Kiri

Jaak Aab Teie 07.10.2020 nr 1.1-10/6820-1 Rahandusministeerium [email protected] Meie 27.10.2020 nr 1-12/1908-2 Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord Kultuuriministeeriumil on riigihalduse ministri määruse „Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu kohta järgmised tähelepanekud. 1. Eelnõu ja sellega seotud meede soodustab uute hoonete ehitamist olemasolevate ja kasutusel olevate hoonete lammutamise arvelt, mis on ressursimahukas ja võib olla kokkuvõttes pigem keskkonnavaenulik tegevus. Uue hoone rajamiseks kulutatud energia moodustab hoone kogu elukaare (ehitusmaterjalide tootmisest ja transpordist kuni lammutamise ja jäätmete utiliseerimiseni) energiabilansist 80%. Kütmisele kulutatakse hoone 50 kasutusaasta jooksul vaid 20% hoone elutsükli energabilansist. Seega on kõige „rohelisem“ maja selline, mis on juba ehitatud. Seletuskirja järgi panustavad investeeringud riikliku energia- ja kliimakava ning rekonstrueerimise strateegia elluviimisesse. Eesti seisukohtades EL-i roheleppele on kokku lepitud, et eesmärgiks seataks hoonete järk-järgult kasvav rekonstrueerimismaht. Leiame, et määruse mõjud on läbi analüüsimata ning majanduslikku ja keskkondlikku mõju ei ole eelnõus terviklikult käsitletud. 2. Eelnõu järgi saab toetust taotleda avaliku sektori hoone ehitamiseks juhul, kui lammutatakse olemasolev hoone, mis on vähemalt viimasel kolmel aastal olnud kasutuses ja köetud. Eelnõukohane poliitikakujundamine ei võta arvesse riigi kui terviku vaadet või jätab sellega teadlikult arvestamata. Eelnõul on negatiivne mõju olemasolevate hoonete kasutamisele. Paljud kohalike omavalitsuste avaliku sektori hooned asuvad kultuuriväärtuslikes hoonetes: koolid ja lasteaiad ajaloolistes koolimajades, omavalitsused ajaloolistes vallamajades, raamatukogud, klubid ja rahvamajad ajaloolistes hoonetes. Planeeritav meede soodustab olemasolevate hoonete hülgamist ja lammutamist. Sellise mõtteviisi loomine ja riiklik toetamine töötab vastu Eesti kultuuripoliitikale, aga ka kliimapoliitika eesmärkidele, sest jätab arvestamata olemasolevatesse hoonetesse salvestunud energiat. Ehituspärandi säilitamine ja taastamiskõlblike hoonete lammutamise minimeerimine on väga oluline ka kliimapoliitika eesmärkide täitmisel. Hoonete taaskasutamises peitub tohutu potentsiaal. 3. Kõigis ehitusega seotud seisukohtades ja algatustes tuleb läbivalt arvestada kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega1. Need põhimõtted hõlmavad ruumiotsuste tegemist eesmärgiga muuta olemasolev elukeskkond pikas vaates võimalikult paljudele paremaks. Hea ruumilahendus toetab 1 Ministeeriumidevahelise ruumiloome töörühma dokument „Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted“ on kättesaadav: https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/lisa_3_-_kvaliteetne_ruum_aluspohimotted.pdf Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 pärandiväärtusega objektidele võimalusel uue rakenduse leidmist. Leiame, et eelnõuga planeeritava meetme hindamiskriteeriumid ei arvesta nendega piisavalt. Kohalikele omavalitsustele pakutakse kahe erineva meetmega, – liginullenergia hoonete toetusmeetme ja hoonete energiatõhusaks muutmise toetusmeetmega2 – kaht erinevat võimalust ja toetust. Jääb selgusetuks, millise analüüsi põhjal peaksid omavalitsused ühe või teise eelistuseni jõudma ja kuidas võetakse hindamisel arvesse, kas taotluse esitamine vastavalt ühte või teise meetmesse on piisavalt põhjendatud. Leiame, et jätkusuutlikkuse hindamisel peab arvestama uue hoone ehitamise põhjendatust mitte ainult hoone kasutuse ja teenusvõrgu optimeerimise seisukohast lähtudes, vaid lähtuda tuleb ka sellest, kas näiteks kahaneva asustusega piirkonnas on üldse põhjendatud uue hoone ehitus või on asularuumi täisväärtusliku funktsionaalsuse tagamiseks otstarbekam ja keskkonnasäästlikum kasutada ja rekonstrueerida mõnd olemasolevat hoonet. Kahe meetme eraldi hindamine ei luba omavalitsuste taotlusi selliselt võrrelda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Liina Jänes 628 2381, [email protected] Veronika Valk-Siska 628 2207, [email protected] 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/128022020034