Kiri

LÕPPARUANNE Rakendusuuring Kultuurivaldkonna korruptsiooniriskide ja pettuste analüüs ning nende maandamiseks lahenduste välja töötamine Juuni 2020 1 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1.1. Uuringu eesmärk...................................................................................................................................5 1.2. Metoodika lühiülevaade .......................................................................................................................6 KULTUURIVALDKONNA KORRUPTSIOONIALASED LÄHTEKOHAD ..................................................................... 7 2.1. Valdkondlikud korruptsiooniohud ..................................................................................................... 10 2.2. Korruptsiooniohtusid maandavad meetmed..................................................................................... 11 TÖÖTAJATE TEADLIKKUS JA KOKKUPUUTED KORRUPTSIOONIJUHTUMITEGA ................................................... 15 3.1. Kokkupuude korruptsiooniohtlike olukordadega .............................................................................. 16 3.2. Korruptsioonialane teadlikkus ........................................................................................................... 17 3.3. Ettepanekud korruptsiooni ennetamiseks ja vältimiseks .................................................................. 20 3.4. Kaasuste analüüs ............................................................................................................................... 22 3.4.1. Korruptiivse tulu nõudmine, vahendamine ja saamine ............................................................... 22 3.4.2. Ametiseisundi korruptiivne kasutamine ...................................................................................... 23 3.4.3. Avaliku vahendi korruptiivne kasutamine .................................................................................... 23 3.4.4. Mõju korruptiivne kasutamine ..................................................................................................... 23 3.4.5. Siseteabe korruptiivne kasutamine.............................................................................................. 24 KOHTUPRAKTIKA ÜLEVAADE .............................................................................................................. 25 4.1. Altkäemaks......................................................................................................................................... 25 4.2. Ametiseisundi korruptiivne kasutamine pettuseks/võltsimiseks ...................................................... 26 4.3. Toimingupiirangu rikkumine .............................................................................................................. 27 MEEDIAKAJASTUSTE ÜLEVAADE .......................................................................................................... 28 5.1. Huvide konflikt ................................................................................................................................... 28 5.2. Altkäemaks......................................................................................................................................... 30 5.3. Ametiseisundi kuritarvitamine........................................................................................................... 30 VÄLISRIIKIDE PRAKTIKAD .................................................................................................................. 31 LAHENDUSE KIRJELDUS ..................................................................................................................... 33 7.1. Lahenduse disain................................................................................................................................ 34 7.2. Korruptsiooniriskide maandamise staadiumid .................................................................................. 36 7.3. Täiendavad rakenduslikud soovitused............................................................................................... 37 KOKKUVÕTE .................................................................................................................................. 38 LISA 1. KÜSITLUSE TULEMUSED ................................................................................................................. 42 LISA 2. LAHENDUS ................................................................................................................................. 46 2 Rakendusuuringu tellis Kultuuriministeerium eesmärgiga välja selgitada ja hinnata korruptsiooniriske ja - pettuste võimalusi kultuurivaldkonnas. Uuringu tulemusena töötati välja kultuurivaldkonna korruptsiooniriskide ja pettuste ennetamise ja maandamise lahendus. Uuringu tulemused aitavad Kultuuriministeeriumil ennetada ja maandada korruptsiooniriske riigirahade eraldamisel, teostada teavitustööd korruptsiooni kohta kultuurivaldkonnas, suurendada tegevuste läbipaistvust avalikkuse jaoks ning anda kindlustunnet nii avalikkusele kui ka poliitikategijatele. Uuringu viis läbi Civitta Eesti AS koostöös korruptsioonivaldkonna eksperdi Lauri Taburiga. 3  SISSEJUHATUS Korruptsioon on ametikohast tuleneva võimu ärakasutamine moel, mis toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule endale või kolmandale isikule. 1 Laias tähenduses on korruptsioon ametikohaga kaasneva usalduse kuritarvitamine. 2 Justiitsministeerium eristab kümmet korruptsioonivormi – altkäemaks ehk pistis, ametiseisundi kuritarvitamine, huvide konflikt, oskus- ja siseteabega kauplemine, onupojapoliitika, mõjuvõimu kuritarvitamine, häälte ostmine, parteide varjatud rahastamine, pöörduste efekt ning riigi riisumine.3 Korruptsioonil on negatiivne mõju riigi majandusele, soodustades ühiskonnas ebavõrdsust ning rikkudes ausa konkurentsi põhimõtteid, mis omakorda pärsib innovatsiooni. Lisaks avaldub negatiivne mõju sisejulgeolekule, tekitades usaldamatust riigivõimu vastu.4 Justiitsministeerium on 2004. aastast alates viinud läbi neli korruptsiooniuuringut, mille raames küsitleti Eesti elanikke, ettevõtjaid ning avaliku sektori töötajaid ja ametnikke (sh poliitikuid). Uuringute eesmärk oli kaardistada vastajate eetilisi hoiakuid, korruptsiooni leviku tajumist ning kokkupuudet korruptsiooniga. Viimati viidi uuring läbi aastal 2016.5 Selle uuringu tulemused näitasid, et tervikuna on inimeste teadlikkus korruptsioonist aastatega kasvanud. Välja toodi ka seda, et inimeste oskus korruptsiooni ära tunda ning taluvus selle suhtes olenevad peamiselt korruptsiooni vormist. Näiteks kui altkäemaksu peab korruptsiooniks valdav osa vastajatest, siis huvide konflikti peetakse korruptsiooniks oluliselt vähemal määral. Eesti positsioon Transparency International‘i avaldatud iga-aastases raportis, mis reastab 180 maailma riiki vastavalt sellele, kui korrumpeerunuks elanikud antud riigi avaliku sektorit peavad, on viimaste aastatega paranenud (viimase kümne aastaga on Eesti liikunud 27. positsioonilt 19. positsioonile).6 Arvestades, et korruptsiooni näol on tegemist varjatud kuritegevusega, mille nähtavaks saamisel on oluliseks faktoriks inimeste teadlikkus teatud liiki käitumise lubamatusest, oli oodatav ka Justiitsministeeriumi statistika põhjal korruptsioonikuritegude arvu 23 protsendine kasv Eestis 2018. aastal võrreldes eelneva aastaga. Kõige enam esines korruptsiooniga seotud kuritegusid riigisektoris, kusjuures spordi- ja kultuurivaldkonnas registreeriti tol aastal seitse korruptsioonikuritegu. 7 Kaks enamlevinud korruptsioonikuriteo vormi olid toimingupiirangu rikkumised (olukorrad, kus inimesed teevad tehinguid endaga seotud inimestega) ning omastamised (olukorrad, kus ametiisik kasutab omavalitsuse eelarvelisi vahendeid isiklikuks otstarbeks). Sellest lähtuvalt on riiklikul korruptsioonivastasel tegevusel Eesti ühiskonnas jätkuvalt oluline roll. Eelkõige tuleb korruptsiooni vastu võidelda ennetustegevustega. On täheldatud, et korruptsiooni ennetamist peetakse tähtsaks nii avalikus kui ka erasektoris, kuid tegelikkuses selle tarbeks ressursse tihti ei eraldata. Üheks põhjuseks võib olla ühiskonnarühmade vähene teadlikkus ning kitsas arusaam korruptsioonist. Kuna teadlikkuse kasvu peetakse üheks edukaimaks korruptsioonivastaseks meetmeks, keskendutakse sellele ka 1 Riigi Teataja. Korruptsioonivastane seadus. <https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019096> 2 Sutherland, E. (1940). White-Collar Criminality. American Sociological Review, Vol. 5, No 1: 2–10 < https://is.muni.cz/el/1423/podzim2015/BSS166/um/Sutherland._1940._White-collar_Criminality.pdf> 3 Justiitsministeerium. Korruptsioonivormid. <https://www.korruptsioon.ee/et/mis- korruptsioon/korruptsioonivormid> 4 Kaitsepolitseiamet. Korruptsiooni mõjud ja tagajärjed. <https://www.kapo.ee/et/content/korruptsiooni- m%C3%B5jud-ja-tagaj%C3%A4rjed.html> 5 Justiitsministeerium (2017). Korruptsioon Eestis 2016. Kolme sihtrühma uuring: elanike, ettevõtjate ja avaliku sektori töötajate korruptsiooniküsitluse tulemused. <https://www.korruptsioon.ee/sites/www.korruptsioon.ee/files/elfinder/dokumendid/korruptsiooniuuring_loplik.p df> 6 Iga riiki hinnatakse skaalal 0-100, millest 0 viitab kõrgele korruptsoonile ning 100 kõrgele läbipaistvusele. 2019. aasta raportis asus Eesti 73 punktiga 18. kohal. Aastal 2012 oli Eesti 64 punktiga kohal 32. 7 Justiitsministeerium. Kuritegevus Eestis 2018. <https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kuritegevus_eestis_2018_viidete ga_lisadele.pdf> 4 Eesti riiklikus korruptsioonivastases strateegias.8 Korruptsioonivastase strateegia 2013-2020 eesmärgid on edendada teadlikkust korruptsioonist, suurendada otsuste ja tegevuste läbipaistvust ning arendada uurimisasutuste uurimisvõimekust ja hoida ära julgeolekut ohustavat korruptsiooni. Samuti on korruptsioonivastase poliitika kavandamise ja hindamise lahutamatu osa uuringud, mis kaardistavad väärtushoiakuid ja korruptsiooni ulatust, valdkondade korruptsiooniriske ning analüüsivad korruptsioonivastase poliitika, meetmete ja seaduste mõju. Strateegia rakendamise tulemuslikkuse hindamise aluseks on ka Eestile antud rahvusvahelised hinnangud ja soovitused GRECO9, OECD, ÜRO ja Transparency International‘i poolt. 10 2017. aastal viidi läbi korruptsioonivastase strateegia vahehindamine 11 , mille eesmärgiks oli läbi viia korruptsioonivaldkonna uuring kolmes sihtrühmas: elanikud, ettevõtjad, ametnikud ning seejärel analüüsida korruptsioonivastase strateegia mõõdikute arengut ja hinnata strateegia tegevuste tulemuslikkust nende eesmärkide saavutamisel. Vahehindamise tulemused kinnitasid, et üldiselt on korruptsioonialane teadlikkus Eestis aastatega kasvanud, kuid samas väljendasid strateegia vahehindamise läbiviijad arvamust, et Eestis oleks endiselt vaja teadlikumalt ellu kutsuda süsteemseid laiapõhjalisi korruptsiooniriske ennetavaid tegevusi. Käesolev uuring on seotud korruptsioonivastase strateegia ning selle rakendusplaaniga ning keskendub kultuurivaldkonnale. Uuring on suure tähtsusega, sest kultuurivaldkonna korruptsiooniriske ei ole varem uuritud. Seetõttu puudub info korruptsiooni ulatusest ning korruptsioonivastase seaduse poolt seatud kohustuste täitmine on raskendatud. Samuti puuduvad praktilised lahendused, millega korruptsiooni kultuurivaldkonnas ennetada ja maandada. Lisaks on kultuurivaldkonna töötajate korruptsiooniteadlikkus madal ja avalikkusel puudub arusaam ja usaldus kultuurivaldkonnas tehtavate otsuste läbipaistvuse osas. 1.1. UURINGU EESMÄRK Rakendusuuringu tellis Kultuuriministeerium eesmärgiga välja selgitada ja hinnata korruptsiooniriske ja - pettuste võimalusi kultuurivaldkonnas ning tuvastada nende põhjused (sealhulgas uurides ka sisekontrollimeetmete toimimist). Uuringu peamiseks eesmärgiks oli välja töötada kultuurivaldkonna korruptsiooniriskide ja pettuste ennetamise ja maandamise lahendus. Väljatöötatud lahendus aitab Kultuuriministeeriumil ennetada ja maandada korruptsiooniriske riigirahade eraldamisel, teostada teavitustööd korruptsiooni kohta kultuurivaldkonnas, suurendada tegevuste läbipaistvust avalikkuse jaoks ning anda kindlustunnet nii avalikkusele kui ka poliitikategijatele. Uuring saab sisendiks korruptsioonivastase strateegia täiendamisele. Uuringut viib läbi Civitta Eesti AS ning korruptsioonivaldkonna eksperdina on kaasatud Lauri Tabur. Rakendusuuringu eesmärgiks on leida vastused järgnevatele uurimisküsimustele: • kuidas korruptsioon kultuurivaldkonnas avaldub, millised on selle sagedasemad esinemisvormid ja milliste osapoolte vahelises suhtluses need riskid on kõrged; millised korruptsioonivormid (altkäemaks, huvide konflikt, onupojapoliitika, mõjuvõimuga kauplemine, pettused jne) on kultuuri tulemusvaldkondades suurimateks probleemideks, st milline on nende mõju tulemuseesmärkidele; 8 Korruptsioonivastane strateegia aastateks 2013-2020. <https://www.korruptsioon.ee/sites/www.korruptsioon.ee/files/elfinder/dokumendid/korruptsioonivastane_strate egia_2013-2020_1.pdf> 9 GRECO – Group of States Against Corruption (ingl. k.) / Groupe d’Etats contre la corruption (pr. k.) on Euroopa Nõukogu juures asuv korruptsioonivastane riikide ühendus. GRECO eesmärgiks on hinnata liikmesriikide valmidust võidelda korruptsiooniga ning läbi hindamisprotseduuri anda riikidele soovitusi korruptsioonivastaseks tegevuseks. 10 https://www.korruptsioon.ee/sites/www.korruptsioon.ee/files/elfinder/dokumendid/korruptsioonivastane_strat eegia_2013-2020_1.pdf 11 https://www.korruptsioon.ee/sites/www.korruptsioon.ee/files/elfinder/dokumendid/korruptsioonivastase_strate egia_vahehindamine.pdf 5  • millistes kultuurivaldkondade otsustes, toimingutes jne on pettuse- ja korruptsiooniriskid suurimad Eestis (viimaste aastate trend koos näidete ja mõjuhinnanguga); • millised on kultuurivaldkonna korruptsiooniriskid ning kuidas riskid on omavahel seotud; • kuivõrd tajuvad kultuurivaldkonna töötajad korruptsiooniriske ning oma tegevuste puutumust erinevate korruptsioonivormidega; • millised on juhtimistasandite ja kultuurivaldkonna erinevate osapoolte rollid riskide tekkimisel. Uuringu tulemuste saavutamiseks kaasati uuringusse Kultuuriministeerium ja 4 asutust, kes täidavad ministeeriumi nimel haldusülesannet - Muinsuskaitseamet, Eesti Rahvakultuuri Keskus, SA Eesti Filmi Instituut ja Integratsiooni SA. Uuringus analüüsiti eraldi ka ministrit ning poliitnõunikke puudutavaid korruptsiooniriske. 1.2. METOODIKA LÜHIÜLEVAADE Järgnevalt on antud lühiülevaade uuringu raames läbiviidud andmekogumisest ja analüüsist. Käeoleva lõpparuande juurde on koostatud eraldiseisev metoodikaraport, kus on põhjalikult kirjeldatud erinevad andmekogumise etapid, intervjueeritud osapooled, intervjuude läbiviimisel kasutanud kavad jms olulised aspektid. Sissejuhatavate intervjuude raames koguti taustainformatsiooni selle kohta kuidas on kultuurivaldkonnas seni korruptsiooniteemasid käsitletud, millised juhtumid on esinenud ja millised andmeid on kogutud. Samuti koguti informatsiooni erinevate olukordade, protsesside, ülesannete ja ametikohtade kohta, mis kultuurivaldkonnas kõige rohkem võiksid korruptsiooniriskidega seotud olla. Sekundaarsete andmete analüüs viidi läbi kolmes osas. Esiteks analüüsiti üldise dokumendianalüüsi raames kultuurivaldkonna strateegilisi dokumente ja korruptsiooniteemalisi juhiseid, varasemaid korruptsiooni käsitlevaid ülevaateid ja uuringuid, samuti meediakajastusi jm materjale. Seejärel analüüsiti seniseid korruptsiooniteemalisi kohtulahendeid. Viimase osana töötati läbi rahvusvahelised korruptsiooniteemalised ülevaated, juhised ja parimad praktikad. Kõikide sekundaarandmete analüüs viidi läbi perioodi 2014 – 2019 I poolaasta kohta. Uuringu mahukaima ja olulisema osana viidi läbi primaarsete andmete kogumine ja -analüüs. Primaarsete andmete kogumine viidi läbi kultuurivaldkonna asutuste töötajate küsitluse ning süva- ja fookusgrupiintervjuude näol. Süvaintervjuud viidi läbi Kultuuriministeeriumi ja kõikide uuringusse kaasatud asutuste (s.o. SA Eesti Filmi Instituut, Integratsiooni SA, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Muinsuskaitseamet) esindajatega. Tuginedes sekundaarandmete analüüsi ja süvaintervjuude tulemustele viidi läbi küsitlus kultuurivaldkonna ametnike ja töötajate seas. Viimasena viidi uuringusse kaasatud asutuste avalike teenistujate ja töötajatega läbi fookusgrupi intervjuud. Fookusgrupiintervjuude eesmärk oli arutada sügavamalt küsimustikust esile tõusnud korruptsioonijuhtumite esinemise ja tajumisega seotud teemasid ning nendele väljapakutud lahendusi. Uuringu esmaste tulemuste esitamiseks ning täiendamiseks korraldati valideerimisseminar. Arutelu käigus tehtud ettepanekute ning tagasiside alusel täiendati uuringu raporti esmast versiooni ning lõpparuande kvaliteedi tagamiseks saadeti mustandversioon veelkord kirjaliku tagasiside kogumiseks Tellijale. Saadud tagasisidele tuginedes on tehtud muudatused käesolevas lõpparuandes. 6  KULTUURIVALDKONNA KORRUPTSIOONIALASED LÄHTEKOHAD Uuringu läbiviimisel oli eesmärgiks korruptsiooniriskide kaardistamine just kultuurivaldkonna kontekstis, kuna seda pole varem tehtud. Uuringusse on kaasatud lisaks Kultuuriministeeriumile neli ministeeriumi haldusalas tegutsevat asutust: Muinsuskaitseamet, Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Rahvakultuuri Keskus ning Eesti Filmi Instituut. Kuna asutused tegutsevad erinevates valdkondades (kultuuriväärtused, kultuuriline mitmekesisus, kunst) ning täidavad erinevaid ülesandeid, on oluline anda ülevaade nimetatud asutuste tegevusest ning eesmärkidest. Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on riigi kultuuri-, spordi- ning muinsuskaitsetöö korraldamine ja kunstide edendamine, riigi meedia- ja audiovisuaalpoliitika ning lõimumiskava rakendamise koordineerimine. Ministeeriumi valitsemisalasse kuulub ka Muinsuskaitseamet. Kultuuriministeerium toetab eesti kultuuri säilimist ning arendamist valdkondlike projekti- ja tegevustoetuste kaudu12. 2020. aastal on võimalik toetust taotleda Kultuuriministeeriumi valdkondades ligi 20 programmist ning toetused jagunevad tegevusvaldkondade järgi. Lisaks valmistab Kultuuriministeerium ette riiklike kultuuri- ja spordipreemiate väljaandmist ning annab välja stipendiume kultuuri ja spordi valdkonnas13. Kokku annab Kultuuriministeerium välja 16 erinevat preemiat, mille suurused jäävad vahemikku 9 600 kuni 64 000 eurot. Lisaks annab ministeerium välja kultuuristipendiume, spordistipendiume, Artur Lemba nimelist loomingulist stipendiumi ning Eduard Wiiralti nimelist stipendiumi. Kultuuriministeerium on ka paljude välistoetusmeetmete ning programmide rakendusasutuseks (sh Euroopa Liidu struktuurivahendid, Euroopa Liidu tsentraalsed programmid, Euroopa territoriaalse koostöö programmid jt)14. Intervjueeritud Kultuuriministeeriumi esindajate sõnul on ministeeriumi siseselt suurimateks ohukohtadeks huvide konflikt ning otsetoetuste jagamisega seotud riskid, kus võib tekkida võimalusi mõjutamiskatseteks. Muinsuskaitseameti ülesandeks on muinsuskaitse korraldamine, riiklik järelevalve mälestiste ja muinsuskaitsealade üle, muuseumipoliitika rakendamine ja valdkonna arendamine, kultuurimälestiste registri ja muuseumide infosüsteemi pidamine ning kultuuriväärtuste väljaveotaotluste läbivaatamine ja pädevustunnistuste väljastamine. Muinsuskaitseametist on võimalik taotleda järgnevaid toetusi: • kultuuripärandi valdkonna arendustegevuste toetus (2020. aastal eelarve 150 000 eurot), • mälestiste toetus (2020. aastal ca 1,5 miljonit eurot), • taluarhitektuuri säilitamise toetus (2020. aastal eelarve 200 000 eurot). • omandireformi reservfondist eraldatav toetus ehitismälestise hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks (2020. aastal eelarve 1 miljon eurot). Samuti väljastab Muinsuskaitseamet erinevaid lubasid ja teatisi, sh pädevustunnistus, luba tööde alustamiseks, kultuuriväärtuste väljaveoluba, otsinguvahendi luba, sukeldumisluba ning arheoloogilise uuringu teatis. Lisaks on võimalik taotleda kulude osalist hüvitamist Muinsuskaitseameti poolt määratud uuringute ning muinsuskaitselise järelevalve puhul. Suurimad riskid on Muinsuskaitseameti puhul seotud toetuste jagamisega. Ka asutuse juht on uuringu raames läbi viidud intervjuus peamise ohukohana välja toonud toetuste jagamisega seotud riske. Tema sõnul on sellistes olukordades katsed kedagi otsuse tegemisel mõjutada teoorias võimalikud. Küll aga hindab ta reaalsuses riski maandatuks tänu asjaolule, et toetuste jagamisega tegeleb laiem ring inimesi (sh Muinsuskaitseametis toetustega tegelevad töötajad ning hindamiskomisjon) ning otsused peavad olema põhjendatud ja läbipaistvad. Veel tõi asutuse juht välja potentsiaalse ohukohana lubade väljastamist ja 12 https://www.kul.ee/et/tegevused/toetused 13 https://www.kul.ee/et/stipendiumid-ja-preemiad 14 https://www.kul.ee/et/tegevused/valisvahendid 7 projektide kooskõlastamist, kus võib esineda mõjutamiskatseid. Nende tegevuste puhul on tema hinnangul teoorias võimalik kedagi soosida, kuid reaalsuses hindas ta riski madalaks samal põhjusel, mis on välja toodud toetuste jagamise puhul – otsuseid ei tehta ainuisikuliselt ning projektide kooskõlastamine toimub läbi mitme tasandi. Ühe teemana on Muinsuskaitseameti puhul võimalik välja tuua ka kingituste pakkumine väljaveo lubade väljastamise puhul. Asutuse juhi sõnul antakse neid välja vähe, kuid selles valdkonnas tegutseb tema sõnul palju vene kultuuritaustaga inimesi, kellel on kombeks kingitusi tuua. Tema sõnul on kingitused madala väärtusega, näiteks kommikarbid, mis asutusesiseselt tähtpäevadel tarbitakse. Integratsiooni Sihtasutuse (INSA) ülesanneteks on Eesti ühiskonna integratsioonile suunatud tegevuste algatamine ja toetamine eestlaste ja mitte-eestlaste seas ning sisserändega seotud tegevuste algatamine ja toetamine. Asutus korraldab erinevaid hankeid erinevate lõimumist edendatavate tegevuste korraldamiseks, näiteks „Eesti keele aktiivset kasutamist toetavad spordi- ja kultuuritegevused Ida-Virumaa lastega peredele“, „Väliseesti noorte keelelaager“ jne. Hangete läbiviimisel lähtutakse asutuse hankekorrast15. Integratsiooni Sihtasutusest saab ka taotleda tagasipöördumise kulutuste leevendamiseks sotsiaal-majanduslikku tagasipöördumistoetust, mis on suunatud pikka aega võõrsil viibinud lastega perede tagasipöördumise soodustamiseks. Lisaks annab Integratsiooni Sihtasutus välja iga-aastaseid lõimumisvaldkonna arenduspreemiaid 1000 euro suuruses kolmes kategoorias: • Eestis elavate rahvusvähemuste kultuuride tutvustamine Eesti avalikkusele, • koostöö soodustamine eesti ja eesti keelest erineva emakeelega elanike vahel eesmärgiga tihendada kogukondade vahelisi kontakte ning • lõimumist toetava arvamuse kujundamine meediaprojektide või arvamusliidrite algatuste kaudu. Välja antakse üks 1000 euro suurune preemia. Asutuse poolt 2020. aastal jagatavad toetussummad jäävad vahemikku 4000 kuni 208 500 eurot ning kokku on planeeritud 20 konkurssi16. Asutuse juhi hinnangul tulenevad suurimad riskid huvide konfliktist ning kingituste/meelehea pakkumisest. Huvide konflikt võib tekkida juhul, kui asutuse töötaja on seotud mõne teise asutusega, kes taotleb Integratsiooni Sihtasutusest toetusi. Kingituste temaatika on aga aktuaalne keeleõpetajate puhul, sest neile tuuakse aeg-ajalt kingitusi. Huvide konflikti maandamiseks kogutakse asutuse töötajate käest informatsiooni selle kohta, milliste ettevõtete või teiste asutustega nad seotud on. Kingituste vastuvõtmise osas on töötajatele tehtud koolitusi ning asutuses on kokku lepitud, kuidas sellistel puhkudel käituda. Tavaliselt on kingitused väga väikese väärtusega ning tegemist on pigem kommikarpide või muude söödavate meenetega, mis tarbitakse ühiselt majasiseselt. Rääkides konkreetsetest ametikohtadest, on mõjutamiskatsete osas suurim potentsiaalne oht juhatuse liikmete puhul, sest nendel on võimalus otsuseid kallutada. Lisaks mainis asutuse juht, et õpetajate puhul võib ette tulla olukordi, kus püütakse neid mõjutada keeleõppe koha tagamiseks, kuid reaalsuses ei ole õpetajatel võimalik üksi kohtade jagamise osas otsuseid vastu võtta. Eesti Rahvakultuuri Keskuse peamiseks eesmärgiks on eesti rahvusliku identiteedi säilimise ning elujõulise rahvakultuuriruumi tagamine ja arengu soodustamine. Eesmärgi täitmiseks täidab asutus järgmiseid põhiülesandeid: osalemine kultuuripoliitika kujundamise ja elluviimise protsessis maakondlikul, üleriigilisel ja rahvusvahelisel tasandil; rahvakultuuri püsimisele ning arengule kaasaaitamine; vaimse kultuuripärandi väärtustamine ja elujõulisuse toetamine; täienduskoolituse korraldamine rahvakultuuri ja vaimse kultuuripärandi valdkonnas. Eesti Rahvakultuuri Keskus vahendab erinevaid riiklikke toetusmeetmeid ja programme, hallates 11 erinevat meedet 17 : folkloorifestivalide toetamine, Mulgimaa pärimuskultuuri toetamine, Vana-Võromaa pärimuskultuuri toetamine, Kihnu kultuuriruumi toetamine, Saarte pärimuskultuuri toetamine, Peipsiveere pärimuskultuuri toetamine, Setomaa pärimuskultuuri toetamine, Virumaa pärimuskultuuri toetamine, regionaalse kultuuritegevuse toetamine, rahvakultuuri valdkonna 15 https://www.meis.ee/sites/default/files/insa_hankekord.pdf 16 Integratsiooni Sihtasutuse 2020. a konkursiplaan: https://www.integratsioon.ee/integratsiooni-sihtasutuse-2020- konkursiplaan 17 https://rahvakultuur.ee/toetused/toetusmeetmed/ 8 partnerorganisatsioonide toetamine ja etenduskunstide regionaalse kättesaadavuse toetused ''Teater maal''. Intervjuus osalenud asutuse juhi sõnul on üheks peamiseks ohuks huvide konflikti tekkimise võimalus, kui toetusmeetmete osakonna töötajad on seotud seltsidega, mis taotlevad Eesti Rahvakultuuri Keskusest toetusi. Samuti võib tema sõnul riske tekitada see, et 11 erineva meetme komisjoni liikmed kohati kattuvad, kuigi tegelikult riskide täielikuks maandamiseks võiksid komisjoni liikmed olla igas komisjonis erinevad. Kingituste temaatika Eesti Rahvakultuuri Keskuse puhul väga aktuaalne ei ole, asutuse juhi sõnul tuuakse küll vahel kutseid näiteks tänuüritustele, kuid nendel vastuvõtmist ei peeta problemaatiliseks. Huvide konflikti riski maandamiseks nõutakse asutuses töötajatelt kõrvaltegevustest teavitamist. Lisaks on Eesti Rahvakultuuri Keskus enda töökorras sätestanud, et programmi nõukogu liige teavitab enda seotusest projektiga, taandab end otsustusprotsessist ja lahkub arutelu ajaks ruumist. Eesti Filmi Instituudi (EFI) peategevusteks on filmivaldkonna arendus ja turundus, filmide tootmine ja filmipärandi eest hoolitsemine. Filmipärandiosakond tegeleb lisaks filmikirjaoskuse edendamisega. Instituut tegeleb ka Film Estonia tagasimaksesüsteemiga, mille kaudu filmi- ja teletootmisettevõtted saavad tagasi taotleda kuni 30% kohalikest abikõlblikest tootmiskuludest ning organiseerib iga aasta toimuvat Eesti Filmi-ja Teleauhindade Gaalat (EFTA). EFI annab välja 11 erinevat toetust: stsenaariumitoetus, arendustoetus, tootmistoetus, eksperimentaalfilmi toetus, vähemuskaastootmise toetus, levitoetus, subtiitrite ja kirjeldustõlke toetus, Euroopa väärtfilmide levitoetus, üritustoetus, täienduskoolitus- ja haridustoetus ning filmialase uurimistöö ja digiteerimise toetus. Asutuse juhi sõnul ilmneb peamine risk toetuste väljaandmisi otsustavates hindamisvoorudes seoses kaasatud välisekspertidega. Kuigi seda riski maandatakse ning ekspertidelt nõutakse kirjalikku kinnitust, et ta ei ole seotud taotlusvoorus osalevate filmiasutustega, võib asutuse juhi sõnul ette tulla olukordi, kus siiski on eksperdil seotus mõne asutusega. Asutuse juhi sõnul tuleb ette ka olukordi, kus väliseksperdid on eelnevalt olnud ise ka taotlusvoorudes osalejad. Samas ei nähta seda väga problemaatilisena, sest „teenete“ osutamist või kellegi soosimist ei ole ette tulnud ning objektiivse otsuse tegemise tagab see, et otsustuste tegemises osaleb hulk inimesi. Kingituste või piletite pakkumine ei ole EFI puhul väga tavapärane ning asutuses on kokku lepitud, et kommikarbid jms meened tarbitakse töötajate poolt ühiselt. Välise vaate saamiseks on uuringusse kaasatud ka Riigikontroll ning Politsei- ja Piirivalveameti ekspert. Riigikontroll koostab majandusaasta koondaruandeid, milles käsitletakse ka Kultuuriministeeriumi ning haldusala asutuste tegevust. Lisaks viiakse läbi eriauditeid, näiteks riigitegevuse hankeauditid. Riigikontrolli audiitori sõnul on riskantseimad valdkonnad toetuste jagamised ning hanketegevused, kus on peamiseks ohuks võimalik huvide konflikti tekkimine. Riigikontroll on Kultuuriministeeriumile edastanud märkused auditi „Riigi 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja riigi tehingute seaduslikkus“ raames korruptsiooni ennetamiseks loodud sisekontrollisüsteemide kaardistamise tulemuse kohta. Korruptsiooniriskide maandamiseks edastati ministeeriumile järgmised soovitused/tähelepanekud: • Rakendada süstemaatilist korruptsiooniriskide hindamist, • Hangete korraldamisel kaaluda sõltumatuse deklaratsiooni rakendamist ning protokolli huvide konflikti puudumise kohta märke lisamist, • Tagada läbipaistvus ja teavitamine seotud isikute vahelistest tehingutest (puudutab kõrgema juhtkonna ja tegevjuhtkonna liikmeid ja nende pereliikmeid, kelle käsitlemine on määratud raamatupidamise sise-eeskirjaga). Politsei- ja Piirivalveameti eksperdi sõnul on suurimad riskid erinevate tehingute puhul seotud huvide konflikti tekkimisega. Tema hinnangul on avalikus sektoris tihti põhjuseks inimeste vähene teadlikkus või harjumus teatud moodi asju teha ning sealjuures ei tajuta, et tegemist on ebaeetilise või korruptiivse käitumisega. Eksperdi hinnangul on vajalik süstemaatiline koolitamine ning väga oluliseks peab ta ka juhtide poolt eeskuju seadmist. Samuti tõi Politsei- ja Piirivalveameti ekspert välja huvide konflikti deklareerimise vajalikkust, mis tema hinnangul omaks distsiplineerivat mõju. 9 2.1. VALDKONDLIKUD KORRUPTSIOONIOHUD Üldiselt ei peeta intervjueeritud uuringusse kaasatud asutuste juhtide poolt korruptsiooni ja ebaeetilisi juhtumeid pahatahtlikeks vaid pigem inimeste teadmatusest tulenevateks olukordadeks. Samuti toodi välja, et korruptsioonialane teadlikkus on aastate jooksul kindlasti tõusnud ning töötajad on julgemad korruptsiooniohu tunnetamisel ise informatsiooni saamiseks otsese ülemuse või õigusspetsialisti juurde pöördumisel. „Üks teema on teadlikkuse teema, kui palju teadvustatakse endale huvide konflikti. Ise suhtun inimestesse, et keegi ei ürita meelega. Siin on teadvustamise küsimus.“ (süvaintervjuu) „Ma ei saa öelda, et tahtlik. Pigem tundub, et „ma ei mõelnud üldse nii“. Nad ei adu, et see on avaliku raha kasutamine, isegi kui on väike summa. Tuleb nagu üllatusena.“ (süvaintervjuu) „On paremaks läinud läbi koolituste meie majas ja haldusalas. Koolitusi on alles hakatud tegema. Eelmine aasta 2018 oli teatrivaldkonnas ja varasemalt ka teisi. Siis oli teine korruptsiooni kontaktisik kes tegi. Nüüd teeme rohkem koostöös politseiga. Aga on paremaks läinud ja nüüd juba küsitakse.“ (süvaintervjuu) Küll ilmnes erandina mõnes intervjuus ka arvamusi, mis viitasid pahatahtlikule käitumisele. Nimelt toodi välja näiteid juhustest, kus teatud ebaeetilisi otsuseid tehakse teadlikult, nt rahade väärkasutamine või ametikoha ärakasutamine. Konkreetseid näiteid tõsisematest korruptsioonijuhtumitest, millega intervjueeritavad enda tööajal oleksid kokku puutunud, intervjuude käigus välja ei toodud. Selles osas mainiti vaid näiteid minevikust, mis ei ole toimunud intervjueeritavate ametis oleku ajal. „Olen nõus, et see oht on suur ja mitte sellest, et teadmatus. Minu seisukoht on see, et samme tehakse teadlikult, kuna see teema on reguleerimata.“ (süvaintervjuu) Lisaks erinevustele, mis tulenevad konkreetsetest valdkondadest ja asutustest, on oluline mainida kultuurivaldkonna eripärasid, mis samuti mõjutavad korruptsiooniohte. Näiteks ilmnes vestlustes valdkonna eripärana Eesti kultuuriringkondade väiksus, mistõttu komisjoni liikmete osas tuleb erinevate toetusmeetmete puhul ette kattumisi ning tihti on keeruline värvata eksperte, kel puuduks igasugune seotus osaleva asutuse või toetusmeetmega. Kultuuriringkonna kitsa ringi tõttu on intervjueeritute hinnangul võimatu rakendada selliseid reegleid, mis keelaksid täielikult igasugused seosed või sugulussuhted, kuid samas peaks olema tagatud läbipaistvus. „Nagu ma ütlen, et Eesti ja valdkond on nii väikesed, siis kõikvõimalikud rahastamiskomisjonid [on ohukohad]. Pea võimatu on panna kokku komisjon. Võimalik on, aga siis ei jaga nad asja. Nt Võru kultuuri jaoks ei saa panna kokku komisjoni pealinna tegijatest. Kui paned kohalikest, kõigil on seal oma MTÜ või kes tantsib rahvatantsurühmas jne.“ (süvaintervjuu) „Aktiivsed inimesed on mitme MTÜga seotud ja nad tunnevad seda valdkonda. Aga kui kõik on omavahel seotud ja uusi inimesi peale ei saa tulla, väike kultuuriruum – kus see tasakaal on.“ (süvaintervjuu) Üheks peamiseks korruptsiooni esinemise vormiks on intervjueeritud osapoolte hinnangul võimalik huvide konflikt erinevate toetuste jagamisel. Konkreetsete näidetena kerkisid esile olukorrad, kus on võimalik, et isik on taotluse esitaja, kuid on samas ka asutuse töötaja või seotud toetusi puudutavate otsuste tegemisel eksperdina. Veel toodi välja huvide konflikti, mis tuleneb sugulussuhetest – perekonnaliikmed on taotluste jagamisel nö sama laua taga erinevatel pooltel. Toetuste jagamine kui korruptsiooniohtlik valdkond oli üheks enam mainitud teemaks ka kultuurivaldkonna töötajate seas läbi viidud küsitluse puhul (vt peatükk 3). Samuti hindavad toetuste jagamisega ning hangetega seotut kõige suurema riskiga toiminguteks uuringu raames intervjueeritud Riigikontrolli audiitorid. „Mina [...] tunnetan et seal võib selline mõõde sisse tulla. Et see meie spetsialist taotleb raha sama asutuse poolt, kus me oleme.“ (süvaintervjuu) 10  „Mõned valdkonnad on riskantsemad, toetuste jagamine ja hanketegevused. Need on peamised riskikohad.“ (süvaintervjuu) „Eesti on väike ja kui tehakse otsuseid võib tekkida olukord, et keegi on sugulase sugulane ja tehakse positiivne otsus, mis oleks niikuinii tehtud. Aga sellest võib keegi kinni võtta ja omakorda probleemi tekitada.“ (fookusgrupp) Ohukohtasid nähakse konkreetsetest ametikohtadest rääkides juhtide ja juhatuse liikmete puhul. Ühe teemana toodi välja juhtide/juhatuse liikmete mõjutamist, mis tihti ei ole just pahatahtlik, vaid pigem peetakse seda normaalsuseks. „Juhatuse liikmetega seoses on kõige suurem ohukoht, seal on vetoõigus ja võimalus mõjutada. Mõjutamiskatseid kindlasti on. Meie valdkonnas on palju neid inimesi, kes teevad tööd missioonitundest, neil on nõrgemad teadmised juriidilistest asjadest ja tihti kultuuriline traditsioon on, et peab käima asutuste juhtide juures.“ (süvaintervjuu) Lisaks tuli intervjuudes asutuste juhtidega jutuks ka kingituste temaatika, mis ei ole küll relevantne kõikide asutuste puhul, kuid mida on mainitud just näiteks lõimumise valdkonna asutuse või Kultuuriministeeriumi erinevate ametikohtade puhul. Toodavateks kingitusteks on enamikes asutustes vaid väiksemad sümboolsed kingitused nagu kommikarbid, mis üldiselt asutusesiseselt ühiselt tarbitakse. Kallimate kingituste vastuvõtmist taunitakse. Kingituste toomist ei peeta üldjuhul pahatahtlikuks, küll aga on see teema, mis intervjueeritute sõnul peaks olema selgelt läbi räägitud ja läbipaistev. „Keegi ei tee seda paha pärast. Oleme koolitusi õpetajatele läbi viinud. Meie majas on see juba natuke teisele poole läinud, inimesed ei julge midagi vastu võtta.“ (süvaintervjuu) „Ise tulen KUM-ist ja kui tuli siis kingitused kogunesid ühe laua peale. Meil on samamoodi, mulle teadaolevalt kellelegi kingitusi ei tehta, nii et kasutab ise seda. Mõnikord on kommikarp köögis ja need on väiksed asjad.“ (süvaintervjuu) „Jõuluaegsed kommikarbid on inimesed vastu võtnud aga pannakse ühise laua peale. Kõik, mis on üle selle, see on pigem ei ja ei ole aktsepteeritav.“ (süvaintervjuu) Kutsete ning piletite kinkimise puhul on üldine arvamus, et juhtide poolt on sobilik vastu võtta kutseid, mis on otseselt seotud üritustega, millel osalemine on oluline valdkonnas toimuvaga kursis olemiseks. Ebasobivana nähakse vaid olukordi, kus asutusele pakutakse suurt hulka pileteid. Kingituste ning piletite kinkimise temaatika on aktuaalne ka kõrgemate ametnike, sh ministri, nõunike ning asekantslerite puhul. Vestlustest asekantsleritega selgus, et kingituste andmist esineb erinevatel üritustel ning vastuvõttudel. Asekantslerite poolt on tavaks, et kingitused tuuakse ministeeriumi ning jäetakse kollektiivseks tarbimiseks või olenevalt esemest kõigile kasutamiseks. Piletite osas on levinud arusaam, et üldiselt on valdkonnaga seotud üritustel osalemine osaks kõrgemate ametnike tööst ning selliste piletite vastuvõtmist ei peeta ebaeetiliseks. Küll aga on asekantslerid maininud ka olukordi, kus nad on keeldunud kingitusest või piletist, kuna see on tundunud ebaeetilisena. „Meie töövaldkond on kultuur. Selle raames kutsutakse meid palju erinevatele üritustele. Võib olla ka, et valdkond on olnud meie rahastajaks. Ma ei tea, kas see on tänu või töö. Kui tegemist on meelelahutusega, siis ei peaks vastu võtma, aga meie valdkonnas see ongi meie töö sisu. Kui kutsub Folk või Ekspress meedia, mingeid sündmuseid me toetasime. Pakuti tasuta piletit, ma ei võtnud vastu. (süvaintervjuu) 2.2. KORRUPTSIOONIOHTUSID MAANDAVAD MEETMED Kultuuriministeerium on peamise korruptsiooniriske maandava meetmena jooksvalt rakendanud koolituste korraldamist. Perioodil 2014-2019 on Kultuuriministeeriumis kokku korraldatud 14 erinevat koolitust, mis on toimunud kas ministeeriumis või haldusala asutustes. Koolituste teemad on laiemalt jaotatud kaheks: „Ametnikueetika ja korruptsiooni ennetamine“ ja „Huvide konflikti olukordade vältimine ja ennetamise võimalused“. Koolitused on toimunud nii kõikidele töötajatele ühiselt kui ka teatud 11 toimingutega seotud töötajatele eraldi, näiteks toetusi eraldavate komisjonide ja nõukogu liikmetele. Koolitusi on läbi viinud endine Rahastusministeeriumi eetikanõunik ja Kultuuriministeeriumi õiguse peaspetsialist ning välise eksperdina Politsei- ja Piirivalveameti korruptsioonikuritegude büroo esindajad. Veel on korruptsioonriskide maandamiseks teinud ministeeriumi siseauditi osakond pistelisi auditeid ning selle tulemusena tuvastatud huvide konflikti olukordadest on saadetud info haldusala asutustele, et juhtida tähelepanu korruptsioonivastase seaduse rakendamisele. Lisaks on Kultuuriministeeriumis loodud ning riske maandavate meetmetena kasutusel järgnevad juhised ja dokumendid: • Kultuuriministri 29.11.2015. a käskkirjaga kinnitati „Kultuuriministeeriumi toetuste taotluste menetlemise kord“, kus muuhulgas sätestatakse, kuidas vältida huvide konflikti toetuste eraldamisel. Toetuste eraldamise määrustes on fikseeritud ka korruptsioonivastase seaduse järgimise kohustus. • Uuele töötajale jagatavas sisseelamismapis on peatükk, mis sisaldab muu infot ametnike tegevuspiirangute ja kõrvaltegevusest teavitamise kohta. • Kultuuriministeeriumi sisekorraeeskirjas on kirjas juhised korruptsiooni ennetamiseks. • Seisuga 20.03.2020. a on uuendatud Kultuuriministeeriumi sisekorraeeskirjas kõrvaltegevusest teavitamise korda. Lisaks ametnikele on tevaitamiskohustus ka töölepinguga teenistujatel, kes osalevad riigi eelarveliste vahendite kasutamise üle otsustamises (taotlusvoorude komisjonide liige või muul viisil sisulises otsustamises osalemine, eelarve eest vastutav isik) või kes on kaasatud lihthanke või riigihanke piirmäära ületava riigihanke ettevalmistamisse või korraldamisse (sh riigihanke eest vastav isik, hankelepingu täitmise eest vastutav isik, hankekomisjoni, ekspertkomisjoni, ideekonkursi tehnilise komisjoni või žürii liige). Teavitamine toimub läbi riigitöötaja portaali. Teavitused kõrvaltegevusest säilitatakse personalijuhi poolt ametnike isikutoimikutes. • 20.03.2020 kinnitatud ministeeriumi sisekorras on kõrvaltegevustest teavitamise kord määratletud järgmiselt: lisaks ametnikele on teavitamiskohustus ka töölepinguga teenistujatel, kes osalevad riigi eelarveliste vahendite kasutamise üle otsustamises (taotlusvoorude komisjonide liikmed või muul viisil sisulises otsustamises osalejad ning eelarve eest vastutavad isikud); või kes on kaasatud lihthanke või riigihanke piirmäära ületava riigihanke ettevalmistamisse või korraldamisse (sh riigihanke eest vastutavad isikud, hankelepingu täitmise eest vastutavad isikud, sh hankekomisjoni, ekspertkomisjoni, ideekonkursi tehnilise komisjoni või žürii liige). • Teavitamine uue korra järgi käib nüüd läbi riigitöötaja portaali. • Ametnikele on kättesaadav Rahandusministeeriumi poolt koostatud „Teenistusülesannete täitmisega seotud kingituste ja soodustuste hea tava“. Korruptsiooniriskide maandamine haldusala asutustes Korruptsiooni osas teadlikkuse tõstmiseks nähakse kõikides ministeeriumi haldusalas tegutsevates asutustes peamise meetmena nii sisemisi kui välise eksperdi poolt läbiviidavaid koolitusi. Koolituste puhul peetakse oluliseks, et need oleksid üles ehitatud asutuse põhiselt, sisaldades vastava asutuse tegevusest lähtuvaid konkreetseid olukordi ja võimalikke kaasuseid. Intervjuudes toodi välja ka teatud ametikohtadele (nt toetusmeetmetega seotud töötajad) mõeldud koolitusi, mis on korraldatud ministeeriumi poolt. „Majasisesed ja on ka eraldi koolitused. Siin me tegime nii, et politsei korruptsioonivastase osakonna juhataja käis rääkimas. See oli huvitav. Võime öelda, et mida ei tohi teha, aga praktiliste näidete näol on parem aru saada.“ (süvaintervjuu) „Mis puudutab toetusmeetmeid, siis ministeerium teeb spetsialistidele koolitusi.“ (süvaintervjuu) 12 Intervjueeritud osapoolte sõnul teadvustatakse tänu toimunud koolitustele korruptsiooniriske rohkem. Samas leitakse, et koolituste jätkuv toimumine on kindlasti oluline ning peaks aset leidma süstemaatiliselt ning teatud regulaarsusega. „See koolituste pool ongi kõige mõistlikum antud hetkel, selles mõttes, et koolitused kõige kiiremini reageerivad muutustele ja olukordadele, mis on ühiskonnas olnud. Koolitusi on võimalik tellida asutuse spetsiifikast või nendest olukordadest, mis on tekkinud või sellest lähtuvalt. Pikki manuaale juurde toota, ma julgen arvata, et selle efektiivsus ei ole nii suur.“ (süvaintervjuu) Koolituste teema puhul on oluline märkida, et intervjuudes rõhutati koolituses edastatava info konkreetsuse olulisust. Samuti toodi välja, et peaks olema selgelt eristatav, kui räägitakse korruptsioonist üldisemalt ning korruptsioonist/eetilisest käitumisest vastavas asutuses, kuhu PPA esindaja on rääkima kutsutud. „Koolitustega peab olema tähelepanelik. Reaalne näide on see, et audiitor ütleb, et nii teha ei tohi. Ja siis samas PPA ütleb, et tema seal korruptsiooni ei näe. See korruptsioon on väga erinevalt tõlgendatav.“ (süvaintervjuu) Asutustes jagatakse infot korruptsiooniohtude ja eetilise käitumise kohta ka uutele töötajatele. Näiteks tehakse seda vestluse käigus, või antakse uuele töötajale üle nn „sisseelamismapp“, kus on dokumendid, mis käsitlevad nii üldist töökorda kui ka korruptsiooni temaatikat. Samuti selgitatakse uute töötajate võimalik seotus erinevate asutuste või organisatsioonidega. Üldiselt peetakse kirjalikult üle antud sisseelamismaterjale vähem efektiivsemateks kui personaalset vestlust või koolitust. „Uute töötajate osas – räägitakse ka läbi suuliselt. Meil on ka käsiraamat, kuigi realistlikult seda ei loeta või loetakse tööülesannetega seotut. Uute inimeste tulekul on sisseelamisplaan 3 nädalaks ja seal on kohtumine assistendiga, kes vastavalt ametikohale räägib läbi ka need punktid.“ (süvaintervjuu) „Kaust on, loed läbi. Palju seal ikka meelde jätad.“ (fookusgrupp) „Uutele töötajatele on sisseelamiskoolitus ja selle käigus tutvustatakse ka töökorralduse reegleid ja seal huvide konflikti peatükk on sees, oleme seda uuendanud juba või uuendamas praegu uue seaduse raames.“ (süvaintervjuu) Üldiselt hinnatakse korruptsiooniohte suhteliselt hästi maandatuiks ning võimalusi suurteks rikkumisteks peetakse limiteerituiks. Mitmes asutuses on korruptsiooniriskide maandamiseks koostatud juhendmaterjalid, milles käsitletakse kõrvaltegevustest teavitamise kohustust ning vajadusel isiku taandamist otsustusprotsessist. Üheks konkreetseks tegevuseks, mis riske maandab, on info kogumine selle kohta, milliste ettevõtetega seotud ollakse. Samuti maandab intervjueeritute sõnul ohte see, et erinevatesse otsustusprotsessidesse on kaasatud suur hulk inimesi ning otsuste tegemised toimuvad läbi mitme tasandi. „Meil on kõrvaltegevuste ankeet, mida nad peavad täitma. Ja kui on kahtlus, siis esitame küsimusi. See on enne lepingu sõlmimist.“ (süvaintervjuu) „Toetuste poole pealt ja kuna sellega tegeleb parv inimesi, hindajad ja siis on veel hindamiskomisjon. Suurt korruptsiooni riski ei ole siin, lõpuks vaatab kogu maja selle veel üle.“ (süvaintervjuu) Asutustes läbi viidud intervjuudes toodi välja, et kindlustunde riskide maandamisel annab õiguseksperdi poole pöördumine teatud teemade selgitamisel. Korruptsiooniriske maandavana nähakse õigusosakonna inimese kaasamist ka taotlusvoorude tööprotsessides. „Meil on advokaat, kellega ka aeg ajalt räägin kui on seadusemuudatusi või kohustusi ja tema tuleb mõne detaili või ettepanekuga. Kui on mingi ambivalentne olukord, see bürokraatia on nii suur ja kes seda kõike kontrollib. Kui kahtlus on siis pöördume advokaadi juurde.“ (süvaintervjuu) „Taotlusvoorude vaates on pildis olnud see teema, et õigusosakonna inimene osaleb töös. Ja tunda on, et käitumismustrid on muutunud.“ (süvaintervjuu) 13 Intervjueeritud asutustes konkreetseid protseduure ning teavituskanalit korruptsiooniriskiga olukordades käitumise osas ei ole. On mainitud juhtkonnale teavituse kohustust, mis on sätestatud töötaja käsiraamatus (nt Integratsiooni Sihtasutus) ning peamise “teavituskanalina” toodi intervjuudes välja otsest suhtlust ja juhtide avatust rääkimaks erinevatest kahtlust tekitavatest olukordadest. „Meie käsiraamatus on sees juhtkonnale teatamise kohustus. Sisuliselt on see juhtumi põhine ja inimlikul kontaktil põhinev.“ (süvaintervjuu) Kõikide asutuste juhtide sõnul on neil hea koostöö Kultuuriministeeriumi vastava valdkonna asekantsleriga, kellega toimuvad regulaarsed kohtumised. Intervjueeritavate sõnul on toimub asekantsleritega avatud suhtlus, mis võimaldavad vajadusel olukordade üle arutamist. Formaalset korruptsiooniteemalist aruandluse nõuet ministeeriumi poolt ei ole ning selle vajadust intervjuudes ei tõstatatud. „Meil on hea koostöö asekantsleriga, me ei pea registreeruma kohtumisele. Saame tema juurde pöörduda.“ (süvaintervjuu) „Asekantsler on see kellega meil on regulaarsed kohtumised ja tema on see, kellele ma saan info anda ja kui oleks mingisugune poliitiline mõjutus, siis ma räägiks temaga.“ (süvaintervjuu) Intervjuudest peegeldus kultuurivaldkonna töötajate soov kindla sõnumi ning reeglite loomiseks. Ministeeriumilt oodatakse selget korruptsiooni käsitlemist nii määrustes kui ka toetusmeetmete reeglites. Näiteks tahetakse, et igas asutuses oleks selgelt defineeritud huvide konflikt. Palju on intervjuudes esile tõstetud ka juhatuse eeskuju olulisust. „Kultuurivaldkonnas võiks olla kindel sõnum ja reeglid.“ (süvaintervjuu) „Palju hakkab ka ministeeriumist. Valmistades ette määrusi või toetusmeetmete reegleid, seal peab korruptsiooni ja huvide konflikti teema välja toodud. Kui ei ole kirjas, siis kombitakse.“ (süvaintervjuu) Ministri ja teiste kõrgemate ametnikega seotud korruptsiooniriskid ja nende maandamine Intervjuudest selgus, et kuigi intervjueeritavate hinnangul on ministril võimalus teatud otsuseid mõjutada või tagasi lükata, ei ole intervjueeritute sõnul selliseid juhuseid ette tulnud. Vestlustes toodi välja ka seda, et ministril võib olla oma nägemus poliitika kujundamisel, kuid võimu kasutamist enda tuttava või endaga seotud asutuse toetamiseks ei ole kohatud. Ministri otsusega antakse välja ka erakorralisi toetusi, mille puhul ei toimu taotlusvoore kuid selline toetuste andmine toimub harva ning korruptsiooniohtu ka erakorraliste toetuste andmisega ei seostatud. „Kindlasti on mingid valdkonnad, mis talle on olulisemad ja kus ta tahab rõhku rohkem panna. Mul ei ole olnud sellist case’i, kus ma näen, et kusagil oleks ministri tuttav ja ta tahab sinna rohkem anda.“ (süvaintervjuu) Ministri juures „lobistamist“ keelatud tegevuseks ei peeta ning seda hinnatakse pigem nö tavapäraseks käitumiseks, eriti just uue ministri puhul. Lisaks on info ministri kohtumiste osas reeglina avalik ning koostatakse ka pressiteateid. „See on normaalne, et kui uus kultuuriminister, siis kultuuritegelased tulevad kohtuma.“ (süvaintervjuu) Ministrite ning kantslerite puhul on üheks konkreetseks riske maandavaks meetmeks Korruptsioonivastase seaduse § 3 lg 3 poolt sätestatud nõue, mille kohaselt peavad ministrid ning kantslerid esitama huvide deklaratsiooni. Lisaks on seoses ministrite ja kõrgemate ametnikega seotud korruptsiooniriskide maandamisega Eestil GRECO liikmena kohustus 2020. aasta suvel aru anda viienda GRECO hindamisvooru soovituste rakendamisest. GRECO uue hindamisvooru fookuses on nimelt just Eesti kõrgete ametiisikute, 14 sh poliitiliste nõunike korruptsiooni ennetamine ja välistamine. 18 GRECO V hindamisvooru käigus anti Eestile muuhulgas järgmised soovitused19: • Poliitiliste nõunike sobivust tuleb hinnata värbamisel enne ametikohale asumist, lähtudes aususe/eetika kriteeriumidest. • Vastu võtta kõrgete ametiisikutele (ministritele ja poliitnõunikele) huvide konflikti teemalised käitumisjuhised (mis kataksid teemasid nagu kingitused, kontaktid kolmandate osapooltega, kõrvaltegevus, konfidentsiaalse info käsitlemine, töökoha vahetusega seotud piirangud) ning tagada juhiste rakendamine ja järelevalve. • Briifida ministreid ja poliitilisi nõunikke ametisse astumisel aususe ja eetika teemadest ja tagada neile samal teemal ka konfidentsiaalne nõustamine. • Luua reeglid kõrgete ametiisikute ja kolmandate osapoolte/lobistide vaheliseks suhtluseks, avalikustada selliste kokkupuudete kontaktid ja sisu. • Panna paika töökoha vahetuse reeglid/piirangud kõrgetele ametiisikutele peale valitsusest lahkumist. • Poliitilised nõunikud, kes on seotud ministrite otsuse tegemisega, peavad esitama huvide deklaratsiooni. Kaaluda huvide deklaratsioonide esitamise laiendamist ka ministri abikaasale/elukaaslasele ja temast sõltuvatele pereliikmetele (mis ei pea tähendama avastava info avalikustamist). Hetkel ei ole Kultuuriministeeriumis kõiki GRECO hindamisvooru soovitusi veel rakendatud ning esimesena on plaanitud tegeleda kõrvaltegevustest teatamise kohustuslikuks muutmisega ning käitumisjuhiste loomisega. Käitumisjuhiste loomiseks on ministeeriumide korruptsioonikontaktid ning siseaudiitorid koostanud loetelu võimalikest huvide konflikti näidetest. TÖÖTAJATE TEADLIKKUS JA KOKKUPUUTED KORRUPTSIOONIJUHTUMITEGA Uuringu üks eesmärk oli hinnata, kuidas tajuvad töötajad korruptsiooniohte seoses enda tööülesannete ja vastutusvaldkonnaga ning milliste olukordadega on nad ise vahetult kokku puutunud. Lisaks koguti sisendit võimalike korruptsiooniriskide ennetus- ja kontrollmeetmete kohta. Eesmärgi täitmiseks viidi analüüsitavate asutuste teenistujate seas läbi veebiküsitlus. Küsitluse tulemuste esmase analüüsi järel viidi teenistujatega läbi fookusgrupi intervjuud, mille käigus arutleti põhjalikumalt küsitluse vastustes enim esile toodud teemade või kitsaskohtade üle. Igas asutuses toimus üks intervjuu, kokku viis fookusgruppi. Järgnevalt on kogutud andmete ja analüüsi tulemuste põhjal kirjeldatud kultuurivaldkonna teenistujate kokkupuuteid korruptsiooniohtlike olukordadega ja korruptsioonialast teadlikkust. Tulemusi illustreerivad kultuurivaldkonna teenistujate tsitaadid nii veebiküsitlusest kui fookusgruppide raames toimunud aruteludest. Samuti on erisuste või sarnasuste rõhutamiseks toodud välja süvaintervjuude käigus asutuste ja valdkondade juhtide käest kogutud teavet seoses nende enda kokkupuudete ja teadlikkuse ning hinnangutega asutuste teenistujate teadlikkusele. 18 https://www.korruptsioon.ee/sites/www.korruptsioon.ee/files/elfinder/dokumendid/grecoeval5rep20183-final- eng-estonia-public.docx.pdf 19 https://www.korruptsioon.ee/sites/www.korruptsioon.ee/files/elfinder/dokumendid/v_hindamise_soovitused.pdf 15 3.1. KOKKUPUUDE KORRUPTSIOONIOHTLIKE OLUKORDADEGA Asutuste ja valdkondade juhtidega läbiviidud süvaintervjuudes tuli esile, et kultuurivaldkonnas valitsevad peamised korruptsiooniohud toetuste jagamise ja kingituste tegemise temaatika juures. Riskikohti on lähemalt kirjeldatud peatükis 2.2. Kultuurivaldkonna ametnike ja töötajate senise kokkupuute tuvastamiseks korruptsiooniohtlike olukordadega esitati küsitluses kuus tööülesannet, mis süvaintervjuude käigus esile tulid, ning vastajatel paluti märkida, kas nende tööülesannete täitmisel on korruptsiooniohtlike olukordadega kokku puututud. Tulemused on visualiseeritud Joonisel 1 (detailsema ülevaate saamiseks vt Lisa 1, Joonis 7 ja Tabel 1). JOONIS 1. KÜSITLUSELE VASTANUTE KOKKUPUUDE KORRUPTSIOONIOHTLIKE OLUKORDADEGA NIMETATUD TÖÖÜLESANNETE JUURES (N=160) Lubade väljastamisel 96% 2% 2% Hangete läbiviimisel 94% 3% 3% Töökohaga seotud vara kasutamisel 89% 5% 6% Töökohaga seotud mõju kasutamisel 83% 8% 9% Komisjoni kaudu toetuste jagamine 81% 8% 11% Töökohaga seotud teabe kasutamisel 79% 8% 13% Ei ole kokku puutunud Olen kokku puutunud ühel korral Olen kokku puutunud mitmel korral Allikas: Uuringu raames läbiviidud veebiküsitlus Valdavalt ei ole küsitlusele vastanud kultuurivaldkonna töötajad korruptsiooniohtlike olukordadega nimetatud tööülesannete täitmisel kokku puutunud. Joonistub välja, et korruptsiooniohtlike situatsioonidega kokku puutumise puhul on seda esinenud pigem mitmel korral kui ühel korral. Läbivalt on kõige enam korruptsiooniriskidega kokkupuudet tunnetatud seoses töökohaga seotud teabe kasutamise (21%) ja komisjoni kaudu toetuste jagamisega (19%). Kuigi veebiküsitluse tulemuste alusel ei ole enamus vastajaid (94%) hangete läbiviimisel korruptsiooniohtlike olukordadega kokku puutunud, toodi nii süvaintervjuude kui fookusgrupi arutelude käigus ohukohtadena välja just komisjoni kaudu toetuste jagamine ja hangete läbiviimine. Samas väideti mitmel korral, et asutustes on kasutusel piisavad kontrollmehhanismid, näiteks kollektiivne otsustamine, tänu millele on ühe inimese mõju otsuste tegemisel peaaegu olematu. „Oht on alati olemas, kui tegemist on toetuste jagamisega või suures mahus teenuste ostuga.“ (fookusgrupp) „Kontrollmehhanismid on piisavad, et ühe inimese mõju mingisuguse ostu sooritamisel või toetuse eraldamisel on minimaalne.“ (fookusgrupp) „Meil on otsustamine kollektiivne, me ei tee üksi otsuseid.“ (fookusgrupp) „Hindamiskomisjonis on ühelt poolt risk, et olen hea tuttav. See, mis selle maandab, on see, et meil on 12 liiget. Kui üks on, siis see ei saa väga palju mõjutada. Teised oma otsustega maandavad selle ära.“ (fookusgrupp) Asutuste lõikes on korruptsiooniohtlike olukordadega kokku puutumist märkinud keskmiselt kõige enam Eesti Rahvakultuuri Keskuse töötajad (21%) ning seejärel Kultuuriministeeriumi töötajad (16%). Kõige vähem on kokkupuuteid kogenud Integratsiooni Sihtasutuse töötajad (6%). Antud küsimuse puhul tuleb silmas pidada, et „Ei ole kokku puutunud“ vastusevarianti võidi kasutada ka juhul, kui vastaja ei ole nimetatud tööülesandega kokku puutunud. Samuti selgitas üks küsitluse täitjatest küsimusele antud vastuse loogikat järgnevalt: 16  „Hindasin seda, et kõiki neid otsuseid tehes on olemas ja peab olema teadlik võimalikust korruptsiooniohust, mitte et kõiki neid tegevusi teostataks meil pidevalt korruptiivselt, ehkki üksikutel juhtudel on organisatsioonis esinenud ilmselt kõigis valdkondades ka aegade jooksul rikkumisi.“ (veebiküsitlus) 3.2. KORRUPTSIOONIALANE TEADLIKKUS Teenistujate teadlikkuse tõstmiseks on seni kasutatud peatükis 2.3. kirjeldatud meetmeid, nagu koolitused ja juhendid, aga ka korruptsiooniohtude ja eeskirjade tutvustamine uutele töötajatele. Veebiküsitluses esitati kaheksa väidet seoses korruptsioonialase teadlikkusega ning paluti märkida, kuivõrd vastajad nõustuvad iga antud väitega 4-punkti skaalal (vt Joonis 2). Detailsem ülevaade tulemustest asutuste lõikes on esitatud Lisas 1 (vt Joonis 8 ja Tabel 2). JOONIS 2. KÜSITLUSELE VASTANUTE NÕUSOLEK ESITATUD VÄIDETEGA KORRUPTSIOONIALASE TEADLIKKUSE OSAS (N=160) Asutuses on selgelt määratud, kes on avalikke ülesandeid 53% 37% 6%1%3% täitvad ametiisikud. Tean täpselt, kuhu ja kelle poole pöörduda, kui tajun 51% 31% 12% 3%3% korruptsiooniohtlikku olukorda. Tean täpselt, kust saada juhised korruptsiooniohtlike olukordade ära tundmiseks ja nendes olukordades 41% 38% 14% 2% 5% käitumiseks. Asutuse poolt korraldatud korruptsiooniteemalised 54% 23% 2%2% 19% koolitused on olnud mulle kasulikud. Asutuses on olemas sisemised juhised ja reeglid korruptsiooni ennetamiseks ja korruptsiooniohtlikus olukorras käitumiseks 31% 38% 16% 3% 12% asutuse tegevuse omapärast lähtuvalt. Asutuses on kehtestatud selged ja arusaadavad kingituste jm 36% 31% 18% 5% 10% hüvede vastu võtmise põhimõtted. Tööle asudes selgitati mulle, millised on korruptsiooniohtlikud situatsioonid ja kuidas nende puhul 21% 26% 21% 28% 4% käituda. Ma ei tunne vajadust täiendavate korruptsiooni-teemaliste 17% 29% 32% 15% 8% juhtnööride või suuniste järele. Nõustun täielikult Pigem nõustun Pigem ei nõustu Üldse ei nõustu Ei oska öelda Allikas: Uuringu raames läbiviidud veebiküsitlus Enamike väidetega nõustusid vähemalt kaks kolmandikku vastajatest. Kõige enam väljendati nõusolekut väitega, et asutuses on selgelt määratud, kes on avalikke ülesandeid täitvad ametiisikud (90%). Samuti on küsitlusele vastanud kultuurivaldkonna töötajad üsna teadlikud, kuhu ja kelle poole korruptsiooniohtlikku olukorda tajudes pöörduda (82%). Enamasti pöördutakse kahtluse või küsimuste korral oma vahetu juhi poole. Sarnaselt veebiküsitlusele toodi ka fookusgrupi intervjuudes välja, et küsimuste puhul võetakse teema arutamisele juhi või kogenumate kolleegidega. „Kõik teavad, kelle poole pöörduda. Meil on olemas oma vahetu juht. Kui sa tunned, et sul on küsimus, siis sa lähed oma vahetu juhi juurde.“ (fookusgrupp) „Kuna lõppude lõpuks oleme me kõik inimesed, siis olukorras kahtlemise korral juhi või juhiabi olemasolu, kelle poole pöörduda küsimuste tekkimisel.“ (veebiküsitlus) 17 Korruptsioonialase teadlikkuse juures peetakse suurimaks murekohaks olukordi, mille puhul ei ole korruptsioon otseselt tajutav või üheselt mõistetav, kuna sellisel juhul võivad inimesed sattuda korruptsiooniriskiga olukordadesse ja eksida pahaaimamatult või teadmatusest. „Inimesed võivad sattuda korruptsiooniohtlikkusse olukorda ka n-ö kogemata, pahaaimamatult. Tihti on raske selget piiri tõmmata, mis on viisakusavaldus ja mis on tagamõttega öeldud lause või tehtud "kingitus".“ (veebiküsitlus) „Alati ei pruugi olla tegu mõne hüve "himustamise" või hea/toreda/lähedase inimese aitamisega, vaid pigem teadmatusest tuleneva väära käitumisega.“ (veebiküsitlus) „Ohukohad on see, et inimesed ei tea, mis hetkest meelehea vastuvõtt on austusavaldus või firma tutvustus, või juba läheb kuhugi mujale, et mis sellega peab peale hakkama. Kas peaks teavitama või kuidas peaks teavitama?“ (fookusgrupp) Valdavalt nõustuti väitega, et asutuse korraldatud korruptsiooniteemalised koolitused on olnud kasulikud (77%). Samas oodatakse, et koolitused aitaksid tõsta teadlikkust korruptsiooniga seotud ohtude ära tundmiseks ja nende ennetamiseks ning selgitaksid korruptsiooni mõistest laiemalt (st et tegemist ei ole üksnes ümbrikus altkäemaksu pakkumisega, mis on siiani levinuim arusaam korruptsioonist). Ühtlasi rõhutati nii veebiküsitluse vabades vastustes kui ka fookusgruppides, et koolituste sisu peaks lähtuma asutuse eripäradest ning põhinema suuresti reaalsetel kaasustel ehk case studyidel. Eeskätt on praktilised näited oodatud just selliste kaasuste puhul, mille juures ei pruugita esmapilgul korruptsiooniohtu tajuda ega osata seda ennetada või lahendada. Leitakse, et eluliste näidete analüüsimine aitab tõsta teadlikkust ja avardada silmaringi ka juhul, kui tegemist ei ole otseselt sama asutuse või valdkonna juhtumitega. „Esinenud juhtumite kohta info kogumine ja nende kui reaalsete näidete põhjal jooksvalt koolituste ja infotundide korraldamine. Koolituste eesmärk oleks kinnistada teadmist korruptsiooniohu ennetamiseks, korruptsiooni äratundmiseks ja tagajärgede mõistmiseks.“ (veebiküsitlus) „Kindlasti teadlikkuse tõstmine ja praktilised näited olukordadest, mis on keerulisemad ja kus ei pruugi aduda korruptsiooniohtu. Minu nägemusel on huvide ja teabe jagamisega seotud korruptsioon väga keeruline ja ma pole täiesti kindel, kas suudaksin ise 100% neid olukordi õigesti lahendada. Arutelude käigus jagataksegi infot ja tehakse ettepanekuid lahendusteks. Kui kõiki võrdselt kohelda, siis jääksid ka arutelud ära ja see ei ole jälle hea.“ (veebiküsitlus) „Ja need [koolitused] võiks olla pigem reaalse elu juhtumitel põhinevad, mitte niivõrd seadust tutvustavad.“ (veebiküsitlus) „Kui on praktiliste kaasustena üles ehitatud, siis on kasulik.“ (fookusgrupp) „Isegi, kui koolitustel räägitakse teistest juhtumitest, mis ei ole vahetult meie tööga seotud, siis kindlasti on need silmi avavad või olukordi rohkem selgitavad. (...) Erinevad juhtumid panustavad teiste valdkondade teadlikkusse, kuidas õigem käituda oleks ja nii edasi.“ (fookusgrupp) Enamus vastajatest (79%) teavad, kust saada juhiseid korruptsiooniohtlike olukordade ära tundmiseks ja nendes olukordades käitumiseks. Küll aga nõustusid vastajad oluliselt vähemal määral väitega, et täiendavate korruptsiooni-teemaliste juhtnööride või suuniste järele ei tunta vajadust (49%). See näitab, et vajadus juhtnööride järele on töötajate ja ametnike seas olemas ning peegeldub ka veebiküsitluses tehtud ettepanekutest korruptsiooniohtlike olukordade ennetamiseks. Nimelt pea kolmandik küsitlusele vastanutest pakkusid välja, et asutustes peaksid olema selged juhised ja reeglid, kuidas korruptsiooniriskiga olukordi ära tunda ja nendega toime tulla. Ühtlasi toodi esile, et sarnaselt koolitustele võiks teabematerjalides olla esitatud konkreetsed asutusele või valdkonnale omased kaasused koos vastavate käitumisjuhistega. „Kirjeldada konkreetsed kaasused koos käitumisjuhistega, mis just meie asutuse/valdkonna igapäevatöös ette võivad tulla.“ (veebiküsitlus) 18  „Ähmaste kohtade peal oleks vaja. Täna ei tule keegi rahapakiga – et kuidas sa selle piiri ära tajud? Teadlikkust võiks tõsta. Must-valgetest me saame kõik aru, aga just kompamise kohad.“ (fookusgrupp) Samas leiti fookusgruppides, et täiendavate eeskirjade vajadus tuleb mitmel põhjusel kindlasti läbi mõelda. Esiteks ei ole võimalik kõiki kaasuseid juhendmaterjalides lahti kirjutada ning juhul, kui tekib mingisugune olukord, mida seal ei ole selgitatud, tuleb niikuinii konsulteerida juhi või kolleegidega nagu seda praegugi tehakse. Teiseks leiti, et eeskirju ja muid taolisi juhendeid ei tasu ülemäära koostada, kuna kui neid tekib liiga palju, siis inimesed ei loe neid üldse. Ühtlasi peetakse riigihankeseadust väga detailseks ning ei nähta vajadust seda ümber kirjutada. Küll aga ollakse nõus, et toetuste taotlusvoorude läbiviimiseks võiks asutustel olla kehtestatud sisekord, mis tagab võimude lahususe ja üldised põhimõtted erinevate riskide maandamiseks. Oodatud on ka Kultuuriministeeriumi soovitused, juhiseid või nö check-list. „Mingid standardnäited läbi töötada. Kindlasti on asju, mis on väga erandlikud ka siis, aga kuidagi organisatsiooni sees kokku leppida, et see on inimene, kellelt saab alati küsida.“ (süvaintervjuu) „Seal niikuinii kõiki variante ei suuda läbi vaadata. Kui tuleb mingisugune olukord ja seda ei ole manuaalis kirjas, siis on eraldi juhtum ja tuleb ikkagi juhiga või vanema kolleegiga rääkida. Ma ei näe vajadust toota tohutuid eeskirju ja juhiseid.“ (fookusgrupp) „Teisest küljest jõuame selleni, et tihti on situatsiooni raske ära tunda. Neid asju ei saa niimoodi kirja panna.“ (fookusgrupp) Osad vastajad olid veendunud, et töötajatel on teada konkreetsed seadused, määrused ja eeskirjad, mille alusel töötades välditakse nende asutustes korruptsiooniriskiga situatsioonide teket, ent samas tõdeti, et olukord on asutuste lõikes erinev. „Ilmselt oleneb see asutusest, milliste sisekorraeeskirjade, seaduste, eeskirjade ja määruste alusel need töötavad. Minu asutuse määrus on piisavalt põhjalik ja detailne. Selle järgimine välistab korruptsiooni-ohtlikke olukordade tekke. Kõik asutused vajaksid endale regulatsiooni, mis pöörab tähelepanu korruptsiooni riskidele.“ (veebiküsitlus) Veebiküsitluse tulemused näitavad, et tööle asumisel ei selgitatud pea pooltele vastajatest, millised on korruptsiooniohtlikud situatsioonid ja kuidas nende puhul käituda (49%). Seevastu jäi fookusgrupi aruteludest kõlama, et kuna asutustes ei tunta olevat korruptsiooniriskidega probleeme, siis ei nähta vajadust uuele töötajale eraldi korruptsiooniteema tutvustamiseks, vaid piisab asutuste ülestest koolitustest, jooksvatest aruteludest kolleegidega ning seaduste ja olemasolevate eeskirjadega tutvumisest. „Siin on töötajast lähtuvalt, aga meil ei ole asutuses sellist korruptsioonijuhendit, et nüüd sa pead vaatama. Ehk et tegelikult seadused on üle, sest need kehtivad kõigile ja erinevad protsessid on reguleeritud oma kordadega.“ (fookusgrupp) „Kui peetakse vajalikuks, siis uus töötaja tutvub sisekorra eeskirjaga. Kui peetakse vajalikuks, võib teha ühe selle lisana. Praegu ei peeta seda vajalikuks.“ (fookusgrupp) „Kui võetakse ametnikuna tööle, siis on selge, et loen ametniku eetika läbi.“ (fookusgrupp) Asutusi võrreldes selgus, et tööle asumisel selgitati korruptsiooniohtlikke olukordi ja vastavaid käitumisjuhendeid kõige vähemal määral Muinsuskaitseameti (31%) ja Kultuuriministeeriumi (34%) töötajatele. Kõige paremini informeeriti tööle asumisel Eesti Filmi Instituudi töötajaid (93%). Siinkohal tuleb märkida, et Muinsuskaitseamet ja Kultuuriministeerium on suured asutused, milles vastavalt 75 ja 73 teenistujat, kusjuures Eesti Filmi Instituudis on 16 töötajat. Sellest lähtuvalt võib eeldada, et väiksemates asutustes on süsteemset teavitustööd lihtsam läbi viia. Ühtlasi on võimalik, et väga pika staažiga teenistujatele ei selgitatud korruptsiooniga seonduvaid ohte, kuna nende tööle asumise ajal ei olnud korruptsiooniga võitlemine sedavõrd aktuaalne. Üle pooled vastajatest (n=107; 67%) nõustusid, et asutuses on kehtestatud selged ja arusaadavad kingituste jm hüvede vastu võtmise põhimõtted. Samas väljendati fookusgruppides, et kingitused on 19 tekitanud töötajate jaoks võimalikke korruptsiooniriskiga olukordi, kuna pole selge, kuidas hinnata kingituste väärtust ning seega tuntakse vajadust täpsemate reeglite või juhiste järele. „Peaks olema reeglistik paigas, et teatud piirist. Aga kui saad mitu korda aastas? Aga kuidas hindad kingituse väärtust?“ (fookusgrupp) Lisaks tõid teenistujad välja kingituste tegemise juures nii eetilist kui kultuurilist konteksti. Esiteks rõhutati, et tihti ei osata hinnata, kas kingitus tehakse austusavaldusest või on sellel korruptiivne tagamõte. Samuti võib kingitusest keeldumine omakorda eraldi probleeme tekitada. Näiteks märgiti, et kingituse tegija võib kingituse tagasi andmist isiklikult võtta ning end solvatuna tunda – selline asi ei ole aga kodanikega suhtlemise eest vastutava ametniku poolt eetiline. Väidetavalt inimesed lihtsalt ei tea ega oska arvestada, millised varjatud ohud nende vastu võetud meenetega ametnikele kaasnevad. „Oled inimesega kenasti suhelnud ja tavakodanik toob šokolaadi ja kui sa annad selle tagasi, ta võib infarkti saada. See kultuuriline kontekst.“ (fookusgrupp) „Teine pool ei arvesta seda, et mitte tuua ja ametnikud on süüdi.“ (fookusgrupp) Teiseks toodi välja inimeste rahvuse ja/või kultuurilise taustaga kaasnevad kombed. Nii Muinsuskaitseameti kui ka Integratsiooni Sihtasutuse fookusgruppides toodi välja, et näiteks Vene kultuuriruumis on kingituste toomine tavapärane praktika. Sarnase tähelepaneku olid eelnevalt teinud ka valdkondade juhid süvaintervjuude käigus. „Vene rahvused toovad alati ja oleme läbi rääkinud. Ma olen aru saanud, et võib võtta vastu ja laiali jagada. Sest loa ta on juba saanud ja tulebki sellele järgi.“ (fookusgrupp) „Meie enda toetuse saajad on reeglina mitte Eesti rahvusest, see kultuuriline erinevus lihtsalt on selline. Aga need [kingitused] lähevad kööki laua peale.“ (fookusgrupp) „Eks palju räägitakse meenete ja kingituste teemal ka, nende toomisest. Eks see on keeruline teema. Kui inimesed tahavad tänada, kultuuris hästi palju on... Kõikvõimalikud rahvusvähemused – ukrainlased, slaavi seltsid jne – on hästi suured kingituste tegijad.“ (süvaintervjuu) Uuringu vältel oli läbivalt üheks vastuolulisemaks teemaks ürituste priipääsmete või kutsete vastu võtmine teenistujate poolt. Kui enamik veebiküsitluse vastuseid väljendasid, et teenistuja peaks tasuta pääsmest kindlasti keelduma, siis teisalt leiti, eeskätt intervjuude käigus, et kutsete või piletite vastu võtmine ja üritustel osalemine on osa tööst, näiteks toetust saanud üritusele järelevalve teostamiseks. „Meie ametijuhendist lähtuvalt, kui ma ei käi maakonna suurimal rahvakultuuri sündmusel, kust ma saan infot, mida ma töös kasutan.“ (fookusgrupp) „See on minu töö osa. Kui teie lähete õhtul teatrisse, siis see on vaba valik, minul vahel ei pruugi see olla vaba valik. Ma pean minema.“ (süvaintervjuu) 3.3. ETTEPANEKUD KORRUPTSIOONI ENNETAMISEKS JA VÄLTIMISEKS Vastajatelt uuriti ka, millised võiksid olla konkreetsed tegevused korruptsiooni ennetamiseks ja vältimiseks kultuurivaldkonnas. Lisaks eelmainitud koolitustele ja täiendavatele juhendmaterjalidele pakuti välja, et teha tuleks üldist teavitustööd, näiteks tutvustades komisjonide koosolekute eel huvide konflikti vältimise ja huvide deklareerimise tingimusi ning muud asjakohast infot. Samuti toodi esile, et teadlikkuse tõstmine ei ole oluline ainult ametnike ja töötajate vaid ka avalikkuse, ettevõtjate, koostööpartnerite jt seas. Sellest lähtuvalt esitleti ennetava meetmena ka avaliku kampaania korraldamist, mille raames esitleda asutuste läbipaistvaid toimimispõhimõtteid ning rõhutada, et korruptiivset käitumist ei tolereerita, ennetades korruptsiooniohtlikku käitumist ka väliste osapoolte poolt. „Väljaspoole maja peaks ka kommunikeerima seda sõnumit, et asutus tegutseb läbipaistvuse põhimõtetel ja on madala korruptsiooniriskiga, st valdkond ja taotlejad ise on teadlikumad ministeeriumi toimimispõhimõtetest ja ei ürita ebaausaid meetodeid kasutada.“ (veebiküsitlus) 20  „Riiklik kampaania, mis selgitab meedia vahendusel, et jäta ametnikule kingitus viimata, anneta selle asemel või vii pere kultuuriüritusele vms.“ (küsitlus) „Kui sellist [korruptiivset] käitumist ei tolereerita, siis ei julge keegi ka pakkuma tulla ja ka antud lainetusega kaasa minna. Mittetolereerimise osas peavad koostööd tegema kõik.“ (veebiküsitlus) „Teatud olukordades on lihtsalt läbipaistvus ka oluline.“ (fookusgrupp) Veel toodi korduvalt välja, et korruptsiooniriskide maandamiseks tuleks vältida topelt rolle ehk rahastajad ei tohiks osaleda hindamiskomisjonide ega nõukogude töös. Küll aga tuleb seda tihti ette, kuna Eesti kultuurivaldkond on suhteliselt väike ja läbipõiminud ning ekspertidelt oodatakse osalemist nii poliitika kujundamises kui ka valdkondliku sisendi andmist taotlusvoorude hindamisel. Taolise olukorra vältimiseks pakuti, et hindamiskomisjonidesse võiks kaasata väliseid eksperte, kes oleksid valdkonna teemadega sisuliselt kursis, ent väidetavalt ei ole sõltumatuid eksperte tihti kuskilt võtta. „Eelkõige peaks vältima, et samad inimesed kuuluvad samade organisatsioonide juhtide ringi ja siis ühtlasi oma juhtimispositsioonide tõttu on ka kõigis taotlusi hindavates komisjonides.“ (veebiküsitlus) „Minu meelest ei peaks teistele raha jagavate organisatsioonide ekspertideks ja nõukogu liikmeteks järjepidevalt kuuluma ühed ja samad inimesed, olgugi, et teatava intervalli järel.“ (veebiküsitlus) „Pigem on probleem selles, et meil ei ole sellist – ma ei ole kindel, et mujal maailmas see ka olemas on – neutraalsete hindajate hulka. Tõesti, kui sa oled mingi valdkonna spetsialist, siis sa pead selles valdkonnas olema, siis sa pead järelikult inimestega suhtlema. Kui sa inimestega suhtled, siis tekivad sul alati mingisugused seosed või emotsioonid.“ (süvaintervjuu) „Asutuste lõikes suuremad toetuse jagajad, seal on olnud juhtumeid. Just taotluse hindamise juures. Et keegi on seotud projektiga ja hindab ka. Peaks kaasama väliseksperte, aga tihti pole võtta neid.“ (süvaintervjuu) Intervjuudes toodi taotlusvoorude teema juures välja, et allasutustes on topelt rollide vähendamiseks loodud vastavad lahendused, näiteks on rollid lahku löödud ehk sisuline arendus ning konkursside läbiviimine on erinevate osapoolte käes. Samas näib, et sellist lähenemist ei ole rakendatud kõikides analüüsitavates asutustes, kuna seda toodi välja ka potentsiaalse korruptsiooni maandava lahendusena. „Sisuline arendus on valdkonnajuhtide käes, aga kogu see menetlus on rakendusüksuses. Tegelikult mõned aastat tagasi oli see olukord, kus valdkonna juht oli sisu looja ja samas ka konkursi läbiviija. Sealt võis tekkida, et kui ma sisu loon, siis ma mõtlen kellegi konkreetse peale ja tema jaoks disainingi selle asja, aga need on ka lahku viidud. See on juba maandatud sellisel moel.“ (fookusgrupp) „Taotlusvoorude juures näen seda riski kõige rohkem, võibolla peaks need rakendusüksuses olema, vähendaks ka sisunõuniku tööd.“ (süvaintervjuu) Samuti on kasutusel meetmed, mille raames hindamiskomisjoni liikmed deklareerivad oma huvid ning seotud isikud lähevad konkreetse hääletuse ajaks koosolekult välja või viibivad eemal kogu koosoleku vältel. Küll aga leidub neid, kelle meelest see ei ole piisav lahendus, kuna teoreetiliselt saab tulemusi mõjutada juba enne hääletamist ning teiste taotluste osas strateegiliselt hääletades. Veel avaldati fookusgrupi intervjuudes murekohana asjaolu, et kui keegi ekspertidest peab ruumist lahkuma, väheneb komisjoni kompetents või ei tule kokku otsuse langetamiseks vajalik kvoorum. „Meil on meetmed selleks. Näiteks kinnitad varasemalt oma seost ja siis oledki terve koosoleku väljas.“ (süvaintervjuu) „Isegi kui inimene astub otsustamisel ruumist välja, siis ta tegeleb ettevalmistustega ja mõjutab teisi liikmeid.“ (veebiküsitlus) 21  „Kui Kummi ametnik on näiteks ühe koori manager ja läheb ilusti otsustamise hetkel ruumist välja mingi projektitoetuse taotlusvoorust, siis kõik on nagu korras. Aga tal on mõõdetamatult suurem võimalus mõjutada otsuseid. Kuni ministri juurde minekuni välja, eksole.“ (süvaintervjuu) „Kus ma näen probleemi, kui rääkida otsustamisest ja kas sul on seos, on see, et tihti taotluste puhul öeldakse, et on seos ja minnakse ruumist välja. Tundub väga mõistlik. Tegelikult on see, et sinu jaoks on ju oluline, et kui ma teiste taotlustega olen nõus, siis jääb minu taotlus välja, kuna raha ei ole. Siis ei ole sul seos enda taotlusega, aga teiste taotluste osas tehtud otsused ju mõjutavad seda taotlust võib-olla.“ (süvaintervjuu) „Kui [komisjonis] on igast valdkonnast spetsialist ja keegi peab minema ukse taha, siis kaob see kompetents.“ (fookusgrupp) Veel tõstatati järjepidevalt olulise teemana protsesside ausus ja läbipaistvus nii otsuste kriteeriumide kujunemise, nende põhjal hindamise kui otsustajate isiklike sidemete avalikustamine osas. Läbipaistvuse tagamiseks tuleb kõikide riigieelarveliste vahendite jagamine allutada kindlatele reeglitele ning muuta avalikuks ja kontrollitavaks. „Igasugune läbipaistvus erinevate otsuste tegemiseks on oluline. Minu hinnangul ka juba hetkel rakenduses olev.“ (veebiküsitlus) „Samal ajal tuleb silmas pidada, et kultuurivaldkond on väga väike ja paratamatult on sageli nt tööde teostajad ametnike isiklikud sõbrad, kuid sellistel puhkudel tuleb tagada otsustusprotsesside väga selge läbipaistvus ja põhjendatus.“ (veebiküsitlus) 3.4. KAASUSTE ANALÜÜS Ministri, nõunike, valdkodade asekantslerite ja asutuste juhtidega läbi viidud süvaintervjuude raames koguti teavet võimalike olukordade kohta, milles võivad vastavas asutuses või valdkonnas korruptsiooniriskid esineda. Teabe alusel koostati viis kaasust ehk situatsioonikirjeldust, mille kohta paluti kõikidel küsitlusele vastajatel kirjeldada, kuidas nende arvates vastavas olukorras käituda tuleks. Antud vastuseid saab käsitleda indikaatorina kultuurivaldkonna töötajate korruptsioonialase teadlikkuse kohta. 3.4.1. KORRUPTIIVSE TULU NÕUDMINE, VAHENDAMINE JA SAAMINE Toetuste määramise komisjoni liikmega võttis enne toetuse määramise komisjoni otsust ühendust üks taotleja ning andis üle abonendi elitaarse võimalusega osaleda taotleja järgmise hooaja kõigil üritustel tasuta “et olla kursis saadava toetuse kasutamisega.” Kuidas peaks komisjoni liige käituma? Esimese kaasuse puhul leidis valdav osa vastajatest, et toetuste määramise komisjoni liige peaks abonendist kindlasti keelduma. Ligi neljandik arvas ka, et töötaja peaks antud olukorras teavitama oma otsest ülemust ja/või teisi komisjoniliikmeid. Mõned vastajad märkisid, et kõnealune komisjoni liige peaks ennast komisjonist või vähemalt antud taotlusvooru hindamisest taandama. Samas pakkusid üksikud vastajad ka, et komisjoni liige võib abonendi vastu võtta, kui see on kooskõlas tema tööülesannetega, näiteks kui toetuse kasutamise suhtes tuleb teha järelevalvet. “Abonenti ei tohi mingil juhul vastu võtta. Juhtumist tuleks teavitada komisjoni esimeest ja otsest ülemust.” (veebiküsitlus) “Poleks pidanud abonenti vastu võtma. Kui võttis vastu, siis komisjoni liikmena ta enam jätkama ei peaks. Või vähemalt peaks ennast taandama antud taotleja osas otsuse tegemisest.” (veebiküsitlus) “Kui komisjoni liikmel on ka järelevalve kohustus, ei näe antud juhtumis probleemi.” (veebiküsitlus) 22 3.4.2. AMETISEISUNDI KORRUPTIIVNE KASUTAMINE Teie asutuse koridoridesse soovitakse üles seada ajalooekspositsioon asutuse ajaloost ning seotud isikutest. Asjakohase stendi kujundamiseks soovib ekspositsiooni ettevalmistav töötaja kutsuda seda tööd tegema oma tuttava disaineri, kelle stiil on tema hinnangul enim sobiv. Kuidas peaks stendi ettevalmistav töötaja käituma? Teise kaasuse juures tuli vastustes esile rohkem vastuolusid. Suuresti leiti, et ekspositsiooni ettevalmistav töötaja peaks võtma kolm võrdlevat pakkumist, ent osad vastajad ei näinud probleemi tuttava kaasamises, kui tema hind ja teenus (sh käekiri) on sobivad. Samas ütlesid mõned vastajad otsustavalt, et asutuse töötaja ei tohiks kutsuda tuttavat disainerit ekspositsioonile kujundust tegema. Fookusgrupi intervjuudel sarnast kaasust läbi töötades ilmnes, et teatud asutustes võetakse alati võrdlevad pakkumised, ka juhtudel, kui ostusumma jääb alla viie tuhande euro ning teoreetiliselt võiks sooritada otseostu. „Kui mul tõesti on olemas keegi disainer, siis ma võin ta välja pakkuda, aga ma ei tee üksinda seda otsust.“ (fookusgrupp) „Kuna raha on vähe, siis isegi kui on alla viie tuhande, siis ikka küsid [pakkumise], et võrrelda hindu.“ (fookusgrupp) 3.4.3. AVALIKU VAHENDI KORRUPTIIVNE KASUTAMINE Töötaja vastutab asutuse helitehnika kasutamise eest. Tema abikaasa on nädalavahetusel korraldamas tuntud esinejatega suurt kontserti ning soovib kulude kokkuhoiuks kasutada asutuse tehnikat, paludes selleks töötaja abi. Kuidas peaks helitehnika eest vastutav töötaja käituma? Kolmanda kaasuse osas ilmnes kahetine suhtumine. Ühelt poolt leidsid vastajad, et asutuse töötaja peaks kategooriliselt keelduma abikaasa aitamisest. Teisalt vastandus arvamus, et hinnakirja ja vastavate tingimuste olemasolu korral ning neid järgides võib asutuse töötaja oma abikaasale tehnikat välja rentida. Sarnane dilemma esineb ka ruumide rentimise jmt osas. Sellest lähtuvalt on oluline, et asutused ja pädevad organid sätestavad asutuste vara kasutamiseks selge korra. Kui on otsustatud mitte välja rentida, siis see on õiguspärane otsus. Samas kasutavad töötajad asutuste vara ja ruume vahel ise muudel kui tööalastel eesmärkidel, seega on vajadus üheselt selgete reeglite järele. Seda näitab ka vastuolu alltoodud tsitaatides, mis pärinevad ühe ja sama asutuse töötajatelt. „Kindlasti ei tohiks helitehnika eest vastutav töötaja seda tehnikat välja laenutada. Asutuse vara on ikka asutusesiseseks kasutamiseks.” (veebiküsitlus) „Oleneb asutuse sisekorrast. Kui näiteks sisekord sätestab, et töötajad võivad ise või oma perele asutuse vara tasuta kasutamiseks välja rentida (sõlmides selleks lepingu), siis ei ole probleemi. Kui sellist korda ei ole, siis ei saa tehnikat välja anda.“ (veebiküsitlus) 3.4.4. MÕJU KORRUPTIIVNE KASUTAMINE Toetuse taotleja, kelle taotluse läbivaatamine seisab alles ees, võtab ühendust toetuste komisjoni liikmega, kes on tema perekonnatuttav. Taotleja uurib, kas tema taotlusel on lootust läbi minna. Muuhulgas mainib taotleja, et tegi komisjoni liikme tütrele ettepaneku asuda nende juurde tööle soliidse palgaga projektijuhiks. Kuidas peaks komisjoni liige käituma? Neljanda kaasuse puhul avaldasid ligi kaks kolmandikku vastajatest arvamust, et komisjoni liige peaks hoiduma taolisest vestlusest, kuna taotlusega seotud asjaolusid ei ole lubatud eraviisiliselt arutada. Enam kui kolmandik vastajatest leidsid, et komisjoni liige peaks end tekkinud huvide konflikti tõttu komisjonist taandama ning tõdeti, et komisjoni liikmel lasub kohustus teavitada tekkinud olukorrast komisjoni esimeest ja/või oma otsest ülemust. Kirjeldatud situatsioonis võib komisjoni liikmel olla alus enda taandamiseks, kuid kindlasti on põhjust teisi komisjoniliikmeid olukorrast teavitada. Nagu üks vastaja kommenteeris - need kaks asja võivad omavahel seotud olla, kuid ei pruugi olla. Kõrvaltvaataja jaoks on see huvide konflikt 23 ning tuleb komisjoni ees vähemalt avalikuks teha ning vastavalt olukorrale vajadusel ka komisjonist taandada. „Komisjoni liige peab teavitama sellest komisjoni esimeest, kes otsustab lähtuvalt olukorra kirjeldusest, kas komisjoni liige saab osaleda taotluse hindamisel või mitte.“ (veebiküsitlus) Ühtlasi nähti selle kaasuse puhul ohukohta selles, et taotlusvooru koordinaatoril lasub kohustus taotlejaid aidata ning neile nõu anda, ent isikliku seose tõttu on küsimus, kuidas see välja paistab ning kust piir tõmmata. „Kui sulle helistatakse enne taotlusvooru, millistele küsimustele vastata. Ma ju suhtlen ja olen kohustatud kuulama ja nõustama. Kui nad murega pöörduvad, siis ma ei pane toru ära. Kaudselt me püüame ju harida neid, et nad teeksid paremaid taotlusi.“ (fookusgrupp) Antud kaasuse puhul tundub, et kohati on veebiküsimustikus kindlapeale mindud ning antud nii-öelda õiged vastused. Samas toodi süvaintervjuude käigus ametnike poolt välja, et enese taandamine taotluse hindamisest ei pea olema vaikimisi lahendus, vaid eeskätt on oluline, et komisjoni liikmed teeksid oma seose avalikuks ning huvid pannakse protokolli kirja. Seejärel saab iga juhtumi puhul eraldi hinnata, kas taandamine on vajalik või mitte. 3.4.5. SISETEABE KORRUPTIIVNE KASUTAMINE Töötaja, kes teostab toetuse kasutamise üle riiklikku järelevalvet, kohtub ettevõtjaga. Ettevõtja pakub välja, et ta saaks müüa töötajale suvila ehituseks soodsa hinnaga ehitusmaterjale, kui töötaja hoiaks teda kursis toetuse saajate suhtes tehtava järelevalvega. „Selles pole midagi kriminaalset, anna lihtsalt teada, kui midagi leiate,“ pakub ettevõtja. Kuidas peaks järelevalvet teostav töötaja käituma? Viimase kaasuse kohta avaldas valdav enamus arvamust, et sellise pakkumisega nõustumine oleks taunitav ning jäme tööeetika rikkumine ning seega peaks järelevalvet teostav töötaja ettevõtja pakkumisest keelduma. Viiendik vastajatest leidsid, et lisaks keeldumisele tuleb juhtunust teavitada ka otsest ülemust või asutuse siseaudiitorit, kuna muidu esineb oht, et sarnane pakkumine tehakse mõnele teisele töötajale. “Järelevalvet teostav töötaja peaks teavitama oma tööandjat toimunud vestlusest.” (veebiküsitlus) “Keelduma ja teavitama vahejuhtumist oma valdkonna järelevalve üksust. Keeldumisest üksi ei piisa, sest siis tehakse ettepanek järgmisele ametnikule.” (veebiküsitlus) Antud kaasuse juures on mitu varjatud ohukohta, kuna juhul, kui järelevalvet teostav töötaja peaks tegema soodsa tehingu potentsiaalse järelevalvatavaga, muudab töötaja manipuleeritavaks. Ta ei pruugi seda ise mõista või tunnistada, kuid tõenäoliselt tunneb emotsionaalset vajadust vastutulelik olla. Olukorras, kus töötaja soodsa tehingu eest ka siseinfot vastu peaks pakkuma, on selge korruptsioonirisk. Oluline on välja tuua, et mitmed vastajad tõid välja, et kaasus on jääb neile ebaselgeks või pole piisavalt detailne, et konkreetset vastust anda. Tõenäoliselt anti samal põhjusel enam ka vastuseid, milles kirjeldati, et järelevalve käigus leitud puudustest tuleb toetuse saajat niikuinii teavitada. „Järelevalve käigus leitud puudustest teavitatakse toetuse saajat nagunii. Lisainformatsiooni või erikohtlemise eest soodustuste pakkumine ja vastuvõtmine ei ole aktsepteeritav ning töötaja peab sellest ka ettevõtjat teavitama ning loomulikult sellist soodustust mitte vastu võtma.” (veebiküsitlus) “Ei saa küsimusest täpselt aru. Auditeeritavates toetuste aruannetes leitud vigadest ja probleemidest antakse igal juhul taotlejale teada ja nõutakse aruannete nõuetega vastavusse viimist või toetuse tagasi maksmist. Kui küsimuse all on mõeldus probleemide ees "silma kinni pigistamist" teatud hüvede saamise eest, siis järelevalvet teostav töötaja ei saa sellega kuidagi kaasa minna. See oleks tööeetika jäme rikkumine ja oht töökohta kaotada.” (veebiküsitlus) 24  KOHTUPRAKTIKA ÜLEVAADE Politsei- ja Piirivalveameti korruptsioonikuritegude büroo ülevaadetest 20 selgub, et viimase viie aasta kõigist registreeritud korruptsioonikuritegudest valdava enamuse moodustavad altkäemaksualased ja ametiseisundit omavate isikute poolt ebaseadusliku kasu saamise eesmärgil erinevate dokumentide võltsimisega seonduvad kuriteod. Tegemist on kuritegudega, millised on toime pandud tahtlikult ning omavad seetõttu erilist ühiskonnaohtlikkust. Uuringu tarbeks analüüsitud Eesti kohtupraktikas on viimasel kaheksal aastal märkimisväärselt vähe lahendeid, mis käsitleksid otseselt Kultuuriministeeriumi vastutusala korruptsiooni. Erandina võib välja tuua spordipettuste alased lahendid, kuid ka neid on üldistuse tarbeks minimaalselt ja sisuline kohtupraktika asjakohase õiguse tõlgendamiseks on Eestis alles kujunemas. Näitena võib siinjuures tuua lahendi 2014. aasta sügisest, kus ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu varasema seisukohaga, et kihlveopettused ei ole karistatavad, leidis aga, et tegemist on hasartmänguseaduse §-s 100 sätestatud väärteoga. Kuivõrd väärtegude puhul on karistatav üksnes täideviimine, siis langeb ära nende süüdistatavate vastutus, kellele heideti konkreetses arutatud kaasuses ette veebilehel www.triobet.ee toimepandud (jalgpalli) kihlveopettu21 Vaatamata konkreetsete kultuurivaldkonna spetsiifiliste kaasuste vähesusele, on vaadeldaval perioodil avaldatud mitmeid lahendeid, mis käsitlevad Kultuuriministeeriumi tegevusvaldkonnaga piirnevaid või sellega puutumises olevad kaasusi, millise toimumist võib seetõttu ebasoodsate asjaolude korral rohkemal või vähemal määral pidada võimalikuks ka vahetult Kultuuriministeeriumi vastutusalas. Riigi Teatajas 22 ning Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel 23 avaldatud asjakohased kohtulahendid võib modus operandi lõikes jagada kolmeks: altkäemaksu alased lahendid, ametiseisundi korruptiivse kasutamise alased lahendid ja toimingupiirangu rikkumisega seotud kaasused. Neist mõned ilmekamad, mis annavad tunnetust ka sarnaste olukordade võimalikkusest Kultuuriministeeriumi valitsemisalas, on koos üldistusega välja toodud allpool. 4.1. ALTKÄEMAKS Vaadeldud altkäemaksu alaste lahendite ühiseks nimetajaks on, et avaliku võimu teostajana on õigusrikkuja võtnud ebaseaduslikku rahalist hüve langetamaks altkäemaksu andjale soodne otsus. Reeglina ei ole kultuurivaldkonna kaasustes makstud summad suured, ulatudes kuni mõne tuhande euroni. Samas, summadest olulisem näitaja on, et altkäemaksu võeti korduvalt, tekitades ajapikku õigusrikkujas karistamatuse business-as-usual tunde. Reeglina on tegemist olukordadega, kus altkäemaksuvõtja võimuses on langetada ainuisikulisena otsus näiteks hinnakirjast erineva tasu võtmiseks või otseostu tingimustes teenuse osutaja valimiseks. Mitmed kaasused oleksid jäänud seetõttu olemata, kui otsused oleksid antud kollektiivsetele otsustuskogudele (nt juhatus, nõukogu, komisjon vms) ning otsused oleksid olnud avalikud. LAHEND 1 | Kohtuasi nr 1-18-4384. Tallinna linna Spordi- ja Noorsooameti allasutuse Kristiine Sport filiaali Sõle spordikeskuse juht T. R. mõisteti süüdi altkäemaksu korduvas võtmises ja omastamises ametiisiku poolt KarS § 294 lg 2 p 1, 2 ja § 201 lg 3 järgi. 2018 aastal küsis spordikeskuse juht T. R. kahe ettevõtte esindajalt korduvalt altkäemaksu vastutasuna selle eest, et Sõle spordikeskus esitab ettevõttele jalgpallihalli kasutamise eest väiksemaid rendiarveid, klubi saab endale sobivamaid trenniaegu, rohkem saaliaegu ning samuti edaspidise sujuvama asjaajamise eest. Sellise kokkuleppe kohaselt sai T. R. 20 PPA kodulehekülg: https://www2.politsei.ee/dotAsset/807522.pdf (25.02.2020) 21 Riigikogu kodulehekülg: https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/70395/ (09.03.2020) 22 Riigiteataja kodulehekülg: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/koik_menetlused.html (09.03.2020) 23 PPA kodulehekülg: https://www2.politsei.ee/et/nouanded/korruptsioon/kohtulahendid.dot (22.02.2020) 25 altkäemaksu ühelt ettevõttelt 3300 eurot ja teiselt 2796 eurot. Samuti omastas T. R. ajavahemikul 2017- 2018 jalgpallihalli kasutamise eest kuuel korral saadud renditasu kokku 270 eurot. Kohus mõistis T. R.ile karistuseks 2 aastat vangistust sama pika katseajaga. KarS § 832 ja § 84 alusel mõistis kohus konfiskeerimise asendamiseks välja 5266 eurot. LAHEND 2 | Kohtuasi nr 1-14-10286. Maardu Kultuuri- ja Infokeskuse direktor A. Z. mõisteti 2014. aasta detsembris süüdi pistise korduvas võtmises KarS § 293 lg 2 p 1 järgi. A. Z., töötas Maardu Kultuuri- ja Infokeskuse (kuni 01.01.2014 Maardu Linna Rahvamaja) direktorina. Maardu Rahvamaja korraldatavate Maardu linnas toimuvate kultuuri- ja meelelahutusürituste organiseerimisel, Maardu Rahvamaja koosseisu kuulunud Vaba Aja Keskuse ehitustöödel ja Maardu linna üritustel ilutulestiku korraldajana eelistas ta teenusepakkujana konkreetseid ettevõtteid ja isikuid vastutasuna selle eest, et need andsid talle korduvalt pistist kokku 4780 eurot. Kohus mõistis A. Z.-le karistuseks 2 aastat vangistust 2 aasta pikkuse katseajaga. Kohus konfiskeeris A. Z.-lt süüteoga saadud vara 650 eurot ja mõistis lisaks konfiskeerimise asendamise korras välja 4130 eurot. KarS § 49 alusel võttis kohus A. Z.-lt lisakaristusena ära õiguse töötada riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses, nende organis või hallatavas asutuses; samuti avalik-õiguslikus juriidilises isikus või eraõiguslikus juriidilises isikus, mille liikmeks, osanikuks või aktsionäriks on riik või kohalik omavalitsus või nende hallatav asutus ning ameti- või töökohal, mis on seotud juhtimis-, järelevalve- ja/või varaliste väärtuse liikumist korraldavate ülesannete täitmisega. Tegutsemiskeeldu kohaldas kohus tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud. 4.2. AMETISEISUNDI KORRUPTIIVNE KASUTAMINE PETTUSEKS/VÕLTSIMISEKS Vaadeldavate ametiseisundi korruptiivse kasutamise lahendite ühiseks nimetajaks on, et ametiseisundis õigusrikkujatel on olnud suhteliselt suur võimutäius langetada varalisi otsuseid ning vormistada asjakohaseid dokumente. Kuna samaaegselt oldi tegevad suhteliselt väikestes organisatsioonides/asutustes, kus oli piiratud võimekus järelevalvemehhanisme rakendada, kasutasid õigusrikkujad ära neile usaldatud võimutäiust isikliku ebaseadusliku hüve teenimiseks. Mitmed sarnased kaasused oleksid seetõttu tõenäoliselt jäänud olemata, kui oleks rakendatud minimaalselt vajalikke järelevalvemeetmeid või siis elementaarset nelja silma printsiipi, suurendamaks tõenäosust, et võltsimine/pettus ei jää märkamata juba organisatsiooni sees. Samas tuleb arvestada ka võimalusega, et organisatsioonis võib terve juhtorgan minna teadliku seaduserikkumise teed eesmärgiga teenida endale ebaseaduslikke hüvesid, nagu alljärgnevas kaasuses. LAHEND 3 | Kohtuasi nr 1-15-2810. RÜ süüdistati KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises. KarS § 210 lg 2 sätestab vastutuse pettuse teel soodustuse saamise või soodustuse mitte- eesmärgipärase kasutamise eest. Soodustuseks loetakse KarS § 210 lg 1 järgi tasuta või osaliselt tasuta väljamakset majandustegevuses osalevale isikule riigieelarve, kohaliku omavalitsuse või muudest avalikest vahenditest või maksusoodustust eesmärgiga soodustada majandustegevust. RÜ’le esitatud süüdistuse tekstist nähtuvalt on RÜ ja XXX, olles alates 07.10.2008 kuni 18. september. 2012.a MTÜ Loovkunsti Ühendus juhatuse liikmed, ühiselt ja kooskõlastatult, viinud eksimusse Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutuse töötajad. Esitades neile SA XXX poolt rahastatava projekti „Tuleme tagasi“ (toimumise aeg 01.05.2010.a.-30.04.2013.a.) ja XXXi poolt rahastatava projekti „Avatud Loovus“ (toimumise aeg november 2009.a.-november 2010.a.) raames ühed ja samad kuludokumendid koos toetuse väljamaksmise taotlustega, kokku summas 59 768.24 krooni (3 819.89 eurot), selleks et saada kulude topelt finantseerimist, mida ka tehti. Samuti viisid nad eksimusse Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed ning XXXi töötajad, esitades neile Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed poolt rahastatava projekti „Kodanikuks läbi loovuse“ (toimumise aeg 01.07.2009.a. - 31.12.2009.a.) ja XXXi poolt rahastatava projekti „Avatud Loovus“ (toimumise aeg november 2009.a. - november 2010.a.) raames ühed ja samad kuludokumendid koos toetuse väljamaksmise taotlustega, kokku summas 15 904 krooni (1 016.45 eurot) selleks, et saada kulude topelt finantseerimist, mida ka tehti. 2015. aastal mõisteti süüdistatavale karistuseks üksjagu karm aastane vangistus kahe aastase katseajaga ning isik hüvitas riigile MTÜ’le eraldatud vahendid. MTÜ ise läks likvideerimisele. 26 4.3. TOIMINGUPIIRANGU RIKKUMINE Huvide konflikti ja toimingupiirangu rikkumisega seotud temaatika on kultuurivaldkonna intervjueeritavate hulgas üks enim mainimist leidnud võimalik korruptsioonirisk. Ühest küljest on sellise käsitluse põhjuseks kindlasti kultuurivaldkonna personaalia mobiilsus ja seeläbi tihe omavaheline läbikäimine erinevates formaatides. Teisest küljest on Kultuuriministeeriumi valitsemisalale toimingupiirangu rikkumisega seonduv temaatika kindlasti ka enam meelde jäänud avalikust meediast, kus ühe ilmeka kaasuse najal on seda mitte väga ammu korduvalt lahatud.24 Toimingupiirangu rikkumisega seotud lahendite enim levinud väljendusviisiks on tehingud (nii otseselt kui ka kaudselt) iseendaga, kus õigusrikkuja langetab avaliku võimu kandjana soodsa otsuse kolmanda isiku suhtes, millega ta on seotud. Selliste kaasuste tekkimine oleks olnud seetõttu oluliselt vähem tõenäoline, kui asjaosalised oleksid piirangust ühest küljest paremini teadlikud olnud ning teisest küljest oleks otsuse langetamisse kaasatud vähemalt ka teisi isikuid, kes pole tehingu osapooltega seotud või siis oleks tehingu otsustamisel osalenud seotud isik ennast otsustamiselt taandanud. LAHEND 4 | Kohtuasi nr 1-17-7478. Sihtasutuse K. S. juhatuse liige H. K. sõlmis 2013. aastal rendilepingud osaühinguga N., mille juhatuse liige ta ise oli, kokku 54 000 euro väärtuses. Sõlmides lepinguid temaga seotud isiku suhtes, rikkus H. K. teadvalt suures ulatuses korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 11 lg 1 p-s 1 kehtestatud toimingupiirangut. Kohus mõistis H. K.-le karistuseks 4 aastat vangistust 4 aasta pikkuse katseajaga. Kohus mõistis osaühingule N. karistuseks rahalise karistuse 6000 eurot. LAHEND 5 | Kohtuasi nr 1-14-2550. AS-i Tallinna Sadam nõukogu liige N. S. mõisteti süüdi toimingupiirangu rikkumises, s.o KarS § 3001 järgi. N. S. osales riigi omanduses oleva ettevõtte AS-i Tallinna Sadam nõukogu liikmena nõukogu 2013. a koosolekul otsuse tegemisel tema endaga seotud isiku – MTÜ Eesti Olümpiakomitee (edaspidi EOK) – suhtes, millega otsustati eraldada peasponsorina EOK-le 250 000 eurot. Seeläbi rikkus N. S. teadvalt suures ulatuses korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 11 lg 1 p-s 1 kehtestatud toimingupiirangut. N. S. on alates 22. märtsist 2001 EOK juhatuse liige. Seega on EOK tulenevalt KVS § 7 lg 1 p-st 3 ja tulumaksuseaduse §-st 9 N. S.-ga seotud isik. KVS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on ametiisikul keelatud otsuse tegemine, kui otsus tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes. Nõukogu istungil pandi hääletusele küsimus, kas kinnitada komisjoni protokoll tervikuna. N. S. osales nõukogu esimehena komisjoni 28. oktoobri 2013. a protokolli kinnitamise otsustamisel, hääletades protokolli tervikuna kinnitamise poolt. Tegemist oli KVS § 2 lg 2 p-s 1 nimetatud otsusega. Kohus mõistis N. S.-ile karistuseks rahalise karistuse 17 000 eurot. LAHEND 6 | Valla Huvitegevuse ja Noorsootöö SA juhatuse liige tellis 2018. aastal 1⁄2 ulatuses endale kuuluvast ettevõttest koolituse, misjärel SA tasus koolituse eest 226.80 eurot. Sellise tegevusega rikkus isik KVSi § 11 lg 1 p-des 1 ja 2 märgitud toimingupiirangut: ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui see tehakse ametiisiku enda suhtes. Juhatuse liikmele määrati politsei poolt kiirmenetluses KVSi § 19 järgi kvalifitseeri- va väärteo toimepanemise eest rahatrahv 200 eurot. LAHEND 7 I Muusikakooli direktor KL sõlmis aastail 2016-2017 töövõtulepinguid oma pojaga, kes on KVSi § 7 lg 1 p 1 mõistes KLi suhtes seotud isik. Sellise tegevusega rikkus isik korruptsioonivastase seaduse § 11 lg 1 p-s 1 märgitud toimingupiirangut: ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui see tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes. Politsei poolt määrati direktorile kiirmenetluses KVSi §19 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahv 200 eurot. Eestis pole erilist kohtupraktikat mitmete kultuurivaldkonnas esineda võivate korruptsioonivormide, muuhulgas ka näiteks pöörduste efekti kohtulikuks tõlgendamiseks. Nagu ka eelnevalt mainitud, on Kultuuriministeeriumi valitsemisala mitmete siinse uuringu raames intervjueeritute hinnangul hästi kompaktne ja samas mobiilne, mistõttu on võimalik konstruktsioon, kus üks ja seesama isik on ühel hetkel ministeeriumi ametnik ning järgmisel hetkel seotud isikuks sellise eraõigusliku juriidilise isikuga, kelle üle ta viimase aasta jooksul on teostanud vahetult või püsivalt järelevalvet, või ka vastupidi. Seeläbi võidakse 24 ERR uudisteportaal: https://sport.err.ee/76213/ametist-taandunud-tonu-seil-jah-ma-olen-eksinud (25.02.2020) 27 aga minna vastuollu avaliku teenistuse seaduse § 60 sätestatuga, mis sätestab piirangud taolisele mobiilsusele, tuues välja võimaliku pöörduse efekti riski. MEEDIAKAJASTUSTE ÜLEVAADE Vaba ajakirjandus, avaliku teabe kättesaadavus ning ajakirjanduse lugemus mängivad olulist rolli ühiskonna korruptsioonivastaste hoiakute kujundamisel ja korruptsiooni ennetamisel.25 Sellest lähtudes on järgnevalt toodud välja kultuurivaldkonnaga seotud korruptsioonijuhtumite meediakajastused perioodil 2014-2018. Eesti ajakirjanduses ilmunud kultuurivaldkonnas esinenud korruptsiooni käsitlevate artiklite leidmiseks kasutati Korruptsioonivaba Eesti artiklite kogu 26 ning ajakirjandusportaale, millel teostati otsinguid erinevate kombinatsioonidega järgmistest märksõnadest: korruptsioon, huvide konflikt, kultuur, kultuurivaldkond, altkäemaks, onupojapoliitika. Lisaks katsetati neid märksõnu koos analüüsitavate asutuste nimedega. Samuti analüüsiti Kultuuriministeeriumi poolt tellitud meediamonitooringute faile aastatest 2017 kuni 2019. Välja on toodud valik juhtumitest, mille kohta oli meedias rohkem ja kergemini leitavat informatsiooni, seega võib eeldada, et neid saab pidada ka suurema avaliku huvi tähelepanus olevateks juhtumiteks. Suur osa kajastustest on kunstivaldkonnast, kuid enamik ei ole seotud konkreetse asutusega. Kõige rohkem kirjutati meedias huvide konfliktide juhtumitest, kuid ka ametiseisundi kuritarvitamise ning altkäemaksuga seotud lugudest. Enamik artikleid ei olnud seotud konkreetsete menetlustega ning seega ei saa eeldada, et kõik meedias käsitletud korruptsioonikahtlused oleksid tõendatud. Meediakajastused on esitatud kaasustena ning jaotatud vastavalt korruptsioonivormile. 2019. aasta lõpus ilmus riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimehe arvamusartikkel, mille kohaselt ministrite nõunikele kindlate reeglite sätestamine aitab vähendada korruptsiooniohtu. Ministrite nõunikele ei laiene avaliku teenistuse reeglistik ning nende ülesanded määrab minister isiklikult. Seetõttu on oluline poliitiliste nõunike värbamisel hinnata nende eetilisi põhimõtteid ning määrata huvide konflikti puudutavad käitumisjuhised. Samuti tahetakse kehtestada kindlad reeglid, mis hakkavad korraldama nõunike suhteid kolmandate osapooltega ning piirama poliitilise nõuniku õigust asuda tööle uuel ametikohal, kus nõunikuna kogutud teadmiste kasutamine võib olla ebaeetiline.27 5.1. HUVIDE KONFLIKT Meediaväljaannetes on valdavalt kõige enam toodud esile lugusid, mis kirjeldavad huvide konflikti. Vastavalt Justiitsministeeriumi korruptsiooniteemalisel veebilehel 28 toodud selgitusele ei ole huvide konflikt korruptsioonivorm, vaid olukord, mis võib viia korruptsioonini. KAASUS 1 | Novembris 2018 kirjutas Eesti Päevaleht, et Eesti Filmi Instituut toetas Nukufilm OÜ animafilmiprojekti enam kui 200 000 euroga, ent toetuse otsuse tegemine oli seadusega vastuolus. Nimelt oli toetust küsinud ettevõtte üks osanikest Eesti Filmi Instituudi komisjoni ühe liikme poeg. Rikkumise ilmsiks tulles võttis Nukufilm OÜ oma taotluse tagasi ning lubas toetuse Eesti Filmi Instituudile järgneva aasta esimese kuu lõpuks tagasi maksta.29 25 Kasemets, A. (2016). Estonian Post-Soviet governance reforms and control of corruption measures 1992-2016 - in “E-democracy, e-governance and public sector reform revisited – experiences of the main themes of the PADOS project in Finland and Estonia”. HAUS. Publisher: Casper, 77-94. 26 http://www.transparency.ee/cm/artiklid 27 https://www.err.ee/1001452/katri-raik-kindlad-reeglid-ministrite-nounikele-vahendavad-korruptsiooniohtu 28 www.korruptsioon.ee 29 https://epl.delfi.ee/eesti/korruptiivne-tooonnetus-kalju-kivi-toetas-poja-firma-filmi?id=84252759 28 KAASUS 2 | 2018. aasta sügisel ilmus ERR-is lugu sellest, et üks riigikogu liige oli valitud Eesti Kontserdi juhiks, kuid väidetavalt otsustas asuda sihtasutuse juhina ametisse oodatust hiljem, kuna soovis olla riigikogus ametiaja lõpuni.30 Seejärel hakkas avalikkuses levima tähelepanek, et taolise teguviisi ajendiks võis olla asjaolu, et poliitik kindlustab riigikogus ametiaja lõpuni olemisega endale kopsaka hüvitise. Kuigi kõnealune riigikogu liige sellist teguviisi omaks ei võtnud ning kirjutas sotsiaalmeedias, et oli nõus kõikide sihtasutuse poolt esitatud nõuetega, sh ettenähtud ajal ametisse asumisega, jäi ta ametikohast ilma ning Eesti Kontsert korraldas uue konkursi.31 KAASUS 3 | 2018. aasta teises pooles kirjutas ERR Eesti Kontserdi sisejuurdluse käigus tekkinud kahtlusest, et sihtasutuse raamatupidamislikus suhtluses võis olla esinenud finantsdistsipliini, töösisekorra reeglite ja raamatupidamisseaduse rikkumisi. Sellest lähtuvalt tellis Eesti Kontsert auditi, mille aruandest ilmnes, et sihtasutuse alla kuuluva ansambli Hortus Musicus raamatupidamises ja aruandluses valitses aastatel 2013- 2016 segadus, mis tõi sihtasutusele kaasa kahjusid. Auditi käigus selgus, et Hortus Musicuse kunstiline juht oli mitmel korral saanud ühe töö eest Eesti Kontserdilt nii palka kui ka lisatasu asutuse eelarvest. Lisaks oli kunstiline juht palunud klientidel Hortus Musicuse esinemise eest tasuda „mustalt“ ning mõnikord lasknud ansambli töötasu enda isiklikule arvele kanda. Samuti olevat ta esitanud Eesti Kontserdile tegelikest kuludest suuremaid arveid või lausa libaarveid.32 KAASUS 4 | 2018. aasta alguses lahati meedias NO99 teatri raamatupidamises leiduvaid tehinguid seotud osapooltega. Postimees kajastas Kanal 2 telesaates „Kuuuurija“ uuritud asjaolusid, mille kohaselt oli NO99 teatri eellane Teater Vanalinnastuudio teinud tehinguid MTÜ-ga, mille juhatuse liikmeks oli teatri kunstiline juht ja direktor. Riigikontrolli hinnangul oli tegemist huvide konfliktiga, kuid kontrolli läbi viinud vandeaudiitor märkuseid ei esitanud.33,34 KAASUS 5 | 2017. aasta lõpus tõi ERR välja seiga, milles MTÜ Eesti Muusika Eksport juurde kuuluv komisjon otsustas toetada ühe komisjoni liikmega seotud ettevõtet. Seotud isik selgitas, et tema otsustamise protsessi juures ei olnud ning kõik toimus reeglitele vastavalt ehk tema lahkus otsuse tegemise ajaks ruumist. Samas tõi üks Eesti muusik välja, et komisjoni teistel liikmetel ei jäänud hääletades lihtsalt muud üle, tõstatades küsimuse „Kuidas sa hääletad kolleegi vastu?“ 35 KAASUS 6 | 2017. aasta suvel kirjutas ERR Eesti Rahva Muuseumi auditi poolt tõstatatud korruptsiooniohust, kuna muuseumi direktor ja avalike suhete juht tellisid meeneid endaga seotud üliõpilasorganisatsioonilt. 36 Muuseumi direktor aga probleemi ei näinud ning viitas, et ta ei ole Eesti Üliõpilaste Seltsi juhtorganite liige. Samuti tõdes ta, et Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed on esindatud igas eluvaldkonnas ning sellest lähtuvalt ei saaks selts korruptsiooniohtu kartes üldse partnerlussuhteid luua. KAASUS 7 | 2017. aastal avaldas Äripäev loo uue riigivaraseaduse jõustumisest, mis keelab riigifirmadel spordi ja kultuuri otsese toetamise. Seadusemuudatuse eesmärk oli vähendada korruptsiooniriski, eeskätt Tallinna Sadama rahaeraldiste näitel olümpiakomiteele, millega seotud teemasid lahati meedias laialdaselt 2014. aasta algusest. Nimelt hääletas tol ajal Tallinna Sadama nõukogusse kuulunud ja ühtlasi Eesti Olümpiakomiteed juhtinud poliitik raha eraldamise poolt Eesti Olümpiakomiteele ning tunnistati 2015. aastal riigikohtu otsusega süüdi toimingupiirangu rikkumises.37 30 https://kultuur.err.ee/871535/leht-randjarve-valimine-eesti-kontserdi-juhiks-voidakse-tuhistada 31 https://www.err.ee/871597/eesti-kontsert-ei-solmi-laine-randjarvega-lepingut 32 https://www.err.ee/873073/audit-paljastas-eesti-kontserdi-raamatupidamises-suure-segaduse 33 https://majandus24.postimees.ee/1293682/riigikontroll-no99s-ja-kumus-tehti-keelatud-tehinguid-seotud- osapooltega?_ga=2.261912205.1878473415.1578294981-598702114.1576236253 34 https://www.postimees.ee/4395533/no99-teatri-ja-mtu-punased-purjed-vahel-pole-uhtegi-tehingut-toimunud 35 https://elu24.postimees.ee/4322445/absurd-mtu-eesti-muusika-ekspordi-komisjon-kuhu-kuulub-teiste-hulgas- ka-mikk-targo-otsustas-toetada-targo-ettevotet?_ga=2.152791481.1426370745.1510998194- 1489939862.1455360687 36 https://www.err.ee/614160/erm-i-audit-tostatas-korruptsiooniohu 37 http://www.transparency.ee/cm/artiklid/puhapaevast-keelatud-riigifirmadel-spordi-ja-kultuuri-toetamine 29 KAASUS 8 | 2016. aastal kirjutas Postimees, et EV100 filmikonkursi žürii liige oli osalenud elukaaslase projekti toetuse hindamisel. Väidetavalt olevat žürii liige oma huvide konfliktist filmikonkursi teisel hindamiskoosolekul teada andnud, ent žürii leidis, et taoline perekondlik seos ei ole aluseks kõnealuse liikme žüriist kõrvaldamiseks ning tal paluti hindamises edasi osaleda.38 Antud juhtumiga seoses palus OÜ Factory tühistada EV100 filmikonkursi žürii otsuse, millega toetused määrati, kuid halduskohus jättis kaebuse rahuldamata.39 KAASUS 9 | 2015. aastal pälvis meedia tähelepanu Tallinna Sadama sporditoetuste jagamine. Eesti Päevaleht tõi esile asjaolu, et kõik toetust saanud alaliitudest olid nõukogu liikmetega seotud – enam kui pooled otseselt ning ülejäänud kaudselt. Seega said väidetavalt toetust projektid, mille juhid ja asjaajajad olid seotud raha jagajatega.40 KAASUS 10 | 2014. aasta lõpus leidis riigikontroll kultuurkapitali auditeerimise käigus, et kirjandusfestivalile raha eraldamisel võidi minna vastuollu korruptsioonivastase seadusega. Eesti Päevaleht kirjutas, et protokollide põhjal osales raha eraldamise hääletusel isik, kes kuulus kirjanduse sihtkapitali nõukogusse ning ühtlasi ka festivali korraldava MTÜ juhatusse.41 5.2. ALTKÄEMAKS KAASUS 11| 2015. aastal jagas Delfi lugu sellest, kuidas korduvalt pistise võtmises süüdi mõistetud Maardu kultuuri- ja infokeskuse endine juht kultuurikeskusesse uuesti tööle asus, ent ametikohta hoiti algselt saladuses.42 Kohtuotsusega oli kõnealusel isikul keelatud töötada avalikus sektoris juhtivatel, järelevalvet tegevatel või varaliste väärtuste liikumist korraldavate ülesannetega ametikohtadel. Hiljem selgus, et ta oli tööle vormistatud poole kohaga režissöörina ja täiskohaga lavastajana, ent varasemast kolmandiku võrra kõrgema palgaga ning töötades jätkuvalt direktori kabinetis.43 KAASUS 12 | 2018. aasta kevadel esitati Sõle spordikeskuse tolleaegsele juhile korruptsioonikahtlustus altkäemaksu vastu võtmise eest spordikeskuses treeniva jalgpalliklubi nõukogu esimehelt, kirjutas Delfi.44 Klubi nõukogu esimehe sõnul küsis spordikeskuse juht temalt altkäemaksu, et klubi saaks normaalmõõtmetes siseväljakul treenimist jätkata. 5.3. AMETISEISUNDI KURITARVITAMINE KAASUS 13| 2018. aastal kirjutati Äripäevas endise Tallinna spordi- ja noorsoojuhi korruptsioonikahtlustusest endaga seotud ettevõtetega tehtud tehingute tõttu.45 Nimelt olevat kõnealune isik spordi- ja noorsooameti poolt korraldatud spordihallide hangetes eelistanud enda lähikondlastega seotud ettevõtteid. Kahtlustatav eitas korruptiivset käitumist ning kinnitas, et polnud hankest kellelegi rääkinud. 38 https://www.postimees.ee/3823029/ev100-filmikonkursi-zurii-liige-osales-elukaaslase-projekti-toetuse- otsustamisel 39 https://www.err.ee/575504/rahastuseta-jaetud-filmitegijad-kaotasid-kohuprotsessi-efi-i-vastu 40 https://epl.delfi.ee/eesti/tallinna-sadam-jagas-sporditoetusi-ainult-omadele?id=71955267 41 https://epl.delfi.ee/eesti/lohakas-kulka-raha-eraldamise-protokollide-taitmine-sundis-riigikontrolli-politsei-poole- poorduma?id=70143343 42 http://www.transparency.ee/cm/artiklid/korruptant-andrei-zarenkov-tootab-ikka-maardu-kultuuri-ja- infokeskuses 43 http://www.transparency.ee/cm/artiklid/allikas-altkaemaksuvotja-zarenkovil-suurendati-maardus-palka- kolmandiku-vorra 44 https://sport.delfi.ee/news/jalgpall/eesti/ristlaanele-andis-altkaemaksu-raimo-nou-mul-polnud-muud-varianti- kui-tahtsin-et-klubi-saaks-uldse-mingeid-trenniaegu?id=82169245 45 https://www.aripaev.ee/uudised/2018/05/07/tallinna-spordijuhile-esitati-kriminaalkahtlustus 30 KAASUS 14 | 2017. aasta kevadel kajastas Eesti Päevaleht korruptsioonikahtlustust Tallinna Linnahalli AS-i endise nõukogu esimehe suhtes. 46 Politsei korruptsioonikuritegude büroo alustas väärteomenetlust, kahtlustades eelmainitud isikut ametiseisundi või mõju korruptiivses kasutamises, kuna ta oli sõlminud iseendaga töölepingu Linnahalli kunstilise juhi ametikoha täitmiseks. Antud tegevus ja lepingu tingimused olid omaniku esindajaga kokku leppimata. KAASUS 15 | 2015. aasta sügisel selgus, et 15 aastat kultuuriministeeriumis tegutsenud spordi asekantsler oli läinud korruptsioonivastase seadusega vastuollu ning astus seetõttu ametist tagasi. ERR-is avaldatud loo põhjal seisnes rikkumine selles, et spordi asekantsler osales riigi spordipoliitika põhialuste koostamisel, mis kattus sisuliselt tema tööga, kuid sai selle eest lepingulist tasu, mis ei ole kooskõlas avaliku teenistuse seadusega.47 Riigi spordipoliitilise dokumendi koostamise eest vastutanud sihtasutus sõlmis asekantsleriga, kes oli ka sihtasutuse nõukogu liige ehk seotud isik, mitu käsunduslepingut, mida poleks tohtinud teha. KAASUS 16 | Meedia kajastas laialdaselt Tondiraba jäähalli auditiga seotud teemasid. ERR kirjutas auditi lõpparuandes välja toodud süsteemsetest puudustest, mille alusel käis meediast läbi mitmeid lugusid, mis väitsid, et linnale kuuluvas spordikompleksis esineb korruptsiooni, juhtimisvigu ning rikkumisi. 48 Sisekontrolli käigus avastati segaseid kulutusi näiteks tööde tasustamise ning hankemenetluste osas, kirjutas Delfi.49 VÄLISRIIKIDE PRAKTIKAD Välisriikide praktikad ja lähenemisviis korruptsiooniga seotud temaatika käsitlusele on arusaadavalt kultuurispetsiifiline, sõltudes samas ka üksjagu sellest, milline on vaadeldavas riigis üldine korruptsiooni foon ja suhtumine näiteks avaliku teenuse kasutamiseks meelehea pakkumisse (Joonis 3). JOONIS 1. NENDE VASTAJATE OSAKAAL, KELLE ARVATES ON AVALIKU TEENUSE TARBIMISEKS KINGITUSE TEGEMINE, TEENE OSUTAMINE VÕI LISARAHA MAKSMINE VASTUVÕETAMATU (EUROBAROMEETER, OKT 2017) 46 https://epl.delfi.ee/eesti/meelis-pai-leping-iseendaga-3500-eurot-kuus-ja-iga-aastane-palgatous?id=77702882 47 https://sport.err.ee/76213/ametist-taandunud-tonu-seil-jah-ma-olen-eksinud 48 https://www.err.ee/647083/pealtnagija-uuris-miks-seisis-tondiraba-jaahalli-audit-ule-aasta-sahtlis 49 https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tondiraba-jaahalliga-seotud-skandaali-tagamaad-audit-voinuks- sahtlis-vedeleda-2021-aastani-kolvart-ootasime-politsei-reaktsiooni?id=80531782 31 Nii näiteks ei leia Põhjamaades, kus korruptsiooni üldine tase on madal ja nende asetsemine TI korruptsioonitajumise indeksis 50 kõrgel kohal lubab neid korruptsioonivastase võitluse eeskujuna tuua, eriti palju spetsiifilisi unikaalseid lahendusi, kuidas korruptsiooniga võidelda. Üldiseks läbivaks põhimõtteks on seal positiivne eeskuju nii riigi tippjuhtkonna kui ka erinevate eluvaldkondade, sh kultuuri- ja spordijuhtide poolt, kuidas sporti nähakse/tehakse ja juhitakse. Sinna lisaks ka riiklike süsteemide resoluutsus korruptsiooni ilmingutega tegelemisel, sh seaduse alusel karistusõiguslike sanktsioonide vältimatus51. Samas tõdetakse erinevates allikastes ka Põhjamaades, et keskustest eemal on tõenäosus korruptsiooniks suurem kui suuremates keskustes, sest kogukonnad on homogeensemad ning inimesed omavahel tööväliselt enam seotud.52 Kui otsida välisriikide praktikaid konkreetselt kultuurivaldkonna võimalike korruptsiooniilmingutega võitlemisel, siis kõige esinduslikum on viimaste aastate rahvusvahelises käsitluses kahtlemata sport ja selle seos korruptsiooni, eelkõige sporditulemustega manipuleerimisega. Selle üheks põhjuseks on kahtlemata viimase paari aasta ulatuslikud dopingu- ja korruptsioonikaasused erinevates rahvusvahelistes spordialaliitudes, mis viisid tänaseni uuritavate kriminaalmenetluste ning süüdistatavate isikute kinnipidamisteni.53,54 SPORT JA KORRUPTSIOON | Samas ei ole spordi ja korruptsiooni suhted midagi uut, mis oleks levima hakanud alles viimastel aastatel. Spordikihlvedusid on raha eest sõlmitud juba aastakümneid ja ahvatlus selliste kihlvedude kaudu ka sporditulemusi mõjutada on sama vana. Selle tunnistuseks on lisaks riikide siseste meetmete ka erinevate globaalsete õiguskaitseasutuste pikaajaline sihiteadlik tegevus kokkuleppemängude ja muu spordikorruptsiooniga võitlemisel 55,56,57. Erinevate spordikorruptsiooni vastaste teoreetiliste ja empiiriliste käsitluste kokkuvõttena võib eristada kolme suuremat soovituste blokki, mida spordikorruptsiooni tõkestamiseks/ennetamiseks välja pakutakse58: 1. Õigusrikkumise kahtlusele reageeringu vältimatus ja sanktsiooni rangus; 2. Sportlaste ja ametnike tasu- ja motivatsioonisüsteemi hoidmine tasemel, mis suurendaks korruptsiooni alternatiivkulu (opportunity cost) legaalse käitumise kasuks; 3. Otsuste avalikkus ning põhjendatus; 4. Vilepuhuja võimalus tagakiusamist kartmata teavitada ebaseaduslikest kokkulepetest59. MUUD KULTUURIVALDKONNAD | Kuivõrd spordile sarnaseid võistluslike mõõduvõtmisi korraldatakse (küll tõenäoliselt oluliselt väiksema käibega) ka näiteks muusika- ja esitluskunstide valdkonnas, võib eeldada, et püüet spordile sarnaselt osalise võistu-sooritust manipuleerida võib teatud tingimustel ka seal ette tulla. Seetõttu saab rahvusvahelist kogemust spordikorruptsiooni tõkestamisel olude sobides rakendada ka teistes kultuurivaldkondades, kus sarnaseid mõõduvõtmisi korraldatakse. 50 Transparency International kodulehekülg: https://www.transparency.org/cpi2019?/news/feature/cpi-2019 (28.02.2020) 51 Salminen, Ari et al. The control of corruption in Finland. Administratie Si Management Public. 9/2007. lk 92. 52 Vaata nt GAN Integrity Portal: https://www.ganintegrity.com/portal/country-profiles/sweden/ 53 BBC kodulehekülg: https://www.bbc.com/news/world-europe-32897066 (27.02.2020) 54 BBC kodulehekülg: https://www.bbc.com/news/world-europe-47415803 (27.02.2020) 55 Europol’i kodulehekülg: https://www.europol.europa.eu/crime-areas-and-trends/crime-areas/corruption/sports- corruption (27.02.2020) 56 Interpol’i kodulehekülg: https://www.interpol.int/en/Crimes/Corruption/Corruption-in-sport (27.02.2020) 57 UNDOC kodulehekülg: https://www.unodc.org/unodc/en/safeguardingsport/index.html (27.02.2020) 58 Maenning, Wolfgang. Corruption in International Sports and Sport Management: Forms, Tendencies, Extent and Countermeasures. European Sport Management Quarterly, 2005, 5(2), lk. 187-225. 59 Vt nt: https://cyprus-mail.com/2020/02/03/platform-launched-for-footballers-to-report-match-fixing-incidents- anonymously/ (27.02.2020) 32 Muudele kultuurivaldkondadele omasest spetsiifilisest korruptsioonist leiab rahvusvahelises käsitluses vaid üksikuid viiteid 60 , mille puhul tõsisemaid üldistusi teha on keeruline (nt kuntsioksjonid ja taieste võltsimine). Enamasti on ikkagi tegu oma ametiseisundi kasutamisega ebaseaduslikuks tegevuseks, mille puhul ei ole alust väita, et õigusrikkumine oleks midagi eriomast konkreetsele valdkonnale. Seetõttu on ka korruptsioonivastased parimad praktikad pigem keskendunud ametiseisundi võimaliku kuritarvitamisega seonduvate riskide vähendamisele. Üldistatult võib rahvusvahelise korruptsioonivastase parima praktika kokku võtta 6 meetmete gruppi61: 1. Otsuste kujundajate huvide avalikkus; 2. Otsuste tegelike kasusaajate selgus; 3. Poliitiliste huvide avalikkus; 4. Vilepuhumise võimalus ning kaitstus; 5. Lobbytegevuse läbipaistvus/reguleeritus; 6. Konkursside ja lepingute avalikkus. LAHENDUSE KIRJELDUS Korruptsioonirisk on organisatsiooni üks personaliriskidest, millise ennetus- ja maandamistegevused algavad personali värbamisest ning lõppevad töötaja kohustamisega alluda teatud piirangutele ka mõne aja jooksul tulevikus (näiteks hoida saladust või järgida konkurentsipiirangut) peale töösuhte lõppemist (Joonis 4). Seepärast katavad ka siinse lahenduse raames välja pakutavad Kultuuriministeeriumi keskkonnast lähtuvad ennetamis- ja maandamistegevused kogu nimetatud tegevuste spektrit, rõhutades seeläbi fakti, et korruptsioonivastaste meetmete tõhususe eest vastutavad ministeeriumis ja valitsemisalas lisaks selleks määratud ametnikele kõikide tasandite juhid oma vastutusalas ning juhtkond tervikuna. JOONIS 4: KORRUPTSIOONI ENNETAMIS- JA MAANDAMISTEGEVUSE STAADIUMID Töötaja lahkumine (teise Personali valik ja värbamine Ametiseisund tööandja juurde) Töötaja senise tausta hindamine Igapäevases töökeskkonnas Lahkunud töötaja seaduskuulekusele ning reeglite kokkuleppimine riske maandavad tegevused mõjutamine pöördukse efekti ja siseinfo kasutamise vältimiseks Lahenduse loomisele eelnenud uuringu käigus ei tuvastatud Kultuuriministeeriumi erinevatele tegevusvaldkondadele ainuomaseid spetsiifilisi korruptsiooniriske. Seda tõdemust toetas ka uuringu käigus analüüsitud rahvusvaheline kogemus. Ainus kultuurivaldkonnaga puutumuses olev spetsiifiline korruptsioonivaldkond, mis ka avalikus meedias nii Eestis kui ka välismaal kajastust on leidnud, on hasartmäng sportlike tulemustega ning seal esinev võimalik altkäemaks isikutele, kellest tulemused sõltuvad – sportlased ise või nende treenerid, juhendajad. Samas on nimetatu näol siiski tegemist klassikalise altkäemaksuga, mille puhul ka uuringus viidatud rahvusvahelised allikad toovad parima võimaliku ennetus- ja heidutusmeetmena otsustajate resoluutsuse selle korruptsiooniliigi ennetamisel (sh rahastus- ja motivatsioonisüsteemide selgus ja läbipaistvus) ning korruptsioonireeglite eiramisega kaasneva range karistuse vältimatuse. Kui sportlasel või tema juhendajal on korruptsiooniohtlikkus olukorras kokkuleppemängust enam kaotada (eelkõige kaotada oma karjäär ja hea nimi) kui võita (mingi 60 Vt nt: https://qz.com/103091/high-end-art-is-one-of-the-most-manipulated-markets-in-the-world/ (28.02.2020) 61 Vt nt: Transparency International. Compendum of Good Practices on Anti-Corruption for OGP Action Plans, 2018. 33 summa raha), on tema motivatsioon (seal hulgas opportunity cost) korruptiivselt käituda märkimisväärselt madalam. Kuna altkäemaks ei pea väljenduma rahalises makses, vaid võib olla peidetud kingituste ja muu meelehea pakkumise taha, on ka siinse lahenduse raamistikus korruptsiooniriskide maandamise ühe meetmena soovitatud, et Kultuuriministeeriumi üleselt tuleks kokku leppida suhtumine töise rolliga seotud kingitustesse (sh kinkepiletitesse jms) ning pigem mitte tolereerida kingituste tegemist töise tegevuse eest. Töö tegemiseks on ette nähtud riigieelarvelised vahendid asutuste eelarves, sh töötajate palk. Uuringuandmestikust tulenev olulisim järeldus, millest lähtuti ka lahenduse disainil, oli, et kultuurivaldkond on märkimisväärselt homogeenne ja tihedalt läbi põimunud kogukond, millise liikmed võivad ühel hetkel olla ametiseisundis Kultuuriministeeriumi valitsemisalas ning järgmisel juba mõne toetuse taotleja/saaja ning siis jälle vastupidi. Ehk siis töötajate õigusliku staatuse muutus ning sellega kaasnevad õigused ja kohustused võivad kiiresti varieeruda. Seepärast näitas ka uuring, et töötajad ootavad korruptsioonivastases võitluses pigem enam selgitamist ja arutamist ning pigem vähem kui rohkem juriidiliselt keerukat reguleeritust, et ühel hetkel muutunud õiguslikus staatuses töötaja oskaks uute ootustega kiirelt kurssi saada, kohaneda ning käituda korruptsiooniohtlikes olukordades ootuspäraselt korrektselt. Seetõttu algavad ka pakutavas lahenduses toodud korruptsiooniriski maandavad tegevused juba personali valiku ja värbamisega, kus ametiseisundisse sisenev töötaja saaks muuhulgas ka teadmise sellest, millised on uues õiguslikus rollis kehtivad piirangud. 7.1. LAHENDUSE DISAIN Lahenduse (Lisa 2) disaini lähtekohaks oli Kultuuriministeeriumi valitsemisala töötajatega läbi viidud intervjuudest ja küsitlusest ilmnenud soov saada enam näitlikku materjali võimalike korruptsiooniohtude kohta. Seetõttu on lahenduse sisuks olev töövahend üles ehitatud näidiskaasustele, mida iga korruptsiooniliigi 62 kohta (Joonis 5) on formuleeritud kolm. Lisaks on lahenduses korruptsiooniliikide loetelus kuuendana toodud ka korruptsiooniliikide ülesed käitumisdilemmad, millised samuti koorusid intervjuude käigus ning vajasid lahenduse raames adresseerimist. Iga korruptsiooniliigi all on lahenduses vähemalt üks kaasus, millise käitumisdilemmasid lahati ka küsitluses ning fookusgruppides. Toimunud arutelude tulemusena formuleeriti iga korruptsiooniliigi juurde veel täiendavad kaks kaasust (kokku kolm kaasust), millised lahenduse koostajate hinnangul annavad enim edasi võimalikke Kultuuriministeeriumi valitsemisala riske. Näidiskaasused (Lisa 2, Tabel 3) on sõnastatud selliselt, et neid oleks võimalik võtta aluseks ka hilisematel korruptsiooni teemalistel sisekoolitustel, milliseid samuti töövahend teha soovitab ning kultuurivaldkonna töötajad eneseharimiseks kasutada soovisid. Tegemist on uuringu käigus kogutud materjali baasil konstrueeritud pigem hüpoteetiliste kaasustega, mistõttu ei ole need personaliseeritud ega maini ka ühtegi asutust nimeliselt, välistamaks nende sobimatut seostamist konkreetsete subjektidega. Kokku on selliselt korruptsiooni erinevate ilmingute näitlikustamiseks lahenduses kirjeldatud 16 konstrueeritud kaasust. 62 Vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 3 lg 1 34 JOONIS 5. LAHENDUSE ÜLESEHITUSE NÄIDE 1 2 3 4 5 Iga kaasuse juures on eraldi välja toodud kaasusest tulenev võimalik riskikäitumine (Lisa 2, Tabel 3), mis on uuringu ja lahenduse autorite hinnangul Kultuuriministeeriumi valitsemisala silmas pidades konkreetses konstrueeritud kaasuses teoreetiliselt enim võimalik. Lahenduse autorid on hinnanud kõigi kaasuste juures toodud riskikäitumist ühetaolise tõenäosusega, andmata hinnanguid tõenäosuse suurusele ehk esinemise sagedusele. Tõenäosuse suurus on hinnatav erinevate näitajate kogumis, milliste hulka kuuluvad kindlasti ka konkreetse persooniga seotud subjektiivsed riskid (arvestades, et korruptsiooni näol on tegemist personaliriskiga), milliste maandamiseks lahendus samuti maandamise meetmeid pakub. Riskide maandamiseks pakub lahendus iga konkreetse käitumisakti kohta välja esmase ennetus- /maandamislahenduse (Lisa 2, Tabel 3). Tegemist on teadlikult sõnastatud „esmase lahendusega“, arvestades, et erinevad lahenduses kirjeldatud ennetus-/maandamistegevused aitavad maandada ka muude korruptsiooniliikidega seotud riske, nagu kujutatud Lisa 2, Tabel 4. Ehk siis on kaasuse ja riskikäitumise juures toodud maandamistegevus küll oluline antud kaasuse kontekstis, kuid aitab kindlasti maandada ka mitmete teiste kaasustega seotud riske. Esmaste maandamistegevuste sõnastus on teadlikult valitud Kultuuriministeeriumi keskkonnast lähtuva universaalse kataloogina, mida saab korruptsioonivastaste meetmete auditiks ministeeriumis ja tema valitsemisalas kasutada ka tulevikus. Seda, et maandatav risk katab enam kui ühte korruptsiooni valdkonda, annab tunnistust ka lahenduses kirjeldatud veerg „Maandatav risk“ (Lisa 2, Tabel 3), milles on eraldi välja toodud, millist laiemat lisandväärtust annab Kultuuriministeeriumi valitsemisalale nimetatud ennetus-/maandamistegevuse ellu viimine. Lahenduses toodud maandamistegevused katavad üldjoontes ka poliitilise korruptsiooni riski, mis oma olemuselt ei erine klassikalise korruptsiooni väljendusvormidest, olles laiema definitsiooni kohaselt poliitilise mandaadi kasutamine isiklike või kildkondlike huvide realiseerimiseks viisil, mis on vastuolus avalike huvidega ning neid kahjustav. 63 Eraldi leiab lahenduses poliitilise korruptsiooni maandamise meetmena ära märkimist soovitus kaasata ministri poliitilised nõunikud ka tulevikus süsteemselt ministeeriumi töökorraldust tutvustavatesse uue töötaja briifingutesse ning jätkata Kultuuriministeeriumis elementaarseimate kirja pandud lobby reeglite rakendamist, et ministeeriumi valitsemisala poliitiline otsustusprotsess järgiks sama avalikkuse põhimõtet, nagu muud ministeeriumi protsessid, eelkõige avaliku raha jagamise kontekstis. Lobby reeglite rakendamiseks saab kasutada juba olemasolevaid infosüsteeme, 63 Transparency International kodulehekülg: http://www.transparency.ee/cm/files/lisad/poliitiline_korruptsioon.pdf (01.06.2020) 35 eelkõige DHS, kalendrirakenduse ja avaliku veebi sümbioosis, loomata selle tarbeks eraldi aruandlus ja raporteerimissüsteeme, millised tihti ei püsi asutustes elujõulised. Lahenduse (Lisa 2, Tabel 3) veerus „Kultuuriministeeriumi valitsemisala esmane ennetus- /maanduslahendus“ eraldi värvidega ära märgitud ka tegevuste elluviimise juhtimistase, ehk siis rohelisega Kultuuriministeeriumi ülesed lahendused, kus eestvedavaks jõuks oleks eelkõige Kultuuriministeerium ning kollasega pigem asutuste (sh ministeerium kui asutus) poolt eraldi ellu viidavad tegevused. 7.2. KORRUPTSIOONIRISKIDE MAANDAMISE STAADIUMID Väljatöötatud lahendus käsitleb kultuurivaldkonna korruptsiooniriskide maandamist läbi töötaja kogu elutsükli, alustades valiku ja värbamise protseduuridest ning lõpetades töötaja lahkumisega organisatsioonist, pakkudes elutsükli igale etapile ka sobivad maandamislahendused, nagu on lühidalt kokku võetud joonisel 6. JOONIS 6: KULTUURIVALDKONNA ASUTUSTE KORRUPTSIOONIRISKIDE MAANDAMISE STAADIUMID JA NEILE VASTAVAD MAANDAMISLAHENDUSED * joonisel maandamislahenduse järel sulgudes on toodud viide asjakohasele lahendusele Lisas 2. Enamus lahenduse raames pakutavatest maandamistegevustest jäävad elutsükli sellesse osasse, kus töötaja omandab ametiseisundi (korruptsioonivastase seaduse §2 mõistes) Kultuuriministeeriumi valitsemisalas. Samas, vähemalt sama oluliseks tuleb pidada ka elutsükli esimest faasi, ehk siis töötaja valiku ja värbamise käigus tehtavaid toiminguid, minimeerimaks riski, et ametiseisundi faasi ei siseneks 36 töötaja, kellel on juba eelduslikult risk kalduda kõrvale seaduskuulekast käitumisest ning seeläbi ka soodumus panna toime võimalik korruptsioonialane õigusrikkumine. Töötajate valiku ja värbamise käigus läbi viidavate, näiteks endiste tööandjate intervjueerimise, avalike registrite päringute ning kõrvaltegevuste deklareerimise kaudu (kui muuhulgas saavad kandidaadile teatavaks, et teatud senised tegevused võivad põhjustada huvide konflikti), saavad maandatud ka terve rida tulevasi muid korruptsiooniriske. Kui vaadata Kultuuriministeeriumi tänaseid korruptsiooniriske ja rakendatud meetmeid ning seada lahenduses pakutavad maandamistegevused oma aktuaalsuselt pingeritta, siis võiks esimeste rakendatavate täiendavate meetmetena fikseerida ministeeriumi üleselt selge kokkulepe koostööpartnerite ning (potentsiaalsete) tegevustoetuse saajate poolt tehtavate kingituste (sh tasuta piletite jms pääsete) aktsepteeritavuse osas ning liikuda põhimõtte poole, kus riigieelarvelise asutuse töötajate töö tegemiseks ja motiveerimiseks on ette nähtud ainult riigieelarvelised vahendid ning hoiduda töise rolliga seotud kingituste aktsepteerimisest. Teisena võiks fikseerida Kultuuriministeeriumi valitsemisala ülese kokkulepe ning lihtsad juhised, ehk nö rusikareeglid, käitumiseks huvide konflikti (kahtluse) olukorras. Täna on ministeeriumis asjakohased suunised üldjoontes olemas, kuid erinevates allikates ja uuringu käigus intervjueeritute poolt erinevalt tõlgendatud. Ühe võimaliku käitumissoovituse annavad koostajad ka järgmises peatükis, kuid oluline on, et eelkõige tipp- ja keskastmejuhid, ehk need, kellel on oluline roll korruptsioonivastaste meetmete elluviimise tõhususes, oleksid osalised selles kokkuleppes, suurendades seeläbi olulisel määral nimetatud meetme tegeliku rakendatavuse tõenäosust. Selline kokkulepe võiks olla ministeeriumi ülene ning võimalusel kajastuda ka näiteks töötaja töösuhte aluseks olevas lepingus ja/või ametijuhendis. Kolmanda meetmena tasub kaaluda personali värbamise- ja valiku etapi tarbeks pakutud meetmeid, muuhulgas, et ametiseisundisse sisenev isik saaks uue õigusliku rolli tekkimisel esimesel võimalikul hetkel teadlikuks selle staatusega kaasnevatest kohustustest ja piirangutest. Meetme rakendamiseks võib näiteks asutuse uue töötaja sisseelamise protseduuris sätestada mingi mõistliku aja jooksul personaalsed kohtumised erinevate valdkondade eest vastutavate töötajatega – nt soetused, värbamine, siseaudit jms, kes annaksid uuele töötajale lisaks dokumentidele ka suusõnalise ülevaate oma vastutusvaldkonna tööprotsessist ning vastaksid tekkinud küsimustele. Teine võimalus on neid teemasid katta traditsioonilisel uue töötaja koolitusel, kuid koolituse läbiviimiseks piisava hulga osalejate kogunemine võib kultuurivaldkonna asutuste arvulise väiksuse tõttu võtta liiga pika aja. 7.3. TÄIENDAVAD RAKENDUSLIKUD SOOVITUSED Uuringus osalejate vastustest ilmnes, et korruptsiooni vältimiseks oodatakse lisaks näitlikele kaasustele, millised said osaks lahenduse töövahendist, ka rakenduslikke soovitusi, kuidas käituda, kui satutakse korruptsiooniohtlikesse olukordadesse. Analüüsides täiendavalt intervjuude käigus saadud tagasisidet võimalike potentsiaalsete korruptsiooniohtlike olukordade kohta, töötati välja allolevad viis rakenduslikku üldistatud käitumisjuhist olukordadeks, millistesse Kultuuriministeeriumi ja valitsemisala asutuste töötajad võivad kõige enam sattuda. Käitumisjuhised on sarnaselt välja töötatud lahenduses toodud näitlikele kaasustele universaalsed ja on seetõttu kasutatavad ka korruptsiooni teemalistel sisekoolitustel või siis mugandatuna valitsemisala asutuste siseõigusesse. 5 soovitust käitumiseks korruptsiooniohtlikes olukordades: 1. Huvide konflikt. Kui usute, et teil võib olla mõnes töises olukorras huvide konflikt (ametikohustuste ja erahuvide vastuolu, kus erahuvid võivad mõjutada ametikohustuste täitmist), siis vähim, mida konflikti vältimiseks teha saate, on vahetut juhti (tippjuhina tööandjat) konfliktiohust teavitada ning see võimalik oht ka kirjalikult fikseerida/protokollida. Kui mõne otsuse objektiivsuse tagamiseks on huvide konflikti tõttu võimalik teie otsustuspädevuse delegeerimine üles, tehke seda/paluge seda teha. Näiteks kui olete enne rahastusotsust langetava komisjoni istungit saanud teada, et rahastust taotleva projektiga on seotud teie sugulane, siis andke sellest komisjoni istungil teada, fikseerides see teada andmine ka istungi protokollis/asjakohases vormis. Juhul, kui seadus 37  ei osunda teisiti (nt KVS § 7 „Seotud isik“ mõistes), saab komisjoni juht kaaluda, kas teie huvide konflikt võib ohustada kollektiivse otsuse objektiivsust või mitte. Kui otsustatakse, et siiski osalete otsustamisel, on soovitav see otsus panna samuti komisjonis hääletusele, et kõik osalised saaksid võimaluse sellega nõustuda/mitte nõustuda, lisades tulevasele otsusele läbipaistvust; 2. Kahtlete endas. Kui kahtlete kas teie otsus või samm läheb vastuollu korruptsioonivastase seaduse regulatsiooniga – jagage kahtlust oma vahetu juhiga (ideaalis ka asutuse korruptsioonialase kontaktisikuga), võimalusel kirjalikult taasesitatavas vormis (e-mail, chat vms). Kirjalikult taasesitatav vorm annab hilisema kontrolli tarbeks tõendusmaterjali teie kaalutlustest ja argumentidest. Samuti annab kolleegiga jagamine teile võimaluse näha olukorda teisest perspektiivist ning erinevate arvamuste põhjal oma lõplik otsus langetada; 3. Kahtlete teistes. Kui kolleegi või koostööpartneri tegevus/palve/soov tundub teile korruptsioonile kalduv – viige suhtlus võimalusel kirjalikult taasesitatavasse vormi (nt e-mail, chat vms) ning jagage kahtlust oma vahetu juhiga (ideaalis ka asutuse korruptsioonialase kontaktisikuga). Taasesitatav vorm on jällegi oluline juhuks, kui mainitu osutubki ebaseaduslikuks käitumiseks ning edasise menetluse tarbeks on vajalik tõendusmaterjal nii süüdlase süü tõendamiseks kui ka teie võimalikust süüst vabastamiseks; 4. Otsuste avalikkus. Kui vähegi võimalik, protokollige tehtavad töised kokkulepped ja neid toetavad argumendid ning fikseerige esimesel võimalusel kõigile huvipooltele nähtavalt asutuse DHS’is või vähemalt töises e-mailis. Kuna DHS’i kandmise või e-posti saatmise hetkel muutub dokument huvipooltele kättesaadavaks, ei ole seda hiljem kellegi isiklikust huvist lähtuvalt võimalik muuta erinevaks varasemast kokkuleppest ilma, et sellest jääks infosüsteemi elektrooniline jälg; 5. Kingitused. Kui koostööpartner või klient soovib teha teile kingituse, siis küsige endalt isekeskis, kas see isik oleks teinud teile kingituse ka siis, kui te ei töötaks sellel ametikohal? Kui pigem ei, siis suure tõenäosusega on kingituse tegemise (üheks) tagamõtteks ka teie otsuseid mõjutava soodsa fooni loomine kingituse tegija suhtes, mis võib tulevikus viia huvide konflikti ja sealt edasi võimaliku korruptsioonini. Seepärast tasub äärmiselt kriitiliselt suhtuda ametikohaga seotud kingituste ja meelehea aktsepteerimisse, ehk siis pigem leida võimalus neid viisakalt mitte vastu võtta. Ka olukord, kus kingitus võetakse vastu ja tarbitakse kolleegidega ühiselt (nt kommid jms), jätab kinkijale võimaluse arvata, et ta on teile meelehead pakkunud ning seda arvamust ka näiteks oma tutvusringkonnas levitada. Seeläbi siis nii teie isiklikku kui ka teie asutuse usaldusväärsust kahjustades. Äraütlemisel on kindlasti suur abi ka viitamisel teie asutuse resoluutsele suhtumisele tehtavatasse kingitustesse. KOKKUVÕTE Korruptsioon on ametikohast tuleneva võimu ärakasutamine moel, mis toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule endale või kolmandale isikule. Korruptsioonil on negatiivne mõju riigi majandusele, soodustades ühiskonnas ebavõrdsust ning rikkudes ausa konkurentsi põhimõtteid. Lisaks avaldub negatiivne mõju sisejulgeolekule, tekitades usaldamatust riigivõimu vastu. Kultuurivaldkonna korruptsiooni ei ole varem põhjalikult uuritud, seega puudub info korruptsiooni ulatusest ning korruptsioonivastase seaduse poolt seatud kohustuste täitmine on raskendatud. Samuti puuduvad praktilised lahendused, millega korruptsiooni kultuurivaldkonnas ennetada ja maandada. Lisaks on kultuurivaldkonna töötajate korruptsiooniteadlikkus madal ning avalikkusel puudub arusaam ja usaldus valdkonnas tehtavate otsuste läbipaistvuse osas. Kultuuriministeeriumi tellitud uuringuga selgitati välja ja hinnati korruptsiooniriske ja -pettuste võimalusi kultuurivaldkonnas. Uuringusse kaasati lisaks Kultuuriministeeriumile neli ministeeriumi haldusalas tegutsevat asutust – Muinsuskaitseamet, Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Rahvakultuuri Keskus ning Eesti 38 Filmi Instituut. Uuringu peamine eesmärk oli välja töötada kultuurivaldkonna korruptsiooniriskide ja pettuste ennetamise ning maandamise lahendus. Väljatöötatud lahendus aitab ennetada ja maandada korruptsiooniriske riigirahade eraldamisel, teostada teavitustööd korruptsiooni kohta kultuurivaldkonnas, suurendada tegevuste läbipaistvust ning anda kindlustunnet nii avalikkusele kui ka poliitikategijatele. Tulemusi kasutatakse korruptsioonivastase strateegia ja rakenduskava täiendamisel. Strateegia rakendamise tulemuslikkuse hindamise aluseks on Eestile antud rahvusvahelised hinnangud ja soovitused GRECO, OECD, ÜRO ja Transparency International‘i poolt. Kuigi üldiselt on korruptsioonialane teadlikkus Eestis aastatega kasvanud, on Eestis endiselt vaja teadlikumalt ellu kutsuda süsteemseid laiapõhjalisi korruptsiooniriske ennetavaid tegevusi. GRECO käesoleva hindamisvooru fookuses on Eesti kõrgete ametiisikute, sh poliitiliste nõunike korruptsiooni ennetamine ja välistamine. Hetkel ei ole Kultuuriministeeriumis kõiki GRECO soovitusi veel rakendatud, kuid esimesena on plaanitud tegeleda kõrvaltegevustest teatamise kohustuslikuks muutmisega ning käitumisjuhiste loomisega. Rakendusuuringu uurimisküsimustele vastuste leidmine toimus neljas etapis. Kogumaks informatsiooni korruptsiooniteemade käsitluse, esinenud juhtumite ja kogutud andmete kohta kultuurivaldkonnas, viidi läbi neli sissejuhatavat intervjuud ning töötati läbi strateegilised dokumendid ja juhised, varasemad uuringud, korruptsiooniteemalised kohtulahendid, meediakajastused ning rahvusvahelised juhised ja praktikad. Lisaks viidi asutuste 13 esindajaga läbi 11 süvaintervjuud, mille põhjal tuvastati kultuurivaldkonna korruptsiooni lähtekohad, eripärad ning juba kasutusel olevad korruptsiooniriske maandavad meetmed. Hindamaks, kuidas tajuvad töötajad ja ametnikud korruptsiooniohte seoses enda tööülesannetega ning milliste olukordadega on nad ise vahetult kokku puutunud, viidi asutuste teenistujate seas läbi veebiküsitlus. Küsitlusele vastas 160 teenistujat, sh Eesti Filmi Instituudist 14, Integratsiooni Sihtasutusest 26, Kultuuriministeeriumist 51, Muinsuskaitseametist 44 ning Eesti Rahvakultuuri Keskusest 25. Küsitluse tulemuste alusel viidi teenistujatega omakorda läbi fookusgrupi intervjuud, mille käigus arutleti põhjalikumalt küsitluse vastustes enim esile toodud teemade ja kitsaskohtade üle. Kokku osales viies fookusgrupis 30 teenistujat. Uuringu tulemusena töötati välja kultuurivaldkonna korruptsiooniriske ja pettuseid ennetav ning maandav tööriist. Üldjuhul ei leita, et korruptiivsed ja ebaeetlised juhtumid analüüsitavates asutustes oleksid niivõrd pahatahtlikud kui pigem inimeste teadmatusest esinevad olukorrad. Ühtlasi on korruptsioonialane teadlikkus aastate jooksul märgatavalt paranenud ning töötajad on altimad korruptsiooniohu puhul ise informatsiooni otsima. Erandina esines mõnes intervjuus arvamusi, mis viitasid pahatahtlikule käitumisele seoses rahade või ametikoha väärkasutamisega, ent need olid pigem näited minevikust. Samuti on kultuurivaldkonna juures korruptsiooniohte mõjutavaid eripärasid. Eesti kultuuriringkond on üsna väike, mille tõttu on üheks peamiseks võimalikuks korruptsiooni esinemise vormiks huvide konflikt. Konkreetsete näidetena kerkisid esile olukorrad seoses toetuste jagamisega, kus taotleja isiklikult või tema lähisugulane on seotud toetuse pakkuja või hindamiskomisjoniga. Teisalt ei saa intervjueeritute hinnangul kitsa ringi inimeste tõttu rakendada reegleid, mis keelaksid täielikult igasugused seosed või suhted, ent oodatakse suuremat läbipaistvust. Läbipaistvuse tagamiseks tuleb kõikide riigieelarveliste vahendite jagamine allutada kindlatele reeglitele ning muuta avalikuks ja kontrollitavaks. Veebiküsitluse tulemuste alusel ei ole enamus vastajaid korruptsiooniohtlike olukordadega kokku puutunud, kuid ohukohtadena toodi välja töökohaga seotud teabe kasutamine ja komisjoni kaudu toetuste jagamine. Samas rõhutati, et asutustes on kasutusel kontrollmehhanismid, tänu millele on üksikisiku mõju otsuste tegemisel väga väike. Näiteks on kasutusel meetmed, mille raames hindamiskomisjoni liikmed deklareerivad oma huvid ning seotud isikud viibivad hääletuse aja eemal. Küll aga leidub neid, kelle meelest see ei ole piisav lahendus, kuna teoreetiliselt saab tulemusi mõjutada ka muul moel. Teisest küljest väljendati muret, et eksperdi lahkumisel otsustamise protsessi juurest väheneb komisjoni kompetents. Lisaks kerkis uuringu käigus läbivalt esile ka kingituste temaatika, mis ei ole asjakohane kõikide asutuste puhul, kuid peaks olema selgelt läbi räägitud. Toodavateks kingitusteks on enamasti sümboolsed meened, mida üldjuhul asutusesiseselt ühiselt tarbitakse. Kallimate kingituste vastuvõtmist taunitakse. Kui veebiküsitlusele vastanutest enamik leidsid, et kutsetest ja tasuta pääsmetest tuleks kindlasti keelduda, siis intervjuude käigus tõdeti, et kutsete või piletite vastu võtmine ja üritustel osalemine on osa 39 tööülesannetest, näiteks toetust saanud üritusele järelevalve teostamiseks. Enam kui pooled küsitlusele vastajatest nõustusid, et nende asutuses on kehtestatud selged ja arusaadavad kingituste jm hüvede vastu võtmise põhimõtted. Samas väljendati fookusgruppides, et kingitused on tekitanud töötajate jaoks võimalikke korruptsiooniriskiga olukordi, kuna pole selge, kuidas hinnata kingituste väärtust ning puuduvad täpsed reeglid ja juhised. Lisaks tõid teenistujad välja kingituste tegemise juures nii eetilist kui kultuurilist konteksti. Rõhutati, et tihti ei osata hinnata, kas kingitus tehakse austusavaldusest või on sellel korruptiivne tagamõte. Teisalt ei oska kingituste tegijad arvestada, millised varjatud ohud nende toodud meenetega ametnikele kaasnevad. Samuti mängivad rolli inimeste rahvuse ja kultuurilise taustaga kaasnevad kombed. Teenistujate teadlikkuse tõstmiseks on asutustes kasutatud erinevaid meetmeid ning üldiselt on kultuurivaldkonna töötajad ja ametnikud teadlikud, kelle poole korruptsiooniohtlikku olukorda tajudes pöörduda ning kust saada teemakohaseid juhiseid. Korruptsioonialase teadlikkuse juures peetakse suurimaks riskikohaks olukordi, mille puhul ei ole korruptsioon otseselt tajutav ning inimesed võivad eksida pahaaimamatult või teadmatusest. Kultuuriministeerium on peamise korruptsiooniriske maandava meetmena jooksvalt rakendanud koolituste korraldamist. Koolitused on toimunud nii kõikidele töötajatele ühiselt kui ka teatud toimingutega seotud töötajatele eraldi, näiteks toetusi eraldavate komisjonide ja nõukogu liikmetele. Asutuste töötajad leidsid, et seni korraldatud koolitused on olnud kasulikud, teisalt aga tuntakse vajadust täiendavate korruptsiooni-teemaliste juhtnööride või suuniste järele. Nii koolituste sisu kui ka juhtnöörid peaksid lähtuma konkreetse valdkonna ja asutuse eripäradest ning käsitlema reaalselt aset leidnud olukordi. Lisaks on Kultuuriministeeriumis riske maandavate meetmetena kasutusel vastavad juhised ja dokumendid. Fookusgruppides arutleti, et täiendavate eeskirjade vajadus tuleb hoolikalt läbi mõelda, kuna juhendmaterjalides kirjeldamata olukorra puhul tuleb ikkagi konsulteerida juhi või kolleegidega nagu seda juba tehakse. Teiseks leiti, et kui eeskirju ja juhendeid on liiga palju, siis ei jõuta nendega tutvuda. Kuigi valdavalt on töötajatel vajalikud seadused, määrused ja eeskirjad teada, on täpsemad sisekorrad toetuste taotlusvoorude läbiviimiseks väga oodatud. Veebiküsitluse tulemused näitasid, et tööle asumisel ei selgitatud pea pooltele vastajatest, millised on nende tööülesannetega seotud korruptsiooniohtlikud situatsioonid ja kuidas nende puhul käituda. Seevastu jäi aruteludest kõlama, et kuna asutustes ei tunta olevat korruptsiooniriskidega probleeme, siis ei nähta vajadust uuele töötajale eraldi korruptsiooniteema tutvustamiseks, vaid piisab omal käel seaduste ja olemasolevate eeskirjadega tutvumisest, jooksvatest aruteludest kolleegidega ning asutuse koolitustest. Küsitluse käigus esitati vastajatele ka viis stsenaariumit, mille läbivaks tunnuseks oli võimalik korruptsiooniohtlik situatsioon. Vastajatel paluti kirjeldada, kuidas peaksid stsenaariumis välja toodud isikud nende arvates antud olukordades käituma. Valdavalt tundsid vastajad situatsioonikirjeldustes korruptsiooniohtliku olukorra ära. Samas ilmnes, et tihti kirjeldati nii-öelda turvalisi käitumisviise olenemata sellest, kui vajalik või mõistlik see reaalselt antud olukorras oleks. Kohtulahendite, meediakajastuste ja välispraktikate analüüs Viimase viie aasta registreeritud korruptsioonikuritegudest moodustavad valdava enamuse altkäemaksualased ja ametiseisundit omavate isikute poolt ebaseadusliku kasu saamise eesmärgil erinevate dokumentide võltsimisega seonduvad kuriteod. Tegemist on kuritegudega, mis on toime pandud tahtlikult ning on seetõttu eriti ühiskonnaohtlikud. Uuringu käigus ei tuvastatud Kultuuriministeeriumi erinevatele tegevusvaldkondadele ainuomaseid spetsiifilisi korruptsiooniriske. Seda tõdemust toetas ka uuringu käigus analüüsitud rahvusvaheline kogemus. Ainus kultuurivaldkonnaga puutumuses olev spetsiifiline korruptsioonivaldkond, mis ka avalikus meedias nii Eestis kui ka välismaal kajastust on leidnud, on hasartmäng sportlike tulemustega. Samas esines seal enamasti klassikaline altkäemaks, mille puhul ka uuringus viidatud rahvusvahelised allikad toovad parima võimaliku ennetus- ja heidutusmeetmena rahastus- ja motivatsioonisüsteemide selguse ja läbipaistvuse ning korruptsioonireeglite eiramisega kaasneva range karistuse vältimatuse. Välisriikide 40 praktikad ja lähenemisviis korruptsiooniga seotud temaatika käsitlusele on arusaadavalt kultuurispetsiifilised, sõltudes üksjagu sellest, milline on vaadeldavas riigis üldine suhtumine korruptsiooni. Uuringu tarbeks analüüsitud Eesti kohtupraktikas on viimastel aastatel vähe lahendeid, mis käsitleksid otseselt Kultuuriministeeriumi vastutusala korruptsiooni. Vaatamata konkreetsete kultuurivaldkonna spetsiifiliste kaasuste vähesusele, on vaadeldaval perioodil avaldatud mitmeid lahendeid, mis käsitlevad Kultuuriministeeriumi tegevusvaldkonnaga piirnevaid või sellega seotud kaasusi, millise toimumist võib pidada võimalikuks ka Kultuuriministeeriumi vastutusalas. Avaldatud asjakohased kohtulahendid võib laias laastus jagada kolmeks: altkäemaksu alased lahendid, ametiseisundi korruptiivse kasutamise alased lahendid ja toimingupiirangu rikkumisega seotud kaasused. Vaba ajakirjandus ja teabe kättesaadavus on olulised ühiskonna korruptsioonivastaste hoiakute kujundamisel ja korruptsiooni ennetamisel. Enamus 2014-2018 perioodi meediakajastustest on seotud kunstivaldkonnaga, kuid mitte konkreetsete asutustega. Kõige rohkem kirjutati huvide konflikti, kuid ka ametiseisundi kuritarvitamise ning altkäemaksuga seotud juhtumitest. Väljatöötatud lahendus Uuringu peamiseks eesmärgiks oli välja töötada kultuurivaldkonna korruptsiooniriskide ja pettuste ennetamise ja maandamise lahendus. Kuna korruptsioonirisk on organisatsiooni üks personaliriskidest, mille ennetus- ja maandamistegevused algavad personali värbamisest ning lõppevad töötaja kohustamisega alluda teatud piirangutele ka mõne aja jooksul tulevikus pärast töösuhte lõppemist, katavad pakutud lahenduse ennetamis- ja maandamistegevused kogu töötsüklit. Uuringuandmestiku põhjal järeldati, et kultuurivaldkond on märkimisväärselt homogeenne ja tihedalt läbi põimunud kogukond, mille liikmed võivad ühel hetkel olla ametiseisundis Kultuuriministeeriumi valitsemisalas ning järgmisel mõne toetuse taotleja ning siis jälle vastupidi. Uuring näitas, et töötajad ootavad korruptsioonivastases võitluses pigem enam selgitamist ja arutamist ning vähem juriidiliselt keerukat reguleeritust. Väljatöötatud lahendus käsitleb kultuurivaldkonna korruptsiooniriskide maandamist läbi töötaja kogu elutsükli, alustades valiku ja värbamise protseduuridest ning lõpetades töötaja lahkumisega organisatsioonist, pakkudes elutsükli igale etapile ka sobivad maandamislahendused. Maandamislahendused on sõnastatud konkreetsetest Kultuuriministeeriumi valitsemisala spetsiifikat arvestavatest situatsioonikirjeldustest tulenevalt ning need on kasutatavad ka tulevikus Kultuuriministeeriumi valitsemisala korruptsioonivastaste meetmete auditeerimisel. Analüüsides Kultuuriministeeriumi tänaseid korruptsiooniriske ja rakendatud meetmeid, pakuti välja kolm täiendavat meedet riskide maandamiseks: 1) Tuleks fikseerida ministeeriumi üleselt selge kokkulepe koostööpartnerite ning tegevustoetuse taotlejate ja saajate poolt tehtavate meenete aktsepteeritavuse osas ning liikuda põhimõtte poole, kus teenistujate töö tegemiseks ja motiveerimiseks on ette nähtud ainult riigieelarvelised vahendid. 2) tuleks fikseerida Kultuuriministeeriumi valitsemisala ülene kokkulepe ning lihtsad ja üheti tõlgendatavad juhised käitumiseks huvide konflikti (kahtluse) olukorras. 3) tasub kaaluda personali värbamise ja valiku etapis ametiseisundisse sisenevale isikule uue õigusliku rolliga kaasnevate kohustuste ja piirangute tutvustamist. Analüüsides uuringu käigus saadud tagasisidet võimalike potentsiaalsete korruptsiooniohtlike olukordade kohta, töötati välja rakenduslikud üldistatud käitumisjuhised olukordadeks, millesse Kultuuriministeeriumi ja valitsemisala asutuste töötajad võivad kõige enam sattuda. Käitumisjuhised on universaalsed ning seetõttu kasutatavad ka korruptsiooni teemalistel sisekoolitustel või mugandatuna asutuste siseõigusesse. 41 LISAD LISA 1. KÜSITLUSE TULEMUSED JOONIS 7. PALUN HINNAKE, KUI TIHTI OLETE KULTUURIVALDKONNAS TÖÖTAMISE AJA JOOKSUL PUUTUNUD KOKKU KORRUPTSIOONIOHTLIKE OLUKORDADEGA JÄRGMISTE TÖÖÜLESANNETE JUURES (N=160) Eesti Filmi Instituut Hangete läbiviimisel 100% Integratsiooni Sihtasutus 100% Kultuuri-ministeerium 92% 6%2% Muinsus-kaitseamet 93% 2%5% Rahvakultuuri Keskus 92% 8% Eesti Filmi Instituut 86% 14% toetuste jagamine Komisjoni kaudu Integratsiooni Sihtasutus 92% 8% Kultuuri-ministeerium 75% 10% 16% Muinsus-kaitseamet 86% 5% 9% Rahvakultuuri Keskus 72% 4% 24% Lubade väljastamisel Eesti Filmi Instituut 100% Integratsiooni Sihtasutus 100% Kultuuri-ministeerium 98% 2% Muinsus-kaitseamet 89% 5% 7% Rahvakultuuri Keskus 96% 4% Eesti Filmi Instituut 93% 7% Töökohaga seotud vara kasutamisel Integratsiooni Sihtasutus 96% 4% Kultuuri-ministeerium 90% 4% 6% Muinsus-kaitseamet 91% 2% 7% Rahvakultuuri Keskus 72% 16% 12% Eesti Filmi Instituut 86% 7% 7% Töökohaga seotud mõju kasutamisel Integratsiooni Sihtasutus 96% 4% Kultuuri-ministeerium 76% 10% 14% Muinsus-kaitseamet 86% 7% 7% Rahvakultuuri Keskus 72% 12% 16% Eesti Filmi Instituut 86% 7% 7% Töökohaga seotud teabe kasutamisel Integratsiooni Sihtasutus 92% 8% Kultuuri-ministeerium 75% 4% 22% Muinsus-kaitseamet 80% 9% 11% Rahvakultuuri Keskus 68% 16% 16% Ei ole kokku puutunud Olen kokku puutunud ühel korral Olen kokku puutunud mitmel korral 42 TABEL 1. PALUN HINNAKE, KUI TIHTI OLETE KULTUURIVALDKONNAS TÖÖTAMISE AJA JOOKSUL PUUTUNUD KOKKU KORRUPTSIOONIOHTLIKE OLUKORDADEGA JÄRGMISTE TÖÖÜLESANNETE JUURES (N=160) EFI INSA KUM MKA RKK Kokku Vastajaid kokku 14 26 51 44 25 160 Hangete läbiviimisel Ei ole kokku puutunud 100% 100% 92% 93% 92% 94% Olen kokku puutunud ühel korral 0% 0% 6% 2% 0% 3% Olen kokku puutunud mitmel korral 0% 0% 2% 5% 8% 3% Komisjoni kaudu toetuste jagamine Ei ole kokku puutunud 86% 92% 75% 86% 72% 81% Olen kokku puutunud ühel korral 14% 8% 10% 5% 4% 8% Olen kokku puutunud mitmel korral 0% 0% 16% 9% 24% 11% Lubade väljastamisel Ei ole kokku puutunud 100% 100% 98% 89% 96% 96% Olen kokku puutunud ühel korral 0% 0% 2% 5% 0% 2% Olen kokku puutunud mitmel korral 0% 0% 0% 7% 4% 3% Töökohaga seotud vara kasutamisel Ei ole kokku puutunud 93% 96% 90% 91% 72% 89% Olen kokku puutunud ühel korral 0% 4% 4% 2% 16% 5% Olen kokku puutunud mitmel korral 7% 0% 6% 7% 12% 6% Töökohaga seotud mõju kasutamisel Ei ole kokku puutunud 86% 96% 76% 86% 72% 83% Olen kokku puutunud ühel korral 7% 4% 10% 7% 12% 8% Olen kokku puutunud mitmel korral 7% 0% 14% 7% 16% 9% Töökohaga seotud teabe kasutamisel Ei ole kokku puutunud 86% 92% 75% 80% 68% 79% Olen kokku puutunud ühel korral 7% 8% 4% 9% 16% 8% Olen kokku puutunud mitmel korral 7% 0% 22% 11% 16% 13% TABEL 2. PALUN MÄRKIGE, KUIVÕRD NÕUSTUTE JÄRGMISTE VÄIDETEGA (N=160) EFI INSA KUM MKA RKK Kokku Vastajaid kokku 14 26 51 44 25 160 Asutuses on selgelt määratud, kes on avalikke ülesandeid täitvad ametiisikud. Nõustun täielikult 79% 50% 43% 57% 56% 53% Pigem nõustun 21% 35% 39% 41% 36% 37% Pigem ei nõustu 0% 12% 10% 0% 4% 6% Üldse ei nõustu 0% 0% 4% 0% 0% 1% Ei oska öelda 0% 4% 4% 2% 4% 3% Asutuses on olemas sisemised juhised ja reeglid korruptsiooni ennetamiseks ja korruptsiooniohtlikus olukorras käitumiseks asutuse tegevuse omapärast lähtuvalt. Nõustun täielikult 64% 54% 22% 18% 32% 31% Pigem nõustun 36% 31% 37% 39% 44% 38% Pigem ei nõustu 0% 4% 24% 20% 16% 16% Üldse ei nõustu 0% 4% 0% 7% 4% 3% Ei oska öelda 0% 8% 18% 16% 4% 12% 43  EFI INSA KUM MKA RKK Kokku Tean täpselt, kust saada juhised korruptsiooniohtlike olukordade ära tundmiseks ja nendes olukordades käitumiseks. Nõustun täielikult 71% 62% 37% 30% 32% 41% Pigem nõustun 21% 23% 39% 43% 52% 38% Pigem ei nõustu 7% 8% 18% 16% 12% 14% Üldse ei nõustu 0% 0% 4% 2% 0% 2% Ei oska öelda 0% 8% 2% 9% 4% 5% Asutuses on kehtestatud selged ja arusaadavad kingituste jm hüvede vastu võtmise põhimõtted. Nõustun täielikult 71% 65% 31% 14% 36% 36% Pigem nõustun 29% 19% 22% 50% 32% 31% Pigem ei nõustu 0% 8% 29% 16% 16% 18% Üldse ei nõustu 0% 4% 4% 9% 4% 5% Ei oska öelda 0% 4% 14% 11% 12% 10% Tööle asudes selgitati mulle, millised on korruptsiooniohtlikud situatsioonid ja kuidas nende puhul käituda. Nõustun täielikult 57% 31% 14% 11% 20% 21% Pigem nõustun 36% 31% 20% 20% 40% 26% Pigem ei nõustu 7% 8% 29% 25% 16% 21% Üldse ei nõustu 0% 27% 33% 39% 16% 28% Ei oska öelda 0% 4% 4% 5% 8% 4% Tean täpselt, kuhu ja kelle poole pöörduda, kui tajun korruptsiooniohtlikku olukorda. Nõustun täielikult 71% 77% 43% 41% 48% 51% Pigem nõustun 21% 15% 39% 30% 40% 31% Pigem ei nõustu 7% 0% 10% 25% 8% 12% Üldse ei nõustu 0% 4% 4% 2% 0% 3% Ei oska öelda 0% 4% 4% 2% 4% 3% Asutuse poolt korraldatud korruptsiooniteemalised koolitused on olnud mulle kasulikud. Nõustun täielikult 50% 73% 33% 61% 68% 54% Pigem nõustun 43% 4% 24% 25% 24% 23% Pigem ei nõustu 0% 0% 6% 0% 0% 2% Üldse ei nõustu 0% 0% 4% 2% 0% 2% Ei oska öelda 7% 23% 33% 11% 8% 19% Ma ei tunne vajadust täiendavate korruptsiooni-teemaliste juhtnööride või suuniste järele. Nõustun täielikult 21% 31% 10% 16% 16% 17% Pigem nõustun 57% 27% 24% 36% 12% 29% Pigem ei nõustu 14% 19% 31% 36% 48% 32% Üldse ei nõustu 0% 12% 27% 7% 16% 15% Ei oska öelda 7% 12% 8% 5% 8% 8% 44 JOONIS 8. PALUN MÄRKIGE, KUIVÕRD NÕUSTUTE JÄRGMISTE VÄIDETEGA (N=160) EFI 79% 21% täitvad ametiisikud. avalikke ülesandeid Asutuses on selgelt määratud, kes on INSA 50% 35% 12% 4% KUM 43% 39% 10% 4% 4% MKA 57% 41% 0% 2% RKK 56% 36% 4% 4% Kokku 53% 37% 6% 1%3% EFI 64% 36% olukorras käitumiseks e olukordade ära korruptsiooniohtlikus reeglid korruptsiooni omapärast lähtuvalt. Asutuses on olemas Tean täpselt, kust sisemised juhised ja nendes olukordades asutuse tegevuse ennetamiseks ja INSA 54% 31% 4% 4% 8% KUM 22% 37% 24% 18% MKA 18% 39% 20% 7% 16% RKK 32% 44% 16% 4% 4% Kokku 31% 38% 16% 3% 12% ja arusaadavad korruptsiooniohtlik EFI 71% 21% 7% tundmiseks ja saada juhised käitumiseks. INSA 62% 23% 8% 8% KUM 37% 39% 18% 4%2% MKA 30% 43% 16% 2% 9% RKK 32% 52% 12% 4% selgitati mulle, kehtestatud selged EFI 71% 29% 0% hüvede vastu kingituste jm põhimõtted. Asutuses on INSA 65% 19% 8% 4% 4% võtmise KUM 31% 22% 29% 4% 14% MKA 14% 50% 16% 9% 11% RKK 36% 32% 16% 4% 12% korruptsiooniohtlik kuidas nende puhul korruptsiooniohtlik EFI lised koolitused on pöörduda, kui tajun ud situatsioonid ja 57% 36% 7% Tööle asudes millised on INSA 31% 31% 8% 27% 4% käituda. KUM 14% 20% 29% 33% 4% MKA 11% 20% 25% 39% 5% RKK 20% 40% 16% 16% 8% EFI Tean täpselt, kuhu 71% 21% 7% ja kelle poole ku olukorda. INSA 77% 15% 4% 4% KUM 43% 39% 10% 4% 4% MKA 41% 30% 25% 2% 2% RKK 48% 40% 8% 4% korruptsiooniteema EFI 50% 43% 7% Asutuse poolt olnud mulle korraldatud INSA 73% 4% 0% 23% kasulikud. KUM 33% 24% 6% 4% 33% MKA 61% 25% 2% 11% RKK 68% 24% 8% EFI 21% 57% 14% 7% juhtnööride või suuniste järele. korruptsiooni- Ma ei tunne täiendavate teemaliste INSA 31% 27% 19% 12% 12% vajadust KUM 10% 24% 31% 27% 8% MKA 16% 36% 36% 7% 5% RKK 16% 12% 48% 16% 8% Nõustun täielikult Pigem nõustun Pigem ei nõustu Üldse ei nõustu Ei oska öelda 45 LISA 2. LAHENDUS TABEL 3. KULTUURIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA KORRUPTSIOONIRISKID JA NEID MAANDAVAD TEGEVUSED Kultuuriministeeriumi Kultuuriministeeriumi Korruptsiooni Kaasusest tulenev võimalik valitsemisala võimalik valitsemisala esmane ennetus- Maandatav risk liik riskikäitumine näidiskaasus /maanduslahendus 1. Ettevõtte juhatuse liige, kes 1.1 Osakonnajuhataja võib 1.1.1 Leppida kokku ning sätestada 1. Ministeeriumi ülene kokkulepe on osalenud tunda kohustatuna kingituse töötajatele tehtavate kingituste kingituste aktsepteeritavuse ministeeriumi/ameti vääriliselt ettevõtjale registreerimise ja aktsepteerimise kohta välistab tänase varieeruva korraldatud mitmel hankel tulevikus seaduseväliselt ministeeriumi valitsemisala ülesed lähenemisviisi pakutavale taotlejana, kingib vastu tulla või lunastama kirja pandud põhimõtted ja meeleheale ning annab hanketegevuse korraldamise tänuvõlga muul viisil. süsteem. töötajatele täiendava argumendi eest vastutavale ametnikule võimalikule mõjutustegevusele juubeliks mitusada eurot vastu astuda. 1. korruptiivse maksva konjaki. tulu nõudmine, vahendamine 2. Erakonna peasekretär toob 2.1 Minister võib olla 2.1.1 Ministri poliitilised otsused 2. Otsuste ja valdkondlike ja saamine ministri juurde vastuvõtule MTÜ survestatud langetama avalike vahendite jagamise kohta kokkulepitud eesmärkidega tegevjuhi ning tutvustab teda ebaseaduslikku rahalist fikseeritakse koos valdkondlike seotud argumentatsiooni kui erakonna poliitiliste vaadete otsust toetuse vms eesmärkidega seotud avalikkus on tõhusaim viis aktiivset toetajat, kes vääriks ka määramiseks erakonna argumentatsiooniga esimese avalikkuse järelevalve kaudu ministeeriumi poolset rahalist toetajale võimalusel avalikult DHS’is. hoida ära avalike vahendite toetust. väärkasutusi ning kaasata sisekontrolli süsteemi seeläbi ka turukonkurentsi mehhanismid. 46  Kultuuriministeeriumi Kultuuriministeeriumi Korruptsiooni Kaasusest tulenev võimalik valitsemisala võimalik valitsemisala esmane ennetus- Maandatav risk liik riskikäitumine näidiskaasus /maanduslahendus 3. Toetuste määramise 3.1 Komisjoni liige võib 3.1.1 Määrata igas asutuses 3. Arvestades kultuurivaldkonna komisjoni liikmega võttis enne sellises “sõbralikus” kontaktisik, kellega oleks võimalik homogeensust ja valdkonna toetuse määramise komisjoni lähenemises mitte ära tunda korruptsiooni teemal konsulteerida inimeste omavahelist tihedat otsust ühendust üks taotleja altkäemaksu koosseisu või ning seada sisse korruptsioonist isiklikku ja töist läbikäimist, mis ning andis üle abonendi arvata, et tegemist on anonüümse vihjamise (nt võib viia huvide konfliktini, annab elitaarse võimalusega osaleda väheolulise riivega, kui veebipõhine) võimalus. Vihjamise täiendava konsulteerimise ning taotleja järgmise hooaja kõigil üldse. võimaluse võib lahendada ka anonüümse teavituse (vilepuhuja) üritustel tasuta “et olla kursis organisatsiooni ülese võimaldamine senisest enam saadava toetuse kasutamisega.” "tõrketeavituse" töötajaile aktiivseid võimalusi veebikeskkonnana, kus töötajad korruptsiooni ennetada. saavad soovi korral anonüümsena anda teada aspektidest (sh korruptsioonikahtlusest), mis takistavad nende tõhusat tööd. 4. Osakonna nõuniku vabale 4.1 Asutuse juht võib 4.1.1 Sätestada ministeeriumi 4. Enesetaanduse ning "nelja ametikohale kandideerivad osutuda olema dilemma üleselt, et kui ametiisik peab silma" põhimõtte juurutamine ja viimases ringis 2 võrdselt väga ees, kas eelistada oma langetama haldusotsuse endaga järgimine annab võimaluse heade näitajatega kandidaati, sugulast või sama heade otseselt või kaudselt seotud isiku vähendada subjektiivsusest kes mõlemad esitatakse näitajatega teist kandidaati suhtes, teavitab ta sellest oma tulenevat eksimist ning loob otsustamiseks ning võib kalduda ära tööandjat kirjalikult ning palub võimaluse argumentatsiooni 2. kantslerile/asutuse juhile. Üheks kasutama oma ennast otsustamiselt taandada. Kui asutuse siseseks valideerimiseks ametiseisundi kandidaadiks osutub ametiseisundit. see pole võimalik, siis pidada kinni (vastu kehtestatud korruptiivne kantsleri/asutuse juhi abikaasa vähemalt “nelja silma” põhimõttest kriteeriume/õigusakte). kasutamine õe poeg. - ehk ühtki sarnast otsust ei vormistata ilma vahetu juhi teadmata ning otsuse juures peab olema argumentatsioon; personalivaliku otsuste puhul, seotuna varem seatud 47  Kultuuriministeeriumi Kultuuriministeeriumi Korruptsiooni Kaasusest tulenev võimalik valitsemisala võimalik valitsemisala esmane ennetus- Maandatav risk liik riskikäitumine näidiskaasus /maanduslahendus valikukriteeriumitega (merit based). 5. Asutus on trükki minemiseks 5.1 Ametnik ei saa olla oma 5.1.1 / 6.1.1 Hoiduda asjakohases 5. Kuna mõnede asutuste ette valmistamas esinduslikku otsuses avalike vahendite regulatsioonis lubamast kedagi siseregulatsioonis on töö kogumikku ning vajab viimasel kasutamise osas objektiivne, ilma varasema raamlepinguta otse efektiivsuse kaalutlusel teatud hetkel hädasti uurimata keeletoimetamise kutsuda kaupa või teenust tingimustel lubatud teenuste ja keeletoimetamiseks välist abi. teisi võimalusi. pakkuma kvalitatiivsetel vms kaupade hankimine ilma Ametnik edastab trükise kaalutlustel ning igal juhul nõuda võrdlevaid pakkumisi võtmata, keeletoimetamiseks oma siseregulatsioonis raamlepingute loob selline praktika võimaluse sõbrale, kes tasu eest sõlmimist või vähemalt 3 võrdleva pakkujate eelistamiseks isikliku toimetamise kiiresti ära teeb. pakkumise olemasolu ning kasu saamiseks. Võimalik selle 6. Asutuse koridoridesse 6.1 Töötaja kvalitatiivne talletada valikuotsus avalikus hetke objektiivne argument soovitakse üles seada valikuargument ei pruugi DHS’is kõigile huvipooltele otseostuks võib jääda ajalooekspositsioon asutuse olla objektiivne ning kättesaadavana. mõistmatuks hilisemale ajaloost ning seotud isikutest. avalikke vahendeid parimal auditeerijale ja tuua kaasa Asjakohase stendi võimalikul viisil kasutav. negatiivse reaktsiooni. kujundamiseks soovib Samuti pole see mõistetav ekspositsiooni ettevalmistav hilisematele kontrollijatele. töötaja kutsuda seda tööd tegema oma tuttava disaineri, kelle stiil on tema hinnangul enim sobiv. 48  Kultuuriministeeriumi Kultuuriministeeriumi Korruptsiooni Kaasusest tulenev võimalik valitsemisala võimalik valitsemisala esmane ennetus- Maandatav risk liik riskikäitumine näidiskaasus /maanduslahendus 7. Töötaja vastutab asutuse 7.1 Töötaja ei pruugi olla 7.1.1 Ministeeriumi valitsemisalas 6. Töötajatel on oluliselt lihtsam helitehnika kasutamise eest. teadlik töövahendite ühtne töövahendite tööväliselt langetada otsuseid töövahendite Tema abikaasa on kasutamise õiguslikust kasutamise põhimõtted ja kirjalik mittetöise kasutamise kohta, kui nädalavahetusel korraldamas regulatsioonist; asutuse juhi kord, vajadusel ka isiklikuks tarbeks põhimõtted on läbi räägitud ja tuntud esinejatega suurt igakordne ad-hoc kasutamise sätted ja hind peaksid kirjas, maandades seeläbi ka kontserti ning soovib kulude otsustamine võib luua olema kirjalikult fikseeritud ja töövahendi korruptiivse kokkuhoiuks kasutada asutuse ebavõrdsuse õhkkonna regulaarselt uuendatud. kasutamise võimalusi. tehnikat, paludes selleks töötaja erinevate töötajate ja abi olukordade vahel 8. Asutuse töötaja poole, kes on 8.1 Ametniku soovi võib 8.1.1 Ametijuhendites sätestada 7. Ministeeriumi üleselt ning välja töötanud kriteeriumid vaadelda kui altkäemaksu ametialane nõustamine ja ametijuhendites ametialase spetsiifilise valdkonna toetuste nõudmist või oma avaliku koolitamine. Ministeeriumi üleselt nõustamise ja/või koolituste 3. avaliku menetlemiseks, pöördub vahendi (info) alaste koolitustegevuse korras vms läbiviimise ning selle tasustamise vahendi potentsiaalne toetuse saaja teadmiste alusel alusetut sätestada tööalaste reguleerimine loob loob selged korruptiivne MTÜ ning soovib lisainfot rikastumist. koolituste/nõustamise läbiviimise piirid avaliku oskusteabe kasutamine asjakohase regulatsiooni kohta. tasustamine ning hoida kasutamise kohta isikliku hüve Ametnik soovib regulatsioon ajakohane. teenimiseks. lisakontsultatsiooni eest saada 100 eurot. 9. Ministri nõunik esitab 9.1 Võib juhtuda, et 9.1.1 Hõlmata ka ministriga kaasa 8. Ministeeriumi ajutiste ministeeriumile tasumiseks poliitilised ajutised liikuvad poliitilised ametnikud töötajate sh ministri nõunike arve, millega tasutakse ametnikud ei ole kursis sisseelamiskoolitustesse/ kaasamine ministeeriumi erakonna kontorisse printeri riigiasutuse sisereeglitega, korruptsiooni teemalistesse sisereeglistikku ja -norme ostmise eest. rikkudes neid teadmatusest. teabepäevadesse, et nad oleksid käsitletavatesse teabepäevadesse teadlikud Kultuuriministeeriumi vms annab võimaluse spetsiifilistest sisereeglitest minimeerida ametiseisundi/avalike vahendite väärkasutamist teadmatusest. 49  Kultuuriministeeriumi Kultuuriministeeriumi Korruptsiooni Kaasusest tulenev võimalik valitsemisala võimalik valitsemisala esmane ennetus- Maandatav risk liik riskikäitumine näidiskaasus /maanduslahendus 10. Ametnik küsib ettevõtte 10.1 Ametnik kasutab oma 10.1.1 Kaaluda 9. Kuigi Kultuuriministeeriumi juhatuse liikmelt 500 eurot, ametikohast tulenevat mõju Kultuuriministeeriumi lobby- võimalused altkäemaksu lubades korraldada privaatse isikliku kasu saamiseks. reeglite kehtestamist, mis nõudmise takistamiseks on kohtumise ministriga, mille sätestaks ka poliitiliste otsuste piiratud, saab ministeerium läbi käigus “saab murele lahenduse”. langetamise protsessi avalikkuse kokkulepitud lobbyreeglite (eelkõige olemasolevate vähendada võimalust, et sellise infosüsteemide vahendusel) ebaseadusliku tehingu tulemusena "saadakse murele lahendus". 11. Toetuse taotleja, kelle 11.1 Komisjoni liige võib olla 11.1.1 Kultuuriministeeriumis ja 10. Asjakohaste komisjonide iga taotluse läbivaatamine seisab ahvatletud taotlejale haldusala asutustes avalike rahade istungi eelselt huvide alles ees, võtab ühendust vastuteenena vastu tulla, kasutamist suunavate komisjonide konflikti/puudumise toetuste komisjoni liikmega, kes toetades tema taotlust liikmed peaksid enne igat istungit deklareerimine ning selle 4. mõju on tema perekonnatuttav. komisjonis, kuigi tema alati deklareerima huvide konflikti deklaratsiooni pisteline korruptiivne Taotleja uurib, kas tema tegelik mõju võib puudumist ja/või avaldama kontrollimine on lihtsaim kasutamine taotlusel on lootust läbi minna. otsustamisel olla osalistele oma võimalikud huvid, mõjustusvahend panemaks Muuhulgas mainib taotleja, et marginaalne. mis protokollitakse ja langetatakse otsustamises osalejaid mõtlema tegi komisjoni liikme tütrele asjakohane otsus. Deklaratsioone võimaliku huvide konflikti peale, ettepaneku asuda nende juurde kontrollitakse avalike suurendamaks tehtavate otsuste tööle soliidse palgaga allikate/registrite vastu pisteliselt. läbipaistvust. projektijuhiks. 12. Etendusasutus kingib 12.1 Tihti soovitakse säärase 12.1.1 Üldjuhul tuleks 11. Sarnaselt üleüldisele ministeeriumi ametnikule kingituse tegemise žestiga Kultuuriministeeriumi ja haldusala ministeeriumi ülesele aastase eksklusiivse abonendi luua kinkijast positiivsemat ametnikele pakutavatest kokkuleppele kingituste kõigile esietendustele. kuvandit ja seeläbi soodsat priipääsetest jms ministeeriumi aktsepteeritavuse kohta, annab keskkonda tulevasteks üleselt sätestatavas ka "tööga seotud kingituste" nagu otsusteks kingituse saaja siseregulatsioonis hoiduda ning piletite ja priipääsete hõlmamine poolt. põhjendatud tööalased sellisesse kokkuleppesse avaliku etenduste/kontsertide jms võimu teistajatele võimaluse üle 50  Kultuuriministeeriumi Kultuuriministeeriumi Korruptsiooni Kaasusest tulenev võimalik valitsemisala võimalik valitsemisala esmane ennetus- Maandatav risk liik riskikäitumine näidiskaasus /maanduslahendus külastused rahastada/hüvitada kogu valitsemisala ühetaoliselt asutuse eelarvest käituda. 13. Töötaja, kes teostab 13.1 Isegi kui "kursis 13.1.1 Regulaarselt ning 12. Kultuuriministeeriumi ja toetuse kasutamise üle riiklikku hoidmine" ei ole otseselt Kultuuriministeeriumi haldusala valitsemisala töötajatega järelevalvet, kohtub ettevõtjaga, õiguserikkumine, viib kaasustele põhinevalt, koolitada intervjuudest ilmnes, et kes pakub välja, et ta saaks säärane kokkulepe asutuste töötajaid sellest, kuidas suurimaks korruptsioonialaseks müüa töötajale suvila ehituseks olukorrani, kus koostöö huvide konflikt tekkib ja kuidas riskiks on teadmatus. Selgelt soodsa hinnaga ehitusmaterjale, mitte ainult ei näi, vaid ka sellest hoiduda ning kuidas huvide sõnastatud siseregulatsioonile kui töötaja hoiaks teda kursis on korruptsiooni koosseisu konfliktis õiguspäraselt käituda. tuginevad kaasuspõhised toetuse saajate suhtes tehtava tunnustega või vähemalt Õigusselguse tagamiseks peaks regulaarsed seminarid järelevalvega. „Selles pole huvide konflikt kingituste ja soodustuste vastu võimaldaksid töötajatel tunda ära midagi kriminaalset, anna võtmine isikutelt, kes on või kes ohtlikke olukordi ning nendes lihtsalt teada, kui midagi leiate,“ võivad osutuda asutuse poolt pädevalt käituda. 5. siseteabe pakub ettevõtja järelevalvatavaks, olema korruptiivne asjakohases siseregulatsioonis kasutamine üheselt keelatud. 14. Toetuste jagamise üksuse 14.1 Tegemist on nn. 14.1.1 Tasub kaaluda seaduses 13. AvTS asjakohase regulatsiooni juhile, kes on mitu aastat pöörduse efektiga, kus lubatud nt konkurentsipiirangu järgimine või muul viisil kureerinud ka järelevalve teostaja asuks kokku leppimist ametniku tööle konkurentsi piirangu etendusasutustele toetuste tööle kontrollitava subjekti asumisel, kui AvTS § 60 lg 5 pole rakendamine jagamist, tehakse ettepanek teenistusse, võttes mh piisav. Ametisse asudes tuleb Kultuuriministeeriumi asuda suure etendusasutuse kaasa ka asjakohase töötajale ka viidatud AvTS sätet valitsemisala juhtivatel tegevjuhiks, millisele on siseteabe ning olles tutvustada ametikohatsel annab võimaluse korduvalt makstud üksuse juhi eelnevalt omanud võimalust vältida pöörduse efektist tingitud kureeritud toetust selle asutuse suhtes korruptsiooniriski. soodsaid otsuseid mõjutada 51  Kultuuriministeeriumi Kultuuriministeeriumi Korruptsiooni Kaasusest tulenev võimalik valitsemisala võimalik valitsemisala esmane ennetus- Maandatav risk liik riskikäitumine näidiskaasus /maanduslahendus 15. Töötaja, kes kureerib 15.1 Töötaja võib sattuda 15.1.1 Hoida pidevalt ajakohased 14. Kõrvaltegevustest teavitamise projektide rahastustaotluste huvide konflikti seoses tema kõrvategevustest teavitamise andmestiku regulaarne läbivaatamist, töötab töövälisel põhitööandja poolt andmed ning korra aastas neid nt uuendamine ning (pisteline) ajal ettevõttes, mille üheks jagatavat rahastust äriregistri jt avalike allikate vastu kontroll annab võimaluse huvide tegevusvaldkonnaks on sarnaste puudutavate toimingute ja kontrollides konflikti teema aktuaalne hoida rahastustaotluste koostamine siseteabega ning töötajatele meelde tuletada, et huvide konflikt võib viia korruptsioonini. 16. Teenistusse asunud uus, 16.1 Reeglite mitte 16.1.1 Viia kultuurivaldkonna 15. Nii valitsemisala ülesed kui ka kuid elukogenud töötaja jätkab tundmine on läbi viidud põhiste kaasuste ühine arutelu läbi asutuste sisesed ühised arutelud ka avalikus teenistuses parimas intervjuude ja küsitluse vähemalt korra aastas ning suurendavad töötajate usus senise isiklikust kasust andmetel suurim võimalik ministeeriumi üleselt fikseerida teadlikkust ning võimaldavad lähtuva tegevuspraktika korruptsiooni-regulatsiooni kokkulepped, kuidas neis kaasustes hoida sisereeglid ja kokkulepped viljelemist, milline talle OÜ’na vastu eksimise põhjustaja käituda. korruptsioonirsikide maandamise 6. tegutsedes oli aastaid tõhus ja Kultuuriministeeriumi meetmetest ajakohased. Korruptsiooni- loomuomane tundunud valitsemisalas 16.1.2 Viia iga uue töötajaga läbi 16. Kohene briiging töösuhte liikide ülesed briifing korruptsioonialase tekkimise alguses annab teemad kontaktisikuga koheselt tööle võimaluse suurendada uue asumisel, eelkõige nendel, kes töötaja teadlikkust võimalikust varem pole (pikka aega) muutusest tema igapäevastest riigiasutuses töötanud. Briifingu toimingutes ning juhtida käigus tutvustada sisereegleid ning tähelepanu asjakohasele vastata töötaja küsimustele. korruptsiooniriske maandavale siseregulatsioonile. 52  Kultuuriministeeriumi Kultuuriministeeriumi Korruptsiooni Kaasusest tulenev võimalik valitsemisala võimalik valitsemisala esmane ennetus- Maandatav risk liik riskikäitumine näidiskaasus /maanduslahendus 16.2 Töötaja varasem nt 16.2.1 Personali valikul ja 17. Töötaja varasemate väärteo korras karistamine värbamisel pöörata tähelepanu ka käitumismustrite, sh (seda enam korduv uue võimaliku töötaja senisele karistusõiguslike-, hindamine karistamine) võib anda sotsiaalsele käitumisele, enne töösuhtesse asumist on iseloomustavat infot tema tuvastamaks võimalikku varjatud tõhusaim meetod hoidmaks ära sotsiaalse käitumise kohta, huvide konflikti või varasemat tulevasi kõrvalekaldeid milline võib kujuneda riskikäitumist. Kontaktivõtmine seaduskuulekast käitumisest riskikäitumiseks töises varasemate tööandjatega ning töökeskkonnas. keskkonnas päring karistusregistrisse on selleks tarbeks lihtne võimalus. Lahenduse Ministeeriumi ülene lahendus värvikood: Pigem asutusekeskne (sh KuMin) lahendus 53 TABEL 4. MAANDAMISTEGEVUSTE MÕJU ERINEVATE KORRUPTSIOONILIIKIDE LÕIKES 1. Korruptiivse 3. Avaliku 2. Ametiseisundi 4. Mõju 5. Siseteabe tulu nõudmine, vahendi Maandamistegevus korruptiivne korruptiivne korruptiivne vahendamine ja korruptiivne kasutamine kasutamine kasutamine saamine kasutamine 1.1.1 Leppida kokku ning sätestada töötajatele tehtavate kingituste registreerimise ja aktsepteerimise 1 ministeeriumi valitsemisala ülesed kirja pandud X X X X X põhimõtted ja süsteem. 2.1.1 Ministri poliitilised otsused avalike vahendite jagamise kohta fikseeritakse koos valdkondlike 2 eesmärkidega seotud argumentatsiooniga esimese X X X X X võimalusel avalikult DHS’is. 3.1.1 Määrata igas asutuses kontaktisik, kellega oleks võimalik korruptsiooni teemal konsulteerida ning seada sisse korruptsioonist anonüümse vihjamise (nt veebipõhine) võimalus. Vihjamise võimaluse võib 3 lahendada ka organisatsiooni ülese "tõrketeavituse" X X X X X veebikeskkonnana, kus töötajad saavad soovi korral anonüümsena anda teada aspektidest (sh korruptsioonikahtlusest), mis takistavad nende tõhusat tööd. 54  1. Korruptiivse 3. Avaliku 2. Ametiseisundi 4. Mõju 5. Siseteabe tulu nõudmine, vahendi Maandamistegevus korruptiivne korruptiivne korruptiivne vahendamine ja korruptiivne kasutamine kasutamine kasutamine saamine kasutamine 4.1.1 Sätestada ministeeriumi üleselt, et kui ametiisik peab langetama haldusotsuse endaga otseselt või kaudselt seotud isiku suhtes, teavitab ta sellest oma tööandjat kirjalikult ning palub ennast otsustamiselt taandada. Kui see pole võimalik, siis pidada kinni 4 vähemalt “nelja silma” põhimõttest - ehk ühtki sarnast X X X X X otsust ei vormistata ilma vahetu juhi teadmata ning otsuse juures peab olema argumentatsioon; personalivaliku otsuste puhul, seotuna varem seatud valikukriteeriumitega (merit based). 5.1.1 / 6.1.1 Hoiduda asjakohases regulatsioonis lubamast kedagi ilma varasema raamlepinguta otse kutsuda kaupa või teenust pakkuma kvalitatiivsetel vms kaalutlustel ning 5 igal juhul nõuda siseregulatsioonis raamlepingute X X X X X sõlmimist või vähemalt 3 võrdleva pakkumise olemasolu ning talletada valikuotsus avalikus DHS’is kõigile huvipooltele kättesaadavana. 7.1.1 Ministeeriumi valitsemisalas ühtne töövahendite tööväliselt kasutamise põhimõtted ja kirjalik kord, 6 vajadusel ka isiklikuks tarbeks kasutamise sätted ja hind X X X X peaksid olema kirjalikult fikseeritud ja regulaarselt uuendatud. 8.1.1 Ametijuhendites sätestada ametialane nõustamine ja koolitamine. Ministeeriumi üleselt koolitustegevuse 7 korras vms sätestada tööalaste koolituste/nõustamise X X X X läbiviimise tasustamine ning hoida regulatsioon ajakohane. 55  1. Korruptiivse 3. Avaliku 2. Ametiseisundi 4. Mõju 5. Siseteabe tulu nõudmine, vahendi Maandamistegevus korruptiivne korruptiivne korruptiivne vahendamine ja korruptiivne kasutamine kasutamine kasutamine saamine kasutamine 9.1.1 Hõlmata ka ministriga kaasa liikuvad poliitilised ametnikud sisseelamiskoolitustesse/ korruptsiooni teemalistesse teabepäevadesse, et nad 8 X X X X X oleksid teadlikud Kultuuriministeeriumi spetsiifilistest sisereeglitest. 10.1.1 Kaaluda Kultuuriministeeriumi lobby-reeglite kehtestamist, mis sätestaks ka poliitiliste otsuste 9 langetamise protsessi avalikkuse (eelkõige olemasolevate X X X X X infosüsteemide vahendusel). 11.1.1 Kultuuriministeeriumis ja haldusala asutustes avalike rahade kasutamist suunavate komisjonide liikmed peaksid enne igat istungit alati deklareerima huvide konflikti puudumist ja/või avaldama osalistele oma 10 X X X X võimalikud huvid, mis protokollitakse ja langetatakse asjakohane otsus. Deklaratsioone kontrollitakse avalike allikate/registrite vastu pisteliselt. 12.1.1 Üldjuhul tuleks Kultuuriministeeriumi ja haldusala ametnikele pakutavatest priipääsetest jms ministeeriumi üleselt sätestatavas siseregulatsioonis hoiduda ning 11 X X X X X põhjendatud tööalased etenduste/kontsertide jms külastused rahastada/hüvitada asutuse eelarvest 56  1. Korruptiivse 3. Avaliku 2. Ametiseisundi 4. Mõju 5. Siseteabe tulu nõudmine, vahendi Maandamistegevus korruptiivne korruptiivne korruptiivne vahendamine ja korruptiivne kasutamine kasutamine kasutamine saamine kasutamine 13.1.1 Regulaarselt ning Kultuuriministeeriumi haldusala kaasustele põhinevalt, koolitada asutuste töötajaid sellest, kuidas huvide konflikt tekkib ja kuidas sellest hoiduda ning kuidas huvide konfliktis õiguspäraselt 12 käituda. Õigusselguse tagamiseks peaks kingituste ja X X X X X soodustuste vastu võtmine isikutelt, kes on või kes võivad osutuda asutuse poolt järelevalvatavaks, olema asjakohases siseregulatsioonis üheselt keelatud. 14.1.1 Tasub kaaluda seaduses lubatud nt konkurentsipiirangu kokku leppimist ametniku tööle 13 asumisel, kui AvTS § 60 lg 5 pole piisav. Ametisse asudes X X X X tuleb töötajale ka viidatud AvTS sätet tutvustada 15.1.1 Hoida pidevalt ajakohased kõrvategevustest 14 teavitamise andmed ning korra aastas neid nt äriregistri jt X X X X X avalike allikate vastu kontrollides 16.1.1 Viia kultuurivaldkonna põhiste kaasuste ühine arutelu läbi vähemalt korra aastas ning ministeeriumi 15 üleselt fikseerida kokkulepped, kuidas neis kaasustes X X X X X käituda. 16.1.2 Viia iga uue töötajaga läbi briifing korruptsioonialase kontaktisikuga koheselt tööle 16 asumisel, eelkõige nendel, kes varem pole (pikka aega) X X X X X riigiasutuses töötanud. Briifingu käigus tutvustada sisereegleid ning vastata töötaja küsimustele. 57  1. Korruptiivse 3. Avaliku 2. Ametiseisundi 4. Mõju 5. Siseteabe tulu nõudmine, vahendi Maandamistegevus korruptiivne korruptiivne korruptiivne vahendamine ja korruptiivne kasutamine kasutamine kasutamine saamine kasutamine 16.2.1 Personali valikul ja värbamisel pöörata tähelepanu ka uue võimaliku töötaja senisele sotsiaalsele käitumisele, tuvastamaks võimalikku varjatud huvide konflikti või 17 varasemat riskikäitumist. Kontaktivõtmine varasemate X X X X X tööandjatega ning päring karistusregistrisse on selleks tarbeks lihtne võimalus. 58  METOODIKARAPORT Rakendusuuring Kultuurivaldkonna korruptsiooniriskide ja pettuste analüüs ning nende maandamiseks lahenduste välja töötamine Juuni 2020 1 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 3 METOODIKA.................................................................................................................................... 3 2.1. Ettevalmistavad tegevused ...................................................................................................................4 2.2. Sekundaarsete andmete analüüs .........................................................................................................5 2.3. Primaarsete andmete kogumine ..........................................................................................................6 2.3.1. Süvaintervjuud ................................................................................................................................6 2.3.2. Küsitlus ............................................................................................................................................7 2.3.3. Fookusgrupiintervjuud ....................................................................................................................8 2.3.4. Valideerimisseminar ........................................................................................................................9 KOKKUVÕTE .......................................................................................... ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED. LISAD ................................................................................................................................................. 10 LISA 1. INTERVJUUKAVAD ........................................................................................................................ 10 Personaalintervjuud asutuste juhtidega ...................................................................................................... 11 Personaalintervjuud asekantsleritega ......................................................................................................... 13 Personaalintervjuud ministri ja nõunikega .................................................................................................. 14 Fookusgrupiintervjuud asutuste töötajatega .............................................................................................. 15 LISA 2. VEEBIKÜSIMUSTIK ....................................................................................................................... 17 2  SISSEJUHATUS Rakendusuuringu tellis Kultuuriministeerium eesmärgiga välja selgitada ja hinnata korruptsiooniriske ja - pettuste võimalusi kultuurivaldkonnas ning tuvastada nende põhjused (sealhulgas uurides ka sisekontrollimeetmete toimimist). Uuringu metoodika töötasid välja Civitta analüütikud koostöös korruptsioonivaldkonna ekspert Lauri Taburiga. Uuringu peamiseks eesmärgiks oli välja töötada kultuurivaldkonna korruptsiooniriskide ja pettuste ennetamise ja maandamise lahendus. Väljatöötatud lahendus aitab Kultuuriministeeriumil ennetada ja maandada korruptsiooniriske riigirahade eraldamisel, teostada teavitustööd korruptsiooni kohta kultuurivaldkonnas, suurendada tegevuste läbipaistvust avalikkuse jaoks ning anda kindlustunnet nii avalikkusele kui ka poliitikategijatele. Uuring saab sisendiks korruptsioonivastase strateegia täiendamisele. Uuringu tulemuste saavutamiseks kaasati uuringusse Kultuuriministeerium ja 4 asutust, kes täidavad ministeeriumi nimel haldusülesannet - Muinsuskaitseamet, Eesti Rahvakultuuri Keskus, SA Eesti Filmi Instituut ja Integratsiooni SA. Uuringus analüüsiti eraldi ka ministrit ning poliitnõunikke puudutavaid korruptsiooniriske. METOODIKA Rakendusuuringu läbiviimisel kasutati nii kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid andmeid ja analüüsimeetodeid, seejuures nii primaar- kui ka sekundaarandmete analüüsi, tagamaks vastused kõikidele püstitatud uurimisküsimustele. Püstitatud uurimisküsimustele vastuste leidmiseks jagati metoodika neljaks etapiks: ettevalmistavad tegevused, sekundaarsete andmete kogumine ja analüüs, primaarsete andmete kogumine ja analüüs ning lõpptulemuste analüüs ja lahenduse väljatöötamine (Joonis 1). Vastavalt uuringusse kaasatud asutustele koguti andmeid kokkulepitud teemavaldkondade lõikes: • Kultuuriministeerium – valdkond tervikuna • Muinsuskaitseamet – kultuuriväärtused • Eesti Rahvakultuuri Keskus – kultuuriline mitmekesisus • SA Eesti Filmi Instituut – kunstid • Integratsiooni SA – lõimumine Sellise lähenemise tagamiseks kaardistati iga intervjueeritava ja küsitletava puhul millise teemavaldkonnaga ta on oma ametikohustuste täitmisel seotud. Asutuste ja teemavaldkondade lõikes informatsiooni kogumine tagas, et uuringu tulemusel loodud lahendus arvestaks praktikas erinevate asutuste ja teemavaldkondade omapärasid. 3 JOONIS 1. UURINGU LÄBIVIIMISE ETAPID, KASUTATAVAD MEETODID JA VÄLJUNDID 2.1. ETTEVALMISTAVAD TEGEVUSED Ettevalmistava tegevusena viidi 19. novembril 2019. a läbi avakohtumine Kultuuriministeeriumis. Kohtumise käigus tutvustas Civitta uuringu metoodikat, esialgset tegevusplaani ja ajakava. Koostöös Tellijaga täpsustati eesmärgid, uurimisküsimused ning Tellija ootused vahearuandele ja lõpptulemustele. Avakohtumisel lepiti kokku ka edasise koostöö põhimõtted kogu uuringu läbiviimise vältel ning projekti kontaktisikud Tellija ja uuringu läbiviija poolt. Samuti vaadati üle projekti tegevus- ja ajakava sh vaheetappide ja -kohtumiste tähtajad. Avakohtumise järel viidi läbi 4 sissejuhatavat intervjuud. Sissejuhatavate intervjuude eesmärgiks oli saada põhjalikku taustainformatsiooni selle kohta kuidas on kultuurivaldkonnas seni korruptsiooniteemasid käsitletud, millised juhtumid on esinenud ja millised andmeid on kogutud. Samuti koguti informatsiooni erinevate olukordade, protsesside, ülesannete ja ametikohtade kohta, mis kultuurivaldkonnas kõige rohkem võiksid korruptsiooniriskidega seotud olla. Tabel 1 annab ülevaate toimunud sissejuhatavatest intervjuudest. TABEL 1. AVAKOHTUMISE JÄREL LÄBI VIIDUD SISSEJUHATAVAD INTERVJUUD NR NIMI ASUTUS, AMETIKOHT TOIMUMISE KUUPÄEV 1 Andrea Kivi Õiguse peaspetsialist, Kultuuriministeerium 04.12.2019 kell 10:00 Krista Nelson Siseauditi osakonna juhataja, Kultuuriministeerium 2 Tarvi Sits Kantsler, Kultuuriministeerium 29.11.2019 kell 15:00 3 Remo Perli Korruptsioonikuritegude büroo, Politsei – ja Piirivalveamet 29.11.2019 kell 10:00 4 Ingrid Hindrikson Vanemaudiitor, Riigikontroll 29.11.2019 kell 12:30 Katrin Eller Vanemaudiitor, Riigikontroll 4 2.2. SEKUNDAARSETE ANDMETE ANALÜÜS Sekundaarsete andmete analüüsi põhjal kujundati ülevaade korruptsiooniteema senise käsitluse kohta kultuurivaldkonnas. Analüüsiti, millistes tegevustes, otsustusprotsessides ja ülesannetes suure tõenäosusega korruptsiooniriskid esinevad aga ka seda millised on seni rakendatud korruptsiooni ennetus- ja avastamismeetmed. Sekundaarsete andmete analüüs viidi läbi kolmes osas. Kõigepealt analüüsiti üldise dokumendianalüüsi raames kultuurivaldkonna strateegilisi dokumente ja korruptsiooniteemalisi juhiseid, varasemaid korruptsiooni käsitlevaid ülevaateid ja uuringuid. Seejärel analüüsiti seniseid korruptsiooniteemalisi kohtulahendeid ning meediakajastusi. Kolmanda osana töötati läbi rahvusvahelised korruptsiooniteemalised ülevaated, juhised ja parimad praktikad. Kõikide sekundaarandmete analüüs viidi läbi perioodi 2014 – 2019 I poolaasta kohta. Kirjeldatud andmeallikate analüüsi tulemused olid: • aluseks uuringu järgmises etapis primaarsete andmete kogumisele st küsimustiku, süvaintervjuude ja fookusgrupiintervjuude kavandamisele ja läbiviimisele ning • üheks aluseks uuringu lõplike järelduste tegemisel ja lahenduse väljatöötamisel. Järgnevalt on esitatud nende olemasolevate andmete loetelu, mis olid üldise dokumendianalüüsi läbiviimise alusandmeteks. Üldist keskkonda iseloomustavad dokumendid: • Korruptsioonivastane strateegia aastateks 2013–20201 • Korruptsioonivastase strateegia aastateks 2013–2020 vahehindamine (2017)2 • Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–20223 • GRECO V hindamisaruanne4 • Hariduse valdkonna korruptsiooniriskid ja -pettused (2017)5 • Keskkonnavaldkonna korruptsiooniriske kaardistav ning korruptsiooni ja pettusi vältivate meetmete uuring (2018)6 • Korruptsioon Eestis 2016 (2017)7 • OECD Anti-Corruption Ethics and Compliance Handbook for Business (2013)8 • Transparency International, Korruptsioonivaba Eesti9 • Ajakirjandus ja muud meediakajastused Kultuurivaldkonna toimimist iseloomustavad dokumendid: • Kultuuriministeeriumi raamatupidamine ja tehingute seaduslikkus 2016. aastal10 • Eesti spordi rahastamine11 • Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine12 • Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus (2018)13 1 https://www.korruptsioon.ee/sites/www.korruptsioon.ee/files/elfinder/dokumendid/korruptsioonivastane_strateegia_2013-2020_1.pdf 2 https://www.korruptsioon.ee/sites/www.korruptsioon.ee/files/elfinder/dokumendid/korruptsioonivastase_strateegia_vahehindamine.pdf 3 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/180228_allkirjastatud_kum_ak_2019_2022.pdf 4 https://www.korruptsioon.ee/sites/www.korruptsioon.ee/files/elfinder/dokumendid/grecoeval5rep20183-final-eng-estonia-public.docx.pdf 5 https://www.korruptsioon.ee/sites/www.korruptsioon.ee/files/elfinder/dokumendid/hvk_aruanne_oige.pdf 6 https://www.korruptsioon.ee/sites/www.korruptsioon.ee/files/elfinder/dokumendid/uuring.keskkonnavaldkonna-korruptsioon.nove- centar.2018.pdf 7 https://www.korruptsioon.ee/sites/www.korruptsioon.ee/files/elfinder/dokumendid/korruptsiooniuuring_loplik.pdf 8 http://www.oecd.org/corruption/Anti-CorruptionEthicsComplianceHandbook.pdf 9 http://www.transparency.ee/cm/files/lisad/huvide_konflikt_-_esialgne.pdf 10 https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2434/Area/16/language/et-EE/Default.aspx 11 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/kum_uuring_eesti_spordi_rahastamine_2004.pdf 12 https://register.muinas.ee/ftp/MKA%20inventeerimine/Riigi.omad.uuring.pdf 13 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/luhikokkuvote-summary.pdf 5  • Global Corruption Report: Sport (2016)14 • Uuringusse kaasatud asutuste asjakohased ametijuhendid ja tegevust reguleerivad määrused jm õiguslikud dokumendid Lisaks analüüsiti Tellija poolt esitatud järgmiseid kirjalikke materjale: • Kultuuriministeeriumi siseauditi osakonna juhataja Krista Nelsoni poolt koostatud Kultuuriministeeriumi korruptsiooniriskide esialgne kaardistus • Kultuuriministeeriumi memo „Täiendusettepanekud korruptsioonivastase seaduse (KVS) rakendamiseks“ • Dokument huvide konfliktide näidetega „Ministrite ja poliitnõunike huvide konflikti ennetamine ja läbipaistvuse suurendamine otsustes“ • Riigikontrolli tagasiside „Riigi 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja riigi tehingute seaduslikkus“ raames korruptsiooni ennetamiseks loodud sisekontrollisüsteemide kaardistamise osas (edastatud meili teel) Kõik lõpparuande koostamisel kasutatud allikad on viidatud lõpparuandes. 2.3. PRIMAARSETE ANDMETE KOGUMINE Uuringu mahukaima ja olulisema osana viidi läbi primaarsete andmete kogumine ja -analüüs kultuurivaldkonna asutuste töötajate küsitluse ning süva- ja fookusgrupiintervjuude näol. Kvalitatiivsete andmete kogumise eel koostati personaal- ja fookusgrupiintervjuude kavad (Lisa 1) ning küsitluse küsimustik, mis kooskõlastati Tellijaga. Primaarsete andmete kogumine viidi läbi kolmes etapis. 2.3.1. SÜVAINTERVJUUD Esimeses etapis valiti iga kaasatud asutuse juhtkonna esindajad, kellega viidi läbi 11 süvaintervjuud (personaalintervjuudena, sh kahes intervjuus oli kaks osalejat). Intervjuude eesmärgiks oli täiendada sekundaarandmete analüüsi tulemusi ning koguda täiendavat infot võimalike olukordade kohta kus esineb või võib esineda korruptsiooniriske. Järgnevalt on esitatud ülevaade uuringu raames läbiviidud intervjuudest (Tabel 2). TABEL 2. SÜVAINTERVJUUDE LOETELU NR ASUTUS TOIMUMISE KUUPÄEV 1 Integratsiooni SA, juhataja 09.01.2020 2 Muinsuskaitseamet, peadirektor 10.10.2020 3 Kultuuriministeerium, spordi asekantsler 10.10.2020 4 Eesti Rahvakultuuri Keskus, direktor ja kommunikatsioonijuht 15.01.2020 5 SA Eesti Filmi Instituut, juhataja ja peaprodutsent 16.01.2020 6 Kultuuriministeerium, kultuuriväärtuste asekantsler 20.01.2020 7 Kultuuriministeerium, kunstide asekantsler 20.01.2020 8 Kultuuriministeerium, kultuurilise mitmekesisuse asekantsler 21.01.2020 9 Kultuuriministeerium, minister 27.01.2020 14 http://files.transparency.org/content/download/1961/12856/file/2016_GCRSport_EN.pdf 6  NR ASUTUS TOIMUMISE KUUPÄEV 10 Kultuuriministeerium, ministri nõunik 27.01.2020 11 Kultuuriministeerium, ministri nõunik 27.01.2020 2.3.2. KÜSITLUS Teises etapis koostati intervjuudest saadud info alusel konkreetsed situatsioonikirjeldused, mida kasutati uuringusse kaasatud kultuuriasutuste ametnike ja töötajate seas küsitluse läbiviimisel. Küsitlus viidi läbi veebiküsitlusena elektroonilises küsitluskeskkonnas kõikide uuringusse kaasatud asutuste ehk Eesti Filmi Instituudi, Integratsiooni Sihtasutuse, Kultuuriministeeriumi, Muinsuskaitseameti ning Eesti Rahvakultuuri Keskuse töötajate seas perioodil 4.02.2020-13.02.2020. Küsitlusele vastas 160 kultuurivaldkonna ametnikku ja töötajat. Ülevaate vastajate jagunemisest asutuste vahel annab Joonis 2. Küsitluse läbiviimiseks kasutatud küsimustik on toodud käesoleva aruande Lisas 2. JOONIS 2. VASTAJATE JAGUNEMINE ASUTUSTE VAHEL (N=160) Eesti Filmi Instituut 14 Integratsiooni Sihtasutus 26 Kultuuriministeerium 51 Muinsuskaitseamet 44 Eesti Rahvakultuuri Keskus 25 Veebiküsitluse läbiviimiseks koostati eestikeelne küsitlusankeet. Küsitlus viidi läbi veebikeskkonna SurveyMonkey küsitlusplatvormil ajavahemikus 4.-13. veebruar 2020. Sihtrühmale saadeti küsitluses osalemise kutsed 4. veebruaril ning küsimustele mitte vastanutele saadeti meeldetuletuskiri 11. veebruaril. Kogutud vastused sisestati andmetöötlusprogrammi ja anonümiseeriti, andmed kontrolliti ning puhastati vastustest, mis loeti ebakvaliteetselt täidetuks. VALIM Küsitluse valimi koostamise aluseks oli Tellija poolt esitatud nimekiri kultuurivaldkonna asutuste (Eesti Filmi Instituut, Integratsiooni Sihtasutus, Kultuuriministeerium, Muinsuskaitseamet ja Eesti Rahvakultuuri Keskus) töötajatest koos kontaktandmetega. Üldvalimi suurus oli 232 töötajat ning analüüsitava lõppvalimi suurus 160 vastajat, moodustades 69% üldvalimist. Valimi ja vastajate jaotus asutuste lõikes on esitatud allolevas tabelis (Tabel 4. Fookusgrupi intervjuude loetelu ). TABEL 3. ÜLEVAADE VALIMIST NING KÜSITLUSELE VASTANUTEST VASTAJATE % ASUTUS VALIM VASTAJAD VALIMIST Eesti Filmi Instituut 16 14 87,5% Integratsiooni Sihtasutus 38 26 68,4% Kultuuriministeerium 73 51 69,9% Muinsuskaitseamet 75 44 58,7% 7  VASTAJATE % ASUTUS VALIM VASTAJAD VALIMIST Eesti Rahvakultuuri Keskus 30 25 83,3% KOKKU 232 160 69,0% KÜSITLUSELE VASTANUTE ÜLEVAADE Enam kui poolte küsitlusele vastanud kultuurivaldkonna töötajate töökoht asub Tallinnas või Harjumaal (67%). Alla kolmandiku vastajatest kuulusid vanusegruppi 41-50 aastat (n=50; 31%), 30 protsenti vanusegruppi 41-40 (n=48) ning üle 50-aastaste vastajate osakaal oli 29% (n=47). Oluliselt väiksem oli kuni 30-aastaste vastajate osakaal (n=15; 9%). Valdav enamus vastanutest märkisid oma rahvuseks eestlane (n=147; 92%), viis protsenti venelane (n=8) ja ülejäänud märkisid muu rahvuse. Üks vastaja soovis jätta rahvuse märkimata. Enamik küsitlusele vastanud kultuurivaldkonna töötajatest olid kõrgharidusega (n=152; 95%) ning viis protsenti vastajatest keskharidusega (n=8). Küsitlusele vastanutest enim oli Kultuuriministeeriumi töötajaid (n=51; 32%), seejärel Muinsuskaitse (n=44; 28%), Integratsiooni Sihtasutuse (n=26; 16%), Eesti Rahvakultuuri Keskuse (n=25; 16%) ning Eesti Filmi Instituudi (n=14; 9%) töötajad. Valdkondadest oli enim esindatud kultuuriväärtused (n=67; 42%), järgnesid kultuuriline mitmekesisus ja kunst (n=27; 17%) ning sport (n=3; 2%). 36 vastajat (23%) olid seotud kultuuriasutuste tugitegevuste tagamisega. Suurem osa vastajatest olid ameti poolest spetsialistid ja nõunikud (n=134; 84%) ning vähem oli struktuuriüksuste juhte (n=22; 14%) ja asutuste juhte (n=4; 3%). Küsitlusele vastas 70 ametnikku (44%) ja 90 töötajat (56%). 2.3.3. FOOKUSGRUPIINTERVJUUD Kolmandas etapis valiti küsitluse tulemustele tuginedes konkreetsed fookusteemad, mida analüüsiti edasi teemavaldkondade lõikes läbi viidud fookusgruppide kaudu. Neljas rakendusuuringusse kaasatud asutuses viidi läbi fookusgrupi intervjuu, kuhu töötajad said end vabatahtlikkuse alusel ise registreerida. Fookusgrupi intervjuudes osales kokku 30 inimest. Järgnevalt on esitatud ülevaade uuringu raames korraldatud fookusgrupi intervjuudest (Tabel 4). TABEL 4. FOOKUSGRUPI INTERVJUUDE LOETELU NR ASUTUS OSALEJATE ARV TOIMUMISE KUUPÄEV 1 Integratsiooni SA 5 05.03.2020 2 Muinsuskaitseamet 6 09.03.2020 3 Kultuuriministeerium 8 10.03.2020 4 Eesti Rahvakultuuri Keskus 7 11.03.2020 5 Eesti Filmi Instituut 4 22.04.202015 15 Fookusgrupp Eesti Filmi Instituudi töötajatega toimus Eesti Vabariigi eriolukorrast tingitud piirangute tõttu virtuaalselt GoToMeeting virtuaalsete koosolekute platvormi vahendusel. 8 2.3.4. VALIDEERIMISSEMINAR Esialgsete tulemuste ning uuringu ühe väljundina valmiva praktilise korruptsiooni ennetava tööriista valideerimiseks viidi Tellija ja uuringu läbiviija osapoolte (projektijuht ja uuringusse kaasatud ekspert) vahel läbi valideerimisseminar, mis leidis aset 19.05.2020 Kultuuriministeeriumi ruumides. Valideerimisseminaril peamiseks eesmärgiks oli uuringu tulemuste esitamine uuringu väljundina koostatava lahenduse tutvustamine ning Tellija poolne valideerimine ning tagasiside andmine. Valideerimisseminaril toimuva arutelu ning saadud tagasiside põhjal täiendati vahehindamise lõppraportit ning tehti muudatused korruptsiooni ennetamiseks ja maandamiseks mõeldud lahenduses enne lõplikku esitamist. TÄHELEPANEKUD JA SOOVITUSED Uuringu läbiviimisel kasutatud metoodika toimis ootuspäraselt, võimaldas saavutada uuringus püstitatud eesmärgid ning vastata ammendavalt uurimusküsimustele. Järgnevalt on esitatud vahehindamise raames tehtud tähelepanekud. KÜSITLUSE LÄBIVIIMINE Küsitluse küsimustikku oli taustaandmete saamiseks lisatud küsimus vastajate rahvuse kohta. Antud küsimus tekitas arusaamatusi mõningate vastajate seas. Nimelt peeti rahvuse küsimist taustainfona ebasobivaks, selle vajadust ei mõistetud ning vajalik oli täiendav selgitamine. Edaspidi tasub kaaluda, kas sellise taustainfo küsimine on konkreetse uurimisteema puhul vajalik või pigem tekitab vastajate seas vastuolu. KORRUPTSIOON KUI TUNDLIK TEEMA Ootuspäraselt oli korruptsiooni temaatika kultuurivaldkonna intervjueeritavate jaoks tugevalt negatiivse konnotatsiooniga, mistõttu ka intervjuudes ja küsitluses prooviti esialgu anda ette "õigeid" vastuseid. Situatsioonikirjelduste ühise arutelu käigus selgus aga, et lahendused ei ole alati musvalged ning saadud tagasisidele tuginedes sõnastati töövahendi tarbeks mitmed näidiskaasused ning soovitused maandamistegevusteks. COVID-19 TÕTTU RAKENDATUD ERIOLUKORRAST TINGITUD ASJAOLUD Kuna viimane planeeritud fookusgrupp Eesti Filmi Instituudi töötajatega (planeeritud toimuma 17.03.2020) jäi ära Eesti Vabariigis väljakuulutatud Covid-19 viiruse levikust tingitud eriolukorra tõttu, otsustas Pakkuja selle läbi viia virtuaalselt. Veebi vahendusel läbi viidud fookusgrupp kulges edukalt ning seega on võimalik ka tulevikus kaaluda nii personaal- kui fookusgrupiintervjuude virtuaalset korraldamist. 9 LISAD LISA 1. INTERVJUUKAVAD SISSEJUHATAVAD INTERVJUUD Küsimused 1. Kuidas hindaksite korruptsiooni esinemise riski kultuurivaldkonnas? Kas korruptsiooni esineb sagedasti? 2. Kas korruptsiooni esinemise vormid ja sagedus on aastate jooksul muutunud? Miks on see nii? 3. Millised on teie hinnangul korruptsiooni peamised esinemisvormid kultuurivaldkonnas (altkäemaks, huvide konflikt, onupojapoliitika, mõjuvõimuga kauplemine, pettused jne)? a. Milline mõju on mainitud korruptsioonivormidel ministeeriumile/valitsemisalale? 4. Kas saab välja tuua konkreetseid a. ametikohti b. valdkondi (kultuur, sport, lõimumine) c. asutusi d. otsuseid/toiminguid millega seotult on korruptsioonirisk kõrgem? Miks on see nii? 5. Kuivõrd tajuvad teie hinnangul kultuurivaldkonna töötajad korruptsiooniriske ning oma tegevuste kokkupuutumist erinevate korruptsioonivormidega? 6. Kas teie hinnangul on kultuurivaldkonna avalike ülesannete täitjad teadlikud sellest, et ametiisikuna on neil kohustus pidada kinni ametiisiku korruptsioonivastasest seadusest tulenevatest nõuetest? 7. Kas korruptsiooniriskide mõistmine on kultuurivaldkonnas aastate jooksul paremaks muutunud? Mis on sellele kaasa aidanud? 8. Millised on praegu rakendatavad meetmed ning sisekontrolli korraldus korruptsiooni ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks KuM-is ja haldusalas? Kas senised meetmed on olnud edukad? Miks? 9. Milliseid Riigikontrolli poolt antud soovitusi on arvesse võetud ning rakendatud? Milline on olnud nende mõju? 10. Milliseid GRECO V hindamisvooru käigus antud soovitusi on arvesse võetud ning rakendatud? Milline on olnud nende mõju? 11. Kas teie hinnangul pööratakse Kultuuriministeeriumi valitsemisalas korruptsiooni ennetamisele ja tõkestamisele piisavalt tähelepanu? Miks? 12. Milline on erinevate juhtimistasandite roll korruptsiooniriskide maandamisel? a. Milline on teiste osapoolte roll: haldusalas olevad asutused? 13. Millised on teie ootused käesolevale uuringule? 10 PERSONAALINTERVJUUD ASUTUSTE JUHTIDEGA Sissejuhatus 1. Kui suureks hindaksite korruptsiooni esinemise riski kultuurivaldkonnas? Kas korruptsiooni esineb sagedasti? Kui suureks hindaksite korruptsiooniriski [siia asutuse spetsiifiline valdkond] valdkonnas? Näiteid? 2. Millised võivad teie hinnangul olla korruptsiooni peamised esinemisvormid [siia asutuse spetsiifiline valdkond] valdkonnas (altkäemaks, huvide konflikt, onupojapoliitika, mõjuvõimuga kauplemine, pettused jne)? Näiteid? Korruptsioon ja selle mõistmine kultuurivaldkonna asutustes 3. Milliseks hindade korruptsiooniriski enda asutuses? Kas teie asutus on viimase kahe aasta jooksul hinnanud oma tegevusega potentsiaalselt seotud korruptsiooniriske? Millised oleksid olulisimad riskivaldkonnad? 4. Kas olete enda asutuses selgelt väljendanud, et teie asutus ei aktsepteeri oma töötajate ega koostööpartnerite poolt mingisugust korruptsiooni? Kuidas olete seda teinud (suuliselt/kirjalikult)? 5. Kas teie asutus teeb avalikkusele (näiteks oma veebisaidil või sotsiaalmeedias) selgeks, et olete pühendunud korruptsiooni vastu võitlemisele? 6. Kas teie asutuse puhul saab välja tuua konkreetseid e. ametikohti f. otsuseid/toiminguid millega seotult on korruptsioonirisk kõrgem? Kas on olnud konkreetseid juhuseid? 7. Kuivõrd tajuvad teie hinnangul teie asutuse töötajad korruptsiooniriske ning oma tegevuste kokkupuutumist erinevate korruptsioonivormidega? 8. Kas teie hinnangul on avalike ülesannete täitjad teadlikud sellest, et ametiisikuna on neil kohustus pidada kinni ametiisiku korruptsioonivastasest seadusest tulenevatest nõuetest, näiteks huvide deklareerimine? Kui kõrgeks teadlikkust hindate? Miks on see nii? 9. Kas korruptsiooniriskide mõistmine on teie asutuses aastate jooksul paremaks muutunud? Mis on sellele kaasa aidanud? 10. Kas teie asutuses on tavaline, et koostööpartnerid teevad teie töötajatele kingitusi? Kui jah, siis kuidas kingitustega toimite? Mis tingimustes/väärtuses muutuks "väike kingitus" altkäemaksuks? 11. Kuidas mõjutab teie valdkonna töötajate võimalikku korruptiivset käitumist Eesti- ja siinsete ringkondade väiksus (eelkõige huvide konflikti tekkimise võimalus)? Näiteid? Kuidas seda mõju minimeerida? Meetmed korruptsiooni tõkestamiseks 12. Millised on praegu rakendatavad meetmed ning sisekontrolli korraldus teie asutuses korruptsiooni ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks? Kas senised meetmed on olnud edukad? Miks? 13. Kas teie asutus on kehtestanud juhised, milles sätestatakse protseduur kõrgendatud korruptsiooniriskiga olukordades? Milliseid? 14. Kas teie asutuses on eetilisi juhiseid näiteks kingituste, hüvede, sponsorluse ja poliitiliste toetuste kohta? 11  15. Kas teie asutuse töötajad on teadlikud, mida nad peavad tegema, kui puutuvad kokku korruptiivse tegevusega? Kas töötajad on saanud koolitust või üksikasjalikku teavet selle kohta, kuidas nad saavad teatada väärkasutusest või kahtlasest tegevusest, mida nad teie asutuses täheldavad? 16. Kas teie asutuses on turvaline teavituskanal, mida töötajad saavad kasutada, et teatada kõigist vääritimõistmistest või kahtlastest tegevustest, mida nad asutuses täheldavad? 17. Kas uutele töötajatele antakse teie asutuse sisseelamisprogrammi raames teavet korruptsioonivastaste meetmete kohta? Kuidas seda infot edasi antakse? 18. Kas teie asutuse hangete, rahanduse ja sisejärelevalve eest vastutavad töötajad osalevad spetsiaalsel koolitusel korruptsiooniga seotud küsimustes, näiteks millised märgid võivad viidata korruptsioonile ja kuidas neid tuleks käsitleda? 19. Kas teie asutus praktiseerib töötajate erahuvide ja/või kõrvaltegevuste deklareerimist, mida saab kasutada näiteks võimaliku huvide konflikti tuvastamiseks? Kui jah, siis kuidas selline tegevus aitab? Kui ei, siis miks mitte? 20. Kas teie asutus avaldab oma pakkumiskutsed viisil, mis võimaldab mitmel erineval toote- või teenusepakkujal pakkumist esitada? 21. Kas teie asutus annab Kultuuriministeeriumile regulaarselt aru, näiteks seoses lõpparuandega, kuidas ta on suutnud korruptsiooni ennetada või lahendada ja kuidas tuleb korruptsioonivastaseid jõupingutusi edasi arendada? 22. Kas soovite vestlusele veel midagi lisada? Intervjuu lõpus arutleda kaasuste teemadel ja tutvustada eesolevat töötajate küsitlust. 12 PERSONAALINTERVJUUD ASEKANTSLERITEGA Sissejuhatus 1. Kui suureks hindaksite korruptsiooni esinemise riski kultuurivaldkonnas? Kas korruptsiooni esineb sagedasti? Kui suureks hindaksite seda aga enda vastutusvaldkonnas? 2. Kas korruptsiooni (võimalikud) esinemise vormid ja sagedus teie vastutusvaldkonnas on aastate jooksul muutunud? Miks on see nii? 3. Millised võiks teie hinnangul olla korruptsiooni peamised esinemisvormid teie vastutusvaldkonnas (altkäemaks, huvide konflikt, onupojapoliitika, mõjuvõimuga kauplemine, pettused jne)? a. Milline mõju on mainitud korruptsioonivormidel ministeeriumile ja haldusalale? 4. Kas saab välja tuua konkreetseid a. ametikohti b. asutusi c. otsuseid/toiminguid millega seotult on korruptsioonirisk kõrgem? Miks on see nii? Korruptsioon ja selle mõistmine kultuurivaldkonna asutustes 5. Kuivõrd tajuvad teie hinnangul kultuurivaldkonna töötajad korruptsiooniriske ning oma tegevuste kokkupuutumist erinevate korruptsioonivormidega? 6. Kas teie hinnangul on kultuurivaldkonna avaliku ülesande täitjad (KVS mõistes) teadlikud sellest, et ametiisikuna on neil kohustus pidada kinni ametiisiku korruptsioonivastasest seadusest tulenevatest nõuetest? Kui kõrgeks teadlikkust hindate? Miks on see nii? 7. Kuidas mõjutavad teie valdkonna töötajate tegevusi ja otsuseid tööga seotud kingitused ja erinevate hüvede pakkumine (nt tasuta piletid, kutsed jms)? 8. Kas korruptsiooniriskide mõistmine ministeeriumis ja haldusalas on aastate jooksul paremaks muutunud? Mis on sellele kaasa aidanud? Kui vajalikuks peate töötajate korruptsioonialase teadlikkuse suurendamist? 9. Kuidas mõjutab kultuuri valdkonna töötajate võimalikku korruptiivset käitumist Eesti- ja siinsete kultuuriringkondade väiksus (eelkõige huvide konflikti tekkimise võimalus)? Näiteid? Kuidas seda mõju minimeerida? Meetmed korruptsiooni tõkestamiseks 10. Millised on praegu rakendatavad meetmed ning sisekontrolli korraldus korruptsiooni ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks haldusalas? Kas senised meetmed on olnud edukad? Miks? 11. Millisena näete enda ametikoha rolli korruptsiooni ennetamisel ja avastamisel? 12. Kas teie hinnangul pööratakse teie valdkonna asutustes korruptsiooni ennetamisele piisavalt tähelepanu? 13. Milline on erinevate juhtimistasandite roll riskide maandamisel? a. Milline on teiste osapoolte roll: haldusalas olevad asutused? 14. Millised on teie ootused käesolevale uuringule? 13 PERSONAALINTERVJUUD MINISTRI JA NÕUNIKEGA Sissejuhatus 1. Kui suureks hindaksite korruptsiooni esinemise riski kultuurivaldkonnas? Kas korruptsiooni esineb sagedasti? 2. Kas korruptsiooni (võimalikud) esinemise vormid ja sagedus on aastate jooksul muutunud? Miks on see nii? 3. Millised on teie hinnangul korruptsiooni peamised esinemisvormid kultuurivaldkonnas (altkäemaks, huvide konflikt, onupojapoliitika, mõjuvõimuga kauplemine, pettused jne)? a. Milline mõju on mainitud korruptsioonivormidel ministeeriumile ja haldusalale? 4. Kas saab välja tuua konkreetseid a. ametikohti b. valdkondi (kultuur, sport, lõimumine) c. asutusi d. otsuseid/toiminguid millega seotult on korruptsioonirisk kõrgem? Miks on see nii? Näiteid? Korruptsioon ja selle mõistmine kultuurivaldkonna asutustes 5. Kuivõrd tajuvad teie hinnangul kultuurivaldkonna töötajad korruptsiooniriske ning oma tegevuste kokkupuutumist erinevate korruptsioonivormidega? 6. Kas teie hinnangul on kultuurivaldkonna avaliku ülesande täitjad (KVS mõistes) teadlikud sellest, et ametiisikuna on neil kohustus pidada kinni ametiisiku korruptsioonivastasest seadusest tulenevatest nõuetest? Kui suureks hindate teadlikkust? Miks on see nii? 7. Kas korruptsiooniriskide mõistmine ministeeriumis ja haldusalas on aastate jooksul paremaks muutunud? Mis on sellele kaasa aidanud? Kui vajalikuks peate töötajate korruptsioonialase teadlikkuse suurendamist? 8. Kuidas mõjutab kultuuri valdkonna töötajate võimalikku korruptiivset käitumist Eesti- ja siinsete kultuuriringkondade väiksus (eelkõige huvide konflikti tekkimise võimalus)? Näiteid? Kuidas seda mõju minimeerida? 9. Millised võiksid olla kultuuriministri ametikohaga seotud korruptsiooniriskid? Näiteid minevikust? Meetmed korruptsiooni tõkestamiseks 10. Millised on praegu rakendatavad meetmed ning sisekontrolli korraldus korruptsiooni ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks KuM-is/haldusalas? Kas senised meetmed on olnud edukad? Miks? 11. Millisena näete teie kui ministri/ministri nõuniku rolli korruptsiooni ennetamisel ja avastamisel? 12. Kas teie hinnangul pööratakse Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse kuuluvates asutustes korruptsiooni ennetamisele piisavalt tähelepanu? 13. Milline on erinevate juhtimistasandite roll riskide maandamisel? a. Milline on teiste osapoolte roll: haldusalas olevad asutused? 14. Millised on teie ootused käesolevale uuringule? 14 FOOKUSGRUPIINTERVJUUD ASUTUSTE TÖÖTAJATEGA Tutvustus ja sissejuhatus Tutvustatakse intervjuu läbiviijat ja intervjuu eesmärki. Selgitatakse vestluse praktilist korraldust – Vestluse kestvuseks on umbes 1 h 30 min. Osalejatele selgitatakse, et vestlus salvestatakse eesmärgiga koostada sellest hiljem kirjalik kokkuvõte. Hiljem salvestus kustutatakse. Sissejuhatav küsimus 1. Kas Teie arvates esineb (vastav valdkond) valdkonnas korruptsiooni ning millised on kõige tõenäolisemad korruptsiooniohud või - juhtumid? Teadlikkus ja kokkupuude 2. Küsitluses toodi peamiste kogetud korruptsiooniohtlike situatsioonidena välja olukordi, mis on seotud töökohaga seotud teabe kasutamise ja komisjoni kaudu toetuste jagamisega. - Kas Teil isiklikult on olnud kokkupuudet korruptsiooniohtlike olukordadega? - Millised on olnud konkreetsed olukorrad? Kaasused 3. Kaasus küsitlusest Fookusgrupi läbiviija esitab asutusele vastava kaasuse. EFI sihttoetuse määramist kaaluva komisjoni liikmega võttis enne toetuse määramise otsust ühendust ühe toetuse taotleja esindaja ning andis üle abonendi võimalusega osaleda toetuse taotleja järgmise hooaja kõigil üritustel tasuta põhjendusega, “et olla kursis saadava toetuse kasutamisega”. INSA Eesti keele maja koridori soovitakse üles seada eraldi kujundust vajav ajalooekspositsioon. Asjakohaste stendide kujundamiseks soovib ekspositsiooni ette valmistav töötaja otseostu võimalust kasutades kutsuda seda tööd tegema oma tuttava disaineri, kelle stiil on tema hinnangul enim sobiv. Sihttoetuse taotleja, kelle taotluse läbivaatamine seisab alles lähiajal ees, võtab ühendust toetuse määramist kaaluva Kultuuriministeeriumi komisjoni liikmega, kellega ta on juba aastaid ka perekondlikult läbi käinud ning uurib, kas tema taotlusel on lootust komisjonis toetust leida? Muuhulgas mainib taotleja, et tegi komisjoni liikme tütrele ettepaneku asuda nende juures tööle soliidse palgaga projektijuhiks. Kohtumisel Muinsuskaitseameti järelevalveosakonna töötajaga pakub ettevõtja kokkulepet, mille kohaselt oleks neil võimalik töötaja eramaja ehitusele pakkuda tavahinnast oluliselt soodsamalt ehitusmaterjali, kui ta hoiab neid kursis turuosaliste suhtes tehtava järelevalvega. „Selles pole midagi kriminaalset, anna lihtsalt teada, kui midagi leiate“, pakub ettevõtja. Eesti Rahvakultuuri Keskuse töötaja käsutuses on teie asutuse kallis helitehnika. Tema abikaasa on nädalavahetusel aga korraldamas tuntud esinejatega suurt kontserti ning soovib kulude kokkuhoiuks kasutada ka teie asutuse tehnikat, paludes selleks oma abikaasa abi. - Kuidas peaks Teie arvates sellises situatsioonis käituma? - Millist tuge või milliseid juhiseid ootaksite Teie sellises olukorras? Lahendused korruptsiooni tõkestamiseks 4. Ligi pooled (47%) küsitlusele vastanutest tunnevad vajadust täiendavate korruptsiooni-teemaliste juhtnööride või suuniste järele. - Millised võiksid olla konkreetsed juhised, et just Teie asutusel nendest abi oleks? 15  5. Uuringu raames läbi viidud intervjuudest on selgunud, et korraldatud on nii asutuse siseseid kui ka välise eksperdi poolt läbi viidavaid koolitusi ning mõnikord on töötajatel tekkinud segadus, sest koolituste info ei ole kooskõlas olnud. - Kas Teie olete seda kogenud ning kuidas sellist olukorda vältida? - Kas leiate, et koolitused on kasulikud? - Millele peaks koolituste korraldamisel tähelepanu pöörama? 6. Küsitluse põhjal selgus, et paljud ei ole saanud uue töötajana tööle asudes selgitusi ja juhiseid asutusega seotud korruptsiooniohtlike olukordade osas. - Kas selle järele on vajadus? - Kuidas võiks uue töötaja juhised lahendatud olla ning millele peab just uue töötaja juhiste osas tähelepanu pöörama? 7. Küsitluses toodi kõige enam lahendustena välja koolituste korraldamist ja selgemaid asutuse- siseseid reegleid. - Milliseid lahendusi oleks Teie arvates veel vaja teadlikkuse tõstmiseks ja korruptsiooni ennetamiseks? Kui osalejad ei paku ise lahendusi, pakkuda näidetena: pisteline kontroll; kohustuslik eetikakoodeks; suurem läbipaistvus läbi avalike registrite ja IT-süsteemide; esinenud juhtumite suurem avalikustamine ning laiem meediakajastus; palkade/aastasissetuleku avalikustamine; tegelike kasusaajate avalikustamine. 16 LISA 2. VEEBIKÜSIMUSTIK Lugupeetud kultuurivaldkonna töötaja Kultuuriministeeriumi tellimusel viib Civitta Eesti läbi projekti, mille eesmärk on kaardistada kultuurivaldkonna korruptsiooniriskid ning koguda sisendit neid riske ennetava ja maandava lahenduse loomiseks. Kutsume Teid hindama, kuidas Te kultuurivaldkonnas esinevaid võimalikke korruptsiooniohte tajute ning milliste olukordadega olete ise vahetult kokku puutunud. Küsitlusele vastamine võtab aega ligikaudu 20 minutit. Kõik vastused jäävad anonüümseteks ning vastuseid kasutatakse analüüsi tegemise eesmärgil üksnes üldistatud ja umbisikulisel kujul. Palume küsimustele vastata hiljemalt 10.02.2020. Uuringu meeskond on valmis Teid meeleldi abistama, kui Teil tekib küsimusi antud küsitluse või uuringu kohta üldiselt. Kontakt: …………… Küsimused vastaja tausta kohta 1 Sugu Mees Naine 2 Vanus Kuni 30 31-40 41-50 Üle 50 3 Rahvus [ ] 4 Haridus Keskharidus Kõrgharidus 5 Töökoha asukoht Tallinn/Harjumaa Muu 6 Asutus Kultuuriministeerium Muinsuskaitseamet Eesti Rahvakultuuri Keskus SA Eesti Filmi Instituut Integratsiooni SA 17  7 Valdkond Kunst (teater, muusika, film, kunst, arhitektuur, loomemajandus); Kultuuriväärtused (muinsuskaitse, rahvakultuur, raamatukogud, muuseumid); Kultuuriline mitmekesisus (lõimumine, rahvusvähemused); Sport; Tugitegevused 8 Amet Asutuse juht Struktuuriüksuse juht, sh asekantsler Spetsialist, sh nõunik Muu 9 Funktsioon Ametnik Töötaja Situatsioonikirjeldused Järgnevalt esitatakse Teile viis stsenaariumit. Palume Teil kirjeldada, kuidas peaksid kõnealused isikud antud olukordades Teie arvates käituma. 10 Kaasus 1 Toetuste määramise komisjoni liikmega võttis enne toetuse Korruptiivse tulu nõudmine, määramise komisjoni otsust ühendust üks taotleja ning andis üle vahendamine ja saamine abonendi elitaarse võimalusega osaleda taotleja järgmise hooaja kõigil üritustel tasuta “et olla kursis saadava toetuse kasutamisega.” Kuidas peaks komisjoni liige käituma? 11 Kaasus 2 Teie asutuse koridoridesse soovitakse üles seada Ametiseisundi korruptiivne ajalooekspositsioon asutuse ajaloost ning seotud isikutest. kasutamine Asjakohase stendi kujundamiseks soovib ekspositsiooni ettevalmistav töötaja kutsuda seda tööd tegema oma tuttava disaineri, kelle stiil on tema hinnangul enim sobiv. Kuidas peaks stendi ettevalmistav töötaja käituma? 12 Kaasus 3 Töötaja vastutab asutuse helitehnika kasutamise eest. Tema Avaliku vahendi korruptiivne abikaasa on nädalavahetusel korraldamas tuntud esinejatega suurt kasutamine kontserti ning soovib kulude kokkuhoiuks kasutada asutuse tehnikat, paludes selleks töötaja abi. Kuidas peaks helitehnika eest vastutav töötaja käituma? 13 Kaasus 4 Toetuse taotleja, kelle taotluse läbivaatamine seisab alles ees, Mõju korruptiivne võtab ühendust toetuste komisjoni liikmega, kes on tema kasutamine perekonnatuttav. Taotleja uurib, kas tema taotlusel on lootust läbi minna. Muuhulgas mainib taotleja, et tegi komisjoni liikme tütrele ettepaneku asuda nende juurde tööle soliidse palgaga projektijuhiks. Kuidas peaks komisjoni liige käituma? 14 Kaasus 5 Töötaja, kes teostab toetuse kasutamise üle riiklikku järelevalvet, Siseteabe korruptiivne kohtub ettevõtjaga. Ettevõtja pakub välja, et ta saaks müüa kasutamine töötajale suvila ehituseks soodsa hinnaga ehitusmaterjale, kui töötaja hoiaks teda kursis toetuse saajate suhtes tehtava järelevalvega. „Selles pole midagi kriminaalset, anna lihtsalt teada, kui midagi leiate,“ pakub ettevõtja. Kuidas peaks järelevalvet teostav töötaja käituma? Isiklik kokkupuude korruptsiooniriskidega Järgmiseks palume Teil hinnata, kui tihti olete puutunud kokku korruptsiooniohtlike olukordadega järgmiste tööülesannete juures seoses Teie töövaldkonnaga. (Iga väite puhul - Ei ole kokku puutunud; Olen puutunud kokku ühel korral; Olen puutunud kokku kaks või enam korda) 18 15 Hangete läbiviimisel Komisjonide kaudu taotluste alusel toetuste jagamisel Lubade väljastamisel Töökohaga seotud vara kasutamisel Töökohaga seotud mõju kasutamisel Töökohaga seotud teabe kasutamisel Korruptsioonialane teadlikkus Küsitluse viimases osas palume Teil märkida, kuivõrd nõustute esitatud väidetega iseenda korruptsioonialase teadlikkuse osas oma asutuses. (Iga väite puhul - Nõustun täielikult; Pigem nõustun; Pigem ei nõustu; Üldse ei nõustu; Ei oska öelda) 16 Asutuses on selgelt määratletud, kes on avalikke ülesandeid täitvad ametiisikud. Asutuses on olemas sisemised juhised ja reeglid korruptsiooni ennetamiseks ja korruptsiooniohtlukus olukorras käitumiseks just meie asutuse tegevuse omapärast lähtuvalt. Tean täpselt, kust saada juhised korruptsiooniohtlike olukordade ära tundmiseks ja nendes olukordades käitumiseks Asutuses on kehtestatud selged ja arusaadavad kingituste jm hüvede vastu võtmise põhimõtted. Tööle asudes selgitati mulle, millised on korruptsiooniohtlikud situatsioonid ja kuidas nende puhul käituda. Tean täpselt, kuhu ja kelle poole pöörduda, kui tajun korruptsiooniohtlikku olukorda. Asutuse poolt läbiviidud korruptsiooniteemalised koolitused on olnud mulle kasulikud. Ma ei tunne vajadust täiendavate korruptsiooni-teemaliste juhtnööride või suuniste järele. Võimalikud lahendused Siinkohal on Teil võimalus pakkuda välja lahendusi korruptsiooniohtlike olukordade ennetamiseks või vähendamiseks oma asutuses. Palun kirjeldage ideid olenemata sellest, kui teostatavad need esialgu tunduvad. 17 Millised võiksid olla konkreetsed tegevused korruptsiooni ennetamiseks ja vältimiseks kultuurivaldkonnas? 19  Koostatud:22.10.2020 07:47:41 Siseriiklik maksekorraldus Asutuse töötaja: Reet Tallo Asutus: KULTUURIMINISTEERIUM Töökood: 20200909264660 Maksja registrikood: 70000941 Sisestatud: 09.09.2020 Sisestamise kanal: Xtee Staatus: Arvestusse kantud maksekorraldus Dokumendi number: 20025803 E-riigikassa konto number: 1200001950 EUR Saaja nimi: Civitta Eesti AS Saaja registrikood: 11092241 Saaja konto number: EE361010220040997011 Valuuta: EUR Summa: 24 768.00 Viitenumber: Makse väärtuspäev: 11.09.2020 Selgitus: 2020445 27.08.2020 Projekti Kultuurivaldkonna korruptsiooniriskide j Eelarve: Kinnitan: Kinnitan: asutuse juht juhataja raamatupidamise eest vastutav isik peaspetsialist pitsat pitsat  Civitta Eesti AS Maksja: Kultuuriministeerium Arve nr: 2020445 Suur-Karja tn 23 Kuupäev: 27.08.2020 15076 Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Kontaktisik: Andrea Kivi Tingimused: 15 päeva Tähtaeg: 11.09.2020 Viivis: 0.15 % Summa Projekti kood Kirjeldus Kogus Hind Kmk km-ta AV Projekti „Kultuurivaldkonna 1 20 640.00 2 20 640.00 E-arve operaator Fitek korruptsiooniriskide ja pettuste analüüs ning nende maandamiseks lahenduste välja töötamine“ lõpparuanne koos lisadega Kokku: 20 640.00 Käibemaks 20 %: 4 128.00 Tasuda EUR: 24 768.00 Summa sõnadega: Kakskümmend nelituhatseitsesada kuuskümmend kaheksa eurot ja 0 senti www.civitta.ee IBAN: EE361010220040997011 Reg-nr: 11092241 Lõõtsa 8 11415 Tallinn Tel: +372 7306616 AS SEB Pank Km-nr: EE100943452 Riia 24a 51010 Tartu Faks: +372 7306616 [email protected] DFC_EBill:"Fitek Premium" DFC_EBillCode:"eEAb" DFC_OwnerIk:"70000941" DFC_ProxyID:"" DFC_TypeOfSource:"S-Arved" DFC_AdrINX:"DSTREAM" DFC_GlobInvID:"EMK_2020_135687655" DFC_PRN:"" DFC_PayerUtilityNumber:"70000941" DFC_DueDate:"2020-09-11" DFC_InvoiceDate:"2020-08-27" DFC_Amount:"24768.00" DFC_CurrencyCode:"EUR" DFC_B2BInvoiceNumber:"2020445" DFC_InvoiceNumber:"2020445" DFC_SYSTEMID:"RIK" DFC_DOCTYPENAME:B2BInvoice DFC_NUMFIELDS:21 DFC_BEGINRECORDS DFC_SuppRegCode:"11092241" DFC_SuppVATNumber:"EE100943452" DFC_SuppAccount:"EE361010220040997011" DFC_EBillAdrType:"Tp_" DFC_EBillAdr:"70000941"  Tallinn, 26. august 2020. a Kultuuriministeeriumi (Tellija) ja Civitta Eesti AS (Töövõtja) vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 706 juurde ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT 1. Käesoleva akti koostasid Tellija esindaja Andrea Kivi ja Töövõtja esindaja Piia Viks-Binsol. 2. Aktiga Töövõtja annab üle ja Tellija võtab vastu töövõtulepingu nr 706 esemeks oleva Töö „Kultuurivaldkonna korruptsiooniriskide ja pettuste analüüs ning nende maandamiseks lahenduste välja töötamine“ lõpparuande koos lisadega. 3. Lõpparuanne ja lisad on koostatud Lepingus sätestatud nõuete kohaselt. 4. Pooled kinnitavad, et töövõtulepingu alusel on perioodi lõpparuande tegevuste maksumus 20 640 eurot (kakskümmend tuhat kuussada nelikümmend eurot) ilma käibemaksuta. 5. Akt allkirjastatakse digitaalselt. Tellija esindaja Töövõtja esindaja Andrea Kivi Piia Viks-Binsol /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/  Sihtasutus Eesti Teadusagentuur [email protected] 27.10.2020 nr 1-18/2002-1 Maksetaotlus projektile „Kultuurivaldkonna korruptsiooniriskide ja pettuste analüüs ning nende maandamiseks lahenduste välja töötamine“ Programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) tegevuse 2 partnerluslepingu nr 7.2-2/19/6 järgi esitame maksetaotluse projektile „Kultuurivaldkonna korruptsiooniriskide ja pettuste analüüs ning nende maandamiseks lahenduste välja töötamine“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits kantsler Lisad: maksetaotlus, kuludokumendid ja uuringu aruanne Reet Tallo 628 2240 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941