Kiri

Rahandusministeerium [email protected] Meie 03.09.2020 nr 2-1/20-0314/5443 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse toetamine Esitame kooskõlastamiseks väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse toetamine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaie Nurmik 639 7651 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  25.08.2020 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse toetamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) abil viiakse ellu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014- 2020 (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna “Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus” meetme “TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (IKT + tervis + ressursid) arendamiseks” tegevuse “Riigi rahastatavad koostööstruktuurid” eesmärke. Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 14 alusel. Ühtlasi on eelnõu suunatud Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020 (edaspidi kasvustrateegia) eesmärgi „Eesti ettevõtted toodavad efektiivselt kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid“ ja Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti” (edaspidi TAI strateegia) eesmärgi „teadus- ja arendustegevus (edaspidi TA) muudab majandusstruktuuri teadmistemahukamaks“. Mõlema eesmärgi täitmine eeldab ettevõtjate TA tegevuste, sealhulgas rakendusuuringute ja tootearenduse mahu kasvu, mille tulemusena valmivad uued tooted, teenused ja tehnoloogiad. Kasvustrateegia ja TAI strateegia eesmärkide täitmine eeldab, et Eesti ettevõtjad viiksid läbi ja rakendaksid äriliselt rohkem ja suurema mahulisi rakendusuuringuid ja tootearenduse tegevusi. Samas kinnitab ettevõtjate TA tegevuse statistika, et ettevõtjate TA investeeringud on viimastel aastatel langenud. Jäädes ka ilma languseta oluliselt madalamaks kui majanduslikult edukatel innovatsiooni juhtriikidel. Joonis 1. Eesti ja võrdlusriikide, sealhulgas lähiriikide TA kulude dünaamika 2009-2018 (% SKP-st) Allikas: EUROSTAT Lisaks madalatele ettevõtjate TA investeeringute summale on Eestis väga ka vähe rakendusuuringutega tegelevaid ettevõtjaid. Siinkohal tuleb välja tuua, et TA investeeringute mahust suurema osa viivad ellu vaid väga vähesed ettevõtjaid. Aastal 2018 teostas 27 ettevõtjat koguni 75% kogu ettevõtjate TA mahust. Tabel 1. Eesti TA investeeringuid tegevate ettevõtete arv aastate lõikes Aasta 100% TA-kulutustest 90% TA-kulutustest 75%TA kulutustest 2008 240 77 34 2009 303 108 51 2010 287 104 48 2011 277 95 43 2012 258 71 27 2013 232 68 28 2014 226 81 38 2015 225 68 33 2016 257 71 33 2017 241 77 35 2018 240 65 27 Allikas: Statistikaamet Vastavalt 2018. a. andmetele oli Eestis 16 085 tooteid ja teenuseid eksportivat ettevõtjat. 71% Eesti ekspordist on Eesti päritolu kaupade ja teenuste eksport. Järelikult on Eestis ca 11 200 omatooteid ja –teenuseid eksportivat ettevõtjat. Teisisõnu ettevõtjat, kelle tooteid, teenuseid ja tehnoloogiad osteti väljaspool Eestit. Eesti ettevõtjate konkurentsi eelis, võrreldes konkurentide samaväärsete toodete ja teenustega, on olnud madalam hind. Olukorras kus Eesti ettevõtete sisendhinnad võrdsustuvad teiste Euroopa Liidu riikide sisendhindadega, siis nõuab maailmaturul konkurentsis püsimine uusi konkurentsieeliseid või sobivust lõppkliendi ootusetele. See omakorda nõuab ettevõtjatelt uute või olemasolevate toodete, teenuste ja tehnoloogiate arendamist või täiustamist. Kuna väike arv ettevõtjatest teeb TA investeeringuid, siis on ka ettevõtjate huvi ja vajadus sisse osta TA ja innovatsiooni teenuseid. Seda kinnitas ka Teadus- ja Arendusnõukogu tellimusel ja Euroopa Komisjoni toel aastatel 2018-2019 läbi viidud Eesti arendustegevuse- ja innovatsioonisüsteemi hindamine.1 Nimetatud hindamisel tõdesid eksperdid, et Eesti TA poliitika keskendub peamiselt pakkumispoole arendamisele. Loodud on võimalused TA tegevusteks, sealhulgas ehitatud üles teadustaristu ning disainitud erinevaid eraldiseisvaid TA toetusmeetmeid nii ettevõtetele kui ka teadusasutustele. Samas pole piisavalt välja arendatud nõudlusel ja selle kasvatamisel põhinevaid ja terviksüsteemina toimivaid poliitikainstrumente, mis kutsuksid esile või kiirendaksid innovatsiooni ja mille tulemusena tekkiks ettevõtjal soov ja vajadus tegeleda TA tegevusega. Viimasena mainitud probleemist lähtudes on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2019–2023 antud ministeeriumile ülesanne töötada välja ettevõtjate vajadustest lähtuv rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse korraldus. 9. juunil 2020. a kiitis Vabariigi Valitsuse majandusarengu komisjon väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri ettepanekul heaks, et ettevõtjate vajadustest lähtuvat rakendusuuringute ja 1 Makarow. M, Arnold. E, Mercuri. L (2019) Peer review of the Estonian R&I system URL https://www.hm.ee/sites/default/files/pr_estonia_-_final_report_.pdf eksperimentaalarenduse korraldust hakatakse rakendama rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmina (edaspidi RUP). RUPil on kaks eesmärki: 1. suurendada Eesti ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse nõudlust; 2. kohandada TA pakkumispoole ettevõtjate vajadustega. Ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse nõudlusena käsitletakse ettevõtjate valmisolekut ja vajadust, sealhulgas teadmisi, oskusi, ressursside olemasolu (sealhulgas raha, insener- tehnilised töötajad, teadlased, aparatuur, seadmed), läbi viia või teenusena sisse osta rakendusuuringuid ja eksperimentaalarendusi. TA pakkumispooleks loetakse eelnõu mõistes rakendusuuringute ja eksperimentaalarendustegevuse läbiviimisega seotud organisatsioone, uurimisrühmi, rajatud taristut. RUP koosneb kahest tegevussuunast: 1. Ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse toetus. Toetusmeetme tingimused kehtestatakse käesoleva eelnõuga. 2. Virtuaalse uurimis- ja arenduskeskuse ülesannete täitmine. Virttuaalse uurimis- ja arenduskeskuse ülesannete täitmise rahastamise tingimused sätestatakse ministri käskkirjaga. Eelnõu otsene sihtgrupp on Eesti äriregistrisse kantud äriühingud ning nendest kitsamalt eksportivad äriühingud. Ettevõtjad, kelle äriline edukus sõltub sellest, et nende tooted, teenused ja tehnoloogiad oleksid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised ja kes vajaksid abi rakendusuuringute ja tootearenduse projektide elluviimisel. Tegevuse kaudseks sihtgrupiks on ettevõtjatele TA teenuste pakkujad, kelleks on TA asutused ja ettevõtted, ülikoolid, eriti ülikoolides tegutsevad tehnosiirde grupid, tehnoloogia arenduskeskused, regionaalsed kompetentsikeskused, inseneribürood ja muud tehnoloogiaalast arendusteenust pakkuvad organisatsioonid. Eelnõuga sätestatakse ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse toetuse tingimused ja menetlusnormid ning toetuse taotleja, partneri ja toetuse saaja kohustused ning rakendusasutuse ja - üksuse õigused ja kohustused. Tegevusi rahastatakse jooksva avatud taotlusvooru raames. Toetuse andmist on kavandatud ellu viia üle-eestilisena ning tõhusa koostöö raames on võimalikud ka TA projektid kahe Euroopa Liidu liikmesriigi ettevõtjate või Euroopa Liidu liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingus osaleva riigi ettevõtjate vahel. Toetuse eelarve on 23 196 664 eurot. Eelnõud rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. Rakendusuuringute ja tootearenduse projektide rahastamist ning RUP programmi tegevusi jätkatakse järgmise struktuuritoetuste perioodil. Eelnõu valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ministeerium) ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus) koostöös. Eelnõu ja seletuskirja koostasid ministeeriumi majandusarengu osakonna ekspert Kaie Nurmik (e- post: [email protected], telefon: 6 397 651), rakendusüksuse toetuste keskuse ekspert Alice Liblik (e-post: [email protected], telefon 55 696 862), rakendusüksuse ettevõtluse keskuse rakendusuuringute programmi projektijuht Kaupo Reede (e-post: [email protected], telefon: 53 304 076). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostasid ministeeriumi välisvahendite osakonna struktuurivahendite õiguse peaspetsialist Anneli Schmiedeberg (e-post: [email protected], telefon 6 397 618) ning ministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: [email protected], telefon 715 3403) ning rakendusüksuse jurist Terje Kleemann (e-post: [email protected], telefon: 6 279 340). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kaheksast peatükist ja 28 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1) üldsätted; 2) toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr; 3) toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele; 4) taotluse menetlemine, hindamine ja rahuldamine; 5) taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 6) aruannete esitamine; 7) toetuse maksmise tingimused; 8) toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused. 1. peatükk Üldsätted Eelnõu 1. peatükis sätestatakse määruse kohaldamisala, toetuse andmise eesmärk ja tulemused, määruses kasutatavad terminid, tõhusa koostöö projektide riigiabi tingimused ja intellektuaalomandi õiguste jagamise põhimõtted ning vaide esitamise kord. Samuti määratakse rakendusasutus ja -üksus. Eelnõu § 1 kehtestab, et määruse eelnõuga viiakse ellu “Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna “Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus” meetme “TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (IKT + tervis + ressursid) arendamiseks” tegevuse “Riigi rahastatavad koostööstruktuurid” eesmärke. Toetuse andmisel projektidele lähtutakse rakenduskava kahest peamisest eesmärgist. Rakenduskava näeb ette, et Euroopa Liidu (edaspidi EL) struktuurifondidest toetatavad tegevused peavad aitama kaasa Eesti majandusstruktuuri muutumisele teadmistemahukamaks, mis samas toimib ühiskonna huvides. Nimetatud muutuse läbiviimine peaks toetuma Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni. Ühtlasi seab rakenduskava eesmärgiks, et Eesti ettevõtjad pakuvad uuenduslikke kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Eesti majandusestruktuuri muutumine üldisemalt kui ka ettevõtjate võime pakkuda uuenduslikke ja kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid nõuavad ettevõtjatelt rakendusuuringute ja tootearenduse läbiviimist ja tulemuste rakendamist. Eelnõuga toetatakse ettevõtjaid rahalise toetusega, et nimetatud tegevusi ellu viia. Peamiselt rakendusuuringud, kuid ka tootearendus on esmakordne ja ainulaadne tegevus, mis tehnoloogilistel põhjustel võivad ebaõnnestuda. Ettevõtjad, kellel puudub kindlus, kas rakendusuuringutesse ja tootearendusse tehtud investeeringuid tagasi teenivad, jätavad tihtilugu need TA tegevused tegemata. Riik, toetades rahaliselt ettevõtjate rakendusuuringuid ja tootearenduse tegevusi jagab ettevõtjate riski tehnoloogilistel põhjustel ebaõnnestuda ja motiveerib seega ettevõtjaid investeerima ja ellu viima TA tegevusi. Lisaks sätestatakse eelnõu §-s 1 riigiabi andmisel järgitavad õiguslikud alused ja neid sätestavad dokumendid. Määrusega antav toetus võib olla kas riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (edaspidi üldine grupierandi määrus) mõistes, vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus) mõistes või riigiabi Euroopa Komisjoni 19. märtsi 2020 teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis” mõistes. Eelnõu § 1 lõike 3 kohaselt on eelnõu § 7 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud tegevustele antav toetus kas riigiabi üldise grupierandi määruse artiklite 25, 28 või 31 alusel või vähese tähtsusega abi. Eelnõu §-s 8 sätestatud abikõlblikud kulud on jaotatud blokkideks ning iga blokk vastab kindlale § 7 lõikes 1 nimetatud tegevusele. Abikõlblike kulude kirjeldamisel on aluseks võetud üldise grupierandi määruses sätestatud abikõlblikud kulud tegevuste lõikes. Eelnõu § 2 määratleb ära toetuse andmise eesmärgi ja tulemused. Toetuse andmise eesmärk on ettevõtjate uute ärivõimalustega seotud teadus- ja arendustegevuse mahu kasv, mille tulemusena suureneb ettevõtjate uuest või oluliselt muudetud tehnoloogiast, tootest või teenusest saadav müügitulu. Toetuse andmise tulemusena: 1) suureneb TA tegevusega tegelevate ettevõtjate arv; 2) kasvab ettevõtjate TA tegevusega tegelevate töötajate arv; 3) arendatakse välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ettevõtja jaoks uus või oluliselt muudetud tehnoloogia, protsess, toode või teenus; 4) soodustatakse teadmussiiret teadus- ja arendusasutuste (edaspidi TA asutus) ja ettevõtjate vahel; 5) kasvab ettevõtjate immateriaalne põhivara ja väärtust intellektuaalomandi kaudu; 6) kasvab Eesti teadus- ja arendusasutuste tulu rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse teenuste müügist. Teadmussiire ettevõtjate ja TA asutuste vahel toimib kahepoolselt. Ühelt poolt aitab TA asutustes loodud teadmine, mida rakendatakse ettevõtjate uute toodete ja teenuste väljatöötamisel tõsta ettevõtjate ja seeläbi Eesti majanduslikku konkurentsivõimet. Teisalt annab teadmine ettevõtjate vajadustest TA asutustele uusi teadus- ja uurimisteemasid. Ettevõtjate väärtust intellektuaalomandi mõistes on otsene ja kaudne. Otsene väärtus seisneb ettevõtja omanduses olevate patentide, kaubamärkide ja tööstusomandi väärtuses. Kaudne väärtus, mida otseselt rahaliseks väärtuseks ümber arvutada ei saa, avaldub ettevõtja maines. Intelektuaalomandi omamine näitab, et ettevõtja tegeleb TA tegevusega ja osakab selle tulemusi ka majanduslikult rakendada. Pikemas perspektiivis muutuvad toetusprojektide elluviimise tulemusena Eesti ettevõtted majanduslikult edukamaks ja jätkusuutlikumaks. Ettevõtete majanduslik edukus ja jätkusuutlikkus väljendub:  kõrgema lisandväärtuse loomises;  toodete ja teenuste müügist saadava kõrgema müügitulu teenimises;  töötajatele kõrgema töötasu maksmises;  ettevõtte Eestis ja rahvusvaheliselt paranenud kuvandis;  riigile tasutud maksude suurenemises ja selle tulemusel riigi maksulaekumiste kasvus. Lõikes 3 on esitatud meetme tasandi väljundnäitajad. Toetust saanud projektide elluviimise tagajärjel kasvavad erainvesteeringud koos riigi toetusega innovatsiooni või TA tegevuse projektidesse. Eelnõu § 3 nimetab meetme rakendusasutuse ja rakendusüksuse. Määruse rakendamisel täidab rakendusasutuse ülesandeid Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja rakendusüksuse ülesandeid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, kellele on vastavalt struktuuritoetuse seadusele rakendusüksuse ülesanded andud korraldusasutuse juht ja kellega on sõlmitud vastavate ülesannete täitmiseks haldusleping. Eelnõu § 4 koondab määruses läbivalt kasutatavad terminid. Määruses on lahti seletatud 13 terminit, mis on asjakohased ja vajalikud määruse rakendamiseks. Esitatud terminite defineerimisel on lähtutud üldise grupierandi määrusest ning Frascatti käsiraamatust. Samas on termineid täpsustatud ja kitsendatud. Näiteks sõnastab üldine grupierand rakendusuuringute mõiste järgmiselt – rakendusuuring on kavandatud uuringud või kriitilised uuringud uute teadmiste ja oskuste hankimiseks, mida saaks kasutada uute toodete, protsesside või teenuste arendamisel või selleks, et täiustada märkimisväärselt olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid. Rakendusuuring hõlmab vajalike komplekssete süsteemide komponentide loomist ning võib sisaldada prototüüpide konstrueerimist laboris või olemasolevaid süsteeme simuleerivas keskkonnas, samuti katsetootmisliine. Antud sõnastus defineerib ainult rakendusuuringu tehnoloogilise sisu. Eelnõu on suunatud ettevõtjatele ja nende rakendusuuringute abil majandustulemuste paranemisele. Seetõttu on rakendusuuringute terminit kitsendatud. Määrusega toetatakse neid rakendusuuringu projekte, mis vastavad eelpool toodud tehnoloogilistele parameetritele ja millel on kindlaks määratud praktiline rakendus ja ettevõtjast tellija, kes kasutab saadud uut teadmist ärilisel eesmärgil. Eelnõu mõistes on TA asutused kõik teadusorganisatsioonid, teadmisi levitav organisatsioonid, teadusasutused ja muud sarnased organisatsioonid, mis vastavalt üldise grupierandi määrusele ülikool või uurimisinstituut, tehnoloogiasiirde agentuur, innovatsioonivahendaja, teadusuuringutele keskendunud füüsiline või virtuaalne koostööüksus, mille peamine eesmärk, olenemata tema õiguslikust staatusest või rahastamisviisist, on sõltumatult teostada alusuuringuid, rakendusuuringuid või tootearendust või levitada õpetamise, avaldamise või teadmussiirde kaudu laialdaselt sellise tegevuse tulemusi. Siinkohal ei ole oluline, kas TA asutus on eraõiguslik või riiklik organisatsioon või asutus. Eelnõu § 5 sõnastab koostööprojektide elluviimise tingimused. Koostööprojektide tingimused lähtuvad Euroopa Komisjoni 27. juuni 2014 teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku ” (ELT C 198, 27.06.2014, lk 1–29) (edaspidi TAI raamistik) raamistiku sätetest, mille järgimisel ei saa ettevõtja kaudset riigiabi. Eelnimetatud nõude järgimine on oluline selleks, et toetuse saaja ja partnerid ei saaks soodsatest koostöötingimustest tulenevalt TA asutuste kaudu kaudset riigiabi. Vastav nõue võimaldab ühtlasi toetuse saajal, partneritel ning TA asutustel leppida omavahel kokku, kas viimane panustab projekti: a) lepinguliste teadusteenuste osutamise ning teadusuuringute teostamise kaudu, ning mis puhul järgitakse TAI raamistiku punkti 2.2.1. ning kolme pakkumuse küsimise nõuet; b) või koostöö kaudu, mis puhul järgitakse TAI raamistiku punkti 2.2.2. ning TA asutuse kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel. Juhul kui toetuse saaja ja TA asutus teostavad koostööprojekte ühiselt, ei saa toetuse saaja soodsatest koostöötingimustest tulenevalt teadusasutuse kaudu kaudset riigiabi, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) osalev toetuse saaja ja partnerid kannavad kõik projekti kulud; 2) koostööprojekti tulemusi, millega ei kaasne intellektuaalomandi õigusi, võib laialdaselt levitada, või kui TA asutuse tegevuse tulemusena tekkivad intellektuaalomandi õigused antakse TA asutusele täielikult üle; 3) kõik koostööprojekti tulemusena tekkivad intellektuaalomandi õigused ja nendega seotud kasutusõigused jagatakse osapoolte vahel viisil, mis kajastab asjakohaselt nende poolt läbiviidavaid tegevusi, sissemakseid ja huve; 4) TA asutusele makstakse tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste eest turuhinnale vastavat tasu, kui teadusasutus annab nimetatud intellektuaalomandi õigused üle või võimaldab projektis osalevale toetuse saajale või ettevõttest partnerile neile juurdepääsu. 5) TA asutusele mastavast tasust võib maha arvata osaleva toetuse saaja või ettevõttest partneri poolt teaduspartneri nimetatud projektis läbiviidud tegevuse kulude katteks tehtud rahalise või mitterahalise sissemakse väärtuse absoluutsumma. Lisaks tuleb välja tuua, et TA asutusele tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste eest makstav tasu vastab turuhinnale, kui nimetatud tasu võimaldab TA asutusel kõnealustest intellektuaalomandi õigustest saada kogu majandusliku tulu ja kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) tasu suurus on kindlaks määratud konkurentsil põhineva avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva müügitehingu tulemusena; 2) sõltumatu ekspert kinnitab oma hinnangu põhjal, et tasu suurus on vähemalt võrdne turuhinnaga; 3) TA asutus tõendab, et ta on pidanud tasu üle turutingimustel läbirääkimisi koostöölepingu sõlmimise hetkel maksimaalse majandusliku kasu saamiseks, võttes samal ajal arvesse oma põhikirjalisi eesmärke; 4) juhtudel, kus koostööleping annab koostööprojektis osalevale toetuse saajale või partnerile koostööprojektis osaleva TA asutuse tegevuse tulemusena tekkivate intellektuaalomandi õiguste suhtes eesõiguse, on TA asutusel õigus küsida kolmandatelt isikutelt pakkumisi ja koostööprojektis osalev toetuse saaja või partner peab kolmandalt isikult soodsama pakkumise saamisel makstava tasu suurust vastavalt suurendama. Eelnõu §-s 6 sätestatakse vaide esitamise õigus ning vaideorgan. Rakendusüksuse või -asutuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Vaideid lahendab rakendusasutus. Kui rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse vaie, siis tuleb see esitada rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele. Vaideid lahendatakse tuginedes haldusmenetluse seadusele. Enne halduskohtule kaebuse esitamist tuleb läbida vaidemenetlus. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr Peatükk sätestab määruse raames toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkuse, projekti abikõlblikkuse perioodi, toetuse piirmäära ja osakaalu ning nendega seotud tingimused. Eelnõu § 7 nimetab määruse raames toetatavad tegevused. Toetust antakse tegevustele, mis aitavad saavutada määruse §-is 2 toodud eesmärke ja tulemusi. Toetatavateks tegevusteks on: 1) rakendusuuringu läbiviimine; 2) tootearenduse läbiviimine; 3) rakendusuuringu või tootearenduse tegevusele teostatavusuuringu läbiviimine; 4) rakendusuuringu või tootearenduse tegevuste tulemusel valminud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemine; 5) rakendusuuringu või tootearenduse tegevuse elluviimiseks vajalik toetuse saaja või äriühingust partneri töötajate koolitamine. Eelnõus on rakendusuuringute mõiste defineeritud vastavalt Euroopa Komisjoni Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikule (2014/C 198/01). Ettevõtjad saavad oma arendustöö tehnoloogilise taseme hindamiseks kasutada tehnoloogilise valmiduse tasemete (edaspidi: TRL) skaalat.2 Siinkohal tuleb välja tuua, et lähtudes nii valdkondlikest eripäradest kui ka asjaolust, et arendustöö alati, millegi uue või uutmoodi tegemine, siis projekti tegevuste lõpliku tehnoloogilise taseme määrab ära valdkondlik ekspertiis. Rakendusuuringu ja tootearenduse tegevused paigutavad TRL skaalal vahemikku TRL3–TRL8.  TRL 3 – oluliste näitajate ja kontseptsiooni katseline tõestus. Selgitus: Alustatakse aktiivsete analüütiliste ja laboratoorsete uuringutega. Näidatakse tehnoloogia üksikute komponentide tehnilist teostatavust piisavate andmete põhjal.  TRL 4 – tehnoloogia komponentide töö on kontrollitud laboris. Selgitus: Viiakse läbi tehnoloogia oluliste komponentide projekteerimine, arendamine ja nende laboris testimine. Tehnoloogia põhilised komponendid suudavad koos toimida. Viiakse läbi katsed täiemahuliste probleemide või andmekogudega, valmis on suhteliselt ebatäpne prototüüp, võrreldes eeldatava lõpptootega.  TRL 5 – tehnoloogia on kontrollitud asjakohases keskkonnas. Selgitus: Tehnoloogiat testitakse põhjalikult laboris ja asjakohases simuleeritud keskkonnas. Tehnoloogia põhilised komponendid on omavahel integreeritud. Valmis on suhteliselt täpne prototüüp, võrreldes eeldatava lõpptootega.  TRL 6 –tehnoloogia on demonstreeritud asjakohases keskkonnas. Selgitus: Tehnoloogia edasine arendamine toimub lähtuvalt reaalsetest probleemidest. Tehnoloogia on osaliselt integreeritud olemasolevate süsteemidega, loodud on piiratud mahus dokumentatsioon. Tehnoloogia võimalikkus on täielikult tõendatud asjakohases simuleeritud keskkonnas.  TRL 7 – tehnoloogia (prototüüp) on testitud ja demonstreeritud. Selgitus: Tehnoloogia demonstreerimine töökeskkonnas. Tehnoloogia on täielikult toimiv või peaaegu toimiv, selle enamik komponente on kättesaadavad demonstreerimiseks ja testimiseks ning on hästi integreeritud lisateenustega. Olemas on piiratud mahus dokumentatsioon.  TRL 8 – tehnoloogia on valmis ja kontrollitud. Selgitus: Tehnoloogia arendamine on lõpetatud, see on täielikult tööks valmis ja integreeritud vajaliku riist- ja tarkvarasüsteemidega. Enamus kasutaja, koolituse ja hooldusdokumentatsioonist on valmis. Tehnoloogia kogu funktsionaalsus on testitud nii simuleeritud kui töökeskkonnas. Tehnoloogia vastab kõigile eeldatud nõuetele ja spetsifikatsioonidele ning täidab oma otstarvet. Teostatavusuuring on projekti potentsiaali hindamine ja analüüs, mille eesmärk on toetada otsuste tegemise protsessi, tehes objektiivselt ja ratsionaalselt kindlaks projekti tugevad ja nõrgad küljed, võimalused ja ohud ning samuti selgitades välja projekti elluviimiseks vajalikud vahendid ja projekti eduväljavaated. Rakendusuuringud ja tootearendus on pikaajalised ja kallihinnalised tegevused. Seetõttu on oluline, et neid elluviidavad projektid oleks ühelt poolt tehnoloogiliselt hästi ettevalmistatud. Teiselt poolt peaks enne projekti algust olema ettevõtjal teadmine, kas arendustöö käigus valmiv uus toode, teenus, protsess või tehnoloogia on majanduslikult tasuv ja turul konkurentsivõimeline, et selle põhjal otsustada, kas projekti ellu viia või mitte. 2 European Commission Decision C (2014) 4995 of 22 July 2014. Horizon 2020 Work Programme 2018-2020: 19. General Annexes: Annex G. Intellektuaalomandi esmakaitse taotlemise kulude katteks ning koolituseks saab toetust taotleda vaid juhul, kui projekti hõlmab ka rakendusuuringu või tootearenduse läbiviimist. Eraldiseisvana intellektuaalomandi esmakaitse taotlemisega seotud tegevusi ning koolitustegevusi määruse raames ei rahastata. VKEde puhul on intellektuaalomandi esmakaitse taotlemiseks võimalik anda toetust kas vähese tähtsusega abina või üldise grupierandi määruse artikli 28 alusel. Suurettevõtete puhul toetatakse intellektuaalomandi esmakaitsega seotud tegevusi vaid vähese tähtsusega abina. Eelnõuga toetatavad koolitused peavad olema otseselt seotud rakendusuuringu või tootearenduse läbiviimisega. Lisaks tuleb koolituste puhul järgida täiskasvanute koolituse seaduses (edaspidi TäKS) toodud tingimusi. TäKSi § 15 lõike 2 kohaselt on riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarve ning struktuurifondi vahenditest lubatud rahastada või hüvitada üksnes täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavat täienduskoolitust, mis vastab TäKSis kehtestatud nõuetele. Eelnõu § 7 sätestab lisaks, et tootearenduse või rakendusuuringu projekte saab ellu viia ka tõhusa koostöö raames, tuues välja tingimused, millal projekt hõlmab tõhusat koostööd. Tingimused on võetud üle üldise grupierandi määrusest. Kuna määruse raames toetatakse ka rakendusuuringu- ja tootearenduse projektide elluviimist ka koostööprojektidena kahe liikmesriigi ettevõtjate või liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi ettevõtjate vahel, siis on eelnõu § 7 lõikes 4 sätestatud, et sellisel puhul peab tegevus vastama järgmistele tingimustele:  tegevus edendab programmi piirkonda;  ERFist, Ühtekuuluvusfondist, EAFRDst või EMKFist pärit kogusumma, mis on programmi raames eraldatud väljaspool programmipiirkonda toimuvale tegevusele, ei ületa 15 % ERFi, Ühtekuuluvusfondi, EAFRD või EMKFi toetusest programmi vastuvõtmise aegse prioriteedi tasandil;  seirekomisjon on asjaomased tegevused või tegevustüübid heaks kiitnud;  programmi ametiasutuste kohustusi seoses tegevuse juhtimise, kontrollimise ja auditeerimisega täidavad selle programmi eest vastutavad ametiasutused, mille raames tegevust toetatakse, või nad sõlmivad kokkulepped piirkonna ametiasutustega, kus tegevust teostatakse. Eelnõu § 8 määratleb määruse abikõlblikud kulud ja seonduvad tingimused. Kulud on abikõlblikud, kas kindlasummaliste maksete alusel, juhul kui projekti raames taotletakse toetust teostatavusuuringu läbiviimiseks, või kuludokumentide alusel, kui toetust taotletakse rakendusuuringu või tootearenduse läbiviimiseks või intellektuaalomandi esmakaitse taotlemisega seotud kulude katteks. Kuna teostatavusuuringud on tootearendust ja rakendusuuringut ettevalmistavad lühiajalised ja kindlale probleemile keskendunud tegevused, mille käigus saadakse uut teadmist, kas plaanitud projekt on tehnoloogiliselt ja äriliselt põhjendatutud ning teostatav, siis toetuse andmisel kasutatakse Euroopa Komisjoni poolt võimaldatud lihtsustusi toetuse andmisel eelarve kava alusel kindlasummalise maksena. Kindlasummalise makse suurusele on eelnõue §-i 10 lõikes 2 seatud ülempiiriks 20 000 eurot. Tagamaks kooskõla riigiabi reeglitega on teostatavusuuringu abikõlblikud kulud loetletud eelnõu § 8 lõikes 6 ja nende määratlemisel on lähtutud üldise grupierandi määruse artiklist 25. Täiendavalt on sätestatud eelnõu § 14 punktis 17, et kindlasummalise maksena toetuse taotlemisel on taotleja kohustatud esitama koos taotlusega tõendid ja selgitused, et eelarve koostamisel aluseks olevad kulud on eelarvestatud säästlikult ja otstarbekalt. Sätte eesmärgiks on lihtsustada toetuse taotlejate ja rakendajate jaoks lühiajaliste ning väikesemahuliste teostatavusuuringute läbiviimist. Abikõlblikud on taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 “Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 sätestatud kulu abikõlblikkuse ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele. Kuna ühendmääruse § 5 lõikeid 2 ja 4 ei kohaldata projektidele, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 7 punktide c kuni g alla ja sama määruse artikli 61 lõike 8 alla, siis projektidele puhastulu teenimisega seotud reegleid ei kohaldata, sest kogu toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi. Lisaks sätestab eelnõu § 8 lõikes 3 perioodi, mille jooksul peab abikõlbliku kulu eest olema tasutud. Vastavalt eeltoodule peab abikõlblik kulu olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2020. a. Abikõlbliku kulu eest tasumisel pärast eelnõus sätestatud tähtaegu, ei ole kulu võimalik struktuurivahenditest hüvitada. Projekti abikõlblikud kulud on eelnõu tekstis seotud toetatavate tegevustega. Abikõlblikud kulud on sätestatud iga tegevuse lõikes eraldi. Ka kindlasummalise makse alusel projekti kulude hüvitamisel tuleb jälgida, et projekti eelarve sisaldaks vaid määruses sätestatud antud tegevuse abikõlblikke kulusid. Projekti toetuse saaja ja partnerid saavad panustada projekti tegevustesse teenuste sisseostmise ning tegelike kulude alusel tekkivate personalikulude kaudu. Personalikulude kaudu panustamine tähendab seda, et toetuse saaja või projekti partner saab viia projekti tegevuse teenuse sisseostmise asemel ise läbi ning saada selle eest tasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga. Menetluse lihtsustamiseks on toodud säte, mille kohaselt on abikõlblikud on üksnes pangaülekandega tasutud kulud, välja arvatud juhul, kui toetust antakse seadmete ja vahendite amortisatsiooni kulu katteks. Sellisel puhul tuleb lähtuda üldise grupierandi määruses sätestatust. Nimetatud sätete eesmärk on tagada rakendamise läbipaistvus ja kuluefektiivsus nii toetuse saajate kui ka teiste rakendussüsteemi osapoolte jaoks. Eelnõu §-s 9 sätestatakse projektide abikõlblikkuse perioodi pikkus. Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema, tingimusel, et projekti tegevused lõpetatakse hiljemalt 2023. aasta 31. detsembril. Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäevast, kuid mitte varem, kui taotluse rakendusüksuses registreerimise kuupäevast ning lõpeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval. Eelnõu § 9 lõige 3 täpsustab, et juhul kui toetust taotletakse üksnes teostatavusuuringu läbiviimiseks on projekti abikõlblikkuse perioodi maksimaalseks pikkuseks kuus kuud. Samuti nähakse ette, et juhul kui projekti raames taotletakse riigiabi, peab projektil olema ergutav mõju – taotleja ei tohi alustada projekti tegevustega või võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele. Eelnõu §-s 10 määratakse toetuse maksimaalne summa, osakaal ning seonduvad tingimused. Rakendusuuringu või tootearenduse projekti läbiviimiseks taotletava toetuse minimaalne summa on 50 000 eurot ja maksimaalne summa on 3 miljonit eurot ühe projekti kohta. Juhul kui toetust taotletakse üksnes teostatavusuuringu läbiviimiseks on maksimaalne toetuse summa ühe projekti kohta 20 000 eurot. Eelnõu §10 lõigetes 3–7 on sätestatud toetatavate tegevuste toetuse määrad lähtuvalt toetuse saaja ja partneri tüübist ning suurusest ja projekti raames toetatavatest tegevustest. Juhul kui toetust taotletakse vähese tähtsusega abina või COVID-19 raamistiku alusel on rakendusuuringu ja tootearenduse tegevuste toetuse määraks 80%. Intellektuaalomandi esmakaitse ja koolituste puhul on ka vähese tähtsusega abina toetuse andmisel toetuse määraks 50%. 3. peatükk Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele Peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse taotlemine, millistele nõuetele peavad vastama nii taotleja kui ka partner, millised on taotleja kohustused ning millistest riigiabi piirangutest ja reeglitest tuleb kinni pidada. Eelnõu § 11 sätestab, kuidas toimub toetuse taotlemine. Antud paragrahvis on määratletud, et tegemist on jooksva taotlusvooruga ning taotlusvooru puudutav vajalik informatsioon avaldatakse rakendusüksuse veebilehel. Samuti sätestatakse, kuidas toimub taotlusvooru peatamine. Oluline osa toetuse taotlemisest on taotlejate kohustus läbida enne taotluse esitamist rakendusüksuse eelnõustamine. Eelnõustamise käigus vaadatakse, kas plaanitavad tegevused tunduvad teostatavad ja tulemused saavutatavad. Projektide puhul, mis hõlmavad üksnes teostatavusuuringu läbiviimist ei ole eelnõustamine toetuse taotlejale kohustuslik. Sealjuures on oluline rõhutada, et eelnõustamine ei tähenda taotlejale hinnangu, vaid soovituste andmist. Eelnõustamise läbimine ei anna taotlejale eelist taotluste hindamisel ning eelnõustamisel antud seisukohad, arvamused ei ole rakendusüksusele hilisemas menetluses siduvad. Eelnõu §-s 12 esitatakse nõuded taotlejale ja partnerile. Vastavalt eelnõu tingimustele saab toetuse taotlejaks olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing. Taotlejal on õigus projekti elluviimisesse kaasata ka partnereid, kelleks saavad olla äriühingud, muud eraõiguslikud juriidilised isikud või TA asutused. Eelnõu § 12 sätestab samuti vähese tähtsusega abi ning üldise grupierandi määrusest tulenevad piirangud taotlejale ning partnerile. Üldise grupierandi määruse kohaselt ei anta abi taotlejale, kes on raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes või kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus ja see otsus on tähtaegselt täitmata. Vähese tähtsusega abi arvestust peetakse abi saaja kohta, mis tähendab seda, et taotlejale, partneritele kõigi erinevate meetmete kaudu antud vähese tähtsusega abi peab vastama §-s 12 sätestatud tingimustele. Sealjuures on oluline jälgida piiranguid, mis kehtivad kontserni kuuluvatele partneritele vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhete korral. Eelnõu §-s 13 tuuakse välja taotleja kohustused. Lisaks loetelus toodule on taotleja kohustatud täitma ka struktuuritoetuse seaduses sätestatud kohustusi. Eelnõu §-s 14 sätestatakse nõuded taotlusele. Lisaks taotluse menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele peab taotlus muuhulgas sisaldama kirjeldust selle kohta, kuidas planeeritavad tegevused panustavad käesolevas määruses toodud eesmärkide ja tulemuste ning meetme väljundnäitajate saavutamisesse; taotleja projektiplaani toetuse taotlemisel rakendusuuringu või tootearenduse tegevusteks, milles esitatakse ülevaade tellitavate/läbiviidavate rakendusuuringute ja/või tootearenduse mahust ja sisust. Projektiplaan sisaldab tegevuskava, kus on kirjeldatud rakendusuuringu või tootearenduse põhieesmärgid, uuringu teaduslik uudsus, peamised meetodid, eeldatavad tulemused ja nende rakendamine. Projektiplaanis peab sisalduma info uuringu läbiviijate kohta ning juhul kui uuring tellitakse teenusena sisse siis peab projektiplaanis sisalduma info uuringut läbiviiva TA partneri uurimisrühma või teadlaste ja insenertehniliste töötajate kohta ja koostööst tekkiv lisaväärtus; taotleja äriplaan vastavalt rakendusüksuse kehtestatud näidisele rakendusuuringu või tootearenduse tulemuste kasutamise kohta. Juhul kui toetust taotletakse lihtsustatud kuluhüvitusviiside alusel, siis peab taotlus sisaldama kindlasummalise makse puhul väljundindikaatorit koos alg- ja lõpptasemega, saavutatavaid tulemusi ja nende tulemuste saavutamise tõendamise alused. Täiendavalt tuleb taotlejal esitada ka tõendid või selgitused, et kulu on eelarvestatud säästlikult, otstarbekalt ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega. 4. peatükk Taotluse menetlemine, hindamine ja rahuldamine Peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemise ning taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimusi, projektide valikukriteeriumeid ja valiku korda. Peatükk sätestab ka tingimused ja korra hindamiskomisjoni moodustamiseks, taotluse rahuldamiseks, rahuldamata jätmiseks, osaliseks või kõrval tingimustega rahuldamiseks ning taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ja kehtetuks tunnistamiseks. Eelnõu § 15 kirjeldab, kuidas toimub taotluse menetlemine. Taotluse menetlemine koosneb taotluse registreerimisest, taotluse menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest, taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste ja muudatuste küsimisest, taotluste hindamisest, hinnangu andmisest riigiabi osas ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. Rakendusüksus hindab taotluse menetlemise käigus ühtlasi, kas kõik tegevused, milleks toetust taotletakse on kooskõlas riigiabi reeglitega. Juhul kui tegevused ei vasta riigiabi nõuetele nõustab rakendusüksus taotlejat riigiabi küsimustes, tuues välja kitsaskohad ja pakkudes taotlejale lahendusi. Antud paragrahvis sätestatakse taotluse menetlusprotsessi käigus rakendusüksuse poolt läbiviidavad tegevused ja tähtajad. Näiteks lõige 3 sätestab, et taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 40 tööpäeva ning põhjendatud juhtudel on rakendusüksusel õigus tähtaega pikendada kuni 10 tööpäeva võrra. Eelnõu § 16 sätestab, millistel tingimustel on võimalik taotleja, partner ja taotlus nõuetele vastavaks tunnistada, samuti asjaolud, mille esinemisel ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks. Vastavaks tunnistamise menetluse läbimise kohustus tuleneb Vabariigi Valitsuse 21.08.2014. a määrusest nr 133 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ (edaspidi taotluste menetlemise määrus), mille § 8 lõike 1 kohaselt on üheks taotluse rahuldamise otsuse tegemise tingimuseks taotleja, partneri ja taotluse vastamine toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud nõuetele. Eelnõu §id 17 ja 18 sätestab kuidas toimub taotluste hindamine, mis hõlmavad rakendusuuringu või tootearendusi tegevusi. Eelnõu §-i 17 lõigete 1 ja 2 kohaselt moodustab rakendusüksus taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni, kooskõlastades selle koosseisu eelnevalt rakendusasutusega. Rakendusüksusel on õigus kaasata taotluste hindamiseks ka eksperte. Nii hindamiskomisjon kui ka eksperdid peavad vastama struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimustele. Taotluste hindamismetoodika kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult rakendusasutusega ning avalikustab hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval enda kodulehel. Paragrahvi 17 lõikes 5 on sätestatud hindamiskomisjoni ülesanded, milleks on: 1) teha rakendusüksusele ettepanekud projektide rahastamiseks, osaliseks või kõrvaltingimustega rahastamiseks või rahastamata jätmiseks; 2) analüüsida projektide edukust ja kvaliteeti ning teha põhjendatud juhtudel rakendusüksusele ettepanekud läbirääkimiste pidamiseks taotlejaga projektide eesmärkide, tegevuskava või eelarve muutmiseks; 3) teha rakendusüksusele ettepanekud projekti aruannete hindamise tulemuste kinnitamiseks. Taotlusi, mis hõlmavad kas rakendusuuringut või tootearendust ja nendega seotud § 7 lõikes 1 nimetatud tegevusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel. Tabel 2. Rakendusuuringu või tootearenduse projektid valikukriteeriumid Valikukriteeriumid Osakaal koondhindest projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele, sealhulga projekti mõju Eesti ettevõtjate TA investeeringute suurendamisele, projekti seotust ja mõju Eesti majandusele tervikuna, projekti mõju taotleja ja projekti valdkondlikule 25% arengule, projekti mõju valdkondade-ülesele koostööle ja seeläbi loodavale lisandväärtusele, projekti mõju nutika spetsialiseerumise kasvualade eesmärkide täitmisesse projekti majanduslik mõju ja efektiivsus, sealhulgas projekti majanduslikku vajalikkust ja põhjendatust taotlejale ja partneritele, projekti elluviimisega kaasnevat majanduslikku tulu, taotleja ärimudeli muutust ja sellega kaasnevat 40% majanduslikku tulu tulevikus, äriplaani asjakohasust, taotleja ja partnerite võimekus äriplaani ellu viia ja projekti tulemusi äriliselt rakendada ning projekti eelarve põhjendatust ja taotleja võimekust rahastada projekti tulemuste rakendamist projekti tehnoloogiline põhjendatus ja teostatavus, sealhulgas toote, teenuse, tehnoloogia või protsessi uuenduslikkust ja tehnoloogilisi eeliseid võrreldes samaväärsete toodetega, arendusplaani tehnoloogilist taset koos läbiviidavate tegevuste kirjelduse ja ajakava asjakohasusega, projekti läbiviimse 35% metoodikat ja teostatavust, uuringu läbiviiva meeskonna rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimise teadmisi, oskusi ja varasemaid kogemusi, projekti elluviimiseks vajaliku taristu olemasolu Projekte hinnatakse skaalal 0–4. Projektide koondhinne moodustub valikukriteeriumitele antud hinnete kaalutud keskmisest. Juhul kui vähemalt ühe eelpool nimetatud hindamiskriteeriumi hinne on alla 2,0 punkti või taotluse koondhinne on alla 2,50 punkti, teeb hindamiskomisjon rakendusüksusele taotluse mitterahuldamise ettepaneku. Hindamiskomisjonil on õigus teha rakendusüksusele ettepanek taotluse täpsemate rahastamistingimuste osas taotlejaga läbirääkimiste pidamiseks ning samuti võib hindamiskomisjon teha ettepaneku projektile täiendavate tingimuste seadmiseks. Eelnõu § 19 sätestab lihtsustatud hindamiskorra ainult teostatavusuuringut hõlmavate taotluste hindamiseks. Teostatavusuuringu taotlusi hinnatakse rakendusüksuse koostatud valikumetoodika alusel. Nimetatud taotluste hindamiseks on rakendusüksusel õigus, mitte kohustus, moodustada vajadusel hindamiskomisjon ning kaasata hindamisse eksperte. Rakendusüksus kooskõlastab nii hindamiskomisjoni töökorra kui ka valikumetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega ning avalikustab taotlusvooru väljakuulutamisel enda kodulehel. Taotlusi, mis hõlmavad ainult teostatavusuuringu läbiviimist hinnatakse lihtsustatud korras järgmiste valikukriteeriumite alusel. Tabel 3. Teostatavusuuringu valikukriteeriumid Valikukriteeriumid Osakaal koondhindest Ettevalmistatava rakendusuuringu või tootearenduse projekti 40% majanduslik mõju Projekti põhjendatus ja teostatavus 60% Projekte hinnatakse skaalal 0–4. Projekti koondhinne moodustub valikukriteeriumitele antud hinnete kaalutud keskmisest. Juhul kui hindamiskriteeriumite alusel hinnatud taotluse koondhinne on alla 2,50 punkti teeb rakendusüksus taotluse mitterahuldamise otsuse. Hindamispõhimõtted ja juhul kui taotluste hindamiseks moodustatakse hindamiskomisjon, siis ka hindamiskomisjoni koosseis tehakse kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel. Eelnõu §-s 20 on kirjeldatud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Samuti on eelnõu §-s 20 kirjeldatud, mida märgitakse ja täpsustatakse taotluse rahuldamise otsuses ning taotluse rahuldamata jätmise otsuses. Eelnõu § 21 sätestab, millistel juhtudel ja tingimustel võib taotluse osaliselt või kõrvaltingimusega rahuldada. Kuna tegemist on arendusprojektidega mille tulemused võivad olla ka negatiivsed on sätestatud ka võimalus rahastada taotlust kõrvaltingimusena etapiviisiliselt. 5. Peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine Eelnõu §-des 22 ja 23 nähakse ette taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ja kord. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse nii rakendusüksuse kui ka toetuse saaja algatusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 sätestatud tingimustel ja korras. Eelnõu § 22 sätestab, et toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui § 7 lõikes 1 loetletud tegevustele vastava konkreetse tegevuse eelarverea summa kogu projekti perioodi kohta muutub rohkem kui 10 000 eurot või muutuvad summad erinevate riigiabi liikide lõikes. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestamata juhtudel võib toetuse saaja taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet muuta taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata, teavitades sellest eelnevalt rakendusüksust. Kui toetuse saaja soovib muuta taotluse rahuldamise otsuses projekti tegevust või selle ulatust või jätta tegevus ära või lisada täiendav tegevus juurde; projekti tegevusega saavutatavat väljundinäitajat või selle sihttaset; projekti tegevusega saavutatavat tulemusnäitaja sihttaset, siis rakendusüksus kontrollib muudatuse asjakohasust ja vajalikkust, kaasates vajadusel eksperte või meetme tegevuse hindamiskomisjoni. Eelnõu § 22 lõige 6 kehtestab lisaks, et kui toetust antakse kulude lihtsustatud hüvitusviiside alusel, ei ole taotluse rahuldamisotsuse muutmine projekti tegevuse ajal lubatud, välja arvatud juhul, kui muudatus ei puuduta näitajaid ja tegevuste tulemuste saavutamise tõendamise aluseid. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. Samuti on antud paragrahvis sätestatud, et projektile eraldatud toetuse summat võib suurendada, kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk võimaldab toetuse summa suurendamist. Siinkohal on oluline, et järgitakse toetuse andmise tingimuste määruses ja horisontaalsetes õigusaktides toodud nõudeid taotluse, taotleja ja partneri nõuetele vastavaks tunnistamise kohta. Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel peab rakendusüksus veenduma, et muudatuse tulemusena ei ilmneks asjaolu, mille korral algset taotlust ei oleks rahuldatud, sealhulgas ergutava mõju tingimuste mittetäitmine. Vähese tähtsusega abi ja/või riigiabi andmisel tuleb taotluse rahuldamise otsuse muutmise käigus kontrollida ka vastavate nõuete täitmist. Erandiks on toetuse andmine kindlasummalise makse alusel rahastatavateks tegevusteks, mille puhul ei ole toetuse summa suurendamine võimalik, kuna toetuse andmisel on juba hinnatud eelarve asjakohasust ja mõistlikkust. 6. Peatükk Aruannete esitamine Eelnõu § 24 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused. Toetuse saaja esitab kahte tüüpi tegevusaruandeid, vahe- ja lõpparuandeid, mille vormid avaldatakse rakendusüksuse veebilehel. Aruannete esitamine toimub e-Toetuse keskkonna kaudu. Aruandeperiood on üldjuhul kuus kuud, kuid täpsemad aruannete esitamise tähtajad sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Vahearuandes tuuakse välja projektis ellu viidud tegevuste kirjeldus võrrelduna taotluses planeerituga ning täiendav teave projekti väljundite ja tulemuste saavutamise kohta. Projekti vahearuanded on kumulatiivsed, sisaldades infot ka varasemate perioodide tegevuste kohta. Lõpparuanne sisaldab aga kogu projekti peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti väljundite ja tulemuste saavutamise kohta. Toetuse andmise üks oodatav tulemus on ettevõtjate väärtuse kasv intellektuaalomandi kaudu, mis võib avalduda nii otseselt kui kaudselt. Lõpparuandes tuleb ettevõtjal ära näidata, kas ja milline intellektuaalomand projekti tulemuse tekkis ning kas ja mil viisil ta seda oma äritegevuses kasutab. Rakendusuuringut või tootearendust hõlmavate projektide vahe- kui ka lõpparuannete hindamisse kaastakse hindamiskomisjon ning vajadusel ka eksperdid. Tuginedes hindamiskomisjoni ettepanekule rakendusüksus kas kinnitab või lükkab projekti aruanded tagasi. Hindamiskomisjon teeb esitatud aruannete põhjal rakendusüksusele ettepaneku projektide jätkuvaks rahastamiseks, tingimuslikuks rahastamiseks või rahastamise lõpetamiseks. Vajadusel teeb rakendusüksus meetme tegevuse hindamiskomisjoni ettepaneku alusel uue haldusotsuse. Projektid, mille kestvus on kuus kuud või vähem, esitavad vaid lõpparuande. Antud lihtsustus on rakendatud eelkõige vaid teostatavusuuringuid hõlmavaid projekte silmas pidades, mille rahastamise toimub lihtsustatud kuluhüvitusviiside alusel. Nii samuti esitavad vaid ühe aruande projektid, mille vahe- ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud. Täiendavalt on ette nähtud võimalus rakendusüksuse nõudmisel esitada aruandeid ka projekti elluviimise järgselt, mille alusel saab rakendusüksus hinnata projektidele antud toetuse abil saavutatud mõju. Aruannete menetlemiseks rakendusüksuses on ette nähtud 30 tööpäeva. 7. peatükk Toetuse maksmise tingimused Eelnõu 7. peatükis kirjeldatakse, toetuse maksmise tingimusi. Eelnõu § 25 kirjeldab toetuse maksmise korda. Toetuse maksmisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28– 30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ühendmääruse §-s 13. Toetuse saajad esitavad maksetaotluse struktuuritoetuste registri kaudu mitte sagedamini kui kord kvartalis ning enne projekti lõpparuande kinnitamist on võimalik välja maksta vaid 90% taotluse rahuldamise otsusega eraldatud toetuse summast. Kuna projektide puhul, kus antakse toetust teostatavusuuringu läbiviimiseks on ette nähtud kulude hüvitamine kindlasummalise makse alusel, siis on §-s 25 toodud ka eraldi regulatsioon, mille kohaselt kindlasummalise makse alusel tehakse toetuse väljamakse pärast toetuse rahuldamise otsuses kinnitatud kindlasummalise makse aluseks olevate tegevuste elluviimist, tulemuste saavutamist ja tulemuste saavutamise tõendamist vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tulemuste saavutamise tõendamise alustele. Tulemuste osalisel saavutamisel jääb toetus välja maksmata. Arvestades ainult teostatavusuuringut hõlmavatele projektidele sätestatud maksimaalset kestvus, mis on kuni kuus kuud, ei ole kindlasummalise makse puhul ette nähtud osamakseid. Kindlasummaliste maksete puhul esitab ettevõtja rakendusüksusele taotluse teostatavusuuringu eelarvega, mis on detailselt kulude lõikes lahti kirjutatud ja selle otstarbekus hinnatud. Lõplik toetuse summa sõltub ettevõtja suurusest ja sellast lähtuvast toetusmäärast. Menetluse ja sellega kaasneva bürokraatia lihtsustamiseks sätestatakse eelnõuga abikõlblike kuludokumentide miinimumsummaks 50 eurot. Kuludokumentide miinimumsumma kehtestamisel lähtuti varasemast kogemusest ning sarnaste meetmete kulude struktuurist. Tabel 4. Struktuurivahendite perioodi 2014–2020 ettevõtjate TA tegevusega seotud toetusmeetmete kulude struktuur 01.01.2019–14.07.2020.a. Skeem Projektid Kulu- Kuludoku- Alla 50 Alla 50 Osa- e arv dokume mentide euroste euroste kaal ntide kogusumma kuludoku- kuludoku- arv mentide mentide arv summa Ettevõtte 147 5529 44 251 229,87 165 3 408 3% arengu- programm Innovatsiooni 111 147 582 896,20 - - 0% -osak Arendusosak 54 151 1 436 930,81 1 35 1%  Tugiteenus- ja 59 27 886 458,15 - - 0% arendus- keskuste investeeringu toetus Perioodi 2014- 58 84 612 439,42 9 181 11% 2020 tööstus- ettevõtja tootearenduse toetus TA 48 915 14 245 351,54 9 286,81 1% programm nutika spetsiali- seerumise kasvu- valdkondades Riigi 40 9543 19 536 166,68 2 188 44 233 23% rahastatavad koostöö- struktuurid (TAKid, klastrid) Allikas: SFOS Toetuse saajatele võib teha väljamakseid nii tasutud kui ka osaliselt tasutud kuludokumentide alusel. Samuti on ette nähtud võimalus ettemaksete teostamiseks ühendmääruse §-des 19-20 toodud tingimustel ja korras. Täiendava likviidsusmeetmena võimaldatakse määruse §-s 26 ka toetuse makseid otse arve väljastajale. 8. peatükk Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused Peatükis kirjeldatakse toetuse saaja ja partneri kohustusi ja õigusi, rakendusüksuse õigusi ja kohustusi ning sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise alused. Eelnõu § 27 sätestab toetuse saaja ning partneri õigused ja kohustused. Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Põhiliste toetuse taotlemiseks vajalike dokumentide kohta töötab rakendusüksus välja vormid. Eelnõu § 27 sätestab muuhulgas, et kui toetuse saaja või partner ei pea järgima riigihangete seadust ning üheliigiliste teenuste, materjalide või mittemateriaalsete varade eeldatav maksumus võrdne struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 toodud piirmääraga või rohkem käibemaksuta arvestuses, siis peab toetuse saaja koostama pakkumuse lähteülesande ja selle alusel küsima vähemalt kolmelt omavahel sõltumatult pakkujalt pakkumuse ning esitama rakendusüksusele põhjenduse valitud pakkumuse valimise kohta. Juhul kui kolme pakkumust ei ole võimalik saada, tuleb rakendusüksusele esitada sellekohane põhjendus. Lepinguliste teadusuuringute ja –teenuste sisse ostmisel peab toetuse saaja või partner järgima teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku (2014/C 198/01) punktis 2.2.1. sätestatut. Vastava nõude järgimine on oluline selleks, et projekti arendustegevuses osalevad toetuse saajad ja partnerid ei saaks soodsatest koostöötingimustest tulenevalt teadus- ja arendusasutuste kaudu kaudset riigiabi. Eelnõu § 28 näeb ette rakendusüksuse õigused ja kohustused. Rakendusüksusel on õigus kontrollida projekti täitmise üle järelevalve teostamise raames toetuse kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas viibida toetuse saaja ja partneri ruumides ning territooriumil ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale. Rakendusüksusel on ka rida erinevaid kohustusi nagu näiteks on ta kohustatud korraldama jooksva taotlusvooru läbiviimist, sealhulgas koostama vajalikud juhendid, vormid, töökorrad; sisestama taotluse, projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse; seirama pidevalt meetme tegevuse rahalisi jääke ja vajadusel esitama rakendusasutusele ülevaateid selle kohta, menetlema toetuse kasutamise aruandlust, sealhulgas läbi vaatama toetuse saaja poolt koostatud projekti vahe- ja lõpparuande, vajadusel täiendama ja kooskõlastama toetuse saajaga ning esitamata meetme tegevuse hindamiskomisjonile kinnitamiseks. Samuti peab rakendusüksus säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid kümme aastat alates kuupäevast, mil anti abikava kohaselt viimane abi. Eelnõu on osa RUP programmist, mille esimene käivitusetapp toimub aastatel 2020–2023. Rakendusasutus viib peale käivitusetappi lõppu läbi mõjuanalüüsi, millega analüüsitakse RUPi ja sealhulgas ka määruse edukust ja vastavust seatud eesmärkidele. Saadud sisendit kasutab rakendusüksus oma poliitikakujunduses ning rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse korralduse edasiarendamisel. Sellest tulenevalt on rakendusüksusel kohustus koguda ja edastada rakendusasutusele toetusmeetme mõjuanalüüsi läbiviimiseks vajaminevad andmed ja teave. 3. Eelnõu vastavus EL õigusele Käesoleva eelnõu aluseks on struktuuritoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Käesolev eelnõu on kooskõlas ka struktuuritoetuse seaduse aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006; 3. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks; 4. Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes. 5. Euroopa Komisjoni 19. märtsi 2020 teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis” (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1–9) 4. Määruse mõjud Meetmest rahastatavate projektide toel läbiläbiviidavate tegevuste tulemusel kasvab Eesti ettevõtjate majanduslikult oluliste rakendusuuringute ja tootearenduse maht. Ettevõtjate äriliselt olulised teostatavusuuringud, rakendusuuringud ja tootearenduse tegevus on suunatud nii ettevõtja kui ka laiemalt turu jaoks uute toodete, teenuste, tehnoloogiate või ettevõttesiseste protsesside välja töötamisele. See omakorda aitab kaasa Eesti ettevõtjate toodete ja teenuste muutumisele tehnoloogiamahukamaks ja seeläbi kallihinnalisemaks, aidates nii ettevõtjatel teenida suuremat müügitulu ja riigil suuremat maksutulu. Toetusskeemi toel kasvav ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse maht aitab kasvatada ka Eesti ülikoolide ja TA asutuste teenitavat tulu ja luua sellega täiendavaid töökohti ja väljundit teadlastele ja inseneridele. 5. Määruse kooskõla seirekomisjoni valikukriteeriumitega Määruse mõju läbivatele teemadele Määruse mõju läbivatele teemadele võetakse arvesse hindamismetoodika väljatöötamisel. 1. Keskkonnahoid ja kliima – positiivne mõju Toetusskeemi toel elluviidud teostatavusuuringute, rakendusuuringute ja tootearenduse projektidega arendatakse välja uued tooted ja teenused, mis tänu uutele turu- ja keskkonnanõuetele on võrreldes eelneva põlvkonna toodete ja teenustega ressursisäästlikumad ja nende utiliseerimisega kaasneb väiksem jäätmete kogus. Seega on eelnõul läbi suurema ressursisäästu ning vähem saastava tootmise otsene mõju keskkonnale ja kliimale. 2. Võrdsed võimalused – neutraalne mõju Toetusskeemi toel elluviidavate TA projektide läbiviijate ettevõtjatele ja TA asutuste töötajatele ei seata ühtegi piiravat tingimust, mis lähtuks isikute soost, vanusest, erivajadusest, rahvusest vms tingimusest. Kui toetusskeemi toel algatatava projekti eesmärk on keskenduda uute toodete, teenuste arendamisele võrdsete võimaluste tagamise valdkonnas, siis panustab toetusskeem ka otseselt antud läbivasse teemasse. 3. Infoühiskond – positiivne mõju Uute toodete ja teenuste väljaarendamisega kaasneb vajadus rakendada nende tootmiseks ja tooraine ning lõpptoodete tarnimiseks sobivaid digilahendusi, sealhulga riigi digilahendusi. Nimetatud lahenduste kasutuselevõtt aitab kaasa IKT sektori arengule. 4. Regionaalareng – neutraalne mõju Toetusskeemi toel algatatavaid teostatavusuuringute, rakendusuuringute ja tootearenduse projekte saavad ellu viia kõik ettevõtjad olenemata nende regionaalsest paiknemisest. Juhul kui toetatavate projektide tegevus viiakse ellu väljaspool Harju- ja Tartumaad positiivne mõju regionaalarengule otsene. Samas pole eelnõu eesmärgid Eesti ettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine rakendusuuringute ja tootearenduse toel. Maakondlikud arenduskeskused on RUP programmi nõustamispartnerid, kelle abil jõuab info programmist kohalike ettevõtjateni ja ettevõtjad saavad programmiga liituda. 5. Riigivalitsemine – neutraalne mõju Toetusskeemi väljatöötamisse on kaasatud erinevate sihtgruppide esindajad, sealhulgas avalik sektor. Toetusskeemi väljatöötamiseks on kasutatud avaliku sektori läbi viidud ja rahastatud uuringuid. Toetusega ei suurene avaliku sektori püsikulud. Toetatakse jätkusuutlikke ettevõtjaid, kes suudavad ennast majandada iseseisvalt ilma täiendava avaliku sektori toetuseta. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse „Ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse toetamine“ eelarve toetusteks on ette nähtud 23 196 664 eurot. Kohustusliku omafinantseeringu tagavad toetuse saajad ja partnerid. Sellest tulenevalt ei kaasne eelnõuga täiendavaid riigieelarvelisi kulusid. Käesoleva määruse rakendamisega ei kaasne otseseid tulusid riigieelarvesse. RUP programmi teise tegevuse - virtuaalse uurimis- ja arenduskeskuse ülesannete täitmine, rahastamiseks jõustatakse ministri käskkiri „Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi elluviimise toetamine“. RUP programmi ettevalmistamiseks viidi läbi kaks uuringut, mida rahastati ERFi tehnilise abi vahenditest. 7. Määruse jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile Sotsiaalministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetsete suundade 4 ja 5 majanduse valdkondlikule komisjonile ja nutika spetsialiseerumise juhtkomiteele.  EELNÕU 25.08.2020 VÄLISKAUBANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTRI MÄÄRUS Ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse toetamine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kohaldamisala (1) Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus” meetme 4.2 „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade arendamiseks” (edaspidi meede) tegevuse 4.2.4 „Riigi rahastatavad koostööstruktuurid” eesmärkide elluviimiseks. (2) Määrus on suunatud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014– 2020 „Teadmistepõhine Eesti” ja arengukavas „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020” nimetatud eesmärkide täitmisele ning „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014– 2020” eesmärgi „Eesti ettevõtted pakuvad uuenduslikke kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid” saavutamisele. (3) Paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevusteks antav toetus on teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA tegevus) projektidele antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18), (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 25 mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus) mõistes ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (4) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks antav toetus on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE) antav innovatsiooniabi üldise grupierandi määruse artikli 28 mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §- s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (5) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuseks antav toetus on koolitusabi üldise grupierandi määruse artikli 31 mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. (6) Paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevusteks antav toetus võib olla riigiabi Euroopa Komisjoni 19 märtsi 2020 teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis” (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1–9) (edaspidi COVID- 19 raamistik) mõistes, mida antakse nimetatud raamistiku osa 3.1 alusel ja sellele kohaldatakse COVID-19 raamistikus ning konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemused (1) Toetuse andmise eesmärk on ettevõtjate uute ärivõimalustega seotud teadus- ja arendustegevuse mahu kasv, mille tulemusena suureneb ettevõtjate uuest või oluliselt muudetud tehnoloogiast, tootest või teenusest saadav müügitulu. (2) Toetuse andmise tulemusena: 1) suureneb TA tegevusega tegelevate ettevõtjate arv; 2) kasvab ettevõtjate TA tegevusega tegelevate töötajate arv; 3) arendatakse välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja ettevõtja jaoks uus või oluliselt muudetud tehnoloogia, protsess, toode või teenus; 4) soodustatakse teadmussiiret teadus- ja arendusasutuste (edaspidi TA asutus) ja ettevõtjate vahel; 5) kasvab ettevõtjate immateriaalne põhivara ja väärtus intellektuaalomandi kaudu; 6) kasvab Eesti teadus- ja arendusasutuste tulu rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse teenuste müügist. (3) Projekt peab panustama vähemalt ühe järgneva meetme väljundnäitaja suurendamisse: 1) erainvesteeringud koos riigi toetustega innovatsiooni või TA tegevuse projektidesse; 2) abi saavate ettevõtjate arv; 3) toetatud ettevõtjad kes on tutvustanud ettevõtja jaoks uut toodet või teenust; 4) toetatud ettevõtjad, kes on tutvustanud turu jaoks uut toodet või teenust. § 3. Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Rakendusasutus on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike 3 alusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2) Rakendusüksus on struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. § 4. Terminid Käesoleva määruse tähenduses: 1) eelnõustamine on toetuse taotlemisele eelnev tegevus, mille käigus rakendusüksus selgitab toetuse andmise aluseid, juhib tähelepanu kavandatava projekti võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning annab soovitusi ja teeb ettepanekuid nende kõrvaldamiseks; 2) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumitele; 3) nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad (edaspidi kasvuvaldkonnad) on Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” määratud kasvuvaldkonnad: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia horisontaalselt läbi teiste sektorite, tervisetehnoloogiad ja -teenused ning ressursside efektiivsem kasutamine; 4) partner on taotluses nimetatud juriidiline isik, kes osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud; 5) projektiplaan on tootearenduse või rakendusuuringu tegevuskava, mis sisaldab projekti läbiviidavaid tegevusi ja nende oodatavaid tulemusi koos tulemuste rakendamiskavaga, arendatava toote, teenuse, protsessi või tehnoloogia uudsust ja innovatiivsust, turuanalüüsi, turundusplaani, projekti eelarvet ja selle põhjendust, projektimeeskonna kirjeldust ning ettevõtja majandusnäitajate prognoosi; 6) rakendusuuring on rakendusuuring üldise grupierandi määruse mõistes, millel on kindlaks määratud praktiline rakendus ja ettevõtjast tellija, kes kasutab saadud uut teadmist ärilisel eesmärgil; 7) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisa I artiklis 2 sätestatud kriteeriumitele; 8) teadus- ja arendustegevus on isiku loomevabadusel põhinev süstemaatiline tegevus, mille eesmärk on teaduslike uuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikkuse toime kohta ning nende teadmiste rakendamine; 9) TA asutus on vastavalt üldise grupierandi määrusele ülikool või uurimisinstituut, tehnoloogiasiirde agentuur, innovatsioonivahendaja, teadusuuringutele keskendunud füüsiline või virtuaalne koostööüksus, mille peamine eesmärk, olenemata tema õiguslikust staatusest või rahastamisviisist, on sõltumatult teostada alusuuringuid, rakendusuuringuid või tootearendust või levitada õpetamise, avaldamise või teadmussiirde kaudu laialdaselt sellise tegevuse tulemusi; 10) teostatavusuuring on projekti potentsiaali hindamine ja analüüs, mille eesmärk on toetada otsuste tegemise protsessi, tehes objektiivselt ja ratsionaalselt kindlaks projekti tugevad ja nõrgad küljed, võimalused ja ohud ning selgitades välja projekti elluviimiseks vajalikud vahendid ja projekti eduväljavaated; 11) tootearendus on uute või oluliselt muudetud toodete, protsesside või teenuste arendamine üldise grupierandi määruse tähenduses; 12) turutingimused on pooltevahelise tehingu tingimused, mis ei erine nendest, mis oleksid kehtinud sõltumatute ettevõtjate vahel; 13) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktides 2 ja 3 sätestatud kriteeriumitele. § 5. Koostööprojektide riigiabi tingimused, leping ja intellektuaalomandi õiguste jagamise põhimõtted (1) Koostöö raames projekti elluviimise tingimused, kulude, riskide ja tulemuste jagamine, tulemuste levitamine ning koostööprojekti tulemusena loodava intellektuaalomandi õiguste kasutamine ja jaotamine sätestatakse enne projekti elluviimisega alustamist pooltevahelises koostöölepingus. (2) Juhul kui üks partner loobub oma osast projekti tulemustes, sätestatakse koostöölepingus partnerile makstava tasu tingimused, kusjuures tasu peab olema vähemalt võrdne partneri tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste turuhinnaga. (3) Juhul kui toetuse saaja ja TA asutus teostavad koostööprojekte ühiselt, ei saa toetuse saaja soodsatest koostöötingimustest tulenevalt TA asutuse kaudu kaudset riigiabi, kui on täidetud vähemalt üks Euroopa Komisjoni 27. juuni 2014 teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku” (ELT C 198, 27.06.2014, lk 1–29) (edaspidi TAI raamistik) punktis 28 sätestatud tingimustest. (4) TA asutusele tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste eest makstav tasu vastab turuhinnale, kui nimetatud tasu võimaldab TA asutusel kõnealustest intellektuaalomandi õigustest saada kogu majandusliku tulu ja kui on täidetud vähemalt üks TAI raamistiku punktis 29 toodud tingimustest. (5) Juhul kui enne koostööprojekti elluviimist ei ole selge teadustöö tulemusel tekkiv intellektuaalomandi õigus või selle turuhind, peab toetuse saaja tagama, et lõikes 4 sätestatud tasu suurus määratakse kulupõhiselt. Koostööleping peab sisaldama sätet, mille kohaselt teadustöö teostamise järgselt on võimalik tasu suurus üle vaadata lähtuvalt teadustöö tulemusel tekkinud intellektuaalomandi õigusest ja selle turuhinnast. § 6. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51 rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 7. Toetatavad tegevused (1) Toetatakse järgmisi §-s 2 nimetatud eesmärke ja tulemusi saavutada aitavaid projekti tegevusi: 1) rakendusuuringu läbiviimine; 2) tootearenduse läbiviimine; 3) punktis 1 või 2 nimetatud tegevusele teostatavusuuringu läbiviimine; 4) punktis 1 või 2 nimetatud tegevuse tulemusel valminud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemine; 5) punktis 1 või 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalik toetuse saaja või äriühingust partneri töötajate koolitamine. (2) Lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud tegevusi toetatakse ainult koos lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud tegevuse läbiviimisega. (3) Lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud tegevust loetakse tõhusaks koostööks, kui projekt viiakse ellu: 1) ettevõtjate vahel, kellest vähemalt üks on VKE, või kui projekt viiakse ellu vähemalt kahes Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Liidu liikmesriigis ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingus osalevas riigis ning ükski ettevõtja ei kanna üle 70 protsendi abikõlblikest kuludest või 2) ettevõtja ja vähemalt ühe TA asutuse vahel, kes kannab vähemalt 10 protsenti abikõlblikest kuludest ning kellel on õigus avaldada enda läbiviidud tegevuste tulemused. (4) Juhul kui toetatava tegevuse asukoht on väljaspool Eestit, peab tegevus vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320— 469) artikli 70 lõikes 2 sätestatud tingimustele. § 8. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblikuks kuluks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele. (2) Toetuse andmisel kindlasummalise makse alusel hüvitatakse kulud ühendmääruse §-s 8 nimetatud kindlasummalise makse alusel ning toetuse rahuldamise otsuses määratud tulemuste täielikul saavutamisel. (3) Tegelike kulude alusel toetuse maksmisel peab abikõlbliku kulu eest olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2023. a. (4) Abikõlblikud on järgmised § 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste läbiviimiseks vajalikud kulud vastavalt §-s 10 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele: 1) taotleja ja partneri projektiga seotud töötajate personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 lõigetes 1–4 sätestatule; 2) turutingimustel ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud; 3) vahendite ja seadmete kulud proportsionaalselt nende kasutusajale projektis; 4) materjali ja tarvikute kulud. (5) Kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, on seadmete kasutamise kulu arvestuse aluseks toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud amortisatsiooniarvestus või rendileandjaga kokkulepitud rendisumma, mis vastab projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt. (6) Abikõlblikud on järgmised § 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt §-s 10 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele: 1) teostatavusuuringut läbiviivate töötajate personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõigetes 1–4 sätestatule; 2) teostatavusuuringu või selle teenusena sisse ostmise kulud; 3) materjali ja tarvikute kulud. (7) Abikõlblikud on § 7 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse läbiviimiseks vajalikud patendi ja muu immateriaalse vara, välja arvatud kaubamärk, omandamise, valideerimise ja kaitsmise kulud vastavalt §-s 10 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele. (8) Abikõlblikud on § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalik koolitajate personalikulu vastavalt ühendmääruse § 3 lõigetes 1–4 sätestatud tingimustele ning koolitajate ja koolitatavate otseselt koolitusega seotud lähetuskulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktis 5 sätestatud tingimustele ja §-s 10 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele. (9) Abikõlblik ei ole: 1) kulu, mis tuleneb tehingust, mis on tehtud projekti partnerite vahel; 2) käibemaks; 3) kulu, mis tuleneb tehingust, mis on tehtud isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 kohaselt seotud isikud, välja arvatud, kui nimetatud tehingud on projekti eesmärkide saavutamiseks vältimatud ja ei kahjusta teiste projekti partnerite huvisid; 4) projektiga seotud tegevus ega võetud kohustus enne taotluse esitamist rakendusüksusele. (10) Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ning otseselt seotud käesoleva määruse ja projekti eesmärkide elluviimisega. (11) Abikõlblik on üksnes pangaülekandega tasutud kulud, välja arvatud lõike 4 punktis 3 nimetatud vahendite ja seadmete kulud. § 9. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluses märgitud kuupäevast ning lõpeb taotluses märgitud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2023. a. (3) Juhul kui toetust taotletakse üksnes § 7 lõike 1 punktis 3 toodud tegevusele, on projekti abikõlblikkuse periood maksimaalselt kuus kuud. (4) Taotleja ei tohi alustada projekti tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele. § 10. Toetuse piirsummad ja määrad (1) Taotletava toetuse minimaalne summa on 50 000 eurot ja maksimaalne summa on 3 miljonit eurot ühe projekti kohta. (2) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 toodud projekti tegevuseks taotletava toetuse maksimaalne summa on 20 000 eurot ühe projekti kohta kindlasummalise makse alusel. (3) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 toodud projekti tegevuseks toetuse taotlemisel on toetuse maksimaalne osakaal: 1) 70 protsenti abikõlblikest kuludest väikeettevõtja korral; 2) 60 protsenti abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral; 3) 50 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtja korral. (4) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 toodud projekti tegevuseks toetuse taotlemisel, mis hõlmab § 7 lõikes 3 sätestatud tõhusat koostööd, on toetuse maksimaalne osakaal: 1) 80 protsenti abikõlblikest kuludest väikeettevõtja korral; 2) 75 protsenti abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral; 3) 65 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtja korral. (5) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 toodud projekti tegevuseks toetuse taotlemiseks on toetuse maksimaalne osakaal: 1) 45 protsenti abikõlblikest kuludest väikeettevõtja korral; 2) 35 protsenti abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral; 3) 25 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtja korral. (6) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 toodud projekti tegevuseks toetuse taotlemiseks, mis hõlmab § 7 lõikes 3 sätestatud tõhusat koostööd, on toetuse maksimaalne osakaal: 1) 60 protsenti abikõlblikest kuludest väikeettevõtja korral; 2) 50 protsenti abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral; 3) 40 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtja korral. (7) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 toodud projekti tegevuseks toetuse taotlemisel on toetuse maksimaalne osakaal: 1) 70 protsenti abikõlblikest kuludest väikeettevõtja korral; 2) 60 protsenti abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral; 3) 50 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtja korral. (8) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 4 või 5 nimetatud tegevuseks toetuse taotlemisel on toetuse maksimaalne osakaal 50 protsenti abikõlblikest kuludest. (9) Paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud projekti tegevusteks COVID-19 raamistiku alusel või vähese tähtsusega abina toetuse taotlemisel on toetuse maksimaalne osakaal 80 protsenti abikõlblikest kuludest. (10) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata. (11) Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide antud tagastatavaid või tagastamatuid toetusi. 3. peatükk Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 11.Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse jooksvalt. (2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest, peatamisest ning rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel. (3) Taotlus esitatakse rakendusüksusele struktuuritoetuse registri e-Toetuse keskkonna kaudu taotleja esindusõigusliku isiku poolt. (4) Juhul kui projekt hõlmab § 7 lõike 1 punktis 1 või 2 toodud tegevusi, tuleb toetuse taotlemisele eelnevalt läbida eelnõustamine ja saada projektiplaanile positiivne eelhinnang. (5) Projektiplaani positiivne eelhinnang ei ole rakendusüksusele taotluse rahuldamisel siduv. (6) Rakendusüksus annab eelnõustamise käigus projektiplaanile positiivse eelhinnangu, kui projektiplaan vastab § 2 lõikes 1 sätestatud eesmärgile ja § 2 lõikes 2 sätestatud tulemusele. (7) Rakendusüksus lõpetab taotluste vastuvõtmise, kui meetme rahastamise eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. § 12. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Toetuse taotlejaks võib olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing. (2) Taotleja võib projekti kaasata partnereid, kelleks lisaks lõikes 1 nimetatutele võib olla ka muu eraõiguslik juriidiline isik või TA asutus. (3) Toetuse taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 ja § 3 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele ja olema taotluse esitamise hetkeks täitnud nõuetekohaselt maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse. (4) Taotleja ja partneri käesoleva määruse raames taotletav vähese tähtsusega abi koos teiste, käesolevas määruses nimetamata Euroopa Komisjoni vähese tähtsusega abi määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. (5) Juhul kui taotleja või partner on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 360/2012, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja vähese tähtsusega abi määruse alusel käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ületada 500 000 eurot. (6) COVID-19 raamistiku alusel saab toetust taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kelle majandustegevus on negatiivselt mõjutatud COVID-19 puhangust tingitud erandlike asjaolude tõttu ning taotlejale ja partnerile COVID-19 raamistiku osa 3.1 alusel muudest allikatest antud abi koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ei ületa 800 000 eurot ning kes ei ole raskustes ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes seisuga 31. detsember 2019. a. (7) Juhul kui taotleja või partner on varem saanud toetust perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduses või perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses või struktuuritoetuse seaduses sätestatud korras või muudest riigieelarvelistest vahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema taotluse esitamise hetkeks. tehtud nõutud summas § 13. Taotleja kohustused Taotleja on lisaks struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 sätestatule kohustatud: 1) tõendama projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust; 2) täitma struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi. § 14. Nõuded taotlusele Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi või dokumente: 1) taotluses kirjeldatud tegevused panustavad §-s 2 nimetatud väljundnäitajate saavutamisesse; 2) toetuse taotleja ja partnerite järgnevate majandusnäitajate andmeid taotluse esitamisele eelnenud majandusaastal, toetuse taotlemise aastal ja viie aasta jooksul peale projekti rakendamise lõppu: ettevõtja TA investeeringute maht, müügitulu uutest või oluliselt muudetud tehnoloogiatest, toodetest või teenustest, ettevõtja TA töötajate arv; 3) toetust taotletakse § 7 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks; 4) taotletud toetuse suurus ei ületa §-s 10 sätestatud toetuse piirsummasid ja määrasid; 5) projekti eelarve sisaldab nõutaval määral omafinantseeringut; 6) projekti läbiviimise koht; 7) positiivse eelhinnangu saanud projektiplaan juhul, kui toetust taotletakse § 7 lõike 1 punktis 1 või 2 toodud projekti tegevuseks; 8) projekti tegevuste kirjeldus, mis on kooskõlas projektiplaaniga ja sisaldab muu hulgas tegevuskava, eesmärke ja mõõdetavaid tulemusi; 9) projekti eelarve § 7 lõikes 1 sätestatud toetatavate tegevuste ja §-s 8 sätestatud abikõlblike kulude lõikes; 10) taotleja ja partneri rahalise panuse kirjalik kinnitus; 11) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 12) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta; 13) vastav teave, kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest; 14) taotleja ja partneri bilanss ja kasumiaruanne, mis ei ole vanemad kui kuus kuud; 15) taotleja nõusolek taotluse menetlemise ja vaidemenetlusega seonduvate dokumentide, sealhulgas taotluse kohta tehtud otsuse ja vaideotsuse, kättetoimetamiseks elektrooniliselt; 16) inglisekeelne taotlus koos lisadega juhul, kui eelnõustamise käigus selgub vajadus kaasata taotluse hindamisse väliseksperte; 17) toetuse taotlemisel kindlasummalise makse alusel väljundindikaator koos alg- ja lõpptasemega, saavutatavad tulemused ja nende tulemuste saavutamise tõendamise alused; 18) tõendid ja selgitused, et kulu on eelarvestatud säästlikult, otstarbekalt ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega juhul, kui toetust taotletakse kindlasummalise makse alusel; 19) teavet toetuse saaja COVID-19 kahjude kohta, juhul kui projekt viiakse ellu COVID-19 raamistiku alusel. 4. peatükk Taotluse menetlemine, hindamine ja rahuldamine § 15. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemine koosneb: 1) registreerimisest; 2) taotluse menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest; 3) taotluse, taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollist; 4) vajadusel selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste ja muudatuste küsimisest; 5) nõuetele vastavate taotluste hindamisest; 6) hinnangu andmisest riigiabi reeglitega kokkusobivuse osas; 7) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest, taotluse osalisest või kõrvaltingimusega rahuldamisest. (2) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on 40 tööpäeva alates taotluse rakendusüksuses registreerimisest. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada kuni 10 tööpäeva võrra, millest teavitatakse taotlejat. (4) Juhul kui nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10 tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (5) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul andnud selgitusi, esitanud lisadokumente ega täiendanud või muutnud taotlust. § 16. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui ta vastab §-s 12 sätestatud nõuetele. (2) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-s 14 sätestatud nõuded. (3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta §-s 14 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud; 2) taotleja või partner ei võimalda struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 7 sätestatud kontrolli taotleja või partneri ja kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas; 3) taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 4) taotlemisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või on taotluse suhtes otsuse tegemisel oluline teave jäetud teadlikult esitamata. (4) Taotleja, partneri või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. § 17. Taotluste hindamine (1) Taotluste hindamiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni. (2) Hindamiskomisjoni koosseis kooskõlastatakse eelnevalt rakendusasutusega. (3) Hindamiskomisjoni koosseis tehakse avalikuks rakendusüksuse veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval. (4) Rakendusüksusel on õigus kaasata taotluste hindamisel eksperte. (5) Hindamiskomisjon ülesanneteks on: 1) teha rakendusüksusele ettepanekud projektide rahastamiseks, osaliseks või kõrvaltingimustega rahastamiseks või rahastamata jätmiseks; 2) teha rakendusüksusele ettepanekuid läbirääkimiste pidamiseks toetuse suuruse ja taotluse sisu muutmiseks ning projektidele täiendavate tingimuste seadmiseks; 3) analüüsida projektide edukust ja kvaliteeti ning teha põhjendatud juhtudel rakendusüksusele ettepanekud projektide eesmärkide, tegevuskava või eelarve muutmiseks; 4) teha rakendusüksusele ettepanekud projekti aruannete hindamise tulemuste kinnitamiseks. § 18. Taotluste hindamise valikukriteeriumid ja kord (1) Taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised: 1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele, mille raames hinnatakse projekti mõju Eesti ettevõtjate TA investeeringute suurendamisele, projekti seotust ja mõju Eesti majandusele tervikuna, projekti mõju taotleja ja projekti valdkondlikule arengule, projekti mõju valdkondade-ülesele koostööle ja seeläbi loodavale lisandväärtusele, projekti mõju kasvuvaldkondade eesmärkide täitmisesse – 25 protsenti koondhindes; 2) projekti majanduslik mõju ja efektiivsus, mille raames hinnatakse projekti majanduslikku vajalikkust ja põhjendatust taotlejale ja partneritele, projekti elluviimisega kaasnevat majanduslikku tulu, taotleja ärimudeli muutust ja sellega kaasnevat majanduslikku tulu tulevikus, äriplaani asjakohasust, taotleja ja partnerite võimekus äriplaani ellu viia ja projekti tulemusi äriliselt rakendada ning projekti eelarve põhjendatust ja taotleja võimekust rahastada projekti tulemuste rakendamist – 40 protsenti koondhindest; 3) projekti tehnoloogiline põhjendatus ja teostatavus, mille raames hinnatakse toote, teenuse, tehnoloogia või protsessi uuenduslikkust ja tehnoloogilisi eeliseid võrreldes samaväärsete toodetega, arendusplaani tehnoloogilist taset koos läbiviidavate tegevuste kirjelduse ja ajakava asjakohasusega, projekti läbiviimse metoodikat ja teostatavust, uuringu läbiviiva meeskonna rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimise teadmisi, oskusi ja varasemaid kogemusi, projekti elluviimiseks vajaliku taristu olemasolu – 35 protsenti koondhindest. (2) Taotlusi hinnatakse lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumite alusel skaalal null kuni neli punkti. (3) Juhul kui vähemalt ühe lõikes 1 nimetatud hindamiskriteeriumi hinne on alla 2,0 punkti või taotluse koondhinne on alla 2,50 punkti, teeb hindamiskomisjon rakendusüksusele taotluse mitterahuldamise ettepaneku. (4) Taotluse koondhinne kujuneb hindamiskomisjoni antud hinnete kaalutud keskmisest, arvestades lõikes 1 loetletud hindamiskriteeriumite alusel antud hindeid. (5) Hindamiskomisjon teeb lõike 1 kohaselt kujunenud koondhinde alusel rakendusüksusele ettepaneku taotluse rahuldamise kohta, kui koondhinne on vähemalt 2,50 punkti. (6) Hindamiskomisjon võib projekti eesmärkide edukamaks saavutamiseks teha rakendusüksusele motiveeritud ettepaneku läbirääkimiste pidamiseks toetuse taotlejale toetuse suuruse ja taotluse sisu muutmiseks ning projektidele täiendavate tingimuste seadmiseks. (7) Hindamise läbiviimise protsess reguleeritakse valikumetoodikas, mis kooskõlastatakse rakendusasutusega ja avaldatakse rakendusüksuse veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval. § 19. Teostatavusuuringu taotluste valikukriteeriumid ja hindamise kord (1) Hindamise läbiviimise protsess reguleeritakse rakendusüksuse koostatud valikumetoodikas, mis kooskõlastatakse rakendusasutusega ja avaldatakse rakendusüksuse veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval. (2) Rakendusüksusel on õigus moodustada taotluste hindamiseks nõuandvaid hindamiskomisjone ning kaasata taotluste hindamisse eksperte. (3) Hindamiskomisjoni moodustamisel kooskõlastatakse hindamiskomisjoni koosseis eelnevalt rakendusasutusega. Hindamiskomisjoni koosseis tehakse avalikuks rakendusüksuse veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval. (4) Üksnes paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 toodud tegevust sisaldavaid projekte hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised: 1) ettevalmistatava rakendusuuringu või tootearenduse projekti majanduslik mõju, mille raames hinnatakse ettevalmistatava rakendusuuringu või tootearenduse projekti majanduslikku olulisust taotlejale ja partneritele, taotleja ja projekti valdkondadele ning Eesti majandusele tervikuna – 40 protsenti koondhindest; 2) projekti põhjendatus ja teostatavus, mille raames hinnatakse teostatavusuuringu seotust kavandatava rakendusuuringu ja tootearenduse projektiga, uuritava probleemi mõju ja olulisust rakendusuuringu ja tootearenduse projekti elluviimisele ja tulemuste rakendamisele, teostatavusuuringu tegevuskava ja ajakava põhjendatust ja realistlikkust, projekti meeskonna teadmisi, oskusi ja kogemusi sarnaste tegevuste elluviimisel, projekti eelarve põhjendatust – 60 protsenti koondhindest. (5) Taotlusi hinnatakse lõikes 4 nimetatud valikukriteeriumite alusel skaalal null kuni neli punkti. (6) Juhul kui lõikes 4 nimetatud hindamiskriteeriumite alusel hinnatud taotluse hinnete kaalutud keskmise alusel kujunenud koondhinne on alla 2,50 punkti teeb rakendusüksus taotluse mitterahuldamise otsuse. § 20. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Hindamiskomisjoni ettepaneku või §-s 18 kirjeldatud hindamise tulemuste põhjal teeb rakendusüksus otsuse: 1) rahuldada taotlus taotletud mahus; 2) rahuldada taotlus osaliselt või kõrvaltingimustega; 3) jätta taotlus rahuldamata. (2) Lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud teabele esitatakse taotluse rahuldamise otsuses: 1) aruannete esitamise tähtajad; 2) väljamaksetaotluste esitamise tingimused; 3) kindlasummalise makse alusel toetuse andmisel makse suurus ja § 25 lõikes 5 toodud rakendamise tingimused; 4) toetuse maksmise aluseks olevad tulemused ja nende saavutamise tõendamise alused. (3) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. (4) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab taotluste rahastamiseks ette nähtud eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus. (5) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. (6) COVID-19 raamistiku eelarvelistest vahenditest võib rakendusüksus teha taotluse rahuldamise otsuseid Euroopa Komisjoni vastava riigiabi lubava otsuse vastuvõtmisest kuni 31. detsembrini 2020. aastal või kuni eelarveliste vahendite lõppemiseni. § 21. Taotluse osaline või kõrvaltingimustega rahuldamine (1) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 3 sätestatule või muul põhjendatud juhul, tuginedes haldusmenetluse seaduse §-le 53, sealhulgas on õigus sätestada projekti iga järgneva etapi rahastamiseks kõrvaltingimusena eelmise etapi nõuetekohane elluviimine ning tulemuste saavutamine 5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 22. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel juhul, kui toetuse saaja ei vii tegevusi ellu taotluse rahuldamise otsuses või määruses sätestatud tingimustel. (2) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse saaja kirjaliku avalduse alusel. (3) Toetuse saaja esitab taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse e-Toetuse keskkonna kaudu toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. (4) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud eelarvet võib toetuse saaja ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta juhul, kui vastav muudatus on väiksem kui 10 000 eurot, muudatused on seotud eelarveridade vaheliste tõstetega, erinevate riigiabi liikide summad ei muutu, ning toetuse saaja kooskõlastab vastava muudatuse rakendusüksusega. Eelarve muutmisel ilma taotluse rahuldamise otsust muutmata ei tohi suureneda projekti abikõlblike kulude summa ega toetuse summa. (5) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 4 nimetatud juhul muudatuste aktsepteerimisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (6) Kindlasummalise makse alusel makstava toetuse puhul ei ole taotluse rahuldamise otsuse muutmine projekti elluviimise ajal lubatud, välja arvatud, kui muudetakse tegevuste ja maksete ajakava, jättes muutmata näitajad ja tegevuste tulemuste saavutamise tõendamise alused. (7) Projektile kindlasummalise makse alusel toetuse andmisel taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse summat ei suurendata. (8) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse saamisest arvates. (9) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. (10) Kui projekti maksumus suureneb, on toetuse saaja kohustatud taotlema taotluse rahuldamise otsuse muutmist. Toetuse summat võib suurendada, kui projekti elluviimise käigus tekib vajadus täiendavateks tegevusteks, projekti suurenemine on põhjendatud ning kooskõlas §-s 10 toodud sätestatud piirmääradega, riigiabi reeglitest tulenevate ergutava mõju nõudega ja projektide rahastamise eelarve jääk võimaldab toetuse summa suurendamist. § 23. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel. (2)Toetuse saaja tagastab saadud toetuse taotluste menetlemise määruse § 12 lõikes 1 sätestatud otsuse kohaselt. 6. peatükk Aruannete esitamine § 24. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele järgmised aruanded: 1) vahearuanne; 2) lõpparuanne. (2) Aruannete vormid kinnitab rakendusüksus ja teeb need kättesaadavaks e-Toetuse keskkonna kaudu. (3) Vahearuanne sisaldab ellu viidud tegevuste kirjeldust võrrelduna projekti taotlusega koos saavutatud tulemustega. Toetuse saaja esitab vahearuande iga projekti aruandeperioodi kohta. Vahearuande esitamise kuupäevad ja perioodid sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. (4) Lõpparuanne peab sisaldama kogu projekti peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti väljundite ja tulemuste saavutamise kohta ning informatsiooni intellektuaalomandi kasutamise kohta. (5) Toetuse saaja esitab projekti elluviimise järgsed aruanded rakendusüksuse nõudmisel. (6) Rakendusüksus kaasab rakendusuuringut või tootearendust hõlmavate projektide vahearuannete ja lõpparuande hindamisse hindamiskomisjoni, kes hindab aruannete sisu, kaasates vajadusel eksperte, ja teeb rakendusüksusele 30 tööpäeva jooksul ettepaneku projektide jätkuvaks rahastamiseks või § 22 lõikes 1 sätestatud taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks või §-is 23 sätestatud tingimustel rahastamise lõpetamiseks. (7) Rakendusüksus kinnitab vahearuande ja lõpparuande või lükkab selle tagasi hiljemalt 30 tööpäeva jooksul selle rakendusüksuses registreerimisest. (8) Juhul kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud või projekti kestvus on lühem kui kuus kuud, esitatakse vaid projekti lõpparuanne. 7. peatükk Toetuse maksmise tingimused § 25. Toetuse maksmine (1) Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–15 ja 19–20 ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemist täpsustavatest tingimustest ja korrast. (2) Toetust makstakse kindlasummaliste maksetena, kui projekti raames taotletakse toetust § 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusele ja tegelike kulude alusel, kui toetust taotletakse § 7 lõike 1 punktides 1, 2, 4 või 5 nimetatud tegevustele. (3) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist ja tulemuste saavutamist, projekti kulude abikõlblikkuse ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõpparuande kinnitamiseni makstakse toetusest välja kuni 90% projektile taotluse rahuldamise otsusega eraldatud toetuse summast. (4) Maksetaotlus esitatakse rakendusüksusele struktuuritoetuse registri kaudu taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis. (5) Kui toetust antakse kindlasummalise makse alusel tehakse toetuse väljamakse pärast toetuse rahuldamise otsuses kinnitatud kindlasummalise makse aluseks olevate tegevuste elluviimist, tulemuste saavutamist ja tulemuste saavutamise tõendamist vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tulemuste saavutamise tõendamise alustele. Tulemuste osalisel saavutamisel jääb toetus välja maksmata. (6) Ettemakseid toetuse saajale võib teha põhjendatud juhtudel ühendmääruse §-des 19 ja 20 toodud tingimustel ja korras. Ettemakse tegemise võimalus sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. (8) Rakendusüksus võib kuludokumentide kontrolli teostada ka toetuse saaja juures kohapealse kontrolli raames. (9) Juhul kui maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvalda, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2. (10) Rakendusüksus võib struktuuritoetuse seaduse § 30 lõike 1 punkti 2 alusel peatada järgmise maksetaotluse menetlemise kuni lõikes 9 nimetatud kohustuse täitmiseni. (11) Kui makse tehakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel toetuse saajale, on toetuse saajal kohustus esitada rakendusüksusele maksmist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul makse saamisest arvates. Maksmise kohustus loetakse toetuse saaja poolt täidetuks pärast abikõlbliku kulu tasumata osa maksmise tõendamist. Palgakulude ja kaasnevate maksude korral esitatakse maksmist tõendavad dokumendid rakendusüksusele kümne kalendripäeva jooksul pärast kaasnevate maksude tasumist. (12) Rakendusüksus menetleb maksetaotlused 30 tööpäeva jooksul alates nende esitamisest rakendusüksusele. (13) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema ilma käibemaksuta vähemalt 50 eurot. § 26. Toetuse maksmine arve väljastajale (1) Rakendusüksus võib ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel teha makse otse tarnijale või töövõtjale (edaspidi arve väljastaja), kui toetuse saaja on maksetaotluses nii avaldanud ja on saanud arve väljastajalt kinnituse, et ta on sellest teadlik. Rakendusüksuse õigus teha makse otse arve väljastajale ei tähenda toetuse saaja kohustuste üleminekut rakendusüksusele ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud arve väljastajale. Kulu maksmise nõue loetakse toetuse saaja või partneri poolt täidetuks, kui rakendusüksus on makse teinud. (2) Ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel tehakse makseid tingimusel, et rakendusüksusel on võimalik menetleda maksetaotlust arvel märgitud maksetähtajaks. (3) Ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel ei tehta makset toetuse saajale ajal, kui tal on ühendmääruse §-de 18 või 19 kohane ettemakse abikõlblikeks kuludeks kasutamine nõutud ajaks ja ulatuses dokumentaalselt tõendamata. 8. peatükk Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused § 27. Toetuse saaja ja partneri kohustused ja õigused (1) Toetuse saaja on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustustele täitma järgmisi kohustusi: 1) kasutama toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule; 2) tagama projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 3) järgima projektiga seotud hangete läbiviimisel struktuuritoetuse seaduse §-s 26 kehtestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses; 4) esitama rakendusüksusele nõutud teavet ja aruanded tähtaegselt; 5) täitma Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruses nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” sätestatud teavitamiskohustusi; 6) teavitama rakendusüksust kirjalikult, kui muutub toetuse saaja aktsionär, osanik või juhtorgani liige, seda ka juhul, kui muudatused nähtuvad äriregistrist; 7) esitama rakendusüksusele TA asutusega ja partneritega sõlmitud lepingu, milles on sätestatud osapoolte omavahelised õigused ja kohustused, sealhulgas toetatava rakendusuuringu või tootearenduse käigus tekkiva intellektuaalomandi ning projekti raames soetatavate või loodavate materiaalsete ja immateriaalsete varade kuuluvus ja jaotus; 8) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 9) juhul kui toetust antakse kindlasummalise makse alusel tõendama kindlasummalise makse määramise aluseid ja säilitama tõendamiseks kasutatavaid dokumente ja teavet § 28 lõike punktis 12 sätestatud dokumentide säilitamistähtpäevani. (2) Toetuse saaja, kes ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses peab järgima riigihangete seaduse §-s 3 nimetatud põhimõtteid ja esitama koos maksetaotlusega vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ning pakkumuse lähteülesande kirjelduse, kui tehingu summa ilma käibemaksuta on võrdne struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 toodud piirmääraga summaga või suurem. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumust ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumust ei valita, tuleb maksetaotlusele lisada sellekohane põhjendus. (3) Partner peab täitma struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. (4) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (5) Toetuse saajal on õigus ärakuulamisele struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 nimetatud juhtudel. § 28. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksus on kohustatud täitma lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi: 1) edastama taotlejale või toetuse saajale tema suhtes vastuvõetud otsused kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest, lähtudes dokumentide kättetoimetamisel haldusmenetluse seadusest; 2) edastama taotluste, projektide seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse; 3) kontrollima projekti elluviimist; 4) teostama meetme rahaliste jääkide pidevat seiret ja vajadusel esitama rakendusasutusele vastava ülevaate; 5) säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ning vajalike lisadokumentidega kümme aasta jooksul alates viimasest toetuse maksest; 6) koostama meetme seirearuande ja lõpparuande, kinnitama aruandes sisalduvate andmete õigsust ning edastama aruande rakendusasutusele; 7) koguma ja esitama rakendusasutusele toetusmeetme mõjuanalüüsi läbiviimiseks vajaminevaid andmeid ja teavet; 8) läbi vaatama ja kinnitama projekti aruanded ning esitama need struktuuritoetuse registrisse; 9) esitama toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalike andmeid; 10) koostama toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaateid ja need avalikustama; 11) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest; 12) teavitama taotluse rahuldamise otsuses toetuse saajat struktuuritoetuse seaduse § 24 punktis 17 toodud dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust. (2) Rakendusüksusel on õigus: 1) tulenevalt struktuuritoetuse seaduse §-st 42 teostada toetuse saaja juures kuludokumentide ja projekti tegevuste elluviimise kontrolli, sealhulgas viibida toetuse saaja ja partneri ruumides ning territooriumil ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale; 2) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega; 3) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või tegevuskava elluviimine on ohustatud; 5) õigus vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra; 6) vajadusel algatada toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine, teavitades toetuse saajat sellest eelnevalt kirjalikult; 7) teostada muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid. (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/20-1072 - Ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse toetamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.09.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/52dcd33e-feb4-47d3-bae3-c64b3109df41 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/52dcd33e-feb4-47d3-bae3-c64b3109df41?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main