Eesti Spordi Nõukogu moodustamine ja töökorra kinnitamine

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 158 Eesti Spordi Nõukogu moodustamine ja töökorra kinnitamine Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi põhimääruse“ punkti 9 alapunkti 30 alusel: 1. Moodustan riigi sporditöö ja liikumisharrastuse koordineerimiseks ja nõustamiseks Eesti Spordi Nõukogu: Esimees: kultuuriminister Liikmed: haridus- ja teadusminister sotsiaalminister rahandusminister kaitseväe juhataja Haigekassa juhatuse esimees Tartu Ülikooli rektor Eesti Olümpiakomitee president Eesti Paralümpiakomitee president Kristiina Šmigun - Riigikogu liige (kultuurikomisjon) Gunnar Kraft - MTÜ Ühendus Sport Kõigile president Kristjan Port –Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA juhatuse liige Tiit Terik - Linnade ja valdade liidu juhatuse esimees Helir-Valdor Seeder - Eestimaa Spordiliit Jõud president, Riigikogu liige 2. Kinnitan Eesti Spordi Nõukogu töökorra (lisatud). 3. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 31. jaanuari 2006. a käskkirja nr 26 „Eesti Spordi Nõukogu moodustamine ja töökorra kinnitamine“ (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas  Kinnitatud Kultuuriministri käskkirjaga nr 158 Kultuuriministeeriumi Eesti Spordi Nõukogu töökord 1. Üldsätted 1.1.Töökord sätestab Kultuuriministeeriumi (edaspidi ministeerium) Eesti Spordi Nõukogu (edaspidi nõukogu) ülesanded ja nõukogu koosoleku kokkukutsumise, ettevalmistamise, läbiviimise ja otsuste vastuvõtmise, protokolli koostamise ning selle avaldamise korra. 1.2.Nõukogu töö vorm on koosolek, sh e-koosolek. 2. Nõukogu ülesanded 2.1.Nõukogu ülesandeks on ettepanekute tegemine asjassepuutuvatele asutustele: 2.1.1. elanikkonna üldise liikumisharrastuse korraldamise ja edendamise küsimustes ja selleks soodsa keskkonna loomiseks; 2.1.2. saavutusspordi arendamiseks, 2.1.3. ausa spordi tagamiseks ja spordieetika küsimustes, 2.1.4. spordi ja liikumisharrastuse kui majandusharu arendamiseks, 2.1.5. muudes spordiga seotud küsimustes. 2.2 Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus kaasata küsimuste lahendamisse riigi- ja omavalitsusasutuste ning valitsusväliste organisatsioonide esindajaid, vastava ala asjatundjaid ja teisi isikuid. 3 Nõukogu töökorraldus 3.1. Koosoleku kutsub kokku ja juhatab nõukogu esimees või tema äraolekul nõukogu esimehe määratud isik. Teade nõukogu liikmetele koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta saadetakse vähemalt seitse päeva ja materjalid tutvumiseks vähemalt kolm päeva enne koosolekut. 3.2. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord poole aasta jooksul. 3.3. Nõukogu teenindab ministeeriumi spordiosakond. 3.4. Koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole nõukogu liikmetest, sh nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. 3.5. Üldjuhul võtab nõukogu oma otsused vastu konsensuse alusel. Kui konsensust ei saavutata, siis on otsuse vastuvõtmiseks vajalik, et vähemalt pooled kohalolevad nõukogu liikmed hääletavad otsuse poolt. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab nõukogu esimehe hääl või teda asendava nõukogu liikme hääl. 3.6. Hääletamine on avalik ning nõukogu liige ei või jääda erapooletuks. 3.7. Nõukogu otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult, sh elektronposti teel, nõukogu kõik liikmed. 3.8. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokoll saadetakse nõukogu liikmetele.