Kiri

Eesti Linnade ja Valdade Liit [email protected] Meie 28.10.2020 nr 1.1-10/7398-1 Riigihalduse ministri 7. mai 2019. a määruse nr 25 "Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede" muutmine Rahandusministeerium saadab Eesti Linnade ja Valdade Liidule kooskõlastamiseks, Riigi Tugiteenuste Keskusele ja maakondlikele arendusorganisatsioonidele arvamuse avaldamiseks ning asjaomastele ministeeriumidele teadmiseks riigihalduse ministri määruse „Riigihalduse ministri 7. mai 2019. a määruse nr 25 „Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede“ muutmine“ eelnõu. Palume vastata hiljemalt 10 tööpäeva jooksul eelnõu kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisad: 1. Eelnõu 2 lk 2. Seletuskiri 3 lk Natalja Zinovjeva 611 3043 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit SA Hiiumaa Arenduskeskus MTÜ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus MTÜ Järvamaa Omavalitsuste Liit SA Läänemaa MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit MTÜ Põlvamaa Omavalitsuste Liit MTÜ Pärnumaa Omavalitsuste Liit MTÜ Raplamaa Omavalitsuste Liit Saaremaa Vallavalitsus MTÜ Tartumaa Omavalitsuste Liit MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit MTÜ Viljandimaa Omavalitsuste Liit SA Võrumaa Arenduskeskus Kultuuriministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium Keskkonnaministeerium Maaeluministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Siseministeerium Justiitsministeerium 2  EELNÕU 15.10.2020 MÄÄRUS Riigihalduse ministri 7. mai 2019. a määruse nr 25 "Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede" muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53¹ lõike 1 ja hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 31 alusel. Riigihalduse ministri 7. mai 2019. a määruses nr 25 „Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Omafinantseering on toetuse saaja või projekti partneri enda rahaline panus projekti tegevuseks. Kui projekt sisaldab edasiantavat toetust, käsitletakse omafinantseeringuna toetuse edasiandja enda rahalist panust toetuse edasiandmiseks.“; 2) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud omafinantseeringu katmiseks võib kasutada riigieelarves kohaliku omavalitsuse üksustele suunatud abiskeemide toetusvahendeid, kui nimetatud toetusvahendid on mõeldud majanduslike mõjude leevendamiseks üleriigilise viiruspuhangu või muu erakorralise sündmuse tõttu.“; 3) paragrahvi 10 lõike 4 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „(4) Toetuse maksimaalne määr on 75 protsenti ja omafinantseeringu minimaalne määr on 25 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.“; 4) paragrahvi 12 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ettepanekud taotlemisõigusega projektide nimekirja koostamiseks (edaspidi ettepanek) esitab MARO projektide kohta, millega panustatakse „Eesti regionaalarengu strateegia 2014– 2020“ ja maakonna arengustrateegia eesmärkide saavutamisse, mis ei ole vastuolus riigieelarve seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud strateegiliste arengudokumentidega, mis sisalduvad maakonna arengustrateegia tegevuskavas, millel on vähemalt maakondliku ulatusega mõju või Harjumaa ja Ida-Virumaa puhul vähemalt viie kohaliku omavalitsuse üksuse mõju, ning mille rahastamise allikaks tegevuskavas on märgitud MATA või millele ei ole määratud muud kindlat rahastamisallikat.“; 5) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) kavandatav olulise mõjuga projekt ei ole vastuolus riigieelarve seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud strateegiliste arengudokumentidega.“; 6) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud kavandatava projekti mõju olulisuse üle otsustamisel võtab rakendusüksus arvesse kavandatava projekti kogumaksumust, sealhulgas mitteabikõlblikud kulud, projekti iseloomu ja muid olulisi tegureid;“. (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Tali kantsler  Riigihalduse ministri määruse „„Riigihalduse ministri 7. mai 2019. a määrus nr 25 „Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Käesoleva eelnõuga muudetakse riigihalduse ministri 7. mai 2019. a määrust nr 25 „Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede“ (RT I, 13.02.2020, 5) (edaspidi MATA). Eelnõu kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53¹ lõike 1 ja hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 31 alusel. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika talituse nõunik Natalja Zinovjeva (tel 611 3043, [email protected]. Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna õigusnõunik Martin Kulp (tel 611 3097, [email protected]) ning õigusosakonna jurist Virge Aasa (tel 611 3549, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 611 3638, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest punktist. Eelnõuga tehakse määruses kolm muudatust: 1) täpsustatakse määruse sätteid, mille järgi esitatav ettepanek ja kavandatav projekt ei või olla vastuolus riigi valdkondlike arengudokumentidega; 2) täpsustatakse omafinantseeringu definitsiooni ning 3) võimaldatakse omafinantseeringu katmiseks kasutada riigieelarves kohaliku omavalitsuse üksustele suunatud abiskeemide toetusvahendeid, kui nimetatud toetusvahendid on mõeldud majanduslike mõjude leevendamiseks üleriigilise viiruspuhangu või muu erakorralise sündmuse tõttu. Käesoleva määruse eelnõu sätete rakendamine on vajalik juba alates 2021. aasta taotlusvoorust. mille avamine on kavandatud 2020. aasta 15. novembrist ning mille kavandatav lõpptähtpäev on 2. jaanuar 2021. Tegemist on ühise taotlusvooruga kõigile maakondadele. Käesolevatest muudatustest teavitatakse maakondlikke arendusorganisatsioone ning omavalitsuste aredusspetsialiste ühise listi kaudu ning hoitakse edasiarengutega jooksvalt kursis. Nii et 2021. aasta taotlusvooru projektettepanekute ettevalmistamisel on nii maakondlikel arendusorganisatsioonidel kui ka potentsiaalsetel taotlejatel võimalik kavandatud muudatustega varakult arvestada. Eelnõu punkti 1 muudatusega sõnastatakse määruse § 2 lõike 5 selgemaks, täpsustades, et omafinantseering on toetuse saaja või projekti partneri enda rahaline panus projekti tegevuseks. Kui projekt sisaldab edasiantavat toetust, käsitletakse omafinantseeringuna toetuse edasiandja enda rahalist panust toetuse edasiandmiseks. Meetme rakendamise praktikas on üles kerkinud küsimusi, millist rahalist panust projekti tegevuseks võib pidada toetuse saaja või projekti partneri omafinantseeringuks. Muudatusega 1 täpsustame, et omafinantseeringuks loetakse toetuse saaja või projekti partneri enda poolne kontrollitav rahaline panus. Eelnõu punktiga 2 lisatakse §-i 5 uus lõik 10, millega võimaldatakse lugeda riigieelarves kohaliku omavalitsuse üksustele suunatud abiskeemide toetusvahendeid määruse § 10 lõikes 4 nimetatud abikõlbliku omafinantseeringu osaks, kui nimetatud toetusvahendid on mõeldud majanduslike mõjude leevendamiseks üleriigilise viiruspuhangu või muu erakorralise sündmuse tõttu. Muudatus on tingitud asjaolust, et seoses COVID-19 viiruse või muu viiruspuhangu või muu erakorralise sündmusega võidakse riigis esile kutsuda kohaliku omavalitsuse üksustele suunatud abiskeeme, mis aitaksid leevendada erakorralisest sündmusest tingitud mõju majandusele. Kuivõrd hetkel kehtiv määrus selliseid toetusvahendeid MATA meetme omafinantseeringuks kasutada ei võimalda, ei saanud seniste COVID-19 meetmete toetusvahendeid MATA projektide abiks kasutada. Soovime muudatusega senist praktikat parandada, võimaldades tulevikus võimalike kriisiabimeetmete toetusvahendite kasutamist MATA projektide omafinantseeringu katmisel. Eelnõu punkti 3 muudatusega täpsustatakse § 10 lõike 4 esimese lause sõnastust, lisades selgituse, et omafinantseeringu minimaalne määr on 25% projekti abikõlblikest kuludest. Määruse sätte esimese lause senine sõnastus, mille järgi toetuse maksimaalne määr on kuni 75% projekti abikõlblikest kuludest, tekitas toetuse taotlejatel täpsustavaid küsimusi, kas viidatud säte tähendab ühtlasi ka abikõlbliku omafinantseeringu minimaalset määra 25% ulatuses. Edaspidiste küsimuste vältimiseks ning määruse loetavuse huvides täpsustame viidatud sätet selgitava lause osaga. § 10 lõike 4 esimese lause uus sõnastus on „Toetuse maksimaalne määr on 75 protsenti ja omafinantseeringu minimaalne määr on 25 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.“. Eelnõu punktidega 4 kuni 6 muudatustega asendatakse § 12 lõikes 1 ja § 13 lõike 2 punktis 2 senised viited riiklikele valdkondlikele arengudokumentidele viitega riigieelarve seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud strateegilistele arengudokumentidele. Riigieelarve seaduse § 19 lõige 1 järgi strateegilisteks arengudokumentideks on poliitika põhialused, valdkonna arengukava ja programm. Meetme senine rakendamine näitab, et määruse kehtiv sõnastus ei olnud meetme osapooltele ühtemoodi arusaadav. Juulis 2020 rahandusministeeriumi regionaalpoliitika talituse poolt korraldatud ministeeriumide vahelisel arutelul, kus osalesid ka rakendusüksuse esindajad, lepiti kokku vajaduses tuua määruses selgemini välja, milliste strateegiliste arengudokumentidega vastuolu puudumist peavad ministeeriumid projektettepanekuid hindama. Heaks lahenduseks nägid osapooled viitamist riigieelarve seadusele, kuivõrd selle viimase redaktsiooni § 19 lõikes 1 on nüüd riiklikud strateegilised arengudokumendid selgelt loetletud. § 13 lõike 2 punkti 2 sõnastust muudetakse ka selle poolest, et määruse muudatuse jõustumise järgselt ei pea rakendusüksus koostöös valdkonnaministeeriumitega kontrollima enne hindamiskomisjoni kõikide kavandatavate projektide puhul vastuolu puudumist strateegiliste arengudokumentidega, vaid ainult olulise mõjuga projektide puhul. Määrust täiendatakse eraldi § 13 lõikega 21, mis täpsustab, mida peab rakendusüksus arvestama § 13 lõike 2 punktis 2 sätestatud olulise mõjuga projektide üle otsustamisel. Rakendusüksus võtab otsustamisel arvesse kavandatava projekti kogumaksumust (abikõlblikud ja 2 mitteabikõlblikud kulud koos), projekti iseloomu (nt kui pehmete tegevuste projekti eesmärgiks on mõne suurema investeeringu ettevalmistamine) ja muid olulisi tegureid (nt rakendusüksuse senist kogemust meetme rakendamisel jms). Kuivõrd hinnangute andmine taotlusvooru kõigile projektettepanekutele võib osutuda mõne valdkonna ministeeriumi jaoks liiga koormavaks ning kavandatava projekti väikese maksumuse või väikese mõjuulatuse poolest põhjendamatuks, on mõistlik rakendusüksusel enne projektettepanekute saatmist ministeeriumidele vastuolu olemasolu või puudumise hinnangu andmiseks hinnata saadetavate projektettepanekute potentsiaalset mõju, sh mõju meetme eelarvele, ning esitada kooskõlastamiseks ministeeriumitele vaid suurema mõjuga projektettepanekuid. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele MATA määrus on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määruste ja otsusega: 1) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78); 2) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8); 3) Euroopa Komisjoni määrus (EL) 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13); 4) Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsus „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“. 4. Määruse mõjud Eelnõuga ei muutu regionaalarengu toetuste maht. Määruse muudatused hõlbustavad määruse teksti mõistmist, võimaldavad suuremat paindlikkust määruse elluviimisel ning aitavad kaasa COVID-19 viiruse leviku ja sellega seotud majanduslike mõjude leevendamisele. 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast selle Riigi Teatajas avaldamist. 6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu välja töötamisse on olnud kaasatud Riigi Tugiteenuste Keskus. Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EISi kaudu kooskõlastamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse andmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja maakondlikele arendusorganisatsioonidele, samuti teadmiseks asjaomastele ministeeriumidele. 3 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/20-1316 - Riigihalduse ministri 7. mai 2019. a määruse nr 25 "Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede" muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.11.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d1a01370-b1c1-40d7-a6be-511bdf90b3b9 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d1a01370-b1c1-40d7-a6be-511bdf90b3b9?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main