Kriminaalmenetluse 16267000669 lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 29.09.2017.a. Pärnu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Pille Juhkov Kriminaalasja number: 16267000669 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 263 lg 1 p 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): KK Kuriteosündmuse aeg: 22.07.2016 Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 16267000669, milles alustati menetlust 23.07.2016. a. KarS § 263 lg 1 p 1 tunnustel selle kohta, et 22.07.2016.a. kella 23.50 ajal Pärnus WWWpargis tungisid 2 meest kallale AAA’le, millega tekitati kannatanule tervisekahjustus sääreluu murru näol. Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on KK’ale esitatud kahtlustus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et et tema käitus avalikus kohas teisi isikuid häirival ja ohtu seadval viisil, rikkudes KorS §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid 22.07.2016 kella 22.51 paiku lõi Pärnu linnas XXX maantee WWWpargis AAA’le ühel korral rusikaga näopiirkonda, mille tagajärjel viimane kukkumise käigus sai tervisekahjustuse ZZZ. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 sätestatu kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nimetatud alustel võib KrMS § 202 lg 7 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav KK on ennast temale esitatud kahtlustuses süüdi tunnistanud ning andnud ütlusi , et viibis 22.07.2016 Pärnus WWWpargis koos oma venna ja teiste isikutega. Temal ja vennal tekkis tüli pargis viibinud kahe noormehega, mis lõppes kähmlusega . Täpsemaid asjaolusid KK ei mäleta alkoholijoobe tõttu. Järgmisel päeval helistas KK’ale aga kannatanu AAA ning teatas, et tal on kukkumisest jalaluu katki. Lepiti kokku, et asi lahendatakse omavahel kahjutasu maksmise näol. Kannatanu AAA ütlustest nähtub, et ta viibis koos oma sõbraga 22.07.2016.a. Pärnus WWWpargis, kui sinna tuli talle tuttav BBB oma seltskonnaga. Viimasel tekkis tüli AAA sõbraga, mida AAA lahutama läks. Siis sai ta aga ise paremalt poolt löögi näo piirkonda, mille tulemusel komistas kukkus ja hiljem selgus, et katki on parema jala pekseluu. Lööja palus peale lööki ka vabandust. Järgmisel päeval suhtles AAA Facebooki teel KK’aga, kes lubas vigastusega tekitatud kahju hüvitada. Kannatanu AAA tutvus prokuratuuris toimikuga 29.08.2016.a. Kannatanu avaldas, et tsiviilhagi esitada ei soovi, samuti ei omanud ta arvamust võimaliku määratava karistuse osas. Kahtlustatava süü kirjeldatud kuriteoepisoodides ei ole suur kuna KK on ennast kahtlustuses esitatud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ning tegu puhtsüdamlikult kahetsenud. Puhtsüdamlik kahetsus on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Väiksemale süüle viitab ka toimepandud teise astme kuriteo eest ette nähtud sanktsioonimäär. Käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi, kuna isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kahtlustatav on varasemalt kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt 17.09.20114.a. KarS § 118 lg 1p 1 järgi teo eest, mille ta pani toime 08.11.2013.a. Teda karistati 3 aastase vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi 3 aastase katseajaga. Katseaeg lõppes 16.09.2017.a. Kriminaalhooldaja on prokurörile esitanud ülevaate katseaja kulgemisest. Selle kohaselt esines katseaja alguses KK’al alkoholi kuritarvitamist, mistõttu koostati ka hoiatusi ning määrati lisakohustusi. KK osales sotsiaalprogrammis. 04.11.2016.a. pöördus KK psühhiaatri vastuvõtule ning isikule tehti aastase toimega alkoholivastane süst, mille tagajärjel ta suutis edaspidi säilitada karske eluviisi ja hoiduda vägivaldsest käitumisest. Karske eluviisi säilimist motiveeris ka sündinud tütar, kelle kasvatamises soovib KK aktiivselt osaleda. Katseaja lõpuks leidis KK alalise töö Soome Vabariigis QQQ OÜ.s, tööleping koostatud 10.08.2017.a. Käesoleval ajal ei ole KK suhtes rohkem pooleliolevaid kriminaalmenetlusi. Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku varasemat aga ka teo toimepanemise järgset käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada isikut käesoleva kuriteo toimepanemise eest kriminaalvastutusele võtmata. Ta pani käeolevas asjas kõnealuse teo toime samuti joobeseisundis ning on hiljem seda kahetsenud. KK on võtnud tarvitusele meetmed oma alkoholiprobleemist vabanemiseks ning ka kannatanu ei ole kohtueelse uurimise käigus esitanud tsiviilhagi ega pidanud ilmtingimata isiku karistamist kriminaalkorras vajalikuks. Edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ning ühiskondlike normide sidususest arusaamiseks on käesoleval juhul piisav kahtlustatava suhtes KrMS § 202 ettenähtud kohustuse/ mõjutusvahendi kohaldamine. Tulenevalt eeltoodust leian, et kahtlustatava suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel, määrates KK’ale kohustuse tasuda riigituludesse 250 eurot. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2, 3, 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 16267000669 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: määrata KK’ale ▪kohustus tasuda riigituludesse 250 eurot tähtajaga 31.12.2017.a. 3. Tõkendi tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: DVD plaat turvakaamera salvestisega jätta kriminaalasja materjali juurde. 5. Vahistuse andmed: puuduvad. 6. Kriminaalmenetluse kulud: ei ole 7. Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud andmete loetelu: ei ole edastatud. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanu AAA, kahtlustatav KK. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuris Pikk 16b, Pärnu linn. 10. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile asukohaga Wismari 7, 15188 Tallinn. Pille Juhkov Olen kohustustega nõus. Minule on selgitatud kuriteo tunnustega teo olemus ja kriminaalmenetluse lõpetamise alus. Määruse koopia olen kätte saanud. ___________________________ KK 29.09.2017.a.