MUUDETUD (26.10.20 kk nr 234) Uuringu "Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus" riigihanke alusdokumentide ja hankekomisjoni koosseisu kinnitamine

Uuring „Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus“ (225655) HANKEMENETLUSE JUHEND 1. Üldandmed 1.1. Kultuuriministeerium (edaspidi hankija) teeb ettepaneku esitada pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides sisalduvatele tingimustele. Riigihanke alusdokumentideks on: 1.1.1. hanketeade; 1.1.2. käesolev hankemenetluse juhend; 1.1.3. tehniline kirjeldus; 1.1.4. hankelepingu projekt; 1.1.5. hankepass jm vormid; 1.1.6. kvalifitseerimistingimused; 1.1.7. vastavustingimused; 1.1.8. hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad; 1.1.9. muud e-RHRis avaldatud või viidatud riigihanke alusdokumendid, milles on sätestatud käesoleva riigihanke üksikasjad. 1.2. Riigihange viiakse läbi elektrooniliselt riigihangete registri e-riigihangete keskkonnas (https://riigihanked.riik.ee, edaspidi e-RHR) e-menetlusena, mis tähendab, et kogu riigihankega seotud teabevahetus ja pakkumuste esitamine toimub elektrooniliselt läbi e-RHRi. 1.3. Riigihangete seadus (edaspidi RHS) ning selle alamastme õigusaktid on elektrooniliselt kättesaadavad interneti aadressil https://www.riigiteataja.ee. 2. Riigihanke eesmärk, ese ja tehniline kirjeldus 2.1. Riigihanke eesmärgiks on tellida uuring „Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus“. Riigihanke eseme täpsem kirjeldus ja nõuded on esitatud riigihanke alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“. 2.2. Hankija ei ole riigihanget ühe menetluse raames osadeks jaganud, sest uuringu läbiviimise jaotamine erinevate täitjate vahel ei ole projekti juhtimist arvestades mõistlik ning uuring moodustab terviku, mille jaotamine erinevateks osadeks ei ole otstarbekas. 2.3. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms) kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mida hankija on teinud kindlale ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule ja tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Pakkuja tõendab oma pakkumuses mis tahes asjakohasel viisil, et tema pakutud lahendused on tehnilistes ja funktsionaalsetes nõuetes esitatuga samaväärsed. 1 3. Hankelepingu tingimused 3.1. Hankelepingu täitmise kavandatav kestus on 8 kuud (eeldatavalt detsember 2020 kuni juuli 2021). 3.1.1. Juhul, kui lepingu sõlmimise viibimise tõttu, sh tulenevalt riigihankega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks lepingu täitmisega alustamine punktis 3.1 nimetatud ajal, alustatakse lepingu täitmist hankija poolt nimetatud kuupäeval, pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse vajaduse korral lepingu lõppkuupäeva edasi perioodi võrra, mille osas lepingu täitmisega alustamine viibis. 3.2. Hankelepingu tingimused on esitatud riigihanke alusdokumendis „Hankelepingu projekt“. 3.3. Hankeleping sõlmitakse kirjalikus vormis. 4. Pakkumuse vormistamise ja esitamise tingimused 4.1. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele, sisaldama nõutud dokumente ning olema vormistatud nõuetekohaselt. Pakkumuses esitatud andmed peavad olema esitatud viisil, mis võimaldavad hankijal kontrollida nende vastavust riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele. 4.2. Pakkuja peab märkima pakkumuses, millised pakkumuses esitatud andmed on pakkuja ärisaladus ning põhjendama teabe ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei tohi märkida pakkumuse maksumust ja muid RHS § 111 lõikes 5 nimetatud andmeid. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu selles osas, mille pakkuja on pakkumuses ärisaladusena märkinud. 4.3. Pakkumus ja sellele lisatavad dokumendid tuleb koostada eesti keeles. Dokumentide kohta, mis on koostatud muus keeles, esitatakse eestikeelne tõlge. Vastav tõlge lisatakse tõlgitud dokumendi juurde. 4.4. Hankija aktsepteerib e-RHRi kaudu esitatavate dokumentide osas kõiki üldlevinud dokumentide vorminguid, nagu pdf- (Portable Document Format), odt- (Open Office) ning MS Office vormingud. 4.5. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et ta võtab üle kõik riigihanke alusdokumentides esitatud tingimused ning esitab pakkumuse vaid nende asjaolude kohta, mille kohta hankija on soovinud võistlevaid pakkumusi. Pakkuja ei või esitada tingimuslikku pakkumust ega siduda pakkumust muude asjaoludega, mis ei tulene riigihanke alusdokumentidest. 4.6. Pakkumuste alternatiivsete lahenduste esitamine ei ole lubatud. 4.7. Ühise pakkumuse esitamise korral: 4.7.1. võivad ühispakkujad oma majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse tõendamiseks tugineda teise ühispakkuja vahenditele; 4.7.2. vastutavad ühispakkujad solidaarselt hankelepingu selle osa täitmise eest, mille suhtes teise ühispakkuja vahenditele tugineti; 4.7.3. tuleb pakkumuses ära näidata iga ühispakkuja poolt täidetava hankelepingu osa suurus ja iseloom. 4.8. Kui pakkuja soovib tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teise ettevõtja vahendite alusel: 2  4.8.1. peab pakkuja hankijale tõendama, et nendel ettevõtjatel on vastavad vahendid olemas, nad on nõus nende vahendite kasutamisega ja pakkuja kasutab neid hankelepingu täitmisel; 4.8.2. majanduslikule ja finantsseisundile esitatud nõuetele vastavuse tõendamisel teise ettevõtja vahendite alusel, vastutab pakkuja ja teine ettevõtja solidaarselt hankelepingu selle osa täitmise eest, millele suhtes teise ettevõtja vahenditele tugineti; 4.8.3. peab pakkuja esitama hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb; 4.8.4. võib hankija nõuda pakkujalt sellise ettevõtja asendamist, kelle vahenditele tuginetakse ja kellel esinevad RHS § 95 lõigetes 1 ja 4 sätestatud kõrvaldamise alused, andes selleks vähemalt viie tööpäeva pikkuse tähtaja. Kui pakkuja hankija nõudel ettevõtjat ei asenda, jätab hankija pakkuja kvalifitseerimata, kui pakkuja ei täida esitatud kvalifitseerimise tingimusi iseseisvalt. 4.9. Pakkuja kannab kõik riigihankes osalemise, sh pakkumuse koostamise ja hankijale esitamisega soetud riisiko ja kulud ning need ei kuulu hankija poolt hüvitamisele. 4.10. Pakkumus on pakkujale siduv vähemalt 2 kuud pakkumuse esitamise tähtpäevast arvates. Pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamine toimub vastavalt RHS § 112 sätestatule. 5. Pakkumuste hindamine 5.1. Pakkumusi hindab hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad Kultuuriministeeriumi esindajad. Hankijal on õigus pakkumuste hindamisse kaasata ka teisi sõltumatuid eksperte. 5.2. Parima hinna ja kvaliteedi suhte väljaselgitamiseks kasutatakse väärtuspunktide andmise meetodit. Hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud on järgmised: Hindamiskriteeriumi Hindamiskriteeriumi nimetus osakaal väärtuspunktides Pakkumuse maksumus (hinnakriteerium) 20 Uuringu teoreetiline kontseptsioon (kvaliteedikriteerium) 10 Uuringu metoodika (kvaliteedikriteerium) 30 Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialane taust ja 20 kogemus (kvaliteedikriteerium) Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs (kvaliteedikriteerium) 15 Uuringu visuaalne identiteet ja infograafika 5 (kvaliteedikriteerium) KOKKU 100 5.3. Hinnakriteeriumi (pakkumuse maksumuse) hindamisel võetakse aluseks e-RHR pakkuja poolt märgitud pakkumuse kogumaksumus eurodes. Kõige madalama maksumusega pakkumusele omistatakse maksimaalne arv väärtuspunkte (20 punkti). Teistele pakkumustele omistatakse proportsionaalselt vähem punkte, s.t madalaim maksumus jagatakse hinnatava maksumusega ning korrutatakse kriteeriumile omistatud maksimaalse väärtuspunktide arvuga. Punktid ümardatakse sajandiku täpsuseni (s.t. kaks kohta pärast koma) vastavalt matemaatilistele reeglitele. 5.4. Kvaliteedikriteeriumite osas hindab hindamiskomisjon kollektiivselt pakkumuses esitatud tööde kirjeldust arvestades järgmisi hindamispõhimõtteid: 3 5.4.1. Uuringu teoreetiline kontseptsioon Kirjeldus Punktid Uuringu teoreetiline kontseptsioon on põhjalikult läbi mõeldud ja lahti kirjutatud ning uuringu eesmärgiga seotud. Uuringu teoreetilisest kontseptsioonist nähtub, et pakkuja on selle põhjalikult läbi mõelnud ning aru saanud uuringu eesmärgist ja hankija vajadustest. Kirjelduses ei esine 10 vastuolusid ega puudujääke hankija soovitu osas, sh on pakkumuses esitatud konkreetsed pakkujapoolsed põhjendatud ettepanekud ja asjakohased tegevused töö paremaks (kvaliteetsemaks) teostamiseks. Uuringu teoreetiline kontseptsioon on olulises osas läbi mõeldud ja lahti kirjutatud, kuid pakkuja ei ole täielikult argumenteerinud teoreetilise kontseptsiooni valikut. Samal ajal on teoreetiline kontseptsioon üldjoones sobiv ja toetab uuringu läbiviimist. Uuringu teoreetilise kontseptsiooni kirjeldusest nähtub, et pakkuja on olulises osas läbi mõelnud ja aru saanud 7 uuringu eesmärgist ja hankija vajadustest. Ei esine ühtegi olulist, määrava tähtsusega (sisulist, põhimõttelist) vastuolu ega puudujääki hankija soovitu osas. Pakkumuses on esitatud pakkujapoolsed ettepanekud ja tegevused, mis tõenäoliselt aitavad kaasa töö paremale (kvaliteetsemale) teostamisele. Uuringu teoreetiline kontseptsioon ei ole tervikuna või mitmes olulises osas piisavalt läbi mõeldud, lahti kirjutatud, põhjendatud või pole see sobiv ega toeta uuringu läbiviimist. Uuringu teoreetilise kontseptsiooni kirjeldusest nähtub, et pakkuja ei ole tervikuna või mitmes olulises osas piisavalt läbi mõelnud uuringu eesmärki ega ole uuringu eesmärgist ja hankija vajadustest 4 aru saanud. Esineb olulisi, määrava tähtsusega (sisulisi, põhimõttelisi) vastuolusid või puudujääke hankija soovitu osas, sh pakkujapoolsed ettepanekuid ja tegevusi ei ole kas esitatud või ei ole need põhjendatud või asjakohased. 5.4.2. Uuringu metoodika Kirjeldus Punktid Uuringu metoodika on põhjalikult läbi mõeldud ja lahti kirjutatud ning uuringu eesmärgiga seotud. Uuringu metoodikast nähtub, et pakkuja on selle põhjalikult läbi mõelnud ning aru saanud uuringu eesmärgist ja hankija vajadustest. Kirjelduses ei esine vastuolusid ega puudujääke hankija soovitu 30 osas, sh on pakkumuses esitatud konkreetsed pakkujapoolsed põhjendatud ettepanekud ja asjakohased tegevused töö paremaks (kvaliteetsemaks) teostamiseks. Uuringu metoodika on olulises osas läbi mõeldud ja lahti kirjutatud, kuid pakkuja ei ole täielikult argumenteerinud metoodika valikut. Samal ajal sobib metoodika üldjoones ja toetab uuringu läbiviimist. Uuringu 20 metoodikast nähtub, et pakkuja on olulises osas selle läbi mõelnud ja aru saanud uuringu eesmärgist ja hankija vajadustest. Ei esine ühtegi olulist, määrava tähtsusega (sisulist, põhimõttelist) vastuolu ega puudujääki hankija soovitu 4  osas. Pakkumuses on esitatud pakkujapoolsed ettepanekud ja tegevused, mis tõenäoliselt aitavad kaasa töö paremale (kvaliteetsemale) teostamisele. Uuringu metoodika ei ole tervikuna või mitmes olulises osas piisavalt läbi mõeldud, lahti kirjutatud, põhjendatud või ei sobi ega toeta uuringu läbiviimist. Uuringu metoodikast nähtub, et pakkuja ei ole tervikuna või mitmes olulises osas selle piisavalt läbi mõelnud ja arusaanud uuringu 10 eesmärgist ega hankija vajadustest. Esineb olulisi, määrava tähtsusega (sisulisi, põhimõttelisi) vastuolusid või puudujääke hankija soovitu osas, sh pakkujapoolsed ettepanekuid ja tegevusi ei ole kas esitatud või ei ole need põhjendatud või asjakohased. 5.4.3. Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialane taust ja kogemus Kirjeldus Punktid Uuringu meeskonnal on varasem silmapaistev teadustöö kogemus uuringu teema valdkonnas ja kasutatavates meetodites. Pakkuja on tuntud varasemate sarnaste uuringute elluviijana ning pakkunud oma ettepanekutega 20 riigisektorile olulist lisandväärtust. Pakkuja on vastavalt hankija soovitusele kaasanud meeskonda täiendavalt kompetentse valdkonna spetsialisti. Uuringu meeskonnal on mõningane varasem teadustöö kogemus uuringu teema valdkonnas ja kasutatavates meetodites. Pakkuja on varem valdkonnast sarnaseid uuringuid läbi viinud. Pakkuja ei ole vastavalt hankija 14 soovitusele kaasanud meeskonda täiendavalt valdkonna spetsialisti või tekitab valitud spetsialisti kompetentsus ja lisandväärtus uuringu elluviimisel mõningaid üksikuid küsimusi. Uuringu meeskonnal ei ole varasemat teadustöö kogemust uuringu valdkonnas või kasutatavates meetodites. Pakkujal on nõutud teadustöö kogemus, aga see ei haaku vastava uuringu eesmärkidega. Pakkuja ei ole 7 vastavalt hankija soovitusele meeskonda kaasanud täiendavalt valdkonna spetsialisti või tekitab valitud spetsialisti kompetentsus ja lisandväärtus uuringu elluviimisel mitmeid küsimusi. 5.4.4. Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs1 Kirjeldus Punktid Tegevus- ja ajakava on hankija jaoks realistlik, põhjalikult läbi mõeldud ja detailselt kirjeldatud, sh tegevus- ja ajakavas on välja toodud konkreetsed (ala)tegevused ning nende peamine vastutaja ja läbiviija(d). Ajakavas on märgitud, milliste tegevuste juures ja millal kavandab pakkuja koostööd hankijaga. Pakkumuses esitatud riskianalüüs lähtub pakutavast, on realistlik, 15 pakkuja poolt terviklikult* läbi mõeldud ja lahti kirjutatud ega tekita küsitavusi. Hankelepingu täitmiseks planeeritud tegevus- ja ajakava ning riskianalüüs tagavad tellija hinnangul hankelepingu kvaliteetse täitmise parimal võimalikul viisil. 1 Teisisõnu, uuringu kavandamisel ja läbiviimisel tekkida võivad riskid ning riskidele vastavad maandamistegevused. 5  Tegevus- ja ajakava on hankija jaoks üldiselt realistlik, olulises osas läbi mõeldud ja kirjeldatud, sh tegevus- ja ajakavas esineb vaid väheolulisi, mittesisulisi puudusi või lahknevusi konkreetsete (ala)tegevuste ning nende peamise vastutaja ja läbiviija(te) kirjelduses, ja/või pakkumuses esitatud riskianalüüs lähtub pakutavast, on realistlik ning pakkuja poolt terviklikkuse* 10 seisukohast olulises osas läbi mõeldud ja lahti kirjutatud ega tekita olulisemate, määrava tähtsusega tegurite osas küsitavusi. Hankelepingu täitmiseks planeeritud tegevus- ja ajakava ning riskianalüüs tagavad tellija hinnangul mõningate mööndustega hankelepingu kvaliteetse täitmise. Tegevus- ja ajakava on hankija jaoks tervikuna või mitmes olulises osas ebarealistlik, ebapiisavalt läbi mõeldud või kirjeldatud, sh esineb tegevus- ja ajakavas vastuolusid konkreetsete (ala)tegevuste ning nende peamise vastutaja ja läbiviija(te) kirjelduses, ja/või pakkumuses esitletud riskianalüüs on mõne olulisema, määrava tähtsusega teguri osas ebarealistlik, vastuoluline või 5 terviklikult* läbi mõtlemata, lahti kirjutamata või tekitab küsimusi, millele ei ole pakkumusest võimalik vastuseid leida. Hankelepingu täitmiseks planeeritud tegevus- ja ajakava ning riskianalüüs ei pruugi tellija hinnangul tagada hankelepingu kvaliteetset täitmist. * Terviklikkuse all peab hankija silmas, kas riskianalüüsis on arvesse võetud nii sisemisi (st pakkujast tulenevaid) kui ka välimisi (st pakkujast otseselt mitte tulenevaid) riske, on hinnatud nii nende mõju (st olulisust) kui esinemise tõenäosust, kirjeldatud konkreetsed maandamistegevused ja läbi on mõeldud rakendamise eest vastutajad. 5.4.5. Uuringu visuaalne identiteet ja infograafika Kirjeldus Punktid Visuaalne identiteet ja infograafika on põhjalikult läbi mõeldud, need on kaasaegsed, originaalsed, lihtsustavad teksti ja andmete mõistmist ja 5 moodustavad terviku. Visuaalne identiteet ja infograafika on olulises osas läbi mõeldud, need on kaasaegsed, originaalsed, lihtsustavad teksti ja andmete mõistmist ja 3 moodustavad terviku. Visuaalne identiteet ja infograafika on tervikuna või mitmes olulises osas ebapiisavalt läbi mõeldud, need ei ole kaasaegsed ega originaalsed või ei 1 lihtsusta teksti ja andmete mõistmist ja ei moodusta tervikut. 5.5. Edukaks tunnistatakse kõige enam väärtuspunkte saanud pakkumus. 5.6. Juhul, kui kaks või enam pakkumust saavad võrdse kogupunktisumma, tunnistatakse edukaks pakkumuseks madalama maksumusega pakkumus. Kui ka pakkumuste maksumused on võrdsed, leitakse edukas pakkuja liisuheitmise teel. 5.7. Kui riigihankes on vastavaks tunnistatud ainult üks pakkumus, siis võib hankija omistada pakkumusele automaatselt maksimaalsed väärtuspunktid pakkumust sisuliselt hindamata. 6. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ja riigihanke kehtetuks tunnistamine 6.1. Hankija jätab endale õiguse tagasi lükata kõik pakkumused igal ajal enne hankelepingu sõlmimist juhul, kui hanke toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis 6  välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hanke lõpuleviimise ja hankelepingu sõlmimise riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustel, sh juhul kui kõikide pakkumuste maksumused ületavad riigihanke eeldatavat maksumust või hankija reaalseid rahalisi võimalusi. 6.2. Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel riigihanke kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult: 6.2.1. kui tekib vajadus hankelepingu eset olulisel määral muuta; 6.2.2. kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub hankelepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks; 6.2.3. kui riigihankes ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega menetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia. 7. Teabevahetus 7.1. Teabevahetuses osalemiseks, selgituste saamiseks ning elektroonilise pakkumuse esitamiseks tuleb hankest huvitatud isikul registreeruda e-RHRis riigihanke juurde, avaldades hankijale oma kontaktandmed. Riigihanke juurde registreerumine ei too isikule kaasa kohustust pakkumuse esitamiseks. 7.2. Hankemenetlusega seotud teabevahetus toimub eesti keeles. 7.3. Riigihanke alusdokumentide kohta saab selgitusi esitades küsimused kirjalikult e-RHRis. 7.3.1. Kui pakkuja riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotluse hankijale laekumise ja pakkumuse esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt kuut päeva, ei ole hankija kohustatud selgitustaotlusele vastama. 7.3.2. Selgitustele riigihanke alusdokumentide kohta ning muule enne pakkumuste esitamise tähtaega esitamisele kuuluvale teabele tagab hankija elektroonilise juurdepääsu e-RHRis. 7.3.3. Kui pakkuja ei ole esitanud hankemenetluse käigus küsimusi selgituste ja täiendava informatsiooni saamiseks riigihanke alusdokumentides avastatud ebatäpsuste, vasturääkivuste või puuduste kohta, on hankijal õigus hankelepingu täitmise käigus üleskerkinud vaidluse korral valida hankijale sobivaim riigihanke alusdokumentide kirjeldus ning hankija ei aktsepteeri ühtegi pakkuja hilisemat pretensiooni või lisanõuet (ka eduka pakkuja pretensiooni või lisanõuet hankelepingu täitmise käigus), mis tuleneb sellest, et pakkuja hinnangul on riigihanke alusdokumendid vastuolulised või pakkuja ei ole saanud hankijalt pakkumise koostamiseks vajalikku selgitavat või täiendavat informatsiooni. 7.4. Hankija võib teha riigihanke alusdokumentides muudatusi enne pakkumuste esitamise tähtpäeva pikendades vajadusel RHS-is sätestatud korras pakkumuste esitamise tähtaega. Muudatused tehakse teatavaks e-RHRis. 7.5. Kõikides riigihankes tehtud otsustest teavitab hankija pakkujaid e-RHRi kaudu viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. 7  1 / 20 HANKEPASS Hankepass ehk Euroopa ühtne hankedokument (ESPD) on ettevõtja enda kinnitus, mis on esialgne tõend ametiasutuste või kolmandate isikute poolt väljastatavate tõendite asemel. Käesolev PDF vormingus registri poolt koostatud dokument on selgitava iseloomuga ja sisaldab hankija sätestatud tingimusi, ettevõtjalt oodatavate vastuste vormingu vaadet ja registri poolt lisatud viiteid RHS-ile. Käesolev dokument ei ole ette nähtud täitmiseks vaid tingimustega tutvumiseks. Ettevõtja täidab hankepassi elektrooniliselt infosüsteemis või ESPD teenuses. I OSA: HANKE JA HANKIJAGA SEOTUD TEAVE Teave avaldamise kohta Teate number ELTs: - ELT URL: Riigi ametlik teataja: 225655 Kui Euroopa Liidu Teatajas hankekuulutust avaldatud ei ole või kui selle avaldamist ei nõuta, peab avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija ise teabe esitama, et hankemenetlust saaks üheselt identifitseerida (nt viide siseriikliku avaldamise kohta). Hankija andmed Ametlik nimi: Kultuuriministeerium (70000941) Riik: Eesti Hankija aadress: Suur-Karja tn 23 Hankija veebiaadress: http://www.kul.ee E-posti aadress: [email protected] Koostatud 06.10.2020 12:09:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  2 / 20 Teave hankemenetluse kohta Hanke menetlusliik: Avatud hankemenetlus Pealkiri: Uuring "Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus" Lühikirjeldus: Rakendusuuringu põhieesmärk on välja töötada vabakutseliste loovisikute majandusliku toimetuleku mudelite ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse arengustsenaariumid ning poliitikasoovitused. Avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija poolt toimikule antud viitenumber (kui on asjakohane): 225655 Hanke liik: Teenused Hanke CPV-d: 73300000-5 Uurimis- ja arendustöö planeerimine ning elluviimine Koostatud 06.10.2020 12:09:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  3 / 20 II OSA: ETTEVÕTJAGA SEOTUD TEAVE A: Teave ettevõtja kohta Nimi: Registrikood: Riik: Aadress: Üldine veebileht: Kontaktisikud: Kontaktide e-posti aadressid: Kontaktide telefoninumbrid: Ettevõtte suurus: Töötajate arv: Käive: Valuuta: Finantsalase võimekuse kirjeldus: Tehnilise võimekuse kirjeldus: Teostatud tööde kirjeldus: Ettevõtja tegevusvaldkond: Koostatud 06.10.2020 12:09:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  4 / 20 ETTEVÕTJA ON KAITSTUD TÖÖKOHT Ainult reserveeritud hangete puhul: kas ettevõtja puhul on tegemist kaitstud töökohaga, sotsiaalse ettevõttega või ta täidab lepingut kaitstud tööhõive programmide raames? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Milline on puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate osakaal? 3. Kui seda on nõutud, täpsustage, millisesse puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate kategooriasse või kategooriatesse asjaomased töötajad kuuluvad? 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja ETTEVÕTJA ON KANTUD TUNNUSTATUD ETTEVÕTJATE AMETLIKKU NIMEKIRJA Kui see on asjakohane, siis kas ettevõtja on kantud tunnustatud ettevõtjate ametlikku nimekirja või kas tal on olemas samaväärne tõend (nt riikliku (eel)kvalifitseerimissüsteemi alusel)? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. a) Vajaduse korral märkige asjakohane registreerimis- või sertifitseerimisnumber: 3. c) Viited, millele registreerimine või sertifitseerimine tugineb ja vajaduse korral ametlikus nimekirjas omistatud klassifikatsioon: 4. d) Kas registreerimine või sertifitseerimine hõlmab kõiki nõutud valikukriteeriume? 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja HANKEMENETLUSES KOOS OSALEVAD ETTEVÕTJAD Kas ettevõtja osaleb hankemenetluses koos teistega? Küsimused ettevõtjale: 1. Ettevõtja nimi 2. Ettevõtja ID 3. Ettevõtja roll 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja TEAVE TEISTE ÜKSUSTE SUUTLIKKUSELE TOETUMISE KOHTA Kas ettevõtja toetub teiste üksuste suutlikkusele, et täita esitatud valikukriteeriumid ning eeskirjad (kui neid on)? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja Koostatud 06.10.2020 12:09:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  5 / 20 TEAVE NENDE ALLHANKIJATE KOHTA, KELLE NÄITAJATELE ETTEVÕTJA EI TUGINE Kas ettevõtja kavatseb sõlmida lepingu mis tahes osa kohta allhanke kolmanda isikuga? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja HANKE OSAD Hanke osad, mille kohta ettevõtja soovib pakkumuse esitada Küsimused ettevõtjale: 1. Hanke osa number 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja ETTEVÕTJA KINNITUSED MAKSUDE TASUMISE KOHTA Kas ettevõtja saab esitada tõendi sotsiaalkindlustusmaksete ja maksude tasumise kohta või esitada teabe, mis võimaldaks avaliku sektori hankijal või võrgustiku sektori hankijal saada sellise teabe otse ükskõik millise liikmesriigi tasuta andmebaasist? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja B: Teave ettevõtja esindajate kohta Eesnimi: Perekonnanimi: Sünniaeg: Sünnikoht: Aadress: Linn/vald: Postiindeks: Riik: E-post: Telefon: Vajaduse korral esitage üksikasjalik teave esindamise kohta (selle vormid, ulatus, eesmärk, ...): Koostatud 06.10.2020 12:09:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  6 / 20 III OSA: KÕRVALDAMISE ALUSED A: Kõrvalejätmise alused seoses kriminaalasjas tehtud süüdimõistva otsusega OSALEMINE KURITEGELIKUS ORGANISATSIOONIS Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kuritegelikus organisatsioonis osalemise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise eest“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) KORRUPTSIOON Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud korruptsiooni eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? See kõrvalejätmise alus hõlmab ka korruptsiooni avaliku sektori hankija (võrgustiku sektori hankija) või ettevõtja riigi õiguses sätestatud määratluses. Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo eest“ Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 06.10.2020 12:09:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  7 / 20 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) PETTUS Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kelmuse eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kelmuse eest“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) TERRORIAKTI TOIMEPANEK VÕI TERRORISTLIKU TEGEVUSEGA SEOTUD ÕIGUSRIKKUMISED Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud terroriakti toimepaneku või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumiste eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse eest“ Koostatud 06.10.2020 12:09:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  8 / 20 Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) RAHAPESU VÕI TERRORISMI RAHASTAMINE Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud rahapesu või terrorismi rahastamise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) LASTE TÖÖJÕU KASUTAMINE JA MUUD INIMKAUBANDUSE VORMID Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud laste tööjõu kasutamise või muude inimkaubanduse vormide eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 3 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud laste tööjõu Koostatud 06.10.2020 12:09:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  9 / 20 ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) B: Kõrvalejätmise alused seoses maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega MAKSUDE TASUMINE Kas ettevõtja on rikkunud oma maksude tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksuvõlg /…/ tema asukohariigi õigusaktide kohaselt“ Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 06.10.2020 12:09:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  10 / 20 Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0 Valuuta: EUR Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SOTSIAALKINDLUSTUSMAKSETE TASUMINE Kas ettevõtja on rikkunud oma sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku /…/ makse /…/ maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või sotsiaalkindlustusemaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 06.10.2020 12:09:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  11 / 20 Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0 Valuuta: EUR Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) C: Kõrvalejätmise alused seoses maksejõuetusega, huvide konfliktiga või ametialaste käitumisreeglite rikkumisega KESKKONNAÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA JÄTMINE Kas ettevõtja on enda teada rikkunud keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Koostatud 06.10.2020 12:09:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  12 / 20 SOTSIAALÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA JÄTMINE Kas ettevõtja on enda teada rikkunud sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) TÖÖÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA JÄTMINE Kas ettevõtja on enda teada rikkunud tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) PANKROT Kas ettevõtja on pankrotis? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“ Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 06.10.2020 12:09:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  13 / 20 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) MAKSEJÕUETUS Kas ettevõtja suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) KOKKULEPE VÕLAUSALDAJATEGA Kas ettevõtja on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Koostatud 06.10.2020 12:09:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  14 / 20 SISERIIKLIKU ÕIGUSE KOHANE SAMALAADNE OLUKORD, NÄITEKS PANKROT Kas ettevõtja on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu samalaadses olukorras? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt“, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel. Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) VARA HALDAB LIKVIDEERIJA Kas ettevõtja vara haldab likvideerija või kohus? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) ÄRITEGEVUS ON PEATATUD Kas ettevõtja äritegevus on peatatud? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kelle äritegevus on peatatud, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“ Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 06.10.2020 12:09:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  15 / 20 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SÜÜDI AMETIALASTE KÄITUMISREEGLITE OLULISES RIKKUMISES Kas ettevõtja on süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises? Vt siseriiklikud õigusaktid, asjaomane teade või hankedokumendid, kui see on asjakohane. Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 4 „kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastuja see muudab tema aususe küsitavaks“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) KONKURENTSI MOONUTAMISE EESMÄRGIL TEISTE ETTEVÕTJATEGA SÕLMITUD KOKKULEPPED Kas ettevõtja on teiste ettevõtjatega sõlminud kokkuleppeid, mille eesmärk on moonutada konkurentsi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 5 „konkurentsi kahjustava kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või kooskõlastatud tegevuse tõttu“ Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 06.10.2020 12:09:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  16 / 20 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) HANKEMENETLUSES OSALEMISEGA KAASNEV HUVIDE KONFLIKT Kas ettevõtja on teadlik hankemenetluses osalemisega kaasnevast mis tahes huvide konfliktist siseriikliku õiguse, asjakohase teatise või hankedokumentide kohaselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) OTSENE VÕI KAUDNE OSALEMINE KÄESOLEVA HANKEMENETLUSE ETTEVALMISTAMISEL Kas ettevõtja või temaga seotud ettevõtja on nõustanud avaliku sektori hankijat või võrgustiku sektori hankijat hankemenetluse ettevalmistamisel või olnud muul viisil seotud hankemenetluse ettevalmistamisega? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Koostatud 06.10.2020 12:09:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  17 / 20 ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE, KAHJUTASU VÕI VÕRRELDAVAD SANKTSIOONID Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 8 „kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi". Alates 1.09.2017 alustatud hangete tulemusena sõlmitud riigihankelepingute kohta leiab infot riigihangete registrist. Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SÜÜDI VALEANDMETE ESITAMISES, ON JÄTNUD TEAVET ESITAMATA, EI SUUDA NÕUTUD DOKUMENTE ESITADA, HANKINUD KÄESOLEVA MENETLUSE KOHTA KONFIDENTSIAALSET TEAVET Kas ettevõtja on olnud ühes järgmistest olukordadest: a) ta on kõrvalejätmise aluste puudumise või valikukriteeriumide täitmise kontrollimiseks nõutava teabe esitamisel esitanud valeandmeid; b) ta on jätnud sellist teavet esitamata; c) ta ei ole esitanud viivitamata avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija nõutud täiendavad dokumendid, ja d) ta on tegutsenud eesmärgiga mõjutada lubamatul viisil avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija otsustusprotsessi, et saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda talle põhjendamatu eelise hankemenetluses, või hooletusest esitanud eksitavat teavet, mis võib oluliselt mõjutada kõrvalejätmise, valiku või lepingu hindamise kohta tehtavaid otsuseid? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või RHS §- des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta“; RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud andmed käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud käesoleva seaduse § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 10 „kes mõjutab tahtlikult hankijat või esitab hooletusest eksitavat teavet, mis võib ebakohaselt mõjutada hankija otsuseid riigihankes, või tegutseb eesmärgiga saada konfidentsiaalset teavet, mis võib anda talle eelise teiste riigihankes osalejate ees“. Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 06.10.2020 12:09:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  18 / 20 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) D: Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: SEADUSLIKU ALUSETA VIIBIVALE VÄLISMAALASELE TÖÖTAMISE VÕIMALDAMISE EEST Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 2 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 2 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest“ . Kohustuslik kõrvaldamise alus. Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI SUBJEKT Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 5 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 5 „kes on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses“. Päring veebilehelt https://www.politsei.ee/et/rahapesu Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: HANKIJA ASUKOHAJÄRGSE KOHALIKU MAKSU MAKSUVÕLG Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 4 p-st 1 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi? Koostatud 06.10.2020 12:09:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  19 / 20 Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 1 „kellel on hankija asukohajärgse kohaliku maksu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses“. Vabatahtlik kõrvaldamise alus. RHR-i kaudu saab päringuid teha vaid Tallinnas registreeritud hankija (MTA maksuvõlapäring + tänavate sulgemise maks). Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: KARISTATUD MAKSUALASTE SÜÜTEGUDE EEST Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 4 p-st 11 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 11 „keda on karistatud maksualaste süütegude eest“. Vabatahtlik kõrvaldamise alus. Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) IV OSA: KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus TEENUSLEPINGUTE PUHUL: TÄPSUSTATUD LIIKI TEENUSTE OSUTAMINE Ainult teenuste riigihankelepingute puhul: Ettevõtja on arvestusperioodi jooksul osutanud täpsustatud liiki teenuste puhul alljärgnevaid peamisi teenuseid. Avaliku sektori hankijad võivad nõuda kuni kolme aasta kogemuse tõendamist ja võtta arvesse rohkem kui kolme aasta vanuseid kogemusi. Viide seadusele: RHS § 101 lg 1 p 2 „nimekiri hankija kindlaks määratud tunnustele vastavate teenuste osutamise lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta“ RHS § 101 lg 2 „hankija võib piisava konkurentsi tagamiseks arvesse võtta andmeid rohkem kui 36 kuu eest täidetud teenuste osutamise lepingute kohta“ Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 06.10.2020 12:09:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  20 / 20 Tingimuse kirjeldus: Minimaalne teostatud tööde arv: 2 Kirjeldus: Pakkuja peab riigihanke algatamisele eelneva 36 kuu jooksul olema nõuetekohaselt teostanud vähemalt kaks kultuuri-, majandus-, töö-, haridus-, sotsiaal- või lõimumispoliitika uuringut, sh projekti juhtimine ja läbiviimine. Teostatuks loetakse töö, mis on teostatud ja nimetatud perioodil tellija poolt vastu võetud. Pakkuja esitab hankepassis nimekirja olulisematest nimetatud tingimusele vastavatest teostatud uuringuprojektidest (teenuse osutamise lepingutest), sh uuringu nimetus, valmimiseaeg, tellija(d), partneri(d) projekti läbiviimisel ja tööde lühikirjeldus. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kirjeldus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 2. Kogusumma (Summa) 3. Valuuta (Vääring) 4. Ettevõtja vastutusala (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Summa (Summa) 6. Valuuta (Vääring) 7. Ajavahemik (Periood) 8. Kas info on konfidentsiaalne? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. Tellija nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 10. Kontaktisiku nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. E-mail (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 12. Telefon (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 13. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 14. URL (Url) 15. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 16. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Koostatud 06.10.2020 12:09:21 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  1/2 VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 225655 Hankija: Kultuuriministeerium (70000941) Hange: Uuring "Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus" PAKKUJA MEESKOND Pakkuja peab hankelepingu täitmiseks moodustama projekti töörühma (meeskonna), mille koosseisu kuulub projektijuht, analüütik, metoodik ja ekspert. Soovitav on lisaks nimetatud kohustuslikele meeskonna liikmetele meeskonda kaasata valdkonna spetsialist, kes tunneb loomevaldkondi ja vabakutseliste sotsiaalsete garantiide temaatikat ning aitaks uuringut sihtgrupi põhiselt ellu viia. 1) Projektijuhi ülesanne on tagada projekti aktiivne juhtimine, mis tagab uuringu erinevate etappide tulemusliku ja tähtaegse valmimise. Projektijuht peab olema koordinaator analüüsiks vajaliku sisendi hankimisel kui ka kõigi osapoolte informeerimisel ja koostöö edendamisel. Projektijuhil peab olema: - kõrgharidus; - vähemalt kolme uuringuprojekti juhtimise kogemus viimase 5 aasta jooksul. 2) Analüütik vastutab analüüsi teostamise ja tähtaegse valmimise eest. Analüütikul peab olema: - vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kraad; - kultuuri-, majandus-, töö-, haridus-, sotsiaal- või lõimumispoliitika alase analüüsi teostamise kogemus vähemalt kolme uuringuprojekti raames viimase 5 aasta jooksul. 3) Metoodik vastutab uuringu metoodilise lähenemise kujundamise ja rakendamise eest. Metoodik peab oskama kasutada erinevaid uurimismeetodeid ja tehnikaid, tundma nende kasutamise eelduseid ja puudusi, oskama lähtuvalt andmetest ja eelduste paikapidavusest välja valida sobivaim meetod ning oskama töötada registrite põhiste andmete ja andmebaasidega. Metoodikul peab olema: - vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kraad; - vähemalt kolmes uuringuprojektis metoodikuna osalemise kogemus viimase 5 aasta jooksul. 4) Ekspert nõustab projekti töörühma sisuliste teemade käsitlemisel, poliitika soovituste koostamisel, andmete kogumisel ning ekspertide ja intervjueeritavate kaasamisel. Eksperdil peab olema: - magistri- või doktorikraad või nendega võrdsustatud kraad; - vähemalt kolme kultuuri, majandus-, töö-, haridus-, sotsiaal- või lõimumispoliitika alase uuringuprojekti töörühmas eksperdina osalemise kogemus viimase 5 aasta jooksul. Erinevaid rolle töörühmas võivad täita samad isikud tingimusel, et antud isik vastab kõikidele täidetavatele rollidele esitatud tingimustele. Pakkuja esitab töörühma liikmete CV-d, milles tuleb esitada eelpool nimetatud teave, mille põhjal on hankijal ühemõtteliselt võimalik hinnata esitatud isiku vastavust projekti töörühma liikmele esitatavatele nõuetele. Pakkuja peab kinnitama, et pakkumuses nimetatud töörühma liige on andnud nõusoleku, et ta esitatakse pakkuja poolt hankelepingut täitva töörühma koosseisu. Pakkuja võib hankelepingu täitmisel töörühma liikme välja vahetada tingimusel, et töörühma uue liikme pädevus vastab nimetatud asjakohastele nõuetele. Töörühma liikme väljavahetamise kooskõlastab pakkuja eelnevalt hankijaga. Küsimused ettevõtjale: 1. Meeskonna/töörühma liikmete CV-d (Vabas vormis dokument) Koostatud 06.10.2020 12:19:31 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  2/2 2. Kas pakkumuses nimetatud töörühma liikmed on andnud nõusoleku, et nad esitatakse pakkuja poolt hankelepingut täitva töörühma koosseisu? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") PAKKUMUSE SISULINE KIRJELDUS Pakkuja esitab pakkumuse sisulise põhjendatud kirjelduse (sh tehnilises kirjelduses nimetatud andmed, mille täpsustamist, põhjendamist või selgitamist hankija pakkumuses on soovinud) ning mille põhjal on hankijal muuhulgas võimalik läbi viia pakkumuste hindamine. Pakkumuse sisuline kirjeldus peab sisaldama vähemalt järgmist: 1) uuringu teoreetilise kontseptsiooni (raamistiku) kirjeldus ja põhjendus; 2) uuringu metoodika kirjeldus ja põhjendus, sh kasutatavad uurimismeetodid ja nende omavaheline kombineerimine, kasutatavad andmekogumise meetodid ja allikad, sihtrühm ja valimi moodustamine; 3) pakkuja meeskonna tutvustus, sh uuringu põhitäitjate erialane taust ja kogemus; 4) tegevus- ja ajakava (tabelina nädalase täpsusega koos vastutajatega) ning riskianalüüs; 5) uuringu visuaalse identiteedi ja infograafika kavand (täpsemad nõuded infograafika kavandile on kirjeldatud tehnilise kirjelduse punktis 4.4). Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkumuse sisuline kirjeldus (Vabas vormis dokument) PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et ta võtab üle kõik riigihanke alusdokumentides esitatud tingimused ning esitab pakkumuse vaid nende asjaolude kohta, mille kohta hankija on soovinud võistlevaid pakkumusi. Pakkuja ei või esitada tingimuslikku pakkumust ega siduda pakkumust muude asjaoludega, mis ei tulene riigihanke alusdokumentidest. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. Ühise pakkumuse esitamisel vastutavad hankelepingu täitmise eest ühispakkujad solidaarselt. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas olete ühispakkujate volikirja pakkumuse dokumentide hulka lisanud? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks. Ärisaladusena ei tohi märkida pakkumuse maksumust ja muid RHS § 111 lõikes 5 nimetatud andmeid. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu selles osas, mille pakkuja on pakkumuses ärisaladusena märkinud. Küsimused ettevõtjale: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) Koostatud 06.10.2020 12:19:31 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2176452/general-info  HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber: 225655 Hankija: Kultuuriministeerium (70000941) Hange: Uuring "Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus" Pakkumuse maksumust hinnatakse - Koos maksudega Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei Jrk Nimetus Kirjeldus Tüüp / Osakaal Kogus Ühik Pakkuja nr hindamismeetod täidetav 1 Pakkumuse maksumus (hinnakriteerium) Pakkumuse kogumaksumus eurodes. Maksumus - 20 EUR jah vähim on parim 2 Uuringu teoreetiline kontseptsioon Kvaliteet - hankija 10 (kvaliteedikriteerium) hinnatav 3 Uuringu metoodika Kvaliteet - hankija 30 (kvaliteedikriteerium) hinnatav 4 Uuringu põhitäitjate (pakkuja Kvaliteet - hankija 20 meeskonna) erialane taust ja kogemus hinnatav (kvaliteedikriteerium) 5 Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs Kvaliteet - hankija 15 (kvaliteedikriteerium) hinnatav 6 Uuringu visuaalne identiteet ja Kvaliteet - hankija 5 infograafika (kvaliteedikriteerium) hinnatav Kokku: 100 Koostatud 06.10.2020 12:29:51 1/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 2176452/general-info Hindamismetoodika kirjeldus 1. Pakkumuse maksumus (hinnakriteerium) Kõige madalama maksumusega pakkumusele omistatakse maksimaalne arv väärtuspunkte (20 punkti). Teistele pakkumustele omistatakse proportsionaalselt vähem punkte, s.t madalaim maksumus jagatakse hinnatava maksumusega ning korrutatakse kriteeriumile omistatud maksimaalse väärtuspunktide arvuga. Punktid ümardatakse sajandiku täpsuseni (s.t. kaks kohta pärast koma) vastavalt matemaatilistele reeglitele. 2. Uuringu teoreetiline kontseptsioon (kvaliteedikriteerium) Uuringu teoreetilise kontseptsiooni hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.1. 3. Uuringu metoodika (kvaliteedikriteerium) Uuringu metoodika hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.2. 4. Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialane taust ja kogemus (kvaliteedikriteerium) Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialase tausta ja kogemuse hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.3. 5. Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs (kvaliteedikriteerium) Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüsi, hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.4. 6. Uuringu visuaalne identiteet ja infograafika (kvaliteedikriteerium) Uuringu visuaalse identiteedi ja infograafika hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.5. Koostatud 06.10.2020 12:29:51 2/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 2176452/general-info  Uuring „Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus“ (225655) HANKELEPINGU PROJEKT Kultuuriministeerium (edaspidi tellija), keda esindab põhimääruse alusel [esindaja ametikoht ja nimi] ja [ettevõtte nimi] (edaspidi töövõtja), keda esindab [põhikirja, volikirja vms] alusel [esindaja ametikoht ja nimi], edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Lepingu sõlmimise alus ja ese 1.1. Leping sõlmitakse riigihangete seaduse § 15 lõike 2 alusel läbi viidud riigihanke viitenumbriga 225655 (edaspidi riigihange) tulemusel töövõtjaga kui riigihankes edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga. 1.2. Töövõtja kohustub teostama uuringu „Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus“ (edaspidi töö) vastavalt riigihanke tehnilisele kirjeldusele (lisa 1), töövõtja poolt esitatud pakkumusele (lisa 2) ning lepingus ja selle muudes lisades toodud tingimustele. 2. Poolte kohustused 2.1. Töövõtja kohustub: 2.1.1. teostama töö vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja korrale; 2.1.2. töö teostamisel tegutsema vajaliku hoolsusega, täitma lepingust tulenevaid kohustusi täpselt, korrektselt ja õigeaegselt; 2.1.3. arvestama lepingu täitmisel tellija antud juhiseid ja ettepanekuid, mis ei välju lepingus kokkulepitu raamest ega moonuta lepingu sisu, on mõistlikud ja vajalikud lepingu eesmärgi saavutamiseks; 2.1.4. tellija nõudmisel andma tellijale aru töö teostamise käigust, võimaldama tellijal mõistlikult teostada kontrolli teostatava töö mahu ja kvaliteedi üle; 2.1.5. tagama lepingu täitmise käigus tellijalt ükskõik mis vormis saadud teabe konfidentsiaalsuse ning mitte edastama ega võimaldama sellele teabele juurdepääsu kolmandale isikule ilma tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 2.1.6. mitte edastama lepingu täitmise käigus saadud isikuandmeid väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide territooriumit ilma tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 2.1.7. kasutama ja töötlema lepingu täitmise käigus saadud isikuandmeid üksnes lepingu täitmiseks ja tellija dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui töövõtja on kohustatud teavet töötlema töövõtja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud juhul teavitab töövõtja tellijat vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist, kui selline teavitamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu töövõtja suhtes kohalduva õigusega keelatud; 1 2.1.8. võimaldama juurdepääsu lepingu täitmise käigus saadud isikuandmetele ainult nendele isikutele, kellel on selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagama, et need isikud on teadlikud ning järgivad isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid ja õigusakte, nad on saanud asjakohase koolituse eelmainitud nõuete kohta, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või neile kehtib asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Vastav konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima pärast käesoleva lepingu lõppemist; 2.1.9. täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju; 2.1.10. rakendama järgmisi organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid lepingu täitmise käigus saadud isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest, volitamata töötlemise sh avalikustamise eest: 2.1.10.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele; 2.1.10.2. ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist; 2.1.10.3. ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi; 2.1.10.4. tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks; 2.1.10.5. tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise; 2.1.10.6. tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist; 2.1.10.7. pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all olevate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed: 1) seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi; 2) tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed; 2.1.11. teavitama tellijat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest ja turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on põhjustanud või võib põhjustada edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu, kirjalikult viivitamata, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast sellest teada saamist. Teates tuleb vähemalt: a) kirjeldada (isikuandmetega seotud) rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu; b) teatada andmekaitse töötaja ja tema kontaktandmed või muu kontaktpunkt, kust saab lisateavet; c) soovitada meetmeid (isikuandmetega seotud) rikkumise võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks; d) kirjeldada (isikuandmetega seotud) rikkumise tõttu andmesubjektidele tekkivaid tagajärgi ja potentsiaalseid ohte; 2  e) kirjeldada töövõtja/või kolmandast isikust alltöötleja poolt välja pakutud või võetud meetmeid (isikuandmetega seotud) rikkumisega tegelemiseks ja f) esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et tellija saaks täita kohaldatavaid andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud teavitamise ja avaldamise kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav andmesubjekti tuvastamiseks; 2.1.12. lepingu lõppemisel kustutama kõik lepingu täitmise käigus saadud isikuandmed ja nimetatute koopiad 30 päeva jooksul, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti; 2.1.13. võimaluse piires asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil võimaldama lepingu täitmise käigus saadud isikuandmete osas tellijal täita tellija kohustust vastata taotlustele andmesubjekti õiguste teostamiseks ning teostada nende õiguste teostamisest tulenevaid toiminguid (andmete parandamine, sulgemine, kustutamine); 2.1.14. viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude ilmnemisest kirjalikult informeerima tellijat selliste asjaolude ilmnemisest, millised võivad takistada lepinguga kokkulepitud töö teostamist ning tegema kõik temale võimaliku takistuste ärahoidmiseks või kõrvaldamiseks. 2.2. Tellija kohustub: 2.2.1. tasuma töövõtjale töö eest vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja korrale; 2.2.2. andma töövõtjale selgelt ja õigeaegselt töö teostamiseks vajalikke juhiseid ja informatsiooni, mis võib aidata kaasa töö parima lõpptulemuse saavutamiseks; 2.2.3. viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude ilmnemisest kirjalikult informeerima töövõtjat selliste asjaolude ilmnemisest, millised võivad takistada töö teostamist. 2.3. Töövõtja ja tellija tagavad töö (projekti) tegevuste elluviimise ja sündmustega seotud infost teavitamise ning lepingu alusel valminud dokumentide märgistuse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 16 ja § 39 lõikele 10 ning Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusele nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“. Projekti tegevustega seotud avalikes esinemistes, aruannetes, trükistes jms näidatakse, et projekti rahastatakse Riigi Teadus- ja Arendustegevuse toetamine (RITA) tegevuse 2 „Teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamine“ elluviimise raames. 2.4. Juhul, kui lepingu täitmisel tekib vajadus välja vahetada töövõtja poolt pakkumuses nimetatud lepingut täitva töörühma liikmeid, peab töörühma uue liikme pädevus vastama riigihankes töörühma liikmele esitatud nõuetele. Töörühma liikme asendamine tuleb eelnevalt kooskõlastada tellijaga. 3. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 3.1. Töövõtja teostab töö järgnevate etappide kaupa: 3.1.1. hiljemalt [tähtaeg] esitab töövõtja tellijatele vahearuande (lisa 1 punkt 4.1); 3.1.2. hiljemalt [tähtaeg] esitab töövõtja tellijatele lõpparuande (lisa 1 punkt 4.1); 3.1.3. hiljemalt [tähtaeg] esitab töövõtja tellijale poliitikasoovitused (lisa 1 punkt 4.4). 3.2. Töövõtja esitab töö vahearuande ja lõpparuande mustandid lepingu punktides 3.1.1 ja 3.1.2 nimetatud tähtpäevadeks lepingu punktis 9.3 nimetatud tellija kontaktisikule ülevaatamiseks ja ettepanekute esitamiseks. Tellija vaatab iga esitatud etapi töö üle 15 tööpäeva jooksul töö üleandmisest alates ning esitavad töövõtjale oma kommentaarid ja küsimused. Vajadusel korraldatakse töö täiendamiseks töövõtja ja tellija kohtumine. Töövõtja viib omal kulul vajalikud parandused sisse 15 tööpäeva või tellija määratud muu 3  mõistliku tähtaja jooksul. Seejärel kirjutavad pooled alla töö vastava etapi üleandmise- vastuvõtmise aktile, milles kinnitatakse, et vastava etapi töö on üle antud, üle vaadatud ja vastu võetud. Töö lõpliku üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise eelduseks on punktis 3.1.3 nimetatud poliitikasoovituste üleandmine-vastuvõtmine. 3.3. Lepingu alusel koostatavad dokumendid antakse tellijale üle korrektselt vormistatult. Dokumendid esitatakse digitaalsel kujul ning dokumentide vormingu lepivad pooled kokku lepingu täitmisel. 3.4. Tellija poolt allkirjastab töö üleandmise-vastuvõtmise aktid lepingu punktis 9.3 nimetatud kontaktisik. 3.5. Lisa 1 punktis 4.3 nimetatud seminaride toimumise ajad ja muud seotud detailid lepitakse poolte vahel kokku lepingu täitmisel. 3.6. Poolte kokkuleppel võib lepingu punkti 3.1 alapunktides nimetatud tähtaegu muuta, kui selle tingivad lepingu sõlmimise hetkel ettenägematud asjaolud ja/või tähtagade muutmine on vajalik töö kvaliteetsemaks teostamiseks. Muuhulgas on töövõtjal õigus teha tellijale ettepanek tähtaegade muutmiseks, kui selle tingib tellija lepinguliste kohustuste rikkumine, ning tellijal on õigus tagasi lükata töövõtja ettepanek tähtaegade pikendamiseks, kui selle tingib töövõtja lepinguliste kohustuste rikkumine. 4. Tasu ja tasumise tingimused 4.1. Tellija maksab töövõtjale nõuetekohaselt teostatud töö eest kokku [summa] eurot, millele lisandub käibemaks summas [summa] eurot (edaspidi tasu). Tasu on töövõtjale siduv ja tellijale lõplik. Tasu arvelt loetakse kaetuks kõik lepingu täitmiseks vajalikud kulutused. 4.2. Tellija tasub töö eest töövõtjale vastavalt esitatud arvetele kolmes osas: 4.2.1. 50% tasust ehk [summa] eurot, millele lisandub käibemaks summas [summa] eurot, tasub tellija pärast lepingu punktis 3.1.1 nimetatud vahearuande üleandmist- vastuvõtmist; 4.2.2. 40% tasust ehk [summa] eurot, millele lisandub käibemaks summas [summa] eurot, tasub tellija pärast lepingu punktis 3.1.2 nimetatud lõpparuande üleandmist- vastuvõtmist ning 4.2.3. 10% tasust ehk [summa] eurot, millele lisandub käibemaks summas [summa] eurot, tasub tellija pärast lepingu punktis 3.1.3 nimetatud poliitikasoovituste üleandmist- vastuvõtmist. 4.3. Töövõtja esitab tellijale Eesti e-arve standardile vastavad e-arved (võimalusel). E-arve tuleb esitada tellija e-arve operaatori (AS Fitek) ostuarvete halduskeskkonda. E-arves peab lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud ka tellija kontaktisiku ees- ja perekonnanimi ning riigihanke viitenumber. Juhul, kui töövõtjal ei ole võimalik saata xml-vormingus arveid, siis tuleb saata PDF-vormingus arved e-posti teel aadressile [email protected]. PDF-arve peab olema genereeritud PDF-generaatoriga ning arve andmetes peab olema toodud ka tellija kontaktisiku ees- ja perekonnanimi ning riigihanke viitenumber. 4.4. Töövõtja poolt esitatavad arved peavad selgelt ja üheselt viitama lepingule, vastama üleandmise-vastuvõtmise aktis sätestatule ja käibemaksuseaduse nõuetele. Käesolevas punktis esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele. 4.5. Tellija tasub esitatud arved 21 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest arvates. Arvel märgitud summa laekumise kohaks on töövõtja poolt arvel märgitud arveldusarve number. 4 4.6. Arve tasumise kuupäevaks loetakse vastava maksekorralduse riigikassale esitamise kuupäev. 5. Autoriõigus 5.1. Autoriõigused lepingu alusel teostatud töö tulemitele kuuluvad tellijale käesolevas punktis 5 sätestatud tingimustel. Tasu autoriõiguste üleandmise ja litsentsimise eest sisaldub lepingu tasus. 5.2. Tellijale kuulub töö tulemite osas kõik autori varalised õigused ja ainulitsents, kaasa arvatud õigus lepingu täitmisel töövõtja poolt koostatud dokumente reprodutseerida, töödelda, levitada ja üldsusele kättesaadavaks teha mistahes vormis ja kandjal, ilma geograafiliste piiranguteta ning tähtajatult. Varalised õigused ja ainulitsents loetakse tellijale üleläinuks üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega poolte poolt. 5.3. Tellijal on õigus teha ise või tellida kolmandalt isikult töö tulemitele arendusi ja muudatusi töövõtjalt täiendavat luba taotlemata ja töövõtjat teavitamata tingimusel, et selliste arenduste ja muudatuste puhul on selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 5.4. Tellijal on õigus lepingu alusel väljatöötatut vabalt kasutada, sh õigus anda lepingu alusel loodut kolmandatele isikutele kasutamiseks. 5.5. Töövõtja ei või töö tulemit kasutada ilma tellija nõusolekuta, välja arvatud autoriõiguse seadusest tulenevatel juhtudel, mil teost on lubatud kasutada autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta. 6. Konfidentsiaalsusklausel 6.1. Pooled kohustuvad mitte avalikustama kolmandatele isikutele lepingu alusel saadud konfidentsiaalset informatsiooni, v.a seaduses sätestatud juhtudel. 6.2. Pooled täidavad kõiki kehtivaid andmekaitsealaseid ja infoturvet puudutavaid õigusakte. 6.3. Pooled edastavad konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele isikutele, kes on lepingu täitmisega otseselt seotud ja tagavad, et need isikud on teadlikud ja täidavad konfidentsiaalsuse nõuet. 6.4. Konfidentsiaalse informatsiooni all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid ja informatsiooni, millele on kehtestatud juurdepääsupiirang, ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada poolte huve. 6.5. Vastutus konfidentsiaalsuskohustuse täitmise eest lasub poolel kõigi isikute eest, kes on tema poolt lepingu täitmisele kaasatud. 6.6. Konfidentsiaalsusnõue kehtib tähtajatult. Tulenevalt konfidentsiaalse informatsiooni laadist on tellijal õigus seada täiendavaid nõuded ja/või juhised isikuandmete töötlemiseks. 6.7. Pooled ei avalikusta (sh meedias) enne lepingu punktis 3.1.2 nimetatud lõpparuande üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta lepingu täitmisel loodud või teatavaks saanud informatsiooni. 7. Poolte vastutus 7.1. Pooled vastutavad oma lepinguliste kohustuste rikkumise eest seaduses ja lepingus sätestatud korras. Poole vastutus lepingu rikkumisega tekitatud kahju eest on piiratud 5  ühekordse lepingu hinnaga ilma käibemaksuta. Vastutuse piirangut ei kohaldata lepingu tahtliku rikkumise korral. 7.2. Töövõtja vastutab oma alltöövõtjate ja nende esindajate või töötajate tegevuse ja rikkumiste eest, nagu enda tegude eest. Alltöövõtu kasutamise korral mis tahes lepingu osa alltöövõtu korras täitmise heakskiitmine tellija poolt ei vabasta töövõtjat ühestki tema lepingujärgsest kohustusest. Töövõtja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta. 7.3. Juhul, kui tellija viivitab töövõtjale nõuetekohaselt esitatud arve alusel tasu maksmisega üle lepingus kokkulepitud tähtaja, on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,2% tasumisega viivitanud tellijalt viivituses olevast summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. 7.4. Juhul, kui töövõtja viivitab töö või töö osa üleandmisega üle lepingus kokkulepitud tähtaja, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 0,2% lepingu alusel makstavast tasust iga üleandmisega viivitatud kalendripäeva eest. Tellija võib nõuda leppetrahvi tasumist ka aja eest, mil töövõtja teeb töös parandusi seoses töö mittevastavusega lepingule. Töövõtja ei vastuta üleandmisega viivitamise eest juhul, kui viivitus tulenes vaid tellijast sõltuvatest asjaoludest. Lepingu muude sätete rikkumise tuvastamisel on tellijal õigus nõuda ning töövõtjal kohustus tasuda leppetrahvi kuni 1000 eurot iga rikkumise eest. 7.5. Konfidentsiaalsuskohustuste rikkumise tuvastamise korral on kahjustatud poolel õigus nõuda ja konfidentsiaalsuskohustust rikkunud poolel kohustus tasuda iga vastava rikkumise eest leppetrahvi kuni 5000 eurot. Leppetrahvi suuruse määramise õigus on leppetrahvinõuet esitaval poolel. 7.6. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 21 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Leppetrahvide ja viiviste nõudeõigus on kolm kuud vastava rikkumise avastamisest arvates. 7.7. Lepingust tulenevate leppetrahvide ja viiviste maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine, ei vabasta lepingut rikkunud poolt mistahes lepingujärgsete kohustuste täitmistest. 7.8. Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tellijale või kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral kohustub töövõtja taastama kahju tekitamisele eelnenud olukorra või hüvitama tellija poolt olukorra taastamiseks kantud kulud. 7.9. Pooled võivad kokkuleppel leppetrahvi, viivise või kahjuhüvitamise nõuet vähendada ja nõude asemel leppida kokku täiendavalt tehtavates muudes kohustustes. Poolel on õigus oma nõue teise poole nõudega tasaarvestada. 7.10. Piiramata teisi lepingu sätteid, astuvad pooled mõistlikke samme vähendamaks kahju, mis on või võib olla aluseks mistahes lepingujärgsele kahju hüvitamise nõudele. 8. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 8.1. Leping jõustub, kui pooled on lepingu allkirjastanud. 8.2. Leping lõpeb lepinguliste kohustuste täitmisel, lepingust taganemisel või muul seadusest tuleneval alusel. 8.3. Tellija võib lepingu igal ajal etteteatamistähtajata kirjalikult üles öelda. Sel juhul kohustub tellija vastu võtma ülesütlemise hetkeks tehtud töö ning maksma selle eest tasu vastavalt tehtud töö mahule. Tellija ei ole kohustatud tasuma töö või selle osa eest, mis ei vasta lepingus ja selle lisades sätestatud tingimustele. 6 8.4. Lepingut võib muuta kooskõlas riigihangete seaduse §-ga 123 ja lepingus sätestatud tingimustel pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega, mis vormistatakse lepingu lisana. 9. Teated ja poolte kontaktisikud 9.1. Lepingu täitmisega seotud teabe vahetamine toimub lepingus näidatud kontaktandmetel. Kontaktandmete, sh kontaktisiku muutumisest on pool kohustatud koheselt informeerima teisi pooli kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 9.2. Pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikult, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teistele pooltele ei ole õiguslikke tagajärgi. 9.3. Tellija kontaktisik lepinguga seotud üldistes küsimustes, töö teostamise juhendamisel, töövõtjale vajaliku informatsiooni andmisel, töö kvaliteedi kontrollimisel ja üleandmise- vastuvõtmise aktide alla kirjutamisel on [nimi], tel: [tel nr], e-postiaadress [e- postiaadress]. 9.4. Töövõtja kontaktisik(ud) lepinguga seotud üldistes küsimustes, tellijale lepingu täitmisega seotud teabe andmisel ja üleandmise-vastuvõtmise aktide alla kirjutamisel on [nimi], tel: [tel nr], e-postiaadress [e-postiaadress]. 10. Lõppsätted 10.1. Lepingu täitmisel ja tõlgendamisel juhinduvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 10.2. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus kohtus. 10.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt, mis loetakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 80 alusel võrdseks allkirjastamise kirjaliku vormiga. või Leping on koostatud 2 (kahes) identses juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks eksemplar jääb tellijale ja üks eksemplar töövõtjale. Allkirjastada tuleb kõik lepingu leheküljed. 11. Lisad 11.1. Lisa 1 – Riigihanke tehniline kirjeldus; 11.2. Lisa 2 – Töövõtja pakkumus. Tellija: Töövõtja: Kultuuriministeerium [ettevõtja nimi] Registrikood: 70000941 Registrikood: [registrikood] E-post: [email protected] E-post: [e-post] _________________________ _________________________ [nimi] [nimi] [ametikoht] [ametikoht] 7  Uuring „Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus“ (225655) TEHNILINE KIRJELDUS 1. RAKENDUSUURINGU EESMÄRK JA TAUSTAINFO Rakendusuuringu (edaspidi uuring) põhieesmärk on välja töötada vabakutseliste loovisikute majandusliku toimetuleku mudelite ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse arengustsenaariumid ning poliitikasoovitused. Uuringul on kaks kultuuripoliitilist lähtekohta:  Tagada vabakutselistele loovisikutele, kelle sissetulekutelt on tasutud tööjõumaksud võrdsetel alustel teiste töötajate ja registreeritud ettevõtjatena tegutsejatega, ravikindlustus sõltumata nende sissetulekute regulaarsusest. (Kultuuripoliitika põhialused „Kultuur 2020“ p 12)  Laiendada loovisikute sotsiaalseid garantiisid, eeskätt ravikindlustust. (Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019-2023 p 7.18) Vabakutselised loovisikud (edaspidi ka sihtrühm) panustavad Eesti ühiskonna ja kultuuriruumi arengusse. Sihtrühm töötab loomevabaduse põhimõttel ega pea selgelt piiritletud ameteid. Nende loometegevust käsitletakse uuringus sõltumata valdkonnast ja tegevusvormist läbivalt tööna. Eestis on 17 loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel tunnustatud loomeliitu, kuhu kuulub orienteeruvalt 4500 loovisikut.1 Kultuuriministeeriumi hinnangul on Eestis üle 5000 vabakutselise loovisiku, kes esindavad erinevaid loomevaldkondi: kunst, etenduskunstid, stsenograafia, helikunst, audiovisuaalne kunst, kirjandus, disain, arhitektuur. Kõik loovisikud loomeliitudesse ei kuulu. Kõik loovisikud ei ole vabakutselised. Lisaks loovisikutele (autoriõiguse mõistes teoste autoritele) tegutsevad loomevaldkondades väärtusahela erinevates lülides ka teised vabakutselised töötajad. Vabakutseliste seas on ka tudengeid, pensionäre ja neid, kelle sissetulek laekub osaliselt hoopis teistelt elualadelt, kuid oma loometöös on nad tunnustatud ja aktiivsed professionaalid. Vabakutseliste loovisikute töösuhted erinevad traditsioonilistest oluliselt, kuid muutuva tööelu kontekstis on ühiskonnas ka teisi vabakutseliste loovisikutega sarnaste riskide ja väljakutsetega sihtrühmi. Vabakutselised loovisikud eeldatavasti:  teenivad valdavalt keskmisest väiksemaid sissetulekuid;  konkureerivad omavahel tugevalt; 1 Vt https://www.kul.ee/et/tunnustatud-loomeliidud   on haritud ja motiveeritud professionaalid;  on iseendale tööandjad või töötavad projektipõhiselt, sh paralleelselt teistel elualadel. Sihtrühma majanduslik toimetulek ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus on ebaühtlased. See tõstatab mitmeid küsimusi kultuuri loomise jätkusuutlikkuse ning isikute sotsiaalse kindlustatuse seisukohalt. COVID-19 puhangust tingitud eriolukord näitas, et sihtrühm on sotsiaalselt ja majanduslikult väga haavatav. Vabariigi Valitsus suurendas 2020. a aprillis ajutiselt loovisikute ja loomeliitude seaduse raames jagatavate loometoetuste maksmise vahendeid ning sellele järgnes taotluste arvu plahvatuslik kasv nii loomeliitude liikmetelt kui liitudesse mittekuuluvatelt loovisikutelt.2 Senise kogemuse ja muutunud olude kontekstis tuleks arendada välja sihtrühmale sobivad toimivad lahendused. Kultuuri- ja sotsiaalpoliitika eest vastutavatel ministeeriumidel ei ole aga täna piisavalt informatsiooni, et langetada tõenduspõhiseid otsuseid. Uuringu raames kogutakse ja analüüsitakse kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid andmeid, mille alusel luuakse arengustsenaariumid. Andmed kogutakse peamiselt andmebaaside, fookusgruppide ja -intervjuude vahendusel. Andmete abil kaardistatakse eelkõige: 1. sihtrühma majanduslikku toimetulekut ja sotsiaalseid garantiisid mõjutavaid praktikaid, sh neid reguleerivaid õigusakte (valdkondlikud regulatsioonid, loovisikute ja loomeliitude seadus, Kultuurikapitali seadus, sotsiaalkindlustust reguleeriv seadusandlus, tööõigusest tulenevad eripärad jms); 2. sihtrühma sotsiaalmajanduslikku olukorda, toimetulekut ja sotsiaalsete tagatiste kättesaadavust ning hinnatakse vastavaid riske. Uuringu järeldused esitatakse arengustsenaariumite ja poliitikasoovituste kujul, mis aitavad tellijal mõista ja otsustada, kuidas tuleks lähiaastatel vabakutseliste loovisikute heaolu mõjutavat kultuuri- ja sotsiaalpoliitikat kujundada, sh maandamaks nende toimetulekuriske. 2. UURINGU TEOORIA JA METOODIKA 2.1. Teoreetiline raamistik Uuringu teoreetiline raamistik koosneb kolmest alusest: „arengustsenaarium“, „õigusaktide majanduslik analüüs“ ja „sihtrühma sotsiaalmajanduslik analüüs“. Pakkuja võib vastavalt oma parimatele teadmistele täiendada ja/või pakkuda alternatiivseid lähtekohti koos põhjendusega, mis aitavad saavutada uurimise põhieesmärki parimal võimalikul viisil. Arengustsenaarium (edaspidi ka stsenaarium) on tellija nägemuses vaade vabakutseliste loovisikute tulevikku, arvestades vabakutselise olukorda peamiselt mõjutavaid muutujaid vastutuse ja vahendite teljestikus (vt Joonis 1), mille ristumisel tekiks vähemalt neli stsenaariumi. Stsenaariumid näitavad sihtrühma toimetuleku ja sotsiaalsete tagatistega 2 Kultuuriministri 25.04.2020 käskkirjaga nr 58 suurendati eelarverida „Kultuurivaldkonna meetmed, Loovisikute ja loomeliitude seaduse rakendamine“ 4 200 000 euro võrra. 2020. aastal kasvas toetuse saajate koguarv üle seitsme korra (täpne loometoetuse saajate arv selgub novembris või hiljemalt aasta lõpuks). seotud tuleviku variatsioone ning nende realiseerumist teatud aja jooksul, samuti seda, kuidas sihtrühma toimetulekut mõjutavad senine praktika ja otsused ning millised on stsenaariumiga kaasnevad suurimad kultuuri- ja sotsiaalpoliitilised ohud.3 Vastutuse telg – riik versus (vabakutseline) loovisik tähistab erinevaid võimalusi, kuidas võiks jaguneda vastutus ühiskonna ja indiviidi vahel. Kes sotsiaalse kaitse tagamisel ja riskide maandamisel võtab aktiivsema rolli, milliste vahenditega ning kuidas see väljendub muutustena süsteemis? Vahendite teljel on valikuteks universaalne ja diferentseeritud süsteem. Antud telg võimaldab läbi mängida sotsiaalse kaitse süsteemi muutumise võimalusi lähtuvalt sellest, kas minnakse edasi kõigile ühtse ja universaalse sotsiaalse kaitse süsteemiga (seda ehk lausalise tasuta ravikindlustuse ja kodanikupalga mudeliteni välja arendades) või on toimetuleku ja tagatiste süsteemis hulgaliselt sihtrühmapõhiseid erisusi. Antud telje baasil on võimalik vaadelda ka erinevaid sotsiaalsete garantiide pakkumise võimalusi, mis saaksid toimida nii universaalse kui ka diferentseeritud mudeli puhul. Joonis 1. Tellija on teadlik, et on erinevaid stsenaariumite tüüpe. Inimarengu aruandes (2019/2020) kasutati näiteks avastuslike stsenaariumite meetodit, mis illustreerivad võimalikult erinevaid tulevikutrajektoore ja eristuvad prognoosidest või normatiivsetest stsenaariumidest keskendudes eri muutujate koosmõjule.4 Stsenaariumite teljed on välja pakutud selliselt, et need haaraksid kombineeritult nii laiemal skaalal Eesti ühiskonnas toimuvaid võimalikke muutusi kui kitsamal skaalal vabakutseliste loovisikute sotsiaalsete garantiide ja 3 Stsenaariumi määratlemise aluseks on võetud Arenguseire Keskuse analüüs „Tuleviku eakate rahaline heaolu“ https://www.riigikogu.ee/arenguseire/tuleviku-eakate-rahaline-heaolu/ ja https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp- content/uploads/2019/02/ASN-m%C3%B5ttepaber.pdf 4 Kristi Grišakov ja Mihkel Kaevats “Eesti 2050 stsenaariumid” - Eesti inimarengu aruanne 2019/2020 - https://inimareng.ee/eesti- inimarengu-aruanne-20192020.html (vaadatud 22.09.2020) sotsiaalmajandusliku toimetuleku seoseid. Pakkuja võib pakkumuses teha põhjendatud ettepanekuid, millist tüüpi stsenaariume, aga ka millistele küsimustele vastavaid teljestikke oleks uuringu eesmärgist lähtudes kõige otstarbekam kasutada. Õigusaktide majanduslik analüüs võib keskenduda sellele, kuidas kehtivad õigusaktid mõjutavad vabakutseliste loovisikute majanduslikku toimetulekut ja sotsiaalseid garantiisid. Teine võimalik lähenemine analüüsib vabakutselisi loovisikuid mõjutavaid seadusi, määruseid ja poliitikaid majandusteaduslike vahenditega (majandusteaduse mudelid, teooriad jms), et mõista, ennustada, selgitada ja hinnata õigusakti sisu ja tegelikke tagajärgi. Õigusaktide majanduslikku analüüsi on võimalik läbi viia kolmel viisil: ennustamine (ex ante analüüs), tagantjärele selgitamine (ex post analüüs) ning õigusakti tegelike ja väidetavate eesmärkide võrdlus. Õigusaktide majandusliku analüüsi puhul esitab pakkuja põhjendatud lahenduse, kuidas ja milliseid andmeid kogutakse, et saavutada uuringu põhieesmärki parimal võimalikul viisil. Sihtrühma sotsiaalmajanduslik analüüs on kombinatsioon subjektiivsetest ja objektiivsetest olukorra tõlgendustest, mis arvestavad sihtrühma profiili (nt jaotus soo, vanuse, rahvuse, töötamise valdkonna jms lõikes), toimetulekut (nt toimetuleku viisid, sissetuleku suurus, töötamise vormid, enesehinnanguline heaolu, vaesuse määr jne) ja sotsiaalseid garantiisid ning vastavaid riske (nt kindlustatus pensionipõlves, tervishoiuteenuste kättesaadavuse, töövõime säilimisega jms seotud riskid). Sihtrühma sotsiaalmajanduslik analüüs oleks hiljem mõõdikute loomise aluseks. 2.2. Uuringu metoodika Vabakutseliste loovisikute (sihtrühma) määratlemisel tuleks küll lähtuda loovisikute ja loomeliitude seaduse §2 ja §3 toodud definitsioonist, kuid arvestades uuringu eesmärki anda sisend kultuuripoliitika kujundamiseks, tuleks lisaks kaasata ka laiemalt loovisikuid, kes hetkel kehtiva seaduse definitsiooni alla ei mahu, sh nt isikud, kelle loominguline töö sünnib väljaspool töölepingut, kuid kes on sissetuleku teenimise eesmärgil mõnel muul alal siiski lepinguliselt hõivatud, sh näiteks ka ajutise iseloomuga lepingulistes või töösuhetes tegutsevaid isikuid (nt näitlejad, kes töötavad rollilepingu alusel). Juhul kui loovisik teeb loometööd läbi iseendale kuuluva või enda osalusega äriühingu või muu tema isikule taandatava juriidilise isiku, tuleks teda käsitleda samuti vabakutselisena ja haarata uuringu skoopi. Arvestada tuleks ka tõsiasjaga, et mõnes loomevaldkonnas tegutseb lisaks loovisikutele ka vabakutselisi teenusepakkujaid, kelle töö panustab otseselt kultuurivaldkonna toimimisse, selle tulemusel valmivad teosed või teoste kogumid, aga tegemist ei ole AutÕs mõistes loovisikutega (nt filmikunst, aga ka tehnilised teostajad kujutava kunsti kontekstis). Valdkonniti on autoriõiguse tekkimise tavad ka erinevad. Eeltoodust tulenevalt peaks pakkuja välja töötama lähenemise, kuidas uuringu peaeesmärgist lähtuvalt kaasata võimalikult lai ja representatiivne valim loomevaldkondade vabakutselisi. Uuringu metoodika sisaldab kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid ja nende kombineerimist. Pakkuja võib pakkumuses teha põhjendatud ettepanekuid, kuidas uurimismetoodikat täiendada, et saavutada uurimise põhieesmärk parimal võimalikul viisil. Mõlema meetodiga peab koguma ja analüüsima nn „subjektiivseid“ ja „objektiivseid“ andmeid. Objektiivsed andmed on vabakutseliste loovisikute tööhõive määr, sissetulekute suurus ja jaotus valdkonniti, sotsiaalkaitse hüvede kasutamine, töötuks registreerimine jne. Objektiivseid andmeid peab koguma riiklikest registritest ja avalikest andmetest:  Loomeliitude register;  Maksu- ja Tolliameti andmebaas/Äriregister;  Eesti Kultuurkapitali toetuste andmebaas;  Kultuuriministeeriumi toetuste info. Subjektiivsed andmed on sihtrühma tõlgendus oma hõivestaatusele, toimetulekule, sotsiaalsele kaitsusele, sellega rahulolu jms, mida ei ole võimalik registritest kätte saada, kuid on oluline teada uuringu põhieesmärgist tulenevalt. Selleks viiakse läbi sihtrühma ankeetküsitlus esindusliku valimi alusel. Valimi moodustamist kirjeldab pakkuja oma pakkumuses. Sihtrühma praktikate analüüsimiseks ja kirjeldamiseks on vajalikud ka fookusgrupid ning -intervjuud, mille käigus kogutud andmete põhjal esile kerkivaid küsimusi selgitada. Intervjuude ja fookusrühmade arvu koos põhjendusega esitab pakkuja pakkumuses. Intervjuude ja fookusrühmade puhul peab arvestama loomevaldkondade mitmekesisuse ja loovisikute töö variatiivsusega (vt ka loovisikute määratlemine uuringu sihtrühmana). Tellija aitab uuringu läbiviijat vajadusel sihtrühma kontaktidega. Uuringuga kogutakse delikaatseid isikuandmeid ja uuring ei näe ette sihtrühmalt eelneva nõusoleku küsimist, seega peab uuringu läbiviijal olema vastavalt isikuandmete kaitse seadusele (IKS) Andmekaitse Inspektsiooni kinnitatud isikuandmete kaitse eest vastutav isik ja/või tuleb uuring eelnevalt registreerida Andmekaitse Inspektsioonis. 2.2.1. Uurimisküsimused Allpool on toodud indikatiivsed uurimisküsimused, millele uuringus vastuseid otsitakse ning mille sõnastust ja rõhuasetust võib pakkuja oma pakkumuses kohandada vastavalt uuringu põhieesmärgile, teooriale jne. Uurimisküsimuste lõpliku sõnastuse otsustavad tellija ja uuringu teostaja hankelepingu täitmise käigus. 2.2.1.1. Sihtrühma sotsiaalmajandusliku toimetulek, analüüs ja riskide hindamine 1. Vabakutseliste hinnanguline arv (sh OÜ, MTÜ, FIE vm ühe-kahe isiku loovettevõtted kultuurivaldkonnas), hõive ja osakaal loomevaldkondade lõikes.5 2. Milline on kultuurivaldkonnas tegutsevate vabakutseliste sissetulek – kui suur ja mis tüüpi tuludest koosneb – ja kas see erineb erialati? Milline on sihtrühma varaline profiil (kinnisvara, hoiused, investeeringud, muud varad) ja kas võib täheldada seost erialase 5 Nt: Milline on loomealade lõikes vabakutseliste sissetulekute profiil, millised tegevusvormid või tegevusvormide kombinatsioonid on levinuimad (sh osalus äriühingutes)?  tegevuse aktiivsusega (kas paremini kindlustatud isikud on loominguliselt aktiivsemad)? Kas ja kui, siis millises ulatuses võib loovisikute puhul täheldada n-ö vaesusringi jäänuid, kes on samas aktiivsed oma loomeala professionaalid? 3. Kui suur on nende vabakutseliste osakaal (sh valdkonniti), kes elatuvad ainult oma loomingust? Kui suur hulk vabakutselisi töötab või teeb lisatööd mõnes muus valdkonnas, et rahastada oma loometööd? 4. Kui suur osa vabakutselistest teenib tulu välismaalt (toodete või teenuste eksport)? 5. Milline on sotsiaalsete garantiide kättesaadavus vabakutselistele loovisikutele täna sotsiaalkindlustuse liikide kaupa?6 6. Kui suur on mõne kindla tagatiseta loovisikute osakaal sihtrühmas tervikuna? 7. Milline on sotsiaaltagatiste puudumise mõju isikute majanduslikule toimetulekule, elukvaliteedile, tervisele? Kuidas kujuneb sotsiaalmaksu põhjal arvestatav pensionistaaž? 8. Millised toimetulekuriskid kõige enam vabakutselisi loovisikuid ohustavad, kas riskide või trendide osas on sihtrühmas seaduspärasusi? 2.2.1.2. Seadusandluse mõjuanalüüs, tulevikustsenaariumide loomine 1. Millised on vabakutseliste loovisikute vajadusi ja võimalusi arvestades suurimad ohukohad või puudujäägid hetkel kehtivas kultuuri rahastamise ja sotsiaalsete tagatiste tekkimise süsteemis? 2. Milline on loovisikute ja loomeliitude seaduse (LLS) raames jagatud toetuste majanduslik ja kultuuripoliitiline mõju loovisikute toimetulekule ja aktiivsusele? 3. Milline on vähem institutsionaliseerunud valdkondade puhul vabakutseliste loovisikute töö tasustamiseks loodud sihttoetuste („kunstnikupalk” ja „kirjanikupalk“) kui riigipoolse ajutise töötasu ning sotsiaalsete garantiide meetme mõju valdkonna arengule ja vabakutseliste toimetulekule? 4. Milliste meetmete rakendamine tagaks vabakutselistele loovisikutele teiste töötajatega võrreldes võrdsed võimalused toimetuleku, tervise- ja pensionikindlustuse jt sotsiaalsete tagatiste ning võimalikult pika kvaliteetse, tervena elatud eluea tagamiseks? 5. Millised sotsiaalsete tagatiste (eeldame, et piiratud) kättesaadavusest tulenevad riskid ohustavad vabakutselisi loovisikuid, loomevaldkondi, sotsiaalsüsteemi täna, lähitulevikus ja pikemas perspektiivis? 6. Milline on olnud miinimumpalga ja ka keskmise palga suure kasvu mõju vabakutselistele nii sellest tuletatavate miinimumtasude ja -lävendite arvestamisel (nt avansilised maksed, vabatahtliku ravikindlustuse maksumus) kui loometöö tasustamisel? 7. Kuidas mõjutab staažikomponendi arvestamine vabakutseliste loovisikute pensione tulevikus? 8. Millised muudatused tänases sotsiaalkindlustussüsteemis (sh ka väiksemad muudatused, mis ei mõjuta teiste gruppide heaolu, kuid tagavad tänasest paremad sotsiaalsed garantiid loovisikutele) võiksid sihtrühma kindlustatust parandada? 6 Sh nt: Millised on ravikindlustuse tekkimise alused, kas on teiste elanikkonna gruppidega võrreldes eripärasid? Kui regulaarselt on vabakutselised loovisikud ravikindlustusega kaetud, kui tihti on kindlustusstaatuses „auke“? 3. NÕUDED ARUANDLUSELE, METOODIKARAPORTILE, TULEMUSTE ESITLUSELE, INFOGRAAFIKALE JA POLIITIKASOOVITUSTELE 3.1. Nõuded aruandlusele Uuringu aruandlus koosneb vahearuandest ja lõpparuandest. Vahearuanne on uuringu töövariant, kuhu tellija saab 15 tööpäeva jooksul pärast vahearuande saamist lisada oma kommentaare ja küsimusi. Vahearuande esitamise järel toimub kohtumine, kus tellija ja lõpphindamise teostaja vaatavad koos tulemused üle ning otsustavad, milliseid aruande osi on vaja täiendada, milline peab olema lõpparuande ülesehitus, kuidas esitada tabeleid, jooniseid jne. Lõpparuanne on uuringu lõppvariant, millele tellija saab pärast selle esitamist lisada 15 tööpäeva jooksul oma kommentaare ja küsimusi. Lõpparuande puhul tuleb arvestada järgmisega: a. lõpparuanne peab sisaldama uuringu teoreetilist raamistikku, metoodikaraportit eraldi peatükina (vt punkt 4.2), tulemuste analüüsi, kokkuvõtet, lühikokkuvõtet ja lisasid; b. lõpparuanne tuleb koostada ja tellijale üle anda digitaalsel kujul (.docx- ja .pdf- vormingus); c. lõpparuanne peab olema kirjutatud korrektses eesti keeles, struktureeritud ja keeleliselt toimetatud; d. lõpparuande lühikokkuvõte ja kokkuvõte peavad olema tõlgitud korrektsesse inglise ja vene keelde ning olema keeleliselt toimetatud; e. lõpparuandes esitatud informatsioon, sh joonised, tabelid jms peavad vastama teadusliku informatsiooni esitamisreeglitele ning olema vastavalt vormistatud; f. andmebaasid ja standardtabelid esitatakse tellijale nii üldtulemustena kui ka kõigi taustaandmete tunnuste lõikes .xls- ja .sav- failina; g. lõpparuandele tuleb lisada taustamaterjalid (küsitluse ankeedid ja juhendid, intervjuude ja fookusrühmade kokkuvõtted ning küsimused jms) ning tulemuste esitlusslaidid. Lisaks lõpparuandele ja kokkuvõtetele eesti, inglise ja vene keeles peab pakkuja looma faktilehed ehk põhitulemuste infograafilised kokkuvõtted, mis on kõige tähtsamate tulemuste kokkuvõte. Faktilehtede sisu ja arvu lepivad omavahel tellija ja lõpphindamise läbiviija kokku hankelepingu täitmise käigus. 3.2. Nõuded metoodikaraportile a. Metoodikaraport kirjeldab eraldi peatükina andmete kogumise, töötlemise ja analüüsi meetodeid, sh metoodika tugevusi ning nõrkusi, mis võivad takistada lõpphindamisel saadud info kasutamist; valimi, andmetöötluse tehnikaid, intervjuude ja fookusrühmade korraldamise kirjeldust jms;  b. metoodikaraport sisaldab andmete kogumiseks loodud ja kasutatud küsitlusankeete, intervjuukavasid, intervjuude ja fookusrühmade stenogramme, andmetöötluse süntaksfaile jms; c. metoodikaraport sisaldab tähelepanekuid lõpphindamise läbiviimisega seotud probleemidest (nt metoodika kasutamine, andmete kogumine, uurimiseesmärkide saavutamine), et tellija saaks edaspidi täiustada andmete kogumist sarnaste uuringute puhul. 3.3. Nõuded tulemuste esitlusele Tulemuste esitlus toimub kolme erineva seminari raames: valideerimiseseminar, tulemuste esitluse seminar ja poliitika soovituste seminar. a. Uuringu tulemuste valideerimise seminar viiakse läbi tellija määratud auditooriumile. Seminar toimub 1 kuu jooksul vahearuande valmimisest (materjalide tellija poolt vastuvõtmisest) arvates. Esitluse läbiviimise täpse aja, koha jm detailid lepivad tellija ja lõpphindamise teostaja kokku hankelepingu täitmise käigus; b. tulemuste esitluse seminar avalikkusele (ajakirjanikud, poliitika kujundajad, valdkonna esindajad jne). Seminar toimub 1 kuu jooksul lõpparuande valmimisest (materjalide tellija poolt vastuvõtmisest) arvates; c. poliitikasoovituste (vt punkt 4.4) loomise seminari peab läbi viima peale tulemuste esitluse seminari. Seminaride korralduslikud küsimused, sh läbiviimise täpsema kontseptsiooni lepivad tellija ja uuringu teostaja kokku hankelepingu täitmise käigus. Seminaride puhul peab arvestama järgmist: a. uuringu teostaja ülesandeks on tellijaga koostöös kaasata osalejaid seminaridele, seminare sisuliselt ette valmistada ning läbi viia; b. seminarideks vajalikud ruumid ja tehnilised vahendid tagab tellija. 3.4. Nõuded infograafikale ja poliitikasoovitustele Uuringu lõpparuandel peab olema oma visuaalne identiteet, mille lõpplahendus valmib koostöös tellija ja uuringu läbiviijaga. Identiteet peab põhinema originaalsel infograafikal, mis vastab vähemalt järgmistele nõuetele: a. infograafika eesmärk on visuaalselt toetada andmeanalüüsi olulisemaid järeldusi; b. kõik uuringu materjalides kasutatud infograafikud peavad olema faktitäpsed; c. andmed peavad olema joonistel esitatud neutraalsel viisil; d. graafikud peavad olema koostatud puhta ja selge käekirjaga; e. vältida tuleb graafikute andmetega ülekoormamist ja esitada vaid kõige olulisem. Lõpparuanne ei tohi sisaldada üksnes graafikuid ja tabeleid, vaid ka teksti toetavaid graafilisi kokkuvõtteid, mis süstematiseerivad ja võtavad kaasahaaraval viisil kokku uuritud nähtusi, probleeme jms. Erilist tähelepanu peab sellele pöörama stsenaariumite visualiseerimisel.7 8 Pakkuja peab esitama oma pakkumuses infograafika kavandi (kuni kaks A4). Kavand peab sisaldama vähemalt ühte graafikut, ühte tabelit ja ühte joonist koos selgitava lühitekstiga, mis visualiseerib mõnda kultuurieluga seotud nähtust vastavalt pakkuja valikule. Kavand on illustreeriva iseloomiga ning sellelt ei oodata ilmtingimata faktide tõepõhisust. Infograafika lõplik lahendus valmib tellija ja uuringu läbiviija koostöös uuringu tulemustega kooskõlas. Uuringu tulemusena peavad valmima ka praktilised poliitikasoovitused, mida sõnastatakse koosloomena eespool nimetatud seminaril (punkt 4.3) ja esitatakse tellijale kirjalikult lõpparuande lisana. Poliitikasoovitused peavad olema: a. koostatud koosloome protsessina ja lõplikult sõnastatud koostöös sihtrühma esindajate ja tellijaga; b. rakenduslikud, st ei ole üldteoreetilise või akadeemilise suunitlusega, vaid otsustamist toetava tehnilise iseloomuga; c. pädevad, põhjendatud, erapooletud, objektiivsed, tasakaalustatud ning arvestavad hindamisel osalenud osapoolte poolt- ja vastuargumente; d. struktureeritud tellija tegevuste kaupa ning piisavalt detailsed ja läbitöötatud, et nende põhjal saaks otsustada, kuidas parandada vabakutseliste loovisikute olukorda. 3.5. Uuringu läbiviimise etapid ja eeldatav ajakava Hankelepingu täitmise kavandatav kestus on 8 kuud (eeldatavalt detsember 2020 kuni juuli 2021): 1) lepingu sõlmimine ja täitmise algus – novembri lõpp - detsember 2020; 2) vahearuande üleandmine – veebruar-märts 2021; 3) valideerimisseminar pärast vahearuande vastuvõtmist – aprill 2021; 4) lõpparuande üleandmine – mai-juuni 2021; 5) tulemuste esitluse seminar pärast lõpparuande vastuvõtmist – juuni 2021; 6) poliitikasoovituste väljatöötamise seminar – juuni-juuli 2021; 7) poliitikasoovituste (lõpparuande lisa) üleandmine-vastuvõtmine ja projekti lõpp – juuli 2021. Pakkuja esitab pakkumuses täpsema tegevus- ja ajakava (tabelina nädalase täpsusega koos vastutajatega) ning riskianalüüsi. Seejuures võib pakkuja vastavalt oma parimatele teadmisetele teha ettepanekuid eelpool kirjeldatud eeldatava ajakava muutmiseks tingimusel, et uuringu etapid ja tegevuste elluviimine mahub planeeritud 8-kuulisesse ajaraami. 7 Infograafika näiteid https://visual.ly/tag/policy või https://visual.ly/tag/social-security 8 Näide ideedest, kuidas on võimalik kasutada infograafikat poliitikas: Jennifer J. Otten, Karen Cheng and Adam Drewnowski (2015) „Infographics And Public Policy: Using Data Visualization To Convey Complex Information“ Health Affairs. Vol. 34, No. 11: Food & Health Juhul, kui hankelepingu sõlmimise viibimise tõttu, sh tulenevalt riigihankega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks lepingu täitmisega alustamine eelpool nimetatud ajal, alustatakse lepingu täitmist hankija poolt nimetatud kuupäeval, pärast viivitust põhjustanud asjaolu ära langemist. Sellisel juhul lükatakse vajaduse korral etappide vahetähtaegu ja lepingu lõppkuupäeva edasi perioodi võrra, mille osas lepingu täitmisega alustamine viibis.  KANTSLERI KÄSKKIRI Tallinn 08.10.2020 nr 214 Uuringu "Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus" riigihanke alusdokumentide ja hankekomisjoni koosseisu kinnitamine Vabariigi Valitsuse 12.11.1996. a määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi põhimääruse“ punkti 13 alapunkti 17 ning kultuuriministri 13.09.2017. a käskkirjaga nr 198 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi hankekorra“ punktide 6.2.2 ja 6.2.4 alusel: 1. Kinnitan uuringu „Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus“ riigihanke alusdokumendid (lisad 1-6). 2. Moodustan riigihanke läbiviimiseks hankekomisjon järgmises koosseisus: Maria-Kristiina Soomre, kunstide osakonna kunstinõunik (komisjoni esimees); Andrea Kivi, õigus- ja varahaldusosakonna õiguse peaspetsialist; Erle Toiger, õigus- ja varahaldusosakonna varahalduse peaspetsialist. 3. Hankekomisjoni teenindab Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakond. Hankemenetluse läbiviimise eest vastutab varahalduse peaspetsialist. 4. Hankekomisjon juhindub oma töös kultuuriministri 13.09.2017. a käskkirjaga nr 198 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi hankekorrast“. (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits