Kiri

Ministeeriumid Meie 01.10.2020 nr 1.2-2/109-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame Teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Tööhõiveprogramm 2021-2023“. Palume Teie kooskõlastust hiljemalt 16. oktoobriks 2020. Enne eelnõu esitamist Vabariigi Valitsusele peab selle vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seadusele heaks kiitma Eesti Töötukassa nõukogu. Eelnõu on kavas esitada Eesti Töötukassa nõukogu 28. oktoobri 2020. a istungile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Töötukassa Eesti Ametiühingute Keskliit Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Eesti Tööandjate Keskliit Kristi Suur 6269 194 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Vabariigi Valitsuse määruse „Tööhõiveprogramm 2021-2023“ eelnõu seletuskiri I Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse tähtajaline tööhõiveprogramm, millega reguleeritakse tööturuteenuste osutamist ja tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse, maksmist 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini. Eelnõu on koostatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (edaspidi TTTS) § 4¹ lõike 1 alusel. TTTS-i eesmärk on tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmisega. TTTS-i § 4¹ lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus kehtestada tähtajaline tööhõiveprogramm TTTS-i eesmärgi saavutamiseks, tööturupoliitika paindlikumaks ja efektiivsemaks korraldamiseks, tööturuteenuste ja - toetuste arendamiseks ning uute tööturumeetmete väljatöötamiseks. Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud tööhõiveprogrammiga võib võrreldes TTTS-iga kehtestada uusi tööturuteenuseid, osutada tööturuteenuseid soodsamatel tingimustel, suurendada tööturuteenuste ja -toetuste määrasid ning laiendada tööturuteenuste ja -toetuste saajate ringi. Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) on tööturuteenuseid osutanud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tähtajaliste tööhõiveprogrammide alusel alates 2012. aastast. Eelnõuga kehtestatakse viies tähtajaline tööhõiveprogramm kestusega 1. jaanuar 2021 kuni 31. detsember 2023. Käesoleval ajal osutab töötukassa tööturuteenuseid Vabariigi Valitsuse 17.11.2016 määrusega nr 130 kehtestatud Tööhõiveprogramm 2017-2020 (edaspidi tööhõiveprogramm 2017- 2020) alusel, mis kehtib kuni 31. detsembrini 2020. Uue tähtajalise tööhõiveprogrammi kehtestamise ajendiks on vajadus tagada tööturu olukorrale vastav tööturuteenuste valik ja paindlik pakkumine. Selleks jätkatakse eelmise, s.o. 2017–2020. aasta tööhõiveprogrammiga sätestatud tööturuteenuste osutamist ja tööturutoetuste maksmist ning täiendatakse ja kohandatakse teenuste paketti vastavalt muutunud tööturu olukorrale. Muuhulgas on oluline leevendada Covid-19 levikuga seotud negatiivseid tööturumõjusid, pakkudes asjakohaseid tööturuteenuseid, sealhulgas täiend- ja ümberõpet ning nõustamist. Eelnõu kohaselt on tööhõiveprogrammis 2021–2023 võrreldes 2017–2020. aastaks kehtestatud tööhõiveprogrammiga järgmised muudatused: 1) täiendavate teenuste loetellu on lisatud jätkutoe pakkumine; 2) soodsamatel tingimustel osutatavatest teenustest on muudetud tööandja koolitustoetuse, ettevõtluse alustamise toetuse, nõustamisteenuste ja tööturukoolituse tingimusi. 1 Jätkutuge pakutakse inimestele, kelle tööl püsimine on raskendatud, et nad ei jääks korduvalt tööta. Jätkutoe raames nõustatakse nii tööle asunud inimest kui tööandjat, vajadusel kaasatakse inimese tööl püsimise toetamiseks teisi spetsialiste ja lähivõrgustikku. Ettevõtluse alustamise toetust suurendatakse kuni 6000 euroni, et soodustada töötute ettevõtlikkust ja iseendale töökoha loomist. Tööandja koolitustoetust võimaldatakse edaspidi ka töötajate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alaste oskuste arendamiseks, ilma et tööandjal peaks olema värbamise või muutuse olukord. Samuti näeb eelnõu ette toetuse määra ühtlustamise kuni 80%le toetatavatest koolituskuludest ja maksimummäära suurendamist 2500 eurole. Erandiks on kuni 100% toetatavatest koolituskuludest ja kuni 2500 eurot juhul, kui tööandja võtab tööle arvel oleva töötu. Toetuse saamiseks nõutavat minimaalset koolitusmahtu vähendatakse 80 tunnilt 50 tunnile. Nõustamisteenuseid (psühholoogiline, sõltuvus- ja võlanõustamine) saab edaspidi osutada paindlikumalt ehk lisaks hankega tellimisele lisandub teenusel osalejale võimalus valida sobiv nõustaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutaja juures. Tööturukoolituse hulka loetakse edaspidi ka kootsing, millega toetatakse töö kaotanud juhtide ametialast arengut ja muutustega toimetulekut. Tööhõiveprogrammi rahastatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist. 2021. aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini on tööhõiveprogrammi rahaline maht kuni 56,7 miljonit eurot, 2022. aastal kuni 58,8 miljonit eurot, 2023. aastal kuni 55,8 miljonit eurot. Rahaline maht hõlmab nii TTTS-s kui tööhõiveprogrammis sätestatud tööturuteenuste osutamiseks kui ka stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetuse maksmiseks kavandatud rahasummat. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja TTTS-i § 4¹ lõike 2 alusel koostab tähtajalise tööhõiveprogrammi projekti töötukassa koostöös Sotsiaalministeeriumiga. THP eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Brit Rammul (626 9734, [email protected]), tööhõive osakonna tööturuteenuste juht Kristi Suur (626 9194, [email protected]), nõunikud Annika Sepp (626 9722, [email protected]), Anna Karolin (626 9288, [email protected]), Kelli Ilison (626 9197, [email protected]), Sabina Trankmann (626 9188, [email protected]), analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar (626 9732, [email protected]), analüüsi ja statistika osakonna nõunik Deisi Pohlak (626 9195, [email protected]), Eesti Töötukassa juhatuse liikmed Pille Liimal (614 8500, [email protected]), Reelika Leetmaa (614 8500, [email protected]), tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonna juhataja Katrin Liivamets (614 8599, [email protected]), oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna juhataja Karin Andre (614 8605, [email protected]), juriidilise osakonna juhataja Ira Songisepp (614 8520, [email protected]), analüüsiosakonna juhataja Margit Paulus (614 8504, [email protected]). 2 Õigusliku analüüsi tegid Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Gerly Lootus (626 9328, [email protected]) ja Lily Mals (626 9333, [email protected]). 1.3 Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-is 19 sätestatud tööturuteenuse osutamine käesolevas eelnõus nimetatud isikutele ning käesoleva määruse eelnõu §-des 16, 17 ja 22 sätestatud tööturuteenuste osutamine on seotud Euroopa Liidu riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise reeglitega. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. II Määruse eesmärk Eelnõu üldeesmärk on töötuse kestuse lühendamine ning isikute, kelle töölesaamine on raskendatud pikaajalise töötuse või muude eriliste takistuste tõttu, tööle aitamine, samuti tööjõupuuduse leevendamine ja töötuse ennetamine. III Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 29 paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Eelnõuga kehtestatakse tähtajaline tööhõiveprogramm, millega reguleeritakse tööturuteenuste osutamist ja tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse, maksmist programmi kestuse ajal ning programmi elluviimisega seotud teabe ja aruannete esitamist. Eelnõu ei sätesta töötutoetusega seonduvat, kuna määruse andmise aluseks olev TTTS § 4¹ lõike 1 volitusnorm välistab töötutoetuse määruse lubatavast reguleerimisalast. Tööhõiveprogramm 2021–2023 hõlmab nii TTTS-is sätestatud tööturuteenuseid ja -toetusi kui ka eelnõus kehtestatud täiendavaid tööturuteenuseid ning tööturutoetuste täiendavaid sihtgruppe. Programmi alusel osutatakse teenuseid ja makstakse toetusi TTTS-s sätestatud põhimõtetel, tingimustel ja korras, kui programmist ei tulene teisiti. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse tööhõiveprogrammi üld- ja alameesmärgid aastateks 2021–2023. Programmi üldeesmärk on töötuse kestuse lühendamine ning isikute, kelle töölesaamine on raskendatud pikaajalise töötuse või muude eriliste takistuste tõttu, tööle aitamine, samuti tööjõupuuduse leevendamine ja töötuse ennetamine. Praeguses tööturuolukorras on oluline nii hõives püsimise toetamine kui kriisi mõjul töö kaotanud inimeste võimalikult sujuv tööle aitamine, ennetamaks pikaajalist töötust. Alaeesmärgid hõlmavad üldeesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevussuundi, milleks on: 1) töö kaotamise ohus olevate isikute töölt tööle liikumise ja tööl püsimise toetamine (nt tööturuteenuste osutamine koondamisteate saanud töötajatele, jätkutugi); 2) karjäärivalikute ja tööotsingute toetamine (nt karjääriinfo vahendamine, tööotsingunõustamine); 3) tööandjate toetamine töötajate oskuste arendamisel (nt koolitustoetus); 3 4) ettevõtlusega alustamise toetamine (ettevõtluse alustamise toetus ja järelteenused ettevõtlustoetuse saajatele); 5) tööd otsivate inimeste teadmiste ja oskuste arendamine läbi täiend- ja ümberõppe ning kvalifikatsiooni tõstmine (nt tööturukoolitus, kvalifikatsiooni saamise toetamine); 6) töölesaamise takistuste kõrvaldamine (nt psühholoogiline, sõltuvus- või võlanõustamine); 7) töövalmiduse suurendamine (nt vabatahtlik töö). Võrreldes tööhõiveprogrammiga 2017-2020 on viiruse Covid-19 levikuga seotud kriisi mõjudest tulenevalt mahult vähenenud töötust ennetavate meetmete ning suurenenud töötutele pakutavate meetmete osakaal. Seoses kriisist tulenenud täiendava tööturumeetmete vajadusega töö kaotanud inimestele pakutakse 2020. aasta 1. septembrist alates töötuse riskis töötavatele inimestele täiend- ja ümberõppemeetmeid osaliselt Euroopa Sotsiaalfondi toel. Töötuna ning tööotsijana registreeritud inimeste täiend- ja ümberõpet rahastatakse jätkuvalt peamiselt tööhõiveprogrammist. Võrreldes tööhõiveprogrammiga 2017-2020 on lisandunud jätkutugi inimestele, kelle tööl püsimine on raskendatud näiteks vähenenud töövõime, eelneva pikaajalise töötuse, katkendliku töötamise või töökogemuse puudumise või muude takistuste tõttu. Paindlikumalt pakutakse nõustamisteenuseid (psühholoogiline, sõltuvus- ja võlanõustamine), mida on eelnõu alusel võimalik edaspidi osutada lisaks hankega tellimisele valikuna töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate seast (sarnaselt koolituskaardiga). Uue võimalusena pakutakse tööturukoolituse raames edaspidi ka kootsingut. Endiselt on prioriteet toetada tööandjaid sobiva tööjõu leidmisel ja ettevalmistamisel, töökohtade loomisel ja kohandamisel ning ümberkorralduste läbiviimisel. Suurendatakse ettevõtluse alustamise toetuse maksimumsuurust, et suurendada töökohtade loomise võimalusi. Tööturu olukord 2019. a oli Eestis 16-aastaste kuni pensioniealiste töötuse määr 4,6%, mis oli madalam ka eelmise majandustõusu tipu aegsest töötuse määrast (2007.a 4,8%). 2019.a lõpu seisuga oli Eestis 34 402 registreeritud töötut ning registreeritud töötuse määr oli 5,3%. Tingituna Covid-19 viiruse levikust ning selle tõttu kehtestatud piirangutest on majanduse ja tööturu olukord käesoleval aastal oluliselt muutunud. 2020.a augusti lõpu seisuga oli Eestis 49 324 registreeritud töötut ning registreeritud töötuse määr 7,6%. Võrreldes eriolukorra alguse seisuga (13.03.2020) on 2020.a augusti lõpuks registreeritud töötute arv kasvanud ca 34%. Rahandusministeeriumi esialgse, 2020.a augusti majandusprognoosi järgi on käesoleval aastal Eestis oodata majanduslangust 7,0% ning töötuse määra kasvu 8,4%-le. Rahandusministeeriumi 2020.a septembri täpsustatud prognoosi andmetel on käesoleval aastal oodata majanduslangust 5,5% ning töötuse määra muutust 7,5%-le. Järgnevaks aastaks oodatakse majanduse taastumist: 2021. aastaks prognoositakse majanduskasvu 4,5%, ehkki töötuse määr järgmisel aastal siiski veel kasvab (8,0%). 2022. a prognoositakse majanduskasvu 3,5% ning töötuse määra 7,3%, 2023.a vastavalt 3,0% ja 6,6%. Tuginedes rahandusministeeriumi esialgsele majandusprognoosile, prognoosib Eesti Töötukassa 2020. ja 2021. aastaks sarnaselt töötute arvu kasvule ka registreeritud töötute arvu märkimisväärset kasvu. Kui 2019. aastal oli registreeritud töötuid keskmiselt päevas arvel ca 32 100, siis 2020. aastal on prognoosi kohaselt töötuna arvel keskmiselt ca 52 800 töötut päevas. Peamiselt suureneb registreeritud töötute arv just nende töötute osas, kellel töövõime ei ole vähenenud, kuid kasvab ka vähenenud töövõimega registreeritud töötute arv. Kooskõlas rahandusministeeriumi prognoosiga 2021. aastal registreeritud töötute arv veel suureneb (keskmiselt on arvel ca 57 400 registreeritud töötut), kuid seejärel hakkab vähenema ning jõuab 2023. aastaks ca 48 000 registreeritud töötuni. 4 Eesti tööjõu-uuringu andmetel oli 2020.a II kvartalis 16-aastaste kuni pensioniealiste töötuse määr 7,6%. Lisaks üldisele töötuse määra kasvule on riskirühmi, kelle töötuse määr on keskmisest veelgi kõrgem ning kellel on suurem oht jääda töötuks. Sellisteks riskirühmadeks on noored (2020. aastal oli 15-24-aastaste töötuse määr Eesti tööjõu-uuringu andmetel 18,4%, mis on viimase seitsme aasta kõrgeim näitaja), erialase hariduseta (10,0%) ja ebapiisava eesti keele oskusega (16,1%) inimesed. Vanemaealiste (55-64.a) töötuse määr oli 8,0%, mis on veidi üle keskmise, kuid vanemaealistel on töötuks jäädes suurem risk langeda pikaajalisse töötusesse või liikuda tööturult välja. 2019.a oli Eesti tööjõu-uuringu andmetel 16-pensioniealiste töötuse määr 4,6% ning vähenenud töövõimega inimestel 9,8%1. Suurem risk jääda töötuks tuleneb (osaliselt) tõenäoliselt riskirühmade ebapiisavatest või vananenud oskustest. Samas osalevad eelnimetatud riskirühmad vähem ka elukestvas õppes, mistõttu on konkurentsivõime tõstmiseks tööturul oluline toetada nende teadmiste ja oskuste arendamist. Eesti ja Euroopa Liidu strateegilised eesmärgid Heaolu arengukavas seatud eesmärgiks on tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu, alaeesmärgiga, et tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist. Üldeesmärgi saavutamiseks seatud mõõdikuks on tööhõive määr 20–64-aastaste seas, sihttasemega 78,8% aastaks 2023. Tööhõiveprogrammi teenused panustavad vastava sihttaseme saavutamisse. Programmi tegevused toetavad Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni poolt 17. novembril 2017 välja kuulutatud sotsiaalõiguste samba põhimõtteid ja õigusi. Sotsiaalõiguste sambas kokku lepitud 20 olulisemat põhimõtet ja õigust toetavad õiglast ja hästi toimivat tööturgu, sealhulgas „Võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule“ peatükis tööhõive aktiivse toetamise all on toodud esile, et igaühel on õigus saada õigel ajal ja vajadustele vastavat abi, et suurendada tööhõivevõimalusi või väljavaateid töötamaks füüsilisest isikust ettevõtjana. See hõlmab õigust saada abi töö otsimisel, koolituseks ja ümberõppeks. Eelnõu §-ga 3 sätestatakse tööhõiveprogrammi ajaline kestus. Programmi tegevusi viiakse ellu kolme aasta jooksul (1.01.2021–31.12.2023). Eelnõu §-ga 4 sätestatakse programmi rahaline maht, mis on TTTS-s ning programmis sätestatud tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse, maksmiseks planeeritud rahasumma. Programmi rahaline maht 2021. aastal on kuni 56,7 miljonit eurot, 2022. aastal kuni 58,8 miljonit eurot ja 2023. aastal kuni 55,8 miljonit eurot. Eelnõu §-ga 5 sätestatakse lisaks TTTS-le programmiga kehtestatavate täiendavate tööturuteenuste loetelu. TTTS § 4¹ lõike 4 punkti 1 kohaselt võib seaduses sätestatud asjaoludest lähtuvalt tööhõiveprogrammiga kehtestada tööturuteenuseid. Tööhõiveprogrammiga kehtestatakse lisaks TTTS-s sätestatule järgmised tööturuteenused: 1) karjääriinfo vahendamine; 2) tööotsingunõustamine; 3) individuaalne töölerakendamine; 1 Vähenenud töövõime andmed lisatakse 2020.a andmetele 2021.a juunis, mistõttu on kasutatud 2019.a andmeid. 5 4) nõustamine töölesaamise takistuste kõrvaldamiseks; 5) töövalmiduse toetamine; 6) kvalifikatsiooni saamise toetamine; 7) koolitustoetus; 8) ettevõtluse toetamine; 9) jätkutugi. Tööhõiveprogrammiga 2017–2020 võrreldes lisandub täiendavate tööturuteenuste loetellu jätkutoe teenus. Vt lähemalt seletuskirja eelnõu § 18 kohta. Eelnõu §-ga 6 sätestatakse tööturuteenuste loetelu, mida programmi raames osutatakse TTTS-s sätestatust soodsamatel tingimustel: 1) töövahendus (TTTS § 12); 2) tööturukoolitus (TTTS § 13); 3) tööharjutus (TTTS § 17); 4) ettevõtluse alustamise toetus (TTTS § 19). Võrreldes tööhõiveprogrammiga on 2017–2020 soodsamatel tingimustel osutatavate tööturuteenuste loetelus muudatuseks ettevõtluse alustamise toetuse maksmine TTTSi alusel sätestatust suuremas määras. Samuti on muutunud soodsamaks tööandja koolitustoetuse ja tööturukoolituse tingimused ning nõustamisteenuse pakkumise tingimused. Vt lähemalt seletuskirja eelnõu § 13, 16, 20 ja 22 kohta. Eelnõu §-ga 7 sätestatakse isikute loetelu, kellele osutatakse programmi raames tööturuteenuseid lisaks TTTS-s sätestatule. Eelnõus sätestatud tööturuteenuste saajate ring hõlmab nii programmiga kehtestatavate täiendavate teenuste sihtrühmi kui TTTS-i teenuste laiendatud sihtrühmi vastavalt TTTS-i § 4¹ lõike 4 punktile 2. Lõike 1 järgi osutatakse lisaks TTTS-s sätestatule tööturuteenuseid töötule, tööotsijale, isikule, kes ei ole töötu ega tööotsijana arvele võetud, töötajale ning tööandjale. Teenuste osutamisel lähtutakse programmis sätestatud tingimustest ja korrast. Lõikes 2 sätestatakse töötule osutatavad täiendavad tööturuteenused, mille valik võrreldes tööhõiveprogrammiga 2017-2020 ei muutu: - karjääriinfo vahendamine, - tööotsingunõustamine, - individuaalne töölerakendamine, - nõustamine töölesaamise takistuste kõrvaldamine, - töövalmiduse toetamine ja - kvalifikatsiooni saamise toetamine. Kui töötu õpib täiskoormusega või kutseõppeasutuses statsionaarses õppes (sh viibib akadeemilisel puhkusel), siis osutatakse talle kõiki eelnimetatud teenuseid, v.a eelnõu § 5 punktis 5 nimetatud töövalmiduse toetamist, mis on suunatud eelkõige pikaajalistele ja tööharjumuse kaotanud töötutele. TTTS-s sätestatud teenuseid laiendatakse töötute sihtrühmale järgmiselt: - töötule, kes õpib täiskoormusega või kutseõppeasutuses statsionaarses õppes (sh viibib akadeemilisel puhkusel), osutatakse TTTS-s sätestatud teenustest tööturukoolitust ja ettevõtluse alustamise toetust. 6 Täiskoormuses või kutseõppes statsionaarses õppes õppija võetakse töötuna arvele, kui ta on eelnevalt 180 päeva töötanud või viibib akadeemilisel puhkusel. TTTS-i alusel on võimalik õppijale osutada üksnes töövahendusteenust ja karjäärinõustamist. Kui sihtrühma kuuluv isik otsib tööd ja on valmis õpingute kõrvalt tööle asuma (see on ka töötuna arveloleku tingimus), on põhjendatud osutada talle vajadusel tööturuteenuseid, mis otseselt aitavad kaasa töö leidmisele ja tööle rakendumisele. Lõikes 3 sätestatakse tööotsijale osutatavad tööturuteenused. Võrreldes kehtiva tööhõiveprogrammiga 2017-2020 ei ole muudetud tööotsijatest teenuste saajate ringi. Kinnipeetavale tööotsijale osutatakse eelnõu kohaselt tööturuteenuseid, mis toetavad tööotsinguid ning töölesaamiseks vajalike teadmiste-oskuste ja töökogemuse omandamist. Täiendavatest teenustest osutatakse karjääriinfo vahendamist, tööotsingunõustamist ja kvalifikatsiooni saamise toetamist; TTTS-is sätestatud teenustest tööturukoolitust ja tööpraktikat. Avavangla kinnipeetav on inimene, kes on paigutatud kinnisest vanglast ümber avavangla osakonda. Avavangla kinnipeetaval on võimalik end töötukassas registreerida tööotsijana2 ning kasutada töövahenduse (sh proovitöö), karjääriinfo ja karjäärinõustamise ning tööotsingunõustamise (osalemine tööotsingu töötoas või tööklubis) teenust, mis on mõeldud kõigile soovijaile. Lisaks võimaldab tööhõiveprogramm pakkuda avavangla kinnipeetavaile tööturukoolitust, kvalifikatsiooni saamise toetamist ja tööpraktika teenust, et aidata kaasa sellele, et neil oleks vabanemisel olemas püsiv töökoht ja seeläbi lihtsam tavaellu naasta ning ennetada uute õigusrikkumiste toimepanemist. Tööotsijale, kes on saanud teate töö- või teenistussuhte lõpetamise kohta koondamise tõttu (edaspidi koondamisteatega tööotsija) osutatakse tööhõiveprogrammiga kehtestatavatest täiendavatest teenustest karjääriinfo vahendamist, tööotsingunõustamist, nõustamist töölesaamise takistuste kõrvaldamiseks ja kvalifikatsiooni saamise toetamist. TTTS-is sätestatud teenustest osutatakse koondamisteatega tööotsijatele tööturukoolituse ja tööpraktika teenust ning makstakse ettevõtluse alustamise toetust. Koondamisteatega tööotsijale osutatakse kõiki eelnimetatud teenuseid vastavalt individuaalsetele vajadustele. Eesmärgiks on koondamisteate saanud töötajate uuele tööle aitamine, nii et nad ei kogeks töötust või töötaolek jääks võimalikult lühikeseks. Võrreldes kehtiva tööhõiveprogrammiga 2017-2020 koondamisteatega tööotsijatele osutatavate teenuste loetelus muudatusi ei ole. Lõikes 4 sätestatakse töötajale osutatavad teenused. Töötajale osutatavaks teenuseks on jätkutugi, mille eesmärk on jätkata töötusest tööle liikunud inimeste nõustamist, et nad ei jääks korduvalt tööta. Lõikes 5 sätestatakse tööandjale osutatavad tööturuteenused. Tööandjale osutatakse täiendava teenusena koolitustoetust (vt lähemalt seletuskirja eelnõu § 16 kohta). Koolitustoetust antakse tööandjale, kui töötajal on vaja täiendada tööalaseid teadmisi ja oskusi vabale töökohale tööle asumisel (st toetatakse töötajate koolitamist tööjõu värbamise olukorras) või tööga seotud muudatustega kohanemiseks (st toetatakse töötajate koolitamist muutuste olukorras). Samuti on võimalik tööandjal taotleda koolitustoetuste töötajate eesti keele ning IKT oskuste arendamiseks. Koolitustoetuse eesmärgiks on ühelt poolt leevendada tööjõupuudust, teisalt ennetada töötajate tööta jäämist põhjusel, 2 Avavangla kinnipeetav ei saa võtta end töötuna arvele, kuivõrd avavangla režiim ei võimalda täita töötule seadusega pandud kohustusi. 7 et nende oskused ei vasta enam tööandja vajadustele seoses ettevõttes toimunud ümberkorralduste, uue tehnoloogia kasutuselevõtu või kvalifikatsiooninõuete uuenemisega, neil puudub piisav eesti keele oskus või digipädevus. Lõikes 6 sätestatakse tööturuteenused, mida osutatakse isikule, kes ei ole töötu ega tööotsijana arvele võetud. Sihtgrupp hõlmab nii töötavaid kui mitteaktiivseid inimesi. Kõigile soovijaile osutatakse programmi alusel jätkuvalt karjääriinfo vahendamist ja tööotsingunõustamist. Töötukassalt ettevõtluse alustamise toetust saanud isikule võimaldatakse äriplaani elluviimiseks ettevõtluse toetamise teenust, mis hõlmab täienduskoolitust, mentorklubi ja individuaalset mentorlust. Võrreldes tööhõiveprogrammiga 2017-2020 nimetatud sihtrühmale osutatavates teenustes muudatusi ei ole. Eelnõu § 8 sätestab õiguse osaleda tööturuteenustel lõpuni juhul, kui isiku olukord võrreldes tööturuteenusele suunamise ajaga teenusel osalemise ajal muutub. Lõike 1 kohaselt saab teenusele suunatud isik osaleda tööturukoolitusel, nõustamisteenustel (psühholoogilisel nõustamisel, võlanõustamisel, sõltuvusnõustamisel), kvalifikatsiooni saamise toetamise teenusel lõpuni ka juhul, kui tema töötuna arvelolek lõpetatakse töölemineku, ettevõtjana tegutsema hakkamise, õppima asumise, ennetähtaegse vanaduspensioni määramise või vanadus- pensioniikka jõudmise tõttu. Eesmärgiks on ühelt poolt soodustada tööleminekut ja lühendada seeläbi töötuse kestust, teisalt tagada inimesele terviklik abi, mis toetab tema konkurentsivõimet tööturul. Tööpraktikale suunatud isik saab teenusel osalemist jätkata juhul, kui töötuna arvelolek tuleb lõpetada vanaduspensioniikka jõudmise tõttu. Sätte eesmärgiks on soodustada tööotsingute ja töölesaamiseks vajalike oskuste omandamise jätkamist vanaduspensionieas. Lõige 2 võimaldab koondamisteatega tööotsijal, kes on töötamise ajal suunatud tööturukoolitusele, tööpraktikale, tööotsingunõustamisele, nõustamisteenustele või kvalifikatsiooni saamise toetamise teenusele, osaleda neil teenustel ka pärast töösuhte lõppu, ilma et ta peaks end selleks töötuna arvele võtma. Samuti on koondamisteatega tööotsijal võimalik taotleda ja saada ettevõtluse alustamise toetust. Lõige 3 võimaldab kinnipeetaval tööotsijal, kes on tööotsijana arveloleku ajal suunatud tööturukoolitusele, tööpraktikale, tööotsingunõustamisele või kvalifikatsiooni saamise toetamise teenusele, jätkata nende teenuste osutamist ka pärast tööotsijana arveloleku lõpetamist või kinnipidamisasutusest vabanemist. Eelnõu §-ga 9 sätestatakse tööturutoetuste saamiseks õigustatud isikud. TTTS § 4¹ lõike 4 punkti 2 kohaselt võib programmiga laiendada tööturutoetuste saamiseks õigustatud isikute ringi. TTTS-i kohaselt on õigus stipendiumile ning sõidu- ja majutustoetusele töötul, kes osaleb tööturukoolitusel, tööpraktikal ja tööharjutusel. Sarnaselt 2017-2020 programmiga sätestatakse stipendiumi maksmine ka töötule, kes osaleb vabatahtlikul tööl, et motiveerida ja väärtustada vabatahtlikul tööl osalemist kui ühte võimalust saada 8 töö leidmiseks vajalikku töökogemust ja sotsiaalseid oskusi. Stipendium aitab töötul katta vabatahtlikul tööl osalemisega seotud lisakulusid. Eelnõuga laiendatakse võrreldes TTTS-iga sõidu- ja majutustoetuse saajate ringi, makstes toetust töötule, kes osaleb järgmistel teenustel: - karjäärinõustamine, - tööotsingunõustamine; - nõustamine töölesaamise takistuste kõrvaldamiseks; - töövalmiduse toetamine; - kvalifikatsiooni saamise toetamine; - proovitöö töövahenduse raames. Sõidu- ja majutuskulusid hüvitamata võib olla töötutel võimatu neil teenustel osaleda. Võrreldes tööhõiveprogrammiga 2017–2020 tööturutoetuste saamiseks õigustatud isikute ringi ei muudeta. Sõidu- ja majutuskulusid ei hüvitata individuaalse töölerakendamise puhul. Eelnõu §-ga 10 sätestatakse karjääriinfo vahendamise sisu ja eesmärk, milleks on toetada isiku tööotsinguid ja valikute tegemist tööturul. Võrreldes tööhõiveprogrammiga 2017–2020 karjääriinfo vahendamise teenuse sisu ja osutamise tingimusi eelnõuga ei muudeta. Lõikes 2 täpsustatakse, et teenust osutab töötukassa. Eelnõu §-ga 11 sätestatakse tööotsingunõustamise sisu ja eesmärk, milleks on töö otsimiseks vajalike teadmiste ja oskuste ning töölesaamist toetavate sotsiaalsete oskuste arendamine eesmärgiga suurendada inimese aktiivsust töö otsimisel ja valmistada teda ette tööeluks. Tööotsingunõustamise tulemusel saavad inimesed uue töö otsimiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning nad on motiveeritud aktiivselt tööd otsima ja võimalikult kiiresti tööle asuma – see omakorda suurendab nende väljavaateid tööd leida. Tööotsingute tulemuslikumaks toetamiseks viib töötukassa lisaks individuaalsele nõustamisele läbi tööotsingunõustamist tööotsingu töötoa ja tööklubi vormis. Tööotsingu töötoa vormis viiakse tööotsingunõustamist läbi regulaarselt igas töötukassa osakonnas. Tööotsingu töötoas tutvustatakse tööturu olukorda, tööotsimise võimalusi, kandideerimiseks vajalikke dokumente, räägitakse tööintervjuust ja arutatakse töötoas tekkinud teemasid. Tööotsingu töötuba viib läbi töötukassa karjääriinfo spetsialist koostöös teiste töötajatega. Tööklubi vormis tööotsingunõustamisel valmistatakse osalejaid ette töö otsimiseks ja tööeluks juhendatud klubilise tegevuse vormis, mis võimaldab osalejatel jagada kogemusi ning saada tuge nii juhendajalt kui teistelt samas olukorras olevatelt inimestelt. Näiteks harjutatakse tööklubis tööle kandideerimist rollimängude või videotreeninguna, nõustatakse osalejaid tööalaste valikute tegemisel, arendatakse töölesaamist ja töötamist toetavaid sotsiaalseid oskuseid nagu meeskonnatöö, suhtlemisoskused, stressiga toimetulek, enesekindlus, kohtutakse tööandjatega või külastatakse ettevõtteid eesmärgiga tutvustada erinevaid tööandjaid ja nende nõudeid kandideerijatele. Lõikes 2 täpsustatakse, et töötukassa viib tööotsingunõustamist läbi nii ise kui tellib seda vastavalt vajadusele teistelt teenusepakkujatelt (sõlmib lepingu). 9 Võrreldes tööhõiveprogrammiga 2017–2020 tööotsingunõustamise teenuse sisu, osutamise tingimusi ja vorme eelnõuga ei muudeta. Eelnõu §-s 12 sätestatakse individuaalse töölerakendamise teenus. Teenuse eesmärgiks on toetada tööotsimisel ja töölesaamisel isikuid, kelle töölesaamine on raskendatud pikaajalise töötuse, sotsiaalsete probleemide, hoolduskohustuse või muude eriliste takistuste tõttu. Teenuse raames on võimalik vajadusel töötule hüvitada või töötu eest tasuda täiendavad kulud, et ta saaks osaleda tööturuteenustel ja/või tööle asuda. Näiteks on sellisteks kuludeks hooldusteenuse kasutamise kulu hüvitamine või teenuse osutajale tasumine töötu eest, et hoolduskohustusega inimene saaks osaleda töölesaamiseks vajalikul tööturuteenusel või tööle asuda. Täiendavad kulud võivad aga olla ka muu erilise takistusega seotud, sealhulgas näiteks sõidupileti (või kuukaardi) etteostmine inimesele, kel ei ole raha teenusel osalemiseks või muud töölesaamist või tööturuteenustel osalemist takistavad ja vajalikud kulud. Lõikes 2 täpsustatakse, et töötukassa tasub individuaalse töölerakendamise raames isikule või teenuseosutajale kulu kuludokumendi alusel. Eelnõu §-ga 13 sätestatakse nõustamine töölesaamise takistuste kõrvaldamiseks. Teenus hõlmab psühholoogilist, võla- ja sõltuvusnõustamist. Vajadus nõustamisteenuste järele on pidevalt kasvanud, sest üha enam on töötute seas inimesi, kelle tööotsinguid ja tööleasumist takistavad töökaotusest põhjustatud ärevus või masendus, võla- või sõltuvusprobleemid. Nõustamise eesmärgiks on aidata inimestel neid probleeme lahendada, et nad suudaksid keskenduda töö otsimisele, saaksid osaleda tööturuteenustes ja tööle asuda. Võrreldes tööhõiveprogrammiga 2017–2020 on eelnõus sätestatud paindlikumad nõustamise tingimused. Nõustamisteenuseid (psühholoogiline, sõltuvus- ja võlanõustamine) saab edaspidi osutada kahel viisil: lisaks hankega tellimisele võimaldada inimesel valida sobiv nõustaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutaja juures (sarnaselt koolituskaardiga koolituse, tööalase rehabilitatsiooni ja kogemusnõustamise pakkumise mudelile). Nõustamisteenuste korralduse mudeli muutus võimaldab klientidele pakkuda kiiremini ja paindlikumalt nende vajadusele vastavat teenust. Kuna nõustamiste puhul on tegemist individuaalse teenusega, on oluline, et klient leiaks talle sobiva nõustaja (hanke võitnud pakkujal ei pruugi olla just sellist nõustajat ning kliendil puudub valikuvõimalus). Lõige 2 määratleb, et töötukassa tellib nõustamise või võimaldab kliendil valida sobiva nõustaja kvalifitseeritud teenuseosutajate seast. Nõustamisteenuste osutajate kvalifitseerimistingimused ja koostööpõhimõtted kehtestab töötukassa. Teenust vahetult osutaval isikul, st nõustajal peab olema vastav tunnustatud haridus ja nõustamise kogemus. Töötukassa kvalifitseeritud nõustamisteenuste pakkujate nimekiri, kust inimene saab kokkuleppel töötukassaga valida endale sobiva nõustaja, avaldatakse töötukassa kodulehel. Lõige 3 sätestab psühholoogilise nõustamise kulu tasumise piirmäära ja lõige 4 sõltuvusnõustamise piirmäära. Psühholoogilise nõustamise ja sõltuvusnõustamise eest tasutakse kuni 50 eurot ühe nõustamiskorra eest, kuid mitte rohkem kui 500 eurot kalendriaastas. Lõige 5 sätestab, et võlanõustamise eest tasutakse kuni 30 eurot ühe nõustamiskorra eest, kuid mitte rohkem kui 300 eurot kalendriaastas. 10 Psühholoogilise ja sõltuvusnõustamise maksimaalse tunni hinna kehtestamisel on lähtutud psühholoogilise nõustamise teenuse hindadest Eesti Haigekassa ja teenusepakkujate hinnakirjade alusel. Võlanõustamise hind tugineb töötukassa vastava teenuse hankimise praktikale. Maksimaalselt teenuse eest tasutava summa (vastavalt 500 ja 300 eurot kalendriaastas) kehtestamisel on arvestatud, et ühele inimesele oleks võimalik pakkuda kuni 10 nõustamiskorda. Lõige 6 sätestab, et põhjendatud juhul võib nõustamiskordade arvu suurendada ja kulu hüvitada ka lõigetes 3-5 sätestatust suuremas määras. Eelnõu §-ga 14 sätestatakse töövalmiduse toetamise teenus, milleks on eelkõige vabatahtlik töö. Teenuse eesmärgiks on hoida inimest aktiivsena, suurendada tema tööharjumust ja arendada sotsiaalseid oskusi, et soodustada isiku töölesaamist ja valmistada teda ette tööeluks. Vabatahtlikuna töötades saab töötu proovida erinevaid tegevusi, õppida tundma oma tugevaid külgi ja hinnata erinevat laadi tegevuste ja valdkondade sobivust. Samuti on vabatahtlikuna võimalik saada uusi kontakte, mis hõlbustavad töö leidmist. Vabatahtlik töö võib hõlmata erinevaid tegevusi, mida vabatahtliku töö pakkuja viib läbi peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks. Vabatahtlik töö toimub soovitatavalt kultuuri, hariduse, sotsiaaltöö, keskkonnakaitse, ühistegevuse või muus sarnases valdkonnas. Vabatahtlik töö võib olla ka ettevõtete korraldatud heategevuslikes tegevustes osalemine. Vabatahtliku töö otsene eesmärk ei või siiski olla majandustegevus, tulu saamine ega tööjõukulu kokkuhoid. Vabatahtliku tööna ei või teha sama tööd, mille tegemiseks vabatahtliku töö pakkuja kasutab peamiselt palgalisi töötajaid. Samuti järgitakse põhimõtet, et vabatahtlikul tööl osalemise kõrvalt peab olema töötul võimalik aktiivselt tööd otsida. Lõikes 2 täpsustatakse, et teenuse osutamiseks sõlmib töötukassa teenuse osutajaga lepingu. Võrreldes tööhõiveprogrammiga 2017–2020 teenuse sisu ja osutamise tingimusi käesoleva eelnõuga ei muudeta. Eelnõu §-ga 15 sätestatakse kvalifikatsiooni saamise toetamise teenus, mille sisuks on kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide, sealhulgas kutse- või pädevustunnistuse ja mootorsõiduki juhilubade saamisega seotud kulude ja riigilõivude tasumine isiku eest. Kvalifikatsiooni saamisega seotud kuluks ei loeta koolituse kulu. Nimetatud kulude tasumine töötutele ja tööotsijatele on vajalik, kuna töölesaamiseks on sageli nõutavad kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid. Näiteks on ameteid (nn reguleeritud ametid ja kutsed), millel töötamiseks peab olema kutsetunnistus (nt korstnapühkija, lapsehoidja, treener, turvatöötaja, pottsepp, mootorsõidukijuhi õpetaja). Lisaks on ameteid, mille puhul annab kutsetunnistus tööle kandideerijale eelise (vt reguleeritud ametite ja kutsete kohta http://www.kutsekoda.ee/et/kutsesysteem/reguleeritudkutsed). Võrreldes kehtiva 2017-2020 programmiga teenuse sisu ja osutamise tingimusi ei muudeta. Eelnõu §-ga 16 sätestatakse koolitustoetus, millega toetatakse tööandjaid töötajatele täiend- ja ümberõppe pakkumisel. Koolitustoetusega toetatakse üldjuhul tingimustele vastavate 11 täienduskoolituste pakkumist. Töötukassa võib toetada ka kuni üheaastast tasemeõpet, eelkõige juhul, kui tööandja vajadusest lähtuvalt on vaja õppekava või õppe korraldust kohandada ja/või õpe on tasuline. Tööandjal on võimalik luua koostöös täienduskoolitusasutusega enda vajadustele sobiv õppekava või valida töötajate koolitamiseks koolitusturul pakutav koolitus. Lõike 1 kohaselt on koolitustoetus tööandjale töötaja teadmiste ja oskuste arendamiseks makstav toetus. Koolitustoetusega toetatakse töötajate värbamist ja kohanemist muutustega tööandja majandustegevuses, samuti töötajate eesti keele ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) oskuste arendamist. Lõige 2 nimetab koolitustoetuse taotlejana eraõiguslikku juriidilist isikut, füüsilisest isikust ettevõtjat tööandjana ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutust. Koolitustoetuse taotlemiseks esitab tööandja töötukassale põhjendatud taotluse ja koolituskava, mida hindab töötukassa komisjon. Komisjoni töösse võib töötukassa kaasata valdkonna koolitusvajadust tundvaid eksperte, näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Sotsiaalministeeriumist, Haridus- ja Teadusministeeriumist (HTM) ja/või Kutsekojast, erialaliitudest. Näiteks saab HTM-i esindaja juhtida komisjoni tähelepanu olukordadele, mil koolitustoetusega õpetatavad oskused on mõistlik omandada õpipoisiõppe vormis ning seeläbi ennetada õpipoisiõppe dubleerimist koolitustoetusega. Lõike 3 kohaselt makstakse koolitustoetust: 1) töötaja tööle võtmisel (s.o. koolitustoetus värbamise olukorras), kui töötajaga sõlmitakse tähtajatu või vähemalt kuuekuulise tähtajaga tööleping; 2) töötaja töötamise jätkamiseks tööandja majandustegevuse ümberkorraldamisel, uue tehnoloogia kasutuselevõtmisel või kvalifikatsiooninõuete uuenemisel (s.o. koolitustoetus muutuste olukorras), kui töötaja tööleping on sõlmitud tähtajatult või kehtib pärast koolitustoetuse taotluse esitamist vähemalt kuus kuud; 3) töötaja eesti keele oskuse arendamiseks, kui töötajaga on sõlmitud tähtajatu tööleping või tööleping kehtib pärast taotluse esitamist vähemalt kuus kuud; 4) töötaja IKT oskuste arendamiseks, kui töötajaga on sõlmitud tähtajatu tööleping või tööleping kehtib pärast taotluse esitamist vähemalt kuus kuud. Värbamise olukorras makstava koolitustoetuse eesmärgiks on tööjõupuuduse leevendamine ning töötajate liikumise toetamine valdkondade vahel. Seetõttu on toetust võimalik maksta töötaja tööle võtmisel põhikutsealale, mille osas on Kutsekoja poolt teostatud tööjõuvajaduse uuringuga (OSKA) tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ning mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist või erandina töötukassa määratud kutse- või ametialal, mille tööjõuvajadus tuleneb muust OSKA uuringus põhjendatud asjaolust. Muutuste olukorras makstava koolitustoetuse eesmärgiks on anda töötajatele oskused, mis on vajalikud ettevõtte majandustegevuse ümberkorraldamisega, uue tehnoloogia kasutuselevõtmisega või väliskeskkonnast tingitud kvalifikatsiooninõuete muutumisega (nt muutuvad seaduse või määrusega ette nähtud nõuded ametikohal töötamiseks) kohanemiseks ja töötamise jätkamiseks. Toetatavaid 12 valdkondi ei piirata, sest toetus on suunatud töötajatele, kes on töötusriskis tulenevalt ettevõttes toimuvatest muudatustest. Võrreldes 2017-2020 programmiga lisandunud töötajate IKT-alaste oskuste arendamise toetamine tuleneb vajadusest reageerida muutunud oludele. Kutsekoja (OSKA) analüüs IKT oskuste vajadustest erinevates valdkondades rõhutab muuhulgas, et viiruse Covid-19 levikuga seotud kriisist tingituna tuleb ettevõtetel oma tegevust kiiremini automatiseerida ja digitaliseerida. See tähendab omakorda, et töötajatel on vaja omandada või täiendada IKT-alaseid oskusi3. Erinevalt 2017-2020 programmist ei ole erisätet pikaajalistele töötutele koolitustoetuse maksmiseks. Kehtiva programmi alusel makstakse tööandjale koolitustoetust ka juhul, kui tema juurde tööle asunud eelnevalt pikaajaliselt tööta olnud töötaja vajab esimese tööaasta jooksul koolitust. Aja jooksul on ära langenud vajadus eraldi hüvitada tööandjale pikaajalise töötu koolituskulu – ajavahemikul mai 2017 kuni 2020 I kvartal on sel alusel koolitustoetust taotletud üksnes 22 juhul. Kui pikaajaline töötu on suunatud töötusperioodi ajal koolitusele, saab ta seda jätkata ka tööle asudes. Lisaks on tööandjal võimalik vajadusel töötaja oskuste arendamiseks taotleda koolitustoetust muudel alustel. Samuti võib inimesel tekkida õigus osaleda täienduskoolitusel koolituskaardiga või saada tasemeõppes osalemise toetust. Pikaajalise töötu tööle võtmisel makstakse ka palgatoetust, mis vähendab tööandja tööjõukulusid ja võimaldab muuhulgas vajadusel rahastada selle arvelt töötaja väljaõpet. Lõige 4 sätestab, et koolitustoetuse taotlemisel töötajate tööle võtmisel (värbamise olukorras) otsib tööandja esmalt vaba töökoha täitmiseks töötukassa vahendusel sobivaid töötajaid registreeritud töötute seast. Kui tööandja ei leia töötukassa vahendusel sobivat töötajat, võib ta töötaja leida muul viisil ja taotleda tema tööle võtmiseks toetust. Nimetatud nõude eesmärgiks on pakkuda esmalt võimalust rakenduda tööle registreeritud töötutel, kes vastavad tööandja poolt otsitavale kandidaadile seatud nõuetele. Lõige 5 sätestab, et muutuste olukorras, eesti keele või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaste oskuste omandamise toetamiseks makstakse koolitustoetust, kui tööandja on töötuskindlustuse seaduses sätestatud korras maksnud tööandja töötuskindlustusmakset vähemalt 24 kuul taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul. Seega eeldatakse, et tegemist on toimiva ettevõttega, kel on töötajad ja kes on töötuskindlustussüsteemi panustanud. Lõike 6 kohaselt ei maksta koolitustoetust töötaja eest, kellega toetust taotlev tööandja on viimase 6 kuu jooksul töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse § 89 alusel, vältimaks meetme asendusefekti. Lõige 7 sätestab toetatava koolituse mahu. Koolituse maht peab olema vähemalt 50 akadeemilist tundi ja koolitus peab toimuma ühe aasta jooksul. Koolituse õppekava võib koosneda erinevatest (tasemeõppe) moodulitest. Nõude eesmärgiks on toetada töötajate koolitusi, mis on tavapärasest suurema mahuga ja seega tööandjale kulukad. Samas on võrreldes 2017-2020 programmiga vähendatud toetuse saamiseks nõutavat koolituse minimaalset tundide mahtu 30 akadeemilise tunni võrra, kuna varasem 80 akadeemilise tunni nõue oli ekspertide hinnangul liialt piirav tingimus koolitustoetuse taotlemisel. Enamiku tööalaste koolituste kestus maht on väiksem (nt Eesti Tööjõu-uuringu andmete järgi kestis 86% elukestvas õppes osalenud inimeste tööalane täiendus- või ümberõppekursus vähem kui üks nädal). Samuti tähendab 80-tunnine koolitus üle 2,5 nädala täistööajaga koolituse aega ühe 3 https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2020/06/OSKA-%C3%BClevaade-valdkonnaspetsiifiliste-IKT-oskuste- vajadusest_16.06.2020.pdf?fbclid=IwAR1azjXqwGDewu8cUwi9p-expyJcxvitA7XhvK3QQHVGrqNeIE1K7FqV2AU 13 töötaja kohta, milleks võib ettevõtetel olla raske koolitusel osalevale töötajale asendajat leida. Koolituse maht 50 akadeemilist tundi vähendab seda barjääri, ent on Eesti ja USA keskmistest koolitusmahtudest kõrgem. Lõike 8 kohaselt makstakse koolitustoetust, kui koolituse läbiviija on täienduskoolitusasutuse pidaja, välja arvatud juhul, kui soovitud täienduskoolitust ei korralda ükski täienduskoolitusasutuse pidaja. Ka viimasel juhul peab koolitus vastama täienduskoolituse standardis sätestatud nõuetele ehk koolitus toimub vastavalt õpiväljundipõhisele õppekavale ning selle läbimist kinnitab tõend või tunnistus. Seega toetatakse tööandjaid töötajate koolitamisel nii turul pakutavate õppekavade alusel kui ka olukorras, kus turul sobilikku õpet ei pakuta (nt puudub tehnoloogia arengut arvestav õppekava või on vajalikud valdkonnaülesed oskused) ja õppekava tuleb vastavalt tööandja vajadustele luua. Lõige 9 sätestab kulud, milleks koolitustoetust makstakse. Tööandjale makstakse koolitustoetust koolituskulu eest, töötaja koolitusel osaletud tööaja eest ja töötaja koolitusel osalemisega seotud sõidukulu hüvitamiseks, kui koolitus toimub väljaspool Eestit. Koolituskulude eest toetuse saamiseks tuleb tööandjal esitada töötukassale arve ning selle pangaülekandega tasumist tõendav dokument. Säte välistab sularahatehingud. Töötasu eest toetuse saamiseks töötaja koolitusel osaletud aja eest, hüvitatav summa arvestatakse iga koolitustunni kohta tunnitöötasu alammääras, mis kehtib koolitustoetuse andmise otsuse tegemise ajal. Sätte eesmärgiks on kompenseerida tööandjale osaliselt tööjõukulu aja eest, mil töötaja ei saa tegeleda tavapäraste tööülesannetega, vaid osaleb koolitusel. Mitme uuringu tulemused on näidanud, et tööandjate hinnangul takistab töötajatele koolituse pakkumist nii koolituse kõrge hind kui ka töötajate liigne hõivatus ja suur töökoormus4. Koolitatavate tööjõukulu kompenseerimist loetakse abikõlbulikuks ka Euroopa Komisjoni riigiabi reguleeriva üldise grupierandi määruse kohaselt. Erinevalt 2017-2020 programmist ei maksta üldjuhul tööandjale töötaja koolitusel osalemisega seotud sõidukulusid, kuna praktikas oli nende kuludokumentide esitamine ja kontrollimine nii tööandjale kui töötukassale liiga koormav. Erandiks on vaid väljaspool Eestit toimuvad koolitused. Sõidukulude eest makstakse tööandjale koolitustoetust tööandja esitatud kuludokumentide ja nende pangaülekandega tasumist tõendava dokumendi alusel. Lõige 10 sätestab koolitustoetuse määrad. Tööandjal säilib töötaja koolituskulude katmisel omavastutus. Töötukassa võib maksta tööandjale kulude kogusummast kuni 80%, kuid mitte rohkem kui 2500 eurot töötaja kohta. Erandiks on juhtum, kui töötaja värvatakse töötukassas töötuna arvel olevate isikute seast, mis juhul võib toetus olla kuni 100% kulude kogusummast, kuid mitte rohkem kui 2500 eurot töötaja kohta. Juhul, kui koolitustoetust taotleval tööandjal on vähese tähtsusega abi ülemmäär täitunud, hüvitatakse toetuse andmisel üldise grupierandi määruse alusel kulude kogusummast kuni 50%, kuid mitte rohkem kui 2500 eurot töötaja kohta. 4 Järve, J., Räis, M-L., Seppo, I. (2012) Erialase tasemehariduseta isikute osalemine elukestvas õppes. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR. 14 Lõige 11 sätestab, et samale tööandjale makstakse erinevatel alustel koolitustoetust sama töötaja eest kokku kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul. Tegemist on võrreldes 2017-2020 programmiga täiendava sättega, et tagada koolitustoetuse sihipärane kasutamine rahastamise jätkusuutlikkus. Lõige 12 sätestab töötukassale võimaluse koolitustoetuse andmisest keelduda või seda vähendada juhul, kui taotletud kulud on põhjendamatud arvestades koolituse kestust või samalaadsete koolituste hinda või muid asjakohaseid põhjus. Tegemist on võrreldes 2017-2020 programmiga uue sättega tagamaks koolitustoetuse sihipärast kasutamist. Samas on võrreldes 2017-2020 programmiga ära kaotatud säte toetuse tagasinõudmise kohta. Kuna toetust makstakse töötaja koolitamiseks põhjendatud vajadusel ja tegelike tehtud kulude alusel, siis on töötaja, sõltumata sellest, kas ta jätkab sama tööandja juures töötamist, saanud oskused ja teadmised, mis tõstavad tema konkurentsivõimet tööturul. Lõige 13 punkt 1 täpsustab võrreldes kehtiva 2017-2020 programmiga, et koolitustoetuse taotlus tuleb esitada enne koolituse algust ning, et värbamise olukorras saab taotluse esitada kuni 4 kuu jooksul töötaja tööle asumisest. Punkt 2 sätestab, et koolitustoetust makstakse, kui kulusid tõendavad dokumendid on esitatud hiljemalt 6 kuu jooksul koolituse lõppemisest. Lõige 14 sätestab, et koolitustoetust ei maksta, kui tööandja ja koolitaja (koolitusasutus) on seotud isikud, ning täpsustab, keda loetakse tööandjaga seotud isikuteks. Lõige 15 sätestab töötukassa õiguse koolitustoetuse andmise otsust muuta (sh toetust vähendada) või otsus kehtetuks tunnistada põhjendatud juhul, muuhulgas, kui koolitus ei võimalda omandada õppekavas ettenähtud või toetuse taotluses kirjeldatud eesmärke. Sätte vajadus on tingitud olukordadest, kus paikvaatluse käigus selgub, et koolituse tase ja kvaliteet on niivõrd kehv, et tegelik eesmärk jääb saavutamata. Samuti on praktikas esinenud olukordi, kus algselt üpris intensiivsena plaanitud praktiline koolitus venitatakse pikale perioodile nii, et igal päeval toimub üks tund ja tekib küsimus, kas selliselt on võimalik vajalikud teadmised ja oskused omandada. HMS § 66 lg 2 ja 3 sätestavad ammendava loetelu, millal saab andmise ajal õiguspärast haldusakti vastavalt edasiulatuvalt või tagasiulatuvalt muuta või kehtetuks tunnistada. Üheks selliseks võimaluseks, millal saab haldusakti nii edasiulatuvalt kui tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada, on kui see on lubatud seadusega (õigusaktiga) või kui selleks on jäetud võimalus haldusaktis. Koolituse eesmärgiga seotud võimalus kehtetuks tunnistada tuleb sätestada õigusaktis, mitte haldusaktis, kuna see asjaolu peab juba koolitust valides olema tööandjale teada. Eelnõu §-ga 17 sätestatakse ettevõtluse toetamise teenus. Lõike 1 kohaselt on ettevõtluse toetamise teenuse sisuks ettevõtluse alustamise toetust saanud isikute koolitamine, individuaalne mentorlus ja nõustamine mentorklubis (nn järelteenused) eesmärgiga toetada äriplaani elluviimist ja jätkusuutlikkust. Nimelt on töötukassa praktika näidanud, et ettevõtluse alustamise toetuse abil loodavate ettevõtete püsimajäämiseks on oluline osutada alustavale ettevõtjale terviklikku abi, mis lisaks toetuse andmisele hõlmab äriplaani koostamise nõustamist, ettevõtluskoolitust ja järelteenuseid. 15 Lõige 2 sätestab põhimõtte, mille kohaselt on järelteenuste saamiseks õigustatud üksnes töötukassast ettevõtluse alustamise toetust (TTTS § 19) saanud isik kahe aasta jooksul toetuse saamisest. Lõike 3 järgi hüvitatakse töötukassast ettevõtluse alustamise toetust saanud isikule koolituse ja individuaalse mentorluse kulu kokku kuni 2500 eurot, sealhulgas individuaalse mentorluse kulu kuni 1250 euro ulatuses kuludokumendi alusel. Alustaval ettevõtja saab ise paindlikult otsustada, kui palju ta kasutab raha täienduskoolituseks või mentorluseks. Mentorluseks kasutatav summa on siiski piiratud (50% kulude hüvitamise maksimummäärast), et toetada oskuste arendamist (s.t et kogu summat ei kasutataks üksnes mentorluseks). Töötukassa hüvitab kulud, kui koolitus ja mentori kasutamine on seotud ettevõtte tegevusega ning teenustel osalemine on eelnevalt töötukassaga kokku lepitud. Lisaks on ettevõtluse alustamise toetust saanud isikul võimalik osaleda mentorklubis, kus osalejad saavad vahetada teadmisi ja kogemusi kogenud ettevõtjatega. Lõikes 4 sätestatakse, et ettevõtluse toetamise teenuse osutamiseks, välja arvatud isikule kulude hüvitamiseks, sõlmib töötukassa teenuse osutajaga lepingu. Võrreldes tööhõiveprogrammiga 2017–2020 teenuse sisu ega osutamise tingimusi eelnõuga ei muudeta. Eelnõu § 18 sätestab uue teenusena jätkutoe osutamise. Jätkutugi on töötusest tööle liikunud isiku nõustamise jätkamine ning selle eesmärgiks on toetada isiku hõives püsimist ja ennetada uuesti töötuks jäämist. Lõikes 2 sätestatakse jätkutoe sihtrühm, kelleks on isikud, kelle tööl püsimine on raskendatud vähenenud töövõime, töökogemuse puudumise, eelneva pikaajalise töötuse või katkendliku töötamise või muude takistuste tõttu. Hõives püsimiseks on oluline leida igale tööotsijale sobiv ja väärtuslik töö ning teda tööle asumiseks ette valmistada, et töösuhe ei katkeks oskuste, võimete, tervisega seotud piirangute või motivatsiooni puudumise tõttu. Kvaliteetsest töövahendusest ja tööks ettevalmistavatest teenustest (nt koolitus, tööpraktika, tööharjutus) alati siiski ei piisa, et ära hoida töö ja töötuse vahel nö pendeldamist (lühikesed töötamise perioodid vahelduvad töötuse perioodidega). Tööturul haavatavamas olukorras inimeste hõives püsimiseks on vaja, et töötukassa hoiaks nii nende enda kui tööandjatega ühendust ja pakuks nõustamist ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist ja tööle asumist. Töötukassa on katsetanud jätkutoe pakkumist erinevatele sihtrühmadele kahe pilootprojekti raames 2018 juuni – 2019 märts ning 2019 august – 2020 august. Katsetamise kogemused on kinnitanud vajadust integreerida jätkutugi töötukassa töökeskse nõustamise protsessi ja juhtumikorraldajate töösse tööturul haavatavamas olukorras klientidega. Lõige 3 täpsustab, et jätkutoe raames nõustatakse lisaks isikule tema tööandjat ning vajadusel kaasatakse tööl püsimise toetamiseks kohalikku omavalitsust ja teenusepakkujaid ning isiku lähivõrgustikku. Samuti täpsustatakse teenuse osutamise periood ehk jätkutuge osutatakse kuue kuu jooksul isiku tööle asumisest. 16 Jätkutoe raames hoiab töötukassa nõustaja oma kliendiga ühendust ka pärast tööle saamist, eelkõige telefoni teel, kuid vajadusel toimub nõustamiskohtumine töötukassas või kliendi töökohal. Nõustamiskohtumistel on keskmes kliendi käekäik töötamisel, tema motivatsioon, tööl ilmnenud takistused/raskused, täiendava toe vajadus jms. Samal ajal hoiab nõustaja, kaasates vajadusel ka tööandjate konsultanti, ühendust tööandjaga, et võimalikest probleemidest ja tagasilöökidest aegsasti teada saada ning neile reageerida. Tööandjaga suhtluses keskendutakse sellele, kuidas töötukassa vahendatud töötajal (töötajatel) on tööl läinud, kas töötaja on töökoha ja meeskonnaga kohanenud, kuidas töötaja tuleb toime tööülesannete täitmisega, kas tööandjal on täiendavaid vajadusi, et töötajale tuge pakkuda jms. Vajadusel kaasatakse kliendi tööl püsimise toetamiseks teisi partnereid, näiteks kohalik omavalitsus, teenuseosutaja (nt tööalane rehabilitatsioon). Kui jätkutoe käigus ilmneb vajadus oskuste arendamist, töövõimet toetavate või muu tööturuteenuste järele, siis korraldab töötukassa vastavate teenuste osutamise. Lõikes 4 sätestatakse, et jätkutoe teenust osutab töötukassa. Eelnõu § 19 lõige 1 sätestab töövahenduse tööturuteenuse soodsama tingimusena proovitöö korraldamise. Proovitöö on osa vabale töökohale kandideerimise ja sobiva töötaja leidmise protsessist eesmärgiga hinnata vahendatava töökoha tingimusi ja sobivust töötule. Proovitööl täidab töötu selle ametikoha tööülesandeid, millele ta kandideerib ning tutvub ettevõtte töötajate, töötingimuste ja - kultuuriga. Näiteks on praktikas olnud vaja veenduda, kas inimesele sobib kiire tempo pagaritööstuses või kõrgustes töötamine, mida nõuab katuste lumest puhastamine. Tööandjal on samal ajal võimalik hinnata töötu tööoskusi. Proovitöö ajal säilib töötul õigus olla töötuna arvel ning saada töötuskindlustushüvitist või töötutoetust. Töötule makstakse proovitööl osalemisega seotud sõidukulude hüvitamiseks sõidu- ja majutustoetust. Lõike 2 kohaselt võib proovitöö kesta kuni üks päev. Võrreldes tööhõiveprogrammiga 2017–2020 eelnõuga proovitöö teenuses muudatusi ette ei nähta. Eelnõu §-ga 20 sätestatakse tööturukoolituse osutamine soodsamatel tingimustel. Vastavalt lõikele 1 saab töötukassa lisaks tööturukoolituse tellimisele hanke korras osutada tööturukoolitust koolituskaardi alusel. Koolituskaardi skeemi puhul võib inimene ise valida töölesaamiseks vajaliku koolituse, mis on individuaalses tööotsimiskavas kokku lepitud. Koolitusi on võimalik valida töötukassa kvalifitseeritud koolitajate pakutavate koolituste nimekirjast. Lõike 2 kohaselt tasub töötukassa koolitus(t)e eest kuni 2500 euro ulatuses ühe isiku kohta kahe aasta jooksul. Perioodi arvestamist alustatakse isiku koolituskaardiga koolitusele suunamisest arvates. Lõikes 3 määratletakse, et koolituskaardi alusel võimaldatakse sellist eesti keele koolitust, mis valmistab ette eesti keele tasemeeksamiks või A1-taseme saavutamiseks. 17 Lõikes 4 on uue võimalusena võrreldes 2017-2020 programmiga lisatud kootsing eelnevalt ettevõtte või asutuse juhina tegutsenud töötule. Täpsustatud on, et kootsingu puhul ei kehti nõue, et teenuse osutaja peab olema täienduskoolitusasutuse pidaja täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses. Lõikes 5 sätestatakse, et kootsingu kulu võib ühe isiku eest tasuda sarnaselt koolituskaardiga koolitusele kuni 2500 euro eest kahe aasta jooksul. Lõikes 6 täpsustatakse, et kootsingu ja koolituskaardiga koolituse kulu kokku ei tasuta rohkem kui 2500 eurot. Kootsingu sihtrühm saab ise otsustada, kas kasutada koolitust või kootsingut, samuti on võimalik neid kombineerida. Kootsingu pakkumine lisaks tööturukoolitusele on oluline, kuna erinevad sihtrühmad võivad vajada lisaks tavapärasele karjäärinõustamisele ja töökesksele nõustamisele täiendavat nõustamist ja tuge, et aidata mõtestada senist töökogemust, analüüsida võimekust ja potentsiaali, leida uusi võimalusi oskuste ja kogemuste kasutamiseks ning teha edasisi (karjääri)valikuid. Selline vajadus on praktikas eelkõige ilmnenud juhina tegutsenud ja töö kaotanud inimeste puhul. Vastavates koolitusprogrammides või individuaalsel või grupikootsingul osalemine on neile võimalus saada tuge sarnase juhikogemusega inimestelt. Töötukassa hinnangul võib kootsingut vajada aastas ligikaudu 50 sihtgruppi kuuluvat klienti. Eelnõu §-ga 21 sätestatakse tööharjutuse osutamise soodsama tingimusena teenuse kestus, mis pikaajalisele või sotsiaalsete erivajadustega töötule on kuni kuus kuud. Tööharjutust korraldatakse töötutele, kelle töölesaamine nõuab tööharjumuse omandamist või taastamist. TTTS-i kohaselt on tööharjutuse kestus kuni kolm kuud, mis ei ole aga alati piisav nimetatud sihtrühma tööharjumuse taastamiseks ja nende tööleaitamiseks. Tööharjutuse sisu ja täpne kestus sõltuvad konkreetse sihtrühma töölesaamise takistustest ja abivajaduse ulatusest. Tavapäraselt on tööharjutuse sisuks tööharjumuse loomine, enesekindluse ja motivatsiooni tõstmine ning kollektiivis tegutsemise harjumuse ja oskuste omandamine. Inimestel, kes on tööturult pikalt eemal olnud, võtab see kauem aega. Lõikes 2 täpsustatakse, et tööharjutuse teenust osutab töötukassa ise või sõlmib lepingu teenuseosutajaga. Võrreldes tööhõiveprogrammiga 2017–2020 eelnõuga muudatusi ette ei nähta. Eelnõu §-ga 22 sätestatakse ettevõtluse alustamise toetuse suurendamine kuni 1526 euro ulatuses lisaks TTTS § 19 alusel makstavale ettevõtluse alustamise toetusele. Kokku on võimalik ettevõtluse alustamise toetust taotleda kuni 6000 eurot. Ettevõtluse alustamise toetus on püsinud 4474 euro suuruses üle kümne aasta, mille jooksul ei ole toetuse suurust ka tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud. Toetus ei ole enam piisav ettevõtlusega alustamiseks vajalike kulude katmiseks. Langenud on taotluste arv ja toetusesaajate võimekus töökohti luua. Keskmine prognoositav töökohtade arv ühe toetuse saaja kohta on vähenenud viimase kümne aastaga 1,5-st 1,1-le. Viimaste aastate toetuse taotluste põhjal on näha, et ettevõtlusega alustamiseks vajalik keskmine investeeringute summa on toetuse summast märkimisväärselt suurem ning seda ilma ettevõtte alustamiseks kriitilisi tööjõu- ning turunduskulusid arvestamata. 2017-juuli 2020 oli vajaliku 18 keskmine investeeringute summa 6885 eurot (532 toetuse saajat valimis) ja perioodil 2019 -juuli 2020 oli see 7121 eurot (222 toetuse saajat valimis). Toetuse suurendamise vajadusele viitab seegi, et alates 2011. aastast on järjest kasvanud suuremate kui 4450-euroste toetussummade osakaal. Kui 2011. aastal maksti 4450 eurost suuremat toetust 54% juhtudest, siis 2018. ja 2019. aastal 71% ning 2020. aastal 77%. Seejuures moodustasid maksimumsuuruses (4474 eurot) toetused 2011. aastal 50%, aga 2020. aastal 68% kõigist antud toetustest. Toetuse tõstmise eesmärgiks on toetada ettevõtlusaktiivsust ja endale töökoha loomist töötute seas, samuti aidata kaasa sellele, et suureneks töökohtade arv ühe toetuse saaja kohta. Eelnõu § 23 sätestab programmi alusel tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise põhimõtted. Lõike 1 kohaselt osutatakse programmi alusel tööturuteenuseid ja makstakse tööturutoetusi, välja arvatud töötutoetust, TTTS-s ning määruses sätestatud põhimõtetel, tingimustel ja korras, kui programmis ei ole sätestatud teisiti. Lõike 2 kohaselt koostatakse teenuste osutamiseks individuaalne tööotsimiskava, kus hinnatakse töölesaamist või töötamise jätkamist soodustavaid ja takistavaid asjaolusid ning kavandatakse töö leidmiseks või töötamise jätkamiseks vajalikke tegevusi ja teenuseid. TTTS sätestab individuaalse tööotsimiskava koostamise töötule. Programmi alusel osutatakse tööturuteenuseid ka tööotsijale, kaasa arvatud koondamisteatega tööotsijale ja kinnipeetavale tööotsijale. Tööotsijale koostatakse tööotsimiskava üksnes osaliselt – see sisaldab TTTS § 10 lg 2 punktides 1-2 ja 5 sätestatud nõudeid (isiku nimi ja isikukood või sünniaeg; töölerakendumist soodustavate ja takistavate asjaolude kirjeldus; töö leidmiseks või tööl püsimiseks vajalikud tegevused, sh tööturuteenused). Eelnõu § 24 tuuakse ära vähese tähtsusega abi ja riigiabi regulatsioon. Lõike 1 kohaselt on TTTS §-des 19 sätestatud tööturuteenuste (ettevõtluse alustamise toetus) ning eelnõu §-des 16-17 ja 22 nimetatud teenuste (§ 16 koolitustoetus, § 17 ettevõtluse toetamine, § 22 ettevõtluse alustamise toetus) osutamine vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas järgmiste Euroopa Komisjoni määrustega: 1) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8); 2) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17); 3) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45-54). Ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi piirmäär on määruse nr 1407/2013 kohaselt 200 000 eurot (maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale 100 000 eurot), määruse nr 1408/2013 kohaselt 15 000 eurot ja määruse nr 717/2014 kohaselt 30 000 eurot kolme järjestikuse majandusaasta kohta. Üheks ettevõtjaks loetakse nimetatud määruste artikli 2 punktis 2 nimetatud ettevõtjat ning järgida tuleb määruste artiklis 5 toodud kumuleerimisreeglit. Reeglite kohaselt võib erinevates valdkondade toetamiseks anda vähese tähtsusega abi mitte rohkem 19 kui 200 000 eurot. Lisaks juhul, kui taotleja tegutseb peale põllumajandusvaldkonnale ka kalandus- ja vesiviljelussektoris, siis ei tohi määruste nr 1408/2013 ja nr 717/2014 alusel antud vähese tähtsusega abi kokku ületada 30 000 eurot. Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, kumuleeritakse selle määruse ja määruse nr 1407/2013 antud vähese tähtsusega abi ning abi kogusumma ei tohi ületada 500 000 eurot Lõike 2 kohaselt makstakse vähese tähtsusega abi määrustes sätestatud ülemmäära täitumisel koolitustoetust üldise grupierandiga hõlmatud riigiabina kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1-78), abi piirmääraks on kuni 50% koolituskuludest (määruse § 16 lg 10 p 4). Lõigetes 3 kuni 6 on sätestatud erinevate vähese tähtsusega abi andmist reguleerivate määruste ning üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi ülemmäär. Lõikes 7 on sätestatud maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale vähese tähtsusega abi piirmäära erand, milleks on tavapärase 200 000 euro asemel 100 000 eurot kolme järjestikuse majandusaasta jooksul. Lõige 8 sätestab vähese tähtsusega abi andmisel üheks ettevõtjaks loetavate isikute ringi. Lõige 9 sätestab vähese tähtsusega abi andmisel kehtivad abisummade liitmisreeglid, nt kumuleerides vähese tähtsusega abi komisjoni määruse nr 360/2012 alusel antava abiga, ei tohi vähese tähtsusega abi määr kokku ületada 500 00 eurot. Samuti ei tohi vähese tähtsusega abi kumuleerida samal eesmärgil antava riigiabiga nii, et ületatakse maksimaalne lubatud riigiabi summa. Lõige 10 sätestab vähese tähtsusega abi andmisel sätestatud välistused. Lõikes 11 on sätestatud riigiabi andmise keeld raskustes olevatele ettevõtjatele, erandina võib riigiabi anda, kui ettevõtja ei olnud 31.12.2019 seisuga raskustes, kuid sattus raskustesse perioodil 01.01.2020 kuni 30.06.2021. Lõikes 12 on kehtestatud reegel, mille kohaselt ei anta riigiabi ettevõtjale, kellele antud abi on Euroopa Komisjoni eelneva otsusega tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks ning selle otsuse alusel on ettevõtjale esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. Eelnõu § 25 sätestab programmi elluviimise raames prognoositava tööturuteenuste mahu. Prognoositavalt on 2021. aastal kuni 133 194 osalemist, 2022. aastal kuni 128 449 osalemist, 2023. aastal kuni 119 892 osalemist. Registreeritud töötute puhul on arvestatud nende registreeritud töötute teenustel osalemisi, kes ei kuulu vähenenud töövõimega inimeste sihtrühma, kuna alates 2016. aastast osutatakse vähenenud töövõimega inimestele teenuseid ESF programmi raames. Erandiks on 20 karjäärinõustamine ja tööotsingu töötuba, milles osalemisega seoses makstakse sõidu- ja majutustoetust ka vähenenud töövõimega inimestele käesolevast programmist. Prognoositav tööturuteenustel osalejate arv teenuste lõikes: Tööturuteenus 2021 2022 2023 Tööturuteenused (v.a ennetavad meetmed) Tööturukoolitus 40 844 39 772 36 332 Karjäärinõustamine* 46 480 42 380 39 450 Palgatoetus 2 193 3 438 3 141 Tööotsingu töötuba* 23 240 21 190 19 725 Nõustamisteenused 4 968 5 356 4 893 Tööpraktika 3 735 4 157 4 178 Ettevõtlusega alustamise toetus 503 534 487 Muud meetmed** 9 022 8 883 8 493 Tööturuteenused (v.a ennetavad meetmed) kokku 130 985 125 709 116 698 Ennetavad meetmed Koolitustoetus tööandjatele 2 209 2 740 3 194 Tasemeõppes osalemise toetus*** 0 0 0 Tööturukoolitus töötavatele isikutele**** 0 0 0 Ennetavad meetmed kokku 2 209 2 740 3 194 TÖÖTURUTEENUSED KOKKU 133 194 128 449 119 892 * Karjäärinõustamise ja tööotsingu töötoa osalejate hulgas on ka vähenenud töövõimega inimesed. ** Muude meetmete all on proovitöö, tööklubi, tööharjutus, vabatahtlik töö, ettevõtluse alustamise toetuse järelteenused, individuaalne rakendumine ja jätkutugi. ***Tööhõiveprogrammist hüvitatakse nende inimeste tasemeõppes osalemise kulu, kes alustasid teenust enne 01.08.2020. Alates 01.08.2020 tasemeõppes osalemist alustanute kulu finantseeritakse programmist „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ (TAT2). ****Tööhõiveprogrammist hüvitatakse nende töötavate inimeste tööturukoolitusel osalemise kulu, kes alustasid teenust enne 01.09.2020. Alates 01.09.2020 tööturukoolitusel osalemist alustanud töötajate kulu finantseeritakse programmist „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ (TAT2). Eelnõu § 26 sätestab programmi elluviimise raames prognoositava tööturutoetuste mahu, mis on seotud stipendiumile ning sõidu- ja majutustoetuse saamise õigust andvatel tööturuteenustel osalemise mahtudest. Lõike 1 kohaselt on 2021. aastal kuni 45 715 , 2022. aastal kuni 45 075 ning 2023. aastal kuni 41 579 osalemist stipendiumi saamise õigust andval tööturuteenusel. Lõike 2 kohaselt on 2021. aastal kuni 127 507, 2022. aastal kuni 120 959 ning 2023. aastal kuni 112 321 osalemist sõidu- ja majutustoetuse saamise õigust andval tööturuteenusel. Eelnõu § 27 sätestab programmi elluviimisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja korra. Töötukassa esitab programmi elluviimise aruande töötukassa nõukogule ja Sotsiaalministeeriumile 21 vähemalt kord kvartalis. Aruanne esitatakse osana Töötukassa nõukogule esitatavast majandustegevuse kvartaliaruandest. Eelnõu § 28 sisaldab üleminekusätteid, mis reguleerivad teenuste osutamist üleminekul kehtivalt tööhõiveprogrammilt 2017-2020 uuele tööhõiveprogrammile 2021-2023. Eelnõu § 29 sätestab määruse jõustumise 1. jaanuarist 2021 aastal, välja arvatud aeganõudvamaid IT- arendusi nõudvad tegevused ehk määruse § 16 lõike 3 punkt 4 ehk koolitustoetus töötajate IKT oskuste arendamiseks, mis jõustub 1. mail 2021. a. Samuti jõustuvad hiljem ehk 1. juulil 2021 määruse § 13 lõiked 2-6 ehk nõustamisteenuse osutamise korraldusega seonduvad sätted ja § 20 kootsingu teenust puudutavad sätted lõigetes 4-6. IV Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei muudeta kehtiva õiguse terminoloogiat. V Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu § 23 sätestab õigusaktid, millest tuleb riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisel lähtuda. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 107 lõige 1 järgi on „/.../igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.“ Kuigi riigiabi on üldjuhul ühisturuga kokkusobimatu, on erijuhtudel seda võimalik anda EL-i asutamislepingu alusel vastu võetud õigusaktides sätestatud tingimustel (grupierandi määrus, vähese tähtsusega abi määrused ja valdkondade riigiabi suunised). Eelnõu järgi on tööturuteenuste ja -toetuse seaduse §-des 19 ja 23 sätestatud tööturuteenuste (ettevõtluse alustamise toetus ja tugiisikuga töötamine) osutamine käesolevas määruses nimetatud isikutele ja ettevõtluse toetamine (eelnõu § 17), koolitustoetus (eelnõu § 16 ) ja ettevõtluse alustamise toetus (eelnõu § 21) vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas järgmiste Euroopa Komisjoni määrustega: 1) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8); 2) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17); 3) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45-54). Teostamaks järelevalvet riigiabi andmise ja kumuleerimisreeglite täitmise üle on loodud riigiabi ja vähese tähtsusega abi register. See hõlmab Eestis antavat riigiabi ja vähese tähtsusega abi, v.a põllumajanduses ja kalanduses antavat riigiabi. Registrist saab töötukassa kontrollida, kas ettevõtjale võib anda vähese tähtsusega abi, s.t kas ülemmäär on täitunud või mitte. Vähese tähtsusega abi määrustes sätestatud ülemmäära täitumisel antakse järgmisi teenuseid grupierandiga hõlmatud riigiabina kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu 22 artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1-78): 1) koolitustoetust (eelnõu § 16 lg 11 punktis 4 sätestatud piiranguga kuni 50% koolituskuludest); VI Määruse mõjud Käesoleva eelnõu rakendumisel on sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju majandusele ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Määrusel puuduvad mõjud keskkonnale, regionaalarengule ning riigi julgeolekule ja välissuhetele. Eelnõu rakendamisel on võimalik tööturuteenuseid ja -toetusi pakkuda paindlikumalt lähtudes tööturu muutuvast olukorrast ning sellest tulenevalt tööotsijate, töötajate ja tööandjate vajadustest. Eelnõuga luuakse võimalused tervikliku, individuaalsetest vajadustest lähtuva abi osutamiseks kõikidele töötukassa klientidele. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Sihtrühm: tööturuteenuseid ja tööturutoetusi (v.a töötutoetus) kasutavad isikud Mõju ulatus Eelnõu rakendumisel on positiivsed sotsiaalsed mõjud tööturuteenuseid- ja toetusi kasutavatele isikutele: paranevad tööturuteenustel osalevate isikute teadmised ja oskused, mis võimaldab neil liikuda tööturule või ennetada töötuks jäämist (ennetavad meetmed); tööturule sisenemisega ja regulaarse töötasu saamisega suurenevad isikute sissetulekud ning paraneb nende heaolu, ühtlasi väheneb pikaajaliste töötute, heitunute ning üksnes toetuste abil toime tulevate isikute arv. Võrreldes 2017– 2020. aastaks kehtestatud tööhõiveprogrammiga lisandub 2021-2023.a tööhõiveprogrammi täiendavate teenuste loetellu jätkutoe pakkumine ning soodsamatel tingimustel osutatavate teenuste puhul on muudetud tööandja koolitustoetuse, ettevõtluse alustamise toetuse ja nõustamisteenuste tingimusi. Jätkutoe eesmärk on jätkata töötusest tööle liikunud inimeste nõustamist, et nad ei jääks korduvalt tööta. Tööturul haavatavamas olukorras inimeste hõives püsimiseks on oluline, et töötukassa hoiaks nii nende enda kui tööandjatega ühendust ja pakuks nõustamist ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist ja tööle asumist. Koolitustoetuse tingimuste muudatusega on võimalik taotleda koolitustoetust töötajate IKT alaste oskuste arendamiseks, ilma et tööandjal peaks olema värbamise või muutuse olukord. Kutsekoja OSKA analüüs IKT oskuste vajadustest erinevates valdkondades rõhutab muuhulgas, et Covid-19st tingituna tuleb ettevõtetel oma tegevust kiiremini automatiseerida ja digitaliseerida. See tähendab omakorda, et töötajatel on vaja omandada või täiendada IKT-alaseid oskusi. Ettevõtluse alustamise toetuse puhul suurendatakse ettevõtluse alustamise toetust, mille senine suurus (kuni 4474 eurot) on püsinud muutmata kujul üle kümne aasta ning mis ei ole enam piisav ettevõtlusega alustamiseks vajalike kulude katmiseks. Muudatuse tulemusena on võimalik ettevõtluse alustamise toetust taotleda kuni 6000 eurot, mis võimaldab katta suuremas mahus ettevõtlusega alustamiseks vajalikke investeeringuid ning hinnanguliselt suureneks muudatuse tulemusena ka taotlejate arv ca 5%. Võrreldes eelmise tööhõiveprogrammiga muudab eelnõu ka nõustamise osutamise tingimusi. Nõustamisteenuseid (psühholoogiline, sõltuvus- ja võlanõustamine) saab edaspidi osutada kahel viisil: lisaks hankega tellimisele, on inimesel võimalus valida sobiv nõustaja ka töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutaja juurest (sarnaselt koolituskaardiga koolituse, tööalase rehabilitatsiooni ja kogemusnõustamise pakkumise mudelile). Tingimuste muudatused lähtuvad muutunud vajadustest tööturuteenustes ja - toetustes ning muudavad neid paindlikumaks. Teenuste oodatav mõju isiku tasandil avaldub eelkõige osalejate paranenud tööturunäitajates, milleks on suurem töötamise tõenäosus ja madalam risk kaotada 23 töö, aga ka liikumine uuele ametikohale5, töötamine kõrgemat lisandväärtust looval töökohal, suurenenud tootlikkus, sellega kaasnev kõrgem sissetulek ning tööelu kvaliteedi paranemine. Seega on meetmetel oluline positiivne mõju tööpuuduse leevendamisel ning hõive soodustamisel ja seeläbi majandusele tervikuna. Eelnõu rakendumine mõjutab sihtrühma positiivselt, kuid kuna sihtrühma tasandil võrreldes varasemaga olulisi muutusi ei toimu, võib mõju ulatust pidada väikeseks. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Tuginedes rahandusministeeriumi 2020.a augusti majandusprognoosile on 2021. aastal sarnaselt töötute arvu suurenemisele oodata ka registreeritud töötute arvu märkimisväärset kasvu ning alates 2022.a töötuse määra järk-järgulist vähenemist. Eesti Töötukassa prognoosi kohaselt on 2021. aastal töötuna arvel keskmiselt ca 44 200, 2022.a ca 39 200 ning 2023.aastal ca 35 600 registreeritud töötut, millele lisanduvad vähenenud töövõimega registreeritud töötud (neile osutatakse teenuseid ESF TAT Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale alusel) päevas. Töötukassa prognoosi kohaselt kasutab tööhõiveprogrammiga kehtestatavaid tööturuteenuseid-ja toetusi (v.a töötutoetus) 2021.a ca 35,2%, 2022.a ca 39,9% ja 2023.a ca 40,3% kuu jooksul registreeritud (v.a vähenenud töövõimega) töötutest. Sihtrühma kokkupuude tööturuprogrammiga kehtestavate täiendavate ja soodustingimustel tööturuteenustega on individuaalne, st on isikuid, kes võivad vajada erinevaid meetmeid ja teenuseid, mistõttu kokkupuude tööturuteenuste-ja toetustega võib seetõttu olla mitmekordne, samas on isikuid, kes ei kasuta ühtegi meedet. 2019.a kasutas vähemalt ühte teenust aasta jooksul 33 677 inimest, mis moodustab kõikidest töötutest (v.a vähenenud töövõimega töötud) 56%. Eeldusel, et perioodil 2021-2023.a kasutatakse teenuseid samas suurusjärgus, on eelnõu rakendumisel töötutele oluline mõju. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus on väike, sihtrühma suurus on keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Mõju majandusele Sihtrühm: tööandjad Mõju ulatus Eelnõu rakendumisel on positiivne mõju tööturule ja majandusele, kuna määruse sihtrühmal on: a) töötuks jäämise korral ligipääs töötutele pakutavatele tööturumeetmetele, mis võimaldavad kiiremini uut tööd leida; b) tööotsijatel on vajaduse ilmnemisel ligipääs tööalaste vajalikele teenustele ja toetustele; c) tööandjal on vajaduse ilmnemisel ligipääs enda ja töötajate tööalaste oskuste arendamiseks ja uute töökohtade loomiseks vajalikele teenustele ja toetustele. Eelnõuga jätkatakse sarnaselt kehtiva programmiga täiendavate ja soodustingimustel tööturuteenuste pakkumist, nt tööturukoolitus koolituskaardiga, individuaalne töölerakendamine, erinevad nõustamisteenused, töövalmidust toetavad tegevused, karjääriinfo vahendamine ja tööotsingunõustamine, kvalifikatsiooni saamise toetamine, koolitustoetus ja ettevõtluse toetamine, mis tuginevad perioodil 2007–2011 ESFi programmi ja VV tööhõiveprogrammide 2012–2013, 2014–2015 ja 2016-2017, 2017-2020 raames 5 Hindamaks osalemise mõju töötajate ametialasele mobiilsusele on vajalik ametiala info olemasolu (nt selle lisamine Töötamise registrisse). 24 saadud praktikale. Nende meetmete eesmärk on eelkõige lühendada töötuse kestust ning hoida ära uute pikaajaliste töötute lisandumine. Pakkudes tööturuteenuseid- ja toetusi (v.a töötutoetus) nii töötutele, tööotsijate kui ka tööandjatele, paranevad inimeste tööturuväljavaated, mis omakorda suurendavad tööandjate võimalusi sobiva tööjõu leidmisel ning mõjuvad positiivselt majandusele. Meetmed mõjutavad positiivselt tööjõu pakkumise ja nõudluse tasakaalu tööturul aidates kaasa tööpuuduse vähendamisele ning hõive kasvule. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Eesti Statistikaameti andmetel oli 2019.a Eestis 133 784 ettevõtet, millest 94% on kuni 10 töötajaga, 5% 10-49 töötajaga, 0,9% 49-250 töötajaga ning 0,1% 250 ja enama töötajaga. Potentsiaalselt mõjutab muudatus kõiki tööandjaid. Samas on kokkupuude muudatusega ebaregulaarne või harv. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Eelnõu rakendumisel on tööandjatele ja seeläbi majanduse toimimisele oluline mõju. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju sihtrühm: Eesti Töötukassa Mõju ulatus Suurenenud registreeritud töötute arvu tõttu järgmistel aastatel võib eeldada töötukassa töökoormuse kasvu ja sellest tulenevalt vajadust täiendava personali järele, mis suurendab töötukassa tegevuskulusid. Võrreldes 2017–2020. aastaks kehtestatud tööhõiveprogrammiga lisandub 2021- 2023.a tööhõiveprogrammi täiendavate teenuste loetellu jätkutoe pakkumine ning soodsamatel tingimustel osutatavate teenuste puhul on muudetud tööandja koolitustoetuse, ettevõtluse alustamise toetuse ja nõustamisteenuste tingimusi. Jätkutoe pakkumine suurendab vähesel määral töötukassa töökoormust, kuivõrd jätkutoe raames pakutakse 6 kuu jooksul alates tööle asumisest tuge nii inimestele, kelle tööl püsimine on raskendatud, kui ka nende tööandjatele. Soodsamatel tingimustel osutavate teenuste tingimuste muutmine avaldab vähesel määral mõju tööpraktikate kohandamisele vastavalt muutunud tingimustele ja klientidele muutunud tingimuste selgitamisel. Peamiselt mõjutab tööhõiveprogrammi rakendumine töötukassa kulusid, mida rahastatakse tööturuteenuse- ja toetuste sihtkapitalist. Kaudselt on mõjutatud ka kohalikud omavalitsused ja riik tervikuna, eeldusel, et tööturuteenuseid-ja toetusi saavate inimeste tööturuväljavaated, sissetulekud ja heaolu paraneb ning väheneb heitunute ning üksnes toetuste abil toime tulevate isikute arv. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Eelnõu rakendumine mõjutab eelkõige Eesti Töötukassa töökorraldust ja tööturuteenuste-ja toetuste osutamiseks vajalikke kulusid. Kuigi registreeritud töötute arvu kasvu tõttu võib eeldada töötukassa töökoormuse tõusu ning vajadust täiendava personali järele, omavad töötukassa töötajad teadmisi ja oskusi tulemaks toime ka majanduskriisi tingimustes, mistõttu töötukassa töös olulisi muutusi võrreldes varasemaga ei toimu. Ebasoovitavad mõjud 25 2023. ja 2024. aastal on seoses ESF vahendite lõppemisega ning TAT-2 ja TAT-3 teenuste edasise rahastamisega töötuskindlustusvahenditest sihtkapitalist rahastatavate teenuste kulud suuremad kui maksimaalne võimalik ülekantavate vahendite maht ning kulude katmiseks tuleb leida alternatiivseid katteallikaid, millest tingituna võib olla vajadus tööturuteenuste-ja toetuste (v.a töötutoetus) ülevaatamiseks ja muutmiseks. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Eelnõu rakendumisel on oluline mõju Eesti Töötukassa töökorraldusele ja tööturuteenuste-ja toetuse (v.a töötuteotus) osutamiseks vajalikele kuludele. VII Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Tööturuteenuseid ja -toetusi rahastatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist (edaspidi sihtkapitalist). Tööturuteenuste osutamise vajaliku mahu prognoosimiseks on hinnatud teenuste lõikes, kui suur on tööturu olukorda ja tööd otsivate inimeste profiili arvestades vajadus erinevate töölesaamist ja töötamist toetavate tööturuteenuste järele. Teisisõnu, kui suur osakaal töötutest peaks kuus keskmiselt meetmes osalema (s.o isikute arv, kes osalevad kuu jooksul teenuses kasvõi ühe päeva jagatuna kuu jooksul töötuna arvel olevate isikute arvuga). Registreeritud töötutena on siinkohal vaadeldud neid kliente, kes ei kuulu puudega töötu riskirühma, kuna alates 2016. aastast osutatakse vähenenud töövõimega inimestele tööturuteenuseid ESF programmi „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ alusel. Järgnevas tabelis on välja toodud aktiivsetes meetmetes osalemiste osakaalud ja osalemiste arvud rahandusministeeriumi 2020. aasta esialgse suvise majandusprognoosi tingimustes. Vastavalt tööturu ning töötute ja töötajate vajadustele ja meetmete pakkumise võimalustele on hinnatud meetmetes osalejate osakaalu sihtrühmast.. Aktiivsetes tööturumeetmetes osalejate arv aastatel 2021 – 2023 rahandusministeeriumi 2020. aasta esialgse suvise majandusprognoosi tingimustes 2021 2022 2023 Majanduse olukord Töötuse määr (15-74a) 9,3% 8,2% 7,5% Registreeritud töötuid keskmiselt kuus (v.a vähenenud töövõimega kliendid) 49 926 44 459 40 614 SKP reaalkasv 5,0% 3,2% 2,3% THI 1,5% 2,2% 2,1% Keskmise palga nominaalkasv 0,0% 3,7% 3,7% Aktiivses meetmes osalemiste % kuu jooksul arvel olnud registreeritud töötutest Tööturukoolitus 16,5% 18,0% 18,0% Karjäärinõustamine 6,0% 6,0% 6,0% Palgatoetus 2,6% 4,5% 4,5% Nõustamisteenused 2,9% 3,5% 3,5% Tööotsingu töötuba 3,0% 3,0% 3,0% 26  Tööpraktika 1,5% 1,8% 2,0% Ettevõtlusega alustamise toetus 0,08% 0,10% 0,10% Muud meetmed** 2,7% 3,0% 3,1% KOKKU (v.a vähenenud töövõimega kliendid) 35,2% 39,9% 40,3% Aktiivsetes meetmetes (v.a ennetavad meetmed) osalemiste arv kuus Tööturukoolitus 8 218 8 003 7 310 Karjäärinõustamine* 3 873 3 532 3 287 Palgatoetus 1 276 2 001 1 828 Tööotsingu töötuba* 1 937 1 766 1 644 Nõustamisteenused 1 444 1 557 1 422 Tööpraktika 736 820 824 Ettevõtlusega alustamise toetus 42 44 41 Muud meetmed** 1 341 1 325 1 272 Tööturuteenused (v.a ennetavad meetmed) kokku 18 868 19 046 17 627 Ennetavates meetmetes osalemiste arv kuus Koolitustoetus tööandjatele 1 031 1 279 1 490 Tasemeõppes osalemise toetus*** 600 210 60 Tööturukoolitus töötavatele isikutele**** 57 0 0 Ennetavad meetmed kokku 1 688 1 489 1 550 TÖÖTURUTEENUSED KOKKU 20 556 20 535 19 178 * Karjäärinõustamise ja tööotsingu töötoa osalejate arvu hulgas on ka vähenenud töövõimega inimesed. ** Muude meetmete all on proovitöö, tööklubi, tööharjutus, vabatahtlik töö, ettevõtluse alustamise toetuse järelteenused, individuaalne rakendumine ja jätkutugi. ***Tasemeõppes osalejate hulka on arvestatud need, kes alustasid teenust enne 01.08.2020. ****Töötavate inimeste tööturukoolitusel osalejate hulka on arvestatud need, kes alustasid teenust enne 01.09.2020. Vahendite vajaduse prognoosimisel aktiivsetele meetmetele aastateks 2021 kuni 2023 on lähtutud tegelikest tööturu vajadustest (toetudes rahandusministeeriumi makroprognoosile), tänasest aktiivsete tööturumeetmete struktuurist (kehtiv tööturuteenuste ja -toetuste seadus ning Vabariigi Valitsuse tööhõiveprogramm6), aga ka reaalsest olukorrast (sisseostetavate) tööturu- ja sotsiaalteenuste pakkumise turul. Seega on vahendite mahu prognoosis hinnatud, kui suures mahus on erinevaid teenuseid vajalik ja võimalik osutada. Vahendite vajaduse määratlemiseks on hinnatud meetmegruppide lõikes, kui suur on tööturu olukorda ning töötute ja töötajate profiili arvestades vajadus ühe või teise meetme järele. Ehk teisisõnu on leitud, kui suur on keskmine meetmes osalemiste arv kuus. Kuivõrd tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist saab rahastada ainult otseseid meetmete kulusid, ei ole prognoosis kajastatud teenuste osutamisega seotud kaudseid kulusid (ei ole näiteks arvestatud kulude hulka karjäärinõustajate palka või kulu töövahendusele, kuid on arvestatud näiteks kuluga sõidu- ja majutustoetusele, mis kaasneb karjäärinõustamise teenusega jne). Meetmete kulude prognoosimiseks on arvutatud, kui palju maksab ühe inimese osalemine meetmes kuus keskmiselt (kasutades 2019. aasta hindu). Prognoosiperioodi kulude leidmisel on arvestatud, et tööharjutuse ja mitmete muude meetmete kulud suurenevad koos inflatsiooniga. Tööpraktika 6 Prognoosis eeldatakse, et prognoosiperioodi tööhõiveprogrammides jätkub tänase tööhõiveprogrammiga (2016−2017) kehtestatud laiem teenuste pakett, kuid koos hinnataseme tõusuga võidakse tõsta toetuste määrasid. 27 juhendajatasu ja palgatoetuse suurus suurenevad koos keskmise palga (ja alampalga) tõusuga. Koolituse ja nõustamisteenuste hinnas mängivad rolli nii inflatsioon kui palgatõus. Stipendiumi ja sõidutoetuse ühikuhindade juures arvestame, et nende taset võiks prognoosiperioodil tõsta koos üldise hinnataseme tõusuga. Hinnatud meetmetes osalejate arvude ja keskmiste kulude alusel on prognoositud vahendite vajadus meetmete lõikes ja ka kokku sihtkapitalist rahastatavate aktiivsete meetmete vahendite vajadus. Kokkuvõttes on hinnatud, et järgnevatel aastatel on aktiivsete tööturumeetmete vajadus tööhõiveprogrammi sihtrühmale (v.a ESF programmidest rahastatavad sihtrühmad ja teenused, sh TVR sihtrühm) vastavalt 56,7 miljonit eurot 2021. aastal, 58,8 miljonit eurot 2022. aastal ja 55,8 miljonit eurot 2023. aastal. Kulude planeerimisel on arvestatud 10%lise reserviga, et vajadusel oleks võimalik reageerida ootamatutele muudatustele tööturul. Uute teenuste rakendamiseks vajalike IT-arenduste kulu kaetakse töötukassa tegevuskulude eelarvest. Vahendite vajadus aktiivsete meetmete osutamiseks rahandusministeeriumi 2020. aasta esialgse suvise majandusprognoosi põhistsenaariumi tingimustes, 2021–2023 Tööturuteenus 2021 2022 2023 Kulu aktiivsetele meetmetele (v.a ennetavad meetmed) aastas kokku Tööturukoolitus 27 116 713 27 121 328 25 435 584 Palgatoetus 5 760 593 7 789 473 7 390 230 Tööpraktika 2 994 225 3 373 992 3 521 167 Ettevõtlusega alustamise toetus 3 018 000 3 201 040 2 924 197 Tööharjutus 1 223 445 1 336 118 1 265 334 Muud meetmed 1 397 384 1 489 534 1 410 395 Stipendium 2 741 465 2 805 111 2 671 799 Sõidu- ja majutustoetus 2 949 952 2 985 473 2 830 470 Tööturuteenused (v.a ennetavad meetmed) kokku 47 201 777 50 102 070 47 449 176 Kulu ennetavatele meetmetele aastas kokku Koolitustoetus tööandjatele 2 049 955 2 562 444 3 074 933 Tasemeõppes osalemise toetus 2 102 400 744 912 221 040 Tööturukoolitus töötavatele isikutele 156 217 Ennetavad meetmed kokku 4 308 572 3 307 356 3 295 973 RESERV 10% 5 151 035 5 340 943 5 074 515 EELARVE KOKKU 56 661 384 58 750 368 55 819 663 Riigieelarveline osalus 18 000 18 000 18 000 Kokku meetmetele töötuskindlustuse vahenditest 56 643 384 58 732 368 55 801 663 VIII. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2021 aasta 1. jaanuaril. Kuna programm kehtestatakse tähtajalisena, siis nähakse ette ka määruse kehtivuse lõpp. Määrus kehtib kuni 31. detsember 2023. aastal. 28 IX. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ja arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioonile TALO ja Eesti Tööandjate Keskliidule. Eelnõu koostamisel on tuginetud 07.09.2020 töötukassa kolmepoolse nõukogu arutelule, kuhu lisaks Vabariigi Valitsuse esindajatele kuuluvad ka sotsiaalpartnerite, sh Eesti Ametiühingute Keskliidu, Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni TALO ja Eesti Tööandjate Keskliidu esindajad. Lisaks töötukassa nõukogus toimunud arutelule toimusid kontseptsiooni koostamise käigus arutelud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatega. Eelnõu heakskiitmine on kavandatud töötukassa nõukogu 28.10.2020 istungil. 29  EELNÕU 22.09.2020 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tööhõiveprogramm 2021–2023 Määrus kehtestatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 41 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse tähtajaline tööhõiveprogramm (edaspidi programm), millega reguleeritakse tööturuteenuste osutamist ja tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse, maksmist programmi kestuse ajal ning programmi elluviimisega seotud teabe ja aruannete esitamist. § 2. Programmi eesmärgid (1) Programmi üldeesmärk on töötuse kestuse lühendamine ning isikute, kelle töölesaamine on raskendatud pikaajalise töötuse või muude eriliste takistuste tõttu, tööle aitamine, samuti tööjõupuuduse leevendamine ja töötuse ennetamine. (2) Üldeesmärgi saavutamiseks on programmi alaeesmärgid: 1) töö kaotamise ohus olevate isikute töölt tööle liikumise ja tööl püsimise toetamine; 2) karjäärivalikute ja tööotsingute toetamine; 3) tööandjate toetamine töötajate oskuste arendamisel; 4) ettevõtlusega alustamise toetamine; 5) tööd otsivate isikute teadmiste ja oskuste arendamine läbi täiend- ja ümberõppe ning kvalifikatsiooni tõstmine; 6) töölesaamise takistuste kõrvaldamine; 7) töövalmiduse suurendamine. § 3. Programmi kestus Programmi raames osutatakse tööturuteenuseid ja makstakse tööturutoetusi 1. jaanuarist 2021. a kuni 31. detsembrini 2023. a, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. § 4. Programmi rahaline maht (1) Programmi rahaline maht on programmi kestuse ajal tööturuteenuste ja -toetuste seaduses ning programmis sätestatud tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse, maksmiseks kavandatud rahasumma. (2) Programmi rahaline maht on 2021. aastal kuni 56,7 miljonit eurot, 2022. aastal kuni 58,8 miljonit eurot ja 2023. aastal kuni 55,8 miljonit eurot.  2. peatükk Programmi tegevused 1. jagu Üldsätted § 5. Täiendavad tööturuteenused Programmiga kehtestatakse ning programmi alusel osutatakse peale tööturuteenuste ja - toetuste seaduses sätestatud teenuste järgmiseid tööturuteenuseid: 1) karjääriinfo vahendamine; 2) tööotsingunõustamine; 3) individuaalne töölerakendamine; 4) nõustamine töölesaamise takistuste kõrvaldamiseks; 5) töövalmiduse toetamine; 6) kvalifikatsiooni saamise toetamine; 7) koolitustoetus; 8) ettevõtluse toetamine; 9) jätkutugi. § 6. Tööturuteenuste osutamine soodsamatel tingimustel Programmi alusel osutatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatust soodsamatel tingimustel järgmiseid tööturuteenuseid: 1) töövahendus; 2) tööturukoolitus; 3) tööharjutus; 4) ettevõtluse alustamise toetus. § 7. Tööturuteenuste saamiseks õigustatud isikud (1) Programmi alusel osutatakse tööturuteenuseid peale tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatu käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras töötule, tööotsijale, isikule, keda ei ole töötu ega tööotsijana arvele võetud, töötajale ja tööandjale. (2) Töötule osutatakse käesoleva määruse § 5 punktides 1–6 nimetatud tööturuteenuseid. Kui töötu õpib täiskoormusega või kutseõppeasutuses statsionaarses õppes, sealhulgas viibib akadeemilisel puhkusel, osutatakse talle tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktides 3 ja 9 ning käesoleva määruse § 5 punktides 1–4 ja 6 nimetatud tööturuteenuseid. (3) Tööotsijale osutatakse: 1) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktides 3, 5 ja 9 ning käesoleva määruse § 5 punktides 1, 2, 4 ja 6 nimetatud tööturuteenuseid, kui ta on saanud teate töö- või teenistussuhte lõpetamise kohta koondamise tõttu (edaspidi koondamisteatega tööotsija); 2) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktides 3 ja 5 ning käesoleva määruse § 5 punktides 1, 2 ja 6 nimetatud tööturuteenuseid, kui ta kannab karistust avavanglas (edaspidi kinnipeetav tööotsija). (4) Töötajale osutatakse käesoleva määruse § 5 punktis 9 nimetatud tööturuteenust. (5) Tööandjale osutatakse käesoleva määruse § 5 punktis 7 nimetatud tööturuteenust. (6) Isikule, kes ei ole töötu või tööotsijana arvele võetud, osutatakse käesoleva määruse: 1) § 5 punktides 1 ja 2 nimetatud tööturuteenuseid; 2) § 5 punktis 8 nimetatud tööturuteenust, kui ta sai tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 9 nimetatud tööturuteenust ning tema äriplaanis ettenähtud majandustegevus jätkub. § 8. Tööturuteenusel osalemise õiguse säilimine (1) Isikule, kes on töötuna arveloleku ajal suunatud: 1) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 3 või käesoleva määruse § 5 punktides 4 ja 6 nimetatud tööturuteenusele, jätkatakse tööturuteenuse osutamist ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist, kui töötuna arvelolek on lõpetatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 2–7 sätestatud asjaoludel või § 7 lõike 1 punkti 7 alusel; 2) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 5 nimetatud tööturuteenusele, jätkatakse tööturuteenuse osutamist ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist, kui töötuna arvelolek on lõpetatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktis 2 sätestatud asjaolul. (2) Koondamisteatega tööotsijale, kes on töö- või teenistussuhte ajal: 1) suunatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktides 3 ja 5 või käesoleva määruse § 5 punktides 2, 4 ja 6 nimetatud tööturuteenusele, osutatakse tööturuteenust, millele ta on suunatud, ka pärast töö- või teenistussuhte lõppemist; 2) esitanud avalduse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 9 nimetatud tööturuteenuse saamiseks, võib taotletud tööturuteenust osutada ka pärast töö- või teenistussuhte lõppemist. (3) Kinnipeetavale tööotsijale, kes on tööotsijana arveloleku ajal suunatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktides 3 ja 5 või käesoleva määruse § 5 punktides 2 ja 6 nimetatud tööturuteenusele, osutatakse tööturuteenust, millele ta on suunatud, ka pärast kinnipidamisasutusest vabanemist või tööotsijana arveloleku lõpetamist. § 9. Tööturutoetuste saamiseks õigustatud isikud (1) Peale tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 34 punktides 1–3 nimetatud isikute on stipendiumi õigus saada töötul, kes osaleb käesoleva määruse §-s 14 nimetatud vabatahtlikul tööl. (2) Peale tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 36 punktides 1–3 nimetatud isikute on sõidu- ja majutustoetust õigus saada: 1) töötul, kes osaleb tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 4 nimetatud tööturuteenusel; 2) töötul, kes osaleb käesoleva määruse § 5 punktides 2 ja 4–6 nimetatud tööturuteenusel ja käesoleva määruse § 19 lõikes 1 nimetatud proovitööl. 2. jagu Täiendavad tööturuteenused § 10. Karjääriinfo vahendamine (1) Karjääriinfo vahendamine on isikule teabe andmine töötamis- ja õppimisvõimaluste ning tööotsimise allikate ja viiside kohta. Karjääriinfo vahendamise eesmärk on toetada isiku tööotsinguid ja valikute tegemist tööturul. (2) Karjääriinfo vahendamise teenust osutab töötukassa. § 11. Tööotsingunõustamine (1) Tööotsingunõustamine on isiku töö otsimiseks vajalike teadmiste ja oskuste ning töölesaamist toetavate sotsiaalsete oskuste arendamine. Tööotsingunõustamise eesmärk on suurendada isiku aktiivsust töö otsimisel. (2) Tööotsingunõustamise teenust osutab töötukassa või sõlmib teenuse osutajaga lepingu. § 12. Individuaalne töölerakendamine (1) Individuaalne töölerakendamine on tööturuteenusel osalemise ja tööleasumisega seotud täiendavate kulude, sealhulgas hooldusteenuse ja isiku erivajadusest tingitud muu kulu hüvitamine, kui isiku töölesaamine on raskendatud pikaajalise töötuse, sotsiaalsete erivajaduste, hoolduskohustuse või muude eriliste takistuste tõttu. (2) Töötukassa tasub käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kulu isikule või teenuse osutajale kuludokumendi alusel. § 13. Nõustamine töölesaamise takistuste kõrvaldamiseks (1) Nõustamine töölesaamise takistuste kõrvaldamiseks (edaspidi nõustamine) on isiku nõustamine töökaotuse ja töötusega seotud psühholoogiliste probleemide või võla- või sõltuvusprobleemide lahendamiseks. Nõustamise eesmärk on toetada töö otsimist, tööturuteenustes osalemist ja töölesaamist. (2) Töötukassa tellib nõustamise või võimaldab isikul valida sobiva nõustaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutaja juures. (3) Psühholoogilise nõustamise kulu võib tasuda isiku eest kuni 50 eurot ühe nõustamiskorra eest, kuid mitte rohkem kui 500 eurot ühe aasta jooksul. (4) Sõltuvusnõustamise kulu võib tasuda isiku eest kuni 50 eurot ühe nõustamiskorra kohta, kuid mitte rohkem kui 500 eurot ühe aasta jooksul. (5) Võlanõustamise kulu võib tasuda isiku eest kuni 30 eurot ühe nõustamiskorra kohta, kuid mitte rohkem kui 300 eurot ühe aasta jooksul. (6) Põhjendatud juhul, kui isikul on tema olukorrast tulenevalt suurem nõustamise vajadus, võib töötukassa nõustamiskordade arvu suurendada ja tasuda nõustamise kulu käesoleva paragrahvi lõigetes 3-5 sätestatud aasta ülemmäärast suuremas summas. § 14. Töövalmiduse toetamine (1) Töövalmiduse toetamine on isiku tööotsimise aktiivsuse ja tööharjumuse säilitamine vabatahtliku töö kaudu. Töövalmiduse toetamise eesmärk on arendada isiku sotsiaalseid oskusi, soodustada isiku töölesaamist ja valmistada teda ette tööeluks. (2) Töövalmiduse toetamise teenuse osutamiseks sõlmib töötukassa teenuse osutajaga lepingu. § 15. Kvalifikatsiooni saamise toetamine Kvalifikatsiooni saamise toetamine on kvalifikatsiooni tõendava dokumendi, sealhulgas kutse- või pädevustunnistuse ja mootorsõiduki juhtimise õigust tõendava dokumendi saamisega seotud kulu ja riigilõivu kulu tasumine isiku eest. § 16. Koolitustoetus (1) Koolitustoetus on tööandjale töötajate teadmiste ja oskuste arendamiseks makstav toetus. (2) Koolitustoetust võib taotleda eraõiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja tööandjana ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. (3) Koolitustoetust makstakse: 1) töötaja tööle võtmisel valdkonna põhikutsealale, mille kohta on kutseseaduse § 71 lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringuga tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist, või erandina töötukassa määratud kutse- või ametialal, mille tööjõuvajadus tuleneb muust eelnimetatud uuringus põhjendatud asjaolust, ning kui töötajaga sõlmitakse tähtajatu või vähemalt kuuekuulise tähtajaga tööleping. Valdkonna põhikutsealade loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel; 2) töötaja töötamise jätkamiseks tööandja majandustegevuse ümberkorraldamisel, uue tehnoloogia kasutuselevõtmisel või kvalifikatsiooninõuete uuenemisel, kui töötaja tööleping on sõlmitud tähtajatult või kehtib pärast taotluse esitamist vähemalt kuus kuud; 3) töötaja eesti keele oskuse arendamiseks, kui töötaja tööleping on sõlmitud tähtajatult või kehtib pärast taotluse esitamist vähemalt kuus kuud; 4) töötaja informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaste oskuste arendamiseks, kui töötaja tööleping on sõlmitud tähtajatult või kehtib pärast taotluse esitamist vähemalt kuus kuud. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul otsib tööandja esmalt vaba töökoha täitmiseks töötukassa vahendusel sobivaid töötajaid töötukassas töötuna arvel olevate isikute seast. Kui tööandja ei leia töötukassa vahendusel sobivat töötajat, võib ta töötaja leida muul viisil ja tema tööle võtmiseks toetust taotleda. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2 – 4 nimetatud juhul makstakse toetust, kui tööandja on töötuskindlustuse seaduses sätestatud korras maksnud tööandja töötuskindlustusmakset vähemalt 24 kuul taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul. (6) Koolitustoetust ei maksta töötaja eest, kellega toetust taotlev tööandja on taotluse esitamisele eelneva 6 kuu jooksul töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse § 89 alusel. (7) Koolituse maht on vähemalt 50 akadeemilist tundi ja koolitus kestab kuni üks aasta. (8) Koolitustoetust makstakse täienduskoolitusasutuse pidaja või täiskasvanute koolituse seaduse § 15 lõikes 4 nimetatud juhul muu isiku läbiviidud koolituse eest. (9) Tööandjale makstakse koolitustoetust: 1) koolituse maksumuse hüvitamiseks arve ja selle pangaülekandega tasumist tõendava dokumendi alusel; 2) töötaja koolitusel osaletud aja eest iga koolitustunni kohta töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunnitöötasu alammääras, mis kehtib koolitustoetuse otsuse tegemise ajal; 3) töötaja koolitusel osalemisega seotud sõidukulu hüvitamiseks arve ja selle pangaülekandega tasumist tõendava dokumendi alusel, kui koolitus toimub väljaspool Eestit. (10) Töötukassaga eelneval kokkuleppel võib tööandjale hüvitada käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud kulude kogusummast: 1) kuni 80%, kuid mitte rohkem kui 2500 eurot töötaja kohta; 2) kuni 100%, kuid mitte rohkem kui 2500 eurot töötaja kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul, kui tööandja võtab tööle töötukassas töötuna arvel oleva isiku; 3) kuni 50%, kuid mitte rohkem kui 2500 eurot töötaja kohta, kui käesoleva määruse § 24 lõikes 1 nimetatud komisjoni määrustes sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäär on täitunud ja koolitustoetust makstakse käesoleva määruse § 24 lõikes 2 sätestatud riigiabina. (11) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktide 1-4 alusel ei maksta samale tööandjale sama töötaja eest koolitustoetust kokku rohkem kui 2500 eurot kolme aasta jooksul. (12) Töötukassa võib keelduda koolitustoetuse andmisest või toetust vähendada põhjendatud juhul, muuhulgas, kui koolituse maksumus ei ole põhjendatud, arvestades koolituse kestust või teiste samalaadsete koolituste hinda. (13) Koolitustoetust makstakse, kui toetuse taotlus on esitatud enne koolituse algust ja 1) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul on taotlus esitatud hiljemalt 4 kuu jooksul töötaja tööle asumisest tööandja juurde; 2) käesoleva paragrahvi lõike 9 punktides 1 ja 3 nimetatud koolituskulusid tõendavad dokumendid on esitatud töötukassale hiljemalt 6 kuu jooksul koolituse lõppemisest. (14) Koolitustoetust ei maksta, kui tööandja ja koolitaja on seotud isikud järgmiselt: 1) tööandjaks oleva juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või isik, kellele kuulub vähemalt 50% tööandjaks olevast juriidilisest isikust, on koolitava juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või talle kuulub vähemalt 50% koolitavast juriidilisest isikust või ta on ise koolitaja füüsilisest isikust ettevõtjana või tööandjaga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või 2) tööandjaks oleva juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või isik, kellele kuulub vähemalt 50% tööandjaks olevast juriidilisest isikust, on koolituse lektor, õppejõud, juhendaja või muus taolises rollis või 3) koolitava juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või isik, kellele kuulub vähemalt 50% koolitava juriidilise isiku osadest või aktsiakapitalist või isik, kes on ise koolitaja füüsilisest isikust ettevõtjana või tööandjaga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel, on tööandjaks oleva juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liikme või vähemalt 50% omaniku abikaasa, vanem või laps või neid seob ühine majapidamine. (15) Töötukassal on õigus põhjendatud juhul koolitustoetuse andmise otsust muuta (sh toetust vähendada) või otsus kehtetuks tunnistada, muuhulgas, kui koolitus ei võimalda omandada õppekavas ettenähtud või toetuse taotluses kirjeldatud eesmärke. § 17. Ettevõtluse toetamine (1) Ettevõtluse toetamine on ettevõtluse alustamise toetust saanud isikule ettevõtte tegevusvaldkonnaga seotud koolituskulu ja individuaalse mentorluse kulu hüvitamine ning isiku nõustamine mentorklubis. Ettevõtluse toetamise eesmärk on toetada isiku äriplaani elluviimist ja jätkusuutlikkust. (2) Ettevõtluse toetamise teenust osutatakse isikule kahe aasta jooksul ettevõtluse alustamise toetuse saamisest. (3) Ettevõtluse toetamiseks võib töötukassaga eelneval kokkuleppel isikule hüvitada kuludokumendi alusel koolituskulu ja individuaalse mentorluse kulu kokku kuni 2500 eurot, sealhulgas individuaalse mentorluse kulu kuni 1250 eurot kuludokumendi alusel. (4) Ettevõtluse toetamise teenuse osutamiseks, välja arvatud isikule kulu hüvitamiseks, sõlmib töötukassa teenuse osutajaga lepingu. § 18. Jätkutugi (1) Jätkutugi on töötusest tööle liikunud isiku tööl püsimise toetamine. Jätkutoe eesmärk on ennetada isiku uuesti töötuks jäämist. (2) Jätkutuge osutatakse isikule, kelle tööl püsimine on raskendatud vähenenud töövõime, töökogemuse puudumise, eelneva pikaajalise töötuse või katkendliku töötamise või muude takistuste tõttu. (3) Jätkutoe raames nõustatakse isikut ja tema tööandjat, vajadusel kaasatakse tööl püsimise toetamiseks kohalikku omavalitsust ja teenusepakkujaid ning isiku lähivõrgustikku. Jätkutuge osutatakse kuue kuu jooksul isiku tööle asumisest. (4) Jätkutoe teenust osutab töötukassa. 3. jagu Tööturuteenuste osutamine soodsamatel tingimustel § 19. Töövahendus (1) Töövahenduse teenuse osutamisel võib töötukassa leppida tööandjaga kokku isiku osalemise proovitööl. (2) Proovitöö maksimaalseks kestuseks on üks päev. § 20. Tööturukoolitus (1) Tööturukoolitust võib võimaldada koolituskaardi alusel, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Isik valib individuaalses tööotsimiskavas kokkulepitud koolitusvajadusele vastava tööturukoolituse töötukassa kvalifitseeritud koolitajate pakutavatest koolitustest. (2) Koolituskaardi alusel võib ühe isiku eest tasuda tööturukoolituse kulu kuni 2500 eurot kahe aasta jooksul. (3) Koolituskaardi alusel võimaldatakse eesti keele koolitust, mis valmistab ette eesti keele tasemeeksamiks või A1-taseme saavutamiseks. (4) Isikule, kes töötuna arvele võtmisele eelnevalt tegutses ettevõtte või asutuse juhina, võib võimaldada kootsingut ametialase arengu ja muutustega toimetuleku toetamiseks. Isik valib sobiva kootsi töötukassa kvalifitseeritud kootsingu teenuse pakkuja juures. Kootsingu teenusepakkujale ei kohaldata tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 13 lõikes 2 sätestatut. (5) Kootsingu kulu võib ühe isiku eest tasuda kuni 2500 eurot kahe aasta jooksul. (6) Kootsingu ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tööturukoolituse kulu tasutakse ühe isiku eest kokku kuni 2500 eurot kahe aasta jooksul. § 21. Tööharjutus (1) Tööharjutuse kestus pikaajalisele või sotsiaalsete erivajadustega töötule on kuni kuus kuud. (2) Tööharjutuse teenust osutab töötukassa või sõlmib teenuse osutajaga lepingu. § 22. Ettevõtluse alustamise toetus Ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär on 6000 eurot. 4. jagu Tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise korraldus § 23. Tööturuteenuste osutamine ja tööturutoetuste maksmine (1) Programmi alusel osutatakse tööturuteenuseid ja makstakse tööturutoetusi, välja arvatud töötutoetust, tööturuteenuste ja -toetuste seaduses ning käesolevas määruses sätestatud põhimõtetel, tingimustel ja korras. (2) Individuaalne tööotsimiskava, mis sisaldab tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 10 lõike 2 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud andmeid, koostatakse: 1) koondamisteatega tööotsijale tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktides 3, 5 ja 9 ning käesoleva määruse § 5 punktides 4 ja 6 nimetatud tööturuteenuse osutamiseks; 2) kinnipeetavale tööotsijale tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktides 3 ja 5 ning käesoleva määruse § 5 punktis 6 nimetatud tööturuteenuse osutamiseks. § 24. Vähese tähtsusega abi ja riigiabi (1) Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 19 sätestatud tööturuteenuse osutamine käesolevas määruses nimetatud isikutele ning käesoleva määruse §-des 16, 17 ja 22 sätestatud tööturuteenuste osutamine on vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1– 8), komisjoni määrusega (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), või komisjoni määrusega (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54). (2) Käesoleva määruse §-s 16 sätestatud tööturuteenuse osutamine on riigiabi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), juhul, kui käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 viidatud vähese tähtsusega abi ülemmäär on täitunud. (3) Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos programmi alusel taotletava abiga peab olema kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 24 lõikes 3 sätestatuga. (4) Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos programmi alusel taotletava abiga peab olema kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 24 lõikes 4 sätestatuga. (5) Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos programmi alusel taotletava abiga peab olema kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 24 lõikes 5 sätestatuga. (6) Kui teenust osutatakse maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale, peab talle antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos programmi alusel taotletava abiga olema kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 24 lõikes 7 sätestatuga. (7) Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, peab talle nimetatud määruse ja komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos programmi alusel taotletava toetusega olema kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 24 lõikes 8 sätestatuga. (8) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt. (9) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. (10) Vähese tähtsusega abi ei anta komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 punkti 1 alapunktides c–e, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 1 punktis 1 ega komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 1 punktis 1 nimetatud valdkondadele ja tegevustele. (11) Riigiabi ei anta raskustes olevale ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses, kui viidatud Euroopa Komisjoni määrusega ei ole sätestatud teisiti ja vastava erandi rakendamine on kooskõlas tööturuteenuse osutamise muude tingimustega. (12) Riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks, välja arvatud juhul, kui tegemist on abikavaga, millega korvatakse teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju. 3. peatükk Programmi tegevuste maht ja aruandlus § 25. Tööturuteenuste maht Programmi alusel on tööturuteenuste osutamise kavandatav maht: 1) 2021. aastal kuni 133 194 tööturuteenusel osalemist; 2) 2022. aastal kuni 128 449 tööturuteenusel osalemist; 3) 2023. aastal kuni 119 892 tööturuteenusel osalemist; § 26. Tööturutoetuse maht (1) Programmi alusel on stipendiumi maksmise kavandatav maht: 1) 2021. aastal kuni 45 715 osalemist stipendiumi saamise õigust andval tööturuteenusel; 2) 2022. aastal kuni 45 075 osalemist stipendiumi saamise õigust andval tööturuteenusel; 3) 2023. aastal kuni 41 579 osalemist stipendiumi saamise õigust andval tööturuteenusel; (2) Programmi alusel on sõidu- ja majutustoetuse maksmise kavandatav maht: 1) 2021. aastal kuni 127 507 osalemist toetuse saamise õigust andval tööturuteenusel; 2) 2022. aastal kuni 120 959 osalemist toetuse saamise õigust andval tööturuteenusel; 3) 2023. aastal kuni 112 321 osalemist toetuse saamise õigust andval tööturuteenusel. § 27. Programmi elluviimisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord Töötukassa esitab programmi elluviimise aruande tööturuteenuste ja -toetuste liikide kaupa töötukassa nõukogule ja Sotsiaalministeeriumile vähemalt kord kolme kuu jooksul. 4. peatükk Rakendussätted § 28. Üleminekusätted (1) Isikule, kes taotles tööturuteenust Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2016. a määruse nr 130 „Tööhõiveprogramm 2017-2020” (edaspidi THP 2017-2020) alusel, kuid kelle suhtes töötukassa ei ole enne käesoleva määruse jõustumist otsustanud tööturuteenuse osutamist, osutatakse tööturuteenust käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras. (2) Isikule, kellele alustati THP-s 2017-2020 sätestatud tööturuteenuse osutamist või tööturutoetuse maksmist või kelle suhtes otsustati tööturuteenuse osutamine või kes suunati tööturuteenusele enne käesoleva määruse jõustumist, osutatakse tööturuteenust või makstakse tööturutoetust käeolevas määruses sätestatud tingimustel. Käesolevas määruses ja THP-s 2017-2020 sätestatud tööturuteenuse osutamise otsustamise tingimuste erinevuse korral kohaldatakse isiku suhtes soodsamat tingimust. (3) Isikule, kellele võimaldati tööturukoolitust koolituskaardi alusel THP 2017-2020 § 21 kohaselt, arvestatakse käesoleva määruse § 20 lõigetes 2 ja 6 nimetatud kaheaastast ajavahemikku selle teenuse saamise ajast THP 2017-2020 alusel. (4) Isikule, kes taotles või kellele määrati THP 2017-2020 § 5 punktis 7 sätestatud tasemeõppes osalemise toetus enne 1. augustit 2020. a, makstakse tasemeõppes osalemise toetust kuni 31. juulini 2020. a kehtinud tingimustel ja korras kuni nominaalse õppekava täitmiseni. Kui isik jätkab tasemeõppes osalemist pärast 31. detsembrit 2020, makstakse tasemeõppes osalemise toetust ühes kuus riigieelarvega kehtestatud töötutoetuse 31- kordses päevamääras. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikule, kellele on töötuna arveloleku ajal makstud tasemeõppes osalemise toetust, makstakse tasemeõppes osalemise toetust ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist, kuid mitte kauem kui nominaalse õppekava täitmiseni. (6) Töötajale, kes taotles või kellele alustati tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 3 sätestatud tööturuteenuse osutamist enne 1. septembrit 2020. a, osutatakse tööturuteenust kuni 31. augustini 2020. a kehtinud tingimustel ja korras. (7) Kui töötaja koolituse eest maksti tööandjale koolitustoetust THP 2017-2020 § 18 kohaselt, arvestatakse käesoleva määruse § 16 lõigetes 10 ja 11 nimetatud 2500-eurose ülemmäära sisse sama töötaja eest koolitustoetuse saamine THP 2017-2020 alusel. (8) Isikule, kes esitas ettevõtluse alustamise toetuse avalduse enne 01.01.2021, makstakse toetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 19 lõike 9 alusel kehtestatud ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäära alusel. § 29. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a. (2) Määruse § 16 lõike 3 punkt 4 jõustub 1. mail 2021. a. (3) Määruse § 13 lõiked 2-6 ja § 20 lõiked 4-6 jõustuvad 1. juulil 2021. a. (4) Määrus kehtib kuni 31. detsembrini 2023. a. Jüri Ratas Peaminister Tanel Kiik Sotsiaalminister Taimar Peterkop Riigisekretär EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/20-1196 - Tööhõiveprogramm 2021–2023 Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 16.10.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/821f5f8f-aa2f-42f1-adf8-4572477dc3a6 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/821f5f8f-aa2f-42f1-adf8-4572477dc3a6?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main