Kiri

25. 08.2020 Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi elluviimise toetamine 1.Sissejuhatus Käskkirjaga kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna nr 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme nr 4.2 „Teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni (edaspidi TA&I) süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (IKT + tervis + ressursid) arendamiseks“ tegevuse nr 4.2.4. raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord (edaspidi toetusskeem). Toetusskeemi eelarve on 1 400 000 eurot. Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel, mis sätestab rakendusasutuse juhi pädevuse toetuse andmise tingimuste käskkirja kehtestamiseks. Toetusskeemiga toetatakse rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi (edaspidi RUP) elluviimisega seotud tegevusi. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019–2023 andis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi ministeerium) ülesande töötada välja ettevõtjate vajadustest lähtuv rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse korraldus. Analüüsides Eesti ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse seisu saab välja tuua kaks peamist punkti: 1) Statistikaameti andmetel tegeleb Eestis teadus- ja arendustegevusega (edaspidi TA) alla 250 ettevõtja, kellest umbes 30 ettevõtjat viib ellu 75% deklareeritud TA mahust. Samas tegutseb Eestis üle 16 000 eksportiva ettevõtja. 2) Eestis on üles ehitatud tipptasemel teadustaristu. Ettevõtjatele pakub TA teenuseid üle 50 eraldiseisva asutuse või institutsiooni. Sellest lähtudes saab väita, et Eesti ettevõtlussektori nõudlus rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse tegevuste läbiviimiseks on madal. Probleem on selles, et ettevõtjad ei näe rakendusuuringutes ja eksperimentaalarenduses lahendust, mille abil oma majanduslikku edu kasvatada. Teise probleemina saab välja tuua, et kuigi TA taristu ülesehitamisesse on tehtud Eestis märkimisväärseid investeeringuid, siis peamiselt on need investeeringud lähtunud tippteaduse vajadustest. Seega on Eesti ettevõtjate vajadustest lähtuv rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse korraldus suunatud: 1. Eesti ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse nõudluse suurendamisele. 2. TA pakkumispoole kohandamisele ettevõtjate vajadustele. Eesti ettevõtjate vajadustest lähtuva rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse korraldus viiakse aastatel 2020−2023 ellu rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi (edaspidi RUP) kujul. RUP koosneb kahest tegevussuunast:  1. Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse toetus, mille tingimused kehtestatakse ministri määrusega. 2. Virtuaalse uurimis- ja arenduskeskuse ülesannete täitmine. Toetusmeetme tingimused sätestatakse käesoleva käskkirjaga. 2.Käskkirja sisu Käskkiri koosneb 8 punktist: 1. Toetuse andmise tingimuste kirjeldus; 2. Toetatavate tegevuste kirjeldus; 3. Väljund- ja tulemusnäitajad; 4. Rakendamine; 5. Finantskorrektsioonid 6. Toetuse andmise tingimuste muutmine; 7. Dokumentide säilitamine; 8. Toetuse rakendamine. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid ministeeriumi majandusarengu osakonna ekspert Kaie Nurmik (e-post: [email protected], telefon: 639 7651), ministeeriumi välisvahendite osakonna struktuurivahendite õiguse peaspetsialist Anneli Schmiedeberg (e-post: [email protected], telefon 6 397 618) ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS) ekspert Alice Liblik (e-post: [email protected], telefon: 55 696 862). Juriidilise ekspertiisi ja keeletoimetuse tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: [email protected]). Punkt 1 sätestab rakenduskava prioriteetse suuna, selle eesmärgi, meetme nimetuse ja eesmärgi ning toetatava tegevuse. Lisaks kehtestatakse selle punktiga toetuse andmise eesmärk ja tulemused ning käskkirjas kasutatavad terminid. Toetusskeem on välja töötatud prioriteetse suuna nr 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ eesmärgi „TA&I süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ja sotsiaalsete väljakutsete lahendamist“ elluviimiseks. Punktiga 1.1.5. sätestatakse, et toetusskeemiga toetatav tegevus on RUPi elluviimine. RUPi elluviimine käskkirja mõistes on virtuaalse uurimis- ja arenduskeskuse ülesannete täitmine. Punktides 1.2. ja 1.3. tuuakse välja toetuse andmise eesmärk ja tulemused. Toetuse andmise eesmärk on valdkondliku tehnoloogia- ja ärialase nõustamise abil Eesti ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse tegevuse mahu kasv. Eesti ettevõtete rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse mahu kasv eeldab, et ühelt poolt lisandub juurde uusi rakendusuuringute ja eksperimentaalarendusega tegelevaid ettevõtjad, kes seni nende tegevuste abil ei ole oma majanduslikku edu kasvatanud. Teiselt poolt peaksid juba rakendusuuringute ja eksperimentaalarendusega tegelevad ettevõtjad hakkama läbi viima rohkem ja suuremamahulisi arendusprojekte. Toetuse tulemused lähtuvad toetuse andmise eesmärgist. Toetuse andmise oodatavad tulemused jagunevad kolmeks:  1. Eesti ettevõtjad viivad läbi senisest rohkem rakendusuuringuid ja eksperimentaalarendusi: o Kasvab Eesti ettevõtjate arv, kes viivad ellu rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projekte; o Suureneb Eesti ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide maht; o Kasvab Eesti ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarendusega tegelevate töötajate arv. 2. Eesti ettevõtjad saavad rakendusuuringutest ja eksperimentaalarendusest senisega võrreldes rohkem majanduslikku kasu: o Kasvab Eesti ettevõtjate müügitulu rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide tulemuste majanduslikul rakendamisel. 3. Eesti ettevõtjate koostöö Eesti ja rahvusvaheliste TA asutustega suureneb: o Kasvab Eesti ettevõtjate majanduseesmärkidest lähtuv koostöö Eesti ja rahvusvaheliste TA asutuste ning arendus- ja uurimiskeskustega; o Paraneb Eesti ettevõtjate ligipääs rahvusvaheliste arendus- ja uurimiskeskuste teenustele. Eelnõuga sõnastatakse 5 terminit. Siinkohal tuleb välja tuua, et rakendusuuringute terminit on võrreldes Frascati Manual’is1 toodud terminiga kitsendatud ja seatud tingimuseks, et käesoleva käskkirja mõistes peab rakendusuuringul olema tellija, kes kasutab uuringuga saadud uut teadmist ärilisel eesmärgil. Eelnõuga tuuakse välja, et RUP on iseseisva juhtimissüsteemi ja eelarvega virtuaalne uurimis- ja arenduskeskus, kes toetab ettevõtjat rakendusuuringu ja eksperimentaalarenduse projekti initsieerimisel, ettevalmistamisel ja elluviimisel. Siinkohal peetakse silmas, et RUPil on oma juht ja strateegiline nõustamisorgan –RUPi nõukoda. Samas kuulub RUPi meeskond EASi koosseisu ja struktuuri. Lisaks sõnastatakse terminitena RUPi meeskond ja RUPi nõukoda. Punktis 2 on toodud toetatavate tegevuste kirjeldus. Käskkirjaga toetatakse RUPi virtuaalse uurimis- ja arenduskeskuse ülesannete täitmist. Uurimis- ja arenduskeskused on TA teenuseid pakkuvad organisatsioonid, kes viivad ellu ettevõtjate vajadustest lähtuvaid TA tegevusi. Tavapäraselt on uurimis- ja arenduskeskused üles ehitatud erinevate tehnoloogiate arendamisega tegelevate TA taristute ja seal arendustööd läbiviivate teadlaste ja inseneride organisatsioonidena. Näiteks Soome uurimis- ja arenduskeskusel VTT on Soome erinevates linnades eri valdkondade TA keskused, mille töö on ühtselt koordineeritud. See omakorda loob võimaluse erinevate tehnoloogiate valdkondade üleseks koostööks ja ühisprojektideks. Ettevõtjast kliendile lihtsustab ühtselt juhitud organisatsioon juurdepääsu just tema vajadustest lähtuvatele TA tegevustele kõige kiiremal ja lihtsamal moel. RUPi ülesanne virtuaalse uurimis- ja arenduskeskusena on ehitada Eestis ja rahvusvaheliselt üles valdkondlikud tehnoloogia võrgustikud. Teisisõnu virtuaalses uurimis- ja arenduskeskuses puudub oma laborite süsteem ja siin töötavad teadlased ja insenerid ei vii RUPi raames otseselt ellu TA tegevusi, vaid tunnevad konkreetse tehnoloogia võimalusi, mida saab teostada 1 https://www.oecd.org/sti/inno/frascati-manual.htm ettevõtjate ärilistes TA projektides, teavad selle tehnoloogia arendamisega seotud võimalusi, sh TA üksused, laborid, teadlased, insenerid nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Erinevalt tavapärasest uurimis- ja arenduskeskusest, kus viiakse ellu oma TA võimekusega seotud ettevõtjate arendustööd, peab virtuaalne keskus, kus puudub oma taristu ja TA töötajad, suutma leida ettevõtja vajadustele vastava arendustöö läbiviija olemasolevate TA teenuste pakkujate seast. Lisaks on virtuaalse uurimis- ja arenduskeskuse ülesanne aidata ettevõtjal välja selgitada ärivõimalusi, mis on seotud rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse tegevustega. RUPi virtuaalse uurimis- ja arenduskeskuse tegevus viib ellu RUPi meeskond, mis koosneb RUPi juhist, RUPi ärivaldkonna juhist ja RUPi tehnoloogia eksperditest, kes on kindla tehnoloogia suuna teadlased ja insenerid. RUPi strateegiline juhtimise ja nõustamise eest vastutab RUPi nõukoda, kuhu kuuluvad laialdase rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse läbiviimise kogemusega ettevõtjad ja TA poliitikakujundajad ja rakendajad. Käskkirjas selgitatakse RUPi töös osalejate rollid ja vastutus. Punktis 3 kirjeldataks meetme ja toetatava tegevuse väljund- ja tulemusnäitajad koos vastavate baastasemetega aastal 2019 ja sihtasemetega aastal 2023. Toetusmeede panustab rakenduskava prioriteetse suuna nr 4 tulemusnäitajasse „Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest“ ja sama suuna väljundnäitajasse „Abi saanud unikaalsete ettevõtjate arv“. Lisaks meetme tulemus- ja väljundnäitajatele mõõdetakse toetusmeetme mõju ka toetusmeetme väljund- ja tulemusnäitajatega. Toetusmeetme väljundnäitaja on RUPis nõustatud ettevõtjate arv, mille sihttase aastaks 2023 on 90 unikaalset ettevõtjat. Toetusmeetme tulemusnäitaja on RUPi meeskonna initsieeritud rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide arv. Selle näitaja sihtase aastaks 2023 on 40 rakendusuuringu või eksperimentaalarenduse projekti. Siinkohal tuleb välja tuua, et projektide elluviimist võib rahastada nii rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse toetusega kui ka muudest allikatest, sh teised riiklikud TA toetusmeetmed, riiklikud laenuinstrumendid, riskikapitali fondid, ettevõtjate omavahendid, eraturu finantsinstrumendid, Euroopa Liidu TA toetused. Punkt 4, sätestab toetuse rakendamise tingimused, on jaotatud üheksaks alampunktiks: 1. Rakendusasutus ja –üksus; 2. Tegevuste elluviija; 3. Tegevuste sihtgrupp; 4. Tegevuste ja kulude abikõlblik periood; 5. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud; 6. Tegevuste eelarve; 7. Elluviija õigused ja kohustused; 8. Tegevuste elluviimise seire; 9. Toetuse maksmise tingimused ja kord; 10. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi. Toetuse rakendusasutus on ministeerium ja rakendusüksus EAS, kes vastavalt töötas välja ja rakendab toetusmeetme elluviimist. Toetusskeemi elluviija on EASi kooseisu kuuluv RUPi meeskond. EASi funktsioonid rakendusüksuse ja elluviijana on lahutatud struktuuriüksuste tasandil. Punkt 4.3. toob välja tegevuste sihtgrupid, kelleks on:  Ettevõtjad, kelle majanduslikku kasu aitab tõsta rakendusuuringu ja eksperimentaalarenduse projekti läbiviimine.  Eesti ja rahvusvahelised TA asutused, uurimis- ja arenduskeskused, kes aitavad ellu viia ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projekte. Toetuskeemi tegevuste ja kulude abikõlblikkuse periood on määratletud punktiga 4.4. Selle alusel viiakse tegevusi ellu ja tegevuste elluviimisega seotud kulud on abikõlblikud alates 1. juunist 2020.a. kuni 31. detsembrini 2023.a. Punktiga 4.5. sätestatakse abikõlblikud kulud. Abikõlblike kulude määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2, 3 ja 10 sätestatud tingimustest. Vastavalt ühendmääruse §-le 10 on abikõlblikud järgmised kulud:  RUPi meeskonna otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1-4 ja lõikes 4 sätestatud tingimustele;  RUPi nõukoja otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1 ja 4 sätestatud tingimustele;  tegevuse ülejäänud abikõlblikud kulud, mis vastavalt ühendmääruse §-is 10 toodud tingimustele ühtse määra alusel arvestatuna on 40 % otsestest personalikuludest. Punktiga 4.6. määratakse toetusskeemi eelarve ja selle jaotus. Toetusskeemi eelarve on 1 400 000 eurot, mis jaotub: 1. Otsesed personalikulud – 1 000 000 eurot. 2. Ülejäänud abikõlblikud kulud – 400 000 eurot. Lisaks sätestab käskkiri kohustuse, et RUPi nõukojas heakskiidetud iga-aastane eelarve tuleb esitada rakendusasutusele ja rakendusüksusele. Punktis 4.7. tuuakse välja toetusskeemi elluviija õigused ja kohustused. Muu hulgas peab toetusskeemi elluviija kinni pidama kinnitatud eelarvest. Samas on toetusskeemi elluviijal õigus teha rakendusasutusele ettepanekuid toetusskeemi ja eelarvejaotuse muutmiseks. Punkt 4.8. kirjeldab tegevuste elluviimise seiret ja aruannete esitamise korda. RUPi meeskond esitab rakendusüksusel heakskiitmiseks vähemalt üks kord aastas RUPi kolmeaastase tegevusstrateegia, iga-aastase tegevuskava ning tegevusstrateegia ja iga-aastase tegevuskava aruanded. Lisaks esitab tegevuste elluviija rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 15. veebruariks. Rakendusüksusele esitatud lõpp- ja vahearuanded esitab elluviija ka rakendusasutusele teadmiseks. Toetuse maksmise kord ja tingimused on sätestatud käskkirja punktis 4.9. Toetuse väljamaksmisel lähtub rakendusüksus struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 13–15 ja 18. Elluviijale võib toetust välja maksta ka ettemaksetena. Ettemakseid tehakse vastavalt ühendmääruse §-ile 18. Punkt 4.10. kehtestab riigiabi ja vähese tähtsusega abi tingimused. Toetusmeetme kaudu antav abi on Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8, edaspidi VTA määrus) määruse ja konkurentsiseaduse §-s 33 mõistes vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA). Juhul kui toetusskeemi kaudu antakse VTAd peab elluviija kontrollima kasusaajate vastavust VTA määruse nõuetele enne abi andmist vastavalt kehtestatud korrale. Lisaks on toetusskeemi elluviija kohustatud teavitama kasusaajat, kui antav abi on VTA ning VTA summa suuruse. Punktiga 5 reguleeritakse finantskorrektsioonide kord. Toetuse tagasinõude otsuse teeb rakendusüksus juhul, kui toetust ei ole kasutatud ettenähtud tingimustel või kui ilmneb, et tegevuste eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või muudel juhtudel, mis ei ole kooskõlas käskkirjas sätestatud tingimustega. Punktiga 6 sätestatakse toetuse andmise tingimuste muutmise kord. Vastavalt sellele on rakendusasutusel õigus muuta toetuse andmise tingimusi elluviija või rakendusüksuse taotluse alusel või enda algatusel. Punktis 7 kirjeldatakse toetuse andmisega seotud dokumentide säilitamise korda. Punkt 8 näeb ette, et käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2020. aasta 1. juunist. RUPi tegevused on Eesti mõistes uued ja seetõttu eelneb RUPi tööle hakkamisel käivitusetapp, kus töötatakse välja RUPi protsessid, töökorraldus ja palgatakse RUP meeskond, sealhulgas RUPi juht. RUPi käivitamise ja protsesside ning töökorralduse ettevalmistamise eest vastutab RUPi projektijuht, kes alustas tööd 1. juunil 2020.a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käesoleva eelnõu aluseks on struktuuritoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Käesolev eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006; 3. Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes. 4. Toetusskeemi mõjud Toetusskeemi toel läbiläbiviidavate tegevuste tulemusel kasvab Eesti ettevõtjate majanduslikult oluliste rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse maht. Ettevõtjate äriliselt olulised rakendusuuringud ja eksperimentaalarendus tegevus suunatud uute toodete, teenuste, tehnoloogiate või ettevõttesiseste protsesside välja töötamisele. See omakorda aitab kaasa Eesti ettevõtjate toodete ja teenuste muutumisele tehnoloogiamahukamaks ja seeläbi kallihinnalisemaks, aidates nii ettevõtjatel teenida suuremat müügitulu ja riigil suuremat maksutulu. Toetusskeemi toel kasvav rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse maht aitab kasvatada ka Eesti ülikoolide ja TA asutuste teenitavat tulu ja luua sellega täiendavaid töökohti ja väljundit teadlastele ja inseneridele. 1. Tegevuste mõju läbivatele teemadele Keskkonnahoid ja kliima. Mõju – positiive. Toetusskeemi toel algatatakse rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektidega arendatakse välja uued tooted ja teenused, mis tänu uutele turu- ja keskkonnanõuetele on võrreldes eelneva põlvkonna toodete ja teenustega ressursisäästlikumad ja nende utiliseerimisega kaasneb väiksem jäätmete kogus. Seega on eelnõul läbi väiksema jääkide tekke, suurema ressursisäästu ning vähem saastava tootmise otsene mõju keskkonnale ja kliimale. Võrdsed võimalused. Mõju – neutraalne. Toetusskeemi toel algatavate TA projektide läbiviijatele (ettevõtete ja TA asutuste töötajad) ei seata ühtegi piiravat tingimust, mis lähtuks isikute soost, vanusest, erivajadusest, rahvusest vms tingimusest. Kui toetusskeemi toel algatatava projekti eesmärk on keskenduda uute toodete, teenuste arendamisele võrdsete võimaluste tagamise valdkonnas, siis panustab toetusskeem ka otseselt antud läbivasse teemasse. Infoühiskond. Mõju – positiivne. Uute toodete ja teenuste väljaarendamisega kaasneb vajadus rakendada nende tootmiseks ja tooraine ning lõpptoodete tarnimiseks sobivaid digilahendusi, sh riigi digilahendusi. Nimetatud lahenduste kasutuselevõtt aitab kaasa IKT sektori arengule. Regionaalareng. Mõju – neutraalne. Toetusskeemi toel algatatavad rakendusuuringu ja eksperimentaalarenduse projekte saavad ellu viia kõik ettevõtjad olenemata regionaalsest paiknemisest. Väljaspool Harju- ja Tartumaad toetatud projektid omavad otsest mõju regionaalarengule. Samas pole eelnõu ellu kutsutud eestisiseste regionaalsete erisuste vähendamiseks, vaid Eesti ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse toel rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks. Riigivalitsemine. Mõju – neutraalne. Toetusskeemi väljatöötamisse on kaasatud erinevate sihtgruppide esindajad, sh avalik sektor. Toetusskeemi väljatöötamiseks on kasutatud avaliku sektori läbi viidud ja rahastatud uuringuid. 2. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete ning valdkondlike arengukavadega 2.1. Toetusskeemi seos sama suuna teiste meetmete tegevustega 2.1.1. Meetme tegevusega „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ soodustatakse tehnoloogiapõhiste iduettevõtluse teket ja arengut. Tehnoloogiapõhised iduettevõtjad arendavad oma tooteid, teenuseid, tehnoloogiad ja ärimudeleid muu hulgas viies läbi rakendusuuringu ja eksperimentaalarenduse projekte. Sellest tulenevalt on toetab toetusskeem otseselt nimetatud meetme tegevust. Seos on ka vastassuunaline iduettevõtjad on potentsiaalsed toetusskeemi kasutajad, kelle toel kasvab ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse maht. 2.1.2. Meetme tegevuse „Riigi rahastatavad koostööstruktuurid (näiteks klastrite ja tehnoloogia arenduskeskustele)“ eesmärk on luua toimivad ettevõtete vahelisi koostööstruktuure ja aidata ettevõtetel teha TA asutustega koostööd. Klastrid on ettevõtete vahelised ärilistel eesmärkidel toimivad koostööstruktuurid, kus viiakse ellu ühiseid turundus- ja arendustegevuse projekte. Klastrid on RUPi partnerid ettevõtjate teavitamises ja koostööprojektide ettevalmistamises. Tehnoloogia arenduskeskused on eraõiguslikud TA asutused, kus viiakse ellu ettevõtjate ja TA asutuste vahelisi TA projekte, peamiselt rakendusuuringuid. Tehnoloogia arenduskeskused saavad olla nii ettevõtjatele TA teenuste pakkujad kui ka enda projektide läbiviijad. Seega on toetusmeede antud meetme tegevusega otseselt seotud ja toetab selle elluviimist. 2.2. Seos sama suuna teiste meetmetega 2.2.1. Seos meetme tegevusega „Ettevõtja arenguplaani toetusmeede ettevõtete arendus- ja eksporditegevustele kaasaaitamiseks ja juhtimisvõimekuse tõstmiseks“ on otsene. Nimetatud toetusskeem sisaldab ettevõtjate strateegilist arendamist ja sellega seotud toetusskeemi ning innovatsiooni- ja arendusosaku toetusskeemi, mis panustavad erinevate ettevõtete teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse tõstmisse. Ettevõtja strateegiline arendamine on pikaajaliste plaanide alusel ettevõtja kõikide tegevussuundade, sh tooted, teenused, protsessid, ülevaatamine ja ühise loogika alusel edasiarendamine. Sellest tulenevalt on rakendusuuringud ja eksperimentaalarendusega läbiviidav arendustöö lahutamatu osa ettevõtja strateegilistes arenguplaanides. Sellest tulenevalt täiendavad mõlemad tegevused käesoleva toetusskeemi raames pakutavaid tegevusi otseselt. 2.2.2. Meetme tegevus „Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“, mille kaudu rahastati ettevõtjate TA projekte, mille tegevusi viisid ellu Eesti TA asutused on otseselt seotud käskkirja toetusskeemiga. Nimetatud meetme tegevusega alustatud koostööd aitab edasi arendada RUPi meeskond. 2.3. Seos valdkondlike arengukavadega ja strateegiatega Toetusskeem on seotud otseselt järgmiste arengukavade ja strateegiatega: 2.3.1. Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ – toetusskeem toetab konkurentsivõime kava põhisuunda „Eelduste loomine erasektori teadus- ja arendustegevuse mahtude suurenemiseks ning innovatsiooni väljundite arvu ja kvaliteedi tõstmiseks“; 2.3.2. „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“; 2.3.3. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine. Eesti“. 5. Toetusskeemi kooskõla seirekomisjoni valikukriteeriumitega 1. Toetusskeemi mõju meetme eesmärkide saavutamisele Toetusskeemi mõju meetme eesmärkide saavutamisele on kirjeldatud seletuskirja II peatüki punktis 3 ja IV peatükis. 2. Toeusskeemi põhjendatus Toetusskeemi tegevused aitavad kaasa meetme „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (IKT+tervis+ressursid) arendamiseks“ eesmärkide saavutamisele. Kirjeldus toetusskeemi eesmärgist, tulemusest, vajalikkusest ja tulemuste saavutamiseks planeeritavatest tegevustest on esitatud peatükkides 1.2, 1.3 ja 2. 3. Toetusskeemi kuluefekttiivus Eelarve prognoosimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel ning EASi ja ministeeriumi arvestuslikest prognoosidest kuludele. 4. Elluviija suutlikkus projekt ellu viia Projekti viib ellu EASi kooseisu kuuluv RUPi meeskond. EAS on Eesti Vabariigi asutatud sihtasutus, mille asutajaõigusi teostab ministeerium. EAS on ellu viinud eelnevalt mitmeid Eesti ettevõtlust ja ettevõtjaid toetavaid tegevusi, sealhulgas korraldanud ettevõtjate nõustamist ka innovatsiooni ja arendustegevuse vallas. 5. Toetusskeemi mõju läbivatele teemadele Toetusskeemi mõju läbivatele teemadele analüüsitakse peatükis IV. 6. Käskkirja rakendamisega seotud eeldatavad kulud, tulud ja tegevused. Käskkirja alusel toetatavate tegevuste eelarve perioodil 01.06.2020-31.12.2023 on 1 400 000 eurot. Käskkirjaga sätestatud tegevusi rahastatakse Euroopa Regionaalarengufondist abikõlblike kulude ulatuses. Sellest tulenevalt ei kaasne eelnõuga täiendavaid riigieelarvelisi kulusid. Ühtlasi ei kaasne käskkirja rakendamisega ka täiendavaid riigieelarvelisi tulusid. RUPi tegevuste käivitamise ettevalmistamiseks alustas 1. juunil 2020. a tööd RUPi programmijuht. RUPi programmijuhi ülesanneteks on valmistada ette rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse toetusmeede ettevõtjatele, aidata välja töötada RUPi kui virtuaalse uurimis- ja arenduskeskuse töökorraldus ja meeskonna loomise põhimõtted. RUPi programmijuhi palgakulud kaetakse käesoleva käskkirjaga, mida rakendatakse tagasiulatuvalt 1. juunist 2020.a. 7. Toetusskeemi kinnitamine Toetusskeemi kinnitab väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister oma käskkirjaga ja seda rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. juunist 2020.a. Tagasiulatuv rakendamine lähtub asjaolust, et RUPi ettevalmistavad tegevused käivitusid 1. juunil 2020.a. koos RUPi tegevusi ettevalmistava projektijuhi tööle asumisega. 8. Toetusskeemi kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.  Rahandusministeerium [email protected] Meie 03.09.2020 nr 2-1/20-0295/5444 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi elluviimise toetamine Esitame kooskõlastamiseks väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi elluviimise toetamine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Lisaadressaadid: Sotsiaalministeerium Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Haridus- ja Teadusministeerium Kaie Nurmik 639 7651 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  KÄSKKIRI 25.08.2020 nrXX Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi elluviimise toetamine Perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel. 1. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KIRJELDUS 1.1. Reguleerimisala Toetust antakse punktis 1.1.2 sätestatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna nr 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ eesmärgi täitmiseks. Käskkirjaga sätestatakse prioriteetse suuna nr 4 meetme nr 4.2 „Teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni (edaspidi TA&I) süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (IKT + tervis + ressursid) arendamiseks“ tegevuse nr 4.2.4. raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord. 1.1.1. Prioriteetne suund Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus. 1.1.2. Prioriteetse suuna eesmärk TA&I süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ja sotsiaalsete väljakutsete lahendamist. 1.1.3. Meetme nimetus TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (IKT + tervis + ressursid) arendamiseks. 1.1.4. Meetme eesmärk Meetme eesmärk on teadus- ja arendustegevusega (edaspidi TA) panustada tootlikkuse ja konkurentsivõime tõusu. 1.1.5. Toetatav tegevus Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi elluviimine. 1.2.Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärgiks on tõsta valdkondliku tehnoloogia- ja ärialase nõustamise abil Eesti ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse tegevuse mahtu. 1.3.Toetuse andmise tulemus 1.3.1. Kasvab Eesti ettevõtjate müügitulu rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projektide tulemuste majanduslikul rakendamisel; 1.3.2. Kasvab Eesti ettevõtjate arv, kes viivad ellu rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projekte; 1.3.3. Suureneb Eesti ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse tegevuste maht; 1.3.4. Kasvab Eesti ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarendusega tegelevate töötajate arv; 1.3.5. Kasvab Eesti ettevõtjate majanduseesmärkidest lähtuv koostöö Eesti ja rahvusvaheliste teadus- ja arendusasutuste ning arendus- ja uurimiskeskustega; 1.3.6. Paraneb Eesti ettevõtjate ligipääs rahvusvaheliste uurimis- ja arenduskeskuste teenustele. 1.4. Terminid 1.4.1. Eksperimentaalarendus on tootearenduse osa, millega luuakse eelneva uurimistegevusega saadud teadmiste ja praktiliste kogemuste baasil uut teadmist, mida kasutatakse uute või olemasolevate toodete, teenuste või protsesside arendamiseks või täiustamiseks. 1.4.2. Rakendusuuring on esmakordne uuring uue teadmise saamiseks, millel on kindlaks määratud praktiline rakendus ja tellija, kes kasutab saadud uut teadmist ärilisel eesmärgil. 1.4.3. Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm (edaspidi RUP) on iseseisva juhtimissüsteemi ja eelarvega virtuaalne uurimis- ja arenduskeskus, kes toetab ettevõtjat rakendusuuringu ja eksperimentaalarenduse projekti initsieerimisel, ettevalmistamisel ja elluviimisel. 1.4.4. RUPi meeskond on RUP tegevusi elluviivad töötajad. 1.4.5. RUPi nõukoda on ettevõtjate vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse korraldust strateegiliselt nõustav üksus, kuhu kuuluvad ettevõtjate ja avaliku sektori esindajad. 2. TOETATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Toetatavaks tegevuseks on RUPi ülesannete täitmine. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2019-–2023 on ülesanne töötada välja ettevõtjate vajadustest lähtuv rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse korraldus. 9. juunil 2020. a kiitis Vabariigi Valitsuse majandusarengu komisjon (edaspidi VMK) väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri ettepanekul heaks, et ettevõtjate vajadustest lähtuvat  rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse korraldust hakatakse rakendama RUPi programmina, mida ettevõtjate vajaduste muutmisel ümber korraldada ja edasi arendada. RUP virtuaalse uurimis- ja arenduskeskusena aitab ettevõtjatel RUPi tehnoloogia valdkondades initsieerida, ette valmistada ja läbi viia neile majanduslikult olulisi rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projekte. Vastavalt VMKs heaks kiidetule on RUPi tehnoloogia valdkonnad Eesti nutika spetsialiseerumise1 valdkondade kitsendatud tehnoloogia valdkonnad, mille rakendamine ettevõtjate TA projektides aitab ettevõtjatel saada majanduslikku kasu. RUPi nõukoda on väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri (edaspidi minister) kokku kutsutud ettevõtjate vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse korralduse strateegiline nõustamisorgan, kes nõustab ministrit ja ministeeriume ettevõtjate vajadustest lähtuvate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse valdkonna ülesehitamisel, osapoolte rollide ja vastutuse jaotumisel ning eesmärkide seadmisel ja seda nii Eesti-siseste kui ka rahvusvaheliste tegevuste elluviimisel, sealhulgas nõustades ministrit, milliste rahvusvaheliste rakendusuuringute võrgustikega ja millisel eesmärgil peaks Eesti liituma. Lisaks nõustab RUPi nõukoda ministrit ja ministeeriume ettevõtjate vajadustest ja võimekustest lähtuva rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse pikaajalise eelarve, taristu ning valdkonnaga seotud poliitikainstrumentide väljatöötamisel. RUPi kui rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse korralduse Eesti-sisese tööriista puhul annab RUPi nõukoda nõu, et RUPi ülesehitus, tegevussuunad ja –valdkonnad aitaksid suurendada ettevõtete TA nõudlust ja investeeringute mahtu. RUPi nõukoja ülesandeks on samuti nõustada RUPi meeskonda RUPi tehnoloogia valdkondade valikumetoodika väljatöötamisel ning anda nimetatud metoodikale hinnang. Lisaks vastutab RUPi nõukoda RUPi tegevussuundade ja elluviidavate tegevuste valiku eest, nõustades ja andes hinnangu RUPi 3-aastase tegevusstrateegiale ning iga-aastase tegevuskavale. RUPi nõukoda suunab ka vajadusel RUPi tegevuste muutmist. RUPi tegevussuundade ja tegevuste muutmisel lähtutakse ettevõtjate vajadustest ja muudatusi tehakse tingimusel, et ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse läbiviimisega seotud kitsaskohad on muutunud või esialgsete tegevuste elluviimine kitsaskohti ei lahenda. Muuhulgas nõustab ja annab hinnangu RUPi nõukoda ka RUPi tehnoloogia valdkondade valikumetoodika ja – kriteeriumite põhjal ülesehitatud RUPi valdkondliku pädevuse koos valdkondlike ekspertide meeskonna struktuuri ja vastutusaladega. RUPi tegevusstrateegia, iga-aastase tegevuskava, eelarve, tehnoloogilised eelisvaldkonnad ja nendest lähtuva RUPi meeskonna struktuuri, RUPi taristu investeeringute põhimõtted ja rakendusuuringute ja tootearenduse toetusmeetme hindamiskomisjoni koosseisu kiidab RUPi nõukoja hinnangu alusel minister. Juhul kui RUPi tegevusmudel ei täida talle pandud ootusi või muutuvad ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarendusega seotud vajadused, on RUPi nõukoja ülesanne teha ministrile ettepanekuid RUPi ümberkujundamiseks või RUPi tegevuste lõpetamiseks. RUPi nõukoja liikmete hulka kuuluvad teiste seas laialdase rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse läbiviimise kogemusega ettevõtjad. RUPi tegevusi viib ellu RUPi meeskond, kes koosneb RUPi juhist, RUPi ärivaldkonna juhist ja RUPi tehnoloogia valdkondade ekspertidest. RUPi juht töötab välja RUPi tehnoloogia valdkondade valikumetoodika, koostab RUPi tehnoloogia valdkondade ekspertide meeskonna, töötab välja ja rakendab töösse RUPi koostööpõhimõtted ja - 1 https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/majanduse-arendamine/nutikas-spetsialiseerumine  tegevused Eesti ja rahvusvaheliste uurimis- ja arenduskeskustega. RUPi ärivaldkonna juht nõustab ettevõtjaid kuidas üles ehitada, läbi viia ja rakendada ärilise väljundiga rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projekte. RUPi tehnoloogia valdkonna eksperdid aitavad ettevõtjal initsieerida TA projekte, aidates välja selgitada tehnoloogiatega seotud uusi ärivõimalusi, nõustavad ja abistavad nende ärivõimaluste teostamiseks vajaminevate TA projektide ettevalmistamisel ja toetavad ettevõtjaid nende TA projektide elluviimisel. TA projektide ettevalmistamisel nõustavad RUPi tehnoloogia valdkonna eksperdid ettevõtjat, kuidas TA projekt tehnoloogiliselt üles ehitada, leiavad TA projekti läbiviimiseks sobivaimad partnerid nii Eesti kui ka rahvusvaheliste TA teenuste pakkujate seast, aitavad sõltumatu osapoolena sõlmida TA tegevuste, sealhulgas tegevustest tulenevates intellektuaalomandi küsimustes. RUPi meeskonna ülesanne on aidata Eestisse välisinvesteeringuid tegevatele ettevõtjatele koostada ja vahendada Eesti TA teenuste pakkujate ühispakkumisi. RUP ei oma TA pakkumise võimekust, sealhulgas laboreid, teadlasi, insenertehnilisi töötajaid, aga omab teadmist ja suhtlusvõrgustikku kindlates tehnoloogia valdkondades ja seega tegeleb RUP ka ettevõtjate vajadustest lähtuvate TA teenuste pakkumisega seotud valdkonna ülesehitamise, konsolideerimise ja uuendamisega. Lisaks vastutab RUP koostöö eest rahvusvaheliste uurimis- ja arenduskeskustega, luues ja üles ehitades Eesti ettevõtjate TA projektide läbiviimiseks koostöövõrgustikke ja -tegevusi. 3. VÄLJUND- JA TULEMUSNÄITAJAD 3.1. Meetme väljundnäitaja NÄITAJAD Väljundnäitajad Sekkumise nimetus Indikaator Mõõtühik Baastase (2019) Sihttase (2023) RUPi abil ettevõtjate Abi saanud TA võimekuse unikaalsete Tk 0 100 tõstmine. ettevõtjate arv 3.2. Meetme tulemusnäitaja NÄITAJAD Tulemusnäitajad Piirkonna Näitaja Mõõtühik Baastase (2018) Sihttase (2023) kategooria Müügitulu uutest või oluliselt muudetud Vähem arenenud % 13 20 toodetest või teenustest 3.3. Toetatava tegevuse väljundnäitaja  NÄITAJAD Väljundnäitajad Baastase Sekkumise nimetus Indikaator Mõõtühik Sihttase (2023) (2019) Ettevõtjate Unikaalsete rakendusuuringute ja RUPis nõustatud ettevõtjate 0 90 eksperimentaalarenduse ettevõtjad nõustamine arv (tk) 3.4.Toetatava tegevuse tulemusnäitaja Tulemusnäitajad Baastase Sekkumise nimetus Indikaator Mõõtühik Sihttase (2023) (2019) RUPi initsieeritud RUPi initsieeritud ettevõtjate ettevõtjate rakendusuuringute ja rakendusuuringute Tk 0 40 eksperimentaalarendus ja e projektide mahu kasv eksperimentaalarend use 4. RAKENDAMINE 4.1. Rakendusasutus ja –üksus Vastavalt perioodi 2014—2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale on rakendusasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus). 4.2. Toetatava tegevuse elluviija Toetatava tegevuse elluviijaks on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. 4.3. Toetatava tegevuse sihtgrupp Toetatava tegevuse sihtgrupp on: 4.3.1. Ettevõtjad, kelle majanduslikku kasu aitab tõsta rakendusuuringu ja eksperimentaalarenduse projekti elluviimine. 4.3.2. Eesti ja rahvusvahelised TA asutused, uurimis- ja arenduskeskused, kes aitavad ellu viia ettevõtjate rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse projekte. 4.4. Tegevuse ja kulude abikõlblikkuse periood 4.4.1. Toetatava tegevuse abikõlblikkuse periood algab 1. juunil 2020. aastal ning lõpeb 31. detsembril 2023. aastal. Rakendusüksusele maksetaotluse esitamise viimane päev on 17. jaanuaril 2024. aastal. 4.4.2. Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodil ning tasutud abikõlblikkuse perioodil, kuid mitte hiljem kui 31.detsembril 2023. a. 4.5. Abikõlblikud kulud 4.5.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse toetatava tegevuse elluviimise kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-des 2, 3 ja 10 sätestatud tingimustele. 4.5.2. Abikõlblikud on punktis 1.2. nimetatud toetuse andmise eesmärgi saavutamiseks tehtavad järgmised kulud: 4.5.2.1. RUPi meeskonna otsesed personalikulud, mis vastavad ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 ja lõikes 4 sätestatud tingimustele; 4.5.2.2. RUPi nõukoja otsesed personalikulud, mis vastavad ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1 ja 4 sätestatud tingimustele; 4.5.2.3. toetatava tegevuse ülejäänud kulud 40% ulatuses abikõlblikest otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse §-s 10 sätestatud tingimustele. 4.5.3. Mitteabikõlblikud on kõik ühendmääruse §-s 4 loetletud kulud. 4.5.4. Elluviija on abikõlblike kulude tegemisel kohustatud järgima struktuuritoetuse seaduse §-s 26 toodud tingimusi. 4.6. Toetatava tegevuse eelarve ja ajakava 4.6.1. Toetava tegevuse eelarve on 1 400 000 eurot. Tegevuse Abikõlblike kulude elluviimisega seotud eelarve Tulemusnäitaja Väljundnäitaja kulud RUPi initsieeritud RUPis nõustatud Otsene 1 000 000 ettevõtjate unikaalsete personalikulu rakendusuuringute ja ettevõtjate arv – 90 eksperimentaalarenduse tk Ülejäänud 400 000 projektide arv – 40 tk abikõlblikud kulud 40% ulatuses otsestest personalikuludest Eelarve kokku 1 400 000 4.6.2. Toetatava tegevuse eelarve finantsallikate lõikes  Tegevus EL toetus Riiklik Omafinantseering kaasfinantseering RUPi ülesannete 1 400 000 0 0 täitmine 4.6.3. toetatava tegevuse ajakava Tegevus Teostaja Periood RUPi ülesannete täitmine RUPi meeskond 01.06.2020-31.12.2023 4.6.4. Elluviija esitab RUPi nõukojas heakskiidetud iga-aastase eelarve rakendusasutusele ja rakendusüksusele. 4.7. Elluviija õigused ja kohustused 4.7.1. Elluviija on kohustatud järgima struktuuritoetuse seaduse §-is 24 sätestatud kohustusi: 4.7.1.1. tagab heakskiidetud eelarvest kinnipidamise; 4.7.1.2. esitab rakendusasutusele ja rakendusüksusele punktis 4.6.2. sätestatud eelarve; 4.7.1.3. võimaldab teostada auditit ja kontrolli vastavalt struktuuritoetuse seadusele; 4.7.1.4. täidab teisi käesolevas käskkirjas sätestatud kohustusi. 4.7.2. Elluviijal on õigus teha rakendusasutusele ettepanekuid toetatava tegevuse ja punktis 4.6 toodud eelarve muutmiseks. 4.8. Tegevuste elluviimise seire 4.8.1. Elluviija esitab rakendusasutusele heakskiitmiseks vähemalt üks kord aastas kolmeaastase tegevusstrateegia, iga-aastase tegevuskava ning tegevusstrateegia ja iga-aastase tegevuskava aruanded. 4.8.2. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil toetatava tegevuse elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 15. veebruariks. Rakendusüksus võib nõuda vahearuannete esitamist sagedamini, määrates aruandeperioodi kuupäeva ja aruande esitamise tähtaja. Kui toetatava tegevuse alguse ja esimese aruandlusperioodi lõpu kuupäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtajaks. 4.8.3. Lõpparuanne esitatakse rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil koos viimase maksetaotlusega. 4.8.4. Vahe- ja lõpparuande kinnitab rakendusüksus. 4.8.5. Elluviija esitab vahe- ja lõpparuanded rakendusasutusele teadmiseks samaaegselt nende esitamisega rakendusüksusele. 4.8.6. Tegevuste vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud järgmine informatsioon: 4.8.6.1. aruandlusperiood; 4.8.6.2. andmed toetatava tegevuse edenemise kohta, sh teostatud tegevused ja nende vastavus indikaatorite sihtasemete saavutamisele; 4.8.6.3. elluviija hinnang toetatava tegevuse tulemuslikkusele; 4.8.6.4. muu toetatava tegevuse elluviimisega seotud teave; 4.8.6.5. elluviija kinnitus andmete õigsuse kohta ja allkiri. 4.9. Toetuse maksmise tingimused ja kord 4.9.1. Toetuse maksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28, 29 ja 30, ühendmääruse §-dest 11–15 ja 18 ning käesolevas käskkirjas sätestatud maksete tegemise täpsustatud tingimustest ja korrast. 4.9.2. Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotluse struktuuritoetuse registri või registri väliselt rakendusüksuse välja töötatud vormil. 4.9.3. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollsüsteemide kirjelduse alusel väljatöötatud protseduuridele. Rakendusüksus menetleb toetuse maksetaotlust mitte kauem kui 30 kalendripäeva ning ettemaksetaotlust mitte kauem kui 15 kalendripäeva maksetaotluse saamisest arvates 4.10. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi 4.10.1. Kui tegevuse elluviimise käigus antakse ettevõtjale kaudset riigiabi, kohaldatakse antavale abile Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8, edaspidi VTA määrus) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 4.10.2. Kasusaajale tegevuste kaudu antav vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) koos teiste samale ettevõtjale antud VTAdega ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot. Maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedavate ettevõtjate puhul on nimetatud piirmääraks 100 000 eurot. 4.10.3. Juhul kui ettevõtja on saanud VTAd Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja VTA määruse kohaselt jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antava VTA kogusumma ületada 500 000 eurot. 4.10.4. Elluviija kontrollib kasusaajate vastavust VTA määruse nõuetele enne abi andmist vastavalt kehtestatud korrale ning elluviija on kohustatud teavitama kasusaajat, kui antav abi on VTA ning VTA summa suuruse. 4.10.5. Abi andja peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama 10 aastat alates käesoleva käskkirja alusel viimase abi andmise päevast. 4.10.6. Käskkirja alusel ei anta kaudset riigiabi Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289—302) artiklis 3 ja VTA määruse artikli 1 lõikes 1 toodud välistatud valdkondades tegutsevatele ettevõtjatele 5. FINANTSKORREKTSIOONID 5.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruse §-dele 21–23. 5.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48 ja 49. 6. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE MUUTMINE 6.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimusi elluviija või rakendusüksuse taotluse alusel või enda algatusel. 7. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE 7.1. Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 8. TOETUSE RAKENDAMINE 8.1. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2020. aasta 1. juunist. (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/20-1071 - Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi elluviimise toetamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 24.09.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7c874fb8-d7f9-4ba4-ab10-121907878adb Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7c874fb8-d7f9-4ba4-ab10-121907878adb?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main