Kiri

Eesti Vabariigi Õiguskantsler 23.10.2020 Kohtu 8 Tallinn 15193 Koopia: Kultuuriministeerium Muinsuskaitseamet Keskkonnaministeerium Keskkonnaamet Vabariigi Valitsus Austatud Ülle Madise, Vastavalt õiguskantsleri seaduse §-le 15 on igalühel õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole seaduse või mõne muu õigusloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrollimiseks. Kirjutame teile ühest olulisest ametkondi, riigikogulasi ja tavakodanikke lõhestavast probleemist. Teemast mida ka teie mainisite oma 2019/2020 aastaülevaates. Märkisite , et “.. ettevõtjad ja paljud teised, kelle kannatus ja usaldus pannakse lahmivate otsustega proovile, on ometi meie oma Eesti inimesed… Ei saa ju näiteks veepaisu korraga lammutada ja säilitada.”1 Näib nagu oleks hakanud põrkuma muinsuskaitse ja keskkonna huvid. Tegelikkuses selliseid huvide konflikte ei tohiks olla, sest need huvid ei ole vastanduvad. Meie kõikide huvi on säästlik ja tasakaalus areng. Arvame, et vastanduv olukord on tekkinud ainult ametnike subjektiivsete eelistuste pinnalt, oskamatusest täita seadusega ettepandud ülesandeid seaduslikul viisil. Kuid me ei välista ka võimalust, et mõned valdkondlikud õigusaktid ei ole piisavalt selged, et see annaks võimaluse oma kohustusi täita ilma, et nad läheks vastuollu teiste ja ülimuslike õigusaktidega. Palun teostage selles osas vajalikud järelevalve toimingud. Väga reljeefsel viisil paljastub probleem Linnamäe HEJ paisuga seoses. Probleemi tausta selgitus 1. Jägala jõgi hoiuala määrati 05.08.2004 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ ja kuulub Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määruse nr 144 alusel Natura 2000 võrgustikku, kus kaitstakse Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ alusel kaitstavaid liike (II lisas nimetatud lõhe, jõesilm, tõugjas, võldas, hink, vingerjas, paksukojaline jõekarp, rohe-vesihobu või jõge kui elupaika (I lisas nimetatud elupaigatüüp 3260). Nimetatud direktiivi esmasteks meetmeteks on, k) ühenduse tähtsusega ala — ala, mis annab olulise panuse I lisa loodusliku elupaigatüübi või II lisa liigi soodsa kaitsestaatuse säilimisele või taastamisele selles biogeograafilises piirkonnas 1 https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2020/ 1  või nendes biogeograafilistes piirkondades, kuhu see alal kuulub, ning võib oluliselt kaasa aidata ka artiklis 3 nimetatud Natura 2000 sidususele ning/või aitab oluliselt kaasa asjaomase biogeograafilise piirkonna või asjaomaste biogeograafiliste piirkondade bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele. 2. Lähtudes teadmistest, et veekogu on tervik ja Natura 2000 ala moodustab Jägala jõest vaid ühe veekogumi, kuid sellist ala jääb mõjutama ka kaitseala välised veekogumid. Kõigile, erikaitsealadest välja jäävatele, veekogudele seab eesmärgid ja kohustused Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ. See sätestab liikmesriikidele kohustuse tagada aastaks 2015 kõigi veekogude hea seisund (tähtaeg on pikendatud). Veekogu hüdromorfoloogilise kvaliteedi puhul (peab aitama tagada bioloogilise elementide seisundit) on Veepoliitika raamdirektiivis eraldi välja toodud vooluveekogude tõkestamatus, tagades veeorganismide vaba liikumise ja sete loomuliku kandumise veekogu ulatuses. Teisisõnu – hea seisund pole paisudega tõkestatud jõgedes saavutatav, paljudel juhtudel on paisud peamiseks negatiivseks mõjuteguriks, mis teevad veekogu hea seisundi saavutamise võimatuks. 3. Uuringud on tõendanud, et Jägala jõe hoiualal ei ole kaitstavate liikide ja jõe hea seisundi taastamine ilma Linnamäe paisu avamiseta ja paisjärve likvideerimiseta saavutatav 2. 4. Looduskaitse eesmärkide olulisust ja regulatsioone on käsitlenud õiguskantsler Allar Jõks juba aprillis 2006 esitades oma seisukohta MTÜ Eesti Veskivaramule, kes palus hinnata looduskaitseseaduse § 51 lg 1 vastavust põhiseaduse §-dele 31 ja 323. Allar Jõks toob esile järgmised faktid ja seisukohad: 4.1. Looduskaitseseaduse üheks eesmärgiks on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega (Looduskaitseseaduse § 1 p 1). Ka loodusdirektiivi artikkel 2 nimetab selle eesmärgiks aidata kaasa bioloogilise mitmekesisuse tagamisele looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kaudu. 4.2. Arvestades, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse vajab erinevate riikide efektiivset koostööd on see ka rahvusvahelises õiguses suhteliselt tugevalt reguleeritud keskkonnavaldkond. Siinkohal võib nimetada näiteks 1992. aastal alla kirjutatud Rio de Janeiro bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja Bernis alla kirjutatud Euroopa eluslooduse ja looduslike elupaikade säilitamise konventsiooni.” 4.3. III)1992. aasta Rio de Janero keskkonna ja arengu deklaratsiooni, riikide poolt vastu võetud avalduse, 15. printsiip sätestas: 4.4. „Keskkonna kaitsmise eesmärgil tuleb riikide poolt laialdaselt rakendada ettevaatuslähenemist (precautionary approach). Tõsiste ja taastumatute keskkonnakahjustuste ohu korral ei tohi teadusliku tõenduse puudumine olla põhjuseks edasiste keskkonnakahjustuste vältimiseks tulude ja kulude analüüsi põhinevate meetmete mittevõtmiseks”.” 4.5. IV)“Lisaks Euroopa Liidu õigusele reguleeritakse lõhede kaitset Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonis (edaspidi Helsingi konventsioon). Helsingi 2 R.Järvekülg, M.Kesler,T.Krause,H.Timm,A.Kõrs,P.Pall,S.Vilbaste,K.Piirsoo,N.Laanetu: Vee-elustiku uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013–2014. a. 3 Lisa 4. Õkantsleri Jõks seisukoht 2006 2  konventsiooni alusel loodud Balti Merekeskkonna Kaitse Komisjon (inglise keelsest vastest: HELCOM). HELCOM võttis 1998. aasta 26. märtsil vastu soovituse Balti mere lõhe kaitse ja parandamise kohta. Osundatud resolutsioon seab eesmärgiks tagada aastaks 2010 kõigi lõhejõgede loomulik reprodutseerimisvõime selline tase, mis vastaks 50%-le jõe potentsiaalist. 4.6. Selleks soovitab HELCOM: a)Võtta kasutusele kõik vajalikud meetmed, et parandada praegustes ja tulevastes lõhe jõgedes keskkonna tingimusi, et soodustada lõhede looduslikku reproduktsiooni. Sellised meetmed võivad parandada vee kvaliteeti ja kvantiteeti, taastada looduslikke elupaikasid, tehistakistuste eemaldamine või muud meetmed, mis aitavad kaasa lõhe rändele. b)Mitte ehitada uusi ajutisi või alalisi mehaanilisi takistusi lõhede jõgedele, mis takistavad nende rännet. “ 4.7. Natura 2000 alade moodustamise puhul on kõige olulisemaks kriteeriumiks ökoloogiline kaitse vajadus. 4.8. Arvestades Euroopa Kohtu praktikat, siis ei saa riik lähtuda Natura 2000 alade määratlemisel majanduslikest või sotsiaalsetest argumentidest. Lappel’i kaasuses tõi Euroopa Kohus välja, et Natura 2000 alade määratlemisel saab liikmesriik lähtuda ainult ökoloogilistest argumentidest4. Seega ei ole seadusandjal ega ka rakendajal õigus võtta arvesse muid argumente. Säästva arengu argument peab tulema esile meetmete määramisel. 5. Jägala jõe hoiualaga seonduv otsuste kronoloogia on esitatud Lisas 65 6. Kogu eelnev info oli teada ka Eesti ametkondadele kui nad tegid järgnevaid otsuseid (vt järgnev peatükk , kus on esitatud õigusaktid mille seadustele vastavuse kontrolli me palume teostada). 7. Leiame, et Eesti riik on rikkunud Euroopa Liidu direktiive, rahvusvahelisi kokkuleppeid ja Eesti seaduseid kuni Jägala jõe hoiualal toimub veepaisutamine ja hüdroenergia tootmine ilma Natura erandit kohaldamata ja Linnamäe HEJ pais määratud paisu muinsuskaitse alla tingimustel mis ei luba paisu rekonstrueerida viisil mis tagaks loodusliku jõe taastamise. Lisaks on kavandamisel Jägala jõe hoiualal paisjärve kinnistamine ehituskaitsevööndi osana, mattes kaitstavatele liikidele elulise tähtsusega paigad igavesti paisjärve alla. See on kavandamisel olev järjekordne Euroopa Liidu direktiivide ja Eesti seaduste rikkumine. Õigusaktid mille vastavust seadustele palume kontrollida: 1. Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt väljastatud veeluba 15.01.2008 L.VT.HA-171918 (edaspidi veeluba) kehtivusajaga 15.01.2008–15.01.2013. 4 Euroopa Kohtu otsus nr C-44/95 11. juulist 1996. Kättesaadav internetis: http://europa.eu.int/smartapi/cgi/sga_doc?smartapi!celexplus!prod!CELEXnumdoc&lg=en&numdoc=61995J00 44 5 Lisa 6. Jägala jõe hoiuala_Kronoloogia 3  1.1. Tänaseks on veeloa kehtivusaega pikendatud 8 aastat, millega on pikendatud veeloa kehtivust peaaegu 2 korda pikemaks ajaks kui eelmine veeluba kehtis (veeloa kehtivusaeg on 5 aastat). See on ebaproportsionaalselt pikk aeg. 1.2. Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 8 lg 2 p 5 kohaselt peab vee erikasutusluba olema, kui toimub veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine. Vee paisusutamine on ala kaitse eesmärkidest lähtuvalt ebasoodsa mõjuga tegevus. 1.3. Natura alal tohib Loodusdirektiivist 92/43/EMÜ ja KeHJS § 29 lgd 3 ja 4 tulenevalt saab Natura alale ebasoodsa mõjuga tegevusi teostada ainult erandkorras (rakendatud Natura erand) kui tegemist on “tõendatult esmatähtsa ja erakordselt tungiva põhjusena“, millele alternatiivid puuduvad, eelnevalt on rakendatud hüvitusmeetmed; Vabariigi Valitsus on andnud nõusoleku ja teavitatud Euroopa Komisjoni . 15.01.2008 väljastatud veeloa L.VT.HA-171918 väljastamise eelduseks vajalikku Natura erandit ei rakendatud. Vee paisutamine ja hüdroenergia tootmine toimub Jägala jõe hoiualal siiani ilma Natura erandit kehtestamata. 1.4. Palun kontrollige veeloa L.VT.HA-171918 väljastamise ja selle hilisemate pikendamiste õiguspärasust. 1.5. Lisaks veeloa pikendamisele on antud veeloataotlejale uusi tähtaegu nõuetekohase KMH esitamiseks (KMH on vajalik loa andmise võimalikkuse üle otsustamiseks). Seda on 6 aastase perioodi vältel tehtud 9 korda. Uue tähtaja andmise põhjuseid oli Linnamäe HEJ veeloa menetluses mitmeid: taotleja ei jõudnud kokkulepitud tähtajaks KMH-d valmis (korduvalt), loataotleja ei kõrvaldanud loamenetleja poolt esitatud puuduseid (korduvalt), loataotleja taotles õiguskaitset menetluse lõpetamise takistamiseks. Ametnike lõputuna näiv vastutulek uue tähtaja andmisel vähendab veeloataotleja motivatsiooni esitada korrektne dokumentatsioon loamenetluse lõpetamiseks kui on teada, et seni kuni käib menetlus saab ta tegevusalaga jätkata. Kas keskkonnaga seotud menetlused on riigis eriolukorras või võib sellist ametnike vastutulekut oodata ka teistes valdkondades? Palun avalikkust teavitada millised on need valdkonnad kus saab uue loa taotluse menetluses vajalike dokumentide esitamisega venitades jätkata loakohustuslikul tegevusalal tegutsedes vähemalt 8 aastat. 2. Kultuuriministri käskkiri 21.12.2016 nr 180 „Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuurimälestiseks tunnistamine“ 6. 2.1. Käskkirjas on märgitud „Keskkonnaamet juhtis tähelepanu ka Jägala jõe keskkonnanõuetele, mille täitmine võib olla võimatu või raskendatud, kui Linnamäe hüdroelektrijaama pais tunnistatakse kultuurimälestiseks.“ Käskkirjas kirjeldatakse, et „ Linnamäe pais ja paisutamise mõjuala ulatus jääb Jägala jõe hoiualale ning seondub Jägala loodusala kaitse eesmärkidega. Vee, sh jõgede hea seisukorra nõue tuleneb Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivist. Kaitsealuste vesirajatiste või muu avaliku huvi olemasolu korral on siiski võimalik teha erandeid (raamdirektiivi artikkel 4(3)), kui veekogu looduslikuna taastamine avaldaks negatiivset mõju keskkonnale laiemalt, sh kultuuripärandile või inimeste muule võrdselt tähtsale püsivale arendustegevusele. 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/323122016001 4  Euroopa kohtupraktikas on ülekaalukat avalikku huvi sisustatud nt taastuvenergia tootmisega (Euroopa Komisjon vs Austria Vabariik, kohtuasi C 346/14, 4. mai 2016). Erinevate eesmärkide vastandumisel on liikmesriigil õigus kaaluda ja langetada sellest tulenev otsus. Kaalutlusõiguse näeb ette veeseaduse § 17 lg 4¹ (01.07.2016. a jõustunud muudatus). Keskkonna mõju hindamise sätestab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, mille kohasaelt on mõju kultuuripärandile oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda haldusorganile teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.“ 2.2. Samas kehtestati kultuuriministri käskkiri enne kui oli läbiviidud KeHJS ettenähtud korra alusel KMH mille järgi oleks leitud „kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariant“. 2.3. Mis veelgi olulisem - käsitlemata ja arvestamata oli jäetud selles samas Keskkonnaameti poolt saadetud kirjas 30.12.2015 nr HJR 6-7/15/24462-51 7 viited Loodusdirektiivist tulenevatele nõuetele mille kohaselt „lasub liikmesriigil kohustus kohaldada sellel loodusdirektiivi art 6 lg-tes 2–4 sätestatud kaitsemeetmeid (art 4 lg 5)“ . 2.4. Keskkonnaameti poolt esitatud seisukoht, et loodusdirektiivi art 6 lg-tes 2–4 sätestatud nõuete täitmine on vajalik, kuid võib olla võimatu/raskendatud, kui Linnamäe hüdroelektrijaama pais tunnistatakse riikliku kaitse all olevaks kultuurimälestiseks jäeti Kultuuriministeeriumi poolt arvestamata. 2.5. Natura 2000 alal tuleb arvesse võtta rangemaid nõuded. Veeseadust tulevaid kaalutlusõiguseid Natura 2000 aladel rakendada ei saa, sest Veeseadus Natura alasid ei reguleeri. 2.6. Oleme esitanud 18.11.2019 Kultuuriministeeriumile ettepaneku 8 lõpetada Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuurimälestiseks olemine, tuues esile vigu mida tehti ehitise muinsuskaitselise väärtuse määramisel ja vastuolud mitme olulise õiguslikult kaitstud looduskaitselise huviga. Õiguslikud argumendid on läbianalüüsitud koos Keskkonna Õigusekeskusega. 2.7. Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud Laus & Partnerid advokaadibüroolt õiguslik analüüs Linnamäe paisu küsimuses (08.09.2020) 9 . Samuti on 7 L.Renter, T.Talk . Muinsuskaitseameti eksperdihinnang Linnamäe hüdroelektrijaama paisu mälestiseks tunnistamiseks. Lk 65,: https://register.muinas.ee/ftp/Eksperdihinnagud/MKA_Linnamae_HEJ.pdf 8 Lisa 1. Linnamae HEJ pais_ettepanek_JKT 9 Lisa 2. LP_õigusarvamus_08_0 5  Keskkonnainspektsiooni tellimusel valminud Advokaadibüroo PwC Legal analüüs Keskkonnaameti ja Muinsuskaitseameti kaalutlusõiguse piiride kohta (28.08.2020)10. 2.8. Kuna NATURa eesmärgid ja nõuded tulevad ELi õigusaktidest siis tuleb nõustuda sellega, et need on ülemuslikumad Eesti siseriiklike õigusaktide suhtes. Seda on analüüsitud mitmel korral ning kõigil kolme sõltumatu analüüsi tulemusena on jõutud sisuliselt samale tulemusele, et muinsuskaitseliste nõuete seadmine , mis lähevad vastuollu NATURA 2000 ala kaitseeesmärkidega tuleb nende nõuete kehtestamiseks läbi viia NATURA ERANDI menetlus, eelnevalt tõendatud erakorduse ja eriti olulise tegevuse tõenduse alusel, mis on erandi menetluse aluseks, mõjude hindamine, mille tulemusena saaks alles kaaluda kas muinsuskaitselised eesmärgid on niivõrd suure kaaluga, et kaaluvad NATURA erandi kontekstis üle keskkonnakaitselised väärtused (KeHJS § 29 lgd 3 ja 4). 2.9. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 2.10. Palun hinnata kas Kultuuriministri käskkiri 21.12.2016 nr 180 oli ja on vastav kehtiva õigusega ja sellega kooskõlas. 2.11. Lisaks palume teie arvamust kas sellise käskkirja kehtestamine ilma NATURA hindamise protsessi läbi viimata on õiguspärane. Selle mitteõiguspärasuse on üheselt küsimärgi alla seadnud kolm eraldiseisvat õigusanalüüsi. 2.12. Tähele tuleb panna asjaolu, et põhimõtteliselt ei takista keskkonnakaitselisi eesmärke saavutamast niivõrd paisu mälestiseks määrav käskkiri iseenesest, kuivõrd käskkirjast tulenev Muinsuskaitseameti põhjendamatult imperatiivne seisukoht, millega on keeldutud igasugusest lahendusvariandist, mis kaotab paisutustaseme. Ja seetõttu tuleks Natura alal asetsevate ehitiste muinsuskaitse alla määramisel läbi viia KMH ja sellest tulenevalt määratleda Natura ala kaitse eesmärkidest tulevad tingimused ehitismälestise kaitsele ja kaitsepiiranguvööndile. See info peaks ehitise muinsuskaitse alla määramise käskkirjas sisalduma. See võib mõjuda ülereguleerimisena, aga Linnamäe HEJ paisuga tekkinud pretsedent nõuab muinsuskaitseametile täpsemate juhiste andmist. Palume siin õiguskantsleri proaktiivset suunist analoogsete juhtumite vältimiseks. 3. Muinsuskaitseamet algatas menetluse 11 Jägala jõe hoiualal kehtestada lähestikku paiknevatele ehitismälestisele ühine kaitsevöönd, mis hõlmaks ka Linnamäe HEJ 10 Lisa 3. Õiguslik analüüs(Keskkonnainspektsioon)2020-08-28(FIN) 11 Muinsuskaitseameti DHS: https://wd.muinas.ee/?page=pub_view_dynobj&pid=1581434&desktop=1020&u=20201020154804 6  paisutusega tekitatud Linnamäe paisjärve. Menetluse käigus esitas Muinsuskaitseamet tutvumiseks Kultuuriministri käskkirja eelnõu „Asulakohtade ja muistsete põllujäänuste kultuurimälestiseks tunnistamine ning ühise kaitsevööndi kehtestamine”14.08.202012 3.1. Jägala Kalateed MTÜ küsis 31.01.2020 Muinsuskaitseametilt 13 : Millised paisjärve kaitsevööndisse võtmisega seotud seadused ja seaduse sätted on alljärgnevate seaduste ja seadussätete suhtes ülimuslikud (ei pea arvestama) ? a) PS §5, § 53. b) Säästva arengu seadus § 3. c) Loodusdirektiiv Artikkel 6.4 d) KeHJS § 3 punkt 1 lõige 2 e) KeHJS § 29 lgd 3 ja 4 3.2. Jägala Kalateed MTÜ kirjutas 14.09.2020 Muinsuskaitseametile 14 : 3.2.1. „Elupaikade direktiivi artikli 6 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et see ei luba siseriiklikul asutusel, sealhulgas seadusandlikul organil, anda luba kavale või projektile, ilma et oleks tagatud see, et kava või projekt ei avalda negatiivset mõju asjaomase ala terviklikkusele.“ 3.2.2. „Muinsuskaitseamet kirjutab oma kirjas, et menetluse käigus ei ole Natura erandi menetlus vajalik, sest kaitsevööndi kehtestamisest ei teki reaalseid mõjutusi looduskeskkonnas. Palun tähele panna, et lisaks kui kaitsevööndisse on haaratud paisjärv, tuleb kaaluda ka paisjärve mõju Natura 2000 alale. Samuti ei ole läbiviidud Natura hindamist Linnamäe HEJ paisu muinsuskaitse alla võtmisel. Natura alal on kohustuslik välja selgitada igasuguse kava või projekti mõju Natura alale ja selle kaitse-eesmärkidele. Kui see on tegemata, tuleb see teha tagantjärgi ja selle peab korraldama Muinsuskaitseamet.“ 3.2.3. „Kui kavandataval tegevusel on eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale, võib muinsuskaitselisi eesmärke eelistada looduskaitselistele vaid Vabariigi Valitsuse nõusolekul vaid siis kui see on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt põhjustel, alternatiivid puuduvad ja kasutusele on võetud kõik asjakohased hüvitusmeetmed.“ 3.2.4. „Ei nõustu Linnamäe paisjärve nimetamisega kultuuriväärtuslikuks objektiks.“ 3.2.5. „Ei nõustu Linnamäe paisjärve hõlmamisega muinsuskaitsevööndisse.“ 12 https://wd.muinas.ee/?page=pub_view_dynobj&pid=2033863&tid=&desktop=1020&u=&r_url=%2F%3Fpage% 3Dpub_view_dynobj%26pid%3D1581434%26tid%3D1182%26u%3D20201020161455 13 Muinsuskaitseameti DHS: https://wd.muinas.ee/?page=pub_view_dynobj&pid=1784370&tid=&desktop=1020&u=&r_url=%2F%3Fpage% 3Dpub_view_dynobj%26pid%3D1581434%26tid%3D1182%26u%3D20201020155828 14 Muinsuskaitseameti DHS: https://wd.muinas.ee/?page=pub_view_dynobj&pid=2033863&tid=&desktop=1020&u=&r_url=%2F%3Fpage% 3Dpub_view_dynobj%26pid%3D1581434%26tid%3D1182%26u%3D20201020155002 7  3.3. Muinsuskaitseamet esitas oma vastuses Jägala kalateed MTÜ-le 08.10.2020 15 seisukoha „Linnamäe HEJ paisu mälestiseks tunnistamise menetlus viidi läbi muinsuskaitseseaduse kui erinormi alusel, millisel juhul kuulub kohaldamisele üksnes erinorm ning , et tegemist on tegelikkuses esinevate asjaolude tuvastamisega mitte kaalutlusotsusega mille käigus tasakaalustatakse erinevaid huvisid.“ 3.4. Palume teie hinnangut kas Muinsuskaitseseadus on käsitletav erinormina. Millise õigusakti millise sätte erinorm Muinsuskaitseseadus on? Milliseid järgnevaid õigusakte Muinsuskaitseseaduse alusel läbiviidav menetlus järgima ei pea: a) PS §5, § 53. b) Säästva arengu seadus § 3. c) Loodusdirektiiv Artikkel 6.4 d) KeHJS § 3 punkt 1 lõige 2 e) KeHJS § 29 lgd 3 ja 4 3.5. Palume ÕK hinnangut, kas kultuuriministri käskkirja eelnõu „Asulakohtade ja muistsete põllujäänuste kultuurimälestiseks tunnistamine ning ühise kaitsevööndi kehtestamine”14.08.2020 on kooskõlas järgnevate õigusaktidega: a) PS §5, § 53. b) Säästva arengu seadus § 3. c) Loodusdirektiiv Artikkel 6.4 d) KeHJS § 3 punkt 1 lõige 2 e) KeHJS § 29 lgd 3 ja 4 3.6. Palume ÕK hinnangut, kas pakutud muinsuskaitseline imperatiivne meede paisjärve säilitamiseks on proportsionaalne ja seeläbi Põhiseaduspärane võttes arvesse, et selle eesmärk on muinsuskaitseliselt maksimaalse lahenduse saamine ja seetõttu sisuliselt välistatakse osade väärtuslike ja ohustatud liikide eksisteerimine ning ELi ja Eesti enda seatud keskkonnaeesmärkide saavutamine? 3.7. Väidame et paisutuskohustuse määramine omanikule igavesti on paisu omaniku suhtes ebaproportsionaalne põhiõiguste riive kasutada omandit. Ehki tänane omanik soovib paisutamist kuna soovib tegeleda elektri tootmisega ei pruugi see kesta igavesti. Omanikuvahetus või mõni muu aspekt võivad muuta omaniku suhtumist elektritootmisesse ning seejärel tekib olukord kus muinsuskaitseliselt sunnitakse paisu omanikku või hoonestusõiguse omanikku lõputult paisutama, mis aga on loastatav tegevus ning loa saamine sõltub eelkõige keskkonnanõuete täitmisest. Selliste keskkonnanõuete täitmine võib aga ajas käia omanikul majanduslikus mõttes üle jõu. Kuna muisnskaitseline väärtus säilib ka ilma töötava elektrijaamata on tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse põhiõiguse riibega. 3.8. Palume teie seisukohta kas selliste muinsuskaitseliste nõuete seadmine, mis sunnib vara omanikku tegelema loastatud tegevusega, mis võib talle majanduslikult üle 15 https://wd.muinas.ee/?page=pub_view_dynobj&pid=2069170&tid=&desktop=1020&u=&r_url=%2F%3Fpage% 3Dpub_view_dynobj%26pid%3D1581434%26tid%3D1182%26u%3D20201020161455 8  jõu käia ning mis väldib omanikul oma vara kasutada keskkonnaeesmärkide täitmisele kaasa aitamiseks on kooskõlas Põhiseadusega? 3.9. Proportsionaalsus. Paisjärve mälestise kaitsevöödisse arvamine sellisel kujul nagu seda planeeritakse on selgelt ebaproportsionaalne meede. (Kultuuriministri käskkirja eelnõu „Asulakohtade ja muistsete põllujäänuste kultuurimälestiseks tunnistamine ning ühise kaitsevööndi kehtestamine”14.08.202016 ). 3.10. Ehki algselt tundub et ministri Käskkiri ei kehtesta nõudeid ega ole õigusakt siis siiski selle rakendamine sisuliselt tähendab et senine paisutustase tuleb igal juhul säilitada. Vähemalt nii on välja loetav Käskkirja eelnõust ja selle selgitavast osast. 3.11. Muinsuskaitseliste eesmärkide põhjendmaisel segatakse siin meelega saipuntrasse nii muinasaja elemendid kui Linnamäe kui arhitektuurimälestise kaitsega seotud elemendid eesmärgiga sogada vett niivõrd et poleks üheselt aru saada milleks üks või teine konkreetne muinsuskaitseline piirang või ala haaramine mälestise kaitsevööndisse tegelikult vajalik on ning et ei saaks nende piirangute proportsionaalsust kuidagi mõõta ega hinnata. 3.12. Leiame et kogu paisjärve mälestise kaitsevööndisse arvamine on selgelt ebaproportsionaalne meede, sest mitte ükski mälestis ei saa tegelikkuses kahjustada ega hävine kui paisjärve kaitsevööndisse ei arvataks. Kaitsevööndi laiendamine leiab aset antud juhul vaid eesmärgiga tsementeerida vastuolu keskkonnakaitsel ja muinsuskaitsel ning muinsuskaitseamet tegeleb siin vaid paisu omaniku huvides kelle huvi on teenida tulu ja paraku teha seda keskkonnakahju arvelt. Ka riigikohus on Kunda I paisu kohtuasjas (kohtuasja number 316478) jõudnud järeldusele, et mälestise säilimiseks ei pea ilmtingimata elektrijaam töötama oma algses funktsiooni ehk tootma elektrit. Mälestist saab korras hoida ka muul viisil. Vastasel juhul viiks muinsuskaitse sellise järelduse rakendamine olukorda kus kõik mälestiseks olevad Peeter I merekindluse akendest välja ulatuvad suurtükid peaksid endiselt laevade pihta tulistama ja muuseumis olevad mõõgad päid maha raiuma. Paraku see ei oleks tänapäeval vastuvõetav nii nagu ei ole ka tänapäeval vastuvõetav mälestise säilitamine kujul, mis hävitab keskkonda. Tuleb leida kompromiss. 3.13. Paljuski selgitatakse paisjärve kaitse vajadust vaadete säilimise eesmärgil. Kõik muud argumendid (Linnamäe muinaslinnuse püsti hoidmine, kultuurikihi kaitse jms) on peaasjalikult sisutühjad või samuti tagatavad ka muul alternatiivsel viisil. Praegusel juhul on sisuliselt kaalukausil kas tagatakse “maksimaalsed vaated” mälestisele või hävitatakse liigiline mitmekesisus täielikult. Kui kaalukausil on nii kaalukad asjad nagu liikide säilimise küsimus siis on ilmne, et muinsuskaitseliste väärtuste kaitsel ei saa suhtuda keskkonnaaspekti nii kergekäeliselt ja imperatiivselt ja rullida sellest üle eesmärgiga saavutada “maksimaalne parim vaade”. See oleks selgelt ebaproportsionaalne lähenemine eriti veel kui see toimub üleeuroopalise tähtsusega erikaitsealal ehk NATURA alal. Ei saa olla kahtlust et vaateid mälestisele ja kultuurikihi kaitsmisele läbi paisjärve säilitamise on olemas selgeid alternatiive. Paraku pole neid alternatiive antud menetluses üldse kaalutudki, ega pole tehtud NTURA 16 https://wd.muinas.ee/?page=pub_view_dynobj&pid=2033863&tid=&desktop=1020&u=&r_url=%2F%3Fpage% 3Dpub_view_dynobj%26pid%3D1581434%26tid%3D1182%26u%3D20201020161455 9  mõjude hindamist, mille kaudu need alternatiivsed võimalused oleks kindlasti välja tulnud ning nende erakordsus ning ülekaalukus avaliku huvina selgitatud. 3.14. Ebaproportsionaalsele lähenemisele antud juhtumi puhul viitab ka asjaolu, et on küllaga näiteid mujalt Eestist kus on sarnastel muinsuskaitsealustel objektidel leitud lahendus ka keskkonnaväärtuste säilimiseks. 3.15. Tekib küsimus, kas siseriiklik kultuuriväärtus on nii ülekaalukas avalik huvi, et kaalub üles rahvusvahelise tähtsusega jõelise elupaiga kaitse sel määral, et jõelise elupaiga kaitsest tuleb täielikult loobuda? Natura erandi rakendamiseks on vajalik tõendada, et tegemist on erakordselt tungiva ja avalikkuse jaoks esmatähtsa huviga. Looduskaitse on samuti ülekaalukas avalik huvi ja kompromisslahendused on võimalikud. Sobivad lahendused nii muinsuskaitse kui keskkonnakaitse nõuete ühildamiseks on leitud ka palju väiksematel ja kalavarude taastootmispotentsiaalilt vähem olulistel jõgedel kui seda on Jägala jõgi: erinevat tüüpi toimivad lahendused kalade läbipääsuks on leitud Pärnu jõele jääva Jändja, Ahja jõele jääva Kiidjärve, Pärnu jõele jääva Kurgja, Õhne jõele jääva Tõrva, Võhandu jõele jääva Viira ja Pidula ojale jäävate Pidula I ja II paisu juures. Samal seisukohale, et Jägala jõe puhul on kompromissid võimalikud, on jõutud ka KeMi, RaMi, KuMi ning MKMi koostöös 15.04.2018 vastuskirjas Jõelähtme valla pöördumisel. 3.16. Näiteid kompromisslahendustest muinsuskaitsealustel paisudel Jändja pais (lisaks kalade läbipääsu avamisele on keskkonnarahadega konserveeritud muinsuskaitsealune ehitis) 10 Kiidjärve pais (lisaks kalade läbipääsu avamisele on keskkonnarahadega konserveeritud muinsuskaitsealune ehitis) Kurgja möödaviik 11 Kurgja pais 12 Tõrva möödaviik Tõrva pais 13  3.17. Keskkonnakaitselisi ja muinsuskaitselisi aspekte arvestava kompromissi projektlahendus kalade rändetee avamiseks Linnamäe HEJ paisul oli väljatöötatud juba 2014 aastal17. See töötati välja soovist säilitada muinsuskaitseline väärtus ilma et objekt oleks muinsuskaitse alla võetud või selle muinsuskaitse alla võtmist kavandama hakatud. Keskkonnateadlikud inimesed soovisid kalade rändetee avamiseks tasakaalustatud lahendust. Seega seisukoht, et sarnaseid kompromisse ei saa Linnamäel teha ja, et muinsuskaitseline lähenemine on imperatiivne ei ole tõsiseltvõetav, sest tuginedes toodud näidetele ja sellele, et pole välja toodud selgeid põhjendusi, miks neid kompromisse ei saa antud objektil teha. 3.18. Palume te abi selgitamisel millistele õigusaktidele või millele tuginevalt ei saa Muinsuskaitseamet teha koostööd kõikide paisude puhul ja leida sobivaid kompromisse keskkonnakaitse eesmärkide saavutamiseks. 3.19. Lisaks on paisjärve kaitsevööndisse määramise menetlus läbi viidud kinnisena (vt eelnevaid viiteid Muinsuskaitse DHS olevatele dokumentidele), st AK märkega ning kaasatud on ainult käputäis asjasse pühendatud organeid sh väga selgelt vaid ühele poole kaldu olevaid nagu paisu omanik, paisu haldaja, kelle selge huvi on paisjärve säilitamine muudel eesmärkidel kui muinsuskaitselised. Jägala kalateed MTÜ on kaasatud protsessi seetõttu, et me tegime Kultuuriministeeriumile kirjaliku avalduse. Muinsuskaitset kasutatakse praegu mõnuga ära kilbina energiaettevõtja äritegevuse või muude erahuvide realiseerimisel. Mälestiste kaitse alla võtmine ja põhjendamatult suure kaitsevööndi määramine ei saa käia AK märkega menetluse raames kui oleks selge soov avalikkuse jaoks olulist küsimust lahendada. See ei saa olla HMS kohaselt seaduslik protsess mälestise kaitseks, sest mälestise kaitse on avaliku huvi tagamine. Paraku kinnine menetlus ei taga ei avaliku huvi tegelikku väljaselgitamist ega ka avalikkuse kaasamist, rääkimata muude (nt keskkonna) avalike huvide arvestamist protsessis. 3.20. Palume teie seisukohta, kas Muinsuskaitseameti poolt läbi viidud senine Ametkondlikuks Kasutamiseks määratud dokumentide näol ja ilma avalikkust kaasamata (pole toimunud nt avalikke koosolekuid ega midagi sellist) läbi viidud menetluskäik on olnud kooskõlas HMS või muu seda protsessi reguleeriva õigusega, mille alusel ministri käskkiri kehtestatakse ehk Põhiseaduspärane? Lugupidamisega, Liivia Mahlapuu Jägala Kalateed MTÜ +3725031675 [email protected] 17 Lisa 5. KALADE RÄNDETEE AVAMINE LINNAMÄE HÜDROELEKTRIJAAMA PAISU JUURES 14  Lp Tõnis Lukas Kultuuriminister Suur-Karja 23 15076 Tallinn [email protected] 18.11.2019 Ettepanek lõpetada Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuurimälestiseks olemine ASJAOLUD 1. Linnamäe hüdroelektrijaam (edaspidi Linnamäe HEJ) asub Jägala jõel Jõesuu ja Jägala-Joa küla vahel, ca 3,5 km Jägala joast allavoolu ja ca 1,5 km kaugusel Jägala jõe suudmest Harjumaal Jõelähtme vallas Jõesuu külas Tammi maaüksusel (katastritunnus 24505:002:0030). 2. Linnamäe HEJ rajati Jägala jõe alamjooksule aastatel 1922–1924. Elektrienergia tootmine algas 17. aprillil 1924. Ehitise kompleksi kuulusid pais, jõujaamahoone, liigveelask, kalatrepp ja ülevoolupais (paisu kõrgus jõe põhjast 11,55 m) voolurahustiga. Kalatrepp ei ole teadolevalt kunagi funktsioneerinud. 3. Teise maailmasõja ajal 1941. aastal õhkisid nõukogude väed hüdroelektrijaama hoone, kannatada said turbiinikambrid. Alles jäid pais ning kalatrepp ja jõujaama veealune osa. 4. Jägala jõgi nimetati Linnamäe HEJ-st üles- ja allavoolu 1996. a. Keskkonnaministri määrusega lõheliste kudemis- ja elupaigaks.1 5. Taastamistööde käigus korrastas Eesti Energia 2002. aastal Linnamäe HEJ hüdrorajatised ja rajas turbiinihoone, paisu kohale ehitati üle jõe ulatuv rippsild ja avati juurdepääs paisule kõigist selle külgedest. Konstruktsioonide tugevdamiseks valati tugitammile ja turbiini kanalitele kas peale või ümber ankrutega kinnitatav betoonkiht. Hoone arhitektuurse osa ja silla on arhitekt Raine Karp projekteerinud jäljendamata vana hoonet. Hoone on kavandatud vana vundamendi peale. Ajaloolised osad on ekspert Ly Renteri hinnangul paisust allavoolu kummalgi pool kallast paiknevad tugimüüri osad (Foto 17. Muinsuskaitseameti eksperthinnang Linnamäe hüdroelektrijaama paisu mälestiseks tunnistamiseks.) 6. Jägala jõgi suudmest kuni joani esitati 2004.a. Eesti riigi poolt Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja.2 Vastav jõelõik võeti riigisiseselt hoiualana kaitse alla 2005.a.3 Euroopa 1 Varasemat määrust asendab Keskkonnaministri 15-06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ 2 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ 3 Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määrus nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas“  Komisjon kinnitas Jägala loodusala (EE0010150) Natura alade nimekirja 12. novembril 2007. a.4 7. 02.02.2015.a. tegi Jõelähtme vallavalitsus ettepaneku Linnamäe HEJ mälestiseks tunnistamiseks. Kultuuriministri 21.12.2016.a. käskkirjaga5 (edaspidi Käskkiri) tunnistati mälestiseks pais koos kalatrepiga (edaspidi pais) arvestades Muinsuskaitseameti eksperdihinnangut (edaspidi Ekspertiis) ja Muinsuskaitse Nõukogu 31.03.2016 a. ettepanekut. Hüdroelektrijaama hoone, mehhanismide ja jalakäijate silla kaitsmist mälestisena ei peetud põhjendatutuks, kuna need pärinevad 2002. aastast. 8. 01.05.2019 jõustus uus muinsuskaitseseadus (MuKS) ning 15.05.2019 määrus6, mis täpsustab mälestiste riikliku kaitse üldisi kriteeriume. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK ALUS 9. MuKS § 15 koostoimes § 20 lg-ga 6 annab igaühele õiguse esitada ametile põhjendatud ettepanek mälestiseks olemise lõpetamiseks. MuKS § 20 lg 1 p 4 kohaselt võib mälestiseks olemise lõpetada, kui mälestis ei vasta Määruse riikliku kaitse eeldusele. ETTEPANEKU PÕHJENDUSED 10. Oleme seisukohal, et pais ei vasta uutele muinsuskaitse ehitismälestise kriteeriumitele ning paisu mälestiseks tunnistamisel ei ole arvestatud õiguslikult kaitstud olulisi looduskaitselisi asjaolusid ja huve; vastupidi, pais on kaitse alla võetud peamiselt selleks, et takistada looduskaitseliste huvidega kooskõlas olevaid lahendusi. 11. Arvestades Käskkirja ja selle aluseks oleva Ekspertiisi puuduste suurt hulka osundame järgnevalt vaid kõige olulisematele puudustele. 12. Linnamäe pais ei vasta arhitektuuriväärtuse kriteeriumile 12.1. Määruse § 5 p 2 kohaselt hinnatakse ehitismälestise arhitektuuriväärtust, mis seisneb ehitise silmapaistvalt kvaliteetses arhitektuuris või maastikuarhitektuuris, samuti konstruktiivse, insenertehnilise, materjalikäsitlusliku disaini kõrges tasemes. 12.2. Käskkirjas on mälestise tunnustele vastavust kirjeldatud järgmiselt: ''Linnamäe hüdroelektrijaama pais on silmapaistev insenertehniline rajatis, mis peale valmimist tituleeritud Eesti kauneimaks tööstusehitiseks. /.../ Linnamäe paisu väärtus seisneb eelkõige selle mastaapsuses ja kõrgetasemelises insenertehnilises lahenduses, mis teeb sellest Eesti tööstusarhitektuuri silmapaistva näite.'' Veel on kaalutlusi puudutavas osas lisatud: "Kõrgel professionaalsel tasemel kavandatud betoonkonstruktsioon on väärtuslik tööstusarhitektuuri näide ning väärib säilitamist." Ekspertiisis on välja toodud, et: ''Linnamäe hüdroelektrijaama pais koos kalatrepiga on silmapaistvalt 4 Komisjoni otsus (2008/24/EÜ), 12.november 2007, millega võetakse vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade esimene ajakohastatud loetelu. 5 Kultuuriministri 21.12.2016 käskkiri nr 180 “Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuurimälestiseks tunnistamine” 6 Kultuuriministri 15.05. 2019 määrus nr 23 "Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid" (edaspidi Määrus). 2  mastaapne ja kõrgel professionaalsel tasemel kavandatud betoonkonstruktsioon, mis tunnistati peale valmimist Eesti kauneimaks tööstusehitiseks (Juske lk 3)''. 12.3. Nimetatud A. Juske töö on 2002.a. koostatud brošüür „Linnamäe hüdroelektrijaam Jägala jõel“. Selle kolmandal leheküljel kirjutatakse, et: “Valminud HEJ loeti omal ajal kaunimaks tööstusehitiseks Eestis.“ A. Juske ei viita seejuures ühelegi allikale. 12.4. Esiteks juhime tähelepanu, et ehitise „lugemine“ kauneimaks ehitiseks on ebamäärasem ja üldisem, kui „tituleerimine“ kauneimaks ehitiseks rääkimata kauneimaks ehitseks „tunnistamisest“. Teisisõnu ei kajasta Käskkiri ja Ekspertiis viidatud allikat täpselt. Teiseks, ja olulisemalt, on nimetatud allikas vaid tutvustav brošüür ning selles esitatud väide on põhjendamata. Kolmandaks on põhjust arvata, et A. Juske esitab brošüüris pigem isikliku arvamuse mitte ei nendi fakti. Nimelt A. Juske raamatus „Vesiveskid“ (1993) kirjutatakse (lk 54), et „Autori arvates oli see Eesti ilusaim hüdroelektrijaam.“ Teisisõnu annab A. Juske isikliku subjektiivse hinnangu, et tegemist on kauneima ehitisega. On raske uskuda, et selle hinnangu esitamisel oleks autor jätnud mainimata kunagise kauneimaks ehitiseks „tituleerimise“ või „tunnistamise“, kui selline fakt oleks autorile teada olnud. Neljandaks annab A. Juske hinnangu HEJ tervikuna, mitte üksnes paisule nagu eksitavalt väidetakse Ekspertiisis ja Käskkirjas. Kokkuvõttes on väited paisust kui omaaegsest kauneimast betoonehitisest nii ilmsete puudustega, et need seavad kahtluse alla Ekspertiisi ja kaitse alla võtmise otsused tervikuna – vead näitavad, et Ekspertiis pole objektiivne ning kaitse alla võtmise menetluses pole piisava põhjalikkusega välja selgitatud olulisi asjaolusid, mistõttu Käskkirja lõppotsus ei saa olla õige. 12.5. Ekspertiisist ja Käskkirjast ei selgu, milles seisneb paisu eriline arhitektuuriväärtus – tegu on tüüpilise HEJ paisuga. Ekspertiisis ja Käskkirjas esitatud väited on paljasõnalised. Kuidagi ei põhjendata, milles seisneb ehitise ''kõrgel professionaalsel tasemel kavandamine'' või milles peitub selle ''kõrgetasemeline insenertehniline lahendus''. Tegelikkuses on selge vastupidine, sest projekteeritud kalatrepp pole teadaolevalt mitte kunagi funktsioneerinud. Viitamine kalatrepi „kõrgetasemelisele insenertehnilisele lahendusele“ on küüniline pidades silmas, et paisu muinsuskaitse alla võtmise peamine ajend on takistada paisu likvideerimist või ümberehitamist viisil, mis oleks kooskõlas looduskaitsenõuetega, mh selliselt, et oleks tagatud kalade rändevõimalus. Kokkuvõttes pole väited „kõrgest professionaalsel tasemel kavandamisest“ ja „kõrgetasemelisest insenertehnilisest lahendusest“ mitte üksnes põhjendamata, vaid ilmselgelt valed kalatrepi osas. 13. Linnamäe HEJ ei vasta autentsuse ja terviklikkuse kriteeriumitele ja pole selge, mis ulatuses on säilinud originaalsubstants 13.1. Määruse § 2 p 3 kohaselt on mälestise riikliku kaitse eelduse hindamise üdiseks kriteeriumiks originaalsubstantsi säilivus. Kriteeriumi kohaselt tuleb kaitse alla võtmisel arvestada, mil määral on originaalsubstants säilinud või restaureerimise käigus asendatud või asendatav. Määruse § 5 p 3 nimetab säilivust eraldi ka ehitismälestise kriteeriumina. Sätte kohaselt on oluline, et rajamisaegne arhitektuurne lahendus ja konstruktsioonid oleksid säilinud võimalikult terviklikult ja hilisemad lisandused täiendaksid algset. Määruse § 5 p 4 sätestatud autentsuse kriteeriumi kohaselt tuleb hinnata, kui palju on säilinud algupärast arhitektuurset lahendust ja originaalsubstantsi, samuti ehitise arengut ja kasutust kajastavate täienduste terviklikkust. Määruse § 5 p 11 kohaselt on ehitismälestise kriteeriumiks terviklikkus ehk ansamblilisus. Selle kohaselt 3  on oluline, et ehitis kuuluks ehitiste terviklikku kogumisse, mis moodustab ansambli, tööstushoonete puhul olulise osa tehnoloogilisest tervikust. Asjakohasel juhul, kui tegemist on osaga suuremast tervikust, hinnatakse, kas tervik on säilinud ja kas ehitis on tervikus asendamatu. 13.2. Ekspertiisist ja Käskkirjast nähtub, et Linnamäe HEJ paisu muinsuskaitselise väärtuse oluliseks eelduseks on paisu pärinemine 1920ndatest aastatest. Käskkirja kohaselt: „Paisu algupärane arhitektuurne lahendus ja konstruktsioonid, sh kalatrepp on suures osas algsel kujul säilinud.“. See järeldus ei vasta muinsuskaitse eksperdi Ly Reinteri hinnangule. Eksperthindamise lisas (foto nr. 17) on ekspert näidanud skemaatiliselt ajalooväärtuslikke osi ja nende asukohti. Näidatud ajalooväärtuslikud osad ei ole täna kaitstavate osade seas. Ajaloolised osad on ekspert Ly Renteri hinnangul paisust allavoolu kummalgi pool kallast paiknevad tugimüüri osad. Ajaloolised osad on kaitseta ning kaitse all on osad, mis eksperdi hinnangul ei oma ajaloolist väärtust. 13.3. Tegelikult pole HEJ autentsel ja terviklikul kujul säilinud ja originaalsubstantsi säilivus on väike ning see pole üldiselt vaadeldav. AS Eesti Energia poolt 2002.a. tellitud taastamistööde ajal ei olnud pais muinsuskaitse all ning töid teostati elektrienergia tootmise võimaldamiseks mitte kultuuripärandi säilitamiseks. Ekspertiisis on välja toodud: „Enne Linnamäe hüdroelektrijaama taastamisprojekti juurde asumist Eesti Projektis uurisid tuukrid jõujaama veealust konstruktsiooni ja selle detaile: tehti kindlaks, mis võib jääda, mida peab remontima ja mida asendama. Konstruktsioonide tugevdamiseks valati tugitammile ja turbiini kanalitele kas peale või ümber ankrutega kinnitatav betoonkiht (Ehitaja, 2003).“ Samas Ekspertiisis on paisu autentsuse kohta märgitud: "/.../ Ehitise algupärast hüdrotehnilist osa säilitati 2002. a ehitustööde käigus nii palju kui oli võimalik - kohati lammutati mõni osa ja valati uuesti, suures osas valati uus betoonikiht peale.'' 13.4. Eeltoodust nähtub, et pais pole suures osas autentsel kujul säilinud, vaid kaetud uue betoonkihiga ning osaliselt asendatud. Pole ka selge, milliseid paisu osi on 2002.a. tööde käigus muudetud ja mis osas on need täielikult asendatud. (Ajaloolised osad on ekspert Ly Renter hinnangul paisust alla voolu kummalgipool kallast paiknevad tugimüüri osad (Foto 17. Muinsuskaitseameti eksperdihinnang Linnamäe hüdroelektrijaama paisu mälestiseks tunnistamiseks).) 13.5. Lisaks tuleb rõhutada, et pais polnud eraldiseisev rajatis, vaid osa terviklikust hüdroelektrijaamast, mis koosnes omavahel ühendatud ehitiste kompleksist. See kompleks pole terviklikult säilinud. 2002.a. tööde tulemusel valminud jõujaama hoone erineb oluliselt algupärasest ning rajatisele on lisatud täiesti uusi elemente, nagu jalakäijate sild. Muinsuskaitse alla võtmisel pole hinnatud terviklikkust ehk ansamblilisust – pole pööratud tähelepanu asjaolule, et on toimunud suured muutused HEJ ehitiste kompleksis, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et rajatis on algsel kujul säilinud. 14. Linnamäe HEJ paisu seos tuntud isikutega on nõrk 14.1. Määruse § 5 p 14 kohaselt tuleb ehitismälestise puhul hinnata selle seost tuntud isikutega - ehitise on projekteerinud tuntud arhitekt, maastikuarhitekt, insener või ehitusmeister. Hoone autor(id) kuulub/kuuluvad Eesti arhitektuuriajaloo väljapaistvate esindajate hulka ja ehitis autori loomingu paremikku. Lisaväärtuseks on ehitise seos teiste ajalooliste isikutega. 4  14.2. Ekspertiisis on niisuguse seose osas märgitud: "Ehitise on projekteerinud ja ehitanud tuntud arhitekt Soomest A.W. Juselius. Hüdroelektrijaama kavandamise ajaks oli Juseliusel 30 aastat töökogemust Soome veejõu sisseseadmete ehitusel. Elektrijaama varemetes filmis Andrei Tarkovski vendade Arkadi ja Boriss Strugatski jutustuse "Väljasõit rohelisse" ainetel filmi „Stalker.“" Käskkirja kohaselt: „Paisu on projekteerinud tuntud Soome insener Axel Werner Juselius 1917. a /../“ 14.3. Juhime tähelepanu, et muinsuskaitse alla võtmisel pole selgitatud, milline on A.W. Juseliuse seos Eesti arhitektuuriajalooga ja kas Linnamäe pais kuulub tema loomingu paremikku. Viitamine filmi "Stalker" võtetele on asjakohatu, sest filmivõtted toimusid elektrijaama hoone varemetes, mida enam ei eksisteeri. Jõujaama hoonet ei võetud ka muinsuskaitse alla. 15. Linnamäe pais ei vasta mälestise olulisuse, selektiivsuse ja harulduse kriteeriumitele 15.1. Määruse § 2 p 1 sätestab „olulisuse“ üldise kriteeriumi. Selle kohaselt tuleb olulisust hinnata kriitilises võrdluses teise analoogse asjaga, kus selgub kõrgem väärtus, tähtsus või tähenduslikkus. Olulistel asjadel on määrav roll tavapärasega võrreldes. Määruse § 2 p 1 on sõnastatud „selektiivsuse“ kriteerium. Selle kohaselt kaitstakse arvukate samatüübiliste asjade olemasolul esinduslikumaid, paremini säilinud ja kumuleeruva väärtusega asju. Riikliku kaitse kehtestamise püüdlus on ülevaatlik ajastuline, tüpoloogiline, inimloomingu erinevate praktikate, väljenduste ja väärtuste esindatus, kus riikliku kaitse alla võetud asjad või maa-alad esindavad väärtuslikumat osa kultuuripärandist. Määruse § 5 p 1 kohaselt arvatakse 1871-1991 aastatest pärit hoonetest kaitse alla vaid kõige olulisemad näited. Määruse § 5 p 7 sõnastab ehitismälestise „harulduse“ kriteeriumi. Selle kohaselt peab ehitis olema vastava liigi, ajastu või ehituskunsti stiili, meistrioskuste, materjalikäsitluse, tehnoloogia või muu sellise silmapaistev näide teatud piirkonnas (Eestis, maakonnas, asustatud punktis). 15.2. Eelnevast tulenevalt saab uute mälestiste kaitse alla võtmine käia ainult paralleelselt olemasolevate mälestiste nimekirja analüüsiga, et põhjendada, miks tahetakse tunnistada mälestiseks just see konkreetne objekt ja mitte mõni teine, ning ka, miks tehakse seda just nüüd ja ei ole tehtud varem. 15.3. Põhjalikumat võrdlevat analüüsi ei leia ka Ekspertiisist. Samas nähtub Ekspertiisist, et varem on läbi viidud muinsuskaitseväärtusi kaardistav uurimisprojekt: „Eesti väärtusliku 20. sajandi arhitektuuri kaardistamine ja analüüs“. Analüüsis käsitletakse mitut Eesti 20. sajandi hüdroelektrijaama, kuid mitte Linnamäe HEJ. Ekspertiisis on asutud seisukohale, et tegu on juhusliku kõrvalejäämisega. Kõrvalejäämine olevat juhuslik, sest Linnamäe HEJ kultuuriväärtus on oluliselt kõrgem: Linnamäe pais on vanem, suurem ja silmapaistvam ning tuntud inseneri poolt projekteeritud. Juhime tähelepanu, et Ekspertiisi väited on vastuolulised: kui Linnamäe HEJ oluliselt kõrgem kultuuriväärtus on ilmselge, siis ei ole usutav, et Linnamäe HEJ oleks muinsuskaitseväärtusi kaardistavas projektis kogemata märkamata jäänud. 15.4. Kokkuvõttes tuuakse Käskkirjas ja Ekspertiisis esile Linnamäe HEJ paisu mastaapsust, kõrgetasemelist insenertehnilist lahendust, projekteerimist tuntud inseneri poolt ja silmapaistvust. 15.5. Oleme seisukohal, et Linnamäe HEJ paisu muinsuskaitse alla võtmisel ei ole piisavalt selgitatud, miks peaks kaitse alla võtma just selle paisu ning miks seda pole tehtud varem. Mastaapsus iseenesest ei saa olla väärtuseks – seda pole ka 5  Määruse kriteeriumite hulgas nimetatud. Seost tuntud isikuga on nõrk ja sisuliselt põhjendamata. Paisu „kõrgetasemeline insenertehniline lahendus“ ja „silmapaistvus“ on paljasõnalised väited. Tegelikkuses on paisu insenertehniline lahendus kalatrepi osas ebaõnnestunud ning Linnamäe HEJ käsitlemata jätmine asjakohases võrdlevas kaardistavas projektis annab alust arvata, et Linnamäe HEJ kultuuriväärtus ei saa olla oluliselt kõrgem võrreldes teiste HEJ-ga. 16. Paisul puudub oluline tähtsus ajalooprotsessis ja sel pole silmapaistvat mõju või sümboolset tähendust 16.1. Määruse § 5 p 13 kohaselt tähendab tähtsus ajalooprotsessis, et ehitis on kaitsesihtotstarbelt märgiline ehitis või rajatis. Määruse § 5 p 12 sätestab, et hinnata tuleb ehitise silmapaistvat mõju või sümboolset tähendust. See tähendab, et ehitis on seotud vastavas kohas asustuse tekke, selle planeeringu ja arenguga ning omab olulist tähendust kohalike eripärade ja ehitustraditsiooni kujundamisel. Ehitis on oma kontekstis tuntud sümbol või silmapaistev maamärk, osa paigamälust ja kogukonna identiteedist. 16.2. Käskkirja kohaselt on pais Eesti tööstusarhitektuuri silmapaistev näide, sest see on mastaapne ja selle lahendus on insenertehniliselt kõrgetasemeline. Ka Ekspertiisis tuuakse korduvalt esile, et tegu on silmapaistva või lausa silmapaistvaima ehitisega. 16.3. Ekspertiisi ja Käskkirja silmapaistvuse väited on põhjendamata – mastaapsus pole asjakohane kriteerium ning paisu insenertehnilist lahendust ei saa pidada kõrgetasemeliseks, mis on ilmne mittefunktsionaalsest kalatrepist. 16.4. Ekspertiisis ei käsitleta paisu tähtsust ajalooprotsessis ega selle sümboolset tähendust. Oleme seisukohal, et pais pole kaitsesihtotstarbelt märgiline rajatis. Paisu kaitse alla võtmisel on täielikult tähelepanuta jäänud, et Linnamäe on Eesti üks kõige pikemajaliselt pidevalt asustatud punkte ja sellisena väga väärtuslik ja unikaalne. Linnamäe oli asustatud juba mesoliitikumis ning rauaajal asus seal suur muinaslinnus. Linnamäe HEJ rajamisega see kultuuripärand osaliselt hävitati, kuigi oli teada, et tegu on muistse asulakohaga. 17. Paisu mälestiseks tunnistamise kaalutlusotsus on oluliste puudustega: vähimalgi määral pole arvestatud olulisi looduskaitsenõudeid ning väljutud on kaalutlusõiguse piiridest 17.1. Mälestiseks tunnistamine on kaalutlusotsus. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Muinsuskaitse alla võtmisel tuleb arvesse võtta olulisi looduskaitselisi asjaolusid ning tasakaalustada muinsuskaitsehuvi ja looduskaitselisi huve. 17.2. Linnamäe HEJ seonduv paisutus on vastuolus mitme olulise õiguslikult kaitstud looduskaitselise huviga. 17.2.1. Linnamäe HEJ paisu ehitisemälestise kaitse alla võtmisel oleks pidanud arvestatama, et paisu säilitamine viisil mis takistab jõe vaba voolamist on KeHJS-st tulenevalt (§ 6 Lõige 1 punkt 21) olulise mõjuga tegevus. Natura alal 6  keskkonnale kahjuliku mõjuga tegevust tohib lubada vaid erandkorras ja teatud tingimustel. Erandi kaalumiseks oleks Muinsuskaitse amet pidanud esitama Keskkonnaametile paisutamiseks loa taotluse ja tõendused, et Linnamäe HEJ paisu säilitamisel puuduvad alternatiivsed lahendused ja tegevus on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel. (KeHJS §29 lg 3). Sel juhul oleks Valitsus saanud teha säilitamist lubava otsuse. 17.2.2. Kui erandkorras lubatakse paisu ja paisutuse säilimist, siis tegevust ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist (KeHJS § 29 lõige 4). Hüvitusmeetmed peavad tagama Natura 2000 ala terviklikkuse ja võrgustiku üldise sidususe kaitse. Keskkonnaministeerium peab teavitama vastuvõetud hüvitusmeetmetest Euroopa Komisjoni viivitamata pärast loa andmist. (KeHJS § 29 lõige 3). Mingeid hüvitusmeetmeid Muinsuskaitse amet rakendanud ei ole ja EL pole ka vastavat teavitust saanud. 17.2.3. Jägala jõgi on paisust üles- ja allavoolu hoiualana looduskaitse all. Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi7 I lisas nimetatud elupaigatüübi jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide, jõesilmu (Lampetra fluviatilis), hariliku võldase (Cottus gobio), lõhe (Salmo salar), paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) ja saarma (Lutra lutra) elupaikade kaitse. Loodusdirektiivi preambula kohaselt on ohustatud liigid ja elupaigad osa EL looduspärandist. Jägala loodusala on osa Natura 2000 võrgustikust, mille loomise eesmärgiks on tagada Euroopa kõige väärtuslikumate ja rohkem ohustatud liikide ja elupaikade säilimine 17.3. Ekspertiisis on looduskaitselisi asjaolusid ja huve arvesse võetud äraspidisel moel: õigusaktides sätestatud looduskaitselisi asjaolusid ja –huve pole peetud mitte olulise avaliku huvi väljenduseks, mille realiseerumisele tuleb maksimaalselt kaasa aidata, vaid need on hoopis paisu muinsuskaitse alla võtmise peamiseks ajendiks. Ekspertiisi lk 7 kohaselt keskkonnanõuded „ohustavad“ paisu säilimist ja seega tuleb pais muinsuskaitse alla võtta. Muinsuskaitseamet näib käsitlevat muinsuskaitselist huvi ülimuslikuna muude avalike huvide suhtes. Riigikohus on analoogses asjas selgitanud, et muinsuskaitselist huvi ei saa pidada ülimuslikuks. Huve tuleb kaaluda ning pigem võib pidada ülekaalukateks looduskaitselisi huve arvestades keskkonnanõuetest kõrvalekaldumise rangeid eeldusi.8 17.4. Käskkirjas viidatakse mitmele looduskaitselisele asjaolule ja olulisele huvile. Kahjuks pole Käskkirjas asjakohaseid huve kaalutud ning pole ka selgitatud, kuidas täpselt on looduskaitseliste asjaoludega otsuse tegemisel arvestatud. Käskkirjas sisalduv ainus asjakohane „kaalutlus“ on ilmselgelt puudulik ja selles ületatakse kaalutlusõiguse piire. Käskkirja kohaselt: „Linnamäe paisu kui kultuuriväärtuse säilimine, mis omakorda on eelduseks Linnamäe paisjärve ja 90 aasta jooksul piirkonnas väljakujunenud maastiku säilimisele, on põhjendatud ja oluline avalik huvi samaväärselt looduskaitseliste eesmärkidega.“ 17.4.1. „Kaalutluses“ lähtutakse arusaamatust eeldusest, et „piirkonnas“ on tänu paisule viimase 90 aasta jooksul väljakujunenud väärtuslik maastik. Jägala 7 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. 8 RKHKo 3-16-478, 8.10.2018 7  kallaste maastik on tegelikult olnud pidevas muutumises, mh seetõttu, et viimase 90. aasta jooksul on toimunud olulised muutused asustuses ja maakasutuses. Eeldus pole sisuliselt õige isegi paisjärve osas, sest selle veetase oli aastatel 1941-2002 oluliselt madalam. Arusaamatuks jääb ka see, miks peetakse maastiku väärtuslikuks just viimase 90 aasta lõikes, mitte näiteks tuhandete aastate lõikes, hoolimata asjaolust, et Linnamäel asus suur muinasaegne linnus ja muinasaegset asustust iseloomustab kärestikuline jõgi mitte paisjärv. 17.4.2. Ekslikult lähtutakse eeldusest, et Linnamäe paisu kui kultuuriväärtuse säilimine tagab paisjärve säilimise. See eeldus pole õige, sest isegi juhul, kui Linnamäe pais oleks säilitamist vääriv kultuuriväärtus ei tähenda see, et selle vääruse säilitamiseks on tingimata vajalik paisutus. Käskkirja ja Ekspertiisi kultuuriväärtuse põhjenduse arvestades võiks arvata, et parim tasakaal kultuuri- ja loodusväärtuste säilitamise vahel oleks paisutuse likvideerimine selliselt, et säilib maksimaalselt Linnamäe HEJ pais kui „silmapaistev“ betoonehitis. Kokkuvõttes ilmneb antud „kaalutlusest“, et ka Käskkirjas on paisu kaitse alla võtmise peamine ajend looduskaitseliste huvide realiseerumise takistamine mitte muinsuskaitseväärtuse säilimise tagamine, rääkimata muinsuskaitseliste ja looduskaitseliste huvide tasakaalustamisest. 17.4.3. „Kaalutluses“ tõdetakse, et huvid on „samaväärsed“ ilma et vähimalgi määral oleks hinnatud looduskaitseliste huvide olulisust või tasakaalustatud looduskaitselisi huve ja muinsuskaitselist huvi. 17.4.4. Neljandaks ületatakse „kaalutluses“ volituse piire. Käskkirjas asutakse sisuliselt seisukohale, et paisjärve ja piirkonna maastiku säilitamine on olulised looduskaitselised huvid. Looduskaitseküsimused, sh maasikukaitse küsimused, ei ole Kultuuriministri pädevuses. 18. Lõpetuseks juhime tähelepanu, et Käskkirja ja Ekspertiisi puudused takistavad muinsuskaitsehuvi arvesse võtmist ja tasakaalustamist keskkonnaalaste kaalutlusotsuste tegemisel. Näiteks tuleb nende dokumentide väheste ja vastuoluliste põhjenduste tõttu pigem järeldada, et muinsuskaitsehuvi säilitada Linnamäe pais ei saa olla erakordselt tähtis ja ülekaalukas avalik huvi KeHJS § 29 lg 3 tähenduses. Arvestades eeltoodut, palume lõpetada Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuurimälestiseks olemine. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Ehasoo Jägala Kalateed MTÜ 8 Teadmiseks koopiad: Muinsuskaitseamet [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Jõelähtme Vallavalitsus [email protected] 9  ÕIGUSARVAMUS 8. september 2020 KELLELE: Keskkonnaministeerium (KeM) KELLELT: Vandeadvokaat Kalev Aavik TEEMA: Linnamäe pais SISSEJUHATUS 1. KeM on tellinud õigusanalüüsi, mille eesmärgiks selle lähteülesande kohaselt on analüüsida ja saada kehtiva õiguse pinnalt õiguslik hinnang järgmistele küsimustele: 1. Analüüsida ja esitada õiguslik hinnang, kas ja kuidas kehtiva õiguse kohaselt oleks võimalik jätkata hüdroenergia tootmist Linnamäe paisul ja paisutus säilitada ? 2. Kas loodusdirektiivi art 6 kohane Natura erandi rakendamine on lahendus Linnamäe paisu kompleksil hüdroenergia tootmise jätkamiseks ja paisutuse säilitamiseks? 3. Kui vastus punktis 2 esitatud küsimusele on jah, siis kas Natura erandi rakendamine on käesoleval juhul ainus lahendus hüdroenergia tootmise jätkamiseks ja paisutuse säilitamiseks või on muid alternatiivseid lahendusi, võttes arvesse kehtivat õigust? 2. Lähteülesandes oli täpsustatud, et eelolevatele küsimustele vastamisel tuleks analüüsida järgmisi Natura erandi hindamisega seotud aspekte: 1. Kas Wooluvabrik OÜ veeloa taotluse rahuldamiseks tuleb kohaldada loodusdirektiivi art 6 kohast Natura hindamist, sh Natura erandit? 2. Kas NATURA erand kohaldub antud olukorras? 3. Tuua välja hüvitusmeetmete kavandamise kord. 3. Töö käigus olen koos tellijaga lähteülesannet täpsustanud, et vältida dubleerimist ning samas tagada, et kõik küsimused, millele lähteülesande kohaselt vastust sooviti, saaksid siiski vastatud. Täpsustuste tulemusena formuleeritud lõplikud küsimused sisalduvad käesoleva õigusarvamuse järgmises alajaotuses. KOKKUVÕTE Küsimused: 1. Kas Wooluvabrik OÜ veeloa taotlus kujutab endast olemasolevat tegevust või uut projekti ning milline peaks olema vastuse mõju taotluse menetlemisele ja võimalikule rahuldamisele? 2. Kas ja kuidas oleks kehtiva õiguse kohaselt võimalik jätkata hüdroenergia tootmist Linnamäe paisul ja paisutus säilitada ning milline on nende võimaluste perspektiiv? 3. Millises menetluses tuleb lahendada küsimus, kas Wooluvabrik OÜ veeloa taotluse puhul esineb alus loodusdirektiivi artiklis 6(4) / KeHJS 29 lõikes 3 sätestatud erandi rakendamiseks, samuti kavandada erandiga seotud hüvitusmeetmed? Vastused: 1. Wooluvabrik OÜ veeloa taotlus kujutab endast pigem uut projekti. Vastus küsimusele, kas tegemist on olemasoleva tegevuse või uue projektiga, ei tohiks oluliselt mõjutada taotluse menetlemist ja võimalikku rahuldamist. 2. Linnamäe paisutuse säilitamiseks ja hüdroenergia tootmiseks on teoreetiliselt järgmised võimalused: 2.1. Jägala jõe loodusala Natura võrgustikust väljaarvamine või selle piiride muutmine (a) seoses ala võrgustikku määramisel tehtud veaga; või (b) seoses ala potentsiaali kadumisega loodusliku elupaigatüübi taastamiseks. 2.2. Loodusdirektiivi artiklis 6(4) / KeHJS 29 lõikes 3 sätestatud erandi rakendamine. Õigusarvamuse aluseks olevatest materjalidest ei nähtu, et ala võrgustikku määramisel oleks tehtud viga või et ala kui terviku potentsiaal loodusliku elupaigatüübi taastamiseks oleks kadunud. Seega Jägala jõe loodusala Natura võrgustikust väljaarvamine või selle piiride muutmine ei ole tõenäoline. Loodusdirektiivi artiklis 6(4) / KeHJS 29 lõikes 3 sätestatud erandi rakendamine ei oleks tõenäoliselt kooskõlas nimetatud õigusnormis sätestatud nõuetega. 3. Küsimus, kas Wooluvabrik OÜ veeloa taotluse puhul esineb alus loodusdirektiivi artiklis 6(4) / KeHJS 29 lõikes 3 sätestatud erandi rakendamiseks, tuleb lahendada kõnealuse taotluse keskkonnamõju hindamise aruandes, samuti tuleb selles aruandes esitada hüvitusmeetmed. ANALÜÜS 1. Kas Wooluvabrik OÜ veeloa taotlus kujutab endast olemasolevat tegevust või uut projekti ning milline peaks olema vastuse mõju taotluse menetlemisele ja võimalikule rahuldamisele? Kas Wooluvabrik OÜ veeloa taotlus kujutab endast olemasolevat tegevust või uut projekti? 1.1. Vaidlus puudub selles, et Linnamäe paisutuse säilitamine ja seal hüdroenergia tootmise jätkamine mõjutab ebasoodsalt Jägala jõe hoiuala kui Natura võrgustiku ala kaitse-eesmärki.1 Hindamaks seda, kas ja millistel tingimustel oleks siiski võimalik sellist 1 Vt nt KMH aruanne 5.2020 lk 42 2  tegevust lubada, tuleb esmalt vastata küsimusele, kas kõnealune taotlus kujutab endast „kavandatavat tegevust“ KeHJS § 31 lg 2 tähenduses (ehk uut „projekti“ Loodusdirektiivi artikli 6(3) tähenduses) või hoopis „olemasolevat tegevust“. Seejärel tuleb vastata küsimusele, kas ja millised on antud vastusest tulenevad praktilised erisused Wooluvabrik OÜ veeloa taotluse menetlemisele. 1.2. Nimetatud küsimust on käsitletud mitmes käesoleva õigusarvamuse lisaks olevas juriidilises hinnangus. KÕK hinnangul on pigem tegemist uue projektiga2, Soraineni II hinnangu kohaselt pigem olemasoleva tegevusega3. Sarnaselt viidatud hinnangutega leian, et vastust antud küsimusele ei saa anda kategoorilises vormis, nõustudes seejuures KÕK hinnanguga, mille järgi on tegemist pigem uue projektiga. 1.3. Kohtuasjas C-127/02 tehtud otsuses (p 24-28) Euroopa Kohtu poolt antud selgituste järgi tegevust, mida on asjaomases kohas harrastatud perioodiliselt aastaid, kuid mille jaoks väljastatakse igal aastal tähtajaline luba, mille väljastamisega kaasneb iga kord nimetatud tegevuse lubatavuse ja asjaomase ala uus hindamine, tuleks käsitleda iga taotluse esitamise ajal eraldiseisva kava või projektina loodusdirektiivi tähenduses. Samas leidis Euroopa Kohus kohtuasjas nr C-275/09 tehtud otsuses (p 20-24), et olemasoleva lennujaama käitamisluba ei saa juhul, kui ehitustöid ega lennujaamarajatisi füüsiliselt muutvaid sekkumisi ei toimunud, „projektina“ käsitleda. Kohtuasi C-275/09 puudutas küll mitte loodusdirektiivi, vaid I KMH direktiivi kohaldamist, ent kuna loodusdirektiivis ei ole „projekti“ mõistet eraldi sisustatud, siis on selle sisu avamisel nii Euroopa Kohtu praktikas kui Euroopa Komisjoni juhendites viidatud I KMH direktiivis ning hiljem seda asendanud II KMH direktiivis sätestatud projekti mõistele. I KMH direktiivi artiklis 1(2) ning II KMH direktiivi artiklis 1(2)(a) on projekti mõiste määratletud kui „ehitiste või muude käitiste püstitamine või kavade teostamine“ või „muu sekkumine looduskeskkonda ja maastikku, kaasa arvatud maavarade kaevandamine“. 1.4. Vältimaks näilist vastuolu kahe mainitud lahendi vahel, selgitas Euroopa Kohus kohtuasjas C-275/09, et erinevalt lennujaama käitamisest põhjustas kohtuasjas C-127/02 käsitletud tegevus (südakarpide püük) tegelikke füüsilisi keskkonnamuutusi, s.t kujutas endast sekkumist looduskeskkonda (otsuse p 21-23). Seega võtmekriteeriumiks perioodiliselt väljastatava loa kvalifitseerimisel uueks projektiks on kas objekti ennast füüsiliselt muutvad tööd või muu füüsiline sekkumine looduskeskkonda ja maastikku. Ka hilisem Euroopa Kohtu praktika4 kinnitab selle järelduse õigsust. 1.5. Kaasaegne hüdroelektrijaama pais üldjuhul ei kujuta endast midagi, mis pelgalt oma olemasolu tõttu veevoolu ühtviisi tõkestab ja selle taha vett paisutab. Vee paisutamine paisu taha kujutab endast paisu funktsionaalset kasutamist selliselt, et paisuavad on suletud. Selline funktsionaalne kasutamine mõjutab vahetult looduskeskkonda ja maastikku5 ning eeldab reeglina avalik-õigusliku loa olemasolu. Eeltoodu kehtib ka Linnamäe paisu osas. Linnamäe paisu paisuavasid saab avada ja on varasemalt korduvalt avatud nõnda, et sellega kaasneb veetaseme kõikumine paisjärves kuni 10 m ulatuses6. Paisu avamisel on oluline vahetu mõju Jägala jõele ja ümbritsevale maastikule. VeeS § 187 p 7 kohaselt on paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks vajalik veeluba. 2 KÕK hinnang, lk 9-10 3 Sorainen II hinnang, lk 3-6 4 Vt nt kohtuasi C-411/17, p 62-71, 5 Vt mõjude kohta üldiselt Juhend 2018, p 2.3 6 AS Maves eksperthinnang, lk 4 3 1.6. Seega Linnamäe paisule veeloa andmisega antakse luba tegevusele, mis sekkub füüsiliselt looduskeskkonda ja maastikku ja mida seetõttu tuleks käsitleda projektina loodusdirektiivi artikli 6(3) tähenduses ehk kavandatavat tegevusena KeHJS § 31 lg 2 tähenduses. 1.7. Eesti kohtupraktikas puudub jõustunud kohtulahend, mis antud küsimust käsitleks. KeM poolt õigusarvamuse koostamise tarbeks esitatud jõustumata kohtulahenditest käsitlevad antud küsimust kohtuasjas nr 3-17-1739 tehtud otsused. Halduskohus asus otsuse punktis 13 ühemõtteliselt seisukohale, et igakordset vee erikasutusloa taotlust tuleb käsitleda kavandatava tegevusena KeHJS § 3 lg 1 p 2 tähenduses. Ringkonnakohus jättis halduskohtu otsuse jõusse, märkides otsuse punktis 10, et nõustub halduskohtu enamike põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata. Seega tuleb ringkonnakohus lugeda nõustunuks ka eelkirjeldatud halduskohtu seisukohaga, mida kinnitab ka ringkonnakohtu otsuse p 19. Mõnevõrra segadust tekitab siiski otsuse p 20, milles ringkonnakohus leidis, et täiemahuline KMH (mis Eesti õiguses sisaldab vajadusel ka Natura hindamist) võib olla vajalik olukorras, kus tegevuse iseloom põhimõtteliselt ei muutu, ent asjaolud on varasema perioodiga võrreldes oluliselt muutunud või taotletakse luba, mis erineb oluliselt seniste lubadega määratud tingimustest. Sellest võiks järeldada, et kui asjaolud ei ole muutunud ning loa tingimused ei muutu, siis ei tule loataotlust käsitleda kavandatava tegevusena KeHJS § 3 lg 1 p 2 tähenduses. Arvestades asjaoluga, et ringkonnakohus sellist seisukohta siiski sõnaselgelt ei väljendanud ega markeerinud ka oma mittenõustumist halduskohtu otsuse punktis 13 öelduga, kinnitavad antud jõustumata lahendid kogumis siiski, et igakordset vee erikasutusloa taotlust tuleb käsitleda kavandatava tegevusena KeHJS § 3 lg 1 p 2 tähenduses. 1.8. Omaette küsimus on see, kas sellise tegevuse puhul, mille eelduseks on mastaapse ehitise olemasolu, mille sihtotstarbeline kasutamine on võimalik üksnes teatud liiki avalik-õigusliku loa puhul, on põhjendatud nõue vastavat luba perioodiliselt uuendada. VeeS § 189 lõikest 1 nähtuvalt ongi sellisest nõudest veelubade puhul loobutud ning erinevalt varem kehtinud veeseaduse regulatsioonist on veeload nüüd tähtajatud. See ei mõjuta aga antud hinnangut, sest hetkel Linnamäe paisul selline tähtajatu luba puudub. 1.9. Soraineni II hinnangu väitel ei tule olemasolevaid hüdroelektrijaamu Juhendi 2018 kohaselt käsitleda uue projektina loodusdirektiivi artikli 6(3) tähenduses.7 Väide on selle esitamise konteksti arvestades eksitav, kuna pole täpsustatud, mida peetakse silmas „olemasoleva hüdroelektrijaama“ all. Juhend 2018 ei väida, et olemasolevale hüdroelektrijaamale uue veeloa andmist ei võiks käsitleda uue projektina ega sisalda ka midagi muud, mis lükkaks ümber järelduse, et Linnamäe paisule veeloa taotlemise näol on tegemist uue projektiga. 1.10. Eeltoodust lähtuvalt tuleb järeldada, et Linnamäe paisu veeloa taotlus pigem kujutab endast projekti loodusdirektiivi artikli 6(3) tähenduses ehk kavandatavat tegevust KeHJS § 31 lg 2 tähenduses. Kas ja kuidas mõjutab Wooluvabrik OÜ veeloa taotluse kvalifitseerimine kas kavandatava või olemasoleva tegevusena taotluse menetlust? 1.11. Juhul, kui Linnamäe paisu veeloa taotlus kujutab endast kavandatavat tegevust KeHJS § 31 lg 2 tähenduses, rakendub KeHJS-s sätestatud keskkonnamõju hindamise menetlus. 7 Sorainen II hinnang, lk 5 4  Kui aga tegemist on olemasoleva tegevusena, KeHJS § 31 lg 2 otseselt ei rakendu. Järgnev analüüs näitab, et nimetatud asjaolu mõjutab siiski vähe kõnealuse veeloa menetlust. 1.12. Euroopa Kohus on selgitanud, et olemasolevad projektid ehk projektid, mis on saanud loa enne asjaomase ala Natura võrgustikku arvamist, kuuluvad siiski Loodusdirektiivi artikli 6(2) kohaldamisalasse ning nende puhul peab ala õiguslik kaitsestaatus tagama, et need ei põhjusta looduslike elupaikade halvenemist ning selliste liikide häirimist, mille pärast alad kaitse alla võeti. Seejuures ei tohi selliste alade kaitse piirduda meetmetega, mis on mõeldud inimtegevusest tuleneva välise kahjustamise ja häirimise vältimiseks, vaid peab vastavalt olukorrale hõlmama positiivseid meetmeid ala seisundi säilitamiseks ja parandamiseks.8 Ehkki liikmesriikidel on nende meetmete rakendamisel teatud diskretsioon, saab olemasolevat tegevust pidada artikliga 6(2) kooskõlas olevaks vaid juhul, kui on garanteeritud, et see ei mõjuta oluliselt loodusdirektiivi eesmärke, eriti selle kaitse-eesmärke.9 Seetõttu juhul, kui sellise tegevuse suhtes ei ole enne ala Natura võrgustikku arvamist teostatud asjakohast hindamist kooskõla loodusdirektiivi artikli 6(3) nõuetega, võib seda tegevust pärast ala Natura võrgustikku arvamist jätkata üksnes juhul, kui on välistatud risk, et elupaigad halvenevad või liike häiritakse viisil, mis on Loodusdirektiivi eesmärke silmas pidades märkimisväärne.10 1.13. Eeltoodud Euroopa Kohtu seisukohad tõstatavad küsimuse, kas olemasoleva tegevuse ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale juhul, kui selle tegevuse tõttu kaitstav elupaik ei halvene ning asjaomase liigi häirimine ei süvene, on lubatud ilma, et see vastaks loodusdirektiivi artiklis 6(4) sätestatud tingimustele. Minu hinnangul on vastus sellele küsimusele eitav. Isegi kui mõningatest Euroopa Kohtu lahenditest võib välja lugeda järelduse, et olemasoleva projekti hindamine kooskõlas loodusdirektiivi artikliga 6(3) ja/või erandi rakendamine kooskõlas artikliga 6(4) eeldab elupaiku halvendavat mõju (nt kohtuasi C-399, p 43), siis kohtuasjas C-404/09 leidis kohus, et olemasolevat projekti, mis häirib liiki, mille pärast ala oli kaitse alla võetud (metsis), saab õigustada direktiivi artiklis 6(4) ette nähtud menetluse raames.11 Kohus ei pidanud oluliseks küsimust, kas kõnealune häirimine eksisteeris samal kujul ja sama intensiivsusega ka ala Natura võrgustikku arvamise ajal. Lisaks viitas Euroopa Kohus selles lahendis asjaolule, et asjaomased alad olid metsisele sobivaks elupaigaks, mida ei olnud võimalik kasutada asjaomase tegevuse tõttu, ning liikmesriigi kohustusele rakendada positiivseid meetmeid ala seisundi parandamiseks12. 1.14. Eeltoodust järeldub, et juhul, kui olemasoleva projekti teostamine takistab oluliselt ala-kaitse-eesmärkide saavutamist ning häirib liike, kelle pärast on ala kaitse alla võetud, ning nimetatud ebasoodsat mõju ei saa vältida Loodusdirektiivi artiklis 6(2) nimetatud meetmetega, saab selle projekti jätkamist õigustada vaid direktiivi artiklis 6(4) sätestatud nõudeid järgides. 1.15. Nagu eelnevalt märgitud, puudub vaidlus selles, et Linnamäe paisutuse säilitamine ja seal hüdroenergia tootmise jätkamine mõjutab ebasoodsalt Jägala jõe hoiuala kui Natura võrgustiku ala kaitse-eesmärki. Lisaks puuduvad meetmed, mis võimaldaksid paisutuse 8 Kohtuasi C-404/09, p 125, 127 ja 135; kohtuasi C-399, p 37 9 Kohtuasi C-399/14, p 41 10 Kohtuasi C-399/14, p 43 11 Kohtuasi C-404/09, p 153-154 12 Kohtuasi C-404/09, p 134-135 5  säilitamisel ja hüdroenergia tootmise jätkamisel seda ebasoodsat mõju kõrvaldada.13 Seega tuleb Wooluvabrik OÜ veeloa taotluse positiivseks lahendamiseks vältimatult rakendada loodusdirektiivi artiklis 6(4) / KeHJS 29 lõikes 3 sätestatud erandit, 1.16. Euroopa Kohus on selgitanud, et loodusdirektiivi artikli 6(4) nõuete järgimine on võimalik üksnes juhul, kui eelnevalt on toimunud artikli 6(3) nõuetele vastav hindamine.14 Seega ehkki olemasoleva tegevuse puhul ei ole mitte kumbki artikkel otseselt kohaldatav, tuleb mõlemast artiklis sätestatud nõudeid järgida juhul, kui olemasoleva projekti teostamine takistab oluliselt ala-kaitse-eesmärkide saavutamist ning häirib liike, kelle pärast on ala kaitse alla võetud, ning nimetatud ebasoodsat mõju ei saa vältida loodusdirektiivi artiklis 6(2) nimetatud meetmetega. 1.17. Eeltoodust tulenevalt ei mõjutaks Wooluvabrik OÜ veeloa taotluse kvalifitseerimine olemasoleva tegevusena oluliselt taotluse menetlust. Igal juhul tuleks selle taotluse lahendamiseks viia muuhulgas läbi loodusdirektiivi artiklite 6(3) nõuetele vastav hindamine ning vajadusel kohaldada erandit kooskõlas loodusdirektiivi artikli 6(4) nõuetega. Võimalikke väikseid erisusi käsitletakse käesoleva õigusarvamuse punktis 3. 2. Kas ja kuidas oleks kehtiva õiguse kohaselt võimalik jätkata hüdroenergia tootmist Linnamäe paisul ja paisutus säilitada ning milline on nende võimaluste perspektiiv? 2.1. Linnamäe paisutuse säilitamise ja hüdroenergia tootmise lubatavuse saavutamiseks on vaja kõrvaldada selle „takistus“, mis tuleneb keelust mõjutada ebasoodsalt Jägala jõe hoiuala kui Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärki. Selleks on põhimõtteliselt kaks võimalust: a) saavutada antud ala või selle osa väljaarvamine Natura võrgustikust või b) rakendada loodusdirektiivi artiklis 6(4) / KeHJS 29 lõikes 3 sätestatud erandit. Jägala jõe loodusala Natura võrgustikust väljaarvamine või selle piiride muutmine 2.2. Esimesena nimetatud alternatiiv sisaldab omakorda kahte võimalust. Esiteks on võimalik ala Natura võrgustikust väljaarvamine või selle piiride muutmine seoses ala võrgustikku määramisel tehtud veaga. Loodusdirektiiv sellist olukorda ei käsitle, ent Euroopa Kohus on teinud mõned lahendid, mis selliseks puhuks juhiseid annavad. Euroopa Kohus on loodusdirektiivi lisadele I ja II viidates leidnud, et ala Natura võrgustikku määramise eesmärgiks võib olla ka soodsa kaitsestaatuse saavutamine, s.t. ala potentsiaal15, seejuures ei tohi ala Natura võrgustikku määramisel võtta arvesse majanduslikke, sotsiaalseid või kultuurilisi nõudeid või regionaalseid või kohalikke iseärasusi16. Euroopa Kohtu hinnangul võib kaitsealuse ala vähendamine olla põhjendatud sellega, et algne võrgustikku määramine põhines teaduslikul veal,17 ent teadusliku veana ei saa käsitleda asjaoluga, et poliitiline seisukoht kaitseväärtuslikku potentsiaali omava ala taastamise vajalikkuse osas on muutnud. 2.3. Eelkirjeldatud lahendid minu hinnangul välistavad Jägala jõe loodusala Natura võrgustikust väljaarvamine või selle piiride muutmise põhjusel, et selle algsel võrgustikku arvamisel tehti viga. Asjaolu, et paisutusest mõjutatud piirkond määrati ala 13 KMH aruanne 5.2020 lk 51 14 Kohtuasi C-399/14, p 56-57 15 Kohtuasi C-371/98, p 19 16 Kohtuasi C-371/98, p 23-24; kohtuasi C-226/08, p 31-32 17 Kohtuasi C-281/16, p 33 6  sisse eelkõige potentsiaali alusel, on kooskõlas loodusdirektiivi eesmärkidega. Paisu kultuurilise väärtuse või muude kultuuriliste, majanduslike või kohalike kaalutluste arvessevõtt ala määramisel Natura võrgustikku oleks olnud õigusvastane. Oluliseks võiks osutuda üksnes tõend selle kohta, et ala potentsiaali hindamisel tehtud teaduslik viga, ent mulle ei ole teada asjaolud, mis sellise vea tegemisele viitaks. 2.4. Teiseks on võimalik ala väljaarvamine Natura võrgustikust juhul, kui antud alal ei oleks ala kaitse-eesmärkide saavutamine enam võimalik. Ka seda võimalust ei ole loodusdirektiivis ette nähtud, ent Euroopa Kohus on leidnud, et ala väljaarvamist võib õigustada looduslik areng, mis on muutnud võimatuks panustamise loodusdirektiivi eesmärkide saavutamisse.18 Veelgi enam, sellises olukorras on liikmesriik mitte üksnes õigustatud, vaid lause kohustatud tegema ettepaneku ala võrgustikust väljaarvamiseks.19 2.5. Käesoleval juhul puuduvad andmed selle kohta, et Jägala jõe loodusalal oleks toimunud looduslik areng, mis muudab seal kaitse-eesmärkide saavutamise võimatuks. Seega ei oleks ala Natura võrgustikust väljaarvamise ettepanekul edulootust. Loodusdirektiivi artiklis 6(4) / KeHJS 29 lõikes 3 sätestatud erandi rakendamine 2.6. Kõnealuse erandi rakendamise puhul on võtmeküsimuseks see, kas lähteülesandes viidatud materjalides välja toodud asjaolude käsitlemine “esmatähtsate ja erakordselt tungivate põhjustena“ loodusdirektiivi artikli 6(4) / KeHJS 29 lõike 3 tähenduses on võimalik. 2.7. Nimetatud mõiste sisu ei ole loodusdirektiivis avatud. Euroopa Komisjoni juhendite kohaselt peaksid kõnealused põhjused olema ülekaalukad ja pikaajalised ning asendamatud kas - kodanike elu põhiväärtusete (tervis, julgeolek, keskkond) kaitsele suunatud meetmete või poliitika raames; - riigi ja ühiskonna jaoks eriti oluliste strateegiate raames; või - spetsiaalseid avalike teenuste osutamise kohustusi täitva majandusliku või sotsiaalse iseloomusega tegevuse raames.20 2.8. Käesoleval juhul on avalike huvidena, mis võiksid tingida paisutamise ja hüdroenergia tootmise säilitamise, viidatud eelkõige järgmistele asjaolu: - Linnamäe paisu kultuuriline väärtus;21 - Linnamäe hüdroelektrijaama panus taastuvenergia eesmärkide täitmisse;22 - Linnamäe hüdroelektrijaam kui kriisiolukorras elutähtsa teenuse osutaja;23 - Linnamäe pais ja paisjärve ümbrus kui oluline puhkepiirkond ja turismiobjekt.24 2.9. Neist viimati nimetatu kujutab endast kahtlemata olulist kohaliku tähtsusega avalikku huvi, ent ilmselgelt ei ole tegemist “esmatähtsa ja erakordselt tungiva põhjusena“, millega saaks õigustada olulist ebasoodsat mõju Natura alale. KMH aruanne 5.2020 sellele asjaolule kui erandi tegemise alusele ka ei viita. 18 Kohtuasi C-301/12, p 25, 28 19 Kohtuasi C-301/12, p 28-29 20 Juhend 2012, lk 7-8; Juhend 2019, lk 41 21 KMH aruanne 5.2020 lk 54 22 KMH aruanne 5.2020 lk 54 23 Jõelähtme Vallavalitsuse 05.05.2020 kiri nr 7-//1445 24 AS Maves eksperthinnang, lk 13 7 2.10. Ettepanek Linnamäe hüdroelektrijaama kriisiolukorras elutähtsa teenuse osutajaks nimetamiseks tehti Jõelähtme vallavalitsuse poolt 05.05.2020, ent lükati MKM poolt tagasi, kuna Linnamäe hüdroelektrijaam ei vasta elutähtsa teenuse osutamisele seatud kriteeriumitele ega omaks piisavat võimsust eraldi evakuatsiooni piirkonna loomiseks.25 Ka nimetatud asjaolule KMH aruanne 5.2020 erandi tegemise alusena ei viita. 2.11. Linnamäe hüdroelektrijaama panust taastuvenergia eesmärkide saavutamisse on tunnustatud ka eelmainitud MKM kirjas. Siiski hoolimata asjaolust, et tegemist on ühe suurima Eesti hüdroelektrijaamaga, mis koos Jägala hüdroelektrijaamaga annab ligi poole Eesti hüdroenergiast, on selle panus Eesti taastuvenergia tootmisse marginaalne ning jääb üha marginaalseks. Kuna erinevalt mitmetest teistest taastuvenergia liikidest hüdroenergia tootmisel Eestis arvestatav kasvupotentsiaal puudub, on selle osakaal olnud languses ning jääbki langusesse. 2019.a. oli hüdroenergia tootmise osakaal 1,14% kogu Eestis toodetavast taastuvenergiast26, lähitulevikus langeb see tõenäoliselt alla 1% ja jääbki langema. Seega hoolimata asjaolust, et panus taastuvenergia eesmärkide saavutamisse võiks teatud erandlikel asjaoludel kujutada endast „esmatähtsat ja erakordselt tungivat põhjust“, ei ole selleks päris kindlasti panus, mis käesoleval hetkel on alla 0,5% ning mis tulevikus saab üksnes väheneda. 2.12. Selgelt kõige kaalukamaks kandidaadiks erandi rakendamisele on Linnamäe paisu kultuuriline väärtus. Euroopa Komisjoni kodulehel avaldatud komisjoni arvamustest loodusdirektiivi artikli 6(4) rakendamise taotluste suhtes27 ei nähtu, et kunagi oleks hinnatud erandi rakendamist seoses kultuuriväärtuse kaitsega. Samas ei ole kultuuriväärtuse kaitse olemuslikult midagi sellist, mida ei võiks käsitleda “esmatähtsa ja erakordselt tungiva põhjusena“. Kultuuriväärtuse kaitse näol on tegemist kahtlemata pikaajalise ning riigi ja ühiskonna jaoks eriti oluliste strateegiaga. Kultuuriväärtus, mis kujutab endast mälestiseks tunnistatud ehitist, on kahtlemata ka asendamatu. Seetõttu pean põhimõtteliselt võimalikuks loodusdirektiivi artiklis 6(4) sätestatud erandi rakendamist kultuurimälestiseks tunnistatud ehitise kaitseks. Samale seisukohale, ehkki pisut teistsuguses kontekstis, on asunud ka Riigikohus, kes leidis, et muinsuskaitseline huvi võib kaalude üles vee-poliitika raamdirektiivide saavutamisest keskkonnale või ühiskonnale tulenevad hüved.28 Nimetatud seisukohta esitades tõlgendas Riigikohus varem kehtinud veeseaduse § 312 lõikes 3 (ja vee-poliitika raamdirektiivi artiklis 4(7)) sätestatud mõistet „ülekaaluka avaliku huvi objekt“. Riigikohus on möödaminnes käsitlenud muinsuskaitselist huvi kui olulist avalikku huvi ka Natura hindamise kontekstis, pööramata tähelepanu veeseaduse § 312 lõikes 3 ning KeHJS § 29 lõikes 3 sätestatud kriteeriumite mõningasele erinevusele. Seetõttu võib eeldada, et Riigikohus pidas võimalikuks käsitleda muinsuskaitselist huvi “esmatähtsa ja erakordselt tungiva põhjusena“ loodusdirektiivi artikli 6(4) / KeHJS 29 lõike 3 tähenduses. 2.13. Linnamäe pais tunnistati kultuurimälestiseks Käskkirjaga nr 18029. Mälestisele määrati kaitsevöönd, mille eesmärgiks oli „tagada mälestise vaadeldavus ning mälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilitamine ruumilises kontekstis“. Käskkirjas ei ole selgitatud, mida täpselt kujutavad endast 25 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 10.06.2020 kiri nr 17-2/2020/3902 26 https://www.err.ee/902631/taastuvenergia-kattis-mullu-17-protsenti-elektri-kogutarbimisest 27 Internetis: https://ec.europa.eu/environment//nature/natura2000/management/opinion_en.htm 28 Riigikohtu 08.10.2018 otsus kohtuasjas nr 3-16-478, p 27 29 Kultuuriministri 21.12.2016 käskkiri nr 180 „Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuurimälestises tunnistamine“ 8  mälestist ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslikud struktuurielemendid. Asja ei muuda selgemaks ka Muinsuskaitseameti eksperthinnang Linnamäe hüdroelektrijaama paisu mälestiseks tunnistamiseks, mille punktis 4 sisalduvad mälestiseks tunnistamise põhjendused puudutavad üksnes paisu ennast, mitte selle ümbritsevat ruumilist konteksti. Samas on Käskkirja põhjendustes märgitud, et „Linnamäe paisu kui kultuuriväärtuse säilimine, mis omakorda on eelduseks Linnamäe paisjärve ja 90 aasta jooksul piirkonnas väljakujunenud maastiku säilimisele, on põhjendatud ja kaalukas avalik huvi samaväärselt looduskaitseliste eesmärkidega“. Sellest jääb mulje, et ka kaitsevööndisse jäävad paisjärve osa peetakse „kultuuriväärtuslikuks struktuurielemendiks“ ning paisu mälestiseks tunnistamise üheks eesmärgiks on paisjärve ning sellega seotud maastiku säilimine. 2.14. Käskkirjast 180 ega selle aluseks olevast eksperthinnangust ei selgu, kas ja millisel põhjusel peetakse mälestise säilitamiseks vajalikuks ka paisutuse säilitamist ning kuidas peaks paisu mälestiseks tunnistamine tagama selle, et säilib ka (oletatavasti) kultuuriväärtuslikuks struktuurielemendiks peetav paisjärv. Neile küsimustele ei vasta ka KMH aruanne 5.2020. Aruandes märgitakse vaid, et „Linnamäe on tunnistatud kultuurimälestiseks, mida on riigisisese õiguse järgi keelatud lammutada“30, analüüsimata küsimust, kas paisutuse lõpetamisega peab tingimata kaasnema paisu lammutamine või on võimalik tagada ala kaitse-eesmärkide saavutamine vaid paisu avamise, hüdroenergia tootmise lõpetamise ning muude asjakohaste kalade läbipääsu tagavate meetmete rakendamisega. 2.15. Seetõttu on käesoleval hetkel võimatu adekvaatselt hinnata muinsuskaitselise huvi tegelikku kaalukust. Nagu Riigikohus on leidnud, ei kujuta muinsuskaitseline huvi endast ülekaalukat avalikku huvi olukorras, kus hüdroenergia tootmine ei ole muinsuskaitseliste eesmärkide saavutamiseks hädavajalik.31 Seega juhul, kui hüdroenergia tootmise jätkamine ei ole Linnamäe paisu kui kultuurimälestise säilimiseks hädavajalik, on tõenäoliselt välistatud ka selle käsitlemine loodusdirektiivi artiklis 6(4) / KeHJS 29 lõikes 3 sätestatud erandina. 2.16. Alternatiivselt on võimalik käsitleda “esmatähtsa ja erakordselt tungiva põhjusena“ hoopis vajadust säilitada paisjärv kui mälestist ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslik struktuurielement. Paraku pakub nii Käskkiri 180, selle aluseks olev eksperthinnang kui kehtiv õigus selleks vähe alust. Paisjärve ei ole eksperthinnangus ega käskkirjas selgelt sellise kultuuriväärtusliku struktuurielemendina käsitletud ega vastava kaitse vajadust põhjendatud. MuKS 4. peatükis sätestatud kaitse korraldus ei eelda Muinsuskaitseameti teavitamist Linnamäe hüdroelektrijaama hüdroenergia tootmiseks kasutamise lõpetamisest ega paisutamise lõpetamisest. Muinsuskaitseameti kooskõlastus on vajalik vaid juhul, kui ala kaitse-eesmärkide saavutamiseks on kaitsevööndis vaja teha ehitusteatise või ehitusloa kohustuslikke ehitustöid ning teavitamine juhul, kui kaitsevööndis tehakse MuKS § 58 lõikes 3 nimetatud töid. Üksnes juhul, kui kaitse- eesmärkide saavutamiseks on vaja vähesel määral ka paisu ümberehitamine, on vajalikud Muinsuskaitse eritingimused. 2.17. Samas isegi kui juhul, kui paisjärve oleks võimalik põhjendatult käsitleda mälestist ümbritseva maa-ala kultuuriväärtusliku struktuurielemendina, siis pelgalt sellise 30 KMH aruanne 5.2020, lk 53 31 Riigikohtu 08.10.2018 otsus kohtuasjas nr 3-16-478, p 27 9  struktuurielemendi kaitse suure tõenäosusega ei kvalifitseeru “esmatähtsa ja erakordselt tungiva põhjusena“ loodusdirektiivi artikli 6(4) / KeHJS 29 lõikes 3 tähenduses. 2.18. Eeltoodut kokku võttes tuleb järeldada, et olemasolev teabe põhjal ei esine Linnamäe paisuga seoses muinsuskaitselist huvi, mis oleks piisavalt kaalukas loodusdirektiivi artikli 6(4) / KeHJS 29 lõikes 3 sätestatud erandi rakendamiseks. Ei saa välistada, et käesoleva õigusarvamuse punktides 2.14 kuni 2.16 käsitletud küsimuste detailne analüüs ja neile selgete ja põhjendatud vastuste andmine toob kaasa teistsuguse järelduse, kuid need vastused tuleb anda loodusdirektiivi artiklite 6(3) ja 6(4) nõuetele vastava menetluse kaudu. 3. Millises menetluses tuleb lahendada küsimus, kas Wooluvabrik OÜ veeloa taotluse puhul esineb alus loodusdirektiivi artiklis 6(4) / KeHJS 29 lõikes 3 sätestatud erandi rakendamiseks, samuti kavandada erandiga seotud hüvitusmeetmed? 3.1. Loodusdirektiivi artiklites 6(3) ja 6(4) sätestatud nõuete järgimist ei tule Loodusdirektiivi kohaselt kontrollida keskkonnamõju hindamise raames KMH direktiivide tähenduses. Asjakohane hindamine loodusdirektiivi tähenduses ning keskkonnamõju hindamine KMH direktiivide tähenduses omavad erinevat sisu ja eesmärki.32 Samas ei ole liikmesriikidel keelatud selline regulatsioon, kus asjakohane hindamine loodusdirektiivi tähenduses toimub keskkonnamõju hindamise raames, eeldusel, et järgitakse asjaomaseid nõuded. Eestis näeb KeHJS ette just sellise regulatsiooni. Ainus Eesti siseriiklik menetlus, milles on reguleeritud loodusdirektiivi artikli 6(3) kohase asjakohase hindamise läbiviimine, on keskkonnamõju hindamine KeHJS tähenduses. Seega loodusdirektiivi artikli 6(3) nõuete järgimiseks tuleks viia läbi keskkonnamõju hindamine KeHJS tähenduses. 3.2. KeHJS § 29 lg 3 ei reguleeri küsimust, millises menetluses peab toimuma selles sätestatud erandi kaalumine ja kohaldamine. Samas on KeHJS § 20 lg 2 alusel Määrusega nr 34 kehtestatud KMH aruandele täpsustatud nõuded33, mille § 7 lg 1 järgi tuleb KMH aruandes esitada muuhulgas kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide kirjeldus ning § 7 lg 3 järgi „asjakohasel juhul“ ka aruandes kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju reaalsed hüvitusmeetmed LKS § 701 mõistes. LKS § 701 lg 1 järgi juhul, kui „keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohaselt võib kavandatav tegevus eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala ning kavandatav tegevus on alternatiivsete lahenduste puudumise tõttu vajalik üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel, tuleb tegevuseks loa andmisel seada loa kõrvaltingimuseks või näha strateegilises planeerimisdokumendis ette tegevuse elluviimisele eelnevate hüvitusmeetmete rakendamine.“ 3.3. Eeltoodud sätted ei jäta kahtlust, et juhul, kui viiakse läbi Natura hindamine ehk keskkonnamõju hindamine KeHJS § 3 lg 1 punktist 2 tulenevalt, siis peab KMH aruande „asjakohaselt juhul“, s.t. juhul, kui kavandataval tegevusel on eeldatavalt ebasoodne mõju Natura võrgustiku alale tuvastada nii alternatiivide puudumine ja „avalikkuse jaoks 32 Kohtuasi C-418/04, p 231; Juhend 2019, p 4.6.1 33 Keskkonnaministri 01.09.2017 määrus nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ 10  esmatähtsate ja erakordselt tungivate asjaolude olemasolu“ KeHJS § 29 lg 3 tähenduses kui ka hüvitusmeetmed KeHJS § 29 lg 4 tähenduses. 3.4. Juhul, kui Wooluvabrik OÜ veeloa taotlus oleks käsitletav olemasoleva tegevusena, mille suhtes on loodusdirektiivi artikli 6(3) nõuetele vastav hindamine ja artikli 6(4) nõuetele vastav erandi rakendamine siiski vajalik, siis ei ole asjaomane hindamine ja erandi rakendamine otseselt nende artiklite kohaldamisalas, ent vastavate nõuete rakendamine toimub analoogia alusel. Ehkki kõnealune eristus võib olla menetluslikult oluline juhul, kui vastavate nõuete rakendamine on tekkinud väljaspool loamenetlust, nt projekti järelhindamise käigus, on keeruline näha selle eristuse praktilisi menetluslikke erisusi käesoleval juhul, kus tegemist oleks olemasoleva tegevuse jaoks väljastatava uue loaga. Kõnealuste artiklite kohaldatavus ei mõjuta küsimust, kes ja millises loamenetluses vastavaks tegevuseks loa annab, ega asjaolu, et vastava loa saab anda vaid kõnealuste artiklite nõudeid analoogia alusel kohaldades. Seega tuleks kõnealuses loamenetluses justkui nentida, et KeHJS § 3 lg 1 p 2 ning § 29 ei ole otseselt kohaldatav, ent seejärel kohaldada nende nõudeid siiski analoogia alusel. Minu hinnangul tähendab see, et puudub kohustus KeHJS-s ette nähtud täiemahulise keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks, ent KeHJS sätteid tuleks järgida vähemalt sedavõrd, kuivõrd need võtavad üle loodusdirektiivi artiklite 6(3) ja 6(4) nõudeid, sealhulgas KeHJS § 3 lg 1 punktis 2, §- s 29 ning Määruse nr 34 § 7 lõigetes 1 ja 3 sätestatut. Nende nõuete järgmisel puudub oluline tähendus küsimusel, kas tegemist on uue projekti või olemasoleva tegevusega. 3.5. Seega tuleks Wooluvabrik OÜ veeloa taotluse lahendamiseks viia läbi loodusdirektiivi artikli 6(3) / KeHJS § 3 lg 1 p 2 nõuetele vastav hindamine ja vajadusel loodusdirektiivi artiklis 6(4) / KeHJS 29 lõikes 3 sätestatud erandi kaalumine KMH aruandes või „analoogilises dokumendis“. 3.6. Juhul kui tegemist on KMH aruandega, peab otsustaja (Keskkonnaamet) vastavalt KeHJS § 22 lg 5 p 2 ja 3 muuhulgas kontrollima, kas aruanne vastab KeHJS §-s 20 ja selle alusel sätestatud nõuetele (sh alternatiivide kaalumine, hüvitusmeetmete kavandamine) ning aruande asjakohasust ja piisavust tegevusloa andmiseks. Juhul, kui otsustaja tuvastab, et KMH aruanne ei ole nende nõuetega kooskõlas, tuleb arendajal esitada otsustaja määratud tähtaja jooksul esitada täiendatud aruanne. Seejuures nõuetele mittevastavusena ei tuleks käsitleda otsustaja mittenõustumist KMH aruande järeldusega erandi kohaldatavuse osas, küll aga erandi kohaldatavuse põhinõuete eiramist (nt analüüsi puudumine alternatiivsete lahenduste puudumise kohta). Kui otsustaja otsuse tegemisel KMH aruande järeldustega erandi kohaldatavuse osas nõustub, võib ta teha positiivse otsuse üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul (KeHJS § 29 lg 3). Nõusoleku küsimist ei ole KeHJS-s ega mujal reguleeritud, ent eelduslikult tuleks Keskkonnaametil esitada Keskkonnaministeeriumi kaudu Vabariigi Valitsusele veeloa andmise otsuse projekt koos kõigi asjassepuutuvate dokumentidega ja küsida sellele nõusolekut. Juhul, kui Keskkonnaamet otsuse tegemisel KMH aruande järeldustega erandi kohaldatavuse osas ei nõustu, võib ta jätta veeloa taotluse rahuldamata, motiveerides oma otsuses mittenõustumist KMH järeldustega (KeHJS § 24 lg 2). 3.7. Juhul, kui tegemist on muu dokumendiga, milles loodusdirektiivi artiklis 6(4) / KeHJS 29 lõikes 3 sätestatud erandi kohaldamist on analüüsitud, jäävad igal juhul kehtima üldpõhimõtted, mille järgi: 1) loa andmise otsustab Keskkonnaamet; 11  2) sõltumata sellest, kes on asjaomase analüüsi koostaja, ei ole Keskkonnaamet seotud analüüsi järeldustega erandi kohaldatavuse osas, kuid peab nendega mittenõustumist põhjendama; 3) loa andmiseks tuleb küsida Vabariigi Valitsuse nõusolekut. 3.8. KMH aruanne 5.2020 ei ole kooskõlas loodusdirektiivi artikli 6(4) ja KeHJS § 29 lg 3 nõuetega. Toon vaid mõne näite. Aruandes ei ole tegelikult tuvastatud alternatiivide puudumist, mis Juhendis 2012 lk 33 märgitu kohaselt peaks hõlmama ka projekti teostamata jätmist ja projekti alternatiivseid asukohti. Aruanne ei arvesta sellega, et kaalumist tuleb teostada projekti enda eesmärke silmas pidades34, sest aruandest ei nähtu, miks on hüdroenergia tootmise jätkamine vajalik Linnamäe paisu kui kultuuriväärtuse säilimiseks. Viimaks ei ole aruande lk 55 esitatud hüvitusmeetmete kirjeldus kooskõlas Määruse nr 34 § 7 lõikes 3 sätestatud nõuetega. 3.9. Selleks, et asjakohasel juhul jõuda positiivse otsuseni Wooluvabrik OÜ veeloa taotluse suhtes, tuleks läbida järgmised etapid: 1. Loodusdirektiivi artikli 6(3) nõuetele vastav hindamine 2. Alternatiivlahenduste uurimine Uurida tuleb kõiki alternatiivlahendusi, sealhulgas vajadusel alternatiivseid asukohti. Uurimine peab hõlmama nullvarianti (hüdroenergia tootmise lõpetamine Linnamäe paisul) ning kui sellel on alamvariante (pais ja paisjärv säilivad; pais säilib, ent paisjärv üksnes osaliselt; pais säilib, ent paisjärv mitte; pais säilib väheste ümberehitustega jms,), siis tuleks neid kõiki kaaluda. Ühtegi alternatiivi ei või kaalumata pelgalt majanduslike kaalutluste tõttu. 3. Üldise huvi seisukohast eriti Eeldab, et asjaomane põhjus on täpselt mõjuvate põhjuste uurimine määratletud. Antud juhul peaks olema selge, kas muinsuskaitseline huvi seisnes üksnes kultuurimälestiseks oleva paisu säilitamises, paisu koos paisjärvega säilitamises või veel milleski muus. Juhul, kui muinsuskaitseline huvi on laiem, kui kultuurimälestiseks oleva paisu säilitamine, siis tuleks seda detailselt selgitada ja põhjendada. Lisaks tuleks põhjendada, kuidas on hüdroenergia tootmise jätkamine vältimatult vajalik selleks, et kultuurimälestis ja/või selle ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslik struktuurielement säiliks. 4. Hüvitusmeetmete kavandamine Tuleb anda hinnang nende meetmete tõhususele ja vajalikule rakendusmahule.35 Hüvitusmeetmeteks, mille eesmärgiks on tagada Natura 2000 võrgustiku üldine sidusus, on: 1) elupaikade taastamine; 2) uute elupaikade loomine; 34 Kohtuasi C-399/14, p 74 35 Määrus nr 34, § 7 lg 3 12  3) olemasolevate elupaikade kvaliteedi tõstmine; 4) muud meetmed, mis aitavad vältida Natura 2000 võrgustiku sidususe edasist vähenemist. Hüvitusmeetmed peavad: 1) olema suunatud ebasoodsalt mõjutatavatele elupaikadele ja liikidele ning olema oma ulatuselt võrdelised tekitatava kahjuga; 2) toimima ebasoodsalt mõjutatavale elupaigale võimalikult lähedal; 3) tagama ebasoodsalt mõjutatava ala Natura 2000 võrgustiku alaks valimise eesmärkidega samaväärsete eesmärkide saavutamise; 4) täitma rakendus- ja kaitsekorralduslikke eesmärke, nii et nende meetmete abil saaks säilitada või suurendada Natura 2000 võrgustiku sidusust.36 5. Asjakohasel juhul Keskkonnaameti poolt Keskkonnaministeeriumi kaudu Vabariigi Valitsuse nõusoleku küsimine 6. Veeloa andmine Keskkonnaameti poolt 3.10. Eeltoodud etapid tuleb läbida sõltumata sellest, kas Wooluvabrik OÜ veeloa taotluse näol on tegemist olemasoleva tegevuse või uue projektiga. Juhul, kui tegemist on uue projektiga, peab eelkirjeldatud etappidest 1-4 toimuma KMH aruandes ning lisanduvad ka muud keskkonnamõju hindamise menetluses ette nähtud menetlusetapid (nt aruande avalikustamine, avalikustamise tulemuste arvestamine, aruande nõuetele vastavuse kontrollimine). PEAMISED ARVAMUSE ALUSEKS OLEVAD MATERJALID Õigusaktid 1. EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (loodusdirektiiv) 2. EÜ nõukogu direktiiv 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (I KMH direktiiv) 3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (II KMH direktiiv) 4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (veepoliitika raamdirektiiv) 5. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) 36 LKS § 701 lg 1 13  6. Keskkonnaministri 01.09.2017 määrus nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ (Määrus nr 34) 7. Looduskaitseseadus (LKS) 8. Veeseadus (VeeS) 9. Muinsuskaitseseadus (MuKS) Euroopa Kohtu lahendid 10. Euroopa Kohtu 24.10.1996 otsus kohtuasjas C-72/95 11. Euroopa Kohtu 07.11.2000 otsus kohtuasjas C-371/98 12. Euroopa Kohtu 07.09.2004 otsus kohtuasjas C-127/02 13. Euroopa Kohtu 14.04.2005 otsus kohtuasjas C-441/03 14. Euroopa Kohtu 26.10.2006 otsus kohtuasjas C-239/04 15. Euroopa Kohtu 13.12.2007 otsus kohtuasjas C-418/04 16. Euroopa Kohtu 14.01.2010 otsus kohtuasjas C-226/08 17. Euroopa Kohtu 04.03.2010 otsus kohtuasjas C-241/08 18. Euroopa Kohtu 17.03.2011 otsus kohtuasjas C-275/09 19. Euroopa Kohtu 24.11.2011 otsus kohtuasjas C-404/09 20. Euroopa Kohtu 03.04.2014 otsus kohtuasjas C-301/12 21. Euroopa Kohtu 14.01.2016 otsus kohtuasjas C-399/14 22. Euroopa Kohtu 26.04.2017 otsus kohtuasjas C-142/16 23. Euroopa Kohtu 19.10.2017 otsus kohtuasjas C-281/16 24. Euroopa Kohtu 29.06.2019 otsus kohtuasjas C-411/17 Eesti kohtulahendid 25. Tallinna Ringkonnakohtu 07.02.2018 otsus asjas nr 3-15-2596 26. Riigikohtu 08.10.2018 otsus asjas nr 3-16-479 27. Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu jõustumata otsused asjas 3-17- 2565 28. Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu jõustumata otsused asjas 3-17- 1739 Juhendmaterjalid 29. Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised (2005) (Juhend 2005) 30. Juhenddokument loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 4 kohta (2007/2012) (Juhend 2012) 31. Komisjoni suunisdokument keskkonnamõju hindamise direktiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL, muudetud direktiiviga 2014/52/EL) artikli 2 lõike 3 kohaselt tehtud keskkonnaalaste hindamiste ühtlustamise kohta (2016/C 273/01) (Juhend 2016) 32. Komisjoni teatis „Juhenddokument hüdroenergiaga seotud nõuete kohta seoses ELi loodusvaldkonna õigusaktidega“ (2018/C 213/01) (Juhend 2018) 33. Euroopa Komisjoni juhenddokument „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted“ (2019/C 33/01) (Juhend 2019) 14 Juriidilised hinnangud 34. Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskus juriidiline hinnang “Jägala jõe alamjooksu taastamise ja taastamisest loobumise võimalused lähtuvalt Natura alade kaitset käsitlevatest EL nõuetest ja Euroopa Kohtu praktikast”, september 2014 (KÕK hinnang) 35. Advokaadibüroo SORAINEN õiguslik hinnang 02.10.2018 (Sorainen I hinnang) 36. Advokaadibüroo SORAINEN õiguslik hinnang 20.12.2019 (Sorainen II hinnang) 37. Advokaadibüroo SORAINEN õiguslik hinnang seoses hüvitusmeetmete kohaldamisega 21.02.2020 (Sorainen III hinnang) Muud materjalid 38. Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti Natura 2000 alade – linnualade ja loodusalade nimekiri“ kinnitamise juurde 39. Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ töö nr IB 04/2012 „Uuringud Linnamäe hüdrosõlme tehnilise seisundi hindamiseks aastatel 2011-2012“ 40. Eesti Energia AS vee erikasutusloa taotlus 23.08.2012 41. AS Maves eksperthinnang Jägala jõe alamjooksu (Jägala joast kuni suudmeni) taastamise võimaluse kohta lõhejõena või keskkonnaministri 15.06.2004 määrusest nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ väljaarvamise kohta, 2014 (AS Maves eksperthinnang) 42. Jõelähtme Vallavalitsuse 02.02.2015 kiri nr 5-2/362 43. Muinsuskaitseameti 02.03.2015 kiri nr 1.1-7/535-1 44. Keskkonnaameti 10.11.2015 kiri nr HJR 6-7/15/24462-40 45. Muinsuskaitseameti 30.11.2015 kiri nr 1.1-7/2630-1 46. Keskkonnaameti 30.12.2015 kiri nr HJR 6-7/15/24462-51 47. Muinsuskaitseameti 22.04.2016 kiri nr 1.1-7/2680-6 48. Eesti Energia AS vee erikasutusloa taotluse Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmiseks keskkonnamõju hindamise programm, oktoober 2015 49. Muinsuskaitseameti eksperthinnang Linnamäe hüdroelektrijaama paisu mälestiseks tunnistamiseks 2016 50. Kultuuriministri 21.12.2016 käskkiri nr 180 „Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuurimälestises tunnistamine“ (Käskkiri nr 180) 51. Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2017‒2021 52. Asjakohased veebilehed, nt Euroopa Komisjoni veebileht; 53. Wooluvabrik OÜ vee erikasutusloa taotlus 29.12.2017 54. Keskkonnaameti 23.10.2019 kiri nr 6-3/19/9100-11 55. Keskkonnaameti 27.12.2019 kiri nr 6-3/19/9100-21 56. Keskkonnaameti 15.04.2020 kiri nr 6-3/20/4052-2 57. Wooluvabrik OÜ vee erikasutusloa taotluse Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmiseks keskkonnamõju hindamise aruanne koos lisadega mai 2020 (KMH aruanne 05.2020) 58. Jõelähtme Vallavalitsuse 05.05.2020 kiri nr 7-//1445 59. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 10.06.2020 kiri nr 17-2/2020/3902 60. Keskkonnaameti 17.06.2020 kiri nr 6-3/20/4052-5 61. Wooluvabrik OÜ 16.07.2020 kiri Keskkonnaametile 62. Maves OÜ 14.07.2020 kiri Keskkonnaametile 15  63. Memorandum valitsuskabineti nõupidamisele 10.10.2019 64. Jägala Kalateed MTÜ 26.08.2020 kiri TTJA-le 65. European Commission Opinions relevant to Article 6 (4) of the Habitats Directive, Internetis: https://ec.europa.eu/environment//nature/natura2000/management/opinion_en.htm Lugupidamisega /digitaalallkiri/ Kalev Aavik Vandeadvokaat 16  PwC Legal ÕIGUSLIK ARVAMUS Analüüs Keskkonnaameti ja Muinsuskaitseameti kaalutlusõiguse piiride kohta 28.08.2020 Väino Vaidla Keskkonnainspektsioon [email protected] 28.08.2020 Lugupeetud Väino Vaidla Keskkonnainspektsioon on pöördunud Advokaadibüroo PwC Legal (büroo) poole ülesandega teostada õiguslik analüüs (analüüs) seoses Keskkonnaameti ja Muinsuskaitseameti kaalutlusõiguse piiridega. Büroo ülesanne on koostada õiguslik arvamus järgmistes küsimustes: - Kas ja millisel määral on Muinsuskaitseametil kaalutlusõigus muinsuskaitsealuse objekti puhul piiranguid leevendada või neist loobuda? - Kas ja millisel määral on Keskkonnaametil kaalutlusõigus Natura 2000 alal ja veekaitse raamdirektiivist 2000/60 EÜ tulevate kohustuste rakendamisel? - Kui kahe ametkonna eesmärgid on teatud osas vastuolulised muinsuskaitselise või keskkonnakaitselise eesmärgi saavutamiseks, siis kumma valdkonna regulatsioon kuulub kohaldamisele (lex specialis derogat legi generali)? Analüüsis käsitletavate teemade ringi aluseks on Keskkonnainspektsiooni poolt 19.06.2020 esitatud tööülesande püstitus. Õiguslik arvamus on koostatud lähtuvalt Keskkonnaameti ja Muinsuskaitseametiga läbi viidud intervjuudest, avalikult kättesaadavast informatsioonist ning õigusaktidest ja kohtupraktikast. Loodame, et õiguslik arvamus on piisav vastamaks tõstatatud küsimustele ja edaspidiste otsuste tegemiseks. Juhul, kui Teil tekib õigusliku arvamuse pinnalt täiendavaid küsimusi, siis oleme meelsasti valmis aruteluks. Lugupidamisega Indrek Kukk Vandeadvokaat Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn, Eesti Telefon +372 614 1858, [email protected], www.pwclegal.ee SISUKORD KOKKUVÕTE ........................................................................................................................................ 4 ANALÜÜSI ALUSEKS OLEV TAUSTINFORMATSIOON ................................................................. 5 ÕIGUSLIK ANALÜÜS .......................................................................................................................... 6 (I) Kas ja millisel määral on Muinsuskaitseametil kaalutlusõigus muinsuskaitsealuse objekti puhul piiranguid leevendada või neist loobuda? ..................................................................... 6 1.1. Muinsuskaitseliste piirangute muutmise ja lõpetamise võimalused ...................................... 6 1.2. Muinsuskaitseliste piirangute muutmisel ja lõpetamisel aluseks võetavad kaalutlused ...... 7 (II) Kas ja millisel määral on Keskkonnaametil kaalutlusõigus Natura 2000 alal ja veekaitse raamdirektiivist 2000/60 EÜ tulevate kohustuste rakendamisel? ........................................ 9 2.1. Natura 2000 režiimist tulenevad piirangud ja võimalikud erandid nende rakendamisel.... 9 2.2. Veedirektiivist tulenevad piirangud ja võimalikud erandid nende rakendamisest ..............12 (III) Kui kahe ametkonna eesmärgid on teatud osas vastuolulised muinsuskaitselise või keskkonnakaitselise eesmärgi saavutamiseks, siis kumma valdkonna regulatsioon kuulub kohaldamisele (lex specialis derogat legi generali)? ............................................................ 14 LAHTIÜTLUS...................................................................................................................................... 16 3/16 KOKKUVÕTE Vastus küsimusele 1: 1) Muinsuskaitseamet saab mälestiseks ja muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise ja muutmise menetlusi algatada ja läbi viia kaaludes kõiki asjakohaseid huve eelistamata muinsuskaitselisi huve teistele, sh keskkonnakaitselistele huvidele. Muinsuskaitseametil on kaalutlusõigust võimalik objektiivselt ja informeeritult teostada vaid konkreetse valdkonna asjatundjaid kaasates ning arvestades kõiki asjakohaseid õiguspõhimõtteid – viies selleks vajadusel läbi keskkonnamõjude hindamise. Vastus küsimusele 2: 2) Keskkonnaametil on kaalutlusõigus Natura 2000 ala kaitsemeetmete kehtestamisel tingimusel, et tagatakse kaitsealal esinevate elupaikade ja liikide halvenemise ja häirimise vältimine. Keskkonnaamet ei saa kaalutlusõiguse teostamisel jõuda tulemuseni, mis tooks kaasa kaitse-eesmärkide täitmata jätmise. Natura 2000 režiimist tulenevaid erandeid on võimalik rakendada üksnes Natura 2000 hindamise tulemusel, s.o konkreetse kava või projekti raames ning tingimusel, et täidetud on kolm eeldust: alternatiivide puudumine; kasutusele on võetud kõik asjakohased hüvitusmeetmed; tegevus on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt põhjustel. 3) Natura erandi tegemine on Vabariigi Valitsuse pädevuses ning selle aluseks võib olla soov kaitsta kultuuripärandit, kuid seda juhul kui põhjused on sedavõrd kaalukad, et kaaluvad üles loodusdirektiivi kõrge eesmärgi. Kui mõjutatud on esmatähtsad liigid ja elupaigad, saab Natura erandi tegemise aluseks olla rahva tervise, avaliku julgeolekuga või esmatähtsa soodsa mõjuga keskkonnale seotud põhjused. Muudel esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel peab selle olulisust toetama Euroopa Komisjon. 4) Veepoliitika raamdirektiiv annab aluse erandi tegemiseks arvestades mh kultuuripärandi säilitamisega seotud põhjuseid. Vastus küsimusele 3: 5) Looduskaitseseadusest ja muinsuskaitseseadusest tulenev regulatsioon ei ole üld- ja erinormi vahekorras, sest nende seaduste reguleerimisese on erinev ning lähtub ka erineva õigushüve kaitse vajadusest. 6) Keskkonnakaitse on EL-i ja liikmesriikide jagatud pädevuses, mis tähendab, et liikmesriigid teostavad oma pädevust ainult niivõrd, kuivõrd liit ei ole oma pädevust teostanud. Ülimuslikkuse põhimõttest tulenevalt ei ole liikmesriigil ning seeläbi Keskkonnaametil ja Muinsuskaitseametil lubatud kohaldada siseriiklikke sätteid, mis on vastuolus aluslepingu või liikmesriigile täitmiseks kohustusliku ühenduse teisese õigusakti, näiteks liikmesriigile adresseeritud direktiiviga. 7) EL-i õigusest tulenevalt prevaleerivad keskkonnakaitselised argumendid kultuuriliste, sh muinsuskaitseliste ees. Normikollisiooni korral kuuluks seeläbi kohaldamisele keskkonnaalane regulatsioon ning muinsuskaitset puuduv regulatsioon peaks taanduma. Keskkonnakaitseliste ja muinsukaitseliste eesmärkide vastandumise korral on võimalik vastuolud ületada kaalumise ning optimaalse lõpplahendi leidmise teel, mis saab eeskätt toimuda laiapõhjalise keskkonnamõjude hindamise tulemusel. 4/16 ANALÜÜSI ALUSEKS OLEV TAUSTINFORMATSIOON 1. 2011. aastast toimub vaidlus Kunda jõel asuva Kunda I paisu ümber. 2. Kunda jõgi kuulub Natura 2000 alade võrgustikku ning on looduskaitse all. Alates 2005. aastast on Kunda jõgi kehtestatud hoiualana, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade kaitse ning loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide elupaikade kaitse1. Kunda jõgi kuulub Sirtsi loodusala koosseisus Natura 2000 alade võrgustikku.2 Samuti kuulub Kunda jõgi kogu ulatuses veekogude nimistusse, kus on keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine.3 3. Kunda jõel paikneb Kunda tsemendivabriku hüdroelektrijaama hoone, tamm ja algne turbiin koos ülekandemehhanismiga (Kunda HEJ), mis on alates 2008. aastast arhitektuurimälestisena muinsuskaitse all.4 Muinsuskaitseamet on väljastanud Kunda HEJ arhitektuurimälestise kohta ka muinsuskaitse eritingimused, mille kohaselt on Kunda HEJ paistuse likvideerimine keelatud. 4. Arendaja aktsiaselts Generaator on soovinud hüdroelektrijaama rekonstrueerida, paisutamisega jätkata ning hüdroelektrijaamas elektrit toota. Selliseks tegevuseks on VeeS § 187 p-i 7 kohaselt vajalik veeluba. Keskkonnaamet on keeldunud aktsiaseltsile Generaator veeloa andmisest eelkõige põhjusel, et kavandatav tegevus ohustab otseselt keskkonda (sh kaasneb negatiivne mõju Natura alale) ning ei võimalda saavutada eesmärki tõsta jõe seisundist kesisest heaks, samuti on tegemist lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluva jõega, kus tuleb tagada kalade läbipääs. Keskkonnaamet on seisukohal, et kui kalade läbipääsu ei ole, pole veekogumi seisundi paranemine võimalik. 08.10.2018 otsusega nr 316478 leidis Riigikohus, et vee-erikasutusloa (veeloa) andmisest keeldumine Keskkonnaameti poolt oli õiguspärane, kuid ei võtnud seisukohta paistuse likvideerimise kohta. 5. Veeloa puudumise tõttu toimub veekogu paisutamine õigusliku aluseta ning Keskkonnainspektsioon viib ebaseadusliku paisutamisega seoses läbi riiklikku järelevalvet. Muinsuskaitseliste piirangute tõttu viiks paisutuse likvideerimine muinsuskaitseliste eritingimuste rikkumiseni, mistõttu pole paistust siiani kõrvaldatud. 6. Analoogne konflikt loodus- ja keskkonnakaitseliste eesmärkide ning muinsuskaitseliste eesmärkide vahel esineb ka teiste objektide puhul. Üheks näiteks on Linnamäe hüdroelektrijaam, mis on kultuurimälestisena muinsuskaitse all, kuid paikneb samas Jägala jõel, mis on sarnaselt Kunda jõega kantud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kehtestatud hoiualana loodusdirektiivi mõttes. Sama konflikt esineb ka Elva jõel asuva Hellenurme vesiveski ja paisu puhul, mis on samuti muinsuskaitse all, kuid paikneb looduskaitsealal. 1 Lääne-Viru hoiualade nimekiri kehtestati Vabariigi Valitsuse 15.09.2005 määrusega nr 237 “Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne-Viru maakonnas”. 2 Natura 2000 võrgustikku lisatud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615-k„Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 punkti 2 alapunkti 395 alusel. 3 Nimistu kehtestatud Keskkonnaministri 15.06.2004 määrusega nr 73 “Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu”. 4 Tunnistatud mälestiseks kultuuriministri 04.09.2008 käskkirjaga nr 368 “Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamine”. 5/16 ÕIGUSLIK ANALÜÜS (I) Kas ja millisel määral on Muinsuskaitseametil kaalutlusõigus muinsuskaitsealuse objekti puhul piiranguid leevendada või neist loobuda? 1.1. Muinsuskaitseliste piirangute muutmise ja lõpetamise võimalused 7. Vastavalt Muinsuskaitseameti põhimääruse § 6 l 2 p-ile 5 on Muinsuskaitseameti üheks ülesandeks viia oma pädevuses piires läbi mälestiseks ja muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise menetlusi ning valmistada ette riikliku kaitse lõpetamise õigusaktide eelnõusid. 8. Muinsuskaitsealuseks objektiks olemise võib lõpetada muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 20 lg-s 1 ja lg-s 3 sätestatud eelduste esinemisel. Mälestiseks olemise võib lõpetada näiteks juhul, kui objekt on kaitse all mõne muu seaduse alusel. Nii mälestist kui muinsuskaitseala võib lõpetada, kui objekt on halvas seisundis või hävinud ja selle taastamine ei ole põhjendatud. Samuti võib mälestiseks ja muinsuskaitsealaks olemise lõpetada, kui objekt ei vasta MuKS § 10 lg-s 1 sätestatud riikliku kaitse eeldusele. Riikliku kaitse eeldus tähendab, et riikliku kaitse alla saab võtta vaid sellist kultuuriväärtusega asja või maa-ala, mis esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Seega, kui nimetatud eeldus ei ole täidetud, siis võib lõpetada ka muinsuskaitselised piirangud. 9. Muinsuskaitsealuseks objektiks olemist on võimalik muuta läbi selle õigusakti muutmise, millega objekt kaitse alla võeti. Kunda HEJ näitel on vastavaks aktiks Kultuuriministri 04.09.2008 käskkiri nr 368 “Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamine”, millega tunnistati Kunda HEJ arhitektuurimälestiseks. MuKS ei sea piiranguid, millistel juhtudel ning kuidas võib muinsuskaitsealuseks objektiks olemist muuta. Kaitse kehtestamise õigusakti muutmise otsustab Muinsuskaitseamet vastavalt HMS § 64 lg-le 2 kaalutlusõiguse kohaselt (täpsemalt allpool p-i 1.2).5 10. Mälestiseks ja muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise või muutmise menetlus viiakse läbi valdavas osas sama korra järgi kui kaitse alla võtmise menetlus (MuKS § 20 lg 6): 1) Ettepanek. Kaitsealuseks objektiks olemise muutmise või lõpetamise ettepaneku võib Muinsuskaitseametile esitada igaüks. Ettepanek peab olema põhjendatud (MuKS § 15). Menetluse algatamise aluseks võib olla nii asja omaniku, kohaliku omavalitsuse üksuse või kellegi teise ettepanek kui ka Muinsuskaitseameti läbi viidud või tellitud valdkonnauuringud. Ettepanek asja mälestiseks või muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise või muutmise kohta on käsitletav märgukirjana ning see ei too automaatselt kaasa menetluse algatamist. 6 2) Menetluse algatamine. Kaitsealuseks objektiks olemise muutmise või lõpetamise menetluse algatamise otsustab Muinsuskaitseamet. Otsuse tegemisel tuleb Muinsuskaitseametil hinnata riikliku kaitse eeldusi, esitatud arvamusi ja muid asjaolusid (MuKS § 16 lg 4). Menetluse algatamisest teavitatakse puudutatud isikuid, sh haldusorganit, kelle pädevus seondub kaitse alla võtta soovitava esemega (MuKS § 16 lg 5). 5 Seletuskiri muinsuskaitseseaduse eelnõu juurde (MuKS eelnõu seletuskiri). Lk 29. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f9ad59dd-ef98-4b2b-b22b-ba8cf4c87154 6 Samas, lk 22. 6/16  3) Ettevalmistamine. Menetluse käigus küsitakse puudutatud isikute arvamust, koostatakse eksperdihinnang ja kuulatakse ära Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht. Muinsuskaitsealaks või mälestiseks olemise lõpetamine või muutmine viiakse läbi avatud menetluses, mille käigus selgitatakse välja asja või maa-ala kultuuriväärtus, kaaludes avalikku huvi ja kaasatud isikute huve ning hinnates mälestiseks või muinsuskaitsealaks lõpetamise või muutmise põhjendatust (MuKS § 16 lg 6). 4) Lõpetamise otsus. Mälestiseks olemise lõpetab või muudab kultuuriminister käskkirjaga ning muinsuskaitsealaks olemise lõpetab või muudab Vabariigi Valitsus korraldusega, st õigusakti vorm on sama, kui riikliku kaitse kehtestamisel. Lõpetamise otsused avaldatakse Riigi Teatajas. 11. Kokkuvõttes on Muinsuskaitseametil võimalik mälestiseks ja muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise ja muutmise menetlusi algatada ja läbi viia. Menetluse algatamise otsuse tegemisel peab Muinsuskaitseamet arvestama ja kaaluma erinevate riikliku tähtsusega valdkondade aga ka puudutatud isikute huvisid ja eesmärke. Samas ei ole Muinsuskaitseamet kohustatud menetlust algatama, kui Muinsuskaitseamet leiab huvide kaalumise tulemusel, et muud huvid ei kaalu üle konkreetse objekti kultuuriväärtuse säilitamise huvi. Täpsemalt on Muinsuskaitseameti kaalutlusõigust käsitletud järgnevalt. 1.2. Muinsuskaitseliste piirangute muutmisel ja lõpetamisel aluseks võetavad kaalutlused 12. MuKS § 20 lg 1 ei näe otsesõnu ette alust, mis võimaldaks mälestiseks või muinsuskaitsealaks olemist lõpetada objekti kaitsega kaasneva negatiivse mõju tõttu looduskeskkonnale. Mälestiseks või muinsuskaitsealaks olemise muutmist keskkonnakaitselistel põhjustel ei ole aga seaduses piiratud. Sellest tulenevalt on järgnevalt analüüsitud kaalutlusõiguse teostamist vaid muinsuskaitseliste piirangute muutmisel Muinsuskaitseameti poolt. 13. Tulenevalt MuKS § 16 lg-st 6 tuleb Muinsuskaitseametil piirangute muutmisel kaaluda nii avalikku huvi kui ka kaasatud isikute huve ning hinnata mälestise või muinsuskaitsealaks olemise muutmise põhjendatust. Muinsuskaitseameti kohustust arvestada erinevate valdkondade eesmärkide ja puudutatud isikute huvidega on rõhutatud ka Riigikogu otsuses „Eesti kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“7, kus on selgitatud, et muinsuskaitses on olulisel kohal kultuuripärandi kaitse strateegia ja kaitsemeetmete täpsustamine (mida, milleks ja kuidas kaitstakse), mälestiste nimekirjade inventuur, analüüs ning vastavalt analüüsi tulemustele nimekirjade ja seadusandluse ajakohastamine. Mälestiseks tunnistamise protsessi oluliseks osaks peab olema eri osapoolte huvide õigustatuse hindamine, avaliku huvi selge määratlemine, avaliku ja erahuvi kaalumine ning kaitsemeetmete proportsionaalsus, võttes seejuures arvesse rahvusvahelisi kokkuleppeid. 8 14. Vaatamata sellele, et Muinsuskaitseameti põhieesmärgiks on tagada kultuuripärandi kaitse, on Muinsuskaitseameti puhul tegemist haldusorganiga, mis peab kaalutlusõigust teostama objektiivselt ega saa eelistada kultuuripärandikaitse huvi teistele riiklikult või rahvusvaheliselt tähtsatele eesmärkidele ja huvidele. Kaalumissituatsioonis ei ole haldusorgani ülesandeks üksnes võrrelda erinevaid huve ja selgitada välja neist kaalukamad, 7 Riigikogu otsus „ Eesti kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“. Antud dokument määratleb kultuuripoliitika kujundamise ja elluviimise põhimõtted ja tegevussuunad Vabariigi Valitsusele. Muinsuskaitseameti põhimääruse § 1 kohaselt on Muinsuskaitseamet Kultuuriministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab täidesaatvat võimu. Seega on antud dokumendis toodud juhised suunatud haldusele ja Muinsuskaitseametile siduvad. Kättesaadav: https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/kultuur2020.pdf 8 Samas, p 33.2. 7/16  vaid ka tasakaalustada erinevaid kaalukaid huve. Riigi arenguvajaduste ja suundade ning isikute õiguste ja kaitstavate huvide tasakaalustamine toimub nii õigusloome kaudu kui ka haldusmenetluses.9 15. Haldusorganina tuleb Muinsuskaitseametil kaalutlusõiguse teostamisel arvestada MuKS §- s 3 sätestatud põhimõtete kõrval ka õiguse üldpõhimõtete (nt proportsionaalsuspõhimõte) ning teiste valdkondade asjakohaste põhimõtetega, sh keskkonnaseadustiku üldosa seadusest (KeÜS) tulenevate põhimõtetega, kuivõrd keskkonnaõiguse põhimõtete adressaadiks on kõik haldusorganid. Haldusorganitele on õiguspõhimõtted (õiguslikult siduvateks) suunisteks nende haldustegevuses, ennekõike haldusaktide andmisel.10 Seega tuleb Muinsuskaitseametil kaitsealuseks objektiks olemise muutmise menetluse algatamisel ja läbiviimisel võtta arvesse ka keskkonna kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põhimõtet, ettevaatus- ja vältimispõhimõtet. 16. Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb ühelt poolt kaaluda muinsuskaitseliste piirangute muutmise mõju kaitsealusele objektile ning teiselt poolt muinsuskaitseliste piirangute laiemat mõju, sh mõju looduskeskkonnale, hinnates seejuures potentsiaalsete negatiivsete mõjude tõenäosust ja olulisust. Arvestades Muinsuskaitseameti pädevust ja volitusi, ei saa Muinsuskaitseamet tuvastada ise muinsuskaitseliste piirangute mõju looduskeskkonnale. Analüüsi koostajate hinnangul eeldab objektiivse ja optimaalse lahenduse saavutamine nii muinsuskaitse kui keskkonna valdkonna asjatundjate kaasamist ning ekspertiisi läbiviimist. Sama põhimõtet on rõhutatud ka Riigikogu otsuses „Eesti kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“, kus on selgitatud, et muinsuskaitse eesmärkide seadmisel ja elluviimisel on vajalik suurendada sidusust erinevate valdkondade (sh muuseumid, keskkonnakaitse, ruumiline planeerimine) ja asjaomaste ministeeriumide ning asutuste vahel. Samuti on ametkondade tegevuse kavandamisel vajalik tõsta valdkonna uurimis- ja nõustamisvõimekust.11 Seega tuleb Muinsuskaitseametil teha juba menetluse algatamise otsustamise faasis tihedat koostööd huvitatud ja puudutatud isikutega, sh Keskkonnaameti või muude asjassepuutuvate valdkondade ekspertidega. 17. Analüüsi koostajate hinnangul on Kunda HEJ-i kui arhitektuurimälestise kaitsmisega (sh paisu säilitamisega) kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid ja võimalikke leevendusmeetmeid võimalik hinnata keskkonnamõju hindamise (KMH) menetluse kaudu, kuna mälestis paikneb Natura 2000 alal. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 p-i 2 kohaselt tuleb keskkonnamõju hinnata, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. 18. Euroopa Kohus on lahendis Grüne Liga Sachsen & Ors v Freistat Sachsen12 selgitanud, et Natura hindamine võib olla kohustuslik ka pärast tegevuseks loa andmist. Riikidel on loodusdirektiivi art 6 lõikest 2 tulenev püsiv kohustus vältida elupaikade halvenemist ja liikide häirimist, mis võib oluliselt mõjutada direktiivi eesmärkide saavutamist. Üheks võimalikuks vahendiks selle kohustuse täitmisel on Natura hindamine. Euroopa Kohus leidis, et siseriiklikud asutused peaksid hindama, millised meetmed on art 6 lõikes 2 sätestatud 9 RKRKo 3-3-1-52-13, p 31. 10 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid. 2 . täiendatud väljaanne. Keskkonnaõiguse Keskus 2015. Lk 57 p 5. Kättesaadav: http://www.k6k.ee/files/KeYS_kommentaarid_2015.pdf 11 Vt viide 8, p 33.6. 12 EKo C-399/14. Kättesaadav: http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=173523&pageIndex=0&doclang=ET&mo de=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=432072 8/16  kohustuse täitmiseks vajalikud ja kohased. Juhul, kui Natura hindamise läbiviimine on elupaikade või liikide kaitseks ainus kohane meede, tuleb hindamine ka tagantjärgi läbi viia. Kuivõrd objekti mälestiseks või muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise või muutmise menetluse algatab ja viib läbi (sh valmistab ette kaitse alla võtmise või lõpetamise ja muutmise eelnõu) Muinsuskaitseamet, siis peab Muinsuskaitseamet algatama KMH menetluse. 19. Kokkuvõttes peab Muinsuskaitseamet nii piirangute seadmisel kui ka piirangute muutmise menetluse algatamisel kaaluma kõiki asjakohaseid huve, eelistamata seejuures muinsuskaitselisi huve teistele huvidele. Kaalutlusõigust on käesoleva analüüsi autorite hinnangul võimalik objektiivselt ja informeeritult teostada vaid konkreetse valdkonna asjatundjaid kaasates ning arvestades kõiki asjakohaseid õiguspõhimõtteid. Olukorras, kus muinsuskaitselised piirangud mõjutavad potentsiaalselt negatiivselt Natura ala, tuleb Muinsuskaitseametil algatada KMH, et selgitada tagantjärele välja muinsuskaitseliste piirangute mõju Natura alale ja selle kaitse-eesmärkidele. (II) Kas ja millisel määral on Keskkonnaametil kaalutlusõigus Natura 2000 alal ja veekaitse raamdirektiivist 2000/60 EÜ tulevate kohustuste rakendamisel? 2.1. Natura 2000 režiimist tulenevad piirangud ja võimalikud erandid nende rakendamisel 20. Natura aladega seonduvad põhikohustused tulenevad liikmesriikidele loodusdirektiivi artiklist 6. Viidatud artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatakse, et liikmesriigid kehtestavad erikaitsealade suhtes vajalikud kaitsemeetmed, mille hulka kuuluvad näiteks kaitsekorralduskavad ning asjakohased õiguslikud, halduslikud või lepingulised meetmed, mis vastavad ökoloogilistele vajadustele. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et vältida erikaitsealadel looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ning selliste liikide häirimist. Sellest tulenevalt ei saa ka üldiselt lubada tegevusi, mis võiksid Natura ala kaitse eesmärke kahjustada. 21. Keskkonnaamet ei või kooskõlastada tegevust, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit (looduskaitseseaduse § 14 lg 2, § 32 lg 2). Natura ala kaitse eesmärki kahjustavaid tegevusi võib lubada loodusdirektiivi art 6 lg-s 4 sätestatud juhul. Riigikohus on selgitanud, et loodusdirektiivi järgi ei ole välistatud igasugune negatiivne mõju Natura alale, vaid negatiivne mõju ala terviklikkusele. Ala terviklikkusele avalduva mõju kindlaks tegemisel on keskne tähendus ala kaitse eesmärkidel.13 Seega võib üldiselt lubada tegevusi, kui nende mõju intensiivsus ja ulatus on kõiki asjaolusid arvestades väga väike. 22. Natura aladele potentsiaalselt negatiivsete mõju omavate tegevuste suhtes on kohustuslik läbi viia KMH, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile (KeHJS § 3 lg 1 p-s 2). Riigikohus on Rail Balticu lahendis selgitanud, et Natura hindamine pole vajalik vaid kahel juhul: 1) on kahtlusteta selge, et kavandatav tegevus ei mõjuta ala neid tunnuseid, mis on selle kaitse eesmärkide seisukohtalt olulised või 2) mõju on selgelt ebaoluline.14 Ebaolulise mõju sisustamisel saab arvestada eelmises punktis selgitatuga. Seejuures on Riigikohus Kunda HEJ lahendis selgitanud, et KMH pole 13 RKHKo 3-17-740, p 14. 14 RKHKo 3-18-529, p 18. 9/16  muuhulgas vajalik, kui juba enne hindamist on teada, et loataotlus jääb rahuldamata.15 Samas pole välistatud, et KMH kohustuslikkuse väljaselgitamise käigus selgub, et tegevus ei avalda mõju Natura ala terviklikkusele ehk tegu oleks ebaolulise mõjuga. 23. KeHJS § 29 lg 1 p-s 1 sätestatu kohaselt peab Natura hindamisel arvestama eelkõige ala kaitse eesmärki. See tähendab, et kui tavalise KMH puhul arvestatakse võrdselt kõiki keskkonnaaspekte (nii looduskaitselisi kui ka nt kultuuripärandit)16, siis Natura hindamise puhul on eelkõige oluline mõju Natura ala kaitse eesmärkidele. Analoogne regulatsioon on sätestatud ka keskkonnamõju strateegilise hindamise puhul (KeHJS § 45). 24. Kui peaks selguma, et kavandataval tegevusel on eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale, võib tegevusloa anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul vaid siis, kui on täidetud kolm tingimust (KeHJS § 29 lg 3, lg 4): alternatiivide puudumine; kasutusele on võetud kõik asjakohased hüvitusmeetmed; tegevus on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt põhjustel. Selline kord tuleneb loodusdirektiivi artikkel 6 lg-st 4 sätestatust ning sellekohane viide tehakse ka KeHJS seletuskirjas17. Eelnev on kooskõlas ka KeÜS § 10 lauses 2 sätestatud keskkonnahäiringu talumiskohustusega.18 25. Kõige üldisemalt võivad imperatiivseteks ja erakordselt tähtsateks põhjusteks vastavalt loodusdirektiivi art 6 lg-s 4 ja KeHJS lg-s 3 sätestatule olla sotsiaalsed ja majanduslikud põhjused. Lisaks sätestatakse loodusdirektiivi art 2 lg-s 3, et kõikides meetmetes võetakse arvesse ka kultuurilisi vajadusi ning piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi. Seega ei ole välistatud, et ka muinsuskaitselased eesmärgid võivad olla Natura erandi kohaldamise aluseks. 26. Kui soovitakse lubada projekti, mis mõjutab kõige ohustatumaid liike ja elupaiku, siis on kriteeriumid erandi tegemiseks rangemad. Sellisel juhul võib vastavalt loodusdirektiivi art 6 lg 4 kolmandale lausele tegevust lubada vaid siis, kui tegevus on oluline rahva tervisele või avalikule julgeolekule19, esmatähtsa soodsa mõjuga keskkonnale või Euroopa Komisjoni arvamuse kohaselt muude üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvate põhjustega. Sama põhimõte on sätestatud KeHJS § 29 lg-s 5.20 Seega kui mõjutatud on kõige esmatähtsad liigid või elupaigad võib arvestada vaid loodusdirektiivi art 6 lg 4 kolmandas lauses ja 15 RKHKO 3-16-478, p 22. 16 Tartu Ülikooli keskkonnaõiguse dotsent H. Veinla on leidnud: „Keskkonnamõju aktsepteeritavuse hindamisel tuleb meeles pidada seda, et keskkonnaõiguse eesmärk pole ainult keskkonna füüsikaliste, keemiliste, bioloogiliste ja esteetiliste omaduste eest seismine, vaid ka (ilmselt isegi eelkõige) just inimeste kehaliste, vaimsete ja varaliste õiguste ja huvide kaitse, sest viimased sõltuvad tihti keskkonnaseisundist.“ Vt H. Veinla. Milline kavandatava tegevuse negatiivne keskkonnamõju on õiguslikult aktsepteeritav ja millistel tingimustel? Juridica 8/2007, lk 540. 17 KeHJS seletuskiri, lk 37: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4f6ef6ff-7abd-36f3-81a6- a3ee218db564/Keskkonnam%C3%B5ju%20hindamise%20ja%20keskkonnajuhtimiss%C3%BCsteemi%20se adus. 18 Loodusdirektiivi art 6 lg 4 sõnastus erineb mõnel määral KeHJS § 29 lg 3 sätestatust. Loodusdirektiivi art 6 lg 4 sätestab, et tegevust võib lubada, kui esinevad imperatiivsed ja erakordselt tähtsad avalikud põhjused. Samamoodi KeHJS § 29 lg-s 3 sätestatuga on ka loodusdirektiivis sätestatud, et tegevust võib lubada, kui puuduvad alternatiivid ja kasutusele on võetud hüvitusmeetmed. 19 Esmatähtsate liikide ja elupaikade mõiste on sätestatud loodusdirektiivi art 1 punktis h ning tähistatud loodusdirektiivi II lisas eraldi märkega. 20 Loodusdirektiivi art 6 lg 4 ja KeHJS § 29 lg 5 tähenduses seisneb „oluline soodne mõju keskkonnale“ mõjus looduskeskkonnale ega hõlma mõju kultuuripärandile. Selline tõlgendus ei oleks kooskõlas loodusdirektiivi laiema eesmärgiga kaitsta kõrgel tasemel looduslikke elupaiku ning bioloogilist mitmekesisust. Lisaks eristab KeÜS § 1 p 1 ja § 3 lg 1 keskkonna ja kultuuripärandi mõisteid, kuigi keskkonnahäiring võib olla ka keskkonna kaudu avalduv mõju kultuuripärandile. 10/16  KeHJS § 29 lg-s 5 sätestatud põhjustega ja arvestada ei tohi laiemalt sotsiaalseid ning majanduslikke põhjuseid. 27. Euroopa Kohus on selgitanud, et loodusdirektiivi art 6 lg-s 4 sätestatud imperatiivsed põhjused erandi tegemiseks peavad olema niivõrd olulised, et kaaluvad üles loodusdirektiivi eesmärgi kaitsta kõrgel tasemel ühenduse looduspärandit21. Senises kohtupraktikas, Euroopa Komisjoni juhistes ja õiguskirjanduses on imperatiivseteks põhjusteks, mis kaaluvad üles loodusdirektiivi eesmärgi täitmise, peetud näiteks järgmisi põhjuseid: 1) Euroopa Kohus on leidnud, et imperatiivseteks põhjusteks, mis kaaluvad üles loodusdirektiivi eesmärgi täitmise, võivad olla suurema piirkonna niisutamine ja joogiveega varustamine ning nendega saab seega õigustada vee kõrvalesuunamise projekti elluviimist, kui puuduvad alternatiivsed lahendused22; 2) Euroopa Komisjon on leidnud, et sellise tehase laiendus, mis loob juurde 4000 töökohta olukorras, kus laiendusele teisi alternatiive pole, on avalikkuse jaoks esmatähtis põhjus, miks taluda Natura alale ebasoodsa mõjuga tegevust.23 Veel on Euroopa Komisjon loodusdirektiivi art 6 lg-s 4 sätestatud esmatähtsateks põhjusteks pidanud olemasoleva kiirtee laiendamist24 ja raudteeühendusi25. 3) Õiguskirjanduses on Tartu puidurafineerimistehase juhtumi näitel peetud teoreetiliselt ülekaalukaks avalikuks huviks (KeÜS § 10 sätestatud talumiskohustuse kontekstis) ka suurt majanduslikku ja sotsiaalset kasu.26 28. Euroopa Kohus ega Euroopa Komisjon ei ole senini muinsuskaitset puudutavaid kaalutlusi Natura erandi kontekstis käsitlenud. Analüüsi koostajate hinnangul puudub aga põhjus, miks ei võiks kultuuripärandi kaitse vajadust käsitleda kaaluka avalik huvina arvestades, et Euroopa Liidu Toimise Lepingu (ELTL) art 167 sätestab Euroopa kultuuripärandi kaitse kui olulise eesmärgi. 29. Alternatiivide kaalumisel KeHJS § 29 lg 3 ja loodusdirektiivi art 6 lg 4 tähenduses peab eelkõige arvestama alternatiivide mõjuga Natura ala kaitse eesmärkidele. Euroopa Kohus on selgitanud, et majanduslikud aspektid ja kaalutlused ei ole looduskaitseliste eesmärkide kõrval võrdse kaaluga. Lisaks on Euroopa Kohus märkinud, et majanduslikel kaalutlustel ei saa olla määravat tähtust.27 Sobivad hüvitusmeetmed on loetletud LKS § 701 lg-s 2. 30. Kokkuvõttes ei ole Natura alal keelatud väheintensiivne ja väikest mõju avaldav tegevus. Küll aga ei tohi tegevus kahjustada ala kaitse eesmärke. Tegevuse mõju peab välja selgitama Natura eelhindamisega ja asjakohasel juhul KMH menetlusega. Natura erandi tegemise otsustamine on Vabariigi Valitsuse pädevuses. KeHJS § 29 lg-s 3 ja loodusdirektiivi art 6 lg-s 2 sätestatud erandi aluseks võib olla ka muinsuskaitseline huvi seni kuni põhjused on piisavalt kaalukad, mis kaaluvad üles loodusdirektiivi kõrge eesmärgi. Ei ole välistatud, et piisavalt kaalukaks põhjuseks võiks olla ka soov kaitsta kultuuripärandit. Kui mõjutatud on esmatähtsad liigid ja elupaigad ehk kõige ohustatumad liigid ja elupaigad, siis peab Natura 21 EKo C-182/10, p 75. 22 EKo C-43/10, p 121 – 122. 23 Euroopa Komisjoni pressiteade seoses Dasa tehase laiendamisega Münchenis Saksamaal. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/IP_00_401 24 Euroopa Komisjoni arvamus seoses kiiretee A 49 ehitamisega Hesses Saksamaal, lk 5. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/docs/hessen_en.pdf 25 Euroopa Komisjoni arvamus seoses „TGV East“ raudtee ehitamise projektile, lk 4. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/docs/art6/tgv_est_en.pdf 26 Hannes Veinla. Milline kavandatava tegevuse negatiivne keskkonnamõju on õiguslikult aktsepteeritav ja millistel tingimustel? – Juridica 2017/8, lk 545. 27 EKo C-399/14, p 77. 11/16  erandi tegemise põhjuseks olema rahva tervise, avaliku julgeolekuga või esmatähtsa soodsa mõjuga keskkonnale seotud põhjused. Äärmuslikul juhul võib ka esmatähtsate liikide ja elupaikade puhul Natura erandi põhjuseks olla muu esmatähtis ja erakordselt tungiv põhjus (sh kultuuripärandit puudutav), kuid sellisel juhul peab põhjuse olulisust toetama Euroopa Komisjon. 2.2. Veedirektiivist tulenevad piirangud ja võimalikud erandid nende rakendamisest 31. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (veepoliitika raamdirektiiv) artiklis 4 on toodud üleeuroopalised veekeskkonna alased eesmärgid ning sätestatud eesmärkide elluviimisega seotud liikmesriikide kohustused. Veepoliitika raamdirektiivi art 4 lg 1 p a) kohaselt peavad liikmesriigid rakendama vajalikke meetmeid, et ära hoida kõigi pinnaveekogude seisundi halvenemine, ning kaitsma, parandama ja taastama kõiki pinnaveekogusid eesmärgiga saavutada pinnavee hea seisund hiljemalt 15 aasta möödumisel direktiivi jõustumisest. Vastavad sätted on üle võetud Eesti õigusesse Veeseaduse (VeeS) §- des 31 kuni 37. 32. Euroopa Kohus on selgitanud, et konkreetsele projektile loa andmise otsustamine tähendab meetme rakendamist veepoliitika raamdirektiivi art 4 lg-s 1 mõttes. Seega peavad liikmesriigid keelduma kiitmast heaks konkreetset projekti, kui see võib halvendada pinnaveekogu seisundit.28 Samas on Euroopa Kohus jätnud liikmesriikidele piisavalt hindamis- ja kaalutlusruumi eesmärkide pehmendamiseks ja olulistes avalikes huvides olevate tegevuste lubamiseks29. Ka Riigikohus selgitas Kunda HEJ lahendis, et kõigil õigusaktides sätestatud eesmärkidel ei pruugi olla jäigalt siduvat iseloomu ning sel juhul on eesmärki võimalik arvesse võtta keskkonnaloa kohta kaalutlusotsuse tegemisel.30 33. Võimalikud erandi tegemise alused veepoliitika raamdirektiivis sätestatud eesmärkide saavutamisest on sätestatud veepoliitika raamdirektiivi art 4 lg-tes 3, 4, 5, 6 ja 7. Vastavad erandid on sätestatud ka VeeS §-des 38 kuni 42 ja eraldi §-s 55. 34. Kunda HEJ lahendis viitas Riigikohus eelkõige veepoliitika raamdirektiivi art 4 lg-s 7 sätestatud erandi tegemise võimalusele, kus sätestatakse, et veepoliitika raamdirektiivi rikkumisega pole tegu, kui pinnaveekogu seisundi halvenemist ei suudeta ära hoida uute muudatuste tõttu veekogu füüsilistes omadustes või veekogu langemine väga heast seisundist heasse seisundisse tuleneb inimeste uuest püsivast arendustegevusest. Lisaks on oluline, et muudatuste põhjused oleksid eriti olulised avaliku huvide seisukohalt. Riigisiseses õiguses on samasisuline erand sätestatud VeeS §-s 42. 35. Euroopa Kohtu praktikas ei ole muinsuskaitset potentsiaalse erandi alusena looduskaitselistest piirangutest käsitletud. Ka Riigikohus leidis Kunda HEJ lahendis, et muinsuskaitselist huvi arvestades ei ole välistatud, et võib esineda avalik huvi paisutuse säilitamise vastu vaidlusaluses kohas, mis võib üles kaaluda veepoliitika raamdirektiivi eesmärgid.31. 36. Euroopa Komisjon on selgitanud, et avaliku huvi mõiste veepoliitika raamdirektiivi art 4 lg 7 tähenduses on sarnane imperatiivsete ja erakordselt tähtsate avalike huvide mõistega loodusdirektiivi art 6 lg 3 tähenduses. Samas ei nähtu komisjoni tõlgendusest, et neid 28 EKo C-461/13, p 32 ja 51. 29 Maarja Oras. Veekeskkonna kaitse Riigikohtu poolt asjas 3-16-479 tehtud lahendi valguses. – Juridica 2019/5, lk 356. 30 RKHKo 3-16-478, p 25. 31 RKHKo 3-16-478, p 25 ja 26. 12/16  mõisteid tuleb tõlgendada täielikult ühetähenduslikena. Euroopa Komisjon on selgitanud, et veepoliitika raamdirektiivi art 4 lg 7 tähenduses võivad avalikes huvides olla projektid ja tegevused, mis omavad positiivset mõju ühiskonna põhiväärtustele (tervishoid, ohutus, keskkond).32 37. Kui VeeS § 42 lõikes 1 sätestatud avaliku huvi erandi kohaldamine ei ole veemajanduskavas määratud, esitatakse erandi tegemise aluseks olev teave erandi kohaldamist otsustavas veeloas või kompleksloas ja veemajanduskavas selle järgmisel ajakohastamisel. 38. Euroopa Komisjon on selgitanud, et veepoliitika raamdirektiivi art 4 lg 3 on asjakohane säte, mis annab liikmesriikidele võimaluse leida tasakaal kultuuripärandi ja looduskeskkonna kaitsmise vahel veepoliitika raamdirektiivi kontekstis. Viidatud artiklis sätestatakse et liikmesriigid võivad lugeda pinnaveekogu tehislikuks või tugevasti muudetuks, kui hea ökoloogilise seisundi saavutamiseks vajalikud muudatused veekogu hüdromorfoloogilistes omadustes avaldaksid märkimisväärset negatiivset mõju näiteks keskkonnale laiemalt. Seega nähtub, et vähemalt veepoliitika raamdirektiivi tähenduses tõlgendatakse keskkonda laiemalt, s.o mõiste „keskkond“ hõlmab ka kultuuripärandit. Euroopa Komisjon on eraldi viidanud just kultuuripärandi hulka kuuluvatele vesiveskitele.33 VeeS sätestab samasuguse võimaluse § 55 lg-s 1. Nimetatud punktis sätestatud erand tuleb sätestada veemajanduskavas, mille kinnitab Vabariigi Valitsus. 39. Lisaks on VeeS § 174 lg-s 3 sätestatud, et kudemis- ja elupaigana määratud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul peab paisu omanik või valdaja tagama kalade läbipääsu. VeeS § 174 lg-s 4 on sätestatud erand, et kaaluka põhjuse olemasolul võib Keskkonnaamet vastavat nõuet veeloaga leevendada või paisu omaniku nimetatud kohustuse täitmisest vabastada. Selline erand oli kehtestatud ka kuni 01.01.2019 kehtinud VeeS § 17 lg-s 41. VeeS § 17 täiendamise seaduse seletuskirjast nähtub, et vastav erand on kehtestatud, et lahendada olukorrad, mil omavahelises vastuolus on muinsuskaitse ja looduskaitse huvid.34 Lisaks märgitakse, et muudatus on tehtud silmas pidades veepoliitika raamdirektiivi eesmärke.35 40. Eeltoodust lähtub, et veepoliitika raamdirektiivi eesmärkide täitmisel võivad olla erandi aluseks ka muinsuskaitselased huvid. Riigikohus on sedastanud, et muinsuskaitselased huvid võivad anda aluse erandi tegemiseks veepoliitika raamdirektiivi art 4 lg 7 alusel (VeeS § 42). Lisaks on Euroopa Komisjon selgitanud, et veepoliitika raamdirektiivi art 4 lg 3 annab aluse erandi tegemiseks arvestades kultuuripärandi säilitamisega seotud põhjuseid. Tuleb arvestada, et võimalikud muudatused tuleb siiski kehtestada veemajanduskavas, mille kinnitamise pädevus on Vabariigi Valitusel. Samas tuleb alati arvestada, et juhul kui tegevus võib avaldada mõju Natura alale, kohalduvad siiski ka eelmises alapeatükkis käsitletud piirangud. 32 Euroopa Komisjoni juhised, mis puudutavad veepoliitika raamdirektiivi art 4 lg 7, lk 27 p 3.5.2: https://circabc.europa.eu/sd/a/2a3ec00a-d0e6-405f-bf66- 60e212555db1/Guidance_documentN%C2%B020_Mars09.pdf 33 Euroopa Komisjoni nimel antud selgitus: https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/E-8-2016-009341-ASW_EN.html?redirect 34 Seletuskiri veeseaduse eelnõu juurde, lk 1. 35 Samas, lk 1. 13/16  (III) Kui kahe ametkonna eesmärgid on teatud osas vastuolulised muinsuskaitselise või keskkonnakaitselise eesmärgi saavutamiseks, siis kumma valdkonna regulatsioon kuulub kohaldamisele (lex specialis derogat legi generali)? 41. Õigusteoorias ja –praktikas on üldtunnustatud põhimõte, et õigusakte tuleb tõlgendada hierarhiaprintsiibist lähtuvalt. Hierarhias kõrgemal paiknev akt on suurema õigusjõuga kui madalamal paiknev õigusakt. Hierarhias eri tasemetel paiknevate õigusaktide vastuolu korral kuulub kohaldamisele kõrgemalseisev akt.36 Hierarhias samal tasemel paiknevate normide kollisiooni korral saab lähtuda õigusaktide hierarhiaprintsiibi täpsustavast põhimõttest „lex specialis derogat legi generali“. Selle põhimõtte kohaselt õigustloovate aktide hierarhias samal tasemel paiknevate sätete (näilise) vastuolu lahendamiseks antakse erinormile võrreldes üldnormiga eelis.37 Säte, mis reguleerib konkreetset küsimust, võib teha erandi üldisest regulatsioonist, mis antud konkreetset küsimust otseselt ei puuduta. 42. Looduskaitseseadusest ja muinsuskaitseseadusest tulenev regulatsioon ei ole üld- ja erinormi vahekorras, sest nende seaduste reguleerimisese on erinev ning lähtub ka erineva õigushüve kaitse vajadusest. Looduskaitseseaduse eesmärgiks on looduse kaitsmine läbi selle mitmekesisuse. Eelnev tuleneb põhiseaduse §-st 5, s.o Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Iga isiku kohustuse looduskeskkonda säästa sätestab põhiseaduse § 53. 43. Muinsuskaitseseaduse eesmärk seevastu on kultuuripärandi säilimine ja mitmekesisus, mis on tihedas puutumuses põhiseaduse preambulis toodud eesmärkidega. Eesti Vabariigi põhiseaduse preambul sätestab põhiseadusliku alusväärtuse: „Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, [---] mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade [---].“38 Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et eesti rahva ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade on Eesti Vabariigi põhieesmärk.39 Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadusega (PSTS) toodi sisse uue mõistena „põhiseaduse aluspõhimõtted“, millega asuti tähistama preambulis toodud ideid, väärtusi ja tõekspidamisi – s.o kultuuri säilimine on käsitletav põhiseaduse ühe aluspõhimõttena. 44. Rahvuskultuuri säilitamist nagu ka teisi preambulis toodud aluspõhimõtteid tuleb vaadelda neid konkretiseerivate põhiseaduse sätete kontekstis, mitte abstraktse ja kõigi teiste põhiõiguste ülesena – eelkõige seonduvad need perekonna kaitse, hariduse kättesaadavuse ja eesti keele kaitsega40. Seega ei saa väita, et kultuurilised eesmärgid omaksid looduskaitseliste ees põhiseaduse kontekstis põhimõttelist prioriteeti. 36 T. Annus. Riigiõigus. Tallinn, 2006, lk 75-77. 37 Samas, lk 76. 38 Riigikohus on andnud põhiseaduse preambulile õigusliku tähenduse mitmetes lahendites, sh Eesti kultuuri säilimise tagamise kohustuse kontekstis nt RKPJKo 3-4-1-6-01, p 18. 39 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne (2017), preambul, p 22.4. Kättesaadav: https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=3 40 Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilitamise eesmärki läbi aegade kinnitavad, konkretiseerivad ja garanteerivad PS § 27 lg-d 1 ja 4, mille kohaselt on perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all; § 28 lg 4 näeb ette, et lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all; § 37 kohustab riiki tagama lastele hariduse kättesaadavuse ning § 36 lg 3 sätestab iga eestlase Eestisse asumise õiguse. Need on eesti rahvuse säilimise põhiseaduslikud garantiid. Kuid PS teeb riigile ülesandeks kaitsta ka eesti keelt kui eesti kultuuri säilimise olulist eeldust. Selle garantiideks on PS §-d 6 ja 49, § 51 lg 1 ning § 52 lg 1, mis seadustavad eesti keele riigikeelena, õiguse säilitada oma rahvuskuuluvus ja suhelda riigiasutustega eesti keeles ning eesti keele kui riigi sisemise asjaajamise keele. 14/16 45. Eesti Vabariigi õiguskorra lahutamatuks osaks on ühtlasi Euroopa Liidu õigus, mis on riigisisese õiguse suhtes ülimuslik, nagu Euroopa Kohus selgitas juba 1964. aastal kohtuasjas Costa vs ENEL - kuna alusleping on kõigi liikmesriikide õiguse lahutamatu osa, siis ei saa siseriiklik õigus olla vastuolus ei aluslepingu ega selle alusel vastu võetud Euroopa Ühenduste õigusaktidega. 46. Ülimuslikkuse põhimõttest tulenevalt ei ole liikmesriigil lubatud kohaldada siseriiklikke sätteid, mis on vastuolus aluslepingu või liikmesriigile täitmiseks kohustusliku teisese ühenduse õigusakti, näiteks liikmesriigile adresseeritud direktiiviga. Faktile, et riigisisene õigus ei saa EL-i õiguse ülimuslikkuse tõttu mõjutada EL-i õigusaktide kohaldatavust, on viidatud ka Riigikohtu praktikas.41 Sealjuures on liikmesriik kohustatud Euroopa Liidu õigust kooskõlaliselt tõlgendades arvestama mitte ainult vaidlusaluse sätte, vaid kogu riigisisese õiguskorraga. Seetõttu tuleb püüda riigisisest õigust tõlgendada kooskõlas EL õigusega. Kooskõlalise tõlgendamise nõude sätestas Euroopa Kohus esmakordselt Von Colsoni ja Kamanni kohtuasjas.42 Lisaks sellele, et need põhimõtted on siduvad liikmesriikide kohtutele, tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et EL õiguse tõhusa rakendamise eest vastutavad lisaks kohtutele ka kõik haldusorganid.43 47. Keskkond ja selle kaitse on EL-i ja liikmesriikide jagatud pädevuses, mis tähendab, et liikmesriigid teostavad oma pädevust ainult niivõrd, kuivõrd liit ei ole oma pädevust teostanud.44 Muinsuskaitse ja kultuur laiemalt on valdkonnaks, kus liikmesriigid võtavad õigusakte vastu EL-i toel. EL-i õiguses on muinsuskaitset käsitletud Euroopa Liidu Toimimise Lepingus45 (ELTL) artiklis 167, kus sätestatakse, et EL aitab kaasa liikmesriikide kultuuri õitsengule, ühtlasi respekteerides nende rahvuslikku ja regionaalset mitmekesisust ning samal ajal rõhutades ühist kultuuripärandit. Õiguskirjanduses on märgitud, et sellest võib järeldada, et muinsuskaitse on EL-i jaoks olulise väärtusega.46 Tegemist on valdkonnaga, mida tuleb EL-i keskkonnalaste regulatsioonide rakendamisel arvestada. 48. Seega saab väita, et EL-i õigusest tulenevalt prevaleerivad keskkonnakaitselised argumendid kultuuriliste, sh muinsuskaitseliste ees. Normikollisiooni korral kuuluks seeläbi kohaldamisele keskkonnaalane regulatsioon ning muinsuskaitset puuduv regulatsioon peaks taanduma. Reeglina on aga kahe regulatsiooni omavaheline vastuolu võimalik ületada kaalumise ning optimaalse lõpplahendi leidmise teel. Huvide kaalumine saab eeskätt toimuda haldusmenetluses laiapõhise keskkonnamõjude hindamise tulemusel, s.o ka siseriikliku õiguse suhtes ülimuslike EL-i keskkonnaregulatsioonide kohaldamine on võimalik paindlikult, arvestades kõiki asjakohaseid huve, s.h muinsuskaitselisi kaalutlusi. 41 RKHKo 3-15-1188/21, p 21; RKHKo 3-3-1-66-05, p 9. 42 EKo C-14/83, p 28. 43 EKo C-8/88, p 13. 44 ELTL artikkel 2 lg 2. 45 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A12012E%2FTXT 46 Maarja Oras. Veekeskkonna kaitse Riigikohtu poolt asjas 3-16-478 tehtud lahendi valguses. Juridica 5/2019, lk 359. 15/16 LAHTIÜTLUS Õiguslik arvamus on konfidentsiaalne ning mõeldud ainult selle adressadile ning seda ei või avaldada ega selle koopiaid edastada ühelegi kolmandale isikule ilma Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ eelneva kirjaliku nõusolekuta. Õiguslik arvamus on koostatud kehtivate õigusaktide põhjal. Õiguslikku arvamust ei uuendata tulenevalt muudatustest õigusaktides või ametlikes soovitustes. Ükski isik, kes ei ole käesoleva dokumendi adressaat ei oma õigust sellele ligipääsuks. Juhul, kui ilma õiguseta isik pääseb dokumendile ligi ja seda loeb, nõustub see isik järgmiste tingimustega: · Dokument koostati vastavalt selle adressaadiks oleva kliendi juhistele ja üksnes tema kasutuseks. · Dokument ei pruugi olla asjakohane ega lugeja vajadusteks sobiv. · PricewaterhouseCoopers International Limited rahvusvahelisse võrgustikku kuuluvad kohalikud ettevõtted ja/või muud majandusüksused, sealhulgas Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ, nende partnerid, spetsialistid, nõustajad ja töötajad ei oma ega võta endale vastutust seoses käesoleva õigusliku arvamusega ega vastuta mis tahes kahju eest, mis võib kaasneda selle kasutamisega lugeja poolt või mis tuleneb muul viisil lugeja juurdepääsu saamisest sellele dokumendile. · Dokumendile ei ole lubatud viidata ega seda tsiteerida, osaliselt ega tervenisti, mis tahes dokumendis või vormis ega seda levitada ilma Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ eelneva kirjaliku nõusolekuta. 16/16  AS MAVES Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: [email protected] Arendaja MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus Töö nr: 12081_2 KALADE RÄNDETEE AVAMINE LINNAMÄE HÜDROELEKTRIJAAMA PAISU JUURES Keskkonnamõju eelhinnang Juhatuse liige: Karl Kupits Vastutav täitja: Madis Metsur Kalaeksperdid: Martin Kesler TÜ Eesti Mereinstituut Rein Järvekülg Ökokonsult OÜ Jaanuar 2014 1  SISUKORD 1 Sissejuhatus ................................................................................................................ 4 2 Eelhinnangu metoodika ja alus .................................................................................. 5 2.1 Eelhinnangu eesmärk.............................................................................................. 5 2.2 Seaduslik alus ......................................................................................................... 5 2.3 Metoodika ............................................................................................................... 6 3 Kavandatava tegevuse iseloomustus ........................................................................ 7 3.1 Reaalsete alternatiivide valik ................................................................................... 7 3.2 Asukoht ja tegevuse mõju ulatus ............................................................................. 7 3.3 1. alternatiiv – paisu avamine .................................................................................10 3.4 Veekasutus ............................................................................................................12 4 Piirkonna sotsiaal-majanduslik iseloomustus ..........................................................12 4.1 Jõelähtme vald .......................................................................................................12 4.2 Planeeringud ..........................................................................................................13 5 Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja planeeringutele ............................................14 6 Jägala jõe kirjeldus ja kavandatava tegevuse mõju eelhinnang .............................15 6.1 Üldist ......................................................................................................................15 6.2 Jägala jõe alamjooksu hüdromorfoloogiline seisund ...............................................15 6.3 Jägala jõe vee kvaliteet ..........................................................................................17 6.4 Jägala jõe kalastik Linnamäe paisust allpool ..........................................................18 6.5 Linnamäe paisjärve kalastik ...................................................................................26 6.6 Kalastiku seisund Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul..........................................26 6.7 Lõhe ja meriforelli taastootmispotentsiaal ...............................................................27 6.8 Jägala jõe alamjooksu seisund ...............................................................................27 6.9 Mõju Natura elupaikadele ja liikidele – Natura hindamine .......................................29 6.10 Mõju taimestikule ja loomastikule ...........................................................................36 6.11 Kultuurimälestised ..................................................................................................36 6.12 Maastik ja naaberkinnistud .....................................................................................38 6.13 Muud võimalikud keskkonnamõjud .........................................................................41 7 Keskkonnamõju eelhinnangu kokkuvõte ..................................................................41 7.1 Lõhe ja muude siirdekalade populatsiooni taastamise võimalused .........................41 7.2 Kavandatud tegevuste mõju Jägala jõele ...............................................................42 7.3 Kavandatud tegevuste mõju kaitsealadele, kaitsealustele elupaikadele ja liikidele .42 7.4 Soovitused .............................................................................................................42 8 Hinnang KMH vajalikkuse kohta ................................................................................43 8.1 KMH vajalikkus eeldatava olulise negatiivse keskkonnamõju tõttu .........................43 8.2 NATURA alad ja liigid .............................................................................................44 2  8.3 Eelhinnangu järeldus KMH vajalikkuse osas ..........................................................44 9 Kalaeksperdi hinnang ................................................................................................45 9.1 Rändetee avamise ekspertarvamus .......................................................................45 10 Kasutatud materjalid ..................................................................................................47 11 Lisad ............................................................................................................................49 11.1 Kontrollleht paisu avamise alternatiivile ..................................................................49 11.2 Jägala jõe Linnamäe paisu lävendi hüdroloogilised arvutused ...............................52 11.3 Väljavõtted eelprojektist UN IB ...............................................................................60 11.4 Veejõu kasutamine Jägala jõe alamjooksul ............................................................66 11.5 Linnamäe paisu avamise KMH vajalikkusest tulenevalt paisu rekonstrueerimisest .71 11.6 Kokkuvõte vee-elustiku uuringutest Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013. aastal ......................................................................................................................73 11.7 Selgitused Linnamäe paisjärve mõjuala osas .........................................................74 3 1 SISSEJUHATUS Käesolevas eelhinnangus käsitletav kavandatav tegevus on elektri tootmise lõpetamine Linnamäe paisul, Linnamäe paisu avamine kaladele ning Linnamäe paisjärve likvideerimine. Varem toimunud paljude alternatiivide sõelumisel ning analüüsil on ainukeseks reaalseks kehtivale keskkonnaõigusele vastavaks lahenduseks jäänud 1. alternatiiv - avada Linnamäe pais kaladele ja loobuda elektri tootmisest Linnamäe paisul ning piirata oluliselt Jägala HEJ toodangut. Koos viimasega likvideerub ka Linnamäe paisjärv. Muud kalapääsude alternatiivid on kõrvale jäänud nende vähese tõenäose tulemuslikkuse ning ebamõistlikult kõrge hinna tõttu. Projektiga kavandatava tegevuse kirjeldus on toodud peatükis 3. Eelhindamine annab ülevaate projekti elluviimisega kaasnevatest võimalikest kesk- konnamõjudest ja aluse otsustamiseks, kas keskkonnamõju hindamine on vajalik või mitte. Eelhindamine on koostatud vastavalt Eesti ja Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ja juhistele. Eelhinnang on koostatud AS Maves keskkonnaeksperdi Madis Metsuri poolt. Keskkonnamõju eelhinnang on koostatud koostöös kalaekspertide Martin Kesleriga ja Rein Järveküljega (kalaekspertide hinnang on toodud peatükis 9). Käesolevas eelhinnang on koostatud SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse voolu- veekogude seisundi parandamise projektide VI taotlusvooru esitatava eelprojekti kohta. Käesolevas eelhinnangus on arvestatud eelmise, V taotlusvooru käigus esitatud Keskkonna- ameti ja Muinsuskaitseameti küsimustega. Arendaja: MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus Aadress: Veski 4, Tartu Esindaja: Meelis Tambets e-post: [email protected] Projekteerija: Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Aadress: Tähe 106, 51013 Tartu. Tel. 7303735 Esindaja: Urmas Nugin E-post: [email protected] KMH ekspert AS Maves Marja 4d, 10617, Tallinn Tel.: 6557 300 Esindaja: Madis Metsur KMH0014 E-post: [email protected] Otsustajaks (tegevusloa andja) on antud juhul nii ehitusloa (Jõelähtme Vallavalitsus) kui vee erikasutusloa andja (Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon). 4 2 EELHINNANGU METOODIKA JA ALUS 2.1 Eelhinnangu eesmärk Keskkonnamõjude eelhinnangu üldine eesmärk on ametivõimudele asjakohase materjali esitamine otsuse tegemiseks – kas keskkonnamõju hindamine (KMH) on vajalik või mitte. Käesoleval juhul on teiseks eesmärgiks anda projekti rahastajale informatsiooni kalade rändetee avamise projekti vastavuse kohta Keskkonnaministri määruses nr 24 toodud eesmärkidele 1. 2.2 Seaduslik alus Keskkonnamõju hindamise seaduslikuks aluseks on Keskkonnamõju hindamise ja kesk- konnajuhtimissüsteemi seadus. Seda täiendab Vabariigi Valitsuse määrus nr 224 Tegevus- valdkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (viimane redaktsioon RT I, 08.05.2012, 11). Hindamine võib vajalik olla ka looduslike elupaikade direktiivi (92/43/EMÜ) artikli 6(3) alusel, kui tegevus võib tõenäoliselt oluliselt (negatiivselt) mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Looduslike elupaikade direktiivi kohasele hindamisele tuleb teha eraldi eelhindamise otsus. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse RT I 2005, 15, 87 § 6 lõige 3 ütleb, et otsustaja annab kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju olulisuse kohta eelhinnangu lähtudes: 1) tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest, nagu maakasutusest, alal esinevatest loodusvaradest, nende omadustest ja taastumisvõimest ning looduskeskkonna vastupanuvõimest. Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest; 2) tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest; 3) tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn; 4) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest; 41) kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile; 5) käesoleva lõike punktides 1–41 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest. Keskkonnaametile esitatud materjalid (eelprojekt ja selle KMH eelhinnang) on sisendiks seadusekohase eelhinnangu koostajale. 1 Meetme «Vooluveekogude seisundi parandamine» tingimused avatud taotlemise korral Keskkonnaministri 5. juuli 2010. a määrus nr 24. (RT I 2010, 46, 274, viimane versioon RT I, 23.11.2012, 2) 5  2.3 Metoodika Eelhinnang tehti vastavalt eelhinnangu juhendile 2 ning Natura hindamise juhendile 3 ning kasutatud materjalide loetelus toodud eestikeelsetele juhistele. Järgitud on ka keskkonnaministri määrust nr 24 Meetme "Vooluveekogude seisundi paran- damine" tingimused avatud taotlemise korral. Eelhinnangu koostas keskkonnaekspert Madis Metsur koostöös eelprojekti koostaja ja kalaeksperdiga. KMH ekspert Madis Metsur täitis eelhinnangu kontroll-lehe (vaata lisa p 11.1.). Eelhinnangu koostamisel on kasutud kõiki teadaolevaid vaadeldavat ala käsitlevaid uurimus- töid, arengukavasid, planeeringuid ja keskkonnamõju hindamise aruandeid. Kasutatud materjalide viited on toodud lehekülje all ja loetelu töö lõpus (p 10). Eelhinnangu koostamisel on kasutatud Linnamäe HEJ vee-erikasutusloa keskkonna- tingimuste analüüs vahearuandeid. 4;5 Neis töödes toodud alternatiivide hinnanguid ning veeelustiku uuringu tulemusi käesolevas eelhinnangus täies mahus ei korrata. Sealhulgas ei ole ära toodud töös olevaid tabeleid, jooniseid ja fotosid, mille leiab täielikust aruandest. Tööd on kättesaadavad Arendaja ja Keskkonnaeksperdi käest. Olemasolev materjal on olulises osas võimalike keskkonnamõjude hindamiseks piisav. Aruande lihtsama loetavuse eesmärgil on peatükis 6 alapeatükkides kirjeldatud Jägala jõega seotud keskkonnaelementide seisundit, praeguse veekasutuse mõju ning kavandatava tegevuse mõju. 2 Guidance on EIA Screening, June 2001 Office for Official Publications of the European Communities, 2001 3 Assessment of plans and projects significantly affecting Natura 2000 sites. Methodological guidance on the provisions of Article 6(3) and (4) of the Habitats Directive 92/43/EE. European Commission Environment DG 2001 4 Linnamäe HEJ vee-erikasutusloa keskkonnatingimuste analüüs, vahearuanne 30.05.13 Rein Järvekülg (Ökokonsult OÜ), Martin Kesler (TÜ Eesti Mereinstituut), Madis Metsur (AS Maves), Urmas Nugin (IB UN) 5 Linnamäe HEJ vee-erikasutusloa keskkonnatingimuste analüüs, veeelustiku uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013. a, vahearuanne 15.01.14. Rein Järvekülg (Ökokonsult OÜ), Martin Kesler (TÜ Eesti Mereinstituut), Teet Krause, Henn Timm, Kai Piirsoo, Aive Kõrs 6 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ISELOOMUSTUS 3.1 Reaalsete alternatiivide valik Käesolevas töös on alternatiivide määratlemisel lähtutud kehtivates õigusaktides püstitatud eesmärkidest, mis lähtuvad veeseaduse alusel kehtestatud kohustusest tagada loodus- kaitseseaduse (edaspidi LKS) § 51 lõike 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul kaladele läbipääs nii üles- kui ka allavoolu. Õigusaktides toodud eesmärkide saavutamise viisid ehk alternatiivid peavad olema reaalsed ja teostatavad ning vastavuses kehtiva õigusega, sh Euroopa Liidu õigusega. 6 Eeltoodust lähtudes ei käsitleta käesolevas eelhinnangus enam kompromissalternatiive, mis eeldaks kehtiva Eesti keskkonnaõigusesse suurema kaalutlusõiguse toomist keskkonna- otsuste tegemisel. Nimetatud ettepanekuid ning võimalike alternatiivseid lahendusi Soome lahe lõhepopulatsiooni tugevdamiseks on käsitletud 30.05.2013 vahearuandes. Reaalseks realiseeritavaks alternatiiviks on jäänud ainult paisu avamise alternatiiv. Kõik selle alternatiivi ehituslikud variandid täidavad püstitatud kalastiku seisundi parandamise kesk- konnaeesmärke ning neid keskkonnamõju seisukohalt eraldi ei analüüsita. 3.2 Asukoht ja tegevuse mõju ulatus Paisu avamise tegevuse asukoht Linnamäe hüdroelektrijaam asub Harjumaal Jägala jõe suudmealal (Joonis 1) Jõelähtme vallas Jõesuu külas. Tammi kinnistul (kinnistu nr 24505:002:0030). Linnamäe pais asub Jägala_5 (Jägala jõgi Jägala joast Linnamäe paisuni) Jägala_6 (Jägala jõgi Linnamäe paisust kuni suudmeni) vooluveekogumite piiril. Kavandatava tegevuse (1. alternatiivi) mõjuala kalastikule ulatub allavoolu kuni Soome laheni (kaasa arvatud) ja ülesvoolu kuni Jägala joani, sealhulgas Jõelähtme jõe alamjooks. Otsene mõjuala ühtib Jägala jõe hoiuala piiridega (Joonis 2). 6 Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni kiri 06.12.2013 nr HJR 6-7/13/22101-6 7 Joonis 1 Linnamäe pais ja hüdroelektrijaam Jägala jõel (Maaameti kaardiserver) 8 Joonis 2 Jägala jõe hoiuala 9 3.3 1. alternatiiv – paisu avamine Elektritootmise lõpetamine ja paisutuse likvideerimine läbivooluavade lõikamisega läbi Linnamäe hüdrosõlme ülevoolupaisu (põhivariant). Hüdroenergia kasutamise lõpetamisel Linnamäe hüdrosõlmes ning paisjärve likvideerimisel tuleb tagada Jägala jõe looduslähedase režiimis läbivool hüdrosõlmest. Seda on otstarbekas teha läbi olemasoleva 40 m pikkuse ülevoolupaisu, eemaldades selleks osa paisust. Raja- tava ava suurus peab etteantud tingimustel tagama kõikide jõe vooluhulkade läbilaskmist. Ava suuruse määramisel aluseks on võetud vooluhulk 70 m3/s, mis ligikaudu vastab aprilli- kuu suurimale keskmisele vooluhulgale (66 m3/s) ning selle arvutusliku vooluhulga takista- matu (ehk jõe loodusliku sängiga sarnaste vooluparameetrite, eelkõige voolukiiruste juures) läbilaskmise tingimus. Arvutuslikust suuremate vooluhulkade esinemisel võib rajatis lühiaegselt avaldada paisutavat toimet voolule; hetkelistel tippvooluhulkadel, mis Jägala jões võivad ulatuda kuni 200 m3/s, võib see kujuneda kuni 50 cm. Jõe äravoolu iseloomustavad hüdroloogilised arvutused on toodud lisas 11.2. Läbivooluavade arvutused on toodud lisas 11.3. Käesolev lahendus näeb ette kahe kaarekujulise ava rajamist läbi ülevoolupaisu betoonkeha; avade laiuseks on 12 m, avade kõrguseks on arvestatud 6 m. Selline lahendus sobib töö- rühma arvates kõige paremini maastikku ning säilib ettekujutus varasemast paisust. Jõe läbivooluks on vaja veehoidla põhjas praeguse põhjalasu juurde suunduv olemasolev jõesäng vahetult enne paisu ümbersuunata – kujundada paisu ees u 90 m ulatuses uus jõesäng. Kujundatud uue sängi nõlvade alumisele osale on ette nähtud kivipuistest nõlvakindlustis, nõlvade ülemine osa haljastatakse murukülviga kasvupinnasel; järsemale vasakpoolsele nõlvale paigaldatakse kindlustuseks ka biolagunev erosioonitõkkematt, samuti kujundatakse hoolduse hõlbustamiseks 5 m laiune berm. Endise paisjärve maa-ala heakorrastatakse (risu koristamine, reljeefi korrigeerimine umbsete veeloikude säilimise ja uhtorgude tekkimise vältimiseks, vooluteede valikuline kindlustamine, haljastamine heinaseemne külviga koos paiguti kasvupinnase lisamisega jms). Paisjärve ala korrastamine on alates 01.07.2014 kehtima hakkava veeseaduse redaktsiooni alusel kohus- tuslik. Setete kõrvaldamine vajalik ei ole: jõesängist on peenem fraktsioon eelnevate veehoidla tühjendamisega ära kantud, veehoidla põhjas olevad setted (valdavad orgaanikasegune liiv) jäävad rekultiveerimisel taimestiku kasvukihiks. Nende täiendav stabiliseerimine eelprojekti koostaja hinnangul vajalik ei ole. Setete iseloom oli jälgitav eelmise veehoidla tühjendamise ajal. 7 Setete uhtumist aitavad vähendada eeltoodud paisjärve põhja korrastustegevused. Olemasolev paisu konstruktsioon võimaldab veetaset alandada kuni 30 cm ööpäevas. Vee- taseme alandamise jälgimise nõue on soovitatav kehtestada veeerikasutusloas. Konkreetne tehniline lahendus, mis võimaldab jälgida veetaseme alanemist kogu veehoidla sügavuse ulatuses (vastava mõõtepiirkonnaga anduri ja salvestusseadme paigaldamine), antakse tööprojektis. Ülevoolupaisu avade lõikamisel uueks jõepõhjaks kujunevad betoonist horisontaalpinnad muudetakse looduslähedaseks vooluveekogu põhjaks (kasutatavad materjalid: maakivid, betoon, kruusliiv). 7 Nugin, U. 2011. Linnamäe paisjärve mahtude uuring. Inseneribüroo Urmas Nugin AS 2011 10 Ehitustöödel kasutatakse üldkasutatavat ehitustehnikat ja seadmeid. Ehitustööd jõesängis tehakse miinimumperioodil. Jõesängi piisava laiuse tõttu on konkreetsest töötsoonist või- malik veevool kõrvale juhtida. Täpsem lahendus antakse tööprojektis. Kirjeldatud alternatiiv võimaldab Linnamäe hüdrosõlme konserveerimist ja eksponeerimist ehitismälestisena. Ülevoolupaisult laskuva veevoolu rahustamiseks mõeldud voolurahustussüvend ja kaks sakilist voolurahustusseina ülevoolupaisust 20 ja 60 meetri kaugusel on kavas likvideerida (sh lammutusprahi äravedu ja utiliseerimine, avanenud horisontaalsete betoonpõrandate kujundamine vooluveekogu looduslähedaseks põhjaks; kasutatavad materjalid betoon, maakivid, kruusliiv). Ülevoolubasseini alale kujundatakse kärestik. Ehitus- ja garantiiperioodil nähakse ette kärestiku ehituse korrigeerimine, kui selline vajadus tekib. Tööde maksumus koos paisjärve aluse maa-ala (ca 30 ha) esmase rekultiveerimise maksu- musega on koostatud kalkulatsiooni põhjal koos käibemaksuga 2 288 508 EUR. Eelarve kallinemine võrreldes varasema (2013) eelprojektiga on tingitud vajadusest töötada talve- perioodil. Kavandatud kalade rändetee läbi Linnamäe hüdrosõlme ülevoolupaisu on üldiselt vaba ekspluatatsioonikuludest. Juhul, kui ei tehta kulutusi hüdrosõlme konserveerimiseks ja eks- poneerimiseks pikema ajaperioodi jooksul võivad tekkida käesoleval hetkel ajaliselt ja suuruseliselt mitte määratletavad kulutused siis, kui kaugemas tulevikus voolusängi langevad hüdrosõlme varemed tekitavad selles kalade rännet mittevõimaldava paisutuse. Eelkirjeldatud lahendus on eelprojekti koostamisel valitud eelistatud variandiks. Vaata Rändetee avamise eelprojekt Lisa 4. Graafiline osa ja lisa 2. Illustreeriv materjal. 8 Võimalikud ehituslikud alternatiivsed variandid Elektritootmise lõpetamine ja paisutuse likvideerimine Linnamäe hüdrosõlme ülevoolupaisu osalise või täieliku lammutamise teel. Töörühma arvates on see visuaalselt maastikupilti häiriv lahendus ja suurema realiseerimis- maksumusega, kui eelistatud alternatiiv. Pärandkuuri objekt rikutakse rohkem kui põhivariandi korral. Kalastiku seisundi parandamise seisukohalt ei erine tulem võrreldes põhivariandist. Elektritootmise lõpetamine ja paisutuse likvideerimine Linnamäe hüdrosõlme täieliku likvideerimise teel Sellega kaasneb ajaloolise rajatise täielik likvideerimine looduspildist ning jõesängi taastamine 1900 aasta kujul. Käsitletavatest variantidest kõige suurema realiseerimis- maksumusega, kuid edaspidiseks olematute ekspluatatsioonikuludega. Töörühm ei loe sellist varianti mõistlikuks. Idealistlikul lähenemisel võib küll väita, et see on kalastikule kõige parem, kuid selle variandi valiku positiivset keskkonnaeesmärkide täitmise tulemit (näiteks lõhepopulatsioonile) võrreldes eelpool kirjeldatud põhivariandiga pole võimalik kuidagi välja tuua. Ehituslikud lahendusvariandid on kalade läbipääsu mõttes kõik samaväärsed. Kõigil juhtudel avatakse pais sedavõrd, et see ei kujuta enam kaladele rändetakistust. Seetõttu ei ole põhjust valida töömahukamaid ja miljööd asjatult rikkuvaid lahendusi. Seepärast ei ole vaja neid lahendusi ka järgnevalt keskkonnamõju seisukohalt eraldi hinnata. 8 Kalade rändetee avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures. Eelprojekt Inseneribüroo Urmas Nugin AS 2014 11  3.4 Veekasutus Paisu avamise korral Linnamäe paisu juures vee-erikasutust ei toimu. Paisu avamine kavandatud avade suurusega tagab olulise paisutuseta (alla 0,3 m) läbivoolu hüdrosõlmest 90% tõenäosusega äravoolude korral (vaata p 11.2 ja 11.3). Sellega on paisutus Linnamäe paisul likvideeritud. Projekti suurema tõhususe tagamiseks tuleb üle vaadata Jägala Energy HEJ veeerikasutuse tingimused. Miinimumnõudena tuleb allpool Jägala juga tuleb tagada looduslikus voolusängis ökoloogiline miinimumvooluhulk või looduslik äravool, kui looduslik äravool on ökoloogilisest miinimumvooluhulgast väiksem. Orienteeruvalt on ökoloogiline vooluhulk Jägala joal 4 m3/s (aastaringselt). Jägala jõe taastamisel lõhejõena ei saa lubada ka ööpäevasisest äravoolu reguleerimist. Vaata ka p 11.5. 4 PIIRKONNA SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ISELOOMUSTUS 4.1 Jõelähtme vald Valla suuruseks on 211 km2 ning see asub Põhja-Eestis Harjumaal. Jõelähtme vald on muistse Rävala (Revala) maakonna süda. Tänane Jõelähtme vald kujunes ajalooliselt kuue väikse mõisavalla – Jõelähtme, Jägala, Ülgase, Kostivere, Rummu ja Kodasoo ühinemisel. Valla pindala on 210,8 km2. Vald piirneb põhjast Muuga, Ihasalu, Kaberneeme ja Kolga lahega; idast Kuusalu ja Anija vallaga; lõunast Raasiku ja Rae vallaga; läänest Tallinna ja Maardu linna ning Rae ja Viimsi vallaga. Valla koosseisus on 9 väikesaart. Läbi valla kulgevad Tallinn-Narva maantee ja raudtee, alguse saab Jägala - Käravete maantee. Suurimaks jõeks on Jägala jõgi, mis ühinedes Jõelähtme jõega suubub Ihasalu lahte. Jõelähtme vallas on 33 küla ja 2 alevikku. Seisuga 1. jaanuar 2012 a. elas Jõelähtme vallas 6 102 registreeritud elanikku, 31. detsembri 2012. aasta seisuga elas vallas 6 169 inimest. Jõelähtme vald on rikas oma vaatamisväärsuste poolest. Vallas on 34 arhitektuurimälestist, 22 kunstimälestist, 7 ajaloomälestist ja 346 arheoloogiamälestist, mis paiknevad suures enamuses kompaktselt ühel kolmandikul valla territooriumil, mis on ühtlasi ka üks Eesti vanimaid säilinud kultuurimaastikke - Rebala muinsuskaitseala. Rebala küla ümbrusest on leitud meie seni teadaolevad vanimad põllud, üles haritud enne meie ajaarvamise algust. Jägala joast 1,5 km allavoolu asub Jägala linnamägi. Siin paiknes Eesti suurim muinaslinnus. Sellel kohal on inimese elamisjälgi juba kiviajast. Linnuski on sinna tekkinud üsna varakult. Varem ilmselt merekaldal asunud linnuse ülesandeks oli sadama ja kaubitsemiskoha kaitse. Siin asus tuntud sadama- ja kaubitsemiskoht teel viikingite juurest kreeklaste juurde. Muinasaja lõpus (XI...XIII sajandil) kujutas Jägala endast rahvarikka ja jõuka piirkonna sõjalist ning kaubanduskeskust. Suure osa valla territooriumist hõlmab Rebala muinsuskaitseala, majandusobjektidest Muuga sadam ning aktiivsed ja kasutusest väljas kaevandusalad. Alternatiivenergia tootmine toimub Jägala jõel asuvates hüdroelektrijaamades. 2002 aastal võeti kasutusele Linnamäe ning 2010.a. Jägala jaam. Looduslikest eeldustest lähtuvalt on suure puhkemajandusliku potentsiaaliga valla kirdeosa rannikuala ja kogu Jägala jõe äärne ala, eriti Jägala-Joa lähiümbrus. Saavutamaks olukorda, kus Jõelähtme valla kohalik elukeskkond ja eksponeeritud vaatamisväärsused pakuvad laialdasi võimalusi sportimiseks, vabaaja veetmiseks ja puhkamiseks, on turismivaldkonna edasiseks arenguks tarvilik eelkõige Tallinna turismi 12 väljasõidukeskuste - Rebala muinsuskaitseala, Linnamäe ja Jägala joa paikkonna kui unikaalse loodus- ja kultuuriväärtuste kogumiku puhke- ja turismialaste võimaluste väljaselgitamine ning arendusprojektidena rakendamine koostöös era- ja kolmanda sektoriga. 9 Jõelähtme vald eelistab teadaolevalt senise miljöö, Linnamäe paisjärve ja töötava HEJ säilimist. 4.2 Planeeringud Harjumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (2003) kohaselt asub Linnamäe HEJ maakondliku tähtsusega väärtusliku maastikul „Jägala jõeorg“. Teemaplaneeringu seletuskirja kohaselt on nimetatud väärtusliku maastiku olulisteks loodus- ja kultuurimälestisteks Jägala jõe org koos Harjumaa võimsaima joa, Harjumaa suurima linnamäe, kunagise puupapivabriku tööliste elamute, raudteesilla ning Linnamäe hüdroelektrijaamaga. Linnamäe pais ja veehoidla jääb Rebala muinsuskaitsealale. Valla puhkemajandustsoonina võib käsitleda mereäärset ala (v.a. Muuga sadam) tervikuna ja Jägala jõeäärset ala Tallinn–Narva maanteest Jägala jõe suudmeni. Jägala linnamägi Jägala jõe suudme lähedal on suuremaid muinaslinnuseid Eestis. Vajalik on siin avada vaateid paisjärvele ja orule, rajada parklaid. Jägala jõe ääres asuva puhkeotstarbelise maa-ala - Jägala linnamägi koos veehoidla, ujumiskoha ja pargiga - korrastamist ja väljaehitamist tuleb jätkata. 10 Peab märkima, et meeldiva ja ohutu supluskoha rajamine praeguse veehoidla kaldale pole seni õnnestunud, seda takistab: veehoidla kallaste järsk reljeef, osaliselt eemaldamata kännustik, uppunud puit ning põhjasetete iseloom (orgaanikasegune tolm- ja peenliiv). Jägala jõe lähistele Peterburi tee sillast allavoolu on koondunud mitmed loodus- ja kultuurimälestised. Nimetada tuleb siin jõeorgu koos Harjumaa võimsaima joaga, samuti pindalalt Harjumaa suurimat linnamäge. Taastatud Linnamäe hüdroelektrijaama on hinnatud kaunimaks tööstusehitiseks sõjaeelses Eestis. Kunagise puupapivabriku tööliste elamud, vana raudteesild ja muud rajatised lisavad piirkonna maastikele ajaloolist mõõdet. Linnamäe elektrijaama varemed on olnud inspiratsiooniallikaks A.Tarkovski filmile “Stalker”. Jägala alamjooksu piirkond leiab intensiivset puhkemajanduslikku kasutamist. Ohud on: puhkemajanduse korraldamatus, prahistamine, jõeoru kinnikasvamine. Jõesuu küla. Rebala territooriumile jääb külast väikene osa mis paikneb Jägala jõe vasakkaldal ning paremkaldal paiknev Jägala linnamägi. Küla ilmestab Jägala jõgi ning kaldapealne. Ühendus kahe kalda vahel on võimalik Jägala HEJ silda mööda. 11 Jägala-Joa küla Linnamäe maaüksuse puhkeala detailplaneeringu järgi on tulevikus on plaanis avada Linnamäe arheoloogiline külastuskeskus — arheopark, mis tutvustab nii õuepindalalt suurimat (2,8 ha) Eesti linnust — Linnamäed kui ka kogu iidse ajalooga ümbruskonda tervikuna. 12 Linnamäe HEJ sulgemisel on üheks võimaluseks see ümber kujundada külastuskeskuseks. 9 Jõelähtme valla arengukava 2012-2025. Jõelähtme Vallavolikogu 2012 10 Jõelähtme valla üldplaneering 2001 — 2003. Jõelähtme Vallavolikogu 2003 11 Jõelähtme valla üldplaneeringu osa teemaplaneeringu “Rebala muinsuskaitseala asustust ja maakasutust suunavad tingimused“ Jõelähtme Vallavalitsus 2009 12 Jägala-Joa küla Linnamäe maaüksuse detailplaneeringu osaline kehtestamine. Jõelähtme vallavolikogu otsus. 16. august 2010 13 5 VASTAVUS KEHTIVATELE ÕIGUSAKTIDELE JA PLANEERIN- GUTELE Peamine kavandatavat tegevust reguleeriv õigusakt on veeseadus ja selle alamaktid. Linnamäe pais asub lõheliste kudemis- ja elupaikadena kaitstaval jõelõigul (Keskkonna- ministri määrus nr 73 Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu, § 2, 16): Jägala jõgi Jägala joast suubumiseni Soome lahte. Planeeritavad tegevused toimuvad Jägala jõel, mis on määratud keskkonnaministri 9. oktoobri 2002. a määrusega nr 58 Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad lõheliste elupaikadena kaitstavaks veekoguks. Kavandatav tegevus toimub Natura jõelõigul, Jägala jõe hoiualal. Jägala jõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EL Loodusdirektiiv) II lisas nimetatud liikide – võldase (Cottus gobio), jõesilmu Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar) elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse. Kavandatav tegevus on selle eesmärgiga kooskõlas. Hoiuala eesmärk ei ole inimtekkelise paisjärve kaitse. Linnamäe paisjärves ei ole eelpoolnimetatud kaitset vajavate liikide elupaik. Veeseadus § 401 lõige 13. Looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel lõhe, jõeforelli, meri- forelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul tuleb tagada kaladele läbipääs nii üles- kui ka allavoolu 2013. aasta 1. jaanuariks. Nimetatud nõudest loobumiseks tuleks Jägala jõe Linnamäe paisu ja Jägala joa vaheline lõik välja võtta Keskkonnaministri määruse nr 73 Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistust. Keskkonnaministeerium seda käesolevaks ajaks (jaanuar 2014) teinud ei ole. Euroopa Liidul on valmis määruse eelnõu, millega seadustakse nõuded lõhejõgedes lõhe looduslike laskujate arvukuse osas võrreldes jõe potentsiaalse laskujate arvuga, ettepaneku nõuded on rangemad kui varasemad soovitused. Eelnõu jõustumise järel peaks Jägala jões looduslike laskujate arv olema: 50% potentsiaalsest 5 aasta jooksul ja 75% 10 aasta jooksul. Edaspidi võidakse loodusliku lõhe geneetilise võimekuse kaitseks hakata piirama noorjärkude asustamist. 13;14 Keskkonnaministri määruse nr 24 § 3 on toetuse andmise eesmärk on vooluveekogude ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali parandamine. Vastavalt § 4 lg 2 ja 4 on toetatavate tegevuste hulgas: kalade rännet takistavate paisude või paisuvarede likvideerimiseks, vajaduse korral koos sette eemaldamisega. Toetust antakse sellise vooluveekogu seisundi parandamiseks, mille valgala on suurem kui 25 km2. Jägala jõe valgala on Linnamäe lävendis on 1566 km2. Kavandatav tegevus vastab meetme eesmärgile vooluveekogude ökoloogilise seisundi parandamise vajaduse osas. Lääne-Eesti veemajanduskavas 15 on Jägala jõe ökoloogiline seisund Jägala joast kuni Linnamäe paisuni hinnatud kesiseks, allpool Linnamäe paisu heaks (seda ilma kalastiku andmeteta). 13 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Läänemere lõhevarude ja kõnealuste varude püügi mitmeaastane kava” KOM(2011) 470 (lõplik) – 2011/0206 (COD) (2012/C 68/09) 14 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse Läänemere lõhevarude ja kõnealuste varude püügi mitmeaastane kava /* KOM/2011/0470 lõplik - 2011/0206 (COD) */ 15 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. Keskkonnaministeerium, 2010 14 Töö Linnamäe HEJ vee-erikasutusloa keskkonnatingimuste analüüs, veeelustiku uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul (2013) andmetel oli kalastiku seisund 2013 aastal Jõelähtme jõe alamjooksul ning Jägala jões Jägala joast allavoolu jäävates seirelõikudes halb. Jägala jõe alamjooksul, Linnamäe paisust allavoolu jäävates seirelõikudes oli kalastiku seisund kesine. Kavandataval tegevusel on positiivne mõju Jägala jõe ökoloogilisele seisundile. Samuti vastab see Veeseaduse ja Looduskaitseseaduse alusel kehtivatele nõuetele. Paisul on kehtiv vee erikasutusluba. Kavandatavad tegevused ei ole vastuolus valla arengukava ja üldplaneeringuga. Mõlema alternatiivi korral tuleb jõeorg heakorrastada. Hea lõhejõgi on samuti väärtus ja joa aluse kärestiku ümbrus on ka praegu populaarne puhkeala. Paisu avamisel saab pikendada suurveeaegseid raftingumarsruute. 6 JÄGALA JÕE KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU EELHINNANG 6.1 Üldist Jägala jõe üldine kirjeldus on antud monograafias Eesti jõed (Järvekülg 2001). 16 Jõgede hüdrokeemilise seire 17 raames on Jägala jõe suudmes seirepunkt alates 1992 aastast. Käesoleva projekti kontekstis on oluline Jägala jõe kirjeldus allpool Jägala juga. 6.2 Jägala jõe alamjooksu hüdromorfoloogiline seisund Jägala jõe alamjooksu hüdromorfoloogiline seisund on inimtegevusest tugevalt mõjutatud. Kalade liikumist tõkestab Linnamäe hüdroelektrijaama pais. Looduslikku veerežiimi muudab tsükliline veekasutus Linnamäe ja Jägala hüdroelektrijaamades. Vaata ka 11.4. Jägala jõe suue on merele hästi avatud ja sügav ning suudme leidmine ning jõkkeränne kaladele probleemiks pole. Suudmest ülesvoolu on 1400 m pikkune sügav ja aeglase vooluga lõik millest ülesvoolu asub u 80 m pikkune kärestikulisem, kivise ja kruusase põhjaga ala. Viimatimainitud jõeosa on Linnamäe paisust allavoolu ainuke siirdekalade kudeala ilme säilitanud osa. Ehkki selle ala suurus on 0,30 ha, on selle kvaliteet lõhe, meriforelli, jõesilmu ja vimma koelmualana halb. Kõnealune ala on praktiliselt samal kõrgusel mereveetasemega ning selle lang on väga väike. Kõrge mereveetaseme puhul on kärestik üle ujutatud ning see omakorda halvendab oluliselt eelpool mainitud siirdekade sigimis- ja noorkalade elutingimusi. Jões kudeva siia jaoks tuleb seda koelmut sobilikumaks lugeda, sest suures ulatuses vahelduda võiv voolukiirus siia sigimistingimusi ei mõjuta. Siia jaoks on oluline setetest puhta ning kivise ja kruusase jõepõhja olemasolu. 16 Järvekülg, A. (koostaja) 2001 Eesti jõed. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu 17 Riiklik keskkonnaseire programm, Jõgede hüdrokeemiline seire http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/index.php?id=13&act=show_reports&subact=&prog_id=- 385362150&subprog_id=420826797 15 Linnamäe paisust 250–400 m allavoolu (saarte piirkonda) jääb samuti jõelõik, kus mitmes harus oleva jõe põhi on valdavalt kivine-kruusane. Merevee madala taseme korral muutuvad need harud kiirevooluliseks kärestikuliseks piirkonnaks, kuid merevee taseme tõustes kiire vool lakkab ning jõeharud muutuvad praktiliselt seisuveelisteks. Lõhelastele sellised ajutised kärestikud elu- ja sigimispaigaks ei sobi. Linnamäe paisust ülesvoolu jääb paisjärve mõju alla hinnanguliselt 2,4 km pikkune jõelõik. Paisjärve aluse jõelõigu kogulanguks on ligikaudu 10 m ehk keskmine lang on ca 0,4% (joa aluse 1 km pikkuse kärestiku lang on 0,9%). Linnamäe paisjärve likvideerimisel taastuv jõe- lõik oleks seega valdavalt kärestikuline. Tõenäoliselt on väiksema langu tõttu kärestikud siiski joa aluse lõiguga võrreldes laugemad, põhjatüübis võib esineda rohkem peenema fraktsiooniga kruusa ja jõgi võib olla laiem. Kui eeldada, et 2,4 km pikkune jõelõik on 90% ulatuses kärestikuline ja jõe keskmine laius on 20 m, siis taastuva kärestiku pindala võiks olla 4,32 ha. Kui võtta jõe laiuseks 25 m, siis oleks hinnanguline kärestiku suurus 5,40 ha ning 30 m laiuse jõe puhul oleks kärestiku pindala 6,48 ha. Konservatiivse hinnangu puhul tuleb siiski arvestada ca 5,0 ha suuruse koelmualaga. Jõeline ala taastub Jägala-Joa HEJ turbiini väljavooluskanali suudmest 100 m allavoolu. Sealt ülesvoolu kuni Jõelähtme jõe suudmeni on jõgi suure languga ja lausaliselt käresti- kuline. Kärestikulise lõigu pikkuseks on 680 m ja tavapärase suvise madalvee tingimustes on kärestiku pindala ca 1,5 ha. Seda ala võib, säilinud aladest, lõhele kõige sobilikumaks sigimis- ja taastootmisalaks lugeda. Jõelõigul on väga suur lang ning jõepõhjatüübina domineerivad suured kivid ja jämedafraktsiooniline kruus. Lõhele kudemiseks sobivat piisavalt väikse fraktsiooniga kruusa leidub väikeste lapikestena eelkõige jõe kallaste läheduses. Forellile kudemiseks sobivat piisavalt peene kruusafraktsiooniga kohti on lõigus väga vähe ning forelli sigimistingimused hinnati uuringu käigus kehvaks. Samuti võib forelli elutingimused selles lõigus kasinaks lugeda, sest samasuvised forelli noorkalad kasutavad nii suure jõe kärestikel elupaigaks vaid vahetult jõe kallastega piirnevaid alasid. Jõesilmule leidub lõigus piisavalt kudemiseks sobivaid kruusaseid kohti, kuid vastsete elupaigaks sobivaid liivaseid ja mudaseid kohti sisuliselt ei esine. Jõelähtme jõe suudmest ülesvoolu kuni Jägala joani on 280 m pikkune jõelõik väga suure languga. Praktiliselt terves lõigus on jõepõhjaks erineva suurusega paekivi plaadid. Lõhe noorkalade elutingimusi antud lõigus loeti headeks, kuid kudemiseks sobivat kruusa leidub vaid vahetult joa all parema kalda juures oleval põndakul ja väiksel alal Jõelähtme jõe suudme juures oleva saare juures. Koelmute vähesuse tõttu võib lõhe noorkalade arvukus joa alusel lõigul Jõelähtme jõe suudmest allavoolu jäävate aladega võrreldes madalamaks jääda. Samadel põhjustel oli selle jõeosa kvaliteet ka forelli kudeala ja noorkalade elu- paigana kasin. Joast allavoolu asuvast kärestikust juhib vett mööda Jägala HEJ. Kärestikult vee kõrvale juhtimine halvendab oluliselt kõnealuse lõigu kvaliteeti siirdekalade taastootmisalana. Lõigule on omane väga suur lang ning enamikele siirdekaladele kolemuks sobivad piisavalt peene fraktsiooniga kruusased alad asuvad jõe kallastele väga lähedal ning need alad võivad vee kõrvalejuhtimise tulemusel regulaarselt pikaks ajaks kuivaks jääda. Vee kõrvale juhtimise negatiivne mõju on eriti ilmne Jõelähtme jõe suudme ja Jägala joa vahelisel lõigul. Jõelähtme jõgi on suudemest kuni Lundi paisuni väga suure languga ja valdavalt kärestikuline. Oma väiksuse tõttu on Jõelähtme jõgi lõhele sigimisalana vähesobilik ning alamjooksu 500 m pikkuse ja ca 0,40 ha suuruse kärestiku kvaliteeti hinnati lõhe kudealana kasinaks. Forell seevastu eelistabki kudeda ja noorkalana elada väikestes jõgedes ja isegi ojades. Alamjooksu lõiku kuni Lundi paisuni loeti forelli sigimis- ja noorkalade kasvualana väga heaks. Jõelähtme jõe alamjooks karstiallikatest suudmeni on külma- või parajaveelise temperatuurirežiimiga ning seda võib lugeda lõhelistele väga soodsaks faktoriks. Lundi paisust ülesvoolu voolab Jõelähtme jõgi kuni karstiallikateni paealuskivi sisse lõhatud kanalis ning on valdavalt sügav ja aeglase vooluga. Väikseid kärestikke ja mõõduka vooluga lõike esineb Lundi paisust 700 m ülesvoolu jääval lõigul kokku 0,13 ha. Nende kvaliteet 16 vaheldus kasinast heani. Sellese piirkonda kive ja kruusa lisades ning kivivalle laugemateks kärestikeks kujundades saaks forelli taastootmispotentsiaali oluliselt tõsta. Teine ulatuslik kärestikuline ala asub karstiallikatest vahetult allavoolu 375 m pikkusel lõigul. Selle lõigu hüdromorfoloogiline kvaliteet forelli sigimisalana hinnati heaks. Siin võib aga forelli elutingimusi pärssida allikatest tuleva vee madal hapnikusisaldus ning madal vee temperatuur. Sellele viitavad tähelepanekud, et allikate vahetus läheduses forell tavaliselt ei elutse ega koe. Nõnda on tõenäoline, et see jõelõik on forelli kude- ja noorjärkude kasvu- alana vaid osaliselt sobilik. 18 Kokkuvõte. Praeguse hüdromorfoloogilise seisundi säilimisel jõe head looduslähedast seisundit saavutada võimalik ei ole. Lõhe ja meriforelli elupaikade inventeerimine Jägala ja Jõelähtme jõgede alamjooksudel näitas, et jõelistes osades on lõhele ja meriforellile sobilikke sigimis- ja noorjärkude kasvualasid kokku ca 2,2 ha. Linnamäe paisjärve likvideerimise korral lisanduks sellele eeldatavasti veel 5,0 ha hea- kvaliteedilist sigimis- ja kasvuala. 6.3 Jägala jõe vee kvaliteet Jõe vee saastumine Kehra tselluloosi ja paberitehase heitvete mõjul oli jõeelustikule pärssivaks eelmisel sajandil (valmis 1938. aastal). Eelmise sajandi lõpul oli suurimaks reostajaks “Horizon” Tselluloosi- ja Paberi AS Kehras, mis taaskäivitati 1995. a. augustis. Allpool Kehrat oli Jägala jõgi reostunud, kuigi heitveepuhastist väljuva heitvee näitajad olid normikohased. Probleemiks olid väga suured reoveevooluhulgad (30 500 m3/d) 19. Probleemide jätkumisele viitab kalade massiline hukkumine 2009. a. Jägala jões allpool „Horizon“ Tselluloosi- ja Paberi AS heitvete sissevoolu ning 2009. a. juulis ja septembris EMÜ Limnoloogiakeskuse poolt läbiviidud kalastiku ja põhjaloomastiku pilootuuring 20. Käesoleval sajandil on jõe vee kvaliteet oluliselt paranenud. Jõgede hüdrokeemilise seire alusel oli Jägala jõe Jägala joal vee hüdrokeemiline seisund 2007-2012 „hea“. Jõgede hüdrokeemilise seire alusel on Jägala jõe suudme vee hüdrokeemiline seisund 2007- 2012 „hea“. Sealjuures on osades 2011 aasta proovides hea kvaliteedinäitaja väärtust ületatud heljumi, üldlämmastiku ja üldfosfori osas. 21 Tähelepanu väärib ka mittevastavus (% 12 proovist) EÜ Nõukogu direktiiviga (2006/44/EÜ) kehtestatud soovituslikele piirnormidele 2011. a.: NH4 0,04 mg/l – 33% ja NO2 0,01 mg/l – 92%. Sarnane olukord jätkub ka 2012 aastal. 22 Sellised sisaldused ei ole siiski kaladele otseselt probleemiks – pigem ettevaatusele suunavad. Tuleb uurida Linnamäe paisjärve mõju vee hapnikusisaldusele, samuti fütoplanktoni perioodiliste arengutega kaasneda võivaid probleeme vee kvaliteedile. 18 Linnamäe HEJ vee-erikasutusloa keskkonnatingimuste analüüs, veeelustiku uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013. a, vahearuanne 15.01.14. Rein Järvekülg (Ökokonsult OÜ), Martin Kesler (TÜ Eesti Mereinstituut), Teet Krause, Henn Timm, Kai Piirsoo, Aive Kõrs 19 HARJU MAAKONNAPLANEERING I ETAPP. Harju Maavalitsus 1998 20 Järvekülg, R 2009. Kalastiku ja põhjaloomastiku seisund Jägala jões Kehra lõigus; EMÜ leping 1- 6/12 (22.07.09) aruanne 21 Loigu, E. 2012. Eesti seirejõgede hüdrokeemiline seisund 2011. aastal. TTÜ Keskkonnatehnika Instituut 22 Loigu, E. 2013. Eesti jõgede hüdrokeemiline seire 2012 aasta aruanne. TTÜ Keskkonna-tehnika Instituut 17 Jõgede (2007, 2008, 2011, 2012) hüdrokeemilise seire andmetel esineb üksikutes proovides mõnevõrra üle piirnormi naftasaadusi Jägala jõe Jägala joa seirepunktis. Ohtlike ainete uuringute ja seire raames on Jägala jõest leitud mitmeid ohtlike aineid, mille sisaldus valdavalt ei ületa keskkonnakvaliteedi piirväärtusi: Ohtlike ainete seire ja uuringud siseveekogudes, EKUK 2006 (üle määramispiiri) Jägala jõgi allpool Kehrat (Cd, Cu, Hg, Pb, Zn, As, PAH, naftasaadused, ühe- ja kahealuselised fenoolid) Projekt “Balti riikide tegevused ohtlike ainete reostuse vähendamisel Läänemeres” (Baltic Actions for Reduction of Pollution of the Baltic Sea from Priority Hazardous Substances, BaltActHaz) 2010: Jägala jõgi jõesuue: vesi: di(2-etüül-heksüül)ftalaat – 140 ja 280 ng/l (1300 ng/l AA-EQS) dimetüülftalaat – 390 ng/l. "Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 6.detsembi. 2008 direktiivi 2008/1 05/EU nõuete täitmiseks uuringu korraldamine prioriteetsete ainete sisalduse määramiseks vees, vee elustikus ning põhjasetetes" EKUK Tallinn 2011: Jägala, Keila, Vasalemma, Vääna ja Valgejõe suudmetest, Muuga lahest, Tallinna ja Keila reoveepuhastite suublapiirkondadest võetud pinnaveeproovides määruses raskmetallidele kehtestatud kvaliteedi piirväärtuste ületamist ei täheldatud. Elavhõbedat ja vaske leiti kõige rohkem Jägala jõe põhjasette proovist (Hg – 03 mg/kgKA, Cu – 11,2 mg/kgKA). Kõige rohkem leiti PAH-e Põhja-Eesti piirkonna põhjasetete proovidest Jägala jõe suudmes (PAH summaarne – 0,16 mg/kg KA, sellest kõige suurema osa moodustas fluoranteen – 0,07 mg/kg KA). Jägala, Vasalemma, Vääna ja Valgejõe suudmete piirkondadest võetud pinnavee- ja põhjasette proovidest broomitud difenüüleetreid ei leitud. Põhja-Eesti piirkonnas leiti PCDD, PCDF ja PCB-sid veel Jägala jõe põhjasette proovist. Leiti dioksiine (oktaCDD – 14 ng/kgKA) Põhjasette proovidest leiti triklorobenseene Jägala jõe (1,2,3-triklorobenseen – 0,0018 mg/kgKA, 1,2,4-triklorobenseen – 0,0012 mg/kgKA, 1,3,5-triklorobenseen – 0,0085 mg/kgKA ning 1,2,3,5 ja 1,2,4,5- tetraklorobenseeni summa – 0,0132 mg/kgKA) Jägala jõe valgalal võib paikneda tööstuslik või muu inimtekkeline reostusallikas (nt. Prügila), sest Jägala jõe suudmeala setetest leiti mitmeid tööstuslikku päritolu ühendeid nagu PAH, PCB-d, trikolorobenseen. Piirkond vajaks allikate osas täpsemat uurimist. Uurimusliku seire põhimõtetel tuleb teha uuringud veekogudele, mille suudmetes on leitud kõrgeid väärtusi, et teha kindlaks reostuse allikad piki jõge. 2011. aasta uuringu põhjal oleks sellisteks jõgedeks kindlasti Rannapungerja, Purtse, Pühajõgi, Pärnu ja Halliste jõgi ning Jägala jõgi, kuigi probleemseid piirkondi on teisigi. Kuigi ka käesoleval ajal pole ohtlike ainete koormus välistatud ning väärib tähelepanu, ei ole see argumendiks Jägala jõge lõheliste jõena perspektiivituks tunnistada. Kokkuvõtteks: Jägala jõe alamjooksu vee kvaliteet ei takista kalastiku hea seisundi taastamist. 6.4 Jägala jõe kalastik Linnamäe paisust allpool Järgnev kirjeldus pärineb 2003 aastal Rein Järvekülje poolt läbi viidud kalastiku seire aruandest. 23 23 Linnamäe HEJ vee-erikasutusloa keskkonnatingimuste analüüs, veeelustiku uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013. a, vahearuanne 15.01.14. Rein Järvekülg (Ökokonsult OÜ), Martin Kesler (TÜ Eesti Mereinstituut), Teet Krause, Henn Timm, Kai Piirsoo, Aive Kõrs 18 Jõesilm Koeb kevadel (mais) arvukalt Linnamäe paisu alusel kärestikul, merevee madala taseme korral ka 250–400 m allpool paisu asuvate saarte juures kiirevoolulistes kohtades. Osa silmudest püüab otsida rändetee jätku ülesvoolu ja koguneb paisu alla. Vaatamata arvukale sigimisele ei leitud ühelgi katsepüügil mitte ühtki silmuvastset. Seda isegi kohtades, mis vastsetele elupaigaks näisid igati sobivat. Võimalik, et põhjuseks on merevee taseme ja jõe vooluhulkade kõikumised, mille tulemusena silmuvastsete elupaigad muutuvad neile periooditi sobimatuteks ning enamik vastsetest hukkub. Negatiivse mõjutegurina tuleb arvesse ka Linnamäe HEJ tsükliline töö, mis muudab jõe voolurežiimi paisu aluses jõeosas ebastabiilseks. NB! vastsed peavad elama jões vähemalt 3–4 aastat. Nad elavad jões muda- ja liivasetetesse kaevunult ning ei suuda kuigi hästi oma elupaiku vahetada. Sageli on elupaigad kalda äärtes. Kui jõe veetase järsku ja kiirelt langeb, siis enamik kalda ääres elunevatest vastsetest võib hukkuda. Vaatamata arvukale jõkke kudema tõusule tuleb jõesilmu kaitseseisundit Jägala jões pidada praegu väga ebasoodsaks. Liigi kaitseseisundit parandaks väga oluliselt Linnamäe paisu avamine ja jõe loodusliku sängi taastamine ülalpool paisu praeguse paisjärve alal. Praeguse paisjärve alal on jõesilmule rohkesti sobivaid sigimispaiku, samuti leidub seal tõenäoliselt ka vastsetele sobivaid elupaiku. Lisaks Jägala jõele leiaks jõesilm endale sobivaid sigimis- ja vastsete elupaiku ka Jõelähtme jõe alamjooksul. Ojasilm Esineb Jägala jõe alamjooksul, kuid arvukus on väga madal. Seirepüükidel registreeriti ainult 1 isend – 20.05.13 paisu alusel kärestikul üks suguküps isend jõesilmu koelmupaikade juures. Tõenäoliselt püsiv ojasilmu asurkond Linnamäe paisu all puudub, võimalik, et tegemist oli ülalt Jägala jõest laskunud isendiga. Linnamäe paisu ja paisjärve likvideerimine laiendaks oluliselt liigi eluala ja suurendaks arvukust Jägala jõe alamjooksul. Lõhe Seirepüükidel 2013. a registreeriti Linnamäe paisu all kokku 67 isendit, kuid vähemalt pooled neist (34 isendit) olid lõigatud rasvauimega, st Põlula kalakasvatuskeskusest asustatud isendid. Tegelikult võis asustatud lõhede arv olla suuremgi, sest 2012. ja 2013. a asustati lõhemaime ja noorjärke arvukalt ka Jägala joa alustele kärestikele (neil isendeid oli rasvauim lõikamata ja neid ei saanud eristada looduslikust järelkasvust). Osa asustatud isenditest võis rännata juba tähnikutena allavoolu ja jõuda Linnamäe paisu alla. Vaadates lõhe noorjärkude arvukuse sesoonset muutust Linnamäe paisu aluses jõeosas torkab silma, et kevadel oli nende arvukus suhteliselt kõrge: 14.05.13 registreeriti 9 isendit, 20.05.13 – 23 isendit, 29.05.13 – 18 isendit, … edasi aga langes järsult: 20.06.13 – 7 isendit, 07.08.13 – 0 isendit. Sügisel ilmusid üksikud lõhe noorjärgud taas seirepüükidesse: 05.10.13 – 3 isendit, 31.10.13 – 3 isendit, 28.11.13 – 0 isendit. Ebasoodsate püügitingimustega asja seletada ei saa, sest kevadel olid veetase jões kõrge ning väikeste lõhede kättesaamine raskendatud. Suvel vastupidi oli veetase jões madal ning püügitingimused väga soodsad. Tõenäoliseks tuleb pidada seletust, et suvel muutusid lõhe noorjärkude jaoks elutingimused paisu aluses jõelõigus ebasoodsaks ning nad olid sunnitud oma elupaikadest lahkuma, vaatamata sellele, et füsioloogiliselt polnud nad merre laskumiseks valmis. Seda seletust kinnitavad ka Linnamäe paisu all tehtud vaatlused, mille põhjal oli ilmne, et jõe väikeste vooluhulkade ja merevee kõrge taseme korral muutub enamik potentsiaalseid lõhe noorjärkude elupaiku neile eluks sobimatuks. Linnamäe HEJ tsüklilise töö tõttu tuleb aga lõhe noorjärkudel (nagu enamikul teistel kaladel) regulaarselt vahetada oma elupaiku. Selline pidev elupaikade vahetamine tekitab kaladel pideva stressi, mis sunnib neid lahkuma ja uusi elupaiku otsima. 19 Eeltoodu taustal on selge ka see, miks enamikus varasemates TÜ EMI katsepüükides Linnamäe paisu all saadi peaaegu alati vähearvukalt 0+ (samasuviseid) lõhesid, kuid ei leitud kunagi 1+ (kahesuviseid) isendeid. Kahesuviseks laskujaks saamine Linnamäe paisu all on lõhel tõenäoliselt võimalik vaid väga veerikastel aastatel ning kui domineerivaks on merevee madal tase. Lõhe kaitseseisundit Jägala jões tuleb praegu pidada väga ebasoodsaks. Looduslik taastootmine piirdub üksikute isenditega. Liigi soodsa kaitseseisundi saavutamiseks on vajalik Linnamäe paisu avamine ja paisjärve likvideerimine. Seeläbi võiks looduslik taastootmine Jägala jõe alamjooksul tõusta kuni 8500 laskujani aastas. Forell Seirepüükidel 2013. a registreeriti Linnamäe paisu all kokku vaid 9 isendit, neist 6 noorjärku ja 3 suguküpset jõkke kudema tõusnud meriforelli. Nagu lõhe, nii ka forelli noorjärkude puhul torkas silma, et kevadel jões paisu all olnud üksikud noorjärgud suve jooksul kas hukkusid või lahkusid. 14.05.13 registreeriti seire- püükidel 1 aastane ning 4 kaheaastast noorjärku. Seejuures 4 kaheaastasest isendist 3 olid laskujad (hõbedased). 29.05.13 registreeriti seirepüükidel veel 1 aastane tähnik. Hiljem enam ühtki forelli noorjärku jõest ei leitud. Sügisel registreeriti suguküpsete meriforellide esinemine jões. Uuringute põhjal võib järeldada, et Linnamäe paisu all meriforell vähearvukalt kuid regu- laarselt sigib. Samas järelkasvu praktiliselt pole. Linnamäe paisu alune jõelõik forelli noorjärkude elupaigaks ei sobi. Üksikud Linnamäe paisu alt leitavad forelli noorjärgud (sh laskujad) võivad tõenäoliselt pärineda kärestikelt ülalpool Linnamäe paisjärve või Jõelähtme jõe alamjooksult, kus forelli esineb väga arvukalt. Linnamäe paisu avamise ning paisjärve likvideerimise tulemusena võiks Jägala jõe alamjooksul ja Jõelähtme jões olla saavutatav meriforelli looduslik taastootmine kuni 2000 laskujat aastas. Siirdesiig On teada, et siirdesiig koeb või on varem kudenud enamikus suuremates rannikujõgedes. 2013. a seirepüükide käigus siirdesiiga Jägala jõest Linnamäe paisu alt ei leitud. Kalastajate ja kohalike elanike suulistel teadetel on varem siirdesiig Jägala jõe alamjooksul kudemas käinud. Väidetavalt olla siirdesiia jõkketõus lõppenud pärast Linnamäe HEJ taaskäivitamist. Linnamäe paisu avamine ja paisjärve likvideerimine võimaldaks luua eeldused siirdesiia asurkonna taastamisele Jägala jões. Harjus Teada on harjuse vähearvukas esinemine Jägala jõe alamjooksul kärestikel allpool Jägala juga (R. Järvekülg 06.07.2003). Linnamäe paisust allavoolu asuvad jõeosas ühtki harjust katsepüükidel saadud pole. Isoleerituna ülejäänud jõe alamjooksust, pole Linnamäe paisu alune jõelõik harjusele elupaigaks sobilik. Harjus võiks esineda kogu Jägala jõe alamjooksu ulatuses, sh Linnamäe paisu all, kuid selle eelduseks on Linnamäe paisu avamine ning paisjärve likvideerimine. Asurkonna potentsiaalseks suuruseks Jägala jõe alamjooksul allpool Jägala juga võiks seejärel olla kuni 1000 samasuvist isendit. Tint Meritint on siirdelise eluviisiga kala, kes elab meres, kuid sigima tõuseb jõgede alamjooksudele. Erinevalt enamikust teistest siirde- ja siirdelise eluviisiga kaladest ei soorita meritint pikku rändeid ja ei tõuse kudema kärestikele, vaid jääb rändel pidama aeglasema vooluga liiva-kruusapõhjalistele suudme-eelsetele lõikudele. Seirepüükidel tinti Jägala jõe alamjooksult 2013. a ei leitud, kuid liigi regulaarne varakevadine sigimine jõe suudme-eelses osas on väga tõenäoline. 20 Haug Seirepüükidel Linnamäe paisu all registreeriti haugi esinemine 6 korral 8-st, kokku 15 isendit. Haugi võib pidada tavaliseks, kuid vähearvukaks liigiks. Haugi arvukust Linnamäe paisu all mõjutab negatiivselt Linnamäe HEJ tsükliline töö. Eelkõige vähendab see haugi sigimise edukust, sest veetaseme kiired tsüklilised alanemised võivad põhjustada vastsete ja maimude hukkumist. Angerjas Seirepüükidel ühtki angerjat Linnamäe paisu alusest jõeosast ei saadud. Tõenäoliselt tõuseb merest jõkke vähearvukalt. Särg Viidika ja ogaliku kõrval kolmas kõige arvukam kalaliik Jägala jões Linnamäe paisu all. Arvukus seirepüükide põhjal stabiilselt kõrge kogu aasta vältel, tavaline ja arvukas nii kiirema kui ka aeglasema vooluga lõikudes. 8 seirekorral registreeriti kokku 903 isendit. Roosärg Roosärje elupaigaks on seisva või väga aeglase vooluga jõeosad. Jägala jõe alamjooksul esineb tõenäoliselt eelkõige jõe suudme-eelses osas, kiirevoolulistes lõikudes esineb vaid läbirändel. Seirepüükidel Linnamäe paisu all registreeriti liigi esinemine 4 korral 8-st, kokku 10 isendit. Püükidel tabati ainult vanemaid isendeid ning enamik roosärgedest püüti kevadel. Teib Seirepüükidel ühtki isendit Linnamäe paisu alustest jõelõikudest ei leitud. Püsivalt Linnamäe paisu all liik praegu ei esine, aga tõenäoliselt tõuseb siiski vähearvukalt rannikumerest jõkke kudema. Sigimispaigaks on kärestikud. Linnamäe paisu avamine ja paisjärve likvideerimine peaks oluliselt parandama liigi sigimistingimusi Jägala jões ning liigi arvukus peaks seeläbi märgatavalt suurenema. Ühtlasi võiks ajapikku taastuda ka jões elunev asurkond. Turb Seirepüükidel ühtki isendit Linnamäe paisu alustest jõelõikudest ei leitud. Liik on praegu tõenäoliselt hävinud nii Linnamäe paisu all kui ka Jägala joa alustes lõikudes. Liik sigib kärestikel kuid elupaigaks on vajalik ka mõõduka voolukiirusega jõelõikude olemasolu7kättesaadavus. Linnamäe paisu avamine ja paisjärve likvideerimine loob eeldused liigi taastumiseks Jägala jõe alamjooksul. Jõe taasasustamine võib mingi aja möödudes toimuda mere kaudu, kuhu osa vanemaid turbasid aegajalt jõgedest laskub. Samuti on võimalik, et vähearvukalt esineb turba Jägala jões ülalpool Jägala juga ning sealt võib ajapikku osa isendeid sattuda jõe alamjooksule. Säinas Seirepüükidel ühtki isendit Linnamäe paisu alustest jõelõikudest ei leitud. Praegu liik tõenäoliselt Jägala jõe alamjooksul puudub. Kas ja kui arvukalt on liik varem Jägala jõe alamjooksul esinenud, selle kohta teave puudub. Käesolevas töös loeti liik Jägala jõe alamjooksul mittetüübiomaseks. Lepamaim Tavaline, kuid mitte arvukas liik Jägala jões Linnamäe paisu all. Liigi esinemine registreeriti kõigil 8 seirekorral ning enamasti kõigis seirelõikudes. Kokku registreeriti püükidel 275 isendit. Linnamäe paisu avamine ning paisjärve likvideerimine suurendaks tõenäoliselt liigi arvukust kogu jõe alamjooksu ulatuses. Mudamaim Jägala jões Linnamäe paisu all tavaline, kuid vähearvukas liik. Registreeriti seirepüükidel 6 korral 8-st, kokku 10 isendit. Põhiliseks elupaigaks Jägala jõe alamjooksul on jõe suudme- 21 eelne aeglasevooluline jõeosa. Kärestikele ja kiirema vooluga jõeosadele tõuseb vaid läbirändel, seetõttu leitigi seirepüükidel vaid üksikuid isendeid. Linask Esineb Linnamäe paisu aluses jõeosas vähearvukalt. Esinemine registreeriti 3 seirekorral 8- st, kokku 5 isendit. Peamiseks elupaigaks on tõenäoliselt aeglase vooluga suudme-eelne jõeosa. Rünt Esineb Linnamäe paisu aluses jõeosas vähearvukalt. Esinemine registreeriti 4 seirekorral 8- st, kokku 61 isendit. Märkimisväärne on asjaolu, et kevadistel seirepüükidel saadi rünti vaid ühel korral 14.05.13, suvel liiki ei leitud, kuid sügisel (05.10.13 ja 31.10.13) ilmus liik suhteliselt arvukalt Linnamäe paisu alustele lõikudele. Ülalpool Linnamäe paisu liik Jägala jões praegu teadaolevalt puudub. Linnamäe paisu avamine ning paisjärve likvideerimine suurendaks tõenäoliselt liigi arvukust jõe alamjooksul ning laiendaks liigi levikuala kuni Jägala joani. Viidikas Tõenäoliselt kõige arvukam liik Jägala jões Linnamäe paisu all. Kevadel esineb massiliselt, suvel liigi arvukus paisu alustes seirelõikudes vähenes ning hilissügiseks jäid paisu alustesse jõelõikudesse vaid üksikud isendid. Tõenäoliselt pärineb enamik kevadel paisu alla tõusvatest viidikatest rannikumerest. Ka jõe suudme-eelne osa sobib viidikale püsielupaigaks. Linnamäe paisu avamine ning paisjärve likvideerimine võimaldaks viidikal kevadrändel jõuda Jägala joa alla välja, kuid Jägala joa alused kärestikud viidikale elupaigaks ei sobi ning ega seal sel liigil palju teha pole. Viidikas on tõenäoliselt üheks vähestest kalaliikidest, kelle arvukust Linnamäe pais ja paisjärv negatiivselt ei mõjuta. Tippviidikas Seirepüükidel ühtki isendit Linnamäe paisu alustest jõelõikudest ei leitud. Liik tõenäoliselt praegu Jägala jõe alamjooksul puudub. Kas tippviidikas on varem Jägala jõe alamjooksul esinenud või mitte, selle kohta kindel teave puudub. Üldiste teadmiste alusel võib eeldada, et liik on varem Jägala jõe alamjooksul siiski esinenud. Linnamäe paisu avamine ja paisjärve likvideerimine looks eeldused liigi asurkonna taastumiseks Jägala jõe alamjooksul. Paisu ja paisjärve säilimisel pole asurkonna taastumine reaalne. Nurg Seirepüükidel registreeriti vaid ühel korral ühest seirelõigust 5 samasuvist isendit. Liigi võib praeguse teabe põhjal Jägala jõe alamjooksul arvata mittetüübiomaseks. Latikas Jägala jões Linnamäe paisu all tavaline, kuid vähearvukas liik. Registreeriti seirepüükidel 5 korral 8-st, kokku 17 isendit. Põhiliseks elupaigaks Jägala jõe alamjooksul on jõe suudme- eelne aeglasevooluline jõeosa. Osa vanemaist isendeist turgutub ilmselt rannikumeres. Kärestikele ja kiirema vooluga jõeosadele tõuseb vaid läbirändel, seetõttu leitigi liiki seirepüükidel suhteliselt harva ja vähearvukalt. Looduslikud jõeosad ülalpool Linnamäe paisu latikale elupaigaks ei sobi. Liigi sigimist jõe alamjooksul võib ebasoodsalt mõjutada Linnamäe HEJ tsükliline töö. Vimb Vimma esinemine Jägala jõe alamjooksul oli ootuspärane, kuid kuna varem oli seirepüüke Linnamäe paisu all tehtud vähe ja vaid suvel-sügisel, siis polnud liiki varasematel seirepüükidel saadud. 2013. a püükidel registreeriti vimma esinemine Linnamäe paisu alustes jõeosades 6 korral 8-st. Mais ja juunis registreeriti jões suguküpsete kudekalade esinemine (3 korral kokku 12 isendit). Augustis ja oktoobris saadi katsepüükidel samasuviseid vimma noorjärke. Seirepüügid näitasid, et vimb praegu Jägala jõe alamjooksul 22 sigib ning elujõuline asurkond on säilinud. Linnamäe paisu avamine ja paisjärve likvideerimine parandaks vimma sigimistingimusi Jägala jõe alamjooksul ning suurendaks vimmaasurkonna arvukust. Oluline on ka HEJ tsüklilise töö lõpetamine, mis vimma sigimist kindlasti häirib (vimma marja ja vastsete areng toimub suurelt osalt juba madalvee perioodi ajal, mil vett HEJ pidevaks tööks ei jätku). Koger Seirepüükidel registreeriti vaid üks isend. Kogre elupaigaks jõgedes on enamasti läbivooluta vanajõed ning umbsopid. Vooluosades liik enamasti puudub. Tõenäoliselt esineb koger vähearvukalt Jägala jõe suudme-eelses osas, seirelõikudesse satub rändel juhuslikult. Linnamäe paisul, paisjärvel ja HEJ tööl liigile mõju puudub. Hõbekoger Võõrliik, esineb arvukalt rannikumeres, kust kevadeti tõuseb jõgedesse. Registreeriti seirepüükidel Linnamäe paisu all mais ja juunis, 3 korral, kokku 10 isendit. Kärestikele ja kiirema vooluga jõeosadele tõuseb vaid läbirändel, looduslikud jõeosad ülalpool Linnamäe paisu hõbekogrele elupaigaks ei sobi. Liigi hea käekäik pole looduskaitselisest vaatenurgast soovitav. Karpkala Võõrliik, nagu hõbekogergi esineb paiguti aga vähem arvukalt rannikumeres, kust kevadeti tõuseb jõgedesse. Registreeriti 20.05.2013 seirepüügil Linnamäe paisu all, turbiinide väljavoolu juures. Kärestikele ja kiirema vooluga jõeosadele tõuseb vaid läbirändel, looduslikud jõeosad ülalpool Linnamäe paisu karpkalale elupaigaks ei sobi. Liigi hea käekäik pole looduskaitselisest vaatenurgast soovitav, kuid kalastajatele on see meelepärane. Trulling Linnamäe paisu all tavaline, kuid suhteliselt vähearvukas liik. Registreeriti seirepüükidel 7 korral 8-st, kokku 42 isendit. Põhjaeluviisiga väike kala, kelle elupaigaks on kiirevoolulised jõelõigud. Vee kvaliteedi suhtes on liik vähetundlik. Kindlasti mõjutab liigi arvukust Linnamäe paisu aluses jõeosas negatiivselt HEJ tsükliline veekasutus ning sellest tulenev veetaseme sage kõikumine paisu aluses jõeosas. Tüüpilised trullingu elupaigad kaldavööndis ja madalatel kiirema vooluga aladel jäävad sageli kuivaks või muutuvad vähese vee tõttu elukõlbmatuks. Seetõttu peab suur osa isendeist pidevalt elupaika vahetama, mis omakorda põhjustab pidevat stressi, konkurentsi ning eksponeeritust röövkaladele. Linnamäe paisu avamine ja paisjärve likvideerimine suurendaks oluliselt trullingu eluala Jägala jõe alamjooksul ning suurendaks liigi arvukust Linnamäe paisu aluses lõigus. Hink Linnamäe paisu all tavaline, kuid mitte eriti arvukas liik. Registreeriti seirepüükidel 7 korral 8- st, kokku 64 isendit. Põhjaeluviisiga väike kala, kelle elupaigaks on aeglase vooluga liivapõhjalised, pealt kergelt mudastunud kohad, enamasti kaldaäärsed piirkonnad. Vee kvaliteedi suhtes on liik vähetundlik. Liigi arvukust Linnamäe paisu aluses jõeosas mõjutab tõenäoliselt negatiivselt HEJ tsükliline veekasutus ning sellest tulenev veetaseme sage kõikumine paisu aluses jõeosas. Tüüpilised hingu elupaigad kaldavööndis ja madalatel liiva- aladel jäävad veetaseme kõikumiste korral sageli kuivaks või muutuvad vähese vee tõttu elukõlbmatuks. Seetõttu peab suur osa isendeist pidevalt elupaika vahetama, mis omakorda põhjustab pidevat stressi, konkurentsi ning eksponeeritust röövkaladele. Linnamäe paisu avamine ja paisjärve likvideerimine suurendaks mõnevõrra hingu eluala Jägala jõe alamjooksul ning tõenäoliselt ka liigi arvukust Linnamäe paisu aluses lõigus. Vingerjas 23 Põhjaeluviisiga väiksem kala, asustab jõgedes läbivooluta vanajõgesid, mudase põhjaga seisuveelisi soppe. Varjatud eluviisi tõttu (enamasti elab mudasse kaevunult) liiki enamasti ei tunta ega leita, seda ka siis, kui liik tegelikult esineb. Seirepüükidel ühtki isendit Linnamäe paisu alustest jõelõikudest ei leitud. Samuti puudub varasem teave liigi esinemise kohta Jägala jõe alamjooksul. Liigi esinemine Jägala jõe suudme-alal on võimalik. Linnamäe pais ja paisjärv liigi seisundile olulist mõju ei avalda. Luts Põhjaeluviisiga kala, eelistab kivist põhja, seetõttu sage kärestikel ja ritraalsetes jõelõikudes. Linnamäe paisu all tavaline, kuid vähearvukas liik. Registreeriti seirepüükidel 5 korral 8-st, kokku 9 isendit. Liigi arvukust Linnamäe paisu aluses jõeosas mõjutab negatiivselt HEJ tsükliline veekasutus ning sellest tulenev veetaseme sage kõikumine paisu aluses jõeosas. Seetõttu peab suur osa isendeist pidevalt elupaika vahetama, mis omakorda põhjustab pidevat stressi, konkurentsi ning eksponeeritust vaenlastele. Linnamäe paisu avamine ja paisjärve likvideerimine suurendaks lutsu arvukust jões nii all- kui üleval pool Linnamäed (osa lutse turgutub rannikumeres ning tõuseb jõkke kudema, pais tõkestab rändetee ülesvoolu asuvetele elupaikadele). Ogalik Tõuseb kevadel massiliselt merest jõkke kudema. Registreeriti väga arvukas esinemine Linnamäe paisu all tehtud seirepüükides mais ja juunis (kokku 4 seirekorral üle 2400 isendi). Vähearvukalt esines liik seirepüükides veel ka augusti algul, kuid puudus täielikult sügisestes seirepüükides. Liik on keskkonnatingimuste suhtes väga tolerantne, talub nii kõrget kui madalat vee temperatuuri, hapniku defitsiiti, mõõdukat reostust. Tõenäoliselt häirib liiki suhteliselt vähe ka HEJ tsükliline veekasutus. Paisu avamisel tõuseks rändel kuni Jägala joani ning Jõelähtme jõe alamjooksule, kuid liigi seisundile sel olulist mõju pole. Liik on arvukas ka praegu. Luukarits Linnamäe paisu all tavaline, kuid vähearvukas liik. Registreeriti seirepüükidel 6 korral 8-st, kokku 56 isendit. Jõgedes kalda- ja taimestikuvööndi kala. Abiootiliste keskkonnatingimuste suhtes väga tolerantne, suudab toime tulla peaaegu kõikjal. Liik on omamoodi ebasoodsate tingimuste indikaator. Seal, kus tingimused teiste kalaliikide jaoks on ebasoodsad, esineb liik enamasti arvukalt, kus teisi kalu palju, seal vähearvukalt ja paiguti. Linnamäe paisu avamine, paisjärve likvideerimine ja HEJ töö lõpetamine tõenäoliselt vähendaksid liigi arvukust kogu Jägala jõe alamjooksu ulatuses, kuna enamiku teiste kalaliikide arvukus suureneks ning luukaritsa elu muutuks konkurentsi tõustes raskemaks. Ahven Linnamäe paisu all tavaline ning arvukas liik. Registreeriti kõigil seirekordadel ning peaaegu kõigis seirelõikudes, kokku 370 isendit. Paisu ja paisjärve olemasolu pigem suurendavad ahvena arvukust Jägala jõe alamjooksul, kuna paisjärv ise on ahvenale sobilikuks elupaigaks ning ka HEJ tsükliline töö mõjutab ahvenat vähem kui enamikku teisi kalaliike. Ahvena elupaikades on vesi tavaliselt sügavam, veetaseme kõikumise mõju seetõttu väiksem. Ahven ei vaja vooluvett, vaid tuleb edukalt eluga toime ka seisvas vees. Linnamäe paisu avamine ja paisjärve likvideerimine tõenäoliselt vähendaks ahvena arvukust Jägala jõe alamjooksul. Kiisk Linnamäe paisu all tavaline kuid vähearvukas liik. Registreeriti kõigil seirekordadel, kuid enamasti vaid üksikutes kohtades ja üksikute isenditena. Kokku püüti 36 isendit. Paisu ja paisjärve olemasolu kiisa levikuala ja arvukust tõenäoliselt negatiivselt ei mõjuta. Nagu ahvenale, nii sobib ka kiisale paisjärv hästi elupaigaks ning ta on Linnamäe paisjärves 24 tavaline liik. Ka HEJ tsükliline töö mõjutab kiiska vähem kui enamikku teisi kalaliike. Kiisa elupaikades on vesi tavaliselt sügavam, veetaseme kõikumise mõju seetõttu väiksem. Kiisk ei vaja vooluvett, vaid eelistab pigem elada seisvas vees. Linnamäe paisu avamine ja paisjärve likvideerimine tõenäoliselt vähendaks kiisa arvukust Jägala jõe alamjooksul. Võldas Väike põhjakala, kelle elupaigaks on kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga lõigud. Territoriaalse eluviisiga – igal isendil on oma kindel elupaik, mida teiste eest kaitseb. Vee kvaliteedi suhtes tundlik. Tüüpilised võldase elupaigad asuvad jõe kaldavööndis või madalatel kiirema vooluga aladel. Noorjärgud esinevad enamasti kaldaäärses madalvees, vanemad isendid sügavamates kohtades. Linnamäe paisu all tavaline, kuid mitte eriti arvukas liik. Registreeriti seirepüükidel 7 korral 8- st, kokku 148 isendit. Kindlasti mõjutab liigi arvukust negatiivselt Linnamäe HEJ tsükliline veekasutus ning sellest tulenev veetaseme sage kõikumine paisu aluses jõeosas. Seetõttu peab suur osa isendeist pidevalt elupaika vahetama. Võldas on aga väga paigatruu ning võimalusel ei vaheta kunagi elupaika vaid püüab seda säilitada. Eriti ohustatud on veetaseme kõikumisest noorjärgud, kuna nende elupaigaks on kaldavöönd, mis vee kõikumise korral alati kuivaks jääb. Linnamäe paisu avamine ja paisjärve likvideerimine suurendaks oluliselt võldase eluala Jägala jõe alamjooksul (paisjärv võldasele elupaigaks ei sobi). Samuti suureneks liigi arvukus Linnamäe paisust allavoolu jäävas lõigus, kuna paraneks vee kvaliteet, oleks tagatud stabiilne hüdroloogiline režiim. Lest Merekala, kes tõuseb regulaarselt rannikujõgede ja -ojade alamjooksudele, enamasti paarsada meetrit kuni 1 km suudmest. Linnamäe paisu alla satub tõenäoliselt väga harva. Linnamäe paisul ja paisjärvel mõju liigile puudub. Kokkuvõtteks. Uuringud näitasid, et: • Jõesilm tõuseb kevadel Linnamäe paisu alla kudema arvukalt, kuid merre jõudev järglaskond võib olla väga vähene (vastseid seirepüükidel jõest ei leitud); • Lõhe ja meriforell Linnamäe paisu all sigivad, kuid mõlema liigi looduslikke laskujaid jõuab Jägala jõest merre praegu vaid üksikuid; • Vimb sigib Linnamäe paisu alustel kärestikel ning 2013. a oli samasuvine järelkasv jões olemas arvestataval hulgal; • Siirdesiiga Linnamäe paisu alt 2013. a ei leitud; • Siirdekalade sigimist Linnamäe paisu all häirivad kaks olulist mõjufaktorit: 1) kärestikulisi ja ritraalseid alasid paisu all on vähe ning need on mere mõju all – merevee kõrge taseme korral uputatakse kärestikud ära ning veevool seal lakkab või aeglustub liigselt; 2) Äravoolu reguleerimine Linnamäe HEJ-s ning sellest tulenevad veetaseme sagedased järsud muutumised häirivad oluliselt nii siirdekalade kui enamiku teiste kalaliikide sigimis- ja elutingimusi Linnamäe paisu aluses jõeosas.´ • Kaitsealustest liikidest on võldase arvukus pärast 2011. a paisjärve alla- laskmisega kaasnenud setetereostust taastunud, kuid arvukus on madal. Ka võldase jaoks on peamiseks probleemiks jõe äravoolu reguleerimine. 25 6.5 Linnamäe paisjärve kalastik Kalastiku uuring nakkevõrkudega toimus 28.–29.11.2013. a tugeva põhjaloode tuulega, seejuures püügipiirkonnaks valisime tuulest ja lainetusest vähemmõjutatud varjatud lahesopi. Püügil olnud 7 nakkevõrgust moodustunud võrgujada kogupikkus oli 210 m ja võrguliini kogusaak oli 8,6 kg. Tabatud kalaliikide arv oli 7: ahven, haug, kiisk, latikas, linask, roosärg ja särg. Kokku fikseeriti võrkudes 103 isendit. Lepiskalade osakaal 87,8 %, röövtoidulise ahvena (need on isendid kelle täispikkus ületab 100 mm) osa oli madal. Linnamäe paisjärve dominantkalaliik on särg, järgnevad latikas ja kiisk. Saagi kaalult moodustas lõviosa latikas, järgnes särg. Kokkuvõte. Linnamäe paisjärves registreeriti uuringutel 7 kalaliiki. Sektsioonvõrkude saagi- kus oli oluliselt väiksem kui on väikejärvede keskmine ning hea kalastikuga paisjärvede vastav näitaja. Tõenäoliselt on paisjärve kalastikule avaldanud negatiivset mõju hiljutine (2011. a) paisjärve allalaskmine. 24 6.6 Kalastiku seisund Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul Kalastiku seisundi hindamiseks tehti suvisel madalvee perioodil 06.–07.08.2013 seirepüügid 5 erinevas jõelõigus: 1) Jõelähtme jõe alamjooksul, 2) Jägala jões Jõelähtme jõe suudmest vahetult ülesvoolu, 3) Jägala jões Jägala HEJ-st ülesvoolu, 4) Jägala jões Linnamäe paisu alusel kärestikul, 5) Jägala jões saarte paremharudel Linnamäe paisust 250–350 m allavoolu. Kalastiku seisund oli Jõelähtme jõe alamjooksul ning Jägala jões Jägala joast allavoolu jäävates seirelõikudes halb. Jägala jõe alamjooksul, Linnamäe paisust allavoolu jäävates seirelõikudes oli kalastiku seisund kesine. Halva seisundi peamisteks põhjuseks Jõelähtme jõe alamjooksul ja Jägala jões ülalpool Linnamäe paisu olid siirdekalade (jõesilm, lõhe, meriforell, siirdesiig, vimb, ogalik) puudumine, harjuse väga madal arvukus (seirepüükidel ei leitud), teivi, turva ja ründi puudumine. Kalastiku hea seisundi saavutamise eeldusteks on Linnamäe paisu avamine ning Linnamäe paisjärve likvideerimine. Sel juhul on võimalik siirdekalade tõus Jägala jões Jägala joa alustesse jõeosadesse, selle tulemusena tekib väga olulisel määral (ca 5 ha) juurde siirdekaladele, lõhelastele jt ritraalsetes jõelõikudes esinevatele kaladele sobivaid elu- ja sigimispaiku ning ühtlasi ühendatakse praegused Linnamäe paisu poolt isoleeritud kala- asurkonnad. Teise meetmena on vajalik Jägala HEJ veekasutuse oluline piiramine. Praegu toimuv regulaarne vee liigvähendamine jões (vesi juhitakse 0,3 km ülalpool juga kanali kaudu hüdroelektrijaama ning ca 1 km pikkune kärestik jääb regulaarselt väga veevaeseks) ei loo Jägala joa alusel jõelõigul kaladele vastuvõetavat elukeskkonda. Linnamäe paisu alustes jõeosades hinnati kalastiku seisund seirepüükide põhjal kesiseks. 24 Linnamäe HEJ vee-erikasutusloa keskkonnatingimuste analüüs, veeelustiku uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013. a, vahearuanne 15.01.14. Rein Järvekülg (Ökokonsult OÜ), Martin Kesler (TÜ Eesti Mereinstituut), Teet Krause, Henn Timm, Kai Piirsoo, Aive Kõrs 26 Kokkuvõte. Hea seisundi saavutamiseks on vaja lõpetada jõe äravoolu reguleerimine Linnamäe HEJs. Väga oluliselt aitab hea seisundi saavutamisele kaasa Linnamäe paisu avamine ning paisjärve likvideerimine. 25 6.7 Lõhe ja meriforelli taastootmispotentsiaal Jägala jõgi. Linnamäe paisust allavoolu asuva 0,30 ha suuruse jõeosa kvaliteet hinnati lõhe sigimis- ja noorkalade kasvualana kasinaks (C) ning sellest tulenevalt potentsiaalne laskujate hulk tagasihoidlikuks (kuni 60 laskujat). Seda ala forellile sobivaks ei peetud. Jägala HEJ väljavoolukanalist kuni Jõelähtme jõe suudmeni mõõdeti 2013 aastal 1,50 ha suurune lõhele vähemalt hea (A) kvaliteediga sigimis- ja noorkalade kasvuala. Lõigu loodusliku hüdroloogilise režiimi taastamisel võiks selle ala kvaliteeti lugeda isegi väga heaks (AA). Lõigu sobivust forellile hinnati seevastu kasinaks. Potentsiaalselt võiks sellelt alalt merre laskuda kuni 1500 lõhet ja 300 forelli. Loodusliku hüdroloogilise režiimi taastamisel võiks ala sobivust lugeda isegi väga heaks ning sellisel juhul oleks lõigu potentsiaalne laskujate hulk kuni 3000 isendit. Jõelähtme jõe suudme ja joa vahelist 0,40 ha suurust ala hinnati lõhele heaks taas- tootmisalaks, mille potentsiaaliks on kuni 400 laskujat. Forelli taastootmisalana hinnati lõiku kasinaks ja potentsiaalseks forelli laskujate hulgaks kuni 80 isendit. Linnamäe paisjärve alla jääv jõeosa on praegu uputatud, kuid paisjärve likvideerimise korral võib potentsiaalselt arvestada kuni 5,0 ha suuruse koelmuala lisandumisega. Lõhe puhul tuleb lisanduva ala kvaliteeti lugeda vähemalt heaks ning potentsiaalseks laskujate hulgaks kuni 5000 isendit. Kui ala lugeda väga heaks, laskus alalt potentsiaalselt kuni 10000 isendit. Meriforellile tuleb paisjärve alt lisanduvat ala lugeda kehvaks ning potentsiaalne laskujate hulk on hinnanguliselt kuni 1000 isendit. Jõelähtme jõgi. Jõelähtme jõe kõige suurem ja olulisem forelli ja lõhe taastootmisala asub alamjooksul suudmest kuni Lundi paisuni. Hinnanguliselt võib sellest lõigust merre rännata kuni 800 forelli ja 80 lõhe laskujat. Lundi paisust ülesvoolu jäävatelt aladelt võiks meriforelli laskujaid merre rännata maksimaalselt kuni 400 isendit. Sealset tootlikust piirab eelkõige potentsiaalsete koelmute asumine karstiallikatest vahetult allavoolu. Kokkuvõte. Jägala jõe alamjooksu (koos Jõelähtme jõega) lõhe eeldatav taastootmise potentsiaal võib olla ca 8500 ja meriforellil ca 2200 laskujat aastas. (Eeldusteks on Linnamäe paisu avamine, paisjärve likvideerimine ning Jägala HEJ poolt vee liigvähendamise lõpetamine). 26 6.8 Jägala jõe alamjooksu seisund Veemajanduskava. Jägala jõe alamjooksu loodusliku vooluveekogumi alamkategooriasse määramine võib osutuda ekslikuks. Jägala ja Linnamäe hüdroelektrijaamade rajamisel muudeti väga oluliselt looduslikku jõesängi ja äravoolurežiimi. Sealjuures süvendati 25 Linnamäe HEJ vee-erikasutusloa keskkonnatingimuste analüüs, veeelustiku uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013. a, vahearuanne 15.01.14. Rein Järvekülg (Ökokonsult OÜ), Martin Kesler (TÜ Eesti Mereinstituut), Teet Krause, Henn Timm, Kai Piirsoo, Aive Kõrs 26 Linnamäe HEJ vee-erikasutusloa keskkonnatingimuste analüüs, veeelustiku uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013. a, vahearuanne 15.01.14. Rein Järvekülg (Ökokonsult OÜ), Martin Kesler (TÜ Eesti Mereinstituut), Teet Krause, Henn Timm, Kai Piirsoo, Aive Kõrs 27 tõenäoliselt ka jõesäng Linnamäe paisu asukohas. Linnamäe HEJ taastamisel rajati paisust allapoole tehiskärestik, mis oma funktsiooni kudepaigana ei täida. Hüdroenergia kasutamine tõi kaasa äravoolu tsükliliseks muutmise, mis oli lubatud ka 2012 aastal ja varem kehtinud Linnamäe HEJ ja Jägala HEJ veelubadega. Veemajanduskava koostamisel analüüsiti põhjalikumalt ainult nende veekogumite hüdro- morfoloogiliste muutuste mõju ja looduslike seisundi taastamise võimalust, mis olid hinnatud tugevasti muudetud veekogumite alamkategooriasse. Kuna Jägala jõe alamjooks loeti looduslikuks, siis seda täpsemalt ei vaadeldud. Formaalselt tähendab see seda, et loodus- lähedane seisund tuleb saavutada aastaks 2015. Lääne-Eesti veemajanduskavas (VMK) on Jägala jõe alamjooksu seisundit hinnatud järgmiselt): Tabel. Jägala jõe alamjooksu ökoloogiline seisund Seisundi- Seisundi- Vee- Veekogumi klassi lõplik klassi kogumi Tüüp Seisundiklassid 2009 kood määrang eesmärk nimi 2009 2015 FÜKE SUSE FÜBE KALA ÖSE KESE 1083500_5 Jägala 3B hea - väga kesine kesine hea kesine hea Jägala hea joast Linna- mäeni 1083500_6 Jägala 3B hea - väga - hea hea hea hea Linna- hea mäelt suudmeni 1087900_3 Jõelähtme 2B kesine kesine - kesine kesine hea* kesine hea karstist suudmeni Kasutatud lühendid ja tähised: FÜKE - Ökoloogiline seisundiklass füüsikalis-keemiliste üldtingimuste järgi SUSE - Ökoloogiline seisundiklass suurselgrootute järgi FÜBE - Ökoloogiline seisundiklass fütobentose järgi KALA - Ökoloogiline seisundiklass kalade järgi ÖSE - Ökoloogiline seisundiklass looduslikel veekogumitel ÖP – Ökoloogilise potentsiaali seisundiklass tugevasti muudetud ja tehisveekogumitel KESE - Keemiline seisundiklass Veehoidla olemasolule seisundi hinnangul tähelepanu ei pööratud. Samas võib suur perioodiliselt seisuveekogule sarnanev paisjärv oluliselt mõjutada vee omadusi mitte ainult paisjärves endas, vaid ka kogu allavoolu jäävas jõeosas. Paisjärv võib põhjustada vee gaasirežiimi ebastabiilsust, paisjärves arenev fütoplankton võib periooditi halvendada vee kvaliteeti tundlikumate liikide või nende arengujärkude jaoks (näiteks areneb lõhelaste mari kudepesades ca pool aastat). Veeelustiku uuringud 2013 kinnitasid eeltoodud kahtlusi: Kalastiku seisund hinnati seirepüükide põhjal Linnamäe paisu aluses jõeosas kesiseks, Jägala jões ülalpool Linnamäe paisu ja Jõelähtme jõe alamjooksul halvaks. Põhjaloomastiku uuringutel hinnati selle seisund Jägala jões nii ülalpool Linnamäe paisjärve, Linnamäe paisjärves kui ka Linnamäe paisu aluses jõelõigus hea ja kesise piiril olevaks. 28 Jõelähtme jões oli põhjaloomastiku seisund kesine. Kõige madalam (kesine kuni halb) oli põhjaloomastiku seisundihinnang Linnamäe paisust vahetult allavoolu asuval kärestikul. Fütoplanktoni uuringutel selgus, et kevadel ja sügisel oli paisjärve vee kvaliteet fütoplanktoni järgi hea. Suve perioodil vee kvaliteet halvenes ning paisjärve seisund oli kesine, väikese veevahetusega paisjärve põhjasopis ühel juhul isegi halb. Kokkuvõte. Jägala jõe loodusliku hea seisundi saavutamine ei ole Linnamäe paisu säilimisel võimalik. Kui pais ja paisjärv soovitakse säilitada on vajalik jõele kehtestatud keskkonna- eesmärkide leevendamine. 6.9 Mõju Natura elupaikadele ja liikidele – Natura hindamine 6.9.1 Natura elupaigad ja liigid Loodusdirektiiviga seatakse looduskaitse eesmärgid ettepoole sotsiaal-majanduslikest ees- märkidest. Kavandatava tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 ala loodusväärtusi kahjustada ja otsustaja peab olema otsuste tegemisel selles veendunud. 27; 28; 29 Taustainformatsioon on toodud KMH eelhinnangu eelnevates peatükkides. 1. alternatiivi mõjuala kalastikule ulatub allavoolu kuni Soome laheni ja ülesvoolu kuni Jägala joani, sealhulgas Jõelähtme jõe alamjooks. Otsene mõjuala ühtib Jägala jõe hoiuala piiridega (Joonis 2). Kavandatav tegevus toimub Natura jõelõigul. Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel ning lähtudes Looduskaitseseaduse § 11 lõikes 1 sätestatust on Vabariigi Valitsuse määruse 16.06.2005 nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas“ alusel Harju maakonnas kaitse alla võetud Jägala jõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EL Loodusdirektiiv) II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus gobio), jõesilmu Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar) elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse. Lisaks eelnimetatud liikidele esineb Linnamäe paisust allavoolu jäävas jõeosas EL Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigi hingu püsiasurkond. Ka see liik peaks kuuluma Jägala jõe hoiuala kaitse-eesmärkide hulka. Linnamäe paisu avamise negatiivse keskkonnamõju võimalikkuse analüüsimisel lähtume eelkõige Natura 2000 võrgustiku jõeelupaikadega seotud väärtustest. Loodusaladel on keelatud tegevused, mis võivad ohustada loodusalal kaitstavat elupaika või kaitstavate liikide asurkondi. Jõe puhul tähendab see eelkõige vajadust säilitada looduslik jõesäng ja hüdroloogiline režiim ning vältida jõe vee kvaliteedi halvenemist. Linnamäe paisjärve uuringutel 2013 aastal paisjärves kaitseväärtusega vee-elustikku ei leitud. 6.9.2 Asjakohane hindamine Asjaosalised on toodud peatükis 1. Natura hindamine on tehtud koostöös liigi- ja elupaiga ekspertidega: looduskaitse ja kalastiku eksperdid – Rein Järvekülg ja Martin Kesler. 27 Natura hindamise juhis. 2012. Keskkonnaamet. 28 Peterson, K. (koost.) Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. Säästva Eesti Instituut, 2005. 29 Aunapuu, A., Kutsar, R. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. 2013 MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing 29 Nõutav teave. Kasutatud on kõiki Natura hindamise juhises nõutud allikaid, millele hindamine peab toetuma). Kasutatud materjalide nimekiri vaata p 10. Kaitstavate liikide kirjeldus on toodud järgnevalt 2013 aastal tehtud vee-elustiku uuringu alusel. 30 Võldas on väike põhjakala, kelle elupaigaks on kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga lõigud. Territoriaalse eluviisiga – igal isendil on oma kindel elupaik, mida teiste eest kaitseb. Vee kvaliteedi suhtes tundlik. Tüüpilised võldase elupaigad asuvad jõe kaldavööndis või madalatel kiirema vooluga aladel. Noorjärgud esinevad enamasti kaldaäärses madalvees, vanemad isendid sügavamates kohtades. Linnamäe paisu all tavaline, kuid mitte eriti arvukas liik. Registreeriti seirepüükidel 7 korral 8- st, kokku 148 isendit. Kindlasti mõjutab liigi arvukust negatiivselt Linnamäe HEJ tsükliline veekasutus ning sellest tulenev veetaseme sage kõikumine paisu aluses jõeosas. Seetõttu peab suur osa isendeist pidevalt elupaika vahetama. Võldas on aga väga paigatruu ning võimalusel ei vaheta kunagi elupaika vaid püüab seda säilitada. Eriti ohustatud on veetaseme kõikumisest noorjärgud, kuna nende elupaigaks on kaldavöönd, mis vee kõikumise korral alati kuivaks jääb. Linnamäe paisu avamine ja paisjärve likvideerimine suurendaks oluliselt võldase eluala Jägala jõe alamjooksul (paisjärv võldasele elupaigaks ei sobi). Samuti suureneks liigi arvukus Linnamäe paisust allavoolu jäävas lõigus, kuna paraneks vee kvaliteet, oleks tagatud stabiilne hüdroloogiline režiim. Jõesilm. Koeb kevadel (mais) arvukalt Linnamäe paisu alusel kärestikul, merevee madala taseme korral ka 250–400 m allpool paisu asuvate saarte juures kiirevoolulistes kohtades. Osa silmudest püüab otsida rändetee jätku ülesvoolu ja koguneb paisu alla. Vaatamata arvukale sigimisele ei leitud ühelgi katsepüügil mitte ühtki silmuvastset. Seda isegi kohtades, mis vastsetele elupaigaks näisid igati sobivat. Võimalik, et põhjuseks on merevee taseme ja jõe vooluhulkade kõikumised, mille tulemusena silmuvastsete elupaigad muutuvad neile periooditi sobimatuteks ning enamik vastsetest hukkub. Negatiivse mõjutegurina tuleb arvesse ka Linnamäe HEJ tsükliline töö, mis muudab jõe voolurežiimi paisu aluses jõeosas ebastabiilseks. NB! vastsed peavad elama jões vähemalt 3–4 aastat. Nad elavad jões muda- ja liivasetetesse kaevunult ning ei suuda kuigi hästi oma elupaiku vahetada. Sageli on elupaigad kalda äärtes. Kui jõe veetase järsku ja kiirelt langeb, siis enamik kalda ääres elunevatest vastsetest võib hukkuda. Vaatamata arvukale jõkke kudema tõusule tuleb jõesilmu kaitseseisundit Jägala jões pidada praegu väga ebasoodsaks. Liigi kaitseseisundit parandaks väga oluliselt Linnamäe paisu avamine ja jõe loodusliku sängi taastamine ülalpool paisu praeguse paisjärve alal. Praeguse paisjärve alal on jõesilmule rohkesti sobivaid sigimispaiku, samuti leidub seal tõenäoliselt ka vastsetele sobivaid elupaiku. Lisaks Jägala jõele leiaks jõesilm endale sobivaid sigimis- ja vastsete elupaiku ka Jõelähtme jõe alamjooksul. Lõhet on seirepüükidel 2013. a registreeritud Linnamäe paisu all kokku 67 isendit, kuid vähemalt pooled neist (34 isendit) olid lõigatud rasvauimega, st Põlula kalakasvatus- keskusest asustatud isendid. Tegelikult võis asustatud lõhede arv olla suuremgi, sest 2012. ja 2013. a asustati lõhemaime ja noorjärke arvukalt ka Jägala joa alustele kärestikele (neil isendeid oli rasvauim lõikamata ja neid ei saanud eristada looduslikust järelkasvust). Osa asustatud isenditest võis rännata juba tähnikutena allavoolu ja jõuda Linnamäe paisu alla. Vaadates lõhe noorjärkude arvukuse sesoonset muutust Linnamäe paisu aluses jõeosas torkab silma, et kevadel oli nende arvukus suhteliselt kõrge: 14.05.13 registreeriti 9 isendit, 20.05.13 – 23 isendit, 29.05.13 – 18 isendit, … edasi aga langes järsult: 20.06.13 – 7 isendit, 30 Linnamäe HEJ vee-erikasutusloa keskkonnatingimuste analüüs, vee-elustiku uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013. a, vahearuanne 15.01.14. Rein Järvekülg (Ökokonsult OÜ), Martin Kesler (TÜ Eesti Mereinstituut), Teet Krause, Henn Timm, Kai Piirsoo, Aive Kõrs 30 07.08.13 – 0 isendit. Sügisel ilmusid üksikud lõhe noorjärgud taas seirepüükidesse: 05.10.13 – 3 isendit, 31.10.13 – 3 isendit, 28.11.13 – 0 isendit. Ebasoodsate püügitingimustega asja seletada ei saa, sest kevadel oli veetase jões kõrge ning väikeste lõhede kättesaamine raskendatud. Suvel vastupidi oli veetase jões madal ning püügitingimused väga soodsad. Tõenäoliseks tuleb pidada seletust, et suvel muutusid lõhe noorjärkude jaoks elutingimused paisu aluses jõelõigus ebasoodsaks ning nad olid sunnitud oma elupaikadest lahkuma, vaatamata sellele, et füsioloogiliselt polnud nad merre laskumiseks valmis. Seda seletust kinnitavad ka Linnamäe paisu all tehtud vaatlused, mille põhjal oli ilmne, et jõe väikeste vooluhulkade ja merevee kõrge taseme korral muutub enamik potentsiaalseid lõhe noorjärkude elupaiku neile eluks sobimatuks. Linnamäe HEJ tsüklilise töö tõttu tuleb aga lõhe noorjärkudel (nagu enamikul teistel kaladel) regulaarselt vahetada oma elupaiku. Selline pidev elupaikade vahetamine tekitab kaladel pideva stressi, mis sunnib neid lahkuma ja uusi elupaiku otsima. Eeltoodu taustal on selge ka see, miks enamikus varasemates TÜ EMI katsepüükides Linnamäe paisu all saadi peaaegu alati vähearvukalt 0+ (samasuviseid) lõhesid, kuid ei leitud kunagi 1+ (kahesuviseid) isendeid. Kahesuviseks laskujaks saamine Linnamäe paisu all on lõhel tõenäoliselt võimalik vaid väga veerikastel aastatel ning kui domineerivaks on merevee madal tase. Lõhe kaitseseisundit Jägala jões tuleb praegu pidada väga ebasoodsaks. Looduslik taastootmine piirdub üksikute isenditega. Liigi soodsa kaitseseisundi saavutamiseks on vajalik Linnamäe paisu avamine ja paisjärve likvideerimine. Seeläbi võiks looduslik taastootmine Jägala jõe alamjooksul tõusta kuni 8500 laskujani aastas. Lisaks eelnimetatud liikidele esineb seirepüükide alusel Jägala jõe hoiualal veel Loodus- direktiivi II lisa liik hink (Cobitis taenia). Hink on Linnamäe paisu all tavaline, kuid mitte eriti arvukas liik. Registreeriti 2013 aasta seirepüükidel 7 korral 8-st, kokku 64 isendit. Põhjaeluviisiga väike kala, kelle elupaigaks on aeglase vooluga liivapõhjalised, pealt kergelt mudastunud kohad, enamasti kaldaäärsed piirkonnad. Vee kvaliteedi suhtes on liik vähetundlik. Liigi arvukust Linnamäe paisu aluses jõeosas mõjutab tõenäoliselt negatiivselt HEJ tsükliline veekasutus ning sellest tulenev veetaseme sage kõikumine paisu aluses jõeosas. Tüüpilised hingu elupaigad kaldavööndis ja madalatel liiva-aladel jäävad veetaseme kõikumiste korral sageli kuivaks või muutuvad vähese vee tõttu elukõlbmatuks. Seetõttu peab suur osa isendeist pidevalt elupaika vahetama, mis omakorda põhjustab pidevat stressi, konkurentsi ning eksponeeritust röövkaladele. Linnamäe paisu avamine ja paisjärve likvideerimine suurendaks mõnevõrra hingu eluala Jägala jõe alamjooksul ning tõenäoliselt ka liigi arvukust Linnamäe paisu aluses lõigus. Paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) esinemisaladeks võivad olla kiirevoolulised voolu- sängi kohad Linnamäe paisust allpool ja paisjärvest kõrgemal. Seda liiki leiti 2011 aastal paisust allapoole jääval jõelõigul. Paisutuse (Linnamäe paisjärve) alal paksuseinalist jõekarpi (Unio crassus) ei esine. 31 Veeelustiku uuringutel 2013 leiti Jägala jõe hoiualalt ainult paksukojalise jõekarbi kodasid, elusaid isendeid ei leitud. Paksukojalisele jõekarbile on Jägala jõe alamjooks praegu elupaigaks ebasobiv. Võimalik, et paisjärve alla jäänud jõeosade taastumisel tekiks mõnes lõigus paksukojalisele jõekarbile sobivad elupaigad. 31 Laanetu, N. 2011. Eksperthinnang Linnamäe HEJ paisjärve veetaseme alandamise ja allalaskmisega seotud keskkonna mõjude kohta. Loodushoiu Ühing LUTRA 31 Jägala jõe alamjooksul (allpool Jägala juga) seotud Natura liigid on toodud järgnevas tabelis: Jägala jõe hoiualal esinevad, Kavandatav tegevus mõjutab liiki või ei, Loodusdirektiivi II lisasse kantud selgitus veekogudega seotud liigid Paksukojaline jõekarp (Unio crassus) Soodustab paksukojalise jõekarbi levikut jões. Karbi vastsed parasiteerivad kaladel ning kalade liikudes kantakse vastsed uutesse elupaikadesse. Paisutuse all olevate kärestike taastamine suurendab liigile sobilike elupaikade ulatust. Jõesilm (Lampetra Mõjutab positiivselt, luues juurdepääsu fluviatilis) kudemis- ja elupaikadele ülalpool paisu, taastuvad elupaigad, mis on praegu veehoidla all. Lõhe (Salmo salar) Väga oluline positiivne mõju. Taastuvad elu- paigad, mis on praegu veehoidla all. Tekib juurdepääs Jägala joa alustele ning Jõelähtme jõe alamjooksu kärestikele. Võldas (Cottus gobio) Mõju positiivne, veehoidla alt vabanevad kärestikud on liigile väga heaks elupaigaks. Hink (Cobitis taenia) Tõenäoliselt ei mõjuta oluliselt liigi levikut ja arvukust. Võimalik on mõõdukas positiivne mõju. Harjus. Kaitsealustest kalaliikidest mõjutab paisjärve likvideerimine ja paisu avamine sood- salt harjust (III kaitsekategooria), keda praegu esineb vähearvukalt Jägala joa alusel kärestikul. Harjusele sobilik elupaik suureneks seeläbi 2–3 korda, mis looks eeldused elu- jõulise asurkonna väljakujunemisele. Teada on harjuse vähearvukas esinemine Jägala jõe alamjooksul kärestikel allpool Jägala juga (R. Järvekülg 06.07.2003). Linnamäe paisust allavoolu asuvad jõeosas ühtki harjust katsepüükidel saadud pole. Isoleerituna ülejäänud jõe alamjooksust, pole Linnamäe paisu alune jõelõik harjusele elupaigaks sobilik. Harjus võiks esineda kogu Jägala jõe alamjooksu ulatuses, sh Linnamäe paisu all, kuid selle eelduseks on Linnamäe paisu avamine ning paisjärve likvideerimine. Asurkonna potentsiaalseks suuruseks Jägala jõe alamjooksul allpool Jägala juga võiks seejärel olla kuni 1000 samasuvist isendit. Punase Raamatu liikidest leiti 2013. a uuringutel eba-järvekarpi Pseudanodonta complanata (Jägala alamjooksul) ja Nemoura avicularis (Jõelähtme jões). Nende liikide elupaiku kavandatav tegevus ei mõjuta. Muid kaitsealuseid liike, lisaks liikidele, kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas teadaolevalt ei esine. Elupaigatüüp – jõed ja ojad (3260). Loodusliku või looduslähedase elupaigana, kus on tagatud kõik ökoloogilised protsessid (sh liikide looduslik levik) on jõe elupaigatüüp praegu kahjustatud kogu vaadeldaval lõigul Jägala joast kuni suudmeni. Survetegurid on Linnamäe pais ning Linnamäe ja Jägala HEJ mõju jõe äravoolurežiimile. Kavandatav tegevus on suunatud jõgede ja ojade elupaigatüübi looduslähedase seisundi taastamisele: likvideeritakse inimtekkeline veehoidla, mille asemele taastub looduslik jõesäng; likvideeritakse pais kui kalade rändetõke. Seega on kavandataval tegevusel oluline 32 positiivne keskkonnamõju elupaigatüübile ja enamusele Jägala jõe hoiualal kaitstavatele liikidele, eelkõige on selge oluline positiivne mõju lõhele, jõesilmule ja võldasele. Kuhjuvat negatiivset mõju kavandataval tegevusel teada ei ole. Varasemal ajal on prob- leemiks olnud jõe vee halb kvaliteet, kuid see ei kahjusta tänapäeval kaitsealuste liikide levikut. Linnamäe paisu avamise järel tuleb üle vaadata Jägala HEJ veekasutuse tingimused (Linnamäe paisu avamise positiivset keskkonnamõju võimendab looduslikku jõesängi jääva vooluhulga suurendamine ja ööpäeva sisese äravoolu pulseerimise vältimine edaspidi). Ala terviklikkuse säilimise kontrollnimekiri Kaitse-eesmärgid Selgitus Kas projekt võib: jah/ei aeglustada ala kaitse-eesmärkide ei Projekt on suunatud loodusliku saavutamist? olukorra taastamisele katkestada ala kaitse-eesmärkide suunas ei Projekti eesmärk on kooskõlas liikumise? kaitseala esmase eesmärkiga – säilitada ja taastada ala looduslik seisund takistada selliste tegurite toimimist, mis ei Projekt aitab kaasa ühe aitavad säilitada ala soodsat seisundit? kaitstava elupaigatüübi, looduslikud jõed ja ojad (LD I lisa) ja mitme kaitstava liigi (vt eelnev tabel) seisundi parandamisele häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena ei Projekti eesmärgi – ala kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja loodusliku seisundi taastamine – asustustihedust? saavutamine mõjub soodsalt kaitstavate liikide seisundile Kas projekt võib: põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala ei Taastatakse ala looduslikkus olemust määravates aspektides (nt toitainete elupaiga ja ökosüsteemina tasakaal), millest sõltub ala toimimine elupaiga või ökosüsteemina? muuta ala struktuuri ja/või funktsiooni Jah Loob eelduse loodusliku määravate seoste (nt pinnase ja vee või olukorra taastumisele seni taimede ja loomade vaheliste seoste) tõkestatud Jägala jõe dünaamikat? alamjooksul mõjutada alal prognooside järgi või eeldatavalt Jah Taastub Jägala jõe looduslik toimuvaid looduslikke muutusi (nagu näiteks alamjooks veedünaamika või keemiline koostis)? vähendada esmatähtsate elupaigatüüpide ei Elupaigatüüpide 3260 pindala? (looduslikud jõed ja ojad). Esmatähtsaid elupaigatüüpe tegevus ei mõjuta vähendada esmatähtsate liikide arvukust? ei muuta esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu? ei vähendada ala mitmekesisust? Ei Projekti ala mitmekesisus suureneb põhjustada häirimist, mis võib mõjutada ei Võimalik on ehitusaegsed asurkondade suurust või esmatähtsate liikide häiringud, millel pole olulist mõju vahelist tasakaalu või asustustihedust? põhjustada killustatust? Ei 33 Ala terviklikkuse säilimise kontrollnimekiri Kaitse-eesmärgid Selgitus Kas projekt võib: jah/ei põhjustada peamiste tunnuste (nt Ei puistaimkate, iga-aastased üleujutused jne) vähenemist või hävimist? Jägala jõe loodusilmelise sängi taastamine paisust ülalpool toimub veehoidla põhjas, kus praegu elupaigatüüp 3260 puudub, samuti ei leidu siin eelkirjeldatud kaitset vajavaid liike. Vaata järgnev foto 1: jõesäng suunatakse praegusest põhjalasusust vasakule. Pinnase ringi- paigutamine siin Natura liike ei häiri. Kavandatava tegevuse käigus avatakse pais ja paisu rajatiste asukohas taastatakse võimalikult looduslähedane olukord kivide ja kruusa paigaldamise abil ning ritraalsele jõeosale sobiva lang (1...2%) jõepõhja kujundamise teel. Materjali paigaldamise eesmärgiks on voolusängi looduslähedaste tingimuste taastamine eemaldatud konstruktsioonide asukohas. Paisu lõigatavate avade ja voolurahustite asukohta kujundatakse kärestik. Kärestik kujundatakse praeguste betoonrajatiste kohale, kus ei saa praegu olla kaitset vajavaid elupaiku. Ehitusaegset lühiajalist negatiivset mõju, mis kaasneb eelkõige setete ja heljumi koormuse ehitusaegse suurenemisega, saab leevendada õige tööde tehnoloogiaga. Pealegi näitab senine veehoidla tühjendamise praktika, et setetesaaste mõju pole pikaajaline, suurvee- perioodidel taastub jõesängi looduslähedane seisund. 32 Veehoidla aeglasel (kuni 30 cm ööpäevas) tühjendamisel pole enam olulist setetekoormust oodata, kuna veehoidlat on hiljuti alla lastud. 32 Järvekülg, R. Linnamäe paisjärve veetaseme alandamisest lõhelaste, võldase ja jõesilmu elupaikadele tulenenud kahjude hindamine. Ekspertarvamus. 2013 EMÜ PKI Limnoloogiakeskus 34 Foto 1. Paisjärve põhi paisu ees. Jõesäng suunatakse praeguse põhjalasu kohalt vaate suunas vasakule, kus lõigatakse paisu avad (Urmas Nugini foto 22.08.2011) 6.9.3 Leevendavad meetmed võimalikult soodsa tulemuse saavutamiseks Elupaigatüüpide ja kaitsealuste liikide võimalikult soodsa seisundi saavutamiseks ning kaitsealuste liikide ehitusaegse häirimise minimeerimiseks vajalikud meetmed: • Kaevetöödel ja pinnase paigaldamisel tuleb jälgida, et kaeve piirkonnast ega kallastel planeeritud piirkondadest ei uhutaks allavoolu setteid. • Jälgida, et masinad ei töötaks voolava vee tsoonis ning vältida jõe reostamist. Lubamatu on kaevetööde teostamine voolusängis suurte läbivoolavate vooluhulkade korral. • Tööde ajagraafiku kavandamisel tuleb arvestada, et jõesängis on võimalik töid teha juunist (soovitatavalt juuni keskpaigast septembri lõpuni), sealhulgas voolurahustite likvideerimine jõesängist. • Paisu avamise ehitustööde ala eraldada jõest ajutiste tammidega ning teha paisu avade rajamine ning kaldakindlustuse tööd kuival alal. • Veepinna alandamine paisjärves peab toimuma kuni 30 cm ööpäevas. • Voolava vee erodeerivale mõjule alluva peeneteralise materjali kasutamine ajutise täitematerjalina on keelatud. • Paisu rajatiste asukoha looduslähedaseks kujundamise juures peab järelevalvet tegema hüdrotehnika asjatundja, kes on eelnevalt tehiskärestikke rajanud ja kalaekspert, kes tunneb kalade nõudlusi ja liikumise seaduspärasusi. • Soovitatav on kaaluda paisu rajatiste asukohta rajatava kärestiku põhja osalist katmist ümara kruusaga (fraktsioon 20 – 60 (70) mm), mitte killustikuga. 6.9.4 Natura hindamise kokkuvõte Tööde ajal leevendusmeetmete rakendamisel ei ole paisu avamise projektil (alternatiiv 1) ehitusaegset olulist ebasoodsat mõju NATURA alale – see ei mõjuta negatiivselt looduslikke elupaiku ega liike, ei põhjusta NATURA ala vähenemist, killustamist, segilöömist ega elementide muutust. NATURA aladele ei ole negatiivseid efekte, ebasoodsaid integ- reeritavuse mõjusid ega olulisi mõjusid seal olevatele hoiualadele. Jägala jõe hoiuala pikaajaliste eesmärkide saavutamisel on kavandatav tegevusel oluline positiivne keskkonnamõju. Kavandatava tegevuse alternatiiv 1. likvideerib kaladele olulise rändetõkke, taastab praeguse paisjärve alal jõe loodusliku sängi ning võimaldab lõhel Jägala jões regulaarselt sigida ning järglasi anda. Jägala jõe hoiualal kaitstavateks kalaliikideks on jõesilm, lõhe, võldas ja hink, veeselgrootutest on kaitstavaks liigiks paksukojaline jõekarp. Läbipääsu tagamine aitab oluliselt kaasa kõigi eelnimetatud liikide soodsa kaitseseisundi saavutamisele, lõhe, ja jõesilmu puhul on rändeteede avatus ja soodsad rändetingimused soodsa kaitseseisundi vältimatuks eelduseks. Kõigi eelnimetatud liikide (v.a hink) kaitseseisund sõltub otseselt kärestike ja kiirevooluliste kivise-kruusase põhjaga jõelõikude olemasolust, ulatusest ning kvaliteedist. Mingit negatiivset kõrvalmõju kaitsealustele liikidele ja kaitsealadele, sh Natura hoiualale praeguse olukorraga võrreldes paisutuse likvideerimise mõjul ette näha ei ole. Paisjärvega kaitsealuseid liike seotud ei ole. Oluline negatiivne mõju Natura alale ja liikidele on välistatud. 35 6.10 Mõju taimestikule ja loomastikule Siirdekaladest on paisu ja paisjärve likvideerimisel oluline positiivne mõju vimmale, siirdelise eluviisiga mageveekaladest teivile. Paisjärve praegune seisuveekogule omane elustik (kala-, põhjaloomastiku ja veetaimestiku kooslused) asenduvad vooluveekogule omastega. Seda muutust tuleb aga EL Veepoliitika raamdirektiivi põhimõtete järgi pidada positiivseks. Vaata peatükk 6. Kuivaks jäänud paisjärve alal tehakse esmane rekultiveerimine ning siin taastub edaspidi Põhja-Eesti jõeorgudele tüüpiline maismaa taimestik. Ümarmudilat Jägala jõe alamjooksul seirepüükidel leitud ei ole. Paisu avamine selle liigi levikuvõimalusi oluliselt ei mõjuta. Praeguse paisu asukohast ülesvoolu taastuvad kärestikulised jõelõigud, mis pole ümarmudilale sobivaks elupaigaks. Kobras kalastiku seisundit Jägala jõe alamjooksul ei mõjuta praegu, ega ka pärast paisu avamist. Kobras nii suurt jõge paisudega sulgeda ei suuda. Kui metsakahjustused veekogu kallastel lähevad liiga suureks tuleb kopra arvukust piirata. Selle küsimuse peaks lahendama Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskava. 6.11 Kultuurimälestised Projektala jääb Rebala muinsuskaitsealale (registrinumber 27015) ning piirneb kultuuri- mälestiste Jägala linnamägi (registrinumber 17535) ja asulakoht (registrinumber 17534) alaga. Linnamäe HEJ on registreeritud (nr 245:KEJ:003) pärandkultuuriobjektina. Muinsuskaitseamet on avaldanud oma seisukoha Eesti Energia Aktsiaseltsile vee eri- kasutusloa andmisest keeldumise korralduse eelnõu kohta. Muinsuskaitseamet toetab kalade rändetingimuste parandamiseks Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures lahendust, millega säilivad Linnamäe paisjärv ja Linnamäe hüdroelektrijaama kompleks. Paisjärve tühjakslaskmise korral soovib Muinsuskaitseamet jõe ajaloolise sängi taastamist, mis eeldab nende arvates suuremahulist ning ressursikulukat muda eemaldamist ja kalda erosiooni- kindlaks muutmist. Muinsuskaitseamet peab Linnamäe hüdroelektrijaama arhitektuuri- ja kultuuriloolisest aspektist väga väärtuslikuks, mistõttu peame vajalikuks selle säilitamist. Märgime, et kompleks sai 1920. aastatel Eesti kauneima tööstusehitise preemia. Praegune elektrijaam on ehitatud algse eeskujul ning on pälvinud samuti väärilist tunnustust. Seoses eelnevaga on vajalik säilitada kompleksi arhitektuurne terviklikkus, samuti on oluline leida ja näidata lahendused kompleksi jätkusuutlikuks majandamiseks ning kompleksi lagunemise ja sellega seonduva võimaliku vandalismi ärahoidmiseks. 33 Muinsuskaitseameti ettepanek Linnamäe paisjärve säiltamise osas vastuolus lõheliste sigimis- ja elupaiga taastamise eesmärgiga, mis tuleneb kehtivast keskkonnaõigusest. Paisjärve säilimise korral on Jägala jõe alamjooksul lõhe loodusliku elujõulise asurkonna taastamise võimalus vähetõenäone ja taastamiskatsed ebamõistlikult kulukad. Paisjärve säilitamise korral tuleb loobuda Jägala jõe taastamisest lõhejõena. Projekti elluviimisel jääb jõgi voolama väljakujunenud ajaloolisse jõesängi, kus voolas jõgi ka enne veehoidla ehitust (1924). Jägala jõe voolusängi on mõnevõrra ümber kujundatud vahetult hüdrolektrijaama läheduses. Jõesängi ajalooline asukoht on veehoidla all säilinud. Vaata järgnevad joonised 3 ja 4. 33 Muinsuskaitseameti kiri 31.12.2013 nr 1.1-7/2620 36 Paisu kohal voolab jõgi edaspidi praeguse paisu ülevoolu kohalt, mitte enam osaliselt läbi hüdroelektrijaama hoone. Vaata eelprojekti joonised p 11.3, sh veehoidla põhja mõõdistus. Kaevetöid asulakoha alal ette nähtud ei ole. Tehakse ainult paisjärve põhja pindmisi korrastustöid. Kavandatava tegevuse põhivariandi realiseerimisel säilib hüdroelektrijaama hoone ning sellele tuleb leida kasutus näiteks muuseumina või külastuskeskusena. Pais säilib maa- märgina (vaata joonis 5) koos jalakäiate sillaga. Kokkuvõte. Kavandatav tegevus ei kahjusta Rebala muinsuskaitseala ja Jägala linnamäge. Jõgi jääb oma ajaloolisse sängi. Säilib hüdroelektrijaama hoone ning pais maamärgina. Joonis 3. Jägala jõe sängi ja praeguse veehoidla paiknemine (helesinine) verstakaardil 37 Joonis 4. Jägala jõe sängi ja praeguse veehoidla paiknemine (helesinine) II maailmasõja järel 6.12 Maastik ja naaberkinnistud Paisutuse praegune mõju on kirjeldatud p 11.7. Kuivaks jäänud paisjärve alal tehakse esmane rekultiveerimine ning siin taastub edaspidi Põhja-Eesti jõeorgudele tüüpiline maastik. Allpool on toodud eelprojekti visioon (eelprojekti Lisa 2.3. Linnamäe hüdrosõlm aastal 2016, vaade ülavee poolt). Endise paisjärve maa-ala esmane heakorrastamine (risu koristamine, reljeefi korrigeerimine umbsete veeloikude säilimise ja uhtorgude (vaata järgmine foto 2 2011 aasta augustist, kui veehoidla oli tühi) tekkimise vältimiseks, vooluteede valikuline kindlustamine, haljastamine heinaseemne külviga koos paiguti kasvupinnase lisamisega jms. Reljeefi korrigeerimisega (sh nõvad) on võimalik kuivendada veehoidla põhjas olevad sulglohud (vaata eelprojekti joonis 2, üldplaan). Setete kõrvaldamine vajalik ei ole: jõesängist on need suures osas eelnevate veehoidla tühjendamistega ära kantud, veehoidla põhjas olevad setted jäävad rekultiveerimisel taimestiku kasvukihiks. Nende täiendav stabiliseerimine eelprojekti koostaja hinnangul vajalik ei ole. Setete iseloom oli jälgitav eelmise veehoidla tühjendamise ajal. Setted koosnevad peamiselt orgaanikasegusest tolm- ja peenliivast, mis sobib hästi kasvupinnaseks. Veehoidla taastäitmise algul, 2011 aasta oktoobris, hakkas veehoidla põhi juba looduslikult taimestikuga kattuma (foto 3). Veehoidla likvideerimine ei halvenda ümbritsevate kinnistute kasutustingimusi. Kavanda- tavad tegevused ei mõjuta maaparandussüsteeme. Paisjärvega seotud vaated asenduvad vaatega jõeorule. Veehoidla alt vabaneva jõeoru maa edasine maastikukujundus (näiteks matkarajad, puhkekohad, pargi või puistu rajamine jms) tuleb soovi korral teha eraldi projekti alusel. 38 Kokkuvõte. Puudub alus väita, et maastik kärestikuline jõe ja korrastatud jõeoruga on väiksema väärtusega, kui paisjärv. Veehoidla likvideerimine ei halvenda ümbritsevate kinnistute kasutustingimusi. Joonis 5. Eelprojekti visioon 2016 39 Foto 2. Uhtorg tühjendatud veehoidlas (Urmas Nugini foto 22.08.2011) Foto 3. Taimestiku iseeneslik taastumine tühjendatud veehoidla põhjas (Urmas Nugini foto 07.10.2011) 40 6.13 Muud võimalikud keskkonnamõjud Kavandatav tegevus ei oma olulist keskkonnamõju pinnase või õhu saastatusele, jäätme- tekkele, mürale, vibratsioonile, valgusele, soojusele, kiirgusele või lõhnale, inimese tervisele, heaolule ja varale, pinnasele, maavarale, kliimale. Kavandataval tegevusel puudub oluline mõju loodusvarade kasutamisele, välja arvatud juba kirjeldatud positiivne mõju veeelustikule. Seetõttu ei ole KMH eelhinnangu aruandes vajalik ka eraldi loodusvarade kasutamise peatükk. 7 KESKKONNAMÕJU EELHINNANGU KOKKUVÕTE 7.1 Lõhe ja muude siirdekalade populatsiooni taastamise võimalused Jägala jõe alamjooksu (koos Jõelähtme jõega) lõhe eeldatav taastootmise potentsiaal võib olla ca 8500 ja meriforellil ca 2200 laskujat aastas. (Eeldusteks on Linnamäe paisu avamine, paisjärve likvideerimine ning Jägala HEJ poolt vee liigvähendamise lõpetamine). Puhtalt loodusliku sigimise baasil sellise taastootmistaseme saavutamine on kaugem eesmärk (10 aastat peale paisu avamist). Esialgu tuleb jätkata lõhe asustamist. Asustamisest võib loobuda alles siis, kui lõhe on jões vähemalt viiel (viis aastat on lõhe ühe põlvkonna iga) järjestikusel aastal looduslikult siginud tasemel, mis moodustab keskmiselt vähemalt 50% hetkel olemasolevate koelmualade potentsiaalist, sh igal üksikul aastal vähemalt 25%. Sellisel juhul on vähemalt teoreetiliselt tagatud järjepidev uute põlvkondade kujunemine tulevikus. Kalakaitse ja looduskaitse eesmärke täidab alternatiiv 1. Jägala jõge tuleks vaadelda üldisemas, teiste suuremate merresuubuvate jõgede kontekstis. Enne elektri tootmisest loobumist Linnamäe HEJ ja selle kitsendamist Jägala HEJ on mõistlik kaaluda muid võimalusi Läänemere lõhe- ja teiste siirdekalade populatsioonide soodsa seisundi saavutamiseks. Paisude avamine on tõhusam ning ei too kaasa äsja rajatud elektri tootmisvõimsustest loobumist näiteks Pärnu jõel, Valgejõel ja Vasalemma jõel. Perspektiivne on ka Purtse jõe taastamine lõhejõena. Praegu olemasoleva teabe põhjal on ühe laskuja hinnanguliseks maksumus paisu avamise alternatiivi puhul u 30 eurot (50 aastasele perioodile arvutatult). Võrdluseks kujuneks Valgejõe avamisel ühe laskuja maksumuseks u 5 eurot. Toodud hinnangu tulemus sõltub oodatavast laskujate arvust (kalateadlaste hinnang), alternatiivi elluviimise maksumusest ning elektri tootmise lõpetamisega kaasneva majandusliku kahju suuruse hinnangust. Tuleb silmas pidada, et Jägala jõe alamjooksu elektrijaamad on Eesti suurima toodanguga, pika ajalooga ning tehnikakultuurilise väärtusega. Linnamäe HEJ koos paisjärvega on oluline vaatamisväärsus, mille likvideerimise põhjuseid tuleb avalikkusele põhjendada ja selgitada. 41 7.2 Kavandatud tegevuste mõju Jägala jõele Alternatiivi 1 elluviimisel paraneb Jägala jõe seisund joast kuni mereni. Elujõuliste ja olulise suurusega Jägala jõe lõhe, meriforelli ja vimma asurkondade taastamine Linnamäe HEJ töö jätkumisel ei ole tõenäoliselt võimalik. Võimalik teatud määral parandada paisualuste ritraalsete koelmualade kvaliteeti ja suurendada nende pindala. Väga tõenäoliselt ei võimalda aga nimetatud leevendusmeetmed ka parima õnnestumise korral ning koos rakendades tagada siirdekalade elujõuliste ja olulise suurusega asurkondade taastamist Jägala jões. Jägala jõe alamjooksu (koos Jõelähtme jõega) lõhe eeldatav taastootmise potentsiaal võib olla ca 8500 ja meriforellil ca 2200 laskujat aastas. (Eeldusteks on Linnamäe paisu avamine, paisjärve likvideerimine ning Jägala HEJ poolt vee liigvähendamise lõpetamine). 7.3 Kavandatud tegevuste mõju kaitsealadele, kaitsealustele elupaikadele ja liikidele Mõju kaitsealadele, kaitsealasutele elupaikadele ja liikidele on positiivne. Kavandatavate tegevuste mõjul paranevad kaitsealuste liikide elutingimused. Kavandatav alternatiiv 1. likvideerib kaladele olulise rändetõkke ning võimaldab peamiselt lõhel Jägala jões regulaarselt sigida. Jägala jõe hoiualal kaitstavateks kalaliikideks on jõe- silm, lõhe, võldas ja hink, veeselgrootutest on kaitstavaks liigiks paksukojaline jõekarp. Läbipääsu tagamine aitab oluliselt kaasa kõigi eelnimetatud liikide soodsa kaitseseisundi saavutamisele, lõhe, ja jõesilmu puhul on rändeteede avatus ja soodsad rändetingimused soodsa kaitseseisundi vältimatuks eelduseks. Kõigi eelnimetatud liikide (v.a hink) kaitse- seisund sõltub lisaks ka otseselt kärestike ja kiirevooluliste kivise-kruusase põhjaga jõelõikude olemasolust, ulatusest ning kvaliteedist. Mingit negatiivset kõrvalmõju kaitsealustele liikidele ja kaitsealadele, sh Natura hoiualale praeguse olukorraga võrreldes teada ei ole. Paisjärvega kaitsealuseid liike seotud ei ole. 7.4 Soovitused Kaevetöödel ja pinnase paigaldamisel tuleb jälgida, et kaeve piirkonnast ega kallastel planeeritud piirkondadest ei uhutaks allavoolu setteid. Jälgida, et masinad ei töötaks voolava vee tsoonis ning vältida jõe reostamist. Lubamatu on kaevetööde teostamine voolusängis suurte läbivoolavate vooluhulkade korral. Tööde ajagraafiku kavandamisel on soovitatav arvestada, et jõesängis on võimalik töid teha juunist septembri lõpuni (sealhulgas voolurahustite likvideerimine jõesängist). Paisu avamise ehitustööde ala eraldada jõest ajutiste tammidega ning teha paisu avade rajamine ning kaldakindlustuse tööd kuival alal. Veepinna alandamine paisjärves peab toimuma kuni 30 cm ööpäevas. Voolava vee erodeerivale mõjule alluva peeneteralise materjali kasutamine ajutise täitematerjalina on keelatud. Paisu rajatiste asukoha looduslähedaseks kujundamise juures peab järelevalvet tegema hüdrotehnika asjatundja, kes on eelnevalt tehiskärestikke rajanud ja kalaekspert, kes tunneb kalade nõudlusi ja liikumise seaduspärasusi. 42 Soovitatav on kaaluda paisu rajatiste asukohta rajatava kärestiku põhja osalist katmist ümara kruusaga (fraktsioon 20 – 60 (70) mm), mitte killustikuga. Ehituse käigus tekkivad lammutus ja ehitusjäätmed tuleb viia jäätmekäitlusettevõttesse või ladustuspaika. Ehitustööd ja transport tuleb planeerida nii, et see häiriks võimalikult vähe naabruses elavaid inimesi. Projekti elluviimise järel tuleb üle vaadata Jägala HEJ veeerikasutusloaga kehtestatud tingimused. 8 HINNANG KMH VAJALIKKUSE KOHTA 8.1 KMH vajalikkus eeldatava olulise negatiivse keskkonnamõju tõttu Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 5. järgi on keskkonna- mõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandit või vara. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6. (1) Olulise kesk- konnamõjuga tegevuste nimekirjas ei ole Linnamäe paisu avamisel kavandatavaid tegevusi. Paisu oluline keskkonnamõju tuleneb Jägala jõe tõkestamisest ning loodusliku kiirevoolulise jõesängi muutmisest veehoidlaks. Koos eelnimetatud tõkestamise ja paisutuse likvideeri- misega kaob ka keskkonnamõju ning vajadus seda KMH protsessis analüüsida. Linnamäe paisu sisse avade lõikamine võib vajada ehituslikku ekspertiisi (mida saab teha tööprojekti koostamise raames), kuid see pole keskkonnaprobleem. Kui tekib ehituslikke probleeme võib ju paisu ka täielikult likvideerida, kuid see kulukam ning hävitab pärandkultuuri objekti suures osas. Vaata p 11.5. Ehituse käigus tekkivad mõjud on veehoidla varasemate allalaskmiste käigus juba korduvalt aset leidnud, ning neid on ka analüüsitud. Sellise suurusega jõgi ja selle elustik allpool paisu on taastunud paari aasta jooksul isegi lohaka tegutsemise korral. Käesoleval juhul raken- datakse leevendusmeetmeid ehitusaegse mõju vältimiseks ja minimeerimiseks. Kavandatava tegevuse käigus avatakse pais ja paisu rajatiste kohal asukohas taastatakse võimalikult looduslähedane olukord: suunatakse lühikeses lõigus ümber tehisliku jõesängi osa. Antud juhul ei ole tegemist loodusliku jõe süvendamisega, vaid pinnase ümber- paigutamisega valdavalt kuivas veehoidla nõos. Kivide ja kruusa paigaldamise eesmärgiks on voolusängi looduslähedaste tingimuste taastamine eemaldatud konstruktsioonide asukohas. Eelnevat arvestades ei oma kavan- datav tegevus lähtudes KeHJSst olulist negatiivset keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6. (2) järgi tuleb juhul kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju. Vastavad tegevusvaldkonnad on täpsustatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (viimane redaktsioon RT I, 08.05.2012, 11). Määruse § 11 lõige 4 näeb ette avalikule või avalikult kasutatavale vooluveekogule tõkestusrajatise rajamine, rekonstrueerimine või laiendamise korral KMH eelhinnangu tegemist. 43 Paisu avamine on suunatud keskkonnaseisundi parandamisele ja ei oma negatiivset keskkonnamõju. Linnamäe paisu avamise projekti puhul ei ole vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele KMH vajalik. 8.2 NATURA alad ja liigid Linnamäe paisu avamisel ei ole negatiivset mõju NATURA alale – see ei mõjuta looduslikke elupaiku ega liike, ei põhjusta NATURA ala (Jägala jõe hoiuala) vähenemist, killustamist, segilöömist ega elementide muutust ega ebasoodsat mõju Natura liikidele. NATURA aladele ei ole negatiivseid efekte, ebasoodsaid integreeritavuse mõjusid ega olulisi mõjusid seal olevatele hoiualadele. Järeldus – KMH ei ole vajalik. 8.3 Eelhinnangu järeldus KMH vajalikkuse osas Arvestades Linnamäe paisu avamise tegevuse iseloomu, seadusandlust ja positiivset mõju Jägala jõe ökoloogilisele seisundile ei ole KMH vajalik. Kehtivast keskkonnaõigusest lähtudes tuleb tagada kalade läbipääs Linnamäe paisust. Seda nõuet on võimalik otstarbekalt täita ainult paisu avamise teel. Vähegi toimiva kalapääsu rajamine on ülemäära kallis ja vähetõhus ning HEJ omanik ei ole valmis sellega talle langevaid kulutusi ning majandusriski kandma. Sellises olukorras ei anna KMH protsessi läbiviimine Linnamäe paisu avamise projektile midagi olulist juurde. Projekti elluviimise käigus tuleb seda avalikkusele ja eriarvamusel olevatele osapooltele selgitada ja tööprojekti koostamise asjakohased soovid (näiteks supluskoha võimalus, veehoidla põhja esmase korrastamise suunad jms) arvesse võtta. Kui otsustajad leiavad, et KMH protsessi läbiviimine on vajalik, peaks enne sellise otsuse tegemist mõtlema ka KMH sisu (programmi) ja otstarbe üle. 44 9 KALAEKSPERDI HINNANG 9.1 Rändetee avamise ekspertarvamus Meetme „Vooluveekogude seisundi parandamine“ taotlusdokumentatsioon, Lisa 1. KALADE RÄNDETEE AVAMINE LINNAMÄE HÜDRO-ELEKTRIJAAMA PAISU JUURES, EELPROJEKT kohta Kuna Linnamäe pais asub lõhelaste elupaigana kaitstaval jõelõigul (Looduskaitseseadus §51, Keskkonnaministri määrus nr 73, (15.06.2005), siis vastavalt Veeseadusele (§401) on vajalik paisu juures tagada kalade läbipääs nii üles- kui allavoolu alates 01.01.2013. Lisaks kalade läbipääsu tagamisele tuleb teadvustada, et vajalik on saavutada ka keskkonnaeesmärkide täitmine, milleks on Jägala jõega seotult jõe hea ökoloogilise seisundi (EL Veepoliitika raamdirektiivi mõistes) ja Jägala jõe hoiuala soodsa kaitseseisundi saavutamine. Jägala jõe hoiualal kaitstavateks kalaliikideks on jõesilm, lõhe, võldas ja hink, veeselgrootutest on kaitstavaks liigiks paksukojaline jõekarp. Läbipääsu tagamine aitab oluliselt kaasa kõigi eelnimetatud liikide (v.a hink) soodsa kaitseseisundi saavutamisele, lõhe, ja jõesilmu puhul on rändeteede avatus ja soodsad rändetingimused soodsa kaitseseisundi vältimatuks eelduseks. Kõigi eelnimetatud liikide (v.a hink) kaitseseisund sõltub lisaks ka otseselt kärestike ja kiirevooluliste kivise-kruusase põhjaga jõelõikude olemasolust, ulatusest ning kvaliteedist. Seniste analüüside käigus on selgunud, et efektiivselt toimiva kalapääsu rajamine Linnamäe paisu juurde on keeruline ja äärmiselt kulukas ning isegi juhul, kui õnnestuks rajada kalapääs parimal võimalikul moel, ei oleks väga suure tõenäosusega võimalik seeläbi saavutada keskkonnaeesmärkide täitmist (lõhe ja jõesilmu soodsat kaitseseisundit, Jägala jõe alamjooksu head ökoloogilist seisundit). Eeltoodust tulenevalt on IB Urmas Nugin OÜ poolt koostatud eelprojekt, kus lahen- dusvariandina on välja pakutud elektritootmise lõpetamine Linnamäe hüdroelektrijaamas ja paisutuse likvideerimine. Lahendusvariandile on koostatud kolm tehnoloogilist alternatiivi: 1) Elektritootmise lõpetamine ja paisutuse likvideerimine Linnamäe hüdrosõlme täielik likvideerimise teel; 2) Elektritootmise lõpetamine ja paisutuse likvideerimine Linnamäe hüdrosõlme ülevoolupaisu osalise või täieliku lammutamise teel; 3) Elektritootmise lõpetamine ja paisutuse likvideerimine läbivooluavade lõikamisega läbi Linnamäe hüdrosõlme ülevoolupaisu. Kalastikueksperdid nõustuvad projekteerija arvamusega, et kalade läbipääsu tagamise ja keskkonnaeesmärkide saavutamise seisukohalt on parimaks lahenduseks I alternatiiv, mis võimaldab saavutada kõige looduslähedasema olukorra. Samas on kalastiku eksperdid seisukohal, et ka alternatiivid II ja III võimaldavad tagada kaladele igati soodsad rändetingimused ning loovad eeldused kõigi jõega seotus keskkonna- eesmärkide saavutamiseks. Kalaeksperdid nõustuvad projekteerija seisukohaga, et alternatiiv III on parimaks lahenduseks majanduslik-sotsiaalsete kriteeriumite järgi, kuna on odavaim lahendus ning 45 võimaldab ühtlasi Linnamäe hüdrosõlme konserveerimist, säilitamist ning eksponeerimist ehitismälestisena. Kalaekspertide seisukoht Kalaeksperdid on arvamusel, et kõiki eelprojektis ettenähtud heakorrastus- ja järeltöid pole tõenäoliselt mõtet koheselt ehituse käigus planeerida ning teostada. Paisjärve maa-ala reljeefi korrigeerimist, vooluteede valikulist kindlustamist, jõe nõlvade ja paisjärve all olnud maaalade haljastamist koos heinaseemne külviga ning kasvupinnase lisamisega, võib vajaduse korral teha hiljem ning piiratud mahus. Nagu praktika näitab, kattuvad jõe kaldad ja allalastud paisjärvede põhjad ise võrdlemisi kiiresti algul rohttaimestiku, hiljem võsa ja puittaimestikuga. Enamikus kohtades ei peagi jõe kaldad olema täiesti siledad ning hästi planeeritud. See pole ka looduslike jõelõikude ääres enamasti nii. Haljastamist ning maapinna planeerimist on mõtet teha eelkõige nendes kohtades, mida soovitakse edaspidi hooldada ning kasutada rekreatiivselt näiteks pargina. Hilisema jätkuva hoolduse puudumisel jõe kaldad kattuvad edaspidi nagunii jõe kaldaaladele iseloomuliku rohttaimestikuga, hiljem aga võsastuvad ning metsastuvad. Ehitus- ning muu praht tuleb tööde lõppedes loomulikult koristada. Rein Järvekülg Ihtüoloog, MSc Ökokonsult OÜ Martin Kesler Ihtüoloog, MSc TÜ Eesti Mereinstituut 46 10 KASUTATUD MATERJALID 1. Assessment of plans and projects significantly affecting Natura 2000 sites. Methodological guidance on the provisions of Article 6(3) and (4) of the Habitats Directive 92/43/EE. European Commission Environment DG 2001 2. Aunapuu, A., Kutsar, R. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. 2013 MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing 3. Calles O. & Greenberg L. 2009. Connectivity is a two-way street—the need for a holistic approach to fish passage problem in regulates rivers. River Research and Applications 25: 1268-1286. 4. Eesti jõed. Koostaja. A. Järvekülg. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu, 2001 5. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 6.detsembi. 2008 direktiivi 2008/1 05/EU nõuete täitmiseks uuringu korraldamine prioriteetsete ainete sisalduse määramiseks vees, vee elustikus ning põhjasetetes. EKUK Tallinn 2011 6. Guidance on EIA Screening, June 2001 Office for Official Publications of the European Communities, 2001 7. Harju alamvesikonna veemajanduskava. Keskkonnaministeerium 2008 8. HARJU MAAKONNAPLANEERING I ETAPP. Harju Maavalitsus 1998 9. Ideon, T. 2000. Linnamäe hüdroelektrijaama taastamise keskkonnamõju hindamine aruanne. AS Maves 10. Jõelähtme valla arengukava 2012-2025. Jõelähtme Vallavolikogu 2012 11. Jõelähtme valla üldplaneering 2001 — 2003. Jõelähtme Vallavolikogu 2003 12. Jõelähtme valla üldplaneeringu osa teemaplaneeringu “Rebala muinsuskaitseala asustust ja maakasutust suunavad tingimused“ Jõelähtme Vallavalitsus 2009 13. Jägala-Joa küla Linnamäe maaüksuse detailplaneeringu osaline kehtestamine. Jõelähtme vallavolikogu otsus. 16. august 2010 14. Jõgede tõenäosuslike äravoolude arvutused. Keskkonnateabe Keskuse „Keskkonnainfo“ kodulehekülg - EMHI andmetel http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/jogede- toenaeosuslike-aeravoolude-arvutused 15. Järvekülg R., Jürgenstein T., Kesler M., Kangur M. & Lauringson G. 2009. Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine ning võimalikud rehabilitatsioonimeetmed, lk 271. 16. Järvekülg, R. 2009 Kalastiku ja põhjaloomastiku seisund Jägala jões Kehra lõigus; EMÜ leping 1-6/12 (22.07.09) aruanne 17. Järvekülg, R. Linnamäe paisjärve veetaseme alandamisest lõhelaste, võldase ja jõesilmu elupaikadele tulenenud kahjude hindamine. Ekspertarvamus. 2013 EMÜ PKI Limnoloogiakeskus, lk 16 18. Kalade rändetee avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures. Eelprojekt Inseneribüroo Urmas Nugin AS 2014 19. Kalakoelmute rajamine Jägala jõe alamjooksule. Eelprojekt. Inseneribüroo Urmas Nugin AS 2013 20. Kalapääsud. Eesti Maaülikool metsandus- ja maaehitusinstituut veemajanduse osakond. Tartu 2006. 21. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RTI 2005, 15, 87) 22. Laanetu, N. 2011. Eksperthinnang Linnamäe HEJ paisjärve veetaseme alandamise ja allalaskmisega seotud keskkonna mõjude kohta. Loodushoiu Ühing LUTRA 23. Loigu, E. 2012. Eesti seirejõgede hüdrokeemiline seisund 2011. aastal. TTÜ Keskkonna- tehnika Instituut 24. Loigu, E. 2013. Eesti jõgede hüdrokeemiline seire 2012 aasta aruanne. TTÜ Keskkonna- tehnika Instituut 25. Looduskaitse arengukava aastani kuni 2020. 2012 Keskkonnaministeerium, 48 lk. 47 26. Looduskaitseseadus (RT I 2004,38,258) 27. Loopmann, A 1979. Eesti jõgede nimestik. Tallinn, 167 lk. 28. Luik, H. 2006. OÜ Jägala Energy poolt Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jägala-Joa külas asuva HEJ taaskasutuselevõtu ning Jägala jõe tõkestamiseks, paisutamiseks ja jõevee kõrvalejuhtimiseks vee erikasutusloa taotlemiseks läbiviidava keskkonnamõju hindamise aruanne. OU Ecoman 29. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. Keskkonnaministeerium, 2010 30. Maa-ameti aerolaserskaneerimise (LIDAR) andmed Jõelähtme jõe alamjooksu piirkonnas 31. Maa-ameti kaardiserveri kaardirakendused, sh ajaloolised kaardid, geoloogia 32. Meetme «Vooluveekogude seisundi parandamine» tingimused avatud taotlemise korral Keskkonnaministri 5. juuli 2010. a määrus nr 24. (RT I 2010, 46, 274, viimane versioon RT I, 23.11.2012, 2) 33. Mälestised • 27015 Rebala muinsuskaitseala; Mälestised • 17534 Asulakoht; Mälestised • 17535 Linnus - 1922. aastal seoses hüdroelektrijaama paisu ehitamisega lõhuti neemiku läänepoolne osa. 34. Natura hindamise juhis. 2012. Keskkonnaamet. 35. Nugin, U. 2011. Linnamäe paisjärve mahtude uuring. Inseneribüroo Urmas Nugin AS 2011 36. Ohtlike ainete seire ja uuringud siseveekogudes, EKUK 2006 37. Pedusaar, T., Järvet, A. Eesti Loodus 2011/11 38. Peterson, K. (koost.) Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. Säästva Eesti Instituut, 2005. 39. Projekt “Balti riikide tegevused ohtlike ainete reostuse vähendamisel Läänemeres” (Baltic Actions for Reduction of Pollution of the Baltic Sea from Priority Hazardous Substances, BaltActHaz) 2010 40. Ramboll 2009. OÜ Jägala Energy poolt Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jägala-Joa külas asuva HEJ taaskasutuselevõtu ning Jägala jõe tõkestamiseks, paisutamiseks ja jõevee kõrvalejuhtimiseks vee erikasutusloa taotlemiseks läbiviidava keskkonnamõju hindamise aruanne. Täiendused. 41. Roo, Ruttar 2009. Jägala HEJ-Ie keskkonnasäästliku põhimõttelise juhtimisskeemi koostamine. PB Maa ja Vesi AS. 42. Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu. Vabariigi Valitsuse määrus nr 224 29.08.2005. (RTI, 08.09.2005, 46, 383) 43. Linnamäe HEJ vee-erikasutusloa keskkonnatingimuste analüüs, Vahearuanne 30.05.13. Rein Järvekülg (Ökokonsult OÜ), Martin Kesler (TÜ Eesti Mereinstituut), Madis Metsur (AS Maves), Urmas Nugin (IB UN) 44. Linnamäe HEJ vee-erikasutusloa keskkonnatingimuste analüüs, vahearuanne 30.05.13. Rein Järvekülg (Ökokonsult OÜ), Martin Kesler (TÜ Eesti Mereinstituut), Madis Metsur (AS Maves), Urmas Nugin (IB UN) 45. Linnamäe HEJ vee-erikasutusloa keskkonnatingimuste analüüs, vee-elustiku uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013. a, vahearuanne 15.01.14. Rein Järvekülg (Ökokonsult OÜ), Martin Kesler (TÜ Eesti Mereinstituut), Teet Krause, Henn Timm, Kai Piirsoo, Aive Kõrs 46. Vee erikasutusluba nr L.VT.HA-171918 47. Vee erikasutusluba nr 318756 48. Veeseadus (RT I 1994, 40,655) 48 11 LISAD 11.1 Kontrollleht paisu avamise alternatiivile Küsimused, mida tuleb arvestada. Jah/Ei/? Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist Jah/Ei/? negatiivset mõju? – Kirjeldage lühidalt Miks? Täiendavad juhised arvesse võetavate faktorite kohta on antud KMH ulatuse määramise juhendis. 1. Kas ehitamine, ekspluatatsioon või tegevuse lõpetamine põhjustavad ümbruskonnas füüsilisi muutusi (topograafia, maakasutus, muutused veekogudes jne)? Jah Ei 2. Kas ehitamine või ekspluatatsioon eeldab looduslike ressursside nagu maa, vesi, varad või energia (eriti taastumatute või väheste varudega ressursside) kasutamist? Ei Ei 3. Kas tegevusega kaasneb potentsiaalselt tervistohustavate või keskkonda kahjustavate materjalide ja ainete kasutamine, ladustamine või transport? Ei Ei 4. Kas ehitamise, ekspluatatsiooni või tegevuse lõpetamise käigus tekib tahkeid jäätmeid? Jah Ei 5. Kas tegevuse käigus emiteeritakse õhku saasteaineid või muid ohtlikke, toksilisi või teiste kahjustavate toimetega aineid? Ei Ei 6. Kas tegevus põhjustab müra ja vibratsiooni, valgust, soojusenergiat või elektromagnetilisil laineid? Jah Ei 7. Kas tegevus võib põhjustada saasteainete levikut maapinda, põhja- või pinnavette ning selle tulemusena pinnase või vee reostumise riski? Jah Ei 8. Kas nii ehitamise kui ka ekspluatatsiooni ajal kaasneb ohtlike õnnetuste risk inimese tervisele või keskkonnale? Ei Ei 9. Kas tegevus põhjustab sotsiaalseid muutusi, nt demograafias, traditsioonilistes eluviisides, tööhõives? Ei Ei 10. Kas on muid faktoreid, mis võivad areneda selliste tagajärgedeni, mis võivad mõjutada keskkonda või on potentsiaalse kumulatiivse mõjuga teistele praegustele või planeeritavatele ümberkaudsetele tegevustele? Ei Ei 11. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mille ökoloogilised, maastikulised või muud väärtused on rahvusvahelisel, riiklikul või kohalikul tasandil kaitstud ja mida kavandatav tegevus võib mõjutada? Jah Ei 49 12. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mis on ökoloogiliselt olulised või tundlikud, nt märgalad, kanalid vms, rannikud, mäed või mets ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada? Jah Ei 13. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mida kasutavad kaitsealused, muidu olulised või tundlikud looma- või taimeliigid, nt paljunemiseks, pesitsemiseks, toidu otsimiseks, puhkamiseks, talvitumiseks, rändeks ning mida tegevus võib mõjutada? Jah Ei 14. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on sise-, ranniku-, mere- või põhjavett, mida tegevus võib mõjutada? Jah Ei 15. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on kõrge väärtusega maastikke või maalilise vaatega alasid, mida tegevus võib mõjutada? Jah Ei 16. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on teid või hooneid, mis on avalikus kasutuses puhke-või muul eesmärgil ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada? Ei Ei 17. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on teid, kus tekivad kergesti ummikud või mis võivad põhjustada keskkonnaprobleeme ning millele võib tegevus mõju avaldada? Ei Ei 18. Kas tegevuse asukoht on hästi nähtav paljudele inimestele? Jah Ei 19. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on ajaloolise või kultuurilise väärtusega paiku või tunnuseid, mida tegevus võib mõjutada? Jah Ei 20. Kas tegevuse on kavas ellu viia sellises piirkonnas, kus varem ei ole arendustegevust toimunud ning kus tegevus toob kaasa haljastusala kadumise? Ei Ei 21. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses esineb maakasutust, nt kodud, aiad, muu eravaldus, tööstus, kommertsettevõtted, puhkealad, kõigile avatud alad, kohalikud rajatised, põllumaad, metsandus, turism, kaevandamine, mida tegevus võib mõjutada? Jah Ei 22. Kas tegevuse või seda ümbritsevas piirkonnas on kavandatud maakasutusvõimalusi tulevikuks, millele tegevus võib mõju avaldada? Jah Ei 23. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on tiheasustus või on piirkond väga täis ehitatud ning kas tegevus võib neid aspekte mõjutada? Ei Ei 24. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mis on tundliku kasutusalaga, nt haiglad, koolid, pühamud, ühiskondlikud rajatised, mida tegevus võib mõjutada? Ei Ei 50 25. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, millel leidub olulisi, kvaliteetseid või nappide varudega ressursse, nt põhjavett, pinnavett, metsa, põllumaad, kalavarusid, turismi, maavarasid ning, mida tegevus võib mõjutada? Ei Ei 26. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, kus keskkond on juba saastunud või kahjustatud, nt kus ületatakse kehtestatud keskkonnanorme ning millele võib tegevus mõju avaldada? Ei Ei 27. Kas tegevuse piirkonda võivad mõjutada maavärinad, vajumised, maanihked, erosioon, üleujutused või ekstreemsed ning vaenulikud kliimatingimused, nt temperatuuri kõikumine, udu, tugevad tuuled, mis võivad põhjustada keskkonna- probleeme kavandatava tegevuse käigus? Ei Ei Täitis: Madis Metsur 04.10.2013 51  11.2 Jägala jõe Linnamäe paisu lävendi hüdroloogilised arvutused Hüdroloogilised arvutused Jägala Linnamäe HEJ paisu lävendi äravoolude kohta Tööülesanne. Teha hüdroloogilised arvutused Jägala Linnamäe HEJ paisu lävendi äravoolude kohta: 1. Üldised äravoolukarakteristikud; 2. Tõenäosuslik tagatus äravoolule üle 60 m3/s ; 3. Tõenäosuslik tagatus äravoolule üle 80 m3/s ; 4. Tõenäosuslik tagatus äravoolule alla 4 m3/s + sanitaarvooluhulk m3/s. Taustandmed. Arvutuste aluseks oleva hüdroloogilise seirejaama andmed Keskkonnaregistri kood SJA3814000 Seiratav veekogu: Jägala jõgi Seirejaama nimi: Kehra linn Asukoht: Harju maakond, Anija vald, Kehra vallasisene linn Koordinaadid (Lambert-Est): 576271,3; 6579206,8 Kaugus suudmest: 25,9 km Valgala pindala: SKehra=903 km2 Seire andmerea pikkus: ööpäevased keskmised vooluhulgad ajavahemikus 1942-2011 Jägala jõe andmed Keskkonnaregistri kood: VEE1083500 Muud kasutuselolnud nimed: Kehra jõgi; ülemjooksul: Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi Pikkus: 115.8 km Valgala pindala: 1567 km2 (praegu ametlikult pakutav 1481,3 km2 on saadud vana määramismeetodiga) Vesikond: Harju alamvesikond Avalik kasutatavus: osaliselt avalikult kasutatav Muu info: vt. lisa - Jägala jõe paisude nimekiri (andmed EELIS-est) Linnamõisa paisu andmed: Keskkonnaregistri kood: PAIS012350 Valgala pindala: SLinnamäe=1566 km2 Paisjärv: Linnamõisa paisjärv, Keskkonnaregistri kood VEE2024510 Otstarve: Hüdroenergia Muu info: on üleujutusohtlike paisude nimekirjas Arvutused ja arvutusmetoodika selgitus Üldist. Arutuste lähteandmeteks on EMHI poolt kogutud seireandmed, mis on antud ööpäevaste keskmiste vooluhulkadena (m3/s). Jägala jõe Kehra hüdroloogiline seirejaam 52 töötab alates aastast 1942 ning praeguseks hetkeks on andmed kättesaadavad seisuga kuni 31. detsember 2011. Seega on andmerea pikkuseks 70 aastat sisaldades 25567 ööpäevakeskmist mõõtmistulemust. Andmete ülekandmine. Linnamäe paisu lävendi arvutustes on võetud aluseks Kehra seirejaama andmed. Andmete ülekandmiseks seirejaama lävendist Linnamäe paisu lävendisse on kasutatud oletust, et kogu Jägala jõe valgala on ühesuguse äravool mooduliga (äravool valgala suvalises piirkonnas on ühesuguse intensiivsusega). Sellise oletuse kehtides saame Linnamäe paisu lävendi äravoolu karakteristikud leida valgalade pindalade suhte alusel. Võttes arvesse, et Linnamäe paisu lävendi valgala on SLinnamäe=1566 km2 ja Kehra seirejaama lävendi valgala on SKehra=903 km2, saame seirejaama andmete paisu lävendisse ülekande koefitsiendiks KLinnamäe/Kehra=1566:903=1,73. Äravoolu üldised karakteristikud. Veevarude majandamisotsuste tegemisel on lähtealuseks jõgede. Jõe äravool on mõiste, millega tähistatakse valglalt veekogusse voolanud vee hulka. Äravoolu saab avaldada kas äravoolumahuna, vooluhulgana, äravoolukihina või äravoolumoodulina. Äravoolu iseloomustamiseks kasutatakse mitmesuguste näitarve - pikaajalised keskmised väärtused, miinimumid-maksimumid, vooluhulkade esinemis- tõenäosused jões jne. Jõe äravooluandmeid esitatakse sageli aegreana. Joonisel 1 on toodud Jägala jõe Kehra seirejaama ja arvutuslik Linnamäe paisu äravool aastatel 2006-2011. Joonis.1. Jägala jõe Kehra seirejaama ja arvutuslik Linnamäe paisu äravool aastatel 2006- 2011 Joonisel 1 on selgesti jälgitav äravoolu andmete suur muutlikkus nii aastasiseselt kui ka erinevate aastate vahel. Seejuures võivad äärmuslikult erinevad väärtused asuda ajaliselt lähestikku. Joonisel 2 on esitatud Linnamäe kuukeskmine äravool 2006-2011 ning aastakeskmine äravool kogu mõõteperioodi ulatuses 1942-2011. Linnamäe lävendi ööpäevaste, kuukeskmiste ja aastakeskmiste äravoolude min., max. ja keskmine on toodud tabelis 1. Võrreldes jooniseid 1 ja 2 näeme, kuidas andmete keskendusperioodi pikendamine mõjutab tulemusi. Nende jooniste ja tabelis 1 toodud arvude võrdlemine aitab mõista mingi perioodi keskmise äravoolu alusel esitatud arvutusliku (näit. sanitaaräravool) äravoolu sisu – 53 ööpäevane äravool võib sel juhul märgatavalt erineda arvutuslikust. Kui ööpäevakeskmiste maksimumid ulatuvad üle 130 m3/s, siis kuukeskmiste maksimumid jäävad suurusjärku 20 m3/s (ulatudes kogu andmestikus üle 60 m3/s) ja aastakeskmiste äravoolude maksimumid omakorda ca 3 m3/s (ulatudes kogu andmestikus üle 5 m3/s). Siinjuures näeme, et keskmised (ööpäevaste keskmised, kuukeskmiste keskmised, aastakeskmiste keskmised) on sama väärtusega. Veidi järele mõeldes tõdeme, et nii ju peabki olema. Joonis 2. Linnamäe kuukeskmine äravool 2006-2011 ning aastakeskmine äravool 1942-2011 54  Tabel 1. Linnamäe lävendi ööpäevaste, kuukeskmiste ja aastakeskmiste äravoolude miinimumid, maksimumid ja keskmised Ööpäeavane äravool, m3/s Kuukeskmine äravool, m3/s Aastakeskmine äravool, m3/s Min. Max. Keskm. Min. Max. Keskm. Min. Max. Keskm. 0,35 138,74 12,73 1,05 66,86 12,74 5,29 24,82 12,73 Äravoolu tõenäosuslik tagatus Üldist Äravooluandmete suurest ajalisest muutlikkusest ja näiliselt juhuslikust iseloomust tingituna on need andmed sageli käsitletavad kui juhuslikud suurused. Seetõttu on äravoolu andmete töötlemisel laialdaselt kasutusel statistilised ja tõenäosuslikud analüüsimeetodid. Allpool on selgitatud jõgede äravoolu tõenäosusliku tagatuse mõistega seonduvat. Jõgede äravoolu tõenäosuslik tagatus väljendab, kui sageli mingisugune äravoolu olukord jões esineb. Tõenäosuslikult tagatud äravoolukõver aitab paremini mõista jõe äravoolu olemust. Joonisel 3. on skemaatiliselt esitatud, kuidas oleks võimalik tõenäosuslikult tagatud äravoolu andmete alusel määrata jõest lubatava veevõtu mahtusid ning on näidatud, kuidas tõenäosusliku äravoolukõvera abil saab eristada erinevaid voolurežiime. A Lubatava veevõtu skeem B Äravooluperioodid 1 Looduslik 1 <10% - kõrgvesi Soovitav tagatus 10%-40% - sademeterikas Suhteline äravool Suhteline äravool Kasutamise piir 40%-60% - vahepealne Lubatav varu 60%-90% - kuiv Ülekasutus 90%-100% - madalvesi 0 0 0% 20% 40% 60% 80% 100% 0% 100% Äravoolu tõenäosulik tagatus Äravoolu tõenäosulik tagatus Joonis 3. Tõenäosuslikult tagatud äravoolukõvera käsitlus. Toodud skeemi sisuks on mõte, et jões tuleks säilitada võimalikult looduslähedane voolurežiim ja et veevõtt ei ole lubatud madalvee perioodil ( „kasutamise piirtase” ). Seega jõe voolurežiimi muutmisel ja veevõtu planeerimisel peaksime teadma jõe lähtest kuni suudmeni, milline on jõe tõenäosuslikult tagatud äravoolu soovituslik väärtus ja sellest lähtudes saaksime teha otsuseid. Joonisel 1. on ka näidatud, kuidas saab äravoolukõvera abil määrata jõe kõrg- ja madalveeperioodidele iseloomulikke vooluhulkasid. Jõe tõenäosuslik äravool on aluseks väga mitmete veemajanduslike otsuste tegemisel nagu näiteks: - heitveelaskme lubatava reostuskoormuse leidmine; - veevarustuse planeerimine; - sanitaarse vooluhulga määramine; - ökoloogilise miinimumvooluhulga määramine (Loigu, E., Reihan, A., 2010); - veehoidlate projekteerimine; 55  - sildade ja truupide avade määramine; - üleujutuspiirkondade ja üleujutussageduste määramine; - suuremate vooluvete korral ka laevatatavusega seonduv jne. Tõenäosusliku tagatusega vooluhulga leidmisel võetakse aluseks kahanevas järjekorras sorteeritud äravoolu andmed, millest äravoolu tõenäosused arvutatakse valemiga (1): P = 100*m/(n + 1) (1) kus P – andmerea järjekorranumbriga m liikme äravoolu tagatuse tõenäosus protsentides, m – kahaneva andmerea liikme järjekorra number, n – andmerea liikmete arv Tõenäosuslikult tagatud äravoolude andmed võimaldavad paremini mõista kui palju mingite perioodide vältel jões vett leidub ja võiksid olla abiks jõe seisundit mõjutavate otsuste tegemisel. Seejuures sellised tõenäosusliku tagatusega äravoolud on arvutatavad seireandmetest võetud erinevate valimite alusel. Tüüpiliseks on tõenäosuslikult tagatud äravool kõigi ööpäevaste seireandmete alusel. Kuid huvipakkuvad on ka paljud teised valimid – näiteks suvised või talvised, 30-päevased miinimumid ja maksimumid jne. Keskkonnateabe Keskuses on koostatud tarkvara selliste tõenäosuslike äravoolude leidmiseks. Arvutused seisuga 2011.a hüdroloogilise seire andmed, on esitatud selle aruande lisas failis 2011_Q_tagatused.xls. Erinevate valimite põhjal saadud tõenäosuslikult tagatud äravoolud on failis esitatud erinevatel töölehtedel. Kokku on failis 27 töölehte – üldandmed ja 26 erinevate valimite põhjal saadud tõenäosuslikult tagatud äravoolud. Arvutuste lähteandmeteks on EMHI poolt kogutud seireandmed, mis on antud ööpäevaste keskmiste vooluhulkadena (m3/s). Kokku on arvutused tehtud 101 erineva vooluveekogu 141 seirelävendi andmetega. Pikemad andmeread on Narva jõe Vasknarva lävendis (alates 1902.a.), lühimad seireread on vaid mõne aasta pikkused. Kasutatud on ka juba suletud seirejaamade andmeid. Seega, jõgedel on erinevate pikkustega andmeread, mis ka ajaliselt kajastavad erinevaid ajavahemikke. Seetõttu tuleks meeles pidada, et tegemist pole ametlike andmetega vaid abimaterjaliga ja kasutaja peab ise langetama otsuse andmete kohta (eriti lühemate andmeridade korral). 1. Tõenäosuslikud tagatused äravoolule üle 60 m3/s ja 80 m3/s Olukordi, kus äravoolu väärtused ületaksid Jägala jõe Linnamäe paisu lävendis väärtuseid 60 m3/s või 80 m3/s esineb harva. 70 aasta pikkuses andmereas (25567 ööpäevakeskmist mõõtmistulemust) on vooluhulkade väärtused 337 korral olnud suuremad kui 60 m3/s ja 116 korral suuremad kui 80 m3/s. Kuu keskmiste vooluhulkade vaatlemisel , et näeme 2 korral on olnud kuu keskmine vooluhulk suurem kui 60 m3/s (65,54 m3/s märtsis 1999 ja 66,70 m3/s märtsis 2010). Allpool lühidalt tõenäosuslikult tagatud äravoolude määramise selgitus. Eeldame (teeme oletuse), et: 56  1. Äravoolu moodulid on võrdsed nii Kehra hüdroloogilise seirejaama lävendis kui ka Linnamäe paisu lävendis; 2. Tõenäosuslikud äravoolud on analoogsed nii Kehra hüdroloogilise seirejaama lävendis kui ka Linnamäe paisu lävendis. Vajalikud algandmed: 1) Jägala jõe Kehra linna hüdroloogilise seirejaama andmed - ööpäevased äravoolud, seirejaama lävendi valgala pindala S_Kehra; 2) Jägala jõe valgala Linnamäe paisu lävendis – S_Linnamäe. Tegevuskäik soovitud lävendis tõenäosusliku tagatuse vooluhulga leidmisel: 1) Leiame lisas toodud failist 2011_Q_Tagatus.xls soovitud perioodi alusel arvutatud tõenäosusliku tagatuse andmeid sisaldava töölehe. 2) Leiame sellelt valitud töölehelt võetud soovitud tagatusega vooluhulga põhjal äravoolu mooduli seirejaamas. Näit. Kehra seirejaama korral MKehra=QKehra/SKehra 3) Kanname seirejaama mooduli abil vooluhulga soovitud lävendisse. Näit. Linnamäe paisu lävendi korral QLinnamäe = SLinnamäe*MKehra. Jägala jõe Linnamäe paisu lävendis esinevate maksimaalsete äravoolude iseloomustamiseks on joonisel 4 toodud äravoolude tagatused aasta maksimaalsete vooluhulkade alusel ja iga- aastaste 7-ööpäevaste maksimaalmerioodide alusel. Näeme, et tõenäosus, et aasta maksimaalne vooluhulk ületab 60 m3/s on ligikaudu 60% ning tõenäosus, et aasta maksimaalne vooluhulk ületab 80 m3/s on ligikaudu 35%. Vaadeldes iga-aastaseid maksimaalseid 7-ööpäevaseid perioode, siis aastaid, kus aasta maksimaalne 7-ööpäevane vooluhulk ületab 60 m3/s on ligikaudu 45% ning aastaid, kus selline vooluhulk ületab 80 m3/s on ligikaudu 20%. Joonis 4. Maksimaalsete äravoolude esinemissagedus Linnamäe paisu lävendis. Joonisel 5 on tõenäosuslikult tagatud vooluhulgad Linnamäe paisu lävendis arvutatuna ööpäevaste mõõtmistulemuste alusel (arvestades kõiki mõõtmisi). Vastuse esitatud küsimusele -kui sageli on vooluhulk suurem kui 60 või 80 m3/s - leiame jooniselt 5. Linnamäe paisu lävendis on veidi üle 1% selliseid päevi, kus ööpäevakeskmine vooluhulk on väärtusega üle 60 m3/s ning ligikaudu 0,7% päevi, kus ööpäevakeskmine vooluhulk on üle 80 m3/s. 57 Joonis 5. Tõenäosuslikult tagatud ööpäevased vooluhulgad arvutatuna Linnamäe paisu lävendis. 2. Tõenäosuslik tagatus äravoolule alla 4 m3/s + sanitaarvooluhulk m3/s. Esmalt sanitaarvooluhulga mõistest ja kuidas teda võiks määrata. Vastavalt Keskkonnaministri 27.07.2009 määrusele nr 39 „Nõuded veekogu paisutamise, veetaseme alandamise ja veekogu tõkestamise ning paisu kohta“ on sanitaarvooluhulk jäävaba perioodi (maist oktoobrini) 95% ületustõenäosusega kuu keskmine miinimumvooluhulk. Määrus käsitleb eelkõige sanitaarvooluhulga määramist paisust allpool olevas jõelõigus, kus tuleb tagada sanitaarvooluhulk või looduslik äravool, kui looduslik äravool on sanitaarvooluhulgast väiksem. Sanitaarvooluhulga määramisel puutume kokku vajadusega see vooluhulk kindlaks teha enamasti olukorras, kus huvipakkuvas lävendis pikaajalised seireandmed puuduvad. Lähtuda tuleks sel juhul seireandmest, mis on mõõdetud küll mingis teises lävendis, kuid oleksid samas iseloomulikud ka vaadeldava lävendi jaoks. Üldjuhul võiks soovitada kasutada seirejaama andmeid, mis asuvad samas jõestikus, kus ka huvipakkuv jõgi. Allpool on esitatud Linnamäe paisu lävendis sanitaarvooluhulga määramise selgitus. Seejuures eeldame (teeme oletuse), et: 1. Äravoolu moodulid on võrdsed nii arvutustes kasutatava hüdroloogilise seirejaama lävendis kui ka sanitaarse vooluhulga määramise lävendis; 2. Tõenäosuslikud äravoolud on analoogsed nii arvutustes kasutatava hüdroloogilise seirejaama lävendis kui ka sanitaarse vooluhulga määramise lävendis. Vajalikud algandmed: 1. Jägala jõe Kehra linna hüdroloogilise seirejaama andmed - ööpäevased äravoolud, seirejaama lävendi valgala pindala S_Kehra; 2. Jägala jõe valgala Linnamäe paisu lävendis – S_Linnamäe. Tegevuskäik: 1. Leiame suvise jäävaba perioodi (mai-oktoober) 30 päevase min 95%-lise vooluhulga Jägala jõe Keila linna hüdroloogilise seirejaama lävendis. Selleks vaatame failist 2011_Q_Tagatus.xls, tööleht 27sanQ (Tõenäosuslikult tagatud vooluhulk, m3/s, arvutatud 30-jäävaba perioodi(mai-oktoober)libiseva keskmise äravoolu alusel) miinimumperioodi keskmise äravoolu alusel), rida 35 (Kehra), veerg 95% (veerg K), 58  millest leiame, et 30-päevane min 95%-lise äravool Jägala jõe Kehra seirejaamas Qsan_Kehra = 1,10 m3/s = 1100 l/s. 2. Jägala jõe Kehra lävendis arvutatud sanitaarvooluhulga äravoolu moodul Msan_Kehra=Qsan_Kehra/SKehra = 1100/903=1,22 l/s/km2 3. Linnamäe paisu lävendis on sanitaarvooluhulk Qsan_Linnamäe = SLinnamäe*MKehra = 1566*1,22 =1919 l/s = 1,90 m3/s; 4. Linnamäe lävendi vooluhulk, mis oleks sanitaarvooluhulk + 4 m3/s on seega 5,90 m3/s. Joonisel 6. On esitatud Linnamäe paisu sanitaarvooluhulga (vasakpoolne joonis) ja sanitaarvooluhulk + 4 m3/s (parempoolne joonis) tõenäosuslik tagatus arvutatuna ööpäevaste vooluhulkade (kõik mõõtmisandmed) andmerea alusel. Joonis 6. Linnamäe paisu sanitaarvooluhulga (vasakpoolne joonis) ja sanitaarvooluhulk + 4 m3/s (parempoolne joonis) tõenäosuslik tagatus ööpäevaste vooluhulkade andmereas. Jooniselt 6. näeme, et pikaajaliste mõõtmiste alusel on ca 95% päevadest tagatud, et vooluhulk Linnamäe paisu lävendis on suurem kui sanitaarvooluhulk (1,90 m3/s). Vooluhulk 5,90 m3/s (ületab sanitaarvooluhulka 4 m3/s võrra) on Linnamäe paisu lävendis tagatud ca 67% . Kokkuvõtlikult Vastavalt ülesandele on selles töös Jägala Linnamäe HEJ paisu lävendi äravoolude kohta esitatud üldised äravoolukarakteristikud ja arvutatud soovitud tagatusega tõenäosuslikud äravoolud: 1. Linnamäe paisu lävendis on veidi üle 1% selliseid päevi, kus ööpäevakeskmine vooluhulk on väärtusega üle 60 m3/s; 2. Alla 1% (ligikaudu 0,7%) on päevi, kus ööpäevakeskmine vooluhulk on väärtusega üle 80 m3/s; 3. Sanitaarvooluhulk Linnamäe paisu lävendis on 1,90 m3/s. See vooluhulk on tagatud 95% tõenäosusega. 4. Sanitaarvooluhulgast 4 m3/s võrra suurem vooluhulk (5,90 m3/s) on Linnamäe paisu lävendis hinnanguliselt tagatud 67% tõenäosusega. 21.02.2013 Peeter Ennet 59 11.3 Väljavõtted eelprojektist UN IB Joonis 2 Üldplaan Joonis 4 Lõiked Läbivooluavade arvutused 60 61 62 Läbivooluavade arvutused UN IB 63 64 65 11.4 Veejõu kasutamine Jägala jõe alamjooksul Linnamäe HEJ alustas tööd 17.aprillil 1924. aastal. Kuigi HEJ paisule rajati ka kalatee, oli see niivõrd järsk, et kalade ülespääsu paisust ei taganud. Keskkonnaametist saadud ja muinsuskaitse kodulehel olevate HEJ ehituse aegsete fotode alusel (ühe ehitusaegse foto koopia on toodud allpool) on Linnamäe jõepoolne nõlv juba kord läbi kaevatud 34. Foto 1. Linnamäe hüdroelektrijaama ehitus eelmise sajandi algul 1941. aastal õhkisid taganevad Nõukogude väed hüdroelektrijaama. Alles jäid ülevoolpais, kalatrepp, vasaku ja parema kalda betoonpaisud ning jõujaama veealune osa. 1959. a 1:10000 kaardil on veetasemeks ülalpool paisu märgitud 2,2 m. Sellest hoolimata olid hüdrosõlme varemed kaladele läbimatuks rändetõkkeks (vaata foto 2). 34 Mälestised • 27015 Rebala muinsuskaitseala; Mälestised • 17534 Asulakoht; Mälestised • 17535 Linnus - 1922. aastal seoses hüdroelektrijaama paisu ehitamisega lõhuti neemiku läänepoolne osa. 66 Foto 2. Linnamäe hüdroelektrijaama varemed 2002 aasta talvel (foto IB Urmas Nugin OÜ) Eesti Energia AS taastas Linnamäe hüdroelektrijaama 2002. aastal. Hüdroelektrijaama võimsus on 1,1 MW ning aastane elektritoodang 7 000 MWh aastas. Kalatee rajamine lükati HEJ taastamise ajal edasi. 35 Käesoleval ajal on HEJ kasutusel kolm Waterpumps WP OY mittereguleeritavat propeller tüüpi otsevoolu turbiini, igaüks vooluhulgale 5 m3/s. Selliste turbiinide kasutamine eeldab stabiilseid vooluhulkasid jões või perioodilist vee kogumist veehoidlas. Praeguse tehnoloogiga on lubatud äravoolu piiramine kuni 1,34 m3/s (sanitaarvooluhulk) 36. Püsivaks elektritootmiseks veehoidla veepinda alandamata oleks sõltuvalt kasutatavate turbiinide arvust vajalik jõe stabiilne juurdevool vähemalt 5 m3/s; 10 m3/s; 15 m3/s. (Siinkohal ümardatud vooluhulgad). Seega toimub äravool alavette samasuguste astmete kaupa: 1,34; 5; 10; 15 m3/s. Kui jõe vooluhulk on üle 15 m3/s algab ülevool ülevoolupaisust. Näiteks olid EE andmetel 2012 aasta jaanuaris ja veebruaris kõik turbiinid suletud: 07.02.2012 2-3 tundi; ülejäänud perioodil töötas 1-3 turbiini. Olemasolevate rajatiste kirjeldus vaata eelprojekt. 35 Ideon, T. 2000. Linnamäe hüdroelektrijaama taastamise keskkonnamõju hindamine aruanne. AS Maves 36 Vee erikasutusluba nr L.VT.HA-171918 67 Sanitaarvooluhulga läbilaskmine toimub pidevalt osaliselt avatud tulvaluugi alt (ülemine vari järgneval fotol, vari on võimalik üles tõsta kuni alumine serv tõuseb kõrgusele 10,3 m). Alumine vari (põhjalask) on tavaolukorras suletud. Foto 3. Paisu tulvaluugi ja põhjalasu paiknemine (Urmas Nugini foto 22.08.2011) Turbiinide sissevooluavade ees olevad võred (piide vahe 40 mm) paiknevad hüdro- elektrijaama korpuses turbiinikambreid üksteisest eraldavate seinte vahel ja kujutavad endast omamoodi kalalõkse. Turbiinide pealevool on peibutusvooluks allavoolu rändel ole- vatele kaladele mida järgides nad jõuavad võredeni, millest väiksemad kalad lähevad läbi ja satuvad turbiinidesse, ning nõrgemad kalad ei suuda võrede juurest tagasi ujuda. 37 Vaata foto 4. 37 Linnamäe hüdroelektrijaama kalapääsud, eelprojekt. Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ 2011 68 Foto 4. Turbiinide sissevooluava Urmas Nugini foto 22.08.2011) Veekogu paisutamisel vee-energia saamiseks või muul otstarbel vee kõrvale juhtimisel tuleb rajada kaladele möödapääs turbiinidest või juurdevoolukanalitest, paigaldades turbiinide sissevoolust või juurdevoolukanalist kalade eemale juhtimiseks võre, mille avade laius ei ületa 25 mm, või muu kalatõke. 38 Viimaste uurimistööde alusel ei pruugi 25 mm võrest piisata (vt peatükk 3.2). Eesti Energia AS kavandas kamberkalapääsu rajamist koos Linnamäe hüdroelektrijaama ümberseadistamisega 2010 – 2011 aastal. Projekti kogumaksumus oli suurusjärgus 2,5 mln eurot. Sealjuures ei ole arvestatud paisu remondi kulusid. Vooluhulgaks kamberkalapääsus oli erinevate variantide puhul arvestatud 0,33 – 1,2 m3/s. Keskkonnainvesteeringute Keskus võttis vastu ka projekti keskkonnaosa kaasrahastamise otsuse lähtudes vee- ja looduskaitse seaduse täitmise kohustusest. Kamberkalapääsu lahendus (IB Urmas Nugin) ei leidnud Keskkonnaameti (kiri 21.06.2011 nr HJR 7- 6/11/18981-7) poolt heakskiitu. Kuna ka eksperdid kahtlesid kamberkalapääsu rajamise tõhususes Linnamäe paisu siirde- kaladele läbipääsetavaks muutmisel, loobuti kamberkalapääsu rajamisest ja projekti põhjalikumast läbitöötamisest. 38 Nõuded veekogu paisutamise, veetaseme alandamise ja veekogu tõkestamise ning paisu kohta. Keskkonnaministri 27.07.2009 määrus nr 39 RTL 2009, 63, 917 69 Jägala HEJ kasutab derivatsioonikanaliga Jägala joast mööda juhitavat vett. HEJ rajati algselt 1917 aastal. Taastatud HEJ sai pärast pikka KMH protsessi 39,40 veeloa 16.09.2010. Vee-erikasutusloa alusel tuleb joal säilitada pidevalt sanitaarvooluhulk 1,7 m3/s või looduslik äravool (kui see on sanitaarvooluhulgast väiksem). Sügisel (okt. nov. dets), sõltumata Linnamäe paisul kalatrepi olemasolust, tagada Jägala ja Jõelähtme jõe vooluhulk summaarselt 3,4 m3/s või looduslik äravool. Tagada Jägala joa atraktiivsus suveperioodil (1.mai-31.august) reedeti, laupäevadel, püha- päevadel ja riiklikel pühadel kella 12.00-20.00 vooluhulgaga 8 m3/s või väiksemate voolu- hulkade puhul loodusliku vooluhulgaga. Turbiinide käivitamine eelpool toodud piirangutega ajavahemikel on lubatud kui veehoidlasse sisenev vooluhulk ületab 0,5 m3/sek võrra eelpool toodud vooluhulkasid (2,5 ja 8 m3/sek). Pärast Jägala joast jõe suudme pool asuval Linnamäe paisul toimiva kalatrepi valmimist, mis tagab kalade juurdepääsu (vastav uuring) Jägala joa alustele koelmualadele tagada keva- disel kalade kudemisperioodil (apr. mai) Jägala joale suunatav vooluhulk 3,4 m3/s või looduslik äravool. Nõue on tingimuslik ja muutub kohustuslikuks juhul kui loa kehtivuse ajal tagatakse kalade läbipääs Linnamäe paisust. 41 Jägala HEJ veeloa tingimused lähtuvad suuresti vastavast uurimistööst, mille on teinud hüdrotehnika insener. 42 Martin Kesleri märkus 08.09.2013: Tänavune (2013) suvi oli väga veevaene ja elektrijaamad seisid, kui mina seal käinud olen. Sellest hoolimata säilis joa alusel kärestikul veepeegli pindala 1,9 ha ja ma arvan, et noorkalad saavad seal elatud ka sellise väikse veega. Sigimisperioodidel tuleks siiski tõenäoliselt joale juhtida oluliselt rohkem vett. Seejuures on kaheldav kas 3,4 kuupmeetrit sekundis on sigimiseks piisav. 39 Luik, H. 2006. OÜ Jägala Energy poolt Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jägala-Joa külas asuva HEJ taaskasutuselevõtu ning Jägala jõe tõkestamiseks, paisutamiseks ja jõevee kõrvalejuhtimiseks vee erikasutusloa taotlemiseks läbiviidava keskkonnamõju hindamise aruanne. OU Ecoman 40 Ramboll 2009. OÜ Jägala Energy poolt Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jägala-Joa külas asuva HEJ taaskasutuselevõtu ning Jägala jõe tõkestamiseks, paisutamiseks ja jõevee kõrvalejuhtimiseks vee erikasutusloa taotlemiseks läbiviidava keskkonnamõju hindamise aruanne. Täiendused. 41 Vee erikasutusluba nr 318756 42 Roo, Ruttar 2009. Jägala HEJ-Ie keskkonnasäästliku põhimõttelise juhtimisskeemi koostamine. PB Maa ja Vesi AS. 70 11.5 Linnamäe paisu avamise KMH vajalikkusest tulenevalt paisu rekonstrueerimisest Keskkonnaameti seisukoht täiendatud keskkonnamõju hindamise eelhinnangu „Kalakoelmute rajamine Jägala jõe alamjooksule. Kalade rändetee avamine Linnamäe HEJ paisul“ kohta KA kiri 06.12.2013 nr HJR 6-7/13/22101-6: 12. Eelhinnangu koostaja on arvamusel, et Linnamäe paisul kavandatav tegevus (paisu avamine) ei klassifitseeru keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 alla, mis tähendaks kohest keskkonnamõju hindamise algatamise kohustust, kuna sisuliselt toimub paisu likvideerimine osalise lammutamise teel, mida ei saa käsitleda paisu rekonstrueerimisena. Keskkonnaamet selgitas ja sisustas mõisted „rekonstrueerimine“ ja „tundlik suubla“ oma 04.10.2013 kirjas. Keskkonnaameti hinnangul on paisu lammutamisega tegemist juhul, kui lammutamise tulemusena ei ole ehitist enam ehitusseaduse § 2 lg 1 mõistes olemas. Eelprojektiga kavandatav tegevus näeb ette läbivooluavade lõikamist läbi Linnamäe hüdrosõlme ülevoolupaisu, mis tähendab, et peale tegevuse realiseerumist paisutamist veeseaduse tähenduses enam ei toimu ja muutub ehitise funktsioon, kuid ehitis ise säilib. Seega muudetakse Linnamäe paisu sisse avade tegemisel paisu, kui ehitise, kande- ja jäigastavaid konstruktsioone, mis ehitusseaduse § 2 lg 8 mõistes on ehitise rekonstrueerimine. Tuginedes eelnevale on Keskkonnaamet jätkuvalt seisukohal, et kavandatav tegevus on KeHJS § 6 lg 1 p 21 kohane tegevus, mille puhul on vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine ja selle algatamine toimub vajadust põhjendamata. Lisame, et Keskkonnaamet on teinud järelpärimise nimetatud küsimuses ka Jõelähtme Vallavalitsusele, kui ehitusseaduse rakendajale, kes saab anda lõpliku hinnangu ehitustegevuse liigi osas. Juhul, kui kohalik omavalitsus käsitleb tegevust ehitise lammutamisena, siis vaatab Keskkonnaamet keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse kohta antud hinnangu üle. Madis Metsuri 07.01.2014 arvamus Keskkonnaekspert arvab, et Keskkonnaameti seisukoht on toodud põhjendustel formaalselt õige. Samas pole põhjendus KMH kohustuslikkuse osas sisult asjakohane. Keskkonnamõju hindamise vajalikkust tuleb hinnata keskkonnaõiguse üldisest loogikast ja eesmärkidest lähtudes. KeHJS § 3 määratud keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus tuleneb vajadusest vältida keskkonnaseisundi kahjustamist (olulist negatiivset keskkonnamõju). Selle vajaduse hindamisel tuleb KeHJS § 6-s Olulise keskkonnamõjuga tegevus toodud nimekirjas toodud tegevusi ja mõisteid sisustada eelkõige keskkonnaõiguse loogikast lähtudes. Loogiline on antud juhul KeHJS § 6 lg1 p 21 mõista järgmiselt: Olulise keskkonnamõjuga tegevus on tundlikule suublale hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla püstitamine või selle rekonstrueerimine paisutuse säilimise korral. Keskkonnaamet nõuab veeseaduse alusel kehtestatud kohustuse täitmist: loodus- kaitseseaduse (edaspidi LKS) § 51 lõike 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul kaladele läbipääs nii üles- kui ka allavoolu. Seda nõuet on võimalik tulemuslikult täita ainult paisu avamise teel. 71 Kuna muid toimivaid lahendusi teada ei ole ning „lõheliste nimekirja määrusest“ Jägala jõge välja võtta teadaolevalt ei kavatseta, on kehtiva keskkonnaõiguse järgi ainuke alternatiiv paisu avamine. KMH läbiviimisel ehitusseadusest tulenevate mõistete „sisustamise“ alusel ei ole tingimata vajalik. Oma funktsiooni kaotanud ehitisi, antud juhul avatud paisu, saab käsitleda ehitusseaduse alusel sidumata seda KMH protsessi läbiviimise vajadusega. Näiteks võib tellida avamise lahendusele ehitusliku ekspertiisi. Kuna alternatiivid puuduvad, on ebaselge KMH protsessi mõte. Projekti vajaduse (seaduse täitmise) selgitamiseks on ka lihtsamaid võimalusi kui KMH protsessi läbiviimine. KMH peab lähtuma kehtivast õigusest, ning ei saa käsitleda keskkonnaõigusega vastuolus olevaid alternatiive. 72 11.6 Kokkuvõte vee-elustiku uuringutest Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013. aastal Kalastik Sesoonsetel kalastiku-uuringutel Linnamäe paisu all tehti kindlaks 26 kalaliigi esinemine. Uuringud näitasid, et: • Jõesilm tõuseb kevadel Linnamäe paisu alla kudema arvukalt, kuid merre jõudev järglaskond võib olla väga vähene (vastseid seirepüükidel jõest ei leitud); • Lõhe ja meriforell Linnamäe paisu all sigivad, kuid mõlema liigi looduslikke laskujaid jõuab Jägala jõest merre praegu vaid üksikuid; • Vimb sigib Linnamäe paisu alustel kärestikel ning 2013. a oli samasuvine järelkasv jões olemas arvestataval hulgal; • Siirdesiiga Linnamäe paisu alt 2013. a ei leitud; • Siirdekalade sigimist Linnamäe paisu all häirivad kaks olulist mõjufaktorit: 1) kärestikulisi ja ritraalseid alasid paisu all on vähe ning need on mere mõju all – merevee kõrge taseme korral uputatakse kärestikud ära ning veevool seal lakkab või aeglustub liigselt; 2) Äravoolu reguleerimine Linnamäe HEJ-s ning sellest tulenevad veetaseme sagedased järsud muutumised häirivad oluliselt nii siirdekalade kui enamiku teiste kalaliikide sigimis- ja elutingimusi Linnamäe paisu aluses jõeosas. • Kaitsealustest liikidest on võldase arvukus pärast 2011. a paisjärve alla- laskmisega kaasnenud setetereostust taastunud, kuid arvukus on madal. Ka võldase jaoks on peamiseks probleemiks jõe äravoolu reguleerimine; Kalastiku seisund hinnati seirepüükide põhjal Linnamäe paisu aluses jõeosas kesiseks, Jägala jões ülalpool Linnamäe paisu ja Jõelähtme jõe alamjooksul halvaks. Kalastiku hea seisundi saavutamise eelduseks Jägala jõe alamjooksul on Linnamäe paisu avamine ja paisjärve likvideerimine. Lõhe ja meriforelli elupaikade inventeerimine Jägala ja Jõelähtme jõgede alamjooksudel näitas, et jõelistes osades on lõhele ja meriforellile sobilikke sigimis- ja noorjärkude kasvu- alasid kokku ca 2,2 ha. Linnamäe paisjärve likvideerimise korral lisanduks sellele eeldatavasti veel 5,0 ha heakvaliteedilist sigimis- ja kasvuala. Linnamäe paisjärve likvideerimisel ning vee liigvähendamise lõpetamisel Jägala HEJ poolt oleks lõhe eeldatav taastootmispotentsiaal Jägala jõe alamjooksul ca 8500 ja meriforelli oma ca 2200 laskujat aastas. Linnamäe paisjärves registreeriti uuringutel 7 kalaliiki. Sektsioonvõrkude saagikus (CPUE) oli oluliselt väiksem kui on väikejärvede keskmine ning hea kalastikuga paisjärvede vastav näitaja. Tõenäoliselt on paisjärve kalastikule avaldanud negatiivset mõju hiljutine (2011. a) paisjärve allalaskmine. Põhjaloomastik Põhjaloomastiku uuringutel hinnati selle seisund Jägala jões nii ülalpool Linnamäe paisjärve, Linnamäe paisjärves kui ka Linnamäe paisu aluses jõelõigus hea ja kesise piiril olevaks. Jõelähtme jões oli põhjaloomastiku seisund kesine. Kõige madalam oli põhjaloomastiku seisundihinnang Linnamäe paisust vahetult allavoolu asuval kärestikul. Selle põhjuseks on tõenäoliselt jõe äravoolu reguleerimine Linnamäe HEJ poolt ning sellega kaasnev veetaseme kõikumine paisu aluses jõeosas. 73 Kaitseväärtusega veeselgrootute liike Linnamäe paisjärvest ei leitud. Jägala ja Jõelähtme jõgedest leiti mõned Eesti punase nimestiku liigid. Paksukojalisele jõekarbile on Jägala jõe alamjooks praegu elupaigaks ebasobiv. Võimalik, et paisjärve alla jäänud jõeosade taastumisel tekiks mõnes lõigus paksukojalisele jõekarbile sobivad elupaigad. Rohe- vesihobule Jägala jõe alamjooks elupaigaks ei sobi. Veetaimestik Veetaimestiku inventuur ja seisundi hindamine viidi läbi samades jõelõikudes, kus toimusid põhjaloomastiku uuringud. Eraldi uuriti ka Linnamäe paisjärve veetaimestikku. Kaitsealuseid ja haruldasi taimeliike ei leitud. Uuringu tulemused esitatakse järgmises aruandes (ekspert Aive Kõrs sattus 14.10.2013 autoavariisse ning viibib praeguseni haiglas ravil). Linnamäe paisjärve fütoplankton Fütoplanktoni uuringutel selgus, et kevadel ja sügisel oli paisjärve vee kvaliteet fütoplanktoni järgi hea. Suve perioodil vee kvaliteet halvenes ning paisjärve seisund oli kesine, väikese veevahetusega paisjärve põhjasopis ühel juhul isegi halb. Vee toksilisust põhjustavaid planktoniliike ja -rühmi uuringute käigus ei leitud. 11.7 Selgitused Linnamäe paisjärve mõjuala osas Veeseaduse § 17. Veekogu paisutamine, veetaseme alandamine ja veekogu tõkestamine lõige 4: Paisutamist kavandav isik peab saama veekogu paisutamiseks kirjaliku nõusoleku maaomanikult, kellele kuuluvale maale pais ehitatakse või kelle maa niiskusrežiimi paisutamine võib mõjutada. § 3310. Üleujutuse ja maa soostumise põhjustamise ning tulvavee ümbersuunamise ja tõkestamise keeld (1) Maaomanik (maavaldaja) ja veekasutaja ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega põhjustada: 1) üleujutust; 2) kaldakindlustuse, tammi, paisu ega muu rajatise purunemist; 3) pinnase erosiooni ega maalihet; 4) maa soostumist. Siinkohal tuleb selgelt defineerimata ”niiskusrežiimi mõjutamise” lahtimõtestamisel lähtuda keskkonnaõiguse üldisest loogikast: keelatud on või tuleb saada (kinnistu omaniku) nõusolek juhul kui veekasutaja tegevus kahjustab või võib kahjustada inimese tervist, hüvede vähenemist, kahju varale, või raskendab või takistab keskkonna (antud juhul kinnistu) õiguspärast jätkusuutlikku kasutamist. Analüüsides paisutustasemeid, pinnamoodi, geoloogilisi tingimusi, paisutuse otsest ja kaudset mõju niiskusrežiimile on järelduseks, et normaalpaisutustaseme 10,0 m juures paisutamine ei mõjuta veehoidla kallastel 12 m kõrgemal paiknevate kinnistute niiskusrežiimi (ei takista kinnistute õiguspärast kasutamist). Samuti ei mõjuta nimetatud joonest väljapool olevate kinnistute niiskusrežiimi veetaseme lühiajaline tõus normaalveetasemest kõrgemale ning erakordne ”1 kord saja aasta jooksul” arvutuslikult esinev võimalik paisjärve veetaseme tõus 11,7 m kõrgusele. 74 Jõeoru madalam osa (praeguse veehoidla ja selle kaldaalad, mis on osaliselt veehoidla otsese või kaudse mõju all) on hõlmatud järgnevas tabelis toodud katastriüksustega ja jätkuvalt riigi omandis oleva maaga (asustusüksus 2301). Tabel. Paisutamise mõjualasse jäävad katastriüksused Katastriüksuse tunnus Aadress Maa sihtotstarve 24505:002:0030 Tammi, Jõesuu küla tootmismaa 24505:002:0029 Linnamäe, Jägala-Joa küla sotsiaalmaa 90%, kaitsealune maa 10% 24505:002:0224 Sillakeeru, Koila küla maatulundusmaa 24504:008:0054 Miku, Koila küla maatulundusmaa 24505:002:0225 Kanali lõik 1, Jägala-Joa tootmismaa küla Asustusüksus 2301 Jätkuvalt riigi omandis olev maa 24505:002:0072 Roosimäe maatulundusmaa 24505:002:0640 Jõujaama, Jägala-Joa küla tootmismaa Ülejäänud kinnistud asuvad veehoidla mõjualast väljapool: kas reljeefis tunduvalt kõrgemal või siis juba paisualuse sügava jõeoru põhjavett dreeniva mõju all. Lisaselgitused: Tulvavee ajal sõltub maapinnalähedase pinnasekihi niiskus väljapool otseselt üleujutatud ala sademetest ja lumesulaveest. See periood esineb valdavalt väljapool vegetatsiooniperoodi ning ajutine liigniiskus sel ajal on paratamatu isegi põllumuldadel. Kevadise lumesulamisperioodi ja sügissadude ajal on pinnas veega küllastunud enamusel maast (sageli ka üleujutatud), kuid see ei takista maakasutust vegetatsiooniperioodil. 43 Linnamäe paisjärv asub selgelt väljakujunenud jõeorus 44, mis on lõikunud aluspõhja kivimitesse ja pinnakattesse 45. Jõesäng tõuseb veehoidlast Jägala joa suunas tasandikujõgedega võrreldes kiiresti. Jägala HEJ-st 300 m lõuna pool on jõepõhja kõrgus juba keskmiselt 13,5 m. 46 Jõepõhja mõõdistumisandmetest ja kõrgusmudelist lähtudes on toodud ka maksimumpaisutuse mõju ulatus jõesängis. 43 Kuivendatud maa kuivendusseisundi hindamise juhend. Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo 22.06.2005.a. juhend nr.3 44 http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis 45 Suuroja, K., All, T., Kõiv, M., Mardim, T., Morgen, E., Ploom, K., Vahtra, T., 2002. Eesti geoloogiline baaskaart (mõõtkavas 1:50 000). 6343 Maardu. Seletuskiri, 99 46 Jägala HEJ KMH Lisa 4 75 Seetõttu ei ulatu antud juhul paisutuse kaudne mõju mulla niiskusrežiimile oluliselt kaugemale kui maksimaalne võimalik veetase üliharva tulvavee korral. Lisasime mõjuala kaardile ettevaatusprintsiibist lähtudes 0,3 m. Vaata lisatud joonis 1. Kaudse mõjuala eraldamine on asjakohane eelkõige lauge reljeefi korral, kus paisutus võib mõjutada maakasutust maaparandussüsteemide äravoolutingimuste halvenemise kaudu või otseselt (näiteks Põltsamaa jõgi Põltsamaa linnast kõrgemal, kus ta on maaparandussüsteemide eesvooluks (sh poldrid). AS Mavesel on piirkonna reljeefi täpsemaks analüüsiks (möödaviikkalapääsu võimaliku asukoha otsimiseks) Maa-ametist ostetud piirkonna LIDAR kõrgusandmed, mille põhjal on tehtud piirkonna kõrgusmudel. Näitena vaatleme täpsemalt Päidemäe katastriüksuse 24505:002:0068 kõrguspilti (kinnistu näib esmapilgul veele väga lähedal). Kõrgusjoon 11,7 ei ulatu kusagil katatriüksuse piiresse. Maapinna kõrgus tõuseb katasriüksuse piiril üle 13 m. Hoonestusalal on see 15 – 17 m. Sellistes tingimustes ei ole mingit põhjust karta, et veehoidla veetase põhjustaks kinnistul ebasoovitatavat niiskusrežiimi, mis halvendaks kinnistu kasutustingimusi. Kinnistu niiskusrežiimi mõjutavad pigem siia rajatud tiigid (nende veetase on vahemikus 13..15 m). Vaata lisatud joonis 2 ja foto Linnamäe paisjärve parkimisplatsilt nimetatud kinnistu suunas normaalveetaseme juures 25.01.2013. Madis Metsur AS MAVES 30.12.2013 76 Joonis 1 Paisutamise mõjuala veehoidla kallastel ja maksimumpaisutuse mõju ulatus jõesängis (Maa-ameti LIDAR ja Jägala HEJ KMH Lisa 4 – jõe profiilid andmetel) 77 Joonis 2 Päidemäe kinnistu maapinna kõrgus (siksakid veepinnal tulenevad sellest, nii kaldajoone kui veetaseme kõrgus on 10 m, Maa-ameti LIDAR andmetel) 78 Foto Linnamäe veehoidla parkimisplatsilt Päidemäe kinnistule normaalveetaseme juures 25.01.2013 79  Lisa 6 Õiguskantsleri poole pöördumise juurde kuuluv Jägala jõe hoiualaga seonduv kronoloogia 07.02.1992 Euroopa Liidu sünd 2.06.1995 Eesti, Läti ja Leedu kirjutasid alla assotsiatsioonilepingud Euroopa Liiduga 28.11.1995 Eesti esitas ametliku avalduse EL-ga liitumiseks 13.12.1997 EL-i Nõukogu otsustas alustada liitumisläbirääkimisi Eestiga 08.10.2000 valmis Linnamäe Hüdroelektrijaama taastamise keskkonnamõjude hindamise aruanne1. Aruandes toodi välja kavandatava tegevusega kaasnevate oluliste negatiivsete keskkonnamõjud hulgas - taastatud HEJ negatiivne mõju Jägala jõe alamjooksu kalastikule, mis on eelkõige seotud kalade rände tagamisega mere ja Jägala jõe alamjooksu (kuni Jägala joani) ning Jõelähtme jõe alamjooksu vahel - oluline keskkonnaaspekt kalastiku taastamise seisukohalt. Aruandes nimetati, et edasist käsitlemist vajab kalade rände ja tammist üles-alla liikumise lahendus, sest Jägala jõe alamjooksu, s.o HEJ ülesvoolu jääva kärestiku ja Jõelähtme jõe alamjooksu kalastiku ning lõhe ja meriforelli kudeala taastamine on äärmiselt vajalik. Aruandes oli viide: "Jägala jõgi suudmest kuni Kehra paisuni on kantud lõheliste kudemis- ja elupaikade nimistusse (RTL 1996,25/26; 1999 24)." Aruande koostamisel esitas (KKM Harjumaa Keskkonnateenistus) Keskkonnateenistuse poolse seisukoha Jägala jõe kui kalamajandusliku jõe osas. Oluliseks peeti Keskkonnateenistuse poolt efektiivselt toimiva kalatreppi rajamist. Aruande vastuvõtmisel esitas Harjumaa Keskkonnateenistus protokollitud seisukoha: Projekt tuleb läbi kaaluda selliselt, et kalad hakkaks sealt kalatrepist läbi liikuma, projekti staadiumis tuleb kalatrepi taastamine ette näha. Seda seisukohta toetas ka Jõelähtme Vallavalitsus (Lisa7, lk 40). 26.02.2001 kuulutas Eesti Energia välja riigihanke konkursi Linnamäe HEJ projekteerija ja ehitaja leidmiseks. Taastamise positiivsete mõjudena toob ta välja: kalatrepi taastamisel paraneb ilmselt Jägala ja Jõelähtme jõe kalastiku liigiline koostis ja vähemalt osaliselt taastub jõe alamjooks kui lõhe ja meriforelli koelmualana2. 2002 alustas tööd Energia poolt ülesehitatud Linnamäe HEJ . Linnamäe HEJ hoonet ei taastatud endisel kujul. Kalatreppi ei taastatud. Kalatrepp ehitati kinniseks, vett mitte läbilaskvaks. Ei 1 Lisa 7. 2000-Linnamäe-hüdroelektrijaama-taastamise-keskkonnamõju-hindamine 2 https://www.energia.ee/uudised/avaleht/-/newsv2/migreeritud-uudis-69 töötatud välja ka muid toimivaid lahendusi mille olulisust rändekaladele KMH raames käsitleti ja mida väljendas KKM Harjumaa Keskkonnateenistus. 13.12.2002 Lõppesid liitumisläbirääkimised Eesti ja EL-i vahel 16.04.2003 Allkirjastati liitumisleping Euroopa Liiduga 14.09.2003 Toimus rahvahääletus EL-iga liitumise küsimuses 01.05.2004 Eesti ühines Euroopa Liiduga. Koos EL astumisega tekkis kohustus võtta Elupaikade direktiiviga teatud elupaigatüübid ja liigid kaitse alla 05.08.2004 määrati Jägala loodusala Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ p 56 alusel Natura 2000 võrgustikku. 20.09.2004 andis Jõelähtme Vallavalitsus kirjaliku nõusoleku Vabariigi Valitsuse määruse 21.06.2004 eelnõule ettenähtud hoiualade moodustamiseks Jõelähtme valla haldusterritooriumile sh Jägala jõe hoiualale. Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määruse nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas“ (edaspidi määrus nr 144) § 1 lg 1 p 1 kohaselt on Jägala jõgi osaliselt Jägala jõe hoiualana looduskaitse all. Hoiuala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar) elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse. Jägala loodusala (keskkonnaregistri kood EE0010150), millel Jägala jõe hoiuala asub, kaitse-eesmärkidena on lisaks eelpool toodud liikidele ka II kaitsekategooria kaitsealune liik paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja III kaitsekategooria kaitsealune liik saarmas (Lutra lutra). 2010. aasta oktoobris esitas Eesti Energia AS Taastuvenergia Ettevõte taotluse toetuse saamiseks kalapääsude rajamiseks SA Keskkonna-investeeringute Keskus ja EL Ühtekuuluvusfond (ÜF) meetmest „Vooluveekogude seisundi parandamine“. Taotlusdokumentatsiooni lisana esitatud IB Urmas Nugin OÜ poolt koostatud eelprojektis kirjeldati põhimõttelisi kalapääsude variante Linnamäe hüdrosõlme juures. 12.02.2015 tegi Jõelähtme Vald ettepaneku, tunnistada hüdroelektrijaam kinnismälestiseks. Vald märgib ettepanekus, et „Hüdroelektrijaam projekteeriti 1917. aastal Soomes ja selle ehitamist alustati 1920. aastal, sealjuures on tähelepanuväärne, et valminud hüdroelektrijaam sai kauneima tööstusehitise preemia.“ (Valla avalduses esitatu ei vastanud tõele. Esiteks 1917 projekteeritud hüdroelektrijaama hoonet, mis oli tõepoolest kaunis, ei taastatud. Paisu ilu ei ole kiitnud ükski allikas. Teiseks ei kinnita Kultuuriministeerium fakti, et ka hüdroelektrijaam oleks saanud peale valmimist kauneima tööstusehitise preemia.) 2015 alustas Muinsuskaitseamet Linnamäe HEJ ehitisemälestise kaitse alla võtmise menetlust. Linnamäe HEJ ehitisemälestise kaitse alla võtmise menetluse käigus esitas Keskkonnaamet kirjaga 30.12.2015 nr HJR 6-7/15/24462-513 viited õigusaktidele millest tulenevate nõuete täitmine on vajalik, kuid võib olla võimatu/raskendatud, kui Linnamäe hüdroelektrijaama pais tunnistatakse riikliku kaitse all olevaks kultuurimälestiseks. Muinsuskaitseamet ei võtnud Keskkonnameti poolt viidatud seaduseid ja määruseid oma menetluses arvesse. Muinsuskaitseamet ei täpsustanud hoiuala eesmärkidest tulenevatele nõuetele vastavaid ehitisemälestise kaitse piiranguid ja määras Linnamäe HEJ paisu koos kalatrepiga kultuurimälestise kaitse alla 2016 aastal. Kultuuriministri käskkiri 21.12.2016 nr 180 „Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuurimälestiseks tunnistamine“ 4. 2018. aastal müüs Eesti Energia Linnamäe HEJ Wooluvabrik OÜ-le, kuna Eesti Energia ei näinud võimalust seoses keskkonnaprobleemidega äritegevuse jätkamiseks 5.Wooluvabrik OÜ võttis ostuga teadliku äririski. 2019. aastal tegi Wooluvabrik OÜ ettepaneku Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kaitsevööndi suurendamiseks selliselt, et kaitsevööndisse oleks haaratud Linnamäe paisjärv. 2019. aastal algatas Muinsuskaitseamet menetluse millega planeeritakse piirkonnas, kus asub Jägala jõe Natura 2000 ala, seoses lähedal asetsevate muinsuskaitse objektidega moodustada ühine muinsuskaitse vöönd mis hõlmab Linnamäe HEJ poolt vee paisutamisel tekkinud paisjärve (mis asub täielikult Jägala jõe hoiualal ja mille peab Loodusdirektiive järgides likvideerima, taastades loodusliku jõe). 14.08.2020 edastati Jägala Kalateed MTÜ-le tutvumiseks Kultuuriministri käskkirja eelnõu kehtestada lähestikku paiknevatele ehitismälestisele ühine kaitsevöönd eesmärgiga “tagada kinnismälestiste säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas, sealhulgas kinnismälestiste Linnamäe hüdroelektrijaama pais ja Linnus „Jägala linnamägi“ vaadeldavus. Kultuuriväärtusliku objektina on kaitsevööndisse haaratud Linnamäe paisjärv.” 3 https://register.muinas.ee/ftp/Eksperdihinnagud/MKA_Linnamae_HEJ.pdf. 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/323122016001 5 https://www.aripaev.ee/uudised/2017/08/31/eesti-energia-loobus-riigiga-vaidlemisest-ja-muub-linnamae- hudroelektrijaama-maha  Tellija: EESTI ENERGIA AS IRU ELEKTRIJAAM LINNAMÄE HÜDROELEKTRIJAAMA TAASTAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE ARUANNE Leping nr 2187 Vastutav täitja: Toomas Ideon Direktor: Mati Salu Tallinn, 2000 detsember SISUKOKKUVÕTE Töö LINNAMÄE HÜDROELEKTRIJAAMA TAASTAMISE KESKKONNAMÕJU HIN- DAMINE on tehtud Eesti Energia AS Iru Elektrijaama tellimusel. Programm kinnitati Har- jumaa keskkonnateenistuse poolt. Töö käigus võttis OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus Linnarnäe HEJ paisjärve setetest proovid ja saadud analüüsitulemusi on kasutatud aruande koostamisel. Arendaja on esitanud KMH tegemiseks eelprojekti, ehitusgeoloogilise uuringu tulemused, ala mõõdistused, tehtayate tööde kirjeldused jm. Nimetatud dokumentides ei ole käsitletud kala- trepi taastamist. Kavandatav tegevus seostub vee erikasutusloaga, seejuures vooluhulga taga- tusega, sanitaarvooluhulgaga ja vajalike keskkonnakaitseliste abinõudega - paisjärve veeta- seme tõusust tulenevad keskkonnamõjud, Jägala jõe alamjooksu kalastiku taastamine (kalade liikumise tagamine) jne. KMH aruande projekti tutvustati avalikul koosolekul, mis toimus 28.destembril 2000.a. Jõe- lähtme Vallavalitsuses. Aruande projekti avalik väljapanek toimus 08.01.-19.01.2001.a. seal- samas. Vastavasisuline teade ilmus eelnevalt ajalehes Harjumaa. Avaliku väljapaneku järgne koosolek ja arutelu toimus 19.01.2001.a. Jõelähtme vallamajas. Toimunud arutelude proto- kollid on antud aruande lisas 4. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ~oolt tehtud arvutuste järgi on Jägala jõe keskmine vooluhulk Linnarnäe piirkonnas 11 m/s, minimaalne 30-päevane äravool 95 % tõenäosusega vabal perioodil on 1,05 m3/s. See vooluhulk tagab Jägala jõe sanitaarsed tingi- mused. Keskkonnaministri määruse eelnõu Pinnaveekogude veeklassid järgi kuulub Jägala jõgi selle suudmealal I-II klassi. Ka bioloogilise seire tulemused iseloomustavad Jägala jõe alamjooksu kui puhast või nõrgalt reostunud vooluveekogu. Paisjärve setteproovidest tehtud analüüsid näitasid, et kõigi normeeritud raskmetallide osas olid väärtused alla sihtarvu, seega ei ohusta sete keskkonda ega inimese tervist. Oluliseks as- pektiks on kavandatava veetaseme tõusule eelnev kaldariba puhastamine ja sellele järgnev kaldariba stabiliseerimise periood, mil intensiivistub tahkete osakeste ärakanne paisjärve. Veetaseme tõus praegust kalastikku oluliselt ei mõjuta. Linnarnäe HEJ taastamise positiivsed keskkonnamõjud on järgmised: • hüdroelektrijaama, kui Eesti oludes silmapaistva hüdrotehnilise ehitise taastamine, ener- gia tootmine taastuva loodusvara arvel, säästva arengu printsiipide rakendamine ja maha- jäetud rajatise töösse rakendamine; • kalatrepi taastamisel paraneb ilmselt Jägala ja Jõelähtme jõe kalastiku liigiline koostis ja vähemalt osaliselt taastub jõe alamjooks kui lõhe ja meriforelli koelmualana; • paraneb inimeste liikumine Jägala jõe alamjooksul, kui rajatakse üle tammi jalakäijate sild. Kavandatava tegevusega kaasnevad olulised negatiivsed keskkonnamõjud ja -aspektid (konf- liktid) on järgmised: • taastatud HEJ mõju Jägala jõe alamjooksu kalastikule, mis on eelkõige seotud kalade rän- de tagamisega mere ja Jägala jõe alamjooksu (kuni Jägala joani) ning Jõelähtme jõe alam- jooksu vahel - oluline keskkonnaaspekt kalastiku taastamise seisukohalt; Linnarnäe HEJ - KMH aruanne AS Maves 2 • ehi~ustööde käigus tehtava kaldariba puhastamisel ja sellele järgneval kalda stabiliseeri- mise perioodil suureneb tahkete osakeste ärakanne paisjärve ja selle põhja mudastumine intensiivistub; • kavandatud veetõus paisjärves kuni 2 m eeldab paisjärve kaldaribal metsa langetamist ja pinnase puhastamist - tööde teostamisel tekkivad metsa ja alustaimestiku kahjustused; tu- leb arvestada pinnaste nõrga tallamiskindlusega paisjärve idakaldal, liigestatud reljeefiga alal; • konflikt kavandatava tegevuse ja muinsuskaitseobjektide, Jägala asulakoha ja linnarnäe vahel, see ilmneb eelkõige juurdepääsutee ja laoplatsi rajamises. Oluliste negatiivsete keskkonnamõjude leevendusabinõud on järgmised: • paisjärve mudastumine ja setete teke: see on välditav (vähendatav) põhjalasu rajamisega HEJ tammi; suurvee ajal on võimalik põhjalasu kaudu muda eemaldada ja setete teket vältida; kui otsustatakse põhjalask rajada, siis see peaks asetsema praeguse settelasundi ülemisel piiril; • konflikt juurdepääsutee (laoplatsi rajamise) ja muinsuskaitse objektide vahel: kooskõlas- tada tegevus muinsuskaitse inspektsiooniga ja toetada (rahastada) arheoloogilisi välja- kaevamisi kavandatava tegevusega.haaratud aladel; sellega täpsustuvad ka muinsuskait- seobjektide ja nende kaitsevööndite piirid; • kaldariba puhastamine: paisjärve kalda puhastustööde projekti koostamine, kus peetakse silmas ka paisjärve ümbruse maastikulist kujundamist ning selle puhkealana kasutamist; praegusel ajal on paisjärv ümbritsetud suhteliselt tiheda metsaga, puuduvad vaated pais- järvele ja HEJ tammile; puhastustöödeks vajalikud juurdepääsud ühendada vaadete ava- misega; metsa langetamine külmal aastaajal, mil pinnase tallamiskindlus on suurem; • HEJ rajatiste juures tehtavate lammutus- ja ehitustööde keskkonnamõju saab leevendada järgmiste abinõudega: • tööde hea organiseerimine ehituse kõigis faasides; • tekkivate inertsete jäätmete kohtsortimine ja võimaluse korral nende kasutamine tõk- ketammideehitamisel või täitematerjalina; • tööde käigus tekkivate ohtlike jäätmete kohtsortimine ja edasine nõuetekohane käit- lemine; • varjete kasutamine, mis takistavad lammutus- ja ehitusjäätmete langemist paisjärve ja jõkke. Kuna eelprojektis ei olnud käsitletud kalade rände ja tammist üles-alla liikumise võimalust, siis peab seda projekti järgnevas arengufaasis käsitlema. Veerefiimi muutusega ja mudastu- mise vältimisega seotud probleemid (ka põhjalasu reziim) reguleeritaks vee erikasutusloaga. Linnarnäe HEJ taastamine koos tehtavate keskkonnakaitseliste töödega annab hea võimaluse arendada ümbruskond korrastatud puhkealaks. Seal on piisavalt atraktiivsust - HEJ, muistne asulakoht ja linnamägi, supluseks sobiv (teatud mööndustega) paisjärv, Jägala joa lähedus Jne. Kokkuvõte: Linnarnäe HEJ taastamisega kaasnevad keskkonnamõjud on suures osas lee- vendatavad (kompenseeritavad). Edasist käsitlemist vajab kalade rände ja tammist üles-alla liikumise lahendus, sest Jägala jõe alamjooksu, s.o HEJ ülesvoolu jääva kärestiku ja Jõeläht- me jõe alamjooksu kalastiku ning lõhe ja meriforelli kudeala taastamine on äärmiselt vajalik. Oluline on rõhutada jalakäijate silla rajamise vajadust üle taastatava HEJ tammi. Põhilised keskkonnamõjud ilmnevad tööde teostamise etapil. Seepärast eeldab HEJ taastami- ne koos kõigi juurdekuuluvate tööde teostamisega väga head organiseerimist ja järelvalvet. Linnarnäe HEJ - KMH aruanne AS Maves 3 SISUKORD SISUKOKKUVÕTE SISUKORD EESSÕNA 1 KA VANDATA VA TEGEVUSE ISELOOMUSTUS ................................................................................. 6 1.1 TAUST ..................................................................................................................................................... 6 1.2 KAVANDATA\' TEGEVUS - HÜDROELEKTRIJAAMA TAASTAMINE .............................................................. 6 2 KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE OBJEKT JA EESMÄRK ....................................................... 10 2.1 OBJEKT .................................................................................................................................................. 10 2.2 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EESMÄRK ............................................................................................... 10 2.3 HINDAMISE LTLATUS ............................................................................................................................... 10 2.4 KRITEERIUMID ....................................................................................................................................... 10 2.5 A VALIKUSTA~!INE ................................................................................................................................. 11 3 MÕJUTATAV KESKKOND ..................................................................................................................... 12 3.1 LOODUSLIK KESKKOND ......................................................................................................................... 12 3.1.1 Ala geoloogiline ehitus ................................................................................................................. 12 3.1.1.1 Põhjavesi .............................................................................................................................. 12 3.1.2 Jägalajõe iseloomustus ............................................................................................................... 13 3.1.2.1 Veereziim ............................................................................................................................. 13 3.1.2.2 Vee kvaliteet ........................................................................................................................ 14 3.1.2.3 Paisjärve iseloomustus ........................................................................................................ 15 3.1.2.4 Sete ja muda ........................................................................................................................ 15 3.1.2.5 Kalastik ................................................................................................................................ 16 3.1.3 Taimkateja kaitsealad ................................................................................................................. 18 3.1.3.1 Mets ...................................................................................................................................... 18 3.1.3.2 Kaitsealad ............................................................................................................................ 18 3.2 ALA KASUTA~!INE ................................................................................................................................. 18 3.2.1 Kommunikatsioonid ..................................................................................................................... 18 4 KA VANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJUD. ALTERNATIIVID JA LEEVENDUSABINÕUD ................................................................................................................................... 19 4.1 TAASTATUD LINNAMÄE HEJ TÖÖGA KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD ................................................. 19 4.1.1 Maakasutusja sellest tulenevad keskkonnamõjud ..................................................................... 19 4.1.2 Mõju Jägala jõe veereziimile, vee kvaliteedile ja kalastikule...................................................... 19 4.1.3 Mõju metsale ................................................................................................................................ 20 4.1.4 Muud mõjud ................................................................................................................................. 20 4.2 KESKKONNAMÕJUD HÜDROELEKTRIJAAMA TAASTAMISE EHITUSTÖÖDE AJAL ...................................... 21 4.2.1 Lammutus ja ehitustöödega kaasnevad keskkonnamõjud .......................................................... 21 4.2.1.1 Mõju kalastikule .................................................................................................................. 21 4.2.2 Lammutlls- ja ehitustööde mõju .................................................................................................. 22 4.3 KALDA PUHASTAMINE ........................................................................................................................... 22 4.4 JUURDEPÄÄSllEE RAJAMINE (REKONSTRUEERIMINE) ........................................................................... 22 4.5 ELEKTRIKAABLI PAIGALDAMINE ........................................................................................................... 23 4.6 LINNAMÄE HEJ TAASTAMISEGA KAASNEVAD OLULISED KESKKONNAMÕJUD ....................................... 23 4.7 ALTERNATIIVID ..................................................................................................................................... 23 4.8 LEEVENDUSABINÕUD JA EDASINE TEGEVUS .......................................................................................... 24 4.9 TÖÖDE ORGA\'ISEERIMINE JA JÄRELVALVE ........................................................................................... 24 5 KASUTATUD KIRJANDUS ..................................................................................................................... 25 LISAD Lisa 1. Keskkonnamõju hindamise programm Lisa 2. Jägala jõe veereziimi iseloomustavad andmed Lisa 3. Sette analüüsitulemused Lisa 4. Koosolekute protokollid Linnarnäe HEJ - KMH aruanne AS Maves 4 EESSÕNA Linnamäe Hüdroelektrijaama taastamise keskkonnamõju hindamise aruanne on koostatud Eesti Energia AS Iru Elektrijaam ja AS Maves vahel sõlmitud lepingu nr 2187 alusel. Töö koostamisel kasutati ka 1999.a. valminud keskkonnaekspertiisi Linnamäe maaüksuse detailplaneeringu eskiislahendus ja hüdroelektrijaama vee erikasutusiuba tulemusi, samuti 1999.a. väliuuringute käigus saadud andmeid Jägala jõe ja Linnarnäe paisjärve kalastiku ning põhjasetete kohta. Töö koostasid Toomas Ideon, Peeter Kais, Eik Eller ja Engli Treimann (kõik AS Maves töö- tajad). Konsultandina võttis tööst osa Tõnu Mugra (PB Maaja Vesi AS). Toomas Ideon AS Maves projektijuht Linnarnäe HEJ - KMH arua.,ne AS Maves 5 1 KA VANDATA VA TEGEVUSE ISELOOMUSTUS 1.1 Taust Linnarnäe Hüdroelektrijaam, mis rajati 1922-24. aastal, paikneb 1,5 km kaugusel Jägala jõe suudmest. Hüdroelektrijaama projekteeritud võimsus oli 1,1 MW ja aastane toodang 5 mln kWh. Sealoli kolm turbiini võimsusega a' 350 kW ja surve oli 10 m. Hüdroelektrijaama ra- jamisega rajati ka kalatrepp. 1941.aastal hüdroelektrijaam osaliselt purustati. Hästi on säili- nud 40 m pikkune ülevoolupais. HEJ hoone ja kalatrepp on lõhutud Goonis 1 - Linnarnäe HEJ paiknemine) . Kunajaama pais ei saanud 1941. aastal eriti kannatada, on paisjärv aastakümnete vältel põ- hiliselt säilitanud oma mahu ja pindala. Paisjärve pindala on 21 ha ja seda ümbritseb valda- valt mets, v.a paisust ida poole jääv supluskoht. Praegu kasutatakse paisjärve ja selle ümbrust lühiajalise puhkuse veetmiseks kalastajate ja suplejate poolt. Linnarnäe HEJ-st yahetult idas paikneb Jägala asulakoht (noorem kiviaja algusest) ja linna- mägi (keskmisest rauaajast). Kultuuriministri määrusega 27.juulist 1998.a. nr 20 (RTL 1998, 259/260, 1059) on arheoloogiamälestisteks tunnistatud (asulakoht nr 163 ja linnus "Jägala linnamägi" nr 164). Nimetatud objektid langevad pindalaliseIt põhiliselt kokku. Tõenäoliselt said nimetatud objektid kannatada hüdroelektrijaama ehituse käigus aastatel 1922-24 Goonis 2). 1999.a. tegi Eesti Energia AS Kinnisvara tellimusel AS Kobras Linnarnäe maaüksuse detail- planeeringu, mis käsitles põhiliselt paisjärve ja selle ümbritseva ala detailplaneeringut. De- tailplaneeringu eesmärgiks oli maaüksuse-kinnistu sihtotstarbe muutmine ja elamukruntideks sobiva ala leidmine. Detailplaneering eeldas Linnarnäe HEJ taastamist ja sellega seoses vee- taseme tõusu paisjärves. Kokku haaras detailplaneering maaüksuse suurusega 47,8 ha. De- tailplaneeringule tegi AS Maves keskkonnamõjude hindamise (Linnarnäe maaüksuse detail- planeeringu eskiislahendus ja hüdroelektrijaama vee erikasutusIuba, 1999). Kuigi Linnarnäe REJ vahetus läheduses ei ole elumaju, lähimad külad on Jõesuu, Jägala-Joa ja Manniva, on alalomapärasel viisil läbi põimunud aastatuhandete tagune inimtegevus ja kaasaeg. Linnarnäe HEJ paisu võib pidada üheks silmapaistvamaks tehnorajatiseks Eestis. 1.2 Kavandata\" tegevus - hüdroelektrijaama taastamine Arendaja poolt oli keskkonnamõju hindamiseks esitatud järgmised materjalid: • Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi hüdroloogia osakonna poolt esitatud Jägala jõe arvutuslikud vooluhulgad Linnarnäe HEJ kohal - 6 lehte; • Linnarnäe HEJ. Harju maakond Jõelähtme vald, Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne, OÜ REI Geotehnika, Tln. 1999 a, - 14 lehte teksti ja 3 joonist; • Harju maakond Jõelähtme vald, Linnarnäe HEJ mõõdistus, AS Kobras, Tartu 1999 a. - 2 lehte teksti ja 6 joonist; • Harju maakond Jõelähtme vald, Linnarnäe HEJ juurdepääsutee mõõdistus, AS Kobras, Tartu 1999 a. - 2 lehte teksti ja 2 joonist; • Linnarnäe HEJ rekonstrueerimisalane uurimus - 4 lehte teksti; Linnarnäe HEJ - KMH aruanne AS Maves 6  ------~ .~---- ._--- F' ~:oneem IHASALU LAHT ........j. • __ 11 .,. .~ -.: """ < -.< ..' '~'? \:~.) !. -< ~ ~ "It < ..:- :. ., Joonis 1. Linnamäe H EJ paiknemine  .... "d· jI. 11;" II·...&.., . ...". . . .. • II·. t II (1 ••• •...• .: d ........ - . " It . .. " ......... III '- •• "' . . . " 1I.:It o o . III .4 . . . . . . . -ac.' .. -.. O ._ \I :t: -i >It ":,<f ....., fl il ." • If""-,I·. lA. II t- oo ... .,.... ..... _ _111 .- . O l • .: ........... : .. ""11 o k ..... ---,...... II·· 1'-........- - - ~_ I: _ _ I/IIIIa< . . . . - . . . . . . . . o I . O~::· ... : ..... 111'· ; • • , ..... ~ .",. I •• o II =-.1 ."-. •• 0 • "III I 0 ... co::· . ··.. . ~.,' . 4 \ :1°0. . ... d: .' '....•. ,.. . ::::"...." ~..:::s:[. .... .. .·............ " _~ ~ '1 • °I \ 0• r" 0 ..' ·:li;:d.·· iii.. O O l .. • .• " . 9 If·-::I·~:·':· o \ \i . II .~.: :,' · .:'.:: .. 0, _ _c...,." I o • I" • o • Linnarnäe HEJ turbiin ja generaator - 4 lehte teksti; • Linnarnäe HEJ eelprojekt - 6 lehte teksti; • Linnarnäe HEJ tehniline spetsifikatsioon - 17 lehte teksti; • Linnarnäe HEJ ülevoolupaisu värav - 4 lehte teksti; • Linnarnäe HEJ ehitustööde kirjeldus - 2 lehte teksti ja 6 joonist. Linnarnäe HEJ taastamise käigus kavandatav tegevus esitatud materjalide põhjal on järgmi- ne: • raudbetoontammi on plaanis restaureerida täieliku renoveerimise asemel, kuna uuringute tulemusena on raudbetoon heas korras; • jõujaam on planeeritud ühe turbiini baasil (vana jõujaam oli kolme turbiiniga); sobivai- maks on peetud Kaplan-tüüpi turbiini (normläbivool 12 m 3/s ja normikohane surukõrgus 10 m); generaatoriks on planeeritud 400 V 3-faasiline suure kiirusega sünkroongeneraa- tor; jõutrafod on õliisolatsiooniga hermeetilise tihendusega trafod, neid kasutatakse tava- liselt keskpingevõrkudes; • rajatav jõujaam töötab kaugjuhtimisega automaatsüsteemil, erandkorras on jaam projek- teeritud töötama ka käsitsijuhtimisel; tagamaks jõujaama turvalisust ja töökindlust, on võetud kasutusele avariiseiskamissüsteem, • jõujaama võrguühendus on vabalt valitav; sellise suurusega jõujaam vajab 10 kV võrguga ühendamiseks tehniliselt ainult ühte keskpingeliini; • jõujaama on planeeritud kütte - ja ventilatsioonsüsteem, kütteks kasutatakse standardseid elektrisoojendusseadmeid; • jõujaam on varustatud tuletõrjesignalisatsiooniga, vargusvastase signalisatsiooniga, ava- riivalgustusega (jaama seiskumise puhul); • paisule rajatava ülevoolupaisu väravaga välditakse (paikneb kalatrepist paremal pool vaa- datuna voolusuunas) üleujutusi. HEJ on varustatud ülevoolupaisuga ning tamm on varus- tatud ülevoolupaisu väravaga. Ülevoolupaisu värav (materjaliks profiilraud ja terasplaa- did) on arvestatud maksimaalsele ülevoolutasemele + 12.00 (üle merepinna), arvesse on võetud vastupanuvajadus jäärõhule. Paisu veetase on +6.20 (üle merepinna). Värava üles- voolukülg on köetav ning tagumine külg on isoleeritud. Värav töötab kaugjuhtimisega, samas planeeritakse varustada seadmed käsitsi reguleerimiseks; • rekonstrueerimise käigus kalatrepi taastamist ette ei nähta, kasvas on remontida betoon- pinnad ning kalatreppi süvend kas täita või katta katusega, et kaitsta pindu edasisest lagu- nemisest. Samas ei välistata kalatreppi taastamist, kuid mitte HEJ rekonstrueerimisprojek- ti raames; • hüdroelektrijaama käikuandmise raames õpetatakse välja 10 inimest. Linnarnäe HEJ ehitustööde kirjeldus: • tehnikaga juurdepääsuks kasutatakse paremal kaldalolevat juurdepääsuteed; praegusel ajal halvas olukorras pinnastee asemel tuleb rasket tehnikat taluv kruusakattega tee, • ehitustööde esimeses etapis rajatakse üle jõe tõkketamm, jõevee paisutustase jääb samaks, juurdetulev vesi juhitakse tammi alla paigaIdatava toru abil; remonditakse tammi ülesvoo- lupoolne külg, uue suubla alumine konstruktsioon ning valmistatakse ette ülevoolu kuiv pool ja kalatrepp, • ehitustööde teises etapis kaevatakse välja tõkketamm nr. 1 ja rajatakse tõkketamm nr. 2. Selle tulemusena veetase tõuseb 2 m võrra. Peale tõkketammi nr. 1 alt kulgeva vee kõrva- le juhtimistoru sulgemist on võimalik dreenida kogu jõujaama plats ja alustada ülejäänud töödega; • vana jaamahoone raudbetoonkonstruktsioonid lammutatakse; • korrastatakse tammi raudbetoonkonstruktsioone. Linnarnäe HEJ - KMH aruanne AS Maves 9 2 KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE OBJEKT JA EESMÄRK 2.1 Objekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) objektiks oli hüdroelektrijaama taastamise lähtematerjalid - eelprojekt, kavandatav juurdepääsutee jne. 2.2 Keskkonnamõju hindamise eesmärk Eesmärgiks oli kavandatava tegevusega kaasnevate oluliste keskkonnamõjude hindamine, seda nii loodusliku kui ka sotsiaalse keskkonna osas. Hinnati oluliste keskkonnamõjude ula- tust, seda nii HEJ taastamistööde kui ka jaama hilisema ekspluateerimise osas, anti kavanda- tava tegevuse alternatiivid ja mõjude leevendamisabinõud. Keskkonnamõjude hindamisel käsitleti järgmist (vt lisa 1): • hüdroelektrijaama s.h. ehitiste ja juurdepääsuteede taastamisega kaasnev mõju Jägala jõe suudmealale ja paisjärve veereziimile; • paisjärve mõju veekvaliteedi formeerumisele; • kavandatava tegevuse mõju Jägala jõe ja paisjärve veeelustikule, arvestades sealhulgas kalatrepi taastamise võimalusi; • elektrijaama kasutuselevõtuks nõutava vee erikasutusloa taotlusega seotud keskkonnaas- pektide - sanitaarvooluhulga suurus, kalamajanduslikult limiteeritud vooluhulk, voolu- hulga tagatus, veetaseme muutused jne. hindamine; • elektrijaama taastamis- ja ehitustööde käigus ilmnevad mõjud; • mõju loodus- ja muinsuskaitseobjektidele; • hinnang paisjärvele kui perspektiivsele puhkemajanduslikule objektile; • hinnangud alternatiivsetele lahendustele. KMH programm kinnitati Keskkonnaministeeriumi Harjumaa keskkonnateenistuse poolt (kiri 05.12.2000 nr 2-19/1207). 12.detsembril 2000.a. toimus Harjumaa keskkonnateenistuses koosolek (Ly Jalakas, Ilmar Kaljurand ja Rein Joller), kus täpsustati KMH programmi järg- miselt: • paisjärve kogunenud sette mahu ja koostise ning selle eemaldamise võimalused - antud KHM raames võtab Eesti Keskkonnauuringute Keskus paisjärve sette kaks proovi ja teeb nende analüüsi. 2.3 Hindamise ulatus KMH ulatuse määras ära tööks esitatud materjalide iseloom. Territoriaalselt haaras KMH Linnarnäe HEJ rajatiste maa-ala, kavandatava juurdepääsutee, paisjärve ja selle kaldariba ning muinsuskaitse all oleva Jägala asulakoha ja linnarnäe. KMH ei käsitlenud täpsemalt HEJ ühendamist elektrivõrku ja vajalike kaablite trassi. 2.4 Kriteeriumid Ekspertiisi kriteeriumideks on Eesti õigusaktides esitatud nõuded. Õigusaktid on järgmised: • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduses (RT 12000,54,348) • Veeseadus (RT I 1994,40,655;1996, 13,240,241; 1998,2,47; 1998,61,987; 1999, 10, Linnarnäe HEJ - KMH aruanne AS Maves 10  155; 1999,54,583; 1999,95,843); • Ranna ja kalda kaitse seadus (RT I 1995, 31, 382); • Muinsuskaitseseadus (RT 11994,24,391; 1996,49,953; 1996,86, 1538); • Planeerimis- ja ehitusseadus (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 1996, 49, 953; 1999, 27,380; 1999,29,398); • Ohtlike ainete piirnormid pinnases ja põhjavees (RTL 1999, 105, 1319) • Jäätmeseadus (RT 11998,57,861; 88, õiend lk 2810; 1999, 10, 155; 23, 353; 95,843); • Ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavad nõuded (RT I 1997, 16,271); • Veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee kohta esitatud nõuded (RT I 1999, 15,237); • Lõheliste (lõhe, meriforelI, jõeforelI, harjus) kudemis- ja elupaikade nimistu (RTL 1996, 25/26, 165; 199924, ); • Metoodilised juhendid keskkonnaekspertiisi läbiviimiseks Eestis, EV Keskkonnaminis- teeriumi määrus 14.märtsist 1994 nr 8); • Elektri-, gaasi- ja kaugküttevõrgu kaitsevööndite ulatus (RT I 1999,8, 123); • Vee erikasutusiubade andmise ja tühistamise kord (RTL 1997,3,9); • Tervisekaitsenõuded supelrannale ja suplusveele (RT I 2000, 64, 407). Töö tegemisel on arvestatud ka õigusaktide eelnõudes antud nõuetega. Töös on arvestatud ka Keskkonnaministri määruse eelnõus Pinnaveekogude veeklassid antud nõuetega. KMH on läbi viidud hea tava reegleid silmas pidades. 2.5 Avalikustamine KMH aruande projekti tutvustamine ja selle avalik arutelu toimus 28.detsembril 2000.a. Jõe- lähtme Vallavalitsuses Koosolekulotsustati, et aruande projekti avalik väljapanek toimub 08.01.-19.01.2001.a. Jõelähtme Vallavalitsuses. 19.01.2001.a. toimus aruande avaliku välja- panekujärgne koosolek (koosolekute protokollid -lisa 4). Avalikkust informeeriti nii toimuvate koosolekute kui ka aruande avaliku väljapaneku suhtes ajalehe Harjumaa kaudu. Koosolekutel tehtud ettepanekutega on arvestatud ja vajalikud täiendused on aruandesse sisse viidud. Linnarnäe HEJ - KMH aruanne AS Maves 11 3 MÕJUTATAVKESKKOND Mõjutatavat keskkonda käsitletakse niivõrd kui seda on vaja KMH eesmärkide täitmiseks. Keskkonna iseloomustamisel kasutati 1999.a. tehtud Linnarnäe maaüksuse detailplaneeringut, selle kohta koostatud keskkonnamõju hindamise aruannet ja käesoleva KMH arendaja poolt esitatud materjale (vt punkt 1.2 ja kasutatud kirjandus). 3.1 Looduslik keskkond Linnarnäe HEJ tamm ja paisjärv paiknevad Jägala jõe alamjooksul umbes 1,5 km kaugusel jõesuudmest. Enne hüdroelektrijaama rajamist 1922-24.a. oli jõelõik alates Jägala joast kuni mereni kärestikuline, kus umbes 3 km pikkuses kanjonitaolises orus oli jõelang kuni 30 m. Praegusel ajal on jõgi kärestikuline alates joast kuni paisjärveni, umbes 1,5 km ulatuses. Hüd- roelektrijaama ümbruse reljeef on hästi liigestatud. 3.1.1 Ala geoloogiline ehitus Ala geoloogilise ehituse ja hüdrogeoloogilise ning ehitusgeoloogilise situatsiooni iseloomus- tamisel on kasutatud geoloogilis-hüdrogeoloogilise kaardistamise (1 :50000), lähimate puur- kaevude rajamisel saadud andmeid ja 1999.a. juunis tehtud ehitusgeoloogilise uuringu tule- musi (Linnarnäe Hüdroelektrijaam. Harju maakond. Jõelähtme vald. Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne, 1999). Hüdroelektrijaama vahetus läheduses on Jägala linnarnäe absoluutne kõrgus 14-15 m. 12.juuliI1999.a. oli veepinna kõrgus paisjärves 9,20 mjajões allpool paisu - 1,47 m. Geoloogilise läbilõike ülemise osa moodustavad kvatemaari setted (moreen, jääjõelised ning merelised liivad) ja täitepinnas. Hüdroelektrijaama läheduses on pinnakatte lõige järgmine (alates maapinnast): • täitepinnas (liivasavi, saviliiv, liivad) - 4,5 m (vahetult tammi kõrval 10 m); • peenliiv, kohati kruusa vahekihtidega - 2,0 m; • voolav saviliiv - 1,5 m; • kõva liivsavimoreen - 2-3 m Pinnakatte setete alllamavad ordoviitsiumi-kambriumi (O-E:) liivakivid, mille paksus on sa- muti 10 m. Ordoviitsiumi-kambriumi liivakivide all lamavad umbes 80 m paksused lontova kihistu aleuroliitsed savid ja viimaste all kambriumi-vendi (E:-V) liivakivid ja aleuroliidid. Kavandatav juurdepääsutee kulgeb hüdroelektrijaamani põhjapoolt ümber muinsuskaitseob- jektide. Teealuseks on erineva lõimisega liivad, tüsedusega 3 mja enam. Arvatavasti on HEJ tamm rajatud liivakivile. Teiste vajalike ehitiste taastamiseks (rajami- seks) on sobiv ka kesktihe keskliivakiht või liivsavimoreen. 3.1.1.1 Põhjavesi Piirkonnas on esindatud kolm veekihti ja -kompleksi. Need on järgmised: • kvatemaari veekiht • ordoviitsiumi-kambriumi veekiht • kambriumi-vendi veekihid Linnarnäe HEJ - KMH aruanne AS Maves 12 1999.a. juulis tehtud ehitusgeoloogilise uuringu käigus fikseeriti kvaternaarse veekihi pind Neeme-Jägala tee ääres 2,4 m sügavusel maapinnast. Jägala jõe orus ühtib see jõevee taseme- ga. Veevarustuse seisukohalt pole ülemine veekiht perspektiivne, kuna pinnakate on suhteliselt õhuke ja veekiht on pindmise reostuse eest kaitsmata. Ordoviitsiumi-kambriumi liivakivide paksust tuleks piirkonnas täpsustada, kuid 10m paksuse kihi olemasolu on piisav puurkaevu rajamiseks. Vajadusel on reaalseks kambriumi-vendi veekompleksi kasutamine, kuid puuraugu sügavus tuleb umbes 110 m ja seega maksumus suur. Samuti on teatud võimalus, et joogivee kvaliteet ei vasta kõigi näitajate osas nõuetele. 3.1.2 Jägala jõe iseloomustus Linnarnäe HEJ juures on Jägala jõe valgala pindala 1572 km 2 • Veereziimi iseloomustamiseks on kasutatud Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi arvustuslikke andmeid. Nende aluseks on Jägala jõel asuva Kehra vaatiusposti paljuaastased vaatiusandmed. Jägala jõe ja paisjärve vee kvaliteedi iseloomustamiseks on kasutatud Keskkonnaministee- riumi Info- ja Tehnokeskuse andmebaase ja Harjumaa keskkonnateenistuse poolt korraldatud jõgede bioloogilise monitooringu andmeid. 3.1.2.1 VeereZiim Selleks arvutati Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi poolt välja jõe vooluhulgad Linnarnäe piirkonnas (lisa 2). Arvutustega esitatud andmeteks on minimaalne 30-päevane äravool 95 % tõenäosusega tal- veperioodil ja vabal perioodil, keskmine paljuaastane vooluhulk, paljuaastane minimaalne vooluhulk talveperioodil ja vabal perioodil ning vooluhulga absoluutne miinimum talvepe- rioodilja vabal perioodil (tabelI). TabelI. Jägala jõe vooluhulgad Linnarnäe piirkonnas Arvutatud element Vooluhulk (m3/s) Moodul (l/s·km:!) Maksimaalne vooluhulk, 1% tõenäosusega 150 95,42 Maksimaalne vooluhulk, 5% tõenäosusega 118 75,06 Minimaalne 30-päevane äravool: talvine periood, 95 % tõenäosusega 1,52 0,97 talvine periood, 75 % tõenäosusega 2,44 1,53 suvine periood, 95 % tõenäosusega 1,05 0,67 suvine periood, 75 % tõenäosusega 1,62 1,03 Keskmine paljuaastane vooluhulk 11,0 7,00 Paljuaastane minimaalne keskmine vooluhulk: talvine periood 3,47 2,21 suvine periood 1,84 1,17 Vooluhulga absoluutse miinimumi äravoolumoo- dul: talvine periood 0,24 suvine periood 0,20 Linnarnäe HEJ - KMH aruanne AS Maves 13  Arvutatud element I Vooluhulk (mj/s) I Moodul (l/s·km 2 ) Paljuaastane keskmine aurumine (mm) x) I I II I III I IV I V I VI I VII I VIII I IX I X I XI I XII I Aasta 4.7 I 11 I 30 I 47 I 78 I 85 I 96 I 68 I 33 I 22 I 8.1 I 3.7 I 487 x)arvutatud aurumise lubatud viga jääb piiridesse ± 17 % ning aurumine on antud Jägala Jõe valgala pmdala kohta. Jõe vooluhulkade saamiseks Linnarnäe hüdroelektrijaama juures on arvutatud äravoolumoo- 2 dul, mis väljendub antud punktis jõe valgala pindala ja vooluhulga jagatisena lIs·km (siin- juures Kehra post I. Seega jõe valgala suurenedes on suurenenud ka vooluhulk äravoolu suu- renemise võrra. ~Iinimaalne 30-päaevane äravool 95 % tõenäosusega on saadud kasutades Kehra posti tõenäosuskõveraid. Esitatud arvutuste põhjaian Jägala jõe keskmine vooluhulk Linnarnäe lävendil 11 m3/s e 39 600 m3/h e 950 400 m 3/d. Minimaalne 30-päevane äravool 95 % tõenäosusega vabal perioodiian 1,05 m 3/s e 3780 m3/h e 91 tuhat m 3/d. Vabaks perioodiks Uäävaba aeg) loeme aega mai kuust kuni novembri kuuni, saades seega 6 kuud e. 184 päeva. AntUd perioodi minimaalne 30-päevane äravool 95% tõe- näosusega on 16,74 milj. m3 ja aurumine valgalalt 382 mm. Arvestades aurumist antud ajape- rioodil on minimaalne 30-päevane äravool 95 % tõenäosusega 16,14 milj. m3 e 1,01 m 3/s. Arvestades Eesti .Y1eteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi poolt esitatud vooluhulki Linna- rnäe lävendil ning keskmist aurumist jõe valgalal, on vooluhulk millega hüdroelektrijaam 95 % 100 on kindlustatud 1,01 m 3Is e 87,26 tuhat m3Id. Samas on paljuaastane maksimaalne keskmine vooluhulk 13,76 m 3/s e 1,19 m3/d. Vooluhulga absoluutne maksimum on küündinud kuni 68 m 3/s (arvutatud AS Maves poolt Keskkonnami- nisteeriumi Info- ja Tehnokeskusest saadud andmete põhjal). 3.1.2.2 Vee kvaliteet Tabelis 2 on toodud veekeemia seire tulemused mõningate parameetrite osas (Info- ja Tehno- keskuse andmebaas). Tabel 2. Veekeemia keskmised näitajad aastatel 1992-99.a. (Jägala jõe suue) Aasta pH O2 % BHT7 NH 4+ NUld PUId 1992 7,4 88 2,7 0,038 2,39 0,046 1993 7,8 87 1,4 0,033 2,28 0,036 1994 7,8 92 1,9 0,026 2,02 0,036 1995 8,0 90 1,9 0,025 2,11 0,14 1996 8,2 85 2,4 0,042 2,10 0,049 1997 8,1 80 1,4 0,028 2,24 0,054 1998 8,1 101 1,6 0,027 2,87 0,049 X 1999 ) 8,1 106 1,8 0,035 2,46 0,045 x) _ poolaasta andmed Tabelis 3 on antud võrdluseks Keskkonnaministri määruse eelnõus Pinnaveekogude veeklas- sid antud vee kvaliteedikasside füüsikalis-keemiliste näitajate väärtused. Ehitusgeoloogilise uuringu käigus 1999.a. juulis analüüsiti jõevee agressiivsust - pH 8.8. Linnarnäe HEJ - KMH aruhlme AS Maves 14 Tabel 3. Jõgede vee kvaliteediklasside füüsikalis-keemiliste näitajate väärtused Näitaja Ühik I klass II klass III klass IV klass V klass väga hea hea kesine halb vägahalb pH 6-9 6-9 6-9 6-9 <6;>9 Lahustunud hapniku kül- % >70 70-60 60-50 50-40 <40 lastusaste BHT5 mg021l <3,0 3,0-5,0 5,0-8,0 8,0-10,0 >10,0 NH 4+ mgNIl <0,1 0,1-0,3 0,3-0,45 0,45-0,6 >0,6 N Uld mgN/I <2,0 2,0-3,0 3,0-4,0 4,0-5,0 >5,0 PUid mgPIl <0,05 0,05-0,08 0,08-0,12 0,12-0,16 >0,16 Toodud näitajate osas kuulub Jägala jõgi Linnarnäe piirkonnas I-II klassi, seega keemiliste näitajate alusel on seisund väga hea või hea. Jägala jõe vee kvaliteeti iseloomustavad ka üksikud raskmetallide (Cu, Cd, Pb, Zn, Hg) ana- lüüside tulemused. Võttes aluseks määruse eelnõus Pinnaveekogude veeklassid antud väärtu- sed vastab jõevesi selles osas vähemalt kvaliteediklassile "II ehk hea". 3.1.2.3 Paisjärve iseloomustus Linnarnäe paisjärve pindala on umbes 20 ha. Toiteainete sisalduse järgi saab järve ja sinna voolavat vett pidada meso- ja eutroofse piirimailolevaks (primaarproduktsiooni limiteerivaks elemendiks on seejuures fosfor). Samas kui vooluvetes jääb vee troofsusaste suurelt osalt vaid potentsiaalseks troofsuseks, st. reaalne primaarproduktsioon (fütoplanktoni ja suurtaimestiku areng) vee toitainete sisaldusest oluliselt ei sõltu ning seda limiteerivad hoopis teised tegurid, nagu vee voolukiirus, jõe põhja iseloom ja jõekallaste avatus, siis seisuveekogudes kaasneb vee troofsuse tõusuga tavaliselt ka primaarproduktsiooni suurenemine (vetikate ja veesisese suurtaimestiku areng). Kuna suurtaimestik on paisjärves suhteliselt vähearenenud, siis on primaarproduktsioon seotud põ- hiliselt vetikatega. Toitaineid on vees ja paisjärve põhjasetetes piisavalt, et soojade ilmade korral võiks ette tulla sini- ja rohevetikate vohamist. See asjaolu muudab üldiselt supluseks sobiva veekogu eba- meeldivaks, võib-olla ka teatud tingimustelohtlikuks. 1999.a. tehtud väliuuringuteloli näha sini- ja rohevetikate massilist esinemist paisjärve ida- osa kaldaäärses vees (vee läbipaistvus 10-20 cm -Secci ketas). Samal ajaloli paisjärve kesk- osas vee läbipaistvus 1,05 m (Linnarnäe maaüksuse detailplaneeringu eskiislahendus ja hüd- roelektrijaama vee erikasutusiuba, 1999). Teatud mööndustega saab paisjärve vee kvaliteeti iseloomustada tabelis 2 toodud näitajate alusel. 3.1.2.4 Sete ja muda Sete formeerub nii looduslike protsesside kui ka inimtegevuse tagajärjel. Paisjärve moodus- tamise järel (1920-ndad aastad) toimus kalda stabiliseerumine, mille käigus uhuti tahkeid osakesi paisjärve. Linnarnäe HEJ - KMH aruanne AS Maves 15 Arvestades endise jõepõhja sügavusega võib paisu juures olla põhjasetete paksus kuni 2,5 meetrit (Linnarnäe maaüksuse detailplaneeringu ... , 1999). Seega võib setet olla paisjärve põhjas 100000-200000 m3 . Väliuuringutel 1999.a. juulis võttis R. Järvekülg (EMPÜ Zooloo- gia ja Botaanika Instituut) veehoidla keskosast umbes 50 m kaugusel tammist Peterseni põh- jaammutiga setteproovi, mis näitas, et tegemist on mustj as halli väävelvesiniku lõhnata muda- ga, tiheda mudaga. Muda pealmine osa oli roheka värvusega, mille on põhjustanud põhja lan- genud surnud vetikamass. Hõljuv lendmuda kiht põhjasetete kohal puudus (katse Meyer'i pudeliga). Käeoleva KMH käigus võttis OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse töötaja T. Jürma 19.detsembril 2000.a. kaks setteproovi, pindmisest kihist (0-0,5 m) ja sügavuseIt 0,5-1,0 m. Proovide analüüs tehti eelnimetatud keskuses ja tulemused on antud tabelis 4 (vt ka lisa 3). Tabel 4. Linnarnäe HEJ paisjärve põhjasetete analüüsitulemused Näitaja Ühik Väärtused Piirnorm pinnases 0-0,5 m 0,5-1,0 m _ sihtarv x ~ Kuivjääk % 41,8 60,6 Põletusjääk % 82,5 94,0 Lämmastik N üld mg/kg 1890 650 Fosfor PUid mg/kg 810 1130 Ag mg/kg 7,2 3,5 As mg/kg 2,7 1,7 20 Cd mg/kg 0,47 0,32 1 Cr mg/kg 12,7 13,9 100 Cu mg/kg 16,2 10,4 100 Hg mg/kg 0,03 0,03 0,5 Ni mg/kg 4,3 3,9 50 Pb mg/kg 25,2 8,8 50 Zn mg/kg 51,7 28,3 200 xl .. - . - alus. OhtlIke aInete pumonmd pInnases Ja pohJavees (RTL 1999, 105, 1319), sihtarvan ohtlIku aIne Sisaldus pinnases või põhjavees, millega võrdse või väiksema puhuian pinnase või põhjavee seisund hea ehk inimesele ja keskkonnale ohutu Tabelis 4 nähtub, et kui võrrelda sihtarve ja analüüsitulemusi, siis raskmetallide osas on kõik saadud väärtused väiksemad normaktis antust. Seega nende analüüside põhjal saab kinnitada, et sete ei ohusta keskkonda. Üldlämmastiku ja -fosfori näitajad on tüüpilised nimetatud asu- kohas olevale settele. Tehtud analüüs kinnitas 1999.a. välitööde andmeid, et tegemist on tihenenud settega (kuiv- jääk vastavalt 41,8 ja 60,6%). 3.1.2.5 Kalastik Jägala jõe alamjooksu 4,3 km pikkune jõeosa Jägala joast kuni jõe suudmeni on olnud kalas- tiku poolest Jägala jõe kõige kala- ning liigirikkam piirkond ning kahtlemata jõe kalandusli- kult kõige väärtuslikum osa. Kärestik, kus leidus ka lühemaid aeglasema vooluga sügavamaid jõelõike, oli väga sobilik elu- ning sigimispaik jõeforellile ja meriforelli noorjärkudele ning tõenäoliselt esines seal ka harjust. Allpool kärestikke jäi aga jõe suudmeni veel ca 1,5 km pikkune aeglase vooluga jõelõik, kus Linnarnäe HEJ - KMH aru~nne AS Maves 16 leidsid endale sobivad elu- ja sigimispaigad eelkõige paljud karplaste hulka kuuluvad liigid - ahven, haug jt.). Lisaks oli jõgi allpool Jägala juga sobivaks sigimispaigaks ka kõikidele me- res elunevatele siirdekaladele (sh lõhe, meriforell, vimb, jõesilm). Linnarnäe HEJ tammi ning Kehra tselluloosi ja paberi vabriku valmimine (1938) halvendasid aga kalade (eelkõige lõhe ja meriforelli) elu- ning sigimistingimusi oluliselt. M. Kangru (1998) järgi hävis Jägalajõe lõhe asurkond tõenäoliselt 1950.-1960. aastatel. Andmed selle kohta, kui kaua ja millise efektiivsusega töötas Linnarnäe HEJ kalatrepp puu- duvad. Oletada võib, et kuni elektrijaama purustamiseni (1941) õige ekspluateerimise korral kalatrepp oma ülesannet mingil moel kindlasti täitis. Praegune seisund· Jägala jõgi ja paisjärv. Suurt kalanduslikku väärtust praegu Jägala joa alt algaval kärestikul pole, kuna seal esinevad kalaliigid on kõik meie jõgede tavalised asukad (särg, võIdas) ning sportliku kalapüügi võimaliku objekti Uõeforell, haug) arvukus on väike. Kärestiku kalanduslik tähtsus seisneb praegusel ajal eelkõige selles, et ta pakub sobivaid elu- paiku suurematele jõeforellidele ning aitab seeläbi säilitada ja tugevdada Jõelähtme jõe alam- jooksu asustavatjõeforelli populatsiooni (Linnarnäe maaüksuse detailplaneeringu ... , 1999). Paisjärves pole katsepüüke arvatavasti tehtud, kuid tõenäoliselt on veehoidla kalastik üsna liigi- ning kalavaene. Lisaks särjele, ahven al e ning üksikutele haugidele (arvukust piiravad kindlasti kesised sigimistingimused) võib seal esineda veel viidikat, hinku, luukaritsat, samuti on võimalik, et sisse on lastud ka mõningaid karplasi (linask, karpkala, jt). Olulist kalandus- likku tähtsust ja väärtust Linnarnäe HEJ veehoidlal pole, kuid särgi, ahvenaid üksikuid haug e on sealt harrastuskalastajatel kindlasti võimalik püüda. Jägala jõgi suudmest kuni Kehra paisuni on kantud lõheliste kudemis- ja elupaikade nimis- tusse (RTL 1996,25/26; 199924). Praegune seisund - Jõelähtme jõgi. Jõelähtme jõgi (üldpikkusega 45,5 km) suubub Jägala jõkke allpool Jägala juga ja seetõttu mõjutab Linnarnäe HEJ tammi olemasolu olulisel määral ka selle jõe kalastikku. 1999.a. juulis tehtud katsepüügil (R. Järvekülg - EMPÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut) jõe alamjooksul saadijärgmisi kalaliike (Linnarnäe maaüksuse detailplaneeringu ... , 1999) • võldas esines kõikjal arvukalt • jõeforell esines arvukalt 0 ja 1 vanusrühma isendid vähearvukalt esines 2, 3 (4) vanusrühma isendid • lepamaim esines võrdlemisi arvukalt • haug esines võrdlemisi arvukalt • särg esines vähearvukalt • ahven esines vähearvukalt • trulling tabati 1 isend jõe suudme lähedalt Jõelähtme jõe alamjooksu võib pidada forellijõe tüüpi jõeks, kus sigimistingimused jõefore1lile on igati head, jõe väikese vooluhulga tõttu on vähe sobivaid elupaiku vanematele forellidele (osa lahkub neist seetõttu Jägalasse). Lisaks jõefore1Iile leiaks jõe alamjooksu kärestikel hulgaliselt sobivaid sigimispaiku kindlasti meriforell. Kalatrepi taastamine Linnarnäe HEJ tammil mõjuks äärmiselt positiivseltjõe forelliasurkonna arvukusele ja elujõule. Linnarnäe HEJ - KMH aruanne AS Maves 17 3.1.3 ,Taimkate ja kaitsealad 3.1.3.1 Mets Linnarnäe HEJ piirkond, seejuures ka paisjärv ja seda ümbritsevala on valdavalt metsaga kaetud. Linnarnäe paisjärv koos ümbritseva alaga kuulub munitsipaalmaa kategooriasse. 1994.a. tehtud metsakorralduse alusel on paisjärve idakaldal valdavaks puuliigiks mänd. Puistute keskmine tagavara 123 tm/ha. Läänekaldal on valdavad lehtpuuliigid - valge lepp, kask ja haab. Seal on keskmine tagavara 166 tm/ha. Kuna maaüksus paikneb paisjärve kaldal, siis kuulub mets tervikuna hoiumetsa kategooriasse. Käsitledes vaid kavandatava tegevusega (HEJ taastamine ja juurdepääsutee rajamine) haara- tud maa-ala, siis seal on tegemist valdavalt valge lepa ja männipuistuga. Allpool HEJ paisu jõe paremal kaldal on umbes 12 ca 40 aastast paplit Uõe ja juurdepääsutee vahel). 3.1.3.2 Kaitsealad ~ Linnarnäe HEJ paisu vahetus läheduses (sellest idas) paikneb kaks muinsuskaitseobjekti. Noorema kiviaja alguses tekkinud Jägala asulakoht ja keskmisest rauaajast pärit linnamägi on juba aastakümneid muinsuskaitse all. Nimetatud objektid langevad pindalaliselt põhiliselt kokku. Kultuuriministri 27.juuli 1998.a. määrusega nr 20 on need arheoloogiamälestisteks tunnistatud ( asulakoht nr 163 ja linnus "Jägala linnamägi" nr 164) Uoonis 2). Jägala linnus on üks suuremaid Eesti pinnalolevaid linnuseid, mille pindala ulatub 2,7 ha. Kirjandusandmete alusel võib väita, et linnus tekkis juba viimastel sajanditel e.m.a. (Moora, Jaanits, 1955). Linnamäel ei ole ulatuslikke arheoloogilisi kaevamisi tehtud, kuid arvatavasti sai linnamägi kannatada 1922-24.a. toimunud hüdroelektrijaama ehitustööde käigus. Võimalike mullatööde teostamisel nimetatud objektide piirkonnas peab muinsuskaitseins- pektsiooni nõudelolema tagatud arheoloogiline järelvalve. HEJ taastamisel on nõudeks kasu- tada selleks põhjapoolsemat juurdepääsuteed. 3.2 Ala kasutamine Hüdroelektrijaam ja paisjärv paiknevad Jõelähtme vallas, kus 2000. aasta rahvaloenduse andmetel elas alaliselt 5220 inimest (2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse esialgsed tu- lemused, 2000). Linnarnäe HEJ-Ie lähimad külad on Jägala-Joa (31), Ruu (88), Koogi (97) ja Koila (9). Alal püsiasustus puudub ja paisjärve ümbrus leiab kasutamist lühiajalise puhkuse veetmise kohana. Vahetult Jägala-Neeme teest idapool paikneb kaitsejõudude lasketiir (vt joonis 1). 3.2.1 Kommunikatsioonid Linnarnäe HEJ juurdepääsutee (mõõdistas AS Kobras 1999.a.) saab alguse Jägala-Neeme maanteelt ja kulgeb paisuni põhjapoolt linnamäge. Praegune pinnasetee ei võimalda rasketel veokitel jõe äärde sõita ja seepärast on kavas teha (rekonstrueerida) 4 m laiune kruusakattega tee. Linnarnäe HEJ - KMH aruanne AS Maves 18 4 KA VANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJUD. ALTERNATHVID JA LEEVENDUSABINÕUD Linnarnäe REJ taastamisega kaasnevad keskkonnamõjud saab jagada kahte ossa: • keskkonnamõjud, mis ilmnevad taastatud HEJ edasise kasutamise käigus; • keskkonnamõjud, mis kaasnevad HEJ taastamisel, ehitustööde käigus. Keskkonnamõjud on negatiivsed ja positiivsed, arvestades seejuures nii loodusliku kui ka sot- siaalse keskkonnaga. Eelkõige on vaja eristada kavandatava tegevuse käigus ilmnevad oluli- sed keskkonnamõjud. On oluline täheldada, et tervikuna on hüdroelektrijaama töö taastamine kooskõlas säästva arengu ja taastuvate energialiikide laialdasema kasutamise printsiipidega. 4.1 Taastatud Linnarnäe HEJ tööga kaasnevad keskkonnamõjud Seoses kavandtava tegevuse iseloomuga ja eelpool kirjeldatud keskkonnatingimustega saab edasisest analüüsist kõrvale jätta järgmised potentsiaalsed keskkonnamõjud ja seda järgmistel põhjustel: • mõju õhu kvaliteedile - põhjus: ettevõtte põhitegevuses (elektritootmine) ei kasutata kü- tuseid ja materjale, mis võiksid põhjustada õhusaastet; • jäätmed ja pinnase reostus - põhjus: ettevõtte tegevuses ei teki olulisel määral jäätmeid, seejuures ka ohtlikke jäätmeid (va. seadmete hooldamisel ja vahetamisel tekkivad õlid, elektroonika- ja elektriseadmete jäätmeid); • müra reostus- põhjus: läheduses ei ole paikset asustust ja samas ei suurene seoses HEJ tööga oluliselt olemasolev müratase (langev vesi); • visuaalne häiring - põhjus: ekspertide subjektiivse arvamuse kohaselt on ka säilinud tehnorajatis hästi sulandunud looduslikku keskkonda, v.a REJ paisule ei ole piisavalt vaa- teid; • negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale - põhjus: negatiivset mõju ei ole, pigem vas- tupidi, kui rajatakse üle REJ tammi jalakäijate sild. 4.1.1 Maakasutus ja sellest tulenevad keskkonnamõjud Linnarnäe REJ taastamine ei too kaasa suurpindalalist maakaustuse muutust. Seoses hüdro- elektrijaama töö taastamisega on kavandatud 2 m veetaseme tõus paisjärves. Kuna paisjärv paikneb Jägala jõe kanjonitaolises orus, siis veetõus ei suurenda olulisel määral veepeeglit ja ei ujuta üle ümbritsevat ala. 4.1.2 Mõju Jägala jõe veereziimile, vee kvaliteedile ja kalastikule Jägala jõe veereZiimile HEJ taastamine olulist mõju ei avalda. Teatud veereZiimi lühiajaline muutus leiab aset vaid paisjärve täitumisel (veetaseme tõstmise12m võrra). Arvutuste alusel, mis antud punktis 3.1.2.1, on Jägala jõe minimaalne 30-päevane äravool 95 % tõenäosusega vabal perioodil 1,05 m3/s e 3780 m3/h e 91 tuhat m3/d. Kui aurumist ka ar- vestada, siis on see mõnevõrra väiksem. Seejuures auramise suurenemine seoses paisjärve veepeegli suurenemisega ei ole märkimisväärne. Linnarnäe HEJ - KMH aruanne AS Maves 19 Mainitud minimaalne äravool on üheks kriteeriumiks hüdroelektrijaama taastamisel. Toodud vooluhulk peaks tagama ka Jägala jõe sanitaarse seisundi paisjärvest allavoolu. Mõju vee kvaliteedile. Seoses kavandatava veetõusuga paisjärves peab eelnevalt kaldaribal metsa langetama ja pinnasekihi koorima. Sellele järgneb teatud periood, mil kaldariba stabi- liseerub. Nii kaldaribal tehtavate tööde käigus kui ka järgnevate aastate jooksul intensiivistub teatud määral tahkete osakeste ja biogeenide (toitainete - lämmastik ja fosfor) ärakanne paisjärve. Metsamaalt, seega praegusest seisust, tulenev biogeenide hulk on keskmiselt 0,96 kg lämmas- tikku hektari kohta aastas ja 0,07 kg fosforit hala. Kui kaldariballangetetakse mets, siis vas- tavad keskmised näitajad on - N üld ärakanne 3,86 kg/ha aastas ja P üld ärakanne 0,07 kg/ha aastas (Pärnu jõe kaitsekorraldusplaan, 1999). Võrreldes langetetava metsa pindala paisjärve ümbritseva metsa pindalaga, on järgnev bio- geenide ärakande teatud suurenemine ja sellest tulenev paisjärve vee reostus ikkagi väike. Olulisemaks mõjuks on kaldariba stabiliseerumise käigus toimuv tahkete osakeste ärakanne paisjärve ja selle põhja mudastumine. Veetõusu mõju kalastikule. Sõltuvalt veeseisust ulatub praegune Linnarnäe HEJ veehoidla paisutuse mõju 1,5-1,7 km ülesvoolu. Umbes 2 m veetaseme tõstmise järel võib veehoidla pikeneda ülesvoolu veel paarisaja meetri võrra, kuid ka seejärel jääb täielikult alles umbes 1 km pikkune Jägala joa alt algav kärestik, mille langus on 9 m (keskmine lang 0,9%). Sellega võrreldavaid kärestikke (arvestades jõe langust, vooluhulka ja kärestiku pikkust) on Eesti jõ- gedel vaid üksikuid. Seega arvestades säiliva kärestiku pikkust, see olulist tähtsust kalastiku seisukohalt ei omaks. Lisaks eelpool nimetatud positiivsetele keskkonnmõjudele, mis kaasnevad Linnarnäe HEJ taastamisega on oluline märkida paisjärve ja Jõelähtme kalastiku liigilise koostise paranemist ja võimaluse andmist, et Jägala jõgi vähemalt osaliselt taastab ka siirdekalade (lõhe, merifo- rell) populatsiooni. Selle eelduseks on kalatrepi taastamine. I 4.1.3 Mõju metsale Töötav Linnarnäe HEJ ei avalda mõju metsale ega alustaimestikule. Teatud negatiivne mõju võib esineda seoses ala kasutamisel lühiajalise puhkepaigana ja töötava HEJ atraktiivsusega. Praegusel ajal ei ole juurdepääs HEJ-Ie tagatud, see ei ole vaadeldav, lähedal asuv linnamägi ja selle kaitsevöönd on risustatud, kohati on alustaimestik hävinud ja segamini tallatud. 4.1.4 Muud mõjud Muud arvestatavad aspektid on mõju kaitsealustele objektidele, eelkõige Jägala jõe paremal kaldal asuvale muinsuskaitse all olevatele asulakohale ja linnarnäele. Linnarnäe HEJ - KMH aruanne AS Maves 20 4.2 Keskkonnamõjud hüdroelektrijaama taastamise ehitustööde ajal Potentsiaalsed ja negatiivsed keskkonnamõjud HEJ taastamistööde käigus on seotud järgmis- te objektidega: • lammutus- ja ehitustööd HEJ taastamiseks - tamm, ülevoolupais, HEJ hoone, kalatrepp jne; • paisjärve kaldaribal metsa langetamine ja selle puhastamine; • juurdepääsutee rajamine (rekonstrueerimine); • 10 kV elektrikaabli paigaldamine, selle trassi ettevalmistamine; 4.2.1 Lammutus ja ehitustöödega kaasnevad keskkonnamõjud Kavandatava tege\use ja ehitustööde korraldamise kirjeldusest on oluline esile tuua järgmi- sed aspektid: • ehitustööde käigus ei ole kavas paisjärve veepinda oluliselt alandada; • eelprojektist tulenevalt ei ole ette nähtud rajada põhjalasku; • eelprojektis ei ole käsitletud piisavalt kalatrepi või mingit muud kalade üles-alla liikumise tehnilist lahendust, projektist jääb selgusetuks võimalik kalade liikumistee praeguse kala- trepi juurde. 4.2.1.1 Mõju kalastikule Probleemi püstitamisel tuleb lähtuda vajadusest (võimalusest) taastada Jägala joast allavoolu jääva jõelõigu, samuti Jõelähtme jõe alamjooksu kalastik. Seejuures silmas pidades perioodi enne HEJ rajamist 1922.-24.a. ja HEJ töötamise ajal. Saab kindlalt väita, et kavandatava te- gevuse puhul on välistatud Jägala jõe endise loodusliku situatsiooni taastamine. Kuna kala- trepi küsimus on eelprojektis jäänud käsitlemata, siis vajab see aspekt edasiarendust ja tehni- list lahendust. Tabelis 5 on antud kalatrepi taastamise poolt ja vastu argumendid (eelised ja puudused). TabelS. Linnarnäe HEJ kalatrepi taastamise (rajamise) eelised ja puudused Eelised Puudused Jägala ja Jõelähtme jõe kärestikelleiaks hul- Suureneb hüdroelektrij aama taastamistööde ~aliselt sobivaid süümispaiku maksumus Võimalus taastada Jägala joast allavoolu jää- Kuigi andmed kalatrepi efektiivsuse kohta va kärestiku lõhe koelmualad enne 1941.a. purustusi puuduvad, võib arva- ta, et lühike ja järsu tõusuga kalatrepp ei täit- nud täilikult oma funktsiooni Eestis on praegusel ajal 6 lõhe kudejõge ja Ei saa garanteerida, et kalatrepi taastamise kalatrepi rajamine suurendaks seda arvu järel Jägala jõe alamjooks muutuks uuesti heaks lõhe (ning meriforelli) kudejõeks Lõhe looduslikku sigimist tuleb toetada ja Kalatrepi pikendamine (konstruktsiooni laiendada kõigil võimalikel juhtudel ning lõ- muutmine) muudaks ka HEJ arhitektuurilist hevarude säilimine ei tohiks baseeruda edas- lahendust ja ilmet pidi nii suurel määral kunstlikul taastootmisel kui see on praegu Jägala jõe vee kvaliteet on viimastel aastatel Eestis on vähe kogemusi kalatreppide projek- oluliselt paranenud ja on tõenäoline, et vee teerimise ja rajamise suhtes kvaliteet tulevikus ei halvene, vaid pigem Linnarnäe HE1 - KMH aruanne AS Maves 21  Eelised Puudused paraneb. Lõhelaste edukat sigimist Jägala joa alusel Koostöö projekteerijate, ehitajate ja ihtüoloo- kärestikul jõe praegune vee kvaliteet gide vahel on nõrk ei välista Kalatreppi on põhimõtteliselt võimalik taastada tema endises asupaigas, tehes seejuures vaja- likud ümberehituslikud ja täiendavad tööd. Kindlasti on vajalik tagada nii üles kui alla rända- vate kalade suunamine kalatrepi juurde ning kalatrepp ise peab olema kaladele füüsiliselt lä- bitav. 4.2.2 Lammutus- ja ehitustööde mõju Arvestatavad keskkonnamõjud, mis kaasnevad lammutus- ja ehitustöödega on järgmised: • raudbetoonkonstruktsioonide lammutamine - jäätmete langemine paisjärve, selle risusta- mine, tahkete osakeste ärakanne ja J,ägala jõe alamjooksu reostamine; • tõkketammide ja muude rajatiste ehitamisel tekki v reostus, mõju Jägala jõe vee kvalitee- dile; • ehitusmaterjalide ladustamiseks vajalike alade ettevalmistamine - metsa langetamine ja mullatööd muinsuskaitseobjektide kaitsevööndis; • ladustatud ehitusmaterjalide uhtumine, ärakanne jõkke. • kasutatud ehitusmaterjalidest tekki v reostus (ka ohtlikud jäätmed): Ehitusmaterjalide ladustamiseks on vaja teatud maa-ala. Seoses kaitstavate objektide lähedu- sega on suure laoplatsi rajamine raskendatud. 4.3 Kalda puhastamine Lammutus- ja ehitustööde perioodil tuleb paisjärve kaldariba puhastada. Arvestades ka teatud varuga tuleb kaldaribal metsa langetada ja võsa raadata kuni 2,5 ha ulatuses. Muda ja pinnast on hinnanguliselt kuni 4000 m3• Puhastustööde läbiviimiseks tuleb teha tööde korraldamise projekt, kus oluliseks momendiks on tööde teostamine võimalikult väheste keskkonnamõjudega, nagu: • väikemehhanismide kasutamine; • puude langetamine talvel ja nende vintsidega kaldaveerust ülestransportimine; • tööde käigus vältida oruveergudel kasvava metsa ja alustaimestiku kahjustamist - see on erosiooni ja paisjärve tahkete osakeste uhtumise vältimise eelduseks; Setet ja muda on võimalik ladestada paisjärve kaldale, kuid sete tuleb kindlustada. Puhastustööde tegemine on raskendatud, kuna juurdepääsuteed kaldaribale põhiliselt puu- duvad. 4.4 Juurdepääsutee rajamine (rekonstrueerimine) Juurdepääsutee rajamiseks on geoloogilised tingimused valdavalt head. Mahukaid mullatöid tee idaosas ette ei ole näha. Teele vajaliku laiuse saavutamiseks on vaja maha võtta suhteli- Linnarnäe HEJ - KMH aruanne AS Maves 22 selt vähe metsa (puid). Jõeäärse teelõigu juures tuleb langetada 12 paplit, vanusega ca 40 aas- tat. Probleeme tekib 4 m laiuse tee tegemisel muinsuskaitseobjektide alal, s.o tee kulgemisel üm- ber muistse asulakoha ja linnarnäe. Arvestades kaitsev öö ni piire kulgeb uue tee lääneosa ter- vikuna nende objektide kaitsevööndis. Suurem konflikt tekib tee jõeäärsel lõigul, kus ühel pool on jõekallas ja teisel poolIinnamäe nõlv. Piiratud laiusega alale tuleb ära paigutada nii teetamm, drenaazja arvatavasti ka maa-alune kaabel. 4.5 Elektrikaabli paigaldamine Arendaja poolt ei ole käsitletud tulevast elektrikaabli trassi, kui eeldatavalt kulgeb see põhja- poole ja ühendatakse lähedalasuvasse elektrivõrku. Kaabil trassi ettevalmistamisel on kesk- konnamõjud seotud eelkõige metsa langetamisega ja maaomandiga. 4.6 Linnarnäe HEJ taastamisega kaasnevad olulised keskkonnamõjud Võttes arvesse Linnarnäe HEJ taastamiseks vajalike tööde iseloomu, taastatud hüdroelektri- jaama tööga kaasnevaid keskkonnamõjusid, loodusliku ja sotsiaalse keskkonna tingimusi ning õigusaktidega kehtestatud nõudeid (piiranguid) on kavandatava tegevusega kaasnevad olulised keskkonnamõjud ja -aspektid (konfliktid) järgmised: • taastatud HEJ mõju Jägala jõe alamjooksu kalastikule, mis on eelkõige seotud kalade rän- de ja tagamisega mere ja Jägala jõe alamjooksu (kuni Jägala joani) ning Jõelähtme jõe alamjooksu vahel - oluline keskkonnaaspekt kalastiku taastamise seisukohalt; • kavandatud veetõus paisjärves kuni 2 m eeldab paisjärve kaldaribal metsa langetamist ja pinnase puhastamist - tööde teostamisel tekkivad metsaja alustaimestiku kahjustused, eri- ti tuleb arvestada pinnaste nõrga tallarniskindlusega paisjärve idakaldal, liigestatud reljee- figa alal; • seoses veetaseme tõusuga toimub teatud perioodil uue kalda formeerumine, mille käigus intensiivistub tahkete osakeste ärakanne paisjärve ja selle mudastumine; • konflikt kavandatava tegevuse ja muinsuskaitseobjektide vahel, see ilmneb eelkõige juur- depääsutee rajamises ja laoplatsi rajamises; • oluliseks aspektiks võib kujuneda elektrikaabli trassi valikul ja rajamiselomandisuhted. 4.7 Alternatiivid Kavandatava tegevuse puhul on võimalik püstitada kaks alternatiivi: • arendaja poolt kavandatud tegevus, lähtudes tema poolt KMH esitatud materjalid; • O-alternatiiv, seoses oluliste keskkonnamõjudega ei saa kavandatud tegevust ellu viia. Nagu eelnev kavandatava tegevuse iseloomustus ja keskkonnamõjude analüüs näitas on või- malik ja vajalik taastada Linnarnäe Hüdroelektrijaam. Lisaks eelnevalt mainitud positiivsetele aspektidele, nagu taastuva energia kasutamine ja säästva arengu printsiipide järgimine, on vaja rõhutada veel ühte olulist faktorit - kuigi uuringud on näidanud praeguse rajatise head tehnilist seisukorda ei saa aastakümneid hoolduseta seisnud rajatist jätta taasta- mata. Töötavelektrijaam vähendab tunduvalt riski, et toimuks iseeneslik või kuritaht- lik tammi purunemine (purustamine). Kavandatava tegevusega kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid on võimalik leevendada ja kompenseerida. Linnarnäe HEJ - KMH aruanne AS Maves 23 4.8 L..eevendusabinõud ja edasine tegevus Oluliste keskkonnamõjude leevendusabinõud on järgmised: • konflikt juurdepääsutee (laoplatsi rajamise) ja muinsuskaitse objektide vahel - kooskõlas- tada tegevus muinsuskaitse inspektsiooniga ja toetada (rahastada) arheoloogilisi välja- kaevamisi kavandatava tegevusega haaratud aladel; sellega täpsustuvad ka muinsuskait- seobjektide ja nende kaitsevööndite piirid; • kaldariba puhastamine - paisjärve kalda puhastustööde projekti koostamine, kus peetaks silmas ka paisjärve ümbruse maastikulist kujundamist ning selle puhkealana kasutamist; praegusel ajal on paisjärv ümbritsetud suhteliselt tiheda metsaga, puuduvad vaated pais- järvele ja HEJ tammile; puhastustöödeks vajalikud juurdepääsud ühendada vaadete ava- misega; metsa langetamine külmal aastaajal- vähendab alustaimestiku purustamist; • kaldariba puhastustööde käigus ja hiljem toimuvat tahkete osakeste ärakannet paisjärve ja intensiivsemat paisjärve mudastumist ning setete teket saab vältida tammi tehtava põhja- lasuga; põhjalasu rajamine ja selle kasutamine välistab ka loodusliku mudastumise ja se- tete kuhjumise; • põhjalask tuleks rajada olemasolevate setete piirile; • HEJ rajatiste juures tehtavate lammutus- ja ehitustööde keskkonnamõju mõju saab lee- vendada järgmiste abinõudega: • tööde hea organiseerimine ehituse kõigis faasides; • tekkivate inertsete jäätmete kohtsortimine ja võimaluse korral nende kasutamine tõk- ketammide ehitamisel või täitematerjalina; • ehitustööde käigus tekkivate ohtlike jäätmete eraldi sortimine ja nende üleandmine käitlusettevõttele; • varjete kasutamine, mis takistavad lammutus- ja ehitusjäätmete langemist paisjärve ja jõkke. Kuna eelprojektis ei olnud piisavalt tähelepanu pööratud kalade rände ja tammi st üles-alla liikumise võimalustele, siis seda peaks täiendavalt käsitlema. Seejuures tuleb arvestada ohu- ga, et kui HEJ põhirajatiste rekonstrueerimisel jääb kalade probleem lahendamata, siis seda ei lahendata kunagi. Kalade liikumise lahendusel peab arvestama ka sellega, et kalatrepp ei ole ainuke võimalus, on ka teisi lahendusi (kalalift). Tabelis 4 antud kalade liikumist käsitlevad 'poolt - ja vastuargumendid vajavad sügavamat analüüsi ja tehnilisi lahendusi, et vähendada väärotsuse tegemise riski. Lõhe ja meriforelli pideva kunstliku paljundamise ja järglaste sisselaskmise teel saaks samuti kompenseerida tammi poolt kalastikule põhjustatavat kahju. Järgnevas HEJ projekteerimise etapis tuleb arvestada, et ilmne positiivne aspekt on ka koha- like inimeste liikumisvõimaluse tagamine üle tammi, s.t jalakäijate silla rajamine. 4.9 Tööde organiseerimine ja järelvalve Põhilised keskkonnamõjud ilmnevad tööde teostamise etapil. Seepärast eeldab see head tööde organiseerimist ja järelvalvet. Kuna projekt haarab omavahel tihedalt seotud tegevusi (HEJ taastamine, paisjärve kaldariba puhastamine, juurdepääsutee rajamine), siis on vaja ühtset projektijuhtimist. Linnarnäe HEJ - KMH aruanne AS Maves 24 5 KASUTATUD KIRJANDUS Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi hüdroloogia osakonna poolt esitatud Jägala jõe arvutuslikud vooluhulgad Linnarnäe HEJ kohal - 6 lehte Harju maakond Jõelähtme vald, Linnarnäe HEJ juurdepääsutee mõõdistus, AS Kobras, Tartu 1999 a. - 2 lehte teksti ja 2 joonist Harju maakond Jõelähtme vald, Linnarnäe HEJ mõõdistus, AS Kobras, Tartu 1999 a. 2000. aasta rahvaja eluruumide loenduse esialgsed tulemused, 2000. Tallinn, Statistikaamet Linnarnäe Hüdroelektrijaam. Harju maakond. Jõelähtme vald. Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne, 1999. OÜ REI Geotehnika Linnarnäe HEJ rekonstrueerimisalane uurimus - 4 lehte teksti Linnarnäe maaüksuse detailplaneeringu eskiislahendus ja hüdroelektrijaama vee erikasutus- Iuba. Keskkonnamõju hindamise aruanne, 1999. AS Maves Linnarnäe HEJ - KMH aruanne AS Maves 25  LISAD I I '1 LISA 1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMM  Lisa 1 Leping nr. EEIIJ.. ....................... . Lepingu pooled: Eesti Energia ASi Iru Elektrijaam • Kinnitatud:····~······o.:n .. (·2:.·:·~ • t'\ll. 2--' cj I(fJJJ-. ~ Jaan Pikka ~l,-,~ • Harjumaa Keskkonnateenistuse juhataja "(lP' .. .M.~.2000.a. LINNAMÄE HÜDROELEKTRIJAAMA TAASTAMISE KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE PROGRAMM 1. Taust ja kavandatav tegevus Linnarnäe hüdroelektrijaama rajamisega 1922-24.a. tekkis Jägala jõe alamjooksule paisjärv. Kuigi 1941.aastal hüdroelektrijaam purustati, ei saanud paisutamm eriti kannatada ja paisjärve ümbruses on aastakümnete jooksul kujunenud välja suhteliselt stabiilne looduslik tasakaal. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on hüdroelektrijaama taastamine. Hüdroelektrijaama taastamise suhtes on tehtup keskkonnaekspertiis Linnarnäe maaüksuse detailplaneeringu eskiisvariant ja hüdroelektrijaama vee erikasutusIuba. Nimetatud ekspertiis tehti Harjumaa keskkonnaosakonna poolt kooskõlastatud programmi alusel 1999.a. juulis-augustis. Keskkonnaekspertiisi a.kti projekti tutvustamine ja selle avalik arutelu toimus 6.augustil 1999.a. Jõelähtme Rahvamajas. 2. Keskkonnarnõjude hindamise objekt Keskkonnamõjude hindamise objektiks on hüdroelektrijaama taastamise lähtematerjalid eelprojekt, kavandata" juurdepääsutee jne. 3. Keskkonnarnõjude hindamise eesmärk Eesmärgiks on kavandatava tegevusega kaasnevate oluliste keskkonnamõjude hindamine,. seda nii loodusliku kui ka sotsiaalse keskkonna osas. Keskkonnamõj ude hindamisel käsitletakse järgmist: • hüdroelektrijaama s.h. ehitiste ja juurdepääsuteede taastamisega kaasnev mõju Jägala jõe suudmealale ja paisjärve veereziimile Linnall1äe IiE) - KMH programm doc  • kavandatava tegevuse mõju Jägala jõe ja paisjärve veeelustikule, arvestades sealhulgas kalatrepi taastamise võimalusi • elektrijaama kasutuselevõtuks nõutava vee erikasutusloa taotlusega seotud keskkonnaaspektide - sanitaarvooluhulga suurus, kalamajanduslikult limiteeritud vooluhulk, vool uhulga tagatus, veetaseme muutused jne. hindamine • elektrijaama taastamis- ja ehitustööde käigus ilmnevad mõjud • mõju loodus- ja muinsuskaitseobjektidele • hinnang paisjäryele kui perspektiivsele puhkemajanduslikule objektile Keskkonnamõjude hindamisel käsitletakse nii hüdroelektrijaama taastamistööde kui ka jaama hilisema ekspluateerimise käigus ilmnevaid negatiivseid ja positiivseid keskkonnamõjusid. Töö käigus antakse alternatiivsed lahendused ja keskkonnamõjude leevendusabinõud. 4. Kriteeriumid Keskkonnamõjude hindamisel lähtutakse Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduses (RT I 2000, 54, 348) esitatud nõuetest. Keskkonnamõjude hindamisel on aluseks Eesti õigusaktid, nende eelnõud ja hea tava. 5. Ekspertgrupp Keskkonnamõjude hindamine viiakse läbi AS Maves (litsents KKM-0008) poolt Ja ekspertgrupp on järgmine: Toomas Ideow(ekspertgrupi juht) -AS Maves Peeter Kais -AS Maves Rein Järvekülg - Zooloogia ja Botaanika Instituut 6. Ajagraafik Keskkonnamõjude hindamise aruanne valmib 15 päeva jooksul, pärast võimaliku lepingu sõlmimist. 7. Maksumus Töö kalkuleeritud maksumus on esitatud lisas 2. Tellija esindaja Täitja esindaja f;-4~ Nikolai [i; 70-o Toomas Ideon ,0/., /2- ... ................. . 200').a. "~..... /< ....... 2000.a . Linnanlä~ 11[1· KMII programm (JC 2 J ] ) KESKKONNAI\1INISTEERIUM HARJUMAA KESKKONNATEENISTUS ] 1 Härra Rein Joller ] Tallinna Linnaehituse AS Kadaka tee 131 Meie ·CJ.12.2000 nr 2-19/ /~ () l' 12915 TALLINN ] Linnarnäe hüdroelektrijaama taastamise eelprojekti 1 keskkonnamõju hindamise programm.. . J Lugupeetud härra Joller J Läbi vaadanud Teie poolt esitatud Linnarnäe hüdroelektrijaama taastamise eelproj.ekti keskkonnamõju hindamise programmi, kooskõlastarne programmi tingimusega, et programmi täiendatakse järgmiste teemadega: J paisjärve kogunenud sette mahu ja koostise analüüs ning selle eemaldamise võimalused; paisjärve mõju veekvaliteedi formeerumisele; J hinnangud alternatüvsetele lahendustele. Samas peame vajalikuks enne keskkonnamõju hindamise aruande lõplikku valmimist viia läbi eelprojekti ja hindamise tulemusi tutvustavavalik arutelu. I Lugupidamisega J vttJj~ Jaan Pikka Juhataja 1 Koopia: MAYES AS 1 Ly Ja/akas 6722496 j Viljandi nmt 16 tel/faks 67 22 972 e-post: [email protected] 1 11216 TALLINN j J .J .. .. •• _ v LISA 2. JAGALA JOE VEEREZIIMI ISELOOMUSTA VAD ANDMED  ~ EESTI METEOROLOOGIA JA HÜDROL~~GIA INSTITUUT HÜDROlOOGIA OSAKOND hr. Toomas Ideon Teie: 21.07.1999 fax nr. 58 AS Maves projek'tijuht Meie: 30.07.1999 nr. S-45/38 Marja 4D, 10617 Tallinn Esitame minimaalsed 30-päevased arvutuslikud vooluhulgad 95% tõenäosusega, paljuaastase keskmise ja minimaalsed keskmised arvutuslikud vooluhulgad. Lisaks on arvutatud absoluutse miinimumi äravoolwnoodul. Jägalajõe valgala pindala endise Linnarnäe hüdroelektrijaarna piirkonnas on 1572 km2 Arvutuste aluseks on võetud Jäga1a- jõel asuva Kehra posti (F = 903 km2) paljuaastased vaatlusandmed perioodil 1942-1998.a. Samuti esitame arvutusliku awumise Jägala jõe valgaIa pindalast. Aurumine on arvutatud meteoroloogiliste elementide alusel kahel meetodil ja esitatud on arvutatud keskmine. Lubatud vigajääb ±17% piiridesse. • Arvutuslik'Ud andmed: Arvutatud element Vooluhuik, m3/s Moodul, I1s.kml 1. Minimaalne 30-päevane äravool 95% tõenäosusega talveperiood 1,52 0,97 vaba periood 1,05 0,67 2. Paljuaastane keskmine vooluhuIk . 11,0 7,00 3.Paljuaastane keskn?ine minimaalne vooluhuIk talveperiood ., I 3,47 2,21 vaba periood 1,84 1,17 4.Vooluhulga absoluutne miinimum talveperiood 0,24 vaba periood 0,20 [ 5. Paljuaastane keskmine aurumine, mm I IT ID IV V VI vn . VIII IX X XI xn A~sta 4.7 Il 30 47 78 85 96 68 33 22 8.1 3.7 487 '. Alvina Reihan-~~ hüdroloogiaosakonna juhataja Klaus, KovaIenko tel. 6604527, 6604672  ~ EESTI METEOROLOOGIA JA HÜOROLOOGIA INSTITUUT HÜDROLOOGIA "oSAKOND Hr.Mati Meeliste Teie: 11.06.1999, KV-20-1010/463 Direktor Meie: 21.06.1999. S-45/JO Eesti Energia AS Kinnisvara Esitame hüdreloogilised andmed Jägala jõe Linnarnäe hüdreelektrijaama piirkonna kohta (F=1572 km2 ). II 1. Maksimaalsed ja minimaalsed arvutatud vooluhulgad: • Max vooluhulk, 1% tõenäosusega 150 mJ/s Max vooluhulk, 5% tõenäosusega 118 mJ/s Min vooluhulk, talvine 95% tõenäosusega 1,52 mJ/s • Min vooluhulk, talvine 75% tõenäosusega 2,44 mJ/s Min v00luhulk, suvine 95% tõenäosusega 1,05 mJ/s • Min vooluhulk, suvine 75% tõenäosusega 1,62 mJ/s 2. Äravoolu aasta jaotumine kuude kaupa on tehtud Kehra hüdromeetriaposti andmete järgi (F= 903 km2 ): . I il ID IV V VI· vn vm IX X XI XII Q, 6.01 5.06 5.70 17.5 10,7 4.79 3.49 3,80 5.07 6,98 8.65 7,82 .. \ , m3/s % 7,0 5,9 6,7 205 12,5 5,6 4,1 4,4 5,9 8,2 10,1 9,1 3. Jägala jõe rist- ja pikiprefiilid on esitatud lisades 1. ja 2. Lisa: profiilid - 2 lehel. Arve - 1 le... vr:_ _ Alvina Reih Hüciroloogia osakonna juhataja 6604 527 Kovalenko , \ ---------------- --------------- Rcg.nr.7()()i)192J Rivab ps:..8 10143 Talline Tel +372 6 604 527 Fili +372 6 604 no E-mail; [email protected]<: J J J ] J J LISA 3. SETTE ANALÜÜSITULEMUSED J r .I J . J J J J  _6'\. ~) __ -" :~IWNNAUUBINGUTE KESKUS 1ST1... lIntalEl1llllSWClcmu 1 (1) J Akt 6114 - paisjärve muda J Tellija: Eesti Energia AS Iru Elektrijaam HARJUMAA Proovivõtukoha valdaja Proovivõtukoht sette alumine kiht 10,S-lml Proov nr. 2,8 Proovivõtja Jürma,EKUK JuuresoHja J P roovivõtuaeg 19.12.2000 Analüüsi algus 27.12.2000 Laborisse tulek 19.12.2000 Analüüsi lõpp 28.12.2000 J Näitaja Kuivjääk(sum) Väärtus 60,6 Ühik % Meetodi kood RE_TI05 • Põletusjääk(sum) 94,0 % RE_T55 ° • J N üld P üld 650 1130 mg/kg mg/kg NKJ NTM PTOT NS • • Ag 3,5 mg/kg AG_AFN I As 1,7 mg/kg AS AGN J Cd 0,32 mg/kg CD AFN • Cr 13,9 mg/kg CR_AFN • iI Cu o' 10,4 mg/kg CU AFN • ~ Hg 0,03 mg/kg HG_ANC • Ni 3,9 mg/kg NI AFN • Pb 8,8 mg/kg PB AFN • Zn 28,3 , mg/kg ZN_AFN • • - akrediteeritud meetod Märkused Metallide tulemused on antud kuivaine kohta. Juhatuse liige ~ IM. Liitmaa I Labori I grupi juhataja IR. Lahne I Keskus on akrediteeritud keskkonnakaitsealaste keemiliste analüüside valdkonnas EV Standardiameti (reg.nr. LOOB) ja Saksamaa LV DAP (r~.nr. DAP-P-03.131-OO-97-01) poolt Volitatud ja referentlaboratoorium toidu-, toorme- ja veeanaluüsiks vastavalt Dokumendi osaline paljundamine ilma Eesti EV Põllumajandusministri käskki~ale nr.141, 04.05.2000 Keskkonnauuringute Keskuse loata keelatud. Marja 40, 10617 Tallinn; tel (372) 6112 90Q, 1372l 656? 302; faks (372) 6112 901 e-post [email protected]; internet htlp:llWWW:enw.ee/eerc (J) OI 100/ DV JJ JI  6"'\ ...... :~KIONNAUUBINGUTE r;J KESKUS 1S11_ DmlIIMBlIlIISUICI CIJ11[ ( I ) J Akt 6113 - paisjärve muda J Tellija: Eesti Energia AS Iru Elektrijaam HARJUMAA,Jägala-Joa J Proovivõtukoha valdaja Proovivõtukoht sette pealmine kiht /0-50cm/ J Proov nr. Proovivõtja 1,20 Jünna,EKUK JuuresoHja J Proovivõtuaeg Laborisse tulek 19.12.2000 19.12.2000 Analüüsi algus 27.12.2000 Analüüsi lõpp 28.12.2000 J Näitaja Kuivjääk(sum) Väärtus 41,8 Ühik % Meetodi kood RE_Tl05 • P~letusjääk(sum) 82,5 % RE T550 • • J N üld P Old Ag 1890 810 7,2 mglkg mglkg mglkg NKJ_NTM PTOT NS AG_AFN • . mglkg AS_AGN 1 As Cd Cr 2,7 0,47 12,7 mglkg mglkg CD_AFN CR_AFN • • .. -~-_., r Cu 16,2 mglkg CV_AFN • ./ 1 Hg Ni 0,03 4,3 .mglkg mglkg HG_ANC NI AFN • • Ph 25,2 mglkg PB AFN • J Zn 51,7 mglkg ZN AFN • J I 1 J J • - akrediteeritud meetod MArkused Metallide tulemused on antud kuivaine kohta. J J , Juhatuse liige IM, ~ii!maa / Labori / grupi juhataja /R.Lahne / 1 Keskus on akrediteeritud keskkonnakaitsealaste keemiliste analüüside valdkonnas EV Standardiameti (reg.nr. L~) ja .Saksamaa LY DAP (r~.,!1r: DAP-P-03.131-OO-97-01) poolt 1 Volitatud ja referentlaboratoorium tOldu-. toorme- Ja veeanaluuslks vastavalt EV Põllumajandusministri käskkirjale nr.141, 04.05.2000 Dokumendi osaline paljundamine ilma Eesti Keskkonnauuringute Keskuse loata keelatud. Marja 4D, 10617 Tallinn; tel (37?l 6112 900, (372) 656~ 302; faks (372) 6112 901 e-post: [email protected]; Internet: hllp:/lwww.enVlr.ee/eerc OJ OI JOOI DV J~ JJ LISA 4. KOOSOLEKUTE PROTOKOLLID  LINNAMÄE HEJ TAASTAMISE EELPROJEKTI KEKKONNAMÕJUDE HINDAMISE AVALIKUSTAMINE AV ALIKUSTAMISKOOSOSLEKU PROTOKOLL KOHT: Jõelähtme vallamaja koosolekute saal AEG: 28. dets. 2000 a. kell 15 00 KOHA VIIBIJAD: Taimi Saarma - Jõelähtme vallavanem, Paavo Pent - Jõelähtme vallavolikogu keskkonnakomisjon, Ülo laanemets - Jõelähtme valla maa-ameti juhataja, Nikolai Kruglov - Iru Elektrijaam, Janis-Aivars Balodis - Iru Elektrijaam, Ilmar Kaljurand - KKM Harjumaa Keskkonnateenistus, ·Rein Joller - Tallinna Linnaehituse AS, Oleg Baum - Tallinna Linnaehituse AS, Peeter Kais - AS Maves, Toomas Ideon - AS Maves, T. Saarma (Jõelähtme vallavanem) avas avalikustamise koosoleku ning andis sõna Linnarnäe HEJ taastamise eelprojekti keskkonnamõjude hindamise töögrupile. T. Ideon (AS Maves) andis ülevaate eelprojekti keskkonnamõjude hindamist teostanud töögrupi koosseisust ning ülevaate keskkonnamõjude hindamise seadusandlikust baasist. Järgnevalt andis P. Kais (AS Maves) ülevaate eelprojektis esitatud materjalidest ja eelprojekti alusel HEJ taastamisel kavandatavast tegevusest ning taastatava HEJ tööpõhimõtetest. T. Ideon (AS Maves) andis ülevaate HEJ taastamisega seotud keskkonnamõjudest. T. Ideon mainis, et käeoleva Linnamäe HEJ eelprojekti keskkonnamõjude hindamisel on kasutatud 1999 a. "Linnamäe maaüksuse detailplaneeringu eskiisvariant ja hüdroelektrijaama vee erikasutusIuba" keskkonnaekspertiisi akti raames tehtud uurimistöid. Ettekandja sõnul kaasneb HEJ taastamisega kaks olulisemat keskkonnamõju, milledeks on konflikt muinsuskaitsega (rajatav juurdepääsutee muinsuskaitseobjekti piiril) ning kalade vaba liikumine (eelprojektis ei ole käsitletud kalatreppi taastamise võimalusi). ü. Laanemets (Jõelähtme valla maa-amet) parandas ettekandjat, et Linnamäe HEJ piirkonna mets ei kuulu riigimetsa kategooriasse ning seda ei hooIda Anija metskond. Hilisema arutelu käigus toonitati HEJ taastamise käigus kalatrepi taastamise vajalikkust. Samas kaheIdi, kas kalatrepi taastamine endisel viisiIon otstarbekas, kuna suure tõusu tõttu on kalatreppi efektiivsus kaheldav. Samuti peeti vajalikuks ülekäigu rajamise tammile, millega muudetakse HEJ tammi inimestele atraktiivsemaks. Ka ei käsitletud keskkonnamõjude hindamise juures Jägala jõe paisutatud osa mudastumist. T. Ideon (AS Maves) vastas, et OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt on võetud kaks mudaproovi, kuid analüüsi vastused saadakse laborist alles 2. 01. 2001 a. Samas oli KMH töögrupi poolt välja pakutud kaaluda põhjalasu rajamine HEJ tammile, vältimaks paisutatud osa edasist mudastumist. I. Kaljurand (KKM Harjumaa Keskkonnateenistus) esitas Keskkonnateenistuse poolse seisukoha, milleks olid veereziim, veekvaliteet ning Jägala jõgi kui kalamajanduslik jõgi. Oluliseks peeti Keskkonnateenistuse poolt efektiivselt toimiva kalatreppi rajamine, aga samuti sette probleemi lahendamine. Samas tõdeti, et antud keskkonnamõjude hindamise raames ei ole võimalik teha kahe setteproovi põhjal kaugeleulatuvaid järeldus setteprobleemide lahendamiseks. 1985.a. tehti Iru SEJ tellimusel töö, mille raames uuriti ka Linnarnäe paisjärve sette mahtu ja koostis. Töö tulemusi peaks taustandmetena kasutama. Avalikustamiskoosolekul otsustati täiendada HEJ taastamise eelprojekti keskkonnamõjude hindamise aruannet täiendada (setteprobleem, põhjalask, ülekäik) ning 8. 10. 2000 a. esitada aruanne avalikustamiseks Jõelähtme vallamajja. Avalikustamine kestab 19. 01. 2000 a. ning lõppeb koosolekuga. Protokollis Peeter Kais KOOSOLEKUPROTOKOLL Koosoleku teema: Linnamäe Hüdroelektrijaama taastamise keskkonnamõju hindamise aruande ja selle avaliku väljapaneku järgne arutelu Aeg: 19.01.2000.a. kell 14.30 Koht: Jõelähtme Vallavalitsus Osalesid: Taimi Saarma - Jõelähtme Vallavalitsus Ülo Laanemets - Jõelähtme Vallavalitsus Rein-Allan Kask - Jõelähtme Vallavalitsus Ilmar Kaljurand - Harjumaa Keskkonnateenistus Janis Balodis - Eesti Energia AS-i Iru Elektrijaam Valdur Lahtvee - Eesti Energia AS Oleg Baum - Tallinna Linnaehituse AS Rein Joller - Tallinna Linnaehituse AS Toomas Ideon - AS Maves Engli Treimann - AS Maves Taimi Saarma: Teavitas koosolekust osavõtjaid, et selle kahe nädala jooksul, mil Linnamäe Hüdroelektrijaama taastamise keskkonnamõju hindamise aruanne oli välja pandud avalikuks tutvumiseks, ei olnud keegi seda uurimas käinud. Toomas Ideon: 1985. a. tehtud mudauuringuid ei olnud võimalik saada. OÜ Eesti Keskkonnauuringute keskuse poolt tehtud paisjärve sette analüüsid näitasid, et see on puhas. Metsa langetamise järel toimuv toitainete (lämmastik, fosfor) sissekande intensiivistumine on väike, võrreldes paisjärve ümbritseva metsa pindalaga. Olulisem on tahkete osakeste sissekande suurenemine. Oleg Baum: Küsimus on põhjalasu rdiimi kohta, kas see toimub pidevalt või aeg- ajalt. Toomas Ideon: Põhjalasu projekteerimisel tuleb silmas pidada, et vett jätkuks nii turbiinile, kalatrepile kui ka põhjalasule, tagades sanitaarse vooluhulga .. Arvatavasti on vaja põhjalasku aeg-ajalt avada. Seda reguleerib vee erikasutusiuba. Ilmar Kaljurand: Silmas tuleb pidada kahte asjaolu: • kaldariba stabiliseerumise perioodil tekib palju heljumit (muda). Kui veereziimi reguleeritaks juhuslikult, ka põhjalasu kaudu, siis tekib reostuse oht; • kui stabiliseerunud, siis võib põhjalask olla ka pidevalt avatud Projekt tuleb läbi kaaluda selliselt, et kalad hakkaks sealt kalatrepist läbi liikuma, projekti staadiumis tuleb kalatrepi taastamine ette näha. Võimaliku reostuse suhtes tuleb kasutusele võtta täiendavad abinõud. Ülo Laanemets: Olen samuti nõus, et kui töö käigus ei osata täpselt öelda, kas kalad hakkavad sealt läbi liikuma või mitte, tuleks siiski vana trepp taastada. Janis Balodis: Tekkis küsimus, kes on ekspert, kelle otsus ehitamise suhtes on määrav? Ilmar Kaljurand: Selle valib arendaja, kuid ekspert peab omama litsentsi. Kui kalatrepi ehitus osutub väga kalliks, siis võib kaaluda lähemalt muid võimalusi. Rein Joller: Võimalikult palju tuleks ära kasutada olemasolevat kalatreppi. Taimi Saarma: Käsitleks veel vaateplatvormi ja ülesõidusillaga seotud küsimusi. Ülo Laanemets: Ülepääs on praktiline vajadus, seda nii tavainimese kui ka turistide seisukohalt. Oleg Baum: Tegemist on kõrgemaid turvameetmeid vajava objektiga, küsimus on selles, kas iga kõrvaline isik peab sinna juurde pääsema. Sild võiks paikneda ka mujal. Ilmar Kaljurand: Arvestada tuleb ka sellega, et tegemist on avaliku veekoguga. Oleg Baum: Kas keskkonnateenistus on nõus tehtud keskkonnamõju hindamist kooskõlastama? Ilmar Kaljurand: Oleme nõus KMH aruande selle heaks kiitma. Vee erikasutusloa suhtes on eelkõige vaja koostada projekt. Taimi Saarma Koosoleku juhataja Engli Treimann Protokollija 2 Saatja: Jägala Kalateed <[email protected]> Saaja: [email protected], Keskkonnaameti looduskeskused, [email protected], [email protected], [email protected], KUL min Teema: Fwd: Linnamäe HEJ veerikasutusluba Tere, palun lisage see Keskkonnaameti poolne täpsustus minu 23.10 edastatud Õiguskantslerile saadetud pöördumise juurde. See on täpsustus selle kohta mitu korda on Keskkonnaamet 15.01.2008 antud loa kehtivust pikendanud. Parimat, Liivia Mahlapuu ---------- Forwarded message --------- From: Hanna-Liis Heinla <[email protected] <mailto:[email protected]> > Date: Fri, 23 Oct 2020 at 16:02 Subject: RE: Linnamäe HEJ veerikasutusluba To: Jägala Kalateed <[email protected] <mailto:[email protected]> > Tere! Keskkonnaamet on 15.01.2008 antud loa kehtivust pikendanud kaheksal korral. Keskkonnaamet on vee erikasutusloa kehtivust pikendanud: 15.01.2013 Harju-Järva-Rapla regiooni korraldusega nr HJR 1-15/13/21 ,,Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 pikendamine ja muutmine’’ (määrates vee erikasutusloa kehtivusajaks kuni 31.12.2013); 31.12.2013 Harju-Järva-Rapla regiooni korraldusega nr HJR 1-15/13/897 ,,Eesti Energia Aktsiaseltsi vee erikasutusloa taotluse menetluse peatamine ja kehtiva vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 kehtivuse pikendamine’’ (määrates vee erikasutusloa kehtivusajaks kuni 01.07.2014); 19.06.2014 Harju-Järva-Rapla regiooni korraldusega nr HJR 1-15/14/353 ,,Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 pikendamine“ (määrates vee erikasutusloa kehtivusajaks kuni 31.12.2014); 31.12.2014 Harju-Järva-Rapla regiooni korraldusega nr HJR 1-15/14/760 ,,Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 pikendamine“ (määrates vee erikasutusloa kehtivusajaks kuni 31.12.2016); 29.12.2016 Põhja regiooni korraldusega nr 1-3/16/3156 ,,Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 pikendamine’’ (määrates vee erikasutusloa kehtivusajaks kuni 31.12.2017); 02.05.2018 Põhja regiooni korraldusega nr 1-3/18/1150 „Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 pikendamine“ (määrates kehtivusajaks kuni 15.02.2019); haldusasjas nr 3-18-4 kinnitatud kohtuliku kompromissi korras 22.08.2018 korraldusega nr 1-3/18/2135 ”Vee erikasutusloa L.VT.HA-17918 pikendamine Keskkonnaameti 29.12.2017 korralduse nr 1-3/17/3175 „Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 pikendamata jätmine“ kehtetuks tunnistamine Keskkonnaameti 02.05.2018 korralduse nr 1-3/17/1150 „Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 pikendamine“ kehtetuks tunnistamine” (määrates vee erikasutusloa kehtivusajaks kuni 05.09.2019). Viimati pikendas Keskkonnaamet vee erikasutusloa kehtivust 28.09.2020 korraldusega nr DM-111464-7 „Vee erikasutusloa L.VT.HA-17918 kehtivuse pikendamine” (määrates vee erikasutusloa kehtivusajaks kuni veeloa andmise või andmisest keeldumise otsustamise tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 31.12.2020). Lugupidamisega Hanna-Liis Heinla veespetsialist | Põhja regioon Keskkonnaamet Viljandi mnt 16, 11216 Tallinn +372 674 4818 +372 5694 9107 www.keskkonnaamet.ee <http://www.keskkonnaamet.ee/> | www.kaitsealad.ee <http://www.kaitsealad.ee/> Keskkonnaamet Facebookis <https://www.facebook.com/Keskkonnaamet/> Loome ja hoiame head elukeskkonda