Lääne Ringkonnaprokuratuur · 6. september 2017
- Viit
- LÄRP-0/17/974
- Registreeritud
- 6. september 2017
- Dokumendi liik
- Oportuniteedimäärus
- Funktsioon
- LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
- Sari
- LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
- Toimik
- LÄRP-0/2017
- Vastutaja
- Merje Leemets (Riigiprokuratuur, Haldusosakond, Lääne piirkondlik talitus, Paide)
Sisu (failidest)
KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS
Koostamise kuupäev ja koht: 23.03.2017 Haapsalus
Koostaja ametinimetus ja nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ülle Tamm
Kriminaalasja number: 16257000163
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3, § 120 lg 1
Kahtlustatava nimi: TT
Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr.16257000163, milles alustati menetlust
17.06.2016 selles, et 15.06.2016 Lääne maakonnas Haapsalu linnas XXX põik Y asuvas korteris
kasutas TT omavahelise sõnavahetuse pinnalt tekkinud tüli käigus alaealise lapse AAA juuresolekul
füüsilist vägivalda kannatanu BBB suhtes, lüües kannatanule ühel korral vastu kätt, mille tagajärjel
kannatanu tundis füüsilist valu. Kohtueelsel uurimisel esitati TT’ele kahtlustus KarS § 121 lg 2 p
2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. lähisuhtes korduvas kehalises
väärkohtlemises ja KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. tapmisega
ähvardamises.
Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest lähtuvalt
otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Lõpetades menetluse
just viimasest lähtuvalt KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et süüdistatava käitumises on
olemas kõik kuriteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle
väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaal-
karistus kõige tõhusam vahend. Tegemist on kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab
lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada
kriminaalrepressiooni kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt
mittemõõdukas.
Avalikust menetlushuvist on prokuröri hinnangul võimalik rääkida juhul, kui eripreventiivsetest
vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui
isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist süüteo eest karistatud või on tema suhtes
menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema
edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik
rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui
üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on olemas
üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud isiku poolt, kelle vastu peab avalikkusel olema eriline
usaldus või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed
õiguskaitsevahendid.
TT on nii kriminaal- kui väärteo korras karistamata isik. Käesoleval ajal puudub informatsioon ka
kahtlustatava poolt toimepandud uute kuritegude kohta. Kahtlustatav ja kannatanu ei ela koos.
Leian, et isiku süü antud kuriteo toimepanemise puhul ei ole suur. Võrreldes käesoleva asja
tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, tuleb asuda seisukohale, et TT suhtes ei ole
eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetlusega
jätkamine/karistuse kohaldamine.
Haginõue käesolevas kriminaalasjas puudub. Kahtlustatava edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks
ei ole vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi ning selleks piisab kriminaalmenetluse
lõpetamisega kaasnevate kohustuste määramisest. Lähtudes eelnevast, leian, et TT suhtes on
võimalik kohaldada kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 lg 7 alusel.
Antud seadusesätte alusel menetluse lõpetamine eeldab kahtlustatava nõusolekul temale konkreetse
täitmise tähtaja ära näitamisega teatud kohustuse panemist.
Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör
kriminaalmenetluse ja edastab kriminaalasja materjalid Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja.
Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja § 206 abiprokurör
m ä ä r a s:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr.16257000163 menetlus.
2. Panna TT’le kohustuseks:
- maksta 01.septembriks 2017 riigituludesse 400,00 eurot
- tasuda 01.septembriks 2017 kriminaalmenetluse kulu (kaitsjatasu) summas 72,00
eurot
3. Tõkend- ei kohaldatud.
4. KrMS § 991 alusel DNA proov ja sõrmejälgede kaart edastatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti
süütegude menetlemise, avastamise ja ärahoidmise eesmärgil. DNA proov ja sõrmejäljed võetud
Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonnas.
5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid puuduvad.
6. Vahistamist ei ole kohaldatud.
7. Kriminaalmenetluse kulud – kaitsjatasu 72,00 eurot.
8. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata kannatanutele BBB ja anda üle
kahtlustatavale.
9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva
jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonnas asukohaga Haapsalu Sadama
21.
10. Käesoleva määruse peale vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse
Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188.
Ülle Tamm
2