Kiri

Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu juurde 1. SISSEJUHATUS JA EESMÄRK Määruse eelnõuga kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme 4.1 „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse 4.1.3 “Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“ (edaspidi meetme tegevus) eesmärkide elluviimise tingimused. Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Haridus- ja Teadusministeerium valmistas algselt ette tegevuse „Sektoraalse mobiilsuse toetamine“ tingimused ministri käskkirja eelnõuna, kuid majaväliselt kooskõlastusringilt tulnud tagasiside tulemusel otsustati välja kuulutada vastava tegevuse jaoks avatud taotlusvoor. Seoses sellega on Haridus- ja Teadusministeerium ette valmistanud käskkirja eelnõu asemel määruse eelnõu. Esialgse käskkirja eelnõu kohta majaväliselt kooskõlastusringilt saabunud märkused on kirjeldatud märkuste kooskõlastustabelis, mis on käesoleva määruse eelnõu seletuskirja lisa. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna peaeksperdid Maarja Olli (735 4039, [email protected]) ja Mariann Saaliste (735 0214, [email protected]), Haridus- ja Teadusministeeriumi rahandusosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279, [email protected]) ja õigusosakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]). 1.1. Tegevuse taust Teadmussiire on peamine uute teadmiste ja uuenduste leviku protsess, mille käigus kanduvad teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) tulemused akadeemilisest sektorist teistese sektoritesse teadustulemuste edasiseks arendamiseks ja kasutuseks, loomaks ja arendamaks uusi tooteid ja teenuseid. 2019. aasta OECD ülikooli-tööstuse (University-Industry) koostöö raporti1 kohaselt on peamiste trendide hulgas, mis mõjutab teadmussiiret, teadmiste koosloome eri sektorite poolt. Eestis on ettevõtetes töötavate teadlaste arv väike (Eesti on OECD riikide hulgas ettevõtluses töötavate teadlaste arvu poolest 1000 töötaja kohta viimaste seas2), erasektori investeeringute protsent SKPst on madal (2018. aastal oli see 0,623, EL28 keskmine oli 1,414), mis näitab, et erasektori TA alane suutlikkus on madal. Selle hoogustamiseks on sinna vaja senisest rohkem TA ja tootearenduse oskuste ja kogemustega inimesi ehk teadlasi. Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelise hindamise raportis soovitati ettevõtete TA absorbeerimisvõime suurendamiseks välja töötada sektoritevahelise mobiilsuse skeeme.5 1 OECD (2019), University-Industry Collaboration : New Evidence and Policy Options, OECD Publishing, Paris. 2 https://stats.oecd.org/ 3 Haridussilm, andmed seisuga mai 2020. 4 Eurostat, andmed seisuga mai 2020. 5 Peer Review of the Estonian Research and Innovation system: Final Report 1 „Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) poliitika seire“ uuringutes 6 on välja toodud, et on oluline rakendada teaduspõhist mõtteviisi era- aja avaliku sektori asutustes väljaspool akadeemilist sektorit, samuti, et sektoritevaheline mobiilsus soodustab pikemas perspektiivis laiendatud akadeemilise tööjõuturu kujunemist ning teadlaste paindlikku karjääriteed. Läbi teistes sektorites töötamise omandavad teadlased parema ettekujutuse teiste sektorite toimimismehhanismidest, tekivad oskused, sidemed, võrgustik ja teadmine, mida ettevõtlus/avalik sektor vajab ning nad saavad oma kogemust edasi kanda akadeemiasse. Ka Euroopa teadlaste harta ja töölevõtmise juhendis7 on kirjas, et: „Teadlaste tööandjad ja/või rahastajad peavad väärtustama nii geograafilist, valdkondadevahelist, teadusharudevahelist ning virtuaalset liikuvust kui ka avaliku ja erasektori vahelist liikuvust kui olulist vahendit teadustöö tulemuste parendamiseks ja ametialaseks arenguks teadlaskarjääri igas etapis.“ Hariduse ja teaduse valdkonna OSKA raporti (2018)8 järgi on suurem osa doktorikraadiga inimesi koondunud kõrgharidussektorisse ning kraadi omandanud ei leia väljaspool kõrgharidus- ja teadusvaldkonda oma kvalifikatsioonile vastavat tööd. Käesoleva toetuse üks eesmärk ongi teadlaskarjääri võimaluste mitmekesistamine ning selle läbi teadmussiirde suurendamine. Tegevuse kavandamise taust ja vajadus tuleneb siseriiklikest prioriteetidest ja valdkondlikest probleemkohtadest, mida käsitlevad põhjalikult riiklikud strateegiad ja arengukavad. Teadmusmahukad era- ja avaliku sektori asutused panustavad TA mõju suurendamisesse ühiskonna ja majanduse vajaduste lahendamisel teadmussiirde võimekuse kasvatamise kaudu, vähendavad teaduse ja ettevõtluse vahelist lõhet ning pakuvad teadlastele paindlikku karjääriteed, mille hulka kuuluks ka töötamine väljaspool akadeemilist sektorit, panustades „Euroopa 2020“9 ja „Konkurentsivõime kava „Eesti 2020““ eesmärkide saavutamisse. Tegevus vastab Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelise hindamise rapordi soovitustele, Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“ eesmärkidele, „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ eesmärkidele. 1.2. Tegevuse eesmärk Toetuse andmise eesmärgiks on sektoritevahelise koostöö soodustamine, tõstes Eesti era- ja avaliku sektori asutuste TA alast võimekust ja mitmekesistades teadlaskarjääri läbi teadlaste töötamise eri sektorites. Toetuse andmise tulemusena suureneb ettevõtete ja teadlaste koostöös tehtud projektide arv (toetatud projektide arv), mille käigus suureneb teadmusmahukus era- ja avaliku sektori asutustes ning era- ja avaliku sektori kogemusega teadlaste hulk Eestis. Tegevuse eesmärk on kooskõlas „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“10 punkti 2.4.3.1. kirjeldusega „Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“: „Selle raames nähakse ette mobiilsustoetused üliõpilastele, õppejõududele ja teadlastele (sh nii piiriülese kui ka sektoritevahelise koostöö soodustamiseks ja õpingute toetamiseks).“ 6 Kindsiko, E., Vadi, M., Täks, V., Loite, K., Kurri, K. (2017). Eesti doktorite karjääritee ja seda mõjutavad tegurid. Tartu: Tartu Ülikool. Soomere, T., Niinemets, Ü., Niglas, K., Pilt, E., Roosalu, T., Randma-Liiv, T. (2018). Jätkusuutlikud teadlaskarjääri kontseptsioonid ja mudelid Eesti kontekstis. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia. 7 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2012/05/Harta-ja-juhend.pdf 8 https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2018/11/OSKA-Hariduse-ja-teaduse-uuringuaruanne-2018.pdf 9 http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2010:2020:FIN:EN:PDF 10 https://www.struktuurifondid.ee/sites/default/files/ukp_rakenduskava_2014-2020.pdf 2 Oluline on struktuurifondidest rahastatavate tegevuste planeerimisel arvestada võimalikult laialdaselt teiste riiklike rahastusallikate eesmärke ja võimalusi ning panna need koostöös toimima. 1.3. Seosed teiste rakenduskava meetmete ja tegevustega Kõige tugevamad seosed võib välja tuua kuue perioodi 2014-2020 meetme tegevusega. Tegevused teineteist ei dubleeri, kuna antud tegevusel on rõhk teadlaste liikumisel era- ja avaliku sektori asutustesse tegelemaks TA-ga. Meetme “Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle- euroopalistes teadusalgatustes” tegevus „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“. Toetuse eesmärgiks on üliõpilaste ja lõpetajate arvu suurendamine majandusele prioriteetsetes valdkondades, et kõrgelt haritud spetsialistide näol anda tõuge riigi kasvualade arengule. Stipendiumid toetavad ettevõtete innovatsiooni arenguvajaduste lahendamist, mis soodustab ettevõtluse ja majanduse arengut. Stipendiumid motiveerivad noori valima õpinguteks ettevõtlusele ja riigile prioriteetseid valdkondi, õppima edukalt valitud erialal täiskoormusega ja ka nominaalajaga lõpetama. Ühe toetatava tegevuse raames toetatakse ka ettevõtlusdoktorantuuri, mis samuti aitab kaasa ettevõtete TA absorbeerimisvõimekuse arendamisele. „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamisega“ võib esineda sünergiat, nt ettevõtted, kus on juba nn ettevõtlusdoktorante (kes saavad nutika spetsialiseerumise doktorandistipendiumit) võivad olla huvitatud ka teadlase palkamisest oma ettevõtte TA alase võimekuse tõstmiseks. Meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle- euroopalistes teadusalgatustes“ tegevus “Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss““. Toetuse andmise eesmärgiks on tõsta eelkõige Eesti teaduse, aga ka kõrghariduse rahvusvahelist nähtavust, sh ka erasektoris, Eesti atraktiivust õpi- ja teadustegevuse sihtriigina, tugevdada Eesti teadlaste ja teadust tegevate asutuste ja ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet, toetada riikidevaheliste teadusorganisatsioonide ja - võrgustike poolt Eesti teadusasutustele ja ettevõtetele pakutavaid võimalusi koostööks, sh läbi sünergia Horisont 2020 meetmetega ning avardada riigi, TA asutuste, kõrgkoolide, ettevõtete, üliõpilaste ja akadeemilise personali rahvusvahelise koostöö ja enesetäiendamise võimalusi läbi sektoritevahelise ja rahvusvahelise mobiilsuse ning koostöövõimaluste parandamise. Tegevus on kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistiku põhimõtetega toetatavates tegevustes, kus asjakohane. Paralleelselt sektoritevahelise mobiilsuse toetamisega lisatakse „Mobilitas Pluss“ tegevustesse täiendav tegevus, mille sisuks on sektoritevahelise mobiilsuse võimaluste tutvustamine teadlastele, TA asutustele ning era- ja avaliku sektori asutustele ja toetuse sihtrühmade – era- ja avaliku sektori asutuste ja teadlaste – kokku viimine ning nõustamine. Tegevuse eesmärk on, et teadlased ning era- ja avaliku sektori asutused jõuaksid ühiste koostööprojektideni ning arendada TA asutuste ja era- ja avaliku sektori asutuste TA alast koostööd. „Mobilitas Plussi“ teiste tegevustega võib esineda sünergiat, nt ettevõtted, kus viiakse läbi/on läbi viidud järeldoktorite ja tagasipöörduvate teadlaste projekte, võivad olla huvitatud ka teadlaste palkamisest „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamise“ kaudu, et tõsta oma ettevõtte TA alast võimekust. Meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle- euroopalistes teadusalgatustes“ tegevus „Institutsionaalne arendusprogramm TA asutustele ja kõrgkoolidele“. Tegevuse raames toetatakse TA asutuste ja kõrgkoolide terviklikke arendusplaane struktuursete muutuste korraldamiseks, vastutusvaldkondade ja asutuste 3 põhikirjaliste valdkondade tugevdamiseks ning vastava õppe ja teadustegevuse kvaliteedi arendamiseks, rakendusuuringute võimekuse tõstmiseks, teenuste väljaarendamiseks ettevõtluskoostöö laiendamiseks, õppe- ja teaduse aparatuuri kaasajastamiseks ning avamiseks ettevõtluskoostööle, doktoriõppe toetamiseks ja muude asutuste strateegiliseks arenguks vajalikeks tegevusteks. Kõiki infrastruktuuri investeeringuid käsitletakse kooskõlalisena teadus- ja õppetegevuse kvaliteedi ja inimressursi arendamise tegevustega. Institutsionaalne arendusprogramm on mõeldud asutuse terviklike arendusplaanide toetamiseks. „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamise“ tegevustega võib esineda teatavaid kokkupuuteid, nt koostöö edendamisega ettevõtlussektoriga, ent käesolevas määruses kirjeldatud toetatavad tegevused on suunatud eelkõige teadlaste sektoritevahelisele mobiilsusele. Meetme „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade arendamiseks“ tegevus „TA programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ (rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades). Toetuse eesmärk on aidata kaasa Eesti majanduse teadmusmahukuse kasvule, toetades teadusasutuste ja ettevõtete koostööd ning tegevus keskendub otseselt nutika spetsialiseerumise kasvualade rakendusuuringute toetamisele. Toetatakse ülikoolide ja TA asutuste koostööd ettevõtetega kasvuvaldkondades suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel ning rakendusuuringute läbiviimist. Rahastatakse teadusasutusi, ülikoole ja kõrgkoole ettevõtjatele vajalike uuringute ja tootearenduse läbiviimiseks. „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamisega“ võib esineda kokkupuuteid – toetuse saanud projektist võib välja kasvada rakendusuuring nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnas või vastupidi. Ent „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamise“ toetatavad tegevused on suunatud eelkõige teadlaste sektoritevahelisele mobiilsusele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meetme „Ettevõtja arenguplaani toetusmeede ettevõtete arendus- ja eksporditegevustele kaasaaitamiseks ning juhtimisvõimekuse tõstmiseks” tegevus „Teadusarendustegevuse osak“. Toetuse eesmärk on Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime suurendamine uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamise kaudu. Eesmärk saavutatakse teadmiste- ja tehnoloogiasiirde, intellektuaalomandi kaitse alase võimekuse kasvu ning koostöö tihendamise kaudu teadus- ja arendusasutustega ning nõustamise ja insenertehnilisi teenuseid pakkuvate ettevõtjatega, sealhulgas eeluuringuid ning tootmis- ja tehnoloogiaalast nõustamist pakkuvate asutustega. „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamisega“ võib esineda kokkupuuteid ja sünergiat – toetuse saanud projektile võib olla eelnenud innovatsiooni- või arendusosaku toetus või vastupidi – mobiilsusprojektile võib järgneda vajadus innovatsiooni- või arendusosaku projekti elluviimiseks. 1.4. Väljumisstrateegia Planeeritavad tegevused ei vaja eraldi väljumisskeemi. Tegevused toetavad era- ja avaliku sektori asutusi teadlaste töölevõtmisel ning selle läbi TA tegevusi nendes asutustes. Tegevuse tulemusena viiakse TA alane kompetents era- ja avalikku sektorisse, kus seetõttu tekib parem arusaam TA-st, sellest tulenevast võimalikust arengupotentsiaalist ja lisandväärtusest. Toimub teadmiste, oskuste ja kogemuste ringlus TA asutuste ja teiste sektorite vahel, tugevdades koostööd erinevate sektorite vahel. Sellest tulenevalt peaks pikemas perspektiivis kasvama erasektori investeeringute kasv TA-sse, akadeemilise ja erasektori koostööprojektide arv ning erasektoris töötavate teadlaste hulk. 4 Spetsiaalne väljumisstrateegia meetme tegevuse tasemel ei ole seetõttu vajalik. Oluline on aga väljumisstrateegia kogu teadus- ja arendussüsteemi rahastamisel, et stuktuuritoetuste toel loodav jääks püsima ning sellest saadav mõju oleks maksimaalne. Teadus- ja arendustegevuse riiklik ja erasektori poolne rahastamine peab kasvama teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“ kavandatud tempos, mis tagab ka „Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ sihteesmärgi täitmise. 2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Euroopa regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse kuni 1 538 954 euro ulatuses ning riiklik kaasfinantseering on kuni 281 046 eurot. Omafinantseeringu maht sõltub toetust taotlevate ettevõtete ja asutuse suurusest ja läbiviidavate tegevuste sisust (kas tegemist on rakendusuuringu või tootearendusega) ning on hinnanguliselt 1 650 000 eurot. Avaliku sektori asutustele ei eraldata rohkem kui kolmandik tegevuse toetuse eelarvest. Tabel 1. Eelarve ja toetuse määr (eurodes) EL toetus (ERDF) Riiklik Toetuse saajate Kokku kaasfinantseering omafinantseering 1 538 954 281 046 1 650 000 3 470 000 Toetust saanud projektid panustavad meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes” tegevuse „Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“ väljundnäitaja „Era- ja avaliku sektori asutustes tööle võetud teadlaste arv“ sihttaseme saavutamiseks. Väljundnäitaja Algtase 2020 Sihttase 2023 Era- ja avaliku sektori asutustes tööle võetud teadlaste arv 0 40 Eelnõu sisu Eelnõu koosneb 9 peatükist, mis omakorda jagunevad 28 paragrahviks. 1. peatükk Üldsätted Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi ka STS) § 14 alusel. Eelnõu § 1 määrab ära määruse reguleerimisala ja esitab konkreetsed seadusandlikud ja rakenduslikud dokumendid, mille alusel on määrus koostatud. Eelnõu § 1 lõigetes 3–7 on toodud riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise korral järgitavad õiguslikud alused ja seda reguleerivad dokumendid. Vähese tähtsusega abi antakse komisjoni vähese tähtsusega abi määruse alusel. Vähese tähtsusega abi juures on määrav toetuse saaja eelnevalt saadud vähese tähtsusega abi maht, mis peab koos taotletava toetusega jääma 200 000 euro piiresse. Seega võib kasutada üht või teist määrust. Juhul, kui antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 (edaspidi üldine grupierandi määrus) ja konkurentsiseaduse §-st 342 . Projektidele antav toetus võib olla riigiabi või vähese tähtsusega abi rakendusuuringuteks ja tootearenduseks, millel on teadus- ja arendustegevusele vastavad tunnused. Toetatakse vaid tootearendusprotsessi etappi, mis on teadus- ja arendustegevus ehk eksperimentaalarendust. Toetust võivad taotleda nii era- kui ka avaliku sektori asutused. Antav toetus võib olla nii 5 riigiabi kui ka vähese tähtsusega abi, teatavatel juhtudel ei ole antava abi puhul tegemist riigiabi ega vähese tähtsusega abiga. Kui antav abi koos 3 varasema aasta jooksul saadud abiga jääb alla 200 000 euro, on ettevõttele võimalik anda vähese tähtsusega abi. Kui ettevõttel on see piirmäär ületatud, on antavaks toetuseks riigiabi. Riigiabi või vähese tähtsusega abi reeglite kohaldumist hindab iga konkreetse projekti puhul rakendusüksus. Kui toetus on riigiabi, siis on rakendusüksuse kohustus kontrollida taotleja vastavust üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 ja artiklis 6 sätestatule mh kontrollida, kas ettevõtja riigiabi taotlemise hetke seisuga ei ole raskustes (siis ei saa abi anda), kas taotletud toetuse määr on vastavuses taotleva ettevõtte või asutuse suurusega ning kas tegemist on riigiabi või vähese tähtsusega abiga. Rakendusüksuse kohustuseks on riigiabi andmise korral muuhulgas hinnata ka abi ergutava mõju nõude täitmist. Kui tegevuste elluviimiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel komisjoni määrusest (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Kui toetust antakse vähese tähtsusega abina, siis ergutava mõju nõue (tegevustega ei tohi alustada enne taotluse esitamist) ei kohaldu. Toetuse andmisel lähtutakse tegevuse sisust (rakendusuuring või tootearendus) ja toetuse taotleja suurusest (väike-, keskmise suurusega või suurettevõte). Piirmäärasid kohaldatakse ka nende toetuse saajate puhul, kellele antav abi ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. Tabel 2. Taotletava toetuse maksimaalsed piirmäärad Tegevus Väikeettevõte Keskmise suurusega Suurettevõte ettevõte Rakendusuuringud 70% 60% 50% Tootearendus 45% 35% 25% Eelnõu § 2 antakse seletus kasutatud terminitele, mida ei ole defineeritud seadustes ega muudes õigusaktides või mis vajavad täpsustamist, kuna võivad omada erinevaid tähendusi lähtuvalt kontekstist või omavad toetatavatest tegevustest arusaamisel määravat tähtsust. Näiteks mõned mõisted lähtuvad otseselt seadusandlusest, kuid TAT-i selguse huvides on seadusandluses esitatud mõisted liidetud, et lihtsustada tegevustest ja eesmärkidest arusaamist: näiteks positiivselt evalveeritud TA asutusteks loetakse antud tegevuse kontekstis teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõikes 1 määratletud asutusi, millele rakendatakse ka § 3 lõike 2 tingimust, et asutus peab olema vähemalt ühes valdkonnas korraliselt positiivselt evalveeritud. Teadus- ja arendustegevuse mõiste defineerimisel on lähtutud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses § 2 punktides 2 ja 7 antud definitsioonidest teadustegevusele ja arendustegevusele ehk TAT mõiste loomisel on ühendatud kaks seaduses olevat mõistet üheks ning teadus- ja arendustegevuse liikide (alusuuringud, rakendusuuringud ja eksperimentaalarendus) määratlemisel on lähtutud Frascati käsiraamatu määratlusest. Eelnõu § 3 kirjeldab toetuse andmise eesmärki ja tulemust. Tegevuse raames toetatavad tegevused on kavandatud otseselt riiklike strateegiate ja arengukavade eesmärkide täitmist silmas pidades ning kooskõlas Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas antud tegevuse kirjeldusega. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014– 2020“ on otseselt teadusvaldkonna arengut suunav strateegia. Teadus- ja arendustegevuse ning 6 innovatsiooni arendamise üldeesmärk on luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks. Tegevus panustab kahte strateegia alaeesmärgi täitmisesse:  Eesti teadus on kõrgetasemeline ja mitmekesine;  teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides. Tegevus panustab otseselt strateegia meetmete tegevuste täitmisse, sh: - 1.6. Arendada karjäärimudelit, mis toetab koostööd ettevõtetega ja enesetäiendamisvõimalusi, soodustab tööalast liikuvust, mh ettevõtlussektoris, ja motiveerib noori valima teadlase või inseneri ametit. Toetada akadeemiliste ametikohtade konkursside avatust välisteadlastele. Jälgida ametikohtade täitmisel, toetuste eraldamisel ja otsustuskogudes võrdsete võimaluste, sh soolise tasakaalu tagamist. - 1.9. Suurendada teadlasmobiilsust, mh ettevõtetest, ja tagada Eestisse tulnud ja Eestis olevate tippteadlaste juhitavate uurimisrühmade terviklik rahastamine. Tugevdada uurija-professori institutsiooni mõju TAs; - 2.2. Soodustada teadlaste liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel. Väärtustada teadlaskarjääri puhul teistes sektorites töötatud aega ja seal saavutatud tulemusi, samuti koostööd ettevõtetega. Jätkata ülikoolide ja ettevõtete koostöös pakutava doktorantuuri toetamist; - 2.7. Toetada ettevõtteid suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel koostöös ülikoolidega ja TA asutustega, sh pöörata ka traditsioonilistes majandussektorites jätkuvalt tähelepanu lisandväärtuse suurendamisele TA kaudu ja kasvatada ettevõtete strateegilist arendusvõimekust. - 2.8 Tugevdada teadusasutuste ja ettevõtete parema kooskõla saavutamiseks Eesti Teadusagentuuri ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse koostööd ja saavutada üksteisega kokkusobiv ja üksteist vastastikku täiendav TA toetuste, sh mestitud uurimistoetuste süsteem. - 2.13. Luua tingimused teaduskraadi väärtustamiseks ühiskonnas, sh eelistada avalikus sektoris juhtivate ametikohtade täitmisel teaduskraadiga isikuid. Tegevus panustab „Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ühe peamise fookuse – konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond (mis hõlmab suuri alavadkondi, nagu nagu teadus- ja arendustegevus, innovatsioonipoliitika, ettevõtlus ja ettevõtlikkus jms) – põhisuunda: „eelduste loomine erasekori teadus- ja arendustegevuse mahtude suurenemiseks ning innovatsiooni väljundite arvu suurendamiseks ja kvaliteedi parandamiseks“. Tegevuse tulemusena viiakse TA alane kompetents era- ja avalikku sektorisse, kus seetõttu tekib parem arusaam TA-st, sellest tulenevast võimalikust arengupotentsiaalist ja lisandväärtusest. Sellest tulenevalt peaks pikemas perspektiivis kasvama erasektori investeeringute kasv TA-sse. Samuti panustab tegevus põhisuunda: „Teaduse inimressursi arendamine ning inseneride ja tippspetsialistide juurdekasvu tagamine“. Tegevuse tulemusena rakendatakse teadlasi enam avalikus ja erasektoris ning mobiilsus soodustab akadeemilise ja ettevõtlussektori koostööd ning arendab teadlaste võimeid teadus- ja majandustegevuse ühildamisel, parandades seeläbi ettevõtlussektori konkurentsivõimet ja toetades innovatsiooni. Tausta, millest lähtuvalt on püstitatud tegevuse raames toetuse andmise eesmärk ja kirjeldatud oodatavad tulemused, on avatud seletuskirja sissejuhatavas osas punktides 1.1 ja 1.2. Toetuse andmise eesmärk on sektoritevahelise koostöö soodustamine, tõsta tõstes Eesti era- ja avaliku sektori asutuste TA alast võimekust ja mitmekesistada mitmekesistades teadlaskarjääri läbi teadlaste töötamise eri sektorites. Toetuse andmise tulemusena suureneb ettevõtete ja teadlaste koostöös tehtud projektide arv (toetatud projektide arv), mille käigus suureneb 7 teadmusmahukus era- ja avaliku sektori asutustes ning era- ja avaliku sektori kogemusega teadlaste hulk Eestis. Eesmärk ja nimetatud toetuse andmise tulemused saavutatakse toetatava tegevuse elluviimise kaudu, mida kirjeldatakse paragrahvis 6. Eelnõu § 4 nimetatakse tegevuse rakendusasutus ja rakendusüksus. Rakendusasutuseks on Haridus- ja Teadusministeerium ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus. Samas punktis sätestatakse ka ekspertkomisjoni roll tegevuse elluviimisel. Ekspertkomisjoni moodustab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul ja selle peamine roll on rakendusüksuse nõustamine, taotluste sisuline hindamine, aruannete kooskõlastamine ning muude meetme edukaks toimimiseks vajalike ettepanekute tegemine. Eelnõu § 5 on sätestatud vaiete esitamise ja menetlemise kord. Eelnõu § 6 kirjeldab kirjeldab toetatavaid tegevusi. Toetatakse projekte, mille raames ettevõte või asutus sõlmib teadlasega lepingu (teenuse osutamise leping või tööleping) teadus- ja arendustegevuse tunnustele vastavate rakendusuuringute ning tootearendusprojektide kavandamiseks ja läbiviimiseks. Lõikes 2 on toodud tingimused, millele projekti raames tööle võetav teadlane peab vastama. Ettevõtetesse ja asutustesse tööle võetavad teadlased võivad olla teadustegevusega mitte seotud olnud kuni 3 aastat (mille sisse on arvestatud ka lapsehoolduspuhkusel viibitud aeg). Lõigetes 3 kuni 5 kirjeldatakse piiranguid seoses toetuse taotlemisega. Projektide raames on võimalik tööle võtta doktorikraadiga teadlased, kuna neil on teadustöö läbiviimise võimekus ning nad on valmis iseseisvalt läbi viima TA-ga seotud projekti väljaspool TA asutust. Teadlasel on võimalus töötada ettevõttes või asutuses osalise tööajaga (osalise koormusega) minimaalselt 0,5 koormusega, et tal oleks võimalik töö eripärast lähtuvalt jätkata tööd ka TA asutuses (nt õppetöö läbiviimine). Ettevõte või asutus ei saa toetust taotleda rohkem kui kahe teadlase palkamiseks tegevuse abikõlblikkuse perioodi jooksul (sõltumata teadlase töökoormusest). Mitme teadlase palkamise võimalus on loodud, et võimaldada ettevõttel või asutusel tegeleda mitme TA projektiga või ka projektiga, mis nõuavad mitme valdkonna teadlaste koostööd (aga teadlased võivad asutuses töötada ka teineteisest sõltumatult ning eri aegadel). Piirang teadlaste arvule ühe ettevõtte kohta on seatud selleks, et võimaluse teadlast palgata saaksid võimalikult paljud ettevõtted ja asutused ning ka seetõttu, et TA asutus ei peaks loovutama teatud perioodiks olulist osa valdkonna teadlastest. Toetust saab taotleda 3 kuust kuni 2 aastani, et oleks võimalik läbi viia nii lühema- kui ka pikemaajalisi teadusprojekte. Eelnõu § 7 sätestab kulude abikõlblikkuse. Abikõlblikud kulud on ühikuhinna alusel hüvitatavad tööjõukulud vastavalt lisas toodud standardiseeritud ühikuhinnale. Ühikuhinna kasutamine aitab kaasa tegevuse vahendite säästlikumale, tõhusamale ja efektiivsemale kasutamisele. Tööjõukulude ühikuhinnale lisandub 40% tööjõukulude ühikuhinnast muudeks abikõlblikeks kuludeks. Ühikuhind on välja töötatud Statistikaameti andmebaasi andmete põhjal, kasutades Eesti Teadusagentuuri poolt kasutatud teadlaste keskmise palga arvutuskäigu põhimõtteid11. Ühendmäärus sätestab, et kulu peab olema põhjendatud, tõendatud, tegelikult tehtud ja makstud abikõlblikkuse perioodil. Tegevustele ei kohaldata puhastulu mahaarvamisega seonduvat, kuna tegemist on toetuse saaja poolt elluviidavate projektidega, mis on ettevõtetele antav 11 Täpsemalt dokumendis „„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“ tööjõukulude ühikuhinna analüüs ja ühikuhinna rakendamise põhimõtted“ 8 nõuetekohane riigiabi või vähese tähtsusega abi, ning mille maksumus ei ületa 1 000 000 eurot. Vastavalt ühendmääruse § 5 lõikes 2 ja 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 61 lõikes 7 b sätestatule ei kohaldata puhastuluga seonduvat projektidele, mille abikõlblik kogumaksumus on alla 1 000 000 euro. Samuti ei kohaldata puhastuluga seonduvat ühendmääruse § 5 lõike 5 kohaselt projektile, mis kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 8 alla, ehk mille raames antav abi on vähese tähtsusega abi, nõuetekohane riigiabi VKEdele, mille puhul kohaldatakse kas abi osatähtsuse või suuruse piirangut, või nõuetekohane riigiabi, mille puhul on kohaldatud vastavalt riigiabi eeskirjadele üksikute tegevuste rahastamisvajaduse kontrolli. Juhul, kui antakse riigiabi, ei tohi projekti tegevustega alustada ega võtta siduvaid kohustusi enne abitaotluse esitamist. Eelnõu § 8 sätestab projekti abikõlblikkuse perioodi. Projektide abikõlblikkuse periood peab jääma ajavahemikku 1. september 2020 kuni 30. juuni 2023. Projektide abikõlblikkuse perioodi algus on projektiti erinev vastavalt tegevuste käivitamise ajale, kuid see ei tohi olla varasem, kui taotluse esitamise kuupäev. Toetust saab taotleda minimaalselt 3 kuuks ning maksimaalne toetatav projekt saab olla kuni 2 aastat alates projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevast. Abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajaks on kehtestatud 30. juuni 2023. Eelnõu § 9 kirjeldab toetuse piirusmmat ja osakaalu. Projekti abikõlbliku kogumaksumuse arvutamisel võetakse aluseks tööjõukulude ühikuhind, millele lisandub 40% ülejäänud abikõlblike kulude katmiseks, kusjuures kogumaksumus sõltub kuude arvust, mil teadlane projekti raames töötab, ning teadlase koormusest. Toetusele rakendub omafinantseeringu kohustus, mille suurus sõltub ettevõtte või asutuse suurusest ning toetatava projekti sisust. Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata. Toetuse määr toetuse saajale on kuni 70%, olenemata sellest, kas tegemist on era- või avaliku sektori asutusega. Toetuse saaja omafinantseeringu määr sõltub toetuse saaja suurusest/käibest ja on määratud vastavalt üldise grupierandi määruse Lisale I. Toetusskeemi mõistes sõltub omafinantseering määr toetuse saaja suurusest, käibest ja aastabilansi kogumahust ning omafinantseeringu määr ei sõltu sellest, kas antav toetus on riigiabi või mitte. Asutuse suurust võetakse omafinantseeringu määra puhul arvesse ka nende toetuse saajate puhul, kes ei ole ettevõtted, vaid näiteks avaliku sektori asutused. Üldise grupierandi määruse Lisa 1 artiklis 2 toodud näitajate arvutamisel võetakse arvesse ka ettevõtjatevahelisi seoseid. Toetuse maksimaalne piirmäär sõltub ka sellest, kas teadlase töö sisu on rakendusuuring või tootearendus. Kui teadlase töö sisuks on nii rakendusuuring kui ka tootearendus, on toetuse määra arvutamise aluseks tööde proportsioon vastavalt taotluses esitatud informatsioonile. Avaliku sektori asutustele antav toetus ei ole üldjuhul riigiabi. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi puhul kehtivad teatud piirangud. Riigiabi puhul peavad abikõlblikud kulud ja abi maksimaalne osakaal vastama üldise grupierandi määruse artiklis 25 toodud tingimustele, samuti peab olema täidetud I peatükis sätestatud tingimus, sh ergutava mõju nõue, mille kohaselt ei tohi tegevustega alustada enne taotluse esitamist. Vähese tähtsusega abi puhul peab tegevuste maksimaalne summa ühe toetuse saaja kohta vastama vähese tähtsusega abi määruse artiklis 3 toodule. Toetuse saajale antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse raames taotletava vähese tähtsusega abiga ja teiste Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga, ei tohi kolme aasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. Juhul, kui toetuse saaja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi neile 9 nimetatud määruse ja vähese tähtsusega abi määruse alusel kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesolevast määrusest taotletava toetusega ületada 500 000 eurot. Juhul kui projekti maksumus suureneb, katab projekti kallinemise toetuse saaja. Toetuse summat, mis on fikseeritud toetuse taotluse rahuldamise otsuses, ei suurendata (seda ka pikendamise korral). Eelnõu § 10 kirjeldab nõudeid taotlejale. Taotlejaks võivad olla Eesti vastavatesse registritesse kantud era- ja avaliku sektori asutused, kes võtavad tööle teadlase. Toetuse saajatena on välistatud korralisel evalveerimisel positiivselt evalveeritud TA asutused ja tehnoloogia arenduskeskused, kuna nendes asutustes on teadlased juba hõivatud ja uute teadlaste palkamine nendesse asutustesse ei aita kaasa meetme tegevuse eesmärgi saavutamisele. Eelnõu § 11 selgitab taotleja kohustusi ning § 12 nõudeid taotlusele lisaks õigusaktides toodud kohustustele ja nõuetele. Eelnõu § 13 Käsitleb taotlusvooru avamist. Toetuse taotlemiseks kuulutab rakendusüksus välja taotlusvoorud, mille raames saab toetust taotleda jooksvalt kuni vooru vahendite ammendumiseni või ekspertkomisjoni sellekohase ettepanekuni. Ettepaneku voor avada esitab rakendusasutus, kes kinnitab ka vooru eelarve ja ajakava. Vooru avamisest teavitab rakendusüksus toetuse taotlejaid oma veebilehel. Vajadusel kuulutatakse välja suunatud taotlusvoorud, näiteks ettevõtetele ja asutustele, mis tegutsevad valdkondades, kus teadus- ja arendustegevus on väga oluline, kuid ettevõtted sellega millegipärast ei tegele või teatud piirkondadele (maakonnad väljaspool Harju- ja Tartumaad), kus tegutsevatele ettevõtetele ja asutustele on teadus- ja arendustegevuses oluline, kuid ettevõtted sellega ei tegele. Voorude avamisest teavitatakse ettevõtteid ja asutusi erinevate kanalite kaudu. Eelnõu § 14 sätestab toetuse taotlemise tähtaja ja taotluse esitamise viisi. Taotlused esitatakse e-toetuse keskkonnas ja neid menetletakse jooksvalt. See kehtib ka juhul kui taotlusi on esitatud rohkem kui taotlusvooru vahendid finantseerida võimaldavad, ehk siis taotlusi menetletakse ja ka rahastatakse nende esitamise järjekorras. Eelnõu § 15 sätestab taotluste menetlemise. Paragrahvis on selgitatud, mida on mõeldud taotluse menetlemise all ja kui palju see maksimaalselt aega võib võtta. Sätestatud on ka see, millistel juhtudel võib taotluse menetlemise tähtaega pikendada. Eelnõu §-s 16 on kirjeldatud, millistel tingimustel tunnistatakse taotlus nõuetele vastavaks ja millistel mitte. Eelnõu §-des 17 ja 18 on kirjeldatud projektide hindamist, kriteeriume ning ekspertkomisjoni moodustamist. Projekte hindab ekspertkomisjon, kes kaasab vajadusel täiendavaid eksperte. Taotlemine on jooksev (st toimub pidevalt), taotluste vastuvõtmine ja taotluste vastavuse kontroll on jooksev, kuid hindamine on korraldatud sagedusega 1 kord kuus (või vastavalt vajadusele) kokkulepitud ja fikseeritud kindlaks kuupäevaks laekunud taotluste osas. Hindamiskriteeriume on kokku 5, esimene kriteerium on nn vastavuskriteerium, mille puhul ekspertkomisjon peab andma hinnangu, kas projekt vastab teadus- ja arendustegevuse tunnustele. Sisuliselt peab ekspertkomisjon hindama, kas toetuse taotleja on projekti õigesti kvalifitseerinud rakendusuuringu või tootearenduse alla, ehk siis nende tegevuste alla, mida antud meetmest rahastatakse. Antud meetmest ei rahastata alusuuringuid, samuti tootearenduse seda osa, mille puhul ei ole enam tegemist teadus- ja arendustegevusega. Tootearenduse puhul kuulub rahastamisele üksnes see osa tegevustest, mida on võimalik kvalifitseerida eksperimentaalarenduse alla. Kui tegemist ei ole teadus- ja arendustegevusega, ei kuulu projekt 10 rahastamisele. Kriteeriume 2–4 hinnatakse skaalal 1–5 sammuga 0,5 punkti. Kriteeriumid 2–4 annavad igaüks 30% koondhindest, viies kriteerium 10% koondhindest. Kriteeriumitele on kehtestatud ka lävendid. Teise kriteeriumi lävend on 3 punkti, 3.–5. kriteeriumi lävend 2,5 punkti. Iga taotleja saab koos rahastamise või mitterahastamise otsusega ka koondraporti. Ekspertkomisjon võib taotlejale seada ka täiendavaid tingimusi, mille täitmine on eelduseks toetuse saamisele. Eelnõu §-s 19 on kirjeldatud taotluse rahuldamise tingimused ja kord. Rahuldamisele kuuluvad kõik lävendid ületanud taotlused, mida on võimalik rahastada eelarvepiiranguid arvestades. § 20 sätastab taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja korra. Muuhulgas on sätestatud, et taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse ka nende taotluste osas, mille rahaline maht ületab taotlusvooru vaba jäägi ja mida ei ole võimalik rahastada tulenevalt eelarvepiirangutest. 6. peatükis kirjeldatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmist ja kehtetuks tunnistamist. Otsuse muutmise võib algatada toetuse saaja või rakendusüksus. Kui muudetakse tegevusi, väljundnäitajat või tulemusnäitaja sihttaset, tehakse kindlaks, kas muudatus on asjakohane ning kaasatakse selleks vajadusel ekspertkomisjoni. Samuti sätestatakse otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Eelnõu § 23 kehtestatakse toetuse maksmise tingimused. Toetust makstakse üksnes standardiseeritud ühikuhinna alusel vastavalt toetuse saaja esitatud maksetaotlusele. Standardiseeritud ühikuhinna alusel makstavatele tööjõukuludele lisanduvad ühtse määra alusel makstavad ülejäänud abikõlblikud kulud 40% ulatuses. Kuna toetust makstakse standardiseeritud ühikuhinna alusel, tuleb toetuse saajal rakendusüksusele esitada teadlase koormuse, lepingu kehtivuse ja tööülesannete tõendamiseks teadlasega sõlmitud leping. Enne lõpparuande kinnitamist on võimalik välja maksta mitte rohkem kui 90% projekti toetuse summast. Eelnõu § 24 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise. Vahearuandeid esitab toetuse saaja iga kuue kuu järel. Vahearuanded ja lõpparuande esitab rakendusüksus hinnangu andmiseks ekspertkomisjonile, kes teeb rakendusüksusele ettepaneku projekti rahastamise jätkamiseks või viimase makse tegemiseks. Aruanded esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu. Eelnõu 9. peatükis on toodud toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused (eelnõu §-d 25-27) . Eelnõu § 28 sätestab finantskorrektsioonide regulatsiooni. Eelnõu lisa „Standardiseeritud ühikuhinna kasutamine tegevuses „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine““. Lisaga kehtestatakse standardiseeritud ühikuhinna kasutamise põhimõtted tegevuses „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“. 3. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Käesoleva eelnõu aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Käesolev eelnõu on kooskõlas ka struktuuritoetuse seaduse aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu määrustega:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja 11  Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006;  Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes;  Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks. 4. TEGEVUSE MÕJUD Tegevuse eeldatav mõju läbivatele teemadele Tegevuse eeldatav mõju läbivatele teemadele on vähemalt neutraalne või soodustav. Võimalik positiivne mõju läbivatele teemadele selgub tegevuse elluviimise käigus. Toetatakse teadus- ja arendustegevust, mis tähendab, et mõju võib avalda vastav teadustöö. Juhul kui teadustööl on läbivate teemadega seos, siis on eelduste kohalselt tegemist positiivse mõjuga. Tegevuse elluviimisel tuleb toetuse saajatel järgida kavandatavate tegevuste mõju läbivatele teemadele (regionaalsele arengule, keskkonnahoiule, kodanikuühiskonna arengule, võrdsete võimaluste tagamisele, ühtsele riigivalitsemisele või infoühiskonna edendamisele). Alljärgnevalt on kirjeldatud võimalikke kokkupuutekohti läbivate teemadega ning mõjudega. Võrdsed võimalused Eri soost, vanuses, rahvusest või puudega inimestele võrdsete võimaluste tagamiseks vähendatakse neid barjääre, mis takistavad alaesindatud rühmadel toetuse andmise tingimustes kirjeldatud tegevustes osalemist või hüvedest kasu saamist. Tegevused, mille puhul on oluline füüsiline juurdepääsetavus, arvestatakse parimal viisil puuetega inimeste osalemisvõimalustega. Toetatakse naiste ja meeste võrdõiguslikkust hariduses, teaduses ja tööturul võimaldades mõlemast soost inimestele tegevuses osaleda tõstes nende kvalifikatsiooni ning konkurentsivõimet tööturul, eelkõige pidades silmas teadus- ja arendustegevuse valdkonda. Tulenevalt toetatavast teadus- ja arendustööst võib avalduda kaudne mõju erinevast soost, vanusest ja terviseseisundiga inimeste elukvaliteedile, näiteks kui toetav projekt on seotud sotsiaalset staatust ja -rolli käsitleva teadustööga või seotud tervishoiu valdkonnaga. Projektitaotlustes küsitakse taotlejatelt muuhulgas ka seda, kas ja kuidas nende teadustöö on seotud soolise võrdõiguslikkusega. Tegevuste elluviimisel tuleb toetuse saajatel järgida Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1303/2013 artikli 7 „Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine“ ja artikli 8 „Säästev areng“ nõudeid. Infoühiskond Tegevuse ühtedeks eesmärkideks on tõsta avaliku ja erasektori asutuste TA alast võimekust ja arendada koostööd TA asutuste ning avaliku ja erasektori asutuste vahel, mille tulemuseks on nendes asutustes uute ideede ja teadmiste kasutamine ja uudsete lahenduste rakendamine, sealhulgas lähtudes nutika spetsialiseerumise strateegilisest raamistikust. Teadusuuringute läbiviimine era- või avaliku sektori asutustes võib olla tulenevalt teadustöö teemast puutumus 12 IKT kasutamise ja IKT valdkonna arendamisega. IKT kuulub nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade hulka (horisontaalselt läbi teiste sektorite), aidates seega kaasa IKT-sektori lisandväärtuse ja uuenduslikkuse kasvule. Samas ei planeerita tegevust teha valdkondlikke erisusi ja soodustusi esmase prioriteedina, tegevus on horisontaalse iseloomuga, kuid vajadusel lähtutakse nutika spetsiliseerumise raamistikust. Regionaalareng TA asutused, kust osa teadlasi võivad minna toetuse raames teisesse asutustesse tööle, paiknevad peamiselt Tallinnas ja Tartus. Toetuse taotlemisel on aga võimalus osaleda asutustel üle Eesti. Seetõttu on võimalus, et areneb kogu Eesti võimekus teadus- ja arendustegevuse kaudu teadmismahukama majanduse arendamisel. Riigivalitsemine Tegevus panustab eesmärki tagada kvaliteetsed ja hästi ettevalmistatud eelnõud. Tegevuse väljatöötamisel on tuginetud valdkondlikele strateegiatele ja riiklikele prioriteetidele ning kaasatud koostööpartnerid. Kaasamine tagab huvigruppide seisukohti arvestava ning läbimõeldud eelnõu väljatöötamise. Keskkond ja kliima Tegevuse üheks eesmärgiks on teadusuuringute läbiviimine era või avaliku sektori asutustes, millel võib olla tulenevalt teadustöö teemast puutumus keskkonda ja kliimat mõjutavate teemadega. Samas ei planeerita tegevust teha valdkondlikke erisusi ega soodustusi, tegevus on horisontaalse iseloomuga. 5. TEGEVUSE JÕUSTUMINE Määrus hakkab kehtima üldises korras. 6. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele, Riigikantseleile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ja arvamuse avaldamiseks SA-le Eesti Teadusagentuur ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele. Samuti saadetakse eelnõu arvamuse avaldamiseks majanduse valdkondlikule komisjonile, positiivselt evalveeritud TA asutustele, Eesti Teaduste Akadeemiale, erialaliitudele, Tööandjate Keskliidule, Kaubandus-Tööstuskojale. Katrin Pihor teadusosakonna juhataja 13  Kooskõlastamiseks: 15.09.2020 nr 8-2/20/3780 Ministeeriumid Riigi Tugiteenuste Keskus Riigikantselei Arvamuse avaldamiseks: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus SA Eesti Teadusagentuur Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust viie tööpäeva jooksul. Algselt planeeriti sektoritevahelise mobiilsuse tegevused ellu viia eraldi rakendusasutuse tegevusena „Sektoraalse mobiilsuse toetamine“ (ministri käskkiri), kuid ametlikult kooskõlastuselt tulnud tagasiside põhjal on elluviija (SA Eesti Teadusagentuur) ja partneri (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) tegevused lisatud uue tegevusena „Mobilitas Pluss“ tegevuste hulka (tegevus 5.8 - „Sektoritevahelise mobiilsuse teavitus-, koostöö- ja koordinatsioonitegevused“) ning sektoritevahelise mobiilsuse avatud taotlusvooru läbiviimiseks on koostatud käesolev ministri määruse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. Ministri määrus_eelnõu_14.09.2020.pdf 2. Lisa_14.09.2020.pdf 3. Seletuskiri_14.09.2020.pdf 4. Seletuskirja_lisa_14.09.2020.pdf Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 Arvamuse avaldamiseks: Eesti Teaduste Akadeemia Erialaliidud Kaubandus-Tööstuskoda Majanduse valdkondlik komisjon Positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused Tööandjate Keskliit Maarja Olli 735 4039 [email protected] 2 (2)  EELNÕU 14.09.2020 MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme 4.1. „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse 4.1.3. „Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“ elluviimiseks eesmärkide elluviimist. (2) Käesolev määrus on koostatud Eesti teadus ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ (edaspidi TAI strateegia) rakendamiseks. (3) Kui käesoleva määruse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, siis lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 „ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks” (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklist 25, ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut. (4) Kui käesoleva määruse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (5) Tegevuse raames antav toetus ei ole teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi, kui teadus- ja arendusprojekt on seotud mittemajandustegevusega. (6) Kui toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, siis ei anta toetust taotlejale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.  2 (7) Kui toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, siis ei kohaldata käesolevat määrust lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 ning vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. § 2. Mõisted (1) Taotlus on rakendusüksusele esitatav vormikohane avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks. (2) Positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus on teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 mõistes ning on vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõikele 2 vähemalt ühes valdkonnas korraliselt positiivselt evalveeritud. (3) Teadus- ja arendustegevus (edaspidi TA) on isiku loomevabadusel põhinev süstemaatiline tegevus, mille eesmärk on teaduslike uuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikkuse toime kohta ning nende teadmiste rakendamine. Teadus- ja arendustegevus hõlmab alus- ja rakendusuuringuid ning eksperimentaalarendust, mis võivad omavahel osaliselt kattuda. (4) Rakendusuuringud on vastavalt üldisele grupierandi määrusele kavandatud uuringud või kriitilised uuringud uute teadmiste ja oskuste hankimiseks, mida saaks kasutada uute toodete, protsesside või teenuste arendamisel või selleks, et täiustada märkimisväärselt olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid. See hõlmab rakendusuuringu ja eriti geneerilise tehnoloogia valideerimise jaoks vajalike komplekssete süsteemide komponentide loomist ning võib sisaldada prototüüpide konstrueerimist laboris või olemasolevaid süsteeme simuleerivas keskkonnas, samuti katsetootmisliine. Rakendusuuringute täpsemal määratlemisel kasutatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 tehnoloogiaklassifikaatorit. Käesoleva määruse mõistes loetakse rakendusuuringuteks nimetatud klassifikaatori tasanditele 1–6 tasandile sobituvad uuringud. (5) Tootearendus on vastavalt üldisele grupierandi määrusele olemasolevate teaduslike, tehnoloogiliste, ärialaste ja teiste asjakohaste teadmiste ja oskuste omandamine, ühendamine, kujundamine ja kasutamine uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste arendamise jaoks. Siia hulka võivad kuuluda ka tegevused, mille eesmärk on uute toodete, protsesside või teenuste mõisteline määratlemine, kavandamine ja dokumenteerimine. Tootearendus võib hõlmata uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste prototüüpide loomist, demonstreerimist, pilootkasutust, katsetamist ja valideerimist reaalsusele vastavas tööseisundi keskkonnas, kui põhieesmärk on mittevalmis toodet, protsessi või teenust tehniliselt täiustada. Tootearenduse hulka kuulub ka kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate prototüüpide ja katseprojektide arendamine, kui prototüüp on tingimata kaubanduslik lõpptoode ja kui selle tootmine üksnes demonstreerimise ja valideerimise eesmärgil on liiga kallis. Tootearendus ei hõlma olemasolevate toodete, tooteliinide, tootmisprotsesside, teenuste ja muude toimingute rutiinset või perioodilist muutmist, isegi kui sellised muudatused tähendavad täiustamist. Tootearendus on rakenduslik tegevus või uuring, mille tulemus paigutub Horisont 2020 tehnoloogiaklassifikaatori tasanditele 7–8 (teadus- ja arendustegevuse mõistes eksperimentaalarendus). § 3. Toetuse andmise eesmärgid ja tulemused (1) Toetus on suunatud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ eesmärgi „T&A on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav” saavutamiseks.  3 (2) Tegevused toetavad TAI strateegia ja konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide täitmist ja on kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistiku põhimõtetega, kus asjakohane. (3) Toetust antakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud meetmete nimekirjas märgitud eesmärgi „Eesti teadus ja kõrgharidus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja nähtav. Teadusasutuste võrk tegutseb tõhusalt ning taristu on nüüdisaegne. Eesti on atraktiivne koht teadus- ja arendustööks ning õppeks. Teadlaskarjäär on populaarne ning erasektoris on teadlaste ja inseneride osakaal suurenenud. Eesrindlikel Eesti ettevõtetel ning TA asutustel on rahvusvahelisi kõrgtehnoloogilisi tellimusi ning nad on integreerunud rahvusvaheliste innovatsioonivõrgustikega, eriti nutika spetsialiseerumise valdkondades” saavutamiseks. (4) Toetuse andmise eesmärk on sektoritevahelise koostöö soodustamine, tõstes Eesti era- ja avaliku sektori asutuste TA alast võimekust ja mitmekesistades teadlaskarjääri läbi teadlaste töötamise eri sektorites. (5) Toetuse andmise tulemusena suureneb ettevõtete ja teadlaste koostöös tehtud projektide arv (toetatud projektide arv), mille käigus suureneb teadmusmahukus era- ja avaliku sektori asutustes ning era- ja avaliku sektori kogemusega teadlaste hulk Eestis. (6) Toetust saanud projektid panustavad meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes” tegevuse „Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“ väljundnäitaja „Era- ja avaliku sektori asutustes tööle võetud teadlaste arv“ sihttaseme saavutamisesse. § 4. Meetme tegevuse juhtimine (1) Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). (2) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). (3) Rakendusüksuse nõustamiseks, taotluste hindamiseks, meetme tegevuse arengu- ja tegevussuundade hindamiseks ja kavandamiseks moodustab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul ekspertkomisjoni, millesse kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Teadusagentuuri ja Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse esindajad, teaduse ja ettevõtlusvaldkonna eksperdid ning rakendusüksuse esindaja vaatlejana. Ekspertkomisjon vaatab läbi hindamisjuhendi ja muud dokumendid enne nende kinnitamist rakendusüksuse poolt ja esitab rakendusüksusele oma ettepanekud. § 5. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva.  4 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 6. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab käesoleva määruse § 3 lõikes 5 nimetatud tulemuse saavutamisse ja mille raames võetakse teadlane tööle Eesti era- ja avaliku sektori asutusse teadus- ja arendustegevuse tunnustele vastavate rakendusuuringute ning tootearendusprojektide kavandamiseks ja läbiviimiseks. (2) Toetatakse projekte, mille raames toetuse saaja võtab tööle doktorikraadiga isikuid (edaspidi teadlasi), kes: 1) on taotluse esitamise kuupäevast viimase viie aasta jooksul kokku vähemalt kaks aastat töötanud positiivselt evalveeritud TA asutuses akadeemilise töötaja ametikohal Eestis või 2) on viimase viie aasta jooksul kokku vähemalt kaks aastat töötanud teadlase, õppejõu või inseneri ametikohal välismaal või 3) ei tööta taotluse esitamise kuupäeval positiivselt evalveeritud TA asutuses, kuid kellel on Eestis tunnustatud doktorikraadi kaitsmisest toetuse taotluse esitamise kuupäevaks möödunud mitte rohkem kui kolm aastat. (3) Taotleja ei saa taotleda toetust rohkem kui kahe teadlase palkamiseks abikõlblikkuse perioodi jooksul. Teadlasel on võimalus töötada toetuse saaja juures ka osalise tööajaga (osalise koormusega) minimaalselt 0,5 koormusega. (4) Toetust ei anta projektile, mille raames tööle võetav teadlane on ise toetust saavas asutuses osanik, on asutuses taotluse esitamise kuupäevale eelnenud aasta jooksul töötanud kokku vähemalt 3 kuud või kuulub juhtorganisse. (5) Toetust ei anta projektile, mille raames on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevused tehtud enne taotluse esitamist. § 7. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblikuks kuluks loetakse toetuse andmise tingimustes toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas määruses kehtestatud tingimustele ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega. (2) Abikõlblikud on järgmised § 6 kohase tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 9 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele: 1) ühikuhinna alusel hüvitatavad tööjõukulud vastavalt lisale 1; 2) ülejäänud abikõlblikud kulud 40% ühtse määra alusel arvestatuna punktis 1 nimetatud tööjõukuludest, mis vastavad üldise grupierandi määruse artiklis 25 punktis 3 toodud tingimustele. (3) Kui antav toetus on riigiabi, ei ole enne taotluse esitamist alustatud tegevuste kulud abikõlblikud. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses märgitud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema, ning mis peab jääma ajavahemikku 1.  5 september 2020 kuni 30. juuni 2023. Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev ei tohi olla varasem kui taotluse esitamise kuupäev. (2) Projekti abikõlblikkuse periood on minimaalselt kolm kuud ning maksimaalselt kaks aastat alates projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevast. § 9. Toetuse piirsumma ja osakaal (1) Projekti abikõlbliku kogumaksumuse arvutamisel võetakse aluseks lisas toodud tööjõukulude ühikuhind, millele lisandub 40% ülejäänud abikõlblike kulude katmiseks. (2) Projekti abikõlblik kogumaksumus sõltub kuude arvust, mille jooksul teadlane toetuse saaja juures töötab, ning teadlase tööajast (koormusest). (3) Taotletava toetuse maksimaalne piirmäär on kuni 70% abikõlblike kulude maksumusest ja omafinantseering on vähemalt 30%. (4) Projekti omafinantseeringu määr sõltub toetuse saaja suurusest ning on määratud vastavalt üldise grupierandi määruse lisa I artiklile 2. (5) Toetuse maksimaalne piirmäär juhul, kui teadlase töö sisuks toetuse saaja juures on rakendusuuring, on: 1) kuni 70% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on väikeettevõtja või selle suurus vastab väikeettevõtja suurusele; 2) kuni 60% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on keskmise suurusega ettevõtja või selle suurus vastab keskmise suurusega ettevõttele; 3) kuni 50% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on suurettevõtja või selle suurus vastab suurettevõttele. (6) Toetuse maksimaalne piirmäär juhul, kui teadlase töö sisuks toetuse saaja juures on tootearendus, on: 1) kuni 45% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on väikeettevõtja või selle suurus vastab väikeettevõtja suurusele; 2) kuni 35% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on keskmise suurusega ettevõtja või selle suurus vastab keskmise suurusega ettevõttele; 3) kuni 25% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on suurettevõtja või selle suurus vastab suurettevõttele. (7) Kui teadlase töö sisuks toetuse saaja juures on nii rakendusuuring kui ka tootearendus, on toetuse määra arvutamise aluseks tööde proportsioon vastavalt taotluses esitatud informatsioonile. (8) Riigiabi puhul peavad käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tegevuste abikõlblikud kulud ja toetuse maksimaalne osakaal vastama üldise grupierandi määruse artiklis 25 toodud tingimustele. (9) Vähese tähtsusega abi puhul peab käesoleva määruse §-s 6 nimetatud toetuse maksimaalne summa ühe toetuse saaja kohta vastama vähese tähtsusega abi määruse artiklis 3 toodule. (10) Juhul, kui toetuse saaja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja vähese  6 tähtsusega abi määruse alusel käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ületada 500 000 eurot. (11) Juhul kui projekti maksumus suureneb, katab projekti kallinemise toetuse saaja. Toetuse summat, mis on fikseeritud toetuse taotluse rahuldamise otsuses, ei suurendata. 3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 10. Nõuded taotlejale (1) Taotleja võib olla Eesti era- (Eesti äriregistrisse ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud eraõiguslikud juriidilised isikud) või avaliku sektori asutus (riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse kantud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, välja arvatud korralisel evalveerimisel positiivselt evalveeritud TA asutused ning tehnoloogia arenduskeskused), kes võtab tööle doktorikraadiga teadlase. (2) Toetuse taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 ja § 3 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele. § 11. Taotleja kohustused Taotleja on kohustatud: 1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele; 2) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet või täiendavaid dokumente nõutud vormis ja tähtaja jooksul; 3) tõendama rakendusüksuse nõudmisel projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust; 4) võimaldama kontrollida taotleja ja taotluse vastavust nõuetele, sealhulgas teha kohapealset kontrolli; 5) teavitama rakendusüksust viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. 6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi. § 12. Nõuded taotlusele Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi ja dokumente: 1) projekti raames tööle võetava teadlase andmed; 2) taotlust esitava ettevõtte või asutuse andmed; 3) projekti, eesmärgi, tulemuste ja mõju kirjeldus; 4) projekti läbiviimise koht; 5) projekti eelarve, teadlase töökoormus ja projekti ajakava, sealhulgas selle alguse ja lõpukuupäev; 6) andmed projekti kvalifitseerumise kohta rakendusuuringuks või tootearenduseks; 7) kinnitus toetuse saaja rahalise panuse kohta; 8) vastav teave, kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest; 9) informatsioon intellektuaalomandi kasutamise, patenditaotluste ning publikatsioonide kohta.  7 4. peatükk Toetuse taotlemine § 13. Taotlusvooru avamine (1) Toetust saab taotleda taotlusvoorude piires jooksvalt. (2) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutuse, kes edastab vastava teabe rakendusüksusele. Toetuse taotlemise kuulutab välja rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul. (3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest või peatamisest ja taotlusvooru eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel. (4) Rakendusüksus kaasab taotluste sisuliseks hindamiseks ja seireks ekspertkomisjoni, kelle ettepanekul võib rakendusüksus kuulutada välja ka suunatud taotlusvoorusid. (5) Taotlemine lõppeb eelarve ammendumisel või ekspertkomisjoni ettepanekul. § 14. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis (1) Taotlus esitatakse käesoleva määruse § 13 lõike 3 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. Taotlusi menetletakse vooru piires jooksvalt. (2) Hetkest, mil registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuse summa saab võrdseks või ületab taotluste rahastamise jooksva aasta eelarve vaba jääki, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras. (3) Taotlus esitatakse e-toetuse keskkonnas taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. Kui e-toetuse keskkonna toimimises esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, siis loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. 5. peatükk Taotluste menetlemine § 15. Taotluse menetlemine (1) Kui taotlust ei esitata tähtaegselt, jäetakse taotlus tähtaega ennistamata otsusega vastu võtmata perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 3 alusel. (2) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse vastu võtmata jätmise otsuse viie tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest arvates. (3) Esitatud taotluse menetlemise käigus kontrollib rakendusüksus taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollist, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste ja muudatuste küsimisest, taotluste hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotluse esitamisest rakendusüksusele. (4) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse,  8 loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Lisateabe küsimisel või taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks määrab rakendusüksus kuni kümne tööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. § 16. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja vastavaks juhul, kui ta vastab käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele. (2) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 12 taotlusele sätestatud nõuded. (3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta käesoleva määruse § 12 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud; 2) taotleja ei võimalda perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust. (4) Taotleja ja taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. § 17. Ekspertkomisjoni moodustamine (1) Projektide valimiseks moodustab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul ekspertkomisjoni. (2) Rakendusüksus kaasab ekspertkomisjoni ettepanekul vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid eksperte, kelle eksperthinnanguid ekspertkomisjon projektide hindamisel arvestab. (3) Hindamises osalevad ekspertkomisjoni liikmed ja täiendavad eksperdid peavad vastama perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimustele. Ekspertkomisjoni liikmed ja täiendavad eksperdid peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ning taotlejatest. § 18. Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised: 1) projekti vastavus teadus- ja arendustegevuse tunnustele (tegemist on rakendusuuringu ja/või tootearendusega): jah/ei. 2) projekti mõju meetme eesmärkidele: 30% koondhindest; 3) projekti teaduslik tase, sealhulgas teadus- ja arendusprojekti teaduslik kvaliteet ja metoodika, teadlase võimekus projekti ellu viia, tegevus- ja ajakava läbitöötamise tase: 30% koondhindest; 4) projekti põhjendatus ja teostatavus, sealhulgas vastavus ettevõtte või asutuse vajadustele, ettevõtte või asutuse valmisolek teadus- ja arendustöötaja töölevõtmiseks, ettevõtte või asutuse võimekus teadus- ja arendustegevusest saadavat tulemit rakendada, ettevõtte omafinantseeringu tasumise suutlikkus: 30% koondhindest; 5) projekti mõju läbivatele teemadele, sealhulgas seotus Eesti majandusega, regionaalse arenguga, keskkonnahoiuga, kodanikuühiskonna arenguga, soolise võrdõiguslikkusega ja võrdsete võimaluste tagamisega, ühtse riigivalitsemisega, infoühiskonna edendamisega: 10% koondhindest; (2) Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud hindamismetoodika järgi. Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 1 nimetatud  9 valikukriteeriumitest. Rakendusüksus kooskõlastab hindamismetoodika enne kinnitamist ekspertkomisjoniga ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval, kooskõlas taotluste menetlemise määruse § 7 lõikega 3. (3) Lõike 1 punktis 1 nimetatud kriteeriumi puhul hinnatakse projekti vastavust teadus- ja arendustegevuse tunnustele skaalal jah/ei. Projekte hinnatakse lõikes 1 punktides 2–5 nimetatud valikukriteeriumite lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane) punkti. Hinded võib anda sammuga 0,5 punkti. Juhul kui valikukriteerium nr 1 saab negatiivse hinnangu või valikukriteeriumi nr 2 hinne on alla 3 punkti või valikukriteeriumite nr 3–5 hinne on alla 2,5 punkti, teeb ekspertkomisjon rakendusüksusele taotluse mitterahuldamise ettepaneku ja taotlust lõpuni ei hinnata. (4) Ekspertkomisjon teeb vastavalt lõigetes 1–4 kirjeldatud põhimõtete rakendamisel kujunenud tulemustele rakendusüksusele ettepaneku taotluste rahuldamise kohta ning vajadusel motiveeritud ettepaneku taotlejatega täpsemate rahastamise tingimuste osas läbirääkimiste pidamiseks. (5) Ekspertkomisjon esitab lõigetes 1–4 kirjeldatud põhimõtete rakendamisel kujunenud koondhinnangul põhineva koondettepaneku ning iga taotluse kohta hindamisraporti koos motiveeritud ettepanekuga rahuldada taotlus taotletud mahus või jätta taotlus rahuldamata. Ekspertkomisjon võib seejuures teha ettepaneku projektidele täiendavate tingimuste seadmiseks. (6) Hindamise täpsem korraldus reguleeritakse hindamisjuhendis. § 19. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Rahuldamisele kuuluvad kõik käesoleva määruse § 18 lõikes 4 toodud lävendid ületanud taotlused. (2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule aruannete esitamise tähtajad ja maksetaotluste esitamise tingimused. (3) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on toetuste menetlemise määruse § 8 lõike 6 kohaselt taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses. § 20. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata käesoleva määruse § 15 lõikes 1, § 18 lõikes 4 ning taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. (2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punkti 10 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus. (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud teave. (4) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale elektrooniliselt e-toetuse keskkonna kaudu 10 tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.  10 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 sätestatud tingimustel ja korras. (2) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktides 1−3 nimetatud asjaolud, siis kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning kui see on vajalik, siis ka käesoleva määruse § 18 lõikes 1 sätestatud projektide valikukriteeriumide alusel, kaasates vajadusel ekspertkomisjoni. (3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 2 nimetatud juhul muudatuste aktsepteerimisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus kümne tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. (5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. § 22. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või sama seaduse § 47 lõikele 3. (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada, kui taotluse rahuldamise otsus on tunnistatud kehtetuks käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt. 7. peatükk Toetuse maksmise tingimused § 23. Toetuse maksmine (1) Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §- dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ühendmääruse §-s 13. (2) Toetust makstakse standardiseeritud ühikuhinna alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1, 2 ja ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõikele 5. (3) Toetus makstakse toetuse saajale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Toetuse saaja peab esitama maksetaotluse rakendusüksusele vähemalt kord kvartalis e-toetuse registri kaudu. (5) Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on toetuse saaja rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas.  11 (6) Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). (7) Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30. (8) Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. Kuni lõpparuande kinnitamiseni makstakse käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tegevuste puhul toetusest välja mitte rohkem kui 90% tegevuse toetuse summast. 8. peatükk Aruannete esitamine § 24. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonnas projekti elluviimise kohta aruande vähemalt iga kuue kuu järel. Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema aruande esitamise korra. Aruande vormi kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult ekspertkomisjoniga. (2) Aruannete menetlemisel rakendusüksus: 1) kontrollib kümne tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud; 2) puuduste esinemisel aruandes annab toetuse saajale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks; 3) juhul kui aruandes puudusi ei esine, suunab selle 5 tööpäeva jooksul ekspertkomisjonile, kes hindab aruannete sisu, kaasates vajadusel täiendavaid eksperte ja teeb rakendusüksusele 30 tööpäeva jooksul ettepaneku projektide jätkuvaks rahastamiseks, või rahastamise lõpetamiseks; 4) teeb ekspertkomisjoni ettepaneku alusel 5 tööpäeva jooksul haldusotsuse muudatuse. (3) Projekti lõppedes esitab toetuse saaja rakendusüksusele e-toetuse keskkonnas lõpparuande. (4) Lõpparuande menetlemisel rakendusüksus: 1) kontrollib kümne tööpäeva jooksul lõpparuande laekumisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud; 2) puuduste esinemisel lõpparuandes annab toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks; 3) juhul kui lõpparuandes puudusi ei esine, suunab selle viie tööpäeva jooksul ekspertkomisjonile, kes hindab lõpparuande sisu, kaasates vajadusel täiendavaid eksperte ja teeb rakendusüksusele 30 tööpäeva jooksul ettepaneku projekti tulemuste heakskiitmiseks ja lõpliku toetuse väljamaksmiseks. (5) Juhul kui aruande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. (6) Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne); 2) andmed projekti progressi kohta (teostatud tööd ja tegevused, erinevused võrreldes planeerituga); 3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 4) informatsioon intellektuaalomandi kasutamise kohta, patenditaotluste ning publikatsioonide kohta.  12 9. peatükk Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused § 25. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja tagab perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, ning: 1) sõlmima pärast taotluse rahuldamise otsuse saamist ühe kuu jooksul teadlasega lepingu, milles on sätestatud osapoolte omavahelised õigused ja kohustused, sh toetatava rakendusuuringu või tootearenduse käigus tekkiva intellektuaalomandi varaliste õiguste kuuluvus ja jaotus; 2) tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 3) esitab aruandeid vastavalt käesoleva määruse §-s 24 sätestatule. § 26. Toetuse saaja õigused (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad perioodi 2014−2020 struktuuritoetuste seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames. § 27. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksusel on õigus: 1) kontrollida projekti täitmise üle järelevalve teostamise raames toetuse kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas viibida toetuse saaja ruumides ning territooriumil ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale; 2) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või tegevuskava elluviimine on ohustatud või kui toetuse saaja rikub „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses” või selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi; 4) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega; 5) vajadusel algatada toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine, teavitades toetuse saajat sellest eelnevalt kirjalikult; 6) teostada muid perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid. (2) Rakendusüksus on kohustatud täitma lisaks perioodi 2014−2020 struktuuritoetuste seaduse § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi: 1) korraldama taotlusvoorude läbiviimist, sh koostama vajalikud juhendid, vormid, töökorrad jms; 2) seirama meetme tegevuse rahalisi jääke ja vajadusel esitama ekspertkomisjonile ning rakendusasutusele ülevaateid selle kohta; 3) menetlema toetuse kasutamise aruandlust, sh läbi vaatama toetuse saaja poolt koostatud projekti aruanded, vajadusel täiendama ja kooskõlastama toetuse saajaga ning edastama kinnitatud aruanded ekspertkomisjonile teadmiseks; 4) koostama ja avalikustama kodulehel toetuse andmise ja kasutamise ülevaated; 5) teavitama rakendusasutust ja ekspertkomisjoni toetuse kasutamise häiretest; 6) teostama kontrolle toetuse saaja juures vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 40 lõikele 2 ja §-le 42;  13 7) säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente 10 aastat alates päevast, mil meetme alusel anti viimane üksikabi; 8) riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisel esitama antud abi kohta andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3; 9) muud perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toimingud. § 28. Finantskorrektsioonid Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse 3. peatüki 12. jaole ja ühendmääruse 4. peatükis sätestatule. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Mart Laidmets kantsler  haridus- ja teadusministri määruse „„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskirja lisa Märkuste kooskõlastustabel Kommentaarid ja ettepanekud esitasid Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, Tartu Ülikool, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Tallinna Tehnikaülikool, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tallinna Ülikool, Eesti Keeletoimetajate Liit, Maaeluministeerium ja Sotsiaalministeerium. KredEx, Eesti Keele Instituut, Eesti Teadusagentuur, Tööandjate Keskliit, Siseministeerium, Estonian Business School ja Kaubandus- Tööstuskoda kooskõlastasid käskkirja eelnõu märkusteta. Teised asutused kooskõlastasid käskkirja eelnõu vaikimisi. Ettepaneku/märkuse Ettepanek/märkus Haridus- ja Teadusministeeriumi esitaja seisukoht 1. Rahandus- Eelnõuga kehtestatakse tingimused toetuse andmiseks meetme tegevuse Arvestatud. Tegevus 1 jaoks ministeerium 4.1.3 “Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“ korraldatakse avatud taotlusvoorud alategevuseks „Sektoraalse mobiilsuse toetamine“. Tingimused ning koostatakse eraldi määrus. kehtestatakse ministri käskkirjaga vastavalt struktuuritoetuse seaduse Avatud taotlusvooruse läbiviimist (edaspidi STS) § 16 lõige 1 alusel ning toetatavate tegevuste elluviijaks korraldab rakendusüksus ehk Riigi määratakse Eesti Teadusagentuur. Tegevuste elluviimiseks kaasatakse Tugiteenuste Keskus ning taotluste kahte eriliiki partnereid tegevuse 1 ja 2 raames. Tegevuse 1 partneritele on hindamisel kaasatakse kehtestatud konkreetsed nõuded ning nad peavad projektis osalemiseks ekspertkomisjoni. esitama taotluse. Taotlejaks saavad olla avaliku- (äriregistrisse kantud Tegevus 2 lisatakse Mobilitas Plussi riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused) ja erasektori asutused uueks tegevuseks. (äriregistrisse kantud eraõiguslikud juriidilised isikud), välja arvatud positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused ning tehnoloogia arenduskeskused. Esitatavad taotlused hinnatakse ekspertkomisjoni poolt vastavalt valikukriteeriumitele- ja metoodikale. Taotlus rahuldatakse, kui taotlus on ületanud hindamislävendi. Positiivse otsuse saanud taotlejaga sõlmitakse kolmepoolne toetusleping (taotleja, teadlane ja elluviija). Tegevus 2 partneriks on Ettevõtluse Arendamise SA (edaspidi EAS), kellega sõlmitakse partnerluslepe. Antud partneri tegevusteks projektis on teavitus-, koostöö- ja koordinatsioonitegevused koostöös elluviijaga. Elluviija tegevused on kirjeldatud muuhulgas punkti 9.2 „tegevus 2 – teavitus-, koostöö- ja koordinatsioonitegevused“ raames, mistõttu ei ole selgelt eristatav elluviija roll, olulisus ning panus rakendusasutuse delegeeritud tegevuste elluviimisel. Eelpool toodud kirjeldusest on tegevuse 1 partner algselt taotleja ja seejärel toetuse saaja vastavalt STS § 2 lõigetele 8 ja 9 ning enne partneriks saamist läbitakse selged avatud taotlusvooru etapid läbi taotlemise ja projektide hindamise. Tegevuse 1 partnerite tegevusi ei ole kirjeldatud vastavalt STS § 16 lõike 1 punkti 2 kohaselt. Samas on tegevuse 2 partner, ehk EAS, elluviija koostööpartneriks tegevuste ühiseks läbiviimiseks STS § 2 lõike 10 mõistes. Kokkuvõtvalt võib öelda, et eelnõus toodud rakendamisskeem sisaldab elemente nii avatud taotlusvoorust kui ka toetuse andmist rakendusasutuse tegevusteks (STS-i mõistes) ning selgusetuks jääb elluviija roll antud skeemis, mis ei ole piisavalt läbipaistev. Soovitame tegevuse 1 jaoks korraldada avatud taotlusvoorud ja selle läbiviimist korraldada rakendusüksusel ehk Riigi Tugiteenuste Keskusel ning taotluste hindamisel kaasata eelnõus viidatud eksportkomisjoni. Sellisel juhul viiakse lõppsaaja taotluse menetlemine läbi e-toetuste registris, mis vähendab topeltfinantseerimise riski, tagab seireandmete ühetaolisuse ning võimaldab eristada rakenduskava järgset avaliku- ning erasektori panust. Antud lähenemine toetab ka Euroopa Liidu struktuurivahendite rakendusteenuse tõhustamiskava projekti, mille eesmärgiks on muuhulgas asutustevahelise dubleerimise vähendamine, avalike ülesannete konsolideerimine ning administreerimiskulude kokkuhoid. 2. Rahandus- Palume täiendada seletuskirja ning selgitada põhjalikumalt, miks ei ole Arvestatud. ministeerium tegevus 1 „sektoraalse mobiilsuse toetamine“ partneriteks, või avatud TA asutused on tegevuse kaudseks taotlusvooru korral taotlejaks, positiivselt evalveeritud teadus- ja sihtgrupiks, kuna nad ei osale otseselt arendusasutused ning tehnoloogia arenduskeskused. Hetkel jääb eelnõust tegevustes, küll aga on neil oluline ja selle seletuskirjast segaseks punkt 6 „sihtgrupp“ all välja toodud roll teadlaste mobiilsuse võimaldaja selgitused, kus otseselt nad küll ei ole sihtgrupiks, kuid kaudselt ikkagi ja soosijana. on. Lisaks tundub, et eelnõu punktist 5.2. on ekslikult välja jäänud, et partneriks võib olla lisaks äriregistrisse kantud eraõiguslikele juriidilistele isikutele ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud eraõiguslikud juriidilised isikud (vt eelnõu punkti 9.1.3, seletuskiri lk 9 viimane lõik ja seletuskiri lk 11 neljas lõik). 3. Rahandus- Eelnõu punktis 8.2. on toodud, et partneri omaosaluse määr sõltub Arvestatud. ministeerium partneri töötajate arvust, käibest ja aastabilansi kogumahust ning on määratud vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 17. juuni 2014, lisa I artiklile 2. Eelnõu punktis 1.3. on nimetatud komisjoni määrusele juba viidatud, mistõttu teeme ettepaneku sõnastada punkt 8.2. järgmiselt: „8.2. Partneri omaosaluse määr sõltub partneri töötajate arvust, käibest ja aastabilansi kogumahust ning on määratud vastavalt üldise grupierandi määruse lisa I artiklile 2.“ Lisaks teeme kõnealuse punktiga seonduvalt ettepaneku täiendada ka eelnõu seletuskirja ning lisada, et artiklis 2 toodud näitajate arvutamisel võetakse arvesse ka ettevõtjatevahelisi seoseid (kas ettevõtjal on, või on ta ise partnerettevõtjaid/partnerettevõtja ja sidusettevõtjaid/ sidus-ettevõtja). 4. Rahandus- Seletuskirjas on eelnõu punkti 1 osas riigiabi või vähese tähtsusega abi Arvestatud. ministeerium reeglite kohaldumise hindamisega seonduvalt toodud järgnev (lk 7 teine lõik): Riigiabi või vähese tähtsusega abi reeglite kohaldumist hindab iga konkreetse projekti puhul elluviija. Elluviija kohustus on muuhulgas kontrollida, kas taotletud toetuse määr on vastavuses taotleva ettevõtte või asutuse suuruse ning projekti sisuga, samuti seda, kas tegemist on riigiabi või vähese tähtsusega abiga, ning ettevõtte või asutuse majanduslikku seisundit. Abikõlblikud on tegevus 1 raames artikli 25 punkti 3 nimetatud kulud, va alapunktis c) nimetatud kulud. Teeme ettepaneku täiendada  eelpool viidatud seletuskirja lõiku ning lisada, et elluviija kohustuseks on riigiabi andmise korral muuhulgas hinnata ka abi ergutava mõju nõude täitmist, mis tähendab, et tegevustega ei tohi olla alustatud enne taotluse esitamist. Antud aspekti võtta arvesse ka juhul, kui rakendusskeemina võetakse kasutusele avatud taotlusvoor. 5. Rahandus- Juhime tähelepanu, et kuivõrd eelnõu kohaselt on võimalus anda ka Teadmiseks võetud. ministeerium riigiabi üldise grupierandi määruse alusel, tuleb Euroopa Komisjonile esitada grupierandi teatis vastavalt konkurentsiseaduse §-le 342. 6. Rahandus- Eelnõu punktis 9.1.5 „toetuse taotlemine“ on toodud, et taotlemine on Arvestatud. ministeerium jooksev. Ekspertkomisjoni ettepanekul võib elluviija kuulutada välja ka suunatud taotlusvoorud. Palume seletuskirjas selgitada, kellele antud taotlusvoorud oleks suunatud ning mis põhjusel peaks see vajalik olema. Ühtlasi soovitame välja tuua, millisel moel toimub taotlusvooru(de) avamisest teavitamine. 7. Rahandus- Palume eelnõu punktis 9.1.6 „nõuded taotlusele“ tuua välja, kas toetust Arvestatud. ministeerium taotletakse rakendusuuringute läbiviimiseks, tootearenduseks või mõlemaks. 8. Rahandus- Eelnõu punktis 9.1.8 „taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja - Arvestatud. ministeerium metoodika“ hinnatakse projekti/taotluse mõju läbivatele teemadele (sh Tegevus 1 on viidud määruse vormi seotus Eesti majandusega, regionaalse arenguga, keskkonnahoiuga, ning seal on öeldud, et kodanikuühiskonna arenguga, soolise võrdõiguslikkusega ja võrdsete ekspertkomisjon vaatab läbi võimaluste tagamisega, ühtse riigivalitsemisega, infoühiskonna hindamisjuhendi ja muud edendamisega). Eelnõust ei selgu, mida täpsemalt hinnatakse näiteks dokumendid enne nende kinnitamist regionaalse arengu kontekstis. Samuti on antud punktis toodud, et rakendusüksuse poolt ja esitab hindamisjuhend ja taotlusvormid kooskõlastatakse eelnevalt partneriga rakendusüksusele oma ettepanekud. (tegevus 1 ja 2 partnerid). Palume seletuskirja antud aspektide osas Seega täpsema hindamisjuhendi ja täiendada ja täpsustada. taotlusvormid kinnitab rakendusüksus, kes muuhulgas peab välja tooma ka selle, mida täpsemalt hinnatakse projekti mõju all läbivatele teemadele. 9. Rahandus- Vastavalt konkurentsiseaduse § 33 lõikele 44 peab vähese tähtsusega abi Arvestatud. ministeerium andja märkima abi andmise otsuses, et antav abi on vähese tähtsusega abi. Analoogne säte grupierandiga hõlmatud riigiabi kohta on toodud konkurentsiseaduse §-s 342 lõikes 21. Antud eelnõu puhul on abi andmise otsusena ilmselt käsitletav punktis 9.1.9 viidatud toetuse andmise otsus, mistõttu tuleks vastav kohustus lisada näiteks eelnõu punkti 9.1.9. 10. Rahandus- Eelnõu punktis 9.1.9. „Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine“ on Arvestatud. ministeerium ekslikult viidatud, et taotleja, teadlane ja taotlus vastavad punktides 10.1., 10.2. ja 10.4 nimetatud tingimustele. Eelnõu punktis 10 on nimelt sätestatud tegevuse väljund- ja tulemusnäitajad. Õiged viited peaks olema punktidele 9.1.3., 9.1.4. ja 9.1.6. 11. Rahandus- Eelnõu punkti 9.2 „tegevus 2 – teavitus-, koostöö- ja Arvestatud. Määruse seletuskirjas on ministeerium koordinatsioonitegevused“ teises lõigus on kirjeldatud tegevuse 2 § 13 juurde lisatud, et vajadusel saab eesmärke „Tegevuse eesmärk on, et teadlased ning era- ja avaliku sektori välja kuulutada suunatud asutused jõuaksid ühiste koostööprojektideni ning arendada TA asutuste taotlusvoorud ka teatud piirkondadele ja era- ja avaliku sektori asutuste TA alast koostööd. Tegevuse viib läbi (maakonnad väljaspool Harju- ja elluviija koos partneriga – tehakse teavitustööd (sh tutvustatakse tegevus 1 Tartumaad), kus tegutsevatele võimalusi tegevuse sihtrühmadele), nõustatakse (sh intellektuaalomandi ettevõtetele ja asutustele on teadus- ja küsimustes ja vajadusel vahendatakse läbirääkimisi) ja viiakse kokku era- arendustegevuses oluline, kuid ja avaliku sektori asutusi ja teadlasi ning tehakse muid tegevusi, mis ettevõtted sellega ei tegele. See oleks aitavad kaasa koostööprojektide loomisele.“ Juhime tähelepanu, et 2014- üks võimalus, kuidas antud tegevuse 2020 perioodi rakenduskava vahehindamises toodi välja, et TA ning raames stimuleerida TA alast innovatsiooni alal iseloomustab Eestit suur riigisisene regionaalne kontakti ja koostööd rohkem Harju ja arenguerinevus, kus esirinnas Harjumaa ja ka Tartu regiooni ettevõtted. Tartu regioonidest väljaspool Palume mõelda ja kaaluda võimalusi, kuidas ka antud tegevuse raames asuvatesse asutustesse. Kuna stimuleerida TA alast kontakti ja koostööd rohkem Harju ja Tartu tegemist on sektoritevahelise regioonidest väljaspool asuvatesse asutustesse. mobiilsuse toetamise piloodiga, siis puudub hetkel teadmine, kui paljud asutused tulevad väljapoolt Harju ja Tartu regioone toetust taotlema. Kui esimeses voorus on neid väga vähe,  siis saame kaaluda teise vooruna suunatud taotlusvooru. 12. Rahandus- Eelnõu punktis 10 „tegevuse väljund- ja tulemusnäitajad“ on märgitud Arvestatud. Esitame ettepanekud ministeerium vaid rakenduskava tulemusnäitaja, millesse tegevused panustavad, ja meetmete nimekirja täiendamiseks. tegevuse spetsiifilised väljundnäitajad, kuid tabelid ei sisalda ühtegi rakenduskavapõhist ega ka meetmete nimekirja kohast meetme tegevuse väljundnäitajat. Vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 16 lõikele 1 (sh § 14 lõige 3) ja seire juhendile lisatud sekkumisloogikale peab iga struktuurivahenditest toetatav projekt panustama ka rakenduskava väljundnäitajate sihttasemete saavutamisesse. Palume selgitada ja täiendada käskkirja meetmete nimekirjas sätestatud vastava meetme tegevuse asjakohas(t)e väljundnäitaja(te)ga, millesse projekt panustab. Palume teada anda, kui ükski meetmete nimekirja 4.1.3 näitaja konkreetsele projektile ei kohaldu ning võib tekkida vajadus meetmete nimekirja täiendamiseks. Juhime ka tähelepanu, et meetme tegevuse väljundnäitaja on projekti tulemusnäitaja. Hetkel ei ole eelnõus määratletud ka ühtegi projekti tulemusnäitajat. 13. Rahandus- Euroopa Komisjoni juhiste kohaselt tuleb lisaks rakenduskavas toodud Teadmiseks võetud. ministeerium väljundnäitajatele koguda andmeid ka prioriteetsetes suundades 4 ja 5 Kokku on planeeritud rahastada ERF-ist abi saanud ettevõtete kohta. Eelnõust võib järeldada, et vähemalt 40 projekti, toetuste mahust sektoraalse mobiilsuse toetamise puhul on tegemist ettevõtetele antava eraldatakse avaliku sektori asutustele rahalise abiga (Euroopa Komisjoni ühine näitaja CO02), mille kohta kuni kolmandik. Seega eraldatakse tuleks edaspidi seirearuande koostamise ajal esitada toetust vähemalt 27-le ettevõttes Rahandusministeeriumile ka abi saanud ettevõtete andmed vastavalt seire läbiviidavale projektile. Kuna juhendi punktis 2.1.2 kirjeldatule. Palume selgitada, kui suur on ettevõte võib tegevuse abikõlblikkuse eeldatavalt toetust saavate unikaalsete ettevõtete arv konkreetses perioodi jooksul värvata kuni 2 toetusskeemis. teadlast, siis võib eeldada, et vähemalt 20 projekti on seotud unikaalsete ettevõtetega. 14. Rahandus- Eelnõu punktis 12 „eelarve“ on toodud tegevuste eelarve finantsallikate Selgitus. Eelarve uus jagunemine on ministeerium lõikes ning eristatud on Euroopa Liidu toetus, riiklik kaasfinantseerimine välja toodud määruses ja Mobilitas ja omafinantseering. Sõltumata sellest, et punktis 12.2 on toodud Plussis.  kogueelarve ning tegevuste ja kindlaksmääratud kulukohtade jaotus on eristatud elluviija ning partnerite vahel, ei ole selge, millised on konkreetsed toetusemäärad erinevatele partneritel. Palume lisada STS § 16 lõige 1 punkt 3 kohane informatsioon ning tuua välja, kuidas jaguneb toetuse ja omafinantseeringu määrad elluviija ja partnerite vahel ning vajadusel eristada erineva suurusega ettevõtete ehk tegevus 1 partnerite toetuste määrad, millele on viidatud punktis 8.3 „toetuse maksimaalse piirmäärad“. 15. Rahandus- Palume eelnõus tuua välja toetatavate tegevuste kirjeldused, sealhulgas Selgitus. Tegevuste kirjeldused ja ministeerium partneri tegevuste kirjeldused ja ajakava vastavalt STS § 16 lõige 1 ajakava on välja toodud määruses ja punktile 2. Mobilitas Plussis. 16. Rahandus- Palume eelnõus selgelt eristada tegevuse 1 ja 2 partnerite õigused ja Selgitus. Tegevus 2 on viidud ministeerium kohustused vastavalt STS § 14 lõikele 14 ja § 16 lõikele 1. Mobilitas Plussi uueks tegevuseks. Tegevus 1-st on kirjutatud määrus. 17. Riigi Tugiteenuste Läbivalt. Elluviija annab tegevuse 1 raames toetust riigi- ja kohaliku Vt vastus punktile 1. Keskus omavalitsuse asutustele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kuid mitte teadus- ja arendusasutustele ning tehnoloogia arenduskeskustele. Toetuse andmine toimub jooksva taotlemisena avatud taotlemise korras taotluste esitamise ja menetlemise teel. Tegemist on seega kas avatud taotlemise skeemile sarnase olukorraga või lõppsaajatele toetuse vahendamisega STS § 16 lg 1 punkt 3 ja lõige 3. Palume kaaluda tegevus 1 kohta eraldi avatud toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamist, millisel juhul oleksid kõik tegevus 1 taotlejad toetuse saajateks või märkides eelnõus tegevus 1 toetuse taotlejad/partnerid lõppsaajateks perioodi 2014-2020 struktuuritoetuseseaduse (STS) § 2 punkti 11 tähenduses. Avatud taotlemise määruses menetleks taotlusi Riigi Tugiteenuste Keskus. Kui on soov, et ETAG või ka HTM ise pädeva asutusena saaks sellise skeemi juures osaleda projektide menetlemisel (valimisel), siis on määruses võimalik ETAGle anda vastav pädevus. Arvestades, et tegevus 1 rakendamine on planeeritud 1. septembrile, siis on aega tegevus 1 kohta koostada määrus. Avatud taotlusvooru skeemi puhul oleks taotluste ja maksetaotluste menetlemise kulu kaetav tehnilisest abist, mitte  sisutegevuse 2 kuludest (seda enam, et ühe tegevuse kulud ei või kajastuda teise tegevuse eelarves, vt punkt 9.2). 18. Riigi Tugiteenuste Tegevus 1 abikõlblikud kulud on arvestuslikud, sest personalikulud Teadmiseks võetud. Keskus leitakse ühikuhinna alusel ja muud kulud sellelt võetud ühtse määra 40% Abikõlblikud kulud on arvestuslikud, alusel. Ette on nähtud omafinantseering, mis loetakse tekkinuks ja sest kuigi teada on maksimaalne tasutuks, kui ühikuhind kuulub väljamaksmisele. STS § 2 lõike 7 kohaselt jagatav toetuse summa, ei ole teada, võib omafinantseeringu kanda toetuse saaja või partner. Toetuse milline on iga ettevõtte või asutuse vahendamisel lõppsaajale loetakse nõue täidetuks, kui selle kannab omafinantseeringu määr. lõppsaaja, arvestades et toetuse vahendamisel tekivad toetusest hüvitatavad kulud lõppsaajal, mitte vahendajal. 19. Riigi Tugiteenuste Punktis 5.3 on toodud EAS-i juures „edaspidi partner“. Palume see Arvestatud osaliselt. Keskus täiendus välja jätta, sest ka tegevus 1 puhul on eelnõus partnerid, välja EAS on nimetatakse Mobilitas Plussi arvatud juhul, kui tegevus 1 partnerid nimetatakse ümber lõppsaajateks tegevus 5.8 partneriks. või tegevus 1 jäetakse eelnõust välja. 20. Riigi Tugiteenuste Punktis 5.3 palume selgitada, kas EAS-ile antav toetus on riigiabi. Arvestatud. Keskus Mobilitas Pluss seletuskirja täiendatud. 21. Riigi Tugiteenuste Punkt 7.2, käsitledes kulude abikõlblikkuse tingimusi, ei sobi Arvestatud. Keskus abikõlblikkuse perioodi regulatsiooni alla, seega palume viia asjakohasemasse punkti, nt kas punkti 1 või 13. 22. Riigi Tugiteenuste Punkti 8.1 on toodud toetuse määrad partneritele. Lisada ka toetuse määr Arvestatud. Tegevus 2 on viidud Keskus elluviijale, arvestades, et elluviijal tekib projektide menetlemise kulu. Mobilitas Plussi uueks tegevuseks, Samuti on puudu tegevus 2 toetuse protsent. seletuskirjas on märgitud tegevus 5.8 partneri toetuse protsent. Tegevus 1- st on kirjutatud määrus. 23. Riigi Tugiteenuste Punkt 8.7 - Vähese tähtsusega abi määruse artikkel 3 ei kajasta Arvestatud. Keskus abikõlblikke kulusid vaid nimetab sektorid, kuhu toetuse saaja kuulub. Palume viide üle vaadata. 24. Riigi Tugiteenuste Punktis 9.1.3 - jääb arusaamatuks, kas ka avaliku sektori asutusi antakse Arvestatud. Keskus riigiabi. Palume täpsustada, kas avaliku sektori asutustele antav toetus vastab riigiabi andmise tingimustele. 25. Riigi Tugiteenuste Punkt 9.1.8 ja 9.1.9 nähakse ette kolmepoolse lepingu sõlmimine ETAGi, Arvestatud. Keskus partneri/lõppsaaja ja teadlase vahel. Jääb arusaamatuks, miks on osapooleks ka teadlane ehk milliseid õigusi või kohustusi võiks leping reguleerida teadlase osas. Palume seda eelnõus reguleerida või selle vajalikkus üle mõelda. Kui kehtestate tegevusi 1 elluviimise avatud taotlusvooru skeemina, siis ei ole võimalik taotluse rahuldamise otsust adresseerida projektis osaleva teadlase suhtes. 26. Riigi Tugiteenuste Punkt 9.2 näeb ette, et tegevuse 2 „Teavitus-, koostöö- ja Arvestatud. Keskus koordinatsioonitegevused“ eelarve. Eelarve kirjeldusest nähtub, et see hõlmab ka tegevuse 1 taotlusvoorude läbiviimist (sh taotluste menetlemine, riigiabi andmise kontroll, hindamise korraldamine, kolmepoolsete lepingute sõlmimine), projektide täitmise jälgimist, sisuaruandluse kontrollimist ning ekspertkomisjoni töö korraldamist (edaspidi tegevus 1 administreerimiskulud). Kuna tegevuse 2 40% alusel hüvitatavate muude kulude summa hõlmab ka tegevuse 1 administreerimiskulusid, siis see muudab tegevuste eelarved läbipaistmatuks ning selline olukord ei vasta projekti eelarvestamise juhendile, kuna tegevuse 1 administreerimiskulud ei panusta tegevus 2 väljundisse (ürituste arv 25). Palume muuta tegevuse 2 kirjeldus väljundipõhiseks ning tegevused ja kulud, mis panustavad mitmesse väljundisse, kajastada horisontaalsete kulude all või viia tegevuse 1 administreerimiskulude eelarve tegevus 1 eelarvesse. 27. Riigi Tugiteenuste Punkt 10. Palume täpsustada, mida on mõeldud projektide all näitajas Selgitus. Näitaja on muudetud „Era- Keskus „Tegevus 1 raames toetatud projektide arv“. Kas projekti näol on tegemist ja avaliku sektori asutustes tööle ühe tööle võetud teadlasega. Punktis 9.1.3 on toodud, et toetust saab võetud teadlaste arv“. taotleda minimaalselt 3 kuuks ja maksimaalselt 2 aastaks. Teadlasel on Vastavalt kirjeldatule mõeldakse võimalus töötada partneri juures osalise tööajaga (osalise koormusega) projekti all konkreetset minimaalselt 0,5 koormusega. Selgitada, millise koormusega ja rakendusuuringut või ajaperioodiga töötavat teadlast arvestatakse ühe projektina. Samuti seda, tootearendusprojekti, mida teadlane kui üks partner võtab tööle mitu teadlast - kas siis on tegemist ühe või ettevõttes või asutuses läbi viib ning mitme projektiga. millele toetust taotletakse. Projekti kestus ja teadlase töökoormus sõltub  konkreetse projekti sisust ja ettevõtte ning teadlaste vaheliste läbirääkimiste tulemustest. Seega võivad projektid olla erineva kestusega ja teadlastel võivad olla erinevad töökoormused (0,5 – 1,0). Kui tegevuse asutus võtab tööle mitu teadlast, on siiski tegemist eraldi projektidega (toetustega), kuna teadlastel on ettevõttes või asutuses erinevad ülesanded. 28. Riigi Tugiteenuste Punktis 16.2 on toodud, et rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva Arvestatud. Keskus jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud. Ja punktis 16.3. „Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.“. Samal ajal on toodud punktis 11, ekspertkomisjoni ülesandena vahearuannete ja lõpparuande kooskõlastamine. Kui elluviija peab esitama rakendusüksusele tegevuste elluviimise kohta aruande e-toetuse keskkonna kaudu 15. jaanuariks, siis palume täpsustada kuna toimub ekspertkomisjoni vahearuannete ja lõpparuande kooskõlastamine. 29. Riigi Tugiteenuste Punkt 19.2 - palume täpsustada kelle kohustustest punktis 19 räägitakse Arvestatud. Keskus (kas toetuse saaja või rakendusüksus või mõlemad). 30. KredEX märkusteta 31. Eesti Keele Instituut märkusteta 32. Tartu Ülikool Lahendamata on intellektuaalomandi varaliste õiguste küsimus nii toetuse Teadmiseks võetud. taotlemise ajal kui ka pärast projekti lõppu Intellektuaalomandiga seotud Käskkirja lisa 1 punkti 9.1.2 kohaselt suureneb toetuse tulemusena era- ja küsimused lahendatakse iga avaliku sektori asutuste teadmusmahukus – teadus- ja arendustegevuse konkreetse projekti puhul eraldi alane kompetents viiakse TA asutustest väljapoole, era- ja avaliku sektori (lepingus). asutustesse, kus seetõttu tekib parem arusaam teadus- ja arendustegevusest, sellest tulenevast võimalikust arengupotentsiaalist ja lisandväärtusest. Punkti 9.2 kohaselt nõustab elluviija koos partneriga  taotlejaid intellektuaalomandi küsimustes, vajadusel vahendatakse läbirääkimisi ning viiakse kokku era- ja avaliku sektori asutusi ja teadlasi ning tehakse muid tegevusi, mis aitavad kaasa koostööprojektide loomisele. Seletuskirja kohaselt töötab elluviija (ETAg) koostöös tegevuse 2 partneriga (EAS) välja tüüpvormid ja minimaalse lepinguvormi poolte vahel, kus on muu hulgas nõue saavutada kokkulepe intellektuaalse omandi varaliste õiguste jaotuse ja tingimuste kohta, samuti poolte vastutus, õigused ja kohustused ning riskide jagunemine. Keerukust lisab lisa 1 punkt 9.1.3, mille kohaselt on teadlasel võimalus töötada partneri juures osalise tööajaga minimaalselt 0,5 koormusega. Olukord, kus teadlane töötab korraga nii ettevõttes kui ka ülikoolis, suurendab huvide konflikti tekkimise tõenäosust. Teen ettepaneku sätestada toetuse taotlemise hetkel selge intellektuaalomandi (IO) varaliste õiguste regulatsioon, et luua teadlastele, ettevõtetele ja ülikoolile selge ja turvaline raamistik projektidega algatamiseks ning elluviimiseks. Ilma ülikooli nõusolekuta ja teda kaasamata ei ole teadlastel võimalik ülikoolile kuuluva IO-ga projektides osaleda. Ülikooli IO kaasamine eeldab eraldi läbirääkimisi ülikooli ja ettevõtte vahel, sh võimalike litsentsitingimuste ja -tasude üle. Samuti teen ettepaneku sätestada ühemõtteliselt, kuidas jagunevad projekti käigus loodud IO varalised õigused pärast projekti lõppu, sh millised on teadlase võimalused kasutada projekti käigus loodud IO-d oma edasises teadustöös ülikoolis. 33. Tartu Ülikool Käsitlemata on TA-asutuste roll teadlase algse tööandjana ning TA- Selgitus. Teadlase naasmise asutusse naasmise tingimused ja stiimulid tingimused TA asutusse sõltuvad Käskkirja lisa 1 punkti 6.2 kohaselt on meetme kaudne sihtgrupp asutuse ja teadlase omavahelisest positiivselt evalveeritud TA asutused, kust on võimalik teadlastel tööle kokkuleppest. siirduda teistesse asutusesse. Samal ajal pole eelnõus täpsustatud TA- asutuste rolli teadlase algse tööandjana, kes peab olema nõus teadlase siirdumisega teise tööandja juurde. Muu hulgas eeldab teadlase siirdumine asendaja leidmist õppe- ja teadustööks, käimasolevate projektide ümberkorraldamist jpm. Halvemal juhul võib see asendaja puudumisel  tähendada käimasolevate projektide katkestamist või uutest loobumist. Seega peaks ülikool olema varakult toetuse taotlemise protsessi kaasatud, et ta saaks teadlase tööandjana piisava ajavaruga arvestada ning anda oma nõusolek. Selleks, et motiveerida TA-asutusi oma töötajaid teistesse sektoritesse liikuma, on vaja luua stiimulid ka TA-asutustele. Need on praegu meetmest puudu. Teadlaste liikuvus ettevõtetesse on näitaja teadmussiirde kohta, mis on üks TA-asutuste eesmärke. Teadmussiire peab toimima kahesuunaliselt ja ka naasmine peab olema eelnõus käsitletud, sest TA- asutused on huvitatud ettevõtlus-kogemustega teadlastest. Teen ettepaneku arvestada positiivselt evalveeritud TA-asutuste Teadmiseks võetud. Kaalume baasfinantseerimisel teistesse sektoritesse liikunud teadlaste arvu. See baasfinantseerimise tingimuste suurendaks TA-asutuste motivatsiooni sektoritevahelist mobiilsust muutmist. laialdasemalt võimaldada ja soodustada. Tehniliselt saaks seda lahendada baasfinantseerimise valemis sarnastel alustel, nagu arvestatakse isikupõhiselt doktorikraadi kaitsnud inimeste arvu. 34. Tartu Ülikool Toetuse andmise tingimuste ühildamine Tartu Ülikoolis heaks kiidetud Teadmiseks võetud. teadmussiirdepõike tingimustega Märgin, et Tartu Ülikooli senat kiitis 27. märtsil 2020 heaks Tartu Ülikooli n-ö teadmussiirdepõike põhimõtted, mis on ülikooli uue nn karjäärimudeli osa. Ülikool avab teadmussiirdepõike võimaluse täiskoormusega akadeemilisele töötajale, kes töötab doktorikraadi nõudval akadeemilisel ametikohal ning kes ei täida ülikoolis tähtajalisi lisaülesandega võetud kohustusi (nt juhtimisülesanded). Teadmussiirdepõike perioodi pikkuseks on kokku lepitud kuni 3 aastat. Teadmussiirde-põikesse mineku, perioodi pikkuse ja algusaja lepib töötaja kokku struktuuriüksuse juhiga, kaasates vajadusel töö vahetu korraldaja. Teadmussiirdepõike perioodi on võimalik katkestada või pikendada, kuid mitte kauemaks kui 3 aastat. Seega on toetuse andmise tingimustes toodud maksimaalselt 2-aastane toetuse periood TÜ-s heaks kiidetud kuni 3- aastase teadmussiirde perioodiga ühildatav. Kui ettevõte rahastab teadlast ise, on teadlasel võimalik ettevõttes ka kuni kolm aastat töötada.  TÜ-s on kokku lepitud, et teadmussiirdepõike ajal on töötajal võimalus ülikoolis töötada maksimaalselt 0,2 koormusega, et täita struktuuriüksuse juhiga (ja töö vahetu korraldajaga) kokku lepitud õppetöö ja juhendamise kohustus. Vastav kokkulepe fikseeritakse tööplaanis, mille alusel toimub teadmussiirdepõikel viibinud töötaja atesteerimine. Ka see tingimus on ühildatav toetuse tingimusega, et teadlasel on võimalus töötada partneri juures osalise tööajaga (osalise koormusega) minimaalselt 0,5 koormusega. Kui TÜ töötaja soovib nii ülikoolis kui ettevõttes kokku töötada täiskoormusega, siis ülikoolis kokku lepitud tingimustest lähtuvalt peab ta arvestama partneri juures vähemalt 0,8 koormusega töötamisega. TÜ ei pea teadmussiirdepõike ajal ülikoolis töötamise maksimaalse koormuse suurendamist mõistlikuks, sest vastasel juhul jääb teadlase panus ettevõttes väiksemaks ning teadmussiire ei täida oma eesmärki. Kui teadlasel ülikoolis õppetöö kohustust ei ole või tema õppetöö on võimalik ümber korraldada, toetab TÜ seda, et teadlane saaks ettevõttesse panustada 100-protsendiliselt. 35. Tartu Ülikool Käsitlemata on seos riiklike uurimistoetustega Mittearvestatud. Seletuskirjas on põhjalik selgitus, kuidas meede seostub teiste Teadlase võimalusi minna ajutiselt tõukefondide meetmetega, kuid käsitlemata on seos ETAg-i tööle erasektorisse või asutusse saab uurimistoetustega, mille rahastamisel töötab suur osa doktorikraadiga hinnata teadlane või tema tööandja. teadlastest. Teise sektorisse siirdumine võib tähendada vajadust peatada Meede on mõeldud siiski eelkõige ETAg-i uurimistoetused või leida asendajad uurimistoetuste nendele teadlastele kelle töö meeskondadesse. Kui ETAg-i grantide peatamist või pikendamist ei võimaldab „ärakäimist“ või keda on võimaldata, pärsiks see meetme eesmärkide täitmist. võimalik teatud perioodil asendada. Teen ettepaneku määrata ETAg-i uurimistoetuste (PSG, PRG, PUTJD) tingimustes, millised on võimalused peatada grandi täitmine ajaks, kui teadlane on siirdunud teise sektorisse tähtajalist tööd tegema. Grandi peatamise ja hiljem jätkamise võimalus pakub teadlasele ja teadusasutusele garantiid, et teisest sektorist naasmisel säilivad seni eraldatud uurimistoetused. Sarnane vajadus võib tekkida ka teiste uurimistoetustega. 36. Tartu Ülikool Täpsustamist vajab seos nutika spetsialiseerumisega Selgitus.  Lisa 1 punkti 3.2 kohaselt toetavad tegevused TAI strateegia ja Projektid ei ole piiritletud üksnes konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide täitmist ja on kooskõlas nutika spetsialiseerumise nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistiku põhimõtetega, kus kasvuvaldkondadega, vaid toetatakse asjakohane. Seos nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadega mobiilsust kõigis valdkondades. hindamisel eeliseid ei anna. Tartu Ülikool peab oluliseks ja eelistatavaks, et projektid ei oleks piiritletud kitsalt nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadega, vaid et toetuse taotlemine oleks vaba kõikidele sektoritele ja valdkondadele. Koostöö ettevõtetega on oluline igale teadusvaldkonnale, et mitmekesistada eri valdkonna teadlaste karjääri. 37. Tartu Ülikool Tulemusnäitaja vajab täpsustamist Arvestatud osaliselt. Lisa 1 punkti 10 alusel on tulemusnäitajaks erasektori rahastatud avaliku Lisatud on näitaja „Era- ja avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal (eesmärk on tõsta see sektori asutustes tööle võetud 5,8% algtasemelt 2023. aastaks 7%-le). Tegevus „Sektoraalse mobiilsuse teadlaste arv“. toetamine“ on selle osakaalu suurendamisega üksnes väga kaudselt seotud, sest meetme projektidega ei stimuleerita eraraha kaasamist avaliku sektori TA-asutustesse. Teen ettepaneku muuta tulemusnäitajat (selleks võib olla näiteks erasektori TA-töötajate arv) või toetatavaid tegevusi selliselt, et stimuleerida ka eraraha kaasamist avaliku sektori TA-asutustesse (näiteks IO litsentsitasudena vm). 38. Tartu Ülikool Termin sektoraalne mobiilsus vajab keelelist ja terminoloogilist Arvestatud. Kasutame terminit ülevaatamist sektoritevaheline mobiilsus. Pakutud Termin sektoraalne mobiilsus on kirjas ka TAIE-s ja riigi termin „teadmussiire“ ei ole antud eelarvestrateegias. Eelarvestrateegias on selgitav lause: „Alustatakse juhul siiski täpne, kuna selle all teadusasutuste ja ettevõtlussektori vaheliste töötajate liikumist mõeldakse teadmiste edasiandmist, soodustavate meetmete ettevalmistamisega (nn sektoraalne mobiilsus), antud juhul on aga tegemist teadlase mille tulemusena liigub senisest enam teadlasi ettevõtlusesse ning ajutise töökohavahetusega. paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja kohandada. Samuti kasvab teadusasutustes ettevõtluskogemustega teadlaste arv, mis aitab paremini ühiskonna nõudlusele vastavat teadustööd paremini planeerida.“ Eesti Keele Instituudi keelekorraldajad, Euroopa Liidu tõlkijad ja terminoloogid on mõlema sõna kohta andnud soovitusi. 7.1. Sõna sektoraalne on taunitav, sest see on inglise toorlaen https://www.eki.ee/dict/ametnik/index.cgi?F=M&C06=et&Q=sektoraalne. Euroopa Liidu terminibaasis IATE on selle vasteteks valdkondlik, sektorisisene, valdkonnapõhine, sektoripõhine. Seega sõna sektoraalne EL-i õigusaktide kaudu Eesti õigusesse ei jõua (https://iate.europa.eu/search/standard/result/1593669769880/1) ja ka Eestil endal ei ole vaja oma õigusakti nii keerukalt sõnastada. 7.2. Sõnal sektor on üld- ja oskuskeeles mitu tähendust. See võib olla majandussektor (turism, töötlev tööstus, kinnisvara), aga ka valdkond (geograafia, eesti keel, õigusteadus). Siinsel juhul on mõeldud kolmandat: era- ja avalikku sektorit. Sõna sektor selline mitmetähenduslikkus võib näiteks eri valdkonnatekstide kokkupuutepiiril hakata segadust tekitama. 7.3. Lisa 1 punktis 9.1.2 on öeldud: „Samal ajal saab teadlane mitmekesistada oma karjääri, omandada kogemusi, arendada oskusi ja luua sidemeid teistes sektorites. Toetuse abil suureneb era- ja avaliku sektori kogemusega teadlaste hulk Eestis. Toimub teadmiste, oskuste ja kogemuste ringlus TA asutuste ja teiste sektorite vahel, mis aitab tugevdada nende omavahelist koostööd.” Selle lause põhjal võib oletada, et teadlane liigub ühest sektorist teise. Kui ta aga liigub sektorite vahel, siis ei ole tegu sektoraalse (ehk sektorisisese), vaid sektoritevahelisega. Sel juhul on sõna sektoraalne eksitav ja omasõna oleks selgem ja täpsem. 7.4. Sõnal mobiilsus on olemas omasõnaline selge vaste liikuvus. Võõrsõna on mitmemõtteline ja tarbetu. Ka Euroopa Liidu õigusaktides on kasutusel liikuvus (https://iate.europa.eu/search/standard/result/1593611801910/1). Keeruka võõrsõna asemel võiks Eesti õigusaktides eelistada selgemaid omasõnu. Teen ettepaneku tegevuse pealkirja täpsustada (näiteks „Sektoritevaheline liikuvus“). Vaagida tasuks ka keeles olemasolevaid termineid. Mitmes  allikas on teadlase liikumist ettevõtlusse (ja tagasi) kirjeldatud sõnaga teadmussiire (vt nt IATE, ÕS, haridussõnastik, https://et.wikipedia.org/wiki/Tehnosiire, EL-i õigusdokumendid jne). Ka Tartu Ülikooli terminikomisjonid on leidnud, et sama protsessi tähistab teadmussiire ja seda, et see on ajutine, väljendatakse sõnaga teadmussiirdepõige. Seega võiks kaaluda käskkirjas ka nende terminite kasutuselevõttu. 39. Eesti Teadusagentuur märkusteta 40. Ettevõtluse Punkt 5.2. – palume avaliku sektori asutuste puhul viidata riigi- ja Arvestatud. Arendamise kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikule registrile, samuti sihtasutuste ja Sihtasutus mittetulundusühingute registrile, vaatamata asjaolule, et andmed on koondatud e-äriregistrisse. Samuti palume ka punktis 9.1.3. viidata ametlikele registri nimetustele. Palume käskkirja seletuskirja täiendada selgitusega, miks on tegevuse 1 partneritena välistatud positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused ning tehnoloogia arenduskeskused. 41. Ettevõtluse Punkt 7.2. – palume täpsustada sõnastust järgnevalt „Juhul, kui antakse Arvestatud osaliselt. Määruse Arendamise riigiabi, ei tohi projekti tegevustega alustada ega võtta siduvaid kohustusi seletuskirja täiendatud. Sihtasutus enne abitaotluse esitamist.“ Käesoleval juhul ei ole käskkirja eelnõus punkti sõnastus korrektne, kuna juhul, kui tegevustega on alustatud enne abitaotluse esitamist, on kogu riigiabi projekt toetuse andmisest välistatud. Palume vastavad parandused viia sisse ka seletuskirja. 42. Ettevõtluse Punkt 8 – palume käskkirjas reguleerida ka tegevuse 2 toetuse piirmäär. Arvestatud. Arendamise Sihtasutus 43. Ettevõtluse Punkt 8.2. – palume sõnastada punkt 8.2. järgnevalt „Partneri omaosaluse Arvestatud. Arendamise määr sõltub partneri suurusest, mis määratakse vastavalt üldise Sihtasutus grupierandi määruse lisale I. „  Käskkirja sõnastus on hetkel eksitav, kuna viidatud grupierandi määruse lisas ei ole toodud mitte toetuse määrad, vaid ettevõtte suuruse määramise põhimõtted. 44. Ettevõtluse Punkt 8.5. – palume täiendada seletuskirja põhimõtetega, kuidas Mittearvestatud. Arendamise määratakse teadlase töötasu proportsioon ja elluviidava projekti toetuse Vastav informatsioon on toodud Sihtasutus määr juhul, kui teadlase töö sisuks partneri juures on nii rakendusuuringu määruse seletuskirjas. kui ka tootearenduse tegevuste läbiviimine. 45. Ettevõtluse Punktid 8.6. ja 8.7. – kuna tegemist on käskkirjas teisi punkte Mittearvestatud. Arendamise dubleerivate punktidega, siis palume need kustutada. Otseselt dubleerivaid punkte ei ole. Sihtasutus 46. Ettevõtluse Punkt 9.1.3. – palume seletuskirjas selgitada piirangut, mille kohaselt Arvestatud osaliselt. Arendamise partner ei saa taotleda toetust rohkem kui kahe teadlase palkamiseks Määruse seletuskirja täiendatud. Üks Sihtasutus abikõlblikkuse perioodil. Kas viidatud piirangu kohaselt on näiteks asutus saab taotleda toetust kuni 2 võimalik 4 isiku palkamine 0,5 koormusega. teadlase palkamiseks ja mõeldud on Palume sõnastada lõik punktis 9.1.3. järgnevalt „ Partnerile esitatavatele isikuid, mitte koormust. nõuetele vastavaks ei loeta taotlejat, kus teadlane on ise osanik või on asutuses taotluse esitamise kuupäevale eelnenud aasta jooksul töötanud vähemalt 3 kuud või kuulub juhtorganisse.“ 47. Ettevõtluse Punkt 9.1.6. – palume täpsustada sõnastust järgnevalt „Taotluse esitab Selgitus. Tegevus 1 jaoks on Arendamise taotleja, kes vastab tegevuse 1 partnerile esitatud nõuetele.“ koostatud eraldi määrus. Projekti Sihtasutus alguskuupäev ei tohi olla varasem kui Täpsustus on vajalik, kuna taotluse esitamise hetkel ei ole taotleja veel taotluse esitamise kuupäev. tegevuse partner, vaid saab partneriks, kui tema taotlus rahuldatakse. Palume täpsustada punktis 9.1.6. tegevuse 1 projektide alguskuupäev juhul, kui toetust taotletakse vähese tähtsusega abina. Kas sellisel puhul võib tegevustega alustamise periood olla varasem taotluse esitamise kuupäevast ning milline on varaseim võimalik ajahetk? 48. Ettevõtluse Punkt 9.1.7. – palume seletuskirjas selgitada, kuidas on tagatud, et riigiabi Arvestatud. Arendamise andmisel hüvitatakse muude kulude all üksnes grupierandi artiklis 25 Määruse seletuskirja täiendatud. Sihtasutus välja toodud abikõlblikke kulusid põhjendatud ulatuses ning samuti  täiendada seletuskirja ühikuhinna leidmiseks läbi viidud analüüsi üldpõhimõtetega. 49. Ettevõtluse Punkt 9.1.8. – teeme ettepaneku sõnastada punkti viimane lause järgmiselt Arvestatud osaliselt. Tegevus 1 jaoks Arendamise „Täpsema hindamisjuhendi ja taotlusvormid kinnitab elluviija, on koostatud eraldi määrus, kus § 4 Sihtasutus kooskõlastades need eelnevalt tegevuse 2 partneriga, rakendusasutuse ja - lõikes 3 on ära toodud üksusega ning avalikustades need hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise ekspertkomisjoni ülesanded kuhu päeval. Taotlusvoorude eelarved määrab elluviija ekspertkomisjoni kuulub ka hindamisjuhendi ja muude ettepanekul.“ dokumentide läbivaatamine enne nende kinnitamist rakendusüksuse poolt ja esitab rakendusüksusele oma ettepanekud. 50. Ettevõtluse Punkt 9.1.9– teeme ettepaneku täpsustada punkti sõnastust järgnevalt: Arvestatud osaliselt. Arendamise „Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: Tegevus 1 jaoks on koostatud eraldi Sihtasutus 1) taotleja, teadlane või taotlus ei vasta punktides 10.1., 10.2. ja 10.4. määrus, kus § 20 ja 21 on sätestatud nimetatud nõuetele; taotluse rahuldamata jätmise 2) taotleja või teadlane mõjutab pettuse või ähvardusega või muul tingimused ja kord ning taotluse õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;..“ kõrvaltingimustega rahuldamine. „Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus elektrooniliselt. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse toetuse partnerile 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.“ Eelpool toodud punktis on viidatud, et otsus saadetakse nii taotlejale kui ka toetuse partnerile. Kuna tegemist on ühe ja sama isikuga, siis palume sõnastust korrigeerida. Palume täpsustada nimetatud punkti viimase lõigu sõnastust. „Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse partneril pärast elluviija poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist taotleja esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik elluviijal tuvastada infosüsteemi vm registrist või andmeallikast.“. Käskkiri ei näe käesoleval  hetkel ette tegevuse 1 taotluse osalist või kõrvaltingimusega rahastamist. Palume vajadusel käskkirja korrigeerida. 51. Ettevõtluse Punkt 9.2. – palume täiendada käskkirja või seletuskirja kuludega, mis Mittearvestatud. Arendamise antud tegevuse elluviimisel on abikõlblikud. Tegevus 1 jaoks on koostatud eraldi Sihtasutus määrus, kus §-s 7 on kulude abikõlblikkus. 52. Ettevõtluse Punkt 11 – palume täpsustada ekspertkomisjoni ülesandeid seoses vahe- Arvestatud. Arendamise ja lõpparuannete kooskõlastamisega. Kas viidatud on tegevuse 1 Ekspertkomisjon kooskõlastab kogu Sihtasutus projektide poolt esitatavatele vahe- ja lõpparuannetele või käskkirja tegevuse vahe- ja lõpparuanded. punktis 16 sätestatud aruannetele? 53. Ettevõtluse Punkt 13 – palume eristada nii tegevuse 1 kui ka tegevuse 2 abikõlblikud Selgitus. Tegevus 1 jaoks on Arendamise kulud ning kohalduvad sätted, kuna tegemist on erinevate kulu hüvitamise koostatud eraldi määrus ja tegevus 2 Sihtasutus viisidega (nt ühikuhinna alusel makstavate personalikulude puhul ei lisatakse Mobilitas Plussi uueks kohaldu punkt 13.2). tegevuseks. 54. Ettevõtluse Punkt 13.3.2. – palume viia sõnastus kooskõlla ühendmäärusega, mille Mittearvestatud. Arendamise kohaselt juhul, kui projekti ülejäänud abikõlblikud kulud hüvitatakse 40% Sihtasutus ulatuses projekti otsestest personalikuludest, loetakse projekti otsesteks personalikuludeks kulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 ja § 3 lõikes 4. Otseste personalikulude hulka ei loeta näiteks ühendmääruse §-s 3 lõike 1 punktis 5 - 7 toodud kulusid. Palume vastavad täiendused teha ka seletuskirjas. 55. Ettevõtluse Punkt 20 – kuna käskkirja punkti 9.1.9. kohaselt koostab elluviija taotluse Selgitus. Tegevus 1 jaoks on Arendamise rahastamise/mitterahastamise otsuseid, siis palume täiendada punkti 20 koostatud eraldi määrus, kus vaiete Sihtasutus sätetega, kuidas toimub elluviija otsuste vaidlustamine. esitamine on §-s 5. 56. Ettevõtluse Palume läbivalt ühtlustada nii käskkirjas kui ka seletuskirjas mõiste Selgitus. Tegevus 1 jaoks on Arendamise partner kasutamist selliselt, et oleks üheselt aru saada, kas silmas peetakse koostatud eraldi määrus ja tegevus 2 Sihtasutus tegevuse 1 või tegevuse 2 partnerit. Samuti palume asendada termin lisatakse Mobilitas Plussi uueks „toetuse partner“ mõistega „tegevuse 1 partner“. tegevuseks. 57. Ettevõtluse Seletuskirjas toodu kohaselt (seletuskirja lk 7) „Antav toetus võib olla nii Teadmiseks võetud. Arendamise riigiabi kui ka vähese tähtsusega abi. Kui antav abi koos 3 varasema aasta Sihtasutus jooksul saadud abiga jääb alla 200 000 euro, on ettevõttele võimalik anda vähese tähtsusega abi. Kui ettevõttel on see piirmäär ületatud, on antavaks toetuseks riigiabi.“. Soovitame esmalt anda siiski abi grupierandi määruse alusel ning vähese tähtsusega abi kasutada juhul, kui grupierandi alusel abi andmine on takistatud (ergutava mõju nõue ei ole täidetud). See võimaldab ettevõtjal hoida vähese tähtsusega abi vaba jääki teiste toetuste jaoks, mille puhul ei ole võimalik kasutada muud abiliiki. 58. Eesti Tööandjate Märkusteta Keskliit 59. Tallinna Eesti ettevõtete ja asutuste sisemise teadus-, arendus- ja Teadmiseks võetud. Tehnikaülikool innovatsioonivõimekuse kasvatamine on Eesti konkurentsivõime, Teised meetmed teadlasmobiilsuse majandusliku ja ühiskondliku arengu seisukohalt ülimalt oluline. Oleme võimaldamiseks on plaanis välja arvamusel, et koos meetmega, millega stimuleeritakse ettevõtteid ja töötada edaspidi. asutusi suurendama oma sisemist TA võimekust, tuleb kavandada meede ja vahendid, mis toetaksid sarnasel viisil teadmiste ja kogemuste liikumist ettevõtetest ja asutustest ülikoolidesse. 60. Tallinna Tallinna Tehnikaülikool on oma akadeemilise karjääri korralduses loonud Teadmiseks võetud. Tehnikaülikool võimaluse arvestada kandideeriva isiku senist tegevust era- ja avalikus Mobiilsusmeetmed suunal ettevõte- sektoris (varasem tegevuse tulemuslikkus on ilmutatud kujul akadeemilise ülikool on alles välja töötamisel. hindamise maatriksis, mis on abivahendiks värbamisotsuste langetamisel), Täpsustame, et kirjeldatud tegevused julgustamaks erinevate ametikohtade täitmisel vastava taustaga isikuid on suunatud Eesti TA asutustes kandideerima. See loob eeldused, et konkreetse ametikoha täitmiseks töötavate teadlaste mobiilsuse vajalike kvalifikatsiooninõuete raames saaks ülikool värbamisotsuse toetamiseks. langetamisel arvesse võtta akadeemilise tegevuse tulemuslikkust iseloomustavate näitajate kõrval tasakaalustatud viisil silmapaistavat teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust era- ja avalikus sektoris (mille käigus reeglina ei valmi teaduspublikatsioone). Tänaseks on ilmne, et IT ja inseneriteaduste valdkonnas pärsivad erasektori kogemusega töötajate liikumist akadeemilisse tegevusse mitte niivõrd ülikooli enda poolt kehtestatavad kvalifikatsiooninõuded, vaid ülikooli suutlikkus maksta  konkurentsivõimelist töötasu. Loodame, et peate võimalikuks kavandada asjakohased meetmed teadmiste, oskuste ja kogemuste liikumise stimuleerimiseks era- ja avalikust sektorist ülikoolidesse. Vastasel korral võiks mobiilsus kujuneda kahetsusväärselt ühesuunaliseks, ning halvemal juhul võib sektoraalne mobiilsusmeede mõjuda ülikoolide akadeemilisele tegevusel isegi kahjustavalt. Konkreetset käskkirja puudutavalt edastame ettepaneku sätestada projektide hindamiskriteeriumides/hindamismaterjalides, et kõrgemad hindepunktid saavad projektid, mille raames tehakse tõhusat koostööd Eestis positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutusega (TA asutus). Ettevõtjate ja TA asutuste aktiivsem koostöö ja sünergia võiks olla valdkond, mis on horisontaalselt integreeritud ka teistesse TA-ga seotud toetusmeetmetesse. 61. Majandus- ja Lisa 1 punktis 5.3. on sulgudes märgitud, et edaspidi viidatakse EASile Arvestatud. Kommunikatsiooni- kui partnerile. Samas punktis 5.2. on partnerina defineeritud avaliku- ja ministeerium erasektori asutused, kuhu teadlane mobiilsusskeemi abil suundub. Mõistete selguse mõttes võiks tekstis kasutada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse osas lühendit EAS ja mitte viidata neile kui partnerile. 62. Majandus- ja Lisa 1 punktis 8 soovitame viidata, et avaliku sektori asutuse puhul Mittearvestatud. Kommunikatsiooni- maksimaalne toetuse piirmäär arvestatakse vastavalt asutuse suurusele. Vajalik selgitus on olemas määruse ministeerium seletuskirjas. 63. Majandus- ja Lisa 1 punkti 9.1.4. lõige 3 soovitame sõnastada selguse mõttes Arvestatud. Kommunikatsiooni- järgnevalt: Määrust täiendatud. ministeerium 3) ei tööta taotluse esitamise kuupäeval positiivselt evalveeritud TA asutuses, kuid kellel on Eestis tunnustatud doktorikraadi kaitsmisest toetuse taotlemise kuupäevaks möödunud mitte rohkem kui kolm aastat. 64. Siseministeerium märkusteta 65. Estonian Business märkusteta School 66. Kaubandus- märkusteta Tööstuskoda 67. Tallinna Ülikool Meetme 1 puhul tekib küsimus, kas teadlane peab loobuma oma teistest Teadmiseks võetud.  toetustest/stipendiumitest (ja millistest) sel ajal, kui ta töötab Toetuse andmise tingimused selliseid ettevõttes/asutuses. Kas sellise kokkulangevuse korral seatakse piiranguid ei sea, tegemist on kitsendavaid tingimusi? Juhul kui seatakse, siis see ei pruugi teadlasi teadlase tööandja ja teadlase vahelise motiveerida. Peab olema selge, kas teadlane saab pöörduda tagasi ülikooli kokkuleppega. probleemideta ja kas tal on lubatud samal ajal teha õppetööd või täita varasemalt võetud kohustusi. 68. Tallinna Ülikool Meede 2 aitab kindlasti saavutada eesmärki, et ettevõtted oleks ülikoolide Teadmiseks võetud. ressurssidest teadlikud, samas on tegemist tavapäraselt rakendusagentuuri Teavitustegevusi teeb ETAg koos ülesannetega. Leiame, et selle rolli võtja osas peaks olema suurem selgus EASiga. Seega ülikoolidelt ei eeldata – on raske ette kujutada, et nt ülikool saaks võtta endale rolli, et teha 25 teavitusürituste korraldamist, küll aga teavitus/teadlikkuse tõstmise üritust või muid tegevusi rakendusperioodil aitab ülikoolide koostöövalmidus kõikidele potentsiaalsetele teadlastele Eestis. Jääb ebaselgeks, kas meetme õnnestumisele igati kaasa. oodatakse mitmeid elluviijaid või valitakse üks peamine elluviija, kes teeb teistega koostööd (nt Tööstus-Kaubanduskoda, Teaduspark vmt). 69. Eesti 2. Keeletoimetajate liidu juhatus vahetas termini sektoraalne Teadmiseks võetud. Keeletoimetajate Liit mobiilsus üle mõtteid ja kinnitab veel kord, et see on eksitav ja hägune Võtame terminina kasutusele termin, mida on ELi õigusaktides tõlgitud enamjaolt mõtet täpsemalt edasi „sektoritevaheline mobiilsus“. andes ja mille asemel võiks ka Eesti õigusaktides eelistada selgemat. Sõna sektoraalne tähendab sektorisisest, sektoripõhist, valdkondlikku, kuid siinse terminiga tähistatakse sektoritevahelist. Sõna mobiilsus on Euroopa Liidu õigusaktides liikuvus ja see oleks selgem ka Eesti õigusruumis. Üks võimalus on aga läheneda hoopis sisuliselt, mitte otse tõlkides, ja kasutada näiteks juba levinud terminit teadmussiire (vt nt IATE, ÕS, haridussõnastik jne). Kuna meile saadetud dokumenditekste (eeskätt seletuskirja) lugedes on näha, et need ei ole veel keeletoimetamisringi läbinud, siis on ehk võimalik keeletoimetustöö eel või ajal vahetada välja ka termin sektoraalne mobiilsus. Oleme valmis osalema selgekeelse termini leidmisel. 70. Maaeluministeerium Soovitame lisada toetatavate tegevuste sihtgruppi lisaks doktorikraadiga Mittearvestatud. teadlastele ka Bologna süsteemi eelsel perioodil teadusmagistri kraadi Käesolev tegevus on suunatud omandanud, kelle kvalifikatsioon on tunnistatud teaduskraadiks Vabariigi doktorikraadi või sellega Valitsuse määruse „Eesti Vabariigi kutsekvalifikatsioonide ja enne võrdsustatud kraadiga teadlaste 1991. aasta 20. augustit endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus“ § mobiilsuse toetamiseks. 12 lõike 2 kohaselt. 71. Sotsiaalministeerium Leiame, et eelnõu võiks tegeleda mobiilsusskeemis osalevate teadlastega Mittearvestatud. ka veidi kaugemas perspektiivis. Teadlaste levinud mure seoses teadusest Antud skeem ei ole mõeldud teadlase mõnda teise sektorisse liikumisega on „kvalifikatsiooni“, st teadusartiklid, jäädavaks toomiseks era- või teadusprojektid ja -rahastus, kadumine. Teadlase kvalifikatsiooni langus avalikku sektorisse. Teadlase ja kahandab oluliselt tema võimalusi teadusesse naasta ning seal tulevikus ülikooli kokkuleppel on teadlasel edukalt tegutseda. Kui antud skeem on mõeldud teadlaste jäädavaks võimalus hiljem akadeemiasse naasta toomiseks era- ja avalikku sektorisse, siis leiame, et skeem võiks sisaldada ning see on kooskõlas ka TA ka nn jätkutegevusi ehk nt era- või avaliku asutuse kohustust teadlast ka asutustes väljatöötatavate peale teadlasele omistatud rahastusperioodi teatud ajaraamis tööl edasi karjäärisüsteemidega. Samuti võib hoida. Kui skeemi eesmärk on peale mobiilsust teadlane T&A asutusse teadlane era- või avaliku sektori tagasi tuua, siis võiks see ette näha ka teatud rahalist toetust teadusesse asutuses töötamise ajal jätkata ka naasmiseks. osakoormusega tööd TA asutuses. 72. Sotsiaalministeerium Eelnõu lisas 1 punktis 9.1.4 loetletakse nõudeid teadlastele, kuid neid ei Arvestatud osaliselt. Toetuse üks põhjendata. Soovitaksime lisada seletuskirja põhjendused seoses eesmärk on teadlaskarjääri kvalifitseeruvale teadlasele esitatud nõuetega TA asutuses töötamise mitmekesistamine ning peamine perioodi või doktorikraadi kaitsmisest möödunud aja kohta. Lisatud sihtrühm on aktiivselt TA asutuses selgitused võiksid sisaldada ka täpsemaid juhiseid eelnimetatud tegutsevad teadlased, kuni 3 aastat perioodide arvestamise kohta, sh kas nende sisse on arvestatud pausi teadustegevusest on lubatud lapsehoolduspuhkusel viibimise aeg. lapsehoolduspuhkusel viibimise puhul ning ka siis, kui mingil põhjusel pole viimase 3 aasta jooksul olnud võimalik teadustööd teha (nt on mõnest teadusgrandist ilma jäädud). 73. Sotsiaalministeerium Eelnõu lisas 2 on toodud teadlase tööjõukulude ühikuhinnad, ent Selgitus. Tegemist on tööandja soovitame lisada juurde täpsustuse, kas tegemist on brutopalgaga või kogu tööjõukuludega (palgafond). palgafondiga. 74. Sotsiaalministeerium Eelnõu seletuskirja kohaselt on toetuse üks eesmärk teadlaskarjääri a. Mittearvestatud. Meetme võimaluste mitmekesistamine ning selle läbi teadmussiirde suurendamine. seletuskirjas on juba välja toodud, et Kuigi doktorikraadi omavatest üle 24-aastastest inimestest on 52% mehed meede on universaalne. ja 48% naised, töötab ettevõtlussektoris 32% meessoost ja ainult 16% b. Mittearvestatud. Teavitustegevuste naissoost teadlastest ja inseneridest (Kindsiko jt, 2017). Paindliku, eesmärgiks on luua tingimised, et võrdseid võimalusi (sh soolist võrdõiguslikkust), akadeemilise töö teadlased ning era- ja avaliku sektori mitmekesisust arvestava, mitmekülgset arengut ja suuremat stabiilsust asutused jõuaksid ühiste TA alaste pakkuva akadeemilise karjääri mudeli väljatöötamine ja juurutamine on koostööprojektideni, suurendades ka üheks „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse teadlaste koostööalast teadlikkust arengukava 2021–2035“ eesmärgiks. Tuginedes eeltoodule, soovitame: ning suurendada teadmussiiret a. Eelnõu seletuskirjas paremini avada seda, et meede on universaalne. akadeemilisest sektorist teisesse Kuigi ka avalik sektor on kasusaajana nimetatud, siis on taustakirjeldus sektoritesse. Tegevus on suunatud siiski suuresti tööstuse/tootearenduse/inseneeria keskne – sektor, kus kõikidele teadlastele, sh valdavalt saavad kasusaajad olema siiski mehed (nii sektoris tegutsevate naisteadlastele. ettevõtjatena kui teadlastena). c. Mittearvestatud. b. Täiendada käskkirja eelnõu lisa 1 punkti 9.2. „Tegevus 2 Teavitus-, koostöö- ja koordinatsioonitegevused“ teist lõiku järgmise lausega: „Muuhulgas otsitakse võimalusi, kuidas teavitustegevustega jõuda naisteadlaste sihtrühmani ning soodustada nende töötamist väljaspool akadeemilist sektorit“. c. Täiendada käskkirja eelnõu seletuskirja punkti 1.4. „Väljumisstrateegia“ esimese lõigu viimast lauset järgmiselt: „Sellest tulenevalt peaks pikemas perspektiivis kasvama erasektori investeeringute kasv TA-sse, akadeemilise ja erasektori koostööprojektide arv ning erasektoris töötavate teadlaste hulk ja paranema sooline tasakaal“. 75. Sotsiaalministeerium Teeme ettepaneku muuta käskkirja eelnõu seletuskirja peatükki 4 a. Arvestatud. „Tegevuse mõjud“ tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele võrdsete b. Mittearvestatud. Teavitustegevuste võimaluste osa järgmiselt: eesmärgiks on luua tingimised, et teadlased ning era- ja avaliku sektori a. Asendada esimeses lõigus laused „Tegevuse kaudu toetatavate asutused jõuaksid ühiste TA alaste tegevuste puhul ei seata juurdepääsupiiranguid lähtuvalt sotsiaalsest koostööprojektideni, suurendades rühmast. Võimalused tegevustest osa saada ei sõltu isiku soost, rassist ega teadlaste koostööalast teadlikkust rahvuslikust kuuluvusest või vanusest.“ lausega: „Eri soost, vanuses, ning suurendada teadmussiiret rahvusest või puudega inimestele võrdsete võimaluste tagamiseks akadeemilisest sektorist teisesse vähendatakse neid barjääre, mis takistavad alaesindatud rühmadel toetuse sektoritesse. Tegevus on suunatud andmise tingimustes kirjeldatud tegevustes osalemist või hüvedest kasu kõikidele teadlastele, sh saamist“. naisteadlastele. Selgitus: Ühissätete määruse artikli 7 kohaselt tuleb diskrimineerimise c. Arvestatud. ennetamiseks tegeleda proaktiivselt erinevatele sotsiaalsetele rühmadele e. Selgitus. Tegevus 1 jaoks on võrdsete võimaluste loomisega. See tähendab erinevate sotsiaalsete koostatud eraldi määrus, kus ei ole rühmade olukorra analüüsimist sekkumisvaldkonnas, takistuste elluviijat ega partnereid. väljatoomist, millega nimetatud rühmadesse kuuluvad isikud kokku puutuvad ja nende takistuste (nt vähene informeeritus, keelebarjäärid, piiravad stereotüübid ja eelarvamused) kõrvaldamisega tegelemist. b. Lisada teise lõiku lause “Teavitustegevuste üheks eesmärgiks on suurendada naisteadlaste teadlikkust ja huvi väljaspool akadeemilist sektorit töötamise võimalustest“. Selgitus: Statistikaameti andmetel töötab väljaspool akadeemilist sektorit rohkem meessoost kui naissoost teadlasi. Paindliku, võrdseid võimalusi (sh soolist võrdõiguslikkust), akadeemilise töö mitmekesisust arvestava, mitmekülgset arengut ja suuremat stabiilsust pakkuva akadeemilise karjääri mudeli väljatöötamine ja juurutamine on üheks „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ eesmärgiks. c. Kustutada teise lõigu viimases lauses „Lisaks füüsilisele keskkonnale, tuleb tagada juurdepääs informatsioonile ja kommunikatsioonile, sh võetakse võimalusel arvesse WCAG 2.0 juurdepääsetavuse suuniseid, kui see ei saa takistuseks toetatavate tegevuste peaeesmärkide elluviimisel“ lauseosa: „kui see ei saa takistuseks toetatavate tegevuste peaeesmärkide elluviimisel“. Selgitus: WCAG 2.0 nõuded kehtivad veebilehtedele. Jääb selgusetuks, kuidas veebilehe loomisel selle muutmine erivajadustega  inimestele ligipääsetavaks, saaks olla takistuseks teadlaskarjääri võimaluste mitmekesistamisel ning selle läbi teadmussiirde suurendamisel. Kustutada teises lõigus laused: „Sarnaselt teistele eluvaldkondadele ning tavapärasele teaduse rahastamise praktikale lähtutakse vahendite eraldamisel eelkõige teadustöö eksellentsusest ning vajadusel valdkondlikest prioriteetidest, mitte rahastatavate teadlaste soost või uuritavast teemavaldkonnast. Tegevuste raames ei piirata osalust tulenevalt soost, vanusest, rassist, rahvuslikust kuuluvusest ega kodakondsusest, tegevused on avatud kõigile, kes vastavad seatud muudele tingimustele.“ Selgitus: Nõuded taotlejale ja taotlusele ning taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja metoodika kirjeldatakse eelnõu lisa 1 vastavates punktides. Lõigu viimane lause kordab juba esimeses lõigus esitatud mõtet. e. Kirjeldada elluviija ja partneri kohustused (Tegevuste elluviimisel tuleb elluviijal ja partneritel järgida Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1303/2013 artikli 7 „Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine“ ja artikli 8 „Säästev areng“ nõudeid.) käskkirja eelnõu lisa 1 punktis 15 „Elluviija ja partneri kohustused“. Selgitus: Elluviija ja partneri kohustused kirjeldatakse eelnõu tekstis. Eelpool kirjeldatud ühissätete määrusest tulenevad nõuded tegevuste elluviijale ja partnerile hõlmavad lisaks läbivale teemale „Võrdsed võimalused“ (artikkel 7) ka läbivat teemat „Keskkond ja kliima“ (artikkel 8). 76. Sotsiaalministeerium Soovime, et eelnõu toetaks teadlaste ja ettevõtete vahelist koostööd ka Teadmiseks võetud. sotsiaalvaldkonda uudsete toodete ja teenuste toomisel. Uudsete toodete ja teenuste kasutusse jõudmise toetamise vajadust kirjeldab Sotsiaalministeeriumi koostatud roheline raamat „Tehnoloogiakasutuse suurendamine inimese igapäevase toimetuleku ja heaolu toetamiseks kodus“.  Lisa haridus- ja teadusministri määruse „„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu juurde Standardiseeritud ühikuhinna kasutamine tegevuses „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“ Tööjõukulude standardiseeritud ühikuhinna alusel toetuse andmine tegevuses „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“. 1. Teadlase tööjõukulud hüvitatakse ühikuhinna alusel. Ühikuhind ühe kuu kohta on 3264 eurot. 2. Teadlasel on võimalus töötada projektis osalise tööajaga (osalise töökoormusega) minimaalselt 0,5 koormusega. Osalise tööajaga töö korral hüvitatakse selle osakaal ühikuhinnast vastavalt tööajale, nt kui töökoormus on 0,5, siis arvestatakse ühikuhinnast proportsionaalselt 50%. 3. Ühikuhinda arvestatakse ühe kalendrikuu eest. Kui töötamise esimesel ja/või viimasel kuul töötatakse toetuse saaja juures vaid osa kalendrikuust, hüvitatakse ühikuhind vastavate kuude eest proportsionaalselt toetatavate tööpäevade arvuga, st ühikuhind ühe kuu eest jagatakse konkreetse kuu tööpäevade arvuga ja korrutatakse selle kuu toetatavate tööpäevade arvuga. 4. Ühikuhinna alusel tööjõukulude hüvitamise aluseks on toetuse saaja ja teadlase vahel sõlmitud leping, kus on mh sätestatud teadlase tööaeg (koormus), periood, mille vältel teadlane toetuse saaja juures töötab ja töö sisu. 5. Ühikuhinda rakendatakse kõikidele käesoleva määruse alusel toetatud projektidele ja ühikuhinda ei korrigeerita. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/20-1103 - „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 22.09.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/485b9f6b-f59c-436e-85c4-7242de461df8 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/485b9f6b-f59c-436e-85c4-7242de461df8?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main