Kiri

Ministeeriumid 01.09.2020 nr 1-4/20/3797 Keskkonnaministri määruse "Keskkonnaameti põhimäärus" eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskkonnaministri määruse „Keskkonnaameti põhimäärus“ eelnõu. Palume kooskõlastust viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Teadmiseks: Riigikantselei Annemari Vene, 5565 5707 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 04.08.2020 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2020. a nr Keskkonnaameti põhimäärus Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Keskkonnaameti staatus (1) Keskkonnaamet (edaspidi amet, lühend KeA) on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab täidesaatvat riigivõimu ja riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel, ulatuses ja korras. (2) Amet esindab oma ülesannete täitmisel riiki. § 2. Ameti eelarve ja sümboolika (1) Amet on riigieelarvest rahastatav asutus, millel on oma eelarve. Ametil on arvelduskontod riigikassa kontsernikonto koosseisus. (2) Ametil on väikese riigivapi kujutisega ja oma nimega pitsat. Ameti struktuuriüksustel võib olla oma nimega pitsat, kui see on ette nähtud nende struktuuriüksuste põhimääruses. (3) Ameti dokumendiplankide ja pitsati kasutamise kord määratakse ameti dokumendihalduse korras. (4) Amet kasutab keskkonnajärelevalve sümbolina embleemi. Selleks on kuldse äärisega sinine sõõr, millel on väike riigivapp vesiroosil (lisatud). § 3. Ameti teenetemärgid Amet annab teenetemärke, mille kujundus ja väljaandmise kord kehtestatakse peadirektori käskkirjaga. § 4. Ameti asukoht Ameti aadress on Roheline 64, 80010 Pärnu. Ameti mujal asuvate struktuuriüksuste aadress määratakse nende struktuuriüksuste põhimääruses. § 5. Ameti aruandekohustus (1) Amet on aruandekohustuslik keskkonnaministri ees, kes suunab ja koordineerib ameti tegevust ning teeb ameti üle õigusaktides sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet. (2) Ameti koostööd Keskkonnaministeeriumiga koordineerib Keskkonnaministeeriumi kantsler. § 6. Ameti ingliskeelne nimi Ameti ingliskeelne nimi on Estonian Environmental Board. Kui kasutatakse ameti ingliskeelset nime ja samas kohas on inglise keelde tõlgitud nimi Eesti Vabariik, võib ameti nimest sõna „Estonian” ära jätta. 2. peatükk Tegevusvaldkonnad ja ülesanded § 7. Ameti tegevusvaldkond ja ülesanded (1) Ameti tegevusvaldkonnad on loodus-, keskkonna- ja kiirguskaitse ning keskkonnajärelevalve korraldamine riikliku keskkonnapoliitika elluviimiseks. (2) Oma tegevusvaldkondades täidab amet järgmisi ülesandeid: 1) pakub ja arendab oma tegevusvaldkondades avalikke teenuseid; 2) korraldab keskkonnahariduslikku ja ennetavat tegevust nõustamise, koolitamise ja kaasamise kaudu; 3) annab keskkonnakaitselube, kooskõlastusi, nõusolekuid, ettekirjutusi ning teeb muid otsuseid õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras; 4) valitseb kaitstavaid loodusobjekte, planeerib ja rakendab loodusobjektide kaitset ning hindab kaitse tulemuslikkust; 5) korraldab metsa majandamise, uuendamise ja metsaelustiku mitmekesisuse kaitsega seotud tegevust; 6) korraldab harrastuskalapüügi ja jahipidamisega seotud tegevust; 7) korraldab kiirgusohutustegevust; 8) korraldab keskkonnakasutuse, looduskaitse ja keskkonnajärelevalve andmete kogumist, analüüsi, aruannete koostamist ja esitamist ning keskkonnapoliitika rakendamise tulemuslikkuse hindamist; 9) korraldab keskkonnakahju vältimist ja heastamist; 10) osaleb keskkonnamõju hindamisel ja keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ning teeb keskkonnamõju hindamise järelhindamist; 11) korraldab keskkonnatasude arvestamist ja määramist; 12) teeb riiklikku järelevalvet, ennetab ja menetleb süütegusid ning kohaldab riiklikku sundi; 13) korraldab oma tegevusvaldkonnas valveteenistust; 14) osaleb hädaolukorra riskianalüüside ja hädaolukorraks valmisoleku plaanide väljatöötamisel ning täidab kriisireguleerimise ülesandeid; 15) osaleb poliitikate, arengudokumentide ja õigusaktide väljatöötamisel, esitades eelnõude kohta arvamusi ning tehes ettepanekuid nende muutmiseks ja täiendamiseks; 16) arendab koostööd riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, valitsusväliste organisatsioonide, avalikkuse ning välisriikide vastavate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; 17) osutab tasulisi teenuseid õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras. 3. peatükk Ameti juhtimine § 8. Peadirektor (1) Ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist keskkonnaminister. (2) Peadirektor: 1) juhib ameti tööd ja korraldab oma asetäitjate, ameti struktuuriüksuste juhtide ning teenistujate abil ameti pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist; 2) koordineerib, suunab ja kontrollib talle vahetult alluvate struktuuriüksuste ja teenistujate tööd; 3) tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise ametis koostöös Keskkonnaministeeriumiga; 4) teeb keskkonnaministrile ettepanekuid ameti tegevusvaldkondade ja teenuste otstarbekamaks korraldamiseks; 5) vastutab ameti tegevust reguleerivate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru keskkonnaministrile; 6) esindab ametit ja annab volitusi ameti esindamiseks; 7) vastutab ameti arengudokumentide väljatöötamise ja rakendamise eest; 8) kinnitab ameti töökorraldust reguleerivad dokumendid; 9) nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt ameti koosseisu kuuluvaid ametnikke ning sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid ameti töötajatega, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti; 11) kinnitab teenistuskohtade koosseisu, teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks ja struktuuriüksuste põhimäärused; 12) kinnitab ametnike ja töötajate ametijuhendid ning otsustab lisatasude ja muutuvpalga maksmise kooskõlas õigusaktide ja ameti eelarvega, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti; 13) määrab struktuuriüksuse põhimääruses või ametijuhendis talle ja peadirektori asetäitjatele vahetult alluvad struktuuriüksused ja teenistujad; 14) teeb järelevalvet talle alluvate ametnike ja töötajate toimingute üle õigusaktidega ettenähtud korras; 15) määrab ameti ametnikele distsiplinaarkaristusi ja töötajatele hoiatusi; 16) koostab ja esitab keskkonnaministrile ameti eelarve, struktuuri ja teenistuskohtade arvu projektid ning kontrollib kinnitatud eelarve täpset ja otstarbekat täitmist; 17) sõlmib ameti nimel lepinguid või annab volitusi lepingute sõlmimiseks; 18) otsustab ameti valduses oleva riigivaraga seotud küsimusi; 19) annab oma pädevuse piires õigusaktide alusel ja täitmiseks käskkirju, suulisi ja kirjalikke korraldusi; 20) teeb riikliku järelevalve tegemisel ettekirjutusi ja otsuseid ning annab ametnikele volitusi ettekirjutuste ja otsuste tegemiseks; 21) annab volitusi lubade, litsentside, tunnistuste ning muude haldusaktide andmise ning menetlustoimingute tegemiseks ameti pädevuse piires; 22) moodustab alalisi või ajutisi töörühmi (komisjone, nõukodasid vms) ning määrab nende ülesanded, koosseisu ja liikmete tasustamise; 23) täidab muid seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid. (3) Peadirektori äraolekul täidab tema ülesandeid tema määratud asetäitja. § 9. Peadirektori asetäitjad (1) Ameti koosseisus on peadirektorile vahetult alluvad peadirektori asetäitjad. (2) Peadirektori asetäitja 1) juhib ja korraldab oma tegevusvaldkonna ülesannete täitmist; 2) koordineerib struktuuriüksuste koostööd oma tegevusvaldkonnas; 3) annab oma pädevuse piires suulisi ja kirjalikke korraldusi; 4) osaleb ameti strateegia, arengukavade ja tegevuskavade koostamisel ning vastutab nende elluviimise eest oma vastutusvaldkonnas; 5) juhib oma tegevusvaldkonnas teenuste pakkumiseks vajalike eeskirjade, juhendite ja metoodika väljatöötamist ning rakendamist; 6) esindab ametit peadirektorilt saadud volituste piires; 7) vastutab talle alluvate struktuuriüksuste töö korraldamise ja nende tegevust reguleerivate õigusaktide õiguspärase, täpse, õigeaegse ja otstarbeka täitmise eest; 8) täidab muid õigusaktides sätestatud või peadirektori antud ülesandeid. (3) Peadirektori asetäitja tegevusvaldkonnad ning täpsemad ülesanded, õigused ja vastutus sätestatakse tema ametijuhendis. (4) Peadirektori asetäitja äraolekul täidab tema ülesandeid tema määratud osakonnajuhataja. § 10. Ameti struktuuriüksuste ja nende allüksuste juhtimine ning väljaspool struktuuriüksusi asuvad teenistujad (1) Ameti struktuuriüksusi ja nende allüksusi juhivad järgmised teenistujad: 1) struktuuriüksust juhib osakonnajuhataja või peadirektori asetäitja; 2) struktuuriüksuse allüksust juhib struktuuriüksuse juhile vahetult alluv teenistuja. (2) Struktuuriüksuse juht tagab tema juhitava üksuse põhimäärusega kinnitatud ülesannete täitmise ning üksusele eraldatud ressursside sihipärase ja tõhusa kasutamise, sealhulgas: 1) vastutab tema juhitava üksuse ülesannete õiguspärase, õigeaegse ja asjatundliku täitmise ning üksuse teenuste toimivuse ja arendamise eest; 2) kontrollib temale alluvate teenistujate teenistuskohustuste täitmist; 3) osaleb arengustrateegiate ja tööplaanide väljatöötamisel ning juhib üksuse arenguplaanide koostamist; 4) annab alluvatele teenistujatele suulisi ja kirjalikke korraldusi; 5) täidab kõrgemalseisva juhi antud korraldused või teatab nende täitmise takistustest ning annab talle aru üksuse tegevusest; 6) esitab üksuse nimel arvamusi ja annab kooskõlastusi; 7) teeb vahetule juhile ettepanekuid üksuse struktuuri, teenistuskohtade koosseisu ja ameti töökorralduse muutmiseks; 8) teeb vahetule juhile ettepanekuid teenistujate motiveerimiseks või vastutusele võtmiseks ja muudes personaliküsimustes; 9) taotleb üksuse ülesannete täitmiseks vajalikke eelarvelisi jm vahendeid ning korraldab nende nõuetekohase, heaperemeheliku ja eesmärgipärase kasutamise; 10) taotleb üksuse teenistujatele täienduskoolitusi teenistusülesannete tulemuslikumaks täitmiseks; 11) teeb koostööd teiste riigiasutuste, teadusasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, valitsusväliste organisatsioonide ja avalikkusega; 12) esindab ametit peadirektorilt saadud volituste piires ja teeb koostööd asjassepuutuvate pooltega; 13) täidab muid õigusaktis sätestatud või kõrgemalseisva juhi antud ülesandeid. (3) Struktuuriüksuse juhi täpsemad ülesanded, alluvus, õigused ja vastutus sätestatakse tema ametijuhendis. (4) Ameti koosseisu võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksusi asuvad teenistujad. (5) Väljaspool struktuuriüksusi asuva teenistuja ülesanded, alluvus, õigused ja vastutus sätestatakse tema ametijuhendis või töölepingus. 4. peatükk Ameti struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded § 11. Ameti struktuur (1) Ameti teenistuskohtade piirarvu kinnitab keskkonnaminister peadirektori ettepanekul. (2) Ameti struktuuriüksused on osakonnad. (3) Osakonna ülesanded, pädevus, juhtimiskorraldus ja struktuuriüksuse juhi asendamine sätestatakse struktuuriüksuse põhimäärusega. (4) Osakonna koosseisu võib kuuluda allüksus, mille ülesanded sätestatakse osakonna põhimääruses. § 12. Ameti osakonnad ja nende põhiülesanded (1) Ameti osakonnad on: 1) eluslooduse ja kalanduse järelevalve arendusosakond; 2) haldusosakond; 3) järelevalveosakond; 4) keskkonnahariduse ja kommunikatsiooniosakond; 5) keskkonnakasutuse järelevalve arendusosakond; 6) keskkonnatasuosakond; 7) klienditeenindus- ja personaliosakond; 8) kliima- ja kiirgusosakond; 9) looduskaitse korraldamise osakond; 10) looduskaitse planeerimise osakond; 11) looduskasutuse osakond; 12) metsaosakond; 13) ringmajanduse osakond; 14) strateegia- ja analüüsiosakond; 15) uurimisosakond; 16) veeosakond; 17) õigusosakond. (2) Eluslooduse ja kalanduse järelevalve arendusosakond: 1) planeerib ja koordineerib eluslooduse ja kalanduse järelevalvet; 2) kontrollib järelevalvetoimingute kvaliteeti; 3) täidab Euroopa Liidu ja rahvusvahelistest õigusaktidest ja kokkulepetest tulenevaid ülesandeid, sh teeb rahvusvahelist koostööd Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika eesmärkide täitmiseks; 4) tagab Eesti kalalaevade jälgimise keskuse töö. (3) Haldusosakond: 1) tagab ameti kinnisvara, tehnika, varustuse ja töövahendid; 2) koordineerib ja korraldab riigihankeid. (4) Järelevalveosakond: 1) korraldab ja teeb keskkonnajärelevalvet ning kohaldab õigusaktides sätestatud alustel ja ulatuses riiklikku sundi; 2) menetleb kohtuväliselt väärtegusid; 3) tagab keskkonnakaitse valveteenistuse; 4) korraldab keskkonnakaitselist ennetustööd. (5) Keskkonnahariduse ja kommunikatsiooni osakond: 1) kujundab keskkonnasäästlikku ja vastutustundlikku mõtteviisi; 2) tutvustab eluslooduse, keskkonnakasutuse ja keskkonnajärelevalve teemasid avalikkusele ning teavitab sihtrühmi ameti tegevusest; 3) koordineerib ja korraldab keskkonnaharidust ja muud keskkonnateadlikkust edendavat tegevust siht- ja huvirühmadele; 4) korraldab sisekommunikatsiooni. (6) Keskkonnakasutuse järelevalve arendusosakond: 1) planeerib ja koordineerib järelevalvet keskkonnakasutuse valdkonnas; 2) kontrollib järelevalvetoimingute kvaliteeti; 3) täidab Euroopa Liidu ja rahvusvahelistest õigusaktidest ja kokkulepetest tulenevaid ülesandeid. (7) Keskkonnatasuosakond: 1) korraldab keskkonnatasu deklareerimist; 2) täidab keskkonnatasu arvestamisel, määramisel ja revisjoni tegemisel maksuhalduri ülesandeid. (8) Klienditeenindus- ja personaliosakond: 1) korraldab klienditeenindust ja e-teenuste kliendituge; 2) korraldab teabehaldust; 3) kavandab, korraldab ja koordineerib personalitegevust. (9) Kliima- ja kiirgusosakond: 1) rakendab kliima-, õhusaaste- ja kiirgusvaldkonna tegevuskavu; 2) loastab õhusaastet ja tööstusheidet; 3) kiidab heaks lõhnaaine esinemise ja saasteaine heite vähendamise tegevuskava; 4) registreerib paikse heiteallika käitaja ja orgaanilisi lahusteid kasutava käitise; 5) rakendab kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi; 6) loastab kiirgustegevust ja teeb kiirgustegevusvaldkonna registreeringud; 7) korraldab kiirgusseiret ja tagab kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi toimimise; 8) korraldab kiirgusalase hädaolukorra lahendamist ja täidab kriisireguleerimisülesandeid; 9) tagab piiriülese kiirgusohu eest varase hoiatamise süsteemi töö; 10) täidab rahvusvahelistest kohustustest ja kokkulepetest tulenevate ülesandeid, sh vahendab teavet Euroopa Aatomienergiaühendusega, Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga ja rahvusvahelise andmekeskusega tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu alusel. (10) Looduskaitse korraldamise osakond: 1) korraldab ja viib ellu kaitse korraldamise tegevuskavadest ja programmidest tulenevat tegevust, sh korraldab looduskaitselisi töid ning tegevusi abitusse seisundisse sattunud loomadega seoses; 2) korraldab võõrliikide leviku ennetamist ja arvukuse reguleerimist; 3) koostab ja rakendab liigi ohjamiskavasid; 4) täidab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusest tulenevaid ülesandeid; 5) korraldab looma tekitatud kahju hüvitamist; 6) korraldab jahipidamist, sh teeb peadirektorile ettepaneku küttimismahtude ja –piirangute kehtestamiseks; 7) annab kalastuskaarte; 8) korraldab vee-elustiku kaitset ja kasutamist. (11) Looduskaitse planeerimise osakond: 1) korraldab loodusobjektide kaitse alla võtmise menetlust, sh koostab kaitse alla võtmise otsuste ja kaitse-eeskirjade eelnõusid; 2) koostab kaitse korraldamise tegevuskavasid ja koordineerib nende elluviimist; 3) hindab loodusväärtuste ohustatust ja töötab välja nende kaitsepõhimõtteid; 4) koordineerib kaitstavate loodusobjektide kaitse tulemuslikkuse hindamist; 5) teeb liigikaitselisi otsuseid, annab lube, nõusolekuid ja kooskõlastusi ning esitab seisukohti. (12) Looduskasutuse osakond: 1) teeb looduskasutusega seotud otsuseid, annab lube, nõusolekuid ja kooskõlastusi ning esitab seisukohti; 2) teeb kaitseala valitsejana kaitstavate loodusobjektidega seotud otsuseid, sh annab nõusolekuid ja kooskõlastusi ning esitab seisukohti; 3) korraldab looduskaitseliste piirangutega maade omandamist riigile; 4) korraldab ranna ja kalda kaitset, sh teeb ehituskeeluvööndi vähendamisega seotud otsuseid, annab nõusolekuid ja kooskõlastusi ning esitab seisukohti. (13) Metsaosakond: 1) menetleb metsateatisi ja registreerib need metsaregistris; 2) teeb metsakaitseekspertiise; 3) korraldab metsauuenduse hindamist ja metsa uuendamise kohustuse täitmise järelevalvet ; 4) sertifitseerib metsakultiveerimismaterjali, kontrollib selle kvaliteeti, teeb järelevalvet tarnijate üle ning peab arvestust sisse- ja väljaveo üle; 5) tunnustab metsaselektsiooniobjekte ja peab nende üle arvestust; 6) korraldab vääriselupaikade kaitset. (14) Ringmajanduse osakond: 1) rakendab ringmajanduse strateegiat ja tegevuskava; 2) loastab jäätmekäitlust, riikidevahelist jäätmevedu ja tööstusheidet; 3) annab jäätmevaldkonna kooskõlastusi; 4) registreerib jäätmekäitleja; 5) loastab maavara kaevandamist ja maavarauuringuid; 6) teeb keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise toiminguid; 7) kooskõlastab planeeringuid ja projekte; 8) rakendab keskkonnavastutust. (15) Strateegia- ja analüüsiosakond: 1) koordineerib ameti arengudokumentide koostamist ja elluviimist ning korraldab sellekohast aruandlust; 2) korraldab ameti teenuste juhtimise süsteemi haldamist, arendamist ja aruandlust; 3) koordineerib ameti tegevusvaldkondade andmete kogumist, töötlemist ja analüüsi ning korraldab keskset aruandlust; 4) kogub, töötleb ja analüüsib keskkonnajärelevalve andmeid ning peab vastavaid andmekogusid; 5) planeerib ameti eelarvet ja jälgib selle täitmist ning menetleb kuludokumente; 6) koordineerib infotehnoloogilist arendustegevust. (16) Uurimisosakond: 1) ennetab, selgitab välja ja tõrjub ameti uurimisalluvusse kuuluvaid kuritegusid ning teostab nende kohtueelset uurimist; 2) teeb koostööd teiste uurimisasutustega, sh rahvusvahelisel tasandil; 3) tegutseb Europoli, EnviCrimeNeti ja teiste keskkonnakuritegude vastu võitlevate organisatsioonide kontaktpunktina. (17) Veeosakond: 1) rakendab veemajanduskavu ja meetmeprogramme; 2) loastab vee erikasutust ja tööstusheidet; 3) annab veevaldkonna kooskõlastusi; 4) registreerib veekeskkonnariskiga tegevusi; 5) korraldab merekeskkonna kaitset. (18) Õigusosakond: 1) teenindab ametit õigusküsimustes; 2) analüüsib õiguslikult õigus- ja haldusakte; 3) koordineerib õigusloomet; 4) menetleb kohtuväliselt väärtegusid; 5) kontrollib süüteomenetluste kvaliteeti; 6) esindab ametit kohtus. 5. peatükk Rakendussätted § 13. Keskkonnajärelevalve sümboolika Käesoleva määruse jõustumiseni kehtinud keskkonnaministri 31. märtsi 2008. a määruse nr 12 „Keskkonnainspektsiooni põhimäärus“ § 2 lõike 4 kohast keskkonnajärelevalve embleemi võib kasutada: 1) kõikidel infokandjatel – kuni 2022. aasta 31. detsembrini; 2) vormiriietel – kuni 2025. aasta 31. detsembrini. § 14. Määruse kehtetuks tunnistamine (1) Keskkonnaministri 31. märtsi 2008. a määrus nr 12 „Keskkonnainspektsiooni põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks. (2) Keskkonnaministri 20. mai 2014. a määrus nr 13 „Keskkonnaameti põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks. § 15. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril. Rene Kokk Minister Meelis Münt Kantsler  Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaameti põhimäärus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. Eelnõukohase määrusega kehtestatakse Keskkonnaameti põhimäärus, lähtudes Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusest (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) (eelnõuna 184 SE), mis on jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril. Ühendasutus liidab Keskkonnaameti (edaspidi KeA) ja Keskkonnainspektsiooni (edaspidi KKI) põhifunktsioonid, seejuures jäävad mõlema asutuse põhiülesanded senisel kujul kehtima. Uues Keskkonnaameti põhimääruses liidetakse seega keskkonnaministri 20. mai 2014. a määrusest nr 13 „Keskkonnaameti põhimäärus“ (edaspidi KeA kehtiv põhimäärus) tulenevad kehtivad Keskkonnaameti ülesanded ja keskkonnaministri 31. märtsi 2008. a määrusest nr 12 „Keskkonnainspektsiooni põhimäärus“ (edaspidi KKI põhimäärus) tulenevad Keskkonnainspektsiooni ülesanded. Kehtivate põhimäärustega võrreldes on uues põhimääruses korrastatud ja kaasajastatud põhiülesandeid ja jäetud välja need, mis kordavad juba muudest seadustest või määrustest tulenevaid ülesandeid. Eelnõu jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril, samal ajal ülal nimetatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse jõustumisega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud KKI õigusosakonna juhataja Väino Vaidla (696 2262, [email protected]), KeA peajurist Maiu Paloots (5349 4399, [email protected]) ja ühendasutuse loomise projektijuht Karl Laas (e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Annemari Vene ([email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (626 2953, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud teise menetluses oleva eelnõuga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohane määrus koosneb 15 paragrahvist. Paragrahvid 1 ja 2 (lõiked 1 – 3) on analoogsed KeA kehtiva põhimääruse §-dega 1 ja 2 (staatus, eelarve, pitsat ja sümboolika). Paragrahvi 2 lõige 4 sätestab ühendasutuse sümboolika. Tänast KKI sümboolikat (valge 1 vesiroos, millel riigivapi kujutis) kasutatakse edasi keskkonnajärelevalve tunnusena. Muus osas jääb embleem samaks. Võrreldes KKI sümboolikaga puudub embleemil asutuse nimetus ning kasutusest langeb välja embleemiga lipp. Embleemi värvid rahvusvahelise PANTONE tabeli järgi on: sinine – PANTONE 285 (C: 91; M: 43; Y: 0; K: 0); kollane – PANTONE 131 (C: 0; M: 27; Y: 100; K: 9). Seoses sõna „Keskkonnainspektsioon“ vahetamisega vormidel ja erinevatel elementidel sõnaga „Keskkonnaamet“, kasutatakse üleminekuaega (vt § 13 selgitus). Paragrahv 3 kohaselt annab amet teenetemärke, mille kujundus ja väljaandmise kord kehtestatakse peadirektori käskkirjaga. Paragrahv 4 sätestab ameti aadressiks Roheline 64, 80010 Pärnu. Paragrahv 5 (järelevalve ameti tegevuse üle) on sisult analoogne kehtiva KeA põhimääruse §- ga 4. Sõnastust on muudetud lühemaks ja selgemaks sätestades selgelt aruandekohustuse keskkonnaministri ees. Sõnastuses on võetud eeskuju kaasaegsematest asutuste põhimäärustest nagu näiteks PPA ja MTA. Paragrahv 6 sätestab ameti ingliskeelse nimetuse, milleks on Estonian Environmental Board. Paragrahv 7 sätestab ameti tegevusvaldkonna ja ülesanded. Ameti tegevusvaldkonnad on riigi keskkonna- ja looduskaitse ning -kasutamise ja kiirguskaitse poliitikate ja programmide ning arengukavade elluviimine ning keskkonnajärelevalve (ühendatud on kehtiva KeA põhimääruse § 5 ja KKI põhimääruse § 6). Ameti põhiülesanded on samad kui senised KKI ja KeA põhiülesanded, kuid põhimääruses esitatud põhiülesannete loetelu on kaasajastatud, korrastatud ja loobutud teistest õigusaktidest selgelt tulenevate ülesannete detailsest loetlemisest. Loetelus on nimetatud üldised ülesanded ja lisaks ülesanded, mida muud õigusaktid ei täpsusta. Lõike 2 punktis 1 nähakse ette, et KeA pakub ja arendab oma tegevusvaldkondades avalikke teenuseid. Antud punkt lähtub kaasaegse halduse põhimõttest, et haldusorganisatsiooni ülesanne on avaliku teenuse pakkumine ning tõstab asutuse igapäevases tegevuses esile kliendikeskse teenuse pakkumise. Samuti sätestatakse antud punktis selge kohustus tegeleda pakutavate avalike teenuste arendamisega. Punktis sätestatud põhimõte ei ole kajastatud varasemates asutuste põhimäärustes nii selgelt kui nüüd. Lõike 2 punkti 2 järgi korraldab KeA keskkonnahariduslikku ja ennetavat tegevust nõustamise, koolitamise ja kaasamise kaudu. Antud põhimõtted on varem kajastatud KeA põhimääruses ühe punkti all (§ 5 lõige 2 punkt 33) ning KKI põhimääruses kahe punkti all – koolituste korraldamine oma valdkonnas(§ 7 punkt 14) ning avalikustamise ja elanikkonna teavitamise kohustus (§ 7 punkt 10). Antud sõnastuses võetakse kokku KeA ja KKI senised eesmärgid ennetava järelevalve teostamisel, elanikkonna ja huvirühmade kaasamisel ning keskkonnaharidusliku tegevuse korraldamisel. Lõike 2 punkt 3 sätestab, et KeA annab keskkonnakaitselube, kooskõlastusi, nõusolekuid, ettekirjutusi jm otsuseid õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras. Antud punkt lähtub senisest KeA põhimääruse sõnastusest kuid lihtsustab seda ning ei nimeta enam otseselt üksikuid loa 2 liike. Sõnastuse korrigeerimisel lähtuti põhimõttest, et üksikute loa liikide nimetamisel tuleks tuua ammendav loetelu, mis ei ole aga otstarbekas. Osakondade põhiülesannete juures on nimetatud valdkonnad, milles konkreetne osakond talle antud volituste piires haldusmenetlust läbi viib. Lõike 2 punkt 4 sätestab KeA kohustused kaitstavate loodusobjektide valitsemisel, kaitse planeerimisel ja kaitse tulemuslikkuse hindamisel. Antud punkt võtab kokku senise KeA põhimääruse § 5 lõike 2 punktid 9–13. Sõnastust on muudetud arusaadavamaks. Konkreetsed nimetatud punktis viidatud tegevused kirjutatakse lahti osakondade ülesannete all ning määratletakse veelgi täpsemalt osakondade põhimäärustes. Lõike 2 punkt 5 sätestab et KeA korraldab metsa majandamise, uuendamise ja metsaelustiku mitmekesisuse kaitsega seotud tegevust. Ka antud juhul koondab punkt senise KeA põhimääruse § 5 lõike 2 punktid 18–25, võttes lühidalt kokku metsa majandamisega seotud funktsioonid. Konkreetsed nimetatud punktis viidatud tegevused kirjutatakse lahti osakondade ülesannete all ning määratletakse veelgi täpsemalt osakondade põhimäärustes. Lõike 2 punkt 6 sätestab et KeA korraldab harrastuskalapüügi ja jahipidamisega seotud tegevust. Ka siin on analoogiliselt eelmistele punktidele KeA senise põhimääruse sätteid lühendatud ja koondatud. Täpsemalt kirjutatakse ülesanded lahti osakondade ülesannete juures ning nende põhimäärustes. Lõike 2 punkt 7 sätestab et KeA korraldab kiirgusohutustegevust. Varasemas KeA põhimääruses reguleeriti kiirgusvaldkonna tegevust ameti ülesannete loetelus nelja punkti raames (punktid 1, 28, 29 ja 30). Sarnaselt eelnevalt kirjeldatule on nimetatud punktid viidud osakonna ülesannete kirjelduse alla. Osakonna ülesannete alla on viidud ka rahvusvahelistest lepingutest tulenevad kohustused, nagu see, et kiirgusvaldkonnas on sidepidamise kohustus Euroopa Aatomienergiaühendusega, Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga ja rahvusvahelise andmekeskusega tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu alusel. Sama põhimõtet, määrata rahvusvaheliste kohustuste täitmisega seotud osakonna ülesanded osakondade ülesannete juures, on järgitud ka teiste valdkondade ja osakondade puhul. Näiteks on KKI kehtiva põhimääruse § 7 punktis 8 sätestatud, et Keskkonnainspektsioon võtab vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkuleppega ühinemise seaduse artiklis 21 ettenähtud teateid. Ka antud kohustus on viidud põhimääruse ülesannete kirjelduse juurest konkreetse osakonna juurde. Lõike 2 punkt 8 sätestab et KeA korraldab keskkonnakasutuse, looduskaitse ja keskkonnajärelevalve andmete kogumist, analüüsi, aruannete koostamist ja esitamist ning keskkonnapoliitika rakendamise tulemuslikkuse hindamist. Antud punkt võtab lühidalt kokku mõlema asutuse põhimäärustes sätestatud eesmärgid ning sätestab kompaktselt KeA tulemuslikuks tööks vajaliku andmete kogumise ja analüüsimise. Lõike 2 punktid 9 ja 10 sätestavad KeA rolli keskkonnakahju vältimisel ning keskkonnamõjude hindamisel. Antud punktide aluseks on kehtivad põhimäärused. Lõike 2 punkt 11 sätestab KeA ülesande keskkonnatasude määramisel. Lõike 2 punktid 12 ja 13 võtavad kokku senised KKI funktsioonid keskkonnavaldkonna järelevalve ning valveteenistuse korraldamisel. 3 Lõike 2 punkt 14 sätestab KeA rolli hädaolukorra reguleerimisel ja seotud plaanide ning analüüside koostamisel. Säte koondab nii KKI kui KeA senised ülesanded. Lõike 2 punkt 15 määrab, et KeA osaleb poliitikate, arengudokumentide ja õigusaktide väljatöötamisel, esitades eelnõude kohta arvamusi ning tehes ettepanekuid nende muutmiseks ja täiendamiseks. Antud säte on sarnasel kujul sätestatud mõlema liituva organisatsiooni põhimääruses ning on omane kõikide riigiasutuste põhimäärustele. Sama ülesanne on ka kehtivates põhimäärustes ja sisaldub erinevates punktides. Lõike 2 punkt 16 määrab, et KeA arendab koostööd riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, valitsusväliste organisatsioonide, avalikkuse ning välisriikide vastavate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. See on sarnaselt reguleeritud ka senistes põhimäärustes ning äärmiselt oluline KeA sisuliste teenuste osutamise aspektist. Praktikas väljendub selline koostöö erinevates koostöövormides näiteks läbi KeA ja KKI seniste kliendikodade, ühiste nõupidamiste kaudu omavalitsusüksustega või kasvõi läbi koostöö korraldamise vabatahtlike kalastusklubidega. Lõike 2 punkt 17 sätestab, et KeA osutab tasulisi teenuseid õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras. Näiteks osutatakse õigusaktide alusel tasulisi teenuseid kiirguse ja metsanduse valdkonnas. Samuti näeb kiirgusseaduse § 31 ette Keskkonnaameti poolt osutatavad tasulised teenused. 3. peatükk (§-d 8–10) käsitleb ameti juhtimist. Üldist juhtimise loogikat on muudetud paindlikumaks ning selles osas on tehtud kaks suuremat muudatust. Esiteks ei ole peadirektorite asetäitjate vastutusvaldkonnad osakondade tasemel põhimääruses määratud. Antud muudatus annab võrreldes senise regulatsiooniga peadirektorile suurema vabaduse asutuse töö korraldamisel. Peadirektori asetäitjate vastutusvaldkondi on võimalik määrata ametijuhendi tasemel ning selleks ei ole vaja muuta põhimäärust. Samuti on peadirektorile antud pädevus talle otse alluvad osakonnad ise määrata, seni sätestas selle KeA kehtiv põhimäärus, mis aga ei taga asutuse juhtimise korraldamisel vajalikku paindlikkust. Paragrahv 9 lõige 4 sätestab, et peadirektori asetäitja äraolekul täidab tema ülesandeid tema määratud osakonnajuhataja. Kehtiva määruse § 6 lõike 3 kohaselt täidab peadirektori äraolekul peadirektori ülesandeid peadirektori nimetatud peadirektori asetäitja. Antud regulatsiooni sisuline eesmärk on muuta organisatsioonikultuuri selliselt, et asendamine toimuks ülespoole. Muudatuse eesmärk on muuta juhtimine uues asutuses avatumaks ning kaasata erineva tasandi juhte laiemalt otsuste tegemisse ning laiendada osakondade vahelist kostööd. Samuti suurendab antud muudatus koostööd erinevate osakondade vahel ja aitab integreerida asutuse poolt pakutavaid teenuseid. Teiseks on oluline suurem muudatus regioonide kaotamine eraldi struktuuriüksustena. Antud muudatuse eesmärk on kaotada formaalsed ja näilised piirid sisuosakondade asjaajamises ning võimaldada saavutada tööprotsessides suurem paindlikkus. Keskkonnaameti senine praktika personalitöös ja klienditeeninduses on olnud seotud kodulähedase värbamise ning paindlikkusega – ühe piirkonna kliente on teenindanud vastavalt oma pädevusele ka spetsialistid teisest regioonist. Muudatus aitab ühtlustada klienditeeninduse praktikaid 4 erinevates sisuosakondades ning kõrvaldab viimased formaalsed takistused teenuste osutamisega seotud tööjaotuse ühtlustamiseks ning vajaduspõhiseks suunamiseks üle kogu riigi. Keskkonnainspektsiooni kehtiva põhimääruse §-s 10 on struktuuriüksusena ette nähtud bürood. Eelnõukohases määruses liidetakse senised KKI sisuosakonnad KeA uue struktuuriga ning maakondlikud bürood viiakse järelevalveosakonna alluvusse, mille ühe põhiülesandena sätestatakse keskkonnakaitse valveteenistuse korraldamine. Antud muudatus tagab ühendameti aktiivse kohaloleku kõikides maakondades, mis on eriti oluline just keskkonnajärelevalve aspektist. Muudatus võimaldab samas rakendada maakondlike büroode baasilt täna ainult KeA poolt osutatavaid teenuseid tunduvalt paremas kvaliteedis1 või parema kättesaadavusega. Lisaks osakondadele võivad peadirektori või peadirektori asetäitjate alluvuses olla ka väljaspool struktuuriüksusi asuvad teenistujad. Põhimäärus ei sätesta ranget loetelu ameti tegevusvaldkondadest. Sisuliselt kujuneb ametis neli peamist tegevusvaldkonda – juhtimine, looduskaitse, keskkonnakasutuse ning järelevalve valdkond. Osakondade paiknemisel valdkondade vahel on kahte asutust sisuliselt integreeritud ning näiteks on planeeritud valdkondliku järelevalve viimine sisuvaldkondade alla, strateegiline planeerimine ning sealhulgas järelevalve planeerimine üldjuhtimise valdkonna alla ning kogu uue KeA õigusteenindus järelevalve valdkonna alla. Struktuuri kujundamisel on astutud tugev samm edasi asutuste mehhaaniliselt liitmiselt organisatsioonide sisulise integreerimise suunas. Muu üldine juhtimisloogika on jäänud samaks. Paragrahvi 10 on ühendatud seniste KeA kehtiva põhimääruse §-de 8–10 regulatsioon. Senine kehtiva KeA põhimääruse § 11 on lisatud § 8 lõikesse 2 peadirektori ülesannete hulka (punkt 20). 4. peatükis (§-d 11 ja 12) on toodud ameti struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded. Struktuuriüksuste jaotuste ning funktsioonide paiknemise osas on arvestatud Keskkonnaministeeriumi struktuuri, valdkonna programmdokumentide nõuete ning kliendikoja liikmete seisukohtadega. Struktuuri ja valdkondade kujundamisel on analüüsitud ka klienditeeninduse vajadusi ning olemasolevate teenuste jätkuvat kvaliteetset teostamist. KeA põhimääruse alusel on uuel asutusel neli peamist tegevusvaldkonda: Juhtimise valdkonna moodustavad alljärgnevad osakonnad: 1. keskkonnahariduse ja kommunikatsiooni osakond; 2. strateegia ja analüüsiosakond; 3. klienditeenindus ja personaliosakond; 4. haldusosakond. Eluslooduse valdkonna moodustavad alljärgnevad osakonnad: 1. looduskaitse planeerimise osakond 2. looduskaitse korraldamise osakond 3. looduskasutuse osakond 1 Vt. täpsemalt SE 184 seletuskiri ning selle aluseks olev analüüsidokument. 5  4. metsaosakond 5. eluslooduse ja kalanduse järelevalve arendusosakond Keskkonnakasutuse valdkonna moodustavad järgmised osakonnad: 1. kliima ja kiirgusosakond; 2. ringmajanduse osakond; 3. veeosakond; 4. keskkonnakasutuse järelevalve arendusosakond. Järelevalve valdkonna moodustavad alljärgnevad osakonnad: 1. uurimisosakond; 2. õigusosakond; 3. järelevalve osakond; 4. keskkonnatasude osakond. KeA ja KKI ühendamisest tulenev sisuline sünergia realiseerub läbi järelevalve arendusosakondade paiknemise sisuvaldkondade juures. Järelevalve valdkonnas asuv järelevalve osakond koondab senised 15 KKI maakondliku bürood. Tugistruktuurides moodustatakse strateegia ja analüüsiosakond suures ulatuses KKI analüüsiosakonna baasil. KeA senised õigusliku teenindusega seotud ülesanded paiknevad edasiselt järelevalve valdkonna all. Osakondade täpsemad ülesanded sätestatakse nende põhimäärustes ning seejuures teostatakse täiendav analüüs osakondade poolt osutatavate teenuste suhtes. Eesmärk on uue struktuuri ning osakondade nimetuste kaudu lihtsustada klientide suhtlust KeA-ga. Sellele eesmärgile on pööratud tähelepanu ka osakondade nimede valikul. Looduskaitseliste tegevustega tegeleb KeA-s kolm osakonda: Looduskaitse planeerimise osakond vastutab ennekõike loodusväärtuste kaitse planeerimise eest. See hõlmab nii kaitsealade, kaitsealuste liikide kui ka kõikide teiste kaitsealuste objektide (nt üksikobjektid, pargid) kaitse planeerimist. Tegeletakse küsimustega – mida, kuidas ja kus kaitsta. Valmistatakse ette kaitse alla võtmise otsused ning koostatakse täpsemad tegevuskavad kaitse korraldamiseks – kaitse korralduskavad, liigi kaitse tegevuskavad ja elupaiga tegevuskavad. Antud osakond tegeleb väga spetsiifiliste lubadega, mis on seotud konkreetsete liikidega. Näiteks ümberasustamised riikide vahel või kaitsealustele liikide uurimiseks vajalikud load. Looduskaitse korraldamise osakond viib ennekõike ise või koostöös partneritega läbi praktilisi looduskaitselisi tegevusi. Antud osakonna ülesanne on näiteks ka võõrliikide tõrje. Sellest tulenevalt antakse näiteks välja ka lubasid võõrliikide pidamiseks tehistingimustes. Looduskasutuse osakond tegeleb ennekõike looduskasutuse nõusolekute, kooskõlastuste ja lubade andmisega (looduses liikumine, ehitamine, ranna ja kalda piirangud jms). Looduskasutuse osakond tegeleb tavapäraste loamenetlustega Ametit juhib peadirektor, kellel on kavandatud struktuuri kohaselt kolm valdkondlikku asetäitjat, kelle otsealluvuses on osakonnad vastavalt valdkonnale. Juhtimisvaldkonna osakonnad alluvad otse peadirektorile. 6 Eelnõukohase määruse §-s 12 on osakonnad esitatud tähestikulises järjekorras. Kokku saab KeA-l olema 17 osakonda, mis tähendab, et olemasolev KKI ja KeA osakondade arv ei tõuse. Osakondade ülesanded on võrreldes kehtivate põhimäärustega üldjoontes samad, määruses on neid aga korrastatud ja välja jäetud need, mis tulenevad selgelt muus õigusaktist. Osakondade ülesannete sõnastust on ühtlustatud ja võimaluse piires lühendatud. Samuti on osakondade ülesannete all kirjeldatud rahvusvahelistest kohustustest tulenevad ülesanded, nagu see on näiteks kliima- ja kiirgusosakonna või eluslooduse ja kalanduse järelevalve arendusosakonna puhul. Senisest täpsemalt on määratud ka valdkonnad, milles osakonnas viiakse läbi haldusmenetlust (antakse erinevaid lube jm haldusakte), lähtudes eelnõukohase määruse § 8 lõike 2 punkti 21 alusel antavast volitusest. 5. peatükk (§-d 13 – 15) sisaldab rakendussätteid. Paragrahv 13 näeb ette üleminekuaja ameti keskkonnajärelevalve sümboolika kasutamisel. Selle kohaselt võib kuni 2023. aasta 1. jaanuarini ameti keskkonnajärelevalve sümboolikana kasutada eelnõukohase määruse jõustumiseni kehtivat keskkonnaministri 31. märtsi 2008. a määruse nr 12 „Keskkonnainspektsiooni põhimäärus“ § 2 lõike 4 kohast embleemi. KKI embleemil on äärise ülaserval tekst „KESKKONNAINSPEKTSIOON“ ja allserval tekst „ESTONIAN ENVIRONMENTAL INSPECTORATE“. Üleminekuaeg on vajalik, et võimaldada ametirõivastel, -tõenditel jm sümboolika uuendada. Samuti on eesmärk maksimaalselt ära kasutada olemasolev KKI vormiriietus kuni selle elutsükli lõpuni. Seetõttu võimaldatakse praeguse sümboolikaga vormiriideid kasutada kuni 2025. aasta lõpuni. Täna KKI poolt kasutatav vesiroosi sümbol on ka edasiselt kasutusel keskkonnajärelevalve sümbolina, eristades seega selgelt asutusesiseselt riikliku järelevalve funktsiooni. Paragrahvi 14 kohaselt tunnistatakse kehtetuks kehtivad KeA ja KKI põhimäärused. Paragrahv 15 sätestab põhimääruse jõustumise aja – selleks on 2021. aasta 1. jaanuar, samal ajal Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) jõustumisega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõju KeA ja KKI ühendamisega seotud mõjudest on antud ülevaade Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) (eelnõu 184 SE) seletuskirjas ja sellele lisatud dokumentides, mistõttu seda siinkohal ei korrata. Määruse rakendamisega ei kaasne: 1) sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju; 2) mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele; 3) mõju majandusele; 4) mõju elu- ja looduskeskkonnale; 5) mõju regionaalarengule; 6) mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele. 7 Sihtrühm: Keskkonnaameti töötajad ja teenistujad Ühendameti loomise üks eesmärke on olnud sisuka ja mõtestatuma töö pakkumine ühendameti töötajatele. Eeldus on samuti, et ühendatud asutuses on võimalik juhtimise ja töökorralduse ning tasustamise küsimused lahendada veel paremini kui seni, ning et suuremas asutuses on võimalik pakkuda töötajatele paremaid võimalusi erialaseks arenguks. Mõju: riigiasutuse töökorraldusele Ühendameti loomisega kaasneb võimalus tööprotsesse lihtsustada ja parandada. Tänu asutuste ühendamisele jäävad ära kahe maja vahel toimuvad kooskõlastusringid ning on loodud eeldused otsuste kiiremaks ja läbimõeldumaks vastuvõtmiseks ühe asutuse sees. Kuna põhimäärusesse on ühendatud KeA ja KKI ülesanded sisuliselt muutmata kujul, siis ei kaasne põhimääruse kehtestamisega olulist mõju ühendasutuse töökorraldusele, võrreldes KeA ja KKI praeguse tegevusega. Ühendasutuse poolt pakutavate teenuste analüüs ja teenuste parendamine toimub paralleelse protsessina. Teenuste parendamise aluseks on määruse aluseks oleva seaduse (eelnõu 184 SE) seletuskirjas ning teostatud eelanalüüsis väljendatud eesmärgid. Kliendikesksete muudatuste rakendamisega teenusprotsessides minnakse edasi vastavalt optimeerimiskohtade leidmisele ning vastavalt eelduste täitumisele muudatuste sisseviimiseks. Ühendasutuse uuendatud struktuur võimaldab luua ühendasutuses pädevad tugiosakonnad, mis oleksid Keskkonnaministeeriumile võimekaks partneriks kõikides tugifunktsioonides (personal, õigus, haldus jne). Eelviidatud seletuskirjas on ka selles aspektis oodatavat tulemust ning muudatuste eeldatavat mõju kirjeldatud põhjalikumalt. KKI põhiülesanded viiakse kõik üle ühendasutusse ning selles osas ei ole koosseisus olulisi muudatusi. Struktuuri vaates hakkavad seniste KKI büroode töötajad paiknema järelevalve osakonnas, mida juhib peadirektori asetäitja ja mille alla koondatakse senised 15 maakondlikku bürood. Seoses regioonide kaotamise ja uute osakondade loomisega kaob struktuuris kaks juhtivat teenistuskohta (juhtivate teenistuskohtade arv väheneb 61-lt 59-le). Kaob ära kolm regioonijuhi teenistuskohta: Põhja, Lõuna ja Lääne regiooni juhataja kohad. Samas luuakse uued osakonnad: KeA looduskaitse osakonna ja regioonide baasil luuakse kolm osakonda, milleks on looduskaitse korraldamise, looduskaitse planeerimise ja looduskasutuse osakonnad; KeA praeguse keskkonnaosakonna ja regioonide baasil luuakse samuti uued osakonnad nagu ringmajanduse osakond ja veeosakond. Praeguse kiirgusosakonna ja regioonide vastavate spetsialistide baasil luuakse kliima ja kiirgusosakond. Ühekordsete kuludena on asutuste ühendamise raames planeeritud võimalikeks koondamiskuludeks 114 399 eurot, mis sisaldab tööjõu maksusid. Tegelik kulu sõltub suuresti sellest, milliseks kujunevad loodavate ametikohtade konkursid. Ameti uue struktuuri loomisel on arvestatud ka sellega, et koondamissituatsioon tekiks võimalikult vähestele töötajatele. Ühendasutuse põhimääruse kohaseks aadressiks on senine KKI aadress Roheline 64, 80010 Pärnu. KeA praegune põhimääruse kohane aadress on Narva mnt 7A, 15172 Tallin. Asutuse aadressi üleviimisega ei kaasne täiendavat töökohtade väljaviimist pealinna piirkonnast. Põhjuseks on asjaolu, et nii KeA kui ka KKI on juba enne asunud hajusalt üle Eesti, värvates elukoha lähedalt ning pakkudes töötajatele kaugtöö võimalusi. Näiteks täidetakse täna „peakonotori“ ülesannetest personalivaldkonna funktsiooni olulises osas Viljandist, strateegilise planeerimise ja kommunikatsioonifunktsiooni Saaremaalt jne. KKI osas olukord 8 ei muutu, kuna tegemist on senise KKI aadressiga ning maakondlike büroode funktsioone jätkatakse samades piirkondades. Põhimääruse kohaselt määratakse ameti mujal asuva struktuuriüksuse asukoht ja postiaadress struktuuriüksuse põhimääruses. Täna töötab KeA teenistujatest Tallinnast väljas ca 78 % töötajatest. Mõningane täiendav töökoormus kaasneb andmekogudes, dokumentide mallidel ja plankidel KeA aadressi muutmise vajadusega, kuid see ei ole märkimisväärne. Andmekogude osas ehitatakse ringi teatud klassifikaatoreid ning samuti arvestatakse vajadusel muutunud ligipääsuõiguste andmisega. Vastavad vahendid on eelarvestatud ning olemas. Muudatuse mõju ulatus on seega väike. Ebasoovitavate mõjude risk puudub. Riske ja mõju on täpsemalt analüüsitud määruse aluseks oleva seaduseelnõu seletuskirjas ning seotud analüüsidokumentides. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud KeA ja KKI ühendamisega seotud tegevustest ja kuludest on antud ülevaade Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) (eelnõu 184 SE) seletuskirjas ja sellele lisatud dokumentides, mistõttu seda siinkohal ei korrata. Määruse rakendamisega ei kaasne praeguse olukorraga võrreldes olulisi täiendavaid kulutusi, rahalist tulu ega täiendatav tegevust. Ülevaade kuludest on antud ka seletuskirja 4. osas. Määrusest tulenevalt on keskkonnajärelevalve sümboolika muutumisega seoses vajalik muuta sümboolika ka olemasolevatel infokandjatel (inventaril, tõenditel jne). Arvestades tegevuse mahtu, näeb eelnõukohane määrus selleks ette üleminekuaja. Seoses KeA kui ühendasutuse aadressi muutumisega võrreldes KeA praeguse aadressiga ei ole praegu ette näha olulisi kulutusi. Teatud kulutused kaasnevad andmekogude muudatuste tegemisega, kuid need ei ole märkimisväärsed ja on kaetavad ühendamisega seoses juba planeeritud vahenditest. Kokkuhoid transportvahendite optimaalsema kasutuse ning kinnisvara optimaalsema paiknemise pealt oli vastavalt eelanalüüsile kokku aastas kuni 200 000 eurot. Vastava kokkuhoiu saavutamine sõltub eelduseks olevate otsuste õigeaegsest langetamisest. Määruse aluseks oleva seaduseelnõu seletuskirjas analüüsiti ühendameti poolt osutatavate teenustega kaasnevaid kulusid ja tulusid. Protsesside ümberkorraldamisest tulenevad tulud saabuvad eelduste täitumisel arvestuslikult 1–4 aasta jooksul ning võivad kogumis ulatuda umbkaudu kuni 2 miljoni euroni. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril. 9 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Riigikantseleile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Eelnõu saadetakse ka KeA ja KKI koostööpartneritele. 10  Keskkonnaministri ..... 2020. a määruse nr .... „Keskkonnaameti põhimäärus“ Lisa Keskkonnaameti keskkonnajärelevalve sümbol EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/20-1057 - Keskkonnaministri määruse "Keskkonnaameti põhimäärus" eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 08.09.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5bf26549-9221-4c4b-b0e3-62f93a9f6b70 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5bf26549-9221-4c4b-b0e3-62f93a9f6b70?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main