Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 6. oktoober 2020

Viit: 1-12/1897-1
Registreeritud: 6. oktoober 2020
Dokumendi liik: Sissetulev kiri
Adressaat: Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis: DVK

Funktsioon: 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari: 1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik: 1-12/2020 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja: Erle Toiger
Lahendamise tähtaeg: 27. oktoober 2020

Failid

Sisu (failidest)

Ministeeriumid v.a Justiitsministeerium Meie 05.10.2020 nr 1.1-10/6819-1 Riigivaraseaduse muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Rahandusministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga. Eelnõu ja seletuskiri on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee/. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Helme rahandusminister Lisa(d): 1) Riigivaraseaduse muutmise eelnõu 7 lk 2) Riigivaraseaduse muutmise eelnõu seletuskiri 18 lk 3) Rakendusakti eelnõu 3 lk Tarmo Porgand 6113485 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: Riigikontroll Vabariigi Presidendi kantselei Riigi osalusega äriühingud Riigi asutatud sihtasutused 2 Eelnõu MÄÄRUS Nõuded riigi osaluse valitseja ning asutaja- ja liikmeõiguste teostaja poolt esitatavatele seisukohtadele ja informatsioonile Määrus kehtestatakse Riigivaraseaduse § 98 lõike 6 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Määrus reguleerib järgmiste seisukohtade ja informatsiooni sisu ja esitamise korda: 1) Riigivaraseaduse § 98 lõikes 2 nimetatud äriühingu ja hooneühistu osaluse valitseja esitatav seisukoht riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise ning informatsioon dividendisumma või –määra ettepanku ja finantsplaani kohta; 2) Riigivaraseaduse § 98 lõikes 3 nimetatud riigi asutatud sihtasutuse asutajaõiguste teostaja esitatav seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise ning informatsioon finantsplaani kohta; 3) Riigivaraseaduse § 98 lõikes 4 nimetatud mittetulundusühingu liikmeõiguste teostaja esitatav informatsioon mittetulundusühingule seatud eesmärkide täitmise ja liikmeõiguste teostamise kohta. 2. peatükk OSALUSE VALITSEMINE JA EESMÄRKIDE TÄITMINE § 2. Osaluse valitsemise ülevaade (1) Osaluse valitseja esitab 10. maiks seisukoha ja informatsiooni tema valitsetava äriühingu ja hooneühistute eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta. (2) Lõikes 1 nimetatud äriühingu puhul, mille majandusaasta ei kattu kalendriaastaga ning äriühingu, millel riigil ei ole otsustusõigust või selle aktsiad on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul, esitatakse lõikes 1 nimetatud seisukohad ja informatsioon 10 päeva jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist. (3) Osaluse valitseja, kelle valitseda oleva äriühingu väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul, peab osaluse valitsemise ülevaate esitamisel järgima reguleeritud väärtpaberiturul kehtivaid teabe avalikustamise nõudeid. Teabe edastamisel Rahandusministeeriumile tuleb järgida «Avaliku teabe seadusest» tulenevaid nõudeid. § 3. Nõuded äriühingu eesmärkide täitmise seisukoha ja osaluse valitsemise kohta esitatavale informatsioonile (1) Selle äriühingu kohta, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, esitab osaluse valitseja seisukoha: 1) äriühingule seatud omaniku ootuste ja eesmärkide täitmise kohta eelmisel majandusaastal; 2) äriühingu majandustegevuse edukuse kohta eelmisel majandusaastal; (2) Osaluse valitsemise kohta esitatakse järgmine informatsioon: 2 1) vähemalt igal kolmandal aastal põhjendatud seisukoht riigi osaluse säilitamise vajaduse kohta või tegevuskava riigi osaluse võõrandamiseks; 2) äriühingu teiste aktsionäride või osanike olemasolu korral nende arv ning loetelu koos osaluse suurusega nendest, kelle osaluse suurus on 10% või rohkem, kui vastav informatsioon ei ole kättesaadav registri vahendusel; 3) ülevaade äriühingus läbi viidud erikontrollidest, näidates ära kontrollitava valdkonna ning olulisemad tähelepanekud. 4) andmed toimunud, nurjunud ja kestva riigi osaluse võõrandamise kohta, näidates vähemalt võõrandamise viisi, alg- ja müügihinna ning nurjumise puhul ka selle põhjuse; 5) muud olulised asjaolud või sündmused õige ja õiglase ülevaate saamiseks osaluste valitsemisest. (3) Lõikes 1 nimetatud seisukohad fikseeritakse äriühingu korralise üldkoosoleku protokollis. (4) Äriühingu, kus riigil ei ole otsustusõigust, ja hooneühistu puhul tuuakse osaluse valitsemise aruandes ära: 1) seisukoht äriühingu ja hooneühistu eesmärkide saavutamise ja majandustegevuse kohta eelmisel majandusaastal; 2) vähemalt igal kolmandal aastal põhjendatud seisukoht riigi osaluse säilitamise või võõrandamise otstarbekuse kohta äriühingus ja hooneühistus. (5) Lõigetes 2 ja 4 nimetatud informatsioon esitatakse ajavahemiku kohta eelmise majandusaasta algusest kuni aruande koostamiseni vabas vormis. 3. peatükk ASUTAJAÕIGUSTE TEOSTAMINE JA EESMÄRKIDE TÄITMINE § 4. Asutajaõiguste teostamise ülevaade (1) Asutajaõiguste teostaja esitab 10. maiks seisukoha ja informatsiooni sihtasutuse, mille suhtes ta asutajaõigusi teostab, eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta. (2) Sihtasutuse puhul, mille majandusaasta ei kattu kalendriaastaga, esitatakse lõikes 1 nimetatud seisukohad ja informatsioon 40 päeva jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist. § 5. Nõuded sihtasutuse eesmärkide täitmise seisukoha ja asutajaõiguste teostamise kohta esitatavale informatsioonile (1) Riigi asutatud sihtasutuse asutajaõiguste teostaja esitab vabas vormis seisukoha sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta eelmisel majandusaastal. (2) Asutajaõiguste teostamise kohta esitatakse järgmine informatsioon: 1) seisukoht sihtasutuse tegevuse jätkamise vajaduse või lõpetamiseks kohta; 2) ülevaade sihtasutuses läbi viidud erikontrollidest, näidates ära kontrollitava valdkonna ning olulisemad tähelepanekud; 3) andmed sihtasutuse toimuvate ühinemiste ja jagunemiste kohta, näidates ühinemise või jagunemise põhjuse, kuupäeva ning muud olulised asjaolud; 4) andmed sihtasutuse lõpetamiste kohta, näidates lõpetamiste põhjuse ja viisi ning vara jaotuse; 5) muud olulised asjaolud või sündmused õige ja õiglase ülevaate saamiseks asutajaõiguste teostamisest. (3) Lõikes 2 nimetatud andmed esitatakse ajavahemiku kohta eelmise majandusaasta algusest kuni aruande koostamiseni vabas vormis. 3 4. peatükk LIIKMEÕIGUSTE TEOSTAMISE ARUANNE § 6. Liikmeõiguste teostamise ülevaade (1) Mittetulundusühingu, korteriühistu ja kaaspärijate ühisuse liikmeõiguste teostaja esitab 10. maiks informatsiooni nende mittetulundusühingute kohta, milles liikmeõigusi teostab. (2) Kohustusliku liikmelisusega mittetulundusühingu kohta esitab liikmeõiguste teostaja vabas vormis informatsioonina mittetulundusühingu nime ja liikmemaksu suuruse. (3) Mittetulundusühingu kohta, mille liikmelisus ei ole kohustuslik, esitab liikmeõiguste teostaja vabas vormis seisukoha mittetulundusühingule seatud eesmärkide täitmise kohta eelmisel majandusaastal (4) Liikmeõiguste teostamise kohta esitatakse järgmine informatsioon: 1) seisukoht mittetulundusühingu tegevuse jätkamise vajaduse või lõpetamiseks kohta; 2) ülevaade mittetulundusühingus läbi viidud erikontrollidest, näidates ära kontrollitava valdkonna ning olulisemad tähelepanekud; 3) andmed mittetulundusühingu toimuvate ühinemiste ja jagunemiste kohta, näidates ühinemise või jagunemise põhjuse, kuupäeva ning muud olulised asjaolud; 4) andmed mittetulundusõiguse lõpetamiste kohta, näidates lõpetamiste põhjuse ja viisi ning vara jaotuse; 5) muud olulised asjaolud või sündmused õige ja õiglase ülevaate saamiseks asutajaõiguste teostamisest. (2) Lõikes 4 nimetatud andmed esitatakse ajavahemiku kohta eelmise majandusaasta algusest kuni aruande koostamiseni. 5. peatükk FINANTSEESMÄRGID § 7. Andmed äriühingu ja sihtasutuse finantseesmärkide kohta (1) Selle äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus ning riigi asutatud sihtasutuse finantseesmärkide kohta esitatakse 1. märtsiks finantsplaan lähtudes riigieelarve seaduse § 12 lõike 2 alusel kehtestatud korrast. (2) Lõikes 1 nimetatud finantsplaaniga koos esitatakse põhjendatud ettepanek äriühingu dividendisumma või –määra kohta. (3) Lõiget 1 ja 2 ei kohaldata äriühingute suhtes, mille aktsiad on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul. Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär EELNÕU 05.05.2020 Riigivaraseaduse muutmise seadus § 1. Riigivaraseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Käesoleva seaduse sätteid, mis ei ole kooskõlas reguleeritud väärtpaberiturul kehtivate äriühingu juhtimise, teabe avalikustamise ja erikontrolli tegemise nõuetega, ei kohaldata järgmiste äriühingute puhul, mille väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul või mille väärtpaberite noteerimiseks on esitatud avaldus: 1) riigi osalusega äriühing; 2) riigi osalusega äriühingu tütarettevõtja.“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Käesoleva paragrahvi lõiget 9 kohaldatakse ka samas lõikes nimetatud äriühingute tütarettevõtjate puhul.“; 3) paragrahvi 5 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Osalust valitseva ministeeriumi minister võib volitada aktsionäride üldkoosolekul või osanike koosolekul osalema: 1) ministeeriumi kantslerit või asekantslerit, kui tegemist on riigi osalusega äriühinguga, mille väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul ning riigi osalus annab vähemalt vähemusotsustusõiguse; 2) ministeeriumi ametnikku, kui riigi osalus äriühingus ei anna vähemusotsustusõigust.“; 4) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Kui osalust valitseva ministeeriumi vastutusvaldkonda kuuluvad ka selle äriühingu tegevusvaldkonna arendamine, reguleerimine või järelevalve teostamine, peavad käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud ja muid osaluse valitsemise korraldamisega seotud ülesandeid teostama ametnikud või töötajad, kelle teenistus- ega tööülesannete hulka ei kuulu selle äriühingu tegevusvaldkonna arendamine, reguleerimine ega järelevalve.“; 5) paragrahvi 7 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Riigi poolt vara pärimise korral on pärimise korraldajaks ja riigivara valitsejaks pärast päritud vara riigile omandamist: 1) Rahandusministeerium Eestis läbiviidava pärimismenetluse korral; 2) Välisministeerium juhul, kui pärimismenetlus viiakse läbi välisriigis.“; 6) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Äriühingutes osalemisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhimõtete parimal viisil järgimiseks kinnitab Vabariigi Valitsus osaluspoliitika põhimõtted, mida uuendatakse vähemalt igal viiendal aastal.“; 7) paragrahvi 9 täiendatakse pärast sõna „peab“ tekstiosaga „käesoleva seaduse § 5 lõikes 61 sätestatud ülesannete teostamise põhimõtteid järgides“; 8) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „põhieesmärgiks on“ sõnaga „reeglina“; 9 paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Ainult tulu saamise eesmärgil äriühingus osaluse valitsemise otsustab Vabariigi Valitsus vähemalt igal viiendal aastal uuesti.“; 1 10) paragrahvi 37 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „nimiväärtuses“ sõnadega „koos ülekursiga“; 11) paragrahvi 37 lõiget 4 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) võõrandatav riigi osalus äriühingus ei ole omandatud Vabariigi Valitsuse volituse alusel;“; 12) paragrahvi 52 lõike 1 punktid 8 ja 9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „8) sihtasutuse või mittetulundusühingu põhikiri; 9) äriühingu põhikiri ja aktsia- või osakapitali suurendamise otsuse eelnõu.“; 13) paragrahvi 53 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) äriühingu äriplaan, mis hõlmab vähemalt järgmist nelja aastat, koos finantsplaaniga;“; 14) paragrahvi 53 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „koos“ sõnaga „vähemalt“; 15) paragrahvi 75 lõikes 1 asendatakse sõnad „vähemusotsustusõigust andvast osalusest“ tekstiosaga „kui kümme protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist“; 16) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses: „(32) Käesoleva paragrahvi lõiget 31 kohaldatakse riigi osalusega äriühingu tütarettevõtjale, kui see kuulub riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsuse allsektorisse.“; 17) paragrahvi 76 lõikes 1 asendatakse sõnad „vähemusosalusõigust andva osaluse või osaluse nimiväärtuses“ sõnadega „kümne protsendi suuruse osaluse või osaluse nimiväärtuses koos ülekursiga“; 18) paragrahvi 76 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui riik on omandanud osaluse äriühingus Vabariigi Valitsuse volituse alusel, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud äriühingu osaluse valitseja üksnes Vabariigi Valitsuse volituse alusel teha otsuseid või hääletada üldkoosolekul järgmistes küsimustes:“; 19) paragrahvi 76 lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) äriühingu põhikiri või selle projekt ja asutamislepingu või -otsuse projekt;“; 20) paragrahvi 76 lõike 7 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõnu „Käesoleva paragrahvi“ tekstiosaga „lõikes 2 ning“; 21)paragrahvi 76 lõike 7 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) asutatava äriühingu äriplaan või äriühingu nõukogu kinnitatud jooksva ja vähemalt järgmise nelja aasta strateegia, investeeringute kava ning finantsplaanid, mis sisaldavad kasumiaruannet, bilanssi ja rahavoogude aruannet eelneva majandusaasta lõpu seisuga;“; 22) paragrahvi 77 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui nimetatud äriühingu väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul või nende noteerimiseks on esitatud avaldus, kinnitab Vabariigi Valitsus selle äriühingu dividendisumma või -määra ja dividendisumma aktsia kohta, millest osaluse valitseja peab üldkoosolekul hääletamisel juhinduma, pärast vastava äriühingu lõppenud majandusaasta aruande avalikustamist, arvestades vastava äriühingu üldkoosoleku poolt kinnitatud dividendipoliitikat.“; 23) paragrahvi 77 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 2 „(2) Ettepaneku käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dividendisumma või -määra kohta esitab osaluse valitseja koos äriühingu jooksva ning järgneva nelja aasta finantsplaaniga valdkonna eest vastutavale ministrile igal aastal 1. märtsiks;“; 24) paragrahvi 78 lõike 8 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) sihtasutuse või mittetulundusühingu asutamisel selle kavandatav strateegia või sihtasutuse nõukogu või mittetulundusühingu pädeva organi kinnitatud jooksva ja vähemalt järgmise nelja aasta strateegia, investeeringute kava ning finantsplaanid, mis sisaldavad kasumiaruannet, bilanssi ja rahavoogude aruannet eelneva majandusaasta lõpu seisuga;“; 25) paragrahvi 79 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata sihtasutuse finantsplaani esitab asutajaõiguste teostaja valdkonna eest vastutavale ministrile 1. märtsiks.“; (4) Kui riigi sihtasutus vastab riigihangete seaduse § 12 tähenduses riigi kontrollitava juriidilise isiku tunnustele, peab asutajaõiguste teostaja oma asutajaõiguste teostamisel hoolitsema, et sihtasutuse põhikirjas on sätestatud tema kohustus korraldada oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. Muul viisil võib selline riigi sihtasutus korraldada arvestusteenuseid üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga.“; 26) paragrahvi 81 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) riigi osalusega sellise äriühingu põhikirjas, milles riigil on vähemalt otsustusõigus, on sätestatud, et nõukogu esimehe valib üldkoosolek;“; 27) paragrahvi 81 lõike 11 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) liikme valimiseks ja tagasikutsumiseks nende nõukogu liikmete osas, kelle valimise ja tagasikutsumise otsuse või ettepaneku tegemise õigus on riigil;“; 28) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Käesoleva paragrahvi lõikeid 11 ja 12 ning käesoleva seaduse § 85 lõiget 12 ei kohaldata riigi osalusega äriühingu suhtes, mille väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul ning selle äriühingu üldkoosoleku otsusega on moodustatud nõukogu liikmete nimetamisega seotud ettepanekute tegemiseks eraldiseisev nimetamiskomitee, mille vähemalt üheks liikmeks on käesoleva seaduse §-s 801 nimetatud nimetamiskomitee liige.“; 29) paragrahvi 83 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „sealhulgas“ tekstiosaga „käesoleva seaduse §-s 80 sätestatud nõuetega ja“; 30) paragrahvi 83 lõike 2 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks; 31) paragrahvi 83 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „ja seotud isiku andmete esitamise hetke töö- ja ametikoht“; 32) paragrahvi 83 lõike 2 punktid 3–5 tunnistatakse kehtetuks; 33) paragrahvi 84 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani liikmeks valitud § 83 lõikes 1 nimetatud kandidaat peab Rahandusministeeriumile esitama viimase nõudmisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud informatsiooni.“ 34) paragrahvi 84 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 3 „(2) Kui käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 nimetatud kandidaat on valitud riigi asutatud sihtasutuse nõukogu esimeheks, on ta kohustatud esitama asutajaõiguste teostajale ja valdkonna eest vastutavale ministrile:“; 35) paragrahvi 84 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 36) paragrahvi 85 lõike 1 punkti 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) kui punktides 3 ja 4 nimetatud sihtasutuse puhul käesoleva seaduse § 84 lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud kohustust ei täideta, võib tasu määranud isik otsustada peatada tasu maksmise nõukogu esimehele või vähendada tasu proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud;“; 37) paragrahvi 85 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt: (11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 8 kohase tasu maksmise peatamise aluseks on tasu määranud isiku kirjalik teade sihtasutuse juhatusele, milles näidatakse ära periood, mille eest nõukogu esimehele tasu ei maksta. Ettepaneku nõukogu esimehele tasu maksmise peatamiseks või tasu vähendamiseks võib asutajaõiguste teostajale teha ka valdkonna eest vastutav minister.“; 38) paragrahvi 86 punkti 2 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud täiendavat tasu;“; 39) paragrahvi 86 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) juhatuse liikmele võib pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul. Ühe kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem kui pool volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasu.“; 40) paragrahvi 88 lõiget 1 täiendatakse punktidega 71 ja 72 järgmises sõnastuses: „71) punktis 1 nimetatud äriühingus peab üldkoosolek kehtestama äriühingule omaniku ootused, millega määratletakse strateegilised ja finantseesmärgid, ning mida uuendatakse vähemalt igal kolmandal aastal; 72) punktis 1 nimetatud äriühingu nõukogu peab strateegia ja eelarve kinnitamisel lähtuma punktis 71 nimetatud omaniku ootustest;“; 41) paragrahvi 88 lõike 1 punktid 8 ja 9 tunnistatakse kehtetuks; 42) paragrahvi 88 lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10) punktis 1 nimetatud äriühingu kohustus on rakendada äriühingu juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid ning kirjeldada nende järgimist majandusaasta aruande koosseisus vastavalt ühingujuhtimise aruandena ning jätkusuutlikkuse aruandena;“; 43) paragrahvi 88 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 44) paragrahvi 89 lõike 1 punkti 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) nõukogu peab järgima käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud nõudeid riigi asutatud sihtasutuse nõukogu koosoleku protokolli koostamise ja protokolli kantavate andmete kohta, samuti käesoleva seaduse § 84 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmete esitamise kohta, kui need on kehtestatud;“; 4 45) paragrahvi 89 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada nõuded riigi asutatud sihtasutuse nõukogu koosoleku protokolli kantavate andmete ja vormi, samuti käesoleva seaduse § 84 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmete esitamise kohta.“; 46) paragrahvi 97 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 47) paragrahvi 97 lõike 6 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „1) majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevusest ühe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist; 2) majandusaasta teise ja neljanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevusest kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist;“; 48) paragrahvi 97 lõike 6 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) käesoleva seaduse § 98 lõigetes 1–12 nimetatud aruanded ja ülevaated samal ajal registrile esitamisega.“; 49) paragrahvi 97 lõige 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(61) Äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus ning mis peab audiitortegevuse seaduse § 99 kohaselt moodustama auditikomitee, avalikustab oma veebilehel viivitamata teated äriühingu tegevust puudutavatest olulistest asjaoludest ja sündmustest.“; 50) paragrahvi 98 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Osaluse valitseja peab oma asutaja-, osaniku- või aktsionäriõiguste teostamisel hoolitsema, et sellise äriühingu põhikirjas, milles riigil on vähemalt otsustusõigus, on sätestatud kohustus kinnitada majandusaasta aruanne ja esitada see registrile nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates.“; 51) paragrahvi 98 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Asutajaõiguste teostaja peab oma asutajaõiguste teostamisel hoolitsema, et riigi asutatud sihtasutuse põhikirjas on sätestatud kohustus kinnitada majandusaasta aruanne ja esitada see registrile kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. (12) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud aruandega koos esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on äriühingu või sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse käesoleva seaduse § 86 punktis 2 nimetatud täiendav tasu.“; 52) paragrahvi 98 lõiked 2–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Osaluse valitseja kujundab pärast riigi osalusega äriühingu majandusaasta aruande kinnitamist seisukoha riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta. Vähemalt kord kolme aasta jooksul hindab osaluse valitseja riigi osaluse säilitamise vajadust äriühingus ning esitab Vabariigi Valitsusele tegevuskava riigi osaluse võõrandamiseks, kui riigi osalemise eesmärgid on täidetud või nende saavutamine ei ole enam vajalik. Sama kehtib hooneühistus osaluse valitsemise kohta. 5 (3) Sihtasutuse asutajaõiguste teostaja kujundab pärast riigi asutatud sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamist seisukohad riigi asutatud sihtasutusele seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta. (4) Liikmeõiguste teostaja esitab igal aastal Rahandusministeeriumile informatsiooni nende mittetulundusühingute kohta, milles ta liikmeõigusi teostab. Mittetulundusühingu kohta, mille liikmelisus ei ole kohustuslik, kujundab liikmeõiguste teostaja ühtlasi seisukohad mittetulundusühingule seatud eesmärkide täitmise ja liikmeõiguste teostamise kohta. Sama kehtib osalemisel korteriühistus ning kaaspärijate ühisuses. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud seisukohad ja informatsioon esitatakse Rahandusministeeriumile hiljemalt kümne päeva jooksul lõikes 1 nimetatud tähtpäevast arvates ning avaldatakse samal ajal oma veebilehel. (6) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega täpsemad nõuded käesoleva seaduse § 77 lõikes 2, § 79 lõigetes 2 ja 3 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nõutud seisukohtade ja informatsiooni esitamisele.“; 53) paragrahvi 99 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „aruannete“ tekstiosaga „,seisukohtade ja informatsiooni“; 54) paragrahvi 99 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõnad „kinnitab koondaruanded“ sõnadega „võtab koondaruanded teadmiseks“. 55) paragrahvi 108 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses: „(10) Osaluse valitsejad ja asutajaõiguste teostajad viivad riigi osalusega äriühingute ja riigi asutatud sihtasutuste põhikirjad käesoleva seaduse 2021. aasta 1. jaanuaril jõustuva redaktsiooniga vastavusse hiljemalt 2021. aasta 1. maiks. (11) Käesoleva seaduse § 8 lõikes 11 nimetatud osaluspoliitika põhimõtted kinnitatakse esmakordselt hiljemalt 2024. aastal.“. § 2. Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, „.....“....................2020. a Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2020. a allkirjastatud digitaalselt 6 Riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Riigivaraseaduse muutmise eesmärgiks on eelkõige Vabariigi Valitsuse poolt 2020. aasta 16. jaanuari valitsuskabineti nõupidamisel heaks kiidetud Eesti Vabariigi osaluspoliitika (äriühingutes osalemise poliitika) põhimõtetest1 lähtuvate muudatuste ja täienduste tegemine riigivaraseaduses (edaspidi RVS). Ühtlasi lähtub eelnõu Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 9. aprilli valitsuskabineti nõupidamisel heaks kiidetud plaanist konsolideerida riigi sihtasutuste arvestusteenus Riigi Tugiteenuste Keskusesse. Mõlemat otsust tehes seadis Vabariigi Valitsus Rahandusministeeriumile ülesandeks vastavasisuliste riigivaraseaduse muudatus-eelnõude ettevalmistamise. RVS kehtib alates 2010. aasta 1. jaanuarist. Seaduse eesmärgiks oli luua kvaliteetne õiguskeskkond riigivara ja riigi osaluste valitsemiseks. Vahepealse aja jooksul on riigi osaluste valitsemise teemat käsitletud mitmetel kordadel nii Vabariigi Valitsuse, sh on koostatud osaluspoliitika roheline ja valge raamat, Riigikontrolli ja ka Riigikogu poolt. Värskeimateks muudatusteks olid 2017. aastal riigi osalusega äriühingute tegevuspõhimõtete parandamiseks ja täpsustamiseks äriühingute nõukogu liikmete nimetamise, tegevuse läbipaistvuse ning sponsorluse regulatsioonide muudatused ja muudatus seoses maavalitsuste kaotamisega. 2018. aastal muudeti RVSi tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud riigivara eest riigile hüvitise maksmise regulatsiooni; riigile kuuluva äriühingu, mille väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul, kohalduvaid reegleid ning seoses kinnisasja avalikes huvides omandamise regulatsiooni uuendamisega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi riigivara osakonnajuhataja asetäitja Tarmo Porgand (tel: 611 3485 e-post: [email protected]) ja riigivara osakonna jurist Helje Päivil (tel: 611 3498, e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna jurist õigusosakonna ülesannetes Virge Aasa (tel: 611 3549, e-post: [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel: 611 3638, e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu kohaselt muudetakse riigivaraseaduse 1. mail 2020. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 21.04.2020, 31). Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga ega EL õiguse rakendamisega. Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. Enne eelnõu ettevalmistamist ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust tulenevalt Valitsuskabineti 2020. aasta 16. jaanuari ja 9. aprilli otsustest, mille kohaselt pidi Rahandusministeerium ette valmistama riigivaraseaduse muudatuste eelnõud, mis on vajalikud osaluspoliitika põhimõtete rakendamiseks ja riigi sihtasutuste arvestusteenuse konsolideerimiseks. 1 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/osaluspoliitika_pohimotted_20200116.pdf 1 2. Seaduse eesmärk 2.1. Äriühingutes osalemise kaalutluspõhimõtted Riigi üldine suund ja eesmärk on osaleda ainult nendes äriühingutes, kus see on vajalik strateegilistel kaalutlustel või valdkonna strateegilisest arengukavast tuleneval avalikust huvist lähtuval eesmärgil. Nende reeglipärase osalemise põhjuste kõrval on ainult tulu saamise eesmärgil äriühingus osalemist otstarbekas käsitleda ajutise iseloomuga eesmärgina, mille jätkuvat ajakohasust on mõistlik regulaarselt üle hinnata Vabariigi Valitsuse tasandil. Osaluse säilitamise regulaarse hindamise vajadus on siiski ka nende äriühingute puhul, kus riigi osalemise eesmärk tuleneb avalikest eesmärkidest. Kuna reeglina on need eesmärgi pikemaajalised, siis saab eesmärkide jätkuva aktuaalsuse üle otsustada pikemaajaliste arengute tulemuste baasil ning senine iga-aastane hindamine on otstarbekas asendada kolme aastase intervalliga. Sellise regulaarsuse puhul on tagatud vähemalt ühe korra osaluse säilitamise hindamine iga valimistsükli raames. Erinevate valdkondlike ja strateegiliste eesmärkide saavutamiseks äriühingutes osaluse omamise paindlikkuse suurendamise eesmärgi on otstarbekas muuta riigi osaluse minimaalset suurust selle omandamise hetkel, alandades seda 1/3 suuruselt osaluselt 10% suurusele osalusele. Vähemoluliste osaluste puhul on otstarbekas otsuste tegemine (nt võõrandamine, ühinemine, jagunemine, lõpetamine) ministeeriumi ehk osalust valitseva ministeeriumi tasandil. Taolisteks osalusteks võib pidada alla 10% suuruse ja väiksema väärtusega ning ilma Vabariigi Valitsuse otsuseta (nt pärimise või konfiskeerimise teel) saadud osalusi. Samas ei peegelda äriühingu olulisust ainult aktsia- või osakapitali nimiväärtus, kuna kapitali suurendamist on võimalik teha ka ülekursiga. Seda võimalust on riik ka ebakindlama perspektiiviga, kuid majandusele olulise kaaluga äriühingute kapitali suurendamistel kasutanud. 2.2. Osaluste valitsemise strateegiline korraldus Riigi ressursside tõhusama kasutamise ning ülesannete ja eesmärkide paremale saavutamisele aitavad kaasa selgelt sõnastatud ajakohased põhimõtted ja eesmärgid. Uute abivahenditena selleks tuuakse RVSi osaluspoliitika põhimõtete ning omaniku ootuste kehtestamise nõuded. Läbimõeldud ja regulaarselt uuendatava osaluspoliitikaga põhjendab, eesmärgistab ja suunab riik oma osalemist äriühingutes, määratledes ühtlasi olulisimad põhimõtted, millest riik lähtub osaluste valitsemist reguleeriva õigusloome kujundamisel. Selleks, et riik lähtuks äriühingute valitsemise parimatest praktikatest ning majanduskeskkonnas ja õigusruumis toimuvatest muutustest, on vaja osaluspoliitika põhimõtteid regulaarselt uuendada vähemalt iga viie aasta järel, et reageerida parimates praktikates ja õigusruumis toimuvatele muudatustele. Äriühingutele riigi poolt eesmärkide seadmiseks omaniku ootuste kehtestamine on tänaseks kujunenud juba valitsevaks praktikaks, mis aitab nõukogudel ja juhatustel äriühingute tegevust selgemalt fokusseerida ning tõhusamalt juhtida. Selleks, et taoline positiivne praktika jätkuks ka tulevikus, on otstarbekas RVSiga sätestada omaniku ootuste kohustuslik kehtestamine ja sellega seatavate eesmärkide regulaarne uuendamine vähemalt kord kolme aasta jooksul, et eesmärke ajakohastada ja hinnata nende jätkuvat adekvaatsust. Omaniku ootustes peavad sisalduma nii strateegilised valdkondlikud kui ka finantseesmärgid, mille abil seotakse äriühingute strateegiad riiklike arengukavadega. 2.3. Rollid ja juhtimispõhimõtted Riigi osalemisel äriühingutes eristatakse omaniku tasandil kolme erinevat rolli – Vabariigi Valitsus, osalust valitsev ministeerium ja koordineeriv üksus – ning äriühingus kolme 2 juhtimistasandit – üldkoosolek (riigi äriühingu puhul osaluse valitsejat esindav minister üldkoosoleku rollis), nõukogu ja juhatus. Selleks, et osalust valitsev ministeerium saaks võimalikult hästi oma ülesandeid täita, eristatakse eelnõuga huvide konflikti ohu vähendamiseks selgemalt osaluse valitseja ja valdkonnapoliitika kujundaja rollid ning välistatakse neid täitvate ametnike kattuvus. Omaniku ülesannete täitmises luuakse samas ka paindlikkust juurde, andes ministrile võimaluse volitada börsil noteeritud riigi osalusega äriühingu üldkoosolekul riiki esindama ministeeriumi kantslerit või asekantslerit. Börsil noteeritud riigi osalusega äriühingutega seoses tehakse lisaks täiendusi, et paremini arvestada börsi avalikustamisreeglitega. Selleks täpsustatakse RVSi § 2 RVSi kohaldumise erisust selliselt, et see hõlmaks ka noteeritud äriühingu tütarühingut või ka vastupidi selle emaettevõtet ning täpsustatakse dividendide otsustamise mehhanismi selliselt, et Vabariigi Valitsus annab osaluse valitsejale üldkoosoleku hääletamiseks volituse alles pärast äriühingu poolt avalikustatud kasumi jaotamise ettepanekut. Nõukogu liikmete valikuprotsessiga seoses tehakse eelnõuga tehnilisemat laadi muudatusi. Selleks, et börsil noteeritud riigi osalusega äriühingu, mille üldkoosolek on moodustanud äriühingu oma nimetamiskomitee ja selle liikmeks on vähemalt üks RVSi alusel moodustatud nimetamiskomitee liige, nõukogu liikmete valimisel vältida topelt menetlust, kaotatakse RVSi alusel moodustatud nimetamiskomitee ettepaneku nõue. Samuti praktilisuse huvides tuuakse uue lahendusena RVSi põhimõte, et nõukogu esimees valitakse kohe üldkoosoleku poolt nõukogu liikmete valimisega koos. See kaotab formaalse nõukogu otsuse vajaduse, kuna nõukogu liikmete kandidaatide valikut tehes on reeglina teada, keda tema kompetentsidest lähtuvalt on nõukogu esimeheks plaanitud valida. Bürokraatia vähendamise eesmärgil on muudetud RVSi nõudeid nõukogu liikmekandidaatide poolt esitatavate andmete kohta. Praegune regulatsioon, kus isik peab esitama nii enda kui ka seotud isiku kohta väga detailse informatsiooni, ei garanteeri kogu informatsiooni esitamist. Riigil aga ei ole võimalik eelnevalt ammendavalt kontrollida esitatud andmete korrektsust, kuna seotud isikuid ega välismaised ühinguid pole võimalik avalike andmete alusel tuvastada. Eestis registreeritud ühingutega seosed on aga reeglina kätte saadavad avalikest registritest ning nende esitamine nõukogu liikmekandidaadi poolt pole seetõttu hädavajalik. Sellest tulenevalt asendatakse detailsete andmete esitamise kohustus kinnitusega, et isik on teadlik RVSi nõuetest ning kinnitab enda vastavust nendele. Osaluspoliitika põhimõtete koostamisel leiti, et täiendamist vajavad ka juhatuse liikmete tulemustasustamise ning konkurentsikeelu hüvitamise põhimõtted. Juhatuse tulemus- tasustamiseks langetatakse nõukogu poolt põhjalikult kaalutletud otsus pärast aastaaruande heaks kiitmist ja juhatusele seatud eesmärkide täitmise hindamist, arvestades iga juhatuse liikme individuaalset panust. RVSi kohaselt on tulemustasu ülempiiriks juhatuse liikmele eelmise majandusaasta jooksul makstud neljakordne keskmine kuutasu (põhitasu), mille arvutamise põhimõtteid täpsustatakse selliselt, et tulemustasu maksmisel lähtutakse juhatuse liikmele aasta jooksul makstud põhitasust, seega ei tohi sinna kaasata tulemustasusid ega muid lisatasusid. Siiani ei ole RVSis hõlmatud juhatuse liikme lepingu lõppemisel konkurentsikeelu kehtestamisega kaasnevat hüvitise maksmise vajadust. Selguse loomiseks lisatakse RVSi põhimõte, et konkurentsikeelu rakendamisel võib endisele juhatuse liikmele maksta hüvitist 12 kuu vältel ning ühes kuus makstav hüvitis ei või olla suurem kui pool viimati kehtinud kuutasu. 2.4. Äriühingu jätkusuutlikkus ja läbipaistvus 3 Riigi osalusega äriühingute, kuid ka sihtasutuste, tegevuse jätkusuutlikkuse ja arendamise eesmärgil suurendab riik aeg-ajalt nende kapitali, kas rahaliste või mitterahaliste sissemaksete teel. Selleks, et riik saaks paremini hinnata, kas riigi ressursside kasutamine on tõhus, st genereerib piisavat tulu ja aitab kaasa riigi eesmärkide saavutamisele, on eelnõus täpsustatud nii äriühingute kui ka sihtasutuste majandusprognooside esitamise loogikat. Edaspidi tuleb esitada tulevikuvaade vähemalt järgmise nelja aasta kohta, et riigil oleks võimalik muuhulgas hinnata ühingu tegevuse mõju sama pika vaatega riigieelarve strateegiale. Ühtlasi laiendatakse keskvalitsusse kuuluvate ühingute reegleid riigi osalusega äriühingute tütarettevõtetele, et riik saaks arvestada nende tegevuse mõjuga valitsussektori eelarvepositsioonile. Äriühingud, kus riik omab osalust, on käsitletavad börsil noteeritud ettevõtete analoogidena, kuna riik esindab kodanikke ja seega võib kaudselt kõiki riigi kodanikke lugeda läbi riigi taoliste äriühingute omanikeks. Selleks, et huvitatud kodanikud saaksid võimalikult lihtsalt ja ülevaatlikult infot selle kohta, kui tulemuslikult riigi osalusega äriühingud tegutsevad, on täiendatud eelnõus info avalikustamise reegleid selliselt, et kvartaalseid majandustulemusi peavad avaldama kõik riigi otsustusõigusega äriühingud ja riigi asutatud sihtasutused võrreldavatena eelmise perioodiga. Majandusaasta ning nõukogu aruanded tuleb aga ühingu veebilehel esitada samal ajal nende registrile esitamisega, kuna halduskoormuse vähendamiseks kaotatakse ära vastavate aruannete eraldi esitamine Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile, kes saavad need kätte registrist või ühingute veebilehtedelt. Äriühingute tegevusest ülevaate saamiseks on Rahandusministeeriumil edaspidi kavas tihedam suhtlus nõukogude ja juhatustega, et vahetus diskussioonis saada ülevaade äriühingute tegevusest, plaanidest ja väljakutsetest. Sellega seoses loobutakse riigi otsustusõigusega äriühingute nõukogu koosoleku protokollide ja koosoleku materjalide esitamise nõudest. Sihtasutuste puhul jätkatakse senise korraldusega, kuna neid on võrreldes äriühingutega oluliselt rohkem ning vahetu suhtluse teel informatsiooni kogumine ei ole füüsiliselt teostatav. Riigi osalusega äriühingute tegevus ja suhted sidusrühmadega peavad olema korraldatud vastutustundlikult. Äriühingud peavad minimeerima oma tegevusega kaasnevat negatiivset majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju. Samuti peavad riigi äriühingud olema eeskujuks usaldusväärse tööandja, koostööpartneri ja tarnijana ning omama nulltolerantsi inimõiguste rikkumiste, korruptsiooni ja altkäemaksu suhtes. Nende põhimõtete järgimise juurutamiseks ja kinnistamiseks sätestaks RVSis vastutustundliku ja jätkusuutliku äritegevuse aruande koostamise ja avalikustamise kohustus. 2.5 Aruandlusmehhanismi uuendamine Riigi osalemise kohta eraõiguslikes juriidilistes isikutes ülevaadete koostamisele on senimaani kasutatud kahetasemelist aruandluse süsteemi. Riigi kui omaniku/asutaja/liikme vaates on olnud esimeseks tasemeks nn osaluse valitsemise, asutajaõiguste ning liikmeõiguste teostamise aruanded. Need on koostatud valdkonnaministeeriumide poolt, kelle haldusalasse vastavad ühingud on kuulunud. Teiseks tasemeks on koondaruanne, mille koostab Rahandusministeerium eelnevalt nimetatud aruannete baasil. Käesoleva eelnõuga muudetakse süsteemi selliselt, et omaniku vaates on edaspidi ainult koondaruanne, mille koostab jätkuvalt Rahandusministeerium ning valdkonnaministeeriumid annavad iga-aastaselt oma sisendi iga ühingu kohta ilma spetsiaalse aruande koostamise kohustuseta. Koondaruande võtab Vabariigi Valitsus edaspidi teadmiseks ning vajadusel teeb selle baasil protokollilisi otsuseid seades ministeeriumidele ülesandeid riigi huvide paremaks kaitsmiseks eraõiguslikes juriidilistes isikutes. 4 Ühtlasi muudetakse pikemaks äriühingutes riigi osaluse säilitamise vajaduse hindamise intervall. Kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb osalemise vajadust hinnata iga-aastaselt, kuid arvestades avalike eesmärkide ja riiklike arengukavade pigem pikamaajalist iseloomu, asendatakse see kolmeaastase intervalliga. Lisaks täiendatakse nõudeid selleks, et ministeeriumid kujundaksid kohe konkreetsema kava äriühingust väljumiseks, kui jõutakse seisukohale, et riigi osalemine ei ole enam vajalik. Info ja seisukohtade edastamise põhimõtete muutmisega seoses korrigeeritakse ka ministeeriumide seisukohtade ning äriühingute ja sihtasutuse majandusaasta aruannete ning nõukogu aruannete avaldamist käsitlevaid sätteid. Finantsprognooside ja dividendi ettepanekute mehhanism sünkroniseeritakse riigieelarve strateegia protsessiga selliselt, et äriühingute ja sihtasutuste järgmise nelja aasta prognoosid ning äriühingute dividendiettepanekut esitatakse Rahandusministeeriumile 1. märtsiks. Seeläbi ühtlustatakse valitsussektorisse kuuluvate ning teiste äriühingute ja sihtasutuste prognooside esitamise aeg, mis võimaldab riigieelarve strateegia koostamisel lähtuda kõigi ühingute puhul võimalikult ajakohastest prognoosidest. Käesoleva eelnõu eesmärgiks on ühtlasi halduskoormuse vähendamine läbi äriühingute, sihtasutuste ja ministeeriumide poolt informatsiooni esitamise vähendamise selle kohta, mis on kättesaadav läbi avalike allikate või ei ole enam ajakohane. Nii loobutakse näiteks majandusaasta aruannete ning kunagiste asutamislepingute või asutamisotsuste esitamise kohustusest. 2.6. Riigi sihtasutuste arvestusteenuse konsolideerimine. Vabariigi Valitsus muutis 2015. aastal keskse arvestusteenuse riigiasutustele kohustuslikuks tuginedes varasemale konsolideeritud arvestusteenuse positiivsetele kogemustele. 01.01.2020 seisuga teenindab Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) 150 riigiasutust, ühte avalik- õiguslikku juriidilist isikut ning juba ka 10 riigi valitseva mõju all olevat sihtasutust. Konsolideerimise tulemusel on kasvanud arvestusteenuse kvaliteet, asutuste rahulolu pakutava teenusega (üle 8,5 palli) ja ka teenuse kuluefektiivsus – arvestusteenuste osutamisega seotud töötajate arv on vähenenud 36% ja seeläbi kulu aastas ligi 2,4 miljonit eurot. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi III ptk p 3.3 kohaselt on vajalik ellu viia riigireformi tegevuskava 2019-2023, mille p 2.7 kohaselt nähakse ette riigi sihtasutuste arvestusteenuste konsolideerimiseks RTKsse ette valmistada riigivaraseaduse muudatuste eelnõu (keskse arvestusteenuse kasutamise muutmine riigi sihtasutustele kohustuslikuks). RTK poolt koostatud analüüsi kohaselt tuvastati, et alates 2023. aastast võimaldab riigi sihtasutuste arvestusteenuste konsolideerimine vähendada teenustega seotud otseseid kulusid ligi 36%, seejuures on iga-aastane kokkuhoid riigile ligi 426 508 eurot ja teenuste osutamisega seotud töötajate arv väheneks 13 inimese võrra (38%). Arvestusteenuse RTKsse konsolideerimise tulemusel: • paraneb valitsussektori finants- ja personaliarvestuse kvaliteet, mis toetab tegevuspõhisele riigieelarvele üleminekut; • osutatakse riigi sihtasutustele edaspidi kaasaegset, mugavat ja pidevalt arendatavat arvestuse tugiteenust; • toimub keskselt kuluefektiivsem ja lihtsam infosüsteemide arendamine. Arvestusteenustega seotud kulud kaetakse üldjuhul sihtasutustele ministeeriumite poolt antud tegevustoetuste arvelt. Teenuste konsolideerimisel antakse arvestusteenustega vahetult seotud töötajad ja nendega seotud eelarve üle RTK-le. 5 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses on 55 punkti RVSi muutmiseks, ja teine paragrahv on seaduse jõustumise kohta. Eelnõu § 1 punktiga 1 ja 2 täiendatakse RVS § 2 lõiget 9 ning lisatakse lõige 10, hõlmates edaspidi antud regulatsiooniga nii riigi osalusega äriühinguid, mille väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul või mille noteerimiseks on esitatud avaldus, kui ka nende tütarettevõtjaid. RVS § 2 lõike 9 täiendus laiendab riigi osalusega äriühingu noteeritud tütarettevõtjatele erandit, et ka nende puhul ei kohaldata käesoleva seaduse sätteid, mis ei ole kooskõlas reguleeritud väärtpaberiturul kehtivate äriühingu ja/või selle tütarettevõtjate juhtimise, nende poolt või kohta teabe avalikustamise ja nende suhtes erikontrolli tegemise nõuetega. Lõike 10 lisamisega kaasneva muudatusega antakse noteeritud äriühingule võimalus nõuda tema tütarettevõtja kohta mitteavaliku teabe avaldamisel osaluse valitsejale või teistele ametiasutustele selle konfidentsiaalsena hoidmist või teatud juhtudel keelduda teatud teabe avaldamisest, kuni see kuulub avaldamisele kooskõlas väärtpaberitul noteeritud aktsiate emitentidele kohaldatavate regulatsioonidega. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse § 5 lõiget 6, muutmaks riigi osalemist äriühingute üldkoosolekutel paindlikumaks. Punktiga üks antakse osalust valitseva ministeeriumi ministrile õigus volitada aktsionäride üldkoosolekul või osanike koosolekul osalema enda asemel ministeeriumi kantslerit või asekantslerit sellise riigi osalusega äriühingu puhul, mille väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul ning riigi osalus annab vähemalt vähemusotsustusõiguse ehk 1/3 häältest. Väiksema riigi osalusega äriühingute puhul säilib edasivolitamise õigus ministril kehtivas seaduses juba ette nähtud kujul, mis võimaldab volituse anda ka madalamale ametitasandile. Ametikoha põhine volitamise eristamine on põhjendatud tulenevalt äriühingu olulisusest – väärtpaberiturul noteeritud riigi suure osalusega äriühingu puhul on kohane võimalikult kõrgetasemeline riigi esindatus üldkoosolekul, kuna seal tehtavad otsused on suurema kaalu ja mõjuga riigile. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse § 5 lõikega 61, tagamaks riigi erinevate rollide vahelise huvide konflikti vältimist. Alati ei pruugi olla otstarbekas määrata osaluse valitsejaks ministeeriumi, mis ei vastuta konkreetse äriühingu valdkonna poliitika kujundamise eest, kuna valdkonna poliitikat kujundav ministeerium on oma valdkonna äriühingute osaluste valitsejana üldjuhul kõige pädevam valdkondlikke eesmärke seadma ja nende saavutamist hindama. Kuid vaatamata sellele tuleb ministeeriumisisese funktsionaalse tööjaotusega eraldada selgepiiriliselt üksteisest riigi omanikufunktsioonide ja riigi teiste ülesannete täitmine, mis võivad riigi osalusega äriühingule mõju avaldada, eelkõige tururegulaatori roll. See on vajalik võrdsete tingimuste tagamiseks riigi osalusega ja erasektori äriühingute vahel ehk konkurentsiolukorra moonutamise vältimiseks. Samuti on vajalik valdkonnapoliitika kujundamise ja omanikufunktsioonide täitmise rollid omavahel lahus hoida, et vältida nii sisulisi kui ka näilikke huvide konflikte. Rollide selgepiiriline eraldamine aitab kaasa nende selgusele, soodustab keskendumist ühele funktsioonile ning suurendab riigi tegevuse (sh eesmärkide seadmise ja tulemuste hindamise) läbipaistvust. Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse § 7 lõiget 4, millega määratletakse üheselt ära, millised ministeeriumid saavad riigivara valitsejaks riigi poolt vara pärimisel. Kehtivas seaduses on määratletud ainult riigipoolsed vara pärimise korraldajad, kuid riigi poolt juba päritud vara valitsejate määramine on jäetud Vabariigi Valitsuse pädevusse. Sätte eesmärk on regulatsiooni lihtsustamine ja töökoormuse vähendamine, jättes üks ebavajalik etapp üldse vahele. Kehtiva seaduse kohane praktika näitab, et kui valdava osa riigi poolt päritava vara korraldajaks on 6 seaduse kohaselt Rahandusministeerium, siis sama vara valitsejaks määratakse Vabariigi Valitsuse poolt samuti üldjuhul Rahandusministeerium, seega puudub vajadus erineva regulatsiooni kehtestamiseks vara pärimise korraldaja ja riigivara valitseja määramiseks, vaid mõistlik on määrata mõlemate rollide täitmine samale ministeeriumile üheselt seaduse tasemel, jättes selles küsimuses täiendav pöördumine Vabariigi Valitsuse poole üldse vahele. Kuna RVS § 12 lõike 1 kohaselt saavad ministeeriumid ja Riigikantselei riigivara valitsejatena riigivara ühelt valitsejalt teisele üle anda nende omavahelise kokkuleppe alusel, siis juhul kui juba päritud riigivara valitsejaks peaks Rahandusministeeriumi või Välisministeeriumi asemel olema mõni teine ministeerium või Riigikantselei, saavad nad vastavale kokkuleppele jõudmisel riigivara valitsemise üle anda ilma Vabariigi Valitsuse poole pöördumata. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse § 8 lõikega 11, et tagada riigi äriühingutes osalemise põhimõtete regulaarne kaasajastamine. Läbimõeldud ja regulaarselt uuendatava osaluspoliitika eesmärgiks on põhjendada, eesmärgistada ja suunata riigi osalemist äriühingutes, et aidata kaasa ressursside efektiivsemale kasutamisele ja eesmärkide paremale saavutamisele - arendada äriühinguid ning tagada nende jätkusuutlikkus, luues seeläbi väärtust ühiskonnale ja kodanikele kui riigi osalusega äriühingute lõplikele kasusaajatele. Sellesse dokumenti koondab Vabariigi Valitsus olulisimad põhimõtted, millest riik lähtub äriühingutes osalemisel ja osaluste valitsemise reeglistiku kujundamisel. Selleks, et riigi käitumine omanikuna oleks tõhus, on optimaalne osaluspoliitika põhimõtted viie-aastase intervalli tagant üle vaadata ja värskendada, et rakendada majanduskeskkonnast, parimatest praktikatest ja õigusruumis lähtuvaid muudatusi. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse § 9, et osaluse valitseja oma ülesandeid täites arvestaks ka eelnõu 1 punktiga 3 RVSi lisatud põhimõttega vältida erinevate rollide vahelisi huvide konflikte. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse § 10 lõiget 2, et rõhutada riigi osalemise eesmärgina avalikke eesmärke. Riigi üldine suund ja eesmärk on osaleda ainult nendes äriühingutes, kus see on vajalik strateegilistel kaalutlustel või avalikust huvist lähtuval eesmärgil, mis tulenevad valdkonna strateegilistest arengukavadest. Tulu teenimine ettevõtluses osalemise kaudu ei ole riigile iseseisev eesmärk, vaid avalikes huvides tegutsemisega kaasnev lisapõhimõte. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse § 10, lisades lõike 21, mille eesmärgiks on selgelt välja tuua, et riik osaleb äriühingutes ainult tulu saamise eesmärgil, ilma muid avalikke eesmärke püüdlemata, ainult erandjuhtudel või lühiajaliselt. Sellise olukorra kujunemise eelduseks on üldjuhul riigi muude eesmärkide ära langemine. Kui osalemise algne eesmärk on täidetud või eesmärk ei ole enam jätkuvalt aktuaalne, siis on otstarbekas määratleda selge äriühingust väljumise strateegia (osaluse võõrandamise viisi ja ajastuse valik tulu maksimeerimise eesmärgil). Selle tagamiseks sätestaks seaduses viie-aastane intervall, mille vältel peab vähemalt korra osaluse valitseja hindama, kas ning kui kaua on otstarbekas jätkata riigi osalemist äriühingus ainult tulu saamise eesmärgil. Kuna riigi osaluste võõrandamise otsustamine/selleks volituse andmine on Vabariigi Valitsuse pädevuses, siis on otstarbekas ka sellise hindamise ja seisukoha fikseerimine Vabariigi Valitsuse poolt. Kuna RVS § 76 lõike 2 alusel peab olema osalemise eesmärk fikseeritud äriühingu asutamise või osaluse omandamise otsuses, siis Vabariigi Valitsuse seisukoha fikseerimine võib toimuda nii protokollise otsusena kui ka korraldusena andes osaluse valitsejale nt volituse osaluse võõrandamiseks, kui osaluse säilitamist ei peeta enam vajalikuks. Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse § 37 lõike 4 punkti 1, et täpsustada vähemolulisemate äriühingute määratlemise kriteeriumid, kus väärtusepõhiselt on see seotud ainult äriühingu aktsia või osakapitali nimiväärtusega. Muudatuse kohaselt on edaspidi väärtuspõhiseks 7 kriteeriumiks nimiväärtus koos ülekursiga. Praktikas on olnud otstarbekas olulise tähtsusega äriühingute asutamine selliselt, kus kapitali sissemaksed on tehtud ülekursiga, et tagada äriühingu käivitamisperioodil omakapitali vastavus äriseadustiku nõuetele. Juhul kui käivitamisperioodil teenib äriühing kahjumeid, mis viiks omakapitali alla poole aktsia- või osakapitalist, peaks riik hakkama kohe kapitali taastama või vähendama. See aga ei pruugi olla vajalik, kui järgmistel aastatel jõuab äriühing kasumisse ning taastab selle abil omakapitali piisavas mahus. Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse § 37 lõiget 4, täiendades seda lõikega 11 selliselt, et äriühingute osalusi, mida riik pole omandanud Vabariigi Valitsuse otsuse/volituse alusel, saab võõranda samuti ilma Vabariigi Valitsuse nõusolekuta. Eelkõige on taoline lahendus otstarbekas juhtudel, kus riik on saanud väärtpaberite omanikuks näiteks pärimise või konfiskeerimise teel. Taolistel juhtudel ei ole tegemist riigi osalemisega riigivaraseaduse § 10 lõikes 1 nimetatud eesmärkidel ning osaluse valitseja peab valima otstarbekaima viisi taolisest äriühingust väljumiseks. Kuna varasemast on taoliste osaluste puhul olnud tegemist marginaalsete osalustega noteeritud äriühingutes või äriühingutega, millel majandustegevus on puudunud, siis on halduskoormuse vähendamise eesmärgil otstarbekas võõrandamisprotsessi lihtsustamine. Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse § 52 lõike 1 punkte 8 ja 9, et vähendada sihtasutustele ja äriühingutele vara üleandmisel lisadokumentide esitamise vajadust. Sihtasutusele vara üleandmise vajadust põhjendades ei ole hädavajalik asutamislepingu- või otsuse kaasa panemine juhul, kui tegemist on juba varem asutatud sihtasutusega. Taolise sihtasutuse olulised juhtimist ning vara valitsemist reguleerivad põhimõtted on sätestatud sihtasutuse põhikirjas, mille esitamise kohustus jääb kehtima. Juhul kui põhikiri on kätte saadav registrist, siis saab riik põhikirjas sisalduvate põhimõtetega tutvuda registri vahendusel ning dokumendi eraldi esitamine ei ole jätkuvalt vajalik. Äriühingute puhul on olulised juhtimise põhimõtted sätestatud põhikirjas ning asutamislepingus sisalduv ei ole juba tegutseva äriühingu puhul enam kriitiline. Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse § 53 lõike 1 punkti 3, et täpsustada perioodi, mille kohta tuleb koostada ja esitada finantsprognoosid, mille alusel on võimalik otsustada, kas mitterahaline sissemakse vastab erainvestori printsiibile, et vältida ebaseadusliku riigiabi andmist. Sättes täpsustatakse, et finantsprognoosid peavad käsitlema perioodi alates vara üleandmise aastale järgnevast aastast ning perioodi pikkuseks on vähemalt neli aastat. Selline periood ühtib riigi eelarvestrateegia (RES) perioodiga ning võimaldab seega hinnata vara üleandmise mõju tervele RES perioodile. Suuremate ja kaalukamate vara üleandmiste otsustamisel võib olla vajalik pikema kui nelja aastase finantsplaani olemasolu, mistõttu on ka sätte sõnastuses täpsustatud, et periood peab olema vähemalt nelja aasta pikkune. Selline sõnastus võimaldab vajadusel küsida äriühingult ja osaluse valitsejalt pikema perioodi finantsplaani, et adekvaatselt hinnata vara üleandmise mõju. Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse § 53 lõike 1 punkti 4, analoogselt eelmisele punktile sõnaga „vähemalt“, et ka sihtasutuste puhul suuremate ja olulisemate vara üleandmise otsuste tegemisel oleks võimalik vajadusel käsitleda pikemat kui nelja aastast perioodi. Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse § 75 lõiget 1, alandades riigile lubatud äriühingus osaluse suurust. Kehtiva seaduse sõnastuse kohaselt võib riik omandada äriühingus ainult sellise osaluse, mis annab vähemalt vähemusotsustusõiguse ehk 1/3 äriühingu häältest. Teatud strateegilistel avalikel eesmärkidel võib olla otstarbekas riigi osalemine ka väiksema osalusega, et tagada riigile oluliste toodete või teenuste pakkumine. Selle tõttu tuuakse lubatud osaluse omandamise alammäär 10% peale, mis on käsitletav veel olulise osalusena ning annab 8 äriseadustikust tulenevalt veel mõnevõrra suurema kaasa rääkimise võimaluse, nt õiguse nõuda üldkoosoleku kokkukutsumist ja seal küsimuste päevakorda võtmist. Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse § 75 lõikega 32, et olukorras, kus riigi osalusega äriühing ise ei kuulu riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsusse, aga tema tütarühing kuulub, oleks tagatud taoliste keskvalitsusse kuuluvate tütarühingute poolt riigieelarve seaduse §-de 6, 10, 11 ja 12 järgimine. Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse § 76 lõiget 1, et ühtlustada otsustustasandid eelnõu § 1 punktiga 15 tehtava muudatusega, mille kohaselt riik võib edaspidi omandada üldreeglina osalusi äriühingutes selliselt, et riigi osalus ei ole alla 10%. Seetõttu alandatakse osaluse määra analoogselt ka nende ühinguõiguslike otsuste jaoks, mille tarvis on Vabariigi Valitsus volitus vajalik. Ühtlasi täpsustatakse eelnõu § 1 punktiga 10 analoogselt Vabariigi Valitsuse nõusoleku vajaduse väärtuspõhist määratlust, sätestades, et vastav volitus on vajalik, kui osaluse nimiväärtus koos ülekursiga on suurem kui 1 mln eurot. Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse § 76 lõiget 3, et muuta analoogselt eelnõu § 1 punktiga 11 osaluste müügi regulatsiooniga paindlikumaks muude ühinguõiguslike otsuste ja toimingute tegemine taoliste äriühingute puhul, mida riik pole omandanud riigivaraseaduse § 10 lõikes 1 nimetatud eesmärkidel (näiteks pärimise jms alusel omandatud vara). Taoliste ühingute puhul ei ole tegemist põhimõtteliste riigi eesmärkide nimel tegutsemisega, mistõttu saab nende puhul eelkõige olla eesmärgiks riigi väljumine taoliste äriühingute omanike ringist. Tehnilise lahenduse valik, kas likvideerimine, müük või muu viis, on otstarbekas jätta taolistel puhkudel osaluse valitseja tasandile, et vähendada Vabariigi Valitsuse koormust. Eelnõu § 1 punktiga 19 muudetakse § 76 lõike 6 punkti 1, täpsustamaks et asutatava ühingu puhul tuleb materjalide hulka lisada asutamisdokumentide projektid ning tegutseva ühingu puhul ainult põhikiri, kui see pole kätte saadav registri vahendusel. Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse § 76 lõiget 7, et ühemõtteliselt sätestada ka § 76 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemiseks vajalike materjalide esitamine. Senise sõnastuse puhul võis jääda mulje, et äriühingu osaluse omandamise või asutamisel ei peaks nt äriplaani ja finantsprognoose esitama. Taolisel juhul ei oleks riigil võimalik teha kaalutletud otsust äriühingus osalemise kohta. Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse § 76 lõike 7 punkti 3, et äriühingu asutamise otsustamisel oleks tagatud äriplaani olemasolu, mille baasil saaks hinnata selle tegevuse perspektiivikust. Samuti täpsustatakse periood, mille kohta finantsprognoosid tuleb esitada – analoogselt eelnõu § 1 punktidele 12 ja 13 peab see hõlmama vähemalt nelja aastat, et see ühtiks RES perioodiga. Eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatakse § 77 lõiget 1 teise lausega, et täpsustada osaluse valitsejale volituste andmist dividendide otsustamiseks äriühingu puhul, mille väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul. Lähtuvalt börsireeglitest peavad taolised äriühingud oma majandustulemused ja kasumi jaotamise ettepaneku avalikustama börsil kõigile aktsionäridele üheaegselt. Seetõttu saab Vabariigi Valitsus ka alles pärast äriühingu poolt majandustulemuste avalikustamist otsustada, millise volituse ta annab osalust valitsevale ministrile hääletamaks äriühingu üldkoosolekul kasumi jaotamise päevakorrapunkti raames. Ühtlasi tuuakse muudatusega RVSi dividendipoliitika mõiste ning sätestatakse põhimõte, et Vabariigi Valitsuse peab arvestama taolise äriühingu dividendipoliitikaga, kui see on varasemalt kehtestatud. Dividendipoliitikaga arvestamise kohustus ei piira aga võimalust anda osaluse valitsejale juhiseid dividendipoliitika muutmise algatamiseks, kui kehtiv 9 dividendipoliitika ei ole äriühingu finantstulemusi, strateegiat ja muid asjaolusid arvestades enam mõistlik või põhjendatud. Eelnõu § 1 punktiga 23 muudetakse § 77 lõiget 2, et ühtlustada dividendiettepanekute esitamise aeg RES koostamise tähtaegadega selleks, et tagada riigieelarve ja äriühingute finantsplaanide omavaheline parem kooskõla. Seni kehtiva korra kohaselt tuleb vastavad ettepanekud esitada alles mai lõpuks, mis jäi iga-aastase RES protsessi jaoks hiljaks. Ühtlasi on muudatus seotud eelnõu § 1 punktis 52 kavandatud muudatusega, mille kohaselt osaluse valitsejad tulevikus eraldi osaluse valitsemise aruandeid ei koosta ning need asenduvad ainult seisukohavõttudega selle kohta, kui hästi on äriühing talle seatud eesmärke täitnud. Aruandluse poole pealt säilib Rahandusministeeriumi poolt koostatav koondaruanne vastavalt RVS § 99 lõikele 2. Eelnõu § 1 punktiga 43 muudetakse § 78 lõike 8 punkti 3, et analoogselt eelnõu § 1 punktile 21 tagada sihtasutustega seotud otsuste tegemisel mõjude hinnang kogu RES perioodile. Eelnõu § 1 punktiga 25 täiendatakse § 79 lõigetega 3 ja 4. Lõike 3 eesmärgiks on tagada finantsplaanide esitamine Rahandusministeeriumile ka nende sihtasutuste puhul, mis ei kuulu riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsusse. Täiendus on vajalik, kuna eelnõu § 1 punktiga 51 kaotatakse ära asutajaõiguste teostamise aruanded, mille raames on senimaani sihtasutuste finantsprognoose rahandusministeeriumile esitatud. Prognoosid on aga vajalikud selleks, et hinnata sihtasutuste jätkusuutlikkust ning ka riigipoolse toetamise vajadust ja otstarbekust. Lõikega 4 konsolideeritakse riigi kontrollitavate sihtasutuste raamatupidamine ehk arvestusteenused Riigi Tugiteenuste Keskusesse (RTK) kuluefektiivsuse eesmärgil. Kuna riigihangete seaduse § 5 lõike 2 punkti 4 kohaselt on enamik riigi asutatud sihtasutusi riigihankekohuslased ja peaksid ka arvestusteenust turult hankima, kui nad seda ise ei korralda, siis selleks, et neile panna kohustus konsolideerida selline arvestusteenus konkreetse arvestusteenust pakkuva juriidilise isiku kaudu (antud juhul RTK kaudu), on vaja kehtestada selline kohustus seaduse tasandil, arvestades riigihangete seaduses sätestatut. Riigihangete seaduse § 12 võimaldab selliste eraõiguslike juriidiliste isikutega, kes on riigi poolt kontrollitavaks juriidiliseks isikuks, sõlmida sisetehingu ega pea järgima riigihangete seaduses sätestatud korda, mistõttu tuleb sellist kohustust pannes piiritleda, et see kohaldub sellistele sihtasutustele, kes vastavad riigihangete seaduse § 12 tähenduses riigi kontrollitava juriidilise isiku tunnustele. Riigihangete seaduse § 12 tähenduses on riigi kontrollitavaks juriidiliseks isikuks isik: 1) keda riik kontrollib sarnaselt oma osakonnaga, see tähendab, et riigil on sellise riigi sihtasutuse osas otsustav mõju nii sihtasutuse strateegiliste eesmärkide kui oluliste otsuste üle; 2) üle 80 protsendi kontrollitava juriidilise isiku tegevusest on nende ülesannete täitmine, mille temale on usaldanud teda kontrolliv hankija või viimase kontrollitav muu juriidiline isik; 3) kontrollitavas juriidilises isikus puudub otsene erakapitali osalus,. Eelduslikult vastavad kõik riigi sihtasutused (RVS § 3 lõike 1 punkti 8 kohaselt selline sihtasutus, mille ainuasutaja on riik) punktis 1 nimetatud tunnusele, kuna riigil on nende sihtasutuste strateegiliste eesmärkide kui ka oluliste otsuste üle otsustav mõju, seda eelkõige sel viisil, et võrreldes tavapäraste sihtasutustega, mille tegevust reguleerib sihtasutuste seadus, on riigi sihtasutuste korral riigivaraseadusega ettenähtud mitmeid täiendavaid piiranguid ja nõudeid, mis peavad olema kajastatud ka vastava riigi sihtasutuse põhikirjas. Täidetud on kõigi riigi sihtasutuste korral ka punkti 3 tingimus, kuna puudub otsene erakapitali osalus. Punktis 2 nimetatu osas peavad aga riigi sihtasutused ise veenduma, et nad täidavad üle 80% riigi või tema kontrollitava muu juriidilise isiku ülesandeid. Need sihtasutused, kes vastavat kriteeriumi ei täida, peavad arvestusteenuse jätkuvalt ise korraldama või riigihanke korras teenuse ostma. 10 Eelnõu § 1 punktiga 26 täiendatakse § 81 lõiget 1 punktiga 31, et muuta nõukogu esimehe valimise loogika vastavaks tegeliku praktikaga, kus nõukogu liikmekandidaate valides on nii erasektoris kui ka Nimetamiskomitee poolt tehtavas ettepanekus konkreetse kandidaadi puhul kompetentsidest lähtuvalt eeldatud tema valimist nõukogu esimeheks. RVS § 801 lõike 2 punkti 1 kohaselt teeb Nimetamiskomitee osaluse valitsejale ettepaneku muuhulgas nõukogu esimehe valimiseks, kuid selle realiseerimiseks, kus äriseadustiku alusel valib nõukogu esimehe nõukogu ise, ei ole õigusaktides siiani head lahendust. Olukorra üheselt mõistetavuse ning nõukogu töö efektiivseks korraldamiseks ongi otstarbekas anda nõukogu esimehe valimine üldkoosoleku pädevusse, et vahele jätta mittevajalik formaalne nõukogupoolne otsus. Eelnõu § 1 punktidega 27 ja 28 täiendatakse § 81 lõike 11 punkti 1 ning lisatakse lõige 13, et täpsustada Nimetamiskomitee ettepaneku kohaldumist. Punktiga 27 täiendatakse RVSi põhimõttega, et osaluse valitseja peab Nimetamiskomitee ettepanekust lähtuma nende nõukogu liikmete puhul, kelle ettepaneku tegemise õigus on riigil. Ainuosalusega ühingu puhul on selleks kõik nõukogu liikmed, kuid väiksema osaluse puhul peab vastav õigus olema määratletud äriühingu põhikirjas lähtuvalt RVS § 81 lõike 1 punktidest 3 ja 4. Teiste aktsionäride poolt nõukogu liikme valimise ettepanekute puhul saab osaluse valitseja seeläbi ise otsustada, kas hääletab ettepaneku poolt või mitte. Samas säilib jätkuvalt võimalus küsida Nimetamiskomitee arvamust. Punktiga 28 täiendatakse RVSi selliselt, et riigi osalusega äriühingu, mille väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul, puhul ei pea riigi osaluse valitseja lähtuma nõukogu liikmete valimisel ja tagasikutsumisel RVS § 801 alusel moodustatud nimetamiskomitee ettepanekust ainult siis, kui kõnealuse äriühingu üldkoosolek on moodustanud konkreetses äriühingus oma nimetamiskomitee ning selle vähemalt üheks liikmeks on RVS § 801 alusel moodustatud nimetamiskomitee liige. Börsiühingute puhul ei ole Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud nimetamiskomitee rakendamine otstarbekas, kuna taoliste ühingute puhul peavad nõukogu liikmete valimise ja tagasi kutsumise ettepanekute tegemisse olema kaasatud ka teised aktsionärid. Ühtlasi ei ole otstarbekas säilitada Vabariigi Valitsuse moodustatud nimetamiskomitee dubleerivat rolli RVS § 81 lõike 11 kohaldumise näol börsiühingutele, kuna sidusus säilitatakse läbi tingimuse, et vähemalt üks RVS § 801 alusel moodustatud nimetamiskomitee liikmetest peab kuuluma ka äriühingu nimetamiskomiteesse. Riik osaleb edaspidi vastava äriühingu nimetamiskomitee moodustamisel, teostades oma hääleõigust nimetamiskomitee moodustamist otsustaval üldkoosolekul. Samas kui riik ei suuda tagada äriühingu nimetamiskomiteesse Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud nimetamiskomitee liikme valimist, peab osalust valitsev minister enne äriühingu üldkoosolekul nõukogu liikmete poolt hääletamist konsulteerima Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud nimetamiskomiteega ja lähtuma selle ettepanekutest. Eelnõu § 1 punktiga 29 täpsustatakse § 83 lõike 1 punkti 1 viitega nõukogu liikme nõuetele, et nõukogu liikme kandidaat teadvustaks endale selgelt, millised asjaolud ei võimalda isikul tegutseda riigi osalusega äriühingu nõukogu liikmena ning kinnitaksid selle teadlikult ja isiklikult enne nõukogu liikmeks valimist üle. Taoline täiendava kinnituse vajadus tuleneb eelnõu § 1 punktidega 30 ja 31 teostatavatest muudatustest, millega kaotatakse detailsete andmete esitamise kohustus. Eelnõu § 1 punktiga 30 muudetakse § 83 lõiget 2, tunnistades kehtetuks selle punkt 11, muutes nõukogu liikmeks valitavate isikute poolt esitatavate andmete mahtu. Muudatusega kaotatakse kohustus esitada info endaga seotud isikute, enda kuulumise kohta äriühingute juhtorganitesse ning endale kuuluvate või kuulunud oluliste osaluste kohta äriühingutes. Samuti kaotatakse kohustus esitada info karistusregistrisse kantud karistuste kohta. Nimetatud andmete 11 esitamise kohustuse kaotamise põhjuseks on asjaolu, et Eestis registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikutega seotuse kohta on riigiasutustel võimalik infot saada äriregistri kaudu. Samuti on ministeeriumidele ligipääsetav karistusregistri informatsioon, mistõttu ei ole vastava info eraldi esitamine vajalik. Välismaiste äriühingute ja seotud isikute puhul ei ole aga võimalik mõistliku jõupingutuse abil kontrollida nõukogu liikmeks valitava isiku poolt esitatud andmete korrektsust ja ammendavust. Kuna praegu peab riik usaldama nõukogu liikmeks valitava isiku poolt esitatud informatsiooni, siis põhimõtteliselt kavandatud muudatusega riigi positsioon huvide konflikti vältimise eesmärgil ei muutu. Eelnõu § 1 punktiga 31 muudetakse § 83 lõike 2 punkti 2 selliselt, et edaspidi ei pea seoses sama lõike punkti 11 kehtetuks tunnistamisega esitama infot endaga seotud isiku töö- ja ametikoha ning tema osalemise kohta eraõiguslike juriidiliste isikute juhtorganites. Eelnõu § 1 punktiga 32 tunnistatakse § 83 lõike 2 punktid 3-5 kehtetuks eelnõu § 1 punktiga 30 samal põhjusel. Eelnõu § 1 punktidega 33, 34 ja 35 muudetakse §-i 84 seoses nõukogu koosoleku protokollide esitamise loogika muudatusega, mille kohaselt peavad neid edaspidi esitama ainult riigi asutatud sihtasutused. Äriühingute nõukogu koosoleku protokollide esitamise kohustuse kaotamise ajendiks on ühelt poolt see, et neile on RVSiga pandud järjest suurem kohustus oma tegevusest avalikult aru anda läbi kvartaalsete ülevaadete ning teavituste olulistest sündmustest. Tänu suuremale avaliku info hulgale on riigil parem võimalus äriühingute tegevusest ja olulistest küsimustest ülevaadet omada ilma nõukogu koosoleku protokollideta. Muudatuse teiseks ajendiks on asjaolu, et järjest rohkem kaasatakse riigi osalusega äriühingutesse eraosalust ning äriühingute väärtpabereid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturgudel. Selles kontekstis peab riik kohtlema kõiki kaas-/väärtpaberiomanikke võrdselt ja olema samas inforuumis ning ei tohi omada eelisjuurdepääsu äriühingu siseinfole. Samas säilib osaluse valitsejatel võimalus detailsema ja täiendava informatsiooni saamiseks läbi nõukogu liikmete RVS § 84 lõike 1 alusel. Selleks, et vajadusel tagada analoogne informeerituse võimalus valdkonna eest vastutavale ministrile/Rahandus-ministeeriumile täiendatakse §-i 84 lõikega 11, mis võimaldab ka Rahandusministeeriumil küsida nõukogu liikmetelt täiendavat infot lisaks avalikule informatsioonile. Eelnõu § 1 punktiga 36 muudetakse § 85 lõike 1 punkti 8 seoses äriühingute nõukogu protokollide esitamise kohustuse kaotamisega, mistõttu ei ole vajalik ka nende esitamise eest nõukogu esimehele tasu maksmise peatamise võimaluse olemasolu RVSis. Regulatsioon silib samas sihtasutuste suhtes. Eelnõu § 1 punktiga 37 muudetakse § 85 lõiget 11 jättes ka sellest sättest välja äriühingu nõukogu esimehele tasu maksmise peatamise võimalus, kuna äriühingu nõukogu koosolekute protokollide esitamise kohustus kaotatakse. Eelnõu § 1 punktiga 38 muudetakse § 86 punkt 2, et täpsustada juhatuse liikmetele makstava tulemustasu põhimõtteid, sätestades üheselt mõistetavalt, et eelmise majandusaasta eest tulemustasu maksmisel ei tohi keskmise kuutasu arvestussekaasata vastaval aastal makstud tulemustasu. Põhimõte, et keskmine kuutasu arvutatakse n-ö põhitasu alusel, on olnud algusest peale RVSi põhimõte, kuid kahetsusväärselt on kehtiv sõnastus võimaldanud tõlgendada ka selliselt, et keskmise arvutamisse on kaasatud ka tulemustasu. 12 Eelnõu § 1 punktiga 39 täiendatakse § 86 punktiga 4, et täpsustada juhatuse liikme volituste lõppemisel konkurentsikeelu rakendamisega seonduvaid asjaolusid. Osaluspoliitika põhimõtete koostamise käigus ja varemgi on tekitanud diskussiooni küsimus, kas konkurentsikeelu rakendamise eest hüvitise maksmine on RVSiga kooskõlas või mitte. Kehtivas seaduses ei ole seda küsimust üldse reguleeritud, mistõttu ka seni kasutatud praktika, kus konkurentsikeeld ja selle eest makstav tasu on kokku lepitud juhatuse liikme lepingus, on olnud ebamäärane. Taoline olukord ei ole mõistlik, kuna konkurentsikeeldu ilma hüvitiseta ei tohi rakendada. Seetõttu sätestaks seaduses, et konkurentsikeelu rakendamise maksimaalseks pikkuseks on 12 kuud ning maksimaalne hüvitis ühe kuu eest on kuni pool juhatuse liikme kuutasu. Tasu välja maksmine, kas igakuiselt või mõne muu graafiku alusel jääb nõukogu otsustuspädevusse. Taoline regulatsioon on kooskõlas ka üldise turupraktikaga. Eelnõu § 1 punktiga 40 täiendatakse § 88 lõiget 1 punktidega 71 ja 72, et sätestada ka seadusega juba praktikas juurutatud tava äriühingutele omaniku ootuste kehtestamiseks. Omaniku ootustega määratletakse äriühingule riiklike arengukavade eesmärkidest ja tegevustest lähtudes ülesanded ja eesmärgid, millest äriühingud peavad oma strateegiate/arengukavade ja eelarvete kujundamisel lähtuma. Ootused peavad käsitlema nii strateegilisi valdkondlikke eesmärke (eriseadustega määratletud ning strateegiliste arengukavadega, avalike ülesannete täitmisega ja riigieelarvelise sihtfinantseeringu kasutamisega seotud eesmärgid) kui ka finantseesmärke (iga äriühingu eesmärgiks on alati ka tulu teenimine). Omaniku ootused peavad olema võimalikult selgelt sõnastatud, määratledes tegevuste soovitud lõpptulemuse, seisundi või sihttaseme ning võimalusel ka tegevuste ja investeeringute rahastamise viisi (omatulud, dotatsioon, võõrkapital, omakapital vm). Samuti tuleb jälgida, et eesmärgid ei oleks üksteisega vastuolus. Selgelt defineeritud omaniku ootused on aluseks äriühingute tulemuslikule tegutsemisele selle nimel, et riigi osalemise põhjused ja eesmärgid saaksid lahendatud/saavutatud. Omaniku ootused on ka oluliseks sisendiks äriühingu juhtimise korraldamisel, sest nendest lähtudes saab Nimetamiskomitee määratleda äriühingu nõukogus vajalikud kompetentsid ning teha osaluse valitsejale ettepaneku nõukogu liikmete valimiseks. Eelnõu § 1 punktiga 41 tunnistatakse kehtetuks § 88 lõike 1 punktid 8 ja 9 seoses eelnõuga äriühingute nõukogu koosolekute päevakordade ja protokollide esitamise kohustuse kaotamisega ning aktsionäride ja osanike võrdse kohtlemise põhimõttega. Eelnõu § 1 punktiga 42 muudetakse § 88 lõike 1 punkti 10, sätestades riigi otsustusõigusega äriühingutele lisaks hea ühingujuhtimise tavale ka jätkusuutliku ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete järgimise kohustuse. Ühtlasi kohustatakse äriühinguid avalikult majandusaasta aruande koosseisus kirjeldama, kuidas neid põhimõtteid on suudetud järgida. Riik peab olema oma tegevuses eeskujuks teistele ning seda rolli peavad kandma ka riigi osalusega äriühingud. Vastutustundliku ettevõtja eesmärgiks on vähendada negatiivset mõju ehk äritegevuse keskkondlikku ja sotsiaalset jalajälge ning olla usaldusväärne tööandja, koostööpartner ja tarnija, omades nulltolerantsi inimõiguste rikkumiste, korruptsiooni ja altkäemaksu suhtes. Riigi osalusega äriühingud peavad need vastutustundliku ühingujuhtimise põhimõtted integreerima oma igapäevategevusse, juhtimisse ja strateegiasse, et panustada ka laiemalt ühiskondlikku arengusse. Eelnõu § 1 punktiga 43 tunnistatakse kehtetuks § 88 lõige 3, kuna äriühingute nõukogu protokollide esitamise kohustus käesoleva eelnõuga kaotatakse. Samas säilitatakse senine volitusnorm sihtasutuse jaoks, täiendades RVSi eelnõu § 1 punkti 45 kohaselt. 13 Eelnõu § 1 punktiga 44 muudetakse § 89 lõike 1 punkti 6 olevat viidet, asendades viite eelmise punkti kohaselt kehtetuks tunnistatavale RVSi nõukogu protokollinõuete sättele, viitega sama paragrahvi lisatava lõikele 3, et arvestada eelnõu § 1 punktiga 45 tehtavat muudatust, millega viiakse protokolli nõuete järgmise kohustus ainult sihtasutustele RVSi § 89 lisatavasse lõikesse 3. Eelnõu § 1 punktiga 45 täiendatakse § 89 lõikega 3, tuues seni RVSi § 88 lõikes 3 sätestatud nõukogu protokollinõuete järgimise kohustuse sihtasutustele § 89. Muudatus tehakse seoses äriühingute protokollide esitamise kohustuse kaotamisega, mistõttu ei ole senine protokollinõuete sätte asukoht enam loogiline. Sihtasutuste nõukogu protokollide esitamise kohustuse säilitamine on jätkuvalt otstarbekas, kuna riigi asutatud sihtasutusi on ligi kaks korda rohkem kui äriühinguid ning neile seatud avalikustamisnõuded on mõnevõrra väiksemad võrreldes äriühingutega. Ilma protokollide ja koosoleku materjalide esitamise kohustuseta oleks ministeeriumidel oluliselt töömahukam taolise arvu sihtasutuste tegevusest aktuaalset ülevaadet omada. Eelnõu § 1 punktiga 46 tunnistatakse kehtetuks § 97 lõige 5, seoses osaluse valitsemise, asutajaõiguste ning liikmeõiguste teostamise aruannete koostamise kohustuse kaotamisega. Neid hakkavad asendama eelnõu § 1 punktide 52–54 kohaselt sätestatavad seisukohad ja informatsioon, mille avaldamise põhimõtted reguleeritakse samades sätetes. Eelnõu § 1 punktiga 47 muudetakse § 97 lõike 6 punkte 1 ja 2, et täpsustada majandustulemuste esitamise formaati selliselt, et need esitataks alati võrrelduna eelmise aasta sama perioodi tulemustega, et äriühingute ja sihtasutuste tegevuse dünaamikast võimalikult lihtsalt ülevaatlik arusaam tekkiks. Senise regulatsiooni kohaselt oli võimalik andmeid avaldada ka iga aasta kohta eraldiseisvalt, mille tõttu oleks informatsiooni võrdlemiseks vaja täiendavalt vaeva näha eelmise perioodi andmete otsimiseks ning seejärel nende töötlemiseks. Ühtlasi laiendatakse kvartaalsete majandustulemuste selgituste esitamise kohustust kõigile riigi otsustusõigusega äriühingutele ja riigi asutatud sihtasutustele, et tagada parem arusaam nende tegevustest ja majandustulemusi mõjutanud asjaoludest. Eelnõu § 1 punktiga 48 muudetakse § 97 lõike 6 punkti 3 selliselt, et äriühingute majandusaasta aruanded ning nõukogu ülevaated tuleb avaldada oma veebilehel samal ajal majandusaasta aruande esitamisega registrile. Muudatuse ajendiks on eelnõuga tehtav muudatus majandusaasta aruande esitamise loogikas, mille kohaselt neid edaspidi ei pea enam eraldi Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile edastama, kuna need on kättesaadavad nii registrist kui ka äriühingu oma veebilehelt. Eelnõu § 1 punktiga 49 muudetakse § 97 lõiget 61 selliselt, et nimetatud lõikesse jääb ainult n-ö suurte äriühingute info avaldamise kohustus neid puudutavate oluliste asjaolude ja sündmuste kohta. Ühtlasi täpsustatakse, et vastav informatsioon tuleb avalikustada viivitamata. Seni kehtiv lõike punkti 2 regulatsioon viiakse eelnõuga sama paragrahvi lõike 6 punktidesse 1 ja 2. Eelnõu § 1 punktiga 50 muudetakse § 98 lõiget 1 selliselt, et see reguleerib ainult riigi otsustusõigusega äriühingu majandusaasta aruande kinnitamise nõudeid, mille kohaselt tuleb see kinnitada ja esitada registrile nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Äriühingute jaoks sellega sisulist muudatust ei kaasne, kuid muudatus on vajalik selleks, et kehtestada riigi asutatud sihtasutustele mõnevõrra teistsugune regulatsioon eelnõu järgmise punktiga. Samuti viiakse eraldi sättesse nõukogu aruannete koostamise regulatsioon. 14 Eelnõu § 1 punktiga 51 muudetakse § 98 täiendades seda lõigetega 11 ja 12. Lõikega 11 reguleeritakse riigi asutatud sihtasutuste majandusaasta aruannete koostamise ja kinnitamise tähtaega, mida eelnõuga soovitakse lühendada seniselt neljalt kuult kolmele. Võrreldes äriühingutega ei ole sihtasutustel vajalik majandusaasta aruande koostamiseks ja kinnitamiseks sama palju aega, kuna sihtasutuste majandusaasta aruanded kinnitatakse nõukogude poolt, aga äriühingutel on üks tasand üldkoosolekuna lisaks. Lõige 12 on sisuliselt kehtiva § 98 lõike 1 eelviimane lause, mis sätestab nõuded nõukogu aruannete sisule ja avalikustamisele. Sisulisema täiendusena on täpsustatud juhatuse liikmetele makstud täiendava tasu eraldi välja toomine, et suurendada tasustamispõhimõtete ja tulemuslikkuse hinnangute läbipaistvust. Eelnõu § 1 punktiga 52 muudetakse § 98 lõikeid 2-6, millega kaotatakse iga-aastane osaluse valitseja poolt koostatav osaluse valitsemise aruanne ministeeriumi valitsemisala äriühingute kohta ning see asendatakse osaluse valitseja poolse seisukohtadega äriühingule seatud eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta. Osaluse valitsemise aruande kaotamise eesmärgiks on topeltaruandluse kaotamine ning edaspidi jääb riigi osalusega äriühinguid käsitlema RVS § 99 lg 2 alusel koostatav koondaruanne, mis tugineb muuhulgas ka § 98 lõike 2 alusel kujundatavatele seisukohtadele. Ühtlasi tuuakse muudatusega seadusesse kohustus regulaarselt igal kolmandal aastal hinnata, kas riigi osaluse säilitamine konkreetses äriühingus on jätkuvalt vajalik – kas osalemise eesmärgid on saavutatud või ära langenud või nende saavutamine mõnel teisel viisil (nt tegevusvormi või riigi osaluse suurust muutes) oleks tõhusam. Seni ei ole seaduses otsesõnu taolist kohustust olnud ning siiani praktiseeritud korda, kus iga-aastaselt osaluse valitsemise aruandes osaluse säilitamise vajalikkuse seisukohti kajastati, ei ole otstarbekas järgida, kuna tavaliselt on riigi eesmärgid pikemaajalisemad. Samuti kaotatakse sihtasutuste asutajaõiguste teostamise aruannete koostamise kohustus ning asendatakse see seisukohtadega sihtasutusele seatud eesmärkide ja asutajaõiguste teostamise kohta. Nende seisukohtade baasil antakse koondaruandes koondülevaade selle kohta, kuidas on sihtasutused suutnud neile seatud eesmärke saavutada. Mittetulundusühingute puhul muudetakse samuti aruandluse loogikat ja nende kohta esitatavat informatsiooni. Liikmeõiguste teostamise aruanne asendatakse edaspidi nende nimekirjade avalikustamisega, kuna enamus mittetulundusühinguid on kohustusliku liikmelisusega maaparandusühistud. Samas nende MTÜde puhul, kus riik on liikmeks vabatahtlikult mõnest avalikust eesmärgist lähtuvalt, on otstarbekas säilitada analoogselt ärihingutele ja sihtasutustele kohustus, et liikmeõiguste teostaja kujundab jätkuvalt ja regulaarselt seisukoha, kui hästi on MTÜ talle seatud eesmärke täitnud. Paragrahvi 98 lõiget 5 muudetakse selliselt, et seni osaluse valitsemise ja asutajaõiguste teostamise aruannete esitamise tähtajaks olnud mai lõpp asendatakse 10. maiga. Tähtaja lühendamine on võimalik tänu sellele, et muudetud § 98 lõigete 2 ja 3 kohaste seisukohtade kujundamine peab sisuliselt olema teostatud aprilli lõpuks, kuna äriühingute üldkoosolekud majandusaasta aruande kinnitamiseks peavad olema toimunud selleks ajaks. Äriühingule seatud eesmärkide täitmise hinnang ja seisukoht peab olema kujundatud üldkoosoleku toimumise ajaks selleks, et üldkoosoleku raames oleks võimalik sisuline diskussioon äriühingu nõukogu, juhatuse ja ministeeriumi vahel. Sihtasutuste puhul on samuti seisukohtade kujundamise ja esitamise tähtajaks planeeritud 10. mai, vaatamata asjaolule, et sihtasutuste majandusaasta aruannete kinnitamise ja registrile esitamise tähtaega on lühendatud kolmele kuule. Äriühingutega võrreldes kuu aega pikem tähtaeg on põhjendatud selle tõttu, et sihtasutuste majandusaasta aruande kinnitab nõukogu ning 15 asutajaõigusi teostav ministeerium saab alles seejärel kujundada seisukoha sihtasutusele seatud eesmärkide täitmise kohta. Paragrahvi 98 lõiget 6 muudatus jätab alles praeguse volitusnormi äriühingute ja sihtasutuste valitsemise kohta esitatava aruandluse kohta, aga viib selle sõnastuse kooskõlla eelnõuga tehtavate muudatustega RVSis. Eelnõu § 1 punktiga 53 muudetakse § 99 lõiget 2, asendades selles seni koostatud ja Rahandusministeeriumile koondaruande sisendmaterjaliks esitatud osaluste valitsemise, asutajaõiguste ning liikmeõiguste teostamise aruanded seisukohtade ja informatsiooniga, mille kujundavad osalust valitsevad ja asutajaõigusi teostavad ministeeriumid iga-aastaselt pärast majandusaasta lõppu. Nimetatud seisukohtade ja informatsiooni ning majandusaasta aruannete alusel koostab Rahandusministeerium ka edaspidi igal aastal koondaruande Vabariigi Valitsusele äriühingute ja sihtasutuste tegevuse kohta. Eelnõu § 1 punktiga 54 muudetakse § 99 lõiget 3 asendades Vabariigi Valitsusele esitatavate koondaruannete kinnitamise teadmiseks võtmisega, kuna igal aastal ei pruugi koondaruandega koos olla vajalik otsuseid vastu võtta. Seetõttu on otstarbekam seaduses sätestada koondaruande teadmiseks võtmise kohustus ning juhul kui riigi huvide paremaks kaitsmiseks on vaja Vabariigi Valitsuse poolt otsuseid vastu võtta, siis saab neid teha protokolliliste otsuste formaadis, nagu seda on tehtud siianigi. Eelnõu § 1 punktiga 55 täiendatakse § 108 lõigetega 10 ja 11, millest lõige 10 annab seaduse jõustumisest nelja kuulise tähtaja äriühingute ja sihtasutuste põhikirjade vastavusse viimiseks RVSis tehtavate muudatustega. Tähtaeg on valitud lähtuvalt kehtivast RVSi majandusaasta aruannete kinnitamise nõudest (aprilli lõpp), et sama üldkoosoleku otsusega oleks võimalik kinnitada nii möödunud aasta majandusaasta aruanne kui ka põhikirja uus redaktsioon. Lõikega 11 sätestatakse tähtaeg, mis ajaks peab Vabariigi Valitsus RVSi alusel kinnitama riigi osaluspoliitika põhimõtted, on valitud lähtuvalt eelnõu § 1 punktiga 6 tehtavast muudatusest, mille kohaselt peab Vabariigi Valitsus uuendama osaluspoliitika põhimõtteid vähemalt iga viie aasta tagant. 2024. aastal möödub viis aastat sellest, kui Vabariigi Valitsus kinnitas oma 16.01.2020. a valitsuskabineti istungil riigi osaluspoliitika põhimõtted esimest korda. Eelnõu § 2 käsitleb jõustumist. Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga lisatakse RVSi uute mõistetena „osaluspoliitika põhimõtted“ ning „omaniku ootused“, mille täpsem selgitus on toodud vastavalt seletuskirjas eelnõu § 1 punkte 6 ja 40 käsitlevas selgituses. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigusaktid ei reguleeri RVS-iga seotud valdkonda. 6. Seaduse mõjud Eelnõu seadusena vastuvõtmine aitab kaasa riigi eesmärkide saavutamisele ning riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste tegevuse mõju paremale arvestamisele riigi tegevuse planeerimisel. 16 Olulisema mõjuga on sellele osaluspoliitika põhimõtete koostamise ja regulaarse uuendamise ning äriühingutele omaniku ootuste kinnitamise kohustuse sätestamine. Nende kaasabil on ministeeriumidel osaluste valitsejatena ning äriühingute nõukogudel ja juhatustel võimalik seada selgemaid eesmärke ning tegevus kavandada, mis lõppkokkuvõttes annab parema tulemuse nii tegevus- kui ka finantseesmärkide saavutamisel. Aruandluspõhimõtete muutmine ja prognooside esitamise sünkroniseerimine riigieelarve strateegia protsessiga parandab nii riigi kui ka äriühingute ja sihtasutuste tegevuse kavandamise kvaliteeti. Ühtlasi vähendab see bürokraatiat, kuna enam ei pea erinevatel ajahetkedel prognoose koostama ja esitama. Info avalikustamise põhimõtete jätkuv täiendamine ning vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete järgimine panustab äriühingute tegevuse tõhustamisse, et vastata omaniku ja/ehk avalikkuse ootusele ning vähendab korruptsiooniriski. Sihtasutuste arvestusteenuse konsolideerimine RTKsse võimaldab sihtasutustel keskenduda nende põhitegevusele ning samaaegselt parandada teenuse kvaliteeti ja kuluefektiivsust. Mõju halduskoormusele. Riigi osaluste valitsejate, asutajaõiguste teostajate ning äriühingute ja sihtasutuste töökoormus peaks käesoleva eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusena langema. Eelkõige panustavad sellesse eraldi osaluse valitsemise, asutaja- ja/või liikmeõiguste teostamise aruannete koostamisest loobumine, finantsprognooside esitamise sünkroniseerimine riigieelarve strateegia protsessiga ja avalikest allikatest kättesaadava info esitamise kohustustest loobumine. 7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, eeldatavad kulud ja tulud RVS muudatustega ei kaasne sisult uusi ülesandeid ei ministeeriumidele ega äriühingutele ja sihtasutustele, kuna lisanduvateks asjadeks on ainult osaluspoliitika põhimõtted ning omaniku ootused. Osaluspoliitika põhimõtete ajakohastamise viie aastane intervall on periood, mille jooksul ka praegu on riigi osalemist puudutavaid küsimusi üle hinnatud ning omaniku ootuste kehtestamine peaks muutma riigi eesmärkide seadmist selgemaks ja efektiivsemaks. Teised muudatused on pigem koormust ja seega kulusid vähendava iseloomuga, kuid mille täpne rahaline hindamine on keeruline. Konkreetsemalt on hinnatud sihtasutuste arvestusteenuste konsolideerimise mõju tuginedes varem riigiasutuste arvestusteenuste konsolideerimise kogemusele, mille baasil hinnatakse kogukulude vähenemist riigile ligi 427 tuhandele eurole aastas. 8. Rakendusaktid Seletuskirjale on lisatud muutmist vajava rakendusakti kavand (lisa 1) – n-ö aruandluse määruse eelnõu, mis kehtestatakse § 98 lõike 6 alusel. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks suurematele riigi osalusega äriühingutele ja riigi asutatud sihtasutustele. 17 ______________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „…“……………..2020. a. (allkirjastatud digitaalselt) 18 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/20-1219 - Riigivaraseaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Vabariigi Presidendi Kantselei; Riigikontroll Kooskõlastamise tähtaeg: 27.10.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dc3008c4-cb42-45d1-8871-17e93a12c366 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dc3008c4-cb42-45d1-8871-17e93a12c366?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main

Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →

Kiri

Kultuuriministeerium · 6. oktoober 2020

Viit: 1-12/1897-1
Registreeritud: 6. oktoober 2020
Dokumendi liik: Sissetulev kiri
Adressaat: Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis: DVK

Funktsioon: 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari: 1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik: 1-12/2020 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja: Erle Toiger
Lahendamise tähtaeg: 27. oktoober 2020