Kiri

Välisministeerium [email protected] Meie 05.10.2020 nr 1.1-10/6820-1 Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord Austatud ministrid Rahandusministeerium esitab kooskõlastamiseks Riigihalduse ministri määruse „Kohaliku omavalitsuse liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu. Palume oma kooskõlastus anda hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates selle avaldamisest eelnõude infosüsteemis (http://eelnoud.valitsus.ee). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisa(d): 1) eelnõu; 2) eelnõu seletuskiri. Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit Riigi Tugiteenuste Keskus Sotsiaalministeerium Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maaeluministeerium Kultuuriministeerium Keskkonnaministeerium Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Kaitseministeerium Justiitsministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Martin Kulp 6113097 [email protected] 2  Riigihalduse ministri määruse „Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrusega kehtestatakse „Riigi eelarvestrateegia 2019–2022“ meetme „Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes” rakendamiseks aastatel 2015– 2020 lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust 46 protsendi suuruse osa kohaliku omavalitsuse asutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamata osa kasutamise tingimused ja kord. Määruse alusel antakse toetust kohaliku omavalitsuse üksustele (edaspidi KOV) kuuluvate suure energiakuluga köetavate hoonete lammutamiseks ja asendamiseks liginullenergiahoonetega. Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel. Riigieelarve strateegias määratud meetme elluviimiseks võib tulu kasutamise eest vastutav minister kehtestada määrusega enampakkumisest saadud tulu kasutamise tingimused ja korra. Määruse eesmärk on määrata kindlaks toetuse andmiseks objektide valiku kriteeriumid ning toetust kasutades tehtavate investeeringute tegemise tingimused ja kord, saavutamaks maksimaalses võimalikus ulatuses soovitud eesmärkidesse panustamine. Määratud on ka taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded ning taotluste menetlemise kord. Määruse lisadega kehtestatakse toetuse määr ning taotluste hindamiskriteeriumid. Rahvusvahelise kliimapoliitika eesmärkide saavutamisse panustatakse Euroopa Liidus (edaspidi EL) muuhulgas kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega (edaspidi LHÜ) enampakkumiste süsteemi kaudu saadavate vahendite kasutusega. Perioodil 2013-2020 peavad EL-i liikmesriigid selles süsteemis müüma enampakkumistel kõik LHÜ-d, mida ei eraldata tasuta paiksetele heiteallikatele direktiivi 2003/87/EÜ artiklite 3e, 10a ja 10c alusel. Kooskõlas direktiivi 2009/29/EÜ1 artikliga 10 ja atmosfääriõhu kaitse seadusega on riigi eelarvestrateegias sätestatud üldised eesmärgid, mille saavutamiseks tuleb kasutada vähemalt 50% enampakkumisel saadud tulust, sh energiatõhususe parandamine ja energiasääst ning taastuvenergia kasutuse edendamine. Nimetatud kliimapoliitika eesmärkidega seotud meetmed on vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikele 1 kavandatud, lähtudes üleriigilistest eesmärkidest ja valdkondlike arengukavade eesmärkidest. Enampakkumisel saadud tulu laekub riigieelarvesse ning seda kasutatakse kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga. Tegu on tuludest sõltuvate kuludega, s.t vahendeid saab kasutada sõltuvalt tegelikust tulu laekumisest. Iga-aastases riigieelarves kajastatakse vastava aasta enampakkumise tulude ja kulude prognoositud maht. Riigi eelarvestrateegias kajastatakse enampakkumisest saadud tulu kasutuse kavandatud jaotus, määratakse kliimapoliitikaga seotud meetmete sihtotstarve ning tulu kasutamise eest vastutavad ministrid. „Riigi eelarvestrateegia 2020–2023“ lisa 5 kohaselt vastutab perioodil 2013–2020 LHÜ-de kauplemisel saadavate 1 Direktiiv on leitav: http://eurlex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2009:140:0063:0087:et:PDF 1 vahendite kasutamise eest meetme „Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes“ elluviimisel riigihalduse minister. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikele 2 on kohaliku omavalitsuse üle- sandeks korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiu- mide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hool- dekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on oma- valitsusüksuse omanduses. Riigikontrolli aruandes2 tuuakse välja, et 2015. aasta lõpu seisuga oli omavalitsuste ja nende ühingute valduses kokku 5386 põhivara arvestuses kajastatud hoonet, suletud netopinnaga kokku 5,6 miljonit ruutmeetrit. Eespool viidatud hoonete hulka kuuluvad 2015. aasta seisuga: ■ omavalitsuse enda hooned 4787 (4,85 mln m2); ■ omavalitsuse valitseva mõju all olevate ühingute hooned 561 (0,56 mln m2); ■ hoonestusõigus Riigi Kinnisvara ASi kasuks 22 (koolihooned või kooli teenindavad spordi- või vaba aja veetmise hooned üle Eesti, 0,07 mln m2) omavalitsus tasub üüri ning omandab hooned pärast hoonestusõiguse perioodi lõppemist; ■ hoonestusõigus ehitamise või renoveerimise rahastaja kasuks, omavalitsus tasub üüri ning omandab hooned pärast hoonestusõiguse perioodi lõppemist 16 (neist 14 Tallinnas asuvat koolihoonet, 0,1 mln m2) 5386-st hoonest 532 olid andmete kogumise hetkel hooned, mida kasutatakse mitmel otstarbel, teisisõnu multifunktsionaalsed hooned. Kasutusotstarbe järgi otsustades kasutati 2015. aastal ligi 80% hoonete kogupinnast omavalit- suste põhifunktsioonide täitmiseks. Arvestades hoonete kogupinda, moodustavad omavalitsuste kinnisvaraportfellist suurema osakaalu koolihooned (32,1%), lasteaedade hooned (14,5%), spordihallid ja võimlad (7,1%), klubid ja rahvamajad (5,1%), haiglad ja muud ravihooned (5,1%) ja kohaliku omavalitsuse enda administratiivhooned (3,5%). Hoonete hulgas, mille ka- sutusotstarbeks märkisid omavalitsused „muu hoone“, esinevad hoone nimetuse järgi otsustades enim elamud, katlamajad, kuurid, saunad, pumbamajad ja garaažid. Hoonete iga-aastased ma- jandamiskulud olid kohalike omavalitsuste hinnangul (ei sisalda personalikulusid) andmete esi- tamise seisuga 2015. aastal kokku ligi 90 mln eurot. Omavalitsuste hinnangul on olemasolevatest hoonetest 81% täielikult ja 8% osaliselt neile va- jalikud ka viie aasta pärast. Oma hoonete investeeringuvajaduseks (sh energiasääst) on omava- litsused kokku hinnanud 838 miljonit eurot, sellest 647 miljonit eurot on vaja nende hoonete tarbeks, mis ei ole praegu heas või väga heas korras ja 191 miljonit eurot vajatakse praegu heas või väga heas korras olevate hoonete jaoks (2015.a. seisuga). Kuigi uuring ei anna informat- siooni hoone tegeliku energiatõhususe kohta, võib eeldada, et hooned, seisukorra määratlusega väga halb, rahuldav ning suur osa heas korras olevatest hoonetest ei vasta kehtivatele energia- tõhususe miinimumnõuetele. Arvestades üldist rahvastikuprognoosi on reaalne, et kohalike 2 Ülevaade omavalitsuste hoonestatud kinnisvarast ja selle haldamisest, Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. oktoober 2016 2 omavalitsuste omandis on ja omandisse jääb lähiaastatel hooneid, mille seisundit ja kasutus- prognoose arvestades ei olegi majanduslikult mõistlik suuremahulisi investeeringuid teha ning mis on otstarbekas pigem kasutusest välja arvata ning lammutada, asendades need oluliselt väik- semas mahus uute liginullenergiahoonetega või teenused koondada teistesse olemasolevatesse multifunktsionaalselt kasutatavatesse hoonetesse. Olemasolevate hoonete energiatõhususe tõstmise kõrval on oluline planeerida hoonefondi kasutust tervikuna ja vajadusel eelistada energiatõhusaks rekonstrueerimisele funktsionaalselt ebasobivate, suure energiakuluga hoonete lammutamist ja asendamist jätkusuutliku sobiva taristuga. Seetõttu antakse määruse tingimustega kinnisvara omanikule võimalus taotleda toetust uue liginullenergiahoone rajamiseks tingimusel, et sama projektiga lammutatakse vähemalt samas mahus hoonepinda. Seejuures ei tehta piiranguid lammutatava hoone/hoonete kasutusotstarbele, kuna KOV ülalpidamisel oleva suure energiakuluga hoone lammutamisel täidetakse energiasäästu eesmärk senisest kasutusfunktsioonist hoolimata. Uus liginullenergiahoone on võimalik rajada laias ulatuses kasutusotstarvetel, sh eelistatult mitme kasutusotstarbelise hoonena, milles pakutakse kohaliku omavalitsuse teenuste kõrval ka muid avaliku sektori poolt osutatavaid teenuseid. Toetuse andmise eelduseks on, et kavandatav liginullenergiahoone oleks kasutuses avalike teenuste osutamiseks ning hoone oleks ka tulevikus avalike teenuste osutamiseks vajalik. Investeeringute toetamine KOV hoonetesse aitab kaasa „Eesti regionaalarengu strateegia 2014– 2020“ eesmärgi 1 „Toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja ettevõtluskeskkond“ saavutamisele. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu koostas Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika talituse nõunik Tarmo Kivi (telefon 611 3104, e-mail [email protected]). Eelnõule tegi juriidilise ekspertiisi õigusosakonna jurist osakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa (telefon 611 3549, e-mail [email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (telefon 611 3638; e-mail [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu kohaselt on määruse tekst jaotatud kaheksaks peatükiks: 1. Üldsätted. 2. Toetuse andmise alused. 3. Toetuse taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded. 4. Taotluse menetlemine. 5. Toetuse saaja kohustused ja toetusele viitamine. 6. Toetuse tagasinõudmine 7. Andmete esitamine 8. Vaidemenetlus Määrus koosneb 21 paragrahvist ja kahest lisast. 3 Peatükk 1. Üldsätted Peatükis (§-des 1 ja 2) sätestatakse määruse reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk ning meetme rakendajad. Paragrahvi 1 kohaselt on määruse alusel toetuse andmise eesmärgiks kohaliku omavalitsuse üksuste suure energiakuluga hoonete mahu vähendamine, asendades see liginullenergiahoonetega. Nimetatud tegevused on kooskõlas energiamajanduse korralduse seaduse §-ga 5. Lõplik toetamisele kuuluvate projektide nimekiri saadakse esitatud taotluste hindamise tulemusel määruse lisas 2 kehtestatud hindamiskriteeriumide alusel. Määruse alusel võib anda: - mitte riigiabi; - üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena riigiabi, sel juhul tuleb kohaldada komisjoni 20. detsembri 2011 otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ sätestatud tingimusi; - vähese tähtsusega abi, sel juhul tuleb kohaldada komisjoni määruses (EL) nr 360/2012 Euroopa liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Otsustamaks, kas on tegemist riigiabiga, tuleb analüüsida, kas abi vastab kõigile neljale järgmisele tingimusele: - abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; - abimeetmel on valikuline iseloom, see tähendab, et see on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks; - abimeede annab eelise abi saajale; - abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Antud toetusmeede on kaasnevana suunatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetest 1 ja 2 tulenevate ülesannete täitmisele kaasaaitamisele. Üldjuhul ei ole eelnõuga määratletavas korras antav toetus käsitletav riigiabina, kuna avaliku sektori raha antakse üldjuhul kohaliku omavalitsuse üksustele kohaliku omavalitsuse omandis oleva hoonete taristu investeeringuteks. Siiski tuleb muul viisil teenuse osutamise korraldamise korral analüüsida meetme piiriülest mõju kaubandusele. Nimelt tuleb veenduda, et: a) abi eesmärk ei ole suurendada asjaomase piirkonna nõudlust või meelitada sellesse piirkonda investeeringuid ning sellega ei takistata teistest liikmesriikidest pärit ettevõtjate asutamist; b) abisaaja toodetavad kaubad ja osutatavad teenused on üksnes kohaliku iseloomuga ja piiratud geograafilise ulatusega; c) mõju naabruses asuvate liikmesriikide turgudele ja tarbijatele ei ole märkimisväärne ehk kas ja kui suur osa teenuse klientidest võib osutuda Eestist väljastpoolt tulnud klientideks. 4 Juhul, kui kõik või suurem osa klientidest on Eesti elanikud ja on ebatõenäoline, et toetus meelitaks piirkonda investeeringuid teistest liikmesriikidest, on toetusel vähene mõju piiriülesele kaubandusele ning toetust ei käsitleta riigiabina ega vähese tähtsusega abina. Juhul, kui välisklientide osakaal on märkimisväärne, on põhjust kaaluda määruse § 1 lõigetes 3 ja 4 sätestatud alusel riigiabi või vähese tähtsuse abi andmist. Paragrahvis 2 sätestatakse, et meetme rakendamise üldise koordineerimise eest vastutab Rahandusministeerium. Toetuse taotlusi menetleb, toetatavatele projektidele teeb väljamakseid ja projektide üle teostab järelevalvet rakendusüksus, kelleks on Riigi Tugiteenuste Keskus. Meetme rakendamise halduskulud nähakse ette riigihalduse ministri käskkirjas. Peatükk 2. Toetuse andmise alused Peatükis (§-des 3–6) tuuakse välja määruse alusel toetatavad tegevused, sätestatakse projekti elluviimise perioodi kestus, abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loend ning nõuded toetuse ja omafinantseeringu suurusele ning määrale. Paragrahvis 3 sätestatakse, et meetme raames toetatakse ühe projektina kohaliku omavalitsuse üksusele, temast sõltuvale üksusele või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olevale üksusele kuuluva suure energiakuluga köetava hoone, hoonete või nende osade lammu- tamist ja selle või nende asemele liginullenergiahoonete ehitamist (edaspidi ka liginullenergia- hoone ehitamine). Lammutatav hoone, hooned või hooneosa võivad asuda eraldi kinnistul ega pea olema kasutuses samas funktsioonis kui ehitatav liginullenergiahoone. See võimaldab taris- tut vajadustele vastavalt ümber korraldada. Olemasoleva suure energiakuluga hoone, hoonete või nende osade lammutamine on uue liginullenergiahoone ehitamise kaastingimuseks ja pro- jektis peavad sisalduma mõlemad tegevused. Eraldi lammutamiseks või eraldi uue liginullener- giahoone ehitamiseks toetust taotleda ei saa. Määruses mõistetakse liginullenergiahoone ehitamise all ehitise püstitamist ja sellega vahetult kaasnevaid töid. Ühe projekti kooseisus saab taotleda toetust ühe liginullenergiahoone ehitami- seks. Ehitatav liginullenergiahoone ja hoonealune kinnistu peavad kuuluma kohaliku omavalit- suse üksusele, temast sõltuvale üksusele või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olevale üksusele ning sellest vähemalt osa peab olema kavandatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatava teenuse osutamiseks. Kui taotleja ei ole kinnistu omanik, on hoone ehitamine lubatud ka hoone eluiga arvestava kestvusega pikaajalise hoonestusõiguse alusel. Ehitatavale liginullenergiahoonele esitatavaks lisatingimuseks on, et hoonet kasutatakse pärast energiatõhususe töid vähemalt 5 aasta jooksul kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatavate teenuste osutamiseks või muude avaliku sektori pakutavate teenuste osutamiseks vähemalt toetuse taotluses tooduga samas mahus. Sa- mas mahus kasutamise all mõeldakse hoone mahu protsentuaalset kasutust. Sätte eesmärk on, et liginullenergiahoone rajataks vajalike KOV teenuste ja avaliku sektori teenuste osutamise jätkusuutlikkuse tagamiseks, mitte hoone erasektorile rentimise eesmärgil. Projekti raames lammutatavale hoonele, hoonetele või hooneosale kehtivad järgmised nõuded, mille eesmärgiks on energiasäästu eesmärgi saavutamisse panustamine. - Lammutatav hoone ei tohi toetuse taotlemiseks omada kõrgemat energiamärgise klassi kui klass D. 5 Selle tingimusega välistatakse toetuse andmine hoonetele mis juba vastavad nõutavale ener- giaklassile ning tagatakse, et projekti tulemusena tekib energiasääst. Lammutatav hoone peab olema olnud kasutuses ja köetav viimasel kolmel aastal. Selle tingimusega tagatakse, et hoone lammutamisest tekiks reaalne energiasääst ning toetus panustaks taristu ümberkorraldamise täiendavaks motiveerimiseks, kui alternatiiviks on ka se- nine teenuste osutamise jätkamine amortiseerunud ja suure energiakuluga hoonetes. Hoone küt- tes olemise puhul arvestatakse viimast täiskütteperioodi, ehk 2020 või 2021 kütteperioodil esi- tatud taotluse puhul peab hoone olema olnud köetud vähemalt 2019–2020 kütteperioodil ja sel- lele eelnenud kahel kütteperioodil. - Köetava pinna ruutmeetrite arv, või mitme hoone puhul köetavate pindade summeeritud ruutmeetrite arv ehitisregistri andmetel ei tohi toetuse taotlemiseks olla väiksem kui pro- jekti raames rajatava uue liginullenergiahoone köetava pinna ruutmeetrite arv. Tingimuse eesmärgiks on kahaneva rahvastiku tingimusetes vähendada avaliku sektori kasutu- ses olevat hooldus ja käigushoiukulusid nõudvat hoonepinda. - Projektiga hõlmatud lammutatav hoone või hooned ei tohi toetuse taotlemiseks olla soe- tatud hiljem kui 2020. aasta 1. jaanuar, välja arvatud juhul kui tähtaega ületav omanda- mise tehing tehakse sõltuvate üksuste omavahelise tehinguna. Tingimus tuleneb meetme eesmärgist. Tingimus on seatud, et lammutatavate hoonete näol oleks tegemist reaalselt kohaliku omavalitsuse (sh. selle sõltuvale üksuselekuuluva üksuse) kinnisva- raportfellis olevate hoonetega ja hooneid ei oleks soetatud vaid uue liginullenergiahoone ehita- miseks tingimuste täitmiseks. Lammutatav hoone võib kuuluda ka kohaliku omavalitsuse sõltu- vale üksusele. Sellisel juhul on võimalik sätestada toetusotsuse lisatingimusena tähtaeg lammu- tatava hoone omandi üleminekuks taotlejale. Ehitatava liginullenergiahoone energiatõhususarv peab vastama liginullenergiahoone energiatõhususarvu piirväärtusele. Kui tegemist on mitme kasutusotstarbega hoonega või hoone kavatsetakse kasutusele võtta mitme kasutusotstarbelise hoonena, peab toetuse taotleja tagama kogu hoone energiatõhususarvu vastavuse liginullenergiahoone energiatõhususarvu piirväärtusele, mis määratakse vastavalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel antud määruses, millega kehtestatakse hoone energiatõhususe miinimumnõuded, sätestatud mitme kasutusotstarbega hoone energiatõhususarvu määramise korrale. Paragrahvi 3 lõigetes 5 ja 6 sätestatakse, et ehitatavas liginullenergiahoones, mida kavandatakse kasutada tervikuna avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks, on kulud abikõlbli- kud kogu hoone köetava pinna ulatuses, hoones, mida kavandatakse kasutada avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks osaliselt, on kulud abikõlblikud avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks kasutatavale köetavale pinnale vastavas ulatuses. Hoones, hoone osas või sellele vastavas osas mida ei kavandata kasutada avaliku sektori poolt osutata- vate teenuste osutamiseks, töid ei toetata ja sellist kavandatavat hoonet sisaldav projekt abikõlb- lik ei ole. Vastava osa all mõeldakse proportsionaalset osa köetavast pinnast ning seda kasuta- takse abikõlbliku köetava pinna ja toetuse suuruse arvutamisel. Juhul, kui ehitatav liginullenergiahoone või selle osa kavandatakse anda kasutusse KOKS § 6 lõikes 1 või 2 sätestatud ülesannete täitmise raames avalikke teenuseid osutavale mittetulun- dusühingule, sihtasutusele (kultuuriseltsid, spordiühingud) või avaliku sektori enamusosalusega äriühingule, loetakse ka see osa ehitatavast hoonest abikõlblikuks. 6 Avaliku sektori poolt osutatavate teenuste all mõeldakse eelkõige teenuseid, mille osutamist korraldab kohaliku omavalitsuse üksus või mida osutab kohaliku omavalitsuse üksus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel või teenust, mida osutab muu avaliku sektori asutus või avaliku sektori kontrolli all olev ühing. Näiteks võivad sellised avaliku sektori poolt osutatavad või korraldatavad teenused olla üld- hooldus-, õendusabi-, kultuuri-, spordi-, noorsootööteenus; koolieelsete lasteasutuste, põhikoo- lide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaa- side, turva- ja hooldekodude teenus; tervishoiuasutuste teenus ning muud kohaliku omavalit- suse üksuse põhiülesannete täitmiseks vajalikud teenused. Samuti avaliku sektori kontrolli all olev muu sotsiaalhoolekande ning tervishoiuteenus (hooldushaiglateenus, koduteenus, isikliku abistaja teenus, tugiisikuteenus, täisealise isiku hooldus, võlanõustamisteenus, eluruumi taga- mine, varjupaigateenus, turvakoduteenus, sotsiaaltransporditeenus). Ka perearsti teenuse osuta- jaks, s.o üldarstiabi osutava äriühingu osanikuks või aktsionäriks, võib TTKS § 15 lõike 1 punkti 2 kohaselt olla kohaliku omavalitsuse üksus. Lammutatav pind loetakse abikõlblikuks hoolimata selle tööde eelsest kasutusotstarbest. Projektiga hõlmatud liginullenergiahoone kasutusotstarbe säilitamise nõude täitmise jälgimisel viie aastase perioodi jooksul, arvates projekti lõppemisest, võetakse aluseks projekti tulemusel ehitatud pinna taotluses esitatud kasutus ja ruutmeetrite arv. Näide 1: ehitatavas liginullenergiahoones kavandatakse osutada raamatukoguteenust 40-l % köetavast netopinnast, lasteaiateenust 20-l % köetavast netopinnast, perearstiteenust3 40-l %-l köetavast netopinnast. Toetust saab taotleda 60-le %-le köetavale netopinnale vastavast pinnast, kuna perearstitee- nus ei ole avaliku sektori poolt osutatav teenus, ega ole seetõttu abikõlblik. Seejuures toetuse määr arvestatakse vastavalt määruse lisas 1 toodule. Näide 2: ehitatavas liginullenergiahoone kasutus kavandatakse järgmiselt: üldhooldusteenust osutatakse 40-l % köetavast netopinnast, perearstiteenust4 10-l %-l köetavast netopinnast, ap- teegiteenust 10-l %-l köetavast netopinnast, noorsootööteenust pakub lepingu alusel MTÜ 20-l %-l köetavast netopinnast, valla teenuspunkt kasutab 10 % köetavast netopinnast, ettevõtjale antakse rendile 10% Toetust saab taotleda 70-le %-le köetavale netopinnale vastavast pinnast, kuna perearstitee- nus ja apteegiteenus ning ettevõtjale välja renditud pinna kasutus ei ole avaliku sektori poolt osutatav teenus, ega ole seetõttu abikõlblik. Üldhooldusteenus, noorsootööteenus, KOV üld- teenus loetakse avaliku sektori poolt osutatavateks teenusteks. Seejuures toetuse määr arvesta- takse vastavalt määruse lisas 1 toodule. Paragrahvi 3 lõige 7 sätestab, et meetmest ei toetata projekte, mille elluviimise tulemusel 3,4 Näites on käsitletud perearstiteenuse osutajat erasektorina. Perearsti teenuse osutajaks, s.o üldarstiabi osutava äriühingu osanikuks või aktsionäriks, võib TTKS § 15 lg 1 p 2 kohaselt olla ka kohaliku omavalitsuse üksus. sellisel juhul on vastav pind abikõlblik. 7 ehitatava liginullenergiahoone kasutus viie aastase perioodi jooksul projekti lõppemisest arvates on väiksem kui 90 protsenti hoone köetavast pinnast. Sätte eesmärk on vältida investeeringute tegemist hoonetesse, mis lähiajal osaliselt või tervikuna kasutusest välja võivad langeda. Sättega seonduvalt on määruse § 8 lõikes 3 lisatud nõue, et taotlusest peab selguma hoone jätkusuutliku kasutamise plaan ja kavandatud tegelik kasutus kogu köetava pinna ulatuses vähemalt 5 aasta jooksul pärast projekti lõppu ning taotluses peab sisalduma kinnitus, et hoone tegelik kasutus projekti elluviimise järgselt on projekti lõppemisest arvates vähemalt 5 aasta jooksul mitte väiksem kui 90% hoone köetavast netopinnast. Nõude rikkumine on ühtlasi ka toetuse tagasinõude aluseks. Nõude eesmärk on, et investeeringuid tehtaks läbimõeldult ja KOV rahvastikustruktuuri ning teenuse vajaduse prognoose arvestades. Toetuse taotlemine on võimalus kaasfinantseerida pikaaegselt vajalike teenuste osutamiseks kasutatava taristu investeeringuid. Juhend § 8 lõike 3 punktis 6 nimetatud rahvastikuprognoosi ja teenuse sihtrühma dünaamikat arvestav hoone jätkusuutliku kasutamise plaani koostamiseks tehakse rakendusüksuse kodulehel kättesaadavaks hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks. Paragrahvi 4 kohaselt on projekti elluviimise lõpptähtaeg 31. detsember 2023. a. Abikõlblikkuse periood algab kõige varasemalt taotlusvooru avamise kuupäevast. See võimaldab abikõlblikuna käsitleda ka projekteerimisega seotud kulusid. Kui rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, siis taotleja tehtud kulusid toetusest ei kaeta. Paragrahv 5 sätestab, et abikõlblikud on kulud, mis on põhjendatud, mõistlikud, vajalikud meetme eesmärgi täitmiseks ning on tehtud projekti elluviimise perioodil. Projekti kulud, mis ei ole abikõlblikud või ületavad toetusmahtu katab toetuse saaja. Projekti elluviimiseks vajalikud, kuid toetusmahtu ületavad, kulud on näiteks kulud, mis tulenevad ehitushindade kallinemisest algse kalkulatsiooniga võrreldes. Abikõlblikud kulud on arhitektuurivõistluse läbi viimise kulu, projekteerimise kulu; omanikujärelevalve kulu; ehitise ekspertiisi kulu; ehitamise kulu; ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate seadmete ja sisustuse soetamise kulu; ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise kulu; kohaliku omavalitsuse üksuse, temast sõltuva üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksuse hallatavate hoonete hulgast lammutatava suure energiakuluga hoone, hoonete või hooneosa lammutamise kulu. Abikõlblikkuse perioodil, enne rahastamise otsuse tegemist tehtud kulud nagu näiteks arhitektuurivõistluse läbi viimise kulu ja projekteerimise kulu on abikõlblikud vaid juhul, kui projekti kohta tehakse positiivne rahastamise otsus. Arhitektuurivõistluse läbi viimine on vabatahtlik, ega ole taotluse nõuetekohaseks tunnistamise eeltingimuseks. Abikõlblik on ka eeltoodud töödega lahutamatult seotud või nende eelduseks olevate investeeringute kulu, sealhulgas kasutusotstarbele vastava sisekliima nõuete tagamisega seotud kulud ja projekti raames kasutusest välja mineva pinna osalise lammutamise ning sellega seotud tööde (sh näiteks välispiirete vajalikus osas ümberehitamine, avad ja avatäited, tehnosüsteemide ümberehitamisega kaasnevad kulud) kulu. Lõikes 4 on sätestatud mitteabikõlblikud kulud. Eraldi on välja toodud, et kui KOV on kinnitanud soojusmajanduse arengukava, siis on abikõlblikud soojusvarustuse tagamiseks vajalike seadmete ja teiste energiatootmisseadmete soetamise ja paigaldamise kulud, mis on 8 kooskõlas soojusmajanduse arengukavaga. Piirang on kehtestatud, et tagada eri valdkondade arengu planeerimisel kooskõla ning terviklik soojusmajanduse korraldamine KOVi territooriumil. Lisaks on välja toodud, et abikõlblikud ei ole projektijuhtimise ja õigusabikulud. Abikõlblikud ei ole ka kulud tegevusele/tööle, mis on toetatud riigi muudest tuludest, sealhulgas Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest saadud toetustest vähem kui kolm aastat alates taotluse esitamisest. Eeltoodud piirangu eesmärk on vältida topelt rahastamist ning juba tehtud investeeringu asendamist selle amortisatsiooniea alguses. Näiteks kuni kolm aastat tagasi avaliku sektori toetuse arvelt vahetatud akende uuesti vahetamine. Paragrahvi 6 lõike 1 kohaselt on toetuse määr esitatavale projektile 40–70% abikõlblikest kuludest, sõltudes kohaliku omavalitsuse üksuse tuludest ja kohaliku omavalitsuse elanike arvust. Toetuse suuruse arvutamiseks peab esmalt selguma abikõlbliku köetava pinna suurus, arvestades § 3 lõigetes 4–6 sätestatut ning abikõlblikud tööd ja nende maksumus abikõlbliku köetava netopinna kohta. Arvestuse aluseks on tulud maksudest, loodusressursside kasutamisest ning tasandusfondist tulude-kulude tasandamiseks antud osa 2019. aastal riigiraha.fin.ee andmetel. Elanike arvu aluseks on rahvastikuregistri andmed 1. jaanuari 2019. a seisuga. Üle 18-aastastest on võetud arvesse Eesti kodakondsust tõendava dokumendiga või kehtiva elamisloaga isikud. Vastavalt eeltoodule on arvutatud toetusmäär omavalitsuste lõikes, mis kehtestatakse määruse lisas 1. Kohaliku omavalitsuse üksustele kohalduvate toetusmäärade jagunemist illustreerivad joonised 1 ja 2. KOV arv toetusmäära vahemikes 50 40 30 20 10 0 40% 40-50% 50-60% 60-70% 70% KOV arv Joonis 1 9 Joonis 2 Paragrahvi 6 lõige 2 sätestab piirangud toetuse andmisel. Sätestatakse piirangud nii maksimaalsele toetuse suurusele ehitatava liginullenergiahoone abikõlbliku köetava netopinna ühe ruutmeetri kohta, maksimaalsele toetuse suurusele projekti osaks oleva hoone lammutamiseks kui ka maksimaalsele toetuse suurusele ühe projekti kohta. Taotleja saab esitada ühe taotluse, mis sisaldab ühe projektina ühe või mitme suure energiakuluga hoone või selle osa lammutamist ning ühe liginullenergiahoone ehitamist. Eraldi üht või teist tegevust ei toetata. Liginullenergihoone ehitamise tööde indikatiivne maksumus on prognoositud 2000 eurot ruutmeetri kohta. Maksimaalne toetuse suurus vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale on 800–1400 eurot ehitatava hoone abikõlbliku köetava netopinna ühe ruutmeetri kohta. Maksimaalne toetuse suurus ehitatava hoone abikõlbliku köetava netopinna ühe ruutmeetri kohta arvutatakse järgmise valemi järgi: 2000 eurot × individuaalne toetusmäär. Maksimaalne toetuse suurus ühe liginullenergiahoone kohta vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale on 600 000–1 050 000 eurot. Maksimaalne toetuse suurus arvutatakse järgmise valemi järgi: 1 500 000 × individuaalne toetusmäär. Maksimaalse toetuse hulka arvestatakse ka suure energiakuluga hoone / hoonete lammutamise kulu. Eeltoodud piirang maksimaalsele toetusele ühe ruutmeetri kohta seab võrdsemasse positsiooni projektid, milles konkureerivad omavahel erineva suurusega objektid. Piirangut seadmata oleks väiksemate objektide energiatõhusustööde projektides võimalik maksimaalse toetuse piirides kasutada oluliselt kallimaid lahendusi kui suuremate objektide energiatõhusustööde projektides. Piirang maksimaalse toetuse suurusele on sätestatud arvestades taotlusvooru vahendite mahu piiratust. Piirangu puudumine toetuse maksimaalsele suurusele muudaks ühtlasi prognoosimatuks maksimaalse toetuse saajate arvu toetusmeetme vahenditest tervikuna, mis omakorda ei võimalda potentsiaalsel taotlejal saada indikatsiooni taotluse koostamise perspektiivikusest. Lõikega 3 määratakse, et kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus, kohaldatakse toetuse määra 10 ja maksimaalse toetuse suuruse leidmisel lõikes 1 sõltuva üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksuse investeeringuobjektile asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele sätestatut. Lõikega 4 ja 5 sätestatakse, et taotleja omafinantseering peab tagama projekti tulemusliku elluviimise ja projekti tulemuste edasise kasutuse finantsilise jätkusuutlikkuse. Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu asutuste või fondide kaudu saadud tagastamatut abi. Projekti mitteabikõlblikud ning projekti elluviimiseks vajalikud, kuid toetusmahtu ületavad kulud katab toetuse saaja. Lõigetega 6–8 sätestatakse, et toetuse summa ja toetuse määr sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses ja ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitise suuruse ülempiirid üldise majandushuvi teenuste puhul. Peatükk 3. Toetuse taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded Peatükis (§-des 7–9) sätestatakse toetuse taotlejale (edaspidi taotleja) esitatavad nõuded, taotlusele esitatavad üldised nõuded, toetuse taotluse vorm ning sellele lisatavate dokumentide loetelu. Paragrahvi 7 lõike 1 kohaselt võib taotlejaks olla KOV üksus, KOV üksusest sõltuv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus, kellel on investeeringuobjekti asukoha järgse KOV üksuse nõusolek taotluse esitamiseks. KOV üksuse nõusolekut taotluse esitamiseks küsitakse, et vältida olukorda, kus kohaliku omavalitsuse üksuste ühisomandis olev üksus esitab taotluse kohaliku omavalitsuse üksusega kooskõlastamata ning välistab sellega kohaliku omavalitsuse üksusel taotluse esitamise võimaluse, kuna vastavalt määruse § 8 lõikele 6 võib ühes taotlusvoorus kohaliku omavalitsuse üksuse kohta esitada maksimaalselt ühe taotluse. Lõike 2 kohaselt peab taotleja toetuse saamiseks tagama kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses (edaspidi KOFS) sätestatud finantsdistsipliini nõuetest kinnipidamise. Lõike 3 kohaselt ei või taotleja olla riigiabi või vähese tähtsusega abi saaja, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokku sobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata. Lõike 4 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus toetust taotleda, kui tal on kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 372 kohane kehtiv arengukava. Paragrahviga 8 sätestatakse taotlusele esitatavad üldised nõuded, sh see, et taotluses peab olema formuleeritud projekti eesmärk, taotluses esitatud projekti eelarve peab olema põhjendatud ning omafinantseeringu suurus peab vastama nõutavale määrale. Samuti peab olema taotluses näha, et toetust soovitakse määruses esitatud tegevuste elluviimiseks ning projekt teostatakse elluviimise perioodi piires. Taotlusest peab selguma ehitatava liginullenergiahoone jätkusuutliku kasutamise plaan ja kavandatud tegelik kasutus kogu köetava pinna ulatuses vähemalt 5 aasta jooksul pärast projekti lõppu. 11 Paragrahvi 8 lõikes 2 sätestatakse, et taotluse allkirjastab taotleja allkirjaõiguslik esindaja. Paragrahvi 8 lõikes 3 sätestatakse taotlusele esitatavad nõuded. Paragrahvi 8 lõike 3 punkti 8 järgi peab taotlus sisaldama kinnitust, et projekti teostamiseks või projekti üksikuteks tegevusteks ei ole antud toetust muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest taotluse esitamisele eelnenud kolme aasta jooksul. Selle eesmärgiks on vältida nn. topeltfinantseerimist ning juba tehtud investeeringu asendamist selle amortisatsiooniea alguses. Näiteks kuni kolm aastat tagasi avaliku sektori toetuse arvelt vahetatud akende uuesti vahetamine. Paragrahvi 8 lõikes 4 on loetletud toetuse taotlusele lisatavad dokumendid. Muu hulgas on nõutavateks dokumentideks omafinantseeringut kinnitavad ja tõendavad dokumendid ning kinnitus, et projektiga hõlmatud lammutatav hoone või selle osa ja kavandatava liginullenergiahoone ehitamiseks kasutatav kinnistu kuuluvad taotlejale või on taotleja kasuks seatud kavandatava liginullenergiahoone kasutusiga ületava pikkusega hoonestusõigus ja info kavandatava liginullenergiahoone ehitamiseks kasutatava kinnistu kasutamiseks sõlmitud lepingute kohta. Paragrahvi 8 lõike 4 punktis 4 on sätestatud, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutami- seks vajaliku taristu arendamisel tuleb taotlusele lisada ülesande andmise akt, mis vastab Eu- roopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ artiklis 4 sätestatud nõuetele. Vastavalt nendele nõuetele antakse üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise õigus ette- võtjale ühe või mitme dokumendiga, kus täpsustatakse eelkõige järgmist: - avalike teenuste osutamise kohustuse täpne laad ja kestus; - asjaomane ettevõtja ja vajaduse korral territoorium; - ülesande andva ametiasutuse poolt ettevõtjale antavate ainu- või eriõiguste laad; - hüvitusmehhanism ning hüvitise arvutamise, kontrollimise ja läbivaatamise parameetrid; - ülemääraste hüvitiste maksmise vältimise ja tagasinõudmise kord ning - viide Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsusele „Euroopa Liidu toimimise le- pingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osuta- vatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“. Paragrahvi 8 lõike 4 punktis 5 on sätestatud, et ülesande andmise akt komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 preambuli punkti 6 tähenduses juhul, kui tegemist on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi andmisega. Toetuse taotleja peab põhjendama nõutavate dokumentide taotlusele lisamata jätmist. Rakendusüksusel on õigus nõuda täiendavaid dokumente taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks. Paragrahv 8 lõikes 6 on sätestatud, et ühes taotlusvoorus võib kohaliku omavalitsuse üksuse kohta esitada maksimaalselt ühe taotluse. Piirang on sätestatud arvestades taotlusvooru vahendite mahu piiratust. Piirangu puudumine töötaks vastu vahendite ühtlasema regionaalse jaotuse põhimõtetele ning ei võimaldaks potentsiaalsel taotlejal saada indikatsiooni taotluse koostamise ja lahendamise perspektiivikusest. Kohaliku omavalitsuse üksuse kohta esitatud 12 taotlusena arvestatakse ka kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuva üksuse, või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksuse poolt esitatud taotlust, mille investeeringuobjekti asukoht on selle kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil. Kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksuse poolt esitatud taotluse lisatingimuseks on, et sellise taotluse esitamiseks peab olema selle kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolek, kelle haldusterritooriumil investeeringuobjekt asub. Paragrahviga 9 sätestatakse lammutatava hoone energiamärgisele esitatavad nõuded. Lammu- tatava hoone energiamärgise andmeid kasutatakse projektiga saavutatava energiasäästu hinda- misel, mistõttu on oluline, et energiamärgised oleksid koostatud kvaliteetseid andmeid kasuta- des ja omavahel võrreldavad. Peatükk 4. Taotluse menetlemine Peatükis (§-des 10–16) käsitletakse taotluse esitamist ja selle menetlemist rakendusüksuse poolt, taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamist, taotluse hindamise korda, taotluse hindamise kriteeriume ning taotluse rahuldamist või rahuldamata jätmise otsuse tegemist. Üldjuhul on taotluse menetlemise ajaks kuni 90 kalendripäeva taotluse registreerimisest arvates. Selle aja kestel tehakse taotlejale teatavaks, kas taotlus rahuldati, jäeti rahuldamata või milline on taotluse menetlemise seis. Taotlused esitatakse rakendusüksusele digitaalselt (elektroonilise taotluste esitamise keskkonna vahendusel) taotlusvooru väljakuulutamise teates nimetatud tähtpäevaks. Rakendusüksus kontrollib taotleja ja taotluse vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele. Taotlusvooru välja kuulutamise ja taotluste esitamise tähtpäeva vahe on minimaalselt neli kuud. Kui rakendusüksus avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel puudusi, teatab ta sellest viivitamata taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 10 tööpäeva. Rakendusüksus edastab taotlejale küsimused taotluse kohta, puuduste kõrvaldamise ettepaneku, ärakuulamiskirja, taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse elektroonilise taotluste esitamise keskkonna kaudu. Elektroonilise keskkonna kaudu edastatud dokument loetakse taotlejale kätte toimetatuks. Taotluse või taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise tõttu taotluse rahuldamata jätmise otsusest teavitab rakendusüksus toetuse taotlejat pärast otsuse tegemist elektroonselt. Paragrahvi 10 lõike 2 alusel kinnitab taotlusvooru rahalise mahu ja meetme rakendaja halduskulud valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Paragrahvis 12 on sätestatud taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamise alused. Samuti on sätestatud rakendusüksuse kohustus hinnata taotlusi määruses sätestatud hindamiskriteeriumide alusel ja hinnata nõuetele vastavaid taotlusi. Paragrahvis 13 ja 14 on sätestatud tingimused taotluse hindamisele ja taotluse rahuldamisele. Taotlusi hinnatakse käesoleva määruse lisas 2 esitatud hindamiskriteeriumide alusel. 13 Paragrahvis 14 käsitletakse taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Taotlused reastatakse pingereas. Paragrahvides 15–16 sätestatakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsustele kohalduv. Taotluse rahuldamise otsuses tuuakse välja näiteks toetuse väljamaksmise kord, järelevalve kord, aruandluse kord, vaidluste lahendamise kord ja toetuse maksmise peatamise ja finantskorrektsiooni alused ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksus taotlejale elektrooniliselt teatavaks kohe pärast selle tegemist. Peatükk 5. Toetuse saaja kohustused ja toetusele viitamine Paragrahviga 17 sätestatakse toetuse saaja kohustused sh projekti elluviimisel hangete läbiviimisele kohalduv. Muu hulgas on toetuse saaja kohustus küsida hanke korral, mille eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, kirjalikult kolm võrreldavat hinnapakkumust piisava kvalifikatsiooniga ettevõtjatelt ja esitada saadud hinnapakkumused nende küsimist tõendavate dokumentidega rakendusüksusele koos sõlmitud lepinguga, kui ostutehingu käibemaksuta summa on suurem kui 20000 eurot Paragrahviga 18 sätestatakse toetusele viitamise reeglid. Toetuse saaja peab projektiga seotud ehitustööde ajal ehitatava liginullenergiahoone piirkonda üles panema töödest informeeriva tahvli, millel peab olema vähemalt projekti nimetus, tööde teostaja, valmimise tähtaeg, lisainfo „Liginullenergiahoone ehitamist toetas Eesti riik“ ja Rahandusministeeriumi logo, mis on leitav veebilehelt https://valitsus.ee/et/logofailid/grupid?tid_i18n=148. Peatükk 6. Toetuse tagasinõudmine Paragrahvis 19 sätestatakse asjaolud, mille korral rakendusüksus võib muuta taotluse rahuldamise otsust, millega nõutakse toetusest 10–100 protsenti tagasi. Muuhulgas võidakse teha toetuse tagasinõudmise otsus, kui ehitatud hoone kasutamine avaliku sektori teenuse osutamiseks lõpetatakse, või selle osutamise mahtu olulisel määral vähendatakse enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates või hoone omand või valdus antakse kolmandatele isikutele enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates rakendusüksusega eelnevalt kooskõlastamata. Samuti võidakse teha tagasinõude otsus, kui hoone tegelik kasutus on väiksem kui 90 protsenti hoone köetavast netopinnast enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates. Viimase tagasinõude tingimuse sätestamise põhjenduseks on vajadus näha ette sanktsioonid, mis motiveeriksid taotlejaid projektiga seotud hoonete kasutuse ja teenuste osutamise pikaajalise korralduse põhjalikult läbi kaaluma, et välistada vahendite ebamõistlikku kasutamist. Peatükk 7. Andmete esitamine Paragrahvis 20 sätestatakse, et rakendusüksus esitab andmed toetuse andmise kohta riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3. Peatükk 8. Vaidemenetlus Paragrahvis 21 sätestatakse, et rakendusüksuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab rakendusüksus. Riigi Tugiteenuste Keskus on riigihalduse ministri 14. novembri 2017. a määruse nr 84 „Riigi 14 Tugiteenuste Keskuse põhimääruse“ alusel aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet. Haldusmenetluse seaduse § 73 lõike 3 järgi lahendab vaide haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan, kui haldusorgani üle teostab teenistuslikku järelevalvet minister. Seetõttu ei saa rakendusüksuse otsuste peale esitatud vaideid lahendada Rahandusministeerium. Siinkohal hõlmab vaidemenetlus ka taotluse osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuste vaidlustamist, mitte vaid toetuse tagasinõudmise otsuste vaidlustamist. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu on kooskõlas muu hulgas ka järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1) Euroopa Komisjoni määrus (EL) 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele an- tava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13); 2) Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsus „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“. 4. Määruse mõjud Määrusega sätestatakse tingimused ja kord toetuste andmiseks. Elluviidavate projektide tulemusel väheneb avalike hoonete energiatarbimine ning seeläbi valdavalt ka CO2 heide. Investeeringud panustavad riikliku energia- ja kliimakava ning rekonstrueerimise strateegia elluviimisesse. Ühtlasi kaasajastatakse avalikes hoonetes pakutavate teenuste kvaliteeti ja vähendatakse hoone ülalpidamiskulusid tulevikus. Toetuse andmisel arvestatakse toetuse suuruse määramisel taotlejate võimekust, mis panustab ühtlasema regionaalse arengu saavutamisse. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetuseks kasutatavad summad laekuvad riigi lubatud heitkoguse ühikute müügist ja need kajastatakse riigieelarves. Käesoleva määruse alusel antavate toetuste prognoositud kogumaht on ligikaudu 20 miljonit eurot, mis sõltub enampakkumistulu laekumisest ja on kooskõlas „Riigi eelarvestrateegia 2019–2022“ lisas 5 sätestatuga. Määruse täitmise korraldamiseks vajalikud tegevused viiakse ellu meetme vahenditest. Toetuse andmisel lähtutakse uusimast teadaolevast informatsioonist toetuseks kasutatavate vahendite mahu kohta. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 15 Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja üleriigilisele kohaliku omavalitsuse üksuste liidule. Eelnõu on saadetud Riigi Tugiteenuste Keskusele arvamuse andmiseks. Märkustega arvestamise tabel lisatakse eelnõu seletuskirjale. Taotlusvooru väljakuulutamise järgselt korraldab rakendusüksus võimalikele taotlejatele suunatud infopäeva. 16  EELNÕU MÄÄRUS nr Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk (1) Määrusega kehtestatakse „Riigi eelarvestrateegia 2019–2022“ meetme „Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes” rakendamiseks aastatel 2015– 2020 lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust 46 protsendi suuruse osa kohaliku omavalitsuse üksuste asutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamata osa kasutamise tingimused ja kord. (2) Toetuse andmise eesmärk on kohaliku omavalitsuse üksuste suure energiakuluga hoonete mahu vähendamine, asendades need liginullenergiahoonetega. (3) Kui määruse alusel antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav riigiabi komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ (2012/21/EL) (edaspidi komisjoni 20. detsembri 2011. a otsus) artikli 2 lõike 1 punkti a mõistes, kohaldatakse abi andmisel nimetatud otsuses sätestatut. (4) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määruses (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. § 2. Meetme rakendaja (1) Meetme rakendamise koordineerimise eest vastutab Rahandusministeerium. (2) Toetuse taotlusi menetleb, toetatavatele projektidele teeb väljamakseid ja projektide üle teostab järelevalvet Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). (3) Meetme rakendamise halduskulud nähakse ette § 10 lõike 2 alusel antavas riigihalduse ministri käskkirjas. 2. peatükk Toetuse andmise alused § 3. Toetatavad tegevused (1) Meetme raames toetatakse ühe projektina kohaliku omavalitsuse üksusele, temast sõltuvale üksusele või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olevale üksusele kuuluva suure energiakuluga köetava hoone, hoonete või nende osade lammutamist ja selle või nende asemel liginullenergiahoone ehitamist (edaspidi ka liginullenergiahoone ehitamine). (2) Liginullenergiahoone ehitamist toetatakse tingimusel, et toetuse taotluse esitanud kohaliku omavalitsuse üksusele, temast sõltuvale üksusele või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olevale üksusele kuuluvate hoonete hulgast lammutatakse suure energiakuluga hoone, hooned või nende osad, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele: 1) ei oma kõrgemat energiamärgise klassi kui klass D; 2) on kasutuses ja olnud viimasel kolmel aastal kasutuses ja köetav; 3) köetava pinna ruutmeetrite arv, või mitme hoone puhul köetavate pindade summeeritud ruutmeetrite arv, ei ole ehitisregistri andmetel väiksem kui projekti raames ehitatava uue liginullenergiahoone köetava pinna ruutmeetrite arv; 4) on omandatud mitte hiljem kui 2020. aasta 1. jaanuar, välja arvatud juhul, kui tähtajast hilisem omandamise tehing tehakse sõltuvate üksuste vahelise tehinguna. (3) Liginullenergiahoone ehitamise tööde raames ehitatavale hoonele esitatavad nõuded on järgmised: 1) hoone ja hoonealuse kinnistu või selle hoonestusõiguse omanik on kohaliku omavalitsuse üksus, temast sõltuv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus; 2) ehitatava hoone energiatõhususarv peab vastama liginullenergiahoone energiatõhususarvu piirväärtusele; 3) hoonet kasutatakse pärast projekti lõppu vähemalt viis aastat kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatavate teenuste osutamiseks või muude avaliku sektori pakutavate teenuste osutamiseks vähemalt toetuse taotluses tooduga samas mahus; 4) liginullenergiahoone ehitamisel tuleb arvestada ligipääsetavuse põhimõtteid vastavalt ehitusseadustiku § 11 lõike 2 punktile 8 ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määrusele nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“. (4) Kui ehitatav liginullenergiahoone kavatsetakse kasutusele võtta mitme kasutusotstarbelise hoonena, peab toetuse taotleja tagama kogu hoone energiatõhususarvu vastavuse maksimaalsele lubatavale energiatõhususarvule, mis määratakse vastavalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel antud määruses, millega kehtestatakse hoone energiatõhususe miinimumnõuded, sätestatud mitme kasutusotstarbega hoone energiatõhususarvu määramise korrale. (5) Ehitatava liginullenergiahoone puhul, mida kasutatakse tervikuna avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks, on kulud abikõlblikud kogu hoone köetava pinna ulatuses. Hoones, mida kasutatakse avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks osaliselt, on kulud abikõlblikud avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks kasutatavale köetavale pinnale vastavas ulatuses. (6) Ehitatavas liginullenergiahoones, hoone osas või sellele vastavas osas, mida ei kavandata taotluse esitamisel kasutada või mida ei kasutata pärast projekti elluviimist avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks, töid ei toetata. Nimetatut ei kohaldata, kui hoone või hooneosa on antud kasutusse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikes 1 või 2 sätestatud ülesannete täitmise raames avalikke teenuseid osutavale mittetulundusühingule, sihtasutusele või avaliku sektori enamusosalusega äriühingule. (7) Meetmest ei toetata projekte, mille elluviimise tulemusel ehitatava hoone planeeritud või tegelik kasutus viie aasta jooksul, projekti lõppemisest arvates on väiksem kui 90 protsenti hoone köetavast pinnast. § 4. Projekti elluviimise periood (1) Projekti elluviimise periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik projekti tegevuse algusest selle lõppemiseni, mille kestel tekivad projekti teostamiseks vajalikud kulud. (2) Projekti algus ei või olla varasem kui taotlusvooru avamise päev ja lõpp hilisem kui 2023. aasta 31. detsember. (3) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist. § 5. Abikõlblikud kulud (1) Toetust antakse üksnes nendeks abikõlblikeks kuludeks, mis on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud §-s 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks ning mis on tehtud projekti elluviimise perioodil. (2) Projekti mitteabikõlblikud ja projekti elluviimiseks vajalikud, kuid toetusmahtu ületavad kulud katab toetuse saaja. (3) Abikõlblikud on järgmised kulud: 1) omanikujärelevalve kulu; 2) projekteerimise ja arhitektuurivõistluse läbiviimisega seotud kulu; 3) ehitise ekspertiisi kulu; 4) ehitamise kulu; 5) ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate seadmete ja sisustuse soetamise kulu; 6) ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise kulu; 7) kohaliku omavalitsuse üksuse, temast sõltuva üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksuse hallatavate hoonete hulgast lammutatava suure energiakuluga hoone, hoonete või hooneosa lammutamise kulu. (4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1) kulu, mis on seotud kapitalirendi tüüpi liisinglepingu sõlmimise, intressi, kindlustuse ja muu taolisega; 2) kapitalirendi makse, kui asja omandiõigus ei lähe kapitalirendi tulemusel üle toetuse saajale; 3) soojusvarustuse tagamiseks vajalike seadmete ja teiste energiatootmisseadmete soetamise ja paigaldamise kulu, mis ei ole kooskõlas majandus- ja taristuministri 5. mai 2015. a määruse nr 40 „Soojusmajanduse arengukava koostamise toetamise tingimused” alusel koostatud soojusmajanduse arengukavaga, kui kohaliku omavalitsuse üksus on vastava arengukava kinnitanud; 4) amortisatsioonikulu; 5) kulu projekti tegevusele, mis on viimase kolme aasta jooksul riigi muudest tuludest, sealhulgas Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest saadud toetustest hüvitatud; 6) muud projektiga mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud; 7) käibemaks ulatuses, mida toetuse saajal on õigus tagasi saada; 8) projektijuhtimise, hanke korraldamise ja õigusabi kulu; 9) kinnistu omandamisega seotud kulud; 10) ülemäärased, toreduslikud või vääralt arvestatud kulud; 11) kulu, mida rahastatakse muudest riigieelarvelistest või Euroopa Liidu vahenditest. (5) Kui rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, siis taotleja tehtud kulusid toetusest ei kaeta. § 6. Toetuse ja omafinantseeringu suurus (1) Toetuse määr sõltub kohaliku omavalitsuse üksuse tuludest ja kohaliku omavalitsuse elanike arvust ning on vastavalt määruse lisale 1 40–70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. (2) Toetuse andmisel kehtivad järgmised piirangud: 1) maksimaalne toetuse suurus vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale on 800– 1400 eurot ehitatava hoone abikõlbliku köetava netopinna ühe ruutmeetri kohta, mis arvutatakse valemi, 2000 eurot × individuaalne toetusmäär, järgi; 2) maksimaalne toetuse suurus ühe projekti kohta vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale on 600 000 – 1 050 000 eurot, mis arvutatakse valemi 1 500 000 eurot × individuaalne toetusmäär, järgi. 3) maksimaalne kohaliku omavalitsuse hallatavate hoonete hulgast lammutatava suure energiakuluga hoone, hoonete või hooneosa lammutamise toetus meetme vahenditest kokku on vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale 40 000–70 000 eurot, mis arvutatakse valemi 100 000 eurot × individuaalne toetusmäär, järgi. (3) Kui toetuse taotleja on kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus, või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus, kohaldatakse toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse leidmisel lõikes 1 konsolideerimisgruppi kuuluva üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksuse investeeringuobjekti asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele sätestatut. (4) Toetuse taotleja omafinantseering peab tagama projekti tulemusliku elluviimise ja projekti tulemuste edasise kasutuse finantsilise jätkusuutlikkuse. (5) Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu asutustelt või fondidelt saadud tagastamatut abi. (6) Toetuse maksimaalne summa ja projekti minimaalne omafinantseeringu määr sätestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses. (7) Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse alusel üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitise suurus ei tohi ületada 15 miljonit eurot aastas. (8) Kui toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale, ei tohi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel antava vähese tähtsusega abi korral käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos meetme raames taotletava toetusega ületada 500 000 eurot. 3. peatükk Toetuse taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded § 7. Toetuse taotlejale esitatavad nõuded (1) Toetuse taotlejaks (edaspidi taotleja) võib olla kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus, kellel on investeeringuobjekti asukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolek taotluse esitamiseks. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus või temast sõltuv üksus peab toetuse saamiseks kinni pidama kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 341 sätestatud nõuetest. (3) Taotleja ei või olla riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokku sobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata. (4) Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus toetust taotleda, kui tal on kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 372 kohane kehtiv arengukava. § 8. Taotlusele esitatavad nõuded (1) Taotleja peab esitama toetuse taotluse (edaspidi taotlus) taotlusvormil, millele on lisatud lõikes 4 nimetatud dokumendid. (2) Taotluse allkirjastab taotleja allkirjaõiguslik esindaja. (3) Taotlusele esitatavad nõuded on järgmised: 1) taotlusvormi kõik taotlejale kohaldatavad lahtrid peavad olema korrektselt täidetud ning taotlusest peab selguma projekti eesmärk ja seotus §-s 1 nimetatud eesmärgiga; 2) toetuse kasutamise tegevus-, rahastamis- ja ajakava peavad olema reaalselt teostatavad §-s 4 sätestatud perioodil; 3) taotluses nimetatud projekti eelarve peab olema põhjendatud, seotud otseselt projekti eesmärkide ja tegevustega ning vastama määruses kehtestatud toetuse ja omafinantseeringu määrale, arvestades § 6 lõikes 2 sätestatud piiranguid; 4) taotluses nimetatud planeeritud tegevused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega; 5) taotlusest peab selguma projekti kulude abikõlblikkus; 6) taotlusest peab selguma rahvastikuprognoosi ja teenuse sihtrühma dünaamikat arvestav hoone jätkusuutliku kasutamise plaan ja kavandatud tegelik kasutus kogu köetava pinna ulatuses vähemalt viis aastat pärast projekti lõppu; 7) taotlusest peab selguma ehitatava liginullenergiahoone köetava pinna ruutmeetrite arv, sealhulgas selle köetava pinna ruutmeetrite arv, mis on kasutusel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatava teenuse osutamiseks, köetava pinna ruutmeetrite arv, mis on kasutuses muu avaliku teenuse osutamiseks, ning kohaliku omavalitsuse, temast sõltuva üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev üksuse omandis olevate hoonete hulgast lammutatava suure energiakuluga hoone, hoonete või nende osade § 9 lõigetes 1 ja 2 sätestatule vastav energiamärgise klass ning hoonete või nende osade köetava pinna ruutmeetrite arv; 8) taotlus peab sisaldama kinnitust, et projekti teostamiseks või projekti üksikuteks tegevusteks ei ole antud toetust muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest taotluse esitamisele eelnenud kolme aasta jooksul; 9) taotlus peab sisaldama kinnitust, et hoone köetavast netopinnast kasutatakse vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates vähemalt 90 protsenti. (4) Taotleja peab taotlusele lisama järgmised dokumendid: 1) omafinantseeringut kinnitavad ja tõendavad dokumendid; 2) projektiga hõlmatud lammutatava hoone, hoonete või nende osade energiamärgis või märgised, arvestades §-s 9 toodud erisusi; 3) kinnitus, et projektiga hõlmatud lammutatavad hooned ja kavandatava liginullenergiahoone ehitamiseks kasutatav kinnistu kuuluvad taotlejale või on taotleja kasuks seatud kavandatava liginullenergiahoone kasutusiga ületava pikkusega hoonestusõigus, ja info kavandatava liginullenergiahoone ehitamiseks kasutatava kinnistu kasutamiseks sõlmitud lepingute kohta; 4) ülesande andmise akt komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse artikli 4 tähenduses, kui tegemist on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks vajaliku taristu arendamisega; 5) ülesande andmise akt komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 preambuli punkti 6 tähenduses, kui tegemist on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi andmisega; 6) rahvastikuprognoosi ja teenuse sihtrühma dünaamikat arvestav hoone jätkusuutliku kasutamise plaan; 7) kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksuse poolt taotluse esitamisel selle üksuse asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse kinnituskiri taotluse esitamisega nõustumise kohta; 8) ehitatava liginullenergiahoone projekt vähemalt eelprojekti staadiumis. (5) Rakendusüksusel on õigus nõuda täiendavaid dokumente taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks. (6) Ühes taotlusvoorus võib kohaliku omavalitsuse üksuse kohta esitada maksimaalselt ühe taotluse. § 9. Hoone energiamärgisele esitatavad nõuded (1) Projekti koosseisus kohaliku omavalitsuse üksuse, temast sõltuva üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksuse omandis olevate hoonete hulgast lammutatava hoone energiamärgis peab vastama majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruses nr 36 “Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” sätestatud nõuetele ja olema välja antud 2020. aasta 1. jaanuar või hiljem. (2) Projekti kooseisus kohaliku omavalitsuse üksuse, temast sõltuva üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksuse omandis olevate hoonete hulgast lammutatavale hoonele energiamärgise andmisel ei ole lubatud kasutada majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruses nr 36 “Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” § 14 lõikes 2 toodud erisust. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 10. Taotluse esitamine (1) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse ning taotlemisega seotud teabe ja dokumendid rakendusüksusele elektroonilise taotluste esitamise keskkonna vahendusel digitaalselt allkirjastatuna. (2) Taotlusvooru rahalise mahu ja meetme rakendaja halduskulud kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. (3) Taotlusvooru ja taotluse esitamise tähtpäeva, kuulutab välja rakendusüksus. Informatsioon taotluse esitamise kohta avaldatakse vähemalt 90 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva rakendusüksuse veebilehel. (4) Taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt taotluste esitamise tähtpäeval elektroonilise taotluste esitamise keskkonna kaudu. (5) Taotlusvooru hilinenult esitatud taotlust menetlusse ei võeta. § 11. Taotluse menetlemine Taotluse menetlemine koosneb järgmistest tegevustest: 1) taotluse registreerimine; 2) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine; 3) taotluse hindamine; 4) taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine. § 12. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll (1) Taotleja peab vastama §-s 7 sätestatud nõuetele. (2) Taotlus vastab nõuetele, kui: 1) taotlus on esitatud käesolevas määruses sätestatud korras ja see vastab §-s 8 sätestatud nõuetele; 2) toetust taotletakse käesolevas määruses nimetatud eesmärkide täitmiseks ja toetatavateks tegevusteks; 3) taotletud toetuse suurus ei ületa käesolevas määruses sätestatud toetuse määra; 4) taotluses sisalduva projekti tegevus lõpetatakse hiljemalt § 4 lõikes 2 sätestatud tähtajal; 5) taotluses käsitletud projekti eelarves on muu hulgas kavandatud nõutav omafinantseering ning on esitatud kinnitus ja tõendid omafinantseeringu vahendite olemasolu kohta. (3) Taotlus ei vasta nõuetele, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 2) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust; 3) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi; 4) taotlus ei vasta käesolevas määruses taotlusele esitatud nõuetele; 5) taotlus on esitatud ajal, kui taotlusvoor ei ole välja kuulutatud või see on lõppenud. (4) Kui rakendusüksus avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses puudusi, teatab ta sellest viivitamata taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (5) Taotluse või taotleja nõuetele mittevastavuse korral ja taotluses puuduste kõrvaldamata jätmise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse vastavalt § 16 lõikes 2 sätestatule. § 13. Taotluse hindamine (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab rakendusüksuse moodustatud hindamiskomisjon, mille koosseis kooskõlastatakse Rahandusministeeriumiga ning avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel. (2) Taotlusi hinnatakse järgmiselt: 1) hindamiskomisjon annab projektile hindepunkte ja moodustab pingerea vastavalt käesoleva määruse lisas 2 toodud taotluste hindamiskriteeriumidele; 2) projekti koondhinne kujuneb kõikide hindamiskriteeriumide järgi saadud hindepunktide liitmisel; 3) võrdsete punktide arvuga taotluste korral eelistatakse taotlust, mille on esitanud taotleja, kelle tulu elaniku kohta on väiksem. § 14. Taotluse rahuldamine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg ei või olla pikem kui 90 kalendripäeva taotluse esitamise tähtpäevast alates. Selle aja jooksul tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus. (2) Taotluse rahuldamise otsused tehakse arvestades § 10 lõike 2 alusel antud käskkirjas sätestatut. (3) Rakendusüksus võib teha taotluse rahuldamise otsuse edasilükkava tingimusega, kui toetuse andmine sõltub eelarvesse prognoosi kohaselt laekuvatest, aga veel laekumata vahenditest. (4) Esitatud taotlused rahuldatakse, arvestades alljärgnevat: 1) hindamise tulemusena koostatakse üleriigiline pingerida; 2) hindamise tulemusena alates kõrgeima punktiarvu saanud ja sellega rahastamise mahu sisse jäävate taotluste esitajaid teavitatakse hindamise tulemustest ja taotluse rahuldamise otsusest; 3) rakendusüksusel on õigus osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotluse esitajaga pidada läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume. § 15. Taotluse rahuldamise otsus Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimetus ja number; 4) toetuse maksimaalne summa; 5) projekti minimaalne omafinantseeringu määr; 6) projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblike kulude kogumaht; 7) poolte õigused ja kohustused; 8) viited vaidlustamisele ja järelevalvele; 9) toetuse andmise, kasutamise ja toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ning aruannete esitamise tähtajad ja kord, sealhulgas aruandluse esitamise kord projekti tulemusel saavutatavast CO2 heitkoguse kokkuhoiust; 10) taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja kord; 11) toetuse väljamaksmise kord; 12) toetuse maksmise peatamise ja finantskorrektsiooni alused ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 13) vaidluste lahendamise kord; 14) teadete kättetoimetamise vorm ja viis; 15) viide komisjoni määrusele (EL) nr 360/2012, kui antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antav vähese tähtsusega abi; 16) viide, et tegemist on Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabiga, mille andmisel järgitakse komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsust, kui antav toetus on riigiabi komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuse tähenduses; 17) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks ja järelevalve teostamiseks. § 16. Taotluste rahuldamata jätmise otsus (1) Rakendusüksus teeb pärast taotluste hindamist taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui: 1) taotluse menetlemisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või ilmnevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada; 2) taotlus jääb taotluste hindamisel moodustunud pingereas väljapoole taotluste rahastamise eelarvet. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) taotleja nimi, aadress ja registrikood; 4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 6) otsuse vaidlustamise kord. (3) Rakendusüksus esitab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale pärast otsuse tegemist elektrooniliselt. 5. peatükk Toetuse saaja kohustused ja toetusele viitamine § 17. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja on kohustatud projekti ellu viima vastavalt esitatud taotlusele, taotluse rahuldamise otsusele ja õigusaktidele, sealhulgas: 1) küsima hanke korral, mille eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, kirjalikult kolm võrreldavat hinnapakkumust piisava kvalifikatsiooniga ettevõtjatelt ja esitama saadud hinnapakkumused nende küsimist tõendavate dokumentidega rakendusüksusele koos sõlmitud lepinguga, kui ostutehingu käibemaksuta summa on suurem kui 20 000 eurot; 2) teostama lihthanke piirmäära ületavad projektiga seotud hanked riigihangete registri kaudu; 3) vältima olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja, tarnija vms) võib pidada mingil põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotus juriidiliste isikute kaudu vms) seotuks toetuse saaja või tema projektiga seotud ametiisikuga, ning sellise olukorra ilmnemisel teavitama sellest viivitamata rakendusüksust; 4) esitama rakendusüksusele hankelepingu viivitamata pärast selle sõlmimist; 5) kasutama ehitatud liginullenergiahoonet taotluse rahuldamise otsuse kohaselt osaliselt või tervikuna kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatava teenuse osutamiseks ja seda mitte võõrandama või valdust andma kolmandatele isikutele ilma rakendusüksusega eelnevalt kooskõlastamata vähemalt viis aastat projekti lõppemisest arvates; 6) võimaldama rakendusüksuse nimetatud isikutel enne projekti teostamist, projekti elluviimise ajal ning viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates tutvuda kõigi toetuse saaja valduses olevate projektiga seotud dokumentidega, sealhulgas raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on rakendusüksuse hinnangul tähtsust toetuse nõuetekohase kasutamise hindamisel, ning tagama rakendusüksusele õiguse toetuse saajaga samadel alustel tutvuda tööde tegija dokumentidega; 7) võimaldama rakendusüksusel ja tema nimetatud isikutel tutvuda projekti elluviimisega ning pärast elluviimist projekti tulemiga kohapeal; 8) teavitama rakendusüksust viivitamata asjaoludest, mille tõttu taotluses esitatud projekti elluviimist mõjutavad andmed ja projekti abikõlblikkust, sealhulgas hoone tegelikku kasutust ja planeeritavat kasutust mõjutavad andmed ei ole enam täielikud või õiged; 9) teavitama viivitamata rakendusüksust, kui ta on saanud, taotlenud või taotleb käesoleva projekti rakendamisel seotud kulude katmiseks toetust mõnest teisest allikast; 10) eristama oma raamatupidamises selgelt toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kuludest, samuti kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; 11) säilitama toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt viis aastat projekti lõppemisest arvates ja riigiabi või vähese tähtsusega abi saamisel kümne aastat abi saamisest arvates; 12) teavitama viivitamata rakendusüksust projekti elluviimise ajal ja viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja võimet täita asja säilitamise, sihtotstarbelise kasutamise ning taotluses nimetatud eesmärkide saavutamise kohustust (näiteks riigihangete vaidlustused, kohtumenetlus, tegevuse peatamine, majandusraskused, likvideerimine, ümberkujundamine, omandisuhete muutumine, hoone kasutuse muutumine jms); 13) tagastama tagastamisele kuuluva toetuse tähtaegselt. § 18. Toetusele viitamine Projektiga seotud ehitustööde ajal tuleb ehitatava liginullenergiahoone piirkonda üles panna töödest informeeriv tahvel, millel peab olema vähemalt: 1) projekti nimetus; 2) tööde teostaja; 3) valmimise tähtaeg; 4) lisainfo sõnastuses „Liginullenergiahoone ehitamist toetas Eesti riik”; 5) Rahandusministeeriumi logo. 6. peatükk Toetuse tagasinõudmine § 19. Toetuse tagasinõudmine (1) Rakendusüksus võib teha taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja toetuse 10–100 protsendi ulatuses tagasinõudmise otsuse sõltuvalt rikkumise raskusest, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimuse või nõude; 3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 4) ilmneb, et projekti eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või projekti tegevuste tähtaegu ei ole järgitud; 5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 6) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta; 7) toetust saanud hoone kasutamine avaliku sektori teenuste osutamiseks lõpetatakse või vähendatakse olulisel määral käesoleva määruse alusel toetusega ehitatud hoones pakutava teenuse mahtu enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates; 8) hoone tegelik kasutus on väiksem kui 90 protsenti hoone köetavast netopinnast enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates; 9) hoone omand või hoone valdus antakse kolmandatele isikutele enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates rakendusüksusega eelnevalt kooskõlastamata. (2) Kui toetuse saaja on rikkunud seoses hangete läbiviimisega talle käesolevas määruses kehtestatud kohustusi, nõutakse sõltuvalt rikkumise raskusest tagasi 10, 25, 50 või 100 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest. (3) Kui toetuse saaja on pannud toime riigihangete seaduse rikkumise, millel on riigihangete seaduse §-des 213–215 sätestatud väärteo tunnused, teavitab rakendusüksus sellest Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonda. 7. peatükk Andmete esitamine § 20. Andmete esitamine riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile Rakendusüksus esitab andmed toetuse andmise kohta riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3. 8. peatükk Vaidemenetlus § 21. Vaide esitamine ja menetlemine Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab rakendusüksus. (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab Riigihalduse minister (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Tali Kantsler Lisa 1 Toetuse määr Lisa 2 Hindamiskriteeriumid  Riigihalduse ministri /kuupäev digitaalallkirjas/ määrus nr „Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ Lisa 1 Toetuse määr Kohaliku omavalitsuse üksus Tulu elaniku kohta, Maksimaalne eurot1 toetuse määr, % Tallinna linn 1 130 49 Anija vald 1 067 54 Harku vald 1 401 40 Jõelähtme vald 1 284 40 Keila linn 1 132 49 Kiili vald 1 371 40 Kose vald 1 127 50 Kuusalu vald 1 043 56 Loksa linn 820 70 Maardu linn 935 64 Raasiku vald 1 085 53 Rae vald 1 440 40 Saku vald 1 346 40 Saue vald 1 230 42 Viimsi vald 1 491 40 Lääne-Harju vald 1 012 58 Hiiumaa vald 1 015 58 Jõhvi vald 871 69 Kohtla-Järve linn 842 70 Lüganuse vald 862 70 Narva linn 810 70 Narva-Jõesuu linn 1 060 55 Sillamäe linn 797 70 Toila vald 1 045 56 Alutaguse vald 2 000 40 Paide linn 966 62 Türi vald 901 67 Järva vald 970 61 Jõgeva vald 914 66 Põltsamaa vald 940 64 Mustvee vald 866 69 Haapsalu linn 875 69 Vormsi vald 1 257 40 1 Arvestuse aluseks on kohalike omavalitsuste tulud maksudest, loodusressursside kasutamisest ning tasandusfondist tulude-kulude tasandamiseks 2019. aastal antud osa riigiraha.fin.ee andmetel. Elanike arvu aluseks on rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2019.a seisuga. Üle 18-aastastest on võetud arvesse Eesti kodakondsust tõendava dokumendiga või kehtiva elamisloaga isikud. Lääne-Nigula vald 963 62 Haljala vald 1 024 57 Kadrina vald 976 61 Rakvere linn 917 66 Rakvere vald 1 027 57 Tapa vald 906 66 Vinni vald 949 63 Viru-Nigula vald 905 66 Väike-Maarja vald 935 64 Häädemeeste vald 957 62 Kihnu vald 902 67 Saarde vald 901 67 Pärnu linn 939 64 Tori vald 980 61 Põhja-Pärnumaa vald 933 64 Lääneranna vald 919 65 Kanepi vald 964 62 Põlva vald 920 65 Räpina vald 858 70 Kehtna vald 959 62 Kohila vald 1 089 53 Märjamaa vald 940 64 Rapla vald 966 62 Muhu vald 982 61 Ruhnu vald 1 034 57 Saaremaa vald 930 64 Kambja vald 1 188 45 Luunja vald 1 215 43 Nõo vald 1 101 52 Peipsiääre vald 901 67 Tartu linn 998 59 Tartu vald 1 146 48 Elva vald 993 60 Kastre vald 1 082 53 Mulgi vald 934 64 Viljandi linn 922 65 Viljandi vald 920 65 Põhja-Sakala vald 939 64 Otepää vald 954 63 Valga vald 831 70 Tõrva vald 918 65 Antsla vald 909 66 Rõuge vald 924 65 Võru linn 893 67 Võru vald 973 61 Setomaa vald 876 69  Riigihalduse ministri /kuupäev digitaalallkirjas/ määrus nr <DataType_25688680_3_1 /> „Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord “ Lisa 2 Hindamiskriteeriumid uute liginullenergiahoonete ehitamisel Kriteerium 1: Avaliku sektori hoonetes energiatõhususe saavutamine (45 p) Hinnatakse projektiga saavutatavat energiatõhusust avaliku sektori hoonetes, võttes aluseks kohaliku omavalitsuse hallatavate hoonete hulgast lammutatavate hoonete või nende osade energiamärgise kaalutud energiakasutuse (KEK) ning köetava pinna ruutmeetrite suhtarvu uue liginullenergiahoone köetava pinna ruutmeetite arvuga. Kriteerium näitab kui suur hulk suure energiakuluga pinda jääb avaliku sektori kasutuses vähemaks ja kui palju liginullenergia pinda tekib juurde. Valem: (X / Y) x (KEK-100). kus: X – kohaliku omavalitsuse hallatavate hoonete hulgast lammutava(te) hoone(te) köetava pinna ruutmeetrite arv Y – uue loodava liginullenergiahoone köetava pinna ruutmeetite arv KEK – energiamärgisel olev kaalutud energiaerikasutus, kWh/(m2.a) 100 – liginullenergiahoonele vastav kaalutud energiaerikasutus, kWh/(m2.a) Mida kõrgem on näitaja, seda rohkem saab punkte. Punktide alusel moodustatakse pingerida, mille alusel hinnatakse projekte järgmiselt: 45 punkti saab pingerea esimesel kohal olev maksimaalse suhtarvuga projekt 5 punkti saab pingerea viimasel kohal olev minimaalse suhtarvuga projekt Pingerea esimese ja viimase koha vahel olevate projektide hindamisel kasutatakse järgmist valemit: 45-(45-5)/(N-1)/(P-1) kus: N – järjekorra numbrite arv pingereas (k.a esimene ja viimane koht) P – konkreetse taotluse järjekorra number pingereas Juhul kui on esitatud ainult üks taotlus, saab see maksimaalse 45 punkti. Võrdse suhtarvu väärtusega taotlused saavad pingereas sama järjekorranumbri. Kriteerium 2: Lahenduse asjakohasus ja jätkusuutlikkus (30 p) Hinnatakse uue hoone ehitamise vajadust ning tehtud valikute sobivust vastavalt esitatud projekti lahendusele ja kaalutud alternatiividele. Hinnatakse, kas taotleja on pakutud lahenduses arvestanud vajadusega teenust piirkonnas (kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritoorium, asustusüksus või linnaosa) projektis esitatud mahus pakkuda, kas kahaneva rahvastikuga piirkondades on rahvastikuprognoosist lähtuvalt kaalutud alternatiive, jätkusuutlikkust, teenusvõrgustiku optimeerimise võimalusi. Hindamise aluseks võetakse taotluses esitatud informatsioon ja esitatud hoone jätkusuutliku kasutuse plaan. Projekte hinnatakse järgmiselt: 30 punkti – Läbivalt on arvestatud hoone kasutuse jätkusuutlikkusega põhimõtetega, hoone kasutajate sihtgruppide edasise dünaamikaga ning projektiga ehitatava hoone pikaajaline jätkusuutlikkus on veenvalt selgitatud ja põhjendatud. Kahaneva rahvastikuga/sihtgrupiga piirkondadesse hoone ehitamisel on projekt näiteks osa süsteemsest kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV) hoone- ja teenusvõrgustiku optimeerimise kavast või muust sarnasest strateegiast, mis arvestab pikaajalisi rahvastikuprognoose. Põhjendustes on vastavalt vajadusele kasutatud näiteks uuringuid, analüüse, mis tõendavad teenuse osutamise edasist vajadust projekti asukohas ning eeliseid alternatiivsete lahenduste ees. Kõik eelnev kajastub ka projekti lahenduse kirjelduses ning taotleja on leidnud sobivaima lahenduse projekti elluviimiseks. 25 punkti – Vahepealne hinnang. 20 punkti – Esitatud on projekti eesmärk ning lisatud põhjendused, mis tuginevad osaliselt uuringutel ja analüüsidel või hoone kasutajate sihtgruppide edasisel dünaamikal. Üldiselt on arvestatud nõutud põhimõtetega, kuid projekti lahenduse kirjelduses, projekti elluviimise kirjelduses või selle teostamise loogikas esineb väiksemaid puudusi; 15 punkti – Vahepealne hinnang. 10 punkti – Üldiselt on arvestatud jätkusuutlikkuse põhimõtetega, kuid projekti lahenduse kirjelduses, projekti elluviimise kirjelduses või selle teostamise loogikas esineb olulisi puudusi või vasturääkivusi. Projektiga seotud teenuste pakkumise ümberkorraldamiseks leidub paremaid alternatiive, mis on rohkem kooskõlas rahvastikuprognooside ja hoone kasutajate sihtgruppide edasise dünaamikaga, alternatiive ei ole analüüsitud. 5 punkti – Vahepealne hinnang. 0 punkti – Hoone ehitamist ei toeta rahvastikuprognoos ega sihtgruppide dünaamika ning projekt ei tugine negatiivse sihtgruppide dünaamika korral KOV hoone- ja teenusvõrgustiku optimeerimise põhimõtetel. Puudub põhjendatud vajadus hoone ehitamiseks ja kindlus hoone kasutuse jätkusuutlikkuse osas. Puuduvad selgitused, mis toetavad projekti teostamise loogikat, eesmärk on ebaselge ning kavandatud tegevuste vajadus ei ole sisuliselt põhjendatud. Kui projekt saab 0 punkti, ei saa seda meetme tegevuse raames toetada, komisjon projekti edasi ei hinda. Kriteerium 3: Multifunktsionaalsus ja ligipääsetavus (15 p) Hindamisel arvestatakse, kas projekti raames ehitatav hoone on projekteeritud või tulevikus vajadusel hõlpsasti kohandatav multifunktsionaalseks hooneks ning kas tagatud on ligipääs erinevatele sihtgruppidele. Multifunktsionaalsus hoone kavandamisel võimaldab reageerida hoone algsete kasutajate sihtgruppide muutusele ning tagada hoone pikaajaline jätkusuutlik kasutus ka juhul, kui rahvastikumuutuste või teenusvõrgustiku ümberkorralduste tõttu muutub algne kasutajate arv või hoone kasutusfunktsioon. Hindamisel lähtutakse hoone projektlahendusest, mitte kavandatavast esialgsest kasutusest. Näiteks on võimalik maksimumpunktid saada ka vaid üheks otstarbeks (näiteks lasteaed) kavandatud hoone puhul, kui hoone projektlahendus võimaldab hoone osaliselt või tervikuna hõlpsasti kasutusse võtta ka teistel otstarvetel. Näiteks toetavad seda tehnilised lahendused, mis võimaldavad ruume ja sektsioone eraldada või ühendada, eraldi sissepääsud vms. Ligipääsetavuse puhul jälgitakse hoone projektlahenduse sobivust erivajadusega isikutele. Kui hoone on hetkel vajalik monofunktsionaalsena ja kogu hoone ei ole sihtgrupist lähtuvalt projekteeritud arvestades puuetega inimeste erivajadustega on oluline, et projektlahendus võimaldaks vajadusel vastavad täiendused teha. Hindamise aluseks on taotluses esitatud informatsioon ja esitatud eelprojekt. Projekte hinnatakse järgmiselt: 15 punkti – Hoone on projekteeritud multifunktsionaalsena, või see on hõlpsasti multifunktsionaalseks kohandatav. Võimalik on eraldada/ühendada ruume ja hoone osasid. Hoone on ligipääsetav erinevatele sihtgruppidele, sealhulgas liikumispuuetega isikutele, ning lahendused ligipääsetavuse tagamiseks on kavandatud hoone loomuliku osana, ilma kohandamiste ja ümberehitusteta. Hoonet on võimalik kasutada erinevates funktsioonides, kasutades erinevaid sissepääse. 10 punkti – Hoone on kavandatud, suures osas ühefunktsioonilisena, kuid kasutatud on lahendusi, mis võimaldavad hoonet väikeste ümberehitustega kasutada ka multifunktsionaalsena või kohandada uuteks funktsioonideks. Arvestatud on ligipääsetavuse tingimusi erinevatele vanusegruppidele ja liikumispuuetega isikutele. 5 punkti – Hoone on kavandatud valdavalt ühefunktsioonilisena ja ei ole ilma oluliste ümberehitusteta kasutatav multifunktsionaalsena. Projektis on olulised puudused ligipääsetavuse lahendustes, suur osa hoonest ei ole ligipääsetav liikumispuuetega inimestele. 0 punkti – Hoone on kavandatud monofunktsionaalsena ning selle alternatiivsetel kasutusotstarvetel kasutusse võtmine ei ole võimalik või eeldab olulises osas (sealhulgas põhikonstruktsioonide) ümberehitusi. Hoones ei ole tagatud ligipääsetavus liikumispuuetega inimestele. Kriteerium 4: Ruumimõju ümbritsevale keskkonnale ja asukoha ligipääsetavus (10 p) Hindamise ruumimõju hindamise aluseks on taotluses ja taotluse lisades esitatud informatsioon, sealhulgas informatsioon tegevuse vastavuse kohta kehtivatele planeeringutele. Projekte hinnatakse järgmiselt: 10 punkti – Projekti raames parendatakse ümbritseva elukeskkonna kvaliteeti, uue hoone rajamine on kooskõlas planeeringutes kehtestatud põhimõtetega. Hoone asub funktsionaalselt sobivas asukohas, toetab kompaktse keskuse arenemist ning on olenevalt sihtgrupist lihtsasti ligipääsetav jalgsi või ühistranspordiga. Projekt avaldab olulist positiivset mõju elukeskkonnale. Näiteks sobib rajatav objekt planeeringult ümbritsevasse elukeskkonda, antakse panus säästliku ja otstarbeka maakasutuse kujundamisse, püüdes vältida hoonestatud alade pindala laiendamist, soodustatakse varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist. Hoone kavandamisel on läbi viidud arhitektuurivõistlus ja projekti koostamisse on olnud kaasatud volitatud arhitekti kutset omav ekspert. Kasutatud on BIM-tehnoloogiat. 5 punkti – Projekti raames pigem parendatakse ümbritseva elukeskkonna kvaliteeti, objekti rajamine on kooskõlas planeeringutes kehtestatud põhimõtetega või on esitatud realistlik kava tegevuste ja planeeringute vastavusse viimiseks. Hoone ligipääsetavuses jalgsi või ühistranspordiga esineb mõningaid sihtgruppi arvestades väheolulisi puuduseid. Projekt avaldab positiivset mõju elukeskkonnale, rajatav objekt sobib planeeringult ümbritsevasse elukeskkonda. Näiteks antakse panus säästliku ja otstarbeka maakasutuse kujundamisse, püüdes vältida hoonestatud alade pindala laiendamist ning soodustades varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist. Projekti koostamisse on kaasatud volitatud arhitekti kutset omav ekspert. 0 punkti – Projekti raames pigem ei parendata ümbritseva keskkonna kvaliteeti, ruumilise planeerimise kvaliteet ja projekti positiivne mõju elukeskkonnale on vähene. Hoone pigem ei ole sihtgrupile jalgsi või ühistranspordiga ligipääsetav, näiteks olenevalt sihtgrupist ei vasta ühistranspordi peatuste asukoht või graafik sihtgrupi vajadustele. Objekti rajamine ei ole kooskõlas kehtivate planeeringutega ning tegevuste ja planeeringute vastavusse viimine projekti elluviimise perioodil ei ole realistlik. Projekti koostamisse ei ole kaasatud volitatud arhitekti kutset omavat eksperti. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/20-1230 - Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 21.10.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/83f91667-80cf-4484-899f-a6936632abb6 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/83f91667-80cf-4484-899f-a6936632abb6?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main