Kiri

SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri määruse „Mehaanika ja metallitöö erialade riiklik õppekava“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määruse koostamise aluseks on kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõige 3. Määruse koostamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard” riiklikule õppekavale esitatud nõuetega. Määruse koostamisel on lähtutud kutseõppeasutuste seaduses ja kutseharidusstandardis (mõlemad jõustusid 01. septembril 2013. a) reguleeritud uuest õpilasekesksest õpikäsitlusest. Põhimõtteliste uuendustena saab välja tuua järgmist: 1) elukestva õppe põhimõtetele tuginemist ja vastavate printsiipide rakendamist; 2) elukestva õppe võtmepädevuste palju suuremat tähtsustamist; 3) elukestva õppe võtmepädevuste ja üldhariduslike komponentide oluliselt suuremat integreerimist erialaste kompetentside ja pädevustega; 4) õpingute sisu ja tulemuste sõnastamist läbi saavutatavate õpiväljundite, mille hindamiseks on sõnastatud konkreetsed hindamiskriteeriumid; 5) kutseõpingute seotust kutseseaduses kehtestatud kvalifikatsiooniraamistiku tasemetega; 6) Eesti kutsehariduse arvestuspunkti rakendamist; 7) muutunud on õppekava struktuur. Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi keskhariduse osakonna peaekspert Jane Kallion (tel 735 4017; [email protected]), Haridus- ja Noorteameti õppekava ja õppevara osakonna kutsehariduse valdkonna peaspetsialist Anu Moosel (tel 735 0661; [email protected]), kesksete teenuste osakonna jurist Meelis Maiste (tel 735 0540; [email protected]). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Indrek Kilk (tel 735 0144; [email protected]). Riikliku õppekava väljatöötamisel osalesid: Veiko Põldmaa (Tallinna Tööstushariduskeskus), Enn Helemäe (Lasnamäe Mehaanikakool), Evely Vassar (Rakvere Ametikool), Raido Vilt (Tartu Kutsehariduskeskus), Vilve Pohla (Tartu Kutsehariduskeskus), Nikolai Jukin (Tartu Kutsehariduskeskus), Meelis Merila (Viljandi Kutseõppekeskus), Lembit Miil (Pärnumaa Kutsehariduskeskus), Juri Itsenko (Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus), Jelena Vilipp (Ida- Virumaa Kutsehariduskeskus). Õppekava tööversioonile on ekspertarvamust küsitud kutsekomisjoni poolt moodustatud hindamiskomisjoni liikmetelt. Saadud arvamused on töörühmas läbi arutatud ja vastavalt ettepanekutele õppekava täpsustatud või muudetud. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1. Mehaanika ja metallitöö erialade riikliku õppekavaga (edaspidi riiklik õppekava) määratakse kindlaks keevitus- ja metallitööd eriala kutsekeskharidusõppe sisu, kutseõppe eesmärk, saavutatavad õpiväljundid, seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 4. tasemega, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende maht Eesti 1 kutsehariduse arvestuspunktides (edaspidi arvestuspunkt) koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega lävendi tasemel ning õpingute käigus omandatavad kutsed. Riikliku õppekava eesmärgiks on ühtlustada erinevates kutseõppeasutustes pakutav kutsekeskharidusõppe sisu, tagamaks õpilastele võrdsed võimalused nii kooliti kui regiooniti avatud tööturule sisenemiseks ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. Keevitus- ja metallitööd eriala õppekava koostamise aluseks on Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu poolt kinnitatud kutsestandardid „Keevitaja, tase 4“, „CNC metallilõikepingi operaator, tase 4“ ja „Koostelukksepp, tase 4“. Eelnõu § 2. Riiklik õppekava koosneb eriala õppekava üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse eriala õppesisu põhiõpingute moodulite kirjeldused. Õppekava põhiõpingute moodulite õpiväljundid kirjeldatakse kutse- ja erialaste teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatuse, õpipädevuse, suhtluspädevuse, enesemääratluspädevuse, tegevuspädevuse, infotehnoloogilise pädevuse ning algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevuse kaudu. Riikliku õppekavaga luuakse õpilasele võimalused elukestva õppe põhimõtetest lähtudes arendada eneseteadlikkust, kavandada teadlikult oma õpiteed ja erialast karjääri arvestades isiklikke, sotsiaalseid ja tööalaseid võimeid ja võimalusi tänapäevases muutuvas keskkonnas. Moodul „Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas“ võimaldab rakendada muutunud õpikäsitust. Mooduli koostamisel on arvestatud ühiskonna ja töömaailma muutunud ootusi, ajakohastatud Euroopa Nõukogu soovitust võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (22. mai 2018. a) ning OECD kutsehariduse raportit “Vocational Education in Estonia” (28. märtsi 2019. a). Kutsekeskhariduse omandamist võimaldav õppekava sisaldab võtmepädevuste õpet mahus 60 arvestuspunkti, mis jaguneb erialaste põhiõpingute moodulitesse lõimitud õppe ja kõigile erialadele ühiste üldõpingute moodulite vahel. Üldõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 1. Keevitus- ja metallitööd eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 2. Eelnõu § 3. Kool koostab riikliku õppekava alusel eriala kutsekeskhariduse õppekava, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud eriala kohustuslikud üld- ja põhiõpingute moodulid ning lisades valikõpingute moodulid. Eelnõu teises peatükis on sõnastatud keevitus- ja metallitöö eriala kutsekeskharidusõppe eesmärk, õppekava läbimisel omandatavad õpiväljundid ning esitatud nõuded õpingute alustamiseks ja lõpetamiseks. Keevitus- ja metallitööd eriala õpingute kogumaht on 180 arvestuspunkti, mis jaguneb järgnevalt: üldõpingud 30 arvestuspunkti, põhiõpingud 120 arvestuspunkti, sh lõimitud võtmepädevuste õpe 30 arvestuspunkti ja praktika 35 arvestuspunkti ning valikõpingud 30 arvestuspunkti. Keevitus- ja metallitööd erialal kehtestatakse riikliku õppekavaga 10 põhiõpingute moodulit, mille koostamise aluseks on kutsestandarditega kehtestatud kohustuslikud ja valitavad kompetentsid. 2 Põhiõpingute moodulitest 4 („Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas“, „Masinaehituse tehnilised alused“, „Metallitööde alused“ ja „Praktika“) moodustavad eriala õpingute ühisosa. Pärast seda on õpilasel võimalus õppida ühel alljärgnevatest valikutest: 1. keevitaja – moodulid „Käsikaarkeevitus“ ja „Poolautomaatkeevitus“ või „Käsikaarkeevitus“ ja „TIG keevitus“; 2. koostelukksepp – moodul „Toote koostamine ja kvaliteedi kontroll“; 3. CNC metallilõikepingi operaator – moodul „Detailide töötlemine freespingil“ või „Detailide töötlemine treipingil“. Põhiõpingute moodulid sisaldavad praktilist tööd ja 30 arvestuspunkti mahus ning valikus lõimitud võtmepädevuste arendamist toetavat õpet, mis on vajalik antud eriala omandamiseks. Õpingute käigus kujundatakse läbivalt järgmisi võtmepädevusi: õppimisoskus, infotehnoloogiline pädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, algatusvõime ja ettevõtlikkus, kultuuriteadlikkus ja -pädevus. Keevitus- ja metallitööd eriala õpingute lõpetamiseks tuleb saavutada õppekavas esitatud õpiväljundid lävendi tasemel ja sooritada kutseeksam. Eelnõu neljandas peatükis sätestatakse kooli õppekavade määrusega vastavusse viimine kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Tulenevalt tehtavate muudatuste hulgast ja ulatusest ei olnud otstarbekas valmistada ette kehtiva määruse (s.o. Haridus- ja Teadusministri 28. september 2015. a määrus nr 44 „Mehaanika ja metallitöö erialade riiklik õppekava”) muudatust, vaid otstarbekas oli kehtestada määrus tervikuna uuesti. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusaktidega. 4. Eelnõu mõju Määruse eelnõuga toetatakse elukestva õppe põhimõtete tulemuslikumat rakendamist kutseharidussüsteemis ning kutsehariduse suuremat sidusust üldharidusega. Seetõttu on määruse eelnõus määratletud üldhariduse kohustuslik osa riiklikes õppekavades iseseisva osana. Väljundipõhise üldhariduse sisu koostamise aluseks on kehtiv gümnaasiumi riiklik õppekava ja elukestva õppe võtmepädevused. Suurt tähelepanu pööratakse õppimisoskuste, sotsiaalse- ja kodanikupädevuse ning kultuuriteadlikkuse ja -pädevuse kujundamine. Elukestva õppe printsiipide rakendamisel on oluline rakendada paindlikult varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise (edaspidi VÕTA) võimalusi. See annab võimaluse üle 22-aastastele inimestele, kellel põhiharidus formaalselt omandamata, asuda kutsekeskharidusõppesse, tõendades VÕTA abil vastavate kompetentside ja õpivalmiduse olemasolu. Uus, väljundipõhine õppekavade süsteem soosib ka esmase erialase kvalifikatsiooniga inimeste tulemist jätkuõppesse, et omandada uus spetsialiseerumine või uus kvalifikatsioon samal või järgmisel kvalifikatsioonitasemel. Kutsekeskhariduse omandamist võimaldavate riiklike õppekavade kohustusliku ühisosa õppemaht on 30 arvestuspunkti ja see sisaldab järgmisi mooduleid: keel ja kirjandus, võõrkeel, 3 matemaatika, loodusained, sotsiaalained, kunstiained. Õpilastele, kelle õppekeel ei ole eesti keel, lisandub eelnimetatud üldharidusõppe mahule 5 arvestuspunkti eesti keele kui teise keele õpinguteks. Kohustuslikule ühisosale lisanduvad 30 arvestuspunkti mahus kutseõppega tihedalt seotud ja keevitus- ja metallitööd eriala põhiõpinguid toetavad integreeritud üldhariduse komponendid. Olulisel määral muutunud õppekava struktuur võimaldab mehaanika ja metallitöö vastu huvi tundvad noored koondada ühe õppekava nimetuse alla „Keevitus- ja metallitööd“. Sellisele õppekavale õppima asumine ei nõua noorelt koheselt teadmist, kas ta soovib õppida keevitajaks, koostelukksepaks või CNC metallilõikepingi operaatoriks. Uuel õppekaval on arvestatav ühisosa ja konkreetsed valikud tuleb õpilasel teha teisel õppeaastal. Sellest lähtuvalt on uus õppekava paindlikum nii õpilase kui õppekava rakendava kooli jaoks. OSKA metalli- ja masinatööstuse uuringust selgus, et sobivate oskustega töötajate nappus on valdkonnas suur probleem ning mitmetel valdkonna jaoks olulistel põhikutsealadel hõivatute vanuseline jaotus viitab töötajate kiirele vananemisele. Uue õppekava senisest suurem paindlikkus peaks leevendama õpilaste senist väljalangevuse võimalust ja suurendama vajalike oskustega tööjõuturule jõudvate noorte hulka. Lähtudes OSKA uuringu tulemustest on uue õppekava koostamisel senisest rohkem pööratud tähelepanu infotehnoloogia kasutamisele, analüüsi, suhtlemise ja meeskonnatöö oskustele. Riikliku õppekavaga on keevitus- ja metallitööd eriala kutsekeskhariduse õppesisu aluseks kompetentsipõhised kutsestandardid, mis tagab vajalike kompetentside ja õpiväljundite vastavuse ning võrreldavuse antud kvalifikatsiooniraamistiku tasemel ja arusaadavuse nii õpilasele kui tööandjale. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendades peavad koolid viima oma õppekavad riikliku õppekavaga vastavusse kuue kuu jooksul. Kooli õppekavade rakendamisega seotud kulud kaetakse kehtivate põhimõtete alusel kujunevast tegevuskulude eelarvest. Kool ei vaja selleks täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid. Eelnõu rakendamisega ei kaasne tulusid. 6. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemis ministeeriumitega ning esitatakse arvamuse avaldamiseks Sihtasutusele Kutsekoda ning Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule. Teet Tiko keskhariduse osakonna kutsehariduse büroo juhataja 4  EELNÕU 06.10.2020 MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Mehaanika ja metallitöö erialade riiklik õppekava Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala (1) Mehaanika ja metallitöö erialade riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava) määrab kindlaks mehaanika ja metallitöö õppekavarühma kuuluva eriala kutsekeskhariduse õppekava eesmärgid, saavutatavad õpiväljundid ja seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga (edaspidi EKR), õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende õppemahu Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (edaspidi EKAP) koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning õpingute käigus omandatavad kutsed. (2) Riikliku õppekavaga kehtestatakse kohustuslik õppesisu keevitus- ja metallitööd (inglise keeles Welding and Metal work) erialale, EKRi tase 4, õppemaht 180 EKAPd. § 2. Riikliku õppekava sisu (1) Riiklik õppekava koosneb eriala üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse eriala õppesisu moodulite kirjeldused. (2) Õppekava moodulite õpiväljundid kirjeldatakse kutse- ja erialaste teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatuse, õpipädevuse, suhtluspädevuse, enesemääratluspädevuse, tegevuspädevuse, infotehnoloogilise pädevuse ning algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevuse kaudu, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard“ § 8 lõikes 8. (3) Kutsekeskhariduse omandamist võimaldav õppekava sisaldab võtmepädevuste õpet mahus 60 EKAPd, mis jaguneb erialaste põhiõpingute moodulitesse lõimitud ja kõigile erialadele ühiste üldõpingute moodulite vahel. Üldõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 1. (4) Keevitus- ja metallitööd eriala põhiõpingute moodulite loend, õppemaht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel on esitatud määruse lisas 2. § 3. Kooli õppekava koostamine  2 Kool koostab riikliku õppekava alusel eriala kutsekeskhariduse õppekava, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud eriala kohustuslikud üld- ja põhiõpingute moodulid ning lisades valikõpingute moodulid. 2. peatükk Keevitus- ja metallitööd eriala õppekava üldosa § 4. Eriala kutsekeskharidusõppe eesmärk ja õpiväljundid (1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad töötada mehaanika ja metallitöö ettevõttes ja jätkata õpinguid ning osaleda elukestvas õppes. (2) Eriala õppekava läbimisel õpilane: 1) rakendab mehaanika ja metallitöö ettevõttes vajalikke suhtlemisoskusi ja töövõtteid, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid ning kasutab töövahendeid säästlikult; 2) viib läbi tööriistade ja seadmete hooldustöid juhendi alusel; 3) täidab tööülesandeid vastavalt dokumentatsioonile, järgides ohutusnõudeid; 4) korraldab enda tööd ratsionaalselt, töötab iseseisvalt, tulemuslikult ja ressursisäästlikult; 5) on võimeline töötama meeskonnaliikmena, vastutades enda töö eest ning kohanedes muutuvate olukordadega; 6) väärtustab enda kutse- ja tööalast arengut ja edasist õpiteed, lähtuvalt tehnoloogia arengust; 7) mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult; 8) suhtleb õpitavas võõrkeeles iseseisva keelekasutajana; 9) kasutab oma matemaatikateadmisi nii erialaselt kui elus edukalt toimetulekuks; 10) mõistab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid; 11) mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ja lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest; 12) kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks. § 5. Nõuded õpingu alustamiseks ja lõpetamiseks (1) Õppima võib asuda põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid. (2) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on saavutanud eriala õppekava õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. § 6. Õppekava maht ja põhiõpingute moodulite loetelu ja õppemaht (1) Keevitus- ja metallitööd eriala õppekava maht on 180 EKAPd, millest: 1) üldõpingud 30 EKAPd; 2) põhiõpingud 120 EKAPd, sh lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika 35 EKAPd; 3) valikõpingud 30 EKAPd. (2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine: 1) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd; 2) masinaehituse tehnilised alused 25 EKAPd; 3) metallitööde alused 17 EKAPd; 4) praktika 35 EKAPd; 5) käsikaarkeevitus 20 EKAPd; 6) poolautomaatkeevitus 18 EKAPd;  3 7) TIG keevitus 18 EKAPd; 8) toote koostamine ja kvaliteedikontroll 38 EKAPd; 9) detailide töötlemine freespingil 38 EKAPd; 10) detailide töötlemine treipingil 38 EKAPd. § 7. Õpingute läbimisel omandatavad kutsed (1) Käesoleva määruse lisas 2 nimetatud õppekava moodulite number 1–4 ja 5-6 või 5 ja 7 õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Keevitaja, tase 4 ” vastavad kompetentsid. (2) Käesoleva määruse lisas 2 nimetatud õppekava moodulite number 1–4 ja 8 õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Koostelukksepp, tase 4” vastavad kompetentsid. (3) Käesoleva määruse lisas 2 nimetatud õppekava moodulite number 1–4 ja 9 või 10 õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „CNC metallilõikepingi operaator, tase 4” vastavad kompetentsid. 3. peatükk Rakendussäte § 8. Kooli õppekavade määrusega vastavusse viimine Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist. § 9. Määruse kehtetuks tunnistamine Haridus- ja teadusministri 28. septembri 2015. a määrus nr 44 „Mehaanika ja metallitöö erialade riiklik õppekava” tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Mart Laidmets kantsler  Kooskõlastamiseks: 6.10.2020 nr 8-2/20/4155 Ministeeriumid Arvamuse avaldamiseks: Sihtasutus Kutsekoda Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Mehhaanika ja metallitöö erialade riiklik õppekava“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Eelnõu lisa 1.pdf 3. Eelnõu lisa 2.pdf 4. Seletuskiri.pdf Indrek Kilk 735 0144 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Mehaanika ja metallitöö erialade riiklik Üldõpingute moodulite kirjeldused õppekava“ Maht Eesti kutsehariduse Mooduli Mooduli arvestuspunktides (EKAP) nr nimetus 1 Keel ja 6 kirjandus EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult. Moodul on seostatud gümnaasiumi riikliku õppekava eesti keele ja kirjanduse valdkonna eesti keele ja kirjanduse, vene keele ja kirjanduse (õpperühmas, kus eesti keelt õpitakse teise keelena ning õpe toimub osaliselt või täielikult vene keeles) õppeainetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) väljendub selgelt, eesmärgipäraselt ja  kõneleb arusaadavalt, valib sobiva sõnakasutuse vastavalt suhtlussituatsioonile kirjakeele normile vastavalt nii suulises kui  koostab ja vormistab teksti vastavalt juhendile, järgides kirjutamisel õigekirjareegleid ka kirjalikus suhtluses  leiab sidumata tekstist vajaliku info ja kasutab saadud teavet eesmärgipäraselt 2) arutleb teemakohaselt ja põhjendatult suulises esinemises või enda loodud tekstides loetud, vaadatud või kuulatud teksti  koostab etteantud faktide põhjal tabeli või diagrammi põhjal  kasutab erinevatest infoallikatest saadud teavet enda loodud tekstides ja 3) koostab eri liiki tekste, kasutades igapäevaelus, põhjendab infoallika valikut alustekstidena teabe- ja ilukirjandustekste ning  põhjendab oma lugemiseelistusi ja -kogemusi teisi allikaid neid kriitiliselt hinnates  tutvustab loetud kirjandusteose autorit, kirjeldab tegevusaega ja -kohta ning olulisi 4) loeb ja mõistab sidumata tekste (tabel, graafik, sündmusi, iseloomustab tegelasi diagramm), hindab neis esitatud infot, teeb  avaldab ja põhjendab oma arvamust, kasutab oma väidete kinnitamiseks järeldusi ja loob uusi seoseid tekstinäiteid ja tsitaate 5) väärtustab lugemist, suhestab loetut  arutleb teose probleemide ja väärtushinnangute üle, toob sobivaid näiteid nii tekstist iseendaga ja tänapäeva elunähtustega, oma kui ka oma elust kodukohaga  selgitab ja kasutab teksti analüüsimiseks tarvilikke põhimõisteid 6) tõlgendab ja analüüsib kirjandusteost, seostab seda ajastu ühiskondlike ja kultuuriliste sündmustega  2 Võõrkeel 4,5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana. Moodul on seostatud gümnaasiumi riikliku õppekava võõrkeele valdkonnaga. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses nii  kasutab iseseisvalt võõrkeelset põhisõnavara ja tuttavas olukorras grammatiliselt õiget kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana, keelt esitab ja kaitseb erinevates  esitab ja põhjendab lühidalt oma seisukohti erinevates mõttevahetustes mõttevahetustes/suhtlussituatsioonides oma  väljendab end/suhtleb õpitava keele erinevate osaoskuste kaudu (loeb, kuulab, räägib, seisukohti kirjutab B1 tasemel) 2) kirjeldab võõrkeeles iseennast, oma  tutvustab vestlusel iseennast ja oma sõpra/eakaaslast võimeid ja huvisid, mõtteid, kavatsusi ja  koostab oma kooli (lühi)tutvustuse kogemusi seoses valitud erialaga  põhjendab kooli ja erialavalikut, hindab oma sobivust valitud erialal töötamiseks 3) kasutab võõrkeeleoskuse arendamiseks  hindab oma võõrkeeleoskuse taset endale sobivaid võõrkeele õppimise  põhjendab võõrkeele õppimise vajalikkust, loob seoseid eriala ja elukestva õppega strateegiaid ja teabeallikaid, seostades võõrkeeleõpet elukestva õppega  eristab võõrkeelseid teabeallikaid info otsimiseks, kasutab neid ja hindab nende usaldusväärsust 4) mõistab Eesti ja teiste rahvaste elukeskkonda ja kultuuri ning arvestab  kirjeldab suhtluskeskkondi, mida kasutab (nende eeliseid, puudusi ja ohte) ja nendega võõrkeeles suhtlemisel suhtlemist nendes keskkondades 5) on teadlik edasiõppimise ja tööturul  võrdleb sihtkeele/emakeele maa(de) ja Eesti elukeskkonda, kultuuritraditsioone ja - kandideerimise rahvusvahelistest norme võimalustest, koostab tööle asumiseks  arvestab sihtkeele kõnelejate kultuurilise eripäraga vajalikud võõrkeelsed taotlusdokumendid  tutvustab (oma eakaaslasele välismaal) Eestit ja soovitab külastada mõnda sihtkohta  kirjeldab võõrkeeles oma tööpraktikat ja analüüsib oma osalemist selles  tutvustab õpitavas võõrkeeles oma eriala hetkeseisu tööturul ja edasiõppimise võimalusi  koostab võõrkeeles töökohale/praktikakohale kandideerimise avalduse, CV/Europassi, arvestades sihtmaa eripäraga  sooritab näidistööintervjuu  3 Matemaatika 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab oma matemaatikateadmisi elus edukalt toimetulekuks. Moodul on seostatud gümnaasiumi riikliku õppekava matemaatika valdkonnaga. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kasutab õpitud matemaatikateadmisi ja -  sõnastab ülesande mõtte, toob/kirjutab välja andmed, määrab otsitavad suurused, oskusi uutes situatsioonides ning eluliste toob/kirjutab välja vajalikud seosed ja valemid ülesannete lahendamisel, analüüsides ja  kirjeldab lahenduskäiku, vajadusel illustreerib seda joonisega/skeemiga, teeb hinnates tulemuste tõepärasust vajalikud arvutused, vormistab lahenduskäigu, kontrollib lahenduskäigu 2) kasutab vajadusel erinevaid teabeallikaid ning õigsust saab aru erinevatest matemaatilise info  kasutab vajadusel õpetaja koostatud juhendmaterjale ja näpunäiteid ülesande esitamise viisidest õigeks lahendamiseks 3) seostab matemaatikat teiste õppeainetega,  teeb järeldusi tulemuse tõepärasuse kohta, lähtudes igapäevaelust kasutades õppimisel oma  kasutab vajaliku teabe leidmiseks nii paberkandjal kui ka internetis leiduvaid matemaatikaalaseid teadmisi ning oskusi teabeallikaid 4) esitab oma matemaatilisi mõttekäike  leiab tekstist, tabelist, jooniselt, graafikult, diagrammilt vajaliku info loogiliselt, väljendades oma mõtet selgelt ja  koostab tabeleid, jooniseid, graafikuid ja diagramme õpitud materjali ulatuses täpselt nii suuliselt kui kirjalikult  nimetab järguühikuid ja teisendab pikkus- ja raskusühikud, pindala, ruumala, mahu, 5) kasutab matemaatika võimalusi enda ja teiste aja- ja rahaühikuid, arvutab protsente ja promille tegevuse tasuvuse ning jätkusuutlikkuse  kasutab muutumist ja seoseid käsitlevat matemaatikat, võrdleb erinevaid suurusi hindamisel  valib ja kasutab ülesannete lahendamisel ülesande sisust lähtuvalt õigeid valemeid ja matemaatilisi sümboleid  kasutab analoogiat objektidevaheliste seoste leidmiseks  kasutab loogikat etteantud probleemide lahendamisel ning eristab olulist ebaolulisest  teab ja kasutab matemaatilise statistika ja tõenäosusteooria elemente  selgitab matemaatiliste tehete abil loteriide ja laenudega seotud riske  arvutab bruto- ja netopalka ning mitmesuguseid igapäevaeluga seotud tulusid ja kulusid ning teisendab enamkasutatavaid valuutasid  arutleb säästmise vajalikkuse üle, toob näiteid tarbimise ja kulutamise tasakaalustamise võimaluste kohta  4 Loodusained 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid. Moodul on seostatud gümnaasiumi riikliku õppekava loodusaine valdkonna bioloogia, geograafia, keemia, füüsika ainetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid: Õpilane Õpilane 1) mõistab loodusainete omavahelisi seoseid  kirjeldab maa sfääre kui süsteeme ja nendega seotud mudeleid ja eripära, saab aru mudelite tähtsusest  kirjeldab maa evolutsioonilist arengut, elus- ja eluta looduse tunnuseid reaalsete objektide kirjeldamisel  kirjeldab abiootiliste tegurite toimet, organismidevahelisi suhteid ja looduses toimivaid 2) mõtestab ja kasutab loodusainetes aineringe omandatud teadmisi keskkonnas  kirjeldab organismide ehitust, aine- ja energiavahetust, paljunemist ja arengut toimuvate nähtuste selgitamisel ja (eristab rakutüüpe) väärtustamisel ning igapäevaelu  iseloomustab inimese keemilist koostist ja mõistab pärandumise seaduspärasusi probleemide lahendamisel  kirjeldab mehaanika nähtusi ja kasutades selleks õigeid füüsikalisi suurusi ja mõisteid 3) mõistab teaduse ja tehnoloogia saavutuste  kirjeldab korrektsete mõistete ja füüsikaliste suurustega elektromagnetismi mõju looduskeskkonnale ja inimesele, saab nähtusi ja nendevahelisi seoseid aru  iseloomustab soojusenergia muutmise viise, nähtusi, seaduspärasusi ümbritseva keskkonna mõjust inimese tervisele  kirjeldab õigete füüsikaliste suuruste ja mõistetega valguse tekkimise, levimise ja 4) leiab iseseisvalt usaldusväärset kadumise nähtusi loodusteaduslikku informatsiooni ja kasutab seda erinevate ülesannete lahendamisel  kirjeldab tähtsamaid mikromaailma mudeleid, tuumareaktsioone ning radioaktiivsust  kasutab keemiliste elementide perioodilisustabelit ja ühendite molekulaarmudeleid mikromaailma kirjeldamisel ja ainete omaduste selgitamisel  selgitab evolutsiooni kulgu ning seostab protsesse looduses nähtavaga  nimetab majandustegevusega kaasnevaid looduskeskkonna probleeme  selgitab loodus- ja sotsiaalkeskkonnas omavahelisi seoseid ja probleeme  võrdleb erinevate piirkondade kliima, mullastiku, taimestiku ja loomastiku omavahelisi seoseid  võrdleb looduslikke ja tehismaterjale ning nende omadusi  selgitab tervisliku toitumise põhimõtteid  selgitab nakkushaiguste vältimise võimalusi  kirjeldab orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete toimet inimestele ja keskkonnale  kirjeldab inimese arengut ja tervislikku seisundit sõltuvalt sotsiaalsest, majanduslikust või looduskeskkonnast  nimetab loodusteaduste ning tehnoloogia arengu positiivseid ja negatiivseid ilminguid ning  võrdleb erinevaid eetilis-moraalseid seisukohti ning nende usaldusväärsust  kirjeldab ja toob näiteid loodusteaduste, tehnoloogia ja ühiskonna vahelistest seostest  kirjeldab teaduse ning tehnoloogia võimalusi ja piiranguid ühiskonna heaolu ja majanduse arengu tagamiseks  kirjeldab oma elukoha (loodus) keskkonda, uurides ja analüüsides seal erinevaid probleeme  lahendab loodusteaduslike ülesandeid ja probleeme, kasutades erinevaid usaldusväärseid teabeallikaid  koostab erinevate andmete põhjal tabeleid ja graafikuid  kirjeldab ja kohandab korrektsete lähteandmetega ülesandele õige lahendusmudeli ning fikseerib otsitavad suurused, kasutades õigesti mõõtühikute süsteeme  arvutab õigesti, kontrollides saadud tulemust ning vormistab ülesande vastuse korrektselt 5 Sotsiaalained 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid, teeb teadlikke valikuid seonduvalt iseenda ja sotsiaalse keskkonnaga, lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest ja moraalinormidest ning toimib kõlbelise ja vastutustundliku ühiskonnaliikmena. Õpilane on Eesti Vabariigile lojaalne. Seos gümnaasiumi riiklik õppekava kehalise kasvatuse valdkonna, riigikaitse valikkursuse ja sotsiaalainete valdkonna ajaloo, ühiskonnaõpetuse, inimeseõpetuse, inimgeograafia õppeainetega Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab adekvaatset  analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi, enesehinnangut ning teadmisi, lähtudes erinevatest rollidest ja kohustusest ühiskonnas oskusi ja hoiakuid, mis toetavad  analüüsib üksikisiku, perekonna ja erinevate institutsioonide rolli ühiskonna arengus tervikliku ja terviseteadliku  nimetab ja teab terviseriske ning võimalikke vigastusi, kirjeldades nendele inimese kujunemist reageerimist ja ennetamise võimalusi 2) omab arusaama esinevatest  tegeleb teadlikult ja võimetekohaselt tervisespordiga, treenides sobiva nähtustest, protsessidest ja koormusega ning sooritab treeningujärgselt taastumist soodustavaid harjutusi konfliktidest ühiskonnas ning nende  selgitab nüüdisühiskonna kujunemist, struktuuri ja korraldust seostest ja vastastikusest mõjust  määratleb Eesti ajaloo olulisemad pöördepunktid, sündmused muinasajast 3) mõistab kultuurilise mitmekesisuse tänapäevani, paigutades tähtsamad Eesti ajaloo ja kultuuri sündmused õigesse ning demokraatia ja selle kaitsmise ajaperioodi ja Euroopa ning maailma ajaloo konteksti tähtsust ning jätkusuutliku arengu vajalikkust, aktsepteerides erinevusi 4) hindab üldinimlikke väärtusi nagu  selgitab, millised muutused on toimunud taasiseseisvumisjärgses Eesti vabadus, inimväärikus, majanduses, õigusruumis, valitsemiskorralduses, riigikaitses ja kultuurielus, võrdõiguslikkus, ausus, hoolivus, eristades põhjusi ja tagajärgi sallivus, vastutustunne, õiglus,  toob asjakohaseid näiteid sotsiaalainetes käsitletavate ja ühiskonnas esinevate isamaalisus ning lugupidamine enda, nähtuste omavaheliste seoste kohta teiste ja keskkonna vastu  arutleb teiste rahvaste kommete, traditsioonide ja religiooni ning nende 5) teab elu ja tervist mõjutavaid ohte omavaheliste konfliktide teemadel erinevates kriisisituatsioonides, oskab  iseloomustab demokraatliku valitsemiskorralduse toimemehhanisme Eesti ja ohutult käituda ning teisi abistada Euroopa Liidu näitel  nimetab Eesti ning rahvusvaheliste organisatsioonide NATO, EL ja ÜRO vastastikused õigused ja kohustused  kirjeldab poliitilisi ideoloogiaid ja selgitab nende erisusi, lähtudes Eesti poliitmaastikust  kirjeldab Eesti riigikaitse laiapindset käsitlust  oskab hinnata enamlevinud ohte teda ümbritsevas keskkonnas, teab, kuidas nendeks valmistuda ning oskab ohu korral õigesti käituda (sh leida infot ja käitumisjuhiseid kriisiolukorras tegutsemiseks ning abistada abivajajaid end ohtu seadmata)  põhjendab inimeste ja riikide jätkusuutliku käitumise vajalikkust  analüüsib teabeallikate abil riigi majanduse struktuuri ning panust maailma majandusse  tunneb üleilmastumise majanduslikke, poliitilisi, sõjalisi ja kultuurilisi tahke, nimetab erineva arengutasemega riike  analüüsib kaartide ja statistiliste andmete põhjal riigi või regiooni rahvaarvu muutumist, rahvastiku paiknemist ja soolis-vanuselist struktuuri  kasutab teabeallikaid sh geograafilisi, poliitilisi ja topograafilisi kaarte info leidmiseks ja rakendamiseks, määrab enda asukohta kaardil, kasutades koordinaatide süsteemi, mõõdab vahemaid ja määrab asimuuti  selgitab inimõiguste olemust ja nende vajalikkust, analüüsib inimõiguste tähenduse muutumist 20.-21. sajandil ning toob näiteid üksikisiku põhiõiguste muutumisest ajaloo vältel  selgitab enda õigusi ja kohustusi kodanikuna  orienteerub õigusaktides, kasutades erinevaid infokanaleid  kasutab kontekstis sotsiaalainete põhimõisteid  nimetab kaasaja julgeolekuriske, sh Eesti Vabariigile ning selgitab nende maandamise võimalusi  6 Kunstiained 1,5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks. Moodul on seostatud gümnaasiumi riikliku õppekava kunsti valdkonna muusika, kunsti õppeainetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) eristab näidete alusel kunstiliike ja  võrdleb näidete alusel erinevaid kunstiliike ja muusikažanreid muusikažanreid  määrab kunsti- ja muusikakultuuri ajastuid ajateljel 2) tunneb maailma ning Eesti kunsti ja muusika  tutvustab Eesti kunsti ja muusika eripära ja tähtteoseid olulisi teoseid ning seostab neid ajalooga  uurib ja kirjeldab kunsti- ja muusikateoste ajaloolist ja kultuuriloolist tausta 3) analüüsib oma suhet kultuuriga ja  koostab oma Eesti lemmikteostest virtuaalse kogu (3 kunstiteost + 3 muusikateost), loomingulisust läbi vahetu kogemuse asetab valitud teosed ja nende autorid „suuremasse pilti”, analüüsides nende suhet 4) kasutab kunsti ja muusikat elukvaliteedi vastava ajastu ja teiste autoritega ning esitleb seda tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks  kirjeldab kogetud kunsti- ja muusikaelamust ja/või omaloomingu eelistusi 5) väljendab ennast läbi loomingulise tegevuse  mõistab ja esitleb ühte enda jaoks tähendusrikast muusika- või kunstiteost ja põhjendab oma valikut, kirjeldades selle emotsionaalset mõju endale 7 Eesti keel teise keelena (vene õppekeelega 5 EKAP rühmadele) Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane suhtleb eesti keeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana. Moodul on seostatud gümnaasiumi riikliku õppekava võõrkeele valdkonna eesti keel teise keelena õppeainega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) suhtleb eesti keeles argisuhtluses nii  kasutab iseseisvalt eestikeelset põhisõnavara ja tuttavas olukorras grammatiliselt kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana, üsna õiget keelt esitades ja kaitstes erinevates  esitab ja põhjendab lühidalt oma seisukohti erinevates mõttevahetustes mõttevahetustes/suhtlussituatsioonides  väljendab end/suhtleb õpitava keele erinevate osaoskuste kaudu (loeb, kuulab, räägib, oma seisukohti kirjutab B1 tasemel) 2) kirjeldab eesti keeles iseennast, oma  tutvustab vestlusel iseennast ja oma sõpra/eakaaslast võimeid ja huvisid, mõtteid, kavatsusi ja  koostab oma kooli (lühi)tutvustuse, esitleb seda oma kaaslastele kogemusi seoses valitud erialaga  põhjendab kooli ja erialavalikut, hindab oma sobivust valitud erialal töötamiseks 3) kasutab eesti keele oskuse arendamiseks  hindab oma eesti keele oskuse taset endale sobivaid võõrkeele õppimise  põhjendab eesti keele õppimise vajalikkust, luues seoseid eriala ja elukestva õppega strateegiaid ja teabeallikaid, seostades  eristab eestikeelseid teabeallikaid info otsimiseks, kasutab neid ja hindab nende keeleõpet elukestva õppega 4) mõistab Eesti elukeskkonda ja kultuuri usaldusväärsust ning arvestab nendega suhtlemisel  kirjeldab suhtluskeskkondi, mida kasutab (nende eeliseid, puudusi ja ohte) ja 5) on teadlik edasiõppimise ja tööturul suhtlemist nendes keskkondades kandideerimise võimalustest; koostab tööle  võrdleb emakeele maa ja Eesti elukeskkonda, kultuuritraditsioone ja -norme asumiseks vajalikud eestikeelsed  arvestab suhtlemisel eestlaste kultuurilise eripäraga taotlusdokumendid  tutvustab (oma eakaaslasele välismaal) Eestit, soovitades külastada mõnda sihtkohta  kirjeldab eesti keeles oma tööpraktikat ja analüüsib oma osalemist selles  tutvustab eesti keeles oma eriala hetkeseisu tööturul ja edasiõppimise võimalusi  koostab eesti keeles töökohale/praktikakohale kandideerimise avalduse, CV/Europassi  viib läbi eesti keeles näidistööintervjuu  Lisa 2 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Mehaanika ja metallitöö erialade riiklik õppekava“ Keevitus- ja metallitööd eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli õppemaht Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija kujundab enda erialast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kavandab oma õpitee, arvestades  analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi, sh õpi-, isiklikke, sotsiaalseid ja tööalaseid suhtlemis- ja koostööoskusi õpitava eriala kontekstis võimalusi ning piiranguid  sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud õpieesmärgid ja põhjendab neid 2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja  koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades oma huvide, ja organisatsiooni probleeme ja ressursside ja erinevate keskkonnateguritega võimalusi  selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid 3) kavandab enda ja teiste jaoks väärtuste  kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda loomisel omapoolse panuse  selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi kultuurilises, sotsiaalses ja/või rahalises  kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkidest tähenduses  valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda võimalikku rolli 4) mõistab enda vastutust oma kutsealase  seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob välja probleemid ja karjääri kujundamisel ning on võimalused motiveeritud ennast arendama  analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna probleemi ühiskonnas  kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid  kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist väärtust  valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile  koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks  analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda lähemate ja kaugemate eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi eesmärkides ja/või tegevustes  kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või töökoha leidmisel ning koostab kandideerimiseks vajalikud materjalid  selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on vaja arvestada otsuste langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja pikaajalisest karjääriplaanist  selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi muutuvas keskkonnas 2 Masinaehituse tehnilised alused 25 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet masinaehituses kasutatavatest materjalidest, mõõtmisvahenditest ning tehnilisest dokumentatsioonist Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) mõistab metallide töötlemise  kirjeldab erinevat tüüpi metallide töötlemise tehnoloogiate arengut vastavalt ülesandele olemust, rakendusvaldkondi ja  selgitab meeskonnatööna metallitööstuse sh töötervishoiu arengut Eestis ja välisriikides tuues arengusuundi Eestis ja maailmas välja eriala arengusuunad maailmas 2) mõistab masinaehituses kasutatavate  kirjeldab meeskonnatööna töödeldavaid materjale ja nende omadusi ning koostist vastavalt materjalide omadusi ja töödeldavust materjalimarkidele, kasutades erialast terminoloogiat vastavalt tehnoloogiale  selgitab materjali töödeldavust lähtudes nende omadustest 3) mõistab masinaelementide ehitust ja  liigitab mehaanikas kasutatavaid masinaelemente, selgitades nende kasutusvõimalusi nende kasutamist lähtudes üldisest  kirjeldab vastavalt ülesandele erinevate masinaelementide olemust otstarbest  koostab lihtsamaid pneumaatika-hüdraulika ja elektri skeeme vastavalt juhendile 4) mõistab masinaehitusega seonduvate  loeb tehnilisi jooniseid ja skeeme, selgitades tingmärkide tähendust tehniliste jooniste koostamise ja  joonestab etteantud detailist eskiisi, järgides jooniste koostamise nõudeid vormistamise nõudeid lähtudes standarditest  viib läbi tehnilisi mõõtmisi, kasutades mõõteriistu 5) kasutab mõõteriistu ja valib  arvutab mõõteahelaid, liigitab, võrdleb ja hindab tolerantse etteantud parameetrite järgi mõõtmismeetodeid erinevate  kirjeldab vastavalt ülesandele tööprotsessis kasutatavat dokumentatsiooni suuruste mõõtmiseks  täidab tööprotsessiks vajalikke dokumente eesti ja inglise keeles, kasutades erialast sõnavara, 6) mõistab tööprotsessis kasutatavate infotehnoloogilisi vahendeid ning andmebaase dokumentide otstarvet ning nende täitmise vajalikkust 3 Metallitööde alused 17 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab metallitöötlemistehnoloogiate olemust, tööohutuse nõudeid ja kasutab erialast terminoloogiat Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) teisaldab materjale järgides  haagib tõstetroppidega tööks vajalikud materjalid ja selgitab milliste käemärkide abil või muul viisil troppimise ja koormakinnituse juhendada tõsteseadme juhi tööd, järgides tööohutusnõudeid nõudeid ning tööohutust  ladustab materjalid selleks ettenähtud kohta vastavalt ülesandele 2) mõistab lukksepatöö põhimõtteid  juhib materjalide ladustamisel ja teisaldamisel tõsteseadmeid, järgides tööohutusnõudeid ja lähtudes töö eripärast etteantud tööjuhiseid 3) mõistab metallilõiketöötluse  kirjeldab lukksepa töös kasutatavate tööpinkide ehitust, tööpõhimõtteid ja võimalusi kasutades põhimõtteid lähtudes tehnoloogiate pingi kasutusjuhendit eripärast  kirjeldab vastavalt ülesandele erinevate rakiste ehitust ja otstarvet 4) mõistab keevitustöö põhimõtteid  koostab juhendamisel koostu vastavalt ülesandele lähtudes erinevate  kirjeldab metallilõikepingi operaatori töös kasutatavate tööpinkide ehitust, tööpõhimõtteid ja keevitustehnoloogiate eripärast võimalusi kasutades pingi kasutusjuhendit  5) mõistab lehtmetalli erinevaid  kirjeldab vastavalt ülesandele erinevate metallilõikepinkide rakiste ja lõikeinstrumentide ehitust töötlemise tehnoloogiaid lähtudes ning otstarvet nende eripärast  töötleb juhendamisel detaili lähtuvalt vastavalt ülesandele 6) mõistab töö-, elektri-, tule- ja  kirjeldab keevitaja töös kasutatavate keevitusseadmete ehitust, tööpõhimõtteid ja võimalusi keskkonnaohutusnõuete järgimise kasutades seadme kasutusjuhendit olulisust metallitöödel  kirjeldab vastavalt ülesandele erinevate keevitustöödel kasutatavate rakiste ehitust ja otstarvet  valmistab juhendamisel keeviskoostu vastavalt ülesandele  kirjeldab lehtmetalli töötlemiseks kasutatavate tööpinkide ehitust, tööpõhimõtteid ja võimalusi lähtuvalt tööpinkide tehnoloogiast  kirjeldab lehtmetalli töötlemisel saadavate detailide edasist kasutamist lähtuvalt nende otstarbest  töötleb juhendamisel lehtmetalli vastavalt ülesandele  iseloomustab meeskonnatööna töökeskkonnaga seonduvaid ohutegureid selgitades võimalusi nende vähendamiseks  kirjeldab vastavalt situatsioonile praktilisi esmaabivõtteid lähtudes esmaabi andmise põhimõtetest  töötab iseseisvalt ja meeskonnas järgides töökultuuri, energiat ja keskkonda säästva, ohutu ning efektiivse töö põhimõtteid, tulles toime tava- ja muutuvates olukordades 4 Praktika 35 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ning hoiakuid mehaanika ja metallitöö ettevõttes meeskonna liikmena Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) planeerib oma isiklikud praktika  kirjeldab praktikakorraldust ja praktikajuhendist tulenevaid praktika eesmärke ning enda õigusi eesmärgid ja tööülesanded tulenevalt ja kohustusi praktikandina praktikajuhendist  saavutab kokkuleppe praktikaettevõttega praktikale asumiseks, täidab praktikale asumisega 2) tutvub praktikajuhendi alusel ettevõtte kaasnevad dokumendid järgides praktikajuhendit töökorralduse ja sisekorraeeskirjadega  järgib praktikaettevõtte töökorraldust, arvestades töökorraldus- ja sisekorraeeskirjades sätestatut 3) töötab juhendamisel vastavalt  osaleb töökohal tööohutus- ja töötervishoiualasel juhendamisel ja vastaval väljaõppel enne tööle spetsialiseerumisele praktikaettevõttes asumist või järgneva töö juurde asumisel ning kinnitab seda vastavalt ettevõttes sätestatud 4) meeskonna liikmena järgib töötamisel korrale ettevõttes väljakujunenud töörütmi  valmistab juhendamisel ette töökoha vastavalt tööülesandele, hoiab töötamisel korda, töö koordineerides oma tegevust lõppedes korrastab töökoha ja töövahendid 5) järgib töötamisel kutse-eetika-, töö-,  valib ja valmistab ette vajalikud materjalid ja abivahendid, arvestades töödeldavate toorikute elektri-, tule- ja ja/või detailide mõõtusid ja kogust keskkonnaohutusnõudeid  valib ja valmistab ette vajalikud töövahendid, seadmed lähtudes tehnoloogilisest 6) hindab enda toimetulekut erinevate dokumentatsioonist ja tööülesandest tööülesannetega  valmistab juhendamisel toorikuid, detaile või tooteid vastavalt juhendaja antud ülesandele 7) praktika lõppedes koostab  kontrollib tooriku, detaili või toote vastavust tehnoloogilises dokumentatsioonis antud praktikaaruande ja esitleb seda koolis mõõtmetele ja kvaliteedinõuetele, kasutades selleks sobivat tehnoloogiat  hindab juhendamisel valminud tooriku, detaili või toote kvaliteedi vastavust kehtestatud nõuetele, selgitab välja võimalike vigade tekkimise põhjused ja võimalusel likvideerib need  täidab juhendamisel tehnilise dokumentatsiooni kasutades vajadusel infotehnoloogilisi vahendeid  vastutab meeskonna liikmena tööde kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest  suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidamist ülesnäitaval viisil, väljendudes selgelt ja kasutades asjakohast erialast terminoloogiat  järgib tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust  täidab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga töökohal  kasutab töökohta eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgides töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid  kasutab töötamisel ettenähtud isikukaitsevahendeid, ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid  analüüsib koostöös juhendajaga tööetapi lõppedes oma tegevust ja panust meeskonnatöösse, seostab saadud kogemust seniste teadmiste, oskuste ja hoiakutega  täidab vastavalt praktikajuhendile praktikapäevikut, kus kirjeldab praktika käigus tehtud tööülesandeid ning esitab selle ettevõttepoolsele juhendajale hindamiseks  koostab juhendi alusel praktikaaruande ja esitleb seda, andes hinnangu enda tööle  täidab eneseanalüüsi sisaldava kokkuvõtte, vormistades dokumendid elektrooniliselt korrektses eesti keeles 5 Käsikaarkeevitus 20 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime käsikaarkeevituse seadmetega erinevate koostude valmistamisega lähtudes juhendmaterjalist ning järgides tööohutuse ja ergonoomika nõudeid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) mõistab käsikaarkeevituse seadmete  kirjeldab käsikaarkeevituse seadmete töö- ja seadistuspõhimõtteid vastavalt ülesandele ehitust ja tööpõhimõtet ning seadistuse  selgitab keevituselektroodide tähistusi ja nende kasutamise eripära vastavalt standardile põhimõtteid  kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, andmebaase, tehnilist dokumentatsiooni 2) valmistab ette töökoha keevitustöödeks ning erialast sõnavara eesti ja inglise keeles käsikaarkeevituse seadmega, järgides  valib vajalikud põhi- ja abimaterjalid ning korraldab käsikaarkeevituse töökoha järgides tööjoonise ja/või WPS etteantud tööohutuse nõudeid andmeid  teeb prooviõmbluse, vajadusel korrigeerib seadme töörežiime vastavalt prooviõmbluse 3) valmistab ette detailid ja koostu lähtudes tulemusele tööjoonisest ja/või WPS-ist ning  eeltöötleb detailid keevitamiseks vastavalt tööjoonisele ja/või WPS-ile kasutades sobivat  keevitab selle järgides tööohutuse ja tehnoloogiat ergonoomika nõudeid  seab üles koostu vastavalt tööjoonisele, vajadusel kasutab punkt- või traagelõmblusi, rakiseid, 4) teeb peale käsikaar keevitustööde lõppu vastudeformatsioone või eelkuumutust detailide/koostude järeltöötluse ja  kontrollib koostu vastavust tööjoonisele kasutades erinevaid mõõteriistu kvaliteedikontrolli lähtudes standardist  keevitab koostu vastavalt tööjoonisele ja/või WPS-ile  töötab iseseisvalt ja meeskonnas järgides töökultuuri, energiat ja keskkonda säästva, ohutu ning efektiivse töö põhimõtteid, tulles toime tava- ja muutuvates olukordades  järeltöötleb detaili/koostu vastavalt tööjuhisele ja WPS-ile  kontrollib keevisõmbluse kvaliteeti vastavalt standardile  markeerib, komplekteerib ja annab detaili/koostu üle vastavalt tööjuhisele 6 Poolautomaatkeevitus 18 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime MIG/MAG keevitusseadmetega erinevate koostude valmistamisega lähtudes juhendmaterjalist ning järgides tööohutuse ja ergonoomika nõudeid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) mõistab poolautomaatkeevituse  kirjeldab poolautomaatkeevituse seadmete töö- ja seadistuspõhimõtteid vastavalt ülesandele seadmete ehitust ja tööpõhimõtet  selgitab kaitsegaaside tähistusi ja nende kasutamise eripära vastavalt standardile ning seadistuse põhimõtteid  selgitab keevitustraatide tähistusi ja nende kasutamise eripära vastavalt standardile 2) valmistab ette töökoha  kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, andmebaase, tehnilist dokumentatsiooni keevitustöödeks ning erialast sõnavara eesti ja inglise keeles poolautomaatkeevituse seadmega,  valib vajalikud põhi- ja abimaterjalid ning korraldab poolautomaatkeevituse töökohas, järgides järgides tööjoonise ja/või WPS tööohutuse nõudeid etteantud andmeid  teeb prooviõmbluse, vajadusel korrigeerib seadme tööreziime vastavalt prooviõmbluse 3) valmistab ette detailid ja koostu tulemusele lähtudes tööjoonisest ja/või WPS-ist  eeltöötleb detailid keevitamiseks vastavalt tööjoonisele ja/või WPS-ile kasutades sobivat ning keevitab selle järgides tehnoloogiat tööohutuse ja ergonoomika nõudeid  seab üles koostu vastavalt tööjoonisele, vajadusel kasutab punkt- või traagelõmblusi, rakiseid, 4) teeb peale poolautomaat vastudeformatsioone keevitustööde lõppu detailide/koostude järeltöötluse ja  kontrollib koostu vastavust tööjoonisele, kasutades erinevaid mõõteriistu kvaliteedikontrolli, lähtudes  keevitab koostu vastavalt tööjoonisele ja/või WPS-ile standardist  töötab iseseisvalt ja meeskonnas, järgides töökultuuri, energiat ja keskkonda säästva, ohutu ning efektiivse töö põhimõtteid, tulles toime tava- ja muutuvates olukordades  järeltöötleb detaili/koostu vastavalt tööjuhisele, WPS-ile ja vajadusel kasutab järelkuumutust  kontrollib keevisõmbluse kvaliteeti vastavalt standardile  markeerib, komplekteerib ja annab detaili/koostu üle vastavalt tööjuhisele  7 TIG keevitus 18 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime TIG keevitusseadmetega erinevate koostude valmistamisega lähtudes juhendmaterjalist ning järgides tööohutuse ja ergonoomika nõudeid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) mõistab TIG keevituse seadmete ehitust  kirjeldab TIG keevituse seadmete töö- ja seadistuspõhimõtteid vastavalt ülesandele ja tööpõhimõtet ning seadistuse  selgitab kaitsegaaside tähistusi ja nende kasutamise eripära vastavalt standardile põhimõtteid  selgitab sulamatute elektroodide ja lisamaterjali varraste tähistusi ja nende kasutamise eripära 2) valmistab ette töökoha keevitustöödeks vastavalt standardile TIG keevituse seadmega järgides  kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, andmebaase, tehnilist dokumentatsiooni ning tööjoonise ja/või WPS etteantud erialast sõnavara eesti ja inglise keeles andmeid  valib vajalikud põhi- ja abimaterjalid ning korraldab TIG keevituse töökoha järgides tööohutuse 3) valmistab ette detailid ja koostu lähtudes nõudeid tööjoonisest ja/või WPS-ist ning  teeb prooviõmbluse, vajadusel korrigeerib seadme tööreziime vastavalt prooviõmbluse tulemusele keevitab selle järgides tööohutuse ja  eeltöötleb detailid keevitamiseks vastavalt tööjoonisele ja/või WPS-ile kasutades sobivat ergonoomika nõudeid tehnoloogiat 4) teeb peale TIG keevitustööde lõppu  seab üles koostu vastavalt tööjoonisele kasutades punktõmbluseid ja vajadusel rakiseid detailide/koostude järeltöötluse ja  kontrollib koostu vastavust tööjoonisele kasutades erinevaid mõõteriistu kvaliteedikontrolli lähtudes standardist  keevitab koostu vastavalt tööjoonisele ja/või WPS-ile  töötab iseseisvalt ja meeskonnas järgides töökultuuri, energiat ja keskkonda säästva, ohutu ning efektiivse töö põhimõtteid, tulles toime tava- ja muutuvates olukordades  järeltöötleb detaili/koostu vastavalt tööjuhisele, WPS-ile ja vajadusel kasutades mehhaanilisi töövõtteid  kontrollib keevisõmbluse kvaliteeti vastavalt standardile  markeerib, komplekteerib ja annab detaili/koostu üle vastavalt tööjuhisele 8 Toote koostamine ja kvaliteedikontroll 38 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab lukksepatöödel kasutatavate seadmete ja tööpinkidega erinevaid tooteid lähtudes juhendmaterjalist ning järgides tööohutuse ja ergonoomika nõudeid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) mõistab lukksepatöödel kasutatavate  kirjeldab tööriistade, -pinkide, seadmete ja rakiste tööpõhimõtet vastavalt ülesandele tööpinkide ja seadmete ehitust,  selgitab režiimide valikut vastavalt tööjoonisele ja töötlemistehnoloogiale nende tehnoloogilisi võimalusi ja  kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, andmebaase, tehnilist dokumentatsiooni ning seadistuse põhimõtteid erialast sõnavara eesti ja inglise keeles 2) valmistab ette töökoha lukksepa  valib vajalikud koostatavad detailid, ostutooted ja pooltooted ning korraldab toote koostamiseks  töödeks järgides tööülesandega töökoha järgides tööohutuse nõudeid etteantud andmeid  valmistab ette tööriistad ja koosterakised lähtuvalt tehnoloogilisest protsessist 3) koostab tooteid lähtuvalt  valmistab ette detailid koostamiseks vastavalt tööjoonisele kasutades sobivat tehnoloogiat tehnoloogilisest dokumentatsioonist  koostab tooteid lähtuvalt tehnoloogilisest dokumentatsioonist ja tehnoloogilisest protsessist, ja tehnoloogilisest protsessist kasutades vajalikke mõõtmis-, märkimis- ja sobitamistehnikaid ning -vahendeid. järgides kvaliteedi-, tööohutuse ja  kontrollib töö käigus koostemõõtude täpsust vastavalt nõuetele ergonoomika nõudeid  töötab iseseisvalt ja meeskonnas järgides töökultuuri, energiat ja keskkonda säästva, ohutu ning 4) teeb peale toote koostamist efektiivse töö põhimõtteid, tulles toime tava- ja muutuvates olukordades kvaliteedi kontrolli ja parandab  kontrollib koostatud toote kvaliteeti ja selle vastavust tehnoloogilisele dokumentatsioonile defektid lähtudes tehnoloogilisest  parandab kontrollimise käigus ilmnenud defektid vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile dokumentatsioonist  markeerib, komplekteerib ja annab toote üle vastavalt tööjuhisele 9 Detailide töötlemine freespingil 38 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime detailide töötlemisega käsijuhtimisega ja CNC freespingil järgides tööohutuse ja ergonoomika nõudeid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) mõistab freespinkide ehitust ja  kirjeldab freespinkide töö- ja seadistuspõhimõtteid vastavalt ülesandele tööpõhimõtet ning metallilõikepingi  selgitab rakiste ja lõikeriistade kasutamist vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile operaatori tööks vajalikke seadistusi  kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, andmebaase, tehnilist dokumentatsiooni ning 2) valmistab ette töökoha erialast sõnavara eesti ja inglise keeles freesimistöödeks käsijuhtimisega ja  valib ja paigaldab vajalikud rakised ja lõikeriistad ning korraldab freesimistöödeks töökoha järgides CNC freespingil vastavalt tööohutuse nõudeid tööülesandele  valmistab ette tooriku detailide valmistamiseks vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile 3) seadistab käsijuhtimisega ja CNC  määrab lõikerežiimid käsijuhtimisega ja CNC freespingile vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile freespingi detailide valmistamiseks  määrab CNC freespingi lõikeinstrumentide korrektsioonid ja sisestab need tööpinki vastavalt pingi ja täidab tööprotsessiks vajalikud kasutusjuhendile dokumendid vastavalt tööülesandele  häälestab freespingi vastavalt ülesandele 4) koostab käsitsi NC koodis juhtprogrammi  koostab käsitsi NC koodis detaili töötlemise juhtprogrammi või muudab olemasolevat juhtprogrammi, järgides juhtprogrammide koostamise põhimõtteid 5) töötleb detaile käsijuhtimisega ja CNC freespingil vastavalt tehnilisele  edastab juhtprogrammi CNC freespingi juhtseadmesse võrgu PC-st või andmekandjal dokumentatsioonile ja kontrollib  kontrollib juhtprogrammi toimimist, kasutades sobivat kontrolli meetodit nende vastavust ISO standarditele,  töötleb detaile käsijuhtimisega freespingil vastavalt ISO standardi tolerantsijärgu IT 10 nõuetele, järgides tööohutuse ja ergonoomika tehes mõõtevahenditega vahekontrolle nõudeid  töötleb detaile CNC freespingil vastavalt ISO standardi tolerantsijärgu IT 7 nõuetele tehes mõõtevahenditega vahekontrolle  6) teeb peale detailide töötlemist nende  jälgib ja optimeerib tehnoloogilist tööprotsessi, muutes vajadusel detailide töötlemisrežiime järeltöötluse ja kvaliteedikontrolli  töötab iseseisvalt ja meeskonnas järgides töökultuuri, energiat ja keskkonda säästva, ohutu ning vastavalt tehnilisele efektiivse töö põhimõtteid, tulles toime tava- ja muutuvates olukordades dokumentatsioonile  järeltöötleb ja puhastab valmisdetailid vastavalt nõuetele  kontrollib detaili vastavust tehnilisele dokumentatsioonile, kasutades vajalikke mõõtevahendeid  markeerib, komplekteerib ja ladustab valmis detailid neid vigastamata järgmiseks operatsiooniks 10 Detailide töötlemine treipingil 38 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime detailide töötlemisega käsijuhtimisega ja CNC treipingil järgides tööohutuse ja ergonoomika nõudeid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) mõistab treipinkide ehitust ja  kirjeldab treipinkide töö- ja seadistuspõhimõtteid vastavalt ülesandele tööpõhimõtet ning metallilõikepingi  selgitab rakiste ja lõikeriistade kasutamist vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile operaatori tööks vajalikke seadistusi  kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, andmebaase, tehnilist dokumentatsiooni ning 2) valmistab ette töökoha erialast sõnavara eesti ja inglise keeles treimistöödeks käsijuhtimisega ja  valib ja paigaldab vajalikud rakised ja lõikeriistad ning korraldab treimistöödeks töökoha järgides CNC treipingil vastavalt tööohutuse nõudeid tööülesandele  valmistab ette tooriku detailide valmistamiseks vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile 3) seadistab käsijuhtimisega ja CNC  määrab lõikerežiimid käsijuhtimisega ja CNC treipingile vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile treipingi detailide valmistamiseks ja  määrab CNC treipingi lõikeinstrumentide korrektsioonid ja sisestab need tööpinki vastavalt pingi täidab tööprotsessiks vajalikud kasutusjuhendile dokumendid vastavalt tööülesandele  häälestab treipingi vastavalt ülesandele 4) koostab käsitsi NC koodis  koostab käsitsi NC koodis detaili töötlemise juhtprogrammi või muudab olemasolevat juhtprogrammi juhtprogrammi, järgides juhtprogrammide koostamise põhimõtteid 5) töötleb detaile käsijuhtimisega ja CNC treipingil vastavalt tehnilisele  edastab juhtprogrammi CNC treipingi juhtseadmesse võrgu PC-st või andmekandjal dokumentatsioonile ja kontrollib  kontrollib juhtprogrammi toimimist, kasutades sobivat kontrolli meetodit nende vastavust ISO standarditele,  töötleb detaile käsijuhtimisega treipingil vastavalt ISO standardi tolerantsijärgu IT 10 nõuetele, järgides tööohutuse ja ergonoomika tehes mõõtevahenditega vahekontrolle nõudeid  töötleb detaile CNC treipingil vastavalt ISO standardi tolerantsijärgu IT 7 nõuetele tehes 6) teeb peale detailide töötlemist nende mõõtevahenditega vahekontrolle järeltöötluse ja kvaliteedikontrolli  jälgib ja optimeerib tehnoloogilist tööprotsessi, muutes vajadusel detailide töötlemisrežiime vastavalt tehnilisele  töötab iseseisvalt ja meeskonnas järgides töökultuuri, energiat ja keskkonda säästva, ohutu ning dokumentatsioonile efektiivse töö põhimõtteid, tulles toime tava- ja muutuvates olukordades  järeltöötleb ja puhastab valmisdetailid vastavalt nõuetele  kontrollib detaili vastavust tehnilisele dokumentatsioonile, kasutades vajalikke mõõtevahendeid  markeerib, komplekteerib ja ladustab valmis detailid neid vigastamata järgmiseks operatsiooniks EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/20-1224 - Mehaanika ja metallitöö erialade riiklik õppekava Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 20.10.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a6524794-8b86-4f00-8763-bf70bb573158 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a6524794-8b86-4f00-8763-bf70bb573158?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main