Kiri

Kultuuriministeerium Hr minister Tõnis Lukas 23.okt 2020.a Ettepanek ud : Eesti kultuuripärandi rahastamine Täname Teid meie ettepanekut vastu võttes ja et korraldasite 02.septembril huvitatud osapoolte kokkusaamiseks ümarlaua , mille me ie ühiseks eesmärgiks ja ülesandeks on elujõuline kohalik kultuuriruum globaliseer uvas maailmas. Selles protsessis on Eestile oluline toet ada oma kultuuripärandi t sh arhitektuuripärandit . Arhitektuuripärand on alus rahva identiteedi püsimisele ning olulise mõjuga ettevõtlusele, tööhõivele, loomemajandusele ja turismile . Arhitektuuripärand it mõistlikult toetades ja hoides on võimalik toetada ka meie siseriiklikku regionaalpoliitikat. Säilinud ehitispärandist (5196 objekti) on rahuldavas, halvas ja avariilises olukorras 2/3 objektidest. Teema olulisust rõhutab ka Euroopa Liit, kes on võimaldanud kultuuripärandi kaitse tagamiseks kasutada struktuurifondide vahendeid läbi mitme eelneva rahastusperioodi. Euroopa Komisjon on oma suundumusi kinnitanud ka taastepaketi vahendite kasutamisel tõstes üheks oluliseks valdkondlikuks eesmärgiks just kultuuri ja turismi. 2020. aasta muinsuskaitse eelarvelistest vahenditest taotleti 12,6 mil j eur ot (407 taotlust) ning võimalik oli toetada ainult summas 2,47 milj eur ot (120 taotlust). Ilmselgelt on pärandiobjektide alarahastatus jätkuvalt kriitiline mistõttu oleme antud teemaaruteludega kohtunud eraldiseisvalt majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aasa ja riigihalduse minister Jaak Aabiga. Ees on ootamas järgmised kohtumised maaeluministri ja teistega. Tulenevalt nimetatud kohtumistest ja arutelust mõisaühenduste juhatuse ümarlaual, teeme alljärgnevad ettepanekud: Taotleda jätkuvalt muinsuskaitseameti hallatavate omanikele suunatud toetusmeetmete mahu suurendamist 16 milj eur oni aastas; Taotleda Euroopa Liidu Taaskäivitamise kava vahenditest arhitektuuripärandi säilitamisele ja arendamisele konkreetset rahalist toetust toetamaks rohepööret arvestades, et : On olemas valmidus koheselt konkreetsete tööde ga alustamise ks, kuna on eelnevatel toetuse perioodi del koostatud arendus- ja projekdokumentatsioon vajalikele töödele eeldatavalt mahus 150milj eur ; Taotleda Euroopa Liidu struktuurifondide SF 21+ vahenditest erinevate rakendusüksuste ja meetmete kaudu arhitektuuripärandi säilitamisele ja arendamisele toetust arvestades, et : Maapiirkondades on hinnanguline võimekus ja vajadus eelolevaks perioodi abikõlbulikeks toetusteks arhitektuuripärandile kogumahus kuni 350 milj eur ot toetusperioodi ks ; Linnades asuv arhitektuuripärand (näit Tallinna, Tartu, Narva jt) vajavad olulist toetust oma objektide säilitamiseks ja arendamiseks. Koguvajadus ja võimekus kogu toetusperioodil tõuseb seeläbi hinnanguliselt 500 milj euroni. Kaaluda võimalusi multiprojektide kaasami s e ks maaeluministeeriumi haldusalas toimetava PRIA erinevatesse allüksustesse (sh LEADER meede) kultuuri- ja arhitektuuripärandi arenduse valdkonna toetuseks , st taotleda selleks eraldiseisvad vahendid mitte ÜPP järgsel t sihtgruppidele suunatud vahendeid vaid. Senini on Eesti Vabariik jäänud ainukeseks Euroopa Liidu struktuurifondidest kasu saavaks liikmesriigiks, kes ei ole olulisel määral struktuurfondide vahendeid kummalgi eelneval eelarveperioodil sihtsuunitlusega kultuuripärandi jaoks kasutanud. Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil on kultuuripärand samuti abikõlblik ning investeeringud sellesse lubatud. Andrei Dvorjaninov Eesti Mõisate Ühendus juhatuse esimees Keila Joa Loss Tõnu Kiviloo Eesti Mõisakoolide Ühendus juhatuse esimees Eesti mõisaühenduste juhatuste ümarlaud Ants Orav E esti Mõisakoolide Ühendus juhatuse liige Tiit Salumäe Eesti Kirikute Nõukogu piiskop Priidu Pärna Eesti Omanike Keskliit juhatuse esimees Kaido-Allan Lainurm Eesti Mõisate Ühendus juhatuse liige Eesti Muinsuskaitsenõukogu liige Jaanus Kiili Eesti Mõisate Ühendus Vaimõisa mõis