Kiri

Tallinna Tehnikaülikool eie 17.06.2020 * r 11-10/900-1 * [email protected] Meie 28.10.2020 nr 14-6/5636-2 Osalemine linnapiirkondade arengu partnerluses Täname, et olete huvitatud osalemast Euroopa Horisondi partnerluses „Driving Urban Transitions to a sustainable future (DUT)“. Käesolevaga anname teada, et Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kultuuriministeerium ja Sotsiaalministeerium on esitanud Haridus-Teadusministeeriumile oma valmisoleku ja panuse partnerluses „Driving Urban Transitions to a sustainable future (DUT)“ osalemise kohta. Haridus- ja Teadusministeerium edastas 15. oktoobri 2020 Euroopa Komisjonile Eesti partnerluses osalemise indikatiivseks rahaliseks panuseks ca 1,52 mln eurot partnerluse perioodi kohta ning indikatiivseks mitterahaliseks osalemiseks 0,35 mln eurot partnerluse perioodi kohta1. Partnerluse juhtpartneri rolli (riigisisese koostöö koordineerimine, Eesti esindamine partnerluses) hakkab tõenäoliselt täitma Rahandusministeerium. Partnerlusi puudutavaid lõplikke otsuseid on Euroopa Komisjonilt oodata selle aasta lõpus või uue aasta alguses. Järgnevalt toome välja ministeeriumite huvid partnerluses osalemisel. Rahandusministeeriumi jaoks olulised teemad, millega partnerluse raames tegeleda ning mille peamised kasud on järgmised: 1. DUT partnerlus võimaldaks rahvusvahelise TA ja innovatsiooni koostöö toel valmistada ette kvaliteetsemaid ja suurema mõjuga nutika linnaarengu projekte, sh SF2021+ meetmetest rahastamiseks. Linnapiirkondade TA lahendused ja nende rakendamine Eesti linnades - Koos DUT partnerlusega moodustuks väärtusahel linnaarengut toetavate innovaatiliste lahenduste välja töötamisest nende reaalse kasutusele võtmiseni. 2. Ruumilise planeerimise digiteerimine, sellega seotud väljakutsete lahendamine ja võimaluste maksimaalne ärakasutamine. 3. Kahaneva asustuse lahenduste väljatöötamine ja piloteerimine. Rahandusministeeriumi juhtimisel on läbi viimisel erinevad tegevused, mille eesmärk on leida lahendusi vähenevate rahvaarvuga linnade ja linnaregioonide kestlikuks kahanemiseks. Partnerlusest rahastatavate tegevuste kaudu oleks võimalik välja töötada lahendused, mis võimaldavad saavutada ressursisäästu ja väiksema ökoloogilise jalajälje avalike ja kaubanduslike teenuste pakkumiseks kahanevates 1 https://adr.rik.ee/ram/dokument/7838311 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  linnades, edendades samaaegselt kvaliteetset elukeskkonda ja rakendades kohapõhiseid lahendusi. 4. Lahendused ja teadmised, kuidas Eesti linnade ruumilise arengu suunamisel arvestada arengutega, mis toimuvad energeetika, mobiilsuse, ringmajanduse, digiteerimise valdkondades. Ruumiline planeerimine käsitleb eri valdkondade ruumilise arengu vajadusi ruumis tervikuna ja aitab kaasa valdkondlike eesmärkide saavutamisele. 5. Rahvusvaheliste võrgustike loomine. Eesti väiksus tähendab, et kõiki pädevusi, mis on vajalikud ruumilise arengu suunamisel linnades, ei ole võimalik siseriiklikult välja arendada ning ruumilise planeerimise valdkonna arenguks on vältimatu rahvusvaheline koostöö. 6. Ruumilise planeerimise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine (valdkonna teadustegevuse rahaliste ressursside võimendamine, valdkonna teadustegevuse rahvusvahelistumise edendamine). Tuvastatud arenguvajadusena ruumilise planeerimise rohelises raamatus2 ning ülikoolidega koostöö arendamisel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) huvid partnerluses osalemisel on seotud peamiselt kolme valdkonnaga: transpordi valdkond, ehituse valdkond ning energeetika valdkond. 1. Transpordi valdkonna (jätkusuutlikuks) arenguks on tähtis rääkida kaasa transpordialase haridus- ja teadustegevuse suundade seadmises. Riigi jaoks on oluline fookus targa liikuvuse3 kompetentsi kasvatamine, sh võttes nutikate liikuvuslahenduste arendamisel arvesse erinevate valdkondade (nt energeetika, keskkonnahoiu, ehituse ja transpordi vahel) aspekte. Samuti panustab riik koostöös erasektoriga rakendusuuringutesse ja tegelike empiiriliste pilootprojektide läbiviimisse, et leida tippteadusele reaalelulisi rakendusi ja arendada koostööd erasektoriga nende turule viimiseks. Soovitatud suundadeks, mida teadus- ja arendustegevuses edendada on uued keskkonnasäästlikud kütused, “liikuvus kui teenus” jm uudse tehnoloogia lahendused, isejuhtivad sõidukid (maal, õhus ja vees), materjalide taaskasutus transporditaristu ehitustehnoloogias ning liiklusohutust suurendavad lahendused inimese, taristu ja sõiduki tarbeks. Üha enam on tarvis eksperte, kelle teadmised ei piirdu vaid spetsiifilise valdkonnaga, vaid hõlmavad protsessijuhtimise, tootearenduse, disaini ning tootmise digitaliseerimist, samuti transpordipoliitika sotsiaalsete mõjude tundmist ning oskusi teenusedisaini rakendamiseks. Partnerluse fookus linnadele on veel seetõttu oluline, et suur osa liikumistest toimub just linnades. Linnapiirkonnad on ka ettevõtluse ja majanduse sõlmpunktid, mille hea toimivuse eelduseks on inimeste, kaupade ja info liikumine. Selle efektiivistamiseks ja keskkonnasäästlikkuseks on vaja testida ja välja töötada uusi transpordilahendusi, mis ühendaksid ühistransporditeenused, logistika, mitmeliigilise transpordi ning uued tehnoloogiad (robotid, droonid jt). Innovaatilised liikuvusteenused, nagu sõidujagamine, autode ja kaubikute lühirent, jalgrataste ja elektritõukerataste ringlus, kullerteenused, makse- ja sõiduinfosüsteemide integreerimine ning ühtsete liikuvusteenuste pakettlahenduste edukus võimaldab muuta liikumisviiside kombineerimise mugavamaks, kiiremaks ja ohutumaks ning vähendada isiklikust autost sõltuvust. 2 https://planeerimine.ee/static/sites/2/ruumilise-planeerimise-roheline-raamat.pdf 3 Osana niinimetatud targa linna valdkondadest. Vt rohkem: https://www.etis.ee/File/DownloadPublic/a0058268-a17d- 47cd-b387-ef84c11a33ea?name=p352-Soe.pdf&type=application%2Fpdf 2  2. Ehituse valdkond on huvitatud kõikidest TA initsiatiividest, mis aitavad kaasa valdkonna põhi missioonile, milleks on kujundada parimad tingimused ehitatud keskkonna eluterveks arenguks, ning võivad hõlmata, näiteks, ehitatud keskkonna energiatõhususe ja keskkonnasäästlikkuse tõusu, e-ehituse arengut, olemasolevate hoonete rekonstrueerimismahtude kasvu soodustamist ja vastavate tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist, ehitussektori ekspordi- ja tööviljakuse kasvu, jms. Linnades ees ootavad muutused lähikümnenditel seoses kliimamuutuse ja erakorraliste ilmastikunähtuste sagenemise, kliimaneutraalsele majandamisele ülemineku, elektrifitseerimise, digitaliseerimise, järjest kasvava (linna)rahvastikuga jms nõuab täiesti uusi lahendusi (nt energiasalvestusseadmed) linnade energiavarustuses. 3. Energeetika valdkond on huvitatud tulevikku vaatavatest projektidest, mis käsitlevad linnade energiavarustuse arendusvajadusi. Energia on üks osa elukeskkonnast, mistõttu on oluline arvesse võtta tervikpilti linnast. Kultuuriministeeriumi huvi DUT partnerluse vastu väljendub neljas punktis: 1. Ruumiloome 1.1 Kahanemisega kohanemine Üheks oluliseks fookuseks on „kahanemisega kohandamine“, kuna see teema on muutumas järjest aktuaalsemaks ning sedalaadi väljakutsega toimetulek nõuab järjest mastaapsemaid pingutusi ning süsteemset läbivat tegelemist mitmete ministeeriumite, omavalitsuste jt osapoolte koostöös. Rakendusliku poole pealt saame Kultuuriministeeriumi toetatava projektina siinjuures välja tuua „Hea avalik ruum“ programmi tegevuste jätkamise linnasüdamete elavdamisel üle Eesti, andes ühtlasi panuse kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete elluviimisesse. 1.2 Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete elluviimine Laiemalt on fookus kvaliteetse elukeskkonna edendamisel, s.t kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete juurutamisel, aga ka elukeskkonnaga rahulolu mõõtmisel ja mõõtmistulemuste sidumisel ruumipoliitika kujundamisega. Elukeskkonnaga rahulolu monitoorimine aitab kaasa ruumiloomega seotud valdkondade kujundamisele ja rakendamisele, eesmärgiga muuta ruumiotsused senisest läbimõeldumaks ning otsused nii kohalikul kui riigi tasandil ruumi kvaliteeti edendavaks. Riiklikul tasandil elukeskkonnaga rahulolu mõõtmist korraldab Rahandusministeerium; Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumi koostöös on toimumas analüüs mõõtmismetoodika parendamiseks. 1.3 Maastikukonventsiooni elluviimine Jätkuvalt on oluline ka maastikukonventsiooni järgimine, mis on tähtis ka rahvusvahelise koostöö vaates. Tehes otsuseid ja astudes konkreetseid samme mitme olulise rahvusvahelise ruumipoliitilise dokumendi eesmärkide elluviimiseks (Euroopa maastikukonventsioon, Davosi deklaratsioon, ÜRO säästva arengu eesmärgid jne), on Eesti teistele riikidele võrdväärseks partneriks. Kokkupuutekohad teiste teemadega on järgmised:  Teadlikkuse tõstmine (sh õppe- ja teabematerjalide täiendamine, koolituste korraldamine, geoinfoandmebaaside arendamine, ühiskonnas maastikuväärtuste teema teadvustamine)  Valdkondadevahelise koostöö ja kaasamise parandamine  Rakendus- ja rahastusmehhanismide tõhustamine 3   Ruumilist arengut suunava kompetentsi suurendamine kohalikes omavalitsustes  Planeerimisalaste metoodikate uuendamine  Riigihanke dokumentides maastiku kvaliteedinõuetele suurema tähelepanu pööramine  Erinevaid eesmärke ühildavate teemaplaneeringute koostamine  Inseneeria erialadel maastikuväärtustele suurema tähelepanu pööramine  Keskkonnamõjude hindamisel positiivsete ja kumulatiivseid mõjude hindamine 2. Ehituspärandi kaitse edendamine ja taaskasutamise soodustamine Kultuuripärandi säilitamine ja teadvustamine kohalikul ja riiklikul tasandil hoiab alal riigi ning tema piirkondade identiteeti ja eripära ning kindlustab praegustele ja tulevastele põlvedele mitmekesise ning kultuurimälu kandva elukeskkonna. Kultuuriväärtuste määratlemine ja kaitse toimub Eestis kahe seaduse alusel (muinsuskaitse- ja planeerimisseadus) ning see ei piirdu ainult ehituspärandiga, vaid hõlmab ka muid maa-alalisi kultuuriväärtusi – arheoloogiaalasid, ajaloomälestisi, ajaloolisi looduslikke pühapaiku. Kultuuripärand on taastumatu ressurss. Riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse üksused peavad arvestama nii mälestiste kui ka kohaliku tähtsusega pärandiga, mille säilimiseks on olemas avalik huvi, ning tagama sellega arvestamise oma territooriumil ruumilise planeerimise protsessides. Kasutusel olevate ehitismälestiste osakaal on u 75%. Märkimisväärne osa kasutuseta hoonetest asub maapiirkondades ja väikelinnades, kus hoonete lagunemise põhjus on inimeste ja ressursside üleüldises puuduses. Hoonete kasutuselevõttu soodustavaid mõjureid napib. Hoone kasutuse ja hea seisukorra vahel on aga otsene seos. Pärand säilib kõige paremini kui see on kasutuses, seetõttu on strateegiliselt vajalik olemasoleva väärtarhitektuuri eelistamine ja taaskasutamine ning ajalooliste linnasüdamete arendamine. Eraldi tähelepanu vajab terviklike ajalooliste keskkondade väärtustamine muinsuskaitsealade ja miljööalade näol. Eesti on ühinenud ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooniga ning üks muinsuskaitseala kuulub ka maailmapärandi nimistusse. Konventsiooniosalised peavad andma kultuuri- ja looduspärandile rolli ühiskondlikus elus ja lülitama pärandi kaitse laiapõhjalisse planeerimisprotsessi. Üks konkreetne tähtajaline tegevus, mida valdkonnas teeme, on kõigile muinsuskaitsealadele seniste põhimääruste asemel uute kaitsekordade koostamine. Kaitsekorra eesmärk on tuua paremini esile iga muinsuskaitseala eripära ja pärandi potentsiaali piirkonna arenguks, soodustades nii kohalikku arengut kultuuripärandi kaudu. 3. Lõimumine ja ruumiloome – ruumiline segregatsioon Senisest suuremat tähelepanu tuleb pöörata ruumilise segregatsiooni teemale, kuivõrd uuringute põhjal on näiteks Tallinn kõige kiiremini segregeeruv pealinn Euroopas. Selle trendi valguses on tuleb ruumilises planeerimises võtta kasutusele meetmeid elanikkonna sotsiaalse ja ruumilise lõhestumise vähendamiseks, mis Tallinna näitel on ühtlasi rahvusepõhine. Segregatsioonil on oluline negatiivne mõju majandusele ja ühiskonna ühtsusele. Segregatsiooni tõttu väheneb elukeskkonna konkurentsivõime, kerkivad uued sotsiaalprobleemid, süveneb kuritegevus, kultuuriline tõrjutus jne. Sotsiaalmajandusliku segregeerumise ja ruumilise eraldatuse tase on Tallinnas pea kaks korda kõrgem kui näiteks naabritel Riias või Vilniuses. Kuna etniline eraldatus on Tallinnas kõrgem kui teistes Balti pealinnades ning üldine segregatsioon kasvab oluliselt kiiremini, tuleks ruumilise planeerimise protsessides ja planeeringute elluviimise tegevuskavas seada eesmärgiks segregeerumisest tekkivate vastasseisude vähendamine. Tegevuste kavandamisel 4 on Eestil võimalik õppida rahvusvahelisest kogemusest, kuidas elukeskkonna parema planeerimise kaudu vähendatakse ja ennetatakse edukalt sotsiaalprobleeme. 4. Ringdisain Oleme disainivaldkonnas viimastel aastatel tõsisemalt sihikule võtnud ringdisaini teema (ringdisaini auditid ettevõtetele ja organisatsioonidele, sprindid, koolitused jne). Sotsiaalministeeriumi huvi partnerlusega on seotud eelkõige ligipääsetavuse ja sellest tulenevalt ka võrdsete võimaluste tagamise vaatest. Rahandusministeeriumi partnerluse koordineerimisega seotud esimeseks sammuks on partnerluse siseriikliku kontaktvõrgustiku loomine, et vahetada kiirelt jooksvat infot ning saada sisendit partnerluse raames tehtavateks otsusteks. Selleks palume teavitada oma asutuse kontaktisikust Rahandusministeeriumi, e-posti aadressil [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: Tartu Ülikool Eesti Maaülikool Tallinna Ülikool Eesti Kunstiakadeemia Tartu Linnavalitsus Tallinna Linnavalitsus Kultuuriministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Reelika Vahopski 6113205 [email protected] Andres Heldring 6113106 5 [email protected] 6