Kiri

Dokumentaarium „Eesti Tulevikuvanker ja Maaroheline Tallinn “ Juba 1994. aastal Eesti teadusnõukogu viis läbi Eesti teaduse evalveerimise , kus konstateeriti selgelt määratletud Eesti arengumudeli puudumist. Aastal 2007 pöördusime kõikide presidendikandidaatide palvega avaldada, millise arengumudeli järgi kavatsetakse Eestit juhtida. Vastus jäi saamata. Säästva arengu riiklikus strateegias (2005) mainitakse arengumudelit korduvalt, kuid jäetakse selle mõiste ja sisu avamata. Kaks aastat tagasi avaldasid „ Riigikogu Toimetised “ küll artikli Eesti arengumudelist, kuid selle all mõeldi vaid innovatsioonisüsteemide mudeleid. Toompea h aridusseminar pakkus viisteist aastat tagasi „Maaema messi“ konverentsil arengumudeliks neljarattalist tulevikuvankrit. Viimistlesime seda aastaid ja viimane variant pärineb 2013 .a. Selle neli ratast - töö, perekond/kodu, vaimsus ja loodus - väljendavad universaale, mida võiksid arvesta d a oma elus nii iga inimene kui ühiskond ja muidugi poliitikud arengukavade ja strateegiate koostamisel. Kui jät ta arvestamata või lõh kuda ü ks , on tsivilisatsioonil varsti lõpp ja alustada tuleb algusest . Meile tähtsad majandusseadused alluvad ikka loodusseadustele. Mitšuurinlik fraas „Me ei oota looduselt armuande, vaid võtame neid ise“ on saanud tegevusjuhendiks. Tulevikuvanker on nagu DNA või matriits, kust Inimene/Ühiskond võtavad malli otsuste tegemisel . Nii nagu vanker vajab kõiki nelja ratast, nii ka need universaalid toimivad kõik vaid ühtsuses – kooskõlas , mis tähendab ühe universaali sõltuvust teisest, aga ka vastastikust mõju. Rahva vaimsusest sõltub, kuidas hoitakse loodust. Urbaniseerumine ja keskkonnatemaatika aktuaalsus ei vaja selgitust. Linnastumise tasakaalustamiseks töötati välja Rahvusliku arengu ja koostöö instituudis koos Toompea haridusseminariga aastail 1997 -2004 Eesti rahvastikutaaste regionaalprogramm ERARE. Viimane oli aluseks Maarohelise Tallinna või veel üldisemalt - Maarohelise linna kontseptsiooni kujundamisele. Seda aitaks ellu viia ökoloogi ametikoha loomine Tallinna linnavalitsuses. Mõjukaimaks vastaliseks rohelisele mõtteviisile on kinnisvarasfäär, kelle unistuseks on linnad betooni valada. Eesti looduse segipaiskamist ähvardab Rail Baltic ja saareriik Nauru on hoiatuseks neile, kes ootavad hiigeltulu fosforiidi väljaveost. Eesti praegusel Presidendil on nähtavasti lihts am merd sõita ja korjata suitsukonisid Pärnu rannas kui võidelda Tallinna sadamate s tuhandete tonnide plahvatusohtliku ammooniumnitraadiga või Läänemerre uputatud sõjamürkidega . Konisid võib korjata ükskõik kes, kuid ohtlike lõhke- ja mürkainete temaatika le, nagu rahvastikukriisilegi, peaks Presiden t andma oma avaliku hinnangu ja seda aktuaalsena hoidma. Käesolevas failis on arengumudel (2013) paigutatud kõige ette. J ärgnevad lisa dena: 1. J. Uibu ettekande laiendatud teesid Tallinna tervisenõukogus 25.augustil 2010; 2. Infokiri - Maaema kutsub maarohelist linna looma, 2010; 3. Tallinna aselinnapea juures toimunud Maarohelise linna arutelu protokoll, 2010; 4. Kirjavastus Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti büroost, 16.09.2020 : 5. Kahekümne lapselapse vanaema Eha Metsalliku arvamuskiri 23.09.2020 6 ; 6. Ülo Vooglaiu arvamuskiri arengumudelitest 09.09.2013 ; 7. Hoiatav lõik Eesti Päevalehe artikl ist „Aasta klassijuhataja“ , 06.10.2020. T änan kõiki , kes osalesid Tulevikuvankri ja Maarohelise Tallinna modelleerimisel! Koostas Jaak Uibu ; 20. september – 0 7 . oktoober 20 2 0 Eesti arengumudel – tulevikuvanker - on nelja rattaga Nä htuste ja protsesside kirjeldamisel on aastasadu kasutusel modelleerimine. Olemuslike komponentide kasutamine lubab keerulisi, kalleid või kordumatuid nähtusi lihtsustatud tingimustes esile kutsuda, avastada seaduspärasusi, ennustada muutusi jne. Vaevalt leidub teadusharu, kus mudeleid ei rakendataks. Mudelid ise ulatuvad ühest sümbolist või lausest teooriate ja keeruliste kombinatsioonideni. Mitmesuguste mudelite hulgas on viimastel aastakümnetel oma koha leidnud arengumudelid, mis on välja pakutud paikkonna, eluvaldkonna, tehnoloogia jms edendamiseks. See kõik on hea ja teretulnud, et meil on majandus-, statistilised ja kosmoloogilised mudelid. Ent paarikümne iseseisvusaasta järel seisab Eesti oma riigiehituses tõsiste rahvastikuprobleemide ees, nagu sündimuse langus, väljaränne ja maaelu hääbumine. Lõputult reformitakse haridust, tervishoidu ja sisejulgeolekut, mis langetab nende taset ja inimeste turvatunnet. Kõik kinnitab vajadust arengumudeli järgi, mis arvestaks aastatuhandete kogemust elu hoidmisel Eestimaal ja ei lähtutaks vaid soovunelmatest, kuidas ratsa rikkaks saada ja küllust nautida. Eesti rahvastikutaaste regionaalprogrammi koostamine kümme aastat tagasi sillutas teed niisuguse arengumudeli juurde. Loodus, töö ja perekond/kodu leidsid kindla koha selle struktuuris. Hiljem täiendati mudelit Rein Einasto poolt vaimsuse mõistega ja arengumudel leidis järgmise sõnastuse : Eesti vajab edasikestmiseks hea tervise, algatusvõime, omaniku- ja peremehementaliteediga tööoskajaid inimesi, kes väärtustavad perekonda ja austavad oma maad. Niisuguseid inimesi ei kujune piisavalt sotsiaaldarvinismile, individualismile ja hedonismile rajanevas eduühis-konnas. Eesti tulevikuvanker peab olema nelja rattaga. Ja ratasteks on töö, perekond/kodu, vaimsus ja loodus. Nende mõistete ühtsuses kasvanud ja elanud inimpõlved on meid toonud siiani läbi aastatuhandete ja taganud Eesti jätku-suutlikkuse. Vankri liikumapanevaks jõuks (hobuste paarisrakendiks) on vastastikuse abi ja konkurentsi ühtsus. Vanker koos liikumapaneva jõuga ongi eestluse elujõud . Mõistagi vajab tulevikuvanker selgitusi. Miks vanker? Sest aastatuhandeid on just vanker meid teeninud veovahendina, aga ka aidanud jõuda uutele maadele ja radadele. Pealegi olevat vanker Vana- Kreeka tarkusejumalanna ja sõjameeste kaitsja Athena enda poolt inimestele antud. Nelja rattaga on tähtsustatud meie inimeseks oleku vajadusi, mida võiks nimetada ka elementideks ja traditsiooniliselt on elemente ikka neli. On olemas ka kaherattalised, kolmerattalised vankrid, aga need sümboliseerivad ebatäiuslikkust. Viies ratas vankri all ütleb, et midagi on liiast. Läheme nüüd rataste juurde. Alustame tööst, mis on ülimalt keeruline defineerida ja klassifitseerida. Aga võtame lapse suhte tööga, mis on algul mäng. Kui elutarkused omandatakse vanemate tööd jäljendades ja mängides, siis kujuneb kergesti terviklik maailmakäsitlus. Paraku vaid tühine osa lastest näeb vanemaid töös, millega on juba tekkinud lõhe loomulikus kasvatuses ja vankriratas on hakanud loperdama. Heal juhul kool kompenseerib. Pikk õppeperiood, mis langeb kokku kasvuperioodiga, aitavad noort inimest kehalisest tööst võõrduda ja ta ei saagi enam kehalist koormust, mida keha vajab. Spordiväljakud ei asenda kehalist tööd. Eluratas loperdab veelgi rohkem. Juba Homeros la ulis muiste: “... Sest pole tõesti maailmas ju asju, mis õilsam ja kaunim, kui et naine ja mees ühes meeles ja ainsas armus koos maja peavad...” Perekond on viimastel aastakümnetel sattunud poliitika ja meedia poolt löögi alla. Seadusandlus püüab arvestada ühiskonnas levivaid perekonna uusi vorme, milles vähepõhjendatult nähakse ühiskonna arengut. On riigiasutusi, kes esimese eluvajadusena rõhutavad seksi ja elu on neile nagu lõputu koerapulm. Kooselu asendab abielu. Üle poole lastest sünnib juba väljaspool registreeritud abielu, samas Euroopa surub peale samasooliste abielu registreerimist. Aga laps vajab kasvamiseks nii ema kui isa, ka vanavanemaid. Kuigi iga laps on ime, näeme poolikutest peredest võrsumas enam hälvikuid. Haeckelist peale kordavad teadlased: “Ontogenees kordab fülogeneesi ”. Laiendame seda seisukohta lapse sotsiaalse arengu sfääri – kui selles mingi kriitiline staadium vahele jääb, võib kujuneda bioloogilise defektiga võrreldav arenguhäire. Kodu hõlmab nii looduslikku kui inimese endi loodud keskkonda, korter ei ole veel kodu. “Rahvuse kodu on isamaa”, kirjutas Ea Jansen . “Perekond ja kodu on aidanud hoida eestlaste rahvusliku ja kultuurilise identiteedi järjepidevust”, rõhutab Ingrid Rüütel. Luuletuses “Vaimsuse hoidmine elukohustusena” kirjutab Hando Runnel: “Mustus on isetekkeline, puhtust peame looma alatasa. Puhtuse loomist meis enestes, eriti meie hinges, nimetame vaimsuse hoidmiseks. Maailm on must, aga me kõik me oleme sündinud puhtusse”. Õigus on inimese looming, ent õiglus on jumalik. Põhiseaduse koostajad asetasid õigluse teisele kohale, tähtsaimaks sai vabadus. Ja seda võetakse kõikelubatavusena. E. Paloheimo kirjutab: “Õigupoolest ei teeni ausus inimest tema elus sugugi. Sest kaval ja ebaaus inimene tuleb üldiselt paremini toime kui heausklik inimese. Ausus on vältimatu mitte üksikisiku edu, vaid ühiskonna teovõime pärast.” Ettevaatlikkusega tuleb käsitleda üldise permanantse progressi ideed. Juba isa Jannsen hoiatas “Maailma läheb küll targemaks, aga kas ka paremaks, on hoopis iseküsimus”. Inimene on looduse osa. Seda triviaalset tõde tikume pidevalt unustama, kui on tegemist linnade kasvuga või majanduslike huvidega. Maailm on läbimas ühiskonna arengus gigantismi staadiumi, kus maakera taluvus on pandud proovile. Meie tsivilisatsioon B.H. Liptoni ja S. Bhaermani järgi ilmutab praegu korralageduse ja lagunemise märke. Tööstusliku revolutsiooni ja linnastumisega kaasnevate saavutuste mõjul on kujunenud mõtteviis, et tee inimese heaoluni kulgeb läbi looduskeskkonna kasutamise. Pillavat elustiili tuleb hukka mõista kui huligaansust. Oleme tunnistajaks, kuidas inimkond muudab keskkonda juba mõnekümne aastaga, ent inimese pärilikkus on jäänuid praktiliselt muutmatuks ega suuda kohaneda keskkonnamuutustega. Urbaniseerumisega kaasnev kaugenemine loodusest ja looduslähedasest elulaadist mõjub negatiivselt nii üksikisikute kui rahva tervist, toob kaasa kehalise koormuse defitsiidi, mõjutab elukesksete väärtuste omaksvõttu ja demograafilist käitumist. Tuleb rõhutada tulevikuvankri üksikute rataste või elementide ühtsust, omavahelist seotust nii, nagu meie maailm on suhete ja seoste maailm. Tulevikumudelit ei tuleks käsitada vaid alalhoidlikuna, tehnoloogia ja tehniline progress on ju evolutsiooni lahutamatu osa. Ja evolutsiooni saavutusteks on perekond/kodu, vaimsus ja töö, neist ei saa taganeda nii ühiskonna kui indiviidi tasandil. Kuulakem Lipton &amp; Bhaermani : “ Inimestel on Maa elusolendite seas eriline roll, sest meie oleme oma evolutsioonili-sest protsessist ja potentsiaalist teadlikud. Me oleme siin selleks, et kasutada oma arenenud teadvust keskkonna harmoonia suurendamiseks.” Ülo Vooglaidi sõnul ürgsete sidemete (inimese side maaga, merega, tööga, koduga) katkemine võib viia ka teiste oluliste sidemete lõhkumisele. Hoidkem neid sidemeid! Eesti ei tohiks elada teiste riikide armust, toetustest ja eeskujudest, vaid on ise suuteline olema teerajaja. Koost. J.Uibu , versioon 27.06.2013 Lisa 1 Ma a r ohelise Ta llinna (akronüümina MARTA ) kontseptsioonist Jaak Uibu ettekande laiendatud teesid Tallinna tervisenõukogus 25.augustil 2010 Õigupärast tuleks rääkida prekontseptsioonist ( preconception ), kuid see termin pole eesti keeles juurdunud. Kontseptsiooni esitusel püüan kasutada Ülo Vooglaiu kategoorilist imperatiivi – praktikas rahuldavate tulemuste saavutamine on võimalik üksnes teooria, metodoloogia ja metoodika ühtsuses . Alljärgnevat seitset alalõiku ei tohiks käsitleda lõplikena, sageli on need veel põhiargumentide ja näidete tasandil. Lisatud on Maarohelise Tallinna infoleht, kus on näited maalise elulaadi võimalustest linnakeskkonnas. 1. MARTA kontseptsiooni sisuks on traditsioonilise maalise elulaadi hoidmine ja elustamine linnakeskkonnas. Küllap on üldjuhul liiga palju tahta linnas maalist elulaadi ja Roosikrantsi tänava äärsete muinaspõldude taaskasutamist. Seepärast oleks mõistlik käsitleda maalist elulaadi üksikosade - komponentide kaupa ja vaadata nende võimalikku, aga ka hädavajalikku tagasitoomist tänapäeva urbanistlikku keskkonda. Millised on maalise (traditsioonilise) elulaadi peamised komponendid? Teeksin seda 2005.a. minu pakutud arengumudeli “ Eesti tulevikuvanker on nelja rattaga” abil - ratasteks on kodu, perekond, töö, loodus. See kokkukuuluvus ( ühtsus! ) on meid toonud läbi aastasadade tänasesse. Kui üks ratas on puudu, aitab see kaasa isiku või kogukonna asotsialiseerumisele ( sotsialiseerumisele vastupidine trend). Teemat arendamata tooksin vaid ühe põhiargumendi - linnas on laste jaoks loodus-ja töökeskkonna defitsiit, mis lõppkokkuvõttes viib rohketele tänavapahedele. 2. MARTA idee tekkelugu on järgmine. Käesoleva aasta jaanuaris paluti minult ettepanekuid Maaema kevadmessi korraldamiseks maikuul Tallinnas Skoone bastionil. Selleks ajaks olid minu arusaamad maalise ja linliku elulaadi erinevustest välja kujunenud Eesti Rahvastikutaaste Programmi ERARE ja Maarahva tervise ülevaate koostamise käigus, üheksakümnendate algusest terendas silme ees programm “Roheline Maardu” ja maalise elulaadi linnakeskkonda installeerimiseks puudus mul vaid tabav lühike suupärane sõnaühend. Selleks sai ”Maaroheline Tallinn” ja üldjuhuks “maaroheline linn”. Veidi hiljem – veebruaris oli Toompea Haridusseminaril põgusalt kõne all Rohelise pealinna liikumine, mille oli algatanud linnapea Jüri Ratas 2006. aastal ja mis on omaks võetud Euroopa. Liidu tasandil. Hiljem oleme arutanud Jüri Ratasega , et meie ideed ei konkureeri omavahel, vaid täiendavad teineteist. 3. Kontseptsiooni teoreetiline alus on minul valdavalt kujunenud viimase kümne aasta vältel, kuigi paljud teadmuse ehituskivid pärinevad varasematest aastakümnetest. Ma ei välista , et analoogilisi järeldusi on tehtud ka mujal, aga ma pole teinud selle k ohast “patendiuuringut”. Toon välja järgmised teadusuuringud kui eeldused Maarohelise linna kontseptsiooni sõnastamiseks: * Sotsioloogiast õpetus elulaadist, eluviisist ja elustiilist. Suurim panus on Tiina Raitviiru uurimusel “Elulaadi tüübid Eesti NSV-s”(1981), mis ta seitsmekümnendatel aastatel viis läbi TRÜ sotsioloogialaboris. * Embrüoloogia, arengubioloogia, arengupsühholoogia. Tõdemus “Ontogenees kordab fülogeneesi ”. Pole ju raske seda teaduslikku tõde laiendada lapse sotsiaalse arengu sfääri ja teha järeldusi. Kui lapse sotsiaalses arengus mingi kriitiline staadium jääb vahele, võib sellest kujuneda bioloogilise defektiga võrreldav arenguhäire. * Rahvaterviseteadus – teadusuuringud, rahva terviseseisundist ja tervise-suundumustest, eriti omauuringud “Eesti rahvastiku tervis XXI sajandi künnisel” ja “Maarahva tervis” (esimene saadaval Digaris , teine Eesti Klubi netiportaalis). * Eesti rahvastikutaaste regionaalprogramm ERARE, 2004. * UNIVERSITASe rahvatervise küsimustik 2008. See saadeti peaaegu kolmekümnel aadressil, asutustest pooled vastasid, paljud ei reageerinud ka mitmekordsele järelepärimisele (näiteks, Tervise Arengu Instituut) saime kiita tehtud töö eest (Teadus- ja Haridusministeerium; Sotsiaalministeerium) , arutati nii ja naa, kuid ükski autoriteetsetest asutustest ei vastanud kuuele küsimusele eraldi ja sisuliselt. Sõelale jäi kindlasti Riigikontrolli soovitus “arvestada tervise teemaga linnaplaneerimisotsuste tegemisel”. 4. Metodoloogia kui printsiipide süsteem. Siin leiavad sõnastamist teadusuuringute tulemused põhimõtete ehk printsiipidena, mis saavutavad väärtuse just kogumina - süsteemina. Mitmel põhimõttel, näit. esimesel ja teisel ja kolmandal on nö vetoõigus – kui asjad oleks teisiti, poleks MARTAL mõtet. * Mistahes elukoodi torkijad ei suuda midagi paremat luua kui Kõigeväeline on seda teinud . * Üldise permanentse progressi idee paikapidamatus. J. V. Jannsen : “Maailm läheb küll targemaks, aga kas ka paremaks, on hoopis iseküsimus”. Heaoluühiskond kui termin ja eesmärk desorienteerib, a` la mõnuained versus meelemürgid . Õigem oleks rääkida turbeühiskonnast. * Ürgsete sidemete (inimese side maaga, merega, tööga, koduga) katkemine võib viia ka teiste oluliste sidemete lõhkumisele . * Ühiskondlike protsesside teatava juhitavuse põhimõte . * Ühiskonna kolme sektori koostöö printsiip. * Otstarbekuse, efektiivsuse ja intensiivsuse ühtsuse arvestamise põhimõte ühiskondlike protsesside suunamisel * Bioloogiliste vajaduste stabiilsus - 21. sajandi inimese bioloogilised vajadused Läänes pole põhimõtteliselt erinevad varasemate sajandite inimese vajadustest, kuid eluks ta ei vaja enam varasemate sajandite kehalist koormust, tekib kehalise koormuse defitsiit. * Eesti ei tohiks elada üksnes teiste riikide armust, toetustest ja eeskujudest, vaid on suuteline ise olema teerajaja. * Unustatud vana rakendamises on vaja innovaatikat . * Kehalise loova töö asendamatuse printsiip . Ükski tegevus, kaasa arvatud kehakultuur ja sport ei ole suutelised asendama tööd. 5. Metoodika kui meetodite süsteem. Tuleb rõhutada – just süsteem, mitte konglomeraat või agregaat. Kui mõni oluline meetod unustatakse, võib kogu süsteem untsu minna ja vaev on asjatu. * Uuringute vajalikkus muutuste põhjuste selgitamisel Aegridade rakendamine sotsiaalsete protsesside uurimisel. Aitavad määrata sotsiaalmajanduslikke trende. * Megatrendide selgitamine trendide kaoses. Trendide hierarhia. Keskkonnatrendid. * Teavitus ja arutlussüsteemide rakendamine. Läbivaidlemine kinnistab seisukoha ja võõragi idee teatav töötlus teeb ta omaks. Juhendmaterjalid. Seminarid. * Olemasolevate haldusinstitutsioonide ärakasutamine (ei looda uusi), vaid mõttemallid muutuvad . * MARTA käsitlemine rahvaprojektina, taotletakse iseregulatsiooni. Rahvaalgatuste stimuleerimine, elanikkonna (eriti koolilaste) küsitlused, linlaste ajurünnakud, ideepangad. * Eestiaegsete Kauni Kodu jt kogemuste kasutamine. TÄIENDADA! 6. MARTA arenduslugu . Tänaseks on see idee läbinud arvestatava hindamise: infoleht “Maaema kutsub maarohelist linna looma”; konverents “Maaroheline Tallinn” 15-16 mai, juhatasid akadeemik Anto Raukas ja tehnikakandidaat Lembit Reimal . Jüri Ratas oma ettekandes rõhutas vajadust Maarohelise Tallinnaga edasi minna; ametkondade positiivsed hinnangud – HTM, Tln L V , Riigikontroll; ekspertide hinnangud – Toompea Haridusseminari koosolekud 15.okt 2008 ja 17.veebr.2010; Rein Einasto , Jüri Ratas, Madis Linnamägi, Kalju Luts, Mati Laane, mõned arhitektid; arutelud kümnete erinevate inimestega. VASTU – tipparhitektid ÜKSKÕIKSED – Pärnu LV, õpetajaskond 7. (Võiks olla ka 6a) Rakendussoovitused: mõneliikmelise LV töörühma moodustamine, käivitab seminare, kavandab edasise tegevuse; infokiri; arutelu Tallinna tervisekoalitsioonis; kultuuripealinna külge haakimine; ”Maaroheline linn” õppekavadesse. Lisa 2 Maaema kutsub maarohelist linna looma Versioon 19.02.2010 Kallid sõbrad! Maaema Kevadmess toimub taas 15.-16. mail 2010 ja Maaema pärjaga Helve Laksberg kutsub huvilisi kaasa mõtlema ja tegutsema messi kordamineku nimel. Seekordse messi üheks juhtmõtteks on Toompea Haridusseminari liikmed soovitanud - MAAROHELINE TALLINN või ka MAAROHELINE LINN meie ideede rakendamiseks mistahes asulas. Selle sisuks on traditsioonilise maalise elulaadi hoidmine ja elustamine linnakeskkonnas. Meenutame, et 2005. aasta messi konverentsil tõdeti, et Eesti tulevikuvanker on nelja rattaga . Ja ratasteks on kodu, perekond, töö, loodus. See kokkukuuluvus on meid toonud läbi aastasadade tänasesse. Maaroheline Tallinn on rahvaprojekt, kus kaasamõtlemisele järgneb kaasategemine. Maalise elulaadi hoidjana on Maaema messid alati täitnud olulist ülesannet. Võib olla alles nüüd hakatakse tajuma nende r i i k l i k k u t ä h t s u s t. Avaliku sektori osa on senini olnud väga piiratud. Kevadmess 2010 on kavandatud ühiskonna sektorite ühisprojektina, kuhu peale traditsiooniliste osalejate kutsutakse veel linnaosavalitsusi oma stendide/väljapanekutega, koole, suvilaomanikke jne. On loomulik eeldada, et see kõik toimub valitsus- ja omavalitsusasutuste heakskiidul ja toel. Maalise elulaadi komponentide vajadus linnaruumis on saanud teadusliku põhjenduse ülevaates Maarahva tervis , kus on analüüsitud meie rahva tervisetrende viimase saja aasta vältel. Ega need maalise elulaadi komponendid pole ju linnast kunagi päris kadunud, näiteks koduaiandus ja koduloomad on ju üldlevinud. Nõmme sündis maarohelisena von Glehni teenena ja linnaks saades rohelisus tagati maksuvabade elamukruntidega 3000 m2 suuruses. Me vajaksime p i k k a nimekirja nendest võimalustest elanike endi ja linnavõimude tarvis, et elustada maalist elulaadi juba valmis ehitatud või ehitatavas linnaosas . Lühike esialgne nimekiri on toodud allpool. Palume seda parandada ja võtmesõnadega täiendada. Esiplaanil on ettepanekud lastele ja noortele töise tegevuse võimaluste loomiseks linnaruumis laste vaimseks, kehaliseks ja sotsiaalseks arenguks. Töökasvatuse jutud on tühi jutt, kui laps tööd teha ei saa. Noorsootöö ei tohi piirduda üksnes vaba aja sisustamisega ehk meelelahutusega. Vaid töö kaudu saavad lastest väärikad kodanikud digiomases heaoluühiskonnas. Näiteks, Iisraeli koolid andvat lõpetajale kaks tunnistust, üks koolis edasijõudmise kohta, teine panusest ühiskonnale õpiajal. USA esileedi Michelle Obama rajas möödunud kevadel koos oma laste ja teiste õpilastega juurviljaaia Valge Maja elanikele. ¤ koduaiandus Sinu ettepanekud: ¤ kooliaed ¤ ˇ???? ¤ koolitöökojad kasutamiseks läbi aasta ¤ ¤ linnaosades töökojad noortele ¤ ¤ koolimets ja koolipark ¤ ¤ tänavahaljastuse ja loodusparkide hooldus ¤ ¤ rannaelu elustamine linna piires ¤ noorsoojuhtide koolitus ja rakendamine maarohelise linna suunal ¤ maarohelise linna kontseptsiooni arvestamine linnaplaneerimisel ¤ koduloomad ja linnalinnud ¤ rohelise elulaadi tehnilised võimalused ¤ ohutustehnika ja esmaabi töises tegevuses Maaema Kevadmessi 2010 korraldajad: www.maaema.ee ja meil [email protected] Lisa 3 Maarohelise linna arutelu protokoll 25. august 2010. Osalejate nimekiri lisatud. Külalise ja esinejana osales med.doktor Jaak Uibu . Koosoleku sissejuhatavas osas andis M. Martinson ülevaate tervisedenduse alasest tegevusest linnas ja linnaosades, samuti kujunenud võrgustikutööst Tallinna Tervisekoalitsiooni juhtimisel kaasates linnavalitsuse erinevad ametid, linnaosavalitsused, MTÜ-d ja 2 ülikooli. M. Martinson: Arutleme täna dr J. Uibo poolt esitatud Maarohelise Tallinna ideed. Viibides Kielis konverentsil tutvusin seal sarnase idee teostusega, mille nimeks oli „küla keset linna“. Lastel oli võimalik näha nii koduloomi, hobuseid, kui näha peterselli, porgandite kasvamist ja viljade valmimist õunapuudel. Igal suvel töötab kuni 100 last selles omanäolises külas. J. Uibu : Heameel, et tänasele arutelule on kogunenud just linnaosade esindajad, kes on töö vahetud koordinaatorid kohtadel. Ise tutvusin mõistega health promotion 21 aastat tagasi, kui tõstatus Sillamäe laste allopeetsia tekke küsimus. Terminoloogia komisjon piof P.Bogovski juhtimisel võttis kasutusele tervisedenduse mõiste. Jälgides pidevalt elanike tervise näitajaid Eestis selgub, et asjad ei lähe nii hästi. Maaema messi korraldajate palvele vastu tulles koostasin ülevaate „Maarahva tervis“ (osalejatele jaotatud). Üllatusena mulle eneselegi selgus, et õige oleks vaadata tervise trendide liikumist 100 aasta jooksul, mitte 25 aasta jooksul, nagu olin teinud varasema ülevaate koostamisel. 2002.-2005. aastatel muutus oluliseks küsimus - kuidas aidata urbaniseerunud inimest maale tagasi. 2004. aastal valmis ERARE 3-kõiteline programm – teooria ja arusaam rahvastikuprotsessist. 1997. aastal valmis „Eesti rahvastiku tervis 21. sajandi künnisel“, milles selgitasin trende rahva tervises 25 aasta jooksul. Uurimus on kättesaadav Eesti Arstide Liidu uurimuste seas netis. Nii kujuneski Maarohelise Tallinna idee, mis tegelikkuses on suunatud traditsioonilise maalise elulaadi hoidmisele ja elustamisele linna keskkonnas. Eesti tulevikuvanker on nelja rattaga: kodu, perekond, töö ja loodus, milline kokkukuuluvus on meid läbi aastasadade toonud tänasesse. Eriti oluline on töö, mis muutunud laste jaoks linna keskkonnas defitsiidiks, kuna tööd ei ole kusagil anda. Samas just töö kaudu omandavad lapsed nii vajalikke oskuseid kui psühholoogilist ettevalmistust tulevaseks perekonnaeluks. Heaks näiteks on isa Paveli töökoda, kus toodetakse paberit vana meetodi järele, mis tagab selliselt valmistatud paberi kestvuse sajanditeks. Tore oleks, kui linnaosades oleksid aastaringselt töötavad töökojad lastele. Kahtlemata on liikumine Euroopa Roheline Pealinn, mille eestvedajaks on suuresti olnud Jüri Ratas, oluline. Maarohelise Tallinna idee ei konkureeri selle liikumisega, mis orienteeritud eeskätt puhtale looduskeskkonnale. Maaroheline Tallinn lähtub laste ja elanike töisest vajadusest. Uku Masing on öelnud, et lastel ei tohiks olla vaba aega, see tuleks täita tööharjumuste kujundamisega. Jõuame ontogeneesi ja fülogeneesi mõisteteni: iga indiviid kordab seda, mida tema liik on eelnevalt läbinud. Kui mingi harjumuse kujundamine jääb lapsepõlves teostamata, on seda defitsiiti hiljem väga raske taastada. Ürgsete sidemete katkemine viib teiste sidemete katkemisele. Maarohelise Tallinna lühend oleks kena nimi MARTA. Ärme unustame, et 19. sajandi gravüüridel on linnamüüri taga kapsapeenrad. Rohelise Pealinna konverentsil rõhutati, et ideega tuleb edasi minna. Sellega on hästi olnud nõus paljud nimekad teadurid, ka haridusminister. Vastu on kindlasti tipparhitektid, kelle kujutlusse mahuvad kõrghooned. Ülo Vooglaid on tabavalt öelnud – „Rääkimine lapse tööst, kui laps ei saa tööd teha, on tühi loba“. Järgneva arutelu käigus leiti: Moodustada töörühm, mis võiks töötada Tallinna Tervisenõukogu juures kaasates haridusameti, keskkonna-, noorsooameti esindajaid. Kaardistada olukord igas linnaosas, kuna mõnede lasteaedade juures on väikesed aiamaad või kasvatatakse taimi ja lilli rühmaruumides. Ka Rocca.al-Mare Koolis on vastav õppenurk olemas. Kaasata bioloogiaõpetajad, kes igapäeva koolielu raames arendavad lastes bioloogilist mõttelaadi. Tutvuda vastavate õpitubadega Vabaõhumuuseumis. Kaasata ka laste armastatud mängukohad – Kadrioru ja Männi park. Tutvuda Tallinna Loomaaia baasil alustava keskkonnakasvatuse projektiga ( direktori sõnutsi saaks täpsema ülevaate anda 201. aasta jaanuaris). Linnamüüri aed on heaks näiteks laste ja noorte kaasamise võimalustest. Kaasata lasteaedu taimekasvatuse ideega ( emadepäevaks lilli, kurke jms). Peale olukorra kaardistamist viia linnaositi läbi arutelud koos MARTA tutvustamisega Kaasata koolide tervisenõukogud, et idee viia õpilasteni ja saada neilt häid ideid. K.a . novembrikuu tervisenõukogus teha kokkuvõte mõttetalgute tulemustest. Koosoleku juhataja M. Martinson Protokollija: E. Tomberg Lisa 4. Kirjavastus Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti büroost 16.09.2020 . Pöördumises Tallinna linnapea poole tunnete huvi linna tegevuste vastu Maarohelise Tallinna ideega seonduvalt. Teie poolt esitatud ideed ja ettepanekud on arvesse võetud ning edasi arendatud linna erinevates tegevustes. Tallinna linn on rakendanud palju meetmeid maaelu põhimõtete juurutamiseks linnakeskkonnas. Viimastel aastatel on arendatud jõudsalt linnapõllumajandust. Linna toel on rajatud tänaseks juba 13 aktiivses kasutuses olevat kogukonnaaeda. Paljudes haridusasutustes on loodud õppeaiad ning lasteaedade ja koolide loodusõppe kavadesse on integreeritud praktiliste maaelu oskuste õpetamine ja omandamine. Tallinna 126-st munitsipaallasteaiast 120-s (95%) on olemas aiamaa või kasutatakse taimekaste. Aiamaal või kastides kasvatatakse erinevaid köögivilju ja maitsetaimi. Paljudes lasteaedades on olemas ka marjapõõsad ning õuna-, pirni- ja luuviljaliste puud. Lapsed kasvatavad seemnetest ette taimed, mida koos õpetajatega istutatakse nii peenrasse kui ka taimekastidesse. Suvel hoolitsevad, rohivad ja kastavad ning jälgivad lapsed taimede kasvu ja võrdlevad neid. Kui saak valmib, siis koos koristatakse saaki, valmistatakse sellest toitu ja degusteeritakse seda. Mitmes lasteaias toimub ka projektõpe. Iga rühm kaasab oma rühma lapsi projekti tegevuskavast lähtuvalt terve õppeaasta jooksul. Kevadel külvatakse, siis koos hooldatakse, korjatakse saaki ja valmistatakse ette külvikastid järgmiseks kevadeks. Üle 40 Tallinna haridusasutuse on ühinenud rahvusvahelise keskkonnaprogrammiga Roheline Kool. Programm toob keskkonnasäästliku mõtteviisi haridusasutuste igapäevaellu ning aitab seda süsteemselt ja terviklikult rakendada. See aitab kaasa vastutustundlike, keskkonda hoidvate ja väärtustavate inimeste kujunemisele. Kaasatud on kõik – lasteaialapsed, õpilased, õpetajad, kooli personal kuni lastevanemateni välja. Tallinn tegeleb järjepidevalt ka noorte mitteformaalse keskkonnahariduse arendamisega. Aegna saare loodusmajas pakutakse 11 erinevat õppeprogrammi, mis aitavad noortel õppida tundma loodust ja käitumist looduses. Igal aastal tähistatakse ülemaailmset maa päeva ( Earth Day ), mille raames istutavad lapsed puid oma kooli õue. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamisel istutasid Tallinna lasteaedade lapsed 100 puud Tallinna loomaaeda. Laste- ja noorte lillepeol lastekaitsepäeval istutasid Tallinna koolilapsed püsililli linna tänavaruumi. Alates 2015. aastast on Tallinn kandideerinud Euroopa rohelise pealinna tiitlile. Tiitli saamiseks on parandatud linnakeskkonda tervikuna erinevate tegevuste kaudu, milleks on muuhulgas säästlike liikumisviiside juurutamine, parkide ning muude rohe- ja puhkealade rajamine ja laiendamine, jäätmemajanduse kaasajastamine, müra vähendamise innovaatiliste lahenduste rakendamine, linnajuhtimise integreeritud lähenemine pikaajaliste tulemuste saavutamiseks, koostöö linnavõimu, elanike, ettevõtjate ja teiste osapoolte vahel eesmärgiga arendada ja parandada elamistingimusi linnas. Sellel aastal valiti Tallinn Euroopa rohelise pealinna konkursil nelja finalisti hulka, mis on kõrge tunnustus linna tegevustele. Rahvusvaheline žürii valib 2022. aasta tiitli võitja 8. oktoobril. Lisa 5 . Tere õhtust hää Jaak, Teen kord päevas arvutit lahti ja kohe selline AEGUMATU teemaga kiri. Kuldsetest lausetest koosnev lugemine! (Mul nii huvitav elu, et kirjade jaoks aega napib) Austatud Jaak - Sinu saadetis on väga aktuaalne tänapäeval - TÄHENDAB kirjutamise algusest siiani on TOIMUNUD ühiskonnas ALLAKÄIK, KUID TEKST ON MUUTUNUD veelgi aktuaalsemaks, kui t a oli koostamise hetkel. Paneb lausa mõtlema, kui palju tehakse igal tasandil, paljudes valdkondades, pidevalt arengukavasid - palju neist kah täide viiakse? Enamus tehakse "linnukese pärast - Sinu saadetud arengumudelil on HING sees, see oleks pidanud käivituma.. (( näit. töötati välja Rahvusliku arengu ja koostöö instituudis koos Toompea haridusseminariga aastail 1997-2004 Eesti rahvastikutaaste regionaalprogramm ERARE. ))) Sellest jõudis vist midagi ka seadustesse? Arengumudelist - tuleviku vankrist! Täiesti aegumatud mõtted : töö ja perekond /kodu ... on töökal eestlasel OK, vaimsuse ratas on kah ikka vankri all veel - juba viltu vajunud + koroona takistused jne . Looduse ratas mu meelest on sellel vankril juba päris alt ära vajunud! Vanker kolme rattaga. Ma ei ole mingi mürkroheline fanaatik - kuid looduse kahjustamisega on mindud ikka väga liiale /raisatakse - hävitatakse mõttetult. Küll mulle meeldib, et toote aastatuhanded sisse. Seda teksti I ja II osa peaks avaldama ajalehed - ajakirjad esiküljel ... Kuldsed /tõesed laused/väljendid pidevalt! MARTA osa tekstist jääb minule kaugeks , kuna olen metsade inimene ja linnade elurikkus teeb mind kadedaks... Kuid näiteks. rahvaalgatust, millest kah jutt - on tänapäeval täiesti maha-kriipsutatud! Või kauni kodu konkursid - iluaedu taludes on ikka aeg ajalt otsitud. Samas olen mitu ettepanekut teinud - meie agraar- / lennuvälja maastike elustamiseks alleede istutamist teede äärde - nagu I vabariigis tehti/hoiti .. Minu ettepanekud kõlavad nagu herneid vastu seina. Maaema Messile kutsus H. Laksberg mind aastaid esinema - paljudel häädel teemadel, mis just aktuaalne oli. Veel hakkas silma teksti lõpus: Koolimetskonnad ja pargid... Kunagised koolide metskondade metsad on kõik lageraide alla läinud.. Ning paaril viimasel aastal on kinni pandud maakoolide - pargid/kooliaiad, kirikuaiad - väärt puistud ja isegi allikad - KÕIK LK ALT VÄLJA ARVATUD... Kuna olla oma miljööväärtuse kaotanud - vastati mulle Keskkonnaministeeriumist. Pean nüüd end lülitama mahemesinduse lainele (valdkond mida tunnen hästi) - mis on Eestis kõige repressiivsemate nõuetega terves Euroopa Liidus... Aga tore on suhelda - oma rahva tuleviku peale mõtleva inimesega - tänud ja tervised, soovib Eha Metsallik 23.09.2020 Lisa 6. Jaak Uibu nendib, et Eestil ei ole ARENGUMUDELIT. Lisan, et minu meelest pole ka mingeid teisi mudeleid; pole üldse mingeid mudeleid, mille abil oleks võimalik sõnastada probleeme. Ühiskonnas ja kultuuris ei saa toimida samamoodi, nagu ehk sobib tegutseda keemias, füüsikas või mehhaanikas … Ühiskonnas ei ole determineeritud seoseid. Ühiskond on stohhastiline süsteem, kus protsessid kulgevad küll ühiskonnaseaduste kohaselt, aga seaduspärasused, mille järgi ühiskonnaseadused avalduvad, sõltuvad omakorda paljudest asjaoludest. Ühiskond on dünaamiline. Ühiskond koosneb INIMESTEST , kes on keerulistes seostes, kellele on huvid ja vajadused, hirmud ja tahe, tunded ja mõtted, sihid ja eesmärgid, väärtused, normid, aated, ideaalid... Inimestel on dispositsioonide süsteem. Inimesed võivad teatud tingimustel uskuda ja usaldada, austada ja arvestada, armastada aga ka vihata... Eestis (Toompeal ja Kadriorus) ei ole arusaama (mudeli t e fikseeritud kirjeldust) INIMESEST, PEREKONNAST, KOGUKONNAST ega ÜHISKONNAST.; KESKKONNAST (looduskeskkonna, tehiskeskkonna, vaimse, füüsilise, sotsiaalse, virtuaalse jm keskkonna ühtsusest), TEGEVUSSÜSTEEMIST, sh tööst, loomisest, uurimisest, mängimisest, mediteerimisest, kaitsmisest.... JUHTIMISE, VALITSEMISE, HALDAMISE, VALDAMISE, SIDUSTAMISE jt sihi- ning eesmärgipäraste tegevuste (protsesside) ja ISEREGULATSIOONI seoste kohta; KOOSTÖÖ EELDUSTEST (sh klastritest ); INNOVATSIOONIST kui fenomenist ja kui protsessist; HARIDUSEST ja haritud inimeseks ning haritud ühiskonnaks kujunemise eeldustest; TERVISEST ja tervena püsimise eeldustest; TÖÖST, tööalasest ettevalmistusest, produktiivse rakendumise eeldustest, tööhõive teguritest...; jne Riigis valitseb diletantide tavaõigus, mida püütakse hoida salastamise teel. Ilma teoreetiliste, metodoloogiliste ja metoodiliste alusteta ei ole kaasaegses ühiskonnas otstarbeka, efektiivse ja küllalt intensiivse funktsioneerimise, muutumise ja arengu saavutamine võimalik. Olukorras, kus õigused, kohustused ja vastutus ei ole seotud, ei saa loota, et midagi hakkab muutuma paremuse suunas. Areng on isereguleeruva süsteemi kvalitatiivne üleminek täiuslikumasse olekusse. Kvalitatiivne üleminek hääbumise suunas on taandareng. Mis puutub majandusmudelisse, siis sellest ma ei saa aru. Ma ei tea, mis see on, mida me siin nimetame majanduseks? Kui me Suleviga käisime Uno Mereste juures, ütles ta (NB! umbes kuu -poolteist enne surma), et majandus on suhtarvude süsteem. A rengu puhul peaksime rõhutama, et aren da da ei saa meist keegi mitte midagi ega kedagi; võimalik oleks soodustada arengut (hoida ja tugevdada arengu eeldusi). Paraku oleks siis vaja teada, millest areng sõltub. Vaja oleks teada mitte arengu mõningaid tegureid, vaid tegurite SÜSTEEMI (so kõiki tegureid vastastikustes seostes. Selleks on vaja olla antud valdkonnas haritud, informeeritud ja kogenud ). Jaak ja Sulev kavandavad pöördumist Andres Tarandi poole lootuses saada tema abil teada, kuidas (millise üldise arengumudeli järgi) Eestit juhitakse. Ma ei ole kindel, et mingi selline mudel on üldse olemas. Ma ei ole ka selles kindel, et Toompeal on õnnestunud selgeks mõelda, mida oleks ühiskonnas vaja ja võimalik juhtida; mida ei saa ja ei tohi juhtida (mille kulgemiseks on vaja vältida juhtimist, so tagada iseregulatsioon); kes peaks midagi juhtima (ja sellega seoses siis ka vastutama selle eest, mis antud valdkonnas saavutatakse ning jääb saavutamata); milline on lähtekoht; millised on prioriteedid; kuidas tagada süsteemsus, so luua efektiivsuse eeldused ; mida (millist olekut) oleks vaja pidada eesmärgiks; milliste printsiipide kohaselt oleks mõistlik tegutseda; kuidas oma tegevus edasisidestada ; kuidas tagasisidestada ; milliste kriteeriumide süsteemi alusel anda hinnanguid inimestele, nende suhetele, tegevustele ja tulemustele-tagajärgedele); kuidas anda aru rahvale ja saavutada rahva osalus. Valimissüsteem, mis veab otsustuskogudesse võhikuid ja petiseid, ei sobi Eestile. Tee, mis võiks viia valimisseaduse muutmisele, oleks valimiste üldrahvalik ignoreerimine. Ülo Vooglaid 09. s eptembr il 2013 Lisa 7 . Anna Teele Orav. A rtiklist „Aasta klassijuhataja“, EPL 06.1 0 .2020 Artiklis leiab käsitlust gümnaasiumi lõpetajate oskus kirjandite koostamisel, mis on ju vaimsuse languse näitajaks. Eelmisel sügisel oli Gustav Adolfi gümnaasiumi eesti keele õpetaja ja riigieksamite hindaja Anu Kell öelnud Eesti Päevalehele, et kirjandid on ajapikku läinud järjest sisutühjemaks ja primitiivsemaks . Pikka aega kirjandeid hinnanud eesti keele õpetaja Ilona Võik nõustub sellega , sest l õpukirjandite keskmine punktisumma on kahe ja kolme vahel, aga punkte on võimalik saada viis. Saatja: jaak <[email protected]> Saadetud: 07.10.2020 12:03 Adressaat: KUL min <[email protected]> Teema: Eesti arengumudel ja Maaroheline Tallinn Tähtsus: Tavaline Manused: Maarohelise Tallinna loomisest.docx Lp Kultuuriminister Tõnis Lukas! Edastame Teile hindamiseks dokumentaariumi Eesti arengumudelist ja Maarohelisest Tallinnast. Kas ministeerium aktsepteerib arengumudelit? Millised on parandused/täiendused? Arvestades Eestis tunnustatud arengumudeli puudumist ja negatiivseid trende - seega dokumentaariumi olulisust, ootame kultuuriministeeriumi vastust Teie poolt allakirjutatuna. Meenutame, et arengumudeli üks universaal ehk ratas - vaimsus - on suuresti kultuuriministeeriumi kanda. Heade soovidega, Jaak Uibu [email protected]