Kiri

Riigikantselei 15.09.2020 nr 1-11/1776-1 [email protected] Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Kultuuriministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisad: 1. Eelnõu 21 lehel 2. Seletuskiri 76 lehel 3. Vastavustabel 18 lehel 4. Kooskõlastustabel 70 lehel Karin Ligi 628 2254, [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  EELNÕU 09.09.2020 Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Meediateenuste seaduse muutmine Meediateenuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) videojagamisplatvormi pidamise korra, tegevuspõhimõtted ja nõuded videojagamisplatvormi pidajale;“; 2) paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) eraõiguslikule isikule televisiooni- ja raadioteenuse osutamiseks tegevusloa (edaspidi ka televisiooniluba ja raadioluba) andmise ning tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutamisest ja videojagamisplatvormi pidamisest teatamise korra;“; 3) paragrahvi 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „4) meediapädevuse edendamise eest vastutaja; 5) riikliku järelevalve korralduse ja vastutuse seaduse rikkumise eest.“; 4) paragrahvi 2 lõike 1 punkte 2–4 täiendatakse pärast sõnu „meediateenuse osutamises osalevatest“ sõnadega „saadetega seotud“; 5) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) oluline osa meediateenuse osutamises osalevatest saadetega seotud töötajatest asub Eestis ja toimetusotsused meediateenuse kohta tehakse Eestis, kuid meediateenuse osutaja juhtorgan asub muus liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis;“; 6) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõnad „liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis“ sõnaga „Eestis“; 7) paragrahvi 2 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „käesoleva paragrahvi lõiget 1“ tekstiosaga „või 2“; 8) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Käesolevas seaduses piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigiga seotud meediateenuse osutaja kohta sätestatut kohaldatakse üksnes televisiooniteenuse osutajale.“; 9) paragrahvi 2 lõike 4 kolmandast lausest jäetakse välja tekstiosa „52,“; 1 10) paragrahvi 2 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „§-des 8–12, 14, 20, 22 ja 23“ tekstiosaga „§- des 8, 10–12, 14, 20 ja 22–24“; 11) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Käesolevas seaduses videojagamisplatvormi kohta sätestatut kohaldatakse videojagamisplatvormi pidajale: 1) kes on asutatud Eestis; 2) kelle emaettevõtja on asutatud Eestis; 3) kelle tütarettevõtja on asutatud Eestis ja emaettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis; 4) kes kuulub ettevõtjate gruppi, mille teine ettevõtja on asutatud Eestis ning ema- ja tütarettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis; 5) kelle tütarettevõtja on alustanud oma tegevust kõigepealt Eestis Eesti seaduste kohaselt, enne kui tema teised tütarettevõtjad on alustanud oma tegevust muus Euroopa Liidu liikmesriigis, oluline osa tema majandustegevusest toimub püsivalt ja tegelikult Eestis või on oluliselt Eestiga seotud ning emaettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis; 6) kes kuulub ettevõtjate gruppi, mille teine ettevõtja on alustanud oma tegevust kõigepealt Eestis Eesti seaduste kohaselt, enne kui teised sama grupi ettevõtjad on alustanud oma tegevust muus Euroopa Liidu liikmesriigis, oluline osa tema majandustegevusest toimub püsivalt ja tegelikult Eestis või on oluliselt Eestiga seotud ning ema- ja tütarettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis. (7) Ettevõtjate grupi käesoleva seaduse tähenduses moodustavad emaettevõtja, kõik tema tütarettevõtjad ja kõik muud ettevõtjad, kellel on nendega majanduslikud ja õiguslikud organisatsioonilised sidemed.“; 12) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses: „§ 31. Infoühiskonna teenuse seaduse kohaldamine Käesoleva seaduse § 2 lõikes 6 nimetatud videojagamisplatvormi pidajale kohaldatakse infoühiskonna teenuse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.“; 13) paragrahvi 4 lõike 1 sissejuhatava lauseosa esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „on meediateenus“ sõnadega „või muu teenuse eristatav osa“; 14) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 15) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses: „§ 41. Videojagamisplatvorm Videojagamisplatvorm on infoühiskonna teenus infoühiskonna teenuse seaduse tähenduses või selle eristatav osa, mille peamine eesmärk või põhiline otstarve on pakkuda üldsusele elektroonilise side võrgu kaudu teavituslikke, hariduslikke või meelelahutuslikke saateid, kasutaja loodud videoid või mõlemaid, mille üle videojagamisplatvormi pidajal puudub toimetusvastutus ning mille korralduse määrab kindlaks videojagamisplatvormi pidaja, sealhulgas automaatsete vahendite või algoritmide abil, eelkõige sisu kuvamise, märgistamise ja järjestamisega.“; 2 16) seadust täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses: „§ 51. Videojagamisplatvormi pidaja Videojagamisplatvormi pidaja võib olla juriidiline või füüsiline isik.“; 17) paragrahvi 6 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Toimetusvastutus“ sõnadega „ja toimetusotsus“; 18) paragrahvi 6 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Toimetusotsus on toimetusvastutuse täitmise eesmärgil regulaarselt tehtav otsus, mis on seotud meediateenuse igapäevase osutamisega.“; 19) paragrahvi 7 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 7. Saade, programm, programmikataloog ja kasutaja loodud video“; 20) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „heliga või helita ajaliselt piiritletud“ sõnadega „mis tahes pikkusega“; 21) paragrahvi 7 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „saadete kogum,“ sõnadega „mida edastatakse regulaarselt ja“; 22) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kasutaja loodud video on liikuvate kujutiste heliga või helita mis tahes pikkusega ajaliselt piiritletud kogum, mille kasutaja on loonud ja mille see kasutaja või mõni teine kasutaja on üles laadinud videojagamisplatvormile.“; 23) paragrahvi 8 lõikes 5 asendatakse sõnad „televisiooniteenuse osutamise tegevusloa“ sõnaga „televisiooniloa“; 24) paragrahvi 8 lõikes 51 asendatakse sõnad „raadioteenuse osutamise tegevusloa“ sõnaga „raadioloa“; 25) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses: „(52) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata televisiooniteenuse osutajale, kelle programmi nädalamaht on väiksem kui 28 tundi.“; 26) paragrahvi 8 lõikes 7 asendatakse sõnad „televisiooniteenuse osutamise loa“ sõnaga „televisiooniloa“; 27) paragrahvi 8 lõikes 8 asendatakse sõnad „televisiooni- ja raadioteenuse osutamise ajutise tegevusloa“ sõnadega „ajutise televisiooni- või raadioloa“; 28) paragrahv 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 3 „§ 9. Raadioprogrammi nädalamaht Raadioprogrammi nädalamaht peab olema vähemalt 84 tundi.“; 29) seaduse 2. peatüki pealkirja täiendatakse pärast sõnu „Meediateenuse osutaja“ sõnadega „ja videojagamisplatvormi pidaja“; 30) paragrahvi 13 lõikes 1 asendatakse sõnad „televisiooni- ja raadioteenuse osutamise tegevusloa“ sõnadega „televisiooni- ja raadioloa“; 31) paragrahvi 16 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõnu „teenuse osutaja teeb“ sõnaga „veebilehel“; 32) paragrahvi 16 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) omandistruktuuri, sealhulgas tegeliku kasusaaja nime, isikukoodi ja isikukoodi riigi, isikukoodi puudumise korral sünniaja ja -koha ning elukohariigi, samuti andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta;“; 33) paragrahvi 16 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) kuulumise Eesti jurisdiktsiooni alla.“; 34) paragrahvi 16 lõike 3 punktist 2 jäetakse välja sõnad „selle olemasolu korral“; 35) paragrahvi 18 punktis 1 asendatakse sõna „ühiskonna“ sõnaga „riigi“; 36) paragrahvi 18 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Televisiooniteenuse osutaja edastab hädaohuteated puudega inimestele ligipääsetaval viisil.“; 37) paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 19. Alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamine meediateenuse osutamisel (1) Meediateenuseid osutades ei tohi üheski saates õhutada vägivalda või vihkamist soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse või kodakondsuse alusel, või alavääristada õiguskuulekat käitumist või kutsuda üles õigusrikkumisele. (2) Meediateenuse osutaja ei tohi edastada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut oluliselt kahjustavaid saateid, eelkõige selliseid, mis sisaldavad pornograafiat või propageerivad vägivalda või julmust pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse § 1 lõike 2 tähenduses. 4 (3) Saateid, mis sündsusetu sisu, vägivalda või julmust sisaldavate stseenide või õigusvastase käitumise näitamisega võivad tõenäoliselt kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut ja on neile ealiselt sobimatud, ei tohi televisiooni- ja raadioteenuse osutaja edastada ajavahemikus kella 6.00-st kuni 22.00-ni. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud või alaealiste mõnele earühmale sobimatu saate edastamisel tuleb enne saadet esitada vaatajale või kuulajale arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev saade on alaealistele sobimatu, ning kogu saate ajal peab ekraanil olema näha asjakohane sümbol selle saate sobimatusest alaealistele või alaealiste mõnele earühmale. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 kehtestatud nõudeid ei kohaldata juhul, kui audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tagab, et sellised saated on isiklike tunnuskoodide või teiste asjakohaste tehniliste lahenduste abil vastu võetavad üksnes viisil, mis on alaealisele tavaolukorras kättesaamatu. (6) Kui programmis või programmikataloogis on saateid, mille sisu vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud tingimustele, ei tohi meediateenuse osutaja nimetatud saateid oma programmis või programmikataloogis tutvustades esitada piirangut põhjustanud saatelõike ega tõsta neid saatest esile.“; 38) seadust täiendatakse §-dega 191 ja 192 järgmises sõnastuses: „§ 191. Alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamine videojagamisplatvormil (1) Videojagamisplatvormi pidaja näeb teenuse kasutustingimustes ette, et videojagamisplatvormil on keelatud selliste saadete, kasutaja loodud videote ja äriteadete edastamine, mis: 1) õhutavad vägivalda või vihkamist soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse või kodakondsuse alusel; 2) kutsuvad üles õigusrikkumisele või 3) kujutavad lapspornot. (2) Videojagamisplatvormi pidaja näeb teenuse kasutustingimustes ette, et saate, kasutaja loodud video ja äriteate alguses, mis võib kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut, tuleb esitada vaatajale arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev sisu on alaealistele sobimatu, ning kogu saate, video või äriteate ajal peab ekraanil olema näha asjakohane sümbol selle sobimatusest alaealistele või alaealiste mõnele earühmale. (3) Videojagamisplatvormi pidaja tagab tehnilise rakenduse olemasolu, mille abil saavad teenuse kasutajad pidajale hõlpsasti teatada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud saadetest, kasutaja loodud videotest ja äriteadetest. (4) Kui videojagamisplatvormi pidajale teatatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saatest, kasutaja loodud videost või äriteatest või pidaja on nendest teadlik, kõrvaldab ta saate, video või äriteate videojagamisplatvormilt viivitamata või tõkestab sellele juurdepääsu. (5) Kui videojagamisplatvormi pidajale teatatakse saatest, kasutaja loodud videost või äriteatest, mis võib kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut, või pidaja on 5 nendest teadlik, lisab ta sellele saatele, videole või äriteatele viivitamata käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase hoiatuse ja sümboli nende puudumisel või tagab, et see saade, video või äriteade on isiklike tunnuskoodide või teiste asjakohaste tehniliste lahenduste abil vastu võetav üksnes viisil, mis on alaealisele tavaolukorras kättesaamatu. (6) Kui videojagamisplatvormi kasutaja leiab, et käesoleva paragrahvi lõike 4 või 5 rakendamisel rikutakse tema õigusi, on tal õigus pöörduda kaebusega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole. Kaebus lahendatakse käesoleva seaduse §-s 561 sätestatud korras. § 192. Alaealiste isikuandmete kaitse Meediateenuse osutaja ja videojagamisplatvormi pidaja ei tohi töödelda käesoleva seaduse § 19 lõikes 5 ja § 191 lõikes 5 nimetatud tehniliste meetmete kasutamise käigus kogutud või muul viisil saadud alaealiste isikuandmeid ärilistel eesmärkidel, nagu otseturundus, profiili analüüs või käitumispõhiselt suunatud reklaam.“; 39) paragrahvi 20 lõikes 2 asendatakse arv „20“ läbivalt arvuga „30“; 40) paragrahvi 21 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Regionaalse või üleriigilise televisiooni- või raadioloa omanik ning ajutise televisiooni- või raadioloa omanik säilitab salvestisi vähemalt 30 päeva pärast programmi edastamist.“; 41) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Rahvusvahelise televisiooni- või raadioloa omanik säilitab salvestisi vähemalt 90 päeva pärast programmi edastamist.“; 42) paragrahvi 22 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Meediateenuste ja videojagamise valdkonnas tegutsevad isikud võivad omaalgatuse korras luua süsteemi, millega liitunud pooled määravad vabatahtlikult ühised soovitused ja reeglid, kehtestades tegevusjuhendina sisunõuded, et korrastada valdkonnas toimuvat ning määrata kindlaks hea ja halb tava. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusjuhend peab olema põhiliste huvirühmade seas laialdaselt aktsepteeritud, kirjeldama selgelt ja üheselt mõistetavalt selle eesmärke, nägema ette seatud eesmärkide täitmise regulaarse, läbipaistva ja sõltumatu seire ning sätestama kehtestatud reeglitest kinnipidamise korra ja poolte vastutuse reeglite rikkumise eest.“; 43) paragrahv 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 23. Puudega inimeste ligipääs audiovisuaalmeediale (1) Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja muudab järk-järgult proportsionaalsete meetmete abil oma teenuse ligipääsetavaks puudega inimestele, kasutades selleks subtiitreid, viipekeelset tõlget, eraldi audiokanaleid, teleteksti ja teisi lisateenuseid, mis võimaldavad puudega inimestel pakutavat teenust kasutada. 6 (2) Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja koostab ligipääsetavuse tegevuskava, mis sisaldab jooksvaks kalendriaastaks ja sellele järgnevaks kolmeks aastaks kavandatud puudega inimeste teenusele ligipääsu parandavate tegevuste kirjeldust ja teostamise aega, ning planeerib tegevuste elluviimiseks vajalikud vahendid. (3) Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile igal aastal 15. veebruariks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ligipääsetavuse tegevuskava ja andmed tegevuskava täitmise kohta andmete esitamisele eelnenud kalendriaastal. (4) Käesolevas paragrahvis osutatud ligipääsetavuse küsimustega seotud teabe ja kaebuste esitamiseks ühtne veebipõhine kontaktpunkt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (ELT L 95, 15.04.2010, lk 1–28), muudetud direktiiviga (EL) 2018/1808 (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92) (edaspidi audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), artikli 7 lõike 4 tähenduses on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.“; 44) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Täpsemad nõuded audiovisuaalmeedia ligipääsetavusele, sealhulgas subtiitritega varustatud eestikeelsete saadete ning viipekeelse või kirjeldustõlkega ja audiosubtiitritega varustatud saadete miinimummahu programmis või programmikataloogis ja nõuded subtiitrite valitavuse ja heliliste subtiitrite kohta, ning nende täitmise tähtajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 45) paragrahvi 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tagab, et tema programmikataloogis olevatest saadetest vähemalt 30 protsenti on Euroopa teosed, ning toob need, sealhulgas viimase viie aasta jooksul valminud teosed, koos nende päritolumaa ja valmimisaastaga esile.“; 46) paragrahvi 24 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja toob omatoodangu tunnustele vastavad teosed koos nende valmimisaastaga programmikataloogis esile. (12) Kui tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja pakub Euroopa Liidu liikmesriikides erinevaid programmikatalooge, peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõue olema täidetud kõikide nende programmikataloogide puhul.“; 47) paragrahvi 24 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõikes 1“ tekstiosaga „lõigetes 1–12“; 48) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–2 ei kohaldata tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajale, kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 7 1) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajal on majandusaasta jooksul keskmiselt alla kümne töötaja ja tema aasta bilansimaht või aastakäive ei ületa kahte miljonit eurot, arvestades mikroettevõtja määratlust Euroopa Komisjoni soovituses 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41); 2) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse keskmine kasutajate hulk aastas jääb alla ühe protsendi kõigist teenuse sihtriigi tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste kasutajatest; 3) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja pakub temaatilist programmikataloogi, mille suhtes käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamine oleks selgelt ebamõistlik.“; 49) paragrahvi 25 lõikes 1 asendatakse sõna „saatega“ sõnadega „saate või kasutaja loodud videoga“; 50) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Videojagamisplatvormi pidaja turustatavad, müüdavad või korraldatavad äriteated peavad olema selgelt äratuntavad ning eristatud saadetest ja kasutaja loodud videotest.“; 51) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut kohaldatakse ka videojagamisplatvormi pidaja turustatavatele, müüdavatele või korraldatavatele äriteadetele.“; 52) paragrahv 27 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 27. Tegevusjuhend audiovisuaalsete äriteadete edastamiseks lastesaadetes ja lastele suunatud kasutaja loodud videotes (1) Meediateenuste ja videojagamise valdkonnas tegutsevad isikud võivad kehtestada eneseregulatsiooni korras tegevusjuhendi lastesaadetes või lastele suunatud kasutaja loodud videotes või nende ajal edastatavate ebasobivate audiovisuaalsete äriteadete kohta, kus tutvustatakse toite ja jooke, mis sisaldavad toitaineid ja toitainelise või füsioloogilise mõjuga aineid, eelkõige rasvu, transrasvhappeid, soola, naatriumi ja suhkrut, mille liigne tarbimine toiduga ei ole lastele soovitatav. (2) Kui meediateenuste ja videojagamise valdkonnas tegutsevad isikud ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusjuhendit eneseregulatsiooni korras kehtestanud või see ei ole osutunud piisavalt tõhusaks, kehtestab nõuded lastesaadetes või lastele suunatud kasutaja loodud videotes või nende ajal edastatavatele toite ja jooke tutvustavatele audiovisuaalsetele äriteadetele valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 53) paragrahvi 28 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Üksikud reklaami- ja otsepakkumise lõigud on lubatud spordiülekannetes või juhul, kui neid edastatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 sätestatud tingimustel.“; 54) paragrahvi 28 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „või otsepakkumiseks“; 55) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: 8 „(61) Otsepakkumine lastesaates on keelatud.“; 56) paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tele- ja raadioreklaamilõikude ja otsepakkumise lõikude maht kella 6.00-st kuni 18.00-ni ja kella 18.00-st kuni 24.00-ni ei tohi ületada 20 protsenti nendest ajavahemikest.“; 57) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata: 1) teadaannetele, mida televisiooni- ja raadioteenuse osutaja edastab seoses oma saadetega ning otseselt nendest saadetest tulenevate lisatoodetega või samasse kontserni kuuluvate teiste meediateenuse osutajate saadetega ja meediateenustega; 2) otsepakkumise saadetele; 3) sponsorteabele; 4) tootepaigutusele; 5) toimetatava sisu ning tele- ja raadioreklaamilõikude ja otsepakkumise lõikude vahelistele ja üksikute reklaamide vahelistele neutraalsetele lõikudele.“; 58) paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Sponsorlus käesoleva seaduse tähenduses on meediateenuse osutamises või videojagamisplatvormi pidamises või saate või kasutaja loodud video tootmises mitteosaleva juriidilise või füüsilise isiku igasugune osalemine meediateenuse, videojagamisplatvormi, saate või kasutaja loodud video rahastamises eesmärgiga edendada oma mainet või tutvustada oma nime, kaubamärki, tegevust või tooteid.“; 59) paragrahvi 30 lõikes 6 asendatakse sõna „Sponsorteated“ sõnaga „Sponsorteave“; 60) paragrahvi 30 lõiget 7 täiendatakse pärast sõnu „ja muude tubakatoodete“ sõnadega „ning tubakatootega seonduvate toodete“; 61) paragrahvi 31 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „mis seisneb saates“ sõnadega „või kasutaja loodud videos“; 62) paragrahvi 31 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tootepaigutus on keelatud: 1) uudiste- ja poliitikasaates; 2) tarbijaküsimusi käsitlevas saates; 3) usulise sisuga saates; 4) lastesaates.“; 63) paragrahvi 31 lõiked 3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 64) paragrahvi 31 lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) sigaretid ja muud tubakatooted ning tubakatootega seonduvad tooted või selliste ettevõtjate kaubad, kelle põhitegevuseks on sigarettide ja muude tubakatoodete või tubakatootega seonduvate toodete tootmine ja müük;“; 9 65) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 311 järgmises sõnastuses: „§ 311. Äriteated videojagamisplatvormil (1) Videojagamisplatvormi pidaja näeb teenuse kasutustingimustes ette, et videojagamisplatvormil edastatavad äriteated peavad vastama käesolevas seaduses äriteadetele, sealhulgas sponsorlusele ja tootepaigutusele, ning teistes seadustes reklaamile kehtestatud nõuetele. (2) Videojagamisplatvormi pidaja tagab tehnilise rakenduse olemasolu, mille abil saavad videoid üles laadivad kasutajad teatada, kas video sisaldab audiovisuaalseid äriteateid, niivõrd kui nad seda teavad või võib põhjendatult eeldada, et nad seda teavad. (3) Videojagamisplatvormi pidaja teavitab kasutajaid sõnaselgelt sellest, kui saated ja kasutaja loodud videod sisaldavad audiovisuaalseid äriteateid, tingimusel et äriteadetest on käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt teatatud või pidaja on nendest teadlik.“; 66) seaduse 4. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4. peatükk Televisiooni- ja raadioluba ning tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja ja videojagamisplatvormi pidaja teatamiskohustus“; 67) paragrahvi 32 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 32. Televisiooni- ja raadioluba“; 68) paragrahvi 32 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „televisiooni- või raadioteenuse osutamise tegevusloa (edaspidi tegevusluba)“ sõnadega „televisiooni- või raadioloa“; 69) paragrahvi 32 punktis 3 asendatakse sõnad „tegevusluba televisiooni- ja raadioteenuse osutamiseks“ sõnadega „televisiooni- või raadioluba“; 70) paragrahv 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 33. Televisiooniloa liigid ja andmise tingimused (1) Televisiooniteenuse osutamiseks antakse välja järgmisi tegevuslubasid: 1) regionaalne televisiooniluba ühe või mitme maakonna levipiirkonnas, kus elab kuni 50 protsenti Eesti elanikkonnast; 2) üleriigiline televisiooniluba levipiirkonnas, kus elab üle 50 protsendi Eesti elanikkonnast; 3) rahvusvaheline televisiooniluba välisriigile suunatud teleprogrammi edastamiseks. (2) Regionaalne ja üleriigiline televisiooniluba antakse kuni kümneks aastaks, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 6 alusel kehtestatud kõrvaltingimused. (3) Rahvusvaheline televisiooniluba antakse kuni viieks aastaks, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on 10 enne pidanud nõu teleprogrammi sihtriigi asjaomase asutusega, kas kavandatava teleprogrammi sisu vastab sihtriigis kehtivatele nõuetele, eelkõige telereklaami ja alaealiste kaitse seisukohast.“; 71) paragrahv 34 tunnistatakse kehtetuks; 72) paragrahv 35 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 35. Raadioloa liigid ja andmise tingimused (1) Raadioteenuse osutamiseks antakse välja järgmisi tegevuslubasid: 1) regionaalne raadioluba ühe või mitme maakonna levipiirkonnas, kus elab kuni 50 protsenti Eesti elanikkonnast; 2) üleriigiline raadioluba levipiirkonnas, kus elab üle 50 protsendi Eesti elanikkonnast; 3) rahvusvaheline raadioluba välisriigile suunatud raadioprogrammi edastamiseks. (2) Raadioluba antakse kuni seitsmeks aastaks, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 4 alusel kehtestatud kõrvaltingimused ning taotleja osutus valikmenetluses parimaks pakkujaks.“; 73) paragrahv 36 tunnistatakse kehtetuks; 74) paragrahv 37 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 37. Ajutine televisiooni- ja raadioluba Ajutine televisiooni- või raadioluba antakse juhul, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused, kuni üheks kuuks programmi edastamiseks, mis on ajutise iseloomuga ning mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust.“; 75) paragrahvi 39 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tegevusloa taotluses märgitakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed: 1) taotletava loa liik; 2) programmi iseloomustus; 3) andmed edastatava programmi levipiirkonna kohta; 4) programmi vastutava toimetaja nimi ja kontaktandmed; 5) televisiooniloa taotlemisel viide sellele, millisel käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1– 5 või lõikes 2 sätestatud tingimustest taotleja kuulumine Eesti jurisdiktsiooni alla põhineb; 6) muud andmed, mis on vajalikud, et kinnitada programmi pakkuja tegevuse vastavust tegevusloa tingimustele ja kõrvaltingimustele.“; 76) paragrahvi 39 lõikes 4 asendatakse sõnad „Televisiooniteenuse osutamise tegevusloa“ sõnaga „Televisiooniloa“; 77) paragrahvi 39 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 78) paragrahvi 39 lõikes 7 asendatakse sõnad „tegevusluba televisiooniteenuse osutamiseks“ sõnaga „televisiooniluba“; 11 79) paragrahvi 39 lõiget 8 täiendatakse pärast sõna „Tegevusloa“ sõnadega „andmise ja muutmise“; 80) paragrahvi 40 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Raadioloa väljaandmiseks kuulutab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor välja konkursi. Konkursi väljakuulutamine, väljaantavate tegevuslubade liigid ja arv, tegevusloa taotluste esitamise tähtpäev ning muud tingimused tehakse teatavaks nii Kultuuriministeeriumi kui ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab raadioloa eelseisvast konkursist Kultuuriministeeriumi vähemalt kaks kuud enne konkursi väljakuulutamist. (3) Regionaalse ja üleriigilise televisiooniloa ning raadioloa kõrvaltingimustena võib teenuste mitmekesisuse tagamiseks kehtestada Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud audiovisuaalteoste miinimummahu programmis, muusikasaadete, sõnasaadete, sealhulgas uudistesaadete osakaalu programmis, levipiirkonna elu kajastavate saadete mahu programmis, levipiirkonna, peamise sihtrühma ning sõnasaadete keele nõude. (4) Raadioloa kõrvaltingimuste vajalikkuse otsustab valdkonna eest vastutav minister. Kui need on vajalikud kehtestab minister üks kuu enne tegevusloa konkursi väljakuulutamist tegevusloa kõrvaltingimused ja nende hindamise alused valikmenetluses parima pakkumise väljaselgitamiseks. (5) Raadioloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse kolme kuu jooksul pärast tegevusloa taotluste esitamise tähtpäeva. (6) Televisiooniloa ning ajutise televisiooni- või raadioloa annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor võib määrata regionaalsele ja üleriigilisele televisiooniloale kõrvaltingimusi. (7) Regionaalse ja üleriigilise televisiooniloa ning ajutise televisiooni- või raadioloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. (8) Rahvusvahelise televisiooniloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse kuue kuu jooksul pärast taotluse saamist.“; 81) paragrahvi 41 esimeses lauses asendatakse sõna „tegevuslubade“ sõnaga „raadiolubade“; 82) paragrahvi 43 lõikes 1 asendatakse sõnad „Vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse ja raadioteenuse osutamise tegevusluba“ sõnaga „Raadioluba“; 83) paragrahvi 44 lõikes 2 asendatakse sõnad „Satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusloa“ sõnadega „Rahvusvahelise televisiooniloa“; 12 84) paragrahvi 47 pealkirja täiendatakse pärast sõnu „teenuse osutaja“ sõnadega „ja videojagamisplatvormi pidaja“; 85) paragrahvi 47 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „teenuse osutamiseks“ sõnadega „ja videojagamisplatvormi pidamiseks“; 86) paragrahvi 47 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitab teates lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:“; 87) paragrahvi 47 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja sõnad „liik ning“; 88) paragrahvi 47 lõiget 2 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) viide sellele, millisel käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–5 või lõikes 2 sätestatud tingimustest teenuse osutaja kuulumine Eesti jurisdiktsiooni alla põhineb;“; 89) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Videojagamisplatvormi pidaja esitab teates lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed: 1) pidaja veebilehe aadress; 2) videojagamisplatvormi nimi ja teenust iseloomustav teave; 3) kontaktisiku nimi ja kontaktandmed; 4) viide sellele, millisel käesoleva seaduse § 2 lõike 6 punktides 1–6 sätestatud tingimustest pidaja kuulumine Eesti jurisdiktsiooni alla põhineb; 5) viide Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kui riikliku järelevalve tegijale.“; 90) paragrahvi 49 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „Euroopa Liidu“; 91) paragrahv 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 51. Meediateenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadus (1) Teisest riigist pärit meediateenuse vastuvõtmist ja taasedastamist ei piirata, välja arvatud käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib teha teisest Euroopa Liidu liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse järgmistel tingimustel: 1) Euroopa Liidu liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenus on viimase aasta jooksul vähemalt kahel varasemal korral selgelt, oluliselt ja raskelt rikkunud käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud nõudeid, kahjustanud rahvastiku tervist või kujutanud sellele olulist ohtu, või viimase aasta jooksul vähemalt ühel varasemal korral selgelt, oluliselt ja raskelt rikkunud käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud keeldu kutsuda üles õigusrikkumisele, sisaldades üleskutset terrorikuriteo toimepanemisele, kahjustanud ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutanud ühiskonna turvalisusele olulist ohtu; 13 2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kirjalikult teavitanud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud rikkumisest ja taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse tegemise õigusest Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust, audiovisuaalmeedia teenuse osutajat ja taasedastajat ning Euroopa Komisjoni; 3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on andnud audiovisuaalmeedia teenuse osutajale ja taasedastajale võimaluse esitada väidetava rikkumise kohta oma arvamus ja vastuväited; 4) käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud nõuete rikkumise, rahvastiku tervise kahjustamise või sellele olulise ohu põhjustamise korral ei ole konsultatsioonid vastava Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusega ja Euroopa Komisjoniga andnud rahuldavat lahendust ühe kuu jooksul pärast käesoleva lõike punktis 2 nimetatud teatamist. (3) Kui Euroopa Liidu liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenus rikub käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud keeldu kutsuda üles õigusrikkumisele, sisaldades üleskutset terrorikuriteo toimepanemisele, kahjustab ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab ühiskonna turvalisusele olulist ohtu, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kiireloomulistel juhtudel kalduda kõrvale käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 sätestatud tingimustest ja teha audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale ühe kuu jooksul pärast rikkumist taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viivitamata taasedastamise lõpetamise ettekirjutusest Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust ja Euroopa Komisjoni, põhjendades ettekirjutuse kiireloomulisust. (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet loobub kavandatud või juba tehtud taasedastamise lõpetamise ettekirjutusest, kui Euroopa Komisjon otsustab, et Eesti tegevus käesoleva paragrahvi lõike 2 või 3 alusel ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. (6) Kui väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenus rikub oluliselt käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud nõudeid, kahjustab rahvastiku tervist või ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab rahvastiku tervisele või ühiskonna turvalisusele olulist ohtu, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teha audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse. (7) Piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigist pärit teleprogrammi vastuvõtmise ja taasedastamise vabadust võib piirata üksnes konventsioonis sätestatud tingimustel. (8) Kui teisest riigist pärit raadioprogrammi taasedastaja rikub oluliselt käesoleva seaduse § 19 lõigetes 1–4 ja 6 sätestatud nõudeid, kahjustab rahvastiku tervist või ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab rahvastiku tervisele või ühiskonna turvalisusele olulist ohtu, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teha raadioprogrammi taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse. (9) Taasedastaja võib pakkuda oma teenuses teleprogrammi või programmikataloogi, mille edastamiseks on olemas asukohamaa luba või muu õiguslik alus asukohamaa õigusaktide kohaselt.“; 92) paragrahv 52 tunnistatakse kehtetuks; 14 93) seaduse 7. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7. peatükk Teabevahetus Euroopa Komisjoni ja liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusega ning taotluste vastastikune menetlemine audiovisuaalmeedia teenuse sihtriigi nõuete rikkumise korral § 53. Teabevahetus Euroopa Komisjoni ja liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusega (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohustatud andma teavet käesoleva seaduse rakendamisega seotud küsimustes Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusele. Ta võib anda teavet ka konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusele selle soovi korral. (2) Kui teabe avaldamine Euroopa Komisjonile või liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusele puudutab Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvat meediateenuse osutajat või videojagamisplatvormi pidajat, teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teabe avaldamisest ka nimetatud isikut. (3) Kui Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluv audiovisuaalmeedia teenuse osutaja hakkab osutama teenust, mis on suunatud tervikuna või põhiosas muu Euroopa Liidu liikmesriigi elanikkonnale, teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet selle Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust. (4) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei jõua Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusega kokkuleppele, kelle jurisdiktsiooni alla audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või videojagamisplatvormi pidaja kuulub, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Komisjoni. § 531. Taotluste vastastikune menetlemine audiovisuaalmeedia teenuse sihtriigi nõuete rikkumise korral (1) Kui mõni Euroopa Liidu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva audiovisuaalmeedia teenuse osutaja teenus või piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva televisiooniteenuse osutaja teenus on tervikuna või põhiosas suunatud Eesti elanikkonnale ja audiovisuaalmeedia teenuse osutaja on asutatud teises liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis ilmse eesmärgiga hoida kõrvale käesoleva seadusega sätestatud nõuetest ja rikub neid järjekindlalt, võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ühendust liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusega, et leida mõlemat poolt rahuldav lahendus. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teabevahetuses Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusega ei ole leitud mõlemat poolt rahuldavat lahendust, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus pöörduda Euroopa Komisjoni poole hinnangu saamiseks, kas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kavandatavad meetmed on põhjendatud, objektiivselt vajalikud ja mittediskrimineerivad. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab pöördumisest asjaomase Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust. 15 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusele ja Euroopa Komisjonile tõendid, mis võimaldavad mõistlikult hinnata asjaolu, kas audiovisuaalmeedia teenuse osutaja on asutatud asjaomases Euroopa Liidu liikmesriigis eesmärgiga hoida kõrvale käesoleva seadusega sätestatud nõuetest. (4) Kui Euroopa Komisjon on otsustanud, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud meetmed on vastavuses Euroopa Liidu õigusega ning Eesti hinnangud on asjakohased ja piisavalt põhjendatud, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet erandkorras teha käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale teleprogrammi või programmikataloogi taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse. (5) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ettekirjutuse tegemist annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet audiovisuaalmeedia teenuse osutajale ja taasedastajale võimaluse esitada käesoleva seadusega sätestatud nõuetest kõrvalehoidmise kohta oma arvamus ja vastuväited. (6) Kui mõni Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutus teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit asjaolust, et Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluv audiovisuaalmeedia teenuse osutaja, kelle teenused on mõeldud vastuvõtmiseks tervikuna või põhiosas muus Euroopa Liidu liikmesriigis, rikub järjekindlalt ja oluliselt nimetatud riigis audiovisuaalmeedia teenuste osutamisele sätestatud nõudeid, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha vajaduse korral teenuse osutajale nimetatud nõuete järgimise ettekirjutus. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust regulaarselt kasutusele võetud meetmetest ning Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutust ja Euroopa Komisjoni saavutatud tulemustest kahe kuu jooksul pärast teabe saamist. Kui kasutusele võetud meetmed ei ole tulemusi andnud, selgitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusele ja Euroopa Komisjonile selle põhjuseid. (7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus teavitada Euroopa Komisjoni käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhtumist, kui amet ei nõustu Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutuselt saadud teabega. (8) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet menetleb kõiki Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutuse taotlusi viivituseta, kuid hiljemalt kaks kuud pärast taotluse kättesaamist, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teist tähtaega.“; 94) seadust täiendatakse 71. peatükiga järgmises sõnastuses: „71. peatükk Meediapädevuse edendamine § 532. Meediapädevus Meediapädevus tähendab oskusi, teadmisi ja arusaamu, mis võimaldavad meediat tulemuslikult ja ohutult kasutada. § 533. Meediapädevuse edendamine 16 (1) Meediapädevuse edendamise eest vastutab riigi hariduspoliitika kavandamise ja sellega seonduvate valdkondade korraldamise raames Haridus- ja Teadusministeerium. (2) Haridus- ja Teadusministeerium esitab Euroopa Komisjonile audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis nimetatud aruande meediapädevuse edendamise kohta.“; 95) paragrahvi 54 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle, välja arvatud §-des 15 ja 192 sätestatud nõuete täitmise üle, teostab riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on sõltumatu riiklik järelevalveasutus audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 30 lõike 1 tähenduses. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu, välja arvatud raadioloa väljaandmise menetluses käesoleva seaduse § 40 lõikest 4 tulenevas ulatuses, ja lähtub oma tegevuses käesolevast seadusest, audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi eesmärkidest ja muudest õigusaktidest. (4) Lisaks käesolevas seaduses eespool sätestatule on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevuses sõltumatu riikliku järelevalveasutusena: 1) käesoleva seaduse nõuete rikkumise kohta esitatud kaebuste lahendamine; 2) audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis nimetatud aruannete, välja arvatud meediapädevuse edendamise kohta, esitamine Euroopa Komisjonile; 3) Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvate audiovisuaalmeedia teenuse osutajate ja videojagamisplatvormi pidajate andmete esitamine Euroopa Komisjonile; 4) Euroopa järelevalveasutuste rühmas (ERGA) ja teistes rahvusvahelistes meediavaldkonna võrgustikes osalemine; 5) muude seadustest tulenevate ülesannete täitmine.“; 96) paragrahvis 55 asendatakse tekstiosa „§-s 30“ tekstiosaga „§-des 30, 32, 50 ja 51“; 97) seaduse 8. peatükki täiendatakse §-ga 561 järgmises sõnastuses: „§ 561. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatud kaebuste lahendamine (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lahendab käesoleva seaduse nõuete rikkumise kohta esitatud kaebuse 30 päeva jooksul kaebuse ametile esitamisest arvates. (2) Kaebuse lahendamiseks vajalike asjaolude täiendavaks selgitamiseks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kaebuse läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 60 päeva võrra. Tähtaja pikendamisest tuleb kaebuse esitajale kirjalikult teatada. (3) Kui kaebuse lahendamiseks on vaja teha koostööd teiste asjaomaste järelevalveasutustega, siis pikeneb kaebuse läbivaatamine mõistliku aja võrra, mis on vajalik koostööd tegevate järelevalveasutuste arvamuse ärakuulamiseks või oma arvamuse andmiseks. 17 (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab kaebuse esitajat tema kaebuse alusel tehtud otsusest ja õigusest pöörduda juhul, kui kaebuse esitaja õigusi on rikutud, ameti otsuse vaidlustamiseks kohtusse. (5) Kui kaebust on pädev lahendama teise Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutus, suunab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kaebuse esitaja selle järelevalveasutuse poole.“; 98) paragrahvi 57 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-s 19“ tekstiosaga „§-des 19 ja 191“; 99) paragrahvi 58 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-des 28–31“ tekstiosaga „§-des 28–311“; 100) paragrahvi 59 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 101) paragrahvid 60 ja 61 tunnistatakse kehtetuks; 102) seadust täiendatakse §-ga 631 järgmises sõnastuses: „§ 631. Väljaantud tegevuslubade kehtivus (1) Käesoleva seaduse kuni 2020. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni alusel välja antud tegevusload jäävad kehtima kuni neil näidatud tähtaja lõpuni. (2) Vaba juurdepääsuga regionaalne televisiooniteenuse osutamise tegevusluba ja tingimusjuurdepääsuga regionaalne televisiooniteenuse osutamise tegevusluba võrdsustatakse regionaalse televisiooniloaga. (3) Vaba juurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenuse osutamise tegevusluba ja tingimusjuurdepääsuga üleriigiline televisiooniteenuse osutamise tegevusluba võrdsustatakse üleriigilise televisiooniloaga. (4) Satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusluba võrdsustatakse rahvusvahelise televisiooniloaga.“; 103) seadust täiendatakse §-dega 652–654 järgmises sõnastuses: „§ 652. Paragrahvi 23 lõike 3 rakendamine (1) Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile 2021. aasta 15. veebruariks andmed käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 sätestatud nõude täitmise kohta andmete esitamisele eelnenud kalendriaastal. (2) Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitab 2021. aastal käesoleva seaduse § 23 lõikes 2 nimetatud ligipääsetavuse tegevuskava Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile 1. juuliks. (3) Käesoleva seaduse § 23 lõikest 3 tulenevat kohustust esitada andmed sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud ligipääsetavuse tegevuskava täitmise kohta andmete esitamisele eelnenud kalendriaastal rakendatakse alates 2022. aastast. 18 § 653. Paragrahvi 23 järelhindamine Kultuuriministeerium analüüsib koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga hiljemalt 2023. aastal käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud puudega inimeste audiovisuaalmeediale ligipääsu regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkust. § 654. Paragrahvi 27 rakendamine Kui meediateenuste ja videojagamise valdkonnas tegutsevad isikud ei ole käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 nimetatud tegevusjuhendit eneseregulatsiooni korras 2021. aasta 1. juuliks välja töötanud, kehtestab valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 27 lõike 2 alusel nõuded lastesaadetes või lastele suunatud kasutaja loodud videotes või nende ajal edastatavatele toite ja jooke tutvustavatele audiovisuaalsetele äriteadetele 2022. aasta 1. jaanuariks.“; 104) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (ELT L 95, 15.04.2010, lk 1–28), muudetud direktiiviga (EL) 2018/1808 (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92).“. § 2. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmine Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 34 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „16, 17, 19–21, 23–25“ tekstiosaga „16–19, 20, 21, 23–26“. § 3. Elektroonilise side seaduse muutmine Elektroonilise side seaduse 8. peatükki täiendatakse §-ga 902 järgmises sõnastuses: „§ 902. Audiovisuaalmeedia teenuse tervikluse tagamine teenuse edastamisel või taasedastamisel (1) Sideettevõtjale, kes edastab või taasedastab meediateenuste seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud audiovisuaalmeedia teenuseid, on keelatud ärilistel eesmärkidel nende teenuste lühendamine, katkestamine, muul viisil muutmine või ülekatmine ilma selle audiovisuaalmeedia teenuse osutaja selge nõusolekuta. (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata: 1) teenuse vastuvõtja tehtud või lubatud ja üksnes eratarbeks mõeldud ülekatmistele; 2) seadme tööks või programmide valimiseks vajalikele kasutajaliideste kontrollrakendustele; 3) hoiatusteadetele; 4) avalikes huvides pakutavale teabele; 5) subtiitritele; 6) antud audiovisuaalmeedia teenuse osutaja enda pakutavatele äriteadetele; 7) andmetihenduseks kasutatud meetoditele, millega vähendatakse andmefaili suurust, samas teenuse sisu muutmata; 8) teistele kasutatud tehnilistele meetoditele, millega kohandatakse teenust selle levitamise viisidele, näiteks eraldusvõime või kodeerimine.“. 19 § 4. Reklaamiseaduse muutmine Reklaamiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 pealkirja täiendatakse pärast sõna „meediateenuses“ sõnadega „ja videojagamisplatvormil“; 2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatut kohaldatakse ka videojagamisplatvormi pidaja turustatavale, müüdavale või korraldatavale reklaamile.“; 3) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „otsepakkumisele meediateenuses“ sõnadega „ning videojagamisplatvormi pidaja turustatavale, müüdavale või korraldatavale reklaamile“; 4) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „äriteateid meediateenuses“ sõnadega „ja videojagamisplatvormil“. § 5. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduse § 216 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 216. Televisiooni- ja raadioloa andmise ja muutmise taotluse läbivaatamine (1) Raadioloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 640 eurot. (2) Regionaalse ja üleriigilise televisiooniloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 510 eurot. (3) Ajutise televisiooni- või raadioloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 75 eurot. (4) Rahvusvahelise televisiooniloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 960 eurot. (5) Televisiooni- ja raadioloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 75 eurot.“. § 6. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 44 jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Riigikogu esimees Tallinn, 2020. a 20 Algatab Vabariigi Valitsus 2020. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Valitsuse nõunik 21  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda. Arvestades audiovisuaalmeedia turul ja tarbimises ning tehnoloogiavaldkonnas toimunud olulisi muutusi, hõlmatakse meediateenuste seaduse kohaldamisalasse videojagamisplatvormi (näiteks YouTube’i, aga ka erinevate sotsiaalmeediakanalite) pidajad, kohandatakse seadus, sh tegevuslubade süsteem, uutele audiovisuaalmeedia teenustele (näiteks suuremate uudisteportaalide juures olevale veebitelevisioonile) vastavaks, ühtlustatakse televisiooniteenusele ja tellitavale audiovisuaalmeedia teenusele (näiteks Netflixile, Amazon Prime Videole, iTunesile jt-le, aga ka kodumaistele videolaenutustele) kohalduvaid alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamise reegleid ning leevendatakse tele- ja raadioreklaami mahupiiranguid. Selleks, et meediatarbijatel oleks vajalik taustteave ja oskused meediasisu kriitiliseks hindamiseks, pannakse audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele kohustus avalikustada enda omandistruktuur ning määratakse Haridus- ja Teadusministeerium riigi hariduspoliitika kavandamise ja sellega seonduvate valdkondade korraldamise raames meediapädevuse edendamise eest vastutajaks. Nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute huvide paremaks kaitseks pikendatakse televisioonis või raadios edastatud saates esitatud väidete kohta vastulause esitamise tähtaega senise 20 päeva asemel 30 päevani. Puudega inimeste audiovisuaalmeediale ligipääsu parandamiseks kohustatakse audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid koostama ligipääsetavuse tegevuskavasid ning et elavdada Euroopas audiovisuaalsete teoste loomist, kehtestatakse tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele Euroopa teoste kvoot (vähemalt 30% programmikataloogist). Lisaks rõhutatakse meediateenuste seaduses audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga nõutavas ulatuses meediavaldkonna riikliku järelevalveasutuse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sõltumatust ning luuakse järelevalve teostamiseks vajalikud tingimused, pikendades muu hulgas saadete salvestiste säilitamise tähtaegu, sõltuvalt televisiooni- või raadioteenuse osutamiseks vajaliku tegevusloa liigist, 20 päevalt 30 kuni 90 päevani. Eelnõuga kavandatavad muudatused mõjutavad peamiselt Eesti audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid, suurusjärgus umbes paarikümmet ettevõtjat. Täpne ülevaade Eestis asutatud videojagamisplatvormi pidajatest esialgu puudub, kuid teada on, et siinsed kasutajad eelistavad siiski rahvusvaheliselt tuntud platvorme, millest ükski Eesti jurisdiktsiooni alla ei kuulu. Kuivõrd enamik meediateenuste osutajatele kehtestatud reegleid on mõeldud 1 meediatarbijate huvide kaitseks, on mõjutatavaks sihtrühmaks ka erinevate meediateenuste kasutajad ehk peaaegu kogu Eesti elanikkond. Seadus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril, välja arvatud § 1 punkt 44, mis jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna audiovisuaalnõunikud Mati Kaalep (teenistussuhe peatunud) ja Siim Rohtla ([email protected], 628 2238) ning õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Karin Ligi ([email protected], 628 2254). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv (edaspidi ka AVMSD)), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92) (edaspidi ka direktiiv). Eelnõuga muudetakse meediateenuste seaduse (edaspidi ka MeeTS) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.12.2018, 55, Eesti Rahvusringhäälingu seaduse (edaspidi ERHS) redaktsioone avaldamismärgetega RT I, 13.03.2019, 41 ja RT I, 13.03.2019, 42, elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 10.07.2020, 42, reklaamiseaduse (edaspidi RekS) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 01.07.2020, 13 ning riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) redaktsioone avaldamismärkega RT I, 01.07.2020, 14 ja RT I, 01.07.2020, 15. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Seaduseelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamist, tuginedes Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punktile 2, mille kohaselt ei ole VTK nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetest, ning punktile 5, mis võimaldab VTK jätta koostamata, kui seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Viimati nimetatud alusel on VTK jäetud koostamata väikeste tehnilist laadi muudatuste osas, mis küll direktiiviga seotud pole, kuid on eelnõusse lisatud põhjusel, et ebamõistlik oleks neid hiljem eraldi eelnõuna menetleda. Asjakohastel juhtudel on muudatuse ja direktiivi vahelise seose puudumine käesoleva seletuskirja punktis 3 „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“ esitatud selgitustes välja toodud. 2. Seaduse eesmärk 2 Seaduseelnõu on koostatud peamise eesmärgiga võtta Eesti õigusesse üle direktiiv1, millega uuendati põhjalikult AVMSD-d2. AVMSD on varem siseriiklikku õigusesse üle võetud MeeTS-iga, mistõttu puudutab enamik muudatusi just seda seadust. AVMSD uuendamise nägi ette Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia3 ja selle tingis asjaolu, et viimased sisulised muudatused tehti AVMSD-sse 2007. aastal ning nii audiovisuaalmeedia turg ja tarbimine kui ka tehnoloogia on vahepealse aja jooksul oluliselt muutunud. Peamiseks arengusuunaks on olnud televisiooni-, tellitava audiovisuaalmeedia ja internetiteenuste sulandumine. Tarbijad kasutavad üha rohkem tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid (näiteks Netflixi, Amazon Prime Videot, iTunesi jt, aga ka kodumaiseid videolaenutusi) kõikvõimalikest erinevatest seadmetest ja ringhäälinguorganisatsioonid laiendavad oma tegevusi veebi. Audiovisuaalmeedia teenustes on järjest suuremat tähtsust omandamas uut liiki sisu, mida ei loo enam ainult professionaalsed teenuse osutajad, vaid ka kasutajad ise, viies seda vaatajateni videojagamisplatvormide (näiteks YouTube’i, aga ka erinevate sotsiaalmeediakanalite) kaudu. Kuigi erinevad audiovisuaalset sisu pakkuvad teenuse osutajad konkureerivad sama publiku tähelepanu nimel, on neile kohaldunud regulatsioon olnud seni ebaühtlane (televisiooni- ja tellitavale audivisuaalmeedia teenusele kohalduvaid nõudeid võrreldes) või puudunud sootuks (videojagamisplatvormi puhul). Samuti ei ole enam ajakohased mitmed telereklaamile seatud ranged piirangud, kuna need ei võimalda televisiooniteenuse osutajatel reklaamituru muutumise tõttu teenida oodatud määral tulu. See omakorda pärsib uute audiovisuaalsete teoste tootmise toetamist. Samadele kitsaskohtadele on tähelepanu juhitud 2016. aastal avaldatud AVMSD mõjude järelhindamise aruandes.4 Selleks, et tagada muutunud oludes aus konkurents ning AVMSD-s seatud eesmärkide, nagu alaealiste ja tarbijate kaitse ja Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste tootmise edendamine, jätkuv täitmine, on vaja ajakohastatud õigusraamistikku. Lisaks otseselt direktiivist tulenevatele muudatustele on MeeTS-i kavandatud uuendusi, mis tagavad MeeTS-i kohaldumise ka sellistele uute audiovisuaalmeedia teenuste (näiteks suuremate uudisteportaalide juures oleva veebitelevisiooni) osutajatele, kes kehtiva korra kohaselt ühele või teisele seaduses sätestatud tingimusele mittevastamise tõttu meediateenuse osutajad justkui polekski, pakkudes samal ajal ometi nii-öelda klassikalise televisiooniteenusega konkureerivat teenust. Hoolimata sellest, et selliste muudatuste näol ei ole tegemist konkreetsete direktiivi sätete ülevõtmisega, on need siiski kooskõlas direktiivi mõtte ja eesmärgiga, milleks on muutunud turuolukorrale vastava õigusliku regulatsiooni loomine. Eelnõusse on lisatud üksikuid tehnilisi täpsustusi, millel puudub ka kaudne seos direktiiviga, ent mis aitavad tagada MeeTS-i ajakohasuse. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (ELT L 95, 15.04.2010, lk 1–28). 3 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele. Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia. Brüssel, 06.05.2015, COM(2015) 192 final. 4 Impact assessment accompanying the Proposal for an updated Audiovisual Media Services Directive. 3 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punkt 1 – MeeTS-i reguleerimisala puudutavat § 1 täiendatakse punktiga 11, mille kohaselt sätestab MeeTS muu hulgas ka videojagamisplatvormi pidamise korra, tegevuspõhimõtted ja nõuded videojagamisplatvormi pidajale. Kuna videojagamisplatvorm kuulub nüüd sarnaselt audiovisuaalmeedia teenustega samuti AVMSD kohaldamisalasse, tuleb Eesti õiguses asjakohane regulatsioon ette näha. Kuigi videojagamisplatvormi pidamine on infoühiskonna teenus, on mõistlik AVMSD-st tulenevad videojagamisplatvormi puudutavad nõuded sätestada siiski MeeTS-is, mitte infoühiskonna teenuse seaduses (edaspidi InfoTS). Seda eelkõige seetõttu, et alaealiste ja üldsuse kaitset puudutavad põhimõtted on videojagamisplatvormi ja audiovisuaalmeedia teenuse puhul sarnased. Samuti on MeeTS-is suures osas juba olemas AVMSD-le omane mõisteaparaat. Eelnõu § 1 punkt 2 – muudetakse MeeTS § 1 punkti 2. Kõnealuse sättega võetakse MeeTS-is pikkade sõnaühendite „televisiooniteenuse osutamise tegevusluba“ ja „raadioteenuse osutamise tegevusluba“ asemel kasutusele lühiväljendid „televisiooniluba“ ja „raadioluba“. Sätet täiendatakse ka viitega videojagamisplatvormile ja sõna „registreerimiskorra“ asendatakse sõnadega „teatamise korra“. Viimati nimetatud sõnastuslik muudatus on tingitud asjaolust, et majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MSÜS) jõustumisel 2014. aasta 1. juulil asendus senine teenuse osutamise registreerimise kohustus majandustegevusteate esitamise kohustusega, ent MeeTS-i reguleerimisala säte jäi uuendamata. Eelnõu § 1 punkt 3 – MeeTS-i reguleerimisala puudutavat § 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5, mis näevad ette, et MeeTS sätestab meediapädevuse edendamise eest vastutaja ning riikliku järelevalve korralduse ja vastutuse seaduse rikkumise eest. Meediapädevuse edendamist puudutav tuleneb AVMSD artiklist 33a. Seoses sellega täiendatakse MeeTS §-dega 532 ja 533 (vt ka eelnõu § 1 punkti 94 selgitust) ning vastav täiendus tuleb teha ka seaduse reguleerimisala paragrahvis. Riikliku järelevalve korraldus ja vastutus seaduse rikkumise eest on olnud MeeTS-i 8. ja 9. peatükis reguleeritud ka seni. Et MeeTS § 1 annaks ülevaate kogu seaduse reguleerimisalast, lisatakse viide riiklikule järelevalvele ja vastutusele ka sinna. Eelnõu § 1 punkt 4 – täpsustatakse MeeTS-i kohaldamisala, täiendades § 2 lõike 1 punkte 2– 4. MeeTS § 2 lõige 1 sätestab millistel tingimustel kõnealust seadust meediateenuse osutajale kohaldatakse. Antud sättega on Eesti õigusesse üle võetud AVMSD artikli 2 lõike 3 kohased jurisdiktsioonireeglid. Tulenevalt viidatud artiklis tehtud muudatustest täpsustatakse ka MeeTS-i § 2 lõike 1 asjakohaseid punkte. Kui varem oli jurisdiktsiooni kindlaksmääramisel oluliseks kaalukeeleks meediateenuse osutamises osalevate töötajate asukoht, siis nüüd täpsustatakse, et silmas peetakse just saadetega seotud töötajaid. AVMSD ei täpsusta, keda peetakse saadetega seotud töötajateks, mistõttu ei eristata sätte kontekstis loomingulisi ja tehnilisi saadetega seotud töötajaid. Eelnõu § 1 punkt 5 – MeeTS § 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21, mille kohaselt kuulub meediateenuse osutaja Eesti jurisdiktsiooni alla ehk talle kohaldatakse MeeTS-i ka juhul, kui oluline osa meediateenuse osutamises osalevatest saadetega seotud töötajatest asub Eestis ja toimetusotsused meediateenuse kohta tehakse Eestis, kuid meediateenuse osutaja juhtorgan 4 asub muus Euroopa Liidu liikmesriigis (edaspidi ka liikmesriik) või piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga5 (edaspidi ka konventsioon) ühinenud riigis. Sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 2 lõike 3 punktist b, mis näeb muu hulgas ette, et kui meediateenuse osutaja peakorter asub ühes liikmesriigis, kuid audiovisuaalmeedia teenust käsitlevad toimetuslikud otsused tehakse teises liikmesriigis, käsitatakse meediateenuse osutajat asutatuna selles liikmesriigis, kus töötab oluline osa saadetega seotud audiovisuaalmeedia teenuse osutamises osalevatest töötajatest. Tegemist ei ole uue põhimõttega, kuid varem ei olnud see Eesti õigusesse täielikult üle võetud. MeeTS § 2 lõike 1 punkt 2, mille kohaselt kohaldatakse MeeTS-i meediateenuse osutajale, kui oluline osa meediateenuse osutamises osalevatest saadetega seotud töötajatest ja meediateenuse osutaja juhtorgan asuvad Eestis, kuid toimetusotsused meediateenuse kohta tehakse muus liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis, väljendab vaid osa AVMSD artikli 2 lõike 3 punkti b eespool esitatud sõnastusest. Käesolevaga täiendatakse MeeTS-i puuduoleva osaga. Sätte sisu on kooskõlas konventsiooni artikli 5 lõike 3 punktiga b. Eelnõu § 1 punkt 6 – MeeTS § 2 lõike 1 punktis 5 tehakse parandus, asendades sõnad „liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis“ sõnaga „Eestis“. Sätte sisu on mõeldud väljendama AVMSD artikli 2 lõike 3 punktis c sätestatut, mille kohaselt juhul, kui meediateenuse osutaja peakorter asub liikmesriigis, kuid audiovisuaalmeedia teenust käsitlevad otsused tehakse kolmandas riigis, või vastupidi, käsitatakse meediateenuse osutajat kõnealuses liikmesriigis asutatuna tingimusel, et oluline osa audiovisuaalmeedia teenuse osutamises osalevatest töötajatest töötab selles liikmesriigis. Kõnealuse MeeTS-i sätte senine sõnastus näeb ette, et MeeTS-i kohaldatakse meediateenuse osutajale, kui tema juhtorgan asub liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis, aga otsused meediateenuse kohta tehakse kolmandas riigis või vastupidi, kuid oluline osa meediateenuse osutamises osalevatest töötajatest töötab Eestis. Kehtivas sõnastuses on juhtorgani asukoht valesti määratletud (liikmesriik või konventsiooniga ühinenud riik), kuna AVMSD peab antud kontekstis liikmesriigi all silmas konkreetset liikmesriiki (Eesti). Eelnõu § 1 punkt 7 – täiendatakse MeeTS § 2 lõikes 3 olevat viidet. Kõnealune säte näeb ette, et kui meediateenuse osutajale ei saa kohaldada sama paragrahvi lõiget 1, määratletakse meediateenuse osutaja asukoht Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 49–55 kohaselt. Sättest on varem ekslikult välja jäänud viide sama paragrahvi lõikele 2, mis näeb ette meediateenuse osutajale kohalduva jurisdiktsiooni kindlaksmääramise täiendavad alused. Täiendatud kujul vastab MeeTS § 2 lõige 3 AVMSD artikli 2 lõikele 5. Eelnõu § 1 punkt 8 – MeeTS § 2 täiendatakse lõikega 31, mis näeb ette, et MeeTS-is piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigiga seotud meediateenuse osutaja kohta sätestatut kohaldatakse üksnes televisiooniteenuse osutajale. Konventsiooniga ühinenud riigiga seotud meediateenuse osutaja all mõistetakse seejuures sellist teenuse osutajat, kelle kuulumine Eesti jurisdiktsiooni alla põhineb näiteks asjaolul, et toimetusotsused meediateenuse kohta tehakse konventsiooniga ühinenud riigis, meediateenuse osutaja juhtorgan asub konventsiooniga ühinenud riigis või oluline osa meediateenuse osutamises osalevatest saadetega seotud töötajatest töötab konventsiooniga ühinenud riigis. Kõnealune täpsustus tagab õigusselguse olukorras, kus konventsiooni ja AVMSD reguleerimisalade ulatus teineteisest aina rohkem erineb. 5 Piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooni ja selle muutmise protokolli ratifitseerimise seadus. 5 Kuigi juba MeeTS-i vastuvõtmise ajal 2010. aasta 16. detsembril erinesid konventsiooni ja AVMSD reguleerimisalad teineteisest tuntavalt (konventsioon reguleeris üksnes televisiooniteenusega seonduvat ja AVMSD lisaks ka tellitava audiovisuaalmeedia teenusega seonduvat), ei hakatud MeeTS §-s 2 (seaduse kohaldamine) toona eraldi välja tooma, et konventsiooniga ühinenud riikidega seotud teenuse osutajate puhul kohaldatakse MeeTS-i üksnes televisiooniteenuse osutajatele. Seni on see probleem ületatud, tõlgendades seadust kooskõlas konventsiooniga. Eelnõu kohta esitatud tagasisidest lähtuvalt märgitakse kõnealune põhimõte nüüd siiski ära ka MeeTS-i tekstis. Eelnõu § 1 punkt 9 – muudetakse MeeTS § 2 lõike 4 kolmandat lauset, millest jäetakse välja viide MeeTS §-le 52. Muudatus on tingitud asjaolust, et viidatav paragrahv tunnistatakse eelnõu § 1 punktiga 92 kehtetuks (vt ka eelnõu § 1 punkti 92 selgitust). Eelnõu § 1 punkt 10 – muudetakse MeeTS § 2 lõikes 5 olevat viidet. Tegemist on sättega, mis puudutab MeeTS-i kohaldamisel tehtavaid erandeid audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele, kelle teenused on mõeldud vastuvõtmiseks ainult kolmandates riikides ja need ei ole ühes või mitmes liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis üldkasutatavate vastuvõtuvahenditega otseselt või kaudselt üldsusele kättesaadavad. Erandite tegemise võimalus on ette nähtud AVMSD artikli 2 lõikes 6. Kõnealusest lõikest jäetakse välja viide MeeTS §-le 9, kuna eelnõu § 1 punktiga 28 tehtava muudatuse kohaselt ei puuduta see paragrahv enam audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid (vt ka eelnõu § 1 punkti 28 selgitust). Lisatakse viide MeeTS §-le 24, mis puudutab Euroopa teoste tootmise ja kättesaadavuse edendamist tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja poolt. Kuivõrd televisioonis Euroopa teoste edendamist puudutavaid sätteid (MeeTS § 8 lõiked 3 ja 4) kolmandatele riikidele suunatud audiovisuaalmeedia teenust osutavatele isikutele ei kohaldata, ei ole põhjendatud sarnaste sätete kohaldamine ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse puhul. Eelnõu § 1 punkt 11 – MeeTS § 2 täiendatakse lõigetega 6 ja 7. Lõikega 6 hõlmatakse MeeTS-i kohaldamisalasse ka videojagamisplatvormi pidajad. Kõnealuse lõike kohaselt kohaldatakse MeeTS-is videojagamisplatvormi kohta sätestatut videojagamisplatvormi pidajale: 1) kes on asutatud Eestis; 2) kelle emaettevõtja on asutatud Eestis; 3) kelle tütarettevõtja on asutatud Eestis ja emaettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis; 4) kes kuulub ettevõtjate gruppi, mille teine ettevõtja on asutatud Eestis ning ema- ja tütarettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis; 5) kelle tütarettevõtja on alustanud oma tegevust kõigepealt Eestis Eesti seaduste kohaselt, enne kui tema teised tütarettevõtjad on alustanud oma tegevust muus Euroopa Liidu liikmesriigis, oluline osa tema majandustegevusest toimub püsivalt ja tegelikult Eestis või on oluliselt Eestiga seotud ning emaettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis; 6) kes kuulub ettevõtjate gruppi, mille teine ettevõtja on alustanud oma tegevust kõigepealt Eestis Eesti seaduste kohaselt, enne kui teised sama grupi ettevõtjad on alustanud oma tegevust muus Euroopa Liidu liikmesriigis, oluline osa tema majandustegevusest toimub püsivalt ja tegelikult Eestis või on oluliselt Eestiga seotud ning ema- ja tütarettevõtja ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis. Sätte sisu vastab AVMSD artikli 28a lõigetele 1–4. Pealtnäha keerulised jurisdiktsioonireeglid on kehtestatud eesmärgiga takistada videojagamisplatvormi pidajaid mitmekihilise struktuuriga ettevõtjate grupi loomise abil AVMSD-s alaealiste ja üldsuse huvide kaitseks seatud nõuetest kõrvale hoidmast. 6 MeeTS § 2 lõikes 7 selgitatakse, et ettevõtjate grupina MeeTS-i tähenduses mõistetakse emaettevõtjat koos kõigi tema tütarettevõtjate ja kõikide muude ettevõtjatega, kellel on nendega majanduslikud ja õiguslikud organisatsioonilised sidemed. Sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 28a lõike 2 punktist c. AVMSD eestikeelses versioonis kasutatakse antud kontekstis terminit „kontsern“, kuid kuna see erineb mõnevõrra äriseadustiku § 6 lõikes 3 sätestatust6, on eelnõus otsustatud termini „ettevõtjate grupp“ kasuks. Eelnõu § 1 punkt 12 – MeeTS-i täiendatakse §-ga 31, mis näeb ette, et MeeTS-i kohaldamisalasse kuuluvatele videojagamisplatvormi pidajatele kohaldatakse ka InfoTS-i sätteid, arvestades MeeTS-i erisusi. AVMSD artikli 28a lõike 5 kohaselt kohaldatakse AVMSD kohaldamisel direktiivi 2000/31/EÜ artiklit 3 ja artikleid 12–15 videojagamisplatvormi pidajate7 suhtes, keda käsitatakse liikmesriigis asutatuna vastavalt AVMSD artikli 28a lõikele 2. Viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (EÜT L 178, 17.07.2000, lk 1–16) (edaspidi elektroonilise kaubanduse direktiiv) on Eesti õigusesse üle võetud InfoTS-iga. InfoTS § 3 lõige 1 näeb ette, et Eesti õigust kohaldatakse Eestis asuva tegevuskoha kaudu osutatavale infoühiskonna teenusele. Elektroonilise kaubanduse direktiivi 19. põhjenduspunktis sisustatakse InfoTS § 3 lõikega 1 ülevõetut järgmiselt: „Teenuse osutaja asukoht tuleks määrata vastavalt Euroopa Kohtu pretsedendiõigusele, mille kohaselt asukohana mõistetakse majandustegevuse tegeliku teostamise püsiasukohta määramata ajavahemiku jooksul; samuti on see nõue täidetud, kui äriühing on moodustatud konkreetseks ajavahemikuks; Interneti võrgulehekülje kaudu teenuseid osutava äriühingu asukoht ei ole seal, kus asub võrgulehekülge toetav tehnika, või seal, kus on juurdepääs sellele võrguleheküljele, vaid see koht, kus ta teostab oma majandustegevust; juhtudel, kui teenuste osutajal on mitu asukohta, on tähtis kindlaks määrata, millisest asukohast osutatakse kõnealust teenust; kui mitme asukoha tõttu on raske kindlaks määrata, millisest asukohast konkreetset teenust osutatakse, on selleks koht, kus teenuse osutajal on selle konkreetse teenusega tegelemise keskus.“8 Kuna AVMSD-s sätestatud videojagamisplatvormi jurisdiktsioonireeglid on elektroonilise kaubanduse direktiiviga võrreldes märksa detailsemad ja kõik nende järgi Eesti õigusruumi kuuluvad teenuse osutajad ei pruugi olla InfoTS-i kohaldamisalas selle § 3 lõike 1 kohaselt, nähakse InfoTS-i kohaldumine kõnealustele videojagamisplatvormi pidajatele MeeTS-is ette. Eelnõu § 1 punkt 13 – MeeTS § 4 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas täpsustatakse termini „audiovisuaalmeedia teenus“ sisu. AVMSD artikli 1 lõike 1 punkti a alapunkti i uue sõnastuse kohaselt on audiovisuaalmeedia teenus teenus Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 56 ja 57 määratletud tähenduses, kui teenuse või selle eristatava osa peamine eesmärk on pakkuda elektroonilise side võrgu kaudu meediateenuse osutaja toimetusvastutuse all üldsusele teavituslikke, meelelahutuslikke või hariduslikke saateid. Uuendusena on kõnealusesse AVMSD sättesse lisatud, et saadete pakkumine võib olla ka üksnes teenuse eristatava osa, mitte teenuse kui terviku peamine eesmärk. Direktiivi 3. põhjenduspunktis on 6 Äriseadustiku § 6 lõike 3 kohaselt moodustab emaettevõtja koos tütarettevõtjatega kontserni, kuid AVMSD artikli 28a lõike 2 punkt c näeb ette, et lisaks emaettevõtjale ja tütarettevõtjatele võivad kontserni kuuluda muud ettevõtjad, kellel on nendega majanduslikud ja õiguslikud organisatsioonilised sidemed. 7 AVMSD-s kasutatakse terminit „videojagamisplatvormi teenuse osutaja“, kuid seaduseelnõus on otsustatud lühema „videojagamisplatvormi pidaja“ kasuks. 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (EÜT L 178, 17.07.2000, lk 1–16). 7 toodud näitena sellisest olukorrast veebiajalehtede omaette osad, mis sisaldavad audiovisuaalseid saateid, kui neid osi võib pidada teenuse osutaja põhitegevusest eristatavaks. Samas selgitatakse, et teenust tuleks pidada ainult põhitegevuse eristamatuks täienduseks ehk mitte audiovisuaalmeedia teenuseks juhul, kui esineb seos audiovisuaalsisu pakkumise ja põhitegevuse, näiteks uudiste kirjalikus vormis edastamise, vahel.9 AVMSD artikli 1 lõike 1 punkti a alapunkti i täpsustamine tugineb Euroopa Kohtu otsusele New Media Online kaasuses, milles kohus jõudis järeldusele, et kui videote alamdomeenil pakutava teenuse sisu ja funktsioon on sõltumatu on-line ajalehe väljaandja trükiajakirjanduse artiklite omast, kuulub asjaomane teenus AVMSD kohaldamisalasse. Kui aga kõnealune teenus on selle väljaandja ajakirjandusliku tegevusega lahutamatult seotud, eelkõige audiovisuaalse pakkumise ja teksti vormis oleva pakkumise seoste tõttu, siis ei kuulu see AVMSD kohaldamisalasse. Kuna antud juhtumi puhul olid väga vähesed ajaleheartiklid seotud kõne all olevate videotega ning enamik neist videotest olid kättesaadavad ja vaadatavad sõltumata ajalehe elektroonilise versiooni artiklite kättesaadavusest, käsitas kohus videomaterjali pakkumist eraldiseisva teenusena.10 Eelnõu § 1 punkt 14 – MeeTS § 4 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks. Kõnealuses lõikes nimetatakse audiovisuaalmeedia teenused, milleks on: 1) televisiooniteenus; 2) tellitav audiovisuaalmeedia teenus; 3) audiovisuaalne äriteade; 4) teised majandustegevuses osutatavad sellesarnased teenused, välja arvatud teenused, mis ei konkureeri televisiooniteenusega. AVMSD artikli 1 lõike 1 punkti a alapunktides i ja ii nimetatakse audiovisuaalmeedia teenustena neist kolm esimest. Teiste sarnaste teenuste eraldi väljatoomine on ebaõnnestunud lahendus ka seetõttu, et MeeTS nendega seonduvat täpsemalt ei reguleeri, keskendudes üksnes televisiooniteenusele, tellitavale audiovisuaalmeedia teenusele ja audiovisuaalsetele äriteadetele. Vaid üksikutes MeeTS-i sätetes kasutatakse laiemat sõnastust „audiovisuaalmeedia teenus“, kuid sealgi peetakse tegelikult silmas televisiooni- ja tellitava audiovisuaalmeedia teenust koos. Seega on tekitatud üks audiovisuaalmeedia teenuse liik, millele MeeTS-is sätestatu suures osas justkui ei laieneks. Ka sisuliselt on võimalik tulenevalt teenuse iseloomust (kas lineaarne ehk saadete samaaegseks vaatamiseks või mittelineaarne ehk saadete vaatamiseks teenuse kasutaja valitud ajal, valikul ja taotlusel) liigitada erinevad uued audiovisuaalmeedia teenused (näiteks Delfi TV, Postimees TV jmt) just televisiooniteenuseks või tellitavaks audiovisuaalmeedia teenuseks, mistõttu puudub vajadus täiendava ebamäärase sisuga kategooria säilitamiseks. Selleks, et tagada MeeTS-i kohaldumine kõikidele audiovisuaalmeedia teenustele, loobutaksegi sarnaselt AVMSD-s sätestatuga teiste sarnaste majandustegevuses osutatavate teenuste nimetamisest audiovisuaalmeedia teenuse ühe liigina. Eelnõu § 1 punkt 15 – MeeTS-i täiendatakse §-ga 41, milles määratletakse termini „videojagamisplatvorm“ sisu. Videojagamisplatvorm on infoühiskonna teenus InfoTS-i tähenduses või selle eristatav osa, mille peamine eesmärk või põhiline otstarve on pakkuda üldsusele elektroonilise side võrgu kaudu teavituslikke, hariduslikke või meelelahutuslikke saateid, kasutaja loodud videoid või mõlemaid, mille üle videojagamisplatvormi pidajal puudub toimetusvastutus ning mille korralduse määrab kindlaks videojagamisplatvormi 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta, et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92). 10 Euroopa Kohtu 21. oktoobri 2015. a otsus New Media Online GmbH versus Bundeskommunikationssenat. 8 pidaja, sealhulgas automaatsete vahendite või algoritmide abil, eelkõige sisu kuvamise, märgistamise ja järjestamisega. Sätte sisu vastab AVMSD artikli 1 lõike 1 punktile aa. Videojagamisplatvormiks AVMSD tähenduses võivad kvalifitseeruda näiteks YouTube, Vimeo, Dailymotion, Twitch jmt, aga ka sotsiaalmeediateenused, juhul kui saadete ja kasutaja loodud videote pakkumine on nende põhiline otstarve. Euroopa Komisjon on välja töötanud suunised termini „videojagamisplatvorm“ AVMSD kohases määratluses nimetatud põhilise otstarbe kriteeriumi praktilise rakendamise kohta.11 Suuniseid sisaldavas dokumendis pakutud kriteeriumid, mille abil hinnata, kas tegemist on teenuse või selle osaga, mille põhiline otstarve on pakkuda üldsusele saateid, kasutaja loodud videoid või mõlemaid, on üldjoontes järgmised: 1) audiovisuaalse sisu suhe teenuse põhilise majandustegevuse valdkonna või valdkondadega (kas saadete ja kasutaja loodud videote edastamine ja üldsusele kättesaadavaks tegemine on eesmärk omaette või üksnes toetab mõnda muud teenust; kas platvormi ülesehitus julgustab kasutajaid audiovisuaalset sisu tarbima ning videoid üles laadima ja jagama; kas teenus hõlmab kasutajate tähelepanu köitvaid funktsionaalsusi, nagu näiteks videote pakkumine platvormi esilehel ja nende automaatne käivitamine; kas teenuse osutaja turundab oma teenust kui videojagamisplatvormi); 2) teenuse kaudu kättesaadava audiovisuaalse sisu kvantitatiivne ja kvalitatiivne olulisus (kui suur on platvormil oleva audiovisuaalse sisu hulk; kui oluline on platvormil olev audiovisuaalne sisu kasutajatele võrreldes muu sisuga; kui suure kasutajate hulgani audiovisuaalne sisu jõuab); 3) audiovisuaalse sisu tulundamine või sellest eest tulu saamine (kas enne või pärast saateid või kasutaja loodud videoid või nende ajal edastatakse äriteateid; kas juurdepääs audiovisuaalsele sisule on tasuline; kas audiovisuaalne sisu on spondeeritud; kas kasutajate tegevust platvormil jälgitakse eesmärgiga kasutada saadud teavet ärilistel eesmärkidel, nagu otseturundus ja käitumispõhiselt suunatud reklaam); 4) selliste vahendite kättesaadavus, mille eesmärk on suurendada audiovisuaalse sisu nähtavust või ligitõmbavust (kas platvormil on olemas audiovisuaalse sisu otsingumootor ja võimalus audiovisuaalset sisu filtreerida; kas platvormil kasutatakse tööriistu, mis soodustavad kasutajate omavahelist suhtlust, võimaldavad neil näiteks teemade kaupa valida endale pakutavat audiovisuaalset sisu või jälgida enda üleslaetud videote vaadatavust). Hinnata tuleks kõiki nimetatud kriteeriume ning teha seda võimalikult laialt ja paindlikult, pidades silmas ennekõike eesmärki kaitsta alaealisi neile sobimatu ja üldsust ebaseadusliku audiovisuaalse sisu eest. Seejuures ei peaks üksikutele kriteeriumidele mittevastamine automaatselt tähendama, et tegemist ei ole videojagamisplatvormiga AVMSD ja MeeTS-i tähenduses. Eelnõu § 1 punkt 16 – MeeTS-i täiendatakse §-ga 51, milles sätestatakse, et videojagamisplatvormi pidaja võib olla juriidiline või füüsiline isik. Sätte sisu vastab AVMSD artikli 1 lõike 1 punktile da. Eelnõu § 1 punkt 17 – MeeTS § 6 pealkirja täiendatakse pärast sõna „toimetusvastutus“ sõnadega „ja toimetusotsus“. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 18, millega täiendatakse sama paragrahvi termini „toimetusotsus“ määratlusega. Eelnõu § 1 punkt 18 – MeeTS § 6 täiendatakse lõikega 2, milles määratletakse termini „toimetusotsus“ sisu. Toimetusotsus on toimetusvastutuse täitmise eesmärgil regulaarselt 11 Euroopa Komisjoni teatis „Suunised mõiste „videojagamisplatvormi teenus“ audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi kohases määratluses nimetatud põhilise otstarbe kriteeriumi praktilise rakendamise kohta“ (ELT C 223, 07.07.2020, lk 3–9). 9 tehtav otsus, mis on seotud meediateenuse igapäevase osutamisega. Toimetusotsuste regulaarsus peab olema piisavalt tihe, et mõjutada programmi või programmikataloogi sisu, aga ei pruugi tähenda toimetusotsuste igapäevast tegemist. Nimelt koostatakse mõnede kanalite (näiteks filmi- või muusikakanalite) puhul programm mitme nädala kaupa ette ja seega ei ole võimalik tõlgendada toimetusotsust kitsalt kui igapäevast otsust. Sätte sisu vastab AVMSD artikli 1 lõike 1 punktile bb. Toimetusotsuse defineerimine on oluline, kuna toimetusotsuste tegemise asukoht on määrava tähtsusega meediateenuse osutajale kohalduva jurisdiktsiooni kindlaks tegemisel. Eelnõu § 1 punkt 19 – MeeTS § 7 pealkirja lisatakse sõnad „kasutaja loodud video“. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 22, millega täiendatakse sama paragrahvi termini „kasutaja loodud video“ määratlusega. Eelnõu § 1 punkt 20 – täiendatakse saate definitsiooni MeeTS § 7 lõikes 1. Uue sõnatuse kohaselt on saade liikuvate kujutiste heliga või helita ajaliselt piiritletud mis tahes pikkusega kogum või ainult heli ajaliselt piiritletud kogum, mis moodustab programmi või programmikataloogi eraldi osa. Uuendusena on lisatud sõnad „mis tahes pikkusega“. Säte vastab AVMSD artikli 1 lõike 1 punktis b tehtud täpsustusele, mis on tingitud eespool nimetatud New Media Online kohtuasjast. Nimelt tekkis selles kaasuses eelotsusetaotluse esitanud kohtul küsimus, kas veebis esitatud lühivideod ikka vastavad saate määratlusele, kuna kohtu hinnangul vastasid need pigem uudistest võetud lühikestele lõikudele, mida nii- öelda klassikalises televisioonis sellises vormis ei esine. Euroopa Kohus leidis, et asjaolu, et videod on lühikese kestusega, ei välista nende kvalifitseerimist saadeteks AVMSD artikli 1 lõike 1 punkti b tähenduses, kuna kõnealune säte ei sisaldanud nõuet asjaomaste salvestiste kestuse kohta. Euroopa Kohus kordas ka Euroopa Komisjoni poolt rõhutatut, et teleringhäälingu teenuski sisaldab pika või keskmise kestusega saadete kõrval ka lühikese kestusega saateid.12 Õigusselguse huvides on nii AVMSD-s kui edaspidi ka MeeTS-is selgelt öeldud, et audiovisuaalse saate määratlus ei sõltu selle pikkusest. Eelnõu § 1 punkt 21 – muudetakse MeeTS § 7 lõike 2 esimest lauset, mille uue sõnastuse kohaselt on programm televisiooni- ja raadioteenuse osutaja poolt teadlikult järjestatud saadete kogum, mida edastatakse regulaarselt ja mille ülesehitust väljendab saatekava. Võrreldes senise sõnastusega on lisatud täpsustus programmi regulaarse edastamise kohta. Muudatus on seotud tele- ja raadioprogrammi kohustusliku nädalamahu kehtestanud MeeTS § 9 muutmisega selliselt, et nädalamaht jääb kehtima üksnes raadioprogrammile (vt ka eelnõu § 1 punkti 28 selgitust). Täiendus, et programmi tuleb edastada regulaarselt, aitab siis, kui teleprogrammi kohustuslikke nädalamahte enam pole, vältida olukorda, kus meediateenuse osutajatena käsitataks näiteks internetis harva ja juhuslikult üksikuid audiovisuaalseid teoseid avaldavaid isikuid. Muudatus ei ole otseselt seotud direktiivi ülevõtmisega, ent võimaldab koos MeeTS § 9 muutmisega kohandada seadust uutele meediateenustele vastavaks, mis on olnud ka AVMSD uuendamise peamisi eesmärke. Eelnõu § 1 punkt 22 – MeeTS § 7 täiendatakse lõikega 4, milles määratletakse termini „kasutaja loodud video“ sisu. Kasutaja loodud video on liikuvate kujutiste heliga või helita mis tahes pikkusega ajaliselt piiritletud kogum, mille kasutaja on loonud ja mille see kasutaja või mõni teine kasutaja on üles laadinud videojagamisplatvormile. Sätte sisu vastab AVMSD artikli 1 lõike 1 punktile ba. 12 Euroopa Kohtu 21. oktoobri 2015. a otsus New Media Online GmbH versus Bundeskommunikationssenat. 10 Eelnõu § 1 punkt 23 – MeeTS § 8 lõikes 5 asendatakse pikk sõnaühend „televisiooniteenuse osutamise tegevusluba“ MeeTS § 1 punktis 2 kasutusele võetud lühiväljendiga „televisiooniluba“. Tegevusloaga seotud liiasus on Eesti õigusaktide keele levinud probleem. Parandus tehaksegi keeletoimetajate ettepanekul, et muuta eesti õiguskeelt selgemaks ja arusaadavamaks. Eelnõu § 1 punkt 24 – keeletoimetajate ettepanekul asendatakse MeeTS § 8 lõikes 51 pikk sõnaühend „raadioteenuse osutamise tegevusluba“ MeeTS § 1 punktis 2 kasutusele võetud lühiväljendiga „raadioluba“. Eelnõu § 1 punkt 25 – MeeTS § 8 täiendatakse lõikega 52, mis näeb ette, et sama paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata televisiooniteenuse osutajale, kelle programmi nädalamaht on väiksem kui 28 tundi. Täiendus on seotud eelnõu § 1 punktiga 28 MeeTS §-s 9 tehtava muudatusega, millega kaotatakse teleprogrammi kohustusliku nädalamahu alampiir (vt ka eelnõu § 1 punkti 28 selgitust). Viidatud MeeTS § 8 lõige 1 (enda toodetud uudistesaadete päevamaht vähemalt 5%) on kohaldatav televisiooniteenuse osutajale, kes edastab programmi vähemalt kuuel päeval nädalas. Kui teleprogrammi nädalamaht on oluliselt väiksem, kui senine nädalamahu alampiir ehk 56 tundi, ei ole selles sätestatud nõude kohaldamine mõistlik. Oluliselt väiksema mahu piiriks on võetud pool senisest kohustuslikust nädalamahust ehk 28 tundi. MeeTS § 8 lõike 2 kohaselt varub televisiooniteenuse osutaja teleprogrammi iga kalendrikuu mahust, millest on maha arvatud uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht, vähemalt kümme protsenti omatoodangu 13 edastamiseks, kusjuures omatoodangu miinimummahust vähemalt 50 protsenti tuleb edastada ajavahemikus kella 19.00-st kuni 23.00-ni. Ka selle sätte, eriti konkreetset ajavahemikku puudutava osa, kohaldamine ei ole väikse programmimahu korral mõistlik. Tänaseks turule tulnud uute audiovisuaalmeedia teenuse osutajate lineaarsete teenuste maht on äärmiselt väike, piirdudes maksimaalselt mõne tunniga päevas, mis ei pruugi kokku langeda viidatud ajavahemikuga. Eelnõu § 1 punkt 26 – keeletoimetajate ettepanekul asendatakse MeeTS § 8 lõikes 7 pikk sõnaühend „televisiooniteenuse osutamise luba“ MeeTS § 1 punktis 2 kasutusele võetud lühiväljendiga „televisiooniluba“. Eelnõu § 1 punkt 27 – keeletoimetajate ettepanekul asendatakse MeeTS § 8 lõikes 8 pikk sõnaühend „televisiooni- ja raadioteenuse osutamise ajutine tegevusluba“ MeeTS § 1 punktis 2 kasutusele võetud lühiväljenditest tuletatud „ajutise televisiooni- või raadioloaga“. Eelnõu § 1 punkt 28 – MeeTS § 9, millega on kehtestatud tele- ja raadioprogrammi kohustusliku nädalamahu alampiirid, muudetakse selliselt, et kehtima jääb vaid raadioprogrammi nädalamahu alampiir. Kehtiva korra kohaselt peab teleprogrammi nädalamaht olema vähemalt 56 tundi teleprogrammi edastamisel vaba või tingimusjuurdepääsuga üleriigilise televisiooniteenuse osutamise tegevusloa alusel ja 21 tundi teleprogrammi edastamisel vaba või tingimusjuurdepääsuga regionaalse televisiooniteenuse osutamise tegevusloa alusel. Kuna uued turule tulnud audiovisuaalmeedia teenused (näiteks 13 Omatoodang on MeeTS § 10 kohaselt audiovisuaalmeedia teenuse osutaja enda või koostöös Euroopa Liidu liikmesriigi tootjaga toodetud või Euroopa sõltumatult tootjalt tellitud saade või programm, mis käsitleb Eesti tänapäeva või kultuuripärandit. 11 juba eespool nimetatud Delfi TV, Postimees TV) sellises mahus programmi ei paku ja ebamõistlik oleks neilt seda ka nõuda, ei ole neid võimalik justkui televisiooniteenuseks lugeda. Samas konkureerivad nad nii-öelda klassikalise televisiooniteenusega, mistõttu tuleks neile kohaldada ka sarnaseid MeeTS-ist tulenevaid alaealiste ja üldsuse kaitset ning äriteateid puudutavaid reegleid. Programmi kohustusliku nädalamahu alampiirist loobumine võimaldab kirjeldatud uued teenused registreerida majandustegevuse registris (edaspidi MTR), teostada osutatavate teenuste üle järelevalvet ja tagada kokkuvõttes aus konkurents audiovisuaalmeedia teenuse osutajate vahel. Nagu ka eelnõu § 1 punkti 21 selgituses märgitud, ei ole programmi nädalamahuga seotud muudatus otseselt AVMSD-st tulenev, ent aitab täita AVMSD uuendamise üldist eesmärki kohandada audiovisuaalmeedia teenuseid puudutav õigusraamistik muutunud turuolukorrale vastavaks. Eelnõu § 1 punkt 29 – MeeTS-i teise peatüki pealkirja täiendatakse tulenevalt asjaolust, et eelnõuga sätestatakse kõnealuses peatükis lisaks meediateenuse osutaja tegevuspõhimõtetele ka videojagamisplatvormi pidaja tegevuspõhimõtted. Eelnõu § 1 punkt 30 – keeletoimetajate ettepanekul asendatakse MeeTS § 13 lõikes 1 pikk sõnaühend „televisiooni- ja raadioteenuse osutamise tegevusluba“ MeeTS § 1 punktis 2 kasutusele võetud lühiväljenditega „televisiooni- ja raadioluba“. Eelnõu § 1 punkt 31 – MeeTS § 16, mis puudutab teavet, mille meediateenuse osutaja enda kohta avalikult kättesaadavaks peab tegema, lõike 1 sissejuhatavas lauseosas tehakse täpsustus, mille kohaselt teeb audiovisuaalmeedia teenuse osutaja nõutava teabe arusaadavalt ja püsivalt kättesaadavaks veebilehel. Seni on teabe avaldamise koht olnud audiovisuaalmeedia teenuse osutajate puhul seaduses nimetamata, kuigi praktikas on selleks osutunudki teenuse osutaja veebileht. Kuna sama paragrahvi lõike 3 punktis 2 on veebileht raadioteenuse osutaja kohta käiva teabe avalikustamise kohana nimetatud, tehakse õigusselguse huvides selline täpsustus ka audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid puudutavas sättes. Audiovisuaalmeedia teenuse osutajat puudutava teabe avalikustamise kohustus tuleneb AVMSD artiklist 5. Kuna kõnealuse artikli eesmärgiks on, et olulisemad teenuse osutaja andmed peavad olema teenuse vastuvõtjatele võimalikult kergesti kättesaadavad, tuleb meediateenuse osutajal arvestada sellega, et olukorras, kus ta pakub mitut erinevat teenust, millel on eraldi veebilehed (näiteks eraldi veebilehed igale telekanalile), ei piisa teabe avalikustamise eesmärgi täitmiseks sellest, kui nõutav info on avaldatud teenuse osutajaks oleva ettevõtja veebilehel, kuid mitte teenuste veebilehtedel. Teave on teenuse kasutaja jaoks kergesti kättesaadav, kui tal on võimalik vähemalt teenuse veebilehelt lihtsasti leitava lingi kaudu jõuda teenuse osutajat puudutavate nõutavate andmeteni. Eelnõu § 1 punkt 32 – MeeTS § 16 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41. Täienduse kohaselt peab audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegema enda kohta arusaadavalt ja püsivalt kättesaadavaks omandistruktuuri, sealhulgas tegeliku kasusaaja nime, isikukoodi ja isikukoodi riigi, isikukoodi puudumise korral sünniaja ja -koha ning elukohariigi, samuti andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta. Kontrolli tegemise viisi puudutavate andmete all peetakse silmas seda, kas tegelik kasusaaja kontrollib audiovisuaalmeedia teenuse osutajat piisava arvu 12 aktsiate, osade, hääleõiguste või omandiõiguse otsese või kaudse omamise kaudu, sealhulgas osalus esitajaaktsiate või -osade kujul, või muul viisil.14 Säte on seotud AVMSD artikli 5 lõikega 2, mis võimaldab liikmesriikidel võtta seadusandlikke meetmeid, nähes ette, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad meediateenuse osutajad teevad kättesaadavaks teabe nende omandistruktuuri, sealhulgas tegelike kasusaajate kohta. Direktiivi 15. ja 16. põhjenduspunktis on selgitatud, et meediateenuseid osutavate isikute omandi läbipaistvus on otseselt seotud väljendusvabadusega. Teave meediateenuse osutajate omandistruktuuri kohta, kui sellise struktuuri tulemuseks on kontroll osutatavate teenuste sisu üle või märkimisväärne mõju sellele, võimaldab kasutajatel sellist sisu teadlikult hinnata. Audiovisuaalmeedia teenuste eripära ning eriti selle mõju tõttu, mida need avaldavad inimeste arvamuste kujunemisele, on kasutajatel õigustatud huvi teada, kes vastutab nende teenuste sisu eest. Omandistruktuuri ja tegelike kasusaajate avalikustamist puudutava MeeTS § 16 lõike 1 punkti 41 sõnastamisel on eeskujuks võetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) § 77. Seega ei nõuta audiovisuaalmeedia teenuse osutajatelt täiendavate isikuandmete avaldamist, ent andmed, mis RahaPTS kohaselt niikuinii avaldada tuleb, muutuvad audiovisuaalmeedia teenuse osutajate olulist ühiskondlikku mõju arvestades teenuse kasutajatele lihtsamini kättesaadavaks. Andmetega tutvumine ei eelda edaspidi registrist päringu tegemist ja selle eest lõivu maksmist. Eelnõu § 1 punkt 33 – lisaks eelnõu § 1 punktis 32 sätestatule, täiendatakse MeeTS § 16 lõiget 1 ka punktiga 6. Viidatud lõike kohaselt peab audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegema enda kohta arusaadavalt ja püsivalt kättesaadavaks lisaks nimele, postiaadressile, kontaktandmetele, vastutava toimetaja andmetele, omandistruktuurile ja viitele MeeTS-ist tulenevale riikliku järelevalve tegijale ka teabe Eesti jurisdiktsiooni alla kuulumise kohta. Kuigi viimati nimetatud asjaolu on põhimõtteliselt tuletatav ka sellest, et teenuse osutaja üle teeb riiklikku järelevalvet Eesti vastav asutus, on täiendus vajalik, kuna AVMSD artikli 5 lõike 1 punkti d uue sõnastuse kohaselt tuleb tagada, et teenuse vastuvõtjatele oleks kergesti, vahetult ja püsivalt kättesaadav nii teave järelevalveasutuse kui ka jurisdiktsiooni omava liikmesriigi kohta. Eelnõu § 1 punkt 34 – MeeTS § 16 lõike 3 punktis 2 tehakse muudatus, mis puudutab raadioteenuse osutaja kohta tema veebilehel avalikustatavat teavet. Kui seni on raadioteenuse osutajatele kõnealune säte olnud täitmiseks kohustuslik üksnes veebilehe olemasolu korral, siis edaspidi selle olemasolu eeldatakse. Kõikidel praegu raadioteenuse osutamise tegevusluba omavatel teenuse osutajatel on veebilehed olemas, mistõttu uusi kohustusi seadusemuudatusega neile ei kaasne. Tegemist on teenuse vastuvõtjate huve silmas pidava väikese kaasajastusega, mille järgimine ei tohiks raskusi valmistada ka võimalikele uutele teenuse osutajatele. Muudatus ei ole seotud direktiivi ülevõtmisega, kuid kuna sellega ei kaasne koormavat või muul moel negatiivset mõju ühelegi sihtrühmale, on see lisatud eelnõusse. Eelnõu § 1 punkt 35 – MeeTS § 18 punktis 1 tehakse sõnastuslik korrektuur, mille kohaselt kasutatakse kõnealuses sättes sõnade „ühiskonna julgeolek“ asemel edaspidi sõnu „riigi 14 Täpsemad juhised tegelike kasusaajate määramiseks on leitavad Registrite ja Infosüsteemide Keskuse veebilehel. 13 julgeolek“. Sellega ühtlustatakse MeeTS-i sõnastus teistes Eesti õigusaktides kasutatud sõnastusega. Eelnõu § 1 punkt 36 – MeeTS § 18 täiendatakse sättega, mis kohustab televisiooniteenuse osutajat edastama hädaohuteateid puudega inimestele ligipääsetaval viisil. Hädaohuteadete sisu on määratletud sama paragrahvi esimeses lõikes, mille kohaselt on tegemist ühiskonna julgeolekut (uue sõnastuse kohaselt riigi julgeolekut, vt ka eelnõu § 1 punkti 35 selgitust) või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu korral Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse ametlike teadete ning teabega, mis on vajalik inimese elu, tervise ja julgeoleku kaitseks või varalise kahju või hädaohu ärahoidmiseks, samuti keskkonnakahjustuse ärahoidmiseks või selle vähendamiseks. Kohustus edastada hädaohuteateid puudega inimestele ligipääsetaval viisil tuleneb direktiiviga muudetud AVMSD artikli 7 lõikest 5. Kuigi uuendatud AVMSD nimetab nägemis- ja kuulmispuudega inimeste asemel puudega inimesi laiemalt, peetakse direktiivi 22. põhjenduspunkti kohaselt audiovisuaalmeedia teenuste iseloomu arvestades silmas siiski eeskätt nägemis- ja kuulmispuudega inimesi. Seega tuleb hädaohuteadete esitamiseks kasutada näiteks saate varustamist subtiitritega, viipekeelset tõlget, eraldi audiokanaleid ja teisi lisateenuseid. Eelnõu § 1 punkt 37 – MeeTS § 19 sõnastatakse rohketest muudatustest tulenevalt tervikuna uuesti. Muu hulgas täpsustatakse ka paragrahvi pealkirja. Kõnealuses paragrahvis reguleeritakse alaealiste kaitset ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamist meediateenustes, s.o televisiooni- ja raadioteenuses ning tellitavas audiovisuaalmeedia teenuses. Kuna seadust täiendatakse §-ga 191, milles sisaldub samu eesmärke silmas pidav, ent videojagamisplatvormi pidajatele kohalduv regulatsioon (vt ka eelnõu § 1 punkti 38 selgitust), on vajalik paragrahvide pealkirjad teineteisest teenuse osutajate järgi eristada. MeeTS § 19 lõiget 1, mis sätestab keelu õhutada meediateenuseid osutades saadetes vihkamist ja vägivalda, täiendatakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi ka harta)15 artiklis 21 osutatud alustega. Kui seni nimetati MeeTS § 19 lõikes 1 vihkamist soo, rassilise või etnilise päritolu, veendumuste või usutunnistuse alusel, siis uues sõnastuses on esitatud kõik harta artiklis 21 nimetatud tunnused. Muudatus on kooskõlas AVMSD artikli 6 lõike 1 punktiga a. Erinevalt harta artiklist 21 on MeeTS § 19 lõikes 1 tegemist kaitstud tunnuste ammendava loeteluga. Direktiivi väljatöötamise ajal toimusid sel teemal tulised vaidlused. Euroopa Parlament soovis kõik kaitstud tunnused direktiivis nimetada, kusjuures parlamendi pakutud loetelu oli detailsem, kui harta artikli 21 näitlik loetelu. Näiteks pakkus Euroopa Parlament kaitstud tunnustena eraldi välja ka soo väljenduse (gender expression), soolise identiteedi (gender identity) jm. Liikmesriikide arvates oli selline lähenemine liiga avar ja ebamäärane ning mitmed liikmesriigid soovisid kitsendada direktiivis märgitavate kaitstud tunnuste loetelu. Kompromissina asendati konkreetsete tunnuste loetelu viitega harta artiklis 21 osutatud alustele. Kuna kompromiss pidi arvestama ka nende liikmesriikide seisukohtadega, kelle arvates Euroopa Parlamendi pakutud loetelu oli liiga lai, ei saa AVMSD artikli 6 lõike 1 punktis a sisalduvat viidet hartale tõlgendada selliselt, et sellest tuleneks kohustus kehtestada siseriiklikus õiguses saadetes igasuguse vägivalla ja vihkamise õhutamise keeld ning harta artiklis 21 osutatud tunnuseid tuleb selles kontekstis mõista suletud loeteluna. Viimast kinnitab ka Euroopa Komisjoni õigusteenistuse seisukoht, mille kohaselt viitavad AVMSD artikli 6 lõike 1 sissejuhatava lauseosa sõnad „Ilma et see piiraks liikmesriikide kohustust 15 Euroopa Liidu põhiõiguste harta. 14 austada ja kaitsta inimväärikust (Without prejudice to the obligation of Member States to respect and protect human dignity)“ sellele, et artikli 6 lõike 1 punktide a ja b kohustused on sõltumatud harta kohustustest. MeeTS § 19 lõige 1 sisaldab nii kehtivas kui ka uues sõnastuses keeldu alavääristada meediateenuseid osutades saadetes õiguskuulekat käitumist või kutsuda üles õigusrikkumisele. Muudetud AVMSD artikli 6 lõike 1 punkti b kohaselt ei tohi audiovisuaalmeedia teenused sisaldada avalikku üleskutset panna toime terroriakt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.03.2017, lk 6–21)16 (edaspidi terrorismivastase võitluse direktiiv) artikli 5 tähenduses. Terrorismivastase võitluse direktiivi artikkel 5 on Eesti õigusesse üle võetud karistusseadustiku (edaspidi ka KarS) § 2372 lõikega 1, mille kohaselt karistatakse terrorikuriteo toimepanemisele avaliku üleskutsumise eest kahe- kuni kümneaastase vangistusega. Kuna MeeTS § 19 lõige 1 juba sisaldab üldist keeldu kutsuda saadetes üles õigusrikkumisele, on sellega hõlmatud ka üleskutse terrorikuriteo toimepanemisele, mistõttu viimast kõnealuses sättes eraldi nimetama ei hakata. MeeTS § 19 lõikes 2 asendatakse sõnad „televisiooni- ja raadioteenuse osutaja“ sõnadega „meediateenuse osutaja“. Termin „meediateenuse osutaja“ on laiem ja hõlmab lisaks televisiooni- ja raadioteenuse osutajatele ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid. Kõnealune säte keelab meediateenuse osutajatel edastada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut oluliselt kahjustavaid saateid, eelkõige selliseid, mis sisaldavad pornograafiat või propageerivad vägivalda või julmust pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse § 1 lõike 2 mõistes17. Muudatus ei tähenda aga seda, et erinevalt senisest18 on edaspidi ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajal alaealisi oluliselt kahjustavate saadete edastamine keelatud. Koosmõjus MeeTS § 19 lõikes 5 tehtavate muudatustega hoopis laiendatakse kõnealuse sisu edastamise õigust lisaks tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajale ka televisiooniteenuse osutajale, kui teenuse osutaja tagab, et sellised saated on isiklike tunnuskoodide või teiste asjakohaste tehniliste lahenduste abil vastu võetavad üksnes viisil, mis on alaealisele tavaolukorras kättesaamatu. Muudatus tehakse seetõttu, et kuna praeguseks on olemas võimalused, kuidas takistada tehniliste meetmete abil juurdepääsu ka telekanalitele, ei ole nende sisule võrreldes tellitava audiovisuaalmeedia teenusega rangemate nõuete seadmine enam põhjendatud. Kui audiovisuaalmeedia teenuse osutaja suudab tagada, et tema teenus ei ole alaealistele kättesaadav, siis ei tohiks seada teenusele piiranguid üksnes teenuse liigist lähtuvalt. 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.03.2017, lk 6– 21). 17 Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse § 1 lõike 2 punkti 3 kohaselt on pornograafia selline kujutamisviis, mis teisi inimlikke seoseid kõrvale või tahaplaanile jättes seksuaalsed toimingud labaselt ja pealetükkivalt esiplaanile toob. Sama lõike punktis 4 kirjeldatakse vägivalla või julmuse propageerimist enesekaitseliselt õigustatud piire ületava vägivalla või julmuse kujutamisena heakskiitval viisil, eesmärgiga levitada inimeste hulgas vägivaldset või julma käitumist. 18 Kehtiv MeeTS § 19 lõige 7 võimaldab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajal teha kättesaadavaks saateid, mis võivad oluliselt kahjustada alaealise füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut, tingimusel, et need on kättesaadavad üksnes viisil, mis ei ole alaealisele tavaolukorras kättesaadav (näiteks kaitstult PIN-koodi või parooliga vms). 15 MeeTS § 19 lõike 3 sisu ei muudeta. Kõnealune säte näeb ette, et saateid, mis sündsusetu sisu, vägivalda või julmust sisaldavate stseenide või õigusvastase käitumise näitamisega võivad tõenäoliselt kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut ja on neile ealiselt sobimatud, ei tohi televisiooni- ja raadioteenuse osutaja edastada ajavahemikus kella 6.00-st kuni 22.00-ni. Selles sättes peetakse silmas saateid vanuserühmale 18+. Seega ei ole tegemist keeluga edastada ajavahemikus kella 6.00-st kuni 22.00-ni saateid, mis võivad alaealiste mõnele vanuserühmale sobimatuks osutuda. Näiteks võib praktikas selles ajavahemikus kindlasti leida saateid, mis osaliselt või tervikuna ei pruugi (ilma täiskasvanu juuresolekuta) sobida lasteaiaealistele ja nooremale koolieale (kuni 11-aastastele), ent ei ole ebasobivad keskmisele (12–15-aastased) või vanemale koolieale (16–18-aastased). MeeTS § 19 lõikega 4 laiendatakse alaealistele sobimatu sisu eest hoiatavate tekstide ja sümbolite kasutamise süsteemi. Säte on seni puudutanud saadete, mis sündsusetu sisu, vägivalda või julmust sisaldavate stseenide või õigusvastase käitumise näitamisega võivad tõenäoliselt kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut ja on neile ealiselt sobimatud, edastamist väljaspool ajavahemikku kella 6.00-st kuni 22.00-ni ning kohaldunud televisiooni- ja raadioteenuse osutajatele. Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad on pidanud alaealiste kaitset silmas pidades juhinduma üksnes MeeTS § 19 lõikest 7, mille kohaselt tehakse tellitav audiovisuaalmeedia teenus, mis võib oluliselt kahjustada alaealise füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut, tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja poolt isiklike tunnuskoodide või teiste asjakohaste tehniliste lahenduste abil kättesaadavaks üksnes viisil, mis ei ole alaealisele tavaolukorras kättesaadav. Kui televisiooni- ja raadioteenuse osutajale on olnud seatud piirangud nii alaealisi oluliselt (MeeTS § 19 lõige 2) kui ka tõenäoliselt (MeeTS § 19 lõiked 3–5) kahjustada võiva sisu osas, siis tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja on seni pidanud piirama juurdepääsu üksnes alaealisi oluliselt (MeeTS § 19 lõige 7) kahjustada võivale sisule. Direktiiviga on audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele kohalduvaid alaealiste kaitse nõudeid ühtlustatud. Seega peavad tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad edaspidi eristama lisaks alaealisi oluliselt kahjustada võivatele saadetele (sisaldavad põhjendamatut vägivalda või pornograafiat) ka alaealisi tõenäoliselt kahjustada võivaid saateid (sisaldavad sündsusetut sisu, vägivalda või julmust, näitavad õigusvastast käitumist). MeeTS § 19 lõike 4 uue sõnastuse kohaselt tuleb sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud saate (alaealisi tõenäoliselt kahjustada võiva sisuga ehk vanuserühmale 18+) või alaealiste mõnele earühmale sobimatu saate edastamisel enne saadet esitada vaatajale või kuulajale arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev saade on alaealistele sobimatu, ning kogu saate ajal peab ekraanil olema näha asjakohane sümbol selle saate sobimatusest alaealistele või alaealiste mõnele earühmale. Sättest on välja jäetud viide ajavahemikule kella 22.00-st kuni 6.00-ni. Uus sõnastus näeb seega ette, et hoiatusi tuleb meediateenuse osutajal kasutada vajadusel sõltumata kellaajast. Kuivõrd 18+ vanuserühmale mõeldud saadete edastamine ajavahemikus kella 6.00-st kuni 22.00-ni on jätkuvalt keelatud, siis jääb selliste saadete osas kehtima kohustus lisada neile hoiatus ajal, kui selliste saadete eetrisolek on lubatud. Küll aga on MeeTS § 19 lõikes 4 täiendavalt märgitud, et hoiatus tuleb lisada ka alaealiste mõnele earühmale sobimatutele saadetele, mille edastamine ajavahemikus kella 6.00-st kuni 22.00-ni on lubatud. Sellisteks saadeteks võivad olla näiteks krimiseriaalid, mis võivad sisaldada väiksematele lastele hirmutavaid või muul põhjusel sobimatuid kaadreid jms. Kellaajalisest kitsendusest loobumine võimaldab kohaldada sätet ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele, kelle programmikataloogi kättesaadavus reeglina kellaajast ei sõltu. 16 Lisaks eespool kirjeldatud muudatustele on MeeTS § 19 lõiget 4 täpsustatud selliselt, et sümbol saate sobimatusest alaealistele peab ekraanil igal juhul kogu saate ajal näha olema. Senise sõnastuse kohaselt võis teenuse osutaja valida, kas ta edastab hoiatuse enne saadet või kasutab saate ajal asjakohast sümbolit. Kuna üksnes saatele eelneval hoiatusel puudub igasugune mõju, kui saadet asutakse vaatama poole pealt, on vajalik hoiatava sümboli pidev nähtaval olek. Seadusega ei reguleerita, milliseid hoiatavaid sümboleid tuleks kasutada. AVMSD soodustab audiovisuaalmeedia teenuse osutajate eneseregulatsiooni ja sellest tulenevalt on ka kehtivas MeeTS-is (MeeTS § 22) eneseregulatsiooni võimalus ette nähtud. Alaealiste kaitseks kasutatavate sümbolite süsteem on üks võimalikest küsimustest, mille lahenduses meediateenuse osutajad ühiselt kokku võiksid leppida. Seejuures saab eeskujuks võtta näiteks videomängude vanusekategooriate süsteemi PEGI19 või teiste liikmesriikide audiovisuaalmeedia teenuse osutajate loodud sarnased süsteemid20. MeeTS § 19 lõike 4 sisu vastab AVMSD artikli 6a lõigetele 1 ja 3. MeeTS § 19 lõike 5 uus sõnastus näeb ette, et sama paragrahvi lõigetes 2–4 kehtestatud nõudeid (alaealisi oluliselt kahjustada võivate saadete edastamise keeld, kellaajaline piirang alaealisi tõenäoliselt kahjustada võivale ehk vanuserühmale 18+ mõeldud sisule, hoiatuste ja sümbolite kasutamine) ei kohaldata juhul, kui audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tagab et sellised saated on isiklike tunnuskoodide või teiste asjakohaste tehniliste lahenduste abil vastu võetavad üksnes viisil, mis on alaealisele tavaolukorras kättesaamatu. Sätet on täiendatud viitega MeeTS § 19 lõikele 2 (alaealisi oluliselt kahjustada võivate saadete edastamise keeld). Sellest tulenevalt võivad ka televisiooniteenuse osutajad edaspidi edastada alaealisi oluliselt kahjustada võivaid saateid (sisaldavad põhjendamatut vägivalda või pornograafiat), kui nad suudavad tagada, et alaealiste juurdepääs sellisele sisule on takistatud. Televisiooniteenuse osutajatel endil selliste tehniliste piirangute seadmise võimekus reeglina küll puudub, kuid neil on võimalik sõlmida vastavasisuline kokkulepe elektroonilise side ettevõtjaga. Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja puhul on sama põhimõte tulenevalt MeeTS § 19 lõikest 7 kehtinud juba praegu, ent seoses televisiooni- ja tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele kohalduva regulatsiooni ühtlustamisega sõnastatakse erinevaid audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid puudutavad põhimõtted samades sätetes ja jäetakse sellest tulenevalt ebavajalikuks osutuv MeeTS § 19 lõige 7 kõnealuse paragrahvi uuest sõnastusest välja. Kuna MeeTS § 19 lõiget 5 kohaldatakse edaspidi lisaks televisiooniteenuse osutajatele ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele, peavad tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad arvestama, et kui nad ei kasuta programmikataloogis olevate alaealisi tõenäoliselt kahjustada võivate saadete (vanuserühmale 18+) või alaealiste mõnele earühmale sobimatute saadete puhul hoiatusi ja asjakohaseid sümboleid, tuleb neil tagada, et juurdepääs sellistele saadetele toimub üksnes PIN-koodi, salasõna vmt abil. Säte ei välista tehniliste vahendite abil deklareerimist, kas konkreetse seadme abil alaealised tõenäoliselt üldse saateid näevad või mitte. Näiteks kui seade on leibkonnas, kus alaealisi pole, ei ole iga alaealisi tõenäoliselt kahjustava saate vaatamiseks PIN-koodi või salasõna sisestamisel ka sisulist mõtet. Sätte eesmärgi täitmiseks sobivate tehniliste vahendite valik on jäetud teenuse osutaja otsustada. Sätte sisu on kooskõlas AVMSD artikli 6a lõikega 1. 19 Pan European Game Information. 20 European Regulators Group for Audiovisual Media Services. Protection of Minors in the Audiovisual Media Services: Trends & Practices (ERGA report). 17 MeeTS § 19 lõiget 6 muudetakse samuti seoses televisiooni- ja tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele kohalduvate reeglite ühtlustamisega AVMSD-s. Programmi (iseloomulik televisiooni- ja raadioteenuse osutajale) kõrval nimetatakse ära ka programmikataloog (iseloomulik tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajale) ja televisiooni- ja raadioteenuse osutajate asemel räägitakse meediateenuse osutajatest, mis hõlmab ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid. MeeTS § 19 lõike 6 uue sõnastuse kohaselt ei tohi meediateenuse osutaja juhul, kui programmis või programmikataloogis on saateid, mille sisu vastab sama paragrahvi lõigetes 2 või 3 sätestatud tingimustele (võib alaealisi oluliselt või tõenäoliselt kahjustada), nimetatud saateid oma programmis või programmikataloogis tutvustades esitada piirangut põhjustanud saatelõike ega tõsta saatest neid kohti esile. Varem puudunud viide MeeTS § 19 lõikele 2 on lisatud seetõttu, et nii televisiooni- kui ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad võivad edastada ka alaealisi oluliselt kahjustada võivat sisu, kui alaealiste juurdepääs sellele on takistatud. Sätte sisu on kooskõlas AVMSD artikli 6a lõikega 1. Eelnõu § 1 punkt 38 – MeeTS-i täiendatakse §-dega 191 ja 192. Paragrahvis 191 reguleeritakse alaealiste kaitset ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamist 2 videojagamisplatvormil. Paragrahv 19 sätestab alaealiste isikuandmete kaitse põhimõtte. Paragrahvi 191 lõike 1 kohaselt peab videojagamisplatvormi pidaja nägema teenuse kasutustingimustes ette, et videojagamisplatvormil on keelatud selliste saadete, kasutaja loodud videote ja äriteadete edastamine, mis: 1) õhutavad vägivalda või vihkamist soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse või kodakondsuse alusel; 2) kutsuvad üles õigusrikkumisele; 3) kujutavad lapspornot. Kuna videojagamisplatvormi pidajal puudub erinevalt meediateenuse osutajast toimetusvastutus platvormil pakutava sisu eest ja InfoTS § 11 lõike 1 kohaselt ka jälgimiskohustus teabe osas, millele platvormi kaudu juurdepääsu pakutakse ehk teisisõnu videojagamisplatvormi pidaja ei pea läbi vaatama kogu kasutajate üles laetud materjali ega otsima aktiivselt ebaseaduslikule tegevusele viitavaid asjaolusid, on alaealiste ja üldsuse kaitseks kasutatavad meetmed videojagamisplatvormi puhul oluliselt piiratumad kui meediateenuste puhul. AVMSD artikli 28b lõike 3 punkt a pakub lahendusena regulatsiooni, mille kohaselt on videojagamisplatvormi pidajal kohustus aidata vähemalt platvormi kasutustingimuste kaudu kaasa sellele, et keelatud sisu platvormile ei jõuaks. Videojagamisplatvormi pidaja on seejuures vastutav üksnes selle eest, et teenuse kasutustingimustes oleks vastavad reeglid sätestatud, ent mitte selle eest, kui mõni kasutaja neid reegleid siiski eirab. MeeTS § 191 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud sisu tuleneb AVMSD artikli 28b lõike 1 punktidest b ja c. MeeTS § 191 lõike 1 punktis 1 on tegemist samasuguse kaitstud tunnuste loeteluga, nagu MeeTS § 19 lõikes 1 ning MeeTS § 191 lõike 1 punktis 2 on sarnaselt MeeTS § 19 lõikega 1 sätestatud laiem õigusrikkumisele üleskutsuva sisu levitamise keeld, kui AVMSD artikli 28b lõike 1 punktis c ette nähtud terroriakti toimepanemisele üleskutsuva sisu levitamise keeld (vt ka eelnõu § 1 punkti 37 selgituses MeeTS § 19 lõiget 1 puudutavat osa). Lapspornona mõistetakse MeeTS § 191 lõike 1 punktis 3 vastavalt KarS § 178 lõikele 1 noorema kui kaheksateistaastase isiku osalusel toimuvat pornograafilist etteastet või noorema kui neljateistaastase isiku osalusel toimuvat pornograafilist või erootilist etteastet. KarS-is sätestatud kuriteokoosseisu sisustamisel lähtutakse praktikas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2000/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning 18 lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK (ELT L 335, 17.12.2011, lk 1–14)21. Paragrahvi 191 lõige 2 sätestab, et videojagamisplatvormi pidaja näeb teenuse kasutustingimustes ette, et saate, kasutaja loodud video ja äriteate alguses, mis võib kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut, tuleb esitada vaatajale arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev sisu on alaealistele sobimatu, ning kogu saate, video või äriteate ajal peab ekraanil olema näha asjakohane sümbol selle sobimatusest alaealistele või alaealiste mõnele earühmale. Nõue on sisult sarnane meediateenuse osutajatele kohalduvas MeeTS § 19 lõikes 4 sätestatuga (hoiatus enne saate algust ja sümbol ekraanil saate ajal), ent tulenevalt toimetusvastutuse ja jälgimiskohustuse puudumisest ei saa videojagamisplatvormi pidajat üldjuhul kohustada ise hoiatusi esitama ja asjakohaseid sümboleid kasutama (vt ka erisust MeeTS § 191 lõike 5 selgituse juures). Küll aga on võimalik panna selline kohustus videoid üles laadivatele kasutajatele videojagamisplatvormi kasutustingimuste abil. Sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 28b lõike 1 punktist a ja lõike 3 punktist a. Paragrahvi 191 lõike 3 kohaselt peab videojagamisplatvormi pidaja tagama tehnilise rakenduse olemasolu, mille abil saavad teenuse kasutajad pidajale hõlpsasti teatada sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud (vägivalda või vihkamist õhutavatest, õigusrikkumisele üleskutsuvatest, lapspornot sisaldavatest, alaealistele sobimatutest) saadetest, kasutaja loodud videotest ja äriteadetest. Tegemist on veel ühe meetmega, mis arvestab videojagamisplatvormi pidaja toimetusvastuse ja üldise jälgimiskohustuse puudumist, ent aitab koos MeeTS § 191 lõigetes 4 ja 5 sätestatuga kaasa sellele, et lubamatu sisu üldsuse või teatud earühmadeni ei jõuaks. Meede tuleneb AVMSD artikli 28b lõike 3 punktist d. Paragrahvi 191 lõike 4 kohaselt peab videojagamisplatvormi pidaja kõrvaldama sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud (vägivalda või vihkamist õhutava, õigusrikkumisele üleskutsuva, lapspornot sisaldava) saate, kasutaja loodud video ja äriteate videojagamisplatvormilt viivitamata või tõkestama sellele juurdepääsu tingimusel, et sellisest sisust on sama paragrahvi lõike 3 kohaselt teatatud või pidaja on kõnealusest asjaolust teadlik. Antud säte tähendab, et videojagamisplatvormi pidajal ei ole võimalik tugineda toimetusvastutuse ja üldise jälgimiskohustuse puudumisele, kui ta on ebaseaduslikust sisust teadlik. Lisaks peab videojagamisplatvormi pidaja tulenevalt InfoTS § 11 lõikest 3 sellisel juhul viivitamata teatama järelevalvet teostavale pädevale ametiisikule teenuse kasutaja võimalikust ebaseaduslikust tegevusest või pakutavast teabest. Paragrahvi 191 lõige 5 paneb videojagamisplatvormi pidajale kohustuse lisada alaealistele sobimatule saatele, kasutaja loodud videole või äriteatele viivitamata ise asjakohane hoiatus ja sümbol nende puudumisel või tagada, et saade, video või äriteade on isiklike tunnuskoodide või teiste asjakohaste tehniliste lahenduste abil vastu võetav üksnes viisil, mis on alaealisele tavaolukorras kättesaamatu. Nimetatud kohustuste eelduseks on asjaolu, et videojagamisplatvormi pidajale on sellisest saatest, kasutaja loodud videost või äriteatest teatatud või ta on sellest muul moel teadlikuks saanud. Tegemist on sarnase lahendusega, nagu sama paragrahvi lõikes 4 ehk kehtib samuti põhimõte, et kui videojagamisplatvormi pidaja on alaealistele sobimatust sisust teadlik, ei saa ta enam tugineda toimetusvastutuse ja 21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK (ELT L 335, 17.12.2011, lk 1–14). 19 jälgimiskohustuse puudumisele ja peab aktiivselt tegutsema, et alaealisi selle eest kaitsta. Tegemist on AVMSD artikli 28b lõike 3 punktidest f ja h tuletatud meetmega. Viidatud AVMSD punktid nimetavad võimalike tehniliste lahendustena vanuse kontrollimise süsteemi ja lõppkasutaja kontrollitavat vanemakontrolli süsteemi, mis on võimalikud alternatiivid isiklikele tunnuskoodidele. Paragrahvi 191 lõike 6 kohaselt on videojagamisplatvormi kasutajal juhul, kui ta leiab, et sama paragrahvi lõike 4 või 5 rakendamisel (saate, kasutaja loodud video või äriteate eemaldamisel videojagamisplatvormilt või nende märgistamisel alaealistele sobimatuks) rikutakse tema õigusi, õigus pöörduda kaebusega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi ka TTJA) poole. Kaebus lahendatakse eelnõu § 1 punktiga 97 MeeTS-i lisatavas §-s 561 sätestatud korras (vt ka eelnõu § 1 punkti 97 selgitust). Sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 28b lõikest 7, mis paneb liikmesriikidele kohustuse tagada, et sama artikli lõigete 1 ja 3 kohaldamisega seotud kasutajate ja videojagamisplatvormi pidajate vaheliste vaidluste lahendamiseks on olemas kohtuvälised õiguskaitsemehhanismid, mis võimaldavad lahendada vaidlusi erapooletult ega jäta tarbijaid ilma riigisisese õiguse kohasest õiguskaitsest. Võimalus videojagamisplatvormile üles laetud sisu eemaldamist või sellele juurdepääsu piiramist kohtuväliselt vaidlustada aitab tagada, et videojagamisplatvormi pidajad austavad platvormi kasutajate sõna- ja teabevabadust. Vastavasisulise kaebuse saamisel vaatab TTJA vaidlusaluse saate, kasutaja loodud video või äriteate läbi ja otsustab, kas selle eemaldamine või sellele juurdepääsu piiramine on olnud põhjendatud. TTJA on kõnealuste vaidluste lahendamiseks sobiv asutus, kuna TTJA ametnikud hindavad saadete ja äriteadete sisu ka riikliku järelevalve raames ning neil on selleks vajalikud teadmised ja oskused olemas. Vajadusel on võimalik menetlusse kaasata ka teisi järelevalveasutusi ja eksperte. MeeTS-i lisatav § 192 näeb ette, et meediateenuse osutaja ja videojagamisplatvormi pidaja ei tohi töödelda MeeTS § 19 lõikes 5 ja § 191 lõikes 5 nimetatud tehniliste meetmete kasutamise käigus kogutud või muul viisil saadud alaealiste isikuandmeid ärilistel eesmärkidel, nagu otseturundus, profiili analüüs või käitumispõhiselt suunatud reklaam. Viidatud sätetes nimetatud tehniliste meetmete all peetakse silmas meetmeid, mis takistavad alaealiste juurdepääsu neile sobimatule sisule. MeeTS § 192 sisu tuleneb AVMSD artikli 6a lõikest 2 ja artikli 28b lõikest 3. Eelnõu § 1 punkt 39 – muudetakse MeeTS § 20 lõiget 2, mis sätestab vastulause esitamise ja edastamise tähtajad. Seni on vastulause esitamiseks olnud aega 20 päeva taotluse põhjustanud saate edastamisest arvates ja vastulause edastamiseks on televisiooni- või raadioteenuse osutajal olnud aega samuti 20 päeva põhjendatud taotluse saamisest arvates. Kõnealused tähtajad on olnud seotud MeeTS § 21 lõikes 2 sätestatud saadete salvestiste säilitamise minimaalse tähtajaga, mille pikkus on olnud ka 20 päeva. Kuna eelnõuga pikendatakse salvestiste säilitamise tähtaega (vt ka eelnõu § 1 punktide 40 ja 41 selgitusi), on mõistlik pikendada ka vastulause esitamise ja edastamise tähtaegu. Vastulause esitamiseks on edaspidi aega 30 päeva taotluse põhjustanud saate edastamisest arvates ning vastulause edastamiseks on televisiooni- või raadioteenuse osutajal eelnõu seadusena jõustumisel aega samuti 30 päeva põhjendatud taotluse saamisest arvates. Muudatusega ühtlustatakse MeeTS-is ja ERHS-is sätestatud vastulause esitamise tähtajad. Nimelt näeb ERHS § 39 lõige 3 Eesti Rahvusringhäälingu (edaspidi ka ERR) saates esitatud väidete kohta vastulause esitamiseks ette 30-päevase tähtaja ning sama paragrahvi viies lõige kohustab ERR-i lahendama vastulause esitamise taotluse samuti 30 päeva jooksul. 20 Vastulause esitamise õigus on sätestatud AVMSD artiklis 28, mis ei sisalda küll konkreetseid tähtaegu, ent näeb ette, et vastulause esitamise õiguse kasutamiseks peab olema piisavalt aega. Eelnõu § 1 punkt 40 – muudetakse MeeTS § 21 lõiget 2, milles on seni sätestatud olnud televisiooni- ja raadioteenuse osutajate kohustus säilitada saadete salvestisi vähemalt 20 päeva pärast programmi edastamist. Sätte uue sõnastuse kohaselt peab regionaalse või üleriigilise televisiooni- või raadioloa omanik ning ajutise televisiooni- või raadioloa omanik säilitama salvestisi vähemalt 30 päeva pärast programmi edastamist. Muudatusega pikendatakse minimaalset säilitustähtaega kümne päeva võrra ja täpsustatakse kohustatud isikute ringi vastavalt tegevusloa liikidele. Kõnealune säte puudutab kõiki televisiooni- ja raadioloa omanikke, välja arvatud rahvusvahelise raadioloa omanikke ja satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusloa (uue nimetusega rahvusvaheline televisiooniluba, vt ka eelnõu § 1 punkti 70 selgitust) omanikke, kellele nähakse ette veelgi pikem salvestiste säilitamise kohustus (vt ka eelnõu § 1 punkti 41 selgitust). Muudatusega ühtlustatakse MeeTS-is ja ERHS-is sätestatud saadete salvestiste säilitamise tähtajad. Nimelt näeb ERHS § 38 lõige 2 ette, et ERR säilitab saate salvestist vähemalt 30 päeva saate edastamise hetkest arvates. Salvestiste säilitamise tähtaja pikendamine on vajalik selleks, et TTJA saaks tõhusalt täita meediateenuste valdkonna riikliku järelevalveasutuse ülesandeid ning on seega kooskõlas AVMSD artikliga 30. Senine 20-päevane säilitustähtaeg ei ole osutunud järelevalve teostamisel alati piisavaks. Tähtaja pikendamist lausa kolme kuuni soovitatakse ka Justiitsministeeriumis riigikaitseõiguse revisjoni raames koostatud analüüsis „Meediateenuste, elektroonilise side teenuste, sh sotsiaalmeedia ning nende aluseks olevate sideteenuste ja sõnavabaduse piiramine“22. Enamiku teenuse osutajate puhul on otsustatud siiski säilitustähtaega pikendada vaid kümne päeva võrra, kuna säilitustähtaja mitmekordistamine oleks teenuse osutajate jaoks liiga kulukas. Eelnõu § 1 punkt 41 – MeeTS § 21 täiendatakse uue lõikega, mille kohaselt peab rahvusvahelise televisiooni- või raadioloa omanik säilitama saadete salvestisi vähemalt 90 päeva pärast programmi edastamist. Rahvusvahelise televisiooniloa all peetakse silmas senist satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusluba, mille nimetust eelnõuga muudetakse (vt ka eelnõu § 1 punkti 70 selgitust). Nagu juba eelnõu § 1 punkti 40 selgituses märgitud on salvestiste säilitamise tähtaja pikendamine vajalik selleks, et TTJA saaks tõhusalt täita meediateenuste valdkonna riikliku järelevalveasutuse ülesandeid. Rahvusvahelise televisiooni- või raadioloa alusel edastatav programm on suunatud välisriigile ega pruugi olla Eestis vastuvõetav. Seega tuleb arvestada pikema ajaga riikidevaheliseks suhtlemiseks näiteks juhtudel, kui Eesti tegevusloa alusel edastatava teleprogrammi kohta on kaebusi programmi sihtriigi vaatajail või järelevalveasutusel, mistõttu 90 päevane salvestiste säilitamise tähtaeg on hädavajalik. Lisaks sellele, et kolmekuulist säilitustähtaega soovitatakse Justiitsministeeriumis riigikaitseõiguse revisjoni raames koostatud analüüsis „Meediateenuste, elektroonilise side teenuste, sh sotsiaalmeedia ning nende aluseks olevate sideteenuste ja sõnavabaduse piiramine“23, on 22 Justiitsministeerium. Meediateenuste, elektroonilise side teenuste, sh sotsiaalmeedia ning nende aluseks olevate sideteenuste ja sõnavabaduse piiramine. Tallinn, 2017. 23 Samas. 21 kõnealuse tähtaja pikendamisel 90 päevani eeskujuks võetud teiste liikmesriikide praktika (lähimatest naaberriikidest on sama pikk säilitustähtaeg näiteks Lätis). Eelnõu § 1 punkt 42 – muudetakse MeeTS § 22, mis puudutab eneseregulatsiooni. Kuna AVMSD kohaldamisalasse on hõlmatud nüüd ka videojagamisplatvormi pidajad, tehakse vastav täiendus ka kõnealuses paragrahvis. Lisaks täpsustatakse eneseregulatsiooni korras väljatöötatavate juhiste sisunõudeid, arvestades AVMSD artikli 4a lõike 1 punktides a–d sätestatut. Valdkonnas tegutsevate isikute väljatöötatud tegevusjuhend peab MeeTS § 22 lõike 2 eelnõukohase sõnastuse järgi olema põhiliste huvirühmade seas laialdaselt aktsepteeritud, kirjeldama selgelt ja üheselt mõistetavalt selle eesmärke, nägema ette seatud eesmärkide täitmise regulaarse, läbipaistva ja sõltumatu seire ning sätestama kehtestatud reeglitest kinnipidamise korra ja osapoolte vastutuse reeglite rikkumise eest. Eneseregulatsiooni korras on 2011. aastal kehtestanud juhendi „Vastutustundlik reklaamipoliitika lastesaadetes“ Eesti Ringhäälingute Liit.24 Kavandatavate MeeTS-i muudatuste jõustumisel tuleb juhendit lähtuvalt MeeTS § 22 lõikes 2 sätestatust uuendada. Eelnõu § 1 punkt 43 – MeeTS § 23, mis puudutab nägemis- ja kuulmispuudega inimeste ligipääsu audiovisuaalmeediale, sõnastatakse tervikuna uuesti. Kõnealuses paragrahvis nimetatakse edaspidi puudega inimesi laiemalt. Selline lähenemine on võetud ka AVMSD-s, kuigi direktiivi 22. põhjenduspunktis selgitatakse, et arvestades audiovisuaalmeedia teenuste laadi, eeldatakse teenuste ligipääsetavaks muutmist ennekõike nägemis- ja kuulmispuudega inimestele. MeeTS § 23 lõige 1 näeb uues sõnastuses ette, et audiovisuaalmeedia teenuse osutaja muudab järk-järgult proportsionaalsete meetmete abil oma teenuse ligipääsetavaks puudega inimestele, kasutades selleks muu hulgas saate varustamist subtiitritega, viipekeelset tõlget, eraldi audiokanaleid, teleteksti ja teisi lisateenuseid, mis võimaldavad puudega inimestel pakutavat teenust kasutada. Põhimõttelisi muudatusi selles eelnõuga ei tehta. Lisatud on seni MeeTS-i rakendussätete peatükis §-s 60 sisaldunud järk-järgulise teenuste ligipääsetavuse tagamise põhimõte ja täpsustatud, et audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavuse parandamisel kasutatakse proportsionaalseid meetmed ehk teisisõnu arvestatakse teenuse osutaja võimekust kulukaid lahendusi kasutusele võtta. Direktiivi 22. põhjenduspunkti kohaselt tuleb ligipääsetavuse nõuete täitmise hindamisel arvestada ka praktilisi ja vältimatuid piiranguid, mis võivad takistada täielikku ligipääsetavust, nagu reaalajas ülekantavad saated või üritused, mistõttu ei saa paratamatult eeldada, et kõik audiovisuaalmeedia teenused muutuvad puuetega inimestele võrdsel määral ligipääsetavaks. Näiteks televisiooniteenuse osutaja jaoks, kelle programm koosneb suures osas spordivõistluste otseülekannetest, on ligipääsetavuse tagamine märksa keerulisem, kui peamiselt eelnevalt salvestatud saadete edastajale. Teiselt poolt tähendab proportsionaalsete meetmete kasutamise kohustus, et teenuste ligipääsetavaks tegemisel peab arvestama teenuse osutaja võimalikku auditooriumit, suurust, mõju ja eripära. Teenuse järk-järgult ligipääsetavaks tegemise tingimused ei ole täidetud kui audiovisuaalse sisu ligipääsetavaks tegemise proportsioon on ebamõistlikult madal. Sätte sisu vastab AVMSD artikli 7 lõikele 1. MeeTS § 23 lõike 2 kohaselt tuleb audiovisuaalmeedia teenuse osutajal koostada ligipääsetavuse tegevuskava, mis sisaldab jooksvaks kalendriaastaks ja sellele järgnevaks 24 Eesti Ringhäälingute Liidu tegevusjuhend „Vastutustundlik reklaamipoliitika lastesaadetes“. 22 kolmeks aastaks kavandatud puudega inimeste teenusele ligipääsu parandavate tegevuste kirjeldust ja teostamise aega, ning planeerida tegevuste elluviimiseks vajalikud vahendid. Neljaks aastaks koostatud ja iga-aastaselt uuendatav tegevuskava tuleb sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt esitada koos eelmisel kalendriaastal elluviidud tegevuste ülevaatega TTJA-le igal aastal 15. veebruariks. Kohustus ligipääsetavuse küsimustes TTJA-le aru anda ei ole uus, seni on see tulenenud MeeTS §-st 60. Küll aga ei ole audiovisuaalmeedia teenuse osutajatelt seni nõutud ligipääsetavuse tegevuskavade koostamist. Tegemist on uuendusega, mis tuleneb AVMSD artikli 7 lõikest 3. Kuigi AVMSD ei kohusta liikmesriike taolisi tegevuskavasid nõudma25, on see mõistlik meede suunamaks teenuse osutajaid rohkem läbi mõtlema puudega inimeste ligipääsuga seotud küsimusi ja planeerima konkreetseid samme MeeTS § 23 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks. Ligipääsetavuse tegevuskavade tõhususe hindamisse võiks TTJA ekspertidena kaasata puudega inimeste esindusorganisatsioonide liikmeid. MeeTS § 23 lõige 4 näeb ette, et samas paragrahvis osutatud ligipääsetavuse küsimustega seotud teabe ja kaebuste esitamiseks ühtne veebipõhine kontaktpunkt AVMSD artikli 7 lõike 4 tähenduses on TTJA. Nimelt sätestab AVMSD artikli 7 lõige 4, et iga liikmesriik peab määrama ühtse, muu hulgas puuetega inimeste jaoks hõlpsasti ligipääsetava ja üldsusele kättesaadava veebipõhise kontaktpunkti samas artiklis osutatud ligipääsetavuse küsimustega seotud teabe ja kaebuste esitamiseks. Kuna TTJA juba lahendab kõiki MeeTS-ist tulenevate nõuetega seotud kaebusi, ei ole mõistlik puudega inimeste audiovisuaalmeediale ligipääsu puudutavaid pöördumisi mõnele teisele asutusele suunata. TTJA on ligipääsetavuse küsimustega tegelemiseks sobiv asutus ka seetõttu, et tulenevalt ehitusseadustiku § 130 lõike 3 punktist 7 teostab TTJA riiklikku järelevalvet, kontrollides kasutuses oleva ehitise või selle osa, kus osutatakse avalikkusele suunatud teenust, puuetega inimeste erivajadustest tulenevatele nõuetele vastavust. Samuti võivad TTJA-le lisanduda täiendavad ligipääsetavuse tagamisega seotud ülesanded, kui Eesti õigusesse võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 07.06.2019, lk 70–115)26. Eelnõu § 1 punkt 44 – kõnealuses eelnõu punktis nähakse ette MeeTS § 23 täiendamine lõikega 11. Säte on esitatud MeeTS § 23 uuendatud sõnastusest eraldi, kuna sellele nähakse eelnõu § 6 lõikega 2 ette ülejäänud seadusest erinev jõustumisaeg (2024. aasta 1. jaanuar). MeeTS § 23 lõige 11 sisaldab volitusnormi, mille kohaselt kehtestab täpsemad nõuded audiovisuaalmeedia ligipääsetavusele, sealhulgas subtiitritega varustatud eestikeelsete saadete ning viipekeelse või kirjeldustõlkega ja audiosubtiitritega varustatud saadete miinimummahu programmis või programmikataloogis ja nõuded subtiitrite valitavuse ja heliliste subtiitrite kohta, ning nende täitmise tähtajad valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) määrusega. Volitusnorm lisatakse MeeTS-i eesmärgiga tagada AVMSD artikli 7 lõikest 1 tuleneva kohustuse, muuta audiovisuaalmeedia teenused puudega inimestele üha paremini ligipääsetavaks, tõhus täitmine. Eelnõukohase seaduse jõustumisel peavad audiovisuaalmeedia teenuse osutajad jätkama juhindumist MeeTS § 23 lõikes 1 sätestatud põhimõttest muuta järk-järgult proportsionaalsete meetmete abil oma teenused ligipääsetavaks puudega inimestele. Tulenevalt eelnõu § 1 25 AVMSD artikli 7 lõikes 3 on kasutatud sõnastust: „Liikmesriigid julgustavad meediateenuse osutajaid välja töötama ligipääsetavuse tegevuskavasid.“ 26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 07.06.2019, lk 70–115). 23 punktiga 103 MeeTS-i lisatavast §-st 653 analüüsib Kultuuriministeerium (edaspidi KuM) koostöös TTJA-ga hiljemalt 2023. aastal puudega inimeste audiovisuaalmeediale ligipääsu regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkust ning järgmise sammuna töötatakse analüüsi tulemuste põhjal välja ministri määrus, mis täpsustab ligipääsetavuse nõudeid. Seega antakse audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele kõigepealt aega töötada ise välja ligipääsetavuse tegevuskavad ja asuda neid rakendama ning seejärel hinnatakse seni tehtut ja kehtestatakse konkreetsemad ja kontrollitavad nõuded, mis aitavad kindlustada, et audiovisuaalmeedia ligipääsetavus ka päriselt paraneks. Kõnealust lahendust toetab 2019. aasta 26. septembril Riigikantselei juurde loodud ligipääsetavuse rakkerühm27. Uue volitusnormi vajalikkust, eesmärki, sisu ja ulatust ning selle vastavust Eesti Vabariigi põhiseadusele (edaspidi ka PS) on täpsemalt selgitatud käesoleva seletuskirja punktis 8 „Rakendusaktid“. Eelnõu § 1 punkt 45 – muudetakse MeeTS § 24 lõiget 1. Seni sisaldas kõnealune tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid puudutav säte küllalt ebamäärast ehk selgelt määratlemata kvantitatiivse eesmärgiga kohustust edendada Euroopa teoste28 tootmist ja kättesaadavust. Euroopa teoste edendamise võimalike viisidena nimetati: 1) rahalise toetuse andmist Euroopa teoste tootmiseks, teoste tellimist või teoste edastamise õiguste omandamist; 2) Euroopa teoste, sealhulgas viimase viie aasta jooksul valminud teoste esiletoomist programmikataloogis koos nende teoste päritolumaa ja valmimise aastaga; 3) omatoodangu tunnustele vastavate teoste ja nende valmimisaasta esiletoomist programmikataloogis. AVMSD uuendamise käigus muudeti tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele kohalduv Euroopa teoste edendamise nõue varasemaga võrreldes oluliselt konkreetsemaks. Muudatus on tingitud asjaolust, et seni on pidanud televisiooniteenuse osutajad panustama Euroopa teoste tootmise ja kättesaadavuse edendamisesse märksa enam, kui tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad29, mis on aga tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste järjest kasvavat populaarsust arvestades ebaõiglane. Tulenevalt AVMSD artikli 13 lõikes 1 tehtud muudatusest peavad tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad edaspidi tagama, et nende programmikataloogides olevatest saadetest on vähemalt 30 protsenti Euroopa teosed ja tooma kõnealused teosed esile. Samasisuline kohustus nähaksegi ette MeeTS § 24 lõikes 1, mille uue sõnastuse kohaselt tagab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja, et tema programmikataloogis olevatest saadetest vähemalt 30 protsenti on Euroopa teosed, ning toob need, sealhulgas viimase viie aasta jooksul valminud teosed, koos nende päritolumaa ja valmimisaastaga esile. Viimase viie aasta jooksul valminud teoste eraldi esiletoomist on rõhutatud kehtiva MeeTS § 24 lõike 1 punkti 2 eeskujul. Direktiivis ei ole täpsustatud, kuidas Euroopa teoste osakaalu arvutamine peaks täpselt toimuma, kuid AVMSD artikli 13 lõikega 7 pandi Euroopa Komisjonile kohustus töötada 27 Ligipääsetavuse rakkerühm. 28 Euroopa teos on defineeritud MeeTS §-s 11 ja seda eelnõuga ei muudeta. 29 AVMSD artikli 16 lõike 1 (ei muudetud direktiiviga) kohaselt peavad liikmesriigid võimaluse korral asjakohaste vahenditega tagama, et ringhäälinguorganisatsioonid (televisiooniteenuse osutajad) reserveerivad Euroopa päritoluga teostele suurema osa oma saateajast, välja arvatud uudiste, spordisündmuste, ajaviitemängude, reklaami, teleteksti ning otsepakkumiste edastamiseks määratud aeg. Kõnealusele sättele vastab Eesti õiguses MeeTS § 8 lõige 3, mis näeb ette, et televisiooniteenuse osutaja peab varuma teleprogrammi aastamahust, millest on maha arvatud uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht, vähemalt 51 protsenti Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste edastamiseks. 24 selle kohta välja suunised30. Suuniste kohaselt peaks Euroopa teoste osakaalu arvutamine põhinema teoste pealkirjade loendamisel. Alternatiivina kaaluti teoste kestuse arvestamist, nagu see toimub Euroopa teoste osakaalu arvutamisel televisiooniteenuses. See ei osutunud aga eelistatud lahenduseks, kuna tellitav audiovisuaalmeedia teenus erineb televisiooniteenusest just selle poolest, et erinevalt televisiooni programmist ei koosta tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad programmikataloogi olulisel määral saadete kestusega seotud kaalutlustest lähtuvalt, vaid püüavad pakkuda võimalikult suurt hulka erinevaid teoseid. Lisaks on nii teenuse osutajal endal kui ka järelevalveasutusel teoseid pealkirjade kaupa lihtsam loendada, kui nende kestuse üle arvestust pidada. Euroopa Komisjoni suuniste dokumendis täpsustatakse sedagi, et pealkirjade kaupa loendamise puhul peaks seriaali ühe hooaja lugema reeglina üheks teoseks, kuid järelevalveasutus võib programmikataloogi nõuetele vastavuse hindamisel teha sellest tingimusest põhjendatud juhtudel erandeid, lugedes seriaali iga osa eraldi teoseks. Taolised erandid oleksid õigustatud ennekõike kallimate seriaalide puhul, kus ühe osa tootmise ajaline ja rahaline kulu on võrreldav mängufilmi tootmisega. Eelnõu § 1 punkt 46 – MeeTS § 24 täiendatakse lõigetega 11 ja 12. Lõige 11 vastab senisele MeeTS § 24 lõike 1 punktile 3 ja puudutab omatoodangu esiletoomist programmikataloogis. See säte paigutatakse paragrahvis ümber ja sisulisi muudatusi selles ei tehta. MeeTS § 24 lõike 12 kohaselt peab olema juhul, kui tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja pakub Euroopa Liidu liikmesriikides erinevaid programmikatalooge, sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõue täidetud kõikide nende programmikataloogide puhul. Teisisõnu peab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja, kel on mitu erinevat programmikataloogi, tagama neist igaühe puhul, et programmikataloogis olevatest saadetest vähemalt 30 protsenti on Euroopa teosed ja tooma kõnealused teosed esile. Säte põhineb AVMSD artikli 13 lõike 7 alusel väljatöötatud Euroopa Komisjoni suunistel31. Eelnõu § 1 punkt 47 – tulenevalt eelnõu § 1 punktiga 46 MeeTS § 24 lõigete 11 ja 12 lisamisest, täiendatakse sama paragrahvi lõikes 2 olevat viidet. Säte puudutab TTJA-le esitatavat iga-aastast aruannet Euroopa teoste osakaalu kohta programmikataloogis. Eelnõu § 1 punkt 48 – MeeTS § 24 täiendatakse lõikega 3, mille kohaselt ei nõuta sama paragrahvi eelnevatest lõigetest tulenevat 30%-list Euroopa teoste osakaalu tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja programmikataloogis ega selle kohta TTJA-le aruande esitamist tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajalt, kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajal on majandusaasta jooksul keskmiselt alla kümne töötaja ja tema aasta bilansimaht või aastakäive ei ületa kahte miljonit eurot ehk tegemist on mikroettevõtjaga;32 2) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse keskmine kasutajate hulk aastas jääb alla ühe protsendi kõigist teenuse sihtriigi tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste kasutajatest; 3) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja pakub temaatilist programmikataloogi, mille suhtes kõnealuse paragrahvi lõike 1 kohaldamine oleks selgelt ebamõistlik. 30 Euroopa Komisjoni teatis „Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 13 lõike 7 kohased suunised Euroopa päritolu teoste osakaalu arvutamise kohta tellitavate teenuste kataloogides ning väikese vaatajaskonna ja väikese käibe määratluse kohta“ (ELT C 223, 07.07.2020, lk 10–16). 31 Samas. 32 Euroopa Komisjoni soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41). 25 Sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 13 lõikest 6, mille kohaselt kohustust tagada, et tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja pakutavates programmikataloogides olevatest saadetest on vähemalt 30 protsenti Euroopa teosed ja tuua kõnealused teosed esile, ei kohaldata väikese käibe või väikese vaatajaskonnaga meediateenuse osutajate suhtes. Sama säte näeb ette, et liikmesriigid võivad kõnealustest kohustustest loobuda ka juhul, kui need oleksid audiovisuaalmeedia teenuste olemuse või teema tõttu ebaotstarbekad või põhjendamatud. Tulenevalt AVMSD artikli 13 lõikest 7 on Euroopa Komisjon kohustatud välja andma suunised väikese käibe ja vaatajaskonna määratlemise kohta33. MeeTS § 24 lõike 3 punktid 1 ja 2 tuginevadki Euroopa Komisjoni suunistele, punkt 3 aga AVMSD artikli 13 lõikes 6 sätestatud võimalusele loobuda 30%-lisest Euroopa teoste osakaalu nõudest, kui see oleks teenuse olemuse või teema tõttu ebaotstarbekas või põhjendamatu (näiteks üksnes Bollywoodi filme sisaldava programmikataloogi puhul oleks ebamõistlik nõuda, et sinna lisataks 30% ulatuses Euroopa teoseid). Mikroettevõtjad peavad Euroopa Komisjoni suuniste kohaselt olema kõnealustest kohustustest vabastatud, kuna nende piiratud suurust ja nappe ressursse arvestades oleks selliste kohustustega kaasnevad kulud ebaproportsionaalselt suured. Väikese vaatajaskonna määratlemisel jõudis Euroopa Komisjon kavandatava MeeTS § 24 lõike 3 punktile 2 vastava sõnastuseni (tellitava audiovisuaalmeedia teenuse keskmine kasutajate hulk aastas jääb alla ühe protsendi kõigist teenuse sihtriigi tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste kasutajatest) leides, et vaatajaskonna määr on hea müüginäitaja ja näitab asjaomase teenuse turupositsiooni. Euroopa Komisjoni suunistes on kirjeldatud ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse keskmise kasutajate hulga kindlaks määramise metoodikat, millest nii turuosalised kui järelevalveasutused saavad juhinduda. Eelnõu § 1 punkt 49 – täiendatakse termini „äriteade“ määratlust MeeTS § 25 lõikes 1, lisades, et äriteade võib lisaks saatele kaasneda ka kasutaja loodud videoga. Sätte sisu vastab AVMSD artikli 1 lõike 1 punktile h. Eelnõu § 1 punkt 50 – MeeTS § 25 täiendatakse lõikega 21, mis näeb ette, et videojagamisplatvormi pidaja turustatavad, müüdavad või korraldatavad äriteated peavad olema selgelt äratuntavad ning eristatud saadetest ja kasutaja loodud videotest. Tegemist on sarnase põhimõttega, mida tulenevalt MeeTS § 25 lõikest 2 kohaldatakse meediateenuse osutajatele. Äriteadete eristamine muust programmi osast on videojagamisplatvormide puhul asendatud nende eristamisega saadetest ja kasutaja loodud videotest, kuna videojagamisplatvormi puhul ei saa rääkida programmist MeeTS § 7 lõike 2 tähenduses. MeeTS § 25 täiendamine on tingitud AVMSD artikli 28b lõikest 2, mis paneb liikmesriikidele kohustuse tagada, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad videojagamisplatvormi pidajad järgivad meediateenuse osutajate edastatavatele äriteadetele kehtestatud nõudeid selliste audiovisuaalsete äriteadete puhul, mida need videojagamisplatvormi pidajad turustavad, müüvad või korraldavad. Videojagamisplatvormidel esitatavad audiovisuaalsed äriteated saab jaotada kaheks: 1) audiovisuaalsed äriteated, mida videojagamisplatvormi pidaja turustab, müüb või korraldab; 2) audiovisuaalsed äriteated, mille on kasutaja loodud videole lisanud video loonud või platvormile üles laadinud kasutaja. Nimetatutest on vaid esimesed täielikult 33 Euroopa Komisjoni teatis „Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 13 lõike 7 kohased suunised Euroopa päritolu teoste osakaalu arvutamise kohta tellitavate teenuste kataloogides ning väikese vaatajaskonna ja väikese käibe määratluse kohta“ (ELT C 223, 07.07.2020, lk 10–16). 26 videojagamisplatvormi pidaja kontrolli all, mistõttu saabki videojagamisplatvormi pidajale kohustusi panna üksnes seoses tema enda turustatavate, müüdavate või korraldatavate äriteadetega. Eelnõu § 1 punkt 51 – MeeTS § 26 täiendatakse lõikega 3, mille kohaselt peab sama paragrahvi lõikes 2 sätestatust juhinduma ka videojagamisplatvormi pidaja enda turustatavate, müüdavate või korraldatavate äriteadete puhul. Viidatud MeeTS § 26 lõige 2 sisaldab varjatud äriteadete keeldu. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on varjatud äriteade tootja või teenuse osutaja kaupade, teenuste, nime, kaubamärgi või tegevuse esitamine saates sõnas või pildis, kui meediateenuse osutaja eesmärk on selle esitusega edastada reklaami ja kui see võib avalikkust esituse olemuse osas eksitada. Sarnaselt eelnõu § 1 punkti 50 selgituses märgituga, on ka MeeTS § 26 täiendamine tingitud AVMSD artikli 28b lõikest 2, mis paneb liikmesriikidele kohustuse tagada, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad videojagamisplatvormi pidajad järgivad meediateenuse osutajate edastatavatele äriteadetele kehtestatud nõudeid selliste audiovisuaalsete äriteadete puhul, mida need videojagamisplatvormi pidajad turustavad, müüvad või korraldavad. Eelnõu § 1 punkt 52 – MeeTS § 27, mis puudutab tegevusjuhendit audiovisuaalsete äriteadete edastamiseks lastesaadetes, sõnastatakse tervikuna uuesti. Paragrahvi pealkirja täiendatakse terminiga „kasutaja loodud video“. Muudatus tuleneb sama paragrahvi lõike 1 samasisulisest täiendusest. MeeTS § 27 lõiget 1, mis näeb meediateenuste valdkonnas tegutsevatele isikutele ette võimaluse kehtestada eneseregulatsiooni korras tegevusjuhend audiovisuaalsete äriteadete edastamiseks lastesaadetes, täiendatakse selliselt, et sarnase tegevusjuhendi võivad luua ka videojagamisplatvormi pidajad lastele suunatud kasutaja loodud videote kohta. Kõnealuse sätte senine sisu tuleneb AVMSD artikli 9 lõikest 4 (enne direktiiviga tehtud muudatusi sama artikli lõikest 2) ja selle eesmärgiks on piirata laste kokkupuudet audiovisuaalsete äriteadetega selliste toitude ja jookide kohta, mis sisaldavad toitaineid ja toitumisalase või füsioloogilise mõjuga aineid, eelkõige rasva, transrasvhappeid, soola või naatriumi ja suhkrut, mille liigne tarbimine toidus tervikuna ei ole soovitatav. Direktiiviga AVMSD-sse lisatud artikli 28b lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid julgustama enese- ja kaasreguleerimist samas küsimuses ka videojagamisplatvormi pidajate hulgas. MeeTS § 27 lõike 2 kohaselt kehtestab juhul, kui meediateenuste ja videojagamise valdkonnas tegutsevad isikud ei ole sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusjuhendit eneseregulatsiooni korras kehtestanud või see ei ole osutunud piisavalt tõhusaks, nõuded lastesaadetes või lastele suunatud kasutaja loodud videotes või nende ajal edastatavatele toite ja jooke tutvustavatele audiovisuaalsetele äriteadetele valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) määrusega. Tulenevalt MeeTS § 27 lõikes 1 tehtavatest muudatustest, täiendatakse ka seda sätet videojagamise valdkonnas tegutsejatega. Teise uuendusena on MeeTS § 27 lõikesse 2 lisatud kohustus kehtestada lastesaadetes ja lastele suunatud kasutaja loodud videotes toite ja jooke tutvustavate audiovisuaalsete äriteadete edastamist puudutavad reeglid ministri määrusega ka olukorras, kus teenuse osutajate omaalgatuse korras loodud juhend ei ole osutunud piisavalt tõhusaks. Meediateenuste ja videojagamise valdkonnas tegutsevate isikute koostatav tegevusjuhend peab olema kooskõlas riiklike ja rahvusvaheliste toitumisjuhistega. Sellele on viidatud ka direktiivi 28. põhjenduspunktis. Täna olemasolev Eesti Ringhäälingute Liidu 2011. aastal 27 kehtestatud juhend „Vastutustundlik reklaamipoliitika lastesaadetes“34 vajab nii viimati nimetatud põhimõttest kui ka eelnõu § 1 punktiga 42 MeeTS-i lisatavast § 22 lõikest 2 (eneseregulatsiooni korras kehtestatavate tegevusjuhendite sisunõuded) tulenevalt uuendamist. Eelnõu § 1 punktiga 103 MeeTS-i lisatava § 654 kohaselt tuleb teenuse osutajatel uus juhend välja töötada 2021. aasta 1. juuliks. Kui uus tegevusjuhend ei ole kooskõlas riiklike ja rahvusvaheliste toitumisjuhistega või pole muul põhjusel piisavalt mõjus, asub valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) koostöös teiste asjaomaste asutuste ja huvirühmadega välja töötama vastavasisulist määrust. Eelnõu koostamise ajal on Sotsiaalministeerium koostöös Tervise Arengu Instituudi, Eesti Toiduainetööstuse Liidu ja teiste huvirühmadega välja töötamas lastele vähem soovitatavate (suure rasva-, soola- ja suhkrusisaldusega) toitude ja jookide turunduse piiramise juhendit. Meediateenuse osutajad ja videojagamisplatvormi pidajad saaksid lastele suunatud äriteadete omaalgatuslikul reguleerimisel nimetatud juhendi edaspidi kindlasti eeskujuks võtta. Eelnõu § 1 punkt 53 – muudetakse MeeTS § 28 lõiget 4. Kõnealuse sätte senine sõnastus nägi ette, et televisiooniteenuse osutaja edastab telereklaami ja otsepakkumist reeglina lõikude plokkidena kahjustamata saadete terviklikkust, võttes arvesse saate loomulikke pause, kestust ja vormi ning õiguste valdajate õigusi, kuid erandjuhul on lubatud ka üksikud reklaami- ja otsepakkumise lõigud, välja arvatud spordiülekannetes. AVMSD artikli 19 lõikes 2 tehtud muudatus lubab üksikuid reklaami- ja otsepakkumise lõike edaspidi ka spordiülekannetes, ent näeb ette, et muudel juhtudel on sellised üksikud reklaami- ja otsepakkumise lõigud erand. AVMSD artikli 19 lõike 2 segasesse sõnastusse, kust ei ole võimalik täpselt aru saada, mida tähendab lause „Eraldiseisvad telereklaami- ja otsepakkumise lõigud (v.a spordisündmuste ülekannetes) on erand.“, toob selgust direktiivi läbirääkimistel Euroopa Parlamendi poolt pakutud sõnastus, mille kohaselt peaksid üksikud reklaami- ja otsepakkumise lõigud (v.a spordisündmuste ülekannetes) olema lubatud üksnes AVMSD artikli 20 lõikes 2 sätestatud tingimustel. AVMSD artikli 20 lõige 2 näeb ette, et: 1) telefilmide (välja arvatud telesarjad, seriaalid ja dokumentaalfilmid), kinematograafiateoste ja uudistesaadete edastamise korral võib teha ühe katkestuse iga programmikohase vähemalt 30-minutilise ajavahemiku kohta telereklaamide, otsepakkumiste või mõlemate näitamiseks; 2) lastesaadete edastamise korral võib teha ühe katkestuse iga programmikohase vähemalt 30-minutilise ajavahemiku kohta telereklaamide näitamiseks tingimusel, et saate kestus on pikem kui 30 minutit; 3) lastesaadete puhul on otsepakkumiste edastamine keelatud; 4) usutalituste ülekannete vahele ei või paigutada telereklaami ega otsepakkumisi. MeeTS-is vastavad AVMSD artikli 20 lõikele 2 § 28 lõiked 5–7. Sellest tulenevalt on MeeTS § 28 lõike 4 uus sõnastus järgmine: „Televisiooniteenuse osutaja edastab telereklaami ja otsepakkumist lõikude plokkidena kahjustamata saadete terviklikkust, võttes arvesse saate loomulikke pause, kestust ja vormi ning õiguste valdajate õigusi. Üksikud reklaami- ja otsepakkumise lõigud on lubatud spordiülekannetes või juhul, kui neid edastatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 sätestatud tingimustel.“ Eelnõu § 1 punkt 54 – MeeTS § 28 lõike 6 kehtiva sõnastuse kohaselt võib lastesaadet tele- ja raadioreklaamiks või otsepakkumiseks katkestada üks kord iga vähemalt 30-minutilise programmiaja kohta juhul, kui saade kestab kauem kui 30 minutit. Eelnõuga jäetakse kõnealusest sättest välja võimalus katkestada lastesaade otsepakkumiseks, kuna AVMSD 34 Eesti Ringhäälingute Liidu tegevusjuhend „Vastutustundlik reklaamipoliitika lastesaadetes“. 28 artikli 20 lõike 2 uue sõnastuse kohaselt on otsepakkumise edastamine lastesaates ja selle ajal keelatud (vt ka eelnõu § 1 punkti 55 selgitust). Eelnõu § 1 punkt 55 – MeeTS § 28 täiendatakse lõikega 61, millega kehtestatakse otsepakkumise edastamise keeld lastesaadetes. Otsepakkumine on MeeTS § 28 lõike 2 kohaselt avalikkusele tele- ja raadioprogrammis edastatav pakkumine tasu eest kaupade turustamiseks ning teenuste osutamiseks, mis hõlmab ka kinnisvara ning õigusi ja kohustusi. Tüüpiline otsepakkumise näide on niinimetatud teleturg. Otsepakkumise keeld lastesaates tuleneb AVMSD artikli 20 lõikest 2. Eelnõu § 1 punkt 56 – muudetakse MeeTS § 29 lõiget 1. Kõnealuse sätte kehtiv sõnastus näeb ette, et tele- ja raadioreklaamilõikude ja otsepakkumise lõikude maht ühes tunnis ei tohi ületada 12 minutit, välja arvatud teadaanded, mida televisiooni- ja raadioteenuse osutaja edastab seoses oma saadetega ning otseselt nendest saadetest tulenevate lisatoodetega. Piirangut ei kohaldata ka sponsorteabe ja tootepaigutuse suhtes. MeeTS § 29 lõike 1 uue sõnastuse kohaselt ei tohi tele- ja raadioreklaamilõikude ja otsepakkumise lõikude maht kella 6.00-st kuni 18.00-ni ja kella 18.00-st kuni 24.00-ni ületada 20 protsenti nendest ajavahemikest. Välistused (kehtiva seaduse kohaselt teadaanded, mida televisiooni- ja raadioteenuse osutaja edastab seoses oma saadetega ning otseselt nendest saadetest tulenevate lisatoodetega, sponsorteave ja tootepaigutus) nimetatakse eraldi sama paragrahvi uues kolmandas lõikes. Muudatus tuleneb AVMSD artikli 23 lõikest 1, kus senine tunnipõhine reklaami- ja otsepakkumise lõikude kestuse arvestus on asendatud pikematel ajavahemikel põhineva arvestusega. Ajavahemikus kella 6.00-st kuni 18.00-ni on reklaami- ja otsepakkumise lõikude lubatud maht seega 144 minutit ning ajavahemikus kella 18.00-st kuni 24.00-ni 72 minutit. Kella 00.00-st kuni 06.00-ni piiranguid pole. Edaspidi saab meediateenuse osutaja seega ise valida, kuidas ta reklaami- ja otsepakkumise lõigud nimetatud ajavahemikes jaotab ega pea enam juhinduma piirangust kuni 12 minutit ühes tunnis. Teenuse osutajatele annab see äriteadete edastamisel senisest suurema vabaduse. Kuna eraõiguslikud meediateenuse osutajad teenivad tulu põhiliselt reklaami müügist ja reklaamiturg on üha enam fragmenteerumas arvukate telekanalite, võrgumeedia ja sotsiaalvõrgustike vahel35, on meediateenuse osutajatele äriteadete edastamisel suurema paindlikkuse andmine õigustatud. Ka direktiivi 32. põhjenduspunktis selgitatakse muudatuse vajalikkust täheldades, et televisiooniteenuste turg on aastate jooksul muutunud, mistõttu on vaja olla audiovisuaalsete äriteadete suhtes paindlikum. Tarbijatele negatiivset mõju ei prognoosita, kuna uute, sealhulgas reklaamita teenuste tekkimine on andnud vaatajale rohkem valikuid ja nad saavad soovi korral kergesti hakata kasutama alternatiivseid teenuseid. Eelnõu § 1 punkt 57 – MeeTS § 29 täiendatakse lõikega 3, milles tuuakse välja programmi osad, mille kestust ei arvestata tele- ja raadioreklaamilõikude ja otsepakkumise lõikude kestuse hulka. Nendeks on: 1) teadaanded, mida televisiooni- ja raadioteenuse osutaja edastab seoses oma saadetega ning otseselt nendest saadetest tulenevate lisatoodetega või samasse kontserni kuuluvate teiste meediateenuse osutajate saadetega ja meediateenustega; 2) otsepakkumise saated; 3) sponsorteave; 4) tootepaigutus; 5) toimetatava sisu ning tele- ja 35 Eesti Konjunktuuriinstituut. Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus. Audiovisuaalvaldkond: ringhääling. Tallinn, 2018. 29 raadioreklaamilõikude ja otsepakkumise lõikude vahelised ja üksikute reklaamide vahelised neutraalsed lõigud. Punkt 1 on sarnane seni MeeTS § 29 lõikes 1 sätestatud sõnastusele „teadaanded, mida televisiooni- ja raadioteenuse osutaja edastab seoses oma saadetega ning otseselt nendest saadetest tulenevate lisatoodetega“. Tulenevalt AVMSD artikli 23 lõike 2 punktist a on seda täiendatud samasse kontserni kuuluvate teiste meediateenuse osutajate saadete ja meediateenustega seotud teadaannetega. Ka MeeTS § 29 lõike 3 punktid 3 ja 4 (sponsorteave ja tootepaigutus) on üle võetud MeeTS § 29 lõike 1 senisest sõnastusest. Punkt 5 (toimetatav sisu ja neutraalsed vahelõigud) on direktiiviga AVMSD artikli 23 lõikesse 2 lisatud punktist d tulenev täpsustus. MeeTS § 29 lõike 3 punkt 2, mis näeb ette, et tele- ja raadioreklaamilõikude ja otsepakkumise lõikude kestuse hulka ei arvestata otsepakkumise saadete kestust, on seadusesse lisatud meediateenuse osutajate ettepanekul. AVMSD ja MeeTS eristavad otsepakkumise lõike ja otsepakkumise saadet. Kui otsepakkumise lõikudele on seatud tele- ja raadioreklaamilõikudega ühine mahupiirang, siis otsepakkumise saatele on samal ajal kehtestatud minimaalne kestus, mis on MeeTS § 29 lõike 2 kohaselt katkestusteta vähemalt 15 minutit (tuleneb AVMSD artiklist 24). Meediateenuse osutajate sõnul on see osutunud segadust tekitavaks ja kehtiva MeeTS-i alusel on keeruline mõista, kuidas pidada ühelt poolt kinni reeglist mitte edastata reklaami- ja otsepakkumise lõike rohkem kui 12 minutit ühes tunnis ning teisalt tagada otsepakkumise saate kestus vähemalt 15 minutit. Selleks, et vahetegu otsepakkumise üksikute lõikude ja otsepakkumise saate vahel oleks lihtsam, lisataksegi MeeTS-i säte, mis näeb sõnaselgelt ette, et otsepakkumise saate kestust ei arvestata tele- ja raadioreklaamilõikude ja otsepakkumise lõikude kestuse hulka. Ajavahemikus kella 6.00-st kuni 18.00-ni reklaami- ja otsepakkumise lõikudele lubatud 144 minuti ning ajavahemikus kella 18.00-st kuni 24.00-ni reklaami- ja otsepakkumise lõikudele lubatud 72 minuti hulka ei tule seega arvestada katkestusteta vähemalt 15 minutit kestvaid otsepakkumise saateid. Eelnõu § 1 punkt 58 – termini „sponsorlus“ sisu MeeTS § 30 lõikes 1 täiendatakse tulenevalt videojagamisplatvormi lisamisest MeeTS-i kohaldamisalasse. Sätte uue sõnastuse kohaselt võib sponsorlus kaasneda ka videojagamisplatvormi pidamise ja kasutaja loodud videoga. Muudatus on kooskõlas AVMSD artikli 1 lõike 1 punktiga k. Eelnõu § 1 punkt 59 – MeeTS § 30 lõikes 6 asendatakse sõna „sponsorteade“ sõnaga „sponsorteave“. Tegemist on sõnastusliku korrektuuriga, millega ühtlustatakse MeeTS-i erinevate sätete sõnastus. Enamikus asjasse puutuvates MeeTS-i sätetes kasutatakse terminit „sponsorteave“, mille sisu on MeeTS § 30 lõikes 2 ka avatud, kuid üksikutel juhtudel on seaduse tekstis kasutatud ka sõna „sponsorteade“. Edaspidi kasutatakse seaduses läbivalt terminit „sponsorteave“. Eelnõu § 1 punkt 60 – täiendatakse MeeTS § 30 lõiget 7, mis puudutab tubakatoodete tootmise ja müügiga tegelevatele ettevõtjatele kehtestatud keeldu meediateenuseid ja saateid spondeerida. AVMSD artikli 10 lõiget 2, millel kõnealune säte põhineb, on täiendatud elektrooniliste sigarettide ja nende täitepakendite tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjatega. Tubakaseaduse (edaspidi TubS) § 31 lõike 1 punkti 1 kohaselt on elektrooniline sigaret hõlmatud terminiga „tubakatootega seonduv toode“. TubS § 31 lõikes 2 täpsustatakse, et termin „elektrooniline sigaret“ hõlmab ka sellise toote komponente, sealhulgas 30 täitekapsleid. Arvestades TubS-is sätestatut, näeb MeeTS § 30 lõige 7 uue sõnastuse kohaselt ette, et meediateenust või saadet ei tohi spondeerida ettevõtjad, kelle põhitegevuseks on sigarettide ja muude tubakatoodete ning tubakatootega seonduvate toodete tootmine ja müük. Eelnõu § 1 punkt 61 – termini „tootepaigutus“ sisu MeeTS § 31 lõikes 1 täiendatakse tulenevalt videojagamisplatvormi lisamisest MeeTS-i kohaldamisalasse. Sätte uue sõnastuse kohaselt võib tootepaigutus sisalduda ka kasutaja loodud videos. Muudatus on kooskõlas AVMSD artikli 1 lõike 1 punktiga m. Eelnõu § 1 punkt 62 – MeeTS § 31 lõikes 2 sätestatud ulatuslik tootepaigutuse keeld asendatakse konkreetse loeteluga saadetest, kus tootepaigutus on keelatud. Sätte uue sõnastuse kohaselt on tootepaigutus keelatud: 1) uudiste- ja poliitikasaates; 2) tarbijaküsimusi käsitlevas saates; 3) usulise sisuga saates; 4) lastesaates. Muudel juhtudel on tootepaigutus lubatud. Muudatus vastab AVMSD artikli 11 lõikele 2. Enim küsimusi tekitavaks võib kõnealusest loetelust osutuda tõenäoliselt tarbijaküsimusi käsitleva saate määratlus. Direktiivi 34. põhjenduspunktis on selgitatud, et tarbijaküsimusi käsitlevad saated on saated, mis annavad vaatajatele nõuandeid või sisaldavad ülevaateid toodete ja teenuste ostmise kohta, ning täpsustatud, et sellistes saadetes tootepaigutamise lubamine raskendaks vaatajatel reklaami eristamist toimetatavast sisust ja nad võivad eeldada, et kõnealustes saadetes esitatakse tegelik ja aus ülevaade toodetest või teenustest. Direktiivis antud põhjendus ei ole kuigi hästi õnnestunud, kuna jätab eksliku mulje, et antud kategooriasse võiksid liigituda paljud Eesti telemaastikul levinud kodusisustuse, ilu- ja moesaated. Nimetatud saadetes antakse vaatajatele nõuandeid ja need sisaldavad sageli ülevaateid toodete ja teenuste ostmise kohta. Samal ajal on tootepaigutus sellistes saadetes väga levinud. Arvestades direktiivi 33. põhjenduspunktis märgitut, mille kohaselt seetõttu, et tootepaigutust ei ole eeldatud mahus kasutama hakatud, on mõistlik sellega seotud reegleid leevendada, võimaldamaks meediateenuse osutajatel ka selle audiovisuaalse äriteate vormi kaudu suuremat tulu teenida, ei ole tootepaigutuse keelamine kodusisustuse, ilu- ja moesaadete puhul olnud kindlasti direktiivi koostajate eesmärk. Kõnealused saated liigituvad ilmselt ennekõike meelelahutusaadeteks, milles tootepaigutus on lubatud olnud ka seniste rangemate reeglite kohaselt (vt kehtivat MeeTS § 31 lõike 3 punkti 3). Tarbijaküsimusi käsitlevate saadetena tuleks seega mõista saateid, mis keskenduvad tarbijakaitsele ja - õigusele. Eelnõu § 1 punkt 63 – MeeTS § 31 lõiked 3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks tulenevalt sama paragrahvi lõikes 2 tehtud muudatusest. MeeTS § 31 lõige 3 sätestab erandid tootepaigutuse keelust ja lõige 5 keelab tootepaigutuse lastesaates. Kuna AVMSD-s tehti tootepaigutuse osas põhimõtteline muudatus, asendades üldise tootepaigutuse keelu, mille suhtes kehtisid üksikud erandid, tootepaigutuse lubamisega, mille suhtes kehtivad samuti teatud erandid, tehakse samasisuline muudatus ka MeeTS-is. Kuivõrd eelnõu § 1 punktiga 62 sätestati MeeTS § 31 lõikes 2 suletud loetelu saadetest, kus tootepaigutus on keelatud, puudub vajadus loetleda seaduses juhud, mil tootepaigutus on lubatud. Samuti puudub vajadus eraldi sätte järele, mis näeb ette tootepaigutuse keelu lastesaates, sest samasisuline keeld sisaldub MeeTS § 31 lõike 2 uues sõnastuses. Direktiivi 33. põhjenduspunkti kohaselt võiks selline ümberpööratud lähenemine tootepaigutusele anda meediateenuse osutajatele suurema õiguskindluse. Eelnõu § 1 punkt 64 – täiendatakse MeeTS § 31 lõike 6 punkti 1, mis keelab tubakatoodete tootepaigutuse. Sarnaselt eelnõu § 1 punktiga 60 MeeTS § 30 lõikes 7 tehtud muudatusega, 31 lisatakse sellessegi sättesse tubakatootega seonduvad tooted, pidades silmas elektroonilisi sigarette ja nende täitepakendeid. Muudatus on kooskõlas AVMSD artikli 11 lõike 4 punktiga a. Eelnõu § 1 punkt 65 – MeeTS-i 3. peatükki täiendatakse §-ga 311, milles nähakse ette videojagamisplatvormi pidaja kohustused seoses videojagamisplatvormil kättesaadavaks tehtavate äriteadetega. Kõnealune säte ei puuduta videojagamisplatvormi pidaja enda turustatavaid, müüdavaid või korraldatavaid äriteateid, vaid videojagamisplatvormi pidaja kohustusi, mida tal tuleb täita selleks, et kasutajate loodud videotes sisalduvad äriteated MeeTS-i ja teiste asjaomaste seadustega kooskõlas oleks. MeeTS § 311 lõige 1 näeb ette, et videojagamisplatvormi pidaja peab teenuse kasutustingimustes sätestama, et videojagamisplatvormil edastatavad äriteated peavad vastama MeeTS-is äriteadetele, sealhulgas sponsorlusele ja tootepaigutusele, ning teistes seadustes reklaamile kehtestatud nõuetele. Sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 28b lõikest 2, mille kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad videojagamisplatvormi pidajad võtavad asjakohaseid meetmeid AVMSD artikli 9 lõikes 1 sätestatud nõuete (audiovisuaalsetele äriteadetele kehtestatud nõuded) järgimiseks selliste audiovisuaalsete äriteadete puhul, mida need videojagamisplatvormi pidajad ei turusta, müü ega korralda, võttes arvesse, et kõnealuste videojagamisplatvormide puhul on kontroll selliste audiovisuaalsete äriteadete üle piiratud. AVMSD artikli 28b lõike 3 punktis b pakutakse asjakohase meetmena audiovisuaalsetele äriteadetele ettenähtud nõuete kehtestamist videojagamisplatvormi kasutustingimustes. MeeTS § 311 lõike 2 kohaselt peab videojagamisplatvormi pidaja tagama tehnilise rakenduse olemasolu, mille abil saavad videoid üles laadivad kasutajad teatada, kas video sisaldab audiovisuaalseid äriteateid, niivõrd kui nad seda teavad või võib põhjendatult eeldada, et nad seda teavad. Sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 28b lõike 3 punktist c. Lahendus on teatud määral sarnane eelnõu § 1 punktiga 38 MeeTS § 191 lõikes 3 sätestatud kohustusega tagada tehnilise rakenduse olemasolu, mille abil teenuse kasutajad saavad teenuse osutajale teatada vägivalda või vihkamist õhutavatest, õigusrikkumisele üleskutsuvatest, lapspornot sisaldavatest või alaealistele sobimatutest saadetest, kasutaja loodud videotest ja äriteadetest. Erinevus seisneb selles, et käesoleval juhul oleks äriteadetest kohustatud teatama videot üleslaadiv kasutaja ise, mitte teised kasutajad, kes videoid vaatavad. Kõnealuse sätte eesmärk on tagada videojagamisplatvormi kasutajate teadlikkus äriteadete olemasolust ja vältida varjatud reklaami. Selle eesmärgi täitmiseni on võimalik jõuda arvestades põhimõtet, et kui videojagamisplatvormi pidajale on ühest või teisest kasutaja loodud videoga seotud asjaolust (olgu selleks siis ebaseaduslik või alaealistele sobimatu sisu või äriteated) teatatud, ei saa videojagamisplatvormi pidaja enam tugineda toimetusvastuse ja üldise jälgimiskohustuse puudumisele ning peab asjakohaselt reageerima. MeeTS § 311 lõikes 3 nähaksegi ette sama paragrahvi teisest lõikest tulenevale teatamisele reageerimise kohustus. Lõige 3 näeb ette, et videojagamisplatvormi pidaja teavitab kasutajaid sõnaselgelt sellest, kui saated ja kasutaja loodud videod sisaldavad audiovisuaalseid äriteateid, tingimusel et äriteadetest on sama paragrahvi lõike 2 kohaselt teatatud või pidaja on nendest teadlik. Sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 28b lõikest 2, mille kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et videojagamisplatvormi pidajad teavitavad kasutajaid sõnaselgelt audiovisuaalseid äriteateid sisaldavatest saadetest ja kasutaja loodud videotest tingimusel, et sellistest äriteadetest on neile teatatud või teenuse osutaja on kõnealusest asjaolust teadlik. 32 Eelnõu § 1 punkt 66 – MeeTS-i neljanda peatüki pealkirja täiendatakse tulenevalt asjaolust, et kõnealuses peatükis nähakse ette videojagamisplatvormi pidaja teatamiskohustus MSÜS-i tähenduses. Samuti asendatakse pikk sõnaühend „televisiooni- ja raadioteenuse osutamise tegevusluba“ MeeTS § 1 punktis 2 kasutusele võetud lühiväljenditega „televisiooni- ja raadioluba“. Eelnõu § 1 punkt 67 – keeletoimetajate ettepanekul asendatakse MeeTS § 32 pealkirjas pikk sõnaühend „televisiooni- ja raadioteenuse osutamise tegevusluba“ MeeTS § 1 punktis 2 kasutusele võetud lühiväljenditega „televisiooni- ja raadioluba“. Eelnõu § 1 punkt 68 – keeletoimetajate ettepanekul asendatakse MeeTS § 32 sissejuhatavas lauseosas pikk sõnaühend „televisiooni- või raadioteenuse osutamise tegevusluba“ MeeTS § 1 punktis 2 kasutusele võetud lühiväljenditega „televisiooni- või raadioluba“. Eelnõu § 1 punkt 69 – keeletoimetajate ettepanekul asendatakse MeeTS § 32 punktis 3 pikk sõnaühend „tegevusluba televisiooni- ja raadioteenuse osutamiseks“ MeeTS § 1 punktis 2 kasutusele võetud lühiväljenditega „televisiooni- või raadioluba“. Eelnõu § 1 punkt 70 – muudetakse MeeTS § 33. Televisioonilubade süsteem kohandatakse vastavaks audiovisuaalmeedia teenuste turul toimunud muutustele. Kui seni eristati vaba ja tingimusjuurdepääsuga televisiooniluba, siis edaspidi sellel alusel lubasid enam ei liigitata ja antakse välja televisiooniluba. Vaba ja tingimusjuurdepääsu eristamisest loobutakse, sest järgides tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtet ja levivõrkude tegelikke katvusi pole enam olulist vajadust neil loaliikidel vahet teha. Sellega seoses ei korraldata edaspidi enam ka konkursse, mida seni vaba juurdepääsuga televisiooniloa andmiseks tehti, ja tegevusloa taotluse saab esitada igal ajal. Kõnealune konkurss on televisiooniteenuse puhul kaotanud praktilise väärtuse – Eestis pakub senise liigituse kohaselt vaba juurdepääsuga televisiooniteenust vaid ERR ja puudub reaalne konkurents piiratud ressursile, sest tehnilisi võimalusi teleprogrammide edastamiseks on rohkem, kui soovijaid. MeeTS § 33 lõikes 1 nimetatakse televisiooniloa liigid. Säilib lubade liigitamine regionaalseks ja üleriigiliseks. Senine satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusluba nimetatakse ümber rahvusvaheliseks televisiooniloaks. Satelliittelevisiooni nimetamisest loobutakse, kuna puudub sisuline vajadus tõsta esile üht tehnoloogilist edastusviisi. Televisioonilubade liigitamine regionaalseks, üleriigiliseks ja rahvusvaheliseks on sarnane raadiolubade puhul juba kehtivas seaduses sätestatuga. MeeTS § 33 lõikes 2 nähakse ette, et regionaalne ja üleriigiline televisiooniluba antakse kuni kümneks aastaks, kui on täidetud MeeTS §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 6 alusel kehtestatud tegevusloa kõrvaltingimused. Sätte sisu tuleneb kehtivast MeeTS § 33 lõikest 1 ja §-st 34. Seni on vaba juurdepääsuga regionaalse ja üleriigilise televisiooniloa kehtivusaeg olnud kuni kümme aastat ning tingimusjuurdepääsuga regionaalse ja üleriigilise televisiooniloa puhul kuni viis aastat. Seoses loaliikide ühendamisega kaob erisus ka loa maksimaalse kehtivusaja osas. MeeTS § 33 lõige 3 sätestab rahvusvahelise televisiooniloa andmise tingimused ja vastab kehtivale MeeTS §-le 36. 33 Tegevuslubade süsteemi ümberkujundamine ei tulene konkreetsetest AVMSD sätetest, ent on seotud direktiivi mõtte ja eesmärgiga, milleks on muutunud turuolukorrale vastava õigusliku regulatsiooni loomine. Kehtiva korra kohane televisiooniloa taotlemine on uute audiovisuaalmeedia teenuste (näiteks suuremate uudisteportaalide juures olev veebitelevisioon) osutajatele ebamõistlikult keeruline, mistõttu tegutsetakse seni loata, pakkudes samal ajal ometi nii-öelda klassikalise televisiooniteenusega konkureerivat teenust. Süsteemi muutmine võimaldab hõlmata kõik sarnast teenust osutavad isikud ühtse regulatsiooni kohaldamisalasse, tagades järelevalve kehtestatud nõuete täitmise üle ja seeläbi teenuse kasutajate huvide parema kaitse. Eelnõu § 1 punkt 71 – MeeTS § 34 tunnistatakse kehtetuks. Kõnealune paragrahv sätestas tingimusjuurdepääsuga televisiooniloa liigid ja andmise tingimused. Kuna vaba ja tingimusjuurdepääsuga televisioonilubade eristamisest loobutakse (vt ka eelnõu § 1 punkti 70 selgitust), pole MeeTS § 34 enam vajalik. Eelnõu § 1 punkt 72 – MeeTS § 35, mis puudutab raadiolube, sõnastatakse uuesti. Täpsustatakse paragrahvi pealkirja ja vahetatakse lõigete järjestus, et paragrahvi ülesehitus oleks sarnane televisioonilube puudutava MeeTS § 33 uue sõnastusega. Ainsa sisulise muudatusena pikendatakse raadioloa kehtivusaega viielt aastalt kuni seitsme aastani. Tegemist on raadioteenuse osutajate jaoks positiivse muudatusega, mis julgustab näiteks suuremaid investeeringuid tegema. Raadiolubade puhul säilib konkursi korraldamise kohustus, sest selles valdkonnas on see piiratud sagedusressursi tõttu jätkuvalt põhjendatud. Eelnõu § 1 punkt 73 – MeeTS § 36 tunnistatakse kehtetuks. Antud paragrahv sätestas satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusloa andmise tingimused. Kõnealune loaliik on nimetatud ümber rahvusvaheliseks televisiooniloaks ja seni MeeTS §-s 36 sätestatu viidud MeeTS § 33 lõikesse 3 (vt ka eelnõu § 1 punkti 70 selgitust). Eelnõu § 1 punkt 74 – keeletoimetajate ettepanekul asendatakse MeeTS §-s 37 pikk sõnaühend „televisiooni- ja raadioteenuse osutamise ajutine tegevusluba“ MeeTS § 1 punktis 2 kasutusele võetud lühiväljenditest tuletatud „ajutise televisiooni- ja raadioloaga“. Paragrahvi tekstis on kahe loaliigi vahel asendatud sõna „ja“ sõnaga „või“, et oleks selge, et on eraldi ajutine televisiooniluba ja ajutine raadioluba. Seni on MeeTS-i ja sellest tulenevalt ka teisi asjaomaseid õigusakte tõlgendatud ekslikult selliselt, et televisiooni- ja raadioteenuse osutamise ajutine tegevusluba on üks loaliik. Praktikas antakse ajutine tegevusluba siiski kas televisiooni- või raadioteenuse osutamiseks, mitte mõlemaks korraga. Eelnõu § 1 punkt 75 – muudetakse MeeTS § 39 lõiget 2, mis puudutab televisiooni- ja raadioloa taotluses esitatavaid andmeid. Säte sõnastatakse parema loetavuse huvides punktidena ning seni nõutud andmeid täiendatakse programmi vastutava toimetaja nime ja kontaktandmetega ning televisiooniloa taotlemisel viitega sellele, millisel MeeTS § 2 lõike 1 punktides 1–5 või lõikes 2 sätestatud tingimustest taotleja kuulumine Eesti jurisdiktsiooni alla põhineb. Programmi vastutava toimetaja andmete nimetamine on seotud MeeTS § 39 lõike 5 kehtetuks tunnistamisega, millega seoses muutub kehtetuks ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. augusti 2013. a määrus nr 54 „Raadio- või televisiooniteenuse osutamise tegevusloa taotluse vormi kehtestamine“ (vt ka eelnõu § 1 punkti 77 selgitust). Seni on vastutava toimetaja andmeid vormi kohaselt küll nõutud, kuid MeeTS-i tekst pole seda ette näinud. 34 Kuna vormi võib edaspidi koostada vastavalt MeeTS-is ja MSÜS-is kehtestatud andmekoosseisule haldusorgan, ongi MeeTS § 39 lõiget 2 vajalikul määral täiendatud. Teine MeeTS § 39 lõike 2 täiendus on tehtud seoses AVMSD artikli 2 lõikega 5b, mille kohaselt peavad liikmesriigid koostama ja hoidma ajakohasena oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate audiovisuaalmeedia teenuse osutajate loetelu ning märkima, millistele sama artikli lõigetes 2–5 kehtestatud kriteeriumidele nende jurisdiktsioon tugineb. Kuigi jurisdiktsiooni korrektse määratlemise eest vastutab lõppastmes muidugi riik, on mõistlik lasta tegevusloa taotlejal endal anda esialgne hinnang selle kohta, miks ta just Eestis tegevusluba taotleb. Kuna jurisdiktsiooni kindlaksmääramine on keerulisematel juhtudel seotud selliste näitajatega nagu toimetusotsuste tegemise asukoht, saadetega seotud töötajate hulk ühes või teises liikmesriigis jmt, tuleks tegevusloa taotlust menetleval haldusorganil kõikide tähtsust omavate asjaolude kindlaks tegemiseks taotlejalt niikuinii täiendavaid andmeid küsida. Taotleja enda hinnang Eesti jurisdiktsiooni alla kuulumise osas näitaks aga haldusorganile kätte konkreetse suuna, mida kontrollima asuda ja tagaks menetluse ladusama sujumise. Eelnõu § 1 punkt 76 – keeletoimetajate ettepanekul asendatakse MeeTS § 39 lõikes 4 pikk sõnaühend „televisiooniteenuse osutamise tegevusluba“ MeeTS § 1 punktis 2 kasutusele võetud lühiväljendiga „televisiooniluba“. Eelnõu § 1 punkt 77 – MeeTS § 39 lõige 5, mille kohaselt kehtestab televisiooni- ja raadioteenuse osutamise tegevusloa taotluse vormi valdkonna eest vastutav minister määrusega, tunnistatakse kehtetuks. Vormi kehtestamine ministri määrusega ei ole vajalik, kuna MeeTS-is ja MSÜS-is on kehtestatud esitatavate andmete koosseis. Selle põhjal saab haldusorgan (TTJA) ette näha erinevaid andmeesitusvorme, sh paberkandjal esitatava blanketi ja elektrooniliselt kasutatava vormi. Eelnõu § 1 punkt 78 – keeletoimetajate ettepanekul asendatakse MeeTS § 39 lõikes 7 pikk sõnaühend „tegevusluba televisiooniteenuse osutamiseks“ MeeTS § 1 punktis 2 kasutusele võetud lühiväljendiga „televisiooniluba“. Eelnõu § 1 punkt 79 – MeeTS § 39 lõiget 8, mis puudutab televisiooni- ja raadioloa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu tasumise kohustust, täiendatakse selliselt, et edaspidi tuleb riigilõivu tasuda ka väljaantud tegevusloa tingimuste muutmise taotlemisel. Televisiooni- ja raadioloa muutmine on siiani olnud riigilõivuvaba, kuid kõnealune protseduur hõlmab endas mitmeid toiminguid, nagu näiteks tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamist, muudetud tegevusloa väljastamist või sellest keeldumise käskkirja vormistamist, uuendatud tegevusloa andmete sisestamist MTR-i ning otsusest teavitamist. Kuna tegevusloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu küsimine on levinud praktika ka paljudes teistes valdkondades (näiteks lennunduses, postiteenuse osutamisel, elektrituruseaduses reguleeritud juhtudel jne), saab seda pidada põhjendatuks ka käesoleval juhul. Televisiooni- ja raadioloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutava riigilõivu suuruseks kehtestatakse RLS-is 75 eurot (vt ka eelnõu § 5 selgitust). Eelnõu § 1 punkt 80 – muudetakse MeeTS § 40, mis sätestab tegevuslubade väljaandmise protseduuri. Lõigetest 1 ja 2, mis puudutavad tegevuslubade andmiseks konkursi välja kuulutamist ja sellest KuM-i teavitamist, jäetakse välja televisiooniteenus (vt ka eelnõu § 1 punkti 70 selgitust). 35 MeeTS § 40 lõige 3 näeb ette, et regionaalse ja üleriigilise televisiooniloa ning raadioloa kõrvaltingimustena võib teenuste mitmekesisuse tagamiseks kehtestada Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud audiovisuaalteoste miinimummahu programmis, muusikasaadete, sõnasaadete, sealhulgas uudistesaadete osakaalu programmis, levipiirkonna elu kajastavate saadete mahu programmis, levipiirkonna, peamise sihtrühma ning sõnasaadete keele nõude. Sättest on välja jäetud televisiooniteenuse vaba ja tingimusjuurdepääsu puudutav osa. MeeTS § 40 lõikest 4, mis puudutab konkursi korras väljaantavatele tegevuslubadele kõrvaltingimuste kehtestamist valdkonna eest vastutava ministri (kultuuriminister) poolt, ja lõikest 5, mis puudutab konkursi korras väljaantava tegevusloa taotluse menetlustähtaega, jäetakse välja televisiooniteenus (vt ka eelnõu § 1 punkti 70 selgitust). MeeTS § 40 lõige 6 näeb ette, et televisiooniloa ning ajutise televisiooni- või raadioloa annab TTJA peadirektor esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata ning võib seejuures määrata regionaalsele ja üleriigilisele televisiooniloale kõrvaltingimusi. Sätte sõnastust on kohandatud vastavaks uutele televisiooniloa liikidele ja asjaolule, et televisioonilubade andmiseks enam konkurssi ei korraldata (vt ka eelnõu § 1 punkti 70 selgitust). Lisaks on MeeTS § 40 lõike 6 teisest lausest jäetud välja valdkonna eest vastutava ministri (kultuuriminister) õigus teha ettepanek televisiooniloale kõrvaltingimuste kehtestamiseks. Edaspidi võib erinevalt raadioloast regionaalsele ja üleriigilisele televisiooniloale määrata kõrvaltingimusi TTJA peadirektor. Viimati nimetatud muudatuse eesmärgiks on suurendada TTJA sõltumatust, et täita AVMSD artiklist 30 tulenevad tingimused (vt ka eelnõu § 1 punkti 95 selgitust). Ministri sekkumine televisiooniloa väljaandmise protsessi, oleks uuendatud AVMSD kohaselt lubamatu, kuna selle artikli 30 lõige 2 näeb ette, et riiklikud järelevalveasutused või -organid ei küsi seoses neile liidu õigust rakendavate riigisisese õigusega määratud ülesannete täitmisega juhiseid teiselt asutuselt ega allu teise asutuse juhistele. Kuna AVMSD raadioteenuseid ei puuduta, on nende osutamiseks antavatele tegevuslubadele ministri poolt kõrvaltingimuste kehtestamine jätkuvalt lubatav. MeeTS § 40 lõike 7 sõnastust on kohandatud uutele televisiooniloa liikidele vastavaks ning lõikes 8 on satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusloa nimetamise asemel kasutatud uut terminit „rahvusvaheline televisiooniluba“. Eelnõu § 1 punkt 81 – MeeTS § 41 esimest lauset täpsustatakse asjaoluga, et komisjon moodustatakse edaspidi ainult raadiolubade taotluste hindamiseks. Muudatus tuleneb sellest, et televisioonilubade andmiseks edaspidi enam konkurssi ei korraldata (vt ka eelnõu § 1 punkti 70 selgitust), mistõttu säilib komisjoni funktsioon ainult raadiolubade väljaandmise menetluses. Eelnõu § 1 punkt 82 – tegevusloa andmiseks konkursi korraldamist puudutava MeeTS § 43 lõikest 1 jäetakse välja televisiooniteenust puudutav osa. Muudatus tuleneb asjaolust, et televisiooniloa andmiseks edaspidi konkurssi ei korraldata (vt ka eelnõu § 1 punkti 70 selgitust). Eelnõu § 1 punkt 83 – MeeTS § 44 lõikes 2 asendatakse sõnad „satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusloa“ sõnadega „rahvusvahelise televisiooniloa“. Muudatus on seotud kõnealuse loaliigi ümbernimetamisega (vt ka eelnõu § 1 punkti 70 selgitust). 36 Eelnõu § 1 punkt 84 – täiendatakse MeeTS § 47 pealkirja. MeeTS §-s 47 on seni reguleeritud tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja majandustegevusteate esitamise kohustust. Paragrahvi täiendatakse seoses videojagamisplatvormi pidajatele lisanduva teatamiskohustusega. Eelnõu § 1 punkt 85 – täiendatakse MeeTS § 47 lõiget 1, mille uue sõnastuse kohaselt tuleb nii tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutamiseks kui ka videojagamisplatvormi pidamiseks esitada majandustegevusteade. Uus teatamiskohustus on seotud AVMSD artikli 28a lõikega 6, mis paneb liikmesriikidele kohustuse koostada ja hoida ajakohasena oma territooriumil asutatud või asutatuna käsitatavate videojagamisplatvormi pidajate loetelu. Sellist loetelu on kõige mõistlikum pidada sarnaselt meediateenuse osutajate andmetega MTR-is. Eelnõu § 1 punkt 86 – muudetakse MeeTS § 47 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa, milles täpsustatakse, et kõnealune lõige puudutab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitatavat majandustegevusteadet. Täpsustus on vajalik, kuna sama paragrahvi täiendatakse uue lõikega 21, milles nähakse ette videojagamisplatvormi pidaja esitatava majandustegevusteate sisunõuded. Eelnõu § 1 punkt 87 – MeeTS § 47 lõike 2 punkti 2 muudetakse selliselt, et tellitava audiovisuaalmeedia teenuse liik ei ole enam eraldiseisev osa teabest, mille teenuse osutaja majandustegevusteates peab esitama. Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse liigi all peetakse silmas eeskätt seda, milline on teenuse eest maksmise süsteem (kas kuutasuga või iga saate vaatamise eest eraldi tasumisega). See info esitatakse aga MTR-is teenust iseloomustava teabe hulgas, mitte eraldi väljal. Eelnõu § 1 punkt 88 – täiendatakse tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja majandustegevusteates esitatavate andmete loetelu. Sarnaselt televisiooni- ja raadioloa taotlejatega, pannakse ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajale kohustus määratleda, millisel MeeTS § 2 lõike 1 punktides 1–5 või lõikes 2 sätestatud tingimustest teenuse osutaja kuulumine Eesti jurisdiktsiooni alla põhineb. Täiendus on seotud AVMSD artikli 2 lõikega 5b, mille kohaselt peavad liikmesriigid koostama ja hoidma ajakohasena oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate audiovisuaalmeedia teenuse osutajate loetelu ning märkima, millistele sama artikli lõigetes 2–5 kehtestatud kriteeriumidele nende jurisdiktsioon tugineb. Majandustegevusteate esitamisel on teenuse osutaja enda hinnang antud küsimuses veelgi olulisem, kui tegevusloa taotlemisel, kuna teate esitamisele erinevalt tegevusloa taotluse esitamisest sisulist menetlust ei järgne. Seega oleks asjaomasel majandushaldusasutusel (TTJA) keerulisematel juhtudel praktiliselt võimatu ilma tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja poolse suuniseta Eesti jurisdiktsiooni alla kuulumise asjaolusid kindlaks tegema asuda. Kui majandushaldusasutusel on põhjendatud kahtlus, et tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja ei ole jurisdiktsiooni määratlenud korrektselt, on tal õigus MSÜS § 62 lõike 1 alusel kontrollida MTR-is olevate andmete õigsust. Eelnõu § 1 punkt 89 – MeeTS § 47 täiendatakse lõikega 21, mille kohaselt peab videojagamisplatvormi pidaja esitama majandustegevusteates lisaks MSÜS-is sätestatule järgmised andmed: 1) pidaja veebilehe aadress; 2) videojagamisplatvormi nimi ja teenust iseloomustav teave; 3) kontaktisiku nimi ja kontaktandmed; 4) viide sellele, millisel MeeTS § 2 lõike 6 punktides 1–6 sätestatud tingimustest pidaja kuulumine Eesti jurisdiktsiooni alla 37 põhineb; 5) viide Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kui riikliku järelevalve tegijale. MSÜS-ist tulenevate andmete all peetakse silmas MSÜS § 15 lõike 1 alusel esitatavaid majandustegevuse üldandmeid. MeeTS § 47 lõike 21 alusel nõutavad andmed on sarnased tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajalt küsitavatega. Oluline erinevus on, et toimetusvastutuse puudumise tõttu nõutakse videojagamisplatvormi pidajalt vastutava toimetaja andmete asemel teavet kontaktisiku kohta. Erinev on ka viide jurisdiktsiooni kindlaks määramise alustele, kuid vajadus selle järele on jällegi AVMSD-st tulenev. Nimelt näeb AVMSD artikli 28a lõige 6 ette, et loetelus, mille liikmesriigid oma territooriumil asutatud või asutatuna käsitatavate videojagamisplatvormi pidajate kohta koostavad, märgitakse ka ära millistele kriteeriumidele nende jurisdiktsioon tugineb. Nagu tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajate puhul, oleks ka videojagamisplatvormi pidajate Eesti jurisdiktsiooni alla kuulumist ilma nende endi hinnanguta keeruline kindlaks teha. Eelnõu § 1 punkt 90 – MeeTS § 49 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „Euroopa Liidu“. Tegemist on tehnilise korrektuuriga. Kuna eelnõu § 1 punktiga 43 MeeTS-i lisatavas § 23 lõikes 4 võetakse AVMSD tähistamiseks kokkuleppelise lühiväljendina kasutusele „audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv“, tuleb sama sõnastust kasutada ka järgnevates MeeTS-i sätetes, sh § 49 lõikes 1, kus seni on kasutatud pikemat sõnastust „Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv“. Eelnõu § 1 punkt 91 – MeeTS § 51, mis puudutab vastuvõtmise ja taasedastamise vabadust, sõnastatakse tervikuna uuesti. Muudatused on seotud AVMSD artikli 3 uuendamisega. Paragrahvi 51 pealkirjas asendatakse televisiooni- ja raadioteenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadus laiema sõnastusega „meediateenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadus“, millega on hõlmatud ka tellitav audiovisuaalmeedia teenus. Pealkirja muutmine on seotud asjaoluga, et edaspidi nähakse meediateenuste vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramise alused ette ühes paragrahvis ja sellega seoses tunnistatakse MeeTS § 52 kehtetuks (vt ka eelnõu § 1 punkti 92 selgitust). Ka AVMSD-s ei eristata enam televisiooni- ja tellitava audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramise aluseid. Siinkohal on oluline ka üle korrata, et MeeTS-is mõistetakse termineid „edastamine“ ja „taasedastamine“ autoriõiguse seaduses (edaspidi AutÕS) sätestatust erinevas tähenduses. Kui AutÕS tegeleb õigustega (meediateenuste) sisule, siis MeeTS seevastu selle sisu tehniliste edastusviisidega ning sellele sisule ligipääsemise üldisemate üldsuse huve puudutavate küsimustega (alaealiste ja üldsuse kaitse, vastuvõtmise ja taasedastamise vabadus jms). MeeTS-is kasutatakse sarnast lahendust, nagu AVMSD-s, kus räägitakse edastamisest ja taasedastamisest näiteks ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse puhul. AutÕS-i kohaselt tuleks tellitava audiovisuaalmeedia teenuse puhul kasutada sõnastust „üldsusele kättesaadavaks tegema“, sest AutÕS § 10 lõike 6 kohaselt väljendab just see tellitavale audiovisuaalmeedia teenusele iseloomulikku võimalust kasutada teost enda poolt valitud kohas ja ajal. Seega hõlmab termin „edastamine“ MeeTS-is asjakohastel juhtudel ka „üldsusele kättesaadavaks tegemist“ AutÕS tähenduses ning MeeTS-is sätestatu põhjal ei saa 38 teha autori õigustega seonduvaid järeldusi. Samadele küsimustele on tähelepanu juhitud ka 2010. aasta 16. detsembril vastu võetud MeeTS-i eelnõu seletuskirjas36. MeeTS § 51 lõikes 1, nagu sama paragrahvi pealkirjaski, nimetatakse edaspidi televisiooni- ja raadioteenuse asemel meediateenust ehk lisandub tellitav audiovisuaalmeedia teenus. Sätte uue sõnastuse kohaselt ei piirata teisest riigist pärit meediateenuse vastuvõtmist ja taasedastamist, välja arvatud samas paragrahvis sätestatud juhtudel. Sama põhimõtet on kõnealune säte väljendanud seni televisiooni- ja raadioteenuse kohta. Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osas on see tulenenud MeeTS § 52 lõikest 1. Eelnõuga ühendatakse kehtivad MeeTS § 51 lõige 1 ja § 52 lõige 1. MeeTS § 51 lõikes 2 nimetatakse tingimused, mille täitumisel võib TTJA teha teisest liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenuse (s.o nii teleprogrammi kui ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse programmikataloogi) taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse. Ettekirjutuse tegemise eelduseks on MeeTS § 51 lõike 2 punkti 1 kohaselt esmalt asjaolu, et liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenus on viimase aasta jooksul37 vähemalt kahel varasemal korral selgelt, oluliselt ja raskelt rikkunud MeeTS §-s 19 sätestatud nõudeid (alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamine meediateenuse osutamisel), kahjustanud rahvastiku tervist või kujutanud sellele olulist ohtu või viimase aasta jooksul vähemalt ühel varasemal korral selgelt, oluliselt ja raskelt rikkunud MeeTS § 19 lõikes 1 sätestatud keeldu kutsuda üles õigusrikkumisele, sisaldades üleskutset terrorikuriteo toimepanemisele, kahjustanud ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutanud ühiskonna turvalisusele olulist ohtu. Sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 3 lõike 2 punktist a ja lõike 3 punktist a. Rikkumised, mille ilmnemisel on võimalik meediateenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadust piirata, jagunevad seega vastavalt nende raskusastmele kaheks ning sellest tulenevalt on enne ettekirjutuse tegemist nõutav kahe või ühe varasema samalaadse rikkumise tuvastamine. AVMSD eelmises redaktsioonis ja sellest tulenevalt ka kehtivas MeeTS-is on audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramise alused olnud televisiooni- ja tellitava audiovisuaalmeedia teenuse puhul erinevad. Direktiiviga muudetud AVMSD-s sätestatuni on jõutud sisuliselt televisiooni- ja tellitava audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramise aluseid omavahel ühendades. MeeTS § 51 lõike 2 punkti 2 kohaselt peab TTJA enne ettekirjutuse tegemist teavitama kirjalikult toimunud rikkumisest ja taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse tegemise õigusest asjaomase liikmesriigi järelevalveasutust, audiovisuaalmeedia teenuse osutajat ja taasedastajat ning Euroopa Komisjoni. See nõue tuleneb AVMSD artikli 3 lõike 2 punktist b ja lõike 3 punktist b ega ole uus. Ka seni on MeeTS § 51 lõike 2 punktis 2 olnud sätestatud sama kohustus. MeeTS § 51 lõike 2 punkt 3 näeb ette, et enne ettekirjutuse tegemist peab olema audiovisuaalmeedia teenuse osutajale ja taasedastajale antud võimalus esitada väidetava rikkumise kohta oma arvamus ja vastuväited. Menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete 36 Meediateenuste seadus 827 SE. 37 „Viimase aasta jooksul“ tähendab viimase rikkumise toimumise päevast tagasi liikumist eelmise kalendriaasta sama päevani. Näiteks kui rikkumine leiab aset 2021. aasta 1. juunil, siis vaadatakse, kas ajavahemikus 2020. aasta 1. juunist kuni 2021. aasta 1. juunini on toimunud ka varasemaid rikkumisi. 39 ärakuulamise kohustus on sätestatud ka haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikes 1, kuid kuna direktiiviga muudetud AVMSD artikli 3 lõike 2 punktis c ja lõikes 3 on see põhimõte eraldi välja toodud (AVMSD eelmises versioonis seda sees ei olnud), nähakse see sõnaselgelt ette ka MeeTS-is. MeeTS § 51 lõike 2 punkti 4 kohaselt tuleb teatud rikkumiste korral viivitada ettekirjutuse tegemisega, et püüda tekkinud probleem lahendada ilma audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadust piiramata. Nimelt kui teisest liikmesriigist pärit teleprogrammi või tellitava audiovisuaalmeedia teenuse programmikataloogi sisu rikub MeeTS §-s 19 sätestatud nõudeid (alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamine meediateenuse osutamisel), kahjustab rahvastiku tervist või põhjustab sellele olulist ohtu, peavad Eesti ja teise asjaomase liikmesriigi järelevalveasutus koos Euroopa Komisjoniga püüdma ühe kuu jooksul rikkumisest teavitamisest arvates probleemi lahendada. AVMSD eelmises redaktsioonis ja sellest tulenevalt ka kehtivas MeeTS-is (§ 51 lõike 2 punktis 3) oli samaks otstarbeks ette nähtud 15 päeva. Tõsisemate rikkumiste korral, nagu MeeTS § 19 lõikes 1 sätestatud õigusrikkumisele üleskutsumise keelu eiramine selliselt, et programm või programmikataloog sisaldab saadet, milles kutsutakse üles terrorikuriteo toimepanemisele, ühiskonna turvalisuse kahjustamisel või ühiskonna turvalisusele olulise ohu põhjustamisel MeeTS § 51 lõike 2 punktis 4 sätestatud ooteaja nõuet ei kohaldata. MeeTS § 51 lõige 2 sisaldab nüüd ka TTJA kaalutlusõigust. Kui seni kasutati kõnealuses sättes sõnastust „teeb ettekirjutuse“, siis nüüd on see asendatud sõnastusega „võib teha ettekirjutuse“. Muudatus on vajalik, kuna eespool kirjeldatu kohaselt võivad programmi või programmikataloogi taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse aluseks olla väga erinevad asjaolud (alaealiste kaitseks mõeldud hoiatavate sümbolite kasutamise kohustuse eiramisest ühiskonna turvalisuse kahjustamiseni), mille tõsidust tuleb TTJA-l paratamatult kaaluda (kasvõi juba selleks, et otsustada, kas rikkumine on olnud selge, oluline ja raske). Samasugune kaalutlusõigus on TTJA-l olnud juba ka kehtiva MeeTS-i kohaselt tellitava audiovisiaalmeedia teenuse, raadioteenuse ja kolmandatest riikidest (s.o mitte liikmesriigist või konventsiooniga ühinenud riigist) pärit televisiooniteenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramise osas. Paragrahvi 51 kolmandas lõikes täpsustatakse, et kui liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenus rikub MeeTS § 19 lõikes 1 sätestatud keeldu kutsuda üles õigusrikkumisele, sisaldades üleskutset terrorikuriteo toimepanemisele, kahjustab ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab ühiskonna turvalisusele olulist ohtu, võib TTJA kiireloomulistel juhtudel kalduda kõrvale sama paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 sätestatud tingimustest (varasema rikkumise olemasolu, asjaosaliste teavitamine, vastuväidete ärakuulamine) ja teha audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale ühe kuu jooksul pärast rikkumist taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse. Sellise võimaluse annab AVMSD artikli 3 lõige 5. MeeTS § 51 lõige 4 näeb ette, et kiireloomulisusele tuginedes tehtud ettekirjutusest tuleb viivitamata teavitada liikmesriigi järelevalveasutust ja Euroopa Komisjoni. Ka selle sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 3 lõikest 5. MeeTS § 51 lõike 5 kohaselt peab TTJA loobuma kavandatud või juba tehtud taasedastamise lõpetamise ettekirjutusest, kui Euroopa Komisjon otsustab, et ettekirjutuse tegemine ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. AVMSD artikli 3 lõigetes 2, 3 ja 5 on nimelt sätestatud 40 Euroopa Komisjoni roll audiovisuaalmeedia teenuste vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramise üle järelevalvajana. Euroopa Komisjon konsulteerib piiravate meetmete hindamisel ka Euroopa järelevalveasutuste rühmaga (edaspidi ka ERGA) ja informeerib AVMSD alusel moodustatud kontaktkomiteed, kuhu kuuluvad kõigi liikmesriikide esindajad. Reeglina peab Euroopa Komisjon jõudma otsuseni, kas kavandatav ettekirjutus on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas, kolme kuu jooksul, kuid olukorras, kus ettekirjutus on juba tehtud kiireloomulisusele tuginedes, tuleb ka Euroopa Komisjonil tegutseda võimalikult kiiresti. Kui MeeTS § 51 lõiked 2–5 puudutasid teisest liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise piiramist, siis sama paragrahvi kuues lõige annab TTJA-le õiguse teha taasedastamise lõpetamise ettekirjutus olukorras, kus audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamine, mis ei ole pärit liikmesriigist, rikub oluliselt MeeTS §-s 19 sätestatud nõudeid, kahjustab rahvastiku tervist või ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab rahvastiku tervisele või ühiskonna turvalisusele olulist ohtu. Sellisel juhul ei kohaldu AVMSD-st tulenevad piirangud, nagu näiteks varasemate rikkumiste olemasolu nõue ja kohustus püüda lahendada tekkinud probleem kindla aja jooksul ettekirjutust tegemata, kuid järgida tuleb loomulikult HMS-i. Säte põhineb kehtival MeeTS § 51 lõikel 4, kuid seda on AVMSD eeskujul uute audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramise alustega täiendatud. Lisaks on sättest vastavalt Justiitsministeeriumis riigikaitseõiguse revisjoni raames koostatud analüüsis „Meediateenuste, elektroonilise side teenuste, sh sotsiaalmeedia ning nende aluseks olevate sideteenuste ja sõnavabaduse piiramine“38 esitatud ettepanekule välja jäetud rikkumise korduvuse nõue. MeeTS § 51 lõige 7 täpsustab lõiget 6 ja näeb ette, et konventsiooniga ühinenud riigist pärit teleprogrammi vastuvõtmise ja taasedastamise vabadust võib piirata üksnes konventsioonis sätestatud tingimustel. Kui varem reguleeris MeeTS § 51 lõige 2 nii liikmesriigist kui ka konventsiooniga ühinenud riigist pärineva teleprogrammi vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramist samadel alustel, siis nüüd tehakse MeeTS § 51 lõikes 2 tulenevalt uuendatud AVMSD-st põhjalikud muudatused ja kuna konventsiooni alates 1998. aastast muudetud pole, tekib olukord, kus liikmesriikidele ja konventsiooniga ühinenud riikidele39 enam ühesugust regulatsiooni kohaldada ei saa. Konventsioonis on programmi taasedastamise piiramine reguleeritud artiklis 24. MeeTS § 51 lõige 8 puudutab raadioprogrammi vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramist ning põhineb senisel MeeTS § 51 lõikel 5. Täpsustatud on viidet MeeTS §-le 19, lisades sellesse kõik raadioteenust puudutavad viidatava paragrahvi lõiked. Samuti on raadioprogrammi vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramise alusena nimetatud rahvastiku tervise või ühiskonna turvalisuse kahjustamist, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või rahvastiku tervisele või ühiskonna turvalisusele olulise ohu kujutamist. Nimetatud täiendavad piirangute seadmise alused on sõnastatud sarnaselt AVMSD-s audiovisuaalmeedia teenuste kohta sätestatuga, kuna pole põhjust raadioteenust neist erinevalt kohelda. Lisaks on sättest vastavalt Justiitsministeeriumis riigikaitseõiguse revisjoni raames koostatud analüüsis „Meediateenuste, elektroonilise side teenuste, sh 38 Justiitsministeerium. Meediateenuste, elektroonilise side teenuste, sh sotsiaalmeedia ning nende aluseks olevate sideteenuste ja sõnavabaduse piiramine. Tallinn, 2017. 39 Piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riikide loetelu. 41 sotsiaalmeedia ning nende aluseks olevate sideteenuste ja sõnavabaduse piiramine“ 40 esitatud ettepanekule välja jäetud rikkumise korduvuse nõue. MeeTS § 51 lõike 9 kohaselt võib taasedastaja pakkuda oma teenuses teleprogrammi või programmikataloogi, mille edastamiseks on olemas asukohamaa luba või muu õiguslik alus asukohamaa õigusaktide kohaselt. Säte vastab MeeTS § 51 lõike 6 senisele sõnastusele, mida on täiendatud sõnaga „programmikataloog“, et lisaks televisiooniteenusele oleks hõlmatud ka tellitav audiovisuaalmeedia teenus. Kehtiv MeeTS § 51 lõige 6 puudutab üksnes teleprogrammi ja tellitava audiovisuaalmeedia teenuse programmikataloogi osas tuleneb samasisuline põhimõte MeeTS § 52 lõikest 7. Eelnõuga need sätted ühendatakse MeeTS § 51 lõikeks 9. Eelnõu § 1 punkt 92 – MeeTS § 52, mis puudutab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadust, tunnistatakse kehtetuks. Muudatus tuleneb asjaolust, et nii televisiooni- kui ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramise alused nähakse edaspidi ette ühes paragrahvis – MeeTS §-s 51 (vt ka eelnõu § 1 punkti 91 selgitust). Kuna mõlema teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramist puudutav regulatsioon on AVMSD-s ühtlustatud, puudub vajadus sellele ka siseriiklikus õigusaktis teisiti läheneda. Eelnõu § 1 punkt 93 – MeeTS 7. peatükk, mis puudutab teabevahetust Euroopa Komisjoni ja teise riigi järelevalveasutusega, sõnastatakse rohketest muudatustest tulenevalt tervikuna uuesti. Muudatused on seotud peamiselt AVMSD artikli 4 uuendamisega, aga ka artikli 30a lisandumisega. Muu hulgas muudetakse ka peatüki pealkirja. Uue sõnastuse kohaselt on MeeTS-i 7. peatüki pealkiri „Teabevahetus Euroopa Komisjoni ja liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusega ning taotluste vastastikune menetlemine audiovisuaalmeedia teenuse sihtriigi nõuete rikkumise korral“. Pealkirja on täiendatud taotluste vastastikust menetlemist puudutava lauseosaga, kuna senine vaid teabevahetust puudutav sõnastus oleks peatüki sisu arvestades liiga kitsas. Seni MeeTS §-s 53 sisaldunud regulatsioon on jaotatud paragrahvidesse 53 ja 531. Paragrahv 53 puudutab jätkuvalt teabevahetust Euroopa Komisjoni ja liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusega ning § 531 liikmesriikide taotluste vastastikust menetlemist audiovisuaalmeedia teenuse sihtriigi nõuete rikkumise korral. MeeTS § 53 lõige 1 näeb uues sõnastuses ette, et TTJA on kohustatud andma teavet MeeTS-i rakendamisega seotud küsimustes Euroopa Komisjonile ja liikmesriigi järelevalveasutusele ning ta võib anda teavet ka konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusele selle soovi korral. Varasema sõnastuse kohaselt oli sarnaselt konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusega teabe vahetamisega ka liikmesriigi järelevalveasutusega teabe vahetamine TTJA kaalutlusotsus. Seejuures tuli küll arvestada seni MeeTS § 53 lõikes 2 sätestatut, mille kohaselt pidi TTJA juhul, kui ta leidis, et teabe avaldamine liikmesriigi järelevalveasutusele ei ole põhjendatud, teavitama Euroopa Komisjoni ja esitama sellekohased põhjendused. AVMSD artikli 30a lõike 1 (AVMSD eelmises redaktsioonis 40 Justiitsministeerium. Meediateenuste, elektroonilise side teenuste, sh sotsiaalmeedia ning nende aluseks olevate sideteenuste ja sõnavabaduse piiramine. Tallinn, 2017. 42 artikkel 30) kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et riiklikud järelevalveasutused või - organid võtavad asjakohased meetmed, et anda üksteisele ja komisjonile AVMSD kohaldamiseks vajalikku teavet. Kuna AVMSD-st tuleneb kohustus anda teavet nii Euroopa Komisjonile kui ka liikmesriikidele, sõnastataksegi MeeTS § 53 lõige 1 ümber ja jäetakse sama paragrahvi lõikes 2 seni sisaldunu seadusest välja. MeeTS § 53 lõike 2 uue sõnastuse kohaselt teavitab TTJA juhul, kui teabe avaldamine Euroopa Komisjonile või liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusele puudutab Eestis asuvat meediateenuse osutajat või videojagamisplatvormi pidajat, teabe avaldamisest ka nimetatud isikut. Sätte sisu on sarnane senisele MeeTS § 53 lõikele 3, ent seda on täiendatud selliselt, et see hõlmaks ka videojagamisplatvormi pidajaid. Muudatus on seotud asjaoluga, et AVMSD ja eelnõu seadusena jõustumise järel ka MeeTS reguleerivad lisaks meediateenustele ka videojagamisplatvormiga seonduvat, mistõttu võib tekkida vajadus rahvusvaheliseks teabevahetuseks ka selles valdkonnas. MeeTS § 53 lõige 3 sätestab, et kui Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluv audiovisuaalmeedia teenuse osutaja hakkab osutama teenust, mis on suunatud tervikuna või põhiosas muu liikmesriigi elanikkonnale, teavitab TTJA nende liikmesriikide järelevalveasutusi. Sätte sisu vastab AVMSD artikli 30a lõikele 2. MeeTS § 53 lõige 4 näeb ette, et kui TTJA ei jõua liikmesriigi järelevalveasutusega kokkuleppele, kelle jurisdiktsiooni alla audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või videojagamisplatvormi pidaja kuulub, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Komisjoni. Säte on seotud AVMSD artikli 2 lõikega 5c ja artikli 28a lõikega 7, mis näevad ette vastavalt audiovisuaalmeedia teenuse osutajate ja videojagamisplatvormi pidajate ühe või teise liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuulumise küsimuste lõpliku lahendamise Euroopa Komisjonis. Seejuures võib Euroopa Komisjon konsulteerida ERGA-ga ja peab oma otsusest teavitama ka AVMSD alusel moodustatud kontaktkomiteed. MeeTS § 531 lõige 1 näeb ette, et kui mõni liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva audiovisuaalmeedia teenuse osutaja teenus või konventsiooniga ühinenud riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva televisiooniteenuse osutaja teenus on tervikuna või põhiosas suunatud Eesti elanikkonnale ja audiovisuaalmeedia teenuse osutaja on asutatud teises liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis ilmse eesmärgiga hoida kõrvale MeeTS-is sätestatud nõuetest ja rikub neid järjekindlalt, võtab TTJA ühendust liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusega, et leida mõlemat poolt rahuldav lahendus. Selliseks lahenduseks võivad olla näiteks jurisdiktsiooni senisest erinev määratlemine või teenuse osutaja suunamine käitumisele, mis on sihtriigi reeglitega kooskõlas. Sätte sõnastust on võrreldes senise MeeTS § 53 lõikega 4 muudetud selliselt, et liikmesriikide puhul on kasutusele võetud laiem termin „audiovisuaalmeedia teenuse osutaja“, mis hõlmab nii televisiooni- kui ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajat. Konventsiooniga ühinenud riikide osas saab rääkida jätkuvalt vaid televisiooniteenuse osutajatest, kuna tellitava audiovisuaalmeedia teenusega seonduvat konventsioon ei puuduta. Taoliste probleemide lahendamise riikidevahelise koostöö abil näevad ette nii AVMSD (artikli 4 lõige 2) kui ka konventsioon (artikli 24bis lõike 2 punkt a). MeeTS § 531 lõiget 2 on võrreldes MeeTS § 53 lõike 5 senise sõnastusega, täiendatud teise lausega. Kõnealuse sätte esimene lause näeb ette, et kui sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud teabevahetuses liikmesriigi järelevalveasutusega ei ole leitud mõlemat poolt rahuldavat 43 lahendust, on TTJA-l õigus pöörduda Euroopa Komisjoni poole hinnangu saamiseks, kas TTJA kavandatavad meetmed (sama paragrahvi lõike 4 kohaselt taasedastamise lõpetamise ettekirjutus) on põhjendatud, objektiivselt vajalikud ja mittediskrimineerivad. Lisatud teine lause kohustab TTJA-d teavitama Euroopa Komisjoni poole pöördumisest ka asjaomase liikmesriigi järelevalveasutust. Sätte sisu tuleneb AVMSD artikli 4 lõike 4 punktis a sätestatud järelevalveasutuse kohustusest teatada nii Euroopa Komisjonile kui ka liikmesriigile, kus audiovisuaalmeedia teenuse osutaja on asutatud, oma kavatsusest võtta meetmeid teenuse sihtriigis kehtestatud normidest kõrvalehoidmise lõpetamiseks. MeeTS § 531 lõike 3 kohaselt peab TTJA esitama sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel liikmesriigi järelevalveasutusele ja Euroopa Komisjonile tõendid, mis võimaldavad mõistlikult hinnata asjaolu, et audiovisuaalmeedia teenuse osutaja on asutatud teises liikmesriigis eesmärgiga hoida kõrvale MeeTS-is sätestatud nõuetest. Viidatud lõiked 1 ja 2 puudutavad teenuse asukohariigi ehk jurisdiktsiooni omava riigi ja sihtriigi vahelist koostööd probleemide lahendamisel ning Euroopa Komisjoni kaasamist, kui nimetatud koostöö tulemusi ei anna. Mõlemal juhul tuleb Eesti järelevalveasutusel tõendada, et audiovisuaalmeedia teenuse osutaja on asutatud mujal selleks, et vältida MeeTS-ist tuleneva regulatsiooni järgimist. Selline tõendite esitamise kohustus lisandus AVMSD artikli 4 lõike 3 punkti b direktiiviga. Viidatud AVMSD sätte kohaselt peavad nimetatud tõendid võimaldama kõnealust kõrvalehoidmist mõistlikult tuvastada, ilma et oleks vaja kindlaks teha meediateenuse osutaja kavatsust kõnealustest rangematest õigusnormidest kõrvale hoida. Direktiivi 11. põhjenduspunktis täpsustatakse, et nimetatud tõendites tuleks üksikasjalikult välja tuua mitmeid kinnitavaid asjaolusid, mille alusel kõnealust kõrvalehoidmist saab mõistlikult tuvastada. Ilmselt võiks sellisteks tõenditeks olla näiteks selgelt Eesti vaatajaskonnale suunatud kohalikke tooteid ja teenuseid reklaamivad äriteated, olulisel määral Eesti tänapäeva või kultuuripärandit puudutav programm vmt. MeeTS § 531 lõige 4 näeb ette, et kui Euroopa Komisjon on otsustanud, et meetmed, mida TTJA kavatseb Eestis kehtivast regulatsioonist kõrvalehoidva audiovisuaalmeedia teenuse osutaja suhtes rakendada (teleprogrammi või tellitava audiovisuaalmeedia teenuse programmikataloogi taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse tegemine), on vastavuses Euroopa Liidu õigusega ning Eesti hinnangud on asjakohased ja piisavalt põhjendatud, võib kõnealused meetmed tarvitusele võtta. Sätte sisu vastab senisele MeeTS § 53 lõikele 6, kuid tellitavat audiovisuaalmeedia teenust silmas pidades nimetatakse selles teleprogrammi kõrval ka programmikataloogi ja räägitakse laiemalt audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajast, mitte üksnes teleprogrammi taasedastajast. Säte on kooskõlas AVMSD artikli 4 lõike 4 punktiga c. MeeTS § 531 lõige 5 kohustab TTJA-d andma enne ettekirjutuse tegemist audiovisuaalmeedia teenuse osutajale ja taasedastajale võimaluse esitada MeeTS-is sätestatud nõuetest kõrvalehoidmise kohta oma arvamus ja vastuväited. Tegemist on samasuguse nõudega, nagu vastuvõtmise ja taasedastamise vabadust puudutavas MeeTS §-s 51 ette nähti (vt ka eelnõu § 1 punkti 91 selgituses MeeTS § 51 lõike 2 punkti 3 puudutavat osa). Kuigi menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamise kohustus on sätestatud ka HMS-is, korratakse seda AVMSD artikli 4 lõike 4 punktist b tulenevalt MeeTS-is. MeeTS § 531 lõike 6 kohaselt on TTJA-l juhul, kui mõni liikmesriigi järelevalveasutus teavitab TTJA-d asjaolust, et Eestis asuv audiovisuaalmeedia teenuse osutaja, kelle teenused on mõeldud vastuvõtmiseks tervikuna või osaliselt mõnes teises liikmesriigis, rikub järjekindlalt ja oluliselt nimetatud riigis audiovisuaalmeedia teenuste osutamisele sätestatud 44 nõudeid, õigus teha vajaduse korral teenuse osutajale nimetatud nõuete järgimise ettekirjutus. TTJA peab teavitama liikmesriigi järelevalveasutust regulaarselt kasutusele võetud meetmetest ning liikmesriigi järelevalveasutust ja Euroopa Komisjoni saavutatud tulemustest kahe kuu jooksul pärast teabe saamist. Kui kasutusele võetud meetmed ei ole tulemusi andnud, tuleb TTJA-l selgitada liikmesriigi järelevalveasutusele ja Euroopa Komisjonile selle põhjuseid. Kõnealune säte on sisult sarnane senisele MeeTS § 53 lõikele 7, kuid seda on tulenevalt AVMSD-s tehtud muudatustest pisut korrigeeritud ja täiendatud kolmanda lausega. Sättesse on lisatud kohustus regulaarselt teavitada liikmesriigi järelevalveasutust kasutusele võetud meetmetest ning põhjendada liikmesriigi järelevalveasutusele ja Euroopa Komisjonile, miks meetmed tulemusi pole andnud. Täiendused tulenevad AVMSD artikli 4 lõikes 2 tehtud muudatustest. Lisaks on MeeTS § 531 lõikest 6 välja jäetud konventsiooniga ühinenud riigid, kuna konventsioon näeb sarnaste olukordade lahendamiseks ette teistsuguse korra. Konventsiooni artikli 24bis kohaselt asub olukorras, kus konventsiooniga ühinenud riigid omavahel probleemile lahenduse leidmises kokkuleppele ei jõua, asja arutama konventsiooni täitmiseks moodustatud alaline komitee. Samuti on võimalik algatada konventsioonis sätestatud vahekohtumenetlus. Paraku on konventsioon vananenud ja alaline komitee ei ole faktiliselt juba aastaid tegutsenud, mistõttu on keeruline prognoosida, milliseks Eesti ja mõne konventsiooniga ühinenud riigi vaheline vaidlus tegelikult võiks kujuneda. Sellest tulenevalt ei täpsustata ka MeeTS-i §-des 53 ja 531 konventsiooniga ühinenud riikide osas rohkemat, kui MeeTS § 53 lõikes 1 sätestatud teabevahetus ja § 531 lõikes 1 ette nähtud koostöökohustus. MeeTS § 531 lõige 7 vastab senisele MeeTS § 53 lõikele 8 ja selles on korrigeeritud üksnes paragrahvisisest viidet. MeeTS § 531 lõige 8 näeb ette, et TTJA menetleb kõiki liikmesriigi järelevalveasutuse taotlusi viivituseta, kuid hiljemalt kaks kuud pärast taotluse kättesaamist, kui MeeTS-is ei ole sätestatud teist tähtaega. Sätte sisu vastab AVMSD artikli 30a lõikele 3. Eelnõu § 1 punkt 94 – MeeTS-i täiendatakse peatükiga 71 „Meediapädevuse edendamine“, mis koosneb §-dest 532 ja 533. Täiendus tuleneb AVMSD artiklist 33a, mille lõige 1 kohustab liikmesriike võtma meetmeid meediakirjaoskuse arendamiseks. Direktiivi 59. põhjenduspunktis selgitatakse, et selleks, et inimestel oleks ligipääs teabele ning nad saaksid meediasisu vastutustundlikult ja turvaliselt kasutada, kriitiliselt hinnata ning luua, peab neil olema väga hea meediakirjaoskus. Märgitakse ka, et meediakirjaoskus ei tohiks olla piiratud vahendite ja tehnoloogia tundmaõppimisega, vaid selle eesmärk peaks olema anda inimestele kriitilise mõtlemise oskused, mida on vaja hinnangute andmiseks, keeruliste olukordade analüüsimiseks ning arvamuste faktidest eristamiseks. MeeTS-i lisatava § 532 kohaselt tähendab meediapädevus oskusi, teadmisi ja arusaamu, mis võimaldavad meediat tulemuslikult ja ohutult kasutada. Meedia kasutamise all mõistetakse nii teabe hankimist kui ka ise sisu loomist. MeeTS § 533 lõige 1 näeb ette, et meediapädevuse edendamise eest vastutab riigi hariduspoliitika kavandamise ja sellega seonduvate valdkondade korraldamise raames Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi ka HTM). HTM on sobiv meediapädevuse edendamise eest vastutajaks, kuna kõnealune teema seondub otseselt teabekeskkonnaga. Teabekeskkond on Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik 45 õppekava“ § 14 lõike 3 punkti 5 ja Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“ § 10 lõike 3 punkti 5 kohaselt õpetuses ja kasvatuses üheks läbivaks teemaks, mille käsitlemisel taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi. Lisaks on HTM Eestis 2019. aastal esmakordselt korraldatud meediapädevuse nädala41 eestvedaja. MeeTS § 533 lõikega 2 pannakse HTM-ile kohustus anda meediapädevuse edendamise osas aru Euroopa Komisjonile. Kohustus tuleneb AVMSD artikli 33a lõikest 2, mis näeb ette, et liikmesriigid esitavad hiljemalt 2022. aasta 19. detsembril ja seejärel iga kolme aasta järel komisjonile aruande sama artikli lõike 1 (kohustus võtta meetmeid meediakirjaoskuse arendamiseks) kohaldamise kohta. AVMSD artikli 33a lõige 3 täpsustab, et Euroopa Komisjon annab pärast liikmesriikide esindajatest koosneva kontaktkomiteega konsulteerimist välja suunised selliste aruannete ulatuse kohta. Eelnõu koostamise ajaks ei ole suuniseid veel välja antud. Eelnõu § 1 punkt 95 – muudetakse MeeTS § 54, mis puudutab riikliku järelevalve korraldust. MeeTS § 54 lõiget 1, milles nimetatakse TTJA meediateenuste valdkonnas riikliku järelevalve teostajaks, täiendatakse viitega MeeTS §-le 192. Kehtivas MeeTS § 54 lõikes 1 on märgitud, et TTJA järelevalve ei hõlma MeeTS § 15 ehk informatsiooniallika kaitse põhimõtete järgimist. Nüüd välistatakse TTJA järelevalve alt ka eelnõu § 1 punktiga 38 MeeTS-i lisatav § 192, kuna see puudutab isikuandmete töötlemist ning isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 56 lõike 1 kohaselt teostab isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle riiklikku järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon. Paragrahvi täiendatakse kolme uue lõikega. MeeTS § 54 lõike 2 kohaselt on TTJA sõltumatu riiklik järelevalveasutus AVMSD artikli 30 lõike 1 tähenduses. AVMSD viidatud sätte esimene lause näeb nimelt ette, et iga liikmesriik määrab ühe või mitu riiklikku järelevalveasutust42 või -organit või mõlemad ning sellele järgnevad laused rõhutavad sellise asutuse sõltumatust. Sõltumatut järelevalveasutust on mainitud ka AVMSD eelmises redaktsioonis, mistõttu praktikas TTJA juba täidab vastavaid ülesandeid. MeeTS § 54 lõikes 3 nähakse ette, et TTJA on MeeTS-ist tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu, välja arvatud raadioloa väljaandmise menetluses MeeTS § 40 lõikest 4 tulenevas ulatuses (raadioloa kõrvaltingimuste kehtestamine valdkonna eest vastutava ministri poolt), ja lähtub oma tegevuses MeeTS-ist, AVMSD eesmärkidest ja muudest õigusaktidest. Direktiiviga muudetud AVMSD-s pööratakse järelevalveasutuse sõltumatuse küsimusele varasemast suuremat tähelepanu. AVMSD artiklist 30 tulenevad järgmised järelevalveasutuse sõltumatuse kriteeriumid: 1) järelevalveasutus peab olema valitsusest juriidiliselt eraldiseisev ning funktsionaalselt sõltumatu valitsusest ja mis tahes muust avalik-õiguslikust või eraõiguslikust asutusest; 2) järelevalveasutus peab kasutama oma volitusi erapooletult ja läbipaistvalt ning kooskõlas AVMSD eesmärkidega, eelkõige seoses meedia mitmekesisuse, kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse, tarbijakaitse, ligipääsetavuse, mittediskrimineerimise ja siseturu nõuetekohase toimimise ning ausa konkurentsi edendamisega; 3) järelevalveasutus ei tohi küsida seoses AVMSD-st tulenevate ülesannete täitmisega juhiseid teiselt asutuselt ega 41 Meediapädevuse nädal 2019 „Enne mõtlen, siis jagan“. 42 AVMSD eestikeelses tekstis kasutatakse sõna „regulaatorasutus“. Eelnõus on otsustatud sõna „järelevalveasutus“ kasuks, kuna seda kasutatakse ka kehtivas MeeTS-is. 46 alluda teise asutuse juhistele; 4) järelevalveasutuse pädevus ja volitused ning vastutuse tagamise meetodid peavad olema sätestatud üheselt mõistetavalt siseriiklikus õiguses; 5) järelevalveasutusel peavad olema oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks ning ERGA töösse panustamiseks piisavad rahalised vahendid, seejuures oma aastaeelarve, mis avalikustatakse, ja personal ning nõuete täitmise tagamise volitused; 6) järelevalveasutuse juhataja või seda ülesannet täitvate kollegiaalse kogu liikmete ametisse nimetamise ja ametist vabastamise tingimused ja kord, sh volituste kestus, peavad olema kehtestatud riigisiseses õiguses. Kord peab olema läbipaistev, mittediskrimineeriv ja tagama vajaliku sõltumatuse. Järelevalveasutuse juhataja või seda ülesannet täitvad kollegiaalse kogu liikmed võib ametist vabastada, kui nad ei täida enam neile oma ülesannete täitmiseks kehtestatud tingimusi, mis on eelnevalt liikmesriigi tasandil kehtestatud. Ametist vabastamine peab olema nõuetekohaselt põhjendatud, eelnevalt teatatud ja avalikkusele kättesaadav. Eelnõu koostajate hinnangul TTJA juba vastab kirjeldatud kriteeriumidele, ent kuna Euroopa Komisjon on Eestit järelevalveasutuse sõltumatuse küsimuses just negatiivse näitena sageli esile tõstnud43, on otsustatud MeeTS-is TTJA sõltumatust ka sõnaselgelt deklareerida. Kuivõrd TTJA on moodustatud mitte Vabariigi Valitsuse poolt, vaid seadusega vahetult Riigikogu poolt (vt Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 63 lõike 2 punkti 7), siis saab järeldada, et sisuliselt on seadusandja TTJA juriidilise eraldiseisvuse tingimuse täitmise AVMSD tähenduses garanteerinud. Järelevalveasutuse funktsionaalne sõltumatus tähendab ennekõike seda, kas asutus saab sõltumatult täita enda funktsioone. Eesti õiguses võib sellega seoses tekkida küsimus, kuidas on tagatud TTJA sõltumatus, kui minister saab teostada TTJA üle teenistuslikku järelevalvet (vt VVS § 95 lõiget 1, § 99 ja § 100). Vajaliku sõltumatuse tagab siin aga asjaolu, et teenistusliku järelevalve korras sekkumine ei laiene riikliku järelevalve toimingutele ning riikliku sunni kohaldamisel antud otsustele (vt VVS § 93 lõike 6 punkti 1).44 Sõltumatuse muudest isikutest ja asutustest ning volituste erapooletu ja läbipaistva kasutamise tagavad korruptsioonivastased reeglid eesotsas korruptsioonivastase seadusega. Nagu eespool märgitud, täpsustatakse AVMSD-s ka järelevalveasutuse rahastamisega seonduvat. Ka selles küsimuses on Eesti õiguses vajalikud regulatsioonid juba kehtestatud. TTJA-l on vastavalt VVS § 41 lõikele 2 oma eelarve, mis tuleb avaliku teabe seaduse § 28 lõike 1 punkti 11 kohaselt avalikustada. Samuti on Eesti õiguses nõutaval määral reguleeritud järelevalveasutuse juhiga seonduv. Riigisiseses õiguses on sätestatud TTJA peadirektori ametisse nimetamise ja ametist vabastamise tingimused ja kord. TTJA peadirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist vastavalt VVS § 49 lõike 1 punktile 5 kantsleri ettepanekul minister. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 16 lõiked 1 ja 6 tagavad TTJA peadirektori ametikoha täitmiseks avaliku konkursi korraldamise. ATS § 18 lõike 4 kohaselt viib konkursi läbi avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon. TTJA peadirektorile esitatavad nõuded tulenevad Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2013. a määrusest nr 100 „Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“. ATS-is on sätestatud ka TTJA peadirektori viieaastane teenistustähtaeg (vt ATS § 23 lõike 2 punkti 3) ja kaitseks meelevaldse ametist vabastamise eest teenistussuhte lõppemise alused (vt ATS-i 11. peatükki). ATS § 101 reguleerib teenistusest vabastamisest etteteatamisega seonduvat ja ATS 43 Vt näiteks „A study on Audiovisual Media Services – Review of Regulatory Bodies Independence“. 44 Advokaadibüroo Sorainen AS. Analüüs audiovisuaalmeedia teenuste regulaatorasutuse funktsiooni korraldamise kohta Eestis (direktiivi nr 2018/1808/EL harmoneerimine). Tallinn, 2019. 47 § 103 lõike 2 punkt 4 tagab vabastamise põhjendamise. Ametist vabastamise käskkiri on avalik, kui puudub seadusest tulenev alus selle asutusesiseseks tunnistamiseks. Kuna AVMSD raadioteenuseid ei puuduta, on nende osutamiseks antavatele tegevuslubadele ministri poolt kõrvaltingimuste kehtestamine jätkuvalt lubatav, mistõttu on MeeTS § 54 lõikes 3 ka selgelt välja toodud, et nimetatud ulatuses TTJA täiesti sõltumatult ei tegutse. MeeTS § 54 lõikes 4 loetletakse täiendavad ülesanded, mida TTJA sõltumatu riikliku järelevalveasutusena lisaks MeeTS-is eespool sätestatule täidab. Need on: 1) MeeTS-i nõuete rikkumise kohta esitatud kaebuste lahendamine; 2) AVMSD-s nimetatud aruannete, välja arvatud meediapädevuse edendamise kohta45, esitamine Euroopa Komisjonile; 3) Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvate audiovisuaalmeedia teenuse osutajate ja videojagamisplatvormi pidajate andmete esitamine Euroopa Komisjonile; 4) ERGA-s ja teistes rahvusvahelistes meediavaldkonna võrgustikes osalemine; 5) muude seadustest tulenevate ülesannete täitmine. Valdavalt ei ole tegemist uute ülesannetega ja TTJA täidab neid ka praegu. Esile väärib tõstmist MeeTS § 54 lõike 4 punkt 3, mis puudutab Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvate teenuse osutajate andmete esitamist Euroopa Komisjonile. Kõnealune punkt on seotud AVMSD artikli 2 lõike 5b ja artikli 28a lõike 6 Eesti õigusesse üle võtmisega. Euroopa Komisjon loob AVMSD alusel audiovisuaalmeedia teenuse osutajate ja videojagamisplatvormi pidajate keskandmebaasi ning liikmesriigid peavad sellesse enda jurisdiktsiooni alla kuuluvate teenuse osutajate kohta andmed esitama ja neid ajakohasena hoidma. Eestis hakkab seda ülesannet täitma TTJA, kasutades MTR-is olevaid andmeid. Eelnõu § 1 punkt 96 – täiendatakse MeeTS §-s 55 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Seni on TTJA-l olnud õigus kohaldada riikliku järelevalve teostamiseks korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) §-s 30 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid (küsitlemine ja dokumentide nõudmine). Sätte uue sõnastuse kohaselt võib TTJA riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada KorS §-des 30, 32, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Küsitlemise ja dokumentide nõudmise õigusele lisanduvad seega isikusamasuse tuvastamise, valdusesse sisenemise ja valduse läbivaatuse õigus. Ettepanek laiendada selliselt TTJA riikliku järelevalve erimeetmete kasutamise volitusi tuleneb Justiitsministeeriumis riigikaitseõiguse revisjoni raames koostatud analüüsist „Meediateenuste, elektroonilise side teenuste, sh sotsiaalmeedia ning nende aluseks olevate sideteenuste ja sõnavabaduse piiramine“46 ja aitab kaasa AVMSD artikli 30 lõikes 4 sätestatu saavutamisele. Viidatud AVMSD sätte kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et riiklikel järelevalveasutustel või - organitel on oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks muu hulgas ka piisavad nõuete täitmise tagamise volitused. Eelnõu § 1 punkt 97 – MeeTS-i täiendatakse §-ga 561, mis puudutab TTJA-le esitatud kaebuste lahendamist. TTJA on MeeTS-is sätestatud nõuete rikkumise kohta esitatud kaebusi lahendanud ka seni, ent täpsemat menetluskorda selleks pole loodud. Kaebusi on seni käsitatud märgukirjadena märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (edaspidi MSVS) § 2 lõike 1 tähenduses. MeeTS § 561 sõnastamisel on eeskujuks võetud IKS §-d 28 ja 61, mis puudutavad andmesubjekti õigust pöörduda kaebusega Andmekaitse Inspektsiooni poole. 45 Meediapädevust puudutavate aruannete esitamine Euroopa Komisjonile on eelnõu § 1 punktiga 94 MeeTS-i lisatava § 533 lõike 2 kohaselt HTM-i ülesanne. 46 Justiitsministeerium. Meediateenuste, elektroonilise side teenuste, sh sotsiaalmeedia ning nende aluseks olevate sideteenuste ja sõnavabaduse piiramine. Tallinn, 2017. 48 Paragrahvi 561 lõike 1 kohaselt lahendab TTJA MeeTS-i nõuete rikkumise kohta esitatud kaebuse 30 päeva jooksul kaebuse TTJA-le esitamisest arvates. Tähtaeg kattub MSVS §-s 6 sätestatud märgukirjale vastamise tähtajaga ja on seega enamiku kaebuste lahendamiseks eeldatavasti piisav. Paragrahvi 561 lõige 2 näeb ette võimaluse kaebuse lahendamise tähtaega kuni 60 päeva võrra pikendada ning lõige 3 täpsustab, et kui kaebuse lahendamisesse on vaja kaasata teisi järelevalveasutusi, pikeneb tähtaeg mõistliku aja võrra. MSVS § 6 võimaldab märgukirjale vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Sarnaselt Andmekaitse Inspektsioonile esitatavate kaebuste lahendamise tähtajaga on siin ette nähtud pikem aeg, kuna kaebuse sisuliseks lahendamiseks vajalike asjaolude väljaselgitamine võib olla aeganõudvam. Paragrahvi 561 lõike 4 kohaselt teavitab TTJA kaebuse esitajat tema kaebuse alusel tehtud otsusest ja õigusest pöörduda juhul, kui kaebuse esitaja õigusi on rikutud, ameti otsuse vaidlustamiseks kohtusse. Kaebuse esitajal on õigus pöörduda kohtusse näiteks juhul, kui kaebus on esitatud eelnõu § 1 punktiga 38 MeeTS-i lisatava § 191 lõike 6 alusel ehk olukorras, kus TTJA lahendab videojagamisplatvormi pidaja ja kasutaja vahelist vaidlust saate, kasutaja loodud video või äriteate videojagamisplatvormilt eemaldamise või sellele juurdepääsu piiramise küsimuses. Paragrahvi 561 lõige 5 näeb ette, et kui kaebust on pädev lahendama teise liikmesriigi järelevalveasutus, suunab TTJA kaebuse esitaja selle järelevalveasutuse poole. Kuna meedia- ja videojagamisplatvormi teenuseid osutatakse riigipiiride üleselt, ei pruugi Eestis teenust kasutavad isikud teada, millise riigi jurisdiktsiooni alla üks või teine teenuse osutaja kuulub. TTJA-l on Euroopa Komisjoni loodava audiovisuaalmeedia teenuse osutajate ja videojagamisplatvormi pidajate keskandmebaasi kaudu see teave olemas ning ta saab kaebuse esitaja pädeva asutuse juurde juhatada. Eelnõu § 1 punkt 98 – MeeTS § 57 lõiget 1 täiendatakse viitega §-le 191. MeeTS §-s 57 on ette nähtud vastutus alaealiste kaitse nõuete rikkumise eest. Kui seni on olnud alaealiste kaitse nõuded sätestatud MeeTS §-s 19, siis eelnõuga lisandub § 191, mis sätestab alaealiste kaitse nõuded videojagamisplatvormil. Tulenevalt kõnealusest MeeTS § 57 lõike 1 täiendusest võib ka videojagamisplatvormi pidajat oodata alaealiste kaitse nõuete rikkumise korral kuni 300 trahviühiku või kuni 32 000 euro suurune rahatrahv. Eelnõu § 1 punkt 99 – MeeTS § 58 lõiget 1 täiendatakse viitega §-le 311. MeeTS §-s 58 on ette nähtud vastutus äriteadetele kehtestatud nõuete rikkumise eest. Kui seni on olnud äriteadetele kohalduvad nõuded sätestatud MeeTS § 26 lõikes 2 ja §-des 28–31, siis eelnõuga lisandub § 311, mis sätestab videojagamisplatvormi pidaja kohustused seoses kasutaja loodud videotes edastatavate äriteadetega. Tulenevalt MeeTS § 58 lõike 1 täiendusest võib ka videojagamisplatvormi pidajat oodata äriteadetega seotud nõuete rikkumise korral kuni 300 trahviühiku või kuni 32 000 euro suurune rahatrahv. Eelnõu § 1 punkt 100 – MeeTS § 59 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks. Kõnealune säte näeb ette, et MeeTS §-des 57 ja 58 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. Selle kehtetuks tunnistamine on tingitud asjaolust, et karistusõiguse revisjoniga kaotati enamikust eriseadustest juba 2015. aasta 1. jaanuaril vastavad viited, kuid MeeTS jäi tookord muutmata. Karistusseadustiku muutmise ja sellega 49 seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 554 SE seletuskirjas 47 on selgitatud, et kuna kõiki väärtegusid menetletakse niikuinii väärteomenetluse seadustikus sätestatud korra kohaselt ja teo karistatavaks lugemine tuleneb KarS-i üldosast, ei saa täiendavaid volitusi vastava väärteo tuvastamiseks ja menetlemiseks olla ning taoline viide eriseadustes on ebavajalik. Eelnõu § 1 punkt 101 – MeeTS §-d 60 ja 61 tunnistatakse kehtetuks. Paragrahv 60 nägi ette, et MeeTS §-s 23 sätestatud nõuet (puudega inimeste ligipääs audiovisuaalmeediale) rakendavad audiovisuaalmeedia teenuste osutajad järk-järgult ning sätestas kohustuse esitada TTJA-le iga-aastaselt ülevaade selle nõude täitmise kohta. Eelnõu § 1 punktiga 43 MeeTS §-s 23 tehtud muudatustest tulenevalt puudub antud sätte järele edaspidi vajadus, kuna selle sisu on viidud üle MeeTS § 23 lõigetesse 1 ja 3. MeeTS § 61 puudutab lastesaadetes audiovisuaalsete äriteadete edastamist reguleeriva tegevusjuhendi kehtestamise tähtaega. Kõnealuse sätte sisu vajab muutmist, kuna olemasolev Eesti Ringhäälingute Liidu 2011. aastal kehtestatud juhend „Vastutustundlik reklaamipoliitika lastesaadetes“ tuleb eelnõukohase seaduse jõustumisel sellega kooskõlla viia (vt ka eelnõu § 1 punkti 52 selgitust). Selleks määratakse tähtaeg eelnõu § 1 punktiga 103 MeeTS-i lisatavas uues rakendussättes § 654. Olemasoleva rakendussätte muutmisest loobutakse ja see tunnistatakse kehtetuks, kuna korrigeerimist vajaks ka paragrahvi pealkiri (kehtivas MeeTS-is on §-del 27 ja 61 ühesugune pealkiri), misjärel ei sobituks § 27 rakendamist puudutav säte rakendussätete loogilist järjestust arvestades enam §-ks 61. Eelnõu § 1 punkt 102 – MeeTS-i rakendussätete peatükki lisatakse § 631, mis puudutab enne eelnõukohase seaduse jõustumist väljaantud tegevuslubade kehtivust. Täiendus on vajalik tulenevalt MeeTS-i 4. peatükis tehtavatest muudatustest. Kuna muudetakse televisiooniloa liike ja raadioloa maksimaalset kehtivusaega, vajab MeeTS § 631 lõikes 1 täpsustamist, et enne 2021. aasta 1. jaanuari väljaantud tegevusload jäävad kehtima kuni neil näidatud tähtaja lõpuni. MeeTS § 631 lõigetes 2–4 selgitatakse, milline seni kehtinud loaliik võrdsustatakse millise uue loaliigiga. Eelnõu § 1 punkt 103 – MeeTS-i täiendatakse veel kolme uue rakendussättega. Paragrahv 652 puudutab MeeTS § 23 lõike 3 rakendamist. MeeTS § 652 esimese lõike kohaselt esitab audiovisuaalmeedia teenuse osutaja TTJA-le 2021. aasta 15. veebruariks andmed MeeTS § 23 lõikes 1 sätestatud nõude täitmise kohta andmete esitamisele eelnenud kalendriaastal. Tegemist on kohustusega anda TTJA-le aru enda teenuste puudega inimestele ligipääsetavaks tegemise kohta. Kuna MeeTS § 23 lõige 3 on eelnõus sõnastatud selliselt, et audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitab TTJA-le ligipääsetavuse tegevuskava ja andmed tegevuskava täitmise kohta andmete esitamisele eelnenud kalendriaastal, ent tegevuskava esitamise kohustus tekib MeeTS § 652 lõike 2 kohaselt alles 2021. aastal, ei saa enne 2022. aastat andmeid tegevuskava täitmise kohta nõuda. Seepärast nähaksegi MeeTS § 652 lõikes 1 2021. aastaks ette erisus, mille kohaselt esitatakse kõnealusel aastal veel ülevaade enda teenuste puudega inimestele ligipääsetavaks tegemise kohta tegevuskavaga seostamata kujul. Kuigi MeeTS § 23 lõige 3 näeb ette, et audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitab TTJA-le kõnealuse paragrahvi lõikes 2 nimetatud ligipääsetavuse tegevuskava igal aastal 15. veebruariks, tehakse sellest 2021. aastaks MeeTS § 652 teise lõikega erand, mille kohaselt 47 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 554 SE. 50 tuleb audiovisuaalmeedia teenuse osutajal esitada 2021. aastal ligipääsetavuse tegevuskava TTJA-le 1. juuliks (pool aastat pärast eelnõuga kavandatavate muudatuste jõustumist). Kuna ligipääsetavuse tegevuskava esitamise kohustus on uus, siis jäetakse audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele ligipääsetavuse tegevuskava väljatöötamiseks ja esmakordseks esitamiseks rohkem aega. MeeTS § 652 lõike 3 kohaselt rakendatakse MeeTS § 23 lõikest 3 tulenevat kohustust esitada andmed ligipääsetavuse tegevuskava täitmise kohta andmete esitamisele eelnenud kalendriaastal alates 2022. aastast. Nagu juba MeeTS § 652 lõike 1 selgituses märgitud ei saa andmeid ligipääsetavuse tegevuskava täitmise kohta enne 2022. aastat nõuda, sest tegevuskava tuleb koostada alles alates 2021. aastast. Teises uues rakendussättes, MeeTS §-s 653 nähakse ette MeeTS § 23 järelhindamine. Sätte sõnastuse kohaselt analüüsib KuM koostöös TTJA-ga hiljemalt 2025. aastal MeeTS §-s 23 sätestatud puudega inimeste audiovisuaalmeediale ligipääsu regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkust. Liikmesriikidel on kohustus hinnata audiovisuaalmeedia teenuse osutajate edusamme oma teenuste puudega inimestele järkjärgulisel ligipääsetavaks tegemisel (direktiivi põhjenduspunkt 22). Kuigi TTJA saab valdkonnas toimuvaid arenguid jälgida talle esitatavate aruannete ja edaspidi ka ligipääsetavuse tegevuskavade põhjal, on oluline, et ülevaate pikema perioodi jooksul toimunust saaks ka KuM poliitikakujundajana. Vastavalt sellele on võimalik otsustada, kui hästi senine lahendus, kus audiovisuaalmeedia teenuse osutajad saavad ise määrata, millises ulatuses enda teenused puudega inimestele ligipääsetavaks teha, on toiminud ning töötada saadud info põhjal ligipääsetavusnõuete täpsustamiseks välja valdkonna eest vastutava ministri määrus (vt ka eelnõu § 1 punkti 44 selgitust). Eelnõuga kavandatavad muudatused jõustuvad 2021. aasta 1. jaanuaril ja esimesed ligipääsetavuse tegevuskavad tuleb esitada sama aasta 1. juuliks. Järelhindamise toimumise ajaks on planeeritud 2023. aasta, sest selleks ajaks peaks olemas olema andmed kahe eelneva aasta kohta. See on piisavalt pikk periood, et oleks võimalik hinnata, kas ja millises tempos on järkjärguline areng ligipääsetavuse osas toimunud. Puudega inimeste audiovisuaalmeediale ligipääsu regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkust analüüsib KuM. TTJA roll seisneks ennekõike esitatud aruannete ja ligipääsetavuse tegevuskavade näol KuM-ile vajaliku sisendi andmises. Kolmas uus rakendussäte, MeeTS § 654 puudutab MeeTS § 27 rakendamist ehk tegevusjuhendi kehtestamist audiovisuaalsete äriteadete edastamiseks lastesaadetes ja lastele suunatud kasutaja loodud videotes. Nagu eelnõu § 1 punktide 42 ja 52 selgitustes märgitud, tuleb Eesti Ringhäälingute Liidu 2011. aastal kehtestatud juhendit „Vastutustundlik reklaamipoliitika lastesaadetes“ kavandatavate MeeTS-i muudatuste jõustumisel uuendada. MeeTS § 654 kohaselt tuleb nõuetekohane tegevusjuhend meediateenuste ja videojagamise valdkonnas tegutsevatel isikutel eneseregulatsiooni korras välja töötada 2021. aasta 1. juuliks. Kui seda tähtaegselt ei tehta, kehtestab valdkonna eest vastutav minister nõuded lastesaadetes või lastele suunatud kasutaja loodud videotes või nende ajal edastatavatele toite ja jooke tutvustavatele audiovisuaalsetele äriteadetele 2022. aasta 1. jaanuariks. Arvestades, et MeeTS- i muudatuste jõustumisajaks on kavandatud 2021. aasta 1. jaanuar, on teenuse osutajatel juhendi uuendamiseks aega pool aastat seaduse jõustumisest arvates. Kui juhendit eneseregulatsiooni korras vastu ei võeta, kehtestab järgmise poolaasta jooksul selle valdkonna eest vastutav minister. 51 Eelnõu § 1 punkt 104 – uuendatakse MeeTS-i normitehnilist märkust. Eelnõu § 2 – Muudetakse ERHS § 34 lõikes 3 olevat viidet. ERHS § 34 lõikes 3 määratakse kindlaks, millises ulatuses võib TTJA ERR-i tegevuse üle haldusjärelevalvet teha. ERHS § 34 lõiget 3 täiendatakse selliselt, et TTJA-le antakse õigus teha ERR-i üle haldusjärelevalvet ka seoses MeeTS §-des 18 ja 26 sätestatud nõuete täitmisega. MeeTS § 18 puudutab hädaohuteadete edastamist, sealhulgas kohustust edastada need puudega inimestele ligipääsetaval viisil ning §-s 26 nähakse ette varjatud äriteadete edastamise keeld. Mõlemast paragrahvist tulenevad nõuded on sarnaselt eraõiguslike meediateenuse osutajatega asjakohased ka ERR-i puhul, mistõttu on nende täitmise kontrollimine haldusjärelevalve raames põhjendatud. Eelnõu § 3 – ESS-i täiendatakse §-ga 902, millega võetakse Eesti õigusesse üle AVMSD artikkel 7b. Viidatud artikkel näeb ette, et liikmesriigid võtavad sobivaid ja proportsionaalseid meetmeid selle tagamiseks, et meediateenuse osutajate pakutavaid audiovisuaalmeedia teenuseid ei kaeta üle ärilistel eesmärkidel ega muudeta ilma teenuse osutajate selge nõusolekuta. Lihtsustatult öeldes peetakse siin silmas olukorda, kus elektroonilise side ettevõtja, kes edastab või taasedastab audiovisuaalmeedia teenust, lisab sellele näiteks reklaami, mida teenuse kasutaja toimetatava audiovisuaalse sisu peal näeb. Direktiivi 26. põhjenduspunktis on AVMSD artikli 7b selgituseks märgitud, et sätte eesmärgiks on meediateenuse osutajate toimetusvastutuse ja audiovisuaalse väärtusahela kaitsmine ning et liikmesriigid peaksid tagama, et teenuse vastuvõtja tehtud või lubatud ja üksnes eratarbeks mõeldud ülekatmised, näiteks isiklikuks teavituseks mõeldud teenustest tulenevad ülekatmised ei vaja meediateenuse osutaja nõusolekut. Piirang ei tohiks puudutada seadme tööks või programmide valimiseks vajalike kasutajaliideste kontrollrakendusi, näiteks helitugevuse regulaatorit, otsingufunktsioone, navigeerimismenüüsid või kanalite loetelusid, samuti õigustatud ülekatmisi, näiteks hoiatusteateid, avalikes huvides pakutavat teavet, subtiitreid või äriteateid, mida pakub meediateenuse osutaja ja ka andmetihenduse meetodeid, millega sisu muutmata vähendatakse andmefaili suurust, ning teisi meetodeid, millega teenust kohandatakse selle levitamise viisidele (näiteks eraldusvõime ja kodeerimine). Eelnevast tulenevalt näeb ESS § 902 lõige 1 ette, et elektroonilise side ettevõtjale, kes edastab või taasedastab MeeTS § 4 lõikes 1 nimetatud audiovisuaalmeedia teenuseid, on keelatud ärilistel eesmärkidel nende teenuste lühendamine, katkestamine, nende muul viisil muutmine või ülekatmine ilma selle audiovisuaalmeedia teenuse osutaja selge nõusolekuta. Sama paragrahvi lõikes 2 loetletakse järgmised erandid, millele kõnealust keeldu ei kohaldata: 1) teenuse vastuvõtja tehtud või lubatud ja üksnes eratarbeks mõeldud ülekatmised; 2) seadme tööks või programmide valimiseks vajalikud kasutajaliideste kontrollrakendused; 3) hoiatusteated; 4) avalikes huvides pakutav teave; 5) subtiitrid; 6) antud audiovisuaalmeedia teenuse osutaja enda pakutavad äriteated; 7) andmetihenduseks kasutatud meetodid, millega vähendatakse andmefaili suurust, samas teenuse sisu muutmata; 8) teised kasutatud tehnilised meetodid, millega kohandatakse teenust selle levitamise viisidele, näiteks eraldusvõime või kodeerimine. Audiovisuaalmeedia teenuste ülekatmine ei ole Eestis veel levinud praktika, mistõttu märkimisväärset mõju kavandatava ESS-i täiendusega esialgu ei kaasne. 52 Eelnõu § 4 punkt 1 – muudetakse RekS § 11 pealkirja, lisades meediateenuse kõrvale videojagamisplatvormi. Täiendus tuleneb videojagamisplatvormi pidajate lisamisest MeeTS-i kohaldamisalasse. Eelnõu § 4 punkt 2 – RekS § 11 täiendatakse lõikega 11, mis näeb ette, et sama paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatut kohaldatakse ka videojagamisplatvormi pidaja turustatavale, müüdavale või korraldatavale reklaamile. RekS § 11 lõike 1 kohaselt on meediateenuse osutamisel edastatavas reklaamis ja otsepakkumises keelatud: 1) kasutada alalävisele tajule suunatud võtteid; 2) televisiooniteenuses kasutada selle isiku häält või kujutist, kes esineb saatejuhi või kommentaatorina poliitilisi sündmusi ja probleeme käsitlevas saates või diktorina uudistesaates. Alalävisele tajule suunatud võtete kasutamise keeldu laiendatakse videojagamisplatvormi pidaja turustatavale, müüdavale või korraldatavale reklaamile. Muudatus on seotud AVMSD artikli 28b lõikega 2, mis paneb liikmesriikidele kohustuse tagada, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad videojagamisplatvormi pidajad järgivad AVMSD artikli 9 lõikes 1 sätestatud nõudeid selliste audiovisuaalsete äriteadete puhul, mida need videojagamisplatvormi pidajad turustavad, müüvad või korraldavad. AVMSD artikli 9 lõike 1 punktist b tulenebki keeld kasutada alalävisele tajule suunatud võtteid, mis on Eesti õigusesse üle võetud RekS-iga. Eelnõu § 4 punkt 3 – RekS § 11 lõiget 2 täiendatakse videojagamisplatvormi pidaja turustatava, müüdava või korraldatava reklaamiga. Tegemist on sättega, mis loob RekS-i ja MeeTS-i vahel seose, sätestades uue sõnastuse kohaselt, et lisaks RekS-is sätestatule kohaldatakse reklaamile ja otsepakkumisele meediateenuses ja videojagamisplatvormi pidaja turustatavale, müüdavale või korraldatavale reklaamile MeeTS-iga otsepakkumise ja teiste äriteadete kohta sätestatud nõudeid. Kuna videojagamisplatvormi pidajad on edaspidi MeeTS- i kohaldamisalas, on vajalik neile ka kõnealuses sättes viidata. Eelnõu § 4 punkt 4 – ka RekS § 11 lõiget 3 täiendatakse videojagamisplatvormiga ning tegemist on veel ühe MeeTS-ile viitava RekS-i sättega. Uue sõnastuse kohaselt näeb RekS § 11 lõige 3 ette, et otsepakkumist ja teisi äriteateid meediateenuses ja videojagamisplatvormil käsitatakse MeeTS-i tähenduses. Täiendus on vajalik tulenevalt videojagamisplatvormi pidajate lisamisest MeeTS-i kohaldamisalasse. Eelnõu § 5 – muudetakse RLS § 216, mis puudutab televisiooni- ja raadioloa taotluse läbivaatamise eest tasutavat riigilõivu. Paragrahvi pealkirja täiendatakse televisiooni- ja raadioloa tingimuste muutmise taotlusega, kuna paragrahvi täiendatakse uue lõikega, mille kohaselt tuleb edaspidi riigilõivu tasuda ka nimetatud juhul (vt ka eelnõu § 1 punkti 79 selgitust). Kehtiva RLS § 216 lõike 1 kohaselt tasutakse vaba juurdepääsuga raadioteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 640 eurot. Muudatuse kohaselt jäetakse sättest välja sõnad „vaba juurdepääsuga“, sest MeeTS-is raadioloa puhul sellist sõnastust ei kasutata. RLS § 216 senised lõiked 2 ja 3 ühendatakse, kuna tulenevalt eelnõuga MeeTS-i 4. peatükis tehtavatest muudatustest kaob vajadus eristada vaba ja tingimusjuurdepääsuga televisioonilube. Säilib jaotus regionaalseteks ja üleriigilisteks televisioonilubadeks ning nende ühtseks riigilõivuks kehtestatakse 510 eurot. Seni on vaba juurdepääsuga televisiooniloa (nii regionaalse kui üleriigilise) taotlemisel olnud riigilõiv 640 eurot ja 53 tingimusjuurdepääsuga televisiooniloa (nii regionaalse kui üleriigilise) taotlemisel 510 eurot. Raadioloa ja vaba juurdepääsuga televisiooniloa taotlemisel tasutavat suuremat riigilõivu on põhjendatud asjaoluga, et nende taotluste menetlemine on aja- ja töömahukas, sest eeldab konkursi korraldamist ja erinevate osapoolte kaasamist.48 Kuna televisioonilube eelnõukohaste muudatuste jõustumisel enam konkursi korras ei väljastata, on regionaalse ja üleriigilise televisiooniloa puhul riigilõivu põhjendatud suurus 510 eurot. RLS § 216 lõike 3 uus sõnastus vastab sisuliselt sama paragrahvi lõike 4 senisele sõnastusele ja näeb ette, et ajutise televisiooni- või raadioloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 75 eurot. Kahe loaliigi vahel on asendatud sõna „ja“ sõnaga „või“, et oleks selge, et on eraldi ajutine televisiooniluba ja ajutine raadioluba (vt ka eelnõu § 1 punkti 74 selgitust). RLS § 216 lõike 4 uuesti sõnastamisel on aluseks võetud sama paragrahvi lõike 5 senine sõnastus. Sättes asendatakse sõnad „satelliittelevisiooni tegevusloa“ sõnadega „rahvusvahelise televisiooniloa“. Uus sõnastus tuleneb MeeTS-i 4. peatükis tehtavast muudatusest, mille kohaselt nimetatakse satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusluba tehnoloogianeutraalseks rahvusvaheliseks televisiooniloaks. RLS § 216 uus lõige 5 näeb ette, et televisiooni- ja raadioloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 75 eurot. Muudatus on seotud vastavasisulise täiendusega MeeTS § 39 lõikes 8 (vt ka eelnõu § 1 punkti 79 selgitust). Riigilõivu suuruse kindlaks määramisel on võetud eeskujuks ajutise televisiooni- ja raadioloa taotluse läbivaatamise tööprotsess, mis on TTJA hinnangul sama ajamahukas kui televisiooni- ja raadioloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamine. Eelnõu § 6 – tegemist on jõustumissätetega. Paragrahvi 6 lõike 1 kohaselt jõustub seadus 2021. aasta 1. jaanuaril. Sellest teeb erandi sama paragrahvi teine lõige, mille kohaselt jõustub seaduse § 1 punkt 44 (valdkonna eest vastutavale ministrile volituse andmine puudega inimeste ligipääsule audiovisuaalmeediale täpsemate nõuete kehtestamiseks) 2024. aasta 1. jaanuaril. Jõustumisaja valikut on põhjendatud seletuskirja punktis 9 „Seaduse jõustumine“. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse õigusaktides kasutusele uued terminid „videojagamisplatvorm“, „videojagamisplatvormi pidaja“, „toimetusotsus“ ja „kasutaja loodud video“. Terminite sisu on määratletud käesoleva seletuskirja punktis 3 „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“ eelnõu § 1 punktide 15, 16, 18 ja 22 selgitustes. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92). Direktiivi ja eelnõu vastavustabel on lisatud käesolevale seletuskirjale. Vastavustabelis on esitatud ka AVMSD normide, mis jätavad liikmesriigile nende 48 Riigilõivuseaduse muutmise seadus 97 SE. 54 siseriiklikku õigusesse ülevõtmisel kaalutlusõiguse, ülevõtmise või ülevõtmata jätmise põhjendused. 6. Seaduse mõjud Kavandatavad muudatused ei mõjuta keskkonda ega regionaalarengut. 6. 1. Kavandatav muudatus – videojagamisplatvormi pidajate hõlmamine MeeTS-i kohaldamisalasse. 6.1.1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 6.1.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – videojagamisplatvormi pidajad ja audiovisuaalmeedia teenuse osutajad Eelnõu ettevalmistajatel puudub ülevaade selle kohta, kas olemasolevate videojagamisplatvormi pidajate hulgas on selliseid, kes võiksid MeeTS-i kohaselt kuuluda Eesti jurisdiktsiooni alla. Tuntumad teenuse osutajad, kelle pakutav teenus tervikuna (näiteks YouTube) või osaliselt (näiteks populaarsemad sotsiaalmeediakanalid, nagu Facebook, Instagram jt) võiks kvalifitseeruda videojagamisplatvormiks AVMSD tähenduses, Eesti jurisdiktsiooni alla ei kuulu. Kuigi selle mõjutatud sihtrühma suurust on hetke seisuga keeruline täpselt kindlaks teha, võib oletada, et võrreldes ettevõtjate üldarvuga, on võimalike videojagamisplatvormi pidajate hulk väga väike. Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid on MTR-i andmetel 18, sh kolm satelliittelevisiooni teenust pakkuvat ettevõtjat, 10 tingimusjuurdepääsuga televisiooniteenust pakkuvat ettevõtjat, vaba juurdepääsuga televisiooniteenust pakkuv ERR ja neli tellitavat audiovisuaalmeedia teenust pakkuvat ettevõtjat. Lisaks on ühele ettevõtjale antud televisiooniteenuse osutamise ajutine tegevusluba (samal ettevõtjal on teiste teenuste pakkumiseks ka tingimusjuurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise tegevusluba). Arvestades nii äriregistris ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud isikute üldarvu (2020. aasta 1. jaanuari seisuga 264 971) kui ka asjakohastel põhitegevusaladel (info ja side ning kunst, meelelahutus ja vaba aeg) tegutsejate hulka (2020. aasta 1. jaanuari seisuga 35 329), on tegemist väikese sihtrühmaga. 6.1.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Videojagamisplatvormi pidajatele lisandub rida kohustusi, millega neil tuleb edaspidi teenuse osutamisel arvestada – teenuse kasutustingimused tuleb MeeTS-is sätestatuga kooskõlla viia, teavitada teenuse kasutajaid uutest tingimustest, luua tehnilised rakendused, mis võimaldavad kasutajatel teavitada teenuse osutajat äriteadetest, alaealistele sobimatust või ebaseaduslikust sisust. Kuigi Eesti jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad tuntumad videojagamisplatvormi pidajad juba suures osas vastavad uutele nõuetele, võivad Euroopa Komisjoni hinnangul ulatuda väiksematele teenuse osutajatele muudatustega kaasnevad kulud sadadesse tuhandetesse eurodesse (täpsemalt on nimetatud vahemikku 100 000 eurost 320 000 euroni).49 Seejuures ei piisa üksnes ühekordsetest arendustöödest, vaid vajalik on tagada ka personali olemasolu, kes hoolimata toimetusvastutuse ja üldise jälgimiskohustuse puudumisest videojagamisplatvormi 49 Impact assessment accompanying the Proposal for an updated Audiovisual Media Services Directive. 55 puhul, platvormil toimuvat siiski seiraksid ja kasutajate märguannetele reageeriksid. Suuremate videojagamisplatvormide puhul tegeleb sellega umbes kolmandik töötajatest.50 Kuna kavandatavad seadusemuudatused võivad nõuda videojagamisplatvormi pidajatelt suuri ümberkorraldusi, millega kaasneb märkimisväärne rahaline kulu, ja mõjutavad teenuse osutajaid igapäevaselt, on potentsiaalselt tegemist olulise mõjuga. Audiovisuaalmeedia teenuse osutajate vaatest on videojagamisplatvormi pidajate hõlmamine MeeTS-i kohaldamisalasse positiivse mõjuga, kuna see tagab õiglasemad turutingimused. Kuigi videojagamisplatvormi pidajatele alaealiste ja laiema üldsuse kaitseks pandavaid kohustusi ei saa toimetusvastutuse ja üldise jälgimiskohustuse puudumise tõttu päriselt võrrelda audiovisuaalmeedia teenuse osutajate kohustustega, on siiski märgiline, et ka videojagamisplatvormi pidajad peavad edaspidi astuma konkreetseid samme, et tagada teenuse kasutajatele võrdväärne kaitse. 6.1.2. Mõju majandusele (halduskoormus) 6.1.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – videojagamisplatvormi pidajad Tõenäoliselt on tegemist väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1). 6.1.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Videojagamisplatvormi pidajad peavad edaspidi esitama majandustegevusteate. Kuna tegemist on uue kohustusega, siis selle tegevusala ettevõtjate halduskoormus suureneb. Kuna MSÜS-ist tulenevalt peavad loa- või teatamiskohustusega ettevõtjad teatama ka majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest, ei pruugi tegemist olla ühekordse kohustusega, vaid kavandatava muudatusega kaasnev mõju võib avalduda korduvalt, ent eeldatavasti siiski mitte väga sagedasti. Kuigi ettevõtjate halduskoormuse suurenemist tuleks vältida, on antud juhul tegemist AVMSD-st tulenevate nõuete täitmiseks ainuvõimaliku lahendusega. Vastasel juhul puuduks järelevalveasutusel selge ülevaade Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvatest videojagamisplatvormi pidajatest ja tagatud poleks teenuse kasutajate huvide kaitse eesmärgil tehtav tõhus järelevalve. Arvestades asjaolusid, et mõjutatud sihtrühm on tõenäoliselt väga väike, majandustegevusteate esitamine ei eelda teenuse osutaja töös suuri ümberkorraldusi ja seda ei tule teha regulaarselt, suureneb ettevõtjate halduskoormus kokkuvõttes ebaolulisel määral. 6.1.3. Mõju majandusele (infoühiskonna areng) 6.1.3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – videojagamisplatvormi pidajad Tõenäoliselt on tegemist väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1). 6.1.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kuna videojagamisplatvorm on infoühiskonna teenus InfoTS-i tähenduses, saab järeldada, et eelnõu mõjutab infoühiskonna teenuste pakkumist ja sisu. Kuigi videojagamisplatvormi pidajatele lisandub mitmeid uusi kohustusi, on nii AVMSD-s kui ka eelnõus arvestatud 50 Impact assessment accompanying the Proposal for an updated Audiovisual Media Services Directive. 56 infoühiskonna teenustele iseloomulikku olulist põhimõtet, milleks on teenuse osutaja jälgimiskohustuse puudumine. Videojagamisplatvormi kui infoühiskonna teenuse sisu MeeTS-iga kooskõlas olevate teenuse kasutustingimuste ja tehniliste rakenduste toel küll muutub, ent kuna infoühiskonna teenuste osutamise aluspõhimõtteid ei muudeta, ei tohiks kavandatavad muudatused infoühiskonna arengut kuidagi pärssida. Pigem on tegemist positiivse suundumusega, mis arvestab asjaolu, et alaealiste ja üldsuse huvid peavad olema kaitstud ka internetis. 6.1.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.1.4.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA Muudatus mõjutab valdkondlikku järelevalveasutust, milleks on TTJA. 2020. aasta 1. jaanuari seisuga oli riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste registri andmetel täidesaatva riigivõimu asutusi või riigi muid institutsioone 147. Kuna mõjutatud on neist vaid üks valitsusasutus, on tegemist väikese sihtrühmaga. 6.1.4.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Videojagamisplatvormi pidajate hõlmamine MeeTS-i kohaldamisalasse tähendab seda, et riiklikku järelevalvet neile MeeTS-is sätestatud kohustuste täitmise üle hakkab tegema TTJA. Kuna hetke seisuga ei ole teada kui palju on videojagamisplatvormi pidajaid, kes võiksid kuuluda Eesti jurisdiktsiooni alla, ei prognoosita esialgu TTJA ametnike töökoormuse hüppelist suurenemist. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et videojagamisplatvormi pidajate hõlmamine MeeTS-i kohaldamisalasse võib kaasa tuua siiski teenuse kasutajate TTJA poole pöördumiste hulga suurenemise ja TTJA-l tuleb lahendada täiendavaid kaebusi või suhelda teiste liikmesriikidega, kelle jurisdiktsiooni alla kaebuses viidatud videojagamisplatvormi pidaja kuulub. TTJA hindab kõigist eelnõuga kavandatud muudatustest tulenevaks esialgseks täiendavaks tööjõuvajaduseks neli teenistuskohta, sh üks ligipääsetavusega seotud küsimustega tegelemiseks. Kui kavandatavad muudatused 2021. aasta jaanuaris jõustuvad ja videojagamisplatvormi pidajad peavad esitama majandustegevusteate ning selgub nende tegelik hulk, võib tekkida TTJA-s edaspidi vajadus veel täiendava tööjõu järele. 6.1.5. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele (sisejulgeolek ja võitlus kuritegevusega) 6.1.5.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond 2020. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 1 328 360 inimest. Kuna turvaline elukeskkond tuleb tagada kõikidele Eesti elanikele, on tegemist suure sihtrühmaga. Laiemalt võiks öelda, et mõjutatud ei ole isegi ainult Eesti elanikud, vaid videojagamisplatvormi teenuse piiriülese iseloomu tõttu võib mõju ulatuda ka Eestist oluliselt kaugemale. 6.1.5.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eelnõu kohaselt tuleb videojagamisplatvormi kasutustingimustes näha ette, et videojagamisplatvormil on keelatud selliste saadete, kasutaja loodud videote ja äriteadete edastamine, mis: 1) õhutavad vägivalda või vihkamist soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste 57 või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse või kodakondsuse alusel; 2) kutsuvad üles õigusrikkumisele või 3) kujutavad lapspornot. Suures osas on siin tegemist ebaseadusliku sisuga. Kui selline sisu videojagamisplatvormil siiski esineb, peab olema kasutajatel võimalik sellest videojagamisplatvormi pidajale võimalikult väikese vaevaga teada anda, misjärel peab platvormi pidaja keelatud sisu viivitamata eemaldama või tõkestama sellele juurdepääsu ning ebaseadusliku sisu leidmisel teavitama ka pädevat järelevalveasutust. Kavandatavad muudatused aitavad seega kaasa ebaseadusliku audiovisuaalse sisu leviku tõkestamisele ja suurendavad elanikkonna turvatunnet, mistõttu on nende mõju positiivne. Arvestada tuleb siiski sellega, et taoliste piirangute kehtestamisel on võimalikuks ebasoovitavaks mõjuks oht väljendusvabadusele. Selle maandamiseks luuakse videojagamisplatvormi kasutajatele eelnõuga võimalus pöörduda platvormi pidaja võetud meetmete vaidlustamiseks kaebusega TTJA poole. Samuti on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Seega on väljendusvabaduse rikkumise risk väike. 6.1.6. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (riskirühma kuuluvate inimeste õigused) 6.1.6.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – alaealised videojagamisplatvormi kasutajad Täpset alaealiste videojagamisplatvormi kasutajate arvu on keeruline kindlaks määrata, kuid mõned viimastel aastatel tehtud uuringud annavad aimu, kui paljud Eesti lastest selliseid teenuseid kasutavad. Kantar Emori andmetel oli juba 2016. aastal üheks peamiseks noorte meediakanaliks YouTube.51 Sama tulemus ilmnes ka aasta varasemast Saar Polli uuringust52, millest selgus, et 85% noortest kasutab YouTube’i vähemalt üks kord nädalas, kusjuures 60% koguni igapäevaselt. 2018. aastaks oli Kantar Emori meediapäeva uuringu tulemuste kohaselt 15–19-aastaste vanuserühmas YouTube’i kasutajate osakaal kasvanud 68,8%-ni ja sellele pühendati keskmiselt 3 tundi ja 30 minutit päevas.53 Need numbrid annavad alust arvata, et tegemist on suure sihtrühmaga. 6.1.6.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Videojagamisplatvormi pidajad peavad edaspidi nägema teenuse kasutustingimustes ette, et saate, kasutaja loodud video ja äriteate alguses, mis võib kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut, tuleb esitada vaatajale arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev sisu on alaealistele sobimatu, ning kogu saate, kasutaja loodud video või äriteate ajal peab ekraanil olema näha asjakohane sümbol selle sobimatusest alaealistele või alaealiste mõnele earühmale. Lisaks peab platvormi pidaja tagama tehnilise rakenduse olemasolu, mille abil teenuse kasutajad saavad talle sellisest sisust hõlpsasti teatada ja pärast teatamist peab videojagamisplatvormi pidaja lisama videole viivitamata ise puuduva hoiatuse või tagama, et sobimatu sisu poleks lastele ilma spetsiaalset tunnuskoodi sisestamata või muud taolist meedet kasutamata kättesaadav. Videote vaatamine on üks esimesi tegevusi, mida lapsed iseseisvalt internetis teevad. Alaealistele sobimatut sisu, nagu pornograafia, vägivald jmt, leidub laste endi hinnangul aga internetis kõige enam just videojagamisplatvormidel.54 51 Kantar Emor. Emor esitles mahuka noorteuuringu tulemusi. 52 Saar Poll. Noorteuuring. 53 Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. Meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuring. Tallinn ja Tartu, 2019. 54 Impact assessment accompanying the Proposal for an updated Audiovisual Media Services Directive. 58 Kavandatavad muudatused aitavad lapsi neile sobimatu sisu eest kaitsta ja avaldavad seega sihtrühmale positiivset mõju. 6.2. Kavandatav muudatus – MeeTS-i kohandamine uutele audiovisuaalmeedia teenustele vastavaks. 6.2.1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 6.2.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – audiovisuaalmeedia teenuse osutajad Nõuetekohaselt tegevusloa alusel tegutsevaid televisiooniteenuse osutajaid on Eestis 13, sh kolm satelliittelevisiooni teenust pakkuvat ettevõtjat ja 10 tingimusjuurdepääsuga televisiooniteenust pakkuvat ettevõtjat, kellest ühele on antud lisaks ka televisiooniteenuse osutamise ajutine tegevusluba. Neile lisandub vaba juurdepääsuga televisiooniteenust pakkuv ERR. Majandustegevusteate on esitanud neli tellitavat audiovisuaalmeedia teenust pakkuvat ettevõtjat. Saatekava alusel edastavad programmi aga ka veel suuremate uudisteportaalide juurde tekkinud veebitelevisiooni kanalid (näiteks Delfi TV, Postimees TV) jmt. Lisandunud on ka veebis tellitavat audiovisuaalmeedia teenust osutavaid ettevõtjaid (näiteks teenus Netikino). Ettevõtjate üldarvu arvestades on tegemist siiski väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1). 6.2.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Tulenevalt teleprogrammi kohustusliku nädalamahu kehtetuks tunnistamisest ja tegevuslubade süsteemi ümberkujundamisest saab televisiooniteenuse osutajana käsitleda mitmeid ettevõtjaid, kelle puhul see seni võimalik pole olnud. Kõnealustele ettevõtjatele lisandub kohustus juhinduda oma tegevuses MeeTS-is televisiooniteenuse osutaja kohta sätestatust, sh arvestada alaealiste kaitseks kehtestatud reegleid, telereklaamiga seotud nõudeid jmt. Kuivõrd MeeTS-iga tuleb ettevõtjatel arvestada oma igapäevases tegevuses, on mõju avaldumise sagedus suur. Samas on eelnõuga seadusesse kavandatud mitmeid muudatusi, mis leevendavaid senist regulatsiooni ja teevad kohanemise uute teenuse osutajate jaoks sujuvamaks. Näiteks on muudetud telereklaami edastamise nõudeid paindlikumaks ja sätestatud programmi struktuuri puudutavate nõuete kohaldumise osas erisus väikse programmimahuga televisiooniteenuse osutajatele. Kuigi igasugune täiendavate reeglite lisandumine on ettevõtjate jaoks negatiivne mõju, ei hinda eelnõu ettevalmistajad seda antud juhul niivõrd oluliseks, et puudutatud ettevõtjad ei saaks oma tegevust suures osas harjumuspärasel viisil jätkata. Tegevusluba juba omavate televisiooniteenuse osutajate vaatest on tegemist positiivset mõju avaldavate muudatustega, mis tagavad õiglasemad turutingimused. Veebis televisiooniteenust osutavate ettevõtjate selge hõlmamine MeeTS-i kohaldamisalasse aitab laiemalt teadvustada ka seda, et pole vahet, millise tehnilise lahenduse kaudu pakutav teenus kasutajateni jõuab. Kui teenus vastab sisult MeeTS-is sätestatule, siis kohalduvad talle ka sellest tulenevad reeglid. See tõstab loodetavasti ka veebis tellitavat audiovisuaalmeedia teenust osutavate ettevõtjate teadlikkust. 6.2.2. Mõju majandusele (halduskoormus) 6.2.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – uued televisiooniteenuse osutajad 59 Halduskoormuse osas saab mõjutatud sihtrühmaks pidada ennekõike selliseid ettevõtjaid, kes osutavad televisiooniteenust, ent pole end siiani televisiooniteenuse osutajaks pidanud, kuna nende edastatav programm on mahult seni nõutust väiksem või mistahes muul põhjusel. Kindlasti kuuluvad sihtrühma suuremate uudisteportaalide juures tegutseva veebitelevisiooni edastajad, ent sarnase teenuse osutajaid on kahtlemata veel. Ettevõtjate üldarvu arvestades on tegemist siiski väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1). 6.2.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Sihtrühma kuuluvad ettevõtjad peavad taotlema tegevusluba. Samuti tuleb neil esitada TTJA- le MeeTS-is nõutud aruanded programmi struktuurile seatud nõuete täitmise ja teenuse puudega inimestele ligipääsetavaks tegemise kohta. Kuna tegevusluba antakse tähtajaliselt (kuni kümneks aastaks) ja aruanded tuleb TTJA-le esitada iga-aastaselt, avaldub mõju ettevõtjatele regulaarselt. Kuna mõju ei ole siiski igapäevane ega eelda teenuse osutajatelt oma tegevuse olulist ümberkorraldamist, on selle avaldumise sagedus keskmine ja ulatus väike. Negatiivse mõjuna kaasneb võimalus, et taotlejale MeeTS-is sätestatud nõuetele mittevastavuse tõttu tegevusluba ei anta, näiteks põhjusel, et kavandatav programm ei vasta MeeTS-is sätestatud nõuetele või loa taotleja on juhtimise üle valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjaga, kellele on antud televisiooni- või raadioluba ja tegevusloa andmine võib oluliselt kahjustada konkurentsi meediateenuste turul, eelkõige turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise kaudu. Kui ettevõtja sellest hoolimata televisiooniteenuse osutamist jätkab, saab teda vastavalt KarS § 372 lõigetele 1 ja 3 karistada rahatrahvi (kuni 300 trahviühikut või juriidilise isiku puhul kuni 32 000 eurot) või arestiga. Tegemist on tõsise tagajärjega, ent osa ettevõtjate (uued teenuse osutajad, kes seni tegevusluba taotlenud pole) kohtlemine teistest samasisulist teenust pakkuvatest ettevõtjatest (nii-öelda traditsioonilise televisiooniteenuse osutajad, kellel on tegevusluba olemas) ei ole kuidagi põhjendatud, mistõttu kaalub muudatustest tulenev kasu üles võimaliku negatiivse mõju. Halduskoormus üksikute ettevõtjate jaoks kokkuvõttes suureneb, ent eelkõige sihtrühma väiksust arvestades, ei ole tegemist olulise mõjuga. 6.2.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.2.3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA Muudatused mõjutavad TTJA-d. Kuna mõjutatud on vaid üks valitsusasutus, on tegemist väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.4.1). 6.2.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Suureneb teenuse osutajate ring, kelle üle TTJA riiklikku järelevalvet teostab. Esialgselt teada oleva info kohaselt, vajab TTJA kõigist eelnõuga kavandatud muudatustest tulenevaks täiendavaks tööjõuks nelja teenistujat, sh ühte ligipääsetavusega seotud küsimustega tegelemiseks. Kui kavandatavad muudatused 2021. aasta jaanuaris jõustuvad ja televisiooniteenuse osutajad, kellel tegevusluba seni puudub, teadvustavad selle taotlemise vajalikkust, selgub mõju tegelik ulatus ning võib tekkida vajadus veel täiendava tööjõu järele TTJA-s. 60 6.3. Kavandatav muudatus – audiovisuaalmeedia teenuse osutajate omandistruktuuri avalikustamine. 6.3.1. Mõju majandusele (halduskoormus) 6.3.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – audiovisuaalmeedia teenuse osutajad Tegemist on väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1). 6.3.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Audiovisuaalmeedia teenuse osutajatel tekib kohustus teha enda kohta arusaadavalt ja püsivalt avalikkusele kättesaadavaks teave omandistruktuuri kohta, sealhulgas tegelike kasusaajate andmed. Kuna praegu ei kuulu Eesti jurisdiktsiooni alla ühtegi sellist audiovisuaalmeedia teenuse osutajat, kellel ei oleks juba tulenevalt RahaPTS-ist sarnast kohustust, ei eelda kavandatav muudatus sihtrühmalt olulist tööpanust. Kõnealused andmed tuleb lisaks muule MeeTS § 16 lõikes 1 nimetatud teabele avalikustada teenuse osutaja veebilehel. Eeldatavasti ei muutu audiovisuaalmeedia teenuse osutaja omandistruktuur ka sedavõrd tihti, et seda puudutava teabe ajakohasena hoidmisega kaasneks märkimisväärne koormus. Kuna tegemist on isikuandmete avalikustamisega, kaasneb negatiivse mõjuna eraelu puutumatuse riive. Seejuures tuleb aga arvestada, et MeeTS-i alusel ei nõuta RahaPTS-is sätestatust rohkemate andmete avalikustamist ning käesoleval juhul on riive õigustatud, kuna meediateenuseid osutavate isikute omandi läbipaistvus on otseselt seotud väljendusvabadusega. Audiovisuaalmeedia teenuste eripära ning eriti selle mõju tõttu, mida need avaldavad inimeste arvamuste kujunemisele, on kasutajatel õigustatud huvi teada, kes vastutab nende teenuste sisu eest. Arvestades kirjeldatud asjaolusid, on muudatuse mõju sihtrühma halduskoormusele ebaoluline. 6.3.2. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (osalemine ühiskondlikus elus) 6.3.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – audiovisuaalmeedia teenuse kasutajad 2018. aastal Kantar Emori poolt läbi viidud meediapäeva uuringu tulemuste kohaselt on televisioon kõige ulatuslikum ja kõige rohkem jälgitum meediaplatvorm. Televiisorit vaatab päevas keskmiselt 81,9% Eesti elanikke vanuses 15–74 eluaastat, pühendades sellele keskmiselt 3 tundi ja 36 minutit. Eesti peamiste telekanalite summaarne osakaal kogu telerivaatamise ajast moodustas 2018. aastal 44,9%.55 Kuigi täpne tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste kasutajate arv ei ole eelnõu ettevalmistajatele teada, võib oletada, et tegemist on üha kasvava sihtrühmaga. Aastatel 2010–2014 kasvas Eesti tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajate müügitulu 1 miljonilt eurolt 3,2 miljoni euroni.56 Arvestades ainuüksi televisiooniteenuse igapäevaste kasutajate hulka, saab kinnitada, et tegemist on suure sihtrühmaga. 6.3.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta 55 Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. Meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuring. Tallinn ja Tartu, 2019. 56 Impact assessment accompanying the Proposal for an updated Audiovisual Media Services Directive. 61 Kavandatav audiovisuaalmeedia teenuse osutajate omandistruktuuri avalikustamist puudutav muudatus on seotud väljendusvabadusega. Antud sihtrühmale, kelleks on televisiooni- ja tellitava audiovisuaalmeedia teenuse kasutajad, avaldab see positiivset mõju, kuna võimaldab teadlikumalt hinnata pakutavate teenuste sisu. Meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuringu kohaselt on meediatarbimise ja meedia mõju hindamisel, eriti just valeinformatsiooni leviku kontekstis, vajalik hinnata meediakanali olulisust ja usaldusväärsust. Televisiooni pigem usaldab 65% Eesti elanikkonnast, mis on peaaegu võrdne raadioga (66%), kuid mõnevõrra kõrgem trükimeediast (55%) ning oluliselt kõrgem internetist (42%) ja sotsiaalmeediast (22%). Seejuures on usaldus meedia vastu nii Euroopas kui ka Eestis languses, ent Eestis usaldatakse meediat endiselt rohkem kui Euroopas keskmiselt.57 6.4. Kavandatav muudatus – televisiooni- ja tellitavale audiovisuaalmeedia teenusele kohalduvate reeglite ühtlustamine. 6.4.1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 6.4.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – audiovisuaalmeedia teenuse osutajad Tegemist on väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1). 6.4.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Peamiselt on kavandatud muudatustest mõjutatud tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad, kuna alaealiste neile sobimatu sisu ja üldsuse ebaseadusliku sisu eest kaitsmiseks ette nähtud rangemad ja seni vaid televisiooniteenuse osutajatele kohaldunud reeglid laienevad edaspidi ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele. Kui seni pidid tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad tõkestama alaealiste juurdepääsu neid oluliselt kahjustavale sisule, nagu pornograafia ning vägivalla või julmuse propageerimine, siis edaspidi tuleb märgistada ka alaealisi tõenäoliselt kahjustada võiv või alaealiste mõnele earühmale sobimatu sisu või piirata juurdepääsu ka sellele. Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele kaasneb saadete täiendava klassifitseerimise ja juurdepääsu piiravate meetmete rakendamisega rahaline kulu. Euroopa Komisjon on AVMSD uuendamisele eelnenud mõjuanalüüsis märkinud, et võimalikke kulusid on keeruline prognoosida, kuid toonud näite, et 5 000 saatega programmikataloogi loomiseks selliselt, et see vastaks AVMSD-st tulenevatele alaealiste ja üldsuse kaitse nõuetele, võib kuluda 1,1 miljonit eurot.58 Seejuures tuleb aga arvestada, et olemasolevad teenuse osutajad on pidanud programmikataloogis sisalduvaid saateid teatud määral liigitama ka seni. Samuti peavad neil kehtiva MeeTS § 19 lõike 7 järgimiseks olema juba loodud tehnilised lahendused, mis tagavad, et sisu, mis võib oluliselt kahjustada alaealise füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut, ei ole alaealisele tavaolukorras kättesaadav. Samu lahendusi on edaspidi võimalik rakendada ka lastele potentsiaalselt ohtliku või sobimatu sisu suhtes. Positiivse mõjuna toob Euroopa Komisjon välja asjaolu, et tõhusad alaealiste kaitse meetmed võivad anda meediaturul ka olulise eelise, kuna peresõbralikkus on näitaja, millele suur hulk tarbijaid teenusepakkuja valikul tähelepanu pöörab.59 57 Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. Meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuring. Tallinn ja Tartu, 2019. 58 Impact assessment accompanying the Proposal for an updated Audiovisual Media Services Directive. 59 Samas. 62 Televisiooniteenuse osutajate vaatest tagavad kavandatavad muudatused võrdse kohtlemise turuosaliste vahel ja omavad seega positiivset mõju. Seni on tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatel olnud konkurentsieelis, kuna neile on kohaldunud leebemad nõuded. 6.4.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.4.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA Kuna mõjutatud on ainult TTJA, on tegemist väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.4.1). 6.4.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Mõnede seni vaid televisiooniteenuse osutajatele kohaldunud nõuete laienemine tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele võib kaasa tuua TTJA-le esitatavate kaebuste hulga suurenemise, mistõttu võib mõnevõrra kasvada TTJA ametnike töökoormus. TTJA-le esitati 2019. aastal ligi 400 audiovisuaalmeedia teenuseid puudutavat pöördumist, kuid paraku puudub info selle kohta, kui paljud neist puudutasid just tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid. TTJA on hinnanud üldiseks eelnõuga kavandatud muudatustest tulenevaks esialgseks täiendavaks tööjõuvajaduseks neli teenistuskohta, sh üks ligipääsetavusega seotud küsimustega tegelemiseks. Täpse hinnangu töökoormuse suurenemisele saab TTJA anda pärast kavandatavate muudatuste jõustumist 2021. aasta jaanuaris. Lisaks Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvatele audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele kohalduvate nõuete ühtlustamisele, mõjutab TTJA tegevust ka teisest liikmesriigist pärit televisiooni- ja tellitava audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramist puudutava regulatsiooni ühtlustamine. Kõige suurem uuendus selles osas on piirangute aluseid puudutavate erinevuste kaotamine. Nii televisiooni- kui tellitava audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadust saab edaspidi piirata: 1) MeeTS §-s 19 sätestatud nõuete rikkumisel; 2) rahvastiku tervise kahjustamisel või sellele olulise ohu põhjustamisel; 3) ühiskonna turvalisuse kahjustamisel või sellele olulise ohu põhjustamisel. Kuna piirangute alustes kokkuvõttes siiski olulisi sisulisi muudatusi ei tehta, on mõju TTJA töökorraldusele tagasihoidlik. Mõnevõrra muutub ka teenuse päritoluriigi ja Euroopa Komisjoniga lahenduste otsimise kord, ent ka sellega ei kaasne TTJA jaoks olulisi töökorralduslikke muudatusi. Arvestades asjaolu, et seni ei ole TTJA-l tulnud teha ühtegi audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise lõpetamise ettekirjutust, on nende muudatuste mõju TTJA-le ebaoluline. 6.4.3. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele (sisejulgeolek ja võitlus kuritegevusega) 6.4.3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond Potentsiaalselt on mõjutatud kogu Eesti elanikkond ehk tegemist on suure sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.5.1). 6.4.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta 63 Audiovisuaalmeedia teenuste vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramise võimalused võivad mõjutada riigi julgeolekut. Kui seni oli riigi julgeoleku tagamine teenusele piirangute seadmise alusena MeeTS-is sõnaselgelt välja toodud vaid tellitava audiovisuaalmeedia teenuse puhul, siis eelnõu kohaselt on oht ühiskonna turvalisusele, sealhulgas riigi julgeolekule ja riigikaitsele, sätestatud meediateenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabaduse piiramise alusena ka tele- ja raadioprogrammi taasedastamisel. Televisiooniteenuse puhul puudus seaduses ka alus eirata edasilükkamatutel juhtudel tavapärast teenuse päritoluriigi ja Euroopa Komisjoniga lahenduse otsimise korda. Eelnõuga nähakse MeeTS-is ette, et kui liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenus rikub MeeTS § 19 lõikes 1 sätestatud keeldu kutsuda üles õigusrikkumisele, sisaldades üleskutset terrorikuriteo toimepanemisele, kahjustab ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab ühiskonna turvalisusele olulist ohtu, võib TTJA kiireloomulistel juhtudel kalduda kõrvale tavapärasest teenuse päritoluriigi ja Euroopa Komisjoniga lahenduse otsimise korrast ja teha audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale ühe kuu jooksul pärast rikkumist taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse. Seega aitavad kavandatavad muudatused tagada Eesti elanikkonna turvalisust ja omavad riigi julgeolekule positiivset mõju. 6.4.4. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (riskirühma kuuluvate inimeste õigused) 6.4.4.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – alaealised tellitava audiovisuaalmeedia teenuse kasutajad Kuigi täpsed andmed selle kohta, kui paljud alaealised Eestis kasutavad tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid, puuduvad, võib oletada, et tegemist on märkimisväärse suurusega sihtrühmaga. Nimelt on teada, et tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste kasutajate üldarv on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Kui kõigis liikmesriikides oli tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajate müügitulu 2010. aastal 9,19 miljonit eurot, siis 2014. aastaks oli see jõudnud 2,5 miljardi euroni. Samas ajavahemikus kasvas Eesti tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajate müügitulu 1 miljonilt eurolt 3,2 miljoni euroni. Seda, et alaealised on tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste puhul oluline sihtrühm kinnitab ka Ühendkuningriigi näide, kus juba 2015. aasta seisuga kasutas 44% 5–15-aastastest lastest tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid, kusjuures 12–15-aastaste hulgas tõusis see näitaja 51%-ni.60 6.4.4.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Mõnede seni vaid televisiooniteenuse osutajatele kohaldunud alaealiste kaitse eesmärgil kehtestatud nõuete laienemine tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele tagab tõhusama lastekaitse. Kui siiani pidid tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad tõkestama alaealiste juurdepääsu neid oluliselt kahjustavale sisule, nagu pornograafia ning vägivalla või julmuse propageerimine, siis edaspidi tuleb märgistada ka alaealisi tõenäoliselt kahjustada võiv või alaealiste mõnele earühmale sobimatu sisu või piirata juurdepääsu ka sellele. Sisu märgistamine hoiatava sümboliga võimaldab lapsevanematel paremini jälgida, et lapsed piirduksid eakohaste saadete vaatamisega ning isiklike tunnuskoodide või muude tehniliste lahenduste kasutamine aitab lastel turvaliselt teenust kasutada ka vanema juuresolekuta. Laste heaolu silmas pidades on kavandatavatel muudatustel seega positiivne mõju. 60 Impact assessment accompanying the Proposal for an updated Audiovisual Media Services Directive. 64 6.5. Kavandatav muudatus – saadete salvestiste kohustusliku säilitustähtaja pikendamine. 6.5.1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 6.5.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – televisiooni- ja raadioteenuse osutajad Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid televisiooni- ja raadioteenuse osutajaid on MTR-i andmetel 28, sh 14 raadioteenuse osutajat, kolm satelliittelevisiooni teenust pakkuvat ettevõtjat, 10 tingimusjuurdepääsuga televisiooniteenust pakkuvat ettevõtjat ning vaba juurdepääsuga televisiooniteenust ja raadioteenust pakkuv ERR, kellele kohalduvad ERHS-is sätestatud salvestiste säilitustähtajad. Lisaks on ühele ettevõtjale väljastatud televisiooniteenuse osutamise ajutine tegevusluba ja ühele ettevõtjale raadioteenuse osutamise ajutine tegevusluba. Arvestades nii äriregistris ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud isikute üldarvu (2020. aasta 1. jaanuari seisuga 264 971) kui ka asjakohastel põhitegevusaladel (info ja side ning kunst, meelelahutus ja vaba aeg) tegutsejate hulka (2020. aasta 1. jaanuari seisuga 35 329), on tegemist väikese sihtrühmaga. 6.5.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Saadete salvestiste säilitustähtaja pikendamine avaldab suurimat mõju rahvusvahelise raadioloa omanikele ja satelliittelevisiooni teenuse osutamise tegevusloa (uue nimetusega rahvusvaheline televisiooniluba) omanikele, kuna nende puhul pikeneb salvestiste säilitamise aeg olulisel määral ehk 20 päevalt 90 päevani (teistel televisiooni- ja raadioteenuse osutajatel 20 päevalt 30 päevani). Võimalikke kaasnevaid kulusid saab kirjeldada ERR-i näitel, keda küll kõnealused muudatused ERHS-ist tuleneva eriregulatsiooni tõttu ei puuduta. ERR on hinnanud olukorras, kus saadete salvestisi oleks vaja hakata säilitama 30 päeva asemel 90 päeva, vajalike investeeringute suuruseks umbes 200 000 eurot, millele lisanduks püsikuluna 25 000 eurot aastas. Seejuures tuleb aga arvestada, et silmas on peetud nii tele- kui raadiosaadete salvestiste säilitamise vajadust ja seda kõikide ERR-i programmide ulatuses. Eraõiguslikele teenuse osutajatele kaasnev kulu oleks seega eeldatavasti mitu korda väiksem. Kuna MeeTS-is on sätestatud salvestiste säilitamise miinimumtähtaeg, pole ka välistatud, et mitmed televisiooni- ja raadioteenuse osutajad juba säilitavadki salvestisi ettenähtust kauem, ega pea oma tegevuses ümberkorraldusi tegema. Kokkuvõttes on seega võimalik, et üksikutele eeskätt oma programmi välisriikidele suunavatele teenuse osutajatele kaasneb rahaline kulu, ent ettevõtluskeskkonda tervikuna see olulisel määral ei mõjuta. 6.5.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.5.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA Tegemist on väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.4.1). 6.5.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta TTJA vaatest on saadete salvestiste kohustusliku säilitustähtaja pikendamine vajalik ja oodatud muudatus, mis võimaldab asutusel tõhusalt täita MeeTS-ist tulenevat järelevalvefunktsiooni. TTJA töökorralduses sellega seoses muudatusi teha vaja ei ole, ent 65 salvestiste senisest parem kättesaadavus tagab tulemuslikumad järelevalvemenetlused ka senise töökorralduse juures. Kavandatav muudatus avaldab seega TTJA-le positiivset mõju. 6.6. Kavandatav muudatus – puudega inimeste audiovisuaalmeediale ligipääsu puudutavate sätete täiendamine. 6.6.1. Mõju majandusele (halduskoormus) 6.6.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – audiovisuaalmeedia teenuse osutajad Tegemist on väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1). 6.6.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Audiovisuaalmeedia teenuse osutajad peavad koostama ja edaspidi iga-aastaselt uuendama ligipääsetavuse tegevuskava. Kuna tegemist on uue kohustusega, suureneb sihtrühma halduskoormus. Arvestades aga asjaolu, et kohustus teha oma teenused järk-järgult puudega inimestele ligipääsetavaks on audiovisuaalmeedia teenuse osutajatel olnud juba aastaid (MeeTS jõustus 2011. aasta 16. jaanuaril), on pidanud teenuse osutajad ka seni puudega inimeste ligipääsuga seotud küsimustele tähelepanu pöörama ja oma teenuseid arendades selle sihtrühmaga arvestama. Edaspidi tuleb neil kavandatavad tegevused kirjalikult fikseerida ja seda teavet TTJA-ga jagada, et riigil oleks võimalik hinnata, kas liikumine soovitud eesmärgi suunas ka tegelikult toimub. Kuna tegevuskava tuleb uuendada ja TTJA-le esitada kord aastas, s.o regulaarselt, on mõju avaldumise sagedus keskmine. Kuigi halduskoormuse suurenemine avaldab ettevõtjatele reeglina negatiivset mõju, saab antud juhul seda tasakaalustava positiivse aspektina välja tuua asjaolu, et ligipääsetavuse tegevuskava väljatöötamine ja selles kavandatu elluviimine aitab ettevõtjal enda teenuse kasutajate hulka hoida või kasvatada lisaks puudega inimestele ka näiteks eakate hulgas, kellele puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu parandavad meetmed samuti abiks on. Eeltoodut arvestades ei hinda eelnõu ettevalmistajad mõju ettevõtjate halduskoormusele oluliseks. 6.6.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.6.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – KuM ja TTJA Muudatused mõjutavad KuM-i ja TTJA-d. Kuna mõjutatud on ainult kaks valitsusasutust, on tegemist väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.4.1). 6.6.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta TTJA nimetatakse audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavuse küsimustega seotud teabe ja kaebuste esitamise ühtseks veebipõhiseks kontaktpunktiks. Kuigi TTJA juba lahendab kõiki MeeTS-ist tulenevate nõuetega seotud kaebusi, võib veebipõhise kontaktpunkti haldajaks nimetamisega kaasnev üldsuse teadlikkuse tõus TTJA-st kui ligipääsetavuse üle järelevalvajast, asutuse töökoormust suurendada. Samasugust mõju avaldab tõenäoliselt lisanduva ülesandena ka ligipääsetavuse tegevuskavadega seonduv seire. TTJA peab 66 vajalikuks audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele senisest suurema tähelepanu pööramiseks ühe täiendava teenistuskoha loomist. KuM-il tuleb hiljemalt 2023. aastal analüüsida koostöös TTJA-ga puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkust. KuM ei pea kõnealuse ülesande täitmiseks tegema muudatusi asutuse töökorralduses. TTJA roll piirdub KuM-ile asjakohase info jagamise kohustusega. 6.6.3. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (riskirühma kuuluvate inimeste õigused) 6.6.3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – puudega inimesed ja eakad 2018. aasta lõpu seisuga elas Eestis 158 474 puudega inimest. Kehtivaid nägemispuude otsuseid oli 2029 ja kuulmispuude otsuseid 2082.61 Arvestades asjaolu, et 2020. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis kokku 1 328 360 inimest, on esmapilgul tegemist väikese sihtrühmaga. Audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavust suurendavatest meetmetest ei ole aga abi üksnes puudega inimestele, vaid ka näiteks eakatele. Statistikameti andmetel olid 2019. aasta alguse seisuga Eesti elanikest 261 848 inimest ehk ligi 20% 65-aastased või vanemad.62 Kokkuvõttes on seega tegemist keskmise suurusega sihtrühmaga. 6.6.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Esmajärjekorras võiks audiovisuaalmeedia teenuste puudega inimestele paremini ligipääsetavaks muutumisele kaasa aidata ligipääsetavuse tegevuskava koostamise kohustus, mis tõstab kõnealuse sihtrühma teenuse osutajate jaoks senisest paremini esile. Milliseks osutub aga tegevuskava koostamise kohustuse tegelik mõju audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele, on keeruline prognoosida. Seetõttu on eelnõuga antud KuM-ile ülesanne järelhinnata hiljemalt 2023. aastal puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkust ning töötada seejärel välja valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatavad täpsemad ligipääsetavusnõuded. 6.7. Kavandatav muudatus – Euroopa teoste kvoodi kehtestamine tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele. 6.7.1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 6.7.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – audiovisuaalmeedia teenuse osutajad ja Euroopa teoste tootjad Audiovisuaalmeedia teenuse osutajate näol on tegemist väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.1.1). Mõjutatud on ka Euroopa teoste tootjad ehk ettevõtjad, kelle tegevusaladeks on kinofilmide ja videote tootmine, telesaadete tootmine ning kinofilmide, videote ja telesaadete tootmisjärgsed 61 Eesti Puuetega Inimeste Koda. Statistika. 62 Statistikaamet. Rahvastik soo ja vanuserühma järgi, 1. jaanuar. 67 tegevusalad. Selliseid ettevõtteid oli Eestis 2016. aasta seisuga 579.63 Arvestades nii äriregistris ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud isikute üldarvu (2020. aasta 1. jaanuari seisuga 264 971) kui ka kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonnas tegutsejate hulka (2020. aasta 1. jaanuari seisuga 35 329), on tegemist väikese sihtrühmaga. 6.7.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eelnõu kohaselt peab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tagama, et tema programmikataloogis olevatest saadetest vähemalt 30 protsenti on Euroopa teosed ja tooma kõnealused teosed, sealhulgas viimase viie aasta jooksul valminud teosed, koos nende teoste päritolumaa ja valmimise aastaga esile. Kuigi eelnõu ettevalmistajatel puudub täpne ülevaade Euroopa teoste praeguse osakaalu kohta kõikide Eesti tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajate programmikataloogides, saab ühe näite põhjal prognoosida, et eelnõus sätestatud kvoodi täitmisega raskusi ei tohiks tekkida. Nimelt on Telia Eesti AS 2018. aastal TTJA-le esitatud aruandes märkinud, et kliendile kättesaadavaks tehtud saadetest koguni 51,29% on Euroopa teosed. Euroopa Komisjoni andmetel on Euroopa teoste osakaal liikmesriikides tegutsevate tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajate programmikataloogides väga erinev, jäädes 10–60% vahele.64 Seega on 30% hea kompromiss, mis tagab ühelt poolt Euroopa audiovisuaaltoodangu edendamise, aga teisalt ei osutu tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele liiga koormavaks. Mis puudutab kohustust tuua Euroopa teosed programmikataloogis esile, siis see on olnud ühe võimaliku Euroopa teoste edendamise meetmena sees ka kehtivas MeeTS-is ja teenuse osutajate jaoks on saadete liigitamine erinevatesse kataloogidesse tavapärane praktika. Kokkuvõttes ei tohiks Euroopa teoste edendamist puudutavate MeeTS-i sätete muutmine tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid seega olulisel määral mõjutada. Televisiooniteenuse osutajate jaoks, kellele kohaldub juba ammu kohustus tagada vähemalt 51% programmi aastamahust Euroopa teostele, on positiivne see, et kõnealune nõue tasandab erinevusi audiovisuaalmeedia teenuste turul tegutsemise tingimustes ja vähendab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajate konkurentsieelist. Euroopa teoste tootjatele peaks taoline kvoodisüsteem avaldama positiivset mõju, kuna see kohustab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid enda programmikataloogi nende toodangut hankima. Kuna aga siinsetele tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele ei ole eeldatavasti tegemist olulise muutusega programmikataloogide senises koosseisus, ei ole oodata ka märkimisväärset mõju teoste tootjatele. 6.7.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.7.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA Kuna mõjutatud on ainult TTJA, on tegemist väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.4.1). 6.7.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta 63 Eesti Konjunktuuriinstituut. Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus. Audiovisuaalvaldkond: film ja video. Tallinn 2018. 64 Impact assessment accompanying the Proposal for an updated Audiovisual Media Services Directive. 68 Kuna Euroopa teoste edendamist puudutavad nõuded muutuvad rangemaks, võib mõnevõrra suureneda ka TTJA töökoormus seoses nende täitmise üle tehtava järelevalvega. MeeTS-i muudatuste jõustumise järel võib esialgu tekkida küsimusi ka teoste loendamise osas, kuna pealkirjade kaupa loendamise puhul peaks näiteks seriaali ühe hooaja lugema reeglina üheks teoseks, kuid järelevalveasutus võib programmikataloogi nõuetele vastavuse hindamisel teha sellest tingimusest põhjendatud juhtudel erandeid, lugedes seriaali iga osa eraldi teoseks. TTJA hindab kõigist eelnõuga kavandatud muudatustest tulenevaks esialgseks täiendavaks tööjõuvajaduseks neli teenistuskohta, sh üks ligipääsetavusega seotud küsimustega tegelemiseks. Kui kavandatavad muudatused 2021. aasta jaanuaris jõustuvad, selgub mõju tegelik ulatus, misjärel võib tulevikus tekkida vajadus veel täiendava tööjõu järele TTJA-s. 6.7.3. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur) 6.7.3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – tellitava audiovisuaalmeedia teenuse kasutajad Täpne tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste kasutajate arv ei ole eelnõu ettevalmistajatele teada, kuid kinnitada saab, et tegemist on kasvava sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.4.4.1). 6.7.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta AVMSD üheks peamiseks eesmärgiks on alati olnud Euroopa teoste edendamine. Kavandatavad muudatused soodustavad Euroopa, sh Eesti audiovisuaalsete teoste tootmise arengut. See tagab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse kasutajatele mitmekesise valiku ja aitab kaasa Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 22 tuleneva kultuurilise mitmekesisuse austamise põhimõtte edendamisele. Kuna Eesti tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad eeldatavasti juba pakuvad oma programmikataloogides suurt valikut Euroopa päritolu saateid, ei ole mõju ilmselt siiski oluline. 6.8. Kavandatav muudatus – tele- ja raadioreklaami mahupiirangute leevendamine. 6.8.1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 6.8.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – televisiooni- ja raadioteenuse osutajad Tegemist on väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.5.1.1). 6.8.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Tele- ja raadioreklaami mahupiirangute leevendamine annab televisiooni- ja raadioteenuse osutajatele olukorras, kus reklaamiturg on üha enam fragmenteerumas, äriteadete edastamise korraldamisel suurema paindlikkuse ja võimaldab eeldatavasti teenida suuremat reklaamitulu. Meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuringu kohaselt on Eesti reklaamiturg kui erameedia peamine sissetulekuallikas aeglaselt taastunud ning alles hakanud uuesti jõudma majanduskriisi eelsele tasemele. Reklaamituru taastumist on raskendanud tihe konkurents telereklaami valdkonnas ja ka rahvusvahelise veebireklaami madal hind. See on endaga kaasa toonud meediaettevõtete poolt oma tegevuse laiendamise teistesse valdkondadesse või 69 hägusad tegevuspraktikad nagu sisu ja reklaami põimimise, mida meediaettevõtted ise nimetavad sisuturunduseks. Selline tegevus omakorda võib vähendada auditooriumi usaldust meediaettevõtete vastu.65 Eesti meediareklaamiturust moodustas telereklaam 2019. aasta esimese üheksa kuu seisuga 26% ja raadioreklaam 11,6%.66 2018. aastal oli Eesti meediareklaamituru kogumaht 104,3 miljonit eurot, millest televisioon moodustas 25% ja raadio 10,9%.67 Televisiooni- ja raadioteenuse osutajatele avaldavad kavandatavad muudatused positiivset mõju. 6.8.2. Mõju majandusele (leibkondade toimetulek ja majanduslikud otsused) 6.8.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – televisiooni- ja raadioteenuse kasutajad Televisiooni jälgib päevas keskmiselt 81,9% ja raadiot kuulab iga päev 59% Eesti elanikest vanuses 15–74 eluaastat.68 Kuigi televisiooniteenuse tähtsus on tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste ja videojagamisplatvormide populaarsuse kasvu tõttu tasapisi vähenenud, on tegemist siiski audiovisuaalmeedia teenuste turu liidriga69 ning televisiooni- ja raadioteenuse kasutajad moodustavad suure sihtrühma. 6.8.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kavandatav reklaamipiirangute leevendamine võib mõjutada inimeste tarbimiskäitumist. Näiteks Ameerika Ühendriikides, kus küll sarnased ajalised piirangud tele- ja raadioreklaamile puuduvad, täheldati, et televaatajad reageerisid reklaamimahu suurenemisele, asudes rohkem kasutama tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid. See omakorda distsiplineeris televisiooniteenuse osutajaid, kes olid vaatajate tagasi võitmiseks sunnitud reklaamiaega taas vähendama.70 Sarnane efekt võib põhimõtteliselt tekkida ka Eestis. Kuna traditsioonilise lineaarse televisiooniteenuse kõrvale on tekkinud mitmeid reklaamivabu valikuid (tellitav audiovisuaalmeedia teenus, järelvaatamine televisiooniteenuses), ei ohusta tele- ja raadioreklaami piirangute leevendamine tarbijate huve ja kavandatav muudatus sellele sihtrühmale ilmselt olulist mõju ei avalda. 6.9. Kavandatav muudatus – meediapädevuse edendamise eest vastutaja määramine. 6.9.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.9.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – HTM Kuna mõjutatud on ainult HTM, on tegemist väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.4.1). 6.9.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta 65 Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. Meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuring. Tallinn ja Tartu, 2019. 66 Kanar Emor. Eesti meediareklaamiturg kasvas üheksa kuuga 3,5%. 67 Kantar Emor. Eesti meediareklaamiäris kasvas mullu enim raadio- ja välireklaam. 68 Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. Meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuring. Tallinn ja Tartu, 2019. 69 Impact assessment accompanying the Proposal for an updated Audiovisual Media Services Directive. 70 Samas. 70 Eelnõu kohaselt määratakse HTM meediapädevuse edendamise eest vastutajaks. Uue kohustusena lisandub seejuures HTM-ile ülesanne anda iga kolme aasta järel meediapädevuse edendamiseks võetud meetmete kohta Euroopa Komisjonile aru. HTM ei ole teatanud vajadusest täiendava tööjõu järele, mistõttu saab järeldada, et tegemist ei ole olulise mõjuga. 6.9.2. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridussüsteem ja kultuur) 6.9.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – meediateenuste kasutajad Televisiooni jälgib päevas keskmiselt 81,9% ja raadiot kuulab iga päev 59% Eesti elanikest vanuses 15–74 eluaastat.71 Sellele lisandub meediateenuste kasutamine internetis ja trükiväljaannete näol. Tegemist on suure sihtrühmaga. 6.9.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kuna AVMSD ei anna liikmesriikidele konkreetseid suuniseid, kuidas meediapädevust tuleks edendada, ei ole oodata, et eelnõuga kavandatud muudatuste jõustumisel kasvaks oluliselt meediapädevust edendavate tegevuste hulk. Küll aga tõstab keskse vastutaja määramine kõnealuse teema senisest rohkem esile ja pikemas perspektiivis saab see eeldatavasti siiski rohkem tähelepanu. Meediateenuste kasutajatele kaasneb sellega positiivne mõju, kuna paranevad nende oskused ja teadmised, mis võimaldavad meediat tulemuslikult ja ohutult kasutada. 6.10. Kavandatav muudatus – seaduse täiendamine järelevalveasutuse sõltumatust puudutavate sätetega. 6.10.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.10.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – KuM ja TTJA Muudatused mõjutavad KuM-i ja TTJA-d. Kuna mõjutatud on ainult kaks valitsusasutust, on tegemist väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.4.1). 6.10.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kavandatavate muudatuste tulemusel kaob KuM-i roll televisioonilubade väljaandmise menetluses. Seni on saanud kultuuriminister kehtestada televisioonilubadele kõrvaltingimusi, kuid edaspidi täidab seda ülesannet TTJA peadirektor. KuM-i töökorralduses sellega seoses muudatusi ei teha, kuna töömaht selle võrra märkimisväärselt ei vähene. Näiteks 2019. aastal oli kultuuriministril võimalus kehtestada kõrvaltingimused kahele tingimusjuurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise tegevusloale ja ühel korral vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise tegevusloa konkursi raames. Ka TTJA jaoks MeeTS-i täiendamine järelevalveasutuse sõltumatust puudutavate sätetega sisuliselt olulisi muudatusi kaasa ei too. Ennekõike aitavad kõnealused muudatused loodetavasti vähendada Euroopa Komisjoni kriitikat Eesti audivisuaalmeedia valdkonna 71 Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. Meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuring. Tallinn ja Tartu, 2019. 71 riikliku järelevalveasutuse sõltumatuse aadressil. Lõppastmes on eesmärgiks muidugi ka turuosaliste usaldus, kuid valdkonna ettevõtjad on KuM-is 26. septembril 2019. a toimunud AVMSD infopäeval kinnitanud, et TTJA korralduses nad probleeme ei näe. 6.11. Kavandatav muudatus – riigilõivu kehtestamine televisiooni- ja raadioteenuse osutamise tegevusloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest. 6.11.1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 6.11.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – televisiooni- ja raadioteenuse osutajad Tegemist on väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.5.1.1). 6.11.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Televisiooni- ja raadioteenuse osutajatel tuleb neile antud tegevusloa tingimuste muutmise taotlemisel edaspidi tasuda 75 euro suurune riigilõiv. Selliseid taotlusi esitatakse TTJA-le aastas kuni viis-kuus, ent mõni aasta ka mitte ühtegi. Televisiooni- ja raadioteenuse osutajate jaoks ilmneb seega tegevusloa tingimuste muutmise vajadus harva. Töökorralduslikus mõttes ei ole televisiooni- ja raadioluba omavate ettevõtjate jaoks tegemist tundmatu protseduuriga, kuna riigilõivu tuleb tasuda ka tegevusloa taotlemisel. Ka uue riigilõivu suurus peaks olema sihtrühmale taskukohane, kuna see moodustab vaid veidi üle 10% tegevusloa taotlemisel tasutavast riigilõivust ja, nagu juba öeldud, tegevusloa tingimuste muutmise vajadus ilmneb tegevusloa kehtivuse jooksul reeglina üksikutel kordadel. Sihtrühmale avalduv mõju on seega kokkuvõttes ebaoluline. 6.12. Muudatuste koondmõju ettevõtjate ja kodanike halduskoormusele ning avaliku sektori töökoormusele Meediateenuste ja videojagamise valdkonna ettevõtjate halduskoormus suureneb ning see väljendub järgmiselt: 1) videojagamisplatvormi pidajatele laieneb majandustegevusteate esitamise kohustus (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.1.2.2); 2) mitmed meediavaldkonna ettevõtjad, kellele MeeTS seni ei laienenud, peavad taotlema tegevusluba ja hakkama TTJA-le MeeTS-is sätestatud kohustuste täitmise kohta aru andma (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.2.2.2); 3) audiovisuaalmeedia teenuse osutajatel tekib kohustus teha enda kohta arusaadavalt ja püsivalt avalikkusele kättesaadavaks teave omandistruktuuri kohta, sealhulgas tegelike kasusaajate andmed (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.3.1.2); 4) audiovisuaalmeedia teenuse osutajad peavad koostama ja edaspidi iga-aastaselt uuendama ning TTJA-le esitama ligipääsetavuse tegevuskava (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 6.6.1.2). Eelnõuga kavandatavad muudatused ei mõjuta kodanike halduskoormust. Avaliku sektori, täpsemalt TTJA, töökoormus suureneb (vt ka käesoleva seletuskirja punkte 6.1.4.2, 6.4.2.2, 6.6.2.2, 6.7.2.2 ja 7). 72 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud MeeTS 4. peatükis tehtavate muudatustega (tegevuslubade süsteemi ümberkujundamine, majandustegevusteate esitamise kohustuse lisandumine videojagamisplatvormi pidajatele) kaasnevad arendustööd MTR-is. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ka MKM) on hinnanud arendustööde maksumuseks 4 000 eurot. Seadusest tulenevate MTR-i arendustöödega seotud kulu kaetakse MKM-i eelarvest. TTJA hindab kõigist eelnõuga kavandatud muudatustest tulenevaks esialgseks täiendavaks tööjõuvajaduseks neli teenistuskohta, sh üks ligipääsetavusega seotud küsimustega tegelemiseks. Nelja uue teenistuskoha loomisega kaasnevaks lisavahendite vajaduseks hinnatakse 112 392 eurot aastas, mis tähendab 1 750 euro suurust brutotöötasu ühe teenistuja kohta kuus. TTJA on kinnitanud valmisolekut katta muud uute teenistuskohtade loomisega seotud kulud (lähetused, töövahendid jms) omavahenditest. MKM kajastab TTJA täiendavat tööjõuvajadust ministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia projektis ja on esitanud vastavasisulise lisataotluse. Kui kõnealust lisataotlust ei rahuldata on takistatud AVMSD tegelik rakendamine, mis avaldub ennekõike järgmiselt: 1) lisanduvad uued pädevusvaldkonnad (videojagamisplatvormid ja nii-öelda uued audiovisuaalmeedia teenused, näiteks üksnes veebi vahendusel edastatav televisiooniteenus), kuid vastavat kompetentsi juurde tekitada pole võimalik; 2) pole võimalik teostada ülevaatlikku Eesti audiovisuaalmeedia teenuste turu kaardistust, mille kohta tuleb esitada regulaarselt teavet ka Euroopa Komisjonile; 3) pole võimalik teostada meediateenuse osutajate ja videojagamisplatvormi pidajate üle piisaval määral riiklikku järelevalvet, mistõttu ei ole tagatud alaealiste ja üldsuse kaitse ning võrdne konkurents teenuse osutajate vahel; 4) puudub võimekus tagada piisav riiklike huvide kaitse ühiskonna stabiilsuse ja julgeoleku aspektist; 5) jätkub valdkondliku järelevalveasutuse edasine nõrgenemine, sest juba praegu peab TTJA täitma oma ülesandeid meediateenuste valdkonnas märksa väiksemate ressurssidega kui mitmete Eestiga võrreldavate liikmesriikide järelevalveasutused; 6) märgatavat edasiminekut audiovisuaalmeedia teenuste muutmisel puudega inimestele ligipääsetavaks ei saavutata. Televisiooni- ja raadioloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest 75 euro suuruse riigilõivu kehtestamine mõjutab vähesel määral avaliku sektori tulusid. Selliseid taotlusi esitatakse TTJA-le aastas kuni viis-kuus, ent mõni aasta ka mitte ühtegi. Seega laekuks riigieelarvesse kuni 450 eurot aastas. 8. Rakendusaktid Eelnõu § 1 punktiga 44 lisatakse MeeTS-i üks uus volitusnorm (MeeTS § 23 lõige 11), eelnõu § 1 punktiga 52 täiendatakse üht olemasolevat volitusnormi (MeeTS § 27 lõikes 2) ja eelnõu § 1 punktiga 77 tunnistatakse üks volitusnorm (MeeTS § 39 lõige 5) kehtetuks. Volitusnormide täiendamist ja kehtetuks tunnistamist on põhjendatud vastavate eelnõu punktide selgituste juures. MeeTS § 27 lõikes 2 olevat volitusnormi ei muudeta sellisel määral, et oleks uuesti vaja hinnata sellel PS-ile vastavust. Seletuskirjale ei lisata MeeTS § 27 lõike 2 alusel kehtestatava ministri määruse eelnõu kavandit, kuna kõnealust määrust asutakse välja töötama üksnes 73 tingimusel, et meediateenuste ja videojagamise valdkonnas tegutsevad isikud ei ole eneseregulatsiooni korras tegevusjuhendit audiovisuaalsete äriteadete edastamiseks lastesaadetes ja lastele suunatud kasutaja loodud videotes kehtestanud või nende kehtestatud tegevusjuhend ei ole osutunud piisavalt tõhusaks. Seoses MeeTS § 39 lõike 5 kehtetuks tunnistamisega muutub kehtetuks majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. augusti 2013. a määrus nr 54 „Raadio- või televisiooniteenuse osutamise tegevusloa taotluse vormi kehtestamine“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/129082013014). Uus volitusnorm MeeTS § 23 lõikes 11 näeb ette, et täpsemad nõuded audiovisuaalmeedia ligipääsetavusele, sealhulgas subtiitritega varustatud eestikeelsete saadete ning viipekeelse või kirjeldustõlkega ja audiosubtiitritega varustatud saadete miinimummahu programmis või programmikataloogis ja nõuded subtiitrite valitavuse ja heliliste subtiitrite kohta, ning nende täitmise tähtajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) määrusega. Kõnealuste nõuete kehtestamisega piiratakse PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. PS § 31 teine lause lubab kehtestada piirangud ettevõtlusvabadusele seadusega. Ka HÕNTE § 12 näeb ette, et volitusnorm ei tohi sisaldada volitust reguleerida valdkonda, mida Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt saab reguleerida üksnes seadusega ning täpsustab, et volitusnormis ei tohi volitada kehtestama põhiõiguste ja -vabaduste piirangute aluseid ja tingimusi. PS-i kommentaarides on siiski Riigikohtu praktikale tuginedes märgitud, et seaduse reservatsioon ei kohusta seadusandjat kõiki piiranguid detailselt seaduses kirjeldama, vaid võib üksikasjad jätta täitevvõimu otsustada. Küll peab seadus määrama raamid, mille piirides võib täitevvõim seaduse sätteid täpsustada.72 MeeTS § 23 lõike 11 kohase volitusnormi puhul tulenevad seaduse sätete täpsustamise raamid nii kõnealusest sättest endast kui ka sama paragrahvi esimesest lõikest. Volitusnormis on kirjeldatud volituse sisu võimalikult üksikasjalikult. Lisaks seab MeeTS § 23 lõige 1 teenuste puudega inimestele ligipääsetavaks muutmisele audiovisuaalmeedia teenuse osutajate huvides kaks olulist tingimust: 1) teenused tuleb ligipääsetavaks muuta järk-järgult; 2) teenused tuleb ligipääsetavaks muuta proportsionaalsete meetmete abil. Selle raamistikuga peab täpsemate ligipääsetavusnõuete kehtestamisel arvestama ka valdkonna eest vastutav minister. Seega saab järeldada, et täpsemate ligipääsetavusnõuete kehtestamine ministri määrusega on käesoleval juhul põhimõtteliselt lubatav. Mis puudutab seda, kas ettevõtlusvabaduse piiramine on antud juhul ka sisuliselt õigustatud, siis Riigikohtu praktika pinnalt on PS-i kommentaarides märgitud, et ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja õiguspärane.73 Ligipääsetavusnõuete kehtestamisel lähtutakse PS §-s 44 sätestatust, mille kohaselt on igaühel õigus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. See tähendab, et kuigi riigil ei ole kohustust tagada kõigi informatsiooniallikate kasutamine, peab riik teatud miinimumstandardid siiski tagama, muu hulgas ka puudega inimeste informatsioonile ligipääsu osas.74 Seega on ettevõtlusvabaduse piiramine käesoleval juhul põhjendatud. 72 Eesti Vabariigi põhiseaduse § 31 kommentaar 20. 73 Samas. 74 Eesti Vabariigi põhiseaduse § 44 kommentaar 15. 74 Seletuskirjale ei lisata MeeTS § 23 lõike 11 alusel kehtestatava ministri määruse eelnõu kavandit, kuna kõnealust määrust asutakse välja töötama pärast MeeTS § 23 rakendamise mõju ja tulemuslikkuse hindamist 2023. aastal. 9. Seaduse jõustumine Direktiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt jõustavad liikmesriigid direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 2020. aasta 19. septembril. Tulenevalt COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõttu kehtinud eriolukorrast, on eelnõu menetlemine viibinud ja direktiiv võetakse Eesti õigusesse üle hilinemisega. Seadus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril. Erandina jõustub seaduse § 1 punkt 44 2024. aasta 1. jaanuaril. Tegemist on volitusnormiga, mille kohaselt kehtestab täpsemad nõuded audiovisuaalmeedia ligipääsetavusele, sealhulgas subtiitritega varustatud eestikeelsete saadete ning viipekeelse või kirjeldustõlkega ja audiosubtiitritega varustatud saadete miinimummahu programmis või programmikataloogis ja nõuded subtiitrite valitavuse ja heliliste subtiitrite kohta, ning nende täitmise tähtajad valdkonna eest vastutav minister määrusega. Volitusnorm jõustub ülejäänud seadusest hiljem, kuna kõnealuse määruse koostamisel on oluliseks sisendiks hiljemalt 2023. aastal läbiviidava MeeTS §-s 23 sätestatud puudega inimeste audiovisuaalmeediale ligipääsu regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkuse hindamise tulemused. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 26. septembril 2019. a toimus KuM-is infopäev, kus tutvustati eelnõuga planeeritavaid peamisi muudatusi. Infopäeval osalesid televisiooni- ja raadiolubade omanike (AS Postimees Grupp, SA Tallinna Televisioon, Taevaraadio OÜ, OÜ Kids Network Television, Eesti Audiovisuaalse Kultuuripärandi OÜ), tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste osutajate (Elisa Teleteenused AS, Telia Eesti AS), erialaorganisatsioonide (MTÜ Eesti Ringhäälingute Liit, MTÜ Eesti Autorite Ühing, MTÜ Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, SA Eesti Filmi Instituut), Eesti Rahvusringhäälingu, Tele2 Eesti AS ning AS Levira esindajad. Eelnõu koostamisel konsulteeriti Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, MTÜ Eesti Puuetega Inimeste Koja ning MTÜ Eesti Ringhäälingute Liidu esindajatega. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Rahvusringhäälingule, MTÜ Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, MTÜ Eesti Meediaettevõtete Liidule, MTÜ Eesti Puuetega Inimeste Kojale, MTÜ Eesti Ringhäälingute Liidule, SA Eesti Filmi Instituudile, televisiooni- ja raadiolubade omanikele ning tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste osutajatele. Eelnõu kohta esitasid märkused Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Riigikantselei, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Meediaettevõtete Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, AS Ekspress Meedia ja AS Postimees Grupp (vt käesolevale seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelit). 75 Keskkonnaministeerium ja Siseministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta, ülejäänud ministeeriumid vaikimisi. Algatab Vabariigi Valitsus 2020. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Valitsuse nõunik 76  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda ning meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu vastavustabel Euroopa Liidu õigusakti Euroopa Liidu Ülevõetava Muudetava normi sisuliseks õigusakti normi Euroopa Liidu Euroopa Liidu rakendamiseks Kommentaarid ülevõtmise õigusakti norm õigusakti norm kehtestatavad riigisisesed kohustus õigusaktid Art 1 (1) (a) Art 1 (1) (a) (i) Jah MeeTS § 4 lg 1 p 1 ja 2 Art 1 (1) (a) (ii) Jah MeeTS § 4 lg 1 p 3 Art 1 (1) (b) Art 1 (1) (aa) Jah MeeTS § 41 Art 1 (1) (c) Art 1 (1) (b) Jah MeeTS § 7 lg 1 Art 1 (1) (d) Art 1 (1) (ba) Jah MeeTS § 7 lg 11 Art 1 (1) (bb) Jah MeeTS § 6 lg 2 Art 1 (1) (e) Art 1 (1) (da) Jah MeeTS § 51 Art 1 (1) (f) Art 1 (1) (h) Jah MeeTS § 25 lg 1 Art 1 (1) (g) Art 1 (1) (k) Jah MeeTS § 30 lg 1 Art 1 (1) (h) Art 1 (1) (m) Jah MeeTS § 31 lg 1 Art 1 (2) II peatüki pealkiri Ei Art 1 (3) (a) Art 2 (3) (b) Jah MeeTS § 2 lg 1 p 2–4 Art 1 (3) (b) Art 2 (5a) Jah MSÜS § 30 lg 5–8 Art 2 (5b) Jah MeeTS § 39 lg 2 p 5, § 47 lg 2 p 41 ja § 54 lg 4 p 3 Art 2 (5c) Jah MeeTS § 53 lg 4 Art 1 (4) Art 3 (1) Jah MeeTS § 51 lg 1 1  Art 3 (2) Jah MeeTS § 51 lg 2 p 1 Art 3 (2) (a) Jah MeeTS § 51 lg 2 p 1 Art 3 (2) (b) Jah MeeTS § 51 lg 2 p 2 Art 3 (2) (c) Jah MeeTS § 51 lg 2 p 3 Art 3 (2) (d) Jah MeeTS § 51 lg 2 p 4 Art 3 (2) viimane Jah MeeTS § 51 lg 5 lõik Art 3 (3) Jah MeeTS § 51 lg 2 p 1 Art 3 (3) (a) Jah MeeTS § 51 lg 2 p 1 Art 3 (3) (b) Jah MeeTS § 51 lg 2 p 2 Art 3 (3) eelviimane Jah MeeTS § 51 lg 2 p 3 lõik Art 3 (3) viimane Jah MeeTS § 51 lg 5 lõik Art 3 (4) Ei Art 3 (5) Jah MeeTS § 51 lg 3 ja 4 Art 3 (6) Ei Art 3 (7) Ei Art 1 (5) Art 4 (1) Valikuline AVMSD artikli 4 lõige 1 näeb liikmesriikidele ette võimaluse kehtestada AVMSD-ga võrreldes rangemaid õigusnorme, tingimusel, et need on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ettevalmistajad ei pea rangemate normide kehtestamist vajalikuks. Art 4 (2) (a) Jah MeeTS § 531 lg 1 Art 4 (2) (b) Jah MeeTS § 531 lg 1 Art 4 (2) eelviimane Jah MeeTS § 531 lg 6 lõik 2  Art 4 (3) (a) Jah MeeTS § 531 lg 2 Art 4 (3) (b) Jah MeeTS § 531 lg 3 Art 4 (3) viimane Jah MeeTS § 531 lg 2 lõik Art 4 (4) (a) Jah MeeTS § 531 lg 2 ja 3 Art 4 (4) (b) Jah MeeTS § 531 lg 5 Art 4 (4) (c) Jah MeeTS § 531 lg 4 Art 4 (5) Jah MeeTS § 531 lg 4 Art 4 (6) Jah MeeTS § 54–59 Art 4 (7) Jah MeeTS § 31 Art 1 (6) Art 4a (1) Jah MeeTS § 22 lg 1 Art 4a (1) (a) Jah MeeTS § 22 lg 2 Art 4a (1) (b) Jah MeeTS § 22 lg 2 Art 4a (1) (c) Jah MeeTS § 22 lg 2 Art 4a (1) (d) Jah MeeTS § 22 lg 2 Art 4a (2) Ei Art 4a (3) Valikuline MeeTS § 27 lg 2 AVMSD artikli 4a lõige 3 näeb liikmesriikidele ette võimaluse kehtestada AVMSD või Euroopa Liidu õigusega laiemalt kooskõlas olevaid rangemaid õigusnorme, kui eneseregulatsiooni korras välja töötatud tegevusjuhendid ei ole osutunud piisavalt tõhusaks. Eesti Ringhäälingute Liit on eneseregulatsiooni korras kehtestanud juhendi „Vastutustundlik reklaamipoliitika lastesaadetes“, mida tuleb eelnõu seadusena jõustumisel uuendada. MeeTS-i on Maaeluministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ettepanekul 3  täiendatud valdkonna eest vastutava ministri (kultuuriminister) kohustusega kehtestada nõuded lastesaadetes või nende ajal või lastele suunatud kasutaja loodud videotes edastatavatele toite ja jooke tutvustavatele audiovisuaalsetele äriteadetele määrusega, kui teenuse osutajate omaalgatuse korras loodud juhend ei ole osutunud piisavalt tõhusaks. Juhendi tõhusust hinnatakse pärast olemasoleva juhendi uuendamist. Art 1 (7) III peatüki pealkiri Ei Art 1 (8) Art 5 (1) Jah MeeTS § 16 lg 1 Art 5 (1) (a) Jah MeeTS § 16 lg 1 p 1 Art 5 (1) (b) Jah MeeTS § 16 lg 1 p 2 Art 5 (1) (c) Jah MeeTS § 16 lg 1 p 3 Art 5 (1) (d) Jah MeeTS § 16 lg 1 p 5 ja 6 Art 5 (2) Valikuline MeeTS § 16 lg 1 p 41 AVMSD artikli 5 lõige 2 võimaldab liikmesriikidel võtta seadusandlikke meetmeid, nähes ette, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad audiovisuaalmeedia teenuse osutajad teevad kättesaadavaks teabe nende omandistruktuuri, sealhulgas tegelike kasusaajate kohta. Kuna meediateenuseid osutavate isikute omandi läbipaistvus on otseselt seotud väljendusvabadusega ja teave meediateenuse osutajate omandistruktuuri kohta võimaldab kasutajatel meediateenuste sisu 4  teadlikult hinnata, on kõnealuse sätte Eesti õigusesse ülevõtmine põhjendatud. Art 6 (1) (a) Jah MeeTS § 19 lg 1 Art 6 (1) (b) Jah MeeTS § 19 lg 1 Art 6 (2) Jah MeeTS § 19 lg 1 Art 1 (10) Art 6a (1) Jah MeeTS § 19 lg 2–6 Art 6a (2) Jah MeeTS § 192 Art 6a (3) Jah MeeTS § 19 lg 4 Art 6a (4) Ei Art 1 (11) Art 7 (1) Jah MeeTS § 23 lg 1 Art 7 (2) Jah MeeTS § 23 lg 3 ja § 54 lg 4 p2 Art 7 (3) Jah MeeTS § 23 lg 2 ja 3 Art 7 (4) Jah MeeTS § 23 lg 4 Art 7 (5) Jah MeeTS § 18 lg 2 Art 1 (12) Art 7a Valikuline AVMSD artikkel 7a annab liikmesriikidele võimaluse võtta meetmeid, et tagada üldist huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste sobiv esiletoomine. Direktiivi 25. põhjenduspunkti kohaselt on üldhuvieesmärkideks näiteks meedia mitmekesisus, sõnavabadus ja kultuuriline mitmekesisus. Kohustusi üldhuvieesmärkide tagamiseks saab kehtestada ainult juhul, kui need on vajalikud selgelt kindlaks määratud eesmärkide saavutamiseks. Eelnõu 5  väljatöötamise ajal, sh meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuringus1 pole tuvastatud probleeme üldhuvieesmärkide tagamisega ega ilmnenud põhjuseid miks Eestis oleks vaja üldist huvi pakkuvate audiovisuaalsete teenuste esiletoomist. Art 7b Jah ESS § 902 Art 9 (1) (a) Jah MeeTS § 25 lg 2 ja § 26 lg 2 Art 9 (1) (b) Jah RekS § 11 lg 1 p 1 Art 9 (1) (c) (i) Jah RekS § 3 lg 4 p 9 Art 9 (1) (c) (ii) Jah RekS § 3 lg 4 p 10 Art 9 (1) (c) (iii) Jah RekS § 3 lg 4 p 4 ja 5 Art 9 (1) (c) (iv) Jah RekS § 3 lg 4 p 4 Art 9 (1) (d) Jah RekS § 17 lg 1 ja 5 Art 9 (1) (e) Jah RekS § 8 lg 3 ja § 28 lg 3 p 3 Art 9 (1) (f) Jah RavS § 84 lg 1 Art 9 (1) (g) Jah RekS § 8 lg 4 Art 9 (2) Jah RekS § 8 lg 3, § 9 lg 2, § 28 lg 3 p 6–8 Art 9 (3) Valikuline AVMSD artikli 9 lõige 3 julgustab liikmesriike kasutama kaasreguleerimist ja soodustama enesereguleerimist alkohoolseid jooke reklaamivate audiovisuaalsete äriteadete osas, et vähendada alaealiste kokkupuutumist selliste äriteadetega. Eesti õiguses on juba seaduse tasandil (RekS-is) reguleeritud, et alkoholi reklaam on 1 Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. Meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuring. Tallinn ja Tartu, 2019. 6  keelatud tele- ja raadioprogrammis kella 7.00-st kuni 22.00-ni (RekS § 28 lg 7 p 10), aga ka näiteks sotsiaalmeedia võrgustikes (RekS § 28 lg 7 p 14), mistõttu puudub vajadus panna meediateenuse osutajatele täiendav kohustus selles küsimuses tegevusjuhendi väljatöötamiseks. Art 9 (4) Valikuline MeeTS § 27 AVMSD artikli 9 lõige 4 julgustab liikmesriike kasutama kaasreguleerimist ja soodustama enesereguleerimist ebatervislike toitude ja jookide reklaami osas lastesaadetes. Tegemist ei ole sisult uue sättega (AVMSD eelmises redaktsioonis sisaldus sama põhimõte artikli 9 lõikes 2), mistõttu on see juba kehtivasse MeeTS-i üle võetud. Art 9 (5) Ei Art 1 (14) (a) Art 10 (2) Jah MeeTS § 30 lg 7 Art 1 (14) (b) Art 10 (4) Jah; osaliselt MeeTS § 30 lg 9 ja 10 AVMSD artikli 10 lõige 4 võimaldab valikuline lisaks uudiste- ja poliitikasaadetele keelata ka lastesaadete spondeerimise. Eesti õiguses on otsustatud seda võimalust esialgu mitte kasutada, kuna COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõttu kehtinud sisuliselt ülemaailmsest eriolukorrast tulenev majanduslangus paneb ka meediateenuse osutajad tulude vähenedes keerulisse olukorda. Seega ei rakendata praegu täiendavaid 7  sponsorluse piiranguid, mida AVMSD kohustuslikuna ette ei näe. Art 1 (15) Art 11 (1) Jah MeeTS § 62 Art 11 (2) Jah MeeTS § 31 lg 2 Art 11 (3) (a) Jah MeeTS § 31 lg 4 p 1 Art 11 (3) (b) Jah MeeTS § 31 lg 4 p 2 Art 11 (3) (c) Jah MeeTS § 31 lg 4 p 3 Art 11 (3) (d) Jah; osaliselt MeeTS § 31 lg 4 p 4 ja lg 7 AVMSD artikli 11 lõike 3 punkti d valikuline (tootepaigutust sisaldavate saadete märgistamine) kohaldamisest võivad liikmesriigid loobuda, välja arvatud saadete puhul, mille on tootnud või tellinud audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või temaga seotud ettevõte. Kuna tegemist ei ole uue põhimõttega, vaid see sisaldus ka AVMSD eelmises redaktsioonis, on juba kehtivas MeeTS § 31 lõikes 7 sätestatud, et kõnealust nõuet ei kohaldata saate puhul, mille on tootnud väljaspool liikmesriiki või konventsiooniga ühinenud riiki asuv ettevõtja. Art 11 (4) (a) Jah MeeTS § 31 lg 6 p 1 Art 11 (4) (b) Jah MeeTS § 31 lg 6 p 2 Art 1 (16) IV peatüki pealkiri Ei Art 1 (17) Art 12 Ei Art 1 (18) Art 13 (1) Jah MeeTS § 24 lg 1 Art 13 (2) Valikuline AVMSD artikli 13 lõige 2 näeb ette, et kui liikmesriigid nõuavad, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad audiovisuaalmeedia teenuse osutajad 8  panustaksid rahaliselt Euroopa teoste tootmisesse, võivad nad samuti nõuda, et selliseid kohustusi täidaksid nende territooriumil asuvale vaatajaskonnale teenuseid suunavad audiovisuaalmeedia teenuse osutajad, kes on asutatud teises liikmesriigis. Rahaline panustamine Euroopa teoste tootmisesse võib väljenduda näiteks sisusse otseselt investeerimise või riiklikesse fondidesse tehtavate osamaksete kaudu. Kõnealuse sätte rakendamise eelduseks on seega asjaolu, et liikmesriik on kehtestatud sellised rahalised kohustused. Otsese rahalise panustamisega seotud meetmeid rakendab 28% liikmesriikidest.2 Rahalist panustamist eeldavad meetmed Euroopa teoste edendamiseks jagunevad üldjoontes kaheks – osa liikmesriike kogub teatud protsendi meediateenuse osutajate tuludest kokku ja suunab saadud summad uute teoste tootmisesse läbi taotlusvoorude, teised aga on kehtestanud meediateenuse osutajatele kohustuse investeerida ise teatud protsent oma tuludest Euroopa või kodumaiste teoste tootmisesse. 2 Promotion of European works in on-demand services – Contributions from the audiovisual regulators. 9  Eelnõu ettevalmistajad konsulteerisid Rahandusministeeriumiga (edaspidi RaM), hindamaks sarnaste meetmete Eestis kasutusele võtmise perspektiivikust. RaM-i esialgse hinnangu kohaselt ei kaaluks meetmest saadav tulu üles sellega kaasnevaid kulusid. Arvestades RaM-i seisukohta ja direktiivi ülevõtmise kitsast ajaraami, kõnealust küsimust eelnõus ei puudutata. Teema juurde on võimalik edaspidi tagasi tulla. Art 13 (3) Valikuline AVMSD artikli 13 lõikes 3 täpsustatakse, et sama artikli lõikes 2 osutatud rahalised kohustused peavad põhinema ainult sihtliikmesriikides teenitud tuludel. Kuna AVMSD artikli 13 lõiget 2 Eesti õigusesse praegu üle ei võeta, puudub ka sama artikli kolmanda lõike ülevõtmise vajadus. Art 13 (4) Jah MeeTS § 24 lg 2 ja § 54 lg 4 p2 Art 13 (5) Ei Art 13 (6) Jah; osaliselt MeeTS § 24 lg 3 AVMSD artikli 13 lõige 6 puudutab valikuline osaliselt sama artikli lõigetes 2 ja 3 nimetatud rahalisi kohustusi, võimaldades teha neist väikese käibe või väikese vaatajaskonnaga audiovisuaalmeedia teenuse osutajate puhul erandi. Kuna AVMSD artikli 13 lõikeid 2 ja 3 Eesti õigusesse praegu üle 10  ei võeta, jääb ka sama artikli lõige 6 osaliselt üle võtmata. Art 13 (7) Ei Art 1 (19) Art 19 (2) Jah MeeTS § 28 lg 4 Art 1 (20) Art 20 (2) Jah MeeTS § 28 lg 5–7 Art 1 (21) Art 23 (1) Jah MeeTS § 29 lg 1 Art 23 (2) (a) Jah MeeTS § 29 lg 3 p 1 Art 23 (2) (b) Jah MeeTS § 29 lg 3 p 3 Art 23 (2) (c) Jah MeeTS § 29 lg 3 p 4 Art 23 (2) (d) Jah MeeTS § 29 lg 3 p 5 Art 1 (22) VIII peatükk Ei Art 1 (23) Art 28a (1) Jah MeeTS § 2 lg 6 p 1 Art 28a (2) (a) Jah MeeTS § 2 lg 6 p 2, 3 ja 5 Art 28a (2) (b) Jah MeeTS § 2 lg 6 p 4 ja 6 Art 28a (2) (a) Jah ÄS § 6 lg 1 Art 28a (2) (b) Jah ÄS § 6 lg 1 ja 2 Art 28a (2) (c) Jah MeeTS § 2 lg 7 Art 28a (3) Jah MeeTS § 2 lg 6 p 2–4 Art 28a (4) Jah MeeTS § 2 lg 6 p 5 ja 6 Art 28a (5) Jah MeeTS § 31 Art 28a (6) Jah MeeTS § 47 lg 21 p 4 ja § 54 lg 4 p 3 Art 28a (7) Jah MeeTS § 53 lg 4 Art 28b (1) (a) Jah MeeTS § 191 lg 2 Art 28b (1) (b) Jah MeeTS § 191 lg 1 p 1 Art 28b (1) (c) Jah MeeTS § 191 lg 1 p 1–3 Art 28b (2) Jah MeeTS § 25 lg 21, § 26 lg 3, § 27 lg 1, § 311, RekS § 11 lg 11 Art 28b (3) (a) Valikuline MeeTS § 191 lg 1 ja 2 AVMSD artikli 28b lõike 3 punktides a–j esitatakse valik meetmeid, mille 11  rakendamise kohustuse liikmesriigid videojagamisplatvormi pidajatele alaealiste ja üldsuse kaitseks võivad panna. Punktis a nimetatud meede on Eesti õigusesse üle võetud põhjusel, et tegemist on platvormi pidajate vaatest lihtsaima meetmega, mille abil sama artikli lõikes 1 sätestatud ülevõtmiseks kohustuslikke eesmärke täita. Art 28b (3) (b) Valikuline MeeTS § 311 lg 1 AVMSD artikli 28b lõike 3 punktis b nimetatud meede on Eesti õigusesse üle võetud põhjusel, et tegemist on platvormi pidajate vaatest lihtsaima meetmega, mille abil sama artikli lõikes 2 sätestatud ülevõtmiseks kohustuslikke eesmärke täita. Art 28b (3) (c) Valikuline MeeTS § 311 lg 2 AVMSD artikli 28b lõike 3 punktis c nimetatud meede on Eesti õigusesse üle võetud põhjusel, et oleks võimalik rakendada sama artikli lõikes 2 kohustuslikuna sätestatut, mille kohaselt liikmesriigid tagavad, et videojagamisplatvormi pidajad teavitavad kasutajaid sõnaselgelt audiovisuaalseid äriteateid sisaldavatest saadetest ja kasutaja loodud videotest, tingimusel et sellistest äriteadetest on lõike 3 kolmanda lõigu punkti c kohaselt teatatud või platvormi pidaja on kõnealusest asjaolust teadlik. Art 28b (3) (d) Valikuline MeeTS § 191 lg 3 AVMSD artikli 28b lõike 3 punktis d 12  nimetatud meede on Eesti õigusesse üle võetud põhjusel, et see aitab koostoimes MeeTS § 191 lõikega 4 tõhusalt kaitsta üldsust ebaseadusliku sisu eest ning aitab kaasa InfoTS § 11 lõike 3 rakendamisele. Art 28b (3) (e) Valikuline AVMSD artikli 28b lõike 3 punktis e nimetatud meede seisneb selliste süsteemide loomises ja käitamises, mille kaudu videojagamisplatvormi pidajad selgitavad videojagamisplatvormi kasutajatele, milline mõju on sama lõike punktis d osutatud teatamisel ja märkimisel. MeeTS § 191 lõigete 4 ja 5 eelnõukohane sõnastus näeb ette, kuidas videojagamisplatvormi pidaja vägivalda või vihkamist õhutavast, õigusrikkumisele üleskutsuvast, lapspornot sisaldavast või alaealistele sobimatust sisust teada saamisel reageerib. Seega tuleneb teatamise tagajärg seadusest ja puudub vajadus panna videojagamisplatvormi pidajatele kohustus seda mõju kasutajatele täiendavalt selgitada. Art 28b (3) (f) Valikuline MeeTS § 191 lg 5 AVMSD artikli 28b lõike 3 punktis f nimetatud meede on Eesti õigusesse üle võetud põhjusel, et tagada alaealiste kaitse sarnaselt audiovisuaalmeedia teenustega ka videojagamisplatvormi 13  kasutamisel. Art 28b (3) (g) Valikuline AVMSD artikli 28b lõike 3 punktis g nimetatud meedet, mis seisneb videojagamisplatvormi kasutajate poolt hinnangute andmises selle kohta, kas platvormil edastatav sisu on ebaseaduslik, ei ole Eesti õigusesse sellises sõnastuses üle võetud põhjusel, et põhimõtteliselt saab taolise hindamissüsteemi lugeda hõlmatuks ebaseaduslikust sisust teatamise võimaluse loomisega (sama lõike punkt d, mis on Eesti õigusesse üle võetud MeeTS § 191 lõikega 3). Selline hõlpsasti kasutatav teatamissüsteem võib muu hulgas seisneda ka sisu hindamises. Art 28b (3) (h) Valikuline AVMSD artikli 28b lõike 3 punktis h nimetatud meedet, mis seisneb vanemakontrolli süsteemide loomises, ei ole Eesti õigusesse sellises sõnastuses üle võetud põhjusel, et põhimõtteliselt saab selle lugeda hõlmatuks videojagamisplatvormi pidajale pandava kohustusega teha alaealistele sobimatu sisu isiklike tunnuskoodide või teiste asjakohaste tehniliste lahenduste abil kättesaadavaks üksnes viisil, mis ei ole neile tavaolukorras kättesaadav (sama lõike punkt f, mis on Eesti õigusesse üle võetud MeeTS § 191 lõikega 5). 14 Art 28b (3) (i) Valikuline AVMSD artikli 28b lõike 3 punktis i nimetatud meedet, mis seisneb videojagamisplatvormi pidajate peale esitatud kasutajate kaebuste läbipaistva, lihtsalt kasutatava ja tulemusliku menetlemise ja lahendamise korra loomises ja kasutamises videojagamisplatvormi pidajate endi poolt seoses sama lõike punktides d–h osutatud meetmete rakendamisega, Eesti õigusesse MeeTS-iga üle ei võeta. Tarbijakaitseseaduse (edaspidi TKS) § 24 juba reguleerib kaebuse esitamist kauplejale ja kuna videojagamisplatvormi pidaja on kaupleja TKS § 2 lõike 1 punkti 2 tähenduses, on kasutajal võimalik esitada talle kaebus TKS alusel. Art 28b (3) (j) Valikuline AVMSD artikli 28b lõike 3 punktis j nimetatud meede seisneb tõhusate meediakirjaoskust arendavate meetmete ja vahendite väljatöötamises videojagamisplatvormi pidajate poolt ning kasutajate teadlikkuse suurendamises neist meetmetest ja vahenditest. Vältimaks videojagamisplatvormi pidajate suuremat koormamist võrreldes meediateenuse osutajatega, kõnealust kohustust neile esialgu ei panda. Art 28b (3) viimane Jah MeeTS § 192 15 lõik Art 28b (4) Valikuline AVMSD artikli 28b lõikes 4 julgustatakse liikmesriike kasutama videojagamisplatvorme puudutavates küsimustes kaasreguleerimist. Kuna direktiivi ülevõtmise ajal ei ole teada, kas Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid videojagamisplatvormi pidajaid üldse eksisteerib, rääkimata sellest, et oleks moodustatud mõni valdkonna huvide eest seisev esindusorganisatsioon, ei võeta AVMSD artikli 28b lõiget 4 momendil Eesti õigusesse üle. Selle juurde on võimalik tulevikus tagasi tulla eeldusel, et tekib tugev videojagamisplatvormi pidajate kogukond. Art 28b (5) Jah MeeTS § 54–59 Art 28b (6) Valikuline AVMSD artikli 28b lõige 6 võimaldab liikmesriikidel kehtestada sama artikli lõikes 3 nimetatutest rangemaid meetmeid. Kuna eelnõu koostamise ajal teadaolevaid Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid videojagamisplatvormi pidajaid pole, on mõistlik esialgu piirduda AVMSD-s pakutud meetmetega ning tulla rangemate meetmete kaalumise juurde tagasi juhul, kui selleks ilmneb praktiline vajadus. Art 28b (7) Jah MeeTS § 191 lg 6 ja § 561 Art 28b (8) Jah PS § 15 16  Art 28b (9) Ei Art 28b (10) Ei Art 1 (24) XI peatüki pealkiri Ei Art 1 (25) Art 30 (1) Jah MeeTS § 54 lg 2, VVS § 63 lg 2 p 7 ja § 93 lg 6 p 1, KVS Art 30 (2) Jah MeeTS § 54 lg 3 Art 30 (3) Jah MeeTS tervikuna, aga ka kõik muud valitsusasutuste tegevust reguleerivad õigusaktid Art 30 (4) Jah VVS § 41 lg 2, AvTS § 28 lg 1 p 11, MeeTS § 55 ja § 56 Art 30 (5) Jah VVS § 49 lg 1 p 5, ATS § 16 lg 1 ja 6, § 18 lg 4, § 23 lg 2 p 3 ja 11. ptk, Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2013. a määrus nr 100 „Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“ Art 30 (6) Jah PS § 15 ja § 146, HMS § 61 lg 2 Art 1 (26) Art 30a (1) Jah MeeTS § 53 lg 1 Art 30a (2) Jah MeeTS § 53 lg 3 17  Art 30a (3) Jah MeeTS § 531 lg 8 Art 30b (1) Ei Art 30b (2) Ei MeeTS § 54 lg 4 p 4 Art 30b (3) (a) Ei Art 30b (3) (b) Ei Art 30b (3) (c) Ei Art 30b (3) (d) Ei Art 30b (4) Ei Art 1 (27) Art 33 Ei Art 1 (28) Art 33a (1) Jah MeeTS § 533 lg 1 Art 33a (2) Jah MeeTS § 533 lg 2 Art 33a (3) Ei Art 2 (1) Jah Eelnõu § 5 ja MeeTS normitehniline märkus Art 2 (2) Ei Art 3 Ei Art 4 Ei 18  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastustabel Märkuse esitaja Märkuse sisu Arvestamine/mittearvestamine Justiitsministeerium Eelnõu § 1 punktid 31 ja 32 – täpsustatakse Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. meediateenuste seaduse (edaspidi MeeTS) § 19 sõnastust, mis reguleerib alaealiste kaitset ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamist meediateenustes, s.o televisiooni- ja raadioteenuses ning tellitavas audiovisuaalmeedia teenuses ning MeeTS-i täiendatakse §-ga 191, mis reguleerib alaealiste kaitset ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamist videojagamisplatvormi teenuse osutamisel. Arvestades, et MeeTS § 19 (ja ilmselt ka § 191) tuleb edaspidi tõlgendada nn audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi (AVMSD)1 artikli 6 lõike 1 p a ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 21 silmas pidades, siis tuleb seletuskirjas analüüsida, kas AVMSD artikli 6 lõike 1 p a eesmärk on kehtestada ammendav või mitteammendav loetelu alustest ehk kaitstud tunnustest. See määrab ka liikmesriigi kohustuse sisu, mida ei tohi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate meediateenuse osutajate pakutavad audiovisuaalmeedia teenused sisaldada. MeeTS §-d 19 ja 191 tuleb siis sõnastada vastavalt. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1808, 14. november 2018, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda. 1 Seletuskirjas selgitatakse MeeTS § 19 lõike 1 kohta, et: „MeeTS § 19 lõiget 1, mis sätestab keelu õhutada meediateenuseid osutades saadetes vihkamist ja vägivalda, täiendatakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi ka harta) artiklist 21 tulenevate alustega. Kui seni nimetati MeeTS § 19 lõikes 1 vihkamist soo, rassilise või etnilise päritolu, veendumuste või usutunnistuse alusel, siis uues sõnastuses on esitatud kõik harta artiklis 21 nimetatud tunnused. Muudatus on kooskõlas nn audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi AVMSD artikli 6 lõike 1 punktiga a.“. Sarnaselt on sõnastatud ka MeeTS § 191 lõige 1, kus videojagamisplatvormil on keelatud selliste saadete, kasutaja loodud videote ja äriteadete kättesaadavaks tegemine. Nn audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi (AVMSD) artikli 6 lõike 1 punkt a on sõnastatud järgmiselt: „… Member States shall ensure … do not contain any: (a) incitement to hatred directed against a group of persons of a member of a group based on any of the grounds referred to in Article 21 of the Charter“. Eesti keeles on „… tagavad liikmesriigid … ei sisalda: (a) vägivallale või vihkamisele õhutamist, mis on suuantud isikute rühma või rühmaliikme vastu harta artiklis 21 osutatud alustel;„ Nii eestikeelese kui ka ingliskeelese AVMSD teksti puhul on segadust tekitav asjaolu, et harta artikli 21 loetelu on mitteammendav. Eesti keeles on harta sõnastatud selliselt, et „Keelatud on igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine … tõttu“. Inglise keeles on võimalus ka teistel 2 alustel diskrimineerimist keelata veel selgemalt väljendatud „Any discrimination based on any ground such as …“. Seega on võimalik, et ingliskeelsele harta versioonile tuginedes saaks öelda, et „any of the grounds referred to in Article 21 of the Charter“ hõlmab ka mõistet „any ground such as“ ehk siis mõni muu alus ehk kaitstud tunnus, mis on samaväärne selgelt loetletud aluste ehk kaitstud tunnustega. Eestikeelsele tekstile tuginedes selline võimalus nii selge ei ole. Samas tuleb möönda, et sama probleem tekib harta saksa- ja prantsuskeelse versiooni pinnalt. Eelnõu § 1 punkt 32 – MeeTS § 191 reguleerib Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse MeeTS-i täiendatakse § 191 lõikega 6, mis tagamist videojagamisplatvormi teenuse osutamisel. võimaldab videojagamisplatvormi kasutajal MeeTSi § 191 lõike 1 punktides 1-3 ja lõigetes 3 ja 4 pöörduda kaebusega TTJA poole, kui ta leiab, et on videojagamisplatvormi teenuse osutaja saate, kasutaja loodud video või äriteate kohustused seoses keelatud sisuga. eemaldamisega videojagamisplatvormilt või sellele Kõnealused sätted näevad ette teenuseosutaja juurdepääsu piiramisega on rikutud tema õigusi. kohustuse luua süsteem, mille abil teenuse kasutajad Kaebuste lahendamise tähtajad jms nähakse ette saavad teenuseosutajale hõlpsasti teatada keelatud MeeTS §-s 561. saatest, kasutaja loodud videotest ja äriteadetest. Kui Mis puudutab küsimust selle kohta, kui kiiresti videojagamaisplatvormi teenuse osutaja saab teate peab teenuse osutaja reageerima, sisu kõrvaldama mittelubatud sisu kohta või kui ta ise on sellest või juurdepääsu tõkestama ning kas ja missugusest teadlik, siis peab ta kõrvaldama sellise sisu ajahetkest alates võiks teenusepakkuja lugeda põhjendamata viivituseta või tõkestama sellele vastutavaks ebaseadusliku sisu valdamise või juurdepääsu. kättesaadavaks tegemise eest, siis eelnõus on Arusaamatuks jääb, kuidas tagatakse, et teenuse võrreldes selle varasema versiooniga asendatud osutaja ei kõrvalda sellist sisu, mida ei saa pidada § sõnad „põhjendamatu viivituseta“ sõnaga 191 lõikele 1 vastavaks sisuks ehk et teenuse osutaja „viivitamata“, mis tähendab kohe. Sarnane ei piiraks õigustamatult kasutajate sõnavabadust ja lahendus on kasutusel ka InfoTS § 10 lõike 1 3  teiste kasutajate õigust teabele. Puudu on sätted, mis punktis 2. tagavad kasutajate õiguse sisu mahavõtmist tõhusalt vaidlustada ning järelevalve teenuseosutajate tegevuse üle sisu eemaldamisel ja sisule juurdepääsu tõkestamisel. Puudub selgus ka, kas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) muudetud MeeTS-i § 54 lõike 1 alusel teostab järelevalvet mitte pelgalt selle üle, kas teatamissüsteem on olemas, vaid ka selle üle, kas teenuse osutajad austavad kasutajate sõna- ja teabevabadust. Lisaks märgime, et kui teenuse osutaja MeeTS §-i 191 lõikes 4 sätestatud nõude täitmata jätab (keelatud sisu videojagamisplatvormilt ei kõrvalda või sellele juurdepääsu ei tõkesta), siis rakenduks MeeTS-i §-s 57 sätestatud väärteokoosseis. Palume eelnõu autoritelt seletuskirja täiendavat selgitust kui kiiresti peab teenuse osutaja reageerima, sisu kõrvaldama või juurdepääsu tõkestama ning kas ja missugusest ajahetkest alates võiks teenusepakkuja lugeda vastutavaks ebaseadusliku sisu valdamise või kättesaadavaks tegemise eest. Eelnõu § 1 punktiga 75 – muudetakse MeeTS-i §-i Mittearvestatud. Olles tutvunud MeeTS-i eelnõu 51 „Meediateenuse vastuvõtmise ja taasedastamise 827 SE seletuskirjaga3, on JuM on oma hilisemas vabadus“. Juhime tähelepanu, et kehtivas õiguses kirjas möönnud, et seadusandja tahe on olnud sätestatakse kõnealuses paragrahvis, et „teisest riigist mõista termineid „edastamine“ ja „taasedastamine“ pärit televisiooni- ja raadioteenuse vastuvõtmist ja MeeTS-is AutÕS-ist erinevas tähenduses. AutÕS taasedastamist ei piirata/…/“. Kuna kehtiva õiguse tegeleb õigustega sisule ja MeeTS selle sisu kohaselt on regulatsiooniga hõlmatud vaid tehniliste edastusviisidega ning sellele sisule televisiooni- ja raadioteenus, siis piisaks lisaks ligipääsemise üldisemate üldsuse huve puudutavate 3 Meediateenuste seadus 827 SE. 4  „vastuvõtmisele“ (see tähendab, et olemas on ka küsimustega (alaealiste ja üldsuse kaitse, edastatav televisiooni- või raadioprogramm) ka ainult vastuvõtmise ja taasedastamise vabadus jms). viitamisest (selle algse programmi) KuM konsulteeris antud küsimuses TTJA-ga, kes „taasedastamisele“. Autoriõiguse seaduse (AutÕS) on samuti seisukohal, et MeeTS-is hõlmab termin kohaselt on see konkreetne üldsusele suunamise viis „edastamine“ tellitava audiovisuaalmeedia teenuse täpselt piiritletud ning tähendab AutÕS § 103 puhul ka programmikataloogi üldsusele kohaselt programmi samaaegset, muutumatut ja kättesaadavaks tegemist. täielikku taasedastamist traatside või õhu, sealhulgas TTJA ei soovita termineid „edastamine“ ja satelliidi kaudu üldsusele kättesaadava kaabel- või „taasedastamine“ MeeTS-is siiski defineerida, kuna mikrolainesüsteemi vahendusel. Vajab küll digiajastul, kus hoogsalt edeneb eri liiki teenuste 2 märkimist, et KabSat2 direktiivist tulenevalt konvergents, signaali liikumist sisutootjast tarbijani „taasedastamise“ määratlus mõnevõrra muutub, kuid on väga raske täpselt ja püsivalt ajakindlalt jagada selle põhiolemus jääb samaks (vt artikli 2 punkt 2). tehniliselt selgelt eristuvaiks osadeks (edastamise Mis tähendab omakorda, et kuna MeeTS praeguste ja taasedastamise etapp) ning see temaatika haakub muudatustega kohaldatakse §-i 51 edaspidi laiemalt ka sideteenuste valdkonnaga, oleks igasugusele meediateenusele, siis ei pruugi enam kitsaste ajaraamide juures nende mõistete detailselt piisata sellest, et üldise põhimõttena ei piirata täpne piiritlemine väga keeruline ja kiirustamise teenuste „vastuvõtmist ja taasedastamist“. tulem küsitava õiguskindlusega. Meediateenuste alla käivad ka näiteks tellitavad KuM toetab TTJA seisukohta. Lahendusena oleme audiovisuaalmeediateenused, mille puhul tulenevalt loobunud eelnõus Eesti Infotehnoloogia ja MeeTS § 4 lõike 1 p 2 sisalduvast definitsioonist Telekommunikatsiooni Liidu ettepanekul juba oleks AutÕS mõistes kohasem viidata „üldsusele tehtud korrektuuridest (kasutame erinevalt AutÕS- kättesaadavaks tegemisele“ (vt AutÕS § 10 lõige 6), ist MeeTS-is tellitava audiovisuaalmeedia teenuse mitte „taasedastamisele“. Kui MeeTS § 51 puhul läbivat terminit „edastamine“, mitte muudatuste eesmärgiks oli sätestada, et ka tellitavat „üldsusele kättesaadavaks tegemine“) ning audiovisuaalmeediateenuse kättesaadavust ei peaks selgitanud sarnaselt MeeTS-i eelnõuga 827 SE üldjuhul MeeTS alusel piirama, siis oleks korrektsem eelnõu seletuskirja tasandil, et kõnealuseid (televisiooni- ja raadioteenuse osutaja) programmi termineid ei mõisteta siin AutÕS-i tähenduses. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/789, 17. aprill 2019, millega kehtestatakse ringhäälinguorganisatsioonide teatavate veebiülekannete ning televisiooni- ja raadiosaadete taasedastamise suhtes kohaldatavate autoriõiguste ja nendega kaasnevate õiguste teostamise reeglid ja muudetakse direktiivi 93/83/EMÜ (ELT L 130, 17.5.2019, lk 82-91). 5  „taasedastamisele“ lisada ka (tellitava audiovisuaalmeediateenuse osutaja programmikataloogi) „kättesaadavaks tegemine“. Ülaltoodud põhjusel võiks samasugust täiendust kaaluda ka eelnõuga MeeTS-ile lisatava §-i 531 lõigetes 4 ja 5. Sarnane muudatus on eelnõuga juba sisse viidud MeeTS §-i 19 Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ettepanekul. Eelnõu § 1 punktiga 81 – laiendatakse MeeTS § 57 Arvestatud. Seletuskirja täiendatud selgitusega, et „Alaealiste kaitse nõuete rikkumine“ MeeTS § 191 lõike 1 punktis 3 mõistetakse väärteokoosseisu ning lisatakse sinna juurde ka § 191 lapspornot vastavalt KarS § 178 lõikele 1 noorema nõuete rikkumine. Lisatava § 191 puhul juhime kui kaheksateistaastase isiku osalusel toimuva tähelepanu asjaolule, et Eesti õiguses puudub hetkel pornograafilise etteastena või noorema kui lapsporno legaaldefinitsioon. Märgime, et vastavalt neljateistaastase isiku osalusel toimuva karistusseadustiku §-le 178 on lapsporno puhul muu pornograafilise või erootilise etteastena. hulgas selle valmistamine, omandamine, valdamine, Seletuskirja lisatud ka viide Euroopa Parlamendi ja levitamine ja muul viisil kättesaadavaks tegemine nõukogu direktiivi 2000/93/EL, mis käsitleb laste kuritegu. seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK (ELT L 335, 17.12.2011, lk 1–14), kohta, millest KarS-is sätestatud kuriteokoosseisu sisustamisel praktikas lähtutakse. MeeTS on vastuvõetud 16. detsembril 2010. a., Arvestatud osaliselt. Märkuses on viidatud jõustus 16.01.2011.a.4 Juriidilise isiku kehtivad MeeTS-i eelnõu 827 SE seletuskirjale, kus on karistusmäärad on tõenäoliselt sätestatud kooskõlas karistusmäärade suuruse kindlaks määramisel 2007. a muudatustega KarSi §-s 47, mille järgselt lähtutud ka telereklaami hinnast. Telereklaami hind lubati hakata juriidilist isikut maksimaalselt püsib aga eelmisest majandussurutisest saati väga karistama kuni 500 000 krooni suuruse rahatrahviga, madalal tasemel10, mistõttu ei ole karistusmäärade 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018055 6  mis 2011 asendati 32 000 euroga seoses euro tõstmine sellest kriteeriumist lähtuvalt kasutusele võtmise seaduse5 jõustumisega. põhjendatud. Meediateenuste seaduse eelnõu 827SE seletuskirjas6 KuM konsulteeris antud küsimuses ka TTJA-ga, tuuakse välja, et rahatrahvisumma määramisel on kelle hinnangul on rahatrahvi piirmäär 32 000 lähtud eesmärgist panna isikuid sellistest tegudest eurot veenev mõjur ka täna ja puudub pakiline hoiduma, rahatrahv ei tohiks olla väiksem kui vajadus asuda karistusmäärasid tõstma. võimalik saadav tulu7. MeeTS § 59 lõike 1 kehtetuks tunnistamise kohta Juhime tähelepanu sellele, et karistusõiguse tehtud märkust oleme arvestanud ning eelnõu ja revisjoniga muudeti KarS § 47 ning 2015. aasta 1. seletuskirja täiendanud. jaanuarist on väärteo korral juriidilisele isikule võimalik maksimaalse rahatrahvina kohaldada kuni 400 000 eurot8. Soovitame meediateenuste seaduses olevad juriidilise isiku karistusmäärad üle vaadata ja vajadusel sanktsioone tõsta. MeeTS § 59 lõige 1 tuleb kehtetuks tunnistada. Vastavad viited kaotati eriseadustest KarS revisjoni eelnõuga 554 SE9. 10 Eesti Rahvusringhääling. Eesti telereklaami hind püsib masust saati väga madalal. 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/13310847 6 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/edf0912f-0ed4-64fd-b7a0-157bb4962665/Meediateenuste%20seadus 7 Kehtivas ringhäälinguseaduses antud trahvide piirmäärad on jäänud samaks, kui seaduse vastuvõtmisel 1994. a, kuid selle aja jooksul on inflatsioon nõrgendanud nende summade distsiplineerivat toimet. Seepärast on põhjendatud suurendada seaduse rikkumise korral rakendatavate rahatrahvide piirmäärasid, tõstes selle juriidilisele isikule kuni 500 000 kroonini. Selline rahatrahvi piirmäär omab ka üldpreventiivset mõju. Samuti vastab selline rahatrahvi määr õigusrikkumise kaudu saadava tulu suurusele. Teatavasti maksab telereklaami sekund sõltuvalt kellaajast ja paigutusest 500-1000 krooni sekund. Tavaliselt on reklaamiaja rikkumise korral ületatav aeg 1-2 minutit ja selline tegevus korduv. Seega õigusrikkumisest saadav tulu ületab mitmekordselt tänaseid rahatrahvi määrasid. 500 000 kroonise rahatrahvi määraga kaob meediateenuse osutajal motiiv reklaamiaja alaseid õigusrikkumisi toime panna, sest saadav tulu võib olla kokkuvõttes väiksem kui võimalik väärteotrahv. 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/128022020005 9 Toodud sätted on ebaõiged järgmistel põhjustel. Esiteks karistusseadustik (KarS) ei reguleeri kuritegude ega väärtegude menetlust, mistõttu vastava sätte paigutamine pealkirja Menetlus alla on ekslik. KarS-i näol on teatavasti tegemist materiaalõigusega, mis sätestab karistatavad teod – süüteod – ja nende eest ettenähtud karistused. Süüteo tuvastamine kujutab endast menetlust, mida reguleerib kaks õigusakti: kriminaalmenetluse seadustik ja väärteomenetluse seadustik. Teiseks, väärtegude menetlemine on niigi ette nähtud VTMS-s, mille § 1 kohaselt käesolevas seadustikus sätestatakse väärtegude kohtuvälise menetluse ja kohtumenetluse kord ning väärteo eest kohaldatud karistuse täitmisele pööramise kord. See tähendab, et kõiki väärtegusid menetletakse niikuinii VTMS-s sätestatud korra kohaselt ning mingeid täiendavaid volitusi vastavat liiki väärteo menetlemiseks ei saa olla. Kolmandaks, väärteo tunnused – vastava teo lugemine väärteoks – tulenevad karistusseadustiku üldosast, mis teatavasti näeb ette teo karistatavuse 7  Arvestades audiovisuaalmeedia turul ja tarbimises Selgitatud. Kirjeldatud juhtumid on seotud ning tehnoloogiavaldkonnas toimunud olulisi isikuandmete kaitsega. IKS § 4 näeb ette, et muutusi, ühtlustatakse eelnõuga televisiooniteenusele isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta ja tellitavale audiovisuaalmeedia teenusele töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige kohalduvaid alaealiste kaitse ning kõlbluse ja avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja seaduslikkuse tagamise reegleid. see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Seoses alaealistega tõstatame aruteluks küsimuse, Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära mida võiks seletuskirjas selgitada. Nimelt juhtumid, kahjustada andmesubjekti õigusi. kus vägivalda ega vihkamist ei õhutata, vägivalda või Isikuandmete töötlemist ajakirjanduslikul julmust ei demonstreerita, õigusrikkumisele ei eesmärgil on põhjalikult selgitatud IKS-i eelnõu kutsuta, pornograafia ka pole, aga on siiski 679 SE seletuskirjas, kus on muu hulgas märgitud, konkreetset last või lapsi kui selliseid (nt mingi et ajakirjandusvabadus on piiratud teiste õigustega: veider karikatuur), alandatud, mõnitatud vms. Millise eraelu kaitsega, solvamise ning laimamise keeluga, regulatsiooni alla selline juhtum läheks? Nt valeandmete edastamise ning rassiviha õhutamise konkreetne alaealine mingis armetus seisus või keeluga, samuti alaealiste ohustamise jms joobes poolpaljas alaealine kuskil tuikumas, midagi keeluga.11 rumalat, kellelegi naljakat juttu rääkimas. Vahel võib mõni selline seik jääda rahvaüritusi filmides sisse. Selle saatelõiguga alaealiste kõlbelist arengut vist otseselt ei kahjustata, aga konkreetse alaealise suhtes oleks tagajärg ebameeldiv. Eriti kui sellist lõiku hakatakse sotsiaalmeedias jagama ja näpuga näitama. Palume seletuskirjas täiendavalt käsitleda Arvestatud osaliselt. Märkuse punktis a viidatakse muudetavate MeeTS-i sätete puutumust esiteks vajadusele analüüsida, kas MeeTS §-de 19 alused ja piirid. Nimetatud alused ja piirid kujutavad endast õigusriiklikult olulisi tagatisi põhimõttele nullum crimen nulla poena sine lege (PS § 23 lg 1: kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal). Vastavalt KarS § 1 lõikele 1 kohaldatakse KarS-i sätteid KarS-i eriosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude – seega nii kuritegude kui väärtegude – eest karistamiseks. See säte peab ühtlasi tagama võrdse kohtlemise: kõiki süütegusid toimepannud isikuid tuleb kohelda ühesugustel alustel, mis tulenevad KarS-i üldosast. Seega tuleneb teo karistatavaks lugemine ainult KarS-i üldosast ning mingeid täiendavaid volitusi vastava väärteo tuvastamiseks ei saa olla. Järelikult tuleb vastavad sätted kõikidest haruseadustest tühistada. Säilitada tuleb aga need sätted, mis näevad ette konkreetset liiki väärtegude menetlusalluvuse. 11 Isikuandmete kaitse seadus 679 SE. 8 põhiõigustega Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja 191 sõnastus peaks peegeldama harta artikli 21 sätteid arvesse võttes alltoodud põhjustel: mitteammendava loetelu sõnastust. Sellele a) seletuskirja p-s 6.1.5.2. „Avalduva mõju kirjeldus küsimusele on vastus JuM-i esimesele märkusele sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta“ on selgitatud, vastamise raames juba antud ehk seletuskirja et: „Eelnõu kohaselt tuleb videojagamisplatvormi vastava selgitusega täiendatud. teenuse kasutustingimustes näha ette, et Teiseks märgitakse märkuse punktis a, et viide videojagamisplatvormil on keelatud selliste saadete, KarS-ile ei ole seletuskirja kõnealuses osas kasutaja loodud videote ja äriteadete kättesaadavaks asjakohane. Seletuskirja punkti 6.1.5.2 on tegemine, mis: korrigeetud ja viide KarS-ile välja jäetud. 1) õhutavad vägivalda või vihkamist soo, rassi, Märkuse punkti b sõnavabadust puudutava osa nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, selgituseks märgime, et seletuskirjas on kasutatud geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või direktiivi 15. põhjenduspunkti sõnastust, mille veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, eestikeelses versioonis kasutatakse terminit rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, „sõnavabadus“ ja inglisekeelses „freedom of sünnipära, puuete, vanuse, seksuaalse sättumuse või expression“. Tulenevalt põhjenduspunkti kodakondsuse alusel; inglisekeelsest sõnastusest oleks ilmselt parem 2) kutsuvad üles õigusrikkumisele või kasutada sõna „väljendusvabadus“ ja oleme selles 3) kujutavad lapspornot. Lühidalt öeldes on tegemist osas seletuskirja ka korrigeerinud, kuid me ei ebaseadusliku sisuga. Kui selline sisu nõustu, et sõna- või väljendusvabaduse mainimine videojagamisplatvormil siiski esineb, peab olema selles kontekstis ei ole asjakohane. kasutajatel võimalik sellest videojagamisplatvormi Väljendusvabadus tähendab igaühe õigust edastada teenuse osutajale võimalikult väikese vaevaga teada oma arvamusi ja ideesid ning jagada anda, misjärel peab teenuse osutaja keelatud sisu informatsiooni igas vormis. Nende arvamuste ja põhjendamatu viivituseta eemaldama või tõkestama ideede kujunemisel on oluline roll ka meedial. sellele juurdepääsu ning teavitama pädevat Teave meediateenuse osutajate omandistruktuuri järelevalveasutust. Kavandatavad muudatused kohta, võimaldab kasutajatel meediasisu teadlikult aitavad seega kaasa ebaseadusliku audiovisuaalse hinnata ning soodustab seega arvamuste ja ideede sisu leviku tõkestamisele ja suurendavad elanikkonna vaba kujunemist. turvatunnet, mistõttu on nende mõju positiivne. Märkuse punkti b vale- ja desinformatsiooni Arvestada tuleb siiski sellega, et taoliste piirangute puudutava osa selgituseks märgime, et seletuskirjas kehtestamisel on võimalikuks ebasoovitavaks mõjuks on kasutatud meediapoliitika olukorra ja 9 oht väljendusvabadusele. Kuna aga MeeTS-is arengusuundade uuringu sõnastust. Oleme esitatav videojagamisplatvormi lubamatu sisu loetelu teadlikud, et teatud kontekstides eristatakse vale- piirdub rangelt sellega, mis on ka KarS-i kohaselt ehk väärinformatsiooni ja desinformatsiooni, kuid ebaseaduslik, on väljendusvabaduse ülemäärase riive üldkeeles on need samatähenduslikud. Kuna risk väike.“ kõnealuses seletuskirja punktis viidatakse Seletuskirja praegune sõnastus on puudulik. Esiteks meediapoliitika olukorra ja arengusuundade tuleb arvestada vajadusega analüüsida, kas MeeTS-i uuringule, peame korrektseks jääda selles esitatud §-de 19 ja 191 sõnastus peaks peegeldama harta sõnakasutuse juurde. artikli 21 mitteammendava loetelu sõnastust (vt ka märkust p-s 1). Teiseks tuleb teha vahet põhiõiguse riivel ja rikkumisel. Põhiõiguste riive on igasugune sekkumine mõne põhiõiguse kasutamisse, näiteks väljendusvabadus. Selline sekkumine võib olla õiguspärane ehk nn lubatud põhiõiguse piirang/riive või õigusvastane ehk siis põhiõiguse rikkumine. Antud sätted kujutavad endast väljendusvabaduse piirangut alaealiste aga ka teiste isikute õiguste kaitseks, mh õigust mittediskrimineerimisele ja elu ning tervise kaitsele (avalik kord). Need nõuded tulenevad otse direktiivist ning seetõttu on nende õiguspärasuse kontroll toimunud direktiivi vastuvõtmisel. Selliseid piiranguid tuleb pidada õiguspäraseks ehk siis lubatud riiveks. EL põhiõiguste harta artikkel 52 lõike 1 kohaselt tohib hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduse teostamist piirata ainult seadusega ning arvestades nimetatud õiguste ja vabaduste olemust. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt võib piiranguid seda üksnes juhul, kui need on vajalikud ja vastavad tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatelel 10 eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi. Viide KarSile ei ole seetõttu siin asjakohane. Väljendusvabaduse rikkumise või selle ohu puudumine tuleb põhjendada sellega, et MeeTS säte ei ületa direktiivis sätestatud proportsionaalset piirangut. Ei saa öelda, et proportsionaalse õiguspärase piirangu puhul on ebasoovitavaks mõjuks oht väljendusvabadusele. Õiguspäraste piirangutega saavutatakse soovitud mõju kaitsta alaealiste ja teiste isikute õigusi. Väljendusvabadus ei ole absoluutne ega ainus põhiõigus, mida riik kaitsma peab. Tegemist on siin põhiõiguste kollisiooni ja kaalumisega. Tuleb nõustuda, et siiski on oht, et väljendusvabadust rikutakse, kui MeeTS direktiivist tulenevat sätet õigesti ei rakendata ja väljendusvabadust piiratakse laiemalt. b) seletuskirja sõnastus p-s 6.3.2.2. „Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta“ on selgitatud, et: „Kavandatav audiovisuaalmeedia teenuse osutajate omandistruktuuri avalikustamist puudutav muudatus on seotud sõnavabadusega. /…/“. Seletuskirjas on kasutatud seda sõnastust läbivalt. Jääb ebaselgeks, mida mõeldakse selle all, et omandistruktuuri avalikustamine on seotud sõnavabadusega. Omandistruktuur on eelkõige läbipaistvuse küsimus ning annab teavet allika kohta sisu allikakriitiliseks hindamiseks. Juhime tähelepanu sellele, et „valeinformatsioon“ ei ole siin õige termin, ilmselt on mõeldud „desinformatsioon“. Eelnõu § 1 punkt 1 – MeeTSi § 1 täiendatakse Mittearvestatud. Kõnealuse seaduse pealkirjaks 11 punktiga 11 jt sätetega, millega lisatakse MeeTSi on „Meediateenuste seadus“ jätkuvalt sobilik. Ka kohaldamisalasse videojagamisplatvormi teenust seni on MeeTS-is reguleeritud enamat, kui vaid puudutavad nõuded – tekib küsimus, kas sellest MeeTS § 4 tähenduses meediateenustega tulenevalt vajaks muutmist ka eelnõu pealkiri? seonduvat. Nii näiteks sisalduvad samas seaduses (§-s 15) ka informatsiooniallika kaitse põhimõtted, mis ei puuduta ainult audiovisuaalmeedia- või raadioteenuse osutajaid, vaid ka näiteks trükiajakirjandust. Seega saab meediateenuseid seaduse pealkirja tähenduses tõlgendada laiemalt ja arvata sinna alla mistahes massiteabe- või massisuhtlusvahendid, sh videojagamisplatvormid. Eelnõu § 1 punkt 45 – MeeTS § 27 lõike 2 Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja korrigeeritud. volitusnormi sõnastuses palume arvestada HÕNTE § 11 esitatud nõudeid ja sõnastada volitusnorm vastavalt näitele kommentaaris 4, sest üldjuhul on volitusnormis esikohal teema ja viimasena on märgitud akti andja ja liik. Eelnõu § 1 punkt 45 – (MeeTS § 27) ja eelnõu § 1 Sisuliselt arvestatud. Et seadusesse ei jääks kaht punkt 84 (MeeTS § 61) – sõnastusse lisatakse sama pealkirjaga paragrahvi (§-d 27 ja 61) „videojagamisplatvormi teenus“, mistõttu tuleks tunnistame MeeTS § 61 kehtetuks ja täiendame muuta ka paragrahvide pealkirju. seadust §-ga 654 „Paragrahvi 27 rakendamine“. Eelnõu § 1 punkt 57 – MeeTSi täiendamine §-ga Mittearvestatud. Äriteated on reguleeritud terves 311 „Äriteated videojagamisplatvormil“ sobib §-na MeeTS-i 3. peatükis. Kuna MeeTS § 311 271, kuna äriteated on reguleeritud §-des 25-27. „Äriteated videojagamisplatvormil“ sisaldab lõikes 1 ka viidet sponsorlusele ja tootepaigutusele, on sobiv kui kõnealune regulatsioon järgneb sponsorlust ja tootepaigutust reguleerivatele paragrahvidele (§-d 30 ja 31). Eelnõu §-s 6 – esitatud seaduse jõustumise aeg 19. Arvestatud. Seaduse uueks jõustumisajaks on september 2020. a. on küsitav, kuna jõustumisnormi kavandatud 2021. aasta 1. jaanuar. kindlaksmääramisel peab arvestama HÕNTE § 14 12 lõikes 1 sätestatuga, st jõustumisnormi kavandamisel võetakse arvesse aeg, mis on vajalik uute normidega tutvumiseks, eriti isikute õiguste ja kohustuste muutmise korral, ning vajalikuks korralduslikuks ja halduslikuks eeltööks, sealhulgas seaduse väljakuulutamiseks, avaldamiseks, rakendusaktide andmiseks, ning ka seaduse rakendamiseks piisavate vahendite olemasolu. Eelnõu jõustumisaega tuleb muuta (pidades silmas ka HÕNTE sätestatud nõudeid) ja viia sellega vastavusse ka eelnõus ettenähtud seaduse rakendamise tähtajad. Seletuskirjas lk 13 on eelnõu § 1 punktis 31 on Arvestatud. Seletuskirja korrigeeritud. selgitatud: „MeeTS § 19 lõiget 1, mis sätestab keelu õhutada meediateenuseid osutades saadetes vihkamist ja vägivalda, täiendatakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi ka harta) artiklist 21 tulenevate alustega. /…/ Muudatus on kooskõlas AVMSD artikli 6 lõike 1 punktiga a.“. Tagamaks ka seletuskirja sõnastuse kooskõla direktiivi artikli 6 lõike 1 punktiga a, siis palume kasutada „artiklist 21 tulenevate alustega“ sõnastuse asemel „artiklis 21 osutatud alustega“ sõnastust (ettepanek seondub märkusega p-s 1). Seletuskirja 8. osas „Rakendusaktid“ selgitatakse, et Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. „Eelnõuga uusi volitusnorme seadustesse ei lisata ja olemasolevaid ei muudeta. Küll aga tunnistatakse eelnõu § 1 punktiga 64 kehtetuks MeeTS § 39 lõige 5 ehk ainus kõnealuses seaduses olev volitusnorm /…/“. Juhime tähelepanu, et kehtivas MeeTS § 27 lõikes 2 on ka volitusnorm, mida eelnõu § 1 punktis 45 muudetakse. Sellest lähtuvalt palume seletuskirja 13 muuta, arvestades HÕNTE §-s 48 sätestatut, et volitusnormi muutmise korral tuleb seda ka põhjendada. Tulenevalt vajadusest jälgida väljatöötatavate Arvestatud. Seletuskirja täiendatud punktiga 6.12 õigusaktide üldist mõju elanike ja ettevõtete „Muudatuste koondmõju ettevõtjate ja kodanike halduskoormusele ja avaliku sektori töökoormusele, halduskoormusele ning avaliku sektori siis palume eelnõu seletuskirjas ühes kohas töökoormusele“. kokkuvõtlikult välja tuua: a) kas halduskoormus ettevõtetele tervikuna väheneb, suureneb või jääb samaks; b) kas halduskoormus kodanikele väheneb, suureneb või jääb samaks; c) kas töökoormus avalikule sektorile väheneb, suureneb või jääb samaks. Olukorras, kus halduskoormus nii suureneb (näiteks ühekordselt) kui ka väheneb (pikemas perspektiivis) tuleb see kokkuvõttes eraldi välja tuua. Sobilik koht halduskoormuse ja töökoormuse muutuse kokkuvõtteks on seletuskirja 6. osa lõpus, vahetult enne 7. osa. Palume arvestada keelemärkustega, mis on esitatud Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja korrigeeritud. eraldi failis. Lisaks palume kaaluda ka järgmisi terminiettepanekud. Need ettepanekud kajastuvad ka tekstis tehtud parandustes, et oleks näha, mismoodi tekst muutub ökonoomsemaks ja lihtsamini loetavaks. Soovitame „videojagamisplatvormi teenuse osutaja“ asemel kasutada sõnu „videojagamisplatvormi pidaja“. Oleme nõus, et videojagamisplatvormi näol on tegemist teenusega. Siiski leiame, et ei ole tarvis seda tekstis pidevalt rõhutada, kui on võimalik 14 teenuseks olemine ära nimetada nt definitsioonis ja hiljem väljenduda ökonoomsemalt. Eesti õigusaktide keele suur probleem on sõnaohtrus, mis tuleneb sellest, et terminitena on võetud kasutusele mitmesõnalised fraasid (praeguses näites „videojagamisplatvormi teenuse osutaja“) ja neid üritatakse tekstis kasutada fikseeritud kujul. Sellises sõnastuses muutub tekst raskepäraseks, sisaldab palju kordust ja liiasust. Oleme teadlikud, et termin pärineb Euroopa Liidu direktiivist. Probleeme direktiivi ülevõtmise kontrollimisel ei tohiks meie hinnangul siiski tekkida, sest on võimalik osutada, et terminifraasi põhisõna „videojagamisplatvorm“ on jäänud samaks. Soovitame võtta pikkade terminite Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja korrigeeritud. „televisiooniteenuse osutamise tegevusluba“ ja „raadioteenuse osutamise tegevusluba“ kõrval kasutusele ka „televisiooniluba“ ja „raadioluba“. Eesti õigusaktide keele teine levinud probleem on liiasus, mis on seotud tegevusloaga. Kuigi tuleb nimetada ka tegevus, milleks luba on vaja (tootmine, käitlemine, teenuse osutamine), jäetakse fikseeritud kujul alles ka sõna tegevusluba, millest tekivad liiased tootmise tegevusluba, käitlemise tegevusluba, osutamise tegevusluba jpm. Pakume võimaluse meediateenuste seaduses see kohmakus kaotada sellisel viisil, et algul nimetatakse seaduse tasandil ära, et tegemist on tegevusloaga, ja edaspidi on paralleelselt kasutusel ka lühemad terminivariandid „televisiooniluba“ ja „raadioluba“. Rõhutame, et eelkirjeldatud kahe terminimuudatuste 15  näol on tegemist ettepaneku, mitte parandusega. Soovitame neid ettepanekuid siiski väga tõsiselt kaaluda. See oleks üks väike, aga oluline samm eesti õiguskeele muutmisel selgemaks ja arusaadavamaks. Kaitseministeerium MeetS § 19 lg 1 sätestab „(1) Meediateenuseid Mittearvestatud. Sätte sõnastamisel on eeskujuks osutades ei tohi üheski saates õhutada vägivalda või võetud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel vihkamist soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või 21, millele kõnealuste MeeTS-i sätetega üle sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, võetavad AVMSD sätted (artikli 6 lõike 1 punkt a usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude ja artikli 28b lõike 1 punkt b) ka viitavad. arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise Ka hartas on peetud vajalikuks rassi ja nahavärvust seisundi, sünnipära, puuete, vanuse, seksuaalse eraldi nimetada. Samuti on nii rass kui nahavärvus sättumuse või kodakondsuse alusel, või alavääristada eraldi välja toodud näiteks VõrdKS § 1 lõikes 1 ja õiguskuulekat käitumist või kutsuda üles § 2 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas. õigusrikkumisele.“; Harta ja kõnealuste MeeTS-i sätete eesmärgiks ei Nahavärvus, mis on eraldi nimetatud peaks olema ole keelata diskrimineerimine ainult silmaga kaetud ju rassiga. Geneetilised omadused ei pruugi nähtavate tunnuste alusel. Sõnade „geneetiliste olla silmaga nähtavad – kas ei oleks mõistlikum omaduste“ asendamine sõnadega „kehaliste kasutada hoopis sõnu „kehalised tunnused“. Alati ei tunnuste“ mõjuks kitsendavalt. pruugi vägivald olla seotud rahvusvähemusega, kas Rahvusele laiemalt on sättes etnilise päritolu kaudu ei võiks olla üldisemalt, et „rahvus“. Kas puude juba viidatud. Kuna ka hartas on peetud vajalikuks asemel ei võiks kasutada hoopis „terviseseisund“. rahvusvähemusse kuulumine eraldi välja tuua, on Sama märkus ka MeetS § 19´lg 1 p 1 kohta. mõistlik seda teha ka MeeTS-is. Sõna „puue“ on eelistatud nii hartas kui VõrdKS- is. MeetS § 51 lg 2 p 1 sätestab „1) Euroopa Liidu Arvestatud osaliselt. Eelnõu ja seletuskirja liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenus on täiendatud. viimase aasta jooksul vähemalt kahel korral oluliselt Tähtaegade väljendamine aastates on Eesti õiguses rikkunud käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud väga levinud. Ka MeeTS-i kõnealuse sätte nõudeid, kahjustanud rahvatervist või kujutanud sõnastamisel on eeskujuks võetud sama seaduse rahvatervisele olulist ohtu, või viimase aasta jooksul kehtiv redaktsioon. Juba AVMSD eelmine vähemalt ühel korral oluliselt rikkunud käesoleva redaktsioon ja MeeTS erinesid teineteisest selle 16 seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud keeldu kutsuda üles poolest, et ühes väljendati asjaomast tähtaega õigusrikkumisele, sisaldades üleskutset terrorikuriteo kuudes teises aastates. Seni ei ole see toimepanemisele, kahjustanud ühiskonna turvalisust, tõlgendamisprobleeme põhjustanud. Selguse sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või huvides lisatud seletuskirja siiski selgitus, kuidas kujutanud ühiskonna turvalisusele olulist ohtu;“ kõnealust tähtaega arvestatakse (näiteks, kui Sättes kasutatakse sõnu „viimase aasta jooksul“. rikkumine toimub 2021. aasta 1. juunil, siis Direktiivis on kasutatud 12 kuud. 12 kuud ja aasta ei vaadatakse kas ajavahemikus 2020. aasta 1. juunist ole samaväärsed. Kasutades sõna aasta võib juhtuda 2021. aasta 1. juunini on toimunud ka varasemaid nt see, et rikkumist vaadeldakse kaugemale kui 12 rikkumisi). kuud, mis aga ei ole direktiiviga kooskõlas. Nt kui Ettepanekuid kasutada MeeTS § 51 lõike 2 punktis rikkumine pandi toime oktoobris 2019, siis 12 kuud 1 sõnastusi „kahel varasemal korral“ ja „rikub tagasi on november 2018. Kui aga võtta arvestuseks selgelt, oluliselt ja raskelt“ arvestatud ning eelnõu viimane aasta, siis see võib tähendada rikkumist ja seletuskirja korrigeeritud. ainult 2019 ehk 10 kuud või kui mõista viimast aastat aastana 2018, siis oleks see kokku 22 kuud. Säte tuleks viia direktiiviga kooskõlla ja kasutada sõnu „eelmise 12 kuu jooksul“. Direktiiv kasutab sõnu „kahel varasemal korral“, MeetS võiks siin kasutada sama sõnastust - hetkel sättes „kahel korral“. Direktiiv kasutab sõnu „rikub selgelt, oluliselt ja raskelt“, eelnõus on kasutatud vaid sõnu „rikub oluliselt“. Kas oluline katab ära ka raske rikkumise? Oluline ja raske ei ole üldjuhul sünonüümid. MeetS § 51 lg 6 ja lg 8 kasutab sõnu „rikub oluliselt Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja korrigeeritud. ja korduvalt“ – ebamääraseks jääb, mida tähendab korduvuse nõue, kas see on kaks või enam. Ettepanek oleks korduvuse nõue üldse välja jätta, sest AVMSD ei reguleeri mitte EL liikmesriikidest pärit audiovisuaalmeedia teenuste taasedastamist ega ka raadioteenuseid. 17  MeetS § 18 punkti 1 tuleks samuti muuta ja asendada Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. sõnad „ühiskonna julgeolek“ sõnadega „riigi julgeolekuks“. Mujal õiguskorras ei kasutata mõistet ühiskonna julgeolek vaid riigi julgeolek. Tegemist on ilmselt direktiivi tõlkest tuleneva termini kasutusega, mis MeetSi tegemisel seadusesse võeti. Kui Nüüd MeetSi muudetakse võiks selle termini ära korrigeerida. Maaeluministeerium Juhime tähelepanu, et eelnõus ei ole kavandatud Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13, audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (ELT L 95, 15.04.2010, lk 1— 24) (edaspidi direktiiv 2010/13), artikli 4 a lõike 1 punkti a üle võtmist. Nimetatud punkti kohaselt sätestatakse liikmesriigile kohustus tagada kaasreguleerimisel või enesereguleerimisel meediateenuse valdkonnas sidusrühmade laialdane kaasatus. Palume nii eelnõu § 1 punkti 34 kui ka selle selgitust seletuskirjas mainitud artikli üle võtmise osas vastavalt täiendada. Samuti palume seletuskirjas selgitada Selgitatud. MeeTS § 22 reguleerib üksnes kaasreguleerimise mehhanismi tegevusjuhendite eneseregulatsiooni. Kaasreguleerimise võimalust väljatöötamise ja rakendamise puhul, eriti riigi on kasutatud MeeTS §-s 27, mis puudutab osalust selles. tegevusjuhendit audiovisuaalsete äriteadete edastamiseks lastesaadetes ja lastele suunatud kasutaja loodud videotes. Kõnealuse paragrahvi teine lõige võimaldab kehtestada nõuded lastesaadetes või lastele suunatud kasutaja loodud videotes või nende ajal edastatavatele toite ja jooke tutvustavatele audiovisuaalsetele äriteadetele 18  ministri määrusega, kui asjaomased teenuse osutajad pole seda eneseregulatsiooni korras teinud. Lisaks palume rõhutada, et tegevusjuhendite välja Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. töötamisel tuleb juhinduda rahvusvahelistest üldtunnustatud toitumisjuhistest, mida näeb ette ka direktiivi 2010/13 preambula punkt 28. Meediateenuste seaduse § 27 lõike 2 kohaselt Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusjuhendi juhul, kui meediateenuse valdkonnas tegutsevad isikud ei ole seda eneseregulatsiooni korras kehtestanud. See säte ei ole kooskõlas direktiivi 2010/13 artikli 4 a lõikega 3, mille kohaselt sellise õigusakti kehtestamise õigus ei ole ainult juhul, kui see tegemata on, vaid ka juhul kui mainitud eneseregulatsioon ei ole osutunud tõhusaks. Seega palume täiendada § 27 lõiget 2 ja lisada, et mainitud tegevusjuhend kehtestatakse ka siis, kui eneseregulatsiooni korras kehtestatud tegevusjuhend ei ole osutunud piisavalt tõhusaks. Samuti palume kaaluda, kas ei oleks otstarbekas anda Mittearvestatud. Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari mainitud õigusakti kehtestamise õigus Vabariigi 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse Valitsusele, sest volituse sisu hõlmab mitme reglement“ § 6 lõige 1 näeb ette, et enne ministri ministeeriumi valitsemisala. Näiteks toidu ja määruse andmist tuleb see kooskõlastada teiste toitumise parendamise meetmetega tegelevad ministeeriumide ja Riigikantseleiga, kui neile on Sotsiaalministeerium ja Maaeluministeerium. eelnõus ette nähtud kohustusi või kui esitatav eelnõu puudutab nende valitsemisala või ülesandeid. Kõigi asjaomaste ministeeriumide kaasamine on seega tagatud ja Vabariigi Valitsusele uue ülesande panemine pole 19  põhjendatud. Vastavustabelis on direktiivi 2010/13 artikli 4 a lõike Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. 3 üle võtmise selgituse juures öeldud, et „Eelnõu MeeTS § 27 lõikesse 2 on lisatud valdkonna eest väljatöötamise ajaks ei ole ilmnenud vajadust seda vastutava ministri kohustus kehtestada nõuded või mõnda muud valdkondlikku küsimust, mida lastesaadetes või lastele suunatud kasutaja loodud teenuseosutajad võiksid lahendada eneseregulatsiooni videotes või nende ajal edastatavatele toite ja jooke korras, riiklikult reguleerida.“. Palume välja tuua, tutvustavatele audiovisuaalsetele äriteadetele ka millisel analüüsil see väide põhineb. Eesti juhul, kui meediateenuse ja videojagamisplatvormi Ringhäälingute Liit on eneseregulatsiooni korras valdkonnas tegutsevate isikute kehtestatud kehtestanud tegevusjuhendi „Vastutustundlik tegevusjuhend ei ole osutunud piisavalt tõhusaks. reklaamipoliitika lastesaadetes“, milles käsitletakse Tulenevalt MeeTS §-s 22 tehtavatest muudatustest üldsõnaliselt lastele suunatud toidualast reklaami. tuleb Eesti Ringhäälingute Liidul olemasolevat Kas selle mõju tõhusust on hinnatud? juhendit uuendada. MeeTS § 654 näeb ette, et seda Juhime tähelepanu järgmiste uuringute tulemustele, tuleb teha 2021. aasta 1. juuliks. KuM jälgib uue mis on viimastel aastatel laste toitumise kohta läbi tegevusjuhendi väljatöötamise protsessi ja kaasab viidud. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) vajadusel teisi asjaomaseid ministeeriume. Kui uus „Euroopa laste rasvumise seire“ (2018), mida Eestis tegevusjuhend ei osutu piisavalt tõhusaks, asutakse viis läbi Tervise Arengu Instituut, tulemustest selgub, välja töötama ministri määrust. et iga neljas 1. klassi laps Eestis on ülekaaluline või rasvunud. Uuringuga saab tutvuda https://intra.tai.ee/images/prints/documents/1524567 45217_euroopa_laste_rasvumise_seire__est_.pdf. Ajalises järjestuses võimaldab muutusi jälgida rahvusvaheline kooliõpilaste tervisekäitumise uuring ja selle kohaselt on Eestis ülekaaluliste (sh rasvunud) 11-, 13- ja 15-aastaste õpilaste osakaal pidevalt suurenenud - 2002. aastast 2018. aastani keskmiselt ligi kolm korda 6-lt protsendilt (2002) 17-le protsendile (2018). Juhul kui eelnimetatud uuringute tulemusi arvestades ei ole veel hinnatud Eesti Ringhäälingu Liidu 20  tegevusjuhendi toime tõhusust ega kaalutud vajadust seda valdkonda õigusaktiga reguleerida, siis palume seda teha ning kaasata sellesse ka Sotsiaalministeeriumi ja Maaeluministeeriumi, kelle valitsemisalasse toidu ja toitumise küsimused kuuluvad. Juhul kui kirjeldatud hindamine on juba tehtud, siis palume seda kajastada ka seletuskirjas koos põhjendusega, miks on jõutud järeldusele, et puudub vajadus mainitud valdkonda õigusaktiga reguleerida. Majandus- ja Eelnõu § 1 punktis 24 täiendatakse meediateenuste Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. Kommunikatsiooniministeerium seaduse (edaspidi MeeTS) §-i 16 teabe osas, mida MeeTS § 16 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas on teenuse osutaja peab enda kohta kättesaadavaks täpsustatud, et kõnealune teave tuleb tegema täpsustamata, kus (näiteks kodulehel) ja kättesaadavaks teha veebilehel. Teabe adressaat on kellele see peab toimuma – kas meedia tarbijale, tuletatav paragrahvi pealkirjast „Avalik teave järelevalveasutusele või kellelegi kolmandale. meediateenuse osutaja kohta“ ehk adressaat on Seetõttu palume vähemalt seletuskirjas täpsustada avalikkus. info kättesaadavaks tegemise viisi ja adressaati. Eelnõu § 1 punktis 34 muudetakse MeeTS § 22 lõiget Arvestatud. Toote nõuetele vastavuse seaduse § 4 1, mille kohaselt võivad meedia- ja lõike 1 sissejuhatava lauseosa kohaselt kasutatakse videojagamisplatvormi teenuse valdkonnas kõnealuses lõikes esitatud mõisteid sellises tegutsevad isikud omaalgatuse korras luua süsteemi, tähenduses ainult samas seaduses ja selle alusel millega liitunud osapooled määratlevad antud õigusaktides. Eesti õigekeelsussõnaraamatu vabatahtlikult ühised soovitused ja reeglid, kohaselt on standard kvaliteedi- ja muude nõuete kehtestades tegevusjuhendina standardid eesmärgiga kogum. Kuivõrd MeeTS § 22 lõikesse 1 sobib aga korrastada valdkonnas toimuvat ning määrata ka pakutud sõna „sisunõuded“, on õigusselguse osapooltele hea ja halva tava piirid. huvides märkusega siiski arvestatud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium juhib tähelepanu asjaolule, et „standardi“ mõiste on Eestis sisustatud toote nõuetele vastavuse seaduse § 4 lõige 1 punktiga 4. Selle kohaselt on standard konsensuse 21 alusel koostatud ja üldiseks ning korduvaks kasutamiseks standardiorganisatsiooni poolt vastuvõetud dokument, mis sisaldab tehnilist spetsifikatsiooni tegevuse või selle tulemuse kohta ning mille järgimine on üldiselt vabatahtlik. Käesoleva eelnõu tähenduses ei vasta standardi tähendus toote nõuetele vastavuse seaduse määratlusele, mistõttu palume eelnõu punktis 34 kohasemat sõnastust, näiteks asendades sõna „standardid“ sõnaga „sisunõuded“. Eelnõu § 1 punktis 67 muudetakse seoses Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. tegevuslubade väljaandmise protseduuriga MeeTS § MeeTS § 54 lõike 3 täpsustatud sõnastuse kohaselt 40, kus on hõlmatud ka raadioteenuse osutamise on TTJA MeeTS-ist tulenevate ülesannete täitmisel tegevuslubade konkursi korraldamine ja sõltumatu, välja arvatud raadioloa väljaandmise tegevuslubade väljaandmine. Samas ei selgu menetluses MeeTS § 40 lõikest 4 tulenevas eelnõust, kas raadioteenuse osutamise tegevuslubade ulatuses (raadioloa kõrvaltingimuste kehtestamine väljaandmisel on Tarbijakaitse- ja Tehnilise valdkonna eest vastutava ministri poolt), ja lähtub Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) tagatud samuti oma tegevuses MeeTS-ist, AVMSD eesmärkidest sõltumatuse kriteeriumid nagu audiovisuaalmeedia ja ja muudest õigusaktidest. videojagamisplatvormi teenuste puhul. Eelnõu kohaselt näeb MeeTSi § 54 lõige 3 ette, et TTJA on käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja lähtub oma tegevuses käesolevast seadusest, EL audiovisuaalmeedia teenuste direktiivist 2010/13/EL, muudetud direktiiviga (EL) 2018/18088 eesmärkidest ja muudest õigusaktidest. Eelnõu § 1 punktis 80 muudetakse MeeTS § 54, Selgitatud. MeeTS § 54 lõikes 4 on loetletud täiendades seda sätetega, mis tagavad TTJA kui TTJA kui sõltumatu riikliku järelevalveasutuse sõltumatu järelevalveasutuse staatuse. Kuivõrd ülesanded, mida MeeTS-i eespool olevates sätetes tegemist on direktiivi ülevõtmisega, siis tuleks eelnõu nimetatud pole. Seega sisaldab MeeTS läbivalt tekstis ja seletuskirjas selgemalt välja tuua, millised AVMSD-st tulenevaid sõltumatu 22 audiovisuaalmeedia teenuste direktiivist tulenevad järelevalveasutuse ülesandeid ja nende kõikide ülesanded on sõltumatu regulaatori pädevuses. üldsõnaline kordamine ühes sättes ei anna lisaväärtust. Eelnõu §-iga 3 täiendatakse elektroonilise side Arvestatud. Eelnõu korrigeeritud. seadust audiovisuaalmeedia teenuseid edastava või taasedastava elektroonilise side ettevõtja kohustuste osas. Juhime tähelepanu, et elektroonilise side seaduses kasutatakse mõistet „elektroonilise side ettevõtja“ üksnes § 2 punktis 5 ning edaspidi kasutatakse samas tähenduses mõistet „sideettevõtja“. Sellest tulenevalt palume asendada eelnõus elektroonilise side seaduse täiendamisel §- iga 902 lõikes 1 sõnad „Elektroonilise side ettevõtjale“ sõnaga „Sideettevõtjale“. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei Mittearvestatud. Eelnõu ettevalmistajad on TTJA kooskõlasta eelnõu seletuskirjas TTJA tööle avalduva töökoormusele avalduva mõju ja seaduse mõju ja seaduse rakendamisega seonduva eeldatava rakendamisega seonduva eeldatava kulu kulu osas (punktid 6 ja 7), mis peab olema kooskõlas hindamisel lähtunud TTJA sisendist. Eelnõu riigi eelarvestrateegias planeeritavate kuludega. seletuskirja mõjude osas on korduvalt märgitud, et Kuigi meediateenuste valdkonnas lubade TTJA töökoormus suureneb ja selleks on vajalik väljastamine ning järelevalve teostamine on TTJA täiendav tööjõud. pädevuses juba 2013. aastast, siis uue TTJA on kirjeldanud enda esialgseks täiendavaks audiovisuaalmeediateenuste direktiivi ülevõtmisega tööjõuvajaduseks neli teenistuskohta, millest üks seoses tuleb meediateenuste regulaatorasutuse on seotud audiovisuaalmeedia ligipääsetavust sõltumatust ja võimekust tugevdada ning pädevusi puudutavate küsimustega tegelemisega. Uute laiendada. Mitmed nõuded (äriteated, alaealiste kaitse teenistuskohtade loomisel tuleks TTJA sõnul jne) rakenduvad lisaks televisioonile ka uutele arvestada 1 750 euro suuruse brutotöötasuga kuus, audiovisuaalsisu pakkuvaile teenustele nagu mis teeks aastaseks tööandja kuluks videojagamisplatvormid (VSP, näiteks YouTube jt) 4*2341,5*12=112 392 eurot. TTJA on kinnitanud ja nende tunnustele vastavaile sotsiaalmeedia valmisolekut katta muud uute teenistuskohtade teenustele (näiteks Facebook, Instagram jt). Samuti loomisega seotud kulud (lähetused, töövahendid 23  arvatakse uued audiovisuaalsisu pakkuvad teenused, jms) omavahenditest. nagu näiteks Delfi TV, Postimees TV jmt, KuM ei nõustu MKM-i seisukohaga, mille kohaselt audiovisuaalmeedia teenuste hulka. Seoses peab juhul, kui MKM-i taotlust täiendavate Ühendkuningriigi lahkumisega EL-st otsivad mitmed eelarvevahendite saamiseks ei rahuldata, KuM meediateenuste osutajad uusi asukohariike ja ka Eesti poliitikakujundajana arvestama vajadusega jurisdiktsiooni alla on tulnud ja tulemas mitmeid omavahenditest katta TTJA täiendavad töökohad, teistele riikidele suunatud meediakanaleid, mis et võimaldada TTJA-l lisanduvaid ülesandeid täita. omakorda suurendab TTJA töömahtu ning vastutust MKM-i ja KuM-i vahel ning TTJA osalusel on tagamaks nende meediakanalite töö nõuetele peetud korduvalt kohtumisi ja läbirääkimisi TTJA vastavust. Sealjuures lisanduvad täna kulude suurenemise küsimuses. KuM ei saa muuta Kultuuriministeeriumi pädevuses olevad ülesanded AVMSD-st tulenevaid kohustusi, mis kaasnevad (nt kõrvaltingimuste määramise õigus järelevalveasutuse funktsiooni täitmisega ja on televisiooniteenuse osutamise lubadele). seotud direktiivi ülevõtmisega. TTJA on MKM-i Eelnevast tulenevalt on vajalik täiendava ressursi valitsemisalas olev asutus, mille eelarve piisavuse palkamine TTJA-sse meediateenuste regulaatori seadusest tulenevate funktsioonide täitmiseks peab ülesannete täitmiseks, mille osas on MKM tagama MKM. riigieelarveprotsessi raames esitanud taotluse alates 2021-2022. a kulude katmiseks 3 ametikoha loomiseks summas 3*40 000 eurot aastas. Kui nimetatud taotlust ei rahuldata, peab Kultuuriministeerium poliitikakujundajana arvestama vajadusega omavahenditest katta TTJA täiendavad töökohad, et võimaldada TTJA-le meediaregulaatori lisanduvaid ülesandeid määrata. Rahandusministeerium Riigilõivuseaduse § 216 sätestab riigilõivu määra ka Mittearvestatud. MeeTS-is lähtutakse loogikast, ajutise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest. Paraku et ka ajutine tegevusluba on tegevusluba. Sellest puudub nii kehtivas meediateenuste seaduses kui ka tulenevalt on ajutist televisiooni- ja raadioluba eelnõus erinorm, mis võimaldaks sõnaselgelt nõuda eraldi nimetatud üksnes nendes sätetes, kus ajutise riigilõivu ajutise tegevusloa taotluse läbivaatamise tegevusloa eristamine tegevusloast on sisuliselt eest. Meediateenuste seaduse § 39 lõige 8 sätestab oluline, aga mitte seal, kus ajutisele tegevusloale riigilõivu tasumise kohustuse vaid „tegevusloa“ mingeid erisusi ettenähtud pole. Nii näiteks 24  taotlemisele, seejuures ajutine tegevusluba on nimetatakse MeeTS § 39 lõikes 2 tegevusloa reguleeritud sellele eelnevas meediateenuse seaduse taotluses esitatavad andmed, toomata eraldi välja, §-s 37. Ilma selge normita võib riigilõivu küsimine et samad andmed tuleb esitada ka ajutise olla problemaatiline, seetõttu teeme ettepaneku tegevusloa taotluses. Seega hõlmab ka MeeTS § 39 meediateenuse seaduse § 37 või § 39 lõiget 8 lõikes 8 sätestatud riigilõivu tasumise kohustus vastavalt täiendada. ajutise tegevusloa taotlust ja MeeTS-i täiendamine pole vajalik. Eelnõu seletuskirja kulude osas tuleb selgelt välja Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. tuua, kas täiendavad kulud leiab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium oma valitsemisala eelarve vahendite piires või kavatsetakse esitada lisataotlus. Hetkel on nelja täiendava inimese värbamisega seotud kulud kajastatud ebaselgelt. Kui on kavandatud esitada lisataotlus, tuleb arvestada, et täiendavaid vahendeid ei pruugita otsustada eraldada. Seega tuleb ka seda olukorda eelnõu kontekstis hinnata, kuidas see eelnõu rakendamist mõjutab. Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium soovib, et eelnõus oleks välja Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. toodud ka kaasreguleerimise võimalus, mille Kaasreguleerimise võimalust on kasutatud MeeTS sätestavad direktiivi (EL) 2018/1808 (AVMSD) art §-s 27, mis puudutab tegevusjuhendit 4a lg 1 ja art 9 lg 4. Sotsiaalministeeriumi jaoks on audiovisuaalsete äriteadete edastamiseks olulise tähtsusega laste kokkupuute piiramine artiklis lastesaadetes ja lastele suunatud kasutaja loodud 9 lg 4 nimetatud toitude ja jookide audiovisuaalsete videotes. Kõnealuse paragrahvi teine lõige äriteadetega. Vaatamata sellele, et olete toonud võimaldab kehtestada nõuded lastesaadetes või vastavustabeli kommentaaris välja, et tegemist ei ole lastele suunatud kasutaja loodud videotes või sisult uue sättega, mistõttu on see juba kehtivasse nende ajal edastatavatele toite ja jooke õigusesse üle võetud, leiame, et kaasreguleerimise tutvustavatele audiovisuaalsetele äriteadetele võimalus on siiski uus. ministri määrusega, kui asjaomased teenuse Oleme planeerinud riigi ja sidusrühmade koostöös osutajad pole seda eneseregulatsiooni korras teinud tegevusjuhendi koostamise Sotsiaalministeeriumi või nende kehtestatud tegevusjuhend ei ole poolt koostatavas toitumise ja liikumise rohelises osutunud piisavalt tõhusaks. 25 raamatus (hetkel kinnitamata), kus näeme meetmena Tulenevalt KuM-i, SoM-i ja MeM-i kohtumisest ette töörühma moodustamist eesmärgiga töötada seoses eelnõule esitatud märkustega, on eelnõu välja kokkulepped lastele vähem soovitatavate (suure seletuskirja täiendatud viitega SoM-i eestvedamisel rasva-, soola- ja suhkrusisaldusega) toitude ja jookide väljatöötatavale juhendile, mille meediateenuse turunduse piiramiseks. Kokkulepete aluseks on osutajad ja videojagamisplatvormi pidajad võiksid Eestile kohandatud kriteeriumid, mis eelistatult lastele suunatud äriteadete omaalgatuslikul tuginevad Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) reguleerimisel eeskujuks võtta. toitainete profiilile. Sotsiaalministeeriumi, Eesti Toiduainetööstuse Liidu ja teiste oluliste sidusrühmade läbirääkimised sel teemal algasid konkreetsemalt 2017. aasta suvel, kui Eesti Toiduainetööstuse Liidu pakkus välja esmase tegevusjuhendi mustandi, mida Sotsiaalministeerium ja Tervise Arengu Instituut omaltpoolt täiendama hakkasid. Vahepeal on tegevused seisma jäänud eelkõige seetõttu, et päevakorras on olnud AVMSD muutmine. Just sellega seoses on lastele suunatud turundamise teema tugevalt Euroopa Liidus päevakorda tulnud ning Euroopa Komisjon on selles osas liikmesriikidele aktiivselt tuge pakkuma hakanud. Korraldatud on mitmeid töötubasid ja Euroopa Komisjoni poolt on valminud alusmaterjal, mis aitab lastele turundamise piiramiseks tegevusjuhendeid koostada. Lisaks sellele on 2020. aastal algamas Euroopa Komisjoni ühistegevus Best ReMaP, mille üheks põhiülesandeks saab olema liikmesriikide toetamine lastele turundamise tegevusjuhendite koostamisel ning tegevustena töötatakse välja harmoniseeritud lähenemine lastele suunatud turundamise piiramiseks (tuginedes WHO toitainete profiilile) ning kasutatakse juba 26 olemasolevaid vahendeid lastele suunatud turundamise ühtlustatud jälgimiseks ning hindamiseks. Sotsiaalministeerium ja Tervise Arengu Instituut on samuti avaldanud soovi selle ühistegevusega ühineda eesmärgiga töötada Eestis välja tõhus ja eesmärke täitev tegevusjuhend. Paralleelselt Euroopa Komisjonis toimuvatele tegevustele osalevad Sotsiaalministeerium ja Tervise Arengu Instituut ka WHO võrgustiku „European network on reducing marketing pressure on children“ töös. Võrgustiku eelmise aasta ja järgnevate aastate tegevused on samuti tugevalt lähtunud muudetud AVMSD-ga kaasnevast. Võrgustikus toimuvad tegevused pakuvad liikmetele tuge tegevusjuhendite väljatöötamisel. Kuna häid soovitusi ja materjale on viimase kahe aasta jooksul palju tulnud ning lisaks algab Euroopa Komisjoni ühistegevus Best-ReMaP, siis seni oleme soovinud pigem mitte kiirustada tegevusjuhendi koostamisega ning parimal võimalikul moel Euroopa Komisjoni ja WHO poolt pakutud tuge ja võimalusi ära kasutada. Tegevusjuhendi koostamise oleme ette näinud tihedas koostöös sidusrühmadega. Eelnõus ei ole kavandatud direktiivi artikli 4 a lõike 1 Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. punkt a üle võtmist. Nimetatud punkt toob välja, et tegevusjuhend peab olema asjaomaste liikmesriikide põhiliste sidusrühmade seas laialdaselt aktsepteeritud. Juhime tähelepanu, et see punkt on oluline tagamaks seda, et on olemas üks põhiline siseriiklik tegevusjuhend, milles enamik sidusrühmi on kokku leppinud ning ei tekiks hulk erinevaid 27 paralleelseid tegevusjuhendeid. Palume seletuskirjas välja tuua, et tegevusjuhend Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. peab lähtuma üldtunnustatud toitumisjuhistest, eelistatult Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa piirkondliku büroo toitainete profiili näidisest. Selle abil on võimalik eristada toitu selle toitainelise koostise alusel lastele televisioonis toidu reklaamimise kontekstis. Seda mõtet rõhutab ka direktiivi preambula punkt 28. Juhime tähelepanu, et MeeTS § 27 lõige 2 ei ole Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. kooskõlas direktiivi artikli 4 a lõike 3 mõttega, mille KuM ei ole seni hinnanud Eesti Ringhäälingute kohaselt on õigusakti kehtestamise õigus mitte ainult Liidu koostatud tegevusjuhendi „Vastutustundlik juhul, kui tegevusjuhendit kaas- või reklaamipoliitika lastesaadetes“ tõhusust. eneseregulatsiooni korras ei kehtestata, vaid ka siis Kõnealuses küsimuses on otsustatud jätkuvalt kui mis tahes tegevusjuhend või selle osa ei ole soodustada enesereguleerimist tulenevalt AVMSD osutunud piisavalt tõhusaks. Palume sellest lähtuvalt artikli 9 lõikest 4. Kui AVMSD artikkel 4a käsitleb nii eelnõu kui ka seletuskirja vastavalt täpsustada. enese- ja kaasreguleerimist üldiselt, nähes muu Lisaks palume selgitada, kuidas hinnati eelnõu hulgas ette võimaluse nõuda juhul, kui väljatöötamise käigus Eesti Ringhäälingute Liidu eneseregulatsiooni korras kehtestatud eneseregulatsiooni „Vastutustundlik tegevusjuhend ei ole osutunud piisavalt tõhusaks, reklaamipoliitika lastesaadetes“ tõhustust ning kuidas rangemate normide järgimist, siis artikli 9 lõige 4 jõuti järeldusele, et õigusliku reguleerimise vajadus keskendub konkreetselt lastele sobimatute toitude puudub. Juhime ka tähelepanu, et § 27 lg-s 2 toodud ja jookide reklaamile, rõhutades enese- ja õigusakti volituse sisu hõlmab mitme ministeeriumi kaasregulatsiooni olulisust. Sellest tulenevalt ei ole valitsemisala teemasid. eelnõu ettevalmistajad pidanud õigeks võtta teenuse osutajatelt võimalus vastavate reeglite kujundamist ise eest vedada. Tulenevalt eelnõule esitatud tagasisidest on MeeTS § 27 lõikesse 2 lisatud valdkonna eest vastutava ministri kohustus kehtestada nõuded lastesaadetes või lastele suunatud kasutaja loodud videotes või 28  nende ajal edastatavatele toite ja jooke tutvustavatele audiovisuaalsetele äriteadetele edaspidi ka juhul, kui meediateenuse ja videojagamisplatvormi valdkonnas tegutsevate isikute kehtestatud tegevusjuhend ei ole osutunud piisavalt tõhusaks. Tulenevalt MeeTS §-s 22 tehtavatest muudatustest tuleb Eesti Ringhäälingute Liidul olemasolevat juhendit uuendada. MeeTS § 654 näeb ette, et seda tuleb teha 2021. aasta 1. juuliks. KuM jälgib uue tegevusjuhendi väljatöötamise protsessi ja kaasab vajadusel teisi asjaomaseid ministeeriume. Kui uus tegevusjuhend ei osutu piisavalt tõhusaks, asutakse välja töötama ministri määrust. Mis puudutab asjaolu, et MeeTS § 27 lõikes 2 oleva volituse sisu hõlmab mitme ministeeriumi valitsemisala teemasid, siis kõigi asjaomaste ministeeriumide kaasamise tagab Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 6 lõige 1, mis näeb ette, et enne ministri määruse andmist tuleb see kooskõlastada teiste ministeeriumide ja Riigikantseleiga, kui neile on eelnõus ette nähtud kohustusi või kui esitatav eelnõu puudutab nende valitsemisala või ülesandeid. Eelnõuga soovitakse muuta MeeTS § 19 lg 4, et Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja korrigeeritud. laiendada seda kõigile audiovisuaalmeedia teenuste pakkujatele. Sätte põhisisu jääb samaks, st juhul kui § 19 lg 3 nimetatud saadet edastatakse väljaspool märgitud ajavahemikku või seda edastab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja, siis tuleb enne 29 saadet edastada vaatajale või kuulajale arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev saade on alaealistele sobimatu, või peab kogu saate ajal olema ekraanil näha asjakohane sümbol selle saate sobimatusest alaealistele või alaealiste mõnele eagrupile. Sättega võetakse üle direktiivi art 6a, mille punkt 3 ütleb järgmist: „Liikmesriigid tagavad, et meediateenuse osutajad esitavad vaatajatele piisava teabe sisu kohta, mis võib kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut. Meediateenuse osutajad kasutavad sel eesmärgil audiovisuaalmeedia teenuse sisu potentsiaalselt kahjulikku laadi kirjeldavat süsteemi.“. Seega annab artikkel võimaluse liikmesriigil sisustada, mida tähendab „piisav teave“ alaealisele sobimatu sisu kohta. Meie hinnangul võiks § 19 lg 4 muuta selliselt, et alaealisele sobimatu sisuga saadetel oleks nõutav hoiatus enne saadet JA saade oleks kogu selle aja vastava hoiatava sümboliga märgistatud, et tagada see, et ka nt poole pealt saadet vaatama hakates oleks hoiatav teave vaatajale selge ja arusaadav (sh lapsevanemale ja lapsele endale). Hetkel, kui saate edastaja võib piirduda kas ühe või teise meetmega, on võimalik, et vaataja ei saa tegelikult alati saadet vaatama hakates teavet sobimatu sisu kohta. See oleks kooskõlas ka direktiivi põhjendusega 20, mis lubab liikmesriikidel kehtestada kõrgema kaitse taseme sisule, mis võib kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut. Kõige kahjulikumale sisule, mis võib kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut, kuid mis ei ole 30  tingimata kuritegu, tuleks kohaldada kõige rangemaid meetmeid, nagu krüpteerimine ja tõhus vanemakontroll, ilma et see piiraks liikmesriikide võimalust võtta veel rangemaid meetmeid. Eelnõuga soovitakse täiendada MeeTS §-ga 191 Selgitatud. MeeTS § 191 lõige 5 näeb ette, et kui „Alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse videojagamisplatvormi pidajale teatatakse saatest, tagamine videojagamisplatvormi teenuse kasutaja loodud videost või äriteatest, mis võib osutamisel“. Toetame seda igati, aga meie hinnangul kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist tuleks kaaluda ka teenuse osutajale kohustuse arengut, või pidaja on nendest teadlik, lisab ta panemist kasutajate vanuse kontrollimise süsteemi saatele, kasutaja loodud videole või äriteatele loomiseks ja käitamiseks. Seda võimaldab direktiivi viivitamata sama paragrahvi lõike 2 kohase art 28b lg 3, mille punktis f on ühe alaealiste kaitse hoiatuse ja sümboli nende puudumisel või tagab, et meetmena toodud ka „videojagamisplatvormi see saade, video või teade on isiklike kasutajate vanuse kontrollimise süsteemide loomine tunnuskoodide või teiste asjakohaste tehniliste ja käitamine seoses alaealiste füüsilist, vaimset või lahenduste abil vastu võetav üksnes viisil, mis on kõlbelist arengut kahjustada võiva sisuga“. alaealisele tavaolukorras kättesaamatu. Eelnõu Direktiivi art 28b lg 3 ütleb samuti selgelt, et seletuskirjas on selgitatud, et selliseks tehniliseks alaealiste kaitsmiseks, nagu on osutatud käesoleva lahenduseks võib olla ka vanuse kontrollimise artikli lõike 1 punktis a, kohaldatakse kõige süsteem. rangemaid juurdepääsukontrolli meetmeid. Riigikantselei Riigikantseleil on mõned täpsustavad küsimused ja Arvestatud osaliselt. Seletuskirja täiendatud. ettepanekud kahe uue meediapädevuse teemalise Meedia kasutamine tähendabki teabe hankimist ja paragrahvi osas: sisu loomist. Selguse huvides on lisatud see § 532: “Meediapädevus tähendab oskusi, teadmisi ja täpsustus eelnõu seletuskirja. arusaamu, mis võimaldavad meediat tulemuslikult ja ohutult kasutada.” Eelnõus pakutud meediapädevuse definitsioon on liiga kitsas. Lisaks meedia “tulemuslikule ja ohutule” kasutamisele peaks see hõlmama ka informatsiooni hankimise ning sisu loomise oskust. Kehtivas MeeTSis on defineeritud termin Mittearvestatud. Eesti õigekeelsussõnaraamatu 31  “meediateenus”, mis hõlmab audiovisuaalmeedia kohaselt tähendab meedia massiteabevahendeid ja teenuseid ja raadioteenuseid. Mida kätkeb MeeTSi massisuhtlusvahendeid. Informatsioon ehk teave kontekstis aga termin “meedia”? Kas saame olla on seega kõnealuse mõiste olemuslik osa ja kindlad, et see pole liialt kitsendav ega muutu „meediapädevus“ sobiv termin. tehnoloogia arenedes liialt kitsendavaks? Nagu ütleb ka eelnõu seletuskiri, siis “meediakirjaoskus ei tohiks olla piiratud vahendite ja tehnoloogia tundmaõppimisega, vaid selle eesmärk peaks olema anda inimestele kriitilise mõtlemise oskused, mida on vaja hinnangute andmiseks, keeruliste olukordade analüüsimiseks ning arvamuste faktidest eristamiseks.” /---/ Kuivõrd rahvusvahelised eksperdid mõistavad termini “meediapädevus” all oskust hankida, analüüsida ja luua informatsiooni mis tahes kujul, võiks olla üks võimalus asendada termin “meedia” terminiga “informatsioon”. § 533 (1): “Meediapädevuse edendamise eest Selgitatud. MeeTS § 533 lõige 1 on sõnastatud vastutab riigi hariduspoliitika kavandamise ja sellega selliselt rõhutamaks, et HTM-i nimetamine seonduvate valdkondade korraldamise raames meediapädevuse edendamise eest vastutajaks ei Haridus- ja Teadusministeerium.” tähenda ministeeriumi valitsemisala laiendamist. Kui juba, võiks HTM vastutada meediapädevuse Vastasel juhul võiks tekkida küsimus VVS § 58 edendamise eest tervikuma, mitte vaid lõike 1 täiendamisest. hariduspoliitika ja sellega seonduvate valdkondade Kuivõrd HTM-i valitsemisalas on ka raames. Vastasel juhul oleme jätkuvalt olukorras, kus täiskasvanuharidus ja elukestev õpe, on kõik meediapädevusel pole Eestis keskset vedajat. Nt sihtrühmad hõlmatud. peetakse mitmete uuringute kohaselt üheks kõige haavatavamaks ühiskonnagrupiks hoopis 65- aastaseid ja vanemaid. Või saame olla kindlad, et formaalharidusest väljajääv osa on kaetud elukestva õppe liinis, mis on samuti HTMi vedada? Tarbijakaitse ja Tehnilise Eelnõu § 1 punkt 5, millega täiendatakse seaduse § 2 Arvestatud. Kuigi juba MeeTS-i vastuvõtmise ajal 32 Järelevalve Amet lõiget 1. Meediateenuse osutaja jurisdiktsiooni 2010. aasta 16. detsembril erinesid konventsiooni määratlemisel piiriülese televisiooni Euroopa ja AVMSD reguleerimisalad teineteisest tuntavalt konventsiooniga (ECTT) ühinenud riikidest (konventsioon reguleeris üksnes pärinevate meediateenuste osutajate võrdväärne televisiooniteenusega seonduvat ja AVMSD lisaks mainimine EL liikmesriikidest pärinevate ka tellitava audiovisuaalmeedia teenusega meediateenuste osutajatega on problemaatiline ja seonduvat), ei hakatud MeeTS §-s 2 (seaduse võib soovimatult tekitada õiguslikku ebaselgust kohaldamine) toona eraldi välja tooma, et teenuseosutajate jurisdiktsiooni määratlemisel. konventsiooniga ühinenud riikidega seotud teenuse Tuleks arvestada, et ECTT ja EL AVMSD osutajate puhul kohaldatakse MeeTS-i üksnes kohaldamisala (skoop) ning paljud normid erinevad televisiooniteenuse osutajatele. Seni on see täna oluliselt ja nendest riikidest pärinevaid probleem ületatud, tõlgendades MeeTS-i kooskõlas meediateenuseid on keeruline panna ühe nimetaja konventsiooniga. Suurema õigusselguse huvides on alla. Kui EL audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi märkusest tulenevalt täiendatud MeeTS § 2 lõikega skoopi kuuluvad audiovisuaalmeedia teenused 31, mis näeb ette, et MeeTS-is konventsiooniga (televisiooniteenused ja tellitavad a/v ühinenud riigiga seotud meediateenuse osutaja meediateenused ning videojagamisplatvormi kohta sätestatut kohaldatakse üksnes teenused /VSP/), siis ECTT skoopi kuulub ainult üks televisiooniteenuse osutajale. liik meediateenuseid – televisiooniteenus ja Eelnõu koostamisel on juba arvestatud konventsioon ei reguleeri tellitavaid a/v konventsiooni ja AVMSD erinevusi ja asjakohastel meediateenuseid ega teisi teenuseid, mida käsitleb juhtudel (näiteks meediateenuse vastuvõtmise ja AVMSD. Tänaseks erinevad nende teenuste mõisted taasedastamise vabadust puudutavate sätete osas) AVMSD-s ja ECTT-s oluliselt ega mahu seega ka on ka MeeTS-i vastavad korrektuurid kavandatud. samade nimetajate alla. Konventsioonile viitamise puhul tuleb arvestada, et ECTT-s televisiooniteenustele kehtestatud mitmed nõuded on oluliselt erinevad EL audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis sätestatud nõuetest ja seega ei saa neid kasutada viisil, mis üldistavalt võrdsustaks konventsiooni ja EL direktiivi teenuseosutajad ning nende teenused. Eelnõus tuleks läbivalt analüüsida sätteid, kus on mainitud ECTT-d ja kaaluda 33 konventsiooni märkimise otstarbekust ning õiguspärasust antud kontekstis, vaagida vastavaid aluseid ning võimalikke mõjusid seaduse normide suurema õigusselguse vaates. Eelnõu § 1 punkt 18, millega täiendatakse seaduse § Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja korrigeeritud. 7 lõiget 1. Selle muudatusega laiendatakse audiovisuaalmeedia teenuse mõiste täiendust „sõltumata selle pikkusest“ ka raadioteenusele, mis näib siin küsitav. Soovides eristada täienduse laienemist raadioteenuses pakutavaile saadetele võiks muudatuse sõnastada nii: „..ajaliselt piiritletud mistahes pikkusega kogum või ainult heli ajaliselt piiritletud kogum, mis moodustab…“. Puudub reaalne vajadus laiendada AVMSD-s seatud nõudeid ka raadioteenustele, mis ei kuulu EL direktiivi skoopi. Punkt 21, millega täiendatakse seaduse § 8. Tasub Mittearvestatud. Väikese programmimahuga kaaluda, kas on vajalik vabastada kõik väiksema televisiooniteenuse osutajatele pole mõistlik saatemahuga (kuni 4 tundi ööpäevas) TV teenuse kehtestada suuremate ringhäälingutega osutajad omatoodangu osakaalu täitmise nõudest? Ka võrreldavaid kohustusi omatoodangu osakaalu väiksema saatemahuga teleprogrammid võiks osas, sest neil puudub sarnane teletootmise kultuuripoliitiliste eesmärkidel mingis mahus võimekus. Samas on MeeTS § 40 lõigete 3 ja 6 edastada omatoodangut, s.t. Eesti teemalisi saateid. alusel TTJA peadirektoril võimalik kehtestada Selles §-s oleks märksa põhjendatum sätestada televisiooniloa kõrvaltingimusena Eesti autorite paindlik erand raadioteenuse osutajate uudistesaadete teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud tänase jäiga nõude leevendamiseks, millest on audiovisuaalteoste miinimummaht programmis, korduvalt räägitud ja mille vajadus on ilmne. Oleme muusikasaadete, sõnasaadete, sealhulgas varem teinud Kultuuriministeeriumile sellekohaseid uudistesaadete osakaal programmis, levipiirkonna ettepanekuid. elu kajastavate saadete maht programmis, levipiirkonna, peamise sihtrühma ning sõnasaadete keele nõue. 34  Eelnõu eesmärgiks on eeskätt direktiivi ülevõtmine. Kuna raadioteenuse osutamisel edastatavaid uudistesaateid puudutav ettepanek ei ole kuidagi seotud AVMSD sätete ega eesmärkidega, ei kaaluta selle lisamist kavandatavasse eelnõusse. Punktis 22 puhul, millega muudetakse seaduse § 9, Mittearvestatud. Asjakohaseks ei ole ilmselt kaotades seal teleprogrammide nädalamahu nõuded, peetud lauseosa „programmi kohustusliku tuleks eelnõu seletuskirjas täpsustada muudatuse nädalamahu alampiirist loobumine võimaldab põhjendust, mis praegu pole asjakohane. Programm kirjeldatud uued teenused registreerida on omane lineaarsele meediateenusele (televisiooni- majandustegevuse registris“. Ka tegevusloa või raadioteenus) ja nende osutamine nõuab vastavat andmed kantakse MTR-i ehk teisisõnu tegevusluba. Majandustegevuse teate peavad MTR-s registreeritakse, mistõttu on seletuskirjas esitatud esitama tellitavate a/v meediateenuste osutajad, neil sõnastus korrektne. pole oma teenuse osutamiseks vaja tegevusluba ja nad ei edasta programmi, vaid programmikataloogi. Seega pole eelnõu seletuskirja selles punktis toodud selgitus sobiv põhjendamaks vastavat muudatust seaduses. Punkt 24, millega täiendatakse seaduse § 16 lõiget 1. Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. Audiovisuaalmeedia teenuse osutajale seatav nõue teha enda kohta kättesaadavaks „samuti andmed isikute kontrolli tegemise viiside kohta“ vajaks täpsustamist seaduses ja täpsemat selgitust eelnõu seletuskirjas. Eelnõu seletuskirjas olev viide RahaPTS §-le 77 ei anna selle kohta piisavat vastust, sest ka RahaPTS eelnõu seletuskirjas pole § 77 osas seda täpsemalt avatud. Punkt 25, millega täiendatakse § 16 lõiget 1. Kas Mittearvestatud. Avalikkuse teavitamine teenuseosutajale nõude lisamine teha enda kohta audiovisuaalmeedia teenuse osutaja kuulumisest kättesaadavaks teave enda kuulumisest Eesti Eesti jurisdiktsiooni alla on vajalik tulenevalt 35 jurisdiktsiooni alla on vajalik? Niikuinii on selge, et direktiiviga AVMSD artikli 5 lõike 1 punktis d kõik Eesti tegevusloaga või Eestis majandustegevuse tehtud täiendusest. Kõnealuses lõikes on teate esitanud meediateenuse osutajad kuuluvad Eesti sõnaselgelt öeldud, et avalikult kättesaadavaks jurisdiktsiooni alla. Teenuseosutaja kuulumist Eesti tuleb teha nii teave liikmesriigi kohta, mille jurisdiktsiooni alla hindab valdkonna jurisdiktsiooni alla teenuse osutaja kuulub, kui ka regulaatorasutus, mitte teenusosutaja ise. Seda tuleks pädev järelevalveasutus. arvestada ka eelnõu mõnes teises sättes, kus on Eelnõu ettevalmistajad ei sea kahtluse alla, et teenusosutajale pandud kohustus näidata millistel jurisdiktsiooni korrektne kindlaksmääramine on alustel kuulub ta Eesti jurisdiktsiooni alla. Teenuse lõppastmes järelevalveasutuse ülesanne. MeeTS § jurisdiktsiooni määratlemine on regulaatorasutuse 16 lõikes 1 on juttu teabest, mille teeb enda kohta ülesanne, kes peab suutma seda põhjendada ka arusaadavalt ja püsivalt kättesaadavaks AVMSD-s nõutud andmete esitamisel Euroopa audiovisuaalmeedia teenuse osutaja. Eelduslikult Komisjonile ja töises infovahetuses Euroopa ühtse on õiguskuulekal teenuse osutajal olemas vajalik andmebaasiga ja ka teiste riikide tegevusluba või ta on esitanud nõutava regulaatorasutustega. majandustegevusteate. Tegevusloa taotlemise või majandustegevusteate esitamise protseduuride käigus on saanud järelevalveasutus kontrollida teenuse osutaja kuulumist Eesti jurisdiktsiooni alla ja teenuse osutaja saab olla kindel, et ta esitab oma veebilehel avalikkusele selle kohta korrektse teabe. Punkt 30, millega muudetakse seaduse § 19 lõiget 4, Mittearvestatud. MeeTS § 19, sealhulgas lõike 4, ühtlustab alaealiste kaitse eesmärgil muudatuste sõnastamisel on arvestatud teenuste audiovisuaalmeedia teenuste osutajaile seatud osa tehnilise edastamise eripära. Tellitava nõudeid, arvestamata sealjuures teenuste tehnilise audiovisuaalmeedia teenuse osutajale ei kohaldu edastamise eripära. Muudatus laiendab MeeTS § 19 lõige 3, mis keelab edastada saateid, lineaarteenustele seatud alaealiste kaitse nõuded, s.h. mis võivad tõenäoliselt kahjustada alaealiste hilisõhtuse ja öise ajavööndi määratlemine ja teenuse füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut ja on neile kättesaadavuse erisused sellel perioodil, ka ealiselt sobimatud, ajavahemikus kella 6.00-st mittelineaarseile, tellitavaile teenustele, kus need kuni 22.00-ni. See säte kohaldub üksnes pole otstarbekad ja neid ei saa rakendada samal moel, televisiooni- või raadioteenuse osutajale. MeeTS § kui lineaarses televisiooniteenuses. 19 lõige 4 näeb tellitava audiovisuaalmeedia 36 Audiovisuaalmeedia teenuste kahe liigi teenuse osutaja osas ette, et saadetele, mis võivad tehnoloogilise edastamise erinevusi tuleks jätkuvalt tõenäoliselt kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset arvestada ja mitte ühtlustada teenuse eri liikidele või kõlbelist arengut ja on neile ealiselt sobimatud, kohaldatavaid nõudeid, mis võiks viia nende nõuete ning saadetele, mis on sobimatud alaealiste mõnele järgimise järelevalve ebamäärastele alustele. earühmale, tuleb lisada hoiatus. See nõue on Alaealiste kaitse korraldamiseks on tellitavais tellitava audiovisuaalmeedia teenuse puhul igati teenustes mitmed teistsugused võimalused, mida rakendatav. võiks märkida ka seaduses ja kirjeldada täpsemalt seletuskirjas. Punkt 31, millega muudetakse § 19 lõiget 5. Sarnane Mittearvestatud. MeeTS § 19 lõige 5 ei laienda märkus eeltooduga. See muudatus laiendab sama paragrahvi kolmandas lõikes sätestatut (keeld lineaarteenustele seatud alaealiste kaitse nõudeid, s.h. edastada saateid, mis võivad tõenäoliselt hilisõhtuse ja öise ajavööndi määratlemine, ka kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist tellitavaile teenustele, kus need pole otstarbekad ja arengut ja on neile ealiselt sobimatud, neid ei saa tehniliste erinevuste tõttu rakendada samal ajavahemikus kella 6.00-st kuni 22.00-ni) moel, kui lineaarteenuses. tellitavale audiovisuaalmeedia teenusele. MeeTS § 19 lõikes 3 on selgelt öeldud, et kõnealune nõue kohaldub televisiooni- ja raadioteenuse osutajale. MeeTS § 19 lõikes 5 viidatakse mitmele sama paragrahvi lõikele, mis kokku sisaldavad nõudeid nii televisiooni- kui ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajale. Sellest tulenevalt ongi MeeTS § 19 lõikes 5 asendatud sõnad „televisiooniteenuse osutaja“ sõnadega „audiovisuaalmeedia teenuse osutaja“. 1 Punkt 33, millega täiendatakse seadust §-ga 19 , Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. lõige 4. Siin võiks lisada ajalise määratluse, mis ergutaks videojagamisplatvormi teenuse osutajat pärast probleemsest sisust teada saamist kõrvaldama selle saate, kasutaja loodud video või äriteate võimalikult kiiresti. Seepärast võiks siin olla ka 37 mingi ajaline mõõde, lisades näiteks sõnade „kõrvaldab ta“ järel „põhjendamatu viivituseta“. Ilma selle täpsustuseta võib tekkida ebamäärane seis vastava nõude rakendamisel, kui pole selgelt näha, et sobimatu sisu tuleks kõrvaldada või tõkestada sellele juurdepääs võimalikult kiiresti pärast rikkumisest teada saamist. Punkt 34, millega muudetakse seaduse § 22. Eelnõu Arvestatud. Tulenevalt keeletoimetajate mitmes §-s kasutatav mõiste „meedia- ja ettepanekust on eelnõus loobutud terminist videojagamisplatvormi teenus“ on ebatäpne ja „videojagamisplatvormi teenus“ ja kasutatud selle eksitav, sest praeguses sõnastuses võib see näida ühe asemel terminit „videojagamisplatvorm“. See teenusena, mida ta tegelikult pole ega saagi olla. See lahendab ka TTJA viidatud probleemi. lühendav sõnastus vajaks täpsustamist, märkides kaks eri liiki teenust eraldi: audiovisuaalmeedia teenus ja videojagamisplatvormi teenus. Nende erinevat liiki teenuste selgelt eristavat nimetust tuleks seaduseelnõus kasutada läbivalt ja korrigeerida need mõisted eelnõu tekstis ja ka seletuskirjas. Eelnõu punktis 34 seaduse § 22 lõigete 1 ja 2 kohta Mittearvestatud. MeeTS § 22 lõike 1 sätestatuga luuakse mõned alused meediateenuste ja eelnõukohane sõnastus tõepoolest kattub suures videojagamisplatvormi teenuse osutajate osas MeeTS § 22 senise tekstiga. Küll aga on eneseregulatsiooni süsteemi loomiseks. Sellega kõnealuse paragrahvi lõikes 2 tulenevalt AVMSD üldjoontes säilub kehtiva seaduse § 22 sõnastus, mis artikli 4a lõikest 1 esitatud senisest oluliselt ei pruugi olla piisav nüüd, kui uuendatud AVMSD-s täpsemad nõuded eneseregulatsiooni korras on enese- ja kaasregulatsiooni edendamine koostatavatele tegevusjuhenditele. konkreetsemalt sõnastatud. Näib, et eelnõus pole AVMSD artikli 6a lõige 3 võetakse Eesti õigusesse tervikuna üle võetud AVMSD art 6a, mille lõige 3 üle MeeTS § 19 lõikega 4, mis näeb ette, et saate, näeb LR-dele ette kohustuse tagada, et mis võib tõenäoliselt kahjustada alaealiste füüsilist, meediateenuse osutajad esitavad vaatajaile piisava vaimset või kõlbelist arengut ja on neile ealiselt teabe sisu kohta, mis võib kahjustada alaealiste sobimatu, või saate, mis on sobimatu alaealiste arengut ja teenuseosutajad peaks kasutama selle mõnele earühmale, edastamisel tuleb enne saadet 38 sihiga a/v meediateenuse sisu potentsiaalselt esitada vaatajale või kuulajale arusaadaval viisil kahjulikku laadi kirjeldavat süsteemi. Eelnõus ei hoiatus, mis teatab, et järgnev saade on alaealistele nähtu kus ja mil moel ärgitab antud eelnõu LR ja sobimatu, ning kogu saate ajal peab ekraanil olema teenuseosutajaid seda kõike tegema. Enese- ja näha asjakohane sümbol selle saate sobimatusest kaasregulatsiooni edendamine ja selle ergutamine alaealistele või alaealiste mõnele earühmale. vajaks eelnõus täpsemat sõnastamist, mis looks AVMSD artikli 6a lõikes 3 on muu hulgas selgemad alused ka nende nõuete täitmise tõepoolest ka märgitud, et kõnealuse lõike järelevalves. rakendamiseks julgustavad liikmesriigid kasutama kaasreguleerimist. Kaasreguleerimise julgustamine väljendub käesoleval juhul selles, et lisaks MeeTS § 19 lõikes 4 sätestatule on eelnõu seletuskirja vastavas punktis rõhutatud, et alaealiste kaitseks kasutatavate sümbolite süsteem on üks võimalikest küsimustest, mille lahenduses meediateenuse osutajad ühiselt kokku võiksid leppida. Punkt 35, millega muudetakse seaduse § 23. Selle § Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud lõikes 4 on eksitavalt märgitud puuetega inimeste täpsustusega, et tegemist on veebipõhise ligipääsetavuse küsimustega tegelev „ühtne kontaktpunktiga. kontaktpunkt“, mille ülesanded pannakse seadusega MeeTS § 23 lõikes 4 on selgelt viidatud AVMSD- Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. le ja audiovisuaalmeedia teenustele, mistõttu ei saa Eelnõus ja selle seletuskirjas tuleks täpsustada, et kõnealuse sätte põhjal tekkida muljet, et TTJA AVMSD artiklis 7 lõikes 4 on märgitud veebipõhine ligipääsetavusega seotud kohustused on laiemad. (online) kontaktpunkt (inglise keeles „online point of contact“), millena hakkab tegutsema TTJA. AVMSD nõuded võetakse põhiosas üle MeeTSi muutmise seadusega, seega peaks siin käsitlema ka vaid veebipõhise e-kontaktpunkti määramise kohustust teadmisega, et Euroopa Liidu teistest õigusaktidest tulenevad kohustused puuetega inimeste ligipääsetavuse parandamisel teenustele ja asutustele sätestatakse teiste seadustega. 39 Punktis 50, millega täiendatakse seaduse § 29 lõikega Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. 3, kasutatakse punktis 1 sõnastust „samasse kontserni kuuluvate teiste ettevõtjate..“. Siin pole selge, mis laadi kontserni mõeldakse. AVMSD artiklis 23 on märgitud „samasse televisiooniteenuste kontserni kuuluvad teised ettevõtjad“ (same broadcasting group). Kasutades sõnaühendit „sama kontsern“ tekib näiteks küsimus Postimees Grupp ASi puhul, kus on peale meediateenuste MeeTSi mõistes ka teisi meediavorme, s.h. trükimeedia jms, mis ei kuulu MeeTSi skoopi. Teisalt kohalduks kitsam mõiste „televisiooniteenuste kontsern“ TV3 grupile ka küsimusi tekitades, sest selles grupis on ka raadioteenused. Seepärast võiks kaaluda mõistet „sama meediateenuste kontsern“, mis Eesti puhul kataks laiema sektori, kui lihtsalt televisiooniteenused ja oleks samas vastavuses ka direktiivi inglisekeelses tekstis käibel oleva mõistega „sama ringhäälingugrupp“. Kasutades selles sättes mõistet „kontsern“ jääb sellesse kuuluvate ettevõtjate tegevuse valdkond ja omavaheline seos ebaselgeks ning vajaks täpsustamist, mis on vajalik ka seaduse nõuete järelevalve vaates. Punktis 67, millega muudetakse seaduse § 40, Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. säilitatakse lõigetes 1 kuni 3 üldjoontes raadioteenuse MeeTS § 54 lõike 3 täpsustatud sõnastuse kohaselt osutamise tegevuslubade konkursi korraldamise ja on TTJA MeeTS-ist tulenevate ülesannete täitmisel tegevuslubade väljaandmise praegune kord, kus on sõltumatu, välja arvatud raadioloa väljaandmise seaduses ette nähtud Kultuuriministeeriumi ja menetluses MeeTS § 40 lõikest 4 tulenevas kultuuriministri aktiivne roll ning eelnõu kohaselt ei ulatuses (raadioloa kõrvaltingimuste kehtestamine tegutse TTJA raadioteenuste osutajate tegevuslubade valdkonna eest vastutava ministri poolt), ja lähtub väljaandmisel sõltumatu regulaatori rollis. Samas oma tegevuses MeeTS-ist, AVMSD eesmärkidest 40 näib raadioteenuste osutamise tegevuslubade ja muudest õigusaktidest. väljaandmise osas eelnõus märgitu olevat vastuolus eelnõu § 1 punktis 80 sätestatuga seaduse § 54 muutmise kohta. Eelnõu kohaselt näeb MeeTSi § 54 lõige 3 ette, et TTJA on käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja lähtub oma tegevuses käesolevast seadusest, EL audiovisuaalmeedia teenuste direktiivist 2010/13/EL, muudetud direktiiviga (EL) 2018/18088 eesmärkidest ja muudest õigusaktidest. Sellest võib aga lähtuda õiguslik vastuolu, kuna erinevalt audiovisuaalmeedia teenuste ja videojagamisplatvormi teenuste valdkonnas seadusega tagatud sõltumatust staatusest ja iseseisva tegutsemise alustest ei sätestata eelnõus raadioteenuste valdkonnas tegutsemisel TTJA-le samaväärset sõltumatut staatust ja iseseisvat rolli vaid säilitatakse praegu kehtiva MeeTSi tänane kord. Punktis 67, millega muudetakse seaduse § 40 lõiget 7 Mittearvestatud. HMS § 15 lõige 1 kohustab nähakse ette, et TTJA peadirektor teeb otsuse vastu võtma kõik taotlused olenemata nende regionaalse ja üleriigilise televisiooniteenuse puudustest. HMS § 35 lõike 4 kohaselt hakkab osutamise tegevusloa väljaandmise või sellest menetlustähtaeg kulgema dokumendi (s.t ka keeldumise kohta ühe kuu jooksul pärast taotluse puuduliku taotluse) registreerimisest alates. Antud saamist. Siin on küsimus kas üks kuu on telelubade juhul on tegemist küsimusega, mis saab juhul, kui taotluste menetlemise puhul piisav aeg. Viimaste haldusorgan (TTJA) määrab isikule tähtaja kuude praktika on näidanud, et mitme uue, sealhulgas puuduste kõrvaldamiseks, kuid samas on välismaise loataotleja puhul, võib kuluda märksa haldusorganile ette nähtud konkreetne aeg taotluse rohkem aega, sest taotlejaile tuleb korduvalt selgitada lahendamiseks. Üldpõhimõtteks on, et puuduste meie õigusruumi ja lubade andmise nõudeid, küsida kõrvaldamiseks määrataval tähtajal on nii-öelda täpsustavat teavet ja lasta täiendada taotlust, et selles edasilükkav mõju ja haldusorganile asja oleks täpselt esitatud kogu seaduses nõutav info. See lahendamiseks ettenähtud tähtaja kulgemine ei pruugi mahtuda ühe kuu piiresse ja siin on peatub. Puudustega taotlust ei saa menetleda, 41  põhjendatud pikem aeg, näiteks kuni 3 kuud. mistõttu juhul, kui taotluse läbivaatamiseks ettenähtud tähtaeg ei peatuks puuduste kõrvaldamise ajaks, seaks see ohtu menetlustulemuse õiguspärasuse, kuna järelejäänud aeg ei pruugi olla piisav menetluse läbiviimiseks ja kõigi asjaolude väljaselgitamiseks. Kui puudulik taotlus toob kaasa menetluse venimise, siis taolise viivituse eest haldusorgan ei vastuta.12 Põhjendatud juhtudel võimaldab MeeTS-is sätestatud tähtajast kõrvale kalduda ka HMS § 41, mis näeb ette, et kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Eelnevat arvestades ei ole kõnealuse menetlustähtaja muutmine MeeTS-is TTJA esitatud kaalutlustel põhjendatud. Punktis 76, millega muudetakse seaduse § 51, Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja korrigeeritud. säilitatakse seaduse selle § lõikes 2 EL MeeTS § 19 uuendatud sõnastuses lõigete 2 ja 5 liikmesriikidest pärit audiovisuaalmeedia teenuste koosmõjus on alaealiste füüsilist, vaimset või taasedastamist reguleeriv MeeTSi praegune kord, kõlbelist arengut oluliselt kahjustavate saadete mille kohaselt teeb TTJA seaduses ettenähtud alustel (sisaldavad põhjendamatut vägivalda või taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse teenuse pornograafiat) edastamine edaspidi lubatud nii taasedastajale. See imperatiivne sõnastus säilitab televisiooni- kui ka tellitava audiovisuaalmeedia praegu kehtiva MeeTSi normi, mis pole aga sellisena teenuse osutajatele, kui nad tagavad, et sellised enam kohane uuendatud AVMSD puhul, kus artiklis saated on isiklike tunnuskoodide või teiste 6a on osalt muudetud alaealiste kaitse nõudeid ja asjakohaste tehniliste lahenduste abil vastu 12 A. Aedmaa, E. Lopman, N. Parrest, I. Pilving, E. Vene. Haldusmenetluse käsiraamat, lk 137–138. Tartu, 2004. 42 pornograafilise või põhjendamatut vägivalda võetavad üksnes viisil, mis on alaealisele sisaldava sisu edastamine pole enam keelatud, uus tavaolukorras kättesaamatu. direktiiv lubab seda teha teatud juhtudel ja kindlaid tingimusi järgides. Eelnõu säte tähendab, et TTJA peaks hakkama sideettevõtjailt nõudma kõigi meil levivate teistest LR-dest pärit telekanalite taasedastamise lõpetamist, mis näitavad täiskasvanuile mõeldud sisu, kuigi need tegutsevad oma riigi seadusega vastavuses, kus porno või vägivalla näitamine on uue direktiivi järgi teatud tingimustel lubatud. See viiks meid vastuollu ühtsel turul teenuste vaba liikumise, taasedastamise ja vastuvõtu vabaduse nõudega ning teenuse päritolumaa põhimõttega ja tekitaks palju tarbetuid ning perspektiivituid vaidlusi teiste LR-dega. Oleme ka varem juhtinud KuMi tähelepanu sellele probleemile ja teeme seda veelkord. Kui Eesti riik otsustab seadusega kehtestada alaealiste kaitseks neile ealiselt sobimatu sisu eest meediateenustes rangemad või detailsemad nõuded, kui EL direktiiviga määratud, ei saa ta laiendada neid nõudeid automaatselt ka teistest liikmesriikidest pärit meediateenustele ega asuda piirama teisest liikmesriigist pärit meediateenuse taasedastamise ja vastuvõtu vabadust, nõudes sideettevõtjalt nende teenuste taasedastamise lõpetamist. Punktis 76, millega muudetakse seaduse § 51 lõikes 4 Mittearvestatud. Kõnealune konventsiooniga märgitu seondub piiriülese televisiooni Euroopa ühinenud riigist pärit teleprogrammi vastuvõtmise konventsiooniga ühinenud riikidest pärit ja taasedastamise vabaduse piiramist puudutav teleprogrammi taasedastamisega, nähes ette, et MeeTS-i säte tuleneb konventsiooni artikli 24 MeeTSi § 19 nõuete rikkumise korral teavitab TTJA lõikest 2. Oleme nõus, et konventsioon on 43 ECTT-ga ühinenud riigi järelevalve asutust, teenuse vananenud ja seetõttu oleme muutnud eelnõu osutajat ja taasedastajat taasedastamise lõpetamise selliselt, et täpste taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse tegemise õigusest ega tee ettekirjutust ettekirjutuse tegemise tingimuste asemel oleme enne, kui teavitamisest on möödunud kaks nädalat konventsiooniga ühinenud riikidest pärit ning rikkumine jätkub. See on väga küsitav nõue, mis teleprogrammi puhul kasutanud üldsõnalist viidet tähendaks, et mõni meie kaabelvõrkudes leviv konventsioonile. Nii näeb MeeTS § 51 lõige 7 konventsiooniga ühinenud riigi TV kanal võiks nüüd ette, et piiriülese televisiooni Euroopa õhutada vägivalda ja vihkamist, kutsuda üles konventsiooniga ühinenud riigist pärit õigusrikkumistele tervelt 2 nädalat ja seni ei tohiks teleprogrammi vastuvõtmise ja taasedastamise TTJA midagi teha. Viitame taas sellele, et ECTT on vabadust võib piirata üksnes konventsioonis suures osas vananenud regulatsioonidega ning sätestatud tingimustel. Samas tuleb siiski mitmeti vastuolus AVMSD loodud reeglitega ja pole arvestada, et sõltumata MeeTS-is sätestatust, tuleb kohane laiendada AVMSD-ga antud piiriülese levi Eesti Vabariigi põhiseaduse § 123 teise lõike õigusraamistikku ka konventsiooniga ühinenud kohaselt olukorras, kus Eesti seadused või muud riikidest pärit teenustele. Siin tuleks ette näha märksa aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud kiirema ja efektiivsema toimemehhanismi, nagu välislepingutega, kohaldada välislepingu sätteid. lubab erandjuhtudel rakendada uuendatud AVMSD Seega ei saa konventsiooni olemasolu eirata ega artikkel 3 teisest LR-st pärit teenuste puhul. Selle näha MeeTS-is konventsiooniga ühinenud riigist uuendatud mehhanismi võimalusi tuleks nüüd ka pärit teleprogrammi vastuvõtmise ja taasedastamise täiel määral kasutada, kuid mitte kanda neid ECTT- vabaduse piiramiseks ette tingimusi ja korda, mis ga ühinenud riikidest pärit televisiooniteenuste oleks konventsiooniga vastuolus. mehhaaniliselt üle. Punkt 78, millega muudetakse seaduse 7. peatüki § Selgitatud. MeeTS § 53 lõiget 2, nagu ka teisi 53 lõiget 2. Juhime taas tähelepanu tõsiasjale, et asjasse puutuvaid MeeTS-i sätteid, tuleb AVMSD ja piiriülese televisiooni Euroopa tõlgendada kooskõlas konventsiooniga. konventsiooni kohaldusalad on erinevad ning ECTT Konventsiooni reguleerimisalast tulenevalt ei saa skoopi ei kuulu tellitavad audiovisuaalmeedia tekkida olukorda, kus TTJA peaks avaldama teavet teenused ega videojagamisplatvormi teenused, sest konventsiooniga ühinenud riigi konventsioon on mitmel põhjusel jäänud uuendamata järelevalveasutusele mõne Eesti jurisdiktsiooni alla ja kehtib 1998.a. versioonis, kattes sama kohaldusala, kuuluva tellitava audiovisuaalmeedia teenuse kui Euroopa Liidu 1997.a. TVWFD (piirideta osutaja või videojagamisplatvormi pidaja kohta. 44 televisiooni direktiiv), olles tänaseks mitmes osas MeeTS § 53 lõike 2 sõnastamisel on eeskujuks vastuolus 2007.a. uuendatud EL direktiiviga ja veel võetud kehtiv MeeTS § 53 lõige 3, mis näeb ette, et suuremas vastuolus 2018.a. uuendatud AVMSD-ga. kui teabe avaldamine Euroopa Komisjonile või Seega ei saa luua samalaadset teavituse ja suhtlemise liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi korda EL LR-de ning teisalt ECTT-ga ühinenud järelevalveasutusele puudutab Eestis asuvat riikide NRA-de ja neist riikidest pärinevate meediateenuse osutajat, teavitab TTJA teabe meediateenuste jaoks. Need süsteemid peavad olema avaldamisest ka meediateenuse osutajat. Kuigi erinevad ja seega tuleks vastavad kohad eelnõus AVMSD ja konventsiooni reguleerimisalad läbivalt muuta. erinesid teineteisest juba MeeTS-i vastuvõtmise ajal, ei ole siiani olnud probleemiks selle ja teiste sarnaste sätete senine sõnastus, kus pole eraldi rõhutatud, et konventsiooniga seoses peetakse silmas üksnes televisiooniteenust. 1 Punktis 78, kus MeeTSi täiendatakse §-ga 53 , näib Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. pealkiri „Vastastikuste taotluste menetlemine“ mitte avavat asjakohaselt selle § tegelikku sisu. AVMSD art 4, mis seda teemaderingi reguleerib, käsitleb laiemat ala ja selle tähistamine MeeTSi muutmise eelnõus vaid LR-de regulaatorasutuste infovahetuse ja koostöö ühe vormilise aspekti – vastastikuste taotluste menetlemine – esiletõstmisega on küsitav ega näi vastavat selle § põhisisule. Punktis 79, millega täiendatakse seadust peatükiga Mittearvestatud. AVMSD artikli 33a lõige 1 näeb 71, käsitleb § 533 meediapädevuse edendamist, mille väga üldsõnaliselt ette, et liikmesriigid edendavad eest pannakse vastutus Haridus- ja meediakirjaoskust ja võtavad meetmeid selle Teadusministeeriumile. Kuid eelnõus pole üheselt arendamiseks. Lisaks on tõepoolest AVMSD artikli selge kas see norm katab ka AVMSD kohaldusalas 28b lõike 3 punktis j ühe võimaliku olevaid teenusosutajaid, kuna meediapädevuse videojagamisplatvormi pidajatele kohaldatava edendamine meediateenustes ja VSP-des ei kuulu meetmena nimetatud tõhusate meediakirjaoskust HTMi vastutusalas oleva hariduspoliitika arendavate meetmete ja vahendite väljatöötamise kavandamise ja sellega seonduvate valdkondade ning kasutajate teadlikkuse suurendamise 45 korraldamise raamidesse. Siin tuleks teha vastavad kohustust. Audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele täpsustused, et meediapädevuse edendamise kõik konkreetseid meediakirjaoskuse edendamisega aspektid oleks seadusega kaetud ja uus süsteem seotud nõudmisi AVMSD-st ei tulene, mistõttu ei ladusalt toimiks ning vastutuse jaotus oleks selge. ole neid ette nähtud ka MeeTS-is. Kui see valdkond hakkab kuuluma HTMi Videojagamisplatvormi pidajatele pole vastusalasse, siis tuleks ette näha ka vastavad meediakirjaoskuse edendamise kohustust seaduses muudatused HTM põhimääruses ja sätestada ette nähtud seetõttu, et mitte panna neid rohkete MeeTSis meediateenuste osutajate ja VSP-de nõuete kohaldumise tõttu audiovisuaalmeedia aruandekohustus meediapädevuse edendamise vallas teenuse osutajatega võrreldes ebavõrdsesse HTM-le. Sellega seonduvalt tuleks täpsustada olukorda. Lisaks tuleb arvestada sellega, et Eesti mehhanismi, kuidas TTJA teostab MeeTSi § 54 jurisdiktsiooni alla teadaolevalt ühtegi lõikes 1 sätestatud riikliku järelevalve kohustust märkimisväärse suurusega kasutajaskonnaga HTMi tegevuse üle meediapädevuse edendamisel. videojagamisplatvormi ei kuulugi. Eelnõus näib olevat mitte piisavalt üle võetud Et meediakirjaoskuse arendamine ei jääks seaduses AVMSD põhjenduspunktis 59 ja artikli 28b lõike 3 teenuse osutajatele pandud deklaratiivseks punktis j) märgitu meediakirjaoskuse edendamise kohustuseks, on AVMSD muudatuste Eesti kohta meediateenustes ja VSP teenustes, selles osas õigusesse ülevõtmisel mindud seda teed, et pandud tuleks eelnõud täiendada. meediapädevuse edendamise eestvedamise kohustus HTM-i kaudu riigile. Riik võib vastavasisulistesse ettevõtmistesse alati kaasata ka valdkondlikke teenusosutajaid. Kuna MeeTS-is teenuse osutajatele meediapädevuse edendamise kohustust pandud pole, siis puudub vajadus sätestada ka nende aruandekohustus HTM-ile. Kuna meediapädevuse edendamine on osa riigi hariduspoliitika kavandamisest ja sellega seonduvate valdkondade korraldamisest ning HTM-i valitsemisala ei laiendada, ei pea KuM HTM-i põhimääruse täiendamist vajalikuks, kuid jätab selle küsimuse HTM-i otsustada. TTJA ei saa teostada HTM-i üle meediapädevuse 46  edendamise kontrollimiseks riiklikku järelevalvet. KorS § 2 lõike 4 kohaselt on riiklik järelevalve korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. Ühe haldusorgani kontroll teise haldusorgani üle on VVS § 751 lõike 1 kohaselt haldusjärelevalve. Kuna see, kuidas HTM meediapädevuse edendamise ülesannet täidab on suuresti ministeeriumi enda kujundada, ei näe eelnõu ettevalmistajad vajadust näha MeeTS-is ette, et TTJA teeb HTM-i üle selles küsimuses haldusjärelevalvet. Punktis 80, millega muudetakse seaduse § 54, on Mittearvestatud. MeeTS § 54 lõikega 2 täidetakse eelnõus toodud lõiked 2 ja 3 sisult paljus sarnased ja AVMSD artikli 30 lõike 1 esimesest lausest need võiks õigusselguse huvides liita üheks lõiguks. tulenev kohustus määrata riiklik järelevalveasutus. Kuna järelevalveasutuse sõltumatuse selge deklareerimine siseriiklikus õiguses on üks kriteerium, mida Euroopa Komisjon oma varasemates analüüsides audiovisuaalmeedia valdkonna riiklike järelevalveasutuste sõltumatust hinnates on kaalunud, peavad eelnõu ettevalmistajad oluliseks seda MeeTS § 54 lõikes 3 eraldi rõhutada. Sarnast lähenemist on kasutatud ka näiteks IKS §-s 51. Samas §-s on märgitud TTJA kui sõltumatu Selgitatud. MeeTS § 54 lõikes 4 on loetletud regulaatorasutuse (NRA) staatust määravad TTJA kui sõltumatu riikliku järelevalveasutuse tingimused ja mõned ülesanded, mis aga ei kajasta ülesanded, mida MeeTS-i eespool olevates sätetes sõltumatule regulaatorasutusele AVMSD-s sätestatud nimetatud pole. Seega sisaldab MeeTS läbivalt kõiki nõudeid ja ülesandeid. Näiteks nõudeid NRA AVMSD-st tulenevaid sõltumatu ülesannete tulemuslikuks täitmiseks piisavale järelevalveasutuse ülesandeid ja nende kõikide rahastamisele, oma eelarvele ja juhtide ametisse üldsõnaline kordamine ühes sättes ei anna 47 nimetamise ning ametist vabastamise sätestamisele, lisaväärtust. mis on AVMSD-s kõik NRA sõltumatu staatuse Muud AVMSD artiklist 30 tulenevad nõuded on tagamise kriteeriumid. NRA ülesanded on eelnõus sätestatud teistes õigusaktides, millele on viidatud toodud väga napilt ja suure üldistusega, tervikpilti nii eelnõu seletuskirjas kui ka eelnõu ja direktiivi NRA ülesannetest siit ei saa, kuid AVMSD eeldab vastavustabelis. Teistes õigusaktides sätestatu NRA ülesannete märkimist seaduses. AVMSD artikli kordamine MeeTS-is oleks tarbetu. 30 lõige 3 kehtestab liikmesriikidele kohustuse tagada, et nende NRA-de pädevus ja volitused ning vastutuse tagamise meetodid sätestatakse üheselt mõistetavalt nende õiguses. Eelnõust ei nähtu, et oleks nõuetekohaselt üle võetud Selgitatud. AVMSD artikli 30 lõige 6 näeb ette, et: AVMSD artikli 30 lõikes 6 märgitud nõue 1) liikmesriigi tasandil peavad olema olemas edasikaebamise toimiva mehhanismi kohta. toimivad edasikaebamise mehhanismid; 2) edasikaebusi menetlev asutus, mis võib olla kohus, on edasikaebuse pooltest sõltumatu; 3) kuni edasikaebuse lahendamiseni kehtib järelevalveasutuse otsus, kui vastavalt liikmesriigi õigusele ei kohaldata ajutisi meetmeid. Eelnõu ja direktiivi vastavustabelis on viidatud PS §-le 15, mis sätestab igaühe õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Täpsemalt reguleerib järelevalveasutuse otsuse vaidlustamist HKMS. Samuti on vastavustabelis viidatud PS §-le 146, mille kohaselt mõistab õigust ainult kohus, kes on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Järelevalveasutuse otsuse kehtivuse osas on vastavustabelis viidatud HMS § 61 lõikele 2, mis näeb ette, et haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, 48  haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Eelnõus pole märgitud kuidas tagatakse AVMSD Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. artikli 2 lõikes 5b ja artikli 28a lõikes 6 MeeTS § 54 lõikes 4 sätestatavaid TTJA liikmesriikidele sätestatud kohustused koostada ja ülesandeid riikliku järelevalveasutusena ajakohastada oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate täiendatakse Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvate meediateenuste osutajate ja VSP teenuste osutajate audiovisuaalmeedia teenuse osutajate ja loetuelusid, näidates neis millele tugineb iga videojagamisplatvormi pidajate andmete teenusosutaja puhul jurisdiktsiooni määratlevate esitamisega Euroopa Komisjonile. kriteeriumite rakendamine. Ilmselt hakkavad ka need AVMSD artikli 2 lõige 5b võetakse Eesti õigusesse ülesanded kuuluma liikmesriikide regulaatorasutuste üle MeeTS § § 39 lõike 2 punktiga 5 ja § 47 lõike 2 pädevusse ja need tuleb seega sätestada ka seaduses. punktiga 41 ning AVMSD artikli 28a lõige 6 võetakse Eesti õigusesse üle MeeTS § 47 lõike 21 punktiga 4. Seda koosmõjus MeeTS § 54 lõike 4 punktiga 3. Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvate teenuse osutajate üle saab arvestust pidada MTR-is ja sellele on eelnõu seletuskirjas ka viidatud. Kavandatud on MTR-i arendustööd, millega tagatakse, et MTR-i on edaspidi võimalik märkida ka MeeTS § 2 lõike 1 punktide 1–5 või lõike 2 või § 2 lõike 6 punktide 1–6 kohane Eesti jurisdiktsiooni alla kuulumise alus. Mõned põhjendused eelnõu seletuskirjas vajaks Mittearvestatud. Eelnõu ettevalmistajad on täiendamist, sest seal näidatakse küllalt tutvunud viidatud uuringute ja analüüsidega ning probleemivabana asju, mille kohta on teada Euroopa leidnud neis mitmeid olulisi puudusi. Näiteks on Komisjoni ja tema tellitud mitme uuringu kriitilised ühes värskemas, 2015. aastal avaldatud uuringus hinnangud, kus märgiti Eesti NRA mudeli mitmeid RADAR13 väidetud, et Eesti riiklik 13 Institute of European Media Law and the University of Luxembourg on behalf of the European Commission. „A study on Audiovisual Media Services – Review of Regulatory Bodies Independence“, 2015. 49 probleeme, mis vajaks lahendamist. Objektiivse pildi audiovisuaalmeedia valdkonna järelevalveaustus ei annaks seletuskirja info lisamine neist uuringuist. pea oma otsuseid põhjendama ja kõnealuseid otsuseid ei ole võimalik vaidlustada. Sellised ebaõiged faktid on võinud oluliselt mõjutada Euroopa Komisjoni üldist kriitilisevõitu hinnangut TTJA sõltumatusele. Samas ei ole eelnõu koostajad asjaolu, et Euroopa Komisjon on TTJA sõltumatuse kahtluse alla seadnud, varjanud ning on sellele eelnõu seletuskirjas tähelepanu juhtinud ja RADAR uuringu raportile ka viidanud. Lisaks eelpool toodule on TTJA-l veel mõned Arvestatud osaliselt. Eelnõu ja seletuskirja märkused ja ettepanekud MeeTSi muutmise eelnõuga täiendatud, lähtudes TTJA täpsustatud ettepanekust seonduvalt. pikendada salvestiste säilitamise kohustust MeeTSi § 21 sätestab täna televisiooni- ja rahvusvahelist raadio- või televisiooniluba (kehtiva raadioteenuse osutajaile kohustuse salvestada oma MeeTS-i kohaselt peetakse rahvusvahelise programmi ja säilitada salvesitisi vähemalt 20 päeva televisiooniloa all silmas satelliittelevisiooni pärast edastamist. Järelevalve praktika on näidanud, teenuse osutamise tegevusluba) omavate isikute et mõnikord on vajalik saada meediateenuse puhul 90 päevani ning teiste raadio- või osutajailt saadete salvestisi ka hiljem, kui 20 päeva televisiooniluba omavate isikute puhul 30 päevani. möödudes. Seepärast võiks MeeTSi § 21 lõikes 2 pikendada saadete salvestiste säilitamise kohustust pikemale perioodile, näiteks 60 või 90 päeva. Seda suunda kinnitab ka paljude teiste riikide praktika, kus salvestiste säilitamise periood on pikem, näiteks 90 päeva. Eelnõus kavandatakse ka riigilõivu seaduse § 5 Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. muutmist. Siin võiks lisada sätte vastava riigilõivu kehtestamiseks televisiooniteenuse või raadioteenuse osutamise tegevusloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest. Seda tasu pole praegu seaduses antud, kuid see oleks põhjendatud, kuna ka 50  tegevusloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamine on siiski töömahukas protsess. Antud juhtudel võiks riigilõiv olla võrdne ajutise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest nõutava riigilõivuga 75 eurot. Eelnõu seletuskirja võiks täiendada seadusest Mittearvestatud. TTJA teenistujate töökoormuse tulenevate muudatuste mõjude põhjalikuma kasvu on eelnõu seletuskirjas kirjeldatud analüüsiga, arvestades, et täna on Eesti detailsusega, mida TTJA antud sisend on jurisdiktsiooni all 25 televisiooniprogrammi ja üle 10 võimaldanud. Seletuskirja seaduse mõjusid tellitava audiovisuaalmeedia teenuse, lisaks veel 28 puudutavas osas on rõhutatud nii seda, et MeeTS-i raadioprogrammi. Neile lisandub ilmselt kümneid kohaldamisalasse kuuluvad edaspidi ka videojagamisplatvormi teenuseid ning mitmeid uusi videojagamisplatvormi pidajad kui ka seda, et meediateenuseid (nagu Delfi TV, Postimees TV jt), turule on tulnud mitmeid uusi audiovisuaalmeedia millele kohalduvad EL direktiivi nõuded ja seega teenuse osutajaid. Nende täpset hulka ei tea paraku teostab nende tegevuse üle järelevalvet TTJA, millel hetkel ei KuM ega TTJA, mistõttu on seletuskirjas peab olema eelarvega tagatud ka vastav ressurss ka märgitud, et TTJA tööjõuvajadus võib tulevikus oluliselt kasvava töömahuga edukaks toimetulekuks. veelgi suureneda. Sõltumatu regulaatorasutus on liikmesriigi keskne Tulenevalt TTJA enda hinnangust on seletuskirja instrument EL audiovisuaalvaldkonna poliitika seaduse rakendamisega seotud kulusid puudutavas elluviimisel ja EL audiovisuaalmeedia teenuste osas esitatud ka täiendava ressursi vajadus. direktiivi nõuetekohasel rakendamise tagamisel, direktiivi kõigi nõuete täitmisel, mille kohta tuleb anda regulaarselt aru Euroopa Komisjonile, kogudes ja esitades riigi nimel täpseid ja kontrollitud andmeid AVMSD nõuete asjakohasest täitmisest. Täiendavate ressurssideta pole võimalik edukalt täita neid ülesandeid ja tagada selleks vajalik võimekus. Need otsesed seosed ja ilmsed vajadused tuleks eelnõu seletuskirjas selgemalt välja tuua. Eesti Rahvusringhääling Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) Mittearvestatud. Eelnõu ettevalmistajad ei pea 2018/1808, millega muudetakse direktiivi põhjendatuks kohustada kaabelleviteenust 51 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist osutavaid elektroonilise side ettevõtjaid tõstma käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja ERR-i kanaleid lõppkasutaja ekraanil näha olevates haldusnormide koordineerimise kohta telekanalite loendites senisest enam esile. Kuigi (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv (AVMSD) kaabeleviteenust osutavaid elektroonilise side lisandus artikkel 7a. Artikkel sätestab, et ettevõtjaid on 20–30 ringis, oli 2017. aasta liikmesriigid võivad võtta meetmeid, et tagada üldist andmete kohaselt 97% turust kolme suurema huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste sobiv ettevõtja käes (Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS, AS esiletoomine (ingl.k. findability). Nimetatud direktiivi STV). Nimetatud ettevõtjate pakutavates põhjenduspunkt 25 selgitab, et liikmesriikidel on telekanalite loendites on ERR-i kanalid ETV ja võimalus kehtestada kohustusi siseriiklikus õiguses, ETV2 praegugi esimeste seas. Kui ETV+ millega tagatakse üldist huvi pakkuva sisu sobiv telekanalite loendis esimeste hulka ei kuulu, siis on esiletoomine, järgides kindlaksmääratud üldhuvi see sageli paigutatud teiste venekeelsete kanalite eesmärke - näiteks meedia mitmekesisus, vahetusse lähedusse, mis on kõnealuse kanali sõnavabadus ja kultuuriline mitmekesisus. peamist sihtrühma arvestades sobiv lahendus. Kultuuriministeeriumi ettevalmistatud eelnõuga Seega ei ole kõnealune muudatus hetkel vajalik. selliseid kohustusi meediateenuse osutajatele ette ei nähta. Eesti Rahvusringhääling teeb ettepaneku täiendada eelnõu sätetega, mis kohustaksid meediateenuse osutajaid sobivate meetmega tõstma esile oma elektroonilistes programmijuhistes (EPG) või programmikataloogides ja sideettevõtjaid nende pakutavais audiovisuaalmeedia teenuste valikuis ning vastavates rakendustes tõstma sobivate meetmetega esile avalik-õigusliku meediateenuse osutaja ehk Eesti Rahvusringhäälingu televisiooniprogramme ja tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid. Eesti Rahvusringhäälingu programmid ja meediateenused peavad seaduse kohaselt aitama kaasa ühiskonnaliikmete ja -rühmade omavahelisele kommunikatsioonile ja ühiskonna sotsiaalsele 52 sidususele ning kajastama erinevaid arvamusi ja tõekspidamisi ning teenima avalikku huvi. Uudistesaated peavad olema mitmekülgsed ja tasakaalustatud. Neid nõudeid ERR ka täidab ja viidates eeltoodud direktiivis märgitud meedia mitmekesisuse, sõnavabaduse ja kultuurilise mitmekesisuse tagamisele, kui üldist huvi täitvale eesmärgile, on põhjendatud, et selliste meetmete kehtestamine aitab kaasa selle eesmärgi täitmisele. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 90 sätestab ühe sellise meetmena sideettevõtjale, kes osutab kaabelleviteenust, kohustuse taasedastada eesti avalik-õigusliku meediateenuse osutaja programme (nn must carry rule). See tagab küll sideettevõtja poolt pakutavates pakettides ERRi programmide olemasolu, kuid nende leitavust ja esiletoomist väga suure hulga programmide seas see ei taga. Praktikas ei ole peamiselt väiksema arvuga klientuuriga teenusepakkujate puhul ERRi telekanalid pakettides alati kergesti leitavad. Iseäranis on probleeme ETV2 programmi esiletõstmisega ja enim ERRi venekeelse telekanali ETV+ leitavusega. Arvestades, et erinevaid meediateenuseid (eelkõige online teenused) tuleb pidevalt juurde ja tarbijate valikud kasvavad oleks õigustatud asjakohaste nõuete kehtestamine ERRi poolt kõigile elanikerühmadele suunatud mitmekesiste ja kvaliteetsete audiovisuaalmeedia teenuste paremaks esiletõstmiseks. Eelnõuga laiendatakse Tehnilise Järelevalve ja Mittearvestatud. Eelnõu on koostatud peamise Tarbijakaitse Ameti (TTJA) pädevust ja eesmärgiga võtta Eesti õigusesse üle direktiiv, määratletakse nimetatud amet sõltumatu millega muudeti AVMSD-d. Kavandatavad 53  regulaatorina AVMSD mõistes. muudatused, mis ei seisne konkreetsete direktiivi 2009. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu sätete ülevõtmises, on siiski otseselt seotud "Komisjoni teatise riigiabi eeskirjade kohaldamise AVMSD eesmärgiga või pelgalt tehnilised kohta avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes" täpsustused, millega ei kaasne märkimisväärset (OJ:2009/C 257/01) (edaspidi teatis). mõju. Kõnealused ERR-iga seonduvad küsimused Eelmainitud ringhäälinguteatis rõhutab, et avalik- ei puuduta AVMSD-s sätestatut, mistõttu ei saa õigusliku ringhäälingu ülesanded peavad olema väga neid sama eelnõuga lahendada. Vastasel juhul selgelt määratletud siseriiklikus dokumendis (Eestis võiks oluliselt aeglustuda direktiivi ülevõtmine. on need määratletud Eesti Rahvusringhäälingu seaduses). Lisaks rõhutab teatis, et kui avalik- õigusliku meediateenuse osutaja avalike ülesannete täitmise kohta peaks olema antud hinnang pädeva sõltumatu järelevalve asutuse poolt. Sõltumatuks järelevalveorganiks saab teatise kohaselt lugeda niisugust asutust, mis on sõltumatu avalik-õiguslikust ringhäälinguorganisatsiooni juhtimisest ning millel on volitused ning vajalik suutlikkus ja vahendid sellise järelevalve teostamiseks., Eestis puudub pädev regulaatorasutus, kes viiks läbi teatises märgitud ERRi tegevuse hindamise (public value test). Asutus peaks olema sõltumatu ERRist ja see peaks kontrollima teenuste osutamist läbipaistval ja tõhusal viisil. Niisuguse sõltumatu järelevalveorgani vajadusele on viidanud ka Euroopa Ringhäälingute Liit (European Broadcasting Union (EBU)) mitmetes dokumentides (nt avaldatud veebis: "PSM remit principles for the digital media age"14 ) ja selle kohta on küsitud infot teistest liikmesriikidest ning teadaolevalt jälgib seda olukorda ka Euroopa 14 https://www.ebu.ch/files/live/sites/ebu/files/Publications/EBU-Legal-Focus-Remit_EN.pdf 54 Komisjon. 06.11.2018. pöördusid Eesti Ajalehtede Liit ja Eesti Ringhäälingute Liit Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumi poole märgukirjaga, milles tõstatati küsimus ERRi avaliku teenuse osutamise ja finantseerimise läbipaistvuse ning vastavuse osas täidetavatele ülesannetele. Kultuuriministri 14.12.2018 a vastuskirjas nr 10- 5/2149-3 selgitas minister, et kehtiva seaduse kohaselt on järelevalve teostajaks Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu, kuid viitas samas, et AVMSD loob tingimused sõltumatu regulaatorasutuse tegutsemiseks. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et avalik-õigusliku meediateenuse osutaja seadusest tulenevate ülesannete sõltumatu, kvaliteetse ja jätkusuutliku täitmise ning ühiskonna rahastatud meediateenuste arengu soodsate väljavaadete ja õiguskindluse tagamiseks tuleks luua võimalus Euroopa Komisjoni teatises märgitud igakülgse sõltumatu hinnangu andmiseks, teeme ettepaneku kaaluda TTJAle vajaliku pädevuse andmist või panna see ülesanne seadusega mõnele teisele sõltumatule asutusele. Selleks aga, et tagada nimetatud ülesande täitmise sõltumatus, tuleks aga järelevalve ja hinnangu andmise piirid väga täpselt määratleda seaduses. Kas lastesaadete tootmist saab edaspidi endiselt Selgitatud. Mis puudutab kavandatud lastesaadete rahastada Euroopa liidu tõukefondide rahast, näiteks spondeerimise keeldu, siis sellest momendil Maaeluministeeriumi, Haridusministeeriumi, loobutakse, kuna COVID-19 haigust põhjustava Teadusagentuuri meediategevuste vahendeist? koroonaviiruse leviku tõttu kehtinud sisuliselt Aegajalt tehakse ministeeriumite või ülemaailmsest eriolukorrast tulenev 55  rakendusüksuste kaudu lastele suunatuid majanduslangus paneb ka meediateenuse osutajad meediategevuste hankeid. ETV2 näiteks näitas 2019 tulude vähenedes keerulisse olukorda. Seega ei sügishooajal õpetlikku söögitegemise/teadussarja rakendata praegu täiendavaid sponsorluse "Magus molekul". Selle tegi küll välistootja, kuid piiranguid, mida AVMSD kohustuslikuna ette ei rahastajatest saab aimu logodest saate lõpusekundeil: näe. Jätkuvalt on keelatud sponsori logo näitamine https://lasteekraan.err.ee/1024792/magus-molekul. lastesaates. Sarnaseid juhtumeid võib tulla veel ja kuna see Juhime aga tähelepanu, et tulenevalt ERHS § 11 vastab ERR huvidele, on lapsi hariv ja kaasrahastatud lõikest 1 on ERR-il niikuinii keelatud vastu võtta vastavatest allfondidest avaliku hanke järel, oleks hea sponsorlusest saadavat toetust (välja arvatud kui regulatsiooni sõnastuse täpsustamisel ei läheks üksikud sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud need võimalused laste puhul "kogemata" sponsorluse erandid). Samas ei liigitu KuM-i hinnangul piirangu alla. viidatud rahalised vahendid sponsorlusest saadavaks toetuseks, kuna neid ei anta eesmärgiga edendada toetuse andja mainet või tutvustada tema nime, kaubamärki, tegevust või tooteid. Eesti Infotehnoloogia ja Eelnõu kohaselt muudetakse MeeTS § 19 lõiget 4, Mitte arvestatud. MeeTS-is mõistetakse termineid Telekommunikatsiooni Liit sõnastades selle järgmiselt: „edastamine“ ja „taasesastamine“ AutÕS-is „(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sätestatust erinevas tähenduses. Kui AutÕS tegeleb saadet edastatakse väljaspool märgitud õigustega (meediateenuste) sisule, siis MeeTS ajavahemikku või seda edastab tellitava seevastu selle sisu tehniliste edastusviisidega ning audiovisuaalmeedia teenuse osutaja, siis tuleb enne sellele sisule ligipääsemise üldisemate üldsuse saadet edastada vaatajale või kuulajale arusaadaval huve puudutavate küsimustega (alaealiste ja viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev saade on üldsuse kaitse, vastuvõtmise ja taasedastamise alaealistele sobimatu, või peab kogu saate ajal olema vabadus jms). MeeTS-is kasutatakse sarnast ekraanil näha asjakohane sümbol selle saate lahendust, nagu AVMSD-s, kus räägitakse sobimatusest alaealistele või alaealiste mõnele edastamisest ja taasedastamisest näiteks ka tellitava eagrupile.“ audiovisuaalmeedia teenuse puhul. AutÕS-i Juhime tähelepanu, et autoriõiguse seaduse (AutÕS) kohaselt tuleks tellitava audiovisuaalmeedia kohaselt on erinevatel üldsusele suunamise teenuse puhul kasutada sõnastust „üldsusele toimingutel spetsiifiline sisu ja tähendus, muu hulgas kättesaadavaks tegema“, sest AutÕS § 10 lõike 6 on eristatud „edastamine“ (AutÕS § 10 lg 5), kohaselt väljendab just see tellitavale 56  „taasedastamine“ (AutÕS § 103), „kättesaadavaks audiovisuaalmeedia teenusele iseloomulikku tegemine“ (AutÕS § 10 lg 6). Tellitava võimalust kasutada teost enda poolt valitud kohas audiovisuaalmeediateenuse (nt ja ajal. Seega hõlmab termin „edastamine“ MeeTS- videojagamisplatvormid, videolaenutused) kui n-ö is asjakohastel juhtudel ka „üldsusele mittelineaarse AV-teenuse puhul on tegemist kättesaadavaks tegemist“ AutÕS tähenduses ning olukorraga, kus üldsus saab teost kasutada enda poolt MeeTS-is sätestatu põhjal ei saa teha autori valitud kohas ja ajal. Sellise teenuse üldsusele õigustega seonduvaid järeldusi. Samadele suunamise toimingu kirjeldamiseks on asjakohane erisustele on tähelepanu juhitud ka 2010. aasta 16. termin „kättesaadavaks tegemine“, mitte detsembril vastu võetud MeeTS-i eelnõu „edastamine“. seletuskirjas15. Seega, kuivõrd tellitava audiovisuaalmeedia teenuse KuM konsulteeris antud küsimuses nii JuM-i kui osutaja ei teosta autoriõiguse seaduse kohaselt TTJA-ga, kes on samuti seisukohal, et seadusandja edastusõigust, teeme ettepaneku kasutada MeeTS § tahe on olnud hõlmata MeeTS-is terminiga 19 lõikes 4 muudetud sõnastust: „edastamine“ tellitava audiovisuaalmeedia teenuse „(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud puhul ka programmikataloogi üldsusele saadet edastatakse väljaspool märgitud kättesaadavaks tegemist. KuM toetab ka TTJA ajavahemikku või selle teeb kättesaadavaks tellitava soovitust mitte defineerida termineid „edastamine“ audiovisuaalmeedia teenuse osutaja, siis /---/“. ja „taasedastamine“ MeeTS-is, kuna digiajastul, Soovitame eeltoodu valguses eelnõus kasutatav kus hoogsalt edeneb eri liiki teenuste konvergents, terminoloogia läbivalt üle kontrollida, tagamaks signaali liikumist sisutootjast tarbijani on väga kooskõla autoriõiguse seadusest tulenevate nende raske täpselt ja püsivalt ajakindlalt jagada üldsusele suunamise õigustega, mida teenuse tehniliselt selgelt eristuvaiks osadeks (edastamise osutajad tegelikkuses teostavad. ja taasedastamise etapp) ning see temaatika haakub laiemalt ka sideteenuste valdkonnaga, oleks kitsaste ajaraamide juures nende mõistete detailselt täpne piiritlemine väga keeruline ja kiirustamise tulem küsitava õiguskindlusega. Selguse huvides on selgitus MeeTS-i ja AutÕS-i terminoloogilise erinevuse kohta lisatud eelnõu 15 Meediateenuste seadus 827 SE. 57  seletuskirja. Eesti Meediaettevõtete Liit Meedialiidu hinnagul tuleb meediateenuste seadust Arvestatud osaliselt. Seletuskirja täiendatud. täiendada kohustusega meediateenuste osutajatele, MeeTS § 19 lõike 4 uus sõnastus kohustab nii mille kohaselt erootilise jmt sisuga (18+ sisu) televisiooni- kui ka tellitava audiovisuaalmeedia videlood tuleb varustada vasakul kaadrinurgas teenuse osutajat varustama saateid, mis sündsusetu graafilise märgisega 18+. Selleks, et kaadrisse tekiks sisu, vägivalda või julmust sisaldavate stseenide vähem graafilist müra, siis tuleb meie hinnagul või õigusvastase käitumise näitamisega võivad selleks kasutada 18+ märgise värvina kerget tõenäoliselt kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset läbipaistvat halli. või kõlbelist arengut ja on neile ealiselt sobimatud 18+ sisu sisaldava videoloo ette tuleb lisada (vanuserühmale 18+ mõeldud saated), ning sissejuhatusse põgus hoiatus. alaealiste mõnele earühmale sobimatuid saateid Meediateenuste liidu hinnagul tuleb vastu võtta ka saatele eelneva vaatajale või kuulajale arusaadava õigusakt, mis selgitab, millistes olukordades tuleb hoiatusega ja saate ajal ekraanil näha oleva videolugu alati 18+ sisu märgisega esitada. asjakohase sümboliga. Kuna direktiiv tõstab esile Sarnaselt on vajalik seadusandja selgitus sellest, kas enesereguleerimise olulisust ja selle kasulikku ja kuidas otsustada muu ebasobiva sisu panust kõrgetasemelise tarbijakaitse kategoriseerimise üle. Millised juhud loeb saavutamisesse, on kõnealuste hoiatuste ja seadusandja ebasobivaks sisuks alaealistele (s.o. alla sümbolite täpne sisu ja kujundus jäetud 18-aastastele). Teiseks, kuna MeeTS § 19 lõike 4 õigusaktidega reguleerimata ning valdkondlikud alusel on nõutav teavitus, kui alaealisi tõenäoliselt teenuse osutajad saavad vastava ühtse süsteemi kahjustada võiva sisuga saade edastatakse väljaspool luua omaalgatuse korras. Sellele võimalusele on märgitud ajavahemikku (kella 6.00-st kuni 22.00-ni) eelnõu seletuskirjas ka viidatud. või seda edastab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse Eelnõu ettevalmistajad ei pea võimalikuks osutaja. Paraku puudub mistahes mõistlik süsteem, seaduses täpsemalt reguleerida, milline sisu on mille järgi hinnata sisu sobivust või mitte sobivust alaealistele sobimatu. MeeTS-is sätestatud (sellised sildistamissüsteemid on näiteks USA-l (PG- indikatiivsed kriteeriumid, nagu sündsusetu sisu, süsteem), UK-l ja mitmetel teistel). Seadusandja vägivalda või julmust sisaldavad stseenid ja saaks siin abistada meediaettevõtteid sellega, et õigusvastase käitumise näitamine, annavad üldised viidata kasvõi seletuskirjas soovituslikele suunised, millest teenuse osutaja peab juhinduma. süsteemidele tagamaks võrdsed võimalused ja võrdne Seejuures peab alati arvestama LasteKS § 5 kohtlemine. punktis 3 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt 58  tuleb kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes esikohale seada lapse huvid. Eelnõu seletuskirja on näitlikustamise eesmärgil siiski täiendatud viidetega erinevatele audiovisuaalse sisu märgistamise süsteemidele. Uue seaduse sõnastuse kohaselt peavad Mittearvestatud. Eelnõu seletuskirjas on hädaohuteated, sh avalikud pöördumiseks ja märgitud, et kuigi uuendatud AVMSD nimetab teadaanded loodusõnnetuste korral, mis tehakse nägemis- ja kuulmispuudega inimeste asemel üldsusele teatavaks AVMT-de kaudu, oleksid puudega inimesi laiemalt, peetakse direktiivi 22. ligipääsetavad ka puuetega inimestele. põhjenduspunkti kohaselt audiovisuaalmeedia Vajalik on seadusandja selgitus sellest, mida teenuste iseloomu arvestades silmas siiski eeskätt tähendab „puuetega inimestele teatavaks tegemine“. nägemis- ja kuulmispuudega inimesi. Seega tuleb Puue on lai mõiste hõlmates endas nii nägemisvõime hädaohuteadete esitamiseks kasutada näiteks saate (osalist) kaotust, kuulmishäireid ning ka vaimseid varustamist subtiitritega, viipekeelset tõlget, eraldi puudujääke. Kui seadusandja eelduseks on audiokanaleid ja teisi asjakohaseid lisateenuseid. ligipääsetavus hädaohu teadete alusel Eelnõu ettevalmistajad ei pea mõistlikuks kuulmispuudega inimeste jaoks, siis tuleb see eelnõu kohustada televisiooniteenuse osutajaid tingimata seletuskirjas esile tuua. Kui seadusandja nägemus viipekeelset tõlget kasutama. Kavandatavale puudutab ka uid eelnimetatud puudeid, tuleb see eelnõule antud tagasiside on näidanud, et kõik seletuskirjas selgitada televisiooniteenuse osutajad ei oma selleks Meedialiidu liikmed on mõistnud eelnõu võimekust ja peaksid teenuse senist korraldust ligipääsetavuse sätteid kui kuulmispuudega sellisel juhul fundamentaalselt muutma (vt AS inimestele suunatud meetmeid. Seoses sellega Ekspress Meedia märkuseid). selgitame, et Meedialiidu hinnangul tuleb täienda Kehtestatud on viipekeeletõlkide kutsestandardid, viipekeele regulatisooni. Visuaalse meediateenuste millega on võimalik tutvuda kutseregistri kaudu. ostajaid tuleb kohustada teatud eriolukordades lisama Kutseregistrist saab ülevaate ka kutset omavatest viipekeele tõlke. Viipleja liitub eriorukorras (nagu viipekeeletõlkidest, keda on registri andmetel 24. sõjaolukord) saatega otse-eetris operatiivselt ja vahetult. Meedialiidu hinnagul on selline tehniline võimekus turul tegutsevatel telejaamadel olemas. Eraldi tuleb hinnata vajadust viiplejad atesteerida s.o, 59  kas viipleja vastab tunnustatud standarditele ja saab otse-eetris ning pingeolukorras hakkama. Tuleb välja selgitada, kui palju on Eestis tunnustatud tasemel tasemel viiplejaid ja kuidas neid kiiresti leida. Meediateenuste liidu hinnagul tuleb vastu võtta ka õigusakt, mis sätestab, millal on viipleja kutsumine kohustuslik. Eesti Puuetega Inimeste Koda Olles tutvunud eelnõu sisuga leiame, et Teadmiseks võetud. meediateenuste seaduse muudatused on kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätetega, mille Eesti ratifitseeris 2012.a. Seetõttu loodame, et eelnõus välja toodud aspektid leiavad ellurakendamist. Puuetega ja erivajaduste inimeste õigus osaleda ja olla ühiskonda kaasatud on seotud ligipääsetavate audiovisuaalmeedia teenuste osutamisega. Seetõttu on oluline põhjendamatu viivituseta tagada, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad meediateenuse osutajad otsiksid aktiivselt võimalusi, et teha sisu ligipääsetavaks puuetega inimestele, eelkõige nägemis- ja kuulmispuudega inimestele. Peame vajalikuks, et audiovisuaalmeedia teenuse osutaja kohustatakse muutma järk-järgult proportsionaalsete meetmete abil oma teenuse ligipääsetavaks puuetega inimestele, kasutades selleks muu hulgas saate varustamist subtiitritega, viipekeelset tõlget, eraldi audiokanaleid, teleteksti ja teisi lisateenuseid, mis võimaldavad puuetega inimestel pakutavat teenust kasutada. Toote välja, et audiovisuaalmeedia teenuste Teadmiseks võetud. 60 ligipääsetavuse parandamisel kasutatakse proportsionaalseid meetmeid ehk teisisõnu arvestatakse teenuse osutaja võimekust kulukaid lahendusi kasutusele võtta. Leiame, et tegevuskavade koostamise puhul tuleks arvestada sellega, et igal tegevusperioodil (aruandlusperioodil) oleks selgelt näha, et ligipääsetavuse parandamisse on reaalselt panustatud. Puuetega inimeste organisatsioonide seisukoht on, et meediateenuse pakkujad peavad leidma rahalised vahendid, et ligipääsetavuse olukord paraneb. Oleme seisukohal, et leides sobivad lahendused teenuste ja toodete disaini algfaasis, on see odavam, kui hiljem juba disainitud lahendusi muuta - seetõttu leiame, et teenuse osutaja jaoks enamikke rahalisi investeeringuid ei saa pidada ebaproportsionaalseks kuluks. Eelnõu ühe osana kohustatakse puuetega inimeste Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu parandamiseks teenuse osutajaid koostama ligipääsetavuse tegevuskavasid. Leiame, et tegevuskavade koostamine ning esitamine on põhjendatud ning vajalikud tegevused, mis aitavad kaasa ligipääsetavuse parandamisse. Siinjuures teeme ettepaneku kaasata tegevuskavade efektiivsuses hindamisse kaasata puuetega inimeste esindusorganisatsioone. Järelevalveasutusena omab Tarbijakaitse ja Tehnilise Teadmiseks võetud. Eelnõu seletuskirjas on juba Järelevalve Ameti kahtlemata sõltumatust. Kuid märgitud TTJA täiendav tööjõuvajadus, sh üks järelvalve teostamise puhul rõhutame, et soovitud teenistuskoht ligipääsetavusega seotud tulemuste saavutamiseks on vajalik ette näha ka küsimustega tegelemiseks. 61  piisavalt rahalisi vahendeid ning inimressurssi. AS Ekspress Meedia Ekspress Meedia jaoks on oluline, et eristataks Delfi Selgitatud. MeeTS § 4 lõike 1 kohaselt on TV pakutavat teenust, millel on vähesel määral audiovisuaalmeedia teenus meediateenus või muu televisiooniteenuse tunnuseid, kuid mis meie teenuse eristatav osa, mida osutatakse hinnangul kvalifitseerub ilmselt siiski tellitavaks audiovisuaalmeedia teenuse osutaja audiovisuaalteenuseks, ja muud Delfi portaalis toimetusvastutuse all peamise eesmärgiga pakkuda kättesaadavat meediasisu, kus võib olla videosisu. üldsusele teavituslikke, hariduslikke või Kirjutava meedia puhul on videosisu marginaalne osa meelelahutuslikke saateid elektroonilise side võrgu meediaväljundist ning sellele sisule ei tohiks laieneda kaudu. Eelnõu seletuskirjas on viidatud Euroopa meediateenuse seaduse regulatsioon. Kirjutavale Kohtu otsusele New Media Online kaasuses, milles meediale ja selle videosisule ei tohiks laieneda kohus jõudis järeldusele, et kui videote televisiooni- ja audiovisuaalteenuste nõuded alamdomeenil pakutava teenuse sisu ja funktsioon alaealistele kättesaadavuse piiramiseks. Praeguse on sõltumatu on-line ajalehe väljaandja eelnõu puhul on sellist vahetegemist keeruline trükiajakirjanduse artiklite omast, kuulub sisustada. asjaomane teenus AVMSD kohaldamisalasse. Kui aga kõnealune teenus on selle väljaandja ajakirjandusliku tegevusega lahutamatult seotud, eelkõige audiovisuaalse pakkumise ja teksti vormis oleva pakkumise seoste tõttu, siis ei kuulu see AVMSD kohaldamisalasse. Kuna antud juhtumi puhul olid väga vähesed ajaleheartiklid seotud kõne all olevate videotega ning enamik neist videotest olid kättesaadavad ja vaadatavad sõltumata ajalehe elektroonilise versiooni artiklite kättesaadavusest, käsitas kohus videomaterjali pakkumist eraldiseisva teenusena.16 Samadest põhimõtetest tuleb juhinduda ka MeeTS-i tõlgendamisel. 16 Euroopa Kohtu 21. oktoobri 2015. a otsus New Media Online GmbH versus Bundeskommunikationssenat. 62 Kui siiski pidada Delfi TV-d televisiooniteenuseks, Mittearvestatud. Kuna MeeTS § 18 lõikes 2 ei ole siis tuleks muuta eelnõu § 1 punkti 27, mis kohustab nimetatud konkreetset puudega inimestele televisiooniteenuse osutajat edastama hädaohuteateid ligipääsetavat viisi, kuidas televisiooniteenuse puuetega inimestele ligipääsetaval viisil. Kuna Delfi osutaja hädaohuteateid peab edastama, teeb selle TV-l puudub klassikalise televisiooniteenuse valiku televisiooniteenuse osutaja. Eelnõu osutamise eelduseks olev stuudiovõimekus, mis seletuskirjas on esitatud näitlik loetelu, kus on võimaldaks hädaohuteadete edastamist näiteks tõepoolest nimetatud viipekeelset tõlget, aga ka viipekeeles, siis võiks eelnõu sõnastust pehmendada, subtiitreid. lisades näiteks teenuse osutaja tehnilist võimekust Kavandatava muudatuse eesmärgiks on, et arvestaval viisil. Mida me saame teha – kui on hädaohuteated jõuaks võimalikult suure hulga hädaohu olukord, siis saame ülekandele panna peale kanalite vahendusel kõigi Eesti inimesteni, aga teksti, et “hetkel on Eestis hädaolukord…”. Muud ERHS § 5 lõike 1 punktist 10 tulenevalt kannab tegevused on üsna ebarealistlikud, sest meil puudub selle ülesande täitmise põhiraskust siiski ERR, kes tsentraalne juhtimiskeskus ehk programmiväljastus, tagab adekvaatse informatsiooni operatiivse mida monitooritakse pidevalt ja mis on omane edastamise elanikkonda või riiklust ohustavates televisiooni tegemisele. olukordades. Programmi kättesaadavuse osas puuetega inimestele Arvestatud osaliselt. Seletuskirja täiendatud. loodame, et kui riigitelevisioon omandab saadete Kuivõrd MeeTS-is sätestatakse kättesaadavaks tegemise võimekuse, siis jagatakse audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusega seda võimekust ka teiste teenuse osutajatega. Selline seotud kohustused esialgu võrdlemisi üldsõnaliselt, eeldus võiks olla eelnõusse või seletuskirja lisatud, jättes teenuse osutajatele suure sest vastasel juhul võivad väiksemad teenuseosutajad tegutsemisvabaduse, ei pea eelnõu ettevalmistajad olla olukorras, kus nende teenus ei ole lõpptarbijale vajalikuks teatud liiki sisuga saadete puhul erisusi enam kättesaadav, sest investeeringud programmi seaduses ette nägema hakata. Kuna direktiivi 22. kättesaadavaks tegemiseks ei ole teenuse osutajale põhjenduspunktis on aga märgitud, et võimetekohased. Samuti võiks eelnõusse lisada, et ligipääsetavuse nõudeid tuleks täita järk-järgult spordiülekannete puhul ei ole kättesaadavaks pideva protsessina, võttes samal ajal arvesse tegemine programmi olemusest sõltuvalt võimalik. praktilisi ja vältimatuid piiranguid, mis võivad takistada täielikku ligipääsetavust, nagu reaalajas ülekantavad saated või üritused, on täiendatud sellest tulenevalt eelnõu seletuskirja. 63 AS Postimees Grupp Tootepaigutuse keeld tarbijaküsimusi käsitlevates Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. saadetes. Eelnõu § 1 punkt 56 – MeeTS § 31 lõikes 2 sätestatud ulatuslik tootepaigutuse keeld asendatakse konkreetse loeteluga saadetest, kus tootepaigutus on keelatud. Sätte uue sõnastuse kohaselt on tootepaigutus keelatud: 1) uudiste- ja poliitikasaates; 2) tarbijaküsimusi käsitlevas saates; 3) usulise sisuga saates; 4) lastesaates. Muudel juhtudel on tootepaigutus lubatud. Muudatus vastab AVMSD artikli 11 lõikele 2. Direktiivi 33. põhjenduspunktis märgitakse, et kuna tootepaigutust ei ole eeldatud mahus kasutama hakatud, on mõistlik sellega seotud reegleid leevendada, võimaldamaks meediateenuse osutajatel ka selle audiovisuaalse äriteate vormi kaudu suuremat tulu teenida. Direktiiv defineerib preambula punktis 34, et: „Tarbijaküsimusi käsitlevad saated on saated, mis annavad vaatajatele nõuandeid või sisaldavad ülevaateid toodete ja teenuste ostmise kohta. Sellistes saadetes tootepaigutamise lubamine raskendaks vaatajatel reklaami eristamist toimetatavast sisust ja nad võivad eeldada, et kõnealustes saadetes esitatakse tegelik ja aus ülevaade toodetest või teenustest.“. Nimetatud säte vajab selgitust vähemalt seletuskirja tasemel. Näiteks Eesti telemaastikul levinud kodusisustuse saated, ilusaated, moesaated, mis on paljuski ülesehitatud tootepaigutusele. Oma olemuselt mahuvad need Direktiivi preambula punkt 34 alla, sest sisaldavad nõuandeid ja ülevaateid toodete ja teenuste ostmisest. Keelu rakendamine 64 sellistele saadetele välistaks sellised saated Eesti telemaastikult, mis ilmselt ei ole olnud seadusandja mõte. Spondeerimise keeld lastesaadetes. Eelnõu § 1 Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja korrigeeritud. punkt 53 – muudetakse MeeTS § 30 lõiget 9. Sätte Lastesaadete spondeerimise keelust loobutakse, senise sõnastuse kohaselt on keelatud uudiste- ja kuna COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse poliitikasaate spondeerimine. Uus sõnastus näeb ette, leviku tõttu kehtinud sisuliselt ülemaailmsest et lisaks on keelatud ka lastesaate spondeerimine. eriolukorrast tulenev majanduslangus paneb ka Seni on MeeTS § 30 lõike 10 kohaselt olnud keelatud meediateenuse osutajad tulude vähenedes vaid sponsori logo näitamine lastesaates. Võimaluse keerulisse olukorda. Seega ei rakendata praegu keelata lastesaadete spondeerimine annab AVMSD täiendavaid sponsorluse piiranguid, mida AVMSD artikli 10 lõikes 4 tehtud muudatus. Uuringud kohustuslikuna ette ei näe. Jätkuvalt on keelatud näitavad, et lapsed on reklaamile äärmiselt sponsori logo näitamine lastesaates. vastuvõtlikud ning reklaam mõjutab nende käitumist ilma, et lapsed sellisest mõjust ise aru saaksid. Samas on reklaamikanaleid varasemaga võrreldes oluliselt juurde tulnud ning lapsed on peidetud reklaamile avatud ka internetis. Spondeerimise keelu puhul kõigi AVMT-de puhul tekitab olulise kitsenduse (alates saatejuhtide riietuse toetajate märkimisest; lastele suunatud audiovisuaalmeedia teenuseid sisaldavate platvormideni) ning täiendav selgitus on asjakohane. Täiendavad meetmed piiramaks alaealiste Selgitatud. MeeTS § 19 lõige 3 (saadete, mis ligipääsu. Liikmesriigid peavad võtma meetmed, et sündsusetu sisu, vägivalda või julmust sisaldavate piirata alaealiste ligipääsu ebasobivale sisule. Selline stseenide või õigusvastase käitumise näitamisega sisu tuleb ligipääsetavaks teha üksnes viisil, mis võivad tõenäoliselt kahjustada alaealiste füüsilist, tagab, et alaealised tavaliselt seda ei kuule ega näe. vaimset või kõlbelist arengut ja on neile ealiselt Kõnealused meetmed võivad hõlmata edastusaja sobimatud, edastamise keeld ajavahemikus valimist, vanuse kontrollimise vahendeid või muid kella 6.00-st kuni 22.00-ni) kohaldub üksnes tehnilisi meetmeid; lisaks tuleb kasutusele võtta televisiooni- ja raadioteenuse (lineaarne teenus) 65 meetmed kahjuliku sisu kirjeldamiseks. osutajatele. Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse MeeTS § 19 lõike 4 uue sõnastuse kohaselt tuleb (mittelineaarne teenus) osutajat kõnealune keeld ei juhul, kui sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud saadet puuduta. (alaealisi tõenäoliselt kahjustada võiva sisuga) Eelnõu on muudetud selliselt, et MeeTS § 19 lõike edastatakse väljaspool märgitud ajavahemikku (kella 4 uue sõnastuse kohaselt tuleb sama paragrahvi 6.00-st kuni 22.00-ni) või seda edastab tellitava lõikes 3 nimetatud saate (alaealisi tõenäoliselt audiovisuaalmeedia teenuse osutaja, enne saadet kahjustada võiva sisuga ehk vanuserühmale 18+) edastada vaatajale arusaadaval viisil hoiatus, mis või alaealiste mõnele earühmale sobimatu saate teatab, et järgnev saade on alaealistele sobimatu, või edastamisel enne saadet esitada vaatajale või peab kogu saate ajal olema ekraanil näha asjakohane kuulajale arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et sümbol selle saate sobimatusest alaealistele või järgnev saade on alaealistele sobimatu, ning kogu alaealiste mõnele ea-grupile. saate ajal peab ekraanil olema näha asjakohane Esiteks, tuleb rõhutada, et audiovisuaalmeedia sümbol selle saate sobimatusest alaealistele või teenuse osutaja puhul puudub tihti lineaarse alaealiste mõnele earühmale. Sättest on välja jäetud edastamise element, mistõttu ei toimu sellist viide ajavahemikule kella 22.00-st kuni 6.00-ni. edastamist, mis võimaldaks lisada alates kella 6.00 Uus sõnastus näeb seega ette, et hoiatusi tuleb kuni 22.00 teavitusi. Kasutaja kasutab meediateenuse osutajal kasutada vajadusel programmikataloogi valimaks meelepärane sisu enda sõltumata kellaajast. MeeTS § 19 lõige 4 kohaldub valitud ajal ja kohas. Vastavalt eelnõu § 1 p-le 30 nii televisiooni- kui ka tellitava jääb justkui mulje, et selline süsteem peaks töötama audiovisuaalmeedia teenuse osutajale, saatele kella 6.00st kella 22.00-ni ja muul ajal mitte. eelneva hoiatuse osas ka raadioteenuse osutajale. Siinkohal on vajalik vähemalt seletuskirja täiendus tagamaks tegelikkuse kajastamine. Teiseks, oluline oleks ühtne juhis, kuidas Selgitatud. Eelnõu on tulenevalt teistest teavitussüsteemi kasutada. Kas piisab sellest, et kooskõlastusringi raames esitatud märkustest teavitus lisatakse enne saate algust; või tuleb see muudetud selliselt, et MeeTS § 19 lõike 4 uue lisada ka pärast iga reklaamipausi või hoopis terve sõnastuse kohaselt tuleb sama paragrahvi lõikes 3 saate edastamise ajal. Viimane variant on meie nimetatud saate (alaealisi tõenäoliselt kahjustada hinnangul telepilti liigselt risustav ning pigem on võiva sisuga ehk vanuserühmale 18+) või alaealiste vaatajale koormav ning proportsionaalne meede mõnele earühmale sobimatu saate edastamisel enne oleks kas viidatuist esimene või teine alternatiiv. saadet esitada vaatajale või kuulajale arusaadaval 66  viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev saade on alaealistele sobimatu, ning kogu saate ajal peab ekraanil olema näha asjakohane sümbol selle saate sobimatusest alaealistele või alaealiste mõnele earühmale. Kuna üksnes saatele eelneval hoiatusel puudub igasugune mõju, kui saadet asutakse vaatama poole pealt, on vajalik hoiatava sümboli pidev nähtaval olek. Kolmandaks, küsimus sellest, millist sildistamise Selgitatud. Seletuskirja on tulenevalt teistest süsteemi kasutada. Leiame, et vajalik on vähemalt kooskõlastusringi raames esitatud märkustest seletuskirja tasandil juhis kõigile turuosalistele täiendatud viidetega erinevatele audiovisuaalse sisu sellest, kuidas kategoriseerida sisu täitmaks alaealiste märgistamise süsteemidele, sh põhjalikule Euroopa kaitse nõudeid. Vastasel korral ei ole lähenemine järelevalveasutuste rühma (ERGA) raportile, mis ühtne ega taga vaatajatele arusaama erinevate annab hea ülevaate teistes liikmesriikides televisiooniteenuste tarbimisel. Eelkõige on oluline juurutatud lahendustest. juhis, kas ja kuidas otsustada muu ebasobiva sisu Kuna AVMSD soodustab eneseregulatsiooni, on kategoriseerimise üle, sest puudub mistahes mõistlik eelnõu seletuskirjas märgitud, et alaealiste kaitseks süsteem, mille järgi hinnata sisu sobivust või mitte kasutatavate sümbolite süsteem on üks võimalikest sobivust (sellised sildistamise süsteemid on näiteks küsimustest, mille lahenduses meediateenuse USA-l (PG-süsteem), UK-l ja mitmetel teistel). osutajad ühiselt kokku võiksid leppida. Sarnaselt Arvestades, et televisioonis kasutatavad saated on on toimitud ka mitmetes teistes liikmesriikides. oluliselt laiema ampluaaga kui vaid kinofilmid, siis Omaalgatuse korras ühise tegevusjuhendi kui rakendaksime sarnast süsteemi, siis tekib küsimus väljatöötamine aitaks tagada ka selle, et teenuse sellest, kuidas ja kes sellise hinnangu peaks andma osutajad kasutavad ühtset süsteemi, milles vaatajal (nt saatele „Hensugusta Show“). Kui on kerge orienteeruda. Tegevusjuhendi televisiooniteenuse osutaja peaks igakordselt ise koostamisse võib kaasata ka asjaomaseid hindama, siis on asjakohatu väärteomenetluse riigiasutusi (näiteks KuM, TTJA, aga miks mitte ka rakendamine kui selline hinnang ei ole tagantjärele SoM jt), kes saavad nõuga abiks olla. hinnates olnud sobilik (nt otsesaate puhul „Õhtu“). Eelnõu koostajad ei võta seisukohta küsimuses, kas Samuti on vajalik juhis sellest, kui fragmenteeritult konkreetsetel juhtudel väärteomenetluse sildistada. Eestis on toimiv teatud süsteem kinode ja algatamine on põhjendatud või mitte. 67 filmide levitajate puhul, mis on aga liigselt Menetlusalusel isikul on väärteomenetluse raames killustatud ning usume, et ei oleks selgust loov võimalus esitada oma vastuväited ja kohtuvälisel teleprogrammide puhul. menetlejal on kohustus nendega mittearvestamist Seadusandja saaks siin abistada põhjendada. Samuti on võimalik kohtuvälise meediaorganisatsioone sellega, et viidata menetleja otsus sellega mittenõustumisel seletuskirjas soovituslikele süsteemidele (näiteks vaidlustada. kolmes kategoorias): 1) alaealistele mitte soovitatav (näiteks õudusfilmid); 2) vanemlik selgitust vajav (sisu, kus on küsitav keelekasutus, vähene vägivald); 3) nõrganärvilistele mittesoovitatav (nt politseikroonikad, kus elu näidatakse enda brutaalsuses, mida on kohati raske vaadata). Selline süsteem tagaks võrdsed võimalused ja võrdse kohtlemise ning samaaegselt lihtsuse. Enamgi veel, seletuskirja tasandil soovituste kirjutamine looks aluse, et kõik televisiooniteenuse osutajad kasutaksid ühtset süsteemi ning selliselt on vaatajal lihtne orienteeruda „kanali vahetamise“ järgselt. Hädaohuteadete edastamise kohustus. Eelnõu § 1 Selgitatud. MeeTS § 18 puudutab hädaohuteateid, punkt 27 – MeeTS § 18 täiendatakse sättega, mis mille edastamise kohustuse paneb televisiooni- ja kohustab televisiooniteenuse osutajat edastama raadioteenuse osutajale riik. See ei laiene hädaohuteated puuetega inimestele ligipääsetaval aktuaalsete sündmuste kajastamisele, mida teenuse viisil. osutaja teeb omal initsiatiivil, olgugi et ka Hädaohuteadete sisu on määratletud sama paragrahvi kõnealused kajastused võivad olla seotud esimeses lõikes, mille kohaselt on tegemist ühiskonna julgeolekut või põhiseaduslikku korda ühiskonna julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohuga või puudutada teavet, mis on ähvardava ohu korral Riigikogu, Vabariigi Presidendi vajalik inimese elu, tervise ja julgeoleku kaitseks ja Vabariigi Valitsuse ametlike teadete ning teabega, või varalise kahju või hädaohu ärahoidmiseks, mis on vajalik inimese elu, tervise ja julgeoleku samuti keskkonnakahjustuse ärahoidmiseks või kaitseks või varalise kahju või hädaohu selle vähendamiseks. ärahoidmiseks, samuti keskkonnakahjustuse 68 ärahoidmiseks või selle vähendamiseks. Kohustus edastada hädaohuteated puuetega inimestele ligipääsetaval viisil tuleneb direktiiviga muudetud AVMSD artikli 7 lõikest 5. Kuigi uuendatud AVMSD nimetab nägemis- ja kuulmispuudega inimeste asemel puuetega inimesi laiemalt, peetakse direktiivi 22. põhjenduspunkti kohaselt audiovisuaalmeedia teenuste iseloomu arvestades silmas siiski eeskätt nägemis- ja kuulmispuudega inimesi. Seega tuleb hädaohuteadete esitamiseks kasutada näiteks saate varustamist subtiitritega, viipekeelset tõlget, eraldi audiokanaleid ja teisi lisateenuseid. Heaks näiteks on siinkohal praegune koroonaviiruse epideemia. Tekib küsimus, kui kaugele see kohustus ulatub ehk kas seadusandja mõte on, et igal korral kui näiteks „Reporter“ uudissaade edastab infot koroonaviiruse leviku kohta, peaks olema tulevikus tagatud subtiitrid ja viipekeelne tõlge. Hädaohuteadete edastamise viis. Eelnõu § 1 punkt Selgitatud. AVMSD artikli 7 lõike 5 kohaselt 27 – MeeTS § 18 täiendatakse sättega, mis kohustab peavad liikmesriigid tagama, et hädaohuteated, sh televisiooniteenuse osutajat edastama hädaohuteated avalikud pöördumised ja teadaanded puuetega inimestele ligipääsetaval viisil. Direktiiv loodusõnnetuste korral, mis tehakse üldsusele räägib hädaohuteadetest seoses kõigi kättesaadavaks audiovisuaalmeedia teenuste kaudu, audiovisuaalmeedia teenustega, eelnõu aga vaid edastatakse puudega inimestele ligipääsetaval televisiooniteenuse osutajatega (nt preambula (24): viisil. Teisisõnu on kõnealuse sätte sisu see, et kui Mõnel juhul ei ole võimalik edastada hädaohuteateid liikmesriigid on enda siseriiklikus õiguses näinud puuetega inimestele ligipääsetaval viisil. Sellised ette, et hädaohuteadete edastamiseks kasutatakse erandjuhud ei tohiks takistada hädaohuteadete audiovisuaalmeedia teenuse osutajate abi, tuleb ette avaldamist audiovisuaalmeedia teenuste kaudu. Kui näha ka see, et need teated edastatakse puudega see on eesmärk, siis tuleks seaduse kooskõla inimestele ligipääsetaval viisil. Kõnealune säte ei 69 tagamiseks Direktiiviga vastavad põhjendused välja kohusta liikmesriike sätestama siseriiklikus tuua. õiguses, et hädaohuteateid peavad edastama nii televisiooni- kui ka tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad. Televisiooniteenuse lineaarset iseloomu arvestades on see teenus operatiivse teabe edastamiseks sobivam (sama kehtib ka raadioteenuse kohta), kui tellitav audiovisuaalmeedia teenus, mistõttu ei ole Eesti seadusandja pidanud mõistlikuks tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele sarnast kohustust panna. Teabe kättesaadavaks tegemine. MeeTS § 16, mis Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. puudutab teavet, mille meediateenuse osutaja enda kohta avalikult kättesaadavaks peab tegema, lõiget 1 täiendatakse punktiga 41. Täienduse kohaselt peab audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegema enda kohta arusaadavalt ja püsivalt kättesaadavaks omandistruktuuri, sealhulgas tegelike kasusaajate nimed, isikukoodid ja isikukoodi riigid, isikukoodi puudumise korral sünniajad ja -kohad ning elukohariigid, samuti andmed isikute kontrolli tegemise viiside kohta. Eelnõu seletuskirjast ei tulene, kas selline avaldamine on vajalik iga meediateenuse osutaja veebilehel või piisab kontserni puhul viitest kontserni ärilehele (Postimees Grupp puhul). 70