Kinnisasja ruumilist ulatust täpsustavat normistikku käsitlevate muudatuste
väljatöötamiskavatsus
I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk
II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid
III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused
IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused
V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus
VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava
Sissejuhatus
Riik peab tagama inimeste põhiõiguste ja -vabaduste tõhusa kaitse, sh on omand põhiõigusena
tugevama kaitse all. Põhiseaduse (PS) §-st 32 tuleneb mh, et riik peab kehtestama õigusliku
regulatsiooni, mis võimaldab omandi (omandiõiguse) kui õigusinstituudi olemasolu. Teisisõnu
on avaliku võimu kohustus kehtestada reeglid, mille järgi on võimalik omandit kaitsta ja
omandiõigust teostada. PS §-st 14 tuleneb isiku subjektiivne õigus kohasele haldusmenetlusele,
mille järgi peab menetlus andmete parandamiseks olema võimalikult lihtne ning maaomanikku
võimalikult vähe koormav.
Maakataster (kataster) on riiklik register, mille pidamise eesmärk on kinnisasja piiri ja ruumilist
ulatust, maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni
registreerimine ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse
tagamine. Katastris katastriüksuste kohta peetava andmestiku eesmärk on mh aidata tagada
omandipõhiõigust. Maakatastri andmeid kasutavad mitu muud registrit (nt kinnistusraamat,
maamaksu infosüsteem) ja neid andmeid kasutades täidetakse paljusid avalikke ülesandeid (nt
maamaksu määramine), mistõttu on oluline, et katastriandmetele saaks tugineda ja andmete
kvaliteet oleks usaldusväärne. Selleks tuleb Maa-ametil (katastripidajal) andmeid hoida
ajakohastena. Maaomanikele ja avalikkusele peab olema selgelt teada omandi tegelik ulatus ja
see peab olema katastrikaartidelt selgelt nähtav.
Kinnisasja ehk maatüki piiri reguleerib asjaõigusseaduse (AÕS) § 128 lg 1, mille kohaselt
määratakse piir külgnevate maatükkide vahel plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud
korras. Üldreeglist, et piir määratakse plaanide ja piirimärkidega, nähakse ette erand AÕS §-
des 131–133, mis reguleerivad kinnisasja piiri kulgemist olukorras, kus kinnisasja koosseisus
on veekogu või kinnisasi piirneb veekoguga. Lisaks AÕS üldreeglile on kinnisasja piiri
määramise erikord kehtestatud maakatastriseaduses (MaaKatS) ja keskkonnaministri
14.08.2018 määruses nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“.
Eespool viidatud sätete kohaselt on mh lubatud maatüki piir määrata looduslike ja tehislike
maastikuobjektidega, nagu kaldajoon, vooluveekogu telgjoon, teemaa serv, kiviaia telgjoon ja
hoone seina telgjoon. Maastikuobjektide ruumiandmed aga muutuvad looduslike protsesside,
inimtegevuse ja täpsema kaardistamise tulemusel ning kui sellised muudatused toimuvad,
muutuvad katastris registreeritud andmed ebatäpseks ja neid on vaja korrigeerida. Seetõttu
soovime lahendada registriandmete hõive, sh kehtestada korra, mis võimaldaks erinevatel
põhjustel muutunud ruumiandmete järgi piiriandmeid kiiresti ja tõhusalt parandada.
Arvestades, et tänaste andmete kohaselt on maastikuobjektidega katastris tegelikkuses seotud
üle 220 000 katastriüksuse, tuleb mh leida lahendused, mis võimaldaksid andmeid automaatselt
ajakohastada.
1
I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk
1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus
Probleem: kinnisasja piir on seotud maastikuobjektiga ja kui piir looduses muutub, muutuvad
katastriandmed ebatäpseks.
Probleemi põhjuseks on, et katastris on piiriandmed olnud staatilised e fikseeritud
katastriüksuse katastrisse kandmise aja seisuga, kuid looduses omandi ulatus looduslike
protsesside tõttu muutub. Nii on tekkinud olukord, kus katastriandmed on ebatäpsed ning ka
katastrikaardid (põhikaart ja ortofotod) näitavad omandi ebaõiget ulatust ja seetõttu ei vasta
tegelikkusele ka registris nähtav maatüki pindala. Ebaõigete registriandmete tõttu tekivad
erinevad vaidlused. Piiriga seotud vaidluste või probleemide lahendamiseks pöörduti
2019. aastal katastripidaja poole 5466 korral ja 62% juhtudel tehti paranduskanne katastris.
Keskmiselt oli iga piirimuudatusega seotud kolm katastriüksust ja parandused puudutasid
kokku enam kui 10 000 maatükki, millest ca 500 oli seotud maastikuobjekti paranduskandega.
Kehtiv õigus (MaaKatS § 19³) annab küll katastripidajale üldise aluse andmeid parandada, kuid
keerulisemate juhtumite puhuks on tarvilik kehtestada juurde õigusi ja kohustusi, samuti
täpsemad menetlusreeglid katastriandmete parandamiseks. Lihtsamad andmeparandused
soovime automatiseerida.
1.1. Piir on seotud kaldajoonega, vooluveekogu teljega (jõed, kraavid, ojad), seisuveekogu
keskpunktiga
Kõige enam on andmete staatilisus läbi aastate muret tekitanud kaldakinnisasjade omanikele.
Eestis muutub kaldajoon looduslike protsesside tõttu (vesi taandub, tõuseb, jõesäng muudab
kuju jne). AÕS §-des 131–133 on kehtestatud erikord kaldakinnisomandi ulatuse kohta.
Viidatud sätete kohaselt toob veekogu kaldajoone muutus kaasa ka veekoguga piirneva
maaüksuse piiri ehk kinnisomandi ulatuse muutuse (nt kui tegemist on avaliku veekoguga
piirneva kinnisasjaga, kinnisasja piir on seotud vooluveekogu teljega või piir on seotud
seisuveekogu keskpunktiga). Kuigi asjaõigusseaduses on antud looduses toimunud
muudatustele õiguslik tähendus, ei võimalda olemasolevad menetlusreeglid sellistel juhtudel
katastris olevaid andmeid kinnisasja ulatuse kohta piisavalt lihtsalt ja otstarbekalt uuendada.
MaaKatS § 141 kohaselt on katastri aluskaartideks Eesti põhikaart 1:10 000 ning ortofotod
1:2000 ja 1:10 000. Keskmine veepiir ehk kaldajoon kaardistatakse ruumiandmete seaduse
§ 67 alusel loodud Eesti topograafia andmekogu (ETAK) andmete alusel Eesti põhikaardile,
mis on katastripidamisel alusandmestikuks. Vabariigi Valitsuse 05.12.2013 määruse nr 171
„Eesti topograafia andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ § 10 lg 6
kohaselt uuendatakse Läänemere, Peipsi järve ja Võrtsjärve kaldajoone andmeid iga kaheksa
aasta tagant. Teiste veekogude rannajoone andmeid uuendatakse põhikaardil keskkonnaministri
03.12.2013 määruse nr 70 „Topograafilistele kaartidele kantavate andmete koosseis,
topograafiliste kaartide nomenklatuur, kasutatavad leppemärgid ja kartograafiliste tööde
teostamise korraldus“ § 6 lg 2 kohaselt üks kord aastas. Rannajoone andmeid uuendatakse
ETAK kande alusdokumentide ehk rannajoone erilendude ja aerolaserskaneerimise andmete
alusel. Inimtegevuse tagajärjel (nt ehitamine) toimunud olulised kaldajoone muudatused
viiakse andmekogusse ühe kuu jooksul pärast teostusjoonise esitamist. Niisiis, pärast iga
kaardistamist jõuavad looduslike protsesside mõjul toimunud muudatused katastri aluskaardile,
mis aga ei ole enam kooskõlas varem katastris registreeritud piiriandmetega. Sellest tulenevalt
on tekkinud olukord, kus riiklikus registris on osad katastriüksuste piirid registreeritud vette,
osad maatükid, mida faktiliselt enam olemas ei ole, on registriandmete kohaselt ikka alles, ning
2
osade katastriüksuste ja veepiiri vahele jääb maa, mis ei ole katastris registreeritud. Väiksematel
maastikuelementidel, nagu ojad ja jõed, on piir märgitud veekogu teljele, samas muudab loodus
ka jõe- või ojasängi kuju ja seetõttu muutub isikule kuuluva kinnisomandi ulatus. Samas on
katastris jäänud jõe teljele määratud piiriandmed katastriüksuse registreerimise hetke seisu ega
ole enam kooskõlas jõe telje tegeliku asukohaga. Veekogu telje looduslik muutus muudab
katastriandmed ebatäpseks ja täpsem kaardistus aluskaardil toob esile olemasolevaid
ebatäpsuseid katastriandmetes.
Samas ei peaks vooluveekogu loodusliku muutmisega alati kaasnema katastriandmete
muutmist. Kui vooluveekogu muudab sängi selliselt, et säng kuivab, siis muutub seni loodusega
kaasas käima pidanud n-ö dünaamiline piir kindlaks piiriks ja see peaks katastris olema seotud
endise veekogu viimase telje andmestikuga. Seda samuti juhul, kui nt inimene likvideerib
kraavi. Kui kraav muudab asukohta selliselt, et kraavi telje või serva muutus vähendab järk-
järgult maaüksuse ulatust, peaks olema võimalik andmete parandamisel ka sellist
informatsiooni arvesse võtta.
Riiklikes registrites registreeritud andmed peavad kajastama reaalset ajakohast situatsiooni,
mitte katastriüksuse moodustamise aegset situatsiooni. Ka 01.07.2018 jõustunud
maakatastriseaduse muudatustega täpsustati katastri pidamise eesmärki, täiendades
MaaKatS § 11 lg-t 1, et selgemalt rõhutada katastripidamise põhilisimat eesmärki – kinnisasja
piiri ja ruumilist ulatust kajastava informatsiooni registreerimist ning sellise informatsiooni
kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamist.
Katastripidajal puudus enne 2018. aasta 1. juulit õigus parandada katastriandmeid ilma
mõõdistamata. Siis jõustunud MaaKatS § 193 lg 2 sätestab, et katastripidajal on õigus
katastrimõõdistamiseta katastriandmeid parandada, kui on tuvastatud: 1) piiride ja asukoha
täpsemad alusandmed; 2) erinevus geodeetilisest võrgust või aluskaardist;
3) konverteerimisviga; 4) viga katastrikande tegemisel. Samas on jäänud kehtestamata selge
kord, milline on katastripidaja menetlusreeglistik ning millest lähtuvalt tuleb määrata piir
külgnevate katastriüksuste vahel viimati registreeritud kaldajoone piiripunktist uuele
kaldajoonele. Avalike veekogude ääres olevate kinnisasjade puhul on olemas küll reegel, et
omand lõpeb kaldajoonel, aga samas on lahendamata, kuidas viiakse piir külgnevate
kaldakinnisasjade vahel kaldajooneni, kui kinnisasi on looduse jõul suurenenud.
1.2. Looduse muutumise tõttu on kinnisasi hävinenud
Kinnisasjad, mis on praegu katastris registreeritud ja visualiseeritud katastrikaardil ning olemas
ka kinnistusraamatus, on looduslike muudatuste tõttu (veetaseme tõus) hävinenud. Kui omandi
piirid muutuvad AÕS § 131 lg 1 või AÕS § 133 lg 1 alusel loodusliku tegevuse tulemusena
väiksemaks või lausa nulliks, saab omand PS § 32 mõistes olla kaitstud vaid selles ulatuses,
milles see on olemas konkreetsel ajahetkel. Kehtiv seadus (v.a KRS § 72 lg 1 p 4) ei näe hetkel
sõnaselgelt ette kinnistusregistriosa sulgemist olukorras, kus omand tegelikkuses ära kaob.
Seega, hoolimata sellest, et kinnisasja kui maatükki enam ei eksisteeri, jääb kinnisasja
registreeritud omandiõigus alles. Õigus vajab täpsustamist kinnisomandi lõppemise aluse ja
korraga katastriüksuse lõpetamisel ka selle üksuse kustutamiseks kinnistusraamatust.
1.3. Piir on kirjeldatud mõne muu maastikuobjektiga (nt ehitis-müür, sein, kiviaed, tee)
Lisaks veekogudega seotud piiriga võib piir olla seotud ka teiste maastikuobjektidega.
Siinjuures on oluline ka see, kas taimerida, hekki vms on kasutatud täiendava piirikirjeldusena
või on piiripunkti alusandmestikuna kasutatud sellise maastikuobjekti asukohta maastikul. Kui
piiripunkt on määratud mõnele sellisele objektile, tekib küsimus, kas sellisel juhul liigub piir
3
kaasa, kui objekti asukoht muutub inimtegevuse tulemusena. Ehk nimetatud objektidega seotud
piir tavapäraselt looduse jõul oma asukohta ei muuda, see muutub eelkõige ikkagi vaid
inimtegevuse tulemusena. Siinkohal oleks kohane tuua ära, et eelmises punktis vooluveekoguna
käsitletavad kraavid on inimese rajatavad vooluveekogud ja muudavad asukohta looduses
eelkõige inimtegevuse tulemusel.
Sellisteks puhkudeks on reeglistik olemas. Katastriüksuse moodustamise korra § 12 lg 3
kehtestab, et kui katastriüksuse piiriga seotud maastikuobjekt, välja arvatud avalik veekogu, on
hävinenud või kui objekti asukohta või kuju maastikul on muudetud, tuleb piir määrata
varasemate piiriandmete alusel. Ehk kui inimene muudab objekti asukohta looduses, tuleb
mõõdistamisel lähtuda viimasest andmestikust.
Samas on ka sellistel juhtudel, kus piir on seotud mõne selles punktis nimetatud objektiga
(ehitistega või muu püsiva iseloomuga maastikuobjektidega), samuti mõistlik selgemalt
sätestada kord, mis annab katastripidajale õiguse andmeid parandada mõõdistust nõudmata.
Näiteks kui ehitis lammutatakse või ehitatakse ümber ning selle tulemusel muutub
katastriüksuse piiri andmestik katastris valeks. Katastripidajal peab olema võimalik registri
andmestikust piiri seos objektiga kustutada või seda seost muuta.
1.4. Maatüki piiriandmed on vastuolulised või kaldaalal asuva maatüki piir ei ole seotud
veekogu telje või kaldajoonega
Maakatastris on hulk maatükke, mille andmed on vastuolulised, ja katastripidajal puudub õigus
otsustada maatüki piiri selle asukohta mõõdistamata. On juhuseid, kus maatüki piiriprotokoll ja
muu alusandmestik on vastuolulised. Piiriprotokollis on kirjeldatud maatükki kaldajooneni,
kuid muu andmestik (nt kaardil see nii ei nähtu) piiriprotokollis märgitut ei toeta. Varem
sätestas MaaKatS § 20 lg 54, et kui katastriüksus moodustati plaani- ja kaardimaterjali alusel
ilma katastrimõõdistamiseta ja hilisemal mõõtmisel selgus, et plaanil olev piir ja
piiriprotokolliga määratud piir ei lange kokku, võeti aluseks piiriprotokolliga määratud piir.
Selline kord viis teatud perioodil halduspraktikani, kus kaardimaterjalil moodustatud
maatükkide puhul uute andmete saamisel parandati katastrikaardil maatüki piir kaldajooneni,
ning juhul, kui maaüksus oli varem mõõdistatud ning selgus vastuolu piiriprotokolli ja teiste
katastriandmete vahel, siis maatükke kaldajooneni ei moodustatud. Seetõttu on katastri
andmestik kaldaaladel siiski täis sakke ja ei ole süsteemselt ühetaoliselt lahendatud. See on
toonud kaasa olukorra, kus mõned maatükid ulatuvad justkui kaldani ja mõned maatükid, mis
omal ajal maareformi käigus moodustati mõõdistamise teel, ei ulatu. Olukorras, kus katastris
on vastuolulised piiriandmed, puudub katastripidajal õigus otsustada, kuidas lahendada
kaldaaladel maa omandi ulatus ühetaoliselt.
Sarnane olukord on ka paljudel jõeäärsetel aladel. Reeglid ja praktika on olnud aja jooksul
erinevad. Seetõttu ei ole mõnikord maatükke moodustades arvestatud asjaõigusseaduses
sätestatud reegliga, et omand peaks ulatuma vooluveekogude puhul veekogu keskele
tõmmatava mõttelise jooneni ehk veekogu teljeni. See on toonud kaasa olukorra, kus üks
maatükk lõppeb jõe kaldal, naabertükk aga jõe teljel. Jões asuvad selle tulemusel maatükid,
mille kasutamine iseseisvalt võimalik ei ole ja mida ei ole seetõttu otstarbekas anda eraldi
maatükkidena kohalikule omavalitsusele ega hoida riigi omandis.
Nende olukordade lahendamiseks tuleks samuti kaaluda anda katastripidajale õigus otsustada
omandi ulatuse täpsustamine maakorraldusnõuete järgi ja määrata maatüki piir kaldani või
veekogu teljeni ulatuvaks, olenemata sellest, kuidas maatükk maareformi käigus moodustati.
Selleks tuleb kehtestada õiguslik alus ja menetlusreeglistik, mis näeb ette maaomanike ja teiste
õigustatud isikute kaasamise ja vaidluste korral katastripidajale õiguse teha kaalutlusotsus.
4
Kokkuvõttes tuleb katastri kui riigi põhiregistri andmete kvaliteedi ja usaldusväärsuse
parandamiseks kehtivaid kinnisomandi ruumilist ulatust reguleerivaid põhimõtteid ja
norme täiendada/täpsustada ning analüüsida ETAK ja katastri andmete sidumise
võimalusi, sh rakendada võimaluse korral automatiseeritud katastriandmete
parandamismenetlusi.
2. Sihtrühm
Sihtrühm, keda VTKga hõlmatud küsimused mõjutavad, on eeskätt maaomanikud, kelle
omandi ulatus on registris seotud mõne tehisliku või loodusliku maastikuobjektiga.
Katastriandmete kohaselt on maastikuobjektidega seotud üksuseid 220 000. VTK koostamiseks
ei ole analüüsitud eraldi andmeid kinnistusraamatu registriosade kaupa, mistõttu ei ole täpset
omanike arvu määratud.
VTKs esitatud probleemistik puudutab katastripidajat ja Eesti topograafia andmekogu
vastutavat töötlejat ehk eeskätt Maa-ametit. Õigusnormide muudatuste abil on Maa-ametil
võimalik oma põhiülesannete täitmist tõhustada.
Lisaks eeltoodule kuulub sihtrühma avalik sektor üldisemalt, kes kasutab katastriandmeid
avalike ülesannete täitmiseks (nt Maksu- ja Tolliamet ja kohalikud omavalitsused;
Keskkonnaamet jt).
Täpsete katastriandmete olemasolu puudutab üldsust ka laiemalt ehk kõiki kinnisasjadega
tehinguid tegevaid juriidilisi ja füüsilisi isikuid, kes saavad paremad ja õigemad andmed
tehingute ning otsuste tegemiseks.
Parem andmestik ja kaldakinnisasjade piiri määramise reeglite täiendamine puudutab otseselt
ka maakorraldustööde tegijaid. 2020. aasta septembri alguse seisuga on maakorraldustööde
tegevuslitsentsi omavaid isikuid kokku 391.
3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus
Eesmärk on võimaldada katastril hoida andmeid ajakohasena ja tagada seeläbi omanikele ja
kõigile teistele isikutele (sh teised maatüki piiri ja pindala andmeid kasutavad riiklikud
registrid) maaüksuste andmete õigsus ja vastavus tegelikkusele. Soovime saavutada olukorra,
kus kataster kasutab piiriandmetes kõige täpsemat olemasolevat ruumiandmestikku. Olemas on
reeglid, mille alusel saab katastripidaja looduses muutunud piiriandmeid parandada ja muuta
ilma piiripunkte mõõdistamata. Kuivõrd piiriandmete muutmisega muutub pindala, siis on
oluline, et selliste muudatuste tegemine on õiguslikult kindel. Isikutel on tihti väärarusaam
kinnistusraamatu I jaos kajastatavatest maakatastri andmetest. Need ei ole kanneteks
kinnistusraamatuseaduse tähenduses ehk need ei oma õiguslikku tähendust. Samas määratakse
maatüki väärtus, tehingu hind, maamaks jms just selle andmestiku alusel. Kui see muutub,
võivad maaomanikud tunda, et nende omandiõigust on riivatud. Tuleb selgemalt kehtestada,
mis on katastri piiriandmete roll. Kui tegemist on loodusliku piiriga, võib piir looduse tõttu ka
muutuda. Kui riik on saanud looduse kohta paremad andmed, tuleb neid ka kasutada ja andmeid
täpsustada. Omandiõiguse riivet seejuures ei toimu, kuna tegemist ei ole omandi ulatuse
muutmise, vaid selle kohta täpsemate andmete registreerimisega.
Eesmärgiks on ka tehnoloogilise lahenduse loomine, et tagada katastris registreeritud maatüki
piiri ja pindala andmete vastavus ETAK andmete ja tegeliku olukorraga looduses. Tagatud on
kiire ja efektiivne ehk eelkõike automaatne piiriandmete parandamine maastikuobjekti
5
igakordse asukoha muudatuse korral, kasutades ETAK andmeid ja viies minimaalsele
võimalikule tasemele maaomanike ning katastripidaja ajakulu sellistes protsessides.
II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid
4. Kehtiv õigus, seotud strateegiad ja arengukavad
Kehtiv õigus
Kinnisasja omandi õigusliku raamistiku kehtestab tsiviilseadustiku üldosa seadus koosmõjus
asjaõigusseadusega. Täpsema reeglistiku piiri määramiseks ja maakatastri pidamiseks
kehtestab maakatastriseadus ja selle alusel kehtestatud katastriüksuse moodustamise kord.
Piiri määramise korras piirielementidena nimetatud objekte käsitlevad veeseadus,
ruumiandmete seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 05.12.2013 määrus nr 171 „Eesti
topograafia andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ ja keskkonnaministri
20.12.2013 määrus nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad
topograafilised nähtused“.
Strateegiadokumendid
Maa-ameti arengukavas aastateks 2018–2021 nähakse ette, et katastrisse kantud andmete
kvaliteedi parandamiseks tuleb ette võtta katastrikaardi korrastamine.
Eesmärgiks on viia maakatastri andmed vastavusse omandi ulatusega looduses ja parandada
maa- ja ruumiandmete kvaliteeti1.
Keskkonnaministeeriumi valitsemisala arengukavas 2019–2022 on välja toodud, et
sotsiaalmajanduslikku arengut tuleb toetada maakorralduse võimaluste ja ruumiandmete
kasutuselevõtmisega. Arengukavas on viidatud katastri pidamise eesmärgile, mis on ennekõike
kinnisasja piiri ja ruumilise ulatuse ning maa väärtust, looduslikku seisundit ja maa kasutamist
kajastava informatsiooni registreerimine katastris ning andmete kvaliteedi, säilimise ja
avalikkusele kättesaadavuse tagamine. Lisaks on arengukavas välja toodud, et katastris
registreeritud kinnisasjade andmed on kinnistusraamatu oluliseks osaks. E-kataster võimaldab
katastriüksuste, kitsenduste ja halduspiiride ruumiandmete pidamist koostalitlusvõimeliselt
teiste ruumiandmeid sisaldavate andmekogudega. Juhitud on tähelepanu asjaolule, et
maareformi käigus lubatud ebatäpsed katastriüksuste moodustamis- ja mõõdistamisviisid on
põhjustanud katastriandmete ebaühtlase kvaliteedi – ainult 50% maakatastris registreeritud
katastriüksustest saab pidada täpseks nii pindalalt kui ka katastrikaardil kujutatavate piiride
paiknemise poolest. Katastriandmete kvaliteedi parandamiseks on peetud oluliseks ka
nüüdisaegse tarkvara olemasolu. Arendada tuleb jätkuvalt ka geoinformaatikaalase tegevuse
koordineerimist (sh INSPIRE), et vältida ruumiandmete dubleerimist riigi infosüsteemi
kuuluvates andmekogudes ja suurendada valdkonna teadlikkust. ETAK pidevalt uuendatavad
andmed on aluseks ruumiandmetele teistes andmekogudes.2 Arengukava alapunkti 2
lõppjärelduste punkti 9 kohaselt on keskkonnakasutuses aastatel 2019–2022 prioriteetseteks
tegevusteks katastriandmete kvaliteedi parandamine.3
1
Maa-ameti arengukava aastateks 2018–2021. Arvutivõrgus kättesaadav:
https://www.maaamet.ee/sites/default/files/content-editors/varia/maa-ameti_arengukava_2018-
2021_kinnitatud_avalik.docx.pdf.
2
Keskkonnaministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022, lk 23. Arvutivõrgus kättesaadav:
https://www.envir.ee/sites/default/files/kem_vaak_2019-2022.pdf.
3
Keskkonnaministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022, lk 26. Arvutivõrgus kättesaadav:
https://www.envir.ee/sites/default/files/kem_vaak_2019-2022.pdf.
6
Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ameti jaoks on katastriandmete kvaliteedi parandamine
oluline ja prioriteetne ülesanne.
Tuge probleemi lahendamisele annab ka Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse
Rahvaerakonna ning Isamaa Erakonna valitsusliidu aluspõhimõtted 2019–2023, mille punktis
13 on kokku lepitud, et toetatakse riigiasustustes ja kohalikes omavalitsustes käsitsi
koostatavate andmebaaside, raportite jms tegevuste automatiseerimist, et suurendada seeläbi
töö efektiivsust. Toetatakse innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu, hoolitsedes selle eest, et
riik ei oleks innovatsiooni pidur4.
Võttes arvesse viidatud strateegiadokumente ja riigi üldist kohustust tagada inimeste
põhiõiguste ja -vabaduste võrdne ning tõhus kaitse, mis on ja peab olema nii iga valitsuse kui
ka valitsusasutuse aluspõhimõte, on VTKs nimetatud probleemkohtade lahendamine vajalik
ning kooskõlas valitsuse ja valitsusasutuste prioriteetidega.
5. Tehtud uuringud
Probleemi on tuvastanud katastripidaja tavapärase katastripidamise käigus. Praktika maatüki
andmete registreerimisel eri ajal kehtinud reeglite ja andmete kogumise metoodika järgi on
viinud probleemi ilmnemiseni ja teadvustamiseni. Probleem on olemas olnud juba pikema aja
vältel.
Sellest, et probleemi 1.1 olemasolu on pikaajalisem, annab selgelt märku ka 2008. aasta kevadel
sadamaseaduse kooskõlastusringil esitatud Justiitsministeeriumi kooskõlastuskiri, mis viitas
selgelt avalike veekogu kaldajoonega seotud piiri ja maakatastri maatüki piiriandmete
dünaamilise iseloomule.5 Juba 2014. aastal püüti Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas ette
valmistada maakatastriseaduse uut tervikteksti, milleni siiski ei jõutud, aga mille
ettevalmistamise käigus kaaluti töörühmas mitut probleemide lahendusvarianti.
2017. aasta lõpus tellis Keskkonnaministeerium ka õigusanalüüsi kaldal asuvate kinnisasjade
ulatuse õigusliku olukorra uurimiseks. Advokaadibüroo Nove on koostanud kaldakinnisasja
õigusliku regulatsiooni analüüsi, millega saab tutvuda Maa-ameti veebilehel.6
Analüüsi jätkuna on Maa-ameti eksperdid kaardistanud probleemi 1.1 reaalset looduslikku
situatsiooni ja käsitlenud võimalikke lahendusvariante. Probleemistikku visualiseerivad slaidid
on Maa-ameti geoportaalis7.
Lisaks on Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KeMIT) taotlenud Euroopa
struktuurfondi rahastust andmebaaside sidumise ärianalüüsiks ja ruumianalüüsideks, et VTKs
välja toodud probleemide lahendamise ettepanekud ruumiliselt läbi analüüsida ja seejärel valida
kõige proportsionaalsema mõjuga lahendused. Valikukomisjon on projektile „Katastri ja Eesti
4
Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Isamaa Erakonna valitsusliidu aluspõhimõtted
2019–2023. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-
editors/pictures/eesmargid/eesti_keskerakonna_eesti_konservatiivse_rahvaerakonna_ning_isamaa_erakonna_val
itsusliidu_aluspohimotted_2019-2023.pdf.
5
Justiitsministeeriumi 10.04.2008 kiri nr 10.2-4/3822-056. Arvutivõrgus kättesaadav:
http://eelnoud.valitsus.ee/main#c1Oayw6b.
6
Advokaadibüroo NOVE õigusanalüüs „Kaldakinnisasja õigusliku regulatsiooni analüüs“. Arvutivõrgus
kättesaadav:
https://geoportaal.maaamet.ee/docs/kataster/Kaldakinnisasja_oigusliku_regulatsiooni_analuus_NOVE.pdf.
7
Probleemistikku visualiseerivad slaidid. Arvutivõrgus kättesaadav:
https://geoportaal.maaamet.ee/docs/kataster/Kaldakinnisasjade_naited_lahendusvariandid_14112019.pptx.
7
Topogaafia Andmekogu sidumise ärianalüüs“ andnud positiivse hinnangu. 2020. aasta teises
pooles läbitakse hankemenetlus ja esitatakse täistaotlus toetuse saamiseks. Eesmärk on, et
hiljemalt 2021. aasta esimeseks kvartaliks oleks valminud äri- ja ruumianalüüs.
6. Kaasatud osalised
2014. aasta maakatastriseaduse eelnõu projekti ettevalmistamise ekspertrühma olid kaasatud nii
Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ameti teenistujad kui ka teiste Keskkonnaministeeriumi
allasutuste spetsialistid. Käesoleva VTK koostamisel on tuginetud ka 2014. aasta eelnõu
tööversioonis käsitletud probleemidele, kaasates uusi Maa-ameti eksperte. Maa-amet on
konsulteerinud katastriandmete ajakohasuse üle, sh kaldakinnisasjade piire puudutaval teemal,
Justiitsministeeriumi ametnikega.
Õiguslik hinnang kaldakinnisasjade õigusliku režiimi kohta telliti selle valdkonna
tippspetsialistilt, kes töökogemusega Justiitsministeeriumi eraõiguse valdkonnast ja tugeva
õigusteadlasena on aidanud kujundada praktikat läbi õiguskirjanduse ja valdkonna õigusaktide
kommentaaride. Samuti on plaanis tellida ärianalüüs katastri ja ETAK andmete sidumise kohta
väljastpoolt ametkondi (vt punkt 5).
Samuti on kaldaga seotud probleemidest teadlik Eesti Linnade ja Valdade Liit, kes on sellele
ka mitmel kokkusaamisel tähelepanu juhtinud.
Suurem avalikkuse kaasamine toimub käesoleva VTK menetluse, samuti VTK alusel loodavate
õiguslike normide menetluse käigus. Kavandatud on luua töörühm, kuhu soovitakse lisaks
Keskkonnaministeeriumi haldusala ekspertidele kaasata esindajad Justiitsministeeriumist, Eesti
Omanike Keskliidust, Eesti Linnade ja Valdade Liidust ning teised huvitatud osalised.
III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused
7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused
Avalikkuse teavitamine JAH
Rahastuse suurendamine JAH
Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra EI
säilitamine
Senise õiguse parem rakendamine JAH
Muu EI
8
7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs
Probleemide lahendamine avalikkuse teavitamise ja rahastuse suurendamisega ei ole piisav,
kuna olemasolev õiguslik reeglistik vajab täpsustamist ja teatud juhtudel ka täiendamist.
Avalikkuse teavitamine sellest, et katastriandmed on looduse muudatuste tõttu muutunud
ebaõigeks, ei lahenda olukorda, kuna andmete parandamiseks puudub efektiivne (sh
automaatne) lahendus. Seni on katastriüksuste piiriandmeid muudetud uute mõõdistuste kaudu
ja see on kulukas. Seega, teavitades avalikkust piiriandmete mittevastavusest, ei motiveeri see
inimesi ilmselt andmete parandamist maamõõtjalt ka tellima, sest see on kulukas. Kui
muudatuste tulemusel kinnisasja registreeritud pindala suureneks, tähendaks see maaomanikule
ka suuremat maamaksukohustust, mistõttu inimesed sellist muutust pigem ka vabatahtlikult ei
algataks. Seega avalikkuse teavitamine andmete mittevastavusest looduslikule olukorrale
lahendust probleemile ei too. Kui mingi hulk maaomanike ka andmeid parandama asuks, siis
teised seda ei teeks ja mõne aasta pärast võib parandatud andmestik olla jälle muutunud, sest
looduses on toimunud muudatus.
Rahastuse suurendamine. Katastripidajale suurema eelarve andmine ja uute töökohtade
loomisega on küll võimalik haldusmenetluse üldreeglite järgi menetleda andmete parandusi,
aga selline töö oleks liialt mahukas ja ebamõistlik, sest loodus muutub ja andmeid tuleb
parandada ka järgmiste muudatuste toimumise järel. Seetõttu ei ole selline lahendus mõistlik
ega jätkusuutlik. Lisaks on puudu reegleid, millele tuginedes katastripidaja otsuse teeb. Ehk
omaniku vastuseisu korral võib juhtuda, et kehtiv õigus ei anna piisavat alust otsuste
tegemiseks.
Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine. Sellisel juhul tuleks edaspidigi
piiriandmete muutmiseks teha kandeid väga aeganõudval viisil ning teadmata, kas muudatusega
saab ka lõpuni minna. Olemasolevas õiguses on puudu selged menetlusreeglid selliste andmete
parandamiseks. Samuti kasutaksid muud registrid edasi valesid, ajakohastamata andmeid ning
otsuste ja tehingute tegemisel tuginetaks vananenud andmetele.
Senise õiguse parem rakendamine. Senise korra parem rakendamine on aeganõudev ja kulukas
lahendus ning kõiki probleeme ikka lahendada ei saa.
7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest
Probleemid on vähemalt osaliselt vaja lahendada regulatiivselt, kuivõrd kehtiv õiguskord ei
anna kõikide piiriandmete muudatuste korral selget reeglistikku, millest juhinduda. On selge,
et vaid senisele korrale tuginedes ei ole võimalik käesolevas VTKs esile toodud probleeme
lahendada. Avalikkuse teavitamise ja senise õiguse tõhusama rakendamise teel ei oleks samuti
võimalik probleemide lahendamisele kaasa aidata. Rahastuse suurendamine aitaks küll kaasa
lahendustele, kuid töömahukas menetlus jätkuks ja ainukese meetodina olukorda ei lahendaks.
Lahendus katastris maastikuobjektidega seotud piiriandmete kvaliteedi parandamiseks seisneb
piisava õigusliku raamistiku tagamises koos tehnilise lahendusega maatüki piiriandmete
uuendamiseks seda mõõdistamata (eelkõige automaatselt).
9
IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused
8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või
on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida
Probleemi 1.1 puhul on uuritud Eesti õiguse eeskujuks oleva Saksamaa õiguspraktikat
olukorras, kus looduses piir on muutunud ja piir on seotud veekogu kaldajoone, telje või
keskpunktiga. Seda on tehtud advokaadibüroo NOVE koostatud õigusanalüüsis kaldakinnisasja
õigusliku probleemistiku kohta.
Probleemi 1.1 juures oleme välja toonud, et kataster (sellega koos ka kinnistusraamat) näitavad
andmestikku maatükkide kohta, mida tänaseks looduses enam ei eksisteeri. Saksamaa reeglite
kohaselt (nt liidumaa Nordrhein-Westfalen reeglite kohaselt) loetakse maa-ala tekkinuks, kui
maa-ala on püsivalt eksisteerinud kolm aastat ja maa-ala peale on kasvanud ka rohi (Nordrhein-
Westfalen veeseadus § 7, edaspidi ka NRWWG), ja maa-ala on püsivalt hävinud, kui maa-ala
on olnud püsivalt vee all kolm aastat. NRWWG § 6 (reguleerib üleujutusi) lg 2 näeb ette, et
olukorras, kus vesi iseseisvat kinnistut ei moodusta ning isiku kinnistu ujutatakse loodusliku
tegevuse tulemusena üle, lähtutakse tavapärasest veepiiri kindlaks määramise korrast
(NRWWG § 5 lg 1).8 Sarnaselt on mõistlik ka Eestis näha ette selgem kord olukorras, kus maa-
ala on jäänud püsivalt vee alla, ja rakendada sarnast põhimõtet, lugeda selline kinnisasi
hävinuks ning kustutada selle andmed riiklikest registritest. Saksamaa näitena ei saa sellise
korra puhul tekkida vaidlust, kas kinnisasi eksisteerib või mitte.
Eeltoodud olukorraga, kus loodus on kinnisasja või selle osa üle ujutanud ehk hävitanud,
seondub küsimus, kas isikule peaks olema antud õigus oma kinnisomandi objekti ehk maatükki
taastada. Saksamaal on kaldakinnisasja omanikul teatud tingimuste esinemisel (nt põhjendatud
huvi korral) õigus taastada kaldakinnisasi endises ulatuses või nõuda selleks koostöö tegemist
naaberkinnisasjade omanikelt. Seega tuleks ka Eestis kaaluda, kas sarnast reeglit on tarvis
kehtestada. Samas tuleb tõdeda, et kui on veel säilinud maaüksus, mis piirneb avaliku
veekoguga või ka mõne muu veekoguga, siis on Eesti õiguses olemas vette ehitamise kord, mis
võimaldab muutunud omandi ulatust nt pinnase täitmise, maa juurde tekitamisega või mõnel
muul viisil ka justkui taastada. Sellisel juhul hinnatakse ehitamise lubatavust alati ka
looduskaitsest (vee erikasutusloa andmise ja ehituskeeluvööndi vähendamise üle otsustab
Keskkonnaamet) ja ruumist (ehitamise loa annab kohalik omavalitsus) lähtuvalt.
9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus
I. Maastikuobjektidega seotud piiriandmete sidumine ETAK andmetega. Õigusliku aluse
loomine, et katastripidajal on olemasolevaid piiriandmeid võimalik ETAK andmete alusel
automaatselt parandada ja muuta maakorraldustoiminguid tegemata. Sealhulgas
reeglistiku kehtestamine, mis tagab õigusselguse menetluses ja pädevustes.
Probleemide lahendamiseks on vaja täiendada maakatastriseadust ja katastriüksuse
moodustamise korda.
Kehtestatakse alus, mis võimaldab enamikel juhtudel andmeid automaatselt uuendada.
Tuleb selgelt õiguslikult eristada katastriüksused, mille piiriandmestik on seotud
maastikuobjektiga. Tuleb muuta seniste märgete sisu või luua uus märge, nt „Piir seotud
maastikuobjektiga“. Sedasi oleks edasi antud informatsioon, et tegemist on andmestikuga,
mis võib muutuda nii looduse muudatuse tõttu kui ka parema kaardistuse tõttu.
8
Advokaadibüroo NOVE õigusanalüüs „Kaldakinnisasja õigusliku regulatsiooni analüüs“. Arvutivõrgus
kättesaadav:
https://geoportaal.maaamet.ee/docs/kataster/Kaldakinnisasja_oigusliku_regulatsiooni_analuus_NOVE.pdf.
10
Andmebaase reguleerivate õigusaktide muutmisvajadus selgub pärast äriprotsesside
kaardistust ja ärianalüüsi valmimist 2021. aasta alguseks.
Lisaks saab täpsemalt välja tuua spetsiifilisemad probleemid ja nendega seotud regulatiivsed
kitsaskohad ja vajadused järgmiselt:
Katastriandmete parandamist, kui need on muutunud valeks, saab teha kas maakorralduse
kaudu (enamjaolt mõõdistamise teel) või katastripidaja menetluses MaaKatS § 193 lg-s 2
toodud juhtudel.
Dünaamilise piiri ehk n-ö maastikuobjektiga seotud piiri puhul on piiri määramise reeglistik
lünklik. Tuleb täpsustada reegleid, kuidas viia piir senisest viimati registreeritud kaldale
määratud piiripunktist uuele tekkinud kaldajoonele. Enamikel kaldakinnisasjadel on
piiriprotokollides kirjeldatud piiri joone ja kaldajoone lõikumiskohta maastikule paigaldatud
piiritähiste vahelise sirgjoone pikendusena, mistõttu võiks viimasest külgnevate
katastriüksuse ühisest piiripunktist uuele kaldajoonele piiri määramisel lähtuda eelkõige piiri
pikendamise reeglist. Siiski ei sobi selline lahendus aga sugugi kõigil juhtudel. Kindlasti
sobiks see lahendus hästi piirkonnas, kus kõrvuti asetsevate naaberüksususte piirisuund on
paralleelne. Teistel juhtudel hakkavad pikendamise korral piirid lõikuma. Mõnel
maaüksusel, millel oli muidu kokkupuude kaldajoonega, võib seos selliselt kaduda sootuks.
Vaid pikendamise reeglist lähtudes võib maastikule tekkida siile ja kiile9, mis vaid sellise
reegli rakendamisel ei oleks ühegi kaldakinnisasja koosseisus.
Tuleb luua menetlusreeglistik, kuidas ja millega piiri määramisel uuele kaldajoonele peab
piiri määraja arvestama. Vaid üldine reegel piiri pikendamise kohta alati ei sobi ning tuleks
järgida ka maakorraldusnõudeid, anda maaomanikele võimalus kokku leppida ja õigus
lahendada poolte erimeelsused haldusotsusega. Võimalusi reeglite loomisel on erinevaid:
piiri pikendamine, piir määramine risti kaldajoonega, arvestada tekkinud kaldajoone pikkuse
suhet eelmisesse kalajoone pikkusesse, jagada kaldajoon proportsionaalselt jne. Nt kui laid
ja maismaa on tänaseks kokku kasvanud, siis saaks arvestada ka võrdset vahekaugust
registreeritud andmete vahel, aga samas ka maakorraldusnõudeid, sest maismaapiir peaks
kulgema pigem selgelt ehk sirgjooneliselt. Igal juhul peab regulatsioon andma vaidluste
korral õiguse katastripidajal otsustada piiri kulgemine kaalutlusotsuse alusel. Selline
menetlus oleks sarnane piiri kindlakstegemise maakorraldustoimingu käigus toimuva
katastripidaja õigusega otsustada vaidluste korral piiri asukoht. Katastripidajal peab olema
õigus otsustada ka väljaspool maakorraldustoiminguid, nt katastriüksuste piiriandmete
parandamise menetluses, kuidas külgnevate üksuste vahel piiripunkt kaldale määratakse.
Alternatiivselt võib kaaluda katastriandmete parandamiseks uue maakorraldustoimingu
loomist või olemasoleva piiride kindlakstegemise korra täiendamist. Seejuures ei oleks
sellised alternatiivsed lahendused VTK koostajate hinnangul optimaalsed. Ebaõigeks
muutunud registriandmete korrastamine katastripidaja poolt on oma sisult andmete
tegelikkusega kooskõlla viimise menetlus, mitte maakorraldustoiming. Eesmärgi täidab piiri
määramiseks lisareeglite kehtestamine ja katastripidajale selgema parandusmenetluse
reeglistiku loomine.
Olukorras, kus avaliku veekogu veetaseme tõusu mõjul on varem moodustunud ühe
katastriüksuse asemel tekkinud mitu eraldiseisvat maatükki, on ülemäära kulukas nõuda
andmete parandamist maaomanikult maakorraldusliku katastriüksuse jagamise teel. Selle
asemel peab olema katastripidajal õigus oma andmete parandamise menetluse käigus
moodustada maakorraldust tegemata ETAK kaldajoone alusel uued maatükid. Sisult on see
sarnane maakorraldusliku jagamisega, mis tähendab, et tekkivatele tükkidele peab KOV
9
Vt hüperlingi all olevas näites tekib kiil Uuekopli pikendatava piiri ja Sihi katastriüksuse vahel.
11
määrama ka sihtotstarbe ja aadressi. Ehk ka selle lahendus on selgete menetlusreeglite
kehtestamine eelkõige maakatastriseadusesse ja katastriüksuse moodustamise korda.
Katastripidajale on antud õigus andmeid parandada mõõdistust tegemata. Puudub aga selge
menetluskäik, kuidas seda teha. Vaja on täiendada katastriüksuse muutmise korda
katastripidajapoolse andmete parandamise menetluse reeglistikuga. Oluline on tagada, et
maaomanikud oleksid menetlusest teadlikud, et nad saavad oma vara kasutamise ja
käsutamise korral lähtuda informatsioonist, et andmestik on muutumises.
Ehitistega seonduvalt on täna katastris reegel olemas: kaldaga püsivalt ühendatud ehitise
rajamise korral on kohustus see üle mõõta ja katastrisse kanda.
Kui luuakse õiguslik alus katastri ja ETAK andmete sidumiseks, siis on mõeldav
MaaKatS § 171 kehtetuks tunnistamine. Tuleb luua reeglistik, et kaldaga püsivalt ühendatud
(kinnisasja ulatust muutvate) ehitiste andmeid uuendatakse ETAK andmete alusel. Kuivõrd
üldreegel ETAKis on, et mere, Võrtsjärve ja Peipsi järve kallas kaardistatakse kaheksa aasta
tagant, siis vette ehitamise korral toimub juba praegu kehtiva õiguse kohaselt kaardistus
ETAKis ühe kuu jooksul teostusjoonise esitamisest.
II. Õiguse täiendamine kinnisomandi lõppemise aluse ja katastriüksuse lõpetamiseks
vajaliku reegliga ka selle üksuse kustutamiseks kinnistusraamatust.
Probleem 1.2. Faktiliselt on loodus muutunud, avaliku veekoguga seotud katastriüksuste
piiriandmed on muutunud ebaõigeks. AÕS § 133 kohasel ulatub kinnisomand veekogu
kaldajooneni. Nt: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/hWa4razC, kus endised laiud on küll
täna katastriüksused, samas ei ole ETAK sellistele maatükkide ümber enam kaldajoont
kaardistanud, sest vesi on laiu üle ujutanud või vesi on üle ujutanud osa kinnisasjast.
Regulatiivsed kitsaskohad ja vajadused:
Olukorras, kus omandi piirid muutuvad AÕS § 131 lg 1 või AÕS § 133 lg 1 alusel loodusliku
tegevuse tulemusena väiksemaks või lausa nulliks, saab omand PS § 32 mõistes olla kaitstud
vaid selles ulatuses, milles see on olemas konkreetsel ajahetkel. Kehtiv seadus (v.a KRS § 72
lg 1 p 4) ei näe hetkel ette kinnisomandi lõppemise alust olukorraks, kus omand ära kaob.
Seega, hoolimata sellest, et kinnisasja kui maatükki enam ei eksisteeri, jääb kinnisasja
omandiõigus alles. Soovime kehtestada kindlad reeglid, et kirjeldatud juhul saaks lugeda
kinnisomandi lõppenuks. Asjaõigusseadust tuleb täiendada kinnisomandi lõppemise sättega.
Enne 1. juulit 2003 sätestas AÕS § 125, et kinnisomand lõpeb mh kinnisasja täieliku
hävimisega. 1996. aasta asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on toodud näitena
justnimelt mere tõusmine. Samas on see säte 2003. aastal tunnistatud kehtetuks, märkides
seda tehes seletuskirjas, et „Paragrahv 125 tunnistatakse kehtetuks, kui sisuliselt ebaõige ja
eksitav.“. Samuti on oluline kehtestada reeglid, kuidas toimetada kinnisomandi lõppemisel
sellega seotud piiratud asjaõigustega.
Kui õiguslik selgus omandi lõppemise puhuks on kehtestatud, peab tagama ka selguse,
kuidas tekkivat alust ja KRS § 72 lg 1 p-s 4 toodut rakendada saab. Ehk millise menetluse
tulemusel on võimalik kinnistusraamatu registriosa ka tegelikult sulgeda. Kinnistusraamatu
I jaos näidatavad andmed, mis on katastriandmed, sh kinnistu pindala, annab
kinnistusraamatule automaatse andmevahetuse või avalduse alusel katastripidaja. KRS § 13
lg 4 kohaselt tuleb juhul, kui katastriüksuse piirid muutuvad looduses, esitada maakatastri
andmete muutmiseks kinnistusraamatus kinnistamisavaldus. Kuivõrd tegemist on
katastriandmetega, tuleks üle vaadata ka kinnistusraamatu ja katastri andmevahetuse
õiguslik pool. Ei ole otstarbekas, et loodusobjektidega seotud andmete muutmine andmete
põhiandmekogust andmeid küsivas andmebaasis toimub vaid avalduste esitamise ja omanike
12
ning puudutatud isikute tahteavalduste alusel. Kui faktiliselt on looduses olukord looduse
mõjul muutunud ja asja õiguslik ulatus on ka asjaõigusnormidega kehtestatud, peab olema
võimalik andmete kasutamine mõistlikul viisil, ilma keerukate menetlusreegliteta. Kui
katastris on piiri looduslik muudatus kaasa toonud maatüki ruumiandmete muutuse ja selle
tulemusel katastriüksust faktiliselt enam ei eksisteeri, on mõistlik selline katastriüksuse
andmestik kustutada. Tuleb reguleerida, kuidas sellisel juhul katastriüksus
kinnistusraamatust kustutada. Kui see katastriüksus asub eraldi registriosas, peab olema
võimalik kinnistusraamatul sulgeda selline registriosa ka juhul, kui endise maatüki omanik
ja teised kinnistusraamatu seaduse § 341 nimetatud puudutatud isikud sellega ei nõustu.
Advokaadibüroo Nove analüüsis on tehtud ettepanek kaaluda, kas on mõistlik kehtestada
selline reegel, mis lubaks isikul omandi taastada. Kui kinnisasi on hakanud looduslikult
avaliku veekogu tõusu tõttu kaduma, on kinnisasja omanikul õigel ajal võimalik kallast täita
või muud moodi kinnisomandi piire vette ehitamise teel (nt kaldakindlustus vmt) muuta.
Vette ehitamine on Eesti õiguses reguleeritud, mistõttu on omanikel ka kehtivas õigusruumis
võimalus omand säilitada. Kui aga omanik on lasknud looduse jõul maatükil hävida, siis
taastamise õiguse tekitamine võib olla küll võimalus omanikku n-ö soodsas positsioonis
hoida, aga sellise lahenduse vajalikkus vajab ruumianalüüsi. Selle jaoks selgitatakse välja,
kas ja kui palju on vahepeal üle ujutatud maatükke samasse asukohta taas tekkinud. Kuivõrd
selliste loodusjõudude vallandatud muudatused on eelkõige seotud merega, mitte teiste
avalike veekogudega, ja mere kaldajoon kaardistatakse kehtiva õiguse kohaselt iga kaheksa
aasta tagant, saab kaaluda reegli kehtestamist, et kustutatud katastriüksuse omanik peab
omandi tunnustama, kui samasse asukohta tekib maa tagasi järgmiseks kaardistusperioodiks.
VTK koostajad sellise nõude loomist ei toeta, kuna maaomanikul on soovi korral oma
omandit teatud lubade olemasolul ka säilitada ning omandi taastamisel ei pruugi see maatükk
jääda ka püsivalt alles. Lõplik seisukoht kujundatakse eelnõu koostamise faasis, pärast
huvigruppide arvamuse ja ruumianalüüsi tulemuste saamist.
III. Katastripidamise reeglite täpsustamine. Katastrisse võimaldatakse kanda ka avalikud
hüved, nagu avalikud veekogud
Selleks, et katastripidaja saaks täita MaaKatS § 3 lg-s 3 sätestatud ülesannet pidada katastrit
ühtse ühetasandilise infotehnoloogilise andmebaasina ja kaartidena kogu Eesti territooriumi
kohta ning et katastri ja ETAK andmete sidumine oleks efektiivne, tuleb tagada, et katastris
kajastuksid ka avalikud veekogud. Katastri eesmärk peab olema visualiseerida ruumiliselt kogu
Eesti territooriumit, sh ka seda osa, mis ei ole tsiviilkäibes. Oluline on, et register annaks edasi
ruumiinfot kasutusalade kohta kogu Eesti territooriumi ulatuses. Maa-amet ja KeMIT on
tellinud ärianalüüsi eraõiguslike kinnisasja kitsenduste visualiseerimiseks katastris ja järgmise
sammuna tuleks lahendada erinevate ruumiandmete olemasolu territooriumi kohta, mida
nimetatakse avalikeks hüvedeks ehk informatsioon avalike veekogude kohta.
Maakatastriseaduses tuleb täpsustada katastripidamise eesmärki.
Täiendada tuleb katastriüksuse mõistet, et katastriüksusena saaks katastrisse kanda ka
avalikud veekogud. Lisaks tuleb katastrisse kanda ka teatud ehitised. Eelnev võimaldab
liikuda 3D-katastri suunas. Nt reaalne vajadus on tekkinud maanteedel olevate sildadega üle
avaliku veekogu (nt Emajõe), kus täna on kantud maatüki koosseisus katastrisse ka tükike
avalikku veekogu. Tegemist ei ole aga kaldaga püsivalt ühendatud rajatisega, mis on
veekogu põhja osa. Kehtiva õiguse kohaselt peaks sild olema rajatud hoonestusloa alusel,
kui silla postid toetuvad avaliku veekogu põhjale. Seega, et ruumiliselt näidata eri õigusi, s.o
omandiõigus, kasutusõigus, kitsendused, on see teema vaja õiguslikult reguleerida.
13
Lisaks on vaja kehtestada katastriüksuse andmekoosseisu erisused avalike veekogude
registreerimiseks. Avalikul veekogul ei saa olla kinnistusraamatu registriosa numbrit,
omanikku, samuti ei ole tarvidust määrata aadressi ega sihtotstarvet.
Kui kogu Eesti territoorium on katastris registreeritud, on vaja ka reeglit, kes ja kuidas on
avalikust hüvest tekkiva uue maatüki omanik ning kuidas ja kas automaatselt moodustub
riigile kuuluv maatükk. Kui aastal 2025 tõuseb Eesti territoriaalmere piires maapind ja
moodustub uus laid või saar, on tegemist uue maaga ja maareformi läbi viia ei tule. Tuleb
kaaluda kindla riigivara valitseja määramist seaduse alusel. Kuivõrd sellised laiud omavad
eelkõige looduskaitselist vm keskkondlikku funktsiooni ja Keskkonnaministeeriumil on
pikaajaline riigi maareservi ja looduskaitsealuste maade haldamise kogemus, võiks selline
maa olla automaatselt selle valdkonnaga tegeleva ministeeriumi valitsemisel. Selleks tuleb
täiendada riigivaraseadust vastava rakendussättega. Tuleb kaaluda asjaõigusseaduse
täiendamist normiga, mille kohaselt saab looduse jõul tekkinud uuele maatükile kui
kinnisasjale tekkida kinnisasja omand seaduse alusel.
10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise
õigusega määratud raamid
Kuivõrd maatüki piiriandmed on seotud kinnisasja omandi ulatusega, on seotud põhiseaduslik
õigusraam määratletud PS §-s 32, mille lg 1 järgi on igaühe omand puutumatu ja võrdselt
kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja
korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. PS § 32 alusel on riigil kohustus
kehtestada kord, mis võimaldab omandi olemasolu, ning reeglid, mis tagavad omandi
puutumatuse ja kaitse ning mille järgi on võimalik omandipõhiõiguse riive korral teatud
juhtudel ründaja õiguslikult vastutusele võtta. PS § 32 on üldine varalisi õigusi kaitsev säte, mis
hõlmab isiku olemasolevat vara ning kehaliste esemete kõrval ka rahaliselt hinnatavaid õigusi
ja kohustusi.10 Omandipõhiõiguse funktsiooniks on tagada põhiõiguse kandjale kindlus
omandiõiguse ja omandiga sarnanevate varaliste õiguste valdkonnas ning võimaldada tal selle
kaudu kujundada oma elu ise omal vastutusel.11
Omandiõiguse kaitse alusnormistik on sätestatud ka EL põhiõiguste harta artiklis 17.
Luues reegleid, mille alusel hoida kinnisomandi ulatust puudutavat andmestikku ajakohasena,
tuleb lähtuda eelkõige omandiõiguse riive vältimisest. Eesti õiguses on (aluspõhimõttena)
veekogudega seotud piiride kohta reeglid olemas ja andmete ajakohasuse tagamine on pigem
vormiline andmete kooskõlla viimine faktilise olukorraga, mistõttu sellega põhiseadusega
kaitstavat omandiõiguse riivet ei kaasne. Samas tuleb olla ettevaatlik, sest kinnisomandi kohta
peetav andmestik ja sellega kirjeldatud omandi ulatus on seotud nii eraõiguslike tehingute kui
ka avalik-õiguslike õiguste ja kohustustega (maksud, load), mistõttu on tegemist maaüksuste
omanikele äärmiselt olulise andmestikuga.
Ruumiandmete kasutatavust Euroopa tasandil reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 2007/2/EÜ, 14. märts 2007 (INSPIRE direktiiv). Direktiivi loomisel on lähtutud
põhimõttest, et tuleb soosida avaliku võimu kogutud ristkasutatavate ruumiandmete vahetust,
jagamist, kättesaadavust ja kasutamist ning avaliku võimu kandja eri tasandite ja eri sektorite
ruumiandmete teenuseid. Samuti on arvestatud, et liikmesriikides asuvad ruumiandmete
infrastruktuurid tuleks kavandada nii, et oleks tagatud ruumiandmete talletamine, kättesaadavus
ja säilitamine kõige sobivamal tasemel; et oleks võimalik ühitatult kombineerida kogu
10
Advokaadibüroo NOVE õigusanalüüs „Kaldakinnisasja õigusliku regulatsiooni analüüs“. Arvutivõrgus
kättesaadav:
https://geoportaal.maaamet.ee/docs/kataster/Kaldakinnisasja_oigusliku_regulatsiooni_analuus_NOVE.pdf.
11
Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 32, p 1. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.pohiseadus.ee.
14
ühenduse eri allikatest pärit ruumiandmeid ja jagada neid andmeid mitme kasutaja ja rakenduse
vahel; et ühel avaliku võimu kandja tasandil kogutud ruumiandmeid oleks võimalik jagada
teiste avaliku võimu kandjatega; et ruumiandmete kättesaadavuse tingimused ei piiraks
põhjendamatult nende laialdast kasutamist; et oleks kerge leida olemasolevaid ruumiandmeid,
hinnata nende sobivust konkreetseks otstarbeks ja teada saada nende kasutamise suhtes
kohaldatavaid tingimusi.
Kokkuvõtlikult toetab Euroopa Liidu õigusraamistik ruumiandmete jagamist ja ristkasutust.
Eesmärk andmekogude ruumiandmestik maastikuobjektidest piiri puhul ühildada on kooskõlas
Euroopa Liidu õiguspõhimõtetega.
V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus.
11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud
VTKs käsitletud probleemistiku lahendamisel saavutatav eesmärk on võimalikult kvaliteetsete
ja täpsete maastikuobjektidega seotud piiriandmete olemasolu katastris. Selleks on vaja luua
seaduslik alus ja lahendada seni õiguses olevad lüngad piiriandmete parandamiseks ja
muutmiseks registris täpsustava korra loomisega.
VTKs välja toodud võimalikud regulatiivsed muudatused mõjutavad eeskätt kaht valdkonda:
majandust ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldust. Mõju tuleb hinnata kahe
sihtrühma lõikes, kelleks on maaomanikud ja avalik sektor.
Muudatusega kehtestatakse kord, misläbi muutub õigussüsteem selgemaks ja arusaadavamaks
ning millega ei kaasne sihtrühmale märkimisväärset mõju, s.o ühiskonna tasandil olulist mõju
HÕNTE mõistes ei kaasne.
11.1. Kavandatav muudatus I
Maastikuobjektidega seotud piiriandmete sidumine ETAK andmetega. Õigusliku aluse
loomine, et olemasolevaid piiriandmeid saab katastripidaja parandada ja muuta ETAK andmete
alusel maakorraldustoiminguid tegemata. Sealhulgas menetluses ja pädevustes õigusselgust
tagava reeglistiku kehtestamine.
Mõju valdkond: majanduslik mõju võib seisneda nii mõjus ettevõtluskeskkonnale kui
ka infoühiskonna arengule
o Majanduslik mõju maaomanikele. Katastriüksusi, mille piiriandmed on seotud
loodusobjekti piiriandmetega, on 220 000. Seega andmete sidumine mõjutab kõigi nende
üksuste omanikke. Kuivõrd muudatus toob kaasa andmete täpsustumise, siis peaks üldine
mõju olema positiivne, sest riik suudab tagada omandi ulatuse võimalikult täpset ja
ajakohastatud ruumiandmestikku. Arvestades inimeste väärmõistmist maatükkide pindala
kohta, võib muudatusega siiski esialgu kaasneda negatiivne hoiak, sest andmete automaatse
muutmise võimalus võib tuua kaasa pindala sagedasema muutuse registrites. Samas on
oluline juhtida tähelepanu sellele, et ka praegu kehtiv õiguslik raamistik toetab pindala
muutmise võimalust. Maaomanikud ise on omistanud pindalale suuremat õiguslikku jõudu
kui kinnisasja teistele omadustele. Seetõttu võib muudatusel olla maaomanikele
emotsionaalne mõju. See võib olla negatiivse loomuga eelkõige juhul, kui maaomanik on
omal ajal lasknud maatüki mõõdistada, sest siis arvavad maaomanikud tihti ekslikult, et kord
mõõdistatud koordinaat on ideaalselt täpne. Tegelikkuses tehnika ja kaardistusmeetodid
uuenevad, mistõttu muutuvad andmed täpsemaks. Maaomanikud peavad mõistma, et
andmed muutuvad eeskätt registris, mitte looduses. Ka juhul, kui piir on looduses muutunud,
saab isiku teadmine olla ikka piirist kaldani, olenemata sellest, kus kallas sel hetkel on.
15
Registripidaja ei muuda piiri kulgemist maastikul, vaid näitab katastrikaardil võimalikult
täpset tegelikku olukorda. Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda isikute usaldamatus andmete
püsivuse vastu, kuid selle mõju vältimiseks on eelnõu loomisel vaja teha laialdast
selgitustööd. Registreeritud pindala muudatus mõjutab teatud seadusest tulenevaid kohustusi
ja õigusi (nt ehitusõiguse lubamine, maksu suurus vmt). Lisaks on maatüki pindala järgi
hinnatav maa kui tehingu eseme väärtus. Registreeritud pindala muutus võib kaasa tuua ka
tehinguliste hindade muutust. Seega mõju maaomanikule võib kaasneda. Mõju
maaomanikule ei saa pidada oluliseks, pigem keskmiseks.
o Majandusliik mõju avalikule sektorile. Avalik sektor saab täpsemaid andmeid omades
langetada loodusliku olukorraga kooskõlas olevaid otsustusi. Seega otsustuste
alusandmestiku ajakohasus avalikus sektoris tagab parema avaliku halduse toimimise ka
majandusvaldkonnas.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
o Muudatuste kehtestamisel tuleb registripidajal (Maa-ametil ja KeMITil) arendada
olemasolevaid infosüsteeme. Arenduskulu on ühekordne ja selle hinnanguline maht
selgitatakse välja ärianalüüsi lõppedes ja on selge eelnõu koostamise ajaks. Tuleb arvestada,
et juba praegu on arendustunni keskmine hind 60 eurot.
11.2. Kavandatavad muudatused II
Õiguse täiendamine kinnisomandi lõppemise aluse ja katastriüksuse lõpetamise korraga ka selle
üksuse kustutamiseks kinnistusraamatust.
Mõju valdkond: majanduslik mõju
o Majanduslik mõju maaomanikele ja nende omandis olevate kinnisasjade piiratud
asjaõigustele. Sihtrühm on väike. Praegu on täielikult püsivalt üle ujutatud kinnisasju ehk
katastriüksuseid, milles maismaad enam ei ole, kokku 51. Nende omanikeks on 23 isikut, sh
riik. 29 hävinud maatükki kuulub riigile. Ülejäänud 22 hävinenud maatükist kuulub 5
juriidilisele ja 17 füüsilisele isikule. Muudatused on seotud mereäärsete maatükkidega ehk
VeeS §-s 23 sätestatud avalike veekogudega seotud maadega. Maatükke, mille piir on
kirjeldatud avaliku veekogu kaldajooneni, on katastris kokku ca 14 000. Seega 51 hävinenud
maatükki on väga väike hulk ehk mõju sihtrühmale, keda kinnisomandi lõppemise korra
täiendamine puudutaks, on väike. Arvestades, et faktiliselt seda maad olemas ei ole, annaks
asjakohase korra olemasolu õiguse registreid ajakohastada, kuid isiku reaalset kaitstavat
omandiõiguse eset kuidagi riivata ei saa.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
o Muudatustega ei kaasne mõju avaliku sektori korraldusele.
11.3. Kavandatavad muudatused III
Katastripidamise reeglite täpsustamine. Katastrisse võimaldatakse kanda ka avalikud hüved
nagu avalikud veekogud.
Mõju valdkond: majanduslik mõju maaomanikele
o Muudatustega ei kaasne mõju maaomanikele.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
o Muudatustega kaasneb mõju Maa-ameti töövaldkonnas. Kehtestatakse selgemad eesmärgid.
Muudatused aitavad luua paremad pädevuspiirid. Muudatusega kaasnev mõju on positiivne,
kuid ei ole oluline.
12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele
Muudatused vähendavad maaomanike maa mõõdistustöödega seotud kulu. Muudatuste
tulemusel on võimalik vähendada isikute halduskoormust. Looduses muutunud piiri puhul ei
16
pea andmete registris korrastamiseks isikud algatama maakorraldust ehk piiri ülemõõdistamist
(kindlaks tegemist). Võimalik on ka vette ehitamise korral tekkinud ehitis, mis muudab veekogu
kaldajoont (nt kaid vms), katastris maatüki koosseisu registreerida ETAK andmestiku alusel.
Maaomanike halduskoormus ei suurene – maaomanikele ei kehtestata lisakohustusi, sh teabe
esitamiseks, ega -piiranguid.
13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud
ja tulud
Muudatustega kaasneb ühekordne kulu seoses vajamineva arendusega, mille täpne suurus
selgitatakse välja eelnõu koostamise käigus.
14. Edasine mõjude analüüs
Nende muudatuste mõjusid, millega soovitakse kehtestada selgem reeglistik looduslike
muudatuste tulemusel muutunud piiri kulgemise andmete ajakohastamiseks, analüüsitakse
uuesti. Andmekogude sidumise ärianalüüsi I etapi käigus toimub ka vajaminevate
ruumianalüüside tellimine, et hinnata reeglite kehtestamise võimalusi ja seda, milline
menetlusreeglistik tekitab kõige väiksemat riski omandi andmete muutmiseks ebasoovitaval
viisil. Seaduseelnõu ettevalmistamise käigus täpsustatakse võimaluse korral sihtrühmade
suurusi ning muudatuste mõju ja vajalikkust.
VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava
15. Valitav lahendus
VTK koostamise käigus on otsustatud, et parim lahendus on kinnisomandi ulatust näitava
andmestiku parandamist võimaldava korra väljatöötamine.
15.1. Töötatakse välja uus ei 15.2. Muudatused tehakse senise jah
tervikseadus seaduse struktuuris
15.3 Selgitus Muudatusi ei ole sedavõrd palju, et peaks töötama välja uue seaduseelnõu.
16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid
Asjaõigusseadus, kinnistusraamatuseadus, maakatastriseadus, katastriüksuse moodustamise
kord ning muud seadused ja määrused, kui muudatused on vajalikud andmekogude andmete
ühildamiseks (nt Eesti topograafia andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise
põhimäärus).
17. Edasine kaasamisplaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse
VTK saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti
Linnade ja Valdade Liidule, samuti maaomanike huve esindavatele organisatsioonidele
(Eesti Omanike Keskliit) ja õiguskantslerile.
Luuakse juurde töörühm, kuhu kaasatakse Keskkonnaministeeriumi haldusala katastri ja
ruumiandmete eksperdid, esindajad Justiitsministeeriumist, Eesti Omanike Keskliidust ja
Eesti Linnade ja Valdade Liidust ning teised huvitatud osalised.
18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg
Kaldakinnisasjade andmete ajakohastamiseks sobiliku reeglistiku loomise mõjusid
analüüsitakse veel kord eelnõu ettevalmistamise käigus. Katastri ja ETAK andmete sidumise
analüüsi käigus kogutakse ettepanekud ja tehakse ruumiline analüüs võimalike lahenduste
kohta, mille alusel on võimalik hinnata erinevate lahenduste mõju. Ärianalüüsi tulemused
saadakse hiljemalt 2021. aasta alguses.
17
19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) Kontseptsiooni ei koostata.
valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui
järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon)
20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja 2021
kooskõlastamise aeg
21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2022
22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Marili Lehtmets (675 0193,
[email protected]),
Mari-Liis Mikli (665 0663,
[email protected]),
Glen Roosaar (626 2941,
[email protected])
18
Ministeeriumid 13.10.2020 nr 1-4/20/2331-2
Kinnisasja ruumilist ulatust täpsustavat normistikku
käsitleva seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse
kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kinnisasja ruumilist ulatust täpsustavat
normistikku käsitleva seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse.
Kooskõlastuskirju ja arvamusi ootame hiljemalt 11. novembriks 2020.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Kokk
Minister
Teadmiseks: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Omanike Keskliit, Maa-amet,
Riigimetsa Majandamise Keskus
Glen Roosaar, 626 2941
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/20-1262 - Kinnisasja ruumilist ulatust täpsustavat normistikku käsitlevate muudatuste väljatöötamiskavatsus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 11.11.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/be509ab9-0839-4d11-b22a-5e8e1563fdcb
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/be509ab9-0839-4d11-b22a-5e8e1563fdcb?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main