Kiri

Rahandusministeerium Meie 03.09.2020 nr 1.2-2/105-1 Riigi Tugiteenuste Keskus Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri 15. detsembri 2014. a käskkirja nr 232 „Puudega laste tugiteenuste arendamine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ muutmise käskkirja eelnõu. Muudetakse perioodi 2014–2020 prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.1 „Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks“ tegevuse 2.1.1 „Hoiuteenuste ning hoius, hariduses ja rehabilitatsioonis osalemist võimaldavate tugiteenuste (tugiisik, transport) arendamine ja pakkumine suure hooldusvajadusega ning raske ja sügava puudega 0–17-aastastele lastele ning tööandjate töö, pere- ja eraelu ühildamise alase teadlikkuse tõstmine“ raames koostatud toetuse andmise tingimusi „Puudega laste tugiteenuste arendamine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lisad: 1. KK eelnõu 2. TAT muutmise seletuskiri 3. Lisa 1 vorm A 4. Lisa 1 vorm B 5. TAT terviktekst Lisaadressaadid: Kultuuriministeerium Ingrid Mangulson 626 9208 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 26.08.2020 MINISTRI KÄSKKIRI nr Sotsiaalkaitseministri 15. detsembri 2014. a käskkirja nr 232 „Puudega laste tugiteenuste arendamine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas toetuse andmise tingimuste punktiga 7.4.2 ja haldusmenetluse seaduse §-ga 64 teen sotsiaalkaitseministri 15. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 232 „Puudega laste tugiteenuste arendamine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes muudatused ja kehtestan toetuse andmise tingimuste uue tervikteksti koos lisadega (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister  Sotsiaalkaitseministri 15. detsembri 2014. a käskkirja nr 232 „Puudega laste tugiteenuste arendamine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Muudatusega kinnitatakse sotsiaalkaitseministri 15. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 232 „Puudega laste tugiteenuste arendamine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) uus terviktekst. Uue tervikteksti kinnitamise vajadus tuleneb asjaolust, et TAT-i on korduvalt muudetud ning uus terviktekst tagab selguse TAT tegevustes. Muudetakse teenuste osutamise loogikat - alates 01.01.2021 rakendatakse uut korraldusmudelit, kus SKA ei hangi enam ise tugiteenuseid, vaid ressurss suunatakse KOV-idele, kes saavad jätkata oma piirkonna lastele teenuste osutamist, kombineerides KOV enda vahendeid, toetusfondi kaudu suunatavaid vahendeid ja ESF vahendeid. TAT-i muudatusega ühtlustatakse teenusevajaduse hindamist ja osutamist ja toetatakse struktuurvahendite rahastamisest väljumist. 1.2. Muudatuse ettevalmistaja TAT muudatuse eelnõu on koostanud Sotsiaalministeeriumi laste heaolu osakonna peaspetsialist Alice Juurik (tel 626 9229, [email protected]) ja nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208, [email protected]). TAT muudatuse eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (tel 626 9328, [email protected]). TAT muudatuse eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Muudatusel ei ole puutumust isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. TAT muudatuse sisu Käskkirjaga kinnitatakse uus TAT terviktekst koos lisadega (lisa 1 vorm A ehk tegevuste kirjeldus ning lisa 1 vorm B ehk eelarve ja finantsplaan). Allpool on esitatud selgitused TAT tervikteksti muudetud ja lisatud punktide kohta. TAT mõisteid on ajakohastatud vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse muudatustele. TAT alapunkti 1.2.2 täiendatakse ajakohaste raske ja sügava puudega laste arvandmetega. Uuendatakse ka sisulist informatsiooni seoses valdkonnas toimunud arengu ja muutustega, nt on lisatud 2019. aastal valminud uuringu1 tulemused, mis puudutavad valdkonda ja TAT eesmärke. Uuringu tulemustest ilmnes, et hooldajates tekitab segadust, millises etapis nad peaksid pöörduma mingi asutuse (SKA, KOV) poole. Hooldajate seisukohast oleks ideaalne, kui taotlemine toimuks ühest kohast, kus hinnatakse ära lapse vajadused. Samamoodi võiks ka hilisem teenusepakkumine toimuda ühes kohas. Taotlemisprotsessi muudaks tõhusamaks ning 1 Civitta Eesti AS lõpparuanne: „Projekti „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ hindamine 2019 https://www.sm.ee/sites/default/files/civitta_esf_puuetega_laste_tugiteenuste_vahehindamine_- _lopparuanne.pdf hooldajate rahulolu tõstaks see, kui info erinevate teenuste kohta oleks lihtsalt ja selgelt ühest kohast kättesaadav, eriti oluline on see esmataotlejatele. TAT punktis 1.2.3 muudetakse toetuse ja riikliku kaasfinantseerimise summasid. Muudatuse põhjuseks on TAT eelarve kooskõlla viimine Vabariigi Valitsuse 13.08.2020 korraldusega nr 278 kinnitatud meetmete nimekirjaga. TAT punkti 2.1.2 muudetakse puudega lastele tugiteenuste pakkumise arendamise kirjeldust. Sellega seoses muudetakse läbivalt punkti 2.1.2. lõikes puudega lastele tugiteenuste pakkumise arendamise kirjeldust ning asendatakse varasem kirjeldus järgmiselt: TAT raames tegeletakse suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastastele lastele (18-aastaseks saamisel hakkab laps saama erihoolekandeteenuseid) tugiteenuste (lapsehoid, tugiisik, transport) pakkumise arendamisega. Mainitud tugiteenused on sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) osutatavad teenused ning riik toetab KOV-e nende jt raske ja sügava puudega lastele mõeldud teenuste osutamisel täiendavalt ka toetusfondi vahendite kaudu. TAT-i tegevuste kavandamisel 2011-2013. aastal otsustati korraldada tugiteenuste pakkumine Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) kaudu, sest tol ajal polnud piisavalt teenuseosutajaid ja mitu maakonda oli katmata. Teenuste korraldus (teenuseosutajate hankimine ja nendega lepingute sõlmimine) SKA kaudu võimaldas seega luua piisava teenusevõrgustiku üle Eesti ja tagada ühtlasem teenusekvaliteet. Samuti loodi paralleelselt SKA-sse KOVide nõustamisega tegelev meeskond, et toetada KOV-ide endi võimekust puudega lastele teenuste osutamisel ja nende arendamisel. 2015 – 2020 aasta TAT tegevuste tulemusena on nüüdseks igas maakonnas kvaliteetsed teenuseosutajad ja teenuse kättesaadavus üle Eesti tagatud. Arvestades, et TAT-i tugiteenuste näol on tegemist KOV teenustega ning KOV-il tuleb jätkata nende teenuste osutamist ka peale struktuurvahendite perioodi lõppu, on mõistlik KOV-e sellel üleminekul toetada. Uue korraldusmudeli rakendamisel ei hangiks seega SKA enam ise teenuseid, vaid suunaks ressursi KOV-idele, kes saavad jätkata oma piirkonna lastele teenuste osutamist suuremas mahus, kombineerides KOV enda vahendeid, toetusfondi kaudu suunatavaid vahendeid ja ESF vahendeid. Samal ajal jätkaks SKA üleminekuperioodil ehk 2021- 2022 KOV-ide nõustamist ja toetamist. Koostöös erinevate teenuseosutajate ja SKA-ga on võimalik ESF rahastusperioodi vältel KOV-il kujundada oma vajadustele vastav mõistlik teenuse osutamise kord ja tingimused, et ESF rahastuse lõppemisel oleks KOV-il ülevaade teenust vajavatest lastest ja vajalike vahendite suurusest. Uue korraldusmudeli rakendamisel on soovituslik KOV-il teha koostööd teenuseosutajatega, kes on olnud varasemalt SKA partnerid, sest teenuseosutajatel on olemas nii teenuseosutamiseks kui ESF aruandlusega seotud vajalikud teadmised ja oskused. Koostöö korral ei pea uue korraldusmudeli käivitumisel raske ja sügava puudega lapsed vahetama harjumuspärast teenuseosutajat ning KOV-il on lihtne uuele korraldusmudelile üle minna. Samas tuleb KOV- l tagada teenuste osutamisel teenuste korraldamine kooskõlas riigihangete seaduse ja asutuse hankekorraga. KOV-il on võimalus toetuse andmisel taotleda teenuse osutamise toetamist kuni 24 kuuks. KOV-ile eraldatav toetuse summa sõltub raske ja sügava puudega laste arvust. Praeguse paralleelse teenusekorraldamise jätkamisel oleks TAT-i tegevuste lõppemine keeruline nii lapsevanemate kui teenuseosutajate jaoks, sest lisaks teenuse mahu järsule langusele, kaoks ka harjumuspärane koostöö ja ekspertiis. Toetuse andmisega soovitakse eelkõige perioodil 2015-2020 ESF vahenditest teenust saanud lapsi toetada, et projekti tegevustest väljumine oleks KOV-le ja lapsevanematele sujuvam. Muudatus on vajalik, sest raske ja sügava puudega laste tugiteenuste korraldus SKA kaudu on tähendanud seda, et lapsevanemal tuleb vajalike teenuste saamiseks pöörduda nii SKA-sse kui KOV-i, tal on kaks erinevat kontaktpunkti ning pole ka välistatud, et ühe ja sama teenuse puhul võib lapsel olla kaks erinevat teenuseosutajat. See on vastuolus riigi üldise suundumusega 2 vähendada puudega vanemate halduskoormust ja eri asutuste poolt läbiviidavaid hindamisi. Probleemiks on ka, et KOV-il, kes samas omab abivajavate laste juhtumikorraldaja rolli, ei teki tervikpilti oma halduspiirkonna laste teenuste vajaduse kohta (KOVl ei pruugi olla ülevaadet lastest, kes saavad ESF-i toel teenuseid või kes saavad dubleerivalt ESF ja KOV rahastuse toel teenuseid). TAT-i muudatusega on seega soov teenusevajaduse hindamist ja osutamist ühtlustada ja toetada ka nn struktuurvahenditest väljumist. SKA on viimasel paaril aastal teinud aktiivset tööd selle nimel, et KOV-ide ja ESF rahastusel teenuseosutajate vahel tekiks koostöö ning et KOV mõistaks oma vastutust laste tervikvajaduste hindamisel ja teenuste osutamisel. TAT punkti 2.1.3 muudetakse puudega lastele tugiteenuste pakkumise korraldusmudeli kirjeldust asendades punkti 2.1.3 viimane lõik uue puudega lastele tugiteenuste pakkumise korraldusmudeli kirjeldusega: alates 2021 aastast antakse teenuste vajaduse ja mahu üle otsustamine üle kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitse- või sotsiaaltöötajale, kes koostab otsuse lapse juhtumiplaani tegevuskavasse koostöös võrgustikuliikmetega sh kaasates vajadusel SKA koordinaatoreid. SKA koordinaatorite põhirolliks jääb lapsevanemate, teenuseosutajate ning KOV töötajate juhendamine ja nõustamine, koostöökohtumiste korraldamine, arveldamine ning seireandmete kogumine. Muudatus on vajalik, sest varasem puudega lastele tugiteenuste pakkumise korraldusmudeli kirjeldus ei võimalda anda kohalikele omavalistusetele suuremat rolli puudega lastele tugiteenuste osutamiseks kasutades ESF vahendeid. Kohaliku omavalitsuse järk-järguline vastutuse suurendamine on vajalik selleks, et tagada ESF rahastusperioodi lõpus võimalikult sujuv üleminek täieliku kohaliku omavalitsuse vastutusele. Seoses muudatustega TAT-s kinnitatakse ka perioodi 01.01.2021–31.12.2021 tegevuste kirjeldust (lisa 1 vorm A) ja TAT eelarvet kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm B) , kuna TAT-s kajastuvad muudatused peavad olema kooskõlas 2021. aastal elluviidavate tegevustega. 3. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Muudatus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Muudatuse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. 4. TAT muudatuste mõjud 2015-2020 aastatel on ESF projekti toel loodud üle-eestiline Teenuseosutajate võrgustik ning raske ja sügava puudega lapsed on saanud vajalikke Teenuseid koostöös kohalike omavalitsuse üksuste, erinevate Teenusepakkujate ja SKAga. Lähtudes asjaolust, et ESF-i vahendeid on võimalik kasutada kuni 2022. aasta lõpuni, pärast mida peaksid kohalikud omavalitsused olema suutelised ise tagama raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste osutamise, loob TAT-i muudatus hilisema sujuvama ülemineku nii lapsevanemate, teenuseosutajate kui KOV-ide endi jaoks. Toetuse andmine KOVle on otstarbekas eelkõige seetõttu, et KOV-il tekib selge ülevaade Teenuseid vajavatest lastest ning vajalikest vahenditest, mis Teenuste osutamiseks kuluvad. 3 Koostöös erinevate Teenuseosutajate ja SKA-ga on võimalik ESF rahastusperioodi vältel KOV-il kujundada oma vajadustele vastav mõistlik Teenuse osutamise kord ja tingimused, et ESF rahastuse lõppemisel oleks KOV-il ülevaade Teenust vajavatest lastest ja vajalike vahendite suurusest, mis omakorda tagab puudega lastele kvaliteetse ja vajadustele vastava toe pakkumise. Lisaks on TAT muutmine seotud toetuse ja riikliku kaasfinantseerimise summade muutmisega, et tagada vajalike tegevuste elluviimine pikendatud abikõlblikkuse perioodil. 5. TAT muudatuste kinnitamine TAT muudatused kinnitab sotsiaalminister oma käskkirjaga. 6. TAT muudatuste kooskõlastamine Käskkirja eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele korraldusasutuse ja rakendusüksusena, Kultuuriministeeriumile ning Rahandusministeeriumile. 4  Sotsiaalministri .......09.2020 käskkiri nr … „Sotsiaalkaitseministri 15.12.2014 käskkirjaga nr 232 „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste 2021. aasta tegevuste detailse kirjelduse kinnitamine Lisa 1 Vorm A Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2021–31.12.2021 1. Puudega lastele tugiteenuste (hoid, tugiisik, transport) arendamine ja pakkumine 1.1 Puudega lastele tugiteenuste pakkumise arendamine 1.1.1 Arendus, teavitus ja koostöö Sihtrühma teavitamine tugiteenuste kättesaadavusest, osapoolte õigustest ja kohustusest, et suurendada teadlikkust ning tekitada last kasvatavates isikutes/lapsevanemates usaldust teenuste kasutamise, kohalike omavalitsuse üksuse ja ka otseste teenuseosutajate suhtes. Sotsiaalkindlustusameti ülesanne on teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine ning teavitus- ja koostöötegevuste tõhustamine kohalikes omavalitsuse üksustes. Sotsiaalkindlustusamet viib ellu planeeritud teavitusstrateegia tegevusi. Vähemalt üks kord aastas korraldab Sotsiaalkindlustusamet teabepäeva või koolituse otsestele teenuseosutajatele, lisaks koostöökohtumised kohalike omavalitsuse üksustele jt teenuse osutamisega seotud organisatsioonidele ja inimestele kas üle-eestiliselt või valitud piirkonnas, et edastada infot edasistest arengusuundadest ja plaanidest. Vajaduse korral korraldatakse muid kohtumisi ja infopäevi, et uuele korraldusmudelile ülemineku perioodil saaksid kohalikud omavalitsuse üksused vajalikku tuge. Lisaks viiakse ellu arendustegevused, mis on suunatud raske ja sügava puudega lastele ja nende peredele tugiteenuste osutamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Arendus-, teavitus- ja koostöötegevuste elluviimisel korraldatakse kohalikele omavalitsuse üksustele infopäevi, töögruppe ja kohtumisi ning kaasatakse vajaduse korral eksperte, lapsevanemaid ja sihtrühmaga seotud organisatsioone Eestist ja/või välisriikidest. Jätkuvad regulaarsed juhtumiarutelude kohtumised koostöös sotsiaal- ja haridusvaldkonna ning vajaduse korral ka tervishoiuvaldkonnaga, et leida teenuste osutamiseks parimad lahendused. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: kohaliku omavalitsuse üksused, tugiteenuste osutajad, puudega inimeste organisatsioonid, suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastaste laste vanemad, haridus- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistid 1.2 Puudega lastele tugiteenuste pakkumine 1.2.1 Suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste pakkumine Jätkatakse suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega lastele lapsehoiuteenuse ja tugiisikuteenuse ning neid teenuseid toetava transporditeenuse osutamisega. Sotsiaalkindlustusamet koordineerib üle-eestilist tugiteenuste pakkumist ning teeb tihedat koostööd kohalike omavalitsuste ja teenuseosutajatega. Lapsehoiuteenuse, tugiisikuteenuse ja transporditeenuse vajaduse hindab iga kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitse- või sotsiaaltöötaja, vajadusel kaasates teisi spetsialiste või võrgustiku liikmeid. Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastased lapsed, suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastaste laste vanemad, kohalikud omavalitsuse üksused. 1.2.2 Toetuse andmine tugiteenuste osutamiseks Eelnevatel perioodidel on olnud teenuste pakkumine tagatud hankepartnerite toel. Kuna raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste osutamine on kohaliku omavalitsuse kohustus, on vajalik ESF perioodi lõpus tagada võimalikult sujuv üleminek Sotsiaalkindlustusameti poolt tugiteenuseid korraldatavalt mudelilt kohalike omavalitsuste täielikult iseseisvale tugiteenuste osutamisele. Sellega seoses antakse alates 01.01.2021 teenuste osutamine üle kohalikele omavalitsuse üksustele, kelle ülesandeks on tagada sihtgrupi lastele vajalikud teenused. Sotsiaalkindlustusamet annab kohaliku omavalitsuse rolli suurendavale korraldusmudeli rakendamiseks kohalikele omavalistustele toetust vastavalt toetuse andmise tingimustele. Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastased lapsed, suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastaste laste vanemad, kohalikud omavalitsuse üksused. Tabel 1. Puudega lastele tugiteenuste (lapsehoid, tugiisik, transport) arendamise ja pakkumise ajakava Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud perioodil  Puudega lastele tugiteenuste 2015-2022 01.01.2021 – 31.12.2021 pakkumise arendamine Teavitusstrateegia elluviimine 2016 - 2022 01.01.2021 – 31.12.2021 KOVide nõustamine juhtumiplaanide 2021-2022 01.01.2021 – 31.12.2021 koostamisel Teabepäevade ettevalmistamine ja 2016 - 2022 01.01.2021 – 31.12.2022 korraldamine teenuseosutajatele ja/või lapsevanematele ja hankepartneritele Regulaarsed koostöökohtumised sotsiaal- 2021-2022 01.01.2021 – 31.12.2021 ja haridusvaldkonnaga Tugiteenuste pakkumine raske ja 2015 - 2022 01.01.2021 – 31.12.2021 sügava puudega lastele Kohalikele omavalitsuse üksustele toetuse 2020 - 2022 01.01.2021 – 31.12.2021 andmine Tabel 2. Puudega lastele tugiteenuste (lapsehoid, tugiisik, transport) arendamise ja pakkumisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevuskava aastal 2021 Väljundi- Koostööalased kohtumised, mille On toimunud vähemalt neli näitaja sagedus sõltub osapoolte vajadusest koostöökohtumist Väljundi- Tugiteenuste osutajate pädevuse Tugiteenuste osutajatele on igal näitaja suurendamine aastal korraldatud vähemalt üks teabepäev või koolitus Tabel 3. Tegevusega 1 seotud rakenduskava väljundi- ja tulemusnäitaja Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava aastal 2023 aastal 2021 Väljundi- Hooldajate arv, kes on saanud vähemalt 2800 3200 näitaja ühte puuetega laste tugiteenust ühe puudega lapse kohta Tulemus- Osalejad, kes 6 kuud pärast lapsehoiu ja/või 20% (560 20% (640 näitaja puuetega laste tugiteenuse saamise algust inimest) inimest) on tööturul 2. Töö- ja pereelu ühildamise soodustamine 2.1 Lapsehoiusüsteemi arendamise eel- ja järelanalüüsid 2020. aastal alustati alushariduse ja lapsehoiusüsteemi arendamise järeluuringuga, mille valmimise aeg on 2021. aasta I pool. Uuringu eesmärk on välja selgitada Eesti eri piirkondades lapsehoiukohtade kättesaadavus, maksumus ja paindlikkus ning lapsevanemate vajadused. Uuringutulemusi võrreldakse 2015. aastal tehtud uuringuga, võttes arvesse Euroopa Sotsiaalfondi toel ellu viidud tegevusi ning muid arendustegevusi lapsehoiusüsteemis. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium Sihtrühm: kohaliku omavalitsuse üksused, poliitikakujundajad 2.2 Peresõbraliku tööandja märgise mudeli metoodika ja kriteeriumide väljatöötamine 2.2.1 Peresõbraliku tööandja märgise mudeli rakendamine Peresõbraliku tööandja märgise mudeli rakendamine jätkub. Lõppeb perioodiks 2016 – 2020 sõlmitud raamleping, mille alusel rakendas märgise mudelit Civitta, kelle ülesanne oli muu hulgas ka vajalike konsultantide koordineerimine ja koolitamine ning mudelis osalevate tööandjatega suhtlemine. Mudeli rakendamise jätkamiseks, sh vajalike konsultantide koordineerimiseks ja vajadusel koolitamiseks ning mudelis osalevate tööandjatega suhtlemiseks hangitakse uus partner. Tegevuse eesmärk on peresõbraliku tööandja märgise mudeli kvaliteetne ja edukas rakendamine ning võimalikult paljude tööandjate kaasamine. Sotsiaalministeeriumi ülesanne on koordineerida hankepartneri tööd ning jälgida märgise mudeli kvaliteetset rakendumist. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium Sihtrühm: tööandjad, töötajad, poliitikakujundajad 2.2.2. Teavitustegevuste rakendamine Peresõbraliku tööandja märgise mudeli teavitustegevused jätkuvad 2021. aastal. Teavitustegevuste elluviimiseks hangitakse uus kommunikatsioonipartner, kes vastutab kvaliteetse ja asjakohase teavituse eest. Teavitamisel kasutatakse 2016. aastal välja töötatud spetsiaalseid materjale (kujundatud logo, tunnistused, video märgise tutvustamiseks, videod tööandjatest, muu märgise reklaammaterjal). 2021. aastal jätkatakse koostöös kommunikatsioonipartneri ja märgise mudeli rakendaja organisatsiooniga tunnustusürituse korraldamisega, mille eesmärk on peresõbraliku tööandja märgise mudelit rakendavate tööandjate tunnustamine. Üritusele kutsutakse mudelit rakendavad tööandjad, kellele antakse üle mudeli rakendamist tõendav peresõbraliku tööandja märgise tunnistus. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium Sihtrühm: tööandjad, töötajad, poliitikakujundajad Tabel 4. Töö- ja pereelu ühildamise soodustamise tegevuste ajakava Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud perioodil  Lapsehoiusüsteemi arendamise 2019–2021 01.10.2021 – 31.12.2021 järeluuringu ettevalmistamine ja uuringu tegemine Peresõbraliku tööandja märgise mudeli 2016–2022 01.01.2021 – 31.12.2021 rakendamine ja selleks hanke korrast partneri leidmine Kommunikatsioonipartneri leidmiseks hanke 2016–2022 01.01.2021 – 31.12.2021 korraldamine ja teavitustegevuste rakendamine Tabel 5. Töö- ja pereelu ühildamise soodustamise väljundinäitaja Näitaja Näitaja nimetus Sihttase 2020 Selgitus Väljundinäitaja Peresõbraliku tööandja märgise 1 (mudel on loodud) mudel  KINNITATUD sotsiaalministri …….2020 käskkirjaga nr …. PUUDEGA LASTE TUGITEENUSTE ARENDAMINE JA PAKKUMINE NING TÖÖ- JA PEREELU ÜHILDAMISE SOODUSTAMINE TAT abikõlblikkuse periood 01.09.2014–31.12.2022 Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Toetuse saaja Sotsiaalministeerium Partner Sotsiaalkindlustusamet Sisukord MÕISTED ...................................................................................................................................................... 3 1. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KIRJELDUS .................................................................................. 5 1.1. Seos rakenduskavaga ....................................................................................................................................... 5 1.1.1. Prioriteetne suund ........................................................................................................................................ 5 1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk ..................................................................................................................... 5 1.1.3. Meetme nimetus .......................................................................................................................................... 5 1.1.4. Meetme eesmärk .......................................................................................................................................... 5 1.2. Toetuse andmise tingimuste eesmärk ............................................................................................................. 5 1.2.1. Toetuse andmise tingimuste tulemus........................................................................................................... 5 1.2.2. Toetuse andmise tingimuste vajalikkuse põhjendus .................................................................................... 6 1.2.3. Eelarve .......................................................................................................................................................... 7 1.2.4. Sihtrühm ....................................................................................................................................................... 7 2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS .................................................................... 9 2.1. Puudega lastele tugiteenuste (hoid, tugiisik, transport) arendamine ja pakkumine ...................................... 9 2.2. Töö- ja pereelu ühildamise soodustamine..................................................................................................... 12 3. NÄITAJAD ................................................................................................................................. 15 4. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE .................................................. 17 5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA ................................................................................................................... 20 6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ................................................................................... 21 7. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE RAKENDAMINE ......................................................................... 23 7.1. Toetuse saaja kohustused .............................................................................................................................. 21 7.2. Kulude abikõlblikkus ...................................................................................................................................... 23 7.3. Toetuse maksmine ......................................................................................................................................... 24 7.4. Toetuse andmise tingimuste muutmine ........................................................................................................ 25 7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine ............................................................... 26 7.6. Finantskorrektsioonid .................................................................................................................................... 27 7.7. Vaiete menetlemine ...................................................................................................................................... 27 8. RISKIDE HINDAMINE .................................................................................................................. 28 9. LISAD ........................................................................................................................................ 28 2 Mõisted Hoiukodu – asutus, mis pakub lapsehoiuteenust raske ja sügava puudega lastele. Lapsehoidja on erialase ettevalmistusega inimene. Hooldaja – on käesolevas dokumendis võrdustatud lapsevanemaga. Hoolekandeteenus – sotsiaalteenus, mis on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus. Koduõpe – õppetöö korraldamine lapsevanema (eeskostja, hooldaja) poolt väljaspool kooliruume. Lapsevanem/vanem – vanemlike volituste või kohustustega isik, kes võib olla lapse bioloogiline vanem, kasuvanem, eestkostja või hoolduspere vanem. Lapse erivajadused – üldmõiste, mille alla mahuvad terviseprobleemidest tulenevad arengulised iseärasused, õpiraskused, andekus, käitumisprobleemid, toiduallergia, sotsiaalmajanduslikud jm probleemid. Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi käsitatakse arenguliste erivajadustena, koolieas avalduvaid iseärasusi hariduslike erivajadustena. Hariduslike erivajadustega õpilaseks loetakse õpilast, kelle erivajadus toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, protsessis, kestuses, koormuses, keskkonnas, taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Lapsehoiuteenus – lapse seadusliku esindaja või hooldaja toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab nimetatud isikute asemel lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja. Lapsehoidjana tegutsemiseks peab isikul olema kutseseaduse alusel välja antud lapsehoidja kutsetunnistus või ta peab olema lõpetanud eripedagoogika, koolieelse pedagoogika, lapsehoidja või sotsiaaltöö eriala. Lapse tugiisik – isik, kes abistab last arendavate tegevuste elluviimisel, õpetab ja julgustab last igapäevaelus toime tulema, on vajaduse korral lapsele täiskasvanud saatjaks või abistab õppimisel, aitab vajaduse korral last suhtlemisel pereliikmetega või väljaspool kodu, õpetab last enda eest hoolitsema jms. Tugiisikuteenust saav laps elab oma kodus ning kohtub tugiisikuga regulaarselt kas oma kodus, tugiisiku kodus, haridusasutuses, meditsiiniasutuses, rehabilitatsiooniasutuses, huvitegevust pakkuvas asutuses või muus kokkulepitud avalikus kohas, alati lapsevanema teadmisel ja nõusolekul. Puue – inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Puude raskusaste võib lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest olla sügav, raske või keskmine. Puue määratakse puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks. Puude ekspertiisi teeb Sotsiaalkindlustusamet, kaasates ekspertarste. Raske puue – kui inimene anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotusest või kõrvalekaldest tingituna vajab igal ööpäeval kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet. Suure hooldusvajadusega lapsed – erinevate diagnoosidega raske või sügava puudega, püsivalt liikumatud (sünnitrauma, geneetiline haigus, sügav enneaegsus jne) ja liikuvad (raske ja sügav vaimupuue, epilepsia, autism, raske ja sügav psüühikahäire, immuunpuudulikkus jne) lapsed, kes vajavad pidevat järelevalvet ja suurt hoolt nii kodus kui haridusasutuses. Haridust omandavad need lapsed kas erirühmas/eriklassis või koduõppel. Sügav puue – kui inimene anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotusest või kõrvalekaldest tingituna vajab pidevat ööpäevaringset kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet. 3 Tugiisikuteenus – koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu. Transporditeenus – puudega lapse vajadustele vastava transpordivahendi kasutamine tugiisiku- või lapsehoiuteenuse osutamisel. Tugiteenus – sotsiaalteenus, mis aitab parandada puudega lapse igapäevast toimetulekut ning vähendada vanemate hoolduskoormust. Tugisüsteem – puudega lastele ning nende peredele ettenähtud teenuste ja toetuste korraldus ning rahastus. Töö- ja pereelu ühitamine – tasustatava töö ja perekondlike kohustuste korraldamine viisil, et mõlema eluvaldkonnaga seotud kohustused saaksid täidetud. 4 Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 16 lõike 1 alusel. 1. TAT kirjeldus 1.1. Seos rakenduskavaga 1.1.1. Prioriteetne suund Sotsiaalse kaasatuse suurendamine. 1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk Lapsehoiu või puuetega laste tugiteenuseid saanud hooldajate osalemine tööturul on suurenenud. Rakenduskava Osalejad, kes 6 kuud pärast lapsehoiu ja/või puuetega laste tugiteenuse tulemusnäitaja saamise algust on tööturul 1.1.3. Meetme ja meetme tegevuse nimetus Meede: Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks. Meetme tegevus: Hoiuteenuste ning hoius, hariduses ja rehabilitatsioonis osalemist võimaldavate tugiteenuste (tugiisik, transport) arendamine ja pakkumine suure hooldusvajadusega ning raske ja sügava puudega 0–17-aastastele lastele ning tööandjate töö-, pere- ja eraelu ühildamise alase teadlikkuse tõstmine. 1.1.4. Meetme eesmärk Lapsehoiu ja puuetega laste tugiteenuseid saanud hooldajate osalemine tööturul on suurenenud. 1.2. Toetuse andmise tingimuste eesmärk  Arendada ja pakkuda raske ja sügava puudega lastele suunatud tugiteenuseid – lapsehoid, tugiisik ja transport –, vähendades seeläbi vanemate hoolduskoormust ja takistusi tööhõives osalemiseks.  Soodustada töö- ja pereelu ühitamist ning suurendada sellealast teadlikkust, toetades seeläbi lapsevanemate tööhõives osalemist. 1.2.1. Toetuse andmise tingimuste tulemus  TAT tulemusena on tagatud suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste kättesaadavus. Teenuste kättesaadavuse paranemine ja ühtse tugisüsteemi loomine tagab suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega laste vanematele paremad võimalused tööturul osalemiseks.  Ettevõtjate seas on suurenenud töö- ja pereelu ühitamise toetamise alane teadlikkus ning TAT tegevuste elluviimisel kogutud infoga on kaasa aidatud lapsevanemate tööelus osalemist toetavate meetmete paremale rakendamisele. 5 1.2.2. Toetuse andmise tingimuste vajalikkuse põhjendus  Eestis on 2014. aasta jaanuari seisuga 10 673 puudega last, kellest raske ja sügava puudega on 6416. Võrreldes eelnevate aastatega on raske ja sügava puudega laste arv pidevalt suurenenud. Näiteks 2012. aastal oli raske ja sügava puudega lapsi 5800, 2013. aastal 6088 ja 2019 aastal 7 587. Kuna puudega laste arv suureneb, suureneb ka vajadus tugiteenuste järele. Raske ja sügava puudega lapsed vajavad teenuseid, mis arvestavad nende individuaalsust ja võimalikke kaasuvaid puudeid. Olukorras, kus lasteaiakohti napib, ei ole lasteaedadel alati valmisolekut luua erivajadustega lastele vajalikke sobitus- ja erirühmi. Lasteaedadel puudub võimekus erivajadustega laste vastuvõtmiseks tavarühmadesse, tuues põhjenduseks tugiteenuste puudumise. Sageli on probleemiks eelarve, milles ei ole ette nähtud erivajadustega lastega tegeleva spetsialisti ametikohta. Lisaks napib spetsialiste ning saadav töötasu ei motiveeri haridusliku erivajadusega lapsega tegelemist. Samuti on erivajadustega lastele keeruline leida kooli ja klassi nende kodukohas, kuna puuduvad õppeprotsessiga integreeritud tugiteenused. Raske ja sügava puudega laste puhul on vajadus tugiteenuste (hoid, tugiisik, transport) järele tihti suurem, pikaajalisem ja komplekssem kui tavalaste puhul. Tugiteenuste vajadus on välja toodud ka 2009. aasta puudega laste kohta tellitud uuringus1, mille järgi enamik puudega lastest (84%) vajab abi õppimise või eakohaste koduste või koduväliste tegevuste juures ning 43% puudega lastest vajab abi kõigi mainitud tegevuste juures. Eespool mainitud uuringus käsitletakse laiemalt puudega laste toimetulekut ja nende vajadusi, üldistades saadud tulemusi kõikidele puudega lastega peredele. Seega puudub praegu spetsiifilisem kaardistus raske ja sügava puudega laste perede vajadustest ja nende perede paiknemisest. Selleks, et puudega lastele suunatud meetmete süsteemi arendamine oleks võimalikult kasulik kõigile osapooltele, tuleb analüüsida spetsiifilisemalt erinevate puuete vajadusi, kaardistada olemasolevad teenused ning võimaluse korral teha seda regionaalses võtmes. Selle abil oleksid teenused suunatud otseselt teenuste vajajatele ning teenuste sihitatus ja asukoha lähedus aitaks soodustada riigi kulude võimalikult ökonoomsena hoidmist. Lisaks hetkeolukorra vajaduste täpsustamisele on kavas teha analüüs ka TAT elluviimise lõpus, et hinnata elluviidud tegevuste mõju ja tulemuslikkust. Puudega lapsed vajavad hoidu ka peale koolipäeva lõppu, koolivaheaegadel või ööpäev läbi. Selleks, et puudega lapsed saaksid osaleda üldhariduse omandamises, on neile vaja pakkuda täiendavaid tugiteenuseid – tugiisiku- ja transporditeenust. Tugiteenuste vähesus võib tekitada olukorra, kus lapsevanematel lasub suur hoolduskoormus, mis takistab nende osalemist tööturul. 2019. aastal tehtud „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ projekti vahehindamise tulemused näitavad, et raske ja sügava puudega laste tugiteenustel on positiivne mõju hooldajate tööhõive staatusele. Tänu tugiteenuste saamisele on tõusnud hõives olevate ja täisajaga töötajate osakaal ning langenud osaajaga töötamise ning töötuse, sh pikaajalise töötuse määr. Hooldajate teenuste taotlemise peamised põhjused on seotud eelkõige lapsega: nt et laps saaks edukalt omandada haridust või osaleda huviringides, või et toetada lapse sotsiaalset suhtlust ja iseseisvat toimetulekut. Tugisüsteemi piisavuse osas nähtus, et praegune tugisüsteem üldjuhul täidab oma eesmärki ning toetab teenuste pakkumise abil hooldajate tööhõives osalemist. Samuti ilmnes, et suure hooldusvajadusega laste ja keskusest eemal elavate perede puhul saaks tugisüsteem hooldajaid veelgi enam toetada ja soodustada viimaste tööhõives osalemist, kui suurendataks teenuse mahtu tulenevalt konkreetse lapse vajadustest või parandataks teenuse 1 Gfk. 2009. Puudega lastega perede toimetulek ja vajaduste uuring 2009 6  kättesaadavust maapiirkondades. Samas tuuakse välja, et keskmiselt 2/3 kohalikest omavalitsustest on teenuste pakkumine hetkel sõltuvuses ESF rahastusest ning selle lõppemisel ei suudaks kohalikud omavalitsused samas mahus teenuseid edasi pakkuda.2 Statistikaameti analüüsist3 selgub, et hoolduskoormusega naisi on rohkem kui mehi. Seega võime eeldada, et naised saavad proportsionaalselt tugiteenustest rohkem kasu, neid jõuab rohkem tööhõivesse ja sugudevaheline lõhe väheneb. Üksnes rahalistele toetustele keskenduv abistamine ei toeta riskigruppide võimalusi tööturul osaleda ning suurendab inimeste sõltuvust kohaliku omavalitsuse või riigi pakutavast rahalisest abist. Seetõttu on vaja parandada juurdepääsu kvaliteetsetele, jätkusuutlikele ja taskukohastele teenustele.  Selleks, et lapsevanemal oleks võimalik tööturul osaleda ning töö- ja pereelu oleks tasakaalus, on oluline tööandjate teadlikkus ning töötaja- ja peresõbraliku töökeskkonna vajalikkuse teadvustamine. 2014. aastal korraldatud uuringust4 ilmnes, et tööandjad ja töötajad peavad töö- ja pereelu ühitamist töökeskkonnas oluliseks, kuid ootused sellele, millised võiksid olla need vahendid/tegevused, mis võimaldavad töö- ja pereelu tasakaalus hoida, on erinevad. Tööandajad arvavad pigem, et organisatsioon on panustanud töö- ja pereelu ühitamisse piisavalt, kuid töötajani pole see jõudnud või pole seda märgatud. TAT raames on plaanis panustada peresõbralikuma organisatsioonikultuuri jätkusuutlikku arengusse, mis tagaks töötajale kindlustunde, et tööandja väärtustab tema vajadusi, hoides töö- ja pereelu tasakaalus. 1.2.3. Eelarve Summa Osakaal 1 ESF toetus 39 945 173 85% 2 Riiklik kaasfinantseering 7 049 148 15% 3 Omafinantseering 0 0 4 TAT eelarve kokku 46 994 321 100% 1.2.4. Sihtrühm • kohaliku omavalitsuse üksused • poliitikakujundajad • puuetega inimeste organisatsioonid • suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastased lapsed ja nende vanemad • tugiteenuste osutajad • tööandjad • töötajad 2 Civitta Eesti AS lõpparuanne: „Projekti „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ hindamine 2019 https://www.sm.ee/sites/default/files/civitta_esf_puuetega_laste_tugiteenuste_vahehindamine_- _lopparuanne.pdf 3 15–74-aastased mitteaktiivsed – mitteaktiivsuse põhjus, sugu. Allikas:Statistikaamet 4 TNS Emor, 2014. Vastutustundlik ettevõtlus ning töö- ja pereelu ühitamine: teadlikkus, hetkeolukord ja ootused. 7 • lapsevanemad • haridus- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistid 8  2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks TAT tulemuste saavutamiseks on planeeritud mitmed tegevused: lapsehoiusüsteemi arendamise ning suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastastele lastele tugisüsteemi korralduse väljatöötamiseks ja hindamiseks vajalike analüüside tegemine; vajalike tugiteenuste (lapsehoid, tugiisik, transport) arendamine ja pakkumine; töötaja- ja peresõbraliku töökultuuri tekke soodustamine peresõbraliku tööandja märgise mudeli väljatöötamise kaudu. 2.1 Puudega lastele tugiteenuste (hoid, tugiisik, transport) arendamine ja pakkumine 2.1.1. Puudega lastele mõeldud tugiteenuste arendamise eel- ja järeluuring TAT põhitegevuste (lapsehoiu-, tugiisiku- ja transporditeenuse pakkumine) paremaks elluviimiseks ja kättesaadavuse tagamiseks tehakse uuring, mille käigus töötakse välja tugiteenuste võimalik korraldus- ja rahastusmudel. Analüüsi käigus tehakse ettepanekuid tugiteenuste optimaalseks ja efektiivseks korraldamiseks Eestis. TAT lõpus plaanitakse tegevuste mõju ja tulemuslikkuse väljaselgitamiseks teha puudega laste tugisüsteemi kohta järelanalüüs. Analüüsidega selgitatakse välja, kas on võimalik praegust tugisüsteemi korrigeerida selliselt, et see mõjutaks minimaalselt valitsussektori eelarvepositsiooni peale Euroopa Sotsiaalfondi rahastamise lõppemist. 2.1.1.1. Sihtrühm • kohaliku omavalitsuse üksused • suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastaste laste vanemad 2.1.1.2. Tegevuse üldajaraam 01.09.2014–31.12.2022 2.1.1.3. Tegevuse elluviija Sotsiaalministeerium 2.1.2. Puudega lastele tugiteenuste pakkumise arendamine TAT raames tegeletakse suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastastele lastele (18-aastaseks saamisel hakkab laps saama erihoolekandeteenuseid) tugiteenuste (lapsehoid, tugiisik, transport) pakkumise arendamisega. Mainitud tugiteenused on sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) osutatavad teenused ning riik toetab KOV-e nende jt raske ja sügava puudega lastele mõeldud teenuste osutamisel täiendavalt ka toetusfondi vahendite kaudu. TAT-i tegevuste kavandamisel 2011- 2013. aastal otsustati korraldada tugiteenuste pakkumine Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) kaudu, sest tol ajal polnud piisavalt teenuseosutajaid ja mitu maakonda oli katmata. Teenuste korraldus (teenuseosutajate hankimine ja nendega lepingute sõlmimine) SKA kaudu võimaldas seega luua 9 piisava teenusevõrgustiku üle Eesti ja tagada ühtlasem teenusekvaliteet. Samuti loodi paralleelselt SKA-sse KOVide nõustamisega tegelev meeskond, et toetada KOV-ide endi võimekust puudega lastele teenuste osutamisel ja nende arendamisel. 2015 – 2020 aasta TAT tegevuste tulemusena on nüüdseks igas maakonnas kvaliteetsed teenuseosutajad ja teenuse kättesaadavus üle Eesti tagatud. Arvestades, et TAT-i tugiteenuste näol on tegemist KOV teenustega ning KOV-il tuleb jätkata nende teenuste osutamist ka peale struktuurivahendite perioodi lõppu, on mõistlik KOV-e sellel üleminekul toetada. Uue korraldusmudeli rakendamisel ei hangiks seega SKA enam ise teenuseid, vaid suunaks ressursi KOV-idele, kes saavad jätkata oma piirkonna lastele teenuste osutamist suuremas mahus, kombineerides KOV enda vahendeid, toetusfondi kaudu suunatavaid vahendeid ja ESF vahendeid. Samal ajal jätkaks SKA üleminekuperioodil ehk 2021-2022 KOV-ide nõustamist ja toetamist. Koostöös erinevate teenuseosutajate ja SKA-ga on võimalik ESF rahastusperioodi vältel KOV-il kujundada oma vajadustele vastav mõistlik teenuse osutamise kord ja tingimused, et ESF rahastuse lõppemisel oleks KOV-il ülevaade teenust vajavatest lastest ja vajalike vahendite suurusest. Uue korraldusmudeli rakendamisel on soovituslik KOV-il teha koostööd teenuseosutajatega, kes on olnud varasemalt SKA partnerid, sest teenuseosutajatel on olemas nii teenuseosutamiseks kui ESF aruandlusega seotud vajalikud teadmised ja oskused. Koostöö korral ei pea uue korraldusmudeli käivitumisel raske ja sügava puudega lapsed vahetama harjumuspärast teenuseosutajat ning KOV-il on lihtne uuele korraldusmudelile üle minna. Praeguse paralleelse teenusekorraldamise jätkamisel oleks TAT-i tegevuste lõppemine keeruline nii lapsevanemate kui teenuseosutajate jaoks, sest lisaks teenuse mahu järsule langusele, kaoks ka harjumuspärane koostöö ja ekspertiis. 2.1.2.1Sihtrühm  kohaliku omavalitsuse üksused  raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste osutajad  raske ja sügava puudega laste vanemad  puuetega inimeste organisatsioonid  haridus- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistid 2.1.2.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2015 – 31.12.2022 2.1.2.3 Tegevuse elluviija Sotsiaalministeerium/Sotsiaalkindlustusamet 2.1.3 Puudega lastele tugiteenuste pakkumine Selleks, et puudega lapse vanemad saaksid tööturul osaleda, on vaja neile pakkuda tugiteenuseid, sh hoiu-, tugiisiku- ja transporditeenust. Tugiteenuste pakkumine vähendab vanemate hoolduskoormust ja võimaldab neil kas tööturule naasta, tööhõives püsida või oma töökoormust suurendada. Vanemad, 10 kes on pikka aega raske või sügava puudega lapsega kodus olnud, võivad enne tööturule naasmist vajada nõustamist ja julgustamist. Puudega laste tugiteenused on otstarbekas välja arendada kompleksselt, seostades teenused puudega lastele hariduse andmise ja rehabilitatsiooniteenuse pakkumisega. Tugiteenuste arendamine on puudega lastele vajalik, võimaldades neil saada haridusteenuseid ja teisi avalikke teenuseid, mida nad oma suure abivajaduse tõttu praegu tihti ei saa. Puudega laste haridusse panustamine soodustab nende edasisi võimalusi tööturul osaleda või ühiskonnaellu aktiivsemalt panustada. Tugiteenuste parem kättesaamine võimaldab lapsevanematel osaleda tööhõives. • Lapsehoiuteenus on suunatud raske ja sügava puudega lastele, kes vajavad ööpäevaringset hooldust ja järelevalvet ning kelle vanemad ei saa seetõttu osaleda tööhõives. Lapsehoiuteenust on võimalik saada kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, eeldusel et lapse hooldamine ei ole samal ajal tagatud teiste sotsiaalteenustega (välja arvatud lapse perekonnas hooldamine) ning laps ei õpi samal ajal haridusasutuses. Lapsehoiuteenust saab kasutada: o koolieelses eas ja koduõppel olev laps: päeval, õhtul, nädalavahetusel või ööpäev läbi; o põhiharidust omandav laps: peale koolipäeva lõppu, õhtul ja nädalavahetusel; koolivaheaegadel lisandub päevahoiu või ööpäevahoiu võimalus; o noor, kellel on põhiharidus omandatud, aga kes ei ole kutseõppes: päeval, õhtul, nädalavahetusel ning vajaduse korral ööpäev läbi. Lapsehoiuteenust võib pakkuda lapse kodus, lapsehoidja kodus, hoiukodus jms. • Tugiisikuteenust võib laps saada kodus, tugiisiku kodus, haridusasutuses, meditsiiniasutuses, rehabilitatsiooniasutuses, huvitegevust pakkuvas asutuses ja muus kokkulepitud avalikus kohas. • Transporditeenust osutatakse lapsele toetava teenusena tugiisiku- või lapsehoiuteenuse saamiseks. Alates 2021 aastast antakse teenuste vajaduse ja mahu üle otsustamine üle kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitse- või sotsiaaltöötajale, kes koostab otsuse lapse juhtumiplaani tegevuskavasse koostöös võrgustikuliikmetega sh kaasates vajadusel SKA koordinaatoreid. SKA koordinaatorite põhirolliks jääb lapsevanemate, teenuseosutajate ning KOV töötajate juhendamine ja nõustamine, koostöökohtumiste korraldamine, arveldamine ning seireandmete kogumine. 2.1.3.1. Sihtrühm • suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastased lapsed • suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastaste laste vanemad 2.1.3.2 .Tegevuse üldajaraam 01.06.2015–31.12.2022 2.1.3.3. Tegevuse elluviija Sotsiaalkindlustusamet 11  2.2 Töö- ja pereelu ühildamise soodustamine 2.2.1. Lapsehoiusüsteemi arendamise eel- ja järelanalüüsid Lapsevanema hoolduskoormust aitab vähendada ning seeläbi tööturul osaleda lapsehoiuteenuse pakkumine vastavalt lapsevanema vajadustele. Lapsehoiusüsteem peaks pakkuma vanematele alternatiivset hoiuvõimalust lasteaia kõrval, olles samas korraldatud võimalikult sidusalt alusharidussüsteemiga. TAT põhitegevuste paremaks elluviimiseks korraldatakse uuring, mis aitab täpsustada lapsehoiuteenuste kasutajate vajadusi ning selgitab välja lapsehoiuteenuse korralduse ja lapsehoiusüsteemi ülesehituse muutmise vajadused. Analüüsi käigus selgitatakse välja Eesti eri piirkondade lapsehoiukohtade vajaduse ulatus ning hoiukohtade eripärad, mis on tingitud lapsevanemate töökorraldusest. Eriilmeliste hoiukohtade all on silmas peetud võimalust pakkuda vanematele ööpäevaringset, õhtust, nädalavahetuse hoidu, võõrkeelse lapsehoiu võimalust (näiteks välisriigist Eestisse tööle tulijate või tudengite lastele), erivajadustega lastele sobivat hoidu jms. Selleks, et ühitada töö- ja pereelu võimalikult paindlikult, peab vanemal olema võimalus valida oma elukorraldusele ja vajadustele vastav lapsehoid. Samas sõltuvad konkreetse piirkonna lapsehoiuteenuse eripärad olemasolevate või uute teenusepakkujate võimalustest, aga ka võimalikest takistustest. Samuti on oluline arvestada Eesti eri piirkondade (kohalike omavalitsuste) prognoose lapsehoiuteenuse olemasoleva, tekkiva või kaduva vajaduse rahuldamiseks, sest kohalike omavalitsuste erinevad rahvastikutrendid eeldavad erinevat tüüpi hoiuteenuse loomist. Analüüs on toeks kohalike omavalitsuste ja poliitikakujundajate nõustamisel lapsehoiusüsteemi paremaks korraldamiseks. Selleks, et pakkuda teenusekasutajate vajadustele vastavat lapsehoidu, tehakse koostööd ja konsulteeritakse nii kohalike omavalitsuste, valdkonna ekspertide kui poliitikakujundajatega. TAT lõpus plaanitakse lapsehoiusüsteemi arendamisega seotud tegevuste mõju ja tulemuslikkuse väljaselgitamiseks teha järeluuring. 2.2.1.1. Sihtrühm • kohaliku omavalitsuse üksused • poliitikakujundajad 2.2.1.2. Tegevuse üldajaraam 01.09.2014–31.12.2022 2.2.1.3. Tegevuse elluviija Sotsiaalministeerium 12 2.2.2. Peresõbraliku tööandja märgise mudeli metoodika ja kriteeriumide väljatöötamine TAT käigus töötatakse välja peresõbraliku tööandja märgise mudel, mis soodustab organisatsioonide töötaja- ja peresõbralikumaks muutumist. Märgise mudeli väljaarendamist alustati Sotsiaalministeeriumis 2012. aastal, kui töötati välja esmased ettevõtete töökeskkonna hindamise kriteeriumid ja metoodika. 2013. aasta esimeses pooles korraldati esialgsete kriteeriumide testimiseks katseprojekt, mille aruteluseminaridel osales kuus Eestis tuntud ettevõtet. Projekti käigus jõuti arusaamisele, et töö- ja pereelu ühitamise temaatikat tuleks ettevõtetes kindlasti edasi arendada ning osalenud ettevõtted olid mudeli väljatöötamise suhtes toetaval seisukohal. Pilootprojekt viidi läbi ainult ärisektori ettevõtete seas, kuid märgise mudeli rakendamisse kaasatakse kõik tööandjad nii erasektorist kui ka avalikust ja mittetulundussektorist. Märgise mudeli rakendamiseks töötatakse lõplikult välja tööandjate töökeskkonna hindamise kriteeriumid ja metoodika, tellitakse hindamise läbinud tööandjatele õnnitlemiseks tunnistused, korraldatakse teavitusüritusi mudeli valmimisest ning kutsutakse üles tööandjaid märgist omandama. Samuti valitakse hanke kaudu partner, kes koolitab konsultante tööandjate juures hindamise tegemiseks ning koordineerib kogu protsessi, mille arendamise ja elluviimise käigus kaasatakse vajaduse korral väliseksperte või osaletakse välislähetustes kogemuste ja teadmiste kogumiseks. Kriteeriumid, mille alusel tööandjaid hinnatakse ja mida tööandjad saavad tulevikus rakendama hakata, on osa vastutustundliku organisatsiooni personalijuhtimise poliitikast. Märgise mudeli eripäraks on see, et tööandja saab teatud perioodi jooksul võtta kasutusele erinevaid töö- ja pereelu ühitamise meetodeid ning neid praktiseerida. Protsessi käigus annavad konsultandid nõu ja jälgivad meetodi kasutusele võtmist ning selle sobivust ja juurutamist tööandja kultuuri. Tööandja ei pea olema eelnevalt ise töö- ja pereelu ühitamise meetodeid kasutanud, kuid on valmis seda tegema ning soovib konsultantide abiga neid ellu viia. Seega on kõigil tööandjatel võimalik mudeli protsessis osaleda ning väljuda sellest jätkusuutliku töötaja- ja peresõbraliku töökultuuriga. Mudeli protsessis osalenud tööandja on tunnustatud kui tööandja, kes on edukalt oma organisatsioonikultuuri juurutanud töötaja- ja peresõbralikke meetodeid. Märgise mudeli protsessi läbinud tööandjale kingitud tunnistus on töötajale kindluseks, et selles organisatsioonis väärtustatakse töötajat ning hinnatakse tema vajadusi hoida tasakaalu töö- ja pereelu vahel. Eesmärk on jõuda TAT lõppemise ajaks olukorrani, kus peresõbraliku tööandja märgise mudel on välja töötatud ning on rakendamisel. Mudeli rakendamise käigus teavitatakse tööandjaid ja töötajaid märgise mudeli olemasolust ja protsessis osalemise kasulikkusest. TAT perioodi teisest poolest alates peetakse läbirääkimisi võimalike partneritega, kellele mudeli rakendamise õigused edasi anda ning kes saaksid tunnustusmudelit edasi rakendada. Tunnistuse omandamise protsessis osalemine ja selle väljaandmine aitab hoida ja arendada töö- ja pereelu väärtustavat töökultuuri Eestis. 2.2.2.1. Sihtrühm • poliitikakujundajad • tööandjad • töötajad 2.2.2.2. Tegevuse üldajaraam 01.09.2014–31.12.2022 13 2.2.2.3. Tegevuse elluviija Sotsiaalministeerium 14  3. Näitajad Näitaja Näitaja nimetus (viide Algtase Sihttase Sihttase Selgitus TAT punktile, (2013)* (2018) (2023) missugusest tegevusest kujuneb) Rakenduskava Hooldajate5 arv, kes on 0 2400 3200 väljundnäitajad saanud vähemalt ühte puudega laste tugiteenust ühe puudega lapse kohta TAT-spetsiifilised väljundnäitajad6 2.1. Puuetega lastele tugiteenuste (hoid, tugiisik, transport) arendamine ja pakkumine Väljundnäitaja Hooldajate arv, kes on 0 2400 3200 panustab rakendus- saanud vähemalt ühte kava puuetega laste tugiteenust väljundnäitajasse ühe puudega lapse kohta TAT-spetsiifilised 2.2. Töö- ja pereelu ühitamise soodustamine väljundnäitajad7 Väljundnäitaja Peresõbraliku tööandja 0 0 1 (mudel, märgise mudel mille alusel antakse välja märgiseid, on välja töötatud) Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 kuud 0 20% (480 20% (640 pärast lapsehoiu ja/või inimest) inimest) puuetega laste 5 Hooldajate all mõistetakse lapsevanema mõiste all välja toodud inimesi 6 Võimaluse korral esitada andmed soo järgi 7 Võimaluse korral esitada andmed soo järgi  tugiteenuse saamise algust on tööturul8 8 Algtaseme aluseks on võetud ESF 2007–2013 prioriteetse suuna „Pikk ja kvaliteetne tööelu“ meetme „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed“ avatud taotlusvoorust toetust saanud projektide andmed. Algtaseme kindlaks määramisel on arvestatud ainult neid projekte, mis sisaldasid tegevusena lapsehoiuteenust. Algtaseme aluseks võetud tegevused ja sihtrühm ei ole üks ühele võrreldavad ESF 2014–2020 perioodi tegevustega (suunatud uute lapsehoiukohtade loomisele ning puudega lastele hoiu ja tugiteenuste pakkumisele), kuid on nendega kõige sarnasemad. 16  4. Toetuse andmise tingimuste mõju läbivatele teemadele TAT mõjutab (märkida ristiga; nii „jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust argumenteeritult põhjendada) järgmisi valdkondi: Regionaalareng X jah ei Selgitus: - Meede aitab kaasa piirkondlikke erisusi tasakaalustavale arengule: 1. Nõudlus ja piirkondlike erisustega arvestamine lapsehoiuteenuste arendamisel soodustab piirkonniti teenuste ühtlasemat kättesaadavust ja suuremat mitmekülgsust eri piirkondades. 2. Puudega laste hoiuteenuste kättesaadavuse parandamine kõigis (toime)piirkondades soodustab tööturul mitteaktiivsete hooldajate lisandumist tööturule ja nende vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistumist. Tegevused aitavad seeläbi kaasa piirkondade tööjõu potentsiaali paremale ärakasutamisele majandusarengus, eriti senise väiksema hoolekandealase haldusvõimekusega piirkondades. - Meede soodustab vähesel määral piirkondade eripära ja erivajadustega arvestamist, 1) arvestades piirkondlike erisustega lapsehoiuteenuste nõudluses (nii hetkenõudluses kui perspektiivis); 2) soodustades lapsehoiuteenuste arendamisega suuremate linnapiirkondade majanduslikku konkurentsivõimet, kuna suurema lapsehoiukohtade puuduse tõttu on seal võimalik tuua ka rohkem lapsevanemaid tööturule. - Meede soodustab piirkondade terviklikkuse ja sidususe arvestamist, aidates kaasa toimepiirkondade keskuste keskusfunktsioonide tugevdamisele ja töötamisvõimaluste parandamisele suure hoolduskoormusega vanematele, kuid selle eelduse täitumiseks tuleb tagada ka teenuste hea kättesaadavus oma tagamaa jaoks. - Meede soodustab mõõdukalt lähimuse põhimõtte rakendamist regionaalarengus, arvestades kohaliku tasandi nõudlusega lapsehoiu- ja hoolekandeteenuste järele ning nende osutamise võimekusega meetme rakendamisel. Meetme rakendamisel on regionaalse arengu soodustamiseks olulised järgmised märksõnad: - Hoolekandeteenuste koondamisega tõmbekeskustesse on tagatud ligipääsu parandamine teenusevajajatele ka tõmbekeskuste tagamaalt (tugevdamaks mõju piirkondade terviklikkuse ja sidususe tugevdamisele). - Soodustada kohalike omavalitsuste koostöö- ja ühisprojekte, et aidata kohalike omavalitsuste arendusvajaduste ühisosa tõhusamalt realiseerida ning kujundada optimaalsed teeninduspiirkonnad (tugevdamaks mõju piirkondade terviklikkuse ja sidususe ning arenduskoostöö tugevdamisele). Keskkonnahoid ja kliima jah X ei Selgitus: TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile.9 Hinnang põhineb perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandel. 9 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne Infoühiskond X jah ei Selgitus: Täieneb Sotsiaalkindlustusameti olemasolev andmebaas puudega laste tugiteenuste kohta ning andmete ristkasutamisega tekib teenuste osutamisest parem ülevaade. Elektrooniliste materjalide kättesaadavust parandatakse materjalide uuendamise ja veebilehtede täiendamisega. Riigivalitsemine X jah ei Selgitus: TAT tulemuslikkuse korral on eesmärk viia puudega laste tugiteenused kindlale rahastamisskeemile, mille tagajärjeks on võimalikud muudatused riigi ja kohalike omavalitsuste omavahelises tööjaotuses ning koostöös ja finantssuhetes. TAT võib kaasa tuua uute asutuste loomise. TAT parandab avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Võrdsed võimalused10 Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)11 X jah ei TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse X jah ei Kõik TAT tegevused on suunatud soolise võrdõiguslikkuse edendamisele. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja juurdepääsu edendamine (partnerlusleppe p 1.5.2), sh on meede tervikuna suunatud otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ning võrdsete õiguste ja võimaluste loomisele. Kuna hoolduskoormus on üldreeglina naiste kanda, mõjutavad selle vähendamisele suunatud sotsiaalteenused otseselt naiste olukorda tööturul ja seega ka ühiskonnas tervikuna. TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimisega12 TAT ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse. X jah ei Selgitus, kuidas on TAT-s rakendatud sooküsimuste lõimimist: Võrdne kohtlemine X jah ei Selgitus (täidetakse eitava vastuse korral): Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral Kirjeldada, kuidas on TAT ettevalmistamise ja rakendamise ajal tagatud: 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 11 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad muu hulgas ka naisi ja mehi. 12 TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning hinnatakse mõju naiste ja meeste sotsiaal-majanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi kasu nii naistele kui meestele ning kaotada ebavõrdsus. 18 a) eri vanuses inimeste võrdne kohtlemine: tugiteenuseid vajavad eri vanuses lapsed, mistõttu on oluline vajadustele vastava teenuse kujundamine, mis ei diskrimineeri nooremaid ega vanemaid lapsi. Samuti on suure hoolduskoormusega eri eas lapsevanemaid, kellel on võimalik osaleda tööturul; b) puudega inimeste võrdne kohtlemine: kirjeldada, kas ja milliseid tegevusi võetakse TAT-s ette puudega inimestele juurdepääsu tagamiseks (TAT on puudega laste spetsiifiline); c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist, rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest, veendumusest ja seksuaalsest sättumusest: tugiisikuteenust saama on oodatud teenusesaajad sõltumata nende soost, rassist, rahvusest, usulisest veendumusest ja seksuaalsest sättumusest. Vene keelt emakeelena kõnelevatele klientidele osutatakse võimaluse korral venekeelset teenust (see on oluline eelkõige Ida-Virumaal ja Tallinnas). 19  5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, toetuse andmise tingimuste ja avatud taotlusvoorudega TAT-d toetab sama meetme raames planeeritav avatud taotlusvoor „Uute lapsehoiukohtade pakkumine 0–7-aastastele lastele“. Avatud taotlusvooru raames toetatakse uute lapsehoiukohtade pakkumist nii puudega kui puudeta lastele. Toetust antakse ainult hoiukoha pakkumiseks ehk makstakse kinni lapsehoidja või õpetaja palk. TAT-st saadav teadmine on aluseks avatud taotlusvoorude tingimuste väljatöötamisel ja toetuse jagamisel, mille puhul tuleb võtta arvesse piirkondlikke erisusi (piirkonna sündimus- ja rändeprognoosid), hoiukohtade puuduse iseloomu (püsiv või ajutine), kohalike omavalitsuste võimekust jms. Tegevus on kavandatud ellu viia üle-eestilisena. Tegevust täiendavad Siseministeeriumi kavandatavad ERF meetmed, millega nähakse ette kas uute hoonete või hooneosade ehitamist või olemasolevate muufunktsiooniliste hoonete või ruumide ümberkohandamist lapsehoiuteenuse või alushariduse pakkumiseks. Vastavad vahendid kajastuvad prioriteetses suunas „Jätkusuutlik linnapiirkondade areng“, mis on ette nähtud Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondadele. TAT on seotud prioriteetse suuna meetme „Tööturul osalemist toetavate sotsiaalteenused“ raames rakendatavate TAT-de ja avatud taotlusvoorudega, mille eesmärk on sotsiaalteenuste kättesaadavuse, mitmekesistamise ja kvaliteedi parandamise kaudu soodustada erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste osalemist tööturul. 20  6. Seos valdkondlike arengukavadega TAT on seotud koostatava asendushoolduse kontseptsiooniga, mis sätestab põhimõtted asendushoolduse kvaliteedi parandamiseks asendushoolduse vormide mitmekesistamise, tugiteenuste ja järelhoolduse arendamise kaudu. Kontseptsiooni eesmärk on vanemliku hoolitsuseta lastele paremate hooldusvõimaluste loomine, sh perepõhise asendushoolduse ja selle tugisüsteemide ning järelhoolduse toetamine, ning seeläbi asendushoolduselt lahkuvate noorte võimalikult iseseisva toimetuleku tagamine täiskasvanuna. Olulise punktina käsitletakse ka professionaalse ettevalmistusega hooldusperede puudumist, kes oleksid spetsialiseerunud puudega või erivajadustega laste hooldamisele. Samuti toetab TAT-d konkurentsivõime kava „Eesti 2020“, milles on eesmärgina välja toodud suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaalu vähendamine. Eestis on suurimas vaesusriskis töötud ja suhtelise vaesuse määra vähendamiseks seatakse eesmärgiks tööhõive suurendamine. TAT toetab puudega laste tugiteenuste kättesaadavuse kaudu nende lapsevanemate võimalusi osaleda tööturul, panustab terviklikuma lapsehoiusüsteemi ning töötaja- ja peresõbraliku töökeskkonna tekkimisse ning seeläbi ka inimeste tööhõivevõime paranemisse. TAT on seotud laste ja perede arengukavaga perioodiks 2012–2020, milles on seatud eesmärk tagada kõigile Eesti riigi pinnal elavatele lastele ja peredele võimalus, et nad saaksid kasvada ja elada turvalises ning inimsõbralikus elukeskkonnas. Laste ja perede arengukavas on peaeesmärgi saavutamiseks püstitatud viis strateegilist eesmärki: 1. Eesti laste- ja perepoliitika on teadmistepõhine ja ühtne, et toetada ühiskonna jätkusuutlikkust. 2. Eesti on positiivset vanemlust toetav riik, kus pakutakse vajalikku tuge laste kasvatamisel ja vanemaks olemisel, et parandada laste elukvaliteeti ja tulevikuväljavaateid. 3. Lapse õigused on tagatud ning loodud on toimiv lastekaitsesüsteem, et väärtustada ühiskonnas iga last ja tema arengut ning heaolu toetavat turvalist keskkonda. 4. Eestis on perede adekvaatset majanduslikku toimetulekut toetav kombineeritud toetuste ja teenuste süsteem, et pakkuda perele püsivat kindlustunnet. 5. Meestel ja naistel on võrdsed võimalused töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks, et soodustada kvaliteetset ja iga pereliikme vajadustele vastavat igapäevaelu. TAT-d toetab uus lastekaitseseadus, kus on sätestatud Sotsiaalkindlustusameti ülesanne lastekaitse korraldamisel riikliku lastekaitsepoliitika elluviimine, riiklike strateegiate rakendamine ning valdkondadeülese lastekaitsealase koostöö ja ennetuse koordineerimine. Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 üldeesmärk on tervena elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu ning selle temaatilised valdkonnad on tihedalt seotud perede elukvaliteediga (sotsiaalse sidususe ja võrdsete võimaluste suurendamine, lastele tervisliku ja turvalise arengu tagamine, tervist toetava keskkonna kujundamine, tervislike eluviiside soodustamine ning tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse kindlustamine). Eesti haridusstrateegias 2012–2020 tuuakse hariduse ees seisvate ülesannetena muu hulgas välja probleem, kuidas kompenseerida paljude perede ahenevaid võimalusi laste üleskasvatamisel, kooliks ettevalmistamisel ja koolitamisel ning kuidas leevendada sotsiaalse ja kultuurilise kihistumise negatiivseid tagajärgi ebasoodsamatest oludest pärinevatele lastele ja täiskasvanutele. Rõhutakse vajadusele toetada õppes osalemise kasvu ja tagada kõigile lastele võimalused alushariduse omandamiseks. Eesti regionaalarengu strateegia 2020 üheks eesmärgiks on toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja ettevõtluskeskkond. Eesmärgi suunas liikumiseks nähakse muu hulgas 21 ette järgmised meetmed: toimepiirkondade sisemine sidustamine töö ja teenuste paremaks kättesaadavuseks, võimaldamaks kogu toimepiirkonna elanikel saada paremini osa toimepiirkondade eri kohtades pakutavatest võimalustest ja hüvedest. Selleks edendatakse toimepiirkondade ühistranspordi korraldust viisil, mis aitab kaasa keskuste paremale sidustamisele tagamaaga ning toetatakse investeeringuid toimepiirkonnasisese liikumisvajaduse seisukohast oluliste ühistranspordijaamade ja kohaliku teedevõrgu osade (sh kergliiklusteed ja juurdepääsuteed oluliste objektideni) rajamiseks. 22  7. Toetuse andmise tingimuste rakendamine 7.1. Toetuse saaja ja partneri kohustused 7.1.1. Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TATis sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud: 7.1.1.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse (lisa 1 vorm A) ja sellele vastava eelarve kulukohtade lõikes (lisa 1 vorm B) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.1.1.2 esitama punktis 7.1.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist 5 tööpäeva jooksul RÜ-le; 7.1.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 7.1.1.4 rakendama TAT vastavalt kinnitatud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 7.1.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt välja töötatud vormil; 7.1.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või 10 tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormi A ja vormi B kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitama 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.1.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas kui punktis 7.3 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.1.6 esitatud prognoosist; 7.1.2 TAT partnerile kohaldub struktuuritoetuse seaduse § 25. Ühtlasi on partner kohustatud: 7.1.2.1 esitama toetuse saaja nõudmisel punktis 7.3.3 nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid; 7.1.2.2 esitama toetuse saajale partneri järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade lõikes jooksva aasta 1. oktoobriks; 7.1.2.3 esitama toetuse saaja poolt antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude planeerimiseks prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused ja/või muudatusettepanekud lähtuvalt toetuse saaja ja/või partneri vajadusest; 7.1.2.4 esitama toetuse saajale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks või vastavalt toetuse saaja nõudele viis tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud toetuse saaja maksetaotluse esitamise tähtaega rakendusüksusele; 7.1.2.5 esitama toetuse saajale ja/või rakendusüksusele esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi vastavalt rakendusüksuse poolt saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh hankedokumendid, memod, osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajadusel täiendavaid selgitusi; 7.1.2.6 esitama toetuse saajale elektrooniliselt TAT vahearuande iga aasta 5. jaanuariks ning 5. juuniks ning lõpparuande toetuse saaja poolt antud tähtajaks. 7.1.2.7 esitama iga kvartali lõppedes hiljemalt 7. kuupäevaks tegevustes osalejate andmed; 7.1.2.8 esitama toetuse saajale ülevaate tegevustest ning eelarve täitmise aruande hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks. 7.2 Kulude abikõlblikkus 7.2.1 Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 23 7.2.2 Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TATis nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TATis sätestatud tingimustele. 7.2.3 Sealhulgas on abikõlblikud kulud: 7.2.3.1 TAT elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4; 7.2.3.2 TAT kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. TAT kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud TAT üldkulud ning § 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud. 7.2.4 Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 7.2.4.1 päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 7.2.4.2 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 7.2.4.3.ühtse määra alusel hüvitatud kaudsed kulud enne käesoleva TAT kinnitamist; 7.2.4.4 väliskoolituse ja –lähetuskulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike. 7.3 Toetuse maksmine 7.3.1 Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita. 7.3.2 Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel. 7.3.3 Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le: 7.3.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 7.3.3.2 koopia riigihangete läbiviimise korrast asutuses; 7.3.3.3 lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning vajadusel allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad. 7.3.4 Punktis 7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama kui toetuse saaja on varasemate TAT rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 7.3.5 Maksetaotlusi võib esitada mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus. Kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või seda ületav, siis esitatakse maksetaotlus kord kuus. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva. 7.3.6 Toetus makstakse toetuse saajale välja ühendmääruses kehtestatud korras rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt. Maksetaotluse vormi kinnitab rakendusüksus. 7.3.7 Projekti kaudsed kulud makstakse välja arvestatuna 15% projekti abikõlblikest otsestest personalikuludest. 7.3.8 Toetus makstakse välja vastavalt TATis nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui määratud toetuse summa. 24 7.3.9 RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui: 7.3.9.1 maksetaotluses esineb puudusi; 7.3.9.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 7.3.9.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 7.3.9.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks TAT ellu või saavutada kavandatud tulemust; 7.3.9.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 2 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 7.2.10 Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on täitmata maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik kõrvaldada rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul, siis võib rakendusüksus määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud. 7.3.11 Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada rakendusüksust peatama maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel. 7.3.12 Korraldusasutus keelab rakendusüksusel toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 7.3.13 Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt. 7.4 TAT muutmine 7.4.1 Kui ilmneb vajadus TAT tegevuste, tulemuste, eelarve, näitajate või TAT abikõlblikkuse perioodi muutmiseks, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse. 7.4.2 RA vaatab punktis 7.4.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse osas peale punktis 7.4.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 7.4.8 nimetatud kooskõlastamist. 7.4.3 Puuduste esinemisel annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.4.4 RA edastab muutmise taotluse peale läbi vaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 7.4.5 RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 7.4.6 TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui korra 6 kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RA ja RÜ nõusolek. 25 7.4.7 RA võib muuta TAT, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 7.4.8 TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. 7.4.9 TAT muutmiseks punkti 7.4.1 tähenduses ei loeta: 7.4.9.1 punktis 7.1.2 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade lõikes (edaspidi tegevuste kirjeldus ja eelarve) esitamist; 7.4.9.2 lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutmist aastate lõikes tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 7.4.10 RA vaatab tegevuste kirjelduse ja eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemisel esitab punkti 7.4.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks. 7.4.11 Puuduste esinemisel tegevuste kirjelduses ja/või eelarves annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tegevuste kirjelduse ja/või eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.4.12 Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades, ei eelda TAT muutmist konkreetse aasta/aastate vastavale tegevuskavale kinnitatud eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal finantsallikates ei muutu, kui: 7.4.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% ja 7.4.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot; 7.4.13 Peale punktis 7.4.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja 5 tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le. 7.5 Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine 7.5.1 TAT elluviija esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT vahearuande koos lisadega struktuuritoetuste registri (edaspidi register) vahendusel üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks. Kui registri vahendusel ei ole võimalik vahearuannet esitada, siis esitatakse vahearuanne elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult. Juhul kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 7.5.2 TAT elluviija esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT lõpparuande registri vahendusel 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui registri vahendusel ei ole võimalik lõpparuannet esitada, siis esitatakse lõpparuanne elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. 7.5.3 Juhul kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 7.5.4 RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) laekumisest, kas TAT seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 26 7.5.5 Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 7.5.6 Juhul kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja teavitab 5 tööpäeva jooksul RAd. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamatult RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult, siis edastab RÜ lõpparuande 5 tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. 7.5.7 Puuduste esinemisel vahearuandes annab RÜ toetuse saajale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 7.5.8 Puuduste esinemisel lõpparuandes annab RÜ TAT elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning teavitab 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RAd. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamatult RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult, siis edastab RÜ lõpparuande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks. 7.5.9 Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine lõpparuande menetlemine toimub vastavalt p-le 7.5.9. 7.5.10 TAT seirearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 7.5.10.1 andmed TAT kohta (nimetus, tunnusnumber, toetuse saaja ja partneri(te) nimed, abikõlblikkuse periood jne); 7.5.10.2 ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt); 7.5.10.3 näitajate täitmine (kumulatiivselt); 7.5.10.4 hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele; 7.5.10.5 TAT mõju läbivatele teemadele; 7.5.10.6 toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele (täidetakse juhul, kui TAT tegevuste q elluviimise on kaasatud partner). 7.5.11. TAT elluviija esitab RÜ-le vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 tegevustes osalejate andmetega andmekorje vormid iga kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 7.6. Finantskorrektsioonid 7.6.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47. 7.6.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49. 7.7. Vaiete menetlemine 7.7.1. RA otsuse või toimingu peale esitatud vaide menetleja on RA. 7.7.2. RÜ otsuse või toimingu peale esitatud vaide menetleja on RÜ. 7.8. Riigiabi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. 27 8. Riskide hindamine Risk Tegevus riskide maandamiseks Hangetega ei leita sobivaid Asjakohane ja piisava ajavaruga teavitustöö, koostööpartnereid. võimalikele pakkujatele hankekutse saatmine, konsultatsioonid ja teavitusüritused hankeist huvitatuile, et selgitada hanke ja edasise koostöö tingimusi. Teenuseosutajad ei suuda tagada piisavas Nõutud mahud pannakse kirja teenuse mahus teenust, et vastata nõudlusele ja osutamise lepingusse. Teenuseosutajatega täita teenuse suhtes seatud näitajaid. toimub tihe suhtlus, mis ühes regulaarse aruandlusega aitab tagada võimalike probleemide varajast märkamist ja annab võimaluse ühiselt lahendusi otsida. Ei leidu piisaval hulgal tugiisikukoolitusest Koostöös tugiisikuteenust pakkuvate ja ja teenuse pakkumisest huvitatuid. haldavate organisatsioonidega leitakse olemasolevate tugiisikute seast need, kes on nõus kaasa lööma. Teavitustöö tulemusena leitakse uued inimesed. Teenuste jätkusuutlikkuse tagamine pärast Eelarveliste vahendite tagamine riigieelarves. TAT lõppemist. Sotsiaalkindlustusameti valmisolek Sotsiaalkindlustusameti kaasamine TAT koostöös TAT elluviijaga valmistada ette tegevuste elluviimisel. teenuste integreerimine riiklikku lapsehoiusüsteemi Teenuseid saanud lapsevanemad ei sisene Töötukassa kaasamine ümberõppel, tööturule tööpraktikal ja töö leidmisel. Ei leidu piisaval hulgal tunnistuse saamisest Piisava teavitustöö ja kampaaniaga leitakse huvitatuid ettevõtteid ettevõtted, kes soovivad tunnistust saada. Tunnistuse andmise jätkusuutlikkus pärast Ettevõtetele suunatud piisava teavitustööga TAT lõppemist ettevõttel tekkinud motivatsiooni alusel edaspidi soov ise panustada tunnistuse saamisesse. 9. Lisad TAT tegevuste detailne kirjeldus – lisa 1 vorm A TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade lõikes – lisa 1 vorm B 28 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/20-1069 - Sotsiaalkaitseministri 15. detsembri 2014. a käskkirja nr 232 „Puudega laste tugiteenuste arendamine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kultuuriministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.09.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a79aef28-6c2a-4f28-a8ca-9a5e3be0c106 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a79aef28-6c2a-4f28-a8ca-9a5e3be0c106?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main