KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS
Koostamise kuupäev ja koht: 27.09.2017. a, Pärnus
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Pille Juhkov
Kriminaalasja number: 17267000435
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 263 lg 1 p 1
Kahtlustatava nimi (isikukood): a/e KG
Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 17267000435, milles alustati
menetlust 30.05.2017. a. KarS § 121 lg 1 alusel.
Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on alaealisele KG’ele esitatud kahtlustus KarS §
263 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema
rikkudes KorS §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid-30.05.2017.a kella 14:00
ajal Pärnu linnas XXX tn Y asuva WWW kooli staadioni kõrval tänaval, avalikus kohas ja
kõrvaliste isikute juuresolekul, lohistas jope kapuutsist kinni hoides maas pikali olevat ja end
lahti rabeleda püüdvat Z-aastast AAA’d seejärel pigistas käega pikali olevat AAA’d kõrist ning
toetus jalaga AAA kõri peale, millega tekitas kannatanule füüsilist valu.
Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 sätestatu kohaselt saab
kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on
heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud
või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik
menetlushuvi. Nimetatud alustel võib KrMS § 202 lg 7 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetada
ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu,
mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb
karistusena ette ainult rahalise karistuse.
KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille
eest karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
Kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav KG on ennast
temale esitatud kahtlustuses süüdi tunnistanud osaliselt ning andnud ütlusi teo toimepanemise
asjaolude kohta. Ta on selgitanud, et lohistas AAA’d jopest, samas jalga talle kõrile pannud ei
ole. KG soovis AAA’ga nö selgeks rääkida probleemi, kuna AAA rääkivat tema ja paljude
teiste kohta halba. Koolimaja staadioni kõrval oleval kõnniteel võttis KG AAA’l jope kapuutsist
kinni ja lohistas teda. Siis aga tuli kusagilt võõras meesterahvas, kes käskis AAA lahti lasta,
kuna viimane nuttis. KG laskiski kannatanu lahti, kuid järgnes koos sõpradega CCC
bussipeatusesse ja seal jätkunud tüli lahendamise käigus lõhkus ka AAA telefoni.
Kannatanu AAA on samuti kinnitanud, et 30.05.2017 oli tal konflikt oma klassivenna KG’ga,
kui viimane järgnes talle koolimaja staadioni läheduses koos sõpradega.
KG lohistas teda kapuutsist kinni hoides, AAA tundis seetõttu valu. Tegevuse katkestas
juhuslikult jalgrattal möödunud võõras meesterahvas. Seejärel joksis AAA KG eest CCC
bussipeatusesse, kuid KG järgnes talle koos sõpradega. Bussipetauses võttis kannatanu välja
oma mobiiltelefoni, soovides helistada, kuid KG võttis telefoni käest ära ning viskas selle
asfaldile.
Seoses telefoni lõhkumisega on AAA ema BBB esitanud kriminaalasjas tsiviilhagi 24.08 eurot
KG vanemate vastu.
Kahtlustatava süü kirjeldatud kuriteoepisoodis ei ole suur kuna KG on ennast kahtlustuses
esitatud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud. Samuti oli KG kuriteo toimepanemise ajal
alaealine, Z-aastane.
Väiksemale süüle viitab ka toimepandud teise astme kuriteo eest ette nähtud sanktsioonimäär.
Käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi, kuna isikule etteheidetava
kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine
ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega
kui avaliku karistamisega. Kahtlustatav KG ei ole kriminaalkorras karistatud, samas oli tema
suhtes lõpetatud menetlus KrMS § 201 alusel 03.05.2017.a. teo osas, mille ta pani toime sama
kannatanu so AAA suhtes 14.03.2017.a. Antud teo eest kohaldati KG’ele alaealiste
mõjutusvahendite seaduses ettenähtud mõjutusvahendit. Samuti nähtub kriminaalasja
materjalist, et AAA ja KG vahel on juba pikemat aega vaenulik suhtumine ning üksteisega läbi
ei saada.
Alaealiste poolt toimepandud kuritegude puhul on esmatähtis eripreventiivne (kasvatuslik
eesmärk). Mõjutamise eesmärgiks on seega kasvatamine, mitte karistamine. Kriminaalkaristus
on äärmuslik abinõud, mida tuleb vältida.
Analüüsides käesolevas kriminaalasjas olemasolevat infot, leiab prokurör, et kuna KG’el
esineb käitumisprobleeme nii AAA kui ka nt õpetajatega, vajaks ta mitte karistamist vaid abi
saamist oma käitumise muutmiseks.
Leian, et käesoleval juhul oleks otstarbekohane edaspidise riskikäitumise vähendamiseks
suunata KG sotsiaalprogrammi MDFT (multidimensionaalne pereteraapia). Antud programm
on tõsiste käitumisprobleemidega noortele ja nende peredele suunatud programm, kus
töötatakse süsteemselt nii noore õigusrikkuja, tema vanema, perega kui perevälise
dimensiooniga (sõbrad, töökaaslase, õpetajad, õpilased, suhtlus ametiisikutega jne). Programm
viiakse ellu väljaspool kinniseid asutusi ning on pikaajaline (6 kuud). Teraapias osalemine
aitaks kaasa KG sotsiaalsete oskuste arendamisele ja eakohase käitumise soodustamisele.
Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning asjaolusid arvestades on alust asuda
seisukohale, et KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik
saavutada isikut kriminaalvastutusele võtmata. Samuti tuleb arvestada isiku alaealisust kuriteo
toimepanemise ajal. Edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ning ühiskondlike normide
sidususest arusaamiseks on käesoleval juhul piisav kahtlustatava suhtes KrMS § 202
ettenähtud mõjutusvahendi kohaldamine.
Tulenevalt eeltoodust leian, et kahtlustatava suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus
KrMS § 202 alusel, määrates KG’ele kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis MDFT.
Kuna kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagi 24.08 eurot, tuleb see kannatanule heastada.
Samuti tuleb hüvitada kriminaalmenetluse kulu, so kaitsjatasu, summas 48 eurot, jättes selle
vanema EEE kanda.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2, 3, 7 ja 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 17267000435 menetlus
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: ▪ määrata kohustus osaleda sotsiaalprogrammis MDFT
6 kuu jooksul.
▪ määrata kohustus hüvitada kannatanule tekitatud kahju 24.08 eurot BBB kasuks SSS
Swedbank arveldusarvele tähtajaga 27.12.2017. Maksekorraldus esitada prokuratuurile
[email protected]
▪märata kohustus hüvitada kriminaalmenetluse kulu 48 eurot tähtajaga 27.01.2018
3. Tõkendi tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:
Asitõendeid ei ole
5. Vahistuse andmed: puuduvad.
6. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsjatasu 48 eurot jätta vanema EEE kanda.
7. Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud andmete loetelu:
ei ole edastatud.
8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata: kannatanu AAA, kaitsja AP, sotsiaalkindlustusamet.
9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määruse koopia saamisest alates kümne päeva
jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuris Pikk 16b, Pärnu linn.
10. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile
asukohaga Wismari 7, 15188 Tallinn.
Pille Juhkov
Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustust, uuendatakse prokuratuuri
poolt käesoleva kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg 6 sätetest juhinduvalt ning menetlust
jätkatakse üldises korras.
Olen kohustusega nõus: ___________________ KG
__________________ EEE
(seaduslik esindaja )