Kultuuriministri 01. oktoobri 2020. a käskkirja nr 143 " Toetuse eraldamine eelarvevahenditest "Eraõiguslikud väiketeatrid" muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 02.10.2020 nr 144 Kultuuriministri 01. oktoobri 2020. a käskkirja nr 143 " Toetuse eraldamine eelarvevahenditest "Eraõiguslikud väiketeatrid" muutmine Etendusasutuse seaduse § 19 lõige 2 ja Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 284 kinnitatud Kultuuriministeeriumi põhimääruse punkti 9 alapunkt 17 alusel, muudan kultuuriministri 01.oktoobri 2020. a käskkirja nr 143 lisades põhjendused järgnevas sõnastuses: Kultuuriministri otsuse põhjendus Etendusasutuse seaduse (EAS) § 19 lõige 2 alusel teeb lõpliku otsuse etendusasutusele tegevustoetuse määramise kohta kultuurminister arvestades komisjoni ettepanekut. EAS § 16 lõike 1 järgi määratakse etendusasutuse toetus etenduse või kontserdi külastaja toetusena, millega hüvitatakse etendusasutusele külastaja teenindamise ja tegeliku piletihinna vahe. Munitsipaal- ja eraetendusasutustele toetuse määramisel arvestatakse ka etendusasutuse tegevuse rahvuskultuurilist ning regionaalsest tähendust (EAS § 16 lõige 3). Vana Baskini Teater OÜ on eraetendusasutus. Kultuuriminister, olles tutvunud komisjoni 17.08.2020.a protokolliga, nõustub komisjoni ettepaneku ja selle põhjendustega mitte tellida Vana Baskini Teater OÜ-lt uuslavastusi, etendusi ja külastajaid, st jätta 2020. a tegevustoetuse taotlus rahuldamata. Seda seetõttu, et Vana Baskini Teater OÜ tegevuse rahvuskultuurilise ja regionaalse tähenduse tõttu see ei ole põhjendatud. Täpsemalt on põhjendus avatud komisjoni protokollis, mis on taotlejale kättesaadavaks tehtud. Vastuväidete lahendamine: Vana Baskini Teater OÜ on esitanud vastuväite, et protokolli lisa 1 esitatud arvestusliku piletihinna arvutamisel ei ole lähtutud EAS § 16 lõikest 2. Seda seetõttu, et komisjon on võtnud arvestuse aluseks Eesti keskmise palga, kuid EAS lõige 2 räägib kohalike elanike keskmisest sissetulekust. Kultuuriministeerium selle vastuväitega ei nõustu. EAS § 16 lõike 2 kohaselt lähtutakse arvestusliku piletihinna arvutamisel etendusasutuse asukohast, Statistikaameti andmetest kohalike elanike keskmise sissetuleku kohta ning külastajate peamistest sihtrühmadest. Vana Baskini Teater OÜ-l puudub statsionaarne asukoht või statsionaarsed asukohad etenduste andmiseks ning ta annab etendusi Eesti erinevates piirkondades ja kohtades. Seega on põhjendatud võtta arvestuse aluseks Eesti keskmine palk, mis kajastab erinevate piirkondade elanike sissetuleku keskmist taset. Vana Baskini Teater OÜ on esitanud vastuväite, et ta ei nõustu komisjoni järeldustega rahvuskultuurilise ja regionaalse tähenduse osas ega sellega, kuidas komisjon on rahvuskultuurilist ja regionaalsest tähendust sisustanud, sh loonud uusi kriteeriume. Kultuuriministeerium selle väitega ei nõustu. Komisjon on Vana Baskini Teater OÜ taotluse hindamisel lähtunud EAS § 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumitest, ehk etendusasutuse tegevuse rahvuskultuurilisest ja regionaalsest tähendusest ning võtnud arvesse 08.05.2020 Tallinna Halduskohtu otsuses haldusasjas nr 3-20-296 (edaspidi kohtuotsus) toodud juhiseid. See, et seadusandja ei ole legaaldefinitsioonidega avanud EAS-is terminite rahvuskultuuriline ning regionaalne tähendus sisu, ei too kaasa seda, et seaduse rakendajal puudub pädevus nende sisustamiseks. Sellisel juhul on seadusandja loobunud detailse juhise andmisest ning jätnud termini sisustamise seaduse rakendaja ülesandeks. Lähtudes EAS § 19 lõikest 1 on komisjoni pädevuses hinnata EAS § 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriume. Kohtuotsuses on kohus juhtinud tähelepanu, et kuna seadusandja ei ole neid termineid legaaldefinitsiooniga avanud, tuleb nende sisu avamisel lähtuda tavatähendusest ning kuna määratlemata õigusmõiste on seadusandja poolt loodud, tuleb seda sisustada seadusandja juhiste ja eesmärkide abil. Kohtuotsuse punktis 41.1 on märgitud: „Seega kujutab rahvuskultuuriline tähendus endast midagi olulist, mõttekat rahvuse seisukohalt, regionaalne tähendus aga teatud piirkonna seisukohalt“. Kohtuotsuse punktis 41.2 on kohus sedastanud: „Seadusandja tahteks oli seega, rahvuskultuuri rikastamine läbi etendusasutuste tegevuse omanäolisuse ja uudsuse ning teiseks, rahvuskultuuri vaimse rikkuse suurendamine läbi teatrikunstile ja kontserttegevusele ligipääsu tagamise (kättesaadavus).“. Lisaks sellele tuleb arvestada ka, et kui seadusandja on kasutanud seaduses määratlemata mõisteid, sisaldab see haldusele hindamisruumi. Komisjon on hinnanud taotleja tegevuse rahvuskultuurilist ning regionaalset tähendust läbi erinevate näitajate, mille kaudu on komisjon kujundanud järelduse taotleja tegevuse rahvuskultuurilise ja regionaalse tähenduse kohta, st kas taotleja tegevus rikastab rahvuskultuuri ning tagab selle kättesaadavust. Komisjon ei ole loonud uusi kriteeriume, vaid hinnanud kahe EAS § 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumi – rahvuskultuuriline tähendus ning regionaalne tähendus – sisu. Taotleja ei nõustu komisjoni hinnanguga, et etendusasutuse rahvuskultuuriline tähendus on kaalukam kriteerium regionaalse tähenduse kriteeriumist ning neid kahte kriteeriumi tuleb hinnata eraldi. Kultuuriministeerium selgitab, et komisjon ongi nimetatud kriteeriume eraldi hinnanud ning komisjoni ettepanek on kujunenud nende kahe kriteeriumi hindamise tulemusel. Kriteeriumi regionaalne kättesaadavus sisuks on regionaalse kättesaadavuse tagamine, et selle kaudu suurendada rahvuskultuurilist vaimset rikkust, elik pole selle kriteeriumi puhul oluline mitte ainult etendustegevuse kvantiteet (etenduste arv erinevates kohtades ja piirkondades), vaid ka selle tegevuse sisuline tähendus, millest lähtuvalt on need kaks kriteeriumi omavahel seotud (vt ka kohtuotsuse punkti 41.3). Kohtuotsusega tühistas kohus kultuuriministri 17.01.2020 käskkirja nr 1-2.1/2020_1 punkti 2.1, ehk Vana Baskini Teater OÜ osas, samuti tühistas kohus kultuuriministri 29.05.2019 käskkirja punkti 8.2, ehk hindamiskriteeriumite osas. Samas kohustas kohus Kultuuriministeeriumi uuesti läbi vaatama Vana Baskini Teater OÜ taotlust 2020. a tegevustoetuse saamiseks. Komisjoni varasem tegevus, sh 05.11.2019. a protokoll on seotud eesnimetatud käskkirjadega, mis on kohtu poolt tühistatud. Sellest lähtuvalt on ka viidatud protokoll oma mõju minetanud. Asjakohatu on taotleja võrdlus, et 05.11.2019. a protokollis ja 17.08.2020.a protokollis on komisjonil erinevad järeldused. Lähtudes kohtu ettekirjutusest pidigi komisjon läbi viima taotleja tegevuse uuesti hindamise ja varasem hindamine ei oma siinjuures tähendust. Nõustuda ei saa ka taotleja väitega, et Kultuuriministeerium on taotluse uuesti läbi vaatamisel rikkunud hea halduse tava. Taotlejale ei saanud olla teadmata kriteeriumid, kuna need tulenevad EAS–ist ning need ei saanud taotlejale teatavaks alles siis, kui talle esitati tutvumiseks hindamiskomisjoni protokoll. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt on taotlejale antud võimalus esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited ja talle on saadetud selleks komisjoni protokoll. Seda õigust on taotleja kasutanud. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib käesoleva käskkirja peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul, arvates käskkirja teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas