Kiri

Riigi Tugiteenuste Keskus Teie: 04.11.2020 nr Meie: 25.11.2020 nr 14-12.2/896-2 Toetuse saaja seisukoht finantskorrektsiooni otsuse eelnõule Lugupeetud Kersti Metsalo Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) esitas Siseministeeriumile (edaspidi ka toetuse saaja või hankija) 4. novembril 2020. a struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu teate, et tuvastas projekti nr 2014-2020.2.06.001002003.01.15-0004 (edaspidi projekt) kulude kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole riigihanke viitenumbriga 174657 „Reisikorraldusteenuse ostmine Siseministeeriumile ja tema valitsemisala asutustele“ (edaspidi riigihange) läbiviimisel järginud riigihangete seaduse (edaspidi RHS1) § 3 punktis 3 ja § 39 lõikes 1 sätestatud nõudeid. Kuna rakendusüksuse hinnangul on see vastuolus perioodi 2014- 2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 26 lõikes 1 sätestatuga, esitas ta toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu (edaspidi otsuse eelnõu) kommenteerimiseks, paludes esitada omapoolne seisukoht koos lisatõenditega hiljemalt 18. novembriks 2020. a. Toetuse saaja palus otsuse eelnõu kommenteerimiseks ning seisukoha esitamiseks ajapikendust kuni 27. novembrini 2020. a ning rakendusüksus nõustus sellega. Otsuse eelnõu kohaselt leiab rakendusüksus, et hankija, nõudes riigihanke nr 174657 kvalifitseerimistingimustes - pakkuja peab olema Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) akrediteeritud piletimüügiagent viimased kolm järjestikust aastat - on seadnud mitte õiguspärase tingimuse ning on seega rikkunud RHS § 3 punkti 3, § 39 lõiget 1 ja STS § 26 lõikes 1 pandud kohustust järgida hangete korraldamisel RHS-is sätestatud nõudeid. Toetuse saaja ei nõustu rakendusüksuse otsuse eelnõus toodud seisukohaga ning palub jätta finantskorrektsiooni otsus tegemata järgmistel põhjustel. 1. Toetuse saaja ei ole riigihanke läbiviimisel rikkunud RHS § 3 punkti 3, § 39 lõiget 1 ega ka STS § 26 lõiget 1 STS § 26 lõike 1 kohaselt, toetuse saaja on kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. RHS § 3 punkti 3 kohaselt, hankija peab kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. RHS § 39 lg 1 1 Kuni 31.08.2017. a kehtinud redaktsioon. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  kohaselt, hankija peab kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Kvalifitseerimise tingimused peavad olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega. Antud juhul heidab rakendusüksus toetuse saajale ette, et kvalifitseerimistingimus, mille kohaselt pidi pakkuja olema IATA akrediteeritud piletimüügiagent viimased kolm järjestikust aastat, ei ole vastav ja proportsionaalne riigihanke esemega ning on sellest tulenevalt olnud pakkujate suhtes põhjendamatult piirav. Müügiagendi varasema tegutsemisaja (3 aastat) nõude lisamine ei ole rakendusüksuse hinnangul vajalik. Vastavalt riigihanke hankedokumentidele (edaspidi HD) oli riigihanke esemeks reisikorraldusteenuse tellimine Siseministeeriumile ja tema valitsemisala asutustele 48 kuu vältel. Lepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta oli 6 868 000 eurot, mis teeb toetuse saaja valitsemisalast ühe suurima reisikorraldusteenuse tarbija Eestis. HD punkti 2.2.2. ja HD osaks oleva lepinguprojekti punkti 1.5.2. kohaselt sisaldab reisikorraldusteenus reisimist nii Eesti Vabariigis kui väljaspool Eesti Vabariiki, mh lennupiletite (sh odavlennufirmad) broneerimist ja müüki. HD osaks oleva lepinguprojekti punkti 10.4. kohaselt on hankijal õigus leping igal ajal üles öelda täitjaga, kellel puudub turismiseaduse kohane kehtiv tagatis või Rahvusvahelise Õhutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) akrediteering. Seega on lepingupartneril HD tingimustest tulenevalt kohustus tellijatele broneerida ja müüa lennupileteid ning säilitada ka lepingu kehtivusajal IATA akrediteering. RHS § 39 lg 1 teise lause kohaselt peavad kvalifitseerimise tingimused olema (i) piisavad pakkuja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning (ii) vastavad ja on proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste olemuse, koguse ja otstarbega. Vaidlust ei ole, et ilma IATA akrediteeringuta ei ole reisibürool võimalik lennupileteid müüa ning, et ettevõtjal peab IATA akrediteering lepingu vältel olemas olema. Kuivõrd lennupiletid moodustavad riigihanke raames ostetavast reisikorraldusteenusest, sh lepingu rahalisest mahust, valdava osa, siis on IATA akrediteering otseselt vajalik riigihanke objektiks oleva teenuse olulise osa osutamiseks, sh lepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Nimetatud põhjusel jääb toetuse saaja eriarvamusele otsuse eelnõus väljendatud seisukoha osas, et vaidlusalune kvalifitseerimistingimus ei ole vastav riigihanke esemele. Võttes arvesse, et riigihanke eesmärgiks oli mh lepingu sõlmimine kestvusega 48 kuud, siis on asjaolu, et hankija soovis reisibüroolt varasemalt vähemalt kolme aastast IATA akrediteeringu omamist, proportsionaalne riigihanke eesmärgiga. Hankija ei nõudnud pakkujalt pikemat varasemat akrediteeringut, kui sõlmitava lepingu pikkus, vaid sellest lühemat ning on seetõttu seisukohal, et vaidlusalune kvalifitseerimistingimus on kooskõlas ka RHS-ga, sest ei tekita põhjendamatuid takistusi riigihanke konkurentsile avamisel. Vastupidist ei ole tõendanud ka rakendusüksus. Seega rõhutab toetuse saaja, et varasem mitme aastane IATA akrediteering on otseselt vajalik selleks, et hankija saaks hankemenetluse käigus anda ettevõtja poolt pakutava teenuse jätkusuutlikkusele ja tarnekindlusele piisavalt usaldusväärse prognooshinnangu. Vahetult saadud IATA akrediteering ei anna samaväärset kindlust kui eelnev, mitme aastane akrediteering. Otsuse eelnõus toob rakendusüksus välja, et kuulumine IATA-sse ja vastav litsents annab reisibüroole õiguse väljastada lennufirmade pileteid, mis tähendab lennupiletite müümiseks kvalifitseeritud reisikonsultantide olemasolu büroos ja reisibüroo head majanduslikku seisu, mida kontrollitakse IATA poolt igal aastal. Seega müügiagendi tegutsemisaja nõude lisamine ei ole vajalik. Siinkohal jääb toetuse saajale siiski arusaamatuks, miks ei ole rakendusüksuse Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  arvates tegutsemisaja nõude lisamine vajalik põhjusel, et ettevõtet kontrollitakse IATA poolt igal aastal. Vastupidiselt rakendusüksuse järeldusele leiab toetuse saaja, et olukorras, kus on teada, et akrediteeringut antakse ettevõtjale vaid ühe aasta kaupa, annab see hankijale just piisava kindlustunde, kui ettevõtet on IATA poolt hankele eelnenud kolmel aastal kontrollitud ja hinnatud, et reisibürool on olemas kvalifitseeritud konsultandid ja teenuse osutamiseks piisav majanduslik seis. Kui ettevõte on varasemalt mitme aasta jooksul IATA poolt ettenähtud standardeid täitnud, siis seda suurema tõenäosusega suudab ta neid täita ka tulevikus, riigihanke tulemusel sõlmitava lepingu kehtivusajal. Mida pikemaajaliselt on IATA ettevõtjat hinnanud ja talle akrediteeringu andnud, seda usaldusväärsem on pakkuja teenuse tellijate silmis. Osas, milles rakendusüksus on leidnud, et ettevõtte eelneval kolmel järjestikusel aastal IATA liikmeks olemine ei taga hankelepingu kvaliteetsemat täitmist ega anna garantiid, et lepingu täitjal ei teki lepingu täitmise ajal probleeme teenuse osutamisega, kuivõrd IATA liikmeks olemist hinnatakse igal aastal. Seega on rakendusüksus järeldanud, et kuivõrd IATA sertifikaat väljastatakse vaid ühe aasta kaupa, siis ei taga eelnev vähemalt kolme aastane sertifikaadi olemasolu seda, et lepingu täitjal sertifikaat ka edaspidi on. Nõustume, et varasemad akrediteeringud ei taga selle edaspidist olemasolu 100% tõenäosusega, kuid on ilmne, et seda tõenäolisem see on, sest eelnevatel aastatel on ettevõtja kõigile IATA nõuetele järjepidevalt vastanud. Kvalifitseerimise otsus on oma olemuselt prognoosotsus, mille võimalikult täpseks tegemiseks on hankijal lubatud arvesse võtta erinevaid asjassepuutuvaid, hanke esemega seotud asjaolusid. Veendumus, et ettevõtja suudab tagada teenuse tarnekindluse, peab eelkõige tekkima hankijal. RHS-i kohaselt oli hankija küll kohustatud kontrollima ettevõtja majanduslikku ja finantsseisundit ning rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke korral ka varasemate lepingute olemasolu, kuid reisikorraldusteenus on oma olemuselt teenus, mille puhul nt netokäibe ja varasemate lepingute nõuded ei kaalu üles varasemat IATA akrediteeringute olemasolu. Toetuse saaja ja tema valitsemisala jaoks oli vaidlusaluse tingimuse eesmärk tagada teenuse tarnekindlus2, mistõttu oli just vajalik ja põhjendatud nõuda, et ettevõtjal oleks sertifikaat olemas pikemalt kui üksnes hankes pakkumuse esitamise hetkel. Ettevõtjatel peab küll olema ligipääs riigihangetele lähtuvalt oma võimekusest, kuid seejuures ei saa unustada hankija õigust asjade/teenuste sisse ostmisel lähtuda eelkõige enda vajadustest, sh seada ettevõtjatele tingimusi eesmärgiga tagada teenuse tarnekindlus, seda enam, et tegemist on toetuse saaja valitsemisala vaates niivõrd olulise teenuse sisseostmisega. Vastupidine oleks vastuolus riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega. Hankija ei pea ostma midagi, mida ta ei vaja või ostma tingimustel, mis tema vajadusi ei rahulda. Tuues paralleeli riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi VAKO) 22. veebruari 2018. a otsuse nr 10-18/194138 punktides 20-22 märgituga, märgib hankija, et ettevõtja, kellel on olnud IATA akrediteering kolmel varasemal aastal näiteks ühe aasta asemel, võimaldab hankijal veenduda, et pakkuja poolt IATA akrediteeringu saamine pole olnud ühekordne, juhuslikku laadi. Varasem, vähemalt kolme aasta pikkune IATA akrediteeringu nõue võimaldab hankijal veenduda, et pakkuja suudab (sest varasemalt on ta seda suutnud) IATA akrediteeringu tagada ka tulevikus (ning seeläbi säilitab võimekuse täita nõuetekohaselt lepingut). Hankija ei ole 2 Riigihanke tulemusel sõlmitud lepingu alusel tellitakse teenust siseturvalisuse valdkonna asutustele. Tegevuste kavandamisel ning elluviimisel rahvusvahelise koostöö korralduses (sh reisikorraldus) lähtutakse riiklike kohustuste täitmisest ning strateegilistest ja poliitilistest dokumentidest: Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja Eesti Euroopa Liidu poliitika eesmärkidest, valitsemisala arengukavas, siseturvalisuse arengukavas ja regionaalarengu strateegias nimetatud eesmärkidest, siseministri sõnastatud valdkondlikest prioriteetidest, välislepingutest ja ametkondlikest välislepingutest tulenevatest kohustustest, Välisministeeriumi seatud välispoliitilistest sihtidest ja rahvusvahelistel tsiviilmissioonidel osalemise strateegiast. Õiguskaitseasutuste operatiivkoostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega (nt Europol ja Interpol) on vältimatult vajalik, et tagada riigi julgeolek ja vajalikud meetmed võitluses piiriülese raske peitkuritegevuse ja terrorismiga. Käesoleva riigihanke puhul on teenuse tarnekindlus otseselt seotud avaliku huviga ja eriti oluline siseturvalisuse tagamiseks kasutatavate rahvusvaheliste meetmete rakendamisel, mistõttu vaidlusalune nõue oli objektiivselt põhjendatud ja vajalik. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  kohustatud formuleerima kvalifitseerimistingimusi nõnda, et see võimaldaks konkurentsi kunstlikult suurendada. Ühtlasi, näiteks oma 5. novembri 2013. a otsuses vaidlustusasjas nr 239-13/142843 märgib VAKO, et vaidlustuskomisjon on seisukohal, et hankija ei pea seadma selliseid kvalifitseerimise tingimusi, mida suudaksid täita kõik või paljud hankemenetluses osalemisest huvitatud isikud, kuid tingimused peavad olema vajalikud tõendamaks hankijale veenvalt taotleja võimet hankelepingut täita. Seega hankija ei pea konkurentsi tekitamiseks loobuma hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks vajalike kvalifitseerimise tingimuste esitamisest. Käesoleval juhul on ilmne, et ettevõtja, kes on varasematel aastatel suutnud täita IATA nõuded, on suuteline seda suurema tõenäosusega tegema ka tulevikus, lepingu täitmise perioodil ning suutlikkus seda säilitada on tellijate jaoks võtmetähtsusega. IATA akrediteeringu kaotamine lepingu kehtivusajal tähendaks praktikas seda, et lepingupartneril oleks muutunud võimatuks oma lepinguliste kohustuste täitmine broneerida ja müüa lennupileteid ning seeläbi sattunuks ohtu riigi vaates oluliste ülesannete täitmine. Hankija viitab veelkord, et vaidlusaluse riigihanke raames telliti reisikorraldusteenust Siseministeeriumi valitsemisalale ehk peamiselt siseturvalisuse asutuste põhifunktsioonide täitmiseks, mitte kitsalt üksnes käesoleva projekti elluviimiseks. Kuivõrd hankija vajaduste kunstlik osadeks jaotamine ei ole RHS-i kohaselt lubatav, tellis toetuse saaja ka projektiga seotud reisikorraldusteenuse sama raamlepingu alusel. Kui rakendusüksus peaks siiski leidma, et projektiga seotud kulude õiguspärasust ei ole kohane põhjendada kogu Siseministeeriumi valitsemisala asutuste funktsioone ja nendega seotud vajadusi silmas pidades, siis tähendaks see, et projektiga seotud kulusid tuleks vaidlusalusest riigihankest vaadelda eraldi. Mis omakorda aga tähendaks seda, et võttes arvesse projektiga seotud reisiteenuse kulude mahtu aastate lõikes, on need olnud igal vastaval eelarveaastal nii väikesed 3, et toetuse saajal olnuks põhimõtteliselt õigus antud kulud teha väikeostude alusel. Samas on selge, et väikeostude tegemisel oleks toetuse saaja pöördunud suure tõenäosusega täpselt samade ettevõtjate poole, kes osalesid ka vaidlusaluses riigihankes, sest just nimetatud ettevõtjad on turul kõige enam teada teenusepakkujad. Ühtlasi ei ole toetuse saajale seejuures teada selliseid ettevõtjaid, kes omasid küll IATA akrediteeringut, kuid seda lühemalt kui kolm aastat. Eeltoodu aga tähendab, et ka sellisel juhul, kui projekti kulusid ei saa vaadelda kogumis toetuse saaja kogu valitsemisala vajadusi silmas pidades, ei oleks konkurents olnud mingil viisil teistsugune. Euroopa Kohus on 17. septembri 2002. a kohtuasjas C-513/99 otsuse punktis 85 märkinud, et kui hankija vajadusi suudavad täita vaid vähesed ettevõtjad, kuid seatud tingimus on hankija tegelike vajadustega vastavuses, on tingimus lubatav. Käesoleval juhul pole vaidlust isegi selles, et tingimustele vastavad üksnes vähesed ettevõtjad. Vastupidi – riigihanke juurde oli registreerunud kuus4 huvitatud ettevõtjat, kõik nad esitasid pakkumuse5. Tingimustele vastavaid ettevõtjaid, kes oleks saanud pakkumuse esitada, oli GPA-ga ühinenud lepinguriikides ilmselt sadu või lausa tuhandeid. Eeltoodu tähendab, et sõltumata, kas riigihankes oli vaidlusalune tingimus seatud või mitte, oli riigihankes piisav konkurents igal juhul tagatud. Hankija juhib rakendusüksuse tähelepanu, et ka ilma vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuseta korraldatud reisikorraldusteenuste tellimise riigihankes nr 223677 osales kuus pakkujat, täpselt samad ettevõtjad, kes vaidlusaluses riigihankes nr 174657. Seega on tõendatud, et tingimus, kas ettevõtjal on olemas varasem kolme aastane IATA akrediteering 3 2017 - 6040,86 EUR; 2018 - 25 395,62 EUR; 2019 - 10 265,06 EUR. 4 Mitte viis, nagu rakendusüksus otsuse eelnõus ekslikult on väitnud. 5 See on kõrgem Eesti keskmisest hankele esitatud pakkumuste arvust, mis 2016.a oli elektroonilise menetlusega riigihangetes on 3,7 (allikas: https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/riigihankemaastiku_esmane_kokkuvot e_2016_1.pdf?download=1). Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  või peab tal see olemas olema üksnes pakkumuse esitamise hetkel, ei oma absoluutselt mingit mõju hankes osalevate ettevõtjate ringile. STS § 46 lg 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud ulatuses. Hankija juhib rakendusüksuse tähelepanu, et kõigi riigihankes edukaks tunnistatud pakkumuste maksumuseks oli null eurot. Eeltoodu tähendab, et lepingupartnerid osutavad tellijatele teenust ilma vahendustasuta. Seega, isegi kui riigihankes oleks hüpoteetiliselt osalenud rohkem pakkujaid ja edukaks osutunud mõni teine, hüpoteetiline reisibüroo, ei muuda see siiski lõppjäreldust, st toetuse saaja poolne väidetav kohustuse rikkumine ei ole endaga kaasa toonud rahalist mõju, ei otseselt ega ka hüpoteetiliselt. Väitmaks vastupidist, peaks eksisteerima võimalus, et toetuse saaja oleks edukaks tunnistanud hoopis sellised pakkujad, kes maksavad toetuse saajale teenuse osutamise eest peale. See ei oleks aga kooskõlas HD tingimustega, sh lepinguprojektis ettenähtuga, mistõttu tulnuks hankijal sellised pakkumused tagasi lükata (seda kinnitab näiteks ka VAKO 20. juuni 2018. a otsus nr 113-18/194573, punktid 12 ja 13). Lisaks eeltoodule soovib toetuse saaja juhtida rakendusüksuse tähelepanu, et tulenevalt RHS § 41 lõikest 2 oli hankija kohustatud kontrollima ettevõtjate varasemalt täidetud teenuse osutamise lepinguid. Kooskõlas RHS § 41 lõike 1 punktiga 2 oli hankija ühe kvalifitseerimise tingimusena seadnud hanketeate punkti III.2.3) alapunktis 5, et pakkuja peab olema viimase 3 (kolme) aasta jooksul täitnud igal aastal nõuetekohaselt vähemalt ühe reisikorraldusteenuse osutamise suurkliendilepingu. Suurkliendilepingu all peetakse silmas äriklientidele reisikorraldusteenuse osutamist. Kuivõrd on ilmne, et äriklientidele reisikorraldusteenuse osutamine hõlmab endas ka lennupiletite broneerimist ja müüki ning varasemalt täidetud lepingud peavad RHS § 41 lõikest 1 tulenevalt oma sisult niikuinii olema vastavad riigihanke esemeks oleva teenuse sisule, siis tähendab viidatud kvalifitseerimistingimus olemuslikult seda, et pakkujal pidi igal juhul olema varasem, vähemalt kolme aastane lennupiletite broneerimise ja müümise kogemus. Viimane aga eeldab praktikas, et selleks pidi ettevõtjal olema ka IATA akrediteering. Seega märgime, et IATA akrediteeringu nõue käib käsikäes hanketeate punkti III.2.3) alapunktis 5 toodud tingimusega. Ka Tallinna Halduskohus on 9. novembri 2015. a otsuses nr 3-15-2397 märkinud, et ühtegi kvalifitseerimise tingimust ei saa vaadelda eraldiseisvana ülejäänud hanketeates sisalduvast informatsioonist ning tingimuse mõtet tuleb selgitada hanke eesmärgi ja hankija kavatsuste kaudu (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2011 otsus haldusasjas nr 3-10-1495, p 18). See tuleneb ka RHS § 39 lg-st 1. Kvalifitseerimise tingimuste esitamise eesmärk on tagada, et pakkumusi esitaksid isikud, kelle puhul on hankijal piisav põhjus eeldada, et nad pakkumuse parimaks osutumisel suudavad hankelepingu nõuetekohaselt ja tõrgeteta täita ning välistada pakkumuse esitamine nende poolt, kes pakkujas sellist usaldust ei tekita. Eeltoodust tulenevalt, sõltumata vaidlusalusest kvalifitseerimistingimusest, on tõendatud, et pakkujate ring ei oleks reaalselt ega ka hüpoteetiliselt saanud olla teistsugune, sest pakkujad pidid niikuinii, tulenevalt hanketeate punkti III.2.3) alapunktis 5 seatud tingimusest omama varasemat vähemalt kolme aastast lennupiletite müümise kogemust, mis reaalselt eeldas kogu selle ajaperioodi vältel praktikas ka IATA akrediteeringu olemasolu. Sellest tulenevalt on ilmne, et vaidlusalune kvalifitseerimistingimus ei saanud praktikas endaga kaasa tuua rahalist mõju ning toetuse saajale ei ole seega alust ette heita rikkumist. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  2. Toetuse saaja hinnangul on rakendusüksus rikkunud toetuse saaja õiguspärase ootuse kaitset Toetuse saaja on projekti raames maksetaotlustes (edaspidi MT) esitanud riigihankega seotud kulusid alates 2017. aastast. 2017. aastal MT nr 46749 ja 2018. aastal MT nr 48730 on toetuse saaja esitanud rakendusüksuse valimisse sattunud kuluridadele juurde riigihankega seotud dokumentatsiooni ehk rakendusüksus on kontrollinud riigihanke nõuetekohast läbiviimist. Rakendusüksus menetles dokumente tuvastamata riigihankes probleeme ja kinnitas maksetaotluste kulud abikõlblikeks. Rakendusüksuse kontrollimiste tulemusel on toetuse saajal seega tekkinud õigustatud ootus oma tegevuse õiguspärasuse osas. Siinkohal on kohane viidata ka Tartu Ringkonnakohtu 13. märtsi 2019. a otsuse nr 3-17-2841 punktis 12 kirjeldatule. Tõsi, antud kaasuses lahati, kas PRIA poolt eelnevalt heaks kiidetud lepingu muudatus seostus taotleja õigustatud ootusega, kuid olukord on üldistatav ka antud juhul, sest ka käesoleval juhul tekitas rakendusüksus oma tegevusega toetuse saajas usalduse, et riigihanke tingimused, sh vaidlusalune kvalifitseerimistingimus on kooskõlas RHS-ga ja selle alusel tehtud kulud on 100% abikõlblikud. Ühtlasi juhib toetuse saaja tähelepanu, et juhul kui rakendusüksus otsustab siiski teha finantskorrektsiooni otsuse, on rakendusüksuse tegevuse tõttu toetuse saajale kaasnenud suurem rahaline kahju, kui rakendusüksus oleks RHS-i väidetavale rikkumisele viidanud kohe, MT nr 46749 menetlemise ajal. MT nr 46749 menetlemise ajaks oli toetuse saaja maksetaotlustes kajastanud riigihanke nr 174657 seotud kulusid 6040,86 euro väärtuses ning riigihanke HD väidetava õigusvastasele kvalifitseerimise tingimusele õigeaegselt tähelepanu juhtimise korral oleks seega rikkumisele kohaldatava finantskorrektsiooni 5% määra juures mitteabikõlblikuks kuluks kujunenud 302,04 eurot. Lõpetuseks kinnitab toetuse saaja, et on suhtunud äärmise põhjalikkuse ja kohusetundlikkusega meetme „Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonda vähelõimunud püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ toetuse saaja tegevuste elluviimisse ja toetuse sihipärasesse kasutamisse. Samuti kinnitab toetuse saaja, et on täielikult taganud struktuuritoetuse säästliku, ausa ja läbipaistva kasutamise, millega ei ole Euroopa Liidu finantshuvisid mingilgi moel kahjustatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Küüt rahvastiku-, kodanikuühiskonna- ja perepoliitika asekantsler Riina Ring [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562