rahvastikuregistri väljavõtte või väljatrüki eest riigilõiv 5 eurot ning elektroonilise kinnitatud rahvastikuregistri väljavõtte või väljatrüki väljastamise eest riigilõiv 3 eurot. 2. detsembril 2015 esitas Tallinna Linnakantselei Riigikogule seoses „Rahvastikuregistri seaduse, perekonnaseisutoimingute seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga“(124 SE) oma seisukoha rahvastikuregistri väljavõtteid reguleerivate eelnõu sätete kohta, kus tõi välja järgmised ettepanekud: „1. Analüüsida täiendavalt seaduse muutmise ja uute riigilõivude kehtestamise vajalikkust. Teeme ettepaneku kaaluda seaduse muudatuse vastuvõtmisest loobumist. 2. Analüüsida seaduse mõjusid kohalikele omavalitsustele. 3. Kui seaduse eelnõu otsustatakse siiski vastu võtta, siis lükata edasi „Rahvastikuregistri seaduse, perekonnaseisutoimingute seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse“ eelnõu jõustumise aeg vähemalt ühe aasta võtta, tagamaks seaduse rakendamisega seotud toimingute läbiviimiseks vajalike muudatuste ettevalmistamine ning sisseviimine kohalikes omavalitsustes. 7 4. Seaduse vastuvõtmisel tagada kohalikele omavlitsustele riikliku ülesande täitmiseks vajalik rahastamine. Ebamõistlik oleks eeldada, et riik peab vajalikuks koguda riiklike toimingute tegemise eest raha (riigilõivu), kuid ülesande täitmisega seotud kulud peab kandma teine isik (antud juhul kohalik omavalitsus). Ehk, et tulu kogub riik, kuid kulud kanna omavalitsus.“ 7. detsembril 2015 toimus Riigikogu põhiseaduskomisjoni istung, kus osalt Tallinna Linnakantselei seisukoha alusel otsustas põhiseaduskomisjon esitada eelnõu kohta muudatusettepaneku, mille kohaselt jäeti eelnõust välja sätted, mis nägid ette riigilõivu tasumise rahvastikuregistri andmete väljastamisel isikule tema, tema alaealise lapse, eestkostetava või surnud abikaasa kohta, et selgitada välja vajadus sellelt teenuselt riigilõivu võtmise vajadus. Seega, eelpool nimetatud eelnõu jõustus ilma rahvastikuregistri väljavõtete süsteemi muutvate säteteta ning rahvastikuregistri väljavõtete väljastamist jätkati inimese jaoks tasuta ning seda väljastasid kõik KOV-id. 18. veebruaril 2019 toimus Siseministeeriumis kohtumine, kus muu hulgas arutati KOV-ide esindajatega uuesti rahvastikuregistri väljavõtete väljastamist. Kohtumisel osalesid ka Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja ning Rahandusministeeriumi esindaja. Kohtumisel arutati, kas rahvastikuregistri väljavõtete väljastamise eest peaks olema kehtestatud riigilõiv ning kes neid väljavõtteid peaks väljastama. 18. veebruaril 2019 peetud kohtumisel ei otsustatud, kas rahvastikuregistri väljavõtetega seoses tehakse muudatusi või mitte, vaid lubati teemat edasi analüüsida ning edaspidi selle teema juurde tagasi pöörduda. Siseministeerium analüüsis rahvastikuregistri andmete väljastamisega seotud küsimusi. 2019. aasta suvel eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamisele esitatud VTK-s oli kirjas Siseministeeriumi seisukoht, et mõnel juhul peaks rahvastikuregistri andmete väljastamise eest olema kehtestatud riigilõiv. VTK-s ei öeldud, mis juhtudel peaks andmete väljastamise eest olema ette nähtud riigilõiv ja mis juhtudel mitte. VTK tagasiside põhjal jätkas Siseministeerium teema analüüsimisega ja koostas KOV-idele detailsemad ettepanekud rahvastikuregistrist andmete väljastamise teemal. 19. novembril 2019 toimus Siseministeeriumis (peaaegu samas koosseisus nagu 18. veebruari 2019. a kohtumine) uus kohtumine, kus jätkati rahvastikuregistrist andmete väljastamisega seotud küsimuste arutelu. Sellel kohtumisel jäid kõlama kolm võimalikku lahendust, kuidas rahvastikuregistri väljavõtete väljastamise süsteemi muuta. Need on järgmised: 1) rahvastikuregistrist andmete väljastamine on KOV-i enda elanikule tasuta, teise KOV-i elanikule igas maakonnakeskuse KOV-is (MK KOV) riigilõivu eest; 2) rahvastikuregistrist andmete väljastamine on kõigile alati riigilõivu eest igas KOV-is; 3) rahvastikuregistrist andmete väljastamine on kõigile olenemata nende elukohast MK KOV-is riigilõivu eest, ülejäänud KOV-id rahvastikuregistrist andmeid ei väljasta. Kuna kohtumisel üksmeelt ei leitud, lubas Siseministeerium koostada kõigi kolme lahendusvariandi kohta poolt- ja vastuargumentide loetelu ning edastada selle Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eesti Linnade ja Valdade Liit aga lubas ühendust võtta KOV-idega ja küsida nende seisukohta, missugune lahendus neile kõige paremini sobib. 4. detsembril 2019 edastas Eesti Linnade ja Valdade Liit Siseministeeriumile kirja, millega edastas KOV-ide seisukoha antud teemal. Eesti Linnade ja Valdade Liidu kiri oli järgmine: „Tagasiside laekus 21-lt KOV-lt, nendest 8 maakonnakeskuse KOV-lt. 8 Maakonnakeskuste KOV-de arvamused 1. KOV: Rahvastikuregistri väljavõtte väljastamine alati riigilõivu eest igas KOV-is (2. variant). Kõige olulisem on siinkohal inimese nõustamine ja sellele kuluv aeg. Sageli ei oska inimesed ennast õigesti väljendada ja tuleb esitada lisaküsimusi ( kus kasutate; kas Eestis või välisriigis, missugusel eesmärgil ). Sellest hakkab juba sõltuma, kas vaja juurde anda perekonnaseisutõend või hoopis tõend abiellumiseks; kas vaja elukohatõendit või lihtsalt väljavõtet. Mida sinna peale täpselt vajatakse ( abikaasa, lapsed, surnud abikaasa, vanemad, eestkoste, endised elukohad, statistilised andmed, ja muu valik ). See kõik on aeg. Riigilõivu võtmise võimekus on meil juba olemas. Võiks ju olla ka see variant, et väljastavadki ainult MK KOV’d, aga kuna inimesele peaks olema teenus kättesaadav kodu lähedal, siis parem ikka, et kõik KOV’id väljastavad ja ikka kindlasti tasu eest. RR väljavõtete väljastamise kui riikliku ülesande täitmise kulud hüvitatakse kõigile KOV-idele riigieelarvest kogutava riigilõivu arvelt. Tasuta väljastamine ei ole mõistlik, sest kodanikuportaalist www.eesti.ee on ju tasuta võimalik igalühel oma andmetega tutvuda. Ei saa väita, et inimene ei saagi muul moel oma andmeid teada. Eesti riigiasutused peavad kõiki andmeid võtmagi rahvastikuregistrist, inimeselt ei tohigi küsida eraldi väljavõtet. RR väljavõtte taotlemine ei ole inimesele tänasel päeval enam vältimatu. Palju toiminguid saab korda ajada ka ilma selleta. Välisriiki minnes on loomulikult vajalik võtta mitmeid erinevaid dokumente, aga siinkohal peabki arvestama, et rahvusvaheline asjaajamine on kulukas. MK KOV annab tegelikult neid väljavõtteid tõesti päris palju, koormus on suur. 2. KOV-i poolt on esitatud kaks eelistust: 1. variant või 3. variant. Vallavalitsus kui MK KOV on riigilõivu vastuvõtuga tegelenud juba 2 aastat ja oskus ja valmisolek on olemas. 3. KOV pooldab 3. varianti. Lähtutakse põhimõttest, et RR väljavõtte väljastamine on riiklik ülesanne. Kõikidel inimestel oleks RR väljavõtet võimalik saada riigilõivu eest vaid MK KOV- idest sõltumata isiku elukohast. RR väljavõtete väljastamise kui riikliku ülesande täitmise kulud hüvitatakse kõigile MK KOV-idele riigieelarvest kogutava riigilõivu arvelt. Nõustutakse toodud põhjendustega. Väikestesse KOV-sse on inimestel sageli raskem ja aeganõudvam minna dokumenti saama kui maakonnakeskusesse. 4. KOV arvamus: Inimsõbralik oleks, et oma valla inimestele tasuta ja teistele riigilõivu eest. Kuid seal on see aga sees, et kui oleks MK KOV-ides riigilõivu eest (3. variant), siis läheks see ka meie jaoks riiklikult rahastatud tööde alla. Meie oleme juba harjunud ja võimekus võtta riigilõivu. RR väljavõttel on tegelikult andme koosseis suurem kui perekonnasündmuse tõenditel, mis on riigilõivu ehk 10 euro eest. 5. KOV seisukoht: Rahvastikuregistri väljavõte peaks olema tasuta ja seda väljastavad kõik KOV-d. Tegemist ei ole mugavusteenusega, vaid alati mingi toiminguga seotud info väljastamisega, mida inimesel on vaja. Pealegi võimaldab RR väljavõte isikul näha, mis andmed on tema kohta rahvastikuregistris (kaugeltki mitte kõik ei ole võimelised e-teenust kasutama) ning vajadusel saab teha registris parandused. Kuna selline variant (praegune olukord) arutlusel ei ole, siis pakutud variantidest jääb 2. variant. Elukoha järgi liigitamine (KOV elanikud ; võõrad) tekitab ainult segadust ja ebavõrdset kohtlemist, väljavõtete väljastamine ainult maakonnakeskustes tundub absurdne mõte (muhulased ja ruhnlased peaksid paariminutilise toimingu – nii kaua võtab RR väljavõtte väljastamine keskmiselt aega - tõttu suure osa päevast raiskama). 9 6. KOV: Teiste KOV-ide taotlejad meie juurde ei satu. Seega esimene lahendus ei muudaks midagi. Oleme seisukohal, et mõistlik oleks 2. variant, kuid riigilõivu maksumus võiks olla mitte suurem kui 5 eurot. 7. KOV jagab kahte arvamust:: a) (esimene eelistus) 1. variant või b) 3. variant. 8. KOV – põhjendatud ja mõistlikud on variandid 2. ja 3. Tulenevalt PKTS § 3 lõikest 1 on perekonnaseisuasutuse poolt perekonnaseisuandmetest rahvastikuregistri väljavõtete väljastamise korral tegemist perekonnaseisutoiminguga ning see on oma olemuselt riiklik ülesanne. Rahvastikuregistri väljavõttele on võimalik lisada määruse 2016/1191 kohane standardvorm ning sel juhul on seaduse järgi tegemist riikliku ülesandega. MK KOV väljastab andmeid rahvastikuregistrist perekonnasündmuse tõendina (PKTS § 15) või rahvastikuregistri väljavõttena. Rahvastikuregistrist ja perekonnaseisuandmetest andmete väljastamise vormi valik oleneb inimese soovist ja dokumendi andmekoosseisust. Perekonnasündmuse tõendiga saab tõendada konkreetset Eestis toimunud perekonnasündmust. Rahvastikuregistri väljavõttega saab tõendada lisaks hooldusõiguse kuuluvust, eestkoste andmeid, muid nimesid, inimese elusolekut, perekonnaseisu jm. Kuna nende asjaolude kohta ei näe Eesti seadused ette vastavate tõendite vorme (nagu PKTS-i alusel sätestatakse perekonnasündmuse tõendi vormid), saab neid tõendada rahvastikuregistri väljavõttega. Kuna Eesti riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning teised avalike ülesannete täitjad peavad lähtuma rahvastikuregistrisse kantud andmetest ega tohi nõuda tõendi või rahvastikuregistri väljavõtte esitamist (PKTS § 15 lg 3), siis üldjuhul vajatakse rahvastikuregistri väljavõtteid asjaolude tõendamiseks teistes riikides ning see ei peaks olema riigilõivuta. Perekonnaseisutoimingute teostamine ei ole seotud elukohaprintsiibiga ning praktikas väljastatakse enamus rahvastikuregistri väljavõtteid ja tõendeid teistes keeltes. Teiste KOV-de arvamused: Ülejäänud 13 tagasisidest 12 KOV pooldavad 1. varianti. Ühel juhul on märgitud, et rahvastikuregistrist tõendite väljastamine peab jääma ka edaspidi omavalitsuste ülesandeks kas tasuta või tasu eest. Märkustena on täiendavalt lisatud mh: - Peamiselt on väljavõtted vajalikud lastega reisimiseks ja pensionäridele pensioni saamiseks, ei ole mõistlik väikese sissetulekuga inimeste grupilt riigilõivu võtma hakata ja selleks vallal tegema kulutusi riigilõivu vastuvõtmiseks. - Seaduse loojad võiksid praegusel digiajastul luua võimaluse, et iga isik, kel vaja elukohatõendit, saaks seda ise Eesti riigiportaalist enda või enda alaealise lapse kohta välja võtta ilma KOVi pöördumata. Enamik elukohatõendi soovijatest on meil kutsekoolis õppivad isikud (alaealiste puhul nende vanemad), kel on vaja esitada nimetatud tõend koolile kas õpilaskodu või sõidusoodustuse saamiseks, mistõttu me ei pea põhjendatuks neilt soovitud tõendi eest tasu võtta.“ Siseministeerium analüüsis Eesti Linnade ja Valdade Liidule esitatud KOV-ide arvamusi ning otsustas rahvastikuregistrist andmete väljastamise süsteemi muutmise ette näha nii, et osa juhtudel tuleb rahvastikuregistrist andmete väljastamise eest tasuda riigilõivu ja osa juhtudel mitte. Inimese jaoks ei muutu tasuliseks oma elukohajärgsest KOV-ist rahvastikuregistrist elukoha andmete väljastamine, st inimese elukoha andmed, ning ruumi omanikule tema ruumi registreeritud isikute andmete väljastamine ruumi asukohajärgsest KOV-ist. 10 Need kaks ei ole riiklikud ülesanded, mis pannakse KOV-idele täitmiseks, vaid KOV-i omavalitsuslikud ülesanded. Kuna elukoha registreerimine on KOV-i omavalitsuslik ülesanne, on KOV-i huvi, et tema elanike elukohaandmed oleksid korrektsed. Seetõttu võib lugeda elukohatõendite väljastamist oma elanikele omavalitsuslikuks ülesandeks. Samuti on omavalitsuslik ülesanne väljastada ruumi asukohajärgses KOV-is ruumi omanikule tema ruumi registreeritud isikute andmed. Ka see aitab kaasa elukohaandmete korrastamisele. „Kohustuslike kohaliku omavalitsuse ülesannete ja kohaliku omavalitsuse üksuste täidetavate riiklike ülesannete piiritlemise juhendi“1 kohaselt on KOV-i omavalitsusliku ülesande puhul öeldud järgmist: „Kohaliku elu küsimusi määratakse teoorias kindlaks sel teel, et nende puhul peab näha olema kohalik päritolu („kohalik juur“) või spetsiifiline seos vastava kohaga ning kohalik kogukond peab suutma neid omal vastutusel ja iseseisvalt täita.“ Kuna elukoha registreerimine on KOV-i ülesanne, võib öelda, et elukohatõendi väljastamise puhul KOV-i enda elanikule on nn kohalik juur olemas. Seega, ruumi omanikule tema ruumi registreeritud isikute andmete väljastamine ruumi asukohajärgsest KOV-ist ja rahvastikuregistrist elukoha andmete väljastamine elukohajärgsest KOV-ist on KOV-i omavalitsuslikud ülesanded ning inimene saab neid andmeid vastavalt kas oma ruumi asukoha järgsest või elukohajärgsest KOV-ist tasuta. Kõikide teiste RRS § 45 lõikes 1 nimetatud rahvastikuregistri andmete väljastamise puhul tuleb inimesel andmete saamiseks tasuda riigilõivu ja andmeid väljastab vaid MK KOV. Näiteks, rahvastikuregistri väljavõtet, mille peale on kantud ka hooldusõiguse andmed, saab MK KOV-ist vaid riigilõivu eest. MK KOV-ist väljastatavate andmete puhul on tegemist riiklike ülesannete panemisega KOV-idele ning põhiseaduse § 154 lõike 2 kohaselt tuleb KOV-idele riiklike ülesannete teostamisega seotud kulud katta riigieelarvest. Need ülesanded on riiklikud ülesanded, sest puudub nn kohalik juur ning rahvastikuregistri andmeid pakutakse laiemale hulgale isikutele, st mitte vaid konkreetse KOV-i elanikele. Samuti ei ole andmete esitamine seotud kitsalt KOV-i huviga, sest väljavõtteid vajab näiteks Venemaa sõjaväepersonal oma saatkonnale esitamiseks, inimesed soovivad väljavõtteid enne reisile minemist, hooldusõiguste tõestamiseks jne. Enamik rahvastikuregistri väljavõtteid esitatakse välisriiki. Seega nende puhul ei ole kohalik juur alati leitav. Rahvastikuregistrist andmete väljastamise eest, mis on KOV-ile pandud riiklik ülesanne, tuleb riigieelarvest kanda KOV-i kulud. KOV-i poolt RRS-i kohaselt riikliku ülesande täitmise kulud hüvitatakse KOV-ile riigieelarvest, võttes aluseks eelarveaastale eelnenud aastal tehtud toimingute arvu ja vastava aasta riigieelarves sätestatud ühe toimingu keskmise arvutatud kulu. Analoogne säte on ka PKTS-i § 3 lõikes 31. See säte selgitab, missugustel põhimõtetel eraldatakse KOV-idele riikliku ülesande täitmise eest riigieelarvest raha. Aasta alguses esitab siseministeerium rahandusministeeriumile eelneval aastal tehtud toimingute arvud. Rahandusministeerium arvutab iga KOV-i osutatava rahvastikusündmuse hinna ja kehtestab selle riigieelarve seadusega. Sündmuste arv korrutatakse kehtestatud hinnaga ja saadakse eelmisel aastal osutatud teenuste arvu ja uuel aastal hinna alusel KOV-ile hüvitatav 1 Kohustuslike kohaliku omavalitsuse ülesannete ja kohaliku omavalitsuse üksuste täidetavate riiklike ülesannete piiritlemise juhend. [www] https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/document_files/kov/kov_ulesannete_ja_kov_riiklike_ul esannete_piiritlemise_juhend.pdf (04.08.2020). 11 summa uuel aastal. Sama põhimõte hakkab kehtima ka rahvastikuregistrist andmete väljastamisel. RRS-i kontekstis on need kulud seotud ruumi omaniku nõudmise, isikukoodi andmise, enda andmete kohta päringute tegemise ja õigustatud huviga. Samuti kuuluvad siia alla rahvastikuregistri väljavõtete väljastamine, mis siinse eelnõuga on loetud riiklikuks ülesandeks. Praegu tehakse uusi mõõtmisi, et selgitada välja, kui palju aega kulub rahvastikuregistri väljavõtete väljastamisele. Mõõtmistulemuste alusel määratakse kindlaks KOV-idele rahvastikuregistri andmete väljastamise eest hüvitatav summa. Praegu võib prognoosida, et andmete väljastamiseks kulub u 5 minutit. Selle aja sisse on arvestatud ka riigilõivu võtmise ja riigilõivu kontrollimisega seotud aeg. Oma andmetega saab edaspidi e-teenuse vahendusel tutvuda tasuta, st volitatud töötleja tagab turvalise veebikeskkonna kaudu isikule RRS-i § 45 lõikes 1 nimetatud andmetele juurdepääsu. Inimene peab tasuma riigilõivu, kui ta soovib andmete väljastamist MK KOV-ist (välja arvatud, kui isik soovib oma rahvastikuregistrist elukoha andmete väljastamist oma elukohajärgsest KOV-ist, mis juhtumisi on MK KOV). Isiku juurdepääsu rahvastikuregistrisse kantud RRS-i § 45 lõikes 1 nimetatud andmetele võib tagada ka mõni muu asutus või isik, kellel on andmetele juurdepääsu kohustus või õigus RRS-i § 52 lõike 2 kohaselt. Seega võib andmetele juurdepääsu tagada ka näiteks välisesindus või notar. Kui isik soovib tutvuda nimetatud andmetega notari juures, tasutakse selle eest notaritasu notari tasu seaduses sätestatud määras. Kui välisesindus tagab nimetatud andmetele juurdepääsu, tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. Oma andmetega tutvumise põhimõtete muutmisel võeti eeskuju kinnistusraamatust, kus on loodud järgmine süsteem: kui kinnisasja omanik soovib tasuta tutvuda temale kuuluva kinnisasjaga seotud andmetega, saab ta seda teha riigiportaali kaudu või kinnistusportaali kaudu. Kui inimene ei soovi portaalide kaudu andmetega tutvuda, on tal toimikuga võimalik tutvuda notaribüroos, kuid selleks tuleb tasuda notari tasu. Inimesel on võimalik oma rahvastikuregistri andmetega tasuta tutvuda turvalises veebikeskkonnas (e-rahvastikuregister). Elukohatõendit on võimalik isikul saada tasuta oma elukohajärgsest KOV-ist ning ruumi omanikule tema ruumi registreeritud isikute andmete väljastamine ruumi asukohajärgsest KOV-ist on samuti tasuta. Teiste rahvastikuregistri andmete väljastamise eest tuleb isikul MK KOV-is tasuda riigilõivu. Lisaks oma andmetega tutvumisele on inimesel võimalik tulevikus saada turvalisest veebikeskkonnast (e-rahvastikuregister) oma andmete kohta ka digitempliga pdf-vormingus väljavõtet. See automaatne digitempliga pdf-vormingus väljavõte turvalisest veebikeskkonnast on inimesele tasuta. Kui inimene soovib aga MK KOV-ist digitempliga pdf-vormingus väljavõtet oma andmete kohta, siis tuleb inimesel tasuda selle väljavõtte eest riigilõivu. KOV-idele jääb ka võimalus oma elanikele anda suuliselt nende isikute endi kohta infot. KOV-i tehtava nõustamise saab taandada KOKS-i § 2 lõikes 1 sätestatud KOV-i põhimõistele – KOV peab oma elu korraldama lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest. Seega, kui KOV näeb, et tema elanik vajab abi, saab ta suuliselt tutvustada oma elanikule tema kohta registrisse kantud andmeid, kuid see peaks siiski olema pigem erandlik juhtum kui reegel, sest inimestel on võimalik tasuta oma andmetega tutvuda e-teenuse e-rahvastikuregister.ee abil. Kui tegemist on tasuta andmete väljastamisega ja isiku taotlused andmete väljastamiseks on põhjendamatud või ülemäärased, näiteks isik küsib pidevalt samu andmeid või andmete väljastamiseks on vaja teha lisatööd, võib andmete väljastaja küsida ka tasuta väljastatavate andmete puhul isikult mõistlikku tasu halduskulude katmiseks. 12 Analoogiana võib siin esile tuua ka sarnase regulatsiooni avaliku teabe seaduse § 25 lõikes 2, kus on sätestatud võimalus võtta paberkandjal koopiate valmistamise ja väljatrükkide eest teabenõudjalt tasu kuni 0,19 eurot iga väljastatud lehekülje eest alates 21. leheküljest, isegi kui selle teabe väljastamise eest ei ole seadusega riigilõivu ette nähtud. Eelnõu § 1 punktidega 12 ja 13 muudetakse RRS-i § 54 sõnastust. Lõikes 1 (eelnõu § 1 punkt 11) tuuakse välja, et õigustatud huvi alusel väljastab andmeid maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi MK KOV), kui andmeid taotletakse kuni 20 inimese kohta. Ka kehtiva õiguse kohaselt oli sellises olukorras andmete väljastamiseks pädev MK KOV, kuid see ei olnud otsesõnu seaduses nimetatud. Kuna õigustatud huvi alusel andmete väljastamisel täidab KOV riiklikku ülesannet, on õigusselguse huvides korrektsem, kui KOV-i ülesanne on otsesõnu seaduses nimetatud. Eelnõu § 1 punktiga 13 täpsustatakse § 54 lõike 4 sõnastust. Kehtiva seaduse kohaselt võib volitatud töötleja küsida taotleja soovil isikult, kelle andmete väljastamist soovitakse, nõusolekut tema andmete väljastamiseks või edastada talle taotleja andmed ning kes nõusoleku saamisel taotlejale need andmed väljastab. Selline võimalus on ette nähtud taotleja õiguste kaitseks – kuna nõusoleku küsimine või taotleja andmete edastamine toimub juhul, kui esinevad andmete väljastamisest keeldumise alused, saab selliselt siiski kaasa aidata taotleja soovi täitmisele. Kuna õigustatud huvi alusel väljastavad taotlejale andmeid volitatud töötleja kõrval ka MK KOV, on vajalik, et ka nemad saaksid kasutada samasugust võimalust. Eelnõu § 1 punktiga 13 selline täiendus tehaksegi. Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse RRS-i § 55. Muudatusega jäetakse paragrahvist välja volitatud töötleja töötajale andmete töötlemise õiguse andmine, sest volitatud töötleja töötajale ei anta andmete töötlemise õigust RRS-i § 50 lõikes 1 nimetatud haldusaktiga. Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse RRS-i § 58 lõiget 3. Muudatus seondub kontaktandmete väljastamise süsteemi muutmisega. Kehtiva seaduse alusel ei väljastata õigustatud huvi alusel kontaktandmeid, mille on rahvastikuregistrisse kandnud muud asutused oma menetluste käigus, näiteks PPA isikut tõendavate dokumentide menetlemise käigus. Ka KOV-d, kelle RRS-st tulenev põhiülesanne ongi elukohtade, lisa-aadresside ja kontaktandmete rahvastikuregistrisse kandmine, saavad teatud olukordades olla muud asutused, näiteks kui KOV tegutseb perekonnaseisuasutusena. Sel moel saadud kontaktandmeid õigustatud huvi alusel seni ei ole väljastatud. Eelnõuga seda seisukohta muudetakse ning eelnõu seadusena jõustumisel võib väljastada kontaktandmeid, mis on rahvastikuregistrisse sisestanud KOV perekonnaseisutoiminguks esitatud avalduselt. Muudatus tagab võimalikult ajakohaste andmete väljastamise. Eelnõu § 1 punktide 16 ja 17 selgitused on toodud eespool koos punktide 10 ja 11 selgitustega. Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse RRS-i § 66 lõike 2 punkti 1. Muudatusega tagatakse sätte selgus tuues selgesti välja, et kui inimese teade elukoha andmete kohta on esitatud välisesindusele, on elukoha andmetel õiguslik tähendus teate välisesindusse saabumise kuupäevast. Kehtiv seadus sätestas vaid KOV-le elukohateate alusel elukoha andmete õigusliku tähenduse algushetke (s.o KOV-i saabumise kuupäev). Muudatusega jäetakse välja ka viited elukohaandmete etteulatuva või tagasiulatuva kehtima hakkamise kohta, sest sellistest võimalustest eelnõuga loobutakse (vt seletust RRS-i § 69 muudatuste juures). Eelnõu § 1 punktiga 19 tunnistatakse kehtetuks RRS-i § 69 lõiked 2 ja 5. Muudatuse kohaselt ei saa enam esitada elukohateadet etteulatuva või tagasiulatuva kuupäevaga. RRS-i jõustumisega anti inimetele võimalus esitada oma elukohateateid etteulatuva ja tagasiulatuva kuupäevaga. RRS-i jõustumise järel tehtud analüüsi kohaselt ei ole need võimalused saanud 13 inimeste seas populaarseks. Samas on elukoha kehtivuse alguse erinevad võimalused tekitanud segadust asjaajamises. Seega on mõistlik sellisest lahendusest edaspidi loobuda. Segadus ja ebaõiglus võib tekkida tagasiulatuva kuupäevaga elukoha registreerimisel näiteks KOV-ile laekuva tulumaksuga seoses. Näiteks, kui inimene on terve aasta elanud ühes KOV-is ja kohe järgmise aasta alguses registreerib oma elukoha tagasiulatuva kuupäevaga uude KOV- i, siis KOV, kus inimene tegelikult terve aasta elas, ei saa selle inimese pealt tulu, kuigi KOV avalikke teenuseid sel perioodil osutas. Tulumaksu kohalikule omavalitusele eraldamise reeglites ei arvestata 14 päeva tagasiulatuva kuupäevaga elukoha registreerimisega kui seda tehakse nii, et elukohaandmed muutuvad üle aastanumbri. Kui inimene registreerib aasta alguses (nt 5. jaanuaril) tagasiulatuva (eelmisesse aastasse, nt 28. detsember) kuupäevaga elukoha, siis kohalikele omavalitustele jagatav tulumaks jääv sellesse KOVi, kus inimese elukoha aadress oli 1. jaanuari seisuga, mitte ei arvutata tagantjärgi uude KOVi ümber. Tagasiulatuva kuupäeva elukohateateid esitati 2020. aasta alguses (perioodil 01.01.2020 – 15.01.2020.) kokku 45. Eelnõu § 1 punktidega 20 ja 21 muudetakse RRS-i § 72. Kehtiva seaduse kohaselt teavitab KOV või volitatud töötleja ruumi omanikku tema taotluse alusel isikutest, kelle elukoha aadressiks rahvastikuregistris on temale kuuluva ruumi aadress. Omanikule tehakse teatavaks rahvastikuregistrisse sellele aadressile kantud isikute ees- ja perekonnanimed ning isikukoodid. Eelnõu kohaselt väljastatakse ruumi omanikule eespool nimetatud andmeid ka edaspidi, kuid teatud juhtudel on andmete väljastamine tasuline, st tuleb tasuda riigilõiv. Ilma riigilõivuta saab ruumi omanik tutvuda temale kuuluvasse ruumi elukoha registreerinud inimeste andmetega turvalises veebikeskkonnas, samuti väljastab omanikule andmed tasuta ruumi asukohajärgne KOV. Kui aga ruumi omanik soovib neid andmeid MK KOV-st, tuleb tal andmete väljastamise eest tasuda riigilõiv, välja arvatud juhul, kui MK KOV ongi ruumi asukohajärgne KOV. Muudatuse tegemisel on lähtutud nn kohaliku juure olemasolust ehk kui ruumi asukohajärgne KOV eelpool nimetatud andmed väljastab, on sellel seos antud KOV-iga ning seetõttu on olemas kohalik juur ning seda loetakse omavalitsuslikuks ülesandeks. Inimesele väljastatakse andmed sel juhul tasuta. Kuna elukoha registreerimine on KOV-i omavalitsuslik ülesanne, on KOV huvi, et tema territooriumile registreeritud elukohad oleksid korrektsed. Kui inimesed saavad tasuta elukohajärgsest KOV-ist neid andmeid küsida, siis on suurem tõenäosus, et isikute elukoha andmed saavad korrektseks, sest RRS-i § 88 lõike 1 kohaselt on ruumi omanikul õigus taotleda KOV-ilt isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi andmete muutmist, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) isiku elukohaks on märgitud omanikule kuuluv ruum; 2) isikul ei ole õigust kasutada omaniku ruumi oma elukohana; 3) isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana. Mugavusteenuse raames on isikul võimalik samu andmeid saada ka ruumi asukohast sõltumatust MK KOV-ist, kuid siis peab isik nende andmete väljastamise eest tasuma riigilõivu. Sellise MK KOV-i poolt nimetatud andmete väljastamine kui MK KOV-i täidetava riikliku ülesande kulu hüvitatakse MK KOV-ile riigieelarvest, võttes aluseks eelarveaastale eelnenud aastal tehtud toimingute arvu ja vastava aasta riigieelarves sätestatud ühe toimingu keskmise arvutatud kulu (vt arvutuse näidet eelnõu § 1 punktide 10 ja 11 ning punktide 16 ja 17 selgituse juures). Eelnõu § 1 punktiga 22 muudetakse RRS-i § 80. Välisriigi elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse esitab välisriigis alaliselt või peamiselt elav või sinna alaliselt või 14 peamiselt elama asuv rahvastikuregistri subjekt elukohateate rahvastikuregistrisse kantud Eesti elukoha järgsele KOV-ile. Eelnimetatud elukohateate esitamisel saab kasutada kõiki RRS § 74 lõikes 2 nimetatud elukoha esitamise viise, sealhulgas e-teenust. Kui tegemist on inimesega, keda ei nimetata RRS-i § 95 lõikes 1 ja kellel ei ole Eestis elukohta, esitatakse elukohateade volitatud töötlejale. Eelnõu kohaselt menetleb KOV elukohateadet vaid juhul, kui inimene sellest KOV-ist lahkub. Kui inimesel on juba välisriigi aadress rahvastikuregistrisse kantud (ehk ei ole kehtivat Eesti elukohta), menetleb elukoha registreerimise teadet Eesti välisesindus konsulaarseaduses sätestatud korras. Kui aga tegemist on kolmandate riikide kodanikega, kes ei kuulu RRS-i § 95 lõikes 1 nimetatud isikute hulka, esitatakse teade volitatud töötlejale. 2019. aasta jooksul registreeriti elukohti Eestist välisriiki 3513 korral, millest KOV registreeris elukoha 2650 juhul ja Eesti välisesindus 863 juhul. Perioodil 01.01.2019 – 15.10.2019 registreeriti elukohti välisriigist välisriiki 217 juhul ja välisriigi sisest elukohavahetust registreeriti 1574 juhul. Eelnõu § 1 punktiga 23 muudetakse RRS-i § 81. Sätte muudatused tulenevad põhimõttest, mille kohaselt tulevikus muutub osa elukoha registreerimise kandeid automaatseks ehk kanneteks ametniku sekkumiseta. Üldjuhul kontrollib KOV elukohateate saamisest arvates kümne tööpäeva jooksul elukohateates esitatud andmete vastavust kehtestatud nõuetele ja kannab elukoha aadressi rahvastikuregistrisse või keeldub selle tegemisest RRS-i § 84 lõikes 1 sätestatud alustel. Eelnõuga luuakse võimalus automaatotsuste tegemiseks. Kui turvalises veebikeskkonnas esitatud elukohateates toodud andmete vastavust kehtestatud nõuetele on kontrollitud automaatselt andmekogude vahendusel ja õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, tehakse elukohakanne automaatselt, ametniku sekkumiseta. Automaatkanne loetakse KOV-i tehtud kandeks. Seega jääb eelnõu seadusena jõustumisel RRS-i § 81 lõige 1 tavapäraste, ametniku otsuse alusel tehtavate kannete sätteks, ning lõige 2 on elukoha registreerimise automaatkandeid defineeriv säte. Võimalust elukoha registreerimine automatiseerida arutati Siseministeeriumis 18. veebruari 2019. a toimunud kohtumisel KOV-ide esindajatega. Kõik kohalolijad pooldasid elukoha registreerimise menetluses automaatotsuse tegemist. Kohtumisel osalesid peale KOV-ide (Tallinna ja Tartu linn, Saku, Raasiku ja Viimsi vald) ametnike Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Rahandusministeeriumi esindajad. Tallinna linna esindajad soovisid olla analüüsi koostamisse kaasatud, et välja selgitada, missugustel juhtudel võiksid automaatotsused olla võimalikud. Siseministeerium saatis esialgse analüüsidokumendi Tallinna Linnavalitsuse ametnikele ja sai neilt ettepanekuid. Aruteludes võimaluse üle elukoha registreerimise menetlus automatiseerida, kerkis ka küsimus, miks ei võiks peale selle menetluse automatiseerida mõningaid teisigi, näiteks sünni registreerimine, kui on täidetud kindlad tingimused. Seetõttu lisatakse menetluste automatiseerimise võimalus ka PKTS-i menetluste jaoks PKTS-i. Praegustes menetlustes on ametnike ülesanne kontrollida avalduses esitatud asjaolud üle eri registritest, nagu a) rahvastikuregister; b) kinnistusraamat; c) aadressiandmete infosüsteem (edaspidi ADS). 15 Enamikul juhtudel on asjaolud võimalik järele kontrollida tarkvara abil ja kui kontrollimise tulemus on positiivne, teha kohe otsus. Kontrollivõimalused saab ehitada e-teenustesse, kus andmete esitamine ja seosed eri registritega on võimalik integreerida juba andmete esitamise käiku. Elukoha registreerimine on reguleeritud RRS-iga, mille kohaselt ei ole praegu võimalik teha automaatseid menetlusi. Otsuse teeb KOV-i ametnik. See tähendab, et turvalise veebikeskkonna kaudu esitatud elukohateate alusel teeb KOV-i ametnik rahvastikuregistrisse kande. Eelnõuga muudetakse RRS-i, et võimaldada teatud juhtudel elukohateade menetleda automaatselt, KOV-i ametniku osaluseta ja otsuseta. Rahvastikuregistri kande tegija on küll KOV, kuid konkreetse ametniku otsuseta. Kui menetleda elukohateadet kehtiva seaduse kohaselt, on elukohateate menetlusaeg võrreldes automaatotsuse tegemisega pikem, sest KOV-i ametnik kontrollib kõik elukoha andmete registrisse kandmise või kandmisest keeldumise eeldused ise üle ja teeb nende põhjal otsuse. Kui kontrollida automaatselt, andmebaaside vahendusel, elukohakande tegemise eeltingimusi nagu a) Eesti elukoha aadressi esitamisel taotlusõigust, b) hoone olemasolu ja aadressi ADS-ist, c) elukoha alguskuupäeva, d) rahvastikuregistri subjektiks saamise kuupäeva, e) omaniku päringut kinnistusraamatust, f) omaniku eelnevat elektroonilist nõusolekut jm, ja vigu ei leia ning elukoha kandmisest keeldumisealuseid ei esine, tehakse kanne automaatselt, edastamata e-teenuse kaudu esitatud elukohateadet menetlemiseks KOV-i ametnikule. Sealjuures peab elukohateate esitaja olema turvalises veebikeskkonnas kinnitanud, et elukohta vahetavad inimesed elavad elukohateates esitatavas ruumis, osutatud aadressil on olemas hoone, kõik esitatud andmed on õiged ja ta on teadlik, et valeandmete esitamine on karistatav. Eelkirjeldatud tegevusega hoitaks kokku KOV-i ametnike tööaega. Automaatne menetlus on ka elukoha andmeid esitavale inimesele kiire ja tema andmed saavad registris kiiremini õigeks. Samas on võimalus, et kui hiljem selgub, et automaatotsus oli mingil põhjusel vale (näiteks esitati valeandmeid), saab KOV-i ametnik selle otsuse kehtetuks tunnistada, sest valeandmete esitamise korral ei teki isikul õiguspärast ootust, et tehtud kanne jääb kehtima. Et Eesti elukoht turvalise veebikeskkonna kaudu registreerida, peavad olema täidetud eeldused, näiteks kõigi täisealiste allkirjakohustuslike inimeste kinnitus, laste hooldusõiguslike vanemate nõuolekud, omandi kontroll kinnistusraamatust jt. Kui eeltingimused turvalise veebikeskkonna vahendusel automaatotsuse tegemiseks ei ole täidetud, edastatakse elukohateade esitatava elukoha aadressi järgsele KOV-ile, kes menetleb elukohateadet tavapärasel viisil. Automaatotsuse puhul loetakse rahvastikuregistrisse kande tegijaks esitatava elukoha aadressi järgne KOV, sest elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmine on KOV-i omavalitsuslik ülesanne. Kui KOV avastab, et automaatotsusega menetluses on isik esitanud eksitavaid või tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsinud dokumente või esinevad RRS-i §-s 84 nimetatud keeldumise alused, võib esitatava elukoha aadressi järgne KOV selle automaatotsuse HMS-i alusel kehtetuks tunnistada. 16 Automaatkande tegemise täpse korra, tingimused ja loetelu nimetatud kannetest kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Automaatkande tegemise osas on tähtis viidata ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus, edaspidi GDPR). GDPR-iga ei ole automaatkannete tegemine vastuolus.– GDPR-i põhjenduspunkt 63 sätestab: „Selleks et olla töötlemisest teadlik ja kontrollida selle seaduslikkust, peaks andmesubjektil olema õigus tutvuda isikuandmetega, mis on tema kohta kogutud, ja seda õigust lihtsalt ja mõistlike ajavahemike järel kasutada. /…./.Igal andmesubjektil peaks seega olema õigus teada eelkõige isikuandmete töötlemise eesmärke, võimaluse korral isikuandmete töötlemise ajavahemikku, isikuandmete vastuvõtjaid, isikuandmete automaatse töötlemise loogikat ja sellise töötlemise võimalikke tagajärgi (vähemalt juhul kui töötlemine põhineb profiilianalüüsil) ning saada eelneva kohta teate. Võimaluse korral peaks vastutav töötleja saama anda kaugjuurdepääsu turvalisele süsteemile, kus andmesubjekt saab otse tutvuda oma isikuandmetega./../“ GDPR-i põhjenduspunktis 71 on toodud, missugusel juhul ei tohiks isiku suhtes tehtav ostus põhineda üksnes automaatotsusel, eelkõige juhud, kui isikule kaasnevad sellest õiguslikud tagajärjed. Automaatkannete puhul võivad õiguslikud tagajärjed kaasneda, sest elukohast sõltuvad KOV-i teenused ning näiteks see, kuhu laekuvad inimese maksud jne. Teisalt aga elukohateate on esitanud inimene ise, menetlus toimub inimese enda algatusel. Elukoha aadressi kandmine rahvastikuregistrisse toimub isiku esitatud andmete põhjal ning neid andmeid kontrollitakse kindlate andmekogude vahendusel, ainus erinevus tavapärasest otsusest on see, et kontrolle ja otsust ei tee ametnik, vaid andmeid kontrollitakse automaatselt andmekogude vahendusel ja tehakse automaatkanne registrisse. Juhul, kui esineb mingi tõrge, siis menetleb teadet edasi ametnik. Seega, on tagatud kõik isiku õigused ning andmete töötlemine toimub turvaliselt. GDPR-i artikli 35 lõike 3 kohaselt on andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemine nõutav kui toimub füüsiliste isiklike aspektide süstemaatiline ja ulatuslik hindamine, mis põhineb automaatsel isikuandmete töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, ja millel põhinevad otsused, millel on füüsilise isiku jaoks õiguslikud tagajärjed või mis samaväärselt mõjutavad oluliselt füüsilist isikut. Automaatkannetega tekib suhe KOV-i ja isiku vahele, tegemist on automaatse isikuandmete töötlemisega, mis mõjutab samaväärselt oluliselt füüsilist isikut ning kaasneb õiguslik tagajärg. Süstemaatilist ja ulatuslikku füüsiliste aspektide hindamist aga siin ei toimu, sest protsessi käivitab isik ise, kui elukohta muudab, mõne inimese puhul võib see toimuda kord elus, mõne inimese puhul tihedamini, aga süsteemsust selles olukorras ei ole võimalik tuvastada. Ulatuslikkust ka mitte. Seega, ei ole vaja koostada ka andmekaitsealast mõjuhinnangut. Eelnõu § 1 punktidega 24 ja 25 muudetakse RRS-i § 96 lõiget 3 ja § 97 lõiget 2. Muudatusega jäetakse nendest sätetest välja viide kontaktandmetele, sest kontaktandmed ei pruugi sisaldada postiaadressi. Kontaktandmed on näiteks isiku telefoninumber ja e-post, kuid mitte isiku elukoha aadress või lisa-aadress. Eelnõu § 1 punktidega 26 ja 27 täiendatakse RRS-i §-dega 991 ja 1011. Tegemist on sätetega, kus reguleeritakse elukoha aadressiga seonduvate nõuete kohaldamist lisa-aadressi rahvastikuregistrisse kandmisel ning lisa-aadressi lõpetamist ruumi omaniku nõudmisel. Kehtivas RRS-is on reguleeritud need teemad elukoha aadressi puhul, kuid katmata on lisa- aadressi juhtumid. Seega täiendatakse regulatsiooni lisa-aadressi kohta. 17 Kui lisa-aadressi rahvastikuregistrisse kandmise taotlus esitatakse RRS-i § 99 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud alusel, peab ruum, mille aadressi esitab isik lisa-aadressina, vastama RRS-i §-s 77 sätestatud ruumi nõuetele. Eelnõuga täpsustatakse ka lisa-aadressi rahvastikuregistrisse kandmisest keeldumise aluseid. Kehtiv seadus näeb lisa-aadressi kandmisest keeldumise alusena ette vaid juhu, kus lisa-aadress on juba kantud rahvastikuregistrisse inimese elu- või viibimiskoha aadressina või lisa- aadressina. Kuna aga eelnõuga sätestatakse sõnaselgelt, et ka lisa-aadressina rahvastikuregistrisse kantav ruum peab vastama samasugustele nõuetele nagu elukohana rahvastikuregistrisse kantav ruum, tuleb seadusesse lisada lisa-aadressi rahvastikuregistrisse kandmisest keeldumise aluseid. Rahvastikuregistrisse kantud ja kantava lisa-aadressile kohaldatakse ruumi omaniku teavitamisele RRS-i §-s 72 sätestatut. Omanikku teavitatakse talle kuuluva ruumi kandmisest rahvastikuregistrisse inimese lisa-aadressina. Lisa-aadressi muutmisele aadressiandmete muutumisel kohaldatakse RRS-i § 94 lõigetes 1 ja 2 sätestatut. Ruumi omanikul on õigus taotleda turvalise veebikeskkonna kaudu isiku rahvastikuregistrisse kantud lisa-aadressi kehtivuse lõpetamist, kui isik ei kasuta omanikule kuuluvat ruumi oma teise alalise või peamise elukohana. Kui turvalises veebikeskkonnas on lisa-aadressi lõpetamine ruumi omanikule ülemäära raske, võib ruumi omanik esitada avalduse lisa-aadressi kehtivuse lõpetamiseks kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil volitatud töötlejale otse või püsijuurdepääsuga andmetöötleja kaudu. Eelnõu § 1 punktiga 28 täiendatakse seadust §-ga 1122. Sättega nähakse ette, et ametnikel, kellele on eelnõu seadusena jõustumise ajal juba antud juurdepääs rahvastikuregistri andmetele, ei kontrollita oskusi ja teadmisi. Seega ei pea eespool nimetatud kontrolli kohustuslikus korras läbima ametnikud, kes iga päev juba teevad elukohakandeid või annavad isikukoode. Koolituse läbimine ja teadmiste kontroll on neile soovituslik. Eelnõu teise paragrahviga tehakse järgmised muudatused PKTS-is: Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse seaduse § 1 lõikega 4 ning nähakse ette võimalus teha erandlikes olukordades (eriolukord, erakorraline olukord, sõjaseisukord) erisusi. Eriolukorras, erakorralises seisukorras või sõjaseisukorras, kui see on vältimatult vajalik perekonnaseisutoimingute tegemise tagamiseks, võib perekonnaseisuasutus Siseministeeriumi kooskõlastusel erinevalt PKTS-is sätestatust: 1) asendada isikliku kohale ilmumise nõude muu sobiliku viisiga, mis tagab perekonnaseisutoimingu tegemiseks vajaliku isikusamasuse tõendamise ja isiku tahte väljaselgitamise; 2) lühendada, peatada või pikendada tähtaegu, kui see on vajalik isikute õiguste kaitseks; 3) hinnata perekonnaseisuasutusele esitatud perekonnaseisukande tegemise aluseks olevate vorminõutele mittevastavate dokumentide usaldusväärsust ja kasutada neid perekonnaseisutoimingute tegemisel, kui isikul ei ole võimalik esitada vorminõuetele vastavat dokumenti. Näiteks saab sellele sättele tugineda, kui eriolukorras, erakorralises olukorras, sõjaseisukorras on vaja pikendada või lühendada abielu sõlmimise tähtaega või eespool nimetatud olukordades ei ole võimalik isikul esitada vandetõlgi poolt tõlgitud dokumenti, kuigi seadus seda nõuab, siis perekonnaseisuasutus saab Siseministeeriumi kooskõlastusel hinnata esitatud dokumendi 18 usaldusväärsust ning kui ametnik leiab, et dokument on usaldusväärne, siis on võimalik see dokument inimeselt vastu võtta, kuigi see ei vasta kõigile nõutud vorminõuetele, ning vastav kanne ära teha. Samuti võimaldatakse teha erandeid isikliku kohale tulemise nõudest, kui eriolukorras, erakorralises seisukorras või sõjaseisukorras pole inimesel võimalik isiklikult perekonnaseisuasutusse kohale tulla. Sel juhul saab selle nõude asendada muu sobiva viisiga, vastavalt vajadusele, kuid silmas peab pidama, et oleks tagatud isikusamasuse tõendamine ning isiku tahte välja selgitamine. Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse PKTS-i § 3 lõiget 1. PKTS-i § 3 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „sellest tulenevaid. Muudatus on vajalikud, et perekonnaseisutoimingu ja perekonnasündmuse mõiste oleksid kooskõlas. Näiteks ei tulene kõik nimeõiguslikud muudatused mitte ainult abielu või sünni registreerimisest. Nime saab inimene muuta ka eraldi menetluse käigus. Et kõik nimeõiguslikud muudatused mahuksid perekonnaseisutoimingu mõiste alla, tuleb need lahti siduda konkreetsetest perekonnaseisutoimingutest, näiteks nagu abielu ja sünni registreerimine. Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse PKTS-i § 3 lõiget 6. Muudatusena lisatakse Siseministeeriumi pädevuste hulka teha peale surmakannete ka automaatotsustega seotud kandeid, näiteks turvalise veebikeskkonna vahendusel sünni registreerimise automaatotsus. Kehtivas seaduses on Siseministeeriumi pädevuse juures sätestatud vaid surmakannete automaatkannete tegemine PKTS-i § 361 kohaselt. Eelnõu § 2 punktiga 4 muudetakse PKTS-i § 6 lõiget 3. Kehtiva PKTS-i kohaselt peab perekonnaseisukande aluseks olev välisriigi dokument olema legaliseeritud või kinnitatud välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooni artikli 3 esimeses lõikes nimetatud tunnistusega (apostille’ga), välja arvatud juhul, kui välisleping näeb ette teisiti või kui dokument edastatakse diplomaatiliste või ametlike kanalite kaudu. Muudatusega sätestatakse võimalus teha erand välisriigis toimunud surma fakti kinnitavale dokumendile, mis ei pea alati vastama eeltoodud nõuetele. Muudatus on vajalik, sest vahel ei ole võimalik saada välisriigist surma kinnitavat ametlikku dokumenti, aga surma toimumise fakt on kindel st on teada, et isik on välisriigis surnud. Selleks, et Eestis oleks lihtsam inimese surmaandmeid rahvastikuregistrisse kanda, nähaksegi ette erandi tegemise võimalus. Samuti asendatakse sättes sõna „välisleping“ sõnaga „õigusakt.“ Muudatuse eesmärk on hõlmata sättes oleva välistusega ka teisi õigusakte, näiteks EL-i õigusakte või tulevikus mõnd muud kehtestatud õigusakti, kui seal on öeldud, et dokument ei pea olema legaliseeritud või apostilliga kinnitatud. Eelnõu § 2 punktiga 5 muudetakse PKTS-i § 6 lõiget 5. Kehtiva PKTS-i kohaselt peavad perekonnaseisuasutusele esitatavad dokumendid olema eesti keeles või võõrkeelsete dokumentide puhul tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Tõlge peab olema vandetõlgi tehtud, välja arvatud juhul, kui perekonnaseisukande aluseks olev välisriigi võõrkeelne dokument edastatakse perekonnaseisuasutusele ametlike kanalite kaudu. Sellegi sätte puhul lisatakse seadusesse võimalus teha välisriigis toimunud surma fakti kinnitava dokumendi nõuetele erand. Kui on teada kindlalt fakt, et inimene on välisriigis surnud, on oluline see info kiiresti rahvastikuregistrisse kanda. Selleks on eelnõuga lubatud teha erandeid formaalsetest tõlkenõuetest, mis kehtivad teistele perekonnaseisudokumentidele. Eelnõu § 2 punktiga 6 täiendatakse PKTS-i § 7 lõigetega 41 ja 42. Täienduste kohaselt luuakse ka PKTS-is võimalus teha teatud juhtudel automaatkandeid. Kui perekonnaseisutoimingu tegemise avaldus on esitatud turvalises veebikeskkonnas ja esitatud andmete vastavus õigusaktides kehtestatud tingimustele on kontrollitud andmekogude vahendusel ja õigusaktides 19 ei ole sätestatud teisiti, teeb rahvastikuregistri vastutav töötleja kande rahvastikuregistrisse ilma perekonnaseisuametniku sekkumiseta. Automaatkannete tegemise täpse korra ja alused ning loetelu nimetatud kannetest kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Näiteks on planeeritud automaatkannete võimaldamine teatud juhtudel sünni registreerimisel. Selle punkti kohta ei ole andmekaitsealast mõjuhinnangut koostatud samal põhjusel, mis eelnõu § 1 punkti 23 puhul (vt eelnõu § 1 punkti 23 selgitusi). Eelnõu § 2 punktidega 7 ja 8 muudetakse PKTS-i § 7 lõikeid 8 ja 10. Kehtiva PKTS-i kohaselt kui kannete tegemine rahvastikuregistrisse ei ole ajutiselt võimalik, tehakse kanded paberil. Paberil tehtud kanded võetakse rahvastikuregistrisse üle andmehõivekandega niipea, kui see on jälle võimalik. Siseministeeriumile edastatakse säilitamiseks paberil tehtud kanne ja andmehõivekannete väljatrükid. Eelnõu kohaselt ei pea kõikidest kannetest enam väljatrükke tegema ja Siseministeeriumile edastama, kohustus jääb kehtima vaid abielu- või abielulahutuse kannete osas. Surmakande puhul ei tehta väljatrükke juba ka kehtiva seaduse kohaselt. Kui ka sünni registreerimine saab toimuma automaatkandena, ei ole mõistlik ka neist kannetest väljatrükke nõuda. Abielukande ja abielulahutuse kande väljatrükk edastatakse Siseministeeriumile säilitamiseks. Siseministeeriumile juba edastatud ja edastatavaid väljatrükke ning paberil tehtud kandeid, mis ei ole arhiiviväärtust saanud, säilitatakse Siseministeeriumi arhiivis vastavalt kehtestatud säilitamise tähtajale. Muudatus on võimalik, sest kadunud on vajadus paberil varukoopia säilitamiseks. Tagatud on elektrooniliste varukoopiate olemasolu. Abielu ja abielulahutuse kannete puhul säilitatakse need arhiivis seetõttu, et kannetel on isikute allkirjad ja vajadusel saab nende õigsust kontrollida, kui keegi vaidlustab enda abielu sõlmimise või lahutamise. Eelnõu § 2 punktiga 9 muudetakse PKTS-i § 19 lõiget 4. Kehtiva seaduse kohaselt väljastab valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik abielu sõlmimise kinnistamise õiguse saanud vaimulikule suure riigivapi kujutisega nimelise pitsati. Riigikantselei seisukoht oli varem, et vaimulikule tuleb väljastada suure riigivapi kujutisega pitsat, kuid Riigikantselei seisukoht on muutnud võrreldes 2009. aastaga, millal see nõue PKTS-i lisati. Riigikantselei hinnangul tuleb praegu vaimulikele anda väikese riigivapi kujutisega pitsat, sest suure riigivapi kujutisega pitsati saavad vaid põhiseaduslikud institutsioonid ning väikese riigivapi kujutisega pitsati saavad need, kes ei ole põhiseaduslikud institutsioonid, kuid kes teostavad riigivõimu kitsamas ulatuses. Väikest riigivappi kasutatakse pitseri elemendina ka näiteks KOV-i riigivapiga pitseril ning vandetõlkidel ja vandeadvokaatidel. Muudatus on kooskõlastatud Riigikantseleiga. Kuna praktika kohaselt väljastatakse juba praegu vaimulikule väikese riigivapi kujutisega nimelist pitsatit, siis eelnõuga viiakse õiguskord kooskõlla praktikaga ning seetõttu muudatusega ei kaasne täiendavaid kulusid pitsatite väljastamisel. Eelnõu § 2 punktiga 10 täiendatakse PKTS-i § 26 lõikega 11. Muudatuse kohaselt saab pärast lapse sünni registreerimist esitada isaduse omaksvõtu avalduse ja omaksvõtuga seotud nõusolekud lisaks perekonnaseisuasutusse isiklikule kohaletulekule ka notariaalselt tõestatud vormis. Kehtiva seaduse kohaselt saab seda teha vaid isiklikult perekonnaseisuasutuses kohapeal. Isikliku kohaletuleku nõue sätestati, sest pärast lapse sünni registreerimist toimuva isaduse omaksvõtu menetlusega võidakse muuta olulisi andmeid – lapse perekonnanime, aga 20 ka vanemate hooldusõigusi. Samas on praktikas kerinud isikliku kohaletulemise nõudega probleeme, näiteks võib see halvendada kinnipidamisasutuses viibivate inimeste võimalusi isaduse omaksvõtu avalduste esitamiseks. Eelnõuga antaksegi võimalus esitada pärast lapse sünni registreerimist isaduse omaksvõtu avaldus või isaduse omaksvõtu nõusolek ka notariaalselt tõestatud vormis. Toiminguga seotud selgitamiskohustus tuleneb notarile tema eriseadusest. Eelnõuga ei võimaldata pärast lapse sündi isaduse omaksvõtu avalduse või sellega seotud nõusolekute esitamist konsulaarametnikule. Kehtiva seaduse kohaselt võib välisriigis elava vanema avaldusel allkirja õigsuse kinnitada konsulaarametnik. Kuna sellisel juhul järgneb ka lapse sünni registreerimine, saab isadust omaksvõttev ja sellega nõustuv vanem vajalikud selgitused sünni registreerimise menetluse raames. Pärast lapse sündi toimuv isaduse omaksvõtt on aga iseseisev menetlus ning konsulaarametnik ei pruugi olla piisavalt teadlik vajalike selgituste andmiseks. Eelnõu § 2 punktiga 11 täiendatakse PKTS-i § 26 lõikes 3 olevat viidet, et tagada perekonnaseisuametniku selgitamiskohustus ka lõikes 11 sätestatud juhul. Eelnõu § 2 punktidega 12 ja 13 muudetakse PKTS-i § 27. Kuna eelnõuga täiendatakse PKTS-i § 26 lõikega 11, milles on loetelu võimalustest, kus on võimalik pärast lapse sünni registreerimist isaduse omaksvõtu avaldust ja omaksvõtu nõusolekut esitada, siis ei ole vajadust seda PKTS-i §-s 27 enam üle korrata ning need sõnad jäetakse sättest välja. Samuti muudetakse eelnõuga PKTS-i § 27 pealkirja, sest säte keskendub vaid pärast lapse sünni registreerimist isaduse omaksvõtuga seotud küsimustele. Seetõttu täiendatakse paragrahvi pealkirja ning lisatakse sinna viide isaduse omaksvõtule pärast lapse sünni registreerimist. Eelnõu § 2 punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks PKTS-i § 361 lõige 4. Kuna enamasti perekonnaseisukannete väljatrükke enam ei tehta, välja arvatud abiellumisel ja abielu lahutamisel, ei ole vajadust sätestada, et surma kandest väljatrükke ei tehta. Vastasel juhul võib jääda mulje, et peale abiellumise ja abielu lahutamise neid väljatrükke siiski veel tehakse ning surmakannete väljatrükkide kohta sätestatakse erand. Seega, see säte võib olla eksitav ja tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu § 2 punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks PKTS-i § 37 lõike 2 punkt 2. Praktikas ei küsita abiellumisavalduse vormil enam eelmise abielu lõppemise alust. Seega tunnistatakse säte kehtetuks. Eelnõu § 2 punktiga 16 täiendatakse PKTS-i § 39 lõigetega 61 ja 62. Kui Euroopa Liidu muu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmeriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku elukoha andmed on RRS-i § 91 lõike 2 või § 110 alusel säilitatud riigi täpsusega, ei loeta seda PKTS-i § 39 tähenduses Eestis elamiseks, välja arvatud PKTS-i § 39 lõikes 62 sätestatud juhul. Loetakse, et isik on PKTS-i § 39 lõike 6 tähenduses elanud Eestis vähemalt kuus kuud vahetul enne abiellumisavalduse esitamist ka juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud Eesti elukohaandmete kehtivus on abiellumisavalduse esitamisele vahetult eelneva kuuekuulise tähtaja jooksul vähem kui kuueks kuuks katkenud RRS-i §-de 91, 93 või 94 alusel või säilitatud riigi täpsusega RRS-i § 91 lõike 2 alusel. Uue RRS-i jõustumine mõjutas ka abieluvõimetõendi nõudeid, kuna paljude inimeste elukoha andmed kaotasid kehtivuse. Euroopa Liidu kodanikel võis jääda rahvastikuregistris vaid riigi täpsusega märgitud elukoht. Sellist elukohta ei peaks lugema Eestis elamiseks, kuna tegelikkuses võivad nad olla Eestist lahkunud. Kuna rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi kehtivuse lõppemine ja elukoha aadressi riigi täpsusega rahvastikuregistrisse kandmine katkestab elukohaandmete kehtivuse, tekib 21 isikul kohustus esitada abieluvõimetõend või pöörduda abiellumiseks loa saamiseks kohtusse. Eesti kodanikud ja Eesti määratlemata kodakondsusega isikud saavad anda kinnituse, et abielu sõlmimist takistavad asjaolud puuduvad, ülejäänud peavad esitama takistavate asjaolude puudumise kohta tõendi. Üldjuhul, kui isik on Eestis ja tema elukoha andmed kaotavad kehtivuse, tuleb see peatselt välja ja isik teeb oma elukoha andmed korda. Seega nähakse ette võimalus, kui isiku elukoha andmed on abiellumisavalduse esitamisele vahetult eelneva kuuekuulise tähtaja jooksul registris lühiajaliselt katkenud, see tähendab katkenud vähem kui kuueks kuuks, või säilinud riigi täpsusega, siis loetakse, et isik on elanud Eestis ning ta ei pea esitama abieluvõimetõendit. Eelnõu § 2 punktiga 17 täiendatakse PKTS-i § 40 lõikega 11 ning nähakse eelmise eelnõu punktiga sarnane säte ette ka Eesti kodanikele või elanikele, kes soovivad abielluda väljaspool Eestit ning vajavad selleks abieluvõimetõendit. Ka sellises olukorras ei loeta Eestis elamiseks seda, kui Euroopa Liidu kodanike elukoht on rahvastikuregistris märgitud vaid riigi täpsusega. Sellises olukorras ei saa Eesti tõendada abiellumist takistavate asjaolude puudumist, sest inimene võib tõenäoliselt olla Eestist lahkunud. Eelnõu § 2 punktiga 18 täiendatakse PKTS-i § 50 lõikega 11. Säte annab surmakannet tegevale ametnikule õiguse hinnata talle surma kohta esitatud dokumendi usaldusväärsust, kui välisriigis aset leidnud surma tõendamiseks ei ole võimalik esitada perekonnaseisudokumenti. Osa riikides võib ametliku dokumendi saamine olla raske või võtta väga kaua aega, aga surma info kiire kandmine rahvastikuregistrisse on oluline. Seega tehakse välisriigis aset leidnud surma kohta erand, võimaldades surma fakti tõendada vähem formaalsel moel, kui seda pole võimalik teha välisriigi perekonnaseisudokumendiga. Eelnõu § 2 punktiga 19 jäetakse PKTS-i § 52 lõikest 1 välja sõnad „perekonnaseisutoimingute tegemisel“. Järelevalve PKTS-i alusel saabki olla seotud perekonnaseisutoimingute tegemisega, seega ei ole seda eraldi vaja välja tuua. Perekonnaseisutoimingute mõiste laiendamise tulemusena hõlmab see eelnõu kohaselt ka nimemuutmisega seotud toimingud. Eelnõu § 2 punktiga 20 muudetakse PKTS-i § 554. Olemasoleva PKTS-i § 554 sõnastatakse ümber, et hõlmata sättega võimalikult lai hulk topeltakte ja lihtsustada võimalikul suurel määral töid, mida tehakse rahvastikuregistri andmete kvaliteedi tagamiseks. Enne 1. jaanuari 1995 pidid abikaasad kohtus abielu lahutamisel pöörduma veel perekonnaseisuasutusse lahutuse akti koostamiseks ja lahutus jõustus alles pärast akti koostamist. Esines olukordi, kus abikaasad olid pöördunud selleks erinevatesse Eesti perekonnaseisuasutustesse (või nõukogude ajal nt Venemaal või teises liiduvabariigis) ning abielulahutuse kohta koostati kaks akti. Tegemist on olukordadega, kus rahvastikuregistrisse on ühe ja sama abielulahutuse kohta tehtud kaks kannet. Kuna sama abielu ei saa õiguslikult kaks korda lahutada, nähaksegi sättega ette, et abikaasade suhe lõpeb rahvastikuregistris varem koostatud akti koostamise kuupäevaga. Juhtudel, kui abielulahutuse aktide aluseks on sama kohtuotsus, võivad lahutuse kohta rahvastikuregistris olla järgmised andmed: a) kahe Eesti või kahe välisriigi abielulahutuse akti andmed või b) Eesti ja välisriigi lahutuse akti andmed. Sätte sõnastust muudetakse, kasutades väljendit „andmed kahe abielulahutuse akti kohta“, sest nt Venemaalt (või teisest liiduvabariigist) võis olla Eestisse jõudnud vaid abielu lahutamise teade (mitte lahutuse akt ise) ja teate alusel on abieluakti kantud lahutuse märkus, st andmed lahutuse akti koostamise kohta. Eelnõuga muudetava lõike 2 puhul on tegemist olukordadega, kus üks abikaasa ei teadnud teise abikaasa surmast ja vormistas abielulahutuse. Lahutuse vormistamise ajal oli abielu juba ühe 22 abikaasa surmaga lõppenud. Kuna lõppenud abielu ei saa enam lahutada, eelnõu kohaselt lõpetatakse abielulahutuse kande kehtivus rahvastikuregistris. Muudetava lõike 3 puhul on tegemist olukordadega, kus rahvastikuregistrisse on tehtud kanne sama sünni, surma, abielulahutuse või abielu kohta eri dokumentide alusel, sõltumata perekonnasündmuse registreerimise riigist. Sündmuse kohta võivad rahvastikuregistris olla järgmised andmed: a) esmase ja korduva (nt taastatud) akti andmed; b) kahe abielulahutuse andmed, millel on erinevad alusdokumendid; Kehtivas sõnastuses on ka selles sättes toodud ajapiirang – topeltaktid on koostatud enne 1995. aasta 1. jaanuari. See ajapiirang jäetakse sättest välja, sest sätte sõnastust muudetakse oluliselt laiemaks ning ajapiirang ei ole enam asjakohane. Oluline erinevus on näiteks erinevused nimes, sünniajas, põlvnemises, surmaajas, abielu kuupäevas ning nende korral säte ei rakendu. Muudetava lõike 4 puhul on ametnikul õigus märke tegemise käigus hinnata kehtima jääva kande andmete muutmise vajadust ja põhjendatud juhtudel asjakohane muudatus teha. Näiteks olukorras, kus üks abielupooltest on abielu lahutamisel muutnud perekonnanime, kuid andmed nimemuudatuse kohta on ainult hiljem koostatud perekonnaseisudokumendis. Kuigi hiljem koostatud dokumendi alusel tehtud kande kehtivus lõppeb, säilib lahutusega muudetud nimi ja nimemuudatuse kohta tehakse märge kehtima jäävasse kandesse. Eelnõu § 2 punktiga 21 muudetakse PKTS-i § 56. Eelnõu kohaselt antakse perekonnaseisudokumendid, mida loetakse arhivaalideks, üle rahvusarhiivi, kui neid ei vajata enam oma ülesannete täitmiseks, kuid hiljemalt 110 aastat pärast nende koostamist. Kehtiva seaduse kohaselt antakse säilitatavad perekonnaseisudokumendid üle avalikku arhiivi. Avalik arhiiv on laiem mõiste kui rahvusarhiiv, seega täpsustatakse sättes, missugusesse arhiivi arhivaalid üle antakse. Eelnõu §-ga 3 muudetakse KonS-i. KonS-i § 37 täiendatakse lõikega 11, millega sätestatakse ka selles seaduses automaatkannete tegemise võimalus. Kui inimene on esitanud teate elukoha andmetega konsulaarametnikule ning nõuetele vastavus on kontrollitud andmekogude vahendusel, tehakse ka sel juhul elukoha andmete registreerimine automaatkandena, ilma et ametnik peaks protsessi sekkuma. Eelnõu neljandas paragrahvis tehakse muudatused RLS-is. Selle punkti kohta ei ole andmekaitsealast mõjuhinnangut koostatud samal põhjusel, mis eelnõu § 1 punkti 23 puhul (vt eelnõu § 1 punkti 23 selgitusi). Eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse rahvastikuregistrist õigustatud huvi alusel andmete väljastamise korral lõivustatavat toimingut ning selle eest ettenähtud riigilõivu suurust. Kehtiva RLS-i kohaselt tasutakse andmete väljastamise eest riigilõivu 5 eurot. Eelnõuga nähakse ette 15 euro suurune riigilõiv andmete väljastamise taotluse läbivaatamise eest õigustatud huvi korral. Seega, riigilõivu tasutakse eelnõu kohaselt nii sel juhul, kui andmed väljastatakse, kui ka sel juhul, kui andmete väljastamisest keeldutakse. Seda põhjusel, et ametnik peab nii andmete väljastamise kui ka andmete väljastamisest keeldumise puhul tegema tööd, mis toob endaga kaasa kulud. Riigilõivu suurendamine 5 eurolt 15 eurole on vajalik, sest nüüdseks on andmete väljastamisega seotud kulud märgatavalt suurenenud. Eelnõu § 4 punktiga 2 lisatakse RLS-i § 3413, millega nähakse ette riigilõiv, kui MK KOV väljastab isikule tema või tema alaealise lapse või surnud abikaasa rahvastikuregistrisse kantud andmed. Riigilõiv on 10 eurot. 23 Eelnõu § 4 punktiga 3 täiendatakse RLS-i §-ga 3414, millega kehtestatakse riigilõiv kui MK KOV, kes ei ole ruumi asukohajärgne KOV, väljastab ruumi omaniku taotluse alusel talle rahvastikuregistri andmed RRS-i §-s 72 nimetatud isikute kohta. Riigilõiv on 10 eurot. 4. EELNÕU TERMINOLOOGIA Eelnõus ei ole kasutatud uusi termineid. 5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõu ei ole välja töötatud Euroopa Liidu õiguse rakendamiseks. 6. SEADUSE MÕJU 6.1. Rahvastikuregistri § 45 lõikes 1 ja § 72 lõikes 3 nimetatud andmete väljastamine vaid MK KOV-is (v.a rahvastikuregistrist elukoha andmete väljastamine elukohajärgsest KOV-ist ning ruumi omanikule tema ruumi registreeritud isikute andmete väljastamine ruumi asukohajärgsest KOV-ist) 6.1.1. Mõju valdkond: mõju riigiasustuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele 6.1.1.1. Mõju sihtrühm: maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksused (kokku 16) Mõju kirjeldus ja olulisus: muudatusega nähakse ette, et RRS § 45 lõikes 1 nimetatud andmeid rahvastikuregistrist hakkavad väljastama vaid MK KOV-id, v.a rahvastikuregistrist elukoha andmete väljastamine, mida väljastavad elukohajärgsed KOV-id. Samuti ruumi omanikule tema ruumi registreeritud isikute andmed, mida väljastavad ruumi asukohajärgses KOV-id. Muudatusega nähakse ette, et MK KOV-is rahvastikuregistri andmete väljastamine loetakse riiklikuks ülesandeks, mis on seadusega pandud KOV-ile. Seega, riigieelarvest kaetakse MK KOV-i kulud seoses rahvastikuregistrist andmete väljastamisega. Mõju ulatus on pigem keskmine või väike, sest kaasnevad muudatused sihtrühma käitumises, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, sest MK KOV-id väljastavad rahvastikuregistri väljavõtteid ka praegu. Muudatusega tuleb MK KOV-idel peale rahvastikuregistri andmete väljastamise tegeleda ka riigilõivu vastuvõtmise ja selle tasumise kontrollimisega, kuid see ülesanne ei ole MK KOV-ile võõras, sest teatud teiste teenuste eest on juba kehtestatud riigilõiv, mille vastuvõtmist ja tasumist kontrollivad MK KOV-i ametnikud. Mõju avaldumise sagedus võib olla suur, sest KOV-id väljastasid 2019. aastal 6730 rahvastikuregistri väljavõtet ja 10 643 elukohaandmete väljavõtet. Rahvastikuregistri väljavõtetest 70% ja elukohaandmete väljavõtetest 91% väljastati elukohajärgsetes KOV-ides. MK KOV-id väljastasid 68% rahvastikuregistri väljavõtetest ja 76% elukohaandmete väljavõtetest. Aastas väljastas 33 KOV-i alla 50 väljavõtte ja 16 KOV-i 51–100 väljavõtet. Vaadates eespool esitatud arve, on näha, et ka praegu väljastatakse enamik väljavõtteid MK KOV-ides. Seega, eeldatavasti ei too muudatus endaga selles osas kaasa suurt muutust ning endiselt väljastatakse suur osa rahvastikuregistri väljavõtetest MK KOV-ides. Mõju on MK KOV-idele sage, sest rahvastikuregistri andmed väljastatakse tavaliselt igal tööpäeval. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, sest võrreldes kogu Eesti elanikkonnaga on MK KOV-ides töötavaid ametnikke, kes rahvastikuregistrist andmed väljastavad, vähem kui 5% Eesti elanikest. MK KOV-ile on muudatuse mõju pigem positiivne, sest rahvastikuregistri andmete väljastamisega seotud kulud saavad edaspidi kaetud riigieelarvest. Praegu loetakse kõikide 24 rahvastikuregistri väljavõtete väljastamist KOV-i omavalitsuslikuks ülesandeks ja KOV peab ise oma kulud katma seoses rahvastikuregistri väljavõtete väljastamisega. 6.1.1.2. Mõju sihtrühm: kõik KOV-id (kokku 79) Mõju kirjeldus ja olulisus: muudatusega nähakse ette, et teatud rahvastikuregistri andmeid hakkavad väljastama vaid MK KOV-id. KOV-id väljastavad edaspidi vaid elukohaandmeid isiku elukohajärgses KOV-is ja ruumi omanikule tema ruumi registreeritud isikute andmeid vaid ruumi asukohajärgses KOV-is. Samuti väljastab andmeid volitatud töötleja turvalise veebikeskkonna kaudu. KOV-ide koormus andmete väljastamise osas väheneb ning sellega seoses vähenevad ka KOV- ide kulud antud teenusega seoses. Kuna ka edaspidi loetakse rahvastikuregistrist elukoha andmete väljastamist KOV-i enda elanikule ning ruumi omanikule tema ruumi registreeritud isikute andmete väljastamist ruumi asukohajärgses KOV-is KOV-i omavalitsuslikuks ülesandeks, siis nende teenuste kulu KOV-ile riigieelarvest ei kaeta, nagu MK KOV-idele rahvastikuregistri andmete väljastamise eest, mis loetakse riiklikuks ülesandeks, mis on KOV- ile pandud. Mõju ulatus ja sagedus KOV-idele võib olla erinev. Osa KOV-e mõjutab antud muudatus rohkem ning teisi vähem, see oleneb sellest kui palju KOV-id aasta jooksul rahvastikuregistri väljavõtteid varem väljastasid. 33 KOV-i väljastasid 2019. aastal alla 50 väljavõtte aastas, seega neid mõjutab muudatus vähem. Neid KOV-e, kes väljastasid aastas palju rahvastikuregistri väljavõtteid, mõjutab antud muudatus rohkem, kuid üldiselt kõikide KOV- ide töökoormus selle teenusega seoses väheneb, sest KOV-ist saab edaspidi vaid andmeid elukoha kohta enda elukohajärgsest KOV-ist ning ruumi omanik tema ruumi registreeritud isikute andmeid ruumi asukohajärgsest KOV-ist. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, sest võrreldes kogu Eesti elanikkonnaga on MK KOV- ides töötavate ametnike arv, kes rahvastikuregistrist andmeid väljastavad, väiksem kui 5% kogu Eesti elanikest. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on pigem väike, sest kaasnevad küll muudatused sihtrühmale, kuid need on pigem positiivsed, sest KOV-i ametnike töökoormus väheneb ning nad peavad väljastama vähem rahvastikuregistri andmeid, sest osa andmete väljastamise õigusest liigub vaid MK KOV-i ametnikele. 6.1.2. Mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud 6.1.2.1. Mõju sihtrühm: igaüks, kes taotleb rahvastikuregistri andmete väljastamist Muudatusega kitsendatakse isikute võimalust saada kõiki rahvastikuregistri andmeid kõikidest KOV-idest. Kuid vaadates rahvastikuregistri andmete väljastamise eespool välja toodud numbreid, on näha, et suurem osa väljavõtetest on väljastatud MK KOV-ides. Ka edaspidi on võimalik inimestel just MK KOV-ides saada rahvastikuregistri andmete väljavõtet, kuhu on kantud suurem hulk andmeid. Seega, isikute käitumises ei teki suurt muutust, sest väljavõtete väljastamise arvud näitavad, et inimesed on juba harjunud MK KOV-is käima rahvastikuregistri andmeid taotlemas. Kindlasti on neidki, kes ka edaspidi sooviksid oma elukohajärgsest KOV-ist saada kõikide rahvastikuregistri andmete väljastamist. Nende inimeste jaoks võib muudatusel olla vähene negatiivne mõju, sest nad peavad minema MK KOV-i rahvastikuregistri andmete saamiseks, kuid see ei tähenda, et neil ei oleks võimalik andmeid saada – lihtsalt muutub asukoht. Kuna RRS § 45 lõikes 1 nimetatud rahvastikuregistri andmete taotlemine ei ole inimestele enamasti igapäevane tegevus ega ole tekkinud ka kindlat käitumisharjumust ning iga kord tuleb 25 dokumendi võtmise nõudeid uuesti uurida. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest asjaajamist, mis eeldab rahvastikuregistri andmete taotlemist, ei tule inimestel ette väga sageli. Kokkupuude mõjuga saab tõenäoliselt olema juhuslik ja harv. Mõjutatud sihtrühm on potentsiaalselt igaüks, kes võiks nimetatud andmeid taotleda, seega võib sihtrühma hinnata suureks. Samas on tõenäosus, et inimesed rahvastikuregistrist andmeid väga sageli vajavad, siiski väike. Muudes valdkondades eelnõuga kavandatavad muudatus mõju ei avalda ja seega muud mõju ei hinnata. 6.2. Rahvastikuregistrist RRS § 45 lõikes 1 ja § 72 lõikes 3 nimetatud andmete väljastamine MK KOV-is vaid riigilõivu eest (v.a rahvastikuregistrist elukoha andmete väljastamine elukohajärgsest KOV-ist ja ruumi omanikule tema ruumi registreeritud isikute andmete väljastamine ruumi asukohajärgsest KOV-ist) 6.2.1. Mõju valdkond: mõju riigiasustuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele 6.2.1.1. Mõju sihtrühm: maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksused (kokku 16) Muudatusega nähakse ette, et rahvastikuregistri andmete väljastamise eest, v.a rahvastikuregistrist elukoha andmete väljastamine elukohajärgsest KOV-ist ning ruumi omanikule tema ruumi registreeritud isikute andmete väljastamine ruumi asukohajärgsest KOV- ist, kehtestatakse riigilõiv. See tähendab MK KOV-idele kohustust koguda riigilõivu ja esitada riigilõivu aruandeid. Kuna MK KOV-ides kogutakse teiste teenuste eest riigilõivu ka praegu, siis eeldatavalt ei teki kohanemisraskusi, sest riigilõivu kogumise, kontrollimise ja aruandluse protsess on sama, mis juba olemasolevate teenuste puhul. Ametnikud ei pea midagi juurde õppima. Kuigi riigilõivuga seotud menetluste kohta ei pea ametnikud midagi eraldi juurde õppima ning kohanemisraskusi ei tohiks tekkida, siis riigilõivuga seotud toimingute tegemine pikendab rahvastikuregistri andmete väljastamisega seotud toimingu aega. Riigilõivu võtmise, selle tasumise kontrollimise ja aruannete esitamiseks kuluv aeg arvatakse rahvastikuregistri andmete väljastamise aja sisse ning selle tegemise kulud hüvitatakse MK KOV-idele. Mõju sagedus on suur, sest MK KOV-ides väljastatakse rahvastikuregistri andmeid tihti, võib öelda, et mõju avaldub igal tööpäeval. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, sest võrreldes kogu Eesti elanikkonnaga on MK KOV-ides töötavate ametnike arv, kes rahvastikuregistri andmeid väljastavad, väiksem kui 5% kogu Eesti elanikest. MK KOV-ile on muudatuse mõju pigem positiivne, sest rahvastikuregistri andmete väljastamisega seotud kulud kaetakse neile edaspidi riigieelarvest. Praegu loetakse, et rahvastikuregistrist andmete väljastamine on KOV-i omavalitsuslik ülesanne ja seetõttu peab KOV selle teenusega seotud kulud ise katma. 6.2.1.2. Mõju sihtrühm: kõik KOV-id (kokku 79) Kuna riigilõivu ei kehtestata kahel järgmisel juhul: a) rahvastikuregistrist elukoha andmete väljastamise korral elukohajärgsest KOV-ist ja b) ruumi omanikule tema ruumi registreeritud isikute andmete väljastamine ruumi asukohajärgsest KOV-ist, ei teki KOV-idel rahvastikuregistri andmete väljastamisega kohustust koguda riigilõivu, kontrollida selle tasumist ja esitada aruandeid. Ka edaspidi väljastavad KOV-id rahvastikuregistri andmeid tasuta. 26 Pärast muudatuse jõustumist peavad aga KOV-id kontrollima, missuguseid andmeid isikud soovivad ja kui soovitakse rohkem andmeid, peavad KOV-id suunama isiku MK KOV-i. Seega lisandub KOV-idele selgituskohustus. Selle puhul tuleb ametnikul vaid ühel korral endale selgeks teha, missuguseid andmeid ta tohib väljastada ja missuguste puhul peab ta inimese suunama MK KOV-i. Selgitamiskohustuse vajaduse ulatus võib KOV-ide kaupa erineda, olenedes sellest, kui palju nad juba varem rahvastikuregistri väljavõtteid väljastasid, seega kas inimesed käisid tihti sellelt KOV-ilt andmeid taotlemas. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, sest võrreldes kogu Eesti elanikkonnaga on KOV-ides töötavate ametnike arv, kes rahvastikuregistri andmeid väljastavad, väiksem kui 5% kogu Eesti elanikest. Seega, riigilõivu võtmisega seotud kohustust KOV-il muudatusega ei kaasne ja muudatusel ei ole KOV-idele negatiivset mõju. 6.2.2. Mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud 6.2.2.1. Mõju sihtrühm: igaüks, kes taotleb RRS § 45 lõikes 1 ja § 72 lõikes 3 nimetatud rahvastikuregistri andmete väljastamist Mõju avaldumise sihtrühm on potentsiaalselt suur, st igaüks võib taotleda rahvastikuregistri andmeid. Mõju avaldumise sagedus ei ole suur, sest üldjuhul ei soovi inimesed iga päev rahvastikuregistri andmete väljastamist. Pigem on mõju avaldumise sagedus ebaregulaarne, juhuslik ja harv. Kuna rahvastikuregistri andmeid, v.a rahvastikuregistrist elukoha andmete väljastamist elukohajärgsest KOV-ist ja ruumi omanikule tema ruumi registreeritud isikute andmeid ruumi asukohajärgsest KOV-ist, saab riigilõivu eest, on muudatuse mõju ulatus inimestele keskmine, sest võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid eeldatavalt ei kaasne nendega kohanemisraskusi, sest on ka teisi dokumente, mille väljastamise eest peavad isikud tasuma riigilõivu ja riigilõivu tasumise käik on sama. Isikud ei pea midagi uut juurde õppima, vaid arvestama lisaväljaminekuga. Ebasoovitava mõju risk on keskmine. Riigilõivu kehtestamine on isikutele pigem negatiivne, sest tasuta teenus muutub inimesele tasuliseks. Riigilõivu summa aga ei ole väga suur, hõlmates vaid dokumendi väljastamisega seotud kulud. Võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, sest kui teenus on tasuline, taotleta enam RRS § 45 lõikes 1 ja § 72 lõikes 3 nimetatud andmeid rahvastikuregistrist enam nii palju. Muudes valdkondades eelnõuga kavandatavad muudatus mõju ei avalda ja seega muud mõju ei hinnata. 6.3. Oma andmetega tasuta tutvumine vaid turvalises veebikeskkonnas, st e-rahvastikuregistris. 6.3.1. Mõju valdkond: mõju riigiasustuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele 6.3.1.1. Mõju sihtrühm: maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksused (kokku 16) Muudatus mõjutab MK KOV-e, sest need inimesed, kes ei suuda, ei oska, ei saa või ei taha turvalises veebikeskkonnas oma andmetega tasuta tutvuda, saavad seda teha MK KOV-ist riigilõivu eest. Seega, MK KOV-ide töökoormus nende juhtumite poolest ei vähene. 27 Kuna MK KOV-idele hüvitatakse riiklike ülesannete täitmise kulud, kaetakse MK KOV-i kulud RRS § 45 lõikes 1 ja § 72 lõikes 3 nimetatud rahvastikuregistri andmete väljastamise eest ja MK KOV ei pea seda katma oma rahast. Seega ei ole muudatusel negatiivset mõju. Mõju ulatus ja sagedus võib olla potentsiaalselt väike, sest üldjuhul ei soovi inimesed oma andmetega tutvumise eest riigilõivu maksta ning nad kontrollivad tasuta oma andmeid turvalisest veebikeskkonnast. Inimesed, kes ei ole e-suutlikud või mõnel muul põhjusel ei saa või ei taha elektrooniliselt oma andmetega tutvuda, võivad pöörduda oma andmetega tutvumiseks MK KOV-i poole. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, sest võrreldes kogu Eesti elanikkonnaga on MK KOV-ides töötavate ametnike arv, kes rahvastikuregistri andmeid väljastavad, väiksem kui 5% kogu Eesti elanikest. 6.3.1.2. Mõju sihtrühm: kõik KOV-id (kokku 79) Muudatus mõjutab KOV-e, sest need inimesed, kes ei soovi oma andmetega turvalises veebikeskkonnas tutvuda, saavad tutvuda oma elukohaandmetega elukohajärgses KOV-is ning ruumi omanik saab ruumi asukohajärgses KOV-is tutvuda ruumi registreeritud isikute andmetega. Teiste rahvastikuregistri andmete väljastamise õigust pärast muudatuse jõustumist KOV-idel enam ei ole. Seega, kui näiteks isikud soovivad tutvuda ka hooldusõiguse andmetega, saab seda teha turvalises veebikeskkonnas või MK KOV-is. KOV-ide töökoormus väheneb nende rahvastikuregistri andmete väljastamise arvelt, mida saab edaspidi vaid MK KOV-ist või ka turvalisest veebikeskkonnast. Mõju ulatus ja sagedus oleneb KOV-ist ning sellest kui palju nad varem rahvastikuregistri väljavõtteid andmetega tutvumiseks väljastasid. Nendel KOV-idel, kes väljastasid aastas palju rahvastikuregistri väljavõtteid, on mõju ulatus ja sagedus suurem. Muudatusel on KOV-idele pigem positiivne mõju, sest KOV-ide töökoormus väheneb ja rahvastikuregistri andmete väljastamisega seotud kulud vähenevad nende andmete arvel, mida isik saab edaspidi vaid MK KOV-ist. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, sest võrreldes kogu Eesti elanikkonnaga on KOV-ides töötavate ametnike arv, kes andmeid rahvastikuregistrist väljastavad, väiksem kui 5% Eesti elanikest. 6.3.2. Mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud 6.3.2.1. Mõju sihtrühm: igaüks, kes oma andmetega tutvuda soovib Mõju kirjeldus ja olulisus: kitsendades võimalust andmetega tasuta tutvuda vaid turvalises elektroonilises keskkonnas piirab küll isikute õigusi oma andmetega tutvuda, samas ei ole inimesel oma andmetega tutvumine takistatud. Kuna Eestis kasutatakse laialdaselt e-teenuseid ning inimestel on mugav ja kiire kasutada e-teenuseid, siis paljude inimeste jaoks on e-teenuse kaudu oma andmetega tasuta tutvumine vastuvõetav ja positiivne. Samas on Eestis ka inimesi, kes ei ole e-suutelised, st nad ei oska või ei saa või ei taha e-teenuseid kasutada. Neile on muudatusel negatiivne mõju, sest nad peavad oma andmetega tutvumiseks maksma riigilõivu ja minema MK KOV-i kohale. E-teenuse kasutamiseks on vajalikud ID-kaart ja kehtivad sertifikaadid, arvuti ja ID-kaardi lugeja ning arvutis peab olema ID-kaardi tarkvara. 28 Õiguskantsler on oma 2011. aasta seisukohas2 analüüsinud korteriühistu majandusaasta elektroonilise aruande esitamisega seonduvat ning leidis, et korteriühistu majandusaasta aruande esitamise nõudmine elektrooniliselt on aktsepteeritav, sest inimesed, kes ei ole e-võimekad, saavad aruande esitada notari juures, makstes selle eest notari tasu seaduses sätestatud määras tasu. Samas on inimestel võimalik minna ka näiteks raamatukokku ja kasutada avalikku arvutit ning paluda raamatukogutöötajalt abi, kuidas arvutit kasutada, et ise portaalis oma andmeid tasuta vaadata. Samuti pidas õiguskantsler oluliseks välja tuua, et inimese jaoks peavad olemas olema abistavad juhendid aruande esitamiseks. Sama analoogiat on kasutatud ka rahvastikuregistris oma andmetega tutvumise puhul, kus inimestel võimaldatakse oma andmetega tutvuda elektrooniliselt tasuta ning kui inimene soovib minna ametniku juurde kohapeale, siis tuleb isikul rahvastikuregistri andmete väljastamise eest tasuda riigilõivu va elukoha andmete väljastamise puhul oma elukohajärgsest KOV-ist ning ruumi omanikule tema ruumi registreeritud isikute andmete väljastamine ruumi asukohajärgsest KOV-ist. Inimestele luuakse juhendid, mis aitavad kiiresti ja lihtsalt turvalises veebikeskkonnas oma andmetega tutvuda. GDPR ei ütle, et isikuandmetega ei võiks tutvuda saada üksnes elektroonilisel viisil. GDPR-i kohaselt peab isik oma andmetega tutvuda saama, kuid kindlat viisi, kuidas seda teha, ei ole eraldi välja toodud. Kuna isikud enamasti ei soovi oma andmetega tutvuda iga päev, pigem on see harv vajadus, ei ole võimalus elektrooniliselt andmetega tutvuda liialt koormav ka neile, kes ei ole e-suutlikud, sest vahel harva näiteks raamatukogus käia ning raamatukogutöötajalt vajaduse korral e-rahvastikuregistrisse sisenemiseks abi paluda ei ole liiga raske. Samuti, tuginedes KOV-i oma elaniku abistamise põhimõttele, ei ole raske paluda KOV-i ametnikult suuliselt infot oma registriandmete kohta, kuid see peaks olema pigem erandlik juhtum. Üldjuhul saab andmetega tasuta tutvuda vaid e-rahvastikuregistri vahendusel. Mõju avaldumise sihtrühm on potentsiaalselt suur, sest igaüks võib soovida tutvuda oma rahvastikuregistrisse kantud andmetega. Muudes valdkondades eelnõuga kavandatavad muudatus mõju ei avalda ja seega muud mõju ei hinnata. 6.4. Elukohamenetluse automatiseerimise võimaldamine 6.4.1. Mõju valdkond: mõju riigiasustuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju kirjeldus ja olulisus: ametniku tööaja seisukohast on tegemist suure muudatusega. Kui ametnik ei pea enam menetlema kõiki elukohateateid, hoitakse kokku ametniku väärtuslikku tööaega. Sihtrühm on ka KOV üldiselt, sest vähem menetlusi annab KOV-ile võimaluse ametnikke ümber paigutada sõltuvalt KOV-i suurusest ja asutuse töökorraldusest. Lisaks mõjutab plaanitav muudatus KOV-i üldiselt, sest kehtiva regulatsiooni järgi tegi KOV-i ametnik menetluste käigus eelkontrolli, kuid edaspidi, kui menetlus automatiseeritakse, siis vajaduse korral järelkontrollib KOV nende territooriumile püsivalt elama asunud isikute andmeid. Elukoha registreerimine põhineb usaldusel inimese ja KOV-i vahel. Vahetut kontrolli, kas isik 2 õiguskantsleri 21. juuli 2011. a seisukoht nr 6-1/111005/1103680 „Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta“ 29 esitatud aadressil ka tegelikult elab, ei tee KOV-i ametnik praegugi, seda ei tule ka automaatotsuste tegemisel. Uus regulatsioon annab ametnikule võimaluse automaatotsused järelkontrolli raames üle vaadata ja ebakorrektsed kehtetuks tunnistada. Mõju avaldumise sagedus on suur, st ametnikud puutuvad kavandatud muudatuse tagajärgedega kokku regulaarselt ja tihti (nt igal tööpäeval), sest elukohateateid esitatakse kogu Eestis palju, näiteks inimesed ostavad uusi kodusid, vahetavad üürikodusid, kolivad välismaale. Ainuüksi e-teenuse vahendusel esitatakse aastas u 50 000 elukohateadet. Statistikaameti uuringu alusel (leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuring, 2018) on 82% eluruumide korral registreeritud ka ruumi omanik, 10% kasutab ruume tasuta, 8% maksab üüri. Rahvastikuregistri elukohamenetluse andmete alusel esitasid 2018. aastal kõikidest elukohateadetest, sh e-teenuse kaudu, 45,2% omanikud ja 54,8% esitati omaniku nõusolekul. Ebasoovitava mõju risk on väike. Mõju on positiivne, sest ametnike töökoormus väheneb, kuna suur hulk elukohateateid ei jõua enam ametnikuni. Seega, elukohateadete menetlemiseks kuluv aeg väheneb ja hoitakse kokku nii elukoha teate esitaja kui ka ametniku aega. Muudatusel ei ole koormavat mõju. Kavandatav muudatus mõjutab elukohateateid menetlevaid KOV-i ametnikke. Mõju ulatus on keskmine. Ametnikel on õigus ja võimalus automaatmenetlusi kontrollida, aga nad ei pea automaatotsuseid üle kontrollima. Ametnikele tuleb teha vaid selgitustööd, mida uues olukorras täpselt tegema peab. Seega ei ole muudatuse mõju oluline. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, arvestades, et selle suurus võrreldes Eesti elanikkonnaga on väike, moodustades vähem kui 5% Eesti elanikkonnast. 2020. aasta jaanuari seisuga on neid, kellel on rahvastikuregistris õigus käsitleda elukohateate toimikut, üle 500, nende hulgas on enam kui 300 MK KOV-i või KOV-i ametnikku. 6.4.2 Mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud 6.4.2.1. Mõju sihtrühm: igaüks, kes soovib oma elukoha aadressi esitada Mõju kirjeldus ja olulisus: laiema sihtrühma ehk elukohta registreerivate inimeste jaoks muutub menetlus kiiremaks ja lihtsamaks. Kui elukohateade on esitatud turvalises veebikeskkonnas ja esitatud andmete vastavus õigusaktides kehtestatud tingimustele on andmekogude vahendusel kontrollitud ja õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, tehakse kanne rahvastikuregistrisse ilma ametniku otsuseta, st registreeritakse elukoht e-teenuse kaudu automaatselt, KOV-i ametniku osaluseta. Inimene saab kohe, kui on lõpetanud e-elukohateate esitamise, oma elukoha registreeritud ja teate, et tema uue elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse. Ta ei pea jääma ootama ametniku otsust, mille tegemine võib võtta mitu tööpäeva. Mõju ulatus on keskmine, sest võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid eeldatavalt ei kaasne nendega kohanemisraskusi. Elukohateadet esitavatele inimestele jääb muudatus üldiselt nähtamatuks, sest e-teenuse vahendusel avalduse esitamise käik on samasugune nagu paberteate esitamisel. Osa juhtudel tuleb vastus elukohakande tegemise kohta vaid kiiremini. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest inimeste kokkupuude elukoha registreerimisega on ebaregulaarne, juhuslik ja harv. Kuna inimesed ei muuda iga päev elukohta, ei esitata sageli ka elukohateateid. Sihtrühma suurus on teoreetiliselt suur, kuna kõik inimesed võivad elukohta e-teenuse vahendusel registreerida. Aastas esitatakse e-teenuse kaudu u 50 000 elukohateadet, mille kohta teeb otsuse KOV-i ametnik. Ebasoovitava mõju risk on väike. Mõju on positiivne, sest menetlusaeg väheneb ja osa juhtudel saavad inimesed e-teenuse vahendusel kiiremini ja lihtsamalt oma elukoha registreerimise 30 kohta vastuse. Muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole muudatuse tulemusel avalduv mõju oluline. 6.4.3. Mõju valdkond: mõju majandusele 6.4.3.1. Mõju sihtrühm: igaüks, kes oma elukohta registreerida soovib Mõju kirjeldus ja olulisus: kavandatav muudatus mõjutab halduskoormust. Eelnõuga mõjutatakse inimeste kohustust riigile teavet edastada. Kuna kavandatava muudatusega kaotatakse automaatotsuste võimaldamise korral ära senine vahelüli – ametniku otsus, väheneb e-teenuse vahendusel oma elukohta registreerival isikul elukoha registreerimiseks kuluv aeg. Peale selle väheneb ametniku töökoormus. Kavandatav muudatus mõjutab ühiskonna funktsioonide sõltuvust infotehnoloogiast. Uus regulatsioon on seotud e-teenusega – inimestel võimaldatakse oma elukoht osa juhtudel registreerida e-teenuse vahendusel ja see registreerimine toimub automaatotsuse alusel. Seega peavad inimesel olema e-teenuse kasutamiseks asjakohased seadmed. Kuid ka praeguse regulatsiooni kohaselt peavad e-teenuse vahendusel oma elukohta registreerival isikul olema selleks kohased seadmed. Kavandatav muudatus mõjutab e-teenuse vahendusel elukoha registreerijaid. Mõju ulatus on väike, sihtrühma kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu, sest elukohateateid on võimalik e-teenuse vahendusel esitada ka praegu. Kuna inimesele muutub menetlus automaatotsuste tegemise tõttu kiiremaks, võib eeldada, et e-teenuse kaudu elukoha registreerimist hakatakse veelgi enam kasutama ja traditsioonilisel viisil ametniku juures käimist jääb vähemaks. Mõju avaldumise sagedus on pigem väike. Mõju avaldub ebaregulaarselt ja enamasti harva, sest inimesed ei vaheta oma elukohta sageli ja seega ei ole neil vaja ka iga päev oma elukohta registreerida. Sihtrühma suurus on teoreetiliselt suur. Sellesse kuuluvad kõik inimesed, kes potentsiaalselt soovivad oma elukohta registreerida. Ebasoovitava mõju risk on väike. Mõju on pigem positiivne, kuna menetlusaeg väheneb ja inimene saab senisest kiiremini elukoha registreerida. Muudatusel ei ole koormavat mõju. Inimesed ei pea oma elukohta e-teenuse vahendusel registreerima, nad võivad seda teha näiteks ka KOV-is kohapeal, KOV-i ametnik võtab elukohateate vastu ja teeb otsuse. Seega, inimesel ei pea olema arvutit ja teadmisi, kuidas arvutit kasutada, et oma elukoht registreerida. E-teenuse vahendusel automaatotsuse tulemusel oma elukoha registreerimine on vaid üks lisavõimalus peale traditsioonilise viisi, paberteate esitamise. Uue regulatsiooniga ei kao traditsiooniline menetlus ära, vaid selle kõrvale luuakse menetlusotsuse tegemise uus, tänapäevane ja kiirem viis. Inimene jätkab oma tegevusi samamoodi varasemaga, seega ei ole muudatuse tulemusel avalduv mõju oluline. Muudes valdkondades eelnõuga kavandatavad muudatus mõju ei avalda ja seega muud mõju ei hinnata. 6.5. Teiste PKTS-i ja RRS-i menetluste automatiseerimise võimaldamine 6.5.1. Mõju valdkond: mõju riigiasustuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju kirjeldus ja olulisus: praegu teevad kõikides menetlustes otsuseid ametnikud. Kavandatava muudatusega nende töökoormus väheneks, sest osa otsuseid tehtaks e-teenuse vahendusel automaatselt. Samas jääb ametnikule võimalus automaatotsused üle vaadata ja ebakorrektsed kehtetuks tunnistada. Uus regulatsioon muudab menetluse lihtsamaks ja kiiremaks ning säästab ametnike tööaega. 31 Automaatotsuse puhul teeb tarkvara ära ametniku töö ja tulemus on sama, mis siis, kui otsuse teeks ametnik. Mõju avaldumise sagedus on suur. Ametnikud puutuvad plaanitud muudatuse tagajärgedega kokku regulaarselt ja tihti (nt iga tööpäev), sest RRS-i ja PKTS-i alusel tehtavaid menetlusi on Eestis palju. Ebasoovitava mõju risk on väike. Mõju on positiivne, sest ametnike töökoormus väheneb. Kuna osa menetlusi ei jõua enam ametniku töölauale, väheneb mõnede menetluste menetlusaeg ja hoitakse kokku aega. Muudatusel ei ole koormavat mõju. Kavandatav muudatus mõjutab RRS-i ja PKTS-i menetlusi läbi viivaid ametnikke. Mõju ulatus on keskmine. Ametnikel on õigus ja võimalus automaatmenetlusi kontrollida, aga nad ei pea automaatotsuseid üle kontrollima. Ametnikele tuleb teha selgitustööd, mida uues olukorras tegema peab. Seega ei ole muudatuse mõju oluline. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, sest sihtrühma kui terviku suurus võrreldes kogu Eesti elanikkonnaga on väike ehk all 5% kogu elanikkonnast. 6.5.2. Mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud 6.5.2.1. Mõju sihtrühm: igaüks, kes automaatsete RRS-i ja PKTS-i menetlustega kokku puutuvad Mõju kirjeldus ja olulisus: isikud, kelle suhtes RRS-i ja PKTS-i alusel menetlusi läbi viiakse, kuuluvad sihtrühma. Neile muutub teatud tingimustel e-teenuse vahendusel menetlus kiiremaks ja lihtsamaks. Isikud saavad kohe teate, kui menetlus on edukalt lõpetatud. Seega, kui kõik tingimused on kontrollitud ja kõik eeldused on täidetud ning tehakse automaatotsus, säästab see inimese aega. Kavandatav muudatus mõjutab RRS-i ja PKTS-i alusel e-teenusena esitatud avalduste menetlemist. Mõju ulatus on keskmine, sest võivad kaasneda muudatused sihtrühmade käitumises, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Inimestele jääb muudatus üldiselt nähtamatuks, sest nende e-teenuse esitamise käik on ühetaoline, osa juhtudel, kui tehakse automaatotsus, tuleb vastus vaid kiiremini. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest inimeste kokkupuude RRS-i ja PKTS-i alusel tehtavate menetlustega on ebaregulaarne, juhuslik ja harv, kuivõrd inimesed ei registreeri lapse sündi iga päev. Sihtrühma suurus on teoreetiliselt suur, st kõik inimesed võivad e-teenuse vahendusel RRS-i ja PKTS-i menetlustega kokku puutuda. Ebasoovitava mõju risk on väike. Mõju on positiivne, sest menetlusaeg väheneb ja inimesed saavad teatud juhtudel e-teenuse raames kiiremini ja lihtsamalt oma menetluse kohta vastuse. Muudatusel ei ole koormavat mõju. Seega ei ole muudatuse tulemusel avalduv mõju oluline. 6.5.3. Mõju valdkond: mõju majandusele 6.5.3.1. Mõju sihtrühm: automaatsete RRS-i ja PKTS-i menetlustega kokku puutuvad inimesed Mõju kirjeldus ja olulisus: kavandataval muudatusel on mõju halduskoormusele, st eelnõuga mõjutatakse inimeste kohustust edastada riigile teavet. Kavandatava muudatuse tulemusel kaob automaatotsuste võimaldamisega ära senine vahelüli – ametniku otsus. E-teenuse kasutuselevõtu korral väheneb menetluseks kuluv aeg ja ametniku töökoormus. Kavandatav muudatus mõjutab ühiskonna funktsioonide sõltuvust infotehnoloogiast. Uus 32 regulatsioon on seotud e-teenusega – inimestel võimaldatakse teatud kindlatel juhtudel e-teenuse vahendusel RRS-i ja PKTS-i alusel läbiviidavate menetluste tulemusena saada automaatselt tehtud otsus. Seega, et e-teenust kasutada, peavad inimesel olema asjakohased seadmed, samas, e-teenuse kasutamiseks peavad need seadmed isikul olema ka praeguse regulatsiooni kohaselt. Kavandatav muudatus mõjutab RRS-i ja PKTS-i alusel e-teenuse raames läbi viidavates menetlustes osalejaid. Mõju ulatus on väike, sihtrühma kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu, sest avaldusi on e-teenuse vahendusel võimalik esitada ka praegu. Kuna menetlus muutub automaatotsuste tegemise tõttu inimesele kiiremaks, võib eeldada, et inimesed hakkavad e-teenust rohkem kasutama ja traditsioonilisel viisil ametniku juures käimist jääb vähemaks. Mõju avaldumise sagedus on pigem väike. Mõju avaldub ebaregulaarselt ja üldjuhul harva, sest inimesed ei puutu iga päev kokku RRS-i ja PKTS-i alusel tehtavate menetlustega. Sihtrühma suurus on teoreetiliselt suur, sest siia kuuluvad kõik inimesed, kes potentsiaalset oleksid e-teenuse raames menetluses osalised. Ebasoovitava mõju risk on väike. Mõju on pigem positiivne, kuna menetlusaeg väheneb ja menetlus muutub inimese jaoks kiiremaks. Muudatusel ei ole koormavat mõju. Inimesed ei pea kasutama e-teenust, vaid võivad ametniku juurde kohapeale minna või avalduse postiga saata, kui see on antud menetluses lubatud. Seega, inimesel ei pea olema arvutit ega teadmisi, kuidas arvutit kasutada. E-teenuse vahendusel RRS-i ja PKTS-i menetlustes on automaatotsus lisavõimalus. Säilib traditsiooniline viis minna ametniku juurde ja esitada paberavaldus. Uue regulatsiooniga luuakse menetlusotsuse tegemise uus, nüüdisaegsem ja kiirem viis. Kuna viidatud menetlustes osalev inimene jätkab oma tegevust samamoodi varasemaga, ei ole muudatuse tulemusel avalduv mõju oluline. Muudes valdkondades eelnõuga kavandatavad muudatus mõju ei avalda ja seega muud mõju ei hinnata. 6.6. kannete väljatrükke enam ei tehta ning neid ei edastata enam Siseministeeriumile säilitamiseks, välja arvatud abielu ja abielulahutuse kannete väljatrükid 6.6.1. Mõju valdkond: mõju riigiasustuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele 6.6.1.1. Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse üksused (kokku 79), Siseministeerium Mõju kirjeldus ja olulisus: KOV-id ei pea registrikannetest tegema enam väljatrükke, välja arvatud abielu ja abielulahutuse kanded, mida teevad 16 MK KOV-i. Seega 63 KOV-i vabanevad dokumentide saatmise kuludest täielikult, 16 MK KOV-il vähenevad kulud märkimisväärselt, sest saadetiste maht väheneb. Mõju ulatus on oluline KOV-idele ja Siseministeeriumile ning keskmine MK KOV-idele. Muudatustega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. KOV ametnikud ei tee enam sünnikande väljatrükke ega edasta neid Siseministeeriumile. MK KOV-i ametnikud peavad kohanema olukorraga, et nad teevad ainult abielude ja abielulahutuste kannete väljatrükke ja edastavad need Siseministeeriumile. Mõju sihtrühmale on oluline, sest muudatus vähendab 79 KOV-i tööd. Mõjutatud sihtrühma suurus võrreldes kogu Eesti elanikkonnaga on väike ehk alla 5% kogu elanikkonnast. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on pigem väike, sest tegemist on KOV-i tööd lihtsustava ja kulusid vähendava muudatusega. Muudatus mõjutab Siseministeeriumi töökorraldust, sest arhiveeritavate dokumentide hulk 33 väheneb märgatavalt. Muudes valdkondades eelnõuga kavandatavad muudatused mõju ei avalda ja seega muud mõju ei hinnata. 6.7. pärast lapse sünni registreerimist isaduse omaksvõtu ja omaksvõtuks nõusoleku andmise avalduse esitamise võimaluste laiendamine 6.7.1. Mõju valdkond: mõju riigiasustuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele 6.7.1.1. Mõju sihtrühm: perekonnaseisuasutused Mõju kirjeldus ja olulisus: kehtiva PKTS-i kohaselt saab pärast lapse sünni registreerimist isaduse omaksvõtu ja omaksvõtuks nõusoleku andmise avalduse esitada vaid perekonnaseisuasutuses isiklikult kohapeal. Seega, kehtiva seaduse kohaselt saab kõik pärast lapse sünni registreerimist tehtavad isaduse omaksvõtud isaduse omaksvõtuks nõusoleku andmise avaldused esitada vaid perekonnaseisuasutuses isiklikult kohapeal ning kogu koormus selles küsimuses langeb vaid perekonnaseisuasutustele. Eelnõuga laiendatakse võimalusi, kuidas on võimalik pärast lapse sünni registreerimist isadus omaks võtta ning esitada isaduse omaksvõtuks nõusoleku andmise avaldus. Seega on perekonnaseisuasutuste koormus selles küsimuses tulevikus jagatud notaritega, kellele antakse samad õigused. Samuti võimaldatakse ka perekonnaseisuametnikul isiku enda juurde kohale minna. Mõju ulatus on väike, sest perekonnaseisuasutuse töökorralduses erilisi muutusi ei toimu ega ole tarvidust muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Üldjuhul käivad inimesed ikka perekonnaseisuasutuses ise kohal, kuigi eelnõuga antakse ka perekonnaseisuametnikele võimalus ise isiku juurde minna. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest perekonnaseisuametnikud ei puutu pärast sünni registreerimist isaduse omaksvõtu ja omaksvõtuks nõusoleku andmise avaldustega kokku regulaarselt või reeglipäraselt, pigem juhtub seda harva. 2018. aastal oli kokku 275 isaduse omaksvõttu ja 2019. aastal 220 isaduse omaksvõttu pärast sünni registreerimist. Jagades need arvud kõikide MK KOV-ide peale, jääb aastas iga MK KOV-i menetleda väga väike hulk isaduse omaksvõtu avaldusi, seega on mõju avaldumise sagedus MK KOV-idele pigem harv. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, sest kõik perekonnaseisuasutuste töötajad ei tegele isaduse omaksvõtu küsimuste lahendamisega. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, sest tegemist on perekonnaseisuasutustele pigem positiivse muudatusega, sest nende koormus on edaspidi antud küsimuses jagatud notaritega, seega töökoormus peaks vähemalt teoreetiliselt vähenema. 6.7.1.2. Mõju sihtrühm: notarid Kehtiva PKTS-i kohaselt ei ole notaritel pädevust vastu võtta pärast sünni registreerimist esitatud isaduse omaksvõtu ja omaksvõtu nõusoleku andmise avaldusi. Eelnõu kohaselt, kui isadus võetakse omaks pärast lapse sünni registreerimist, esitatakse isaduse omaksvõtu ja omaksvõtu nõusoleku andmise avaldus perekonnaseisuasutusele isiklikult kohapeal või notariaalselt tõestatud vormis. Seega antakse nimetatud pädevus ka notaritele. Mõju ulatus on keskmine, sest võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid eeldatavasti ei kaasne nendega kohanemisraskusi. Notarid vaid peavad ühel korral uue korra ära õppima ja siis sellest lähtuma. Mõju avaldumise sagedus on pigem väike, sest kokkupuude isaduse omaksvõtu ja isaduse 34 omaksvõtuks nõusoleku avaldustega pärast sünni registreerimist on notaritel ebaregulaarne, juhuslik ja harv. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on pigem väike. Kui esile tuua negatiivset, mis võib muudatusega kaasneda, võib selleks olla näiteks notarite töökoormuse mõningane kasv. 6.7.2. Mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud 6.7.2.1. Mõju sihtrühm: igaüks, kes soovib pärast lapse sünni registreerimist esitada isaduse omaksvõtu või isaduse omaksvõtuks nõusoleku andmise avaldust Mõju kirjeldus ja olulisus: vaadeldes nimetatud mõju eri sihtrühmadele, mõjutab kehtiva PKTS-i võimaluste piiratus kõige rohkem neid, kes soovivad esitada avaldust. Kehtiva seaduse kohaselt saab pärast lapse sünni registreerimist isaduse omaksvõtu ja isaduse omaksvõtuks nõusoleku andmise avaldust esitada vaid perekonnaseisuasutuses isiklikult, kuid eelnõuga lisatakse kaks võimalust: a) avalduse võib vastu võtta ka notar ning b) ka perekonnaseisuametnikul võimaldatakse minna isiku juurde, kes soovib avaldust esitada. Seega, kui siiani sai eespool nimetatud avaldusi esitada vaid isiklikult perekonnaseisuasutuses kohapeal, siis eelnõu kohaselt on isikul võimalik notar või perekonnaseisuametnik enda juurde kutsuda, kui kokkuleppele saadakse. See on eriti vajalik olukordades, kus isaduse omaksvõtu või isaduse omaksvõtuks nõusoleku avaldust soovib esitada inimene, kes ei saa perekonnaseisuasutusse isiklikult kohale minna või on see tema jaoks väga raske, näiteks kinnipeetavad, kes saaksid perekonnaseisuasutusse isiklikult kohale minna vaid konvoi saatel. Mõju ulatus on suur, sest sihtrühma senine toimimine võib varasemaga võrreldes märkimisväärselt muutuda, näiteks need isikud, kellel oli perekonnaseisuasutusse isiklikult kohale minemine liiga raske või võimatu, saavad nüüd kokkuleppel notari või perekonnaseisuametnikuga kutsuda emma-kumma enda asukohta, et avaldust esitada. See võib kaasa tuua olukorra, kus esitatakse rohkem avaldusi seetõttu, et avalduse esitamine on inimese jaoks lihtsam. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest inimesed puutuvad eespool nimetatud avalduste esitamisega kokku pigem ebaregulaarselt, juhuslikult ja harva. Mõjutatud isikute sihtrühm on potentsiaalselt suur, sest hõlmab kõiki fertiilses seas mehi, kes võiksid lapsi saada ning pärast lapse sünni registreerimist esitada isaduse omaksvõtu või isaduse omaksvõtuks nõusoleku avaldusi. Reaalselt on neid inimesi muidugi palju vähem, sest 2018. aastal oli kokku 275 isaduse omaksvõttu ja 2019. aastal 220 isaduse omaksvõttu pärast sünni registreerimist. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Tegemist on sihtrühma jaoks positiivse muudatusega, mis annab võimaluse valida, kuskohas eespool nimetatud avaldust esitada. Muudes valdkondades eelnõuga kavandatavad muudatused mõju ei avalda ja seega muud mõju ei hinnata. 6.8. Välisriigis toimunud surma tõendamiseks ei ole tingimata vaja esitada välisriigi perekonnaseisudokumenti, mis vastab kõigile õigusaktides kehtestatud tingimustele. 6.8.1. Mõju valdkond: mõju riigiasustuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele 6.8.1.1. Mõju sihtrühm: perekonnaseisuametnikud Mõju kirjeldus ja olulisus: kehtiva PKTS-i kohaselt on nii, et kui isiku perekonnaseisuandmete muudatused on kinnitatud või tuvastatud välisriigis, kantakse muutunud või uued 35 perekonnaseisuandmed andmehõivekandega rahvastikuregistrisse juhul, kui muudatusi Eestis tunnustatakse. Andmed kantakse rahvastikuregistrisse andmehõivekandega välisriigi perekonnaseisudokumendilt ulatuses, milles Eestis vastavaid perekonnaseisuandmeid registreeritakse. Kui välisriigi dokumendil puuduvad eelmises lauses nimetatud andmed, otsustab kannet tegev ametnik, kas olemasolevate andmete alusel teha andmehõivekanne või mitte. Eelnõuga nähakse ette, et välisriigis toimunud surma tõendamisel, kui pole võimalik esitada perekonnaseisudokumenti, hindab kannet tegev ametnik välisriigi dokumendi usaldusväärsust. Ametnik peab otsustama, kas teha andmehõivekanne surma fakti kinnitavalt välisriigi dokumendilt või mitte. Siin võib tekkida olukord, kus perekonnaseisuasutusele on esitatud küll surma kinnitavad välisriigi dokumendid ning on teada, et isik on välisriigis surnud, kuid esitatud dokumendid ei vasta PKTS-is sätestatud nõuetele. Seega eelnõuga tehtav muudatus aitab lahendada olukordi, kus on teada, et isik on välisriigis surnud ning selle tõendamiseks on esitatud piisavalt usaldusväärseid dokumente, kuid tegemist ei ole perekonnaseisudokumentidega, saab perekonnaseisuasutus surma siiski andmehõivekandega rahvastikuregistrisse kanda. Mõju ulatus on sihtrühmale keskmine. Muudatusega kaasnevad muudatused sihtrühma käitumises, kuid eeldatavasti ei kaasne nendega kohanemisraskusi. See tähendab, et perekonnaseisuametnikud peavad ühel korral tutvuma seadusmuudatusega, uue reegli endale selgeks tegema ja seejärel selle järgi käituma. Mõju avaldumise sagedus on pigem väike ning kokkupuude selliste dokumentidega on ebaregulaarne, juhuslik ja harv. Mõjutatud sihtrühma suurus on pigem väike, hõlmates vaid neid perekonnaseisuametnikke, kes välisriigi dokumentidelt andmehõivekandega surma andmeid rahvastikuregistrisse kannavad. Ebasoovitava mõju risk on pigem positiivne, sest aitab ametnikel kiiresti andmehõivekande dokumendilt ära teha, kui on teada, et isik on tõesti välisriigis surnud. Ei pea ära ootama ametlikke kõigile formaalsustele vastavaid perekonnaseisudokumente, mille saamine võib võtta pikka aega. 6.8.2. Mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud 6.8.2.1. Mõju sihtrühm: igaüks, kes esitab välisriigi surma tõendamiseks dokumente Kehtiva PKTS-i kohaselt peab isik välisriigis toimunud surma fakti kinnitamiseks esitama välisriigi perekonnaseisudokumendi. Osa riikidest võib kõiki formaalsusi järgiva ametliku perekonnaseisudokumendi saamine, mis kinnitaks seal riigis toimunud surma, olla väga rakse ja aeganõudev, kui mitte võimatu. Seega leevendatakse välisriigis toimunud surma fakti kinnitavate dokumentidele esitatavaid nõudeid. Mõju ulatus on sihtrühmale suur, sest muudatusega võimaldatakse inimestel palju lihtsamini välisriigis toimunud surma fakti tõendada. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest selliste dokumentidega ei puutu inimesed enamasti kokku regulaarselt, pigem juhuslikult ja harva. Mõjutatud sihtrühma suurus on potentsiaalselt suur, sest kõigil võib olla mõni lähedane isik, kes välisriigis sureb, ja kelle surma fakti kinnitav dokument on vaja esitada Eestis, et surma andmed kantakse Eesti rahvastikuregistrisse. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, sest muudatus on sihtrühmale pigem positiivne, tehes inimeste elu lihtsamaks. Esile võib tuua vaid ühe negatiivse aspekti, näiteks, kui surma fakti võib kinnitada vähem formaalsel viisil, on teoreetiline oht, et inimene võib välisriigis veel 36 elus olla ja esitatavad tõendid ei ole usaldusväärsed. Samas, kui ametnikul on kahtlusi, kas info on korrektne, saab ta alati lisatõendeid küsida või ise päringuid esitada, et olla kindel talle esitatud dokumendi usaldusväärsuses. 6.9. Lõivustatava toimingu muutmine ja riigilõivu suurenemine isikule rahvastikuregistri andmete väljastamise taotluse läbivaatamise eest õigustatud huvi korral 6.9.1. Mõju valdkond: mõju riigiasustuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele 6.9.1.1. Mõju sihtrühm: maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksused (kokku 16) Mõju kirjeldus ja olulisus: Isikule õigustatud huvi korral rahvastikuregistri andmete kinnitatud väljavõtte või väljatrüki väljastamise eest PKTS § 3 lõikes 32 sätestatud MK KOV-is tasutakse riigilõivu ühe isiku andmete kohta 5 euro asemel eelnõuga tehtava muudatuse järel tasutakse rahvastikuregistri andmete väljastamise taotluse läbivaatamise eest õigustatud huvi korral, mitte vaid andmete väljastamise eest ning riigilõivu määr oleks 15 eurot. Kuna MK KOV-ides kogutakse riigilõivu ka praegu, siis eeldatavalt ei teki kohanemisraskusi, sest riigilõivu kogumise, kontrollimise ja aruandluse protsess on sama. Ametnikud ei pea midagi juurde õppima. Muutatus puudutab riigilõivu suurust. Mõju sagedus on suur, sest MK KOV-ides väljastatakse rahvastikuregistri andmeid õigustatud huvi alusel tihti, võib öelda, et mõju avaldub igal tööpäeval. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, sest võrreldes kogu Eesti elanikkonnaga on MK KOV-ides töötavaid ametnikke, kes rahvastikuregistri andmeid õigustatud huvi alusel väljastavad, vähem kui 5% kogu Eesti elanikest. Samuti muudetakse põhimõtet, et riigilõivu ei võeta mitte andmete väljastamise eest, vaid ka andmete väljastamise taotluse läbivaatamise eest. Seega, riigilõivu võetakse neilgi juhtudel, kui andmeid ei väljastata õigustatud huvi korral, kuigi andmete väljastamist taotleti. Seda põhjusel, et ka andmete väljastamisest keeldumise puhul teevad ametnikud tööd – hindavad õigustatud huvi puudumist, keelduvad andmete väljastamisest, koostavad selle kohta põhjendatud keelduva otsuse. Kuna õigustatud huvi korral andmete väljastamine loetakse riiklikuks ülesandeks, kaetakse selle teenusega seotud kulud MK KOV-ile riigieelarvest. Kuna nüüdseks on andmete väljastamisega seotud kulud märgatavalt suurenenud, on vajadus suurendada ka riigilõivu. 6.9.2. Mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud 6.9.2.1. Mõju sihtrühm: igaüks, kes taotleb õigustatud huvi alusel rahvastikuregistri andmete kinnitatud väljavõtte või väljatrüki väljastamist PKTS-i § 3 lõikes 32 sätestatud MK KOV-ist Kehtiva RLS-i kohaselt tuleb isikul õigustatud huvi alusel tasuda iga isiku andmete väljastamise kohta 5 eurot, eelnõuga suurendatakse see summa 15 euroni ning sätestatakse, et riigilõivu tuleb tasuda taotluse läbivaatamise eest. Mõju avaldumise sihtrühm on potentsiaalselt suur, st igaüks võib taotleda rahvastikuregistri andmeid, kui tal on selleks õigustatud huvi. Mõju avaldumise sagedus ei ole suur, sest üldjuhul ei soovi inimesed iga päev rahvastikuregistri andmete väljastamist õigustatud huvi alusel. Pigem on mõju avaldumise sagedus ebaregulaarne, juhuslik ja harv. Kuna MK KOV-ist õigustatud huvi alusel rahvastikuregistri andmete väljastamise taotluse läbivaatamine muutub isiku jaoks kallimaks ja tasuda ei tule mitte vaid andmete väljastamise eest, vaid ka taotluse läbivaatamise eest (st ka juhul, kui andmete väljastamisest keeldutakse), 37 on muudatuse mõju ulatus inimestele keskmine, sest võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises. Eeldatavalt ei kaasne nendega kohanemisraskusi, sest ka praegu peavad isikud nende andmete väljastamise eest tasuma riigilõivu. Isikud ei pea midagi uut juurde õppima, vaid arvestama, et andmete väljastamise taotluse esitamisel on lisaväljaminek 5 euro asemel 15 eurot. Ebasoovitava mõju risk on keskmine. Riigilõivu suurendamine on isikutele pigem negatiivne. Võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, sest kui teenustasu kohaldub taotluse läbivaatamisele, sh ka juhul, kui andmete väljastamisest keeldutakse, ning teenustasu on suurem, võib väheneda õigustatud huvi alusel taotletud rahvastikuregistri andmete kinnitatud väljavõtte või väljatrüki väljastamise taotluste arv. Muudes valdkondades eelnõuga kavandatavad muudatus mõju ei avalda ja seega muud mõju ei hinnata. 7. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSE TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD Kehtiva RRS-i kohaselt on kõikide rahvastikuregistri väljavõtete väljastamine isikule tema enda, tema alaealiste laste ja eestkostetavate ning surnud abikaasa kohta ning ruumi omanikule tema ruumi registreeritud isikute andmete väljastamine tasuta. Seda teenust loetakse KOV-i omavalitsuslikuks ülesandeks. Eelnõuga jäetakse omavalitsuslikuks ülesandeks KOV-ile vaid rahvastikuregistrist elukoha andmete väljastamine isiku elukohajärgsest KOV-ist ning ruumi omanikule tema taotluse alusel tema ruumi registreeritud isikute andmete väljastamine ruumi asukohajärgsest KOV-ist. Kõik teised rahvastikuregistri andmete väljastamised MK KOV-ist, välja arvatud kui tegemist on ruumi asukohajärgse MK KOV-iga ruumi omaniku teavitamisel ja kui tegemist on isiku elukohajärgse MK KOV-iga rahvastikuregistrist elukoha andmete väljastamisel, loetakse riiklikuks ülesandeks ning selle teenuse osutamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Seega, KOV-ide omavalitsusliku ülesande täitmise kulud seoses rahvastikuregistri andmete väljastamisega vähenevad, sest KOV-id peavad omavalitsusliku ülesandena väljastama vähemat hulka rahvastikuregistri andmeid. Teised rahvastikuregistri andmete väljastamised toimuvad MK KOV-idest ning nende kulusid kui omavalitsusliku ülesande täitmise kulusid KOV-id enam katma ei pea, vaid need kulud hüvitatakse MK KOV- ile riigieelarvest, võttes aluseks eelarveaastale eelnenud aastal tehtud toimingute arvu ja vastava aasta riigieelarves sätestatud ühe toimingu keskmise arvutatud kulu. Seega, KOV-i eeldatavad kulud vähenevad ning raha jääb üle teiste omavalitsuslike ülesannete täitmiseks. Lähtudes eeldusest, et inimeste käitumine rahvastikuregistri väljavõttete võtmisel ei muutu ehk rahvastikuregistri väljavõtteid võetakse samas mahus, on prognoosi kohaselt kogutava riigilõivu suuruseks 77 000 eurot aastas. Võib eeldada, et inimeste käitumine muutub, kui valmib rahvastikuregistri andmete väljastamise e-teenus ja on võimalik saada digitempliga rahvastikuregistri väljavõtteid. Olukorda võib muuta veel ka see, kui teised riigid hakkavad aktsepteerima digitempliga dokumente. Samuti võib rahvastikuregistri väljavõtte võtmist mõjutada, et see ei ole enam kõikidel juhtudel tasuta, vaid riigilõivu eest. Inimesed võivad enam mõelda, kas üldse ja milleks neil on väljavõtet vaja. Arvestades, et MK KOV-id menetlevad umbes 1200 õigustatud huvi alusel esitatud avaldust aastas, siis prognoosi kohaselt hakkab riigile selle teenuse eest laekuma pärast menetluse eest lõivu kehtestamist ja hinnatõusu 17 200 eurot riigilõivu aastas. Kuna automaatkannete võimaldamiseks tuleb teha infotehnoloogilisi arendustöid rahvastikuregistris, kaasnevad eelnõuga tehtavate muudatusega rahalised kulutused. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse esialgsel hinnangul lähevad need 38 maksma umbes 150 000 eurot ning arenduste elluviimine võtab umbes kolm kuud iga teenuse arendamise kohta. Automaatkannete võimaldamise korral peab turvalises veebikeskkonnas olema võimalik teha kõik eelkontrollid automaatselt ära, praegu kontrollib andmete vastavust kehtestatud nõuetele ametnik isiklikult erinevatest registritest. Need kontrollib tuleb e- teenusesse sisse viia, et automaatkannete tegemine oleks võimalik. Eelnõuga seoses kaovad 63 KOV-il kõik kannete väljatrükkide ja nende edastamise kulud. Kuna enam ei pea kannete väljatrükke tegema, välja arvatud abielukanded ja abielulahutuse kanded, hoiavad KOV-id kokku väljatrükkide tegemise ja nende saatmise kulu. Siseministeeriumisse tuleb ka edaspidi saata abielu ja abielulahutuse kannete väljatrükid, mida säilitab Siseministeerium oma arhiivis, kuid saadetavate ja seega arhiveeritavate dokumentide hulk väheneb märkimisväärselt. 8. RAKENDUSAKTID Eelnõus tunnistatakse kehtetuks volitusnorm RRS-s § 19 lõikes 3. Eelnõu kohaselt muudetakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega järgmiseid määrusi: 1) „Elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“, 2) „Perekonnaseisukannete tegemise ning väljatrüki edastamise ja säilitamise kord“. Eelnõuga sätestatud volitusnormide alusel kehtestatakse rakendusaktid, mis jõustuvad samal ajal seaduse jõustumisega. Nende kavandid on lisatud seletuskirjale (lisa 1). 9. SEADUSE JÕUSTUMINE Seadus jõustub üldises korras, välja arvatud seaduses eraldi nimetatud sätted, mille jõustumistähtaeg on 2022. aasta 1. märtsil. Seaduses sätestatud paragrahvide jõustumine on plaanitud 2022. aasta 1. märtsile, arvestades seaduseelnõu menetluseks kuluvat aega alates kooskõlastamistele saatmisest kuni Riigikogus seaduse vastuvõtmiseni ning Eesti Vabariigi presidendi poolt väljakuulutamiseni. Samas on arvestatud, et oleks piisavalt aega, muutmaks seaduse rakendamiseks vajalikke tööprotsesse ja rahvastikuregistri menetlustarkvara. Samuti on see otstarbekalt pikk aeg, et inimesed jõuaksid enne seaduse jõustumist sellega tutvuda. 10. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON Eelnõu saadetakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Kohtunike Ühingule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliidule, Eesti Riigi Infosüsteemide Ametile, Notarite Kojale, Politsei-ja Piirivalveametile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele (SMIT), Õiguskantsleri Kantseleile. ________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus .................2020 (allkirjastatud digitaalselt) 39