TALLINNA NOTAR SIRET PAAVEL-MARGNA NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER KINNISTU JAGAMINE KINNISTUTE VAHETUSLEPING ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED Käesoleva notariaalakti on koostanud ja videosilla vahendusel tõestanud Tallinna notar Siret Paavel-Margna, kelle büroo asub Eesti Vabariigis Tallinnas Maakri 19/1 MERGEFIELD TehingAdapter;TEHING_OID;TõestKuupSõnadega neljateistkümnendal juulil kahe tuhande kahekümne esimesel aastal ( MERGEFIELD TehingAdapter;TEHING_OID;TõestamisKuupäev 14.07.2021 .a.) ning selles notariaalaktis osalejad on MERGEFIELD OsalejaAdapter;3895003317cb42c98ab33daa5e33a93f;Nimi Södra Metsad OÜ , registrikood MERGEFIELD OsalejaAdapter;3895003317cb42c98ab33daa5e33a93f;Registrikood 10944021 , aadress MERGEFIELD OsalejaAdapter;3895003317cb42c98ab33daa5e33a93f;Aadress Merivälja tee 1, Tallinn (e-posti aadress: MERGEFIELD OsalejaAdapter;3895003317cb42c98ab33daa5e33a93f;Epost
[email protected] ), edaspidi nimetatud Omanik 1 , mille esindajana tegutseb registrikaardile kantud juhatuse liige MERGEFIELD OsalejaAdapter;a3e66d8b06864adf8497caa1d2f9da04;Nimi Björn Stefan Karlsson , isikukood MERGEFIELD OsalejaAdapter;a3e66d8b06864adf8497caa1d2f9da04;Registrikood 35510310111 , kes on Rootsi Kuningrii gi kodanik ja kelle isikusamasus on tuvastatud PPA elektroonilise andmebaasi alusel videosilla vahendusel ning kelle asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt ____ , Eesti Vabariik, tegutsedes Kaitseministeeriumi kaudu, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodiga 70004502, aadress Sakala tn 1, Tallinn, e-posti aadress
[email protected], edaspidi nimetatud Omanik 2 , mille esindajana tegutseb käesolevale notariaalaktile lisatud volikirja alusel Evelin Paju , isikukood 47908130297, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA elektroonilise andmebaasi alusel videosilla vahendusel ning kelle asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt ____ . Kuna Björn Stefan Karlsson ei valda piisavalt eesti keelt, selgitas notariaalakti tõestaja talle õigust nõuda notariaalakti kirjaliku tõlke koostamist, kuid eelnimetatud osaleja loobus sellest. Osalejad sõlmivad lepingu alljärgnevas: KINNISTUSRAAMATU SEIS Kinnisturegistri registriossa nr 906936 kantud kinnistu, nimetusega Rebase 1 (edaspidi nimetatud Kinnistu) , kohta avatud kinnistusregistri registriosa andmed on: Esimeses jaos (kinnistu koosseis) – katastriüksus katastritunnusega 40001:003:0274 , asukohaga Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Patika küla, Rebase 1 , pindalaga 16,16 ha , sihtotstarbega maatulundusmaa (100%) ; katastriüksus katastritunnusega 40001:003:0275 , asukohaga Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Patika küla, Rebase 1 , pindalaga 6,62 ha , sihtotstarbega maatulundusmaa (100%) ; Teises jaos (omanik) – Södra Metsad OÜ (registrikood 10944021) ; Kolmandas jaos (koormatised ja kitsendused) – kanded puuduvad ; Neljandas jaos (hüpoteegid) – kanded puuduvad . Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusraamatu elektroonilises andmebaasis käesoleva lepingu tõestamise päeval enne lepingu tõestamist. KINNISTU JAGAMINE , LEPINGU ESE 1 JA REGISTRITE SEIS Södra Metsad OÜ on otsustanud jagada käesoleva lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistu kaheks (2) iseseisvaks kinnistuks selliselt, et tekib: kinnistu, mille koosseisu kuulub katastriüksus katastritunnusega 40001:003:0274 , asukohaga Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Patika küla, Rebase 1 , pindalaga 16,16 ha , sihtotstarbega maatulundusmaa (100%) ; kinnistu, mille koosseisu kuulub katastriüksus katastritunnusega 40001:003:0275 , asukohaga Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Patika küla, Rebase 1 , pindalaga 6,62 ha , sihtotstarbega maatulundusmaa (100%) . Södra Metsad OÜ hindab käesoleva lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistu jagamisel tekkiva uue, lepingu punktis 2.1.2. nimetatud kinnistu väärtuseks kolmteist tuhat kolmsada üheksateist eurot ( 13 319 €). Lepingu esemeks 1 on käesoleva lepingu punktis 2.1.2. nimetatud kinnistu katastritunnusega 40001:003:0275 , asukohaga Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Patika küla, Rebase 1 , pindalaga 6,62 ha , sihtotstarbega maatulundusmaa (100%) , koos selle oluliste osade ja päraldistega. Maa-ameti maakatastri kitsenduste kaardi andmetel kehtivad lepingu eseme 1 suhtes järgmised kitsendused: a valik ja avalikult kasutatav veekogu ja kallasrada (Mustjõgi) ; Mustjõgi ( üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km ² valgalaga veekogud ) kalda piirangu-, ehituskeelu- ja veekaitsevöönd ; n itraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala) ; u uringu ala (geoloogiline) (Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine) ; Riigikaitselise ehitise (Kaitsev ä e keskpol ü goon) piiranguvöönd . Riikliku ehitisregistri andmetel lepingu esemel 1 ehitisi ei paikne. LEPINGU ESE 2 JA REGISTRITE SEIS Lepingu esemeks 2 on kinnistusregistri registriossa nr 2882136 kantud kinnistu , nimetusega Kingsepametsa , koos oluliste osade ja päraldistega. Eelnimetatud kinnistu kohta avatud kinnistusregistri registriosa andmed on: Esimeses jaos (kinnistu koosseis) – katastriüksus katastritunnusega 12902:002:0135 , asukohaga Järva maakond, Järva vald, Kaalepi küla, Kingsepametsa , pindalaga 6,37 ha , sihtotstarbega maatulundusmaa (100%) , (k atastriüksus on moodustatud plaani ja kaardimaterjali aluse l) Teises jaos (omanik) – Eesti Vabariik ; Kolmandas jaos (koormatised ja kitsendused) – kanded puuduvad ; Neljandas jaos (hüpoteegid) – kanded puuduvad . Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusraamatu elektroonilises andmebaasis käesoleva lepingu tõestamise päeval enne lepingu tõestamist. Maa-ameti maakatastri kitsenduste kaardi andmetel kehtivad lepingu eseme 2 suhtes järgmised kitsendused: elektripaigaldise ( e lektriõhuliin alla 1 kV (LÜPSIPLATSI) ) kaitsevöönd; n itraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala) ; u uringu ala (geoloogiline) (Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine) ; k aitsmata põhjaveega ala . Riikliku ehitisregistri andmetel lepingu esemel 2 ehitisi ei paikne. OSALEJATE KINNITUSED Omaniku 1 esindaja kinnitab , et: Käesolevas lepingus toodud andmed Kinnistu sh lepingu eseme 1 kohta on tõesed ja õiged ning selle suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. Kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole Kinnistut sh lepingu eset 1 kellelegi võõrandatud ega koormatud ühegi kolmandale isikule kuuluva õigusega (s.h. kinnistusraamatusse mittesissekandekohustusliku kolmanda isiku õigusega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud), samuti ei ole sõlmitud mingeid võlaõiguslikke kokkuleppeid selle võõrandamiseks ja/või koormamiseks. Ühtlasi kohustub Omanik 1 kuni Omaniku 2 lepingu eseme 1 omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseni selliseid kokkuleppeid mitte sõlmima. Kinnistu sh l epingu ese 1 ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi ega kehti mingeid keelde. Omaniku le 1 teadaolevalt ei kehti Kinnistu sh lepingu eseme 1 suhtes mingeid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid, samuti, et lepingu eseme 1 suhtes ei ole algatatud kaitse alla võtmise menetlust ning Omanik 1 ei ole saanud kaitsekohustuse teatist. Lepingu esemeks 1 oleval kinnistul ei ole keskkonnareostust ja ei ole tehtud vastavasisulisi ettekirjutusi. Lepingu ese 1 ei ole ühendatud ega liitunud tehnovõrkudega. Lepingu eseme 1 suhtes ei ole kehtestatud detailplaneeringut. Lepingu esemel 1 ei paikne ehitisi. Lepingu esemeks 1 oleval kinnistul kasvava metsa raieõigust ei ole võõrandatud või mistahes muul viisil käsutatud. Lepingu esemel 1 ei ole teostatud mistahes ebaseaduslikku kasvava metsa raiet. Lepingu esemel 1 puudub vahetu juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Lepingu esemel 1 ei ole mingeid Omanikule 1 teadaolevaid varjatud puudusi, millest Omanik 1 ei ole Omanikule 2 teatanud või mida Omanik 1 ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. Kuni käesoleva lepingu sõlmimise päevani on tasutud kõik lepingu eseme 1 eest tasumisele kuuluvad maksud ning kantud avalikud koormatised, mille tasumise tähtpäev on saabunud. Ta on üle vaadanud lepingu eseme 2 koosseisu kuuluva maaüksuse ja on teadlik maaüksuse suurusest ja piiridest, samuti kitsendustest. Käesoleva lepingu sõlmimine ei kahjusta Omaniku 1 majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve. Omaniku 1 suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, samuti ei ole määratud ajutist pankrotihaldurit ega algatatud Omaniku 1 saneerimis- või likvideerimismenetlust. Tema esindaja esindusõigus on kehtiv ning tal on olemas kõik käesoleva lepingu sõlmimiseks vajalikud äriühingusisesed nõusolekud, volitused ja kooskõlastused. Omaniku 2 esindaja kinnitab , et: Käesolev leping sõlmitakse kooskõlas Kaitseministeeriumi 16.juuni 2021 käskkirjaga nr 132. Nimetatud õigusakt on kehtiv, seda ei ole muudetud ega tunnistatud kehtetuks, samuti ei ole seda vaidlustatud. Käesolevas lepingus toodud andmed lepingu eseme 2 kohta on tõesed ja õiged ning selle suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. Kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole lepingu eset 2 kellelegi võõrandatud ega koormatud ühegi kolmandale isikule kuuluva õigusega (s.h. kinnistusraamatusse mittesissekandekohustusliku kolmanda isiku õigusega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud), samuti ei ole sõlmitud mingeid võlaõiguslikke kokkuleppeid selle võõrandamiseks ja/või koormamiseks. Ühtlasi kohustub Omanik 2 kuni Omaniku 1 lepingu eseme 2 omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseni selliseid kokkuleppeid mitte sõlmima. Lepingu ese 2 ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi ega kehti mingeid keelde. Omaniku le 2 teadaolevalt ei kehti lepingu eseme 2 suhtes mingeid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid, samuti, et lepingu eseme 2 suhtes ei ole algatatud kaitse alla võtmise menetlust ning Omanik 2 ei ole saanud kaitsekohustuse teatist. Lepingu esemeks 2 oleval kinnistul ei ole keskkonnareostust ja ei ole tehtud vastavasisulisi ettekirjutusi. Lepingu ese 2 ei ole ühendatud ega liitunud tehnovõrkudega. Lepingu eseme 2 suhtes ei ole kehtestatud detailplaneeringut. Lepingu esemeks 2 oleval kinnistul ei paikne ehitisi. Lepingu esemeks 2 oleval kinnistul kasvava metsa raieõigust ei ole võõrandatud või mistahes muul viisil käsutatud. Lepingu esemel 2 ei ole teostatud mistahes ebaseaduslikku kasvava metsa raiet. Lepingu esemel 2 puudub vahetu juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Lepingu esemel 2 ei ole mingeid Omanikule 2 teadaolevaid varjatud puudusi, millest Omanik 2 ei ole Omanikule 1 teatanud või mida Omanik 1 ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. Kuni käesoleva lepingu sõlmimise päevani on tasutud kõik lepingu eseme 2 eest tasumisele kuuluvad maksud ning kantud avalikud koormatised, mille tasumise tähtpäev on saabunud. Ta on üle vaadanud lepingu eseme 1 koosseisu kuuluva maaüksuse ja on teadlik maaüksuse suurusest ja piiridest, samuti kitsendustest. Osalejad kinnitavad, et käesolevas lepingus viidatud dokumendid on neile tutvumiseks esitatud, nende sisu on neile teada ning nad ei soovi nende lisamist käesolevale lepingule ega ettelugemist notariaalakti tõestaja poolt. LEPINGU ESEME 1 JA LEPINGU ESEME 2 VAHETAMINE NING KOMPENSATSIOONI TASUMINE Omanik 1 ja Omanik 2 on kokku leppinud, et Omanik 1 vahetab temale kuuluvad lepingu esemeks 1 oleva kinnistu Omanikule 2 kuuluva lepingu esemeks 2 oleva kinnistu vastu. Omanik 1 ja Omanik 2 on kokku leppinud, et Omanik 2 vahetab temale kuuluva lepingu esemeks 2 oleva kinnistu Omanikule 1 kuuluva lepingu esemeks 1 oleva kinnistu vastu. Omanik 1 hindab lepingu eseme 1 väärtuseks kolmteist tuhat kolmsada üheksateist eurot (13 319 €) . Omanik 2 hindab lepingu eseme 2 väärtuseks kuusteist tuhat viissada kaheksakümmend seitse eurot (16 587 €) . Omanik 1 ja Omanik 2 on kokku leppinud, et tulenevalt lepingu eseme 1 ning lepingu eseme 2 erinevatest väärtustest maksab Omanik 1 Omanikule 2 lepingu eseme 2 eest lisaks lepingu esemeks 1 olevate kinnistute omandi üleandmisele täiendavalt raha summas 3 132 eurot (edaspidi nimetatud Kompensatsioon ). Kompensatsiooni algne summa oli 3 268 eurot, kuid osapooled tasaarvestasid selle 136 euro ulatuses Omaniku 2 kohustusega tasuda Omanikule 1 KAHOS § 17 lõike 1 alusel hüvitist seoses kinnisasja omandamise menetluses osalemisega kaasnevate asjaajamise kulude eest. Kompensatsioon on Omaniku 1 poolt Omanikule 2 tasutud terves ulatuses enne käesoleva lepingu sõlmimist pangaülekandega ning Omanik 2 esindaja kinnitab nimetatud summa laekumist oma allkirjaga käesoleval lepingul. Omanik 1 ja Omanik 2 avaldavad ja kinnitavad, et käesoleva vahetuslepingu eesmärgiks on üksnes lepingu eseme 1 ja lepingu eseme 2 vahetamine, mitte aga rahalise hüvitise saamine lepingu eseme 1 või lepingu eseme 2 eest või mõlema eest, ning Omanik 1 ega Omanik 2 ei oleks käesolevat vahetuslepingut sõlminud, kui käesoleva lepingu alusel osutuks võimatuks lepingu eseme 1 ja lepingu eseme 2 omandite vastastikune tegelik üleandmine. Omanik 1 ja Omanik 2 lepivad kokku, et lepingu eseme 1 otsene valdus loetakse Omaniku 1 poolt Omanikule 2 üle antuks ning lepingu eseme 2 otsene valdus loetakse Omaniku 2 poolt Omanikule 1 üle antuks käesoleva lepingu sõlmimisega. Omanik 1 kannab kõik lepingu esemega 1 seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni, tasudes need hiljemalt ühe (1) kuu jooksul arvates valduse üleandmisest. Lepingu eseme 1 ja lepingu eseme 2 juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb omandajale üle otsese valduse üleandmisel. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS Omanik 1 on otsustanud jagada kinnistusregistri registriossa nr 906936 kantud kinnistu ning palub kanda kinnistusraamatusse alljärgnevad õigusmuudatused: kustutada registriosa esimeses jaos katastriüksus, katastritunnusega 40001:003:0275, asukohaga Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Patika küla, Rebase 1, pindalaga 6,62 ha, sihtotstarbega maatulundusmaa (100%) , ning muud kanded jätta muutmata; avada jagamisel tekkivale kinnistule iseseisev registriosa, mille esimesse jakku kanda katastriüksus katastritunnusega 40001:003:0275, asukohaga Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Patika küla, Rebase 1, pindalaga 6,62 ha, sihtotstarbega maatulundusmaa (100%) ; teise jakku kanda omanikuna Södra Metsad OÜ (registrikood 10944021 ) ; kolmandasse jakku ja neljandasse jakku kandeid mitte teha. Omanik 1 ja Omanik 2 on kokku leppinud lepingu eseme 1 omandi üleandmises . Omanik 1 lubab ja Omanik 2 avaldab soovi kustutada käesoleva lepingu punkti 6.1.2. kohaselt avatava registriosa (katastritunnus 40001:003:0275 ) teises jaos senine kanne Omaniku 1 kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Eesti Vabariik . Omanik 2 ja Omanik 1 on lepingu eseme 2 omandi üleandmises kokku leppinud. Omanik 2 lubab ja Omanik 1 avaldab soovi kustutada kinnistusregistri registriosa number MERGEFIELD KorterAdapter;989d82a523bf42eba26b23bfa7861e0c;KinnistuNumber 2882136 teises jaos senine kanne Omaniku 2 kohta ning ainuomanikuna sisse kanda MERGEFIELD OsalejaAdapter;3895003317cb42c98ab33daa5e33a93f;Nimi Södra Metsad OÜ ( MERGEFIELD OsalejaAdapter;3895003317cb42c98ab33daa5e33a93f;Isikukood, sünniaeg või registrikood registrikood 10944021 ). Lepinguosalised seavad tingimuseks, et ühte käesolevas lepingus taotletud kannet ei tehtaks teist kannet tegemata. Notariaalakti tõestaja poolt osalejatele antud selgitused Kinnistu jagamine loetakse toimunuks kande tegemisega kinnistusraamatusse ning Omanik 1 saab lepingu eseme 2 omanikuks ja Omanik 2 saab lepingu eseme 1 omanikuks kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega. Kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine riigilõivuseaduses ettenähtud suuruses. Registriandmete õiguslik tähendus Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse (asjaõigusseaduse § 56). Ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus (ehitusseadustiku § 61 lg 1). Kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardile kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ja kaardil kajastatud kitsendus võib tegelikkuses mitte eksisteerida, kitsenduste väljaselgitamiseks võib objekti omanik tellida katastrimõõdistamise (maakatastriseadusse § 19¹). Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb käesolevasse lepingusse märkida kõik lepinguga seotud kokkulepped (sealhulgas ka võimalikud kõrvalkohustused, mille Müüja või Ostja on endale võtnud: nt kokkulepped lepingu esemesse jääva sisustuse kohta, võimalike Müüja poolt enne üleandmist tehtavate puuduste parendamise kohta jne) . Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Notar on juhtinud tähelepanu võimalusele lisada lepingusse välistav tingimus (VÕS § 31), millega loetakse mittekehtivaks kõik siin lepingus kajastamata kokkulepped (nt need, mis kajastuvad poolte varasemas elektroonilises suhtluses, müügikuulutuses vms). Kui välistavat tingimust lepingus ei sisaldu, jäävad ka need lepingus kajastamata kokkulepped kehtima (asjaõigusseaduse § 119 lg 2). T ehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Eelnimetatud vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse (a sjaõigusseaduse § 119 ) . Müüja peab Ostjale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Kui Müüjal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta Ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte (t siviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja võlaõigusseaduse § 211 ) . Asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb Ostjale üle asja üleandmisega , kui ei ole kokkulepitud teisiti ( võlaõigusseaduse § 214 lg 2) . Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kinnisasja osa ei ole võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjaga seotud asjaõigused on kinnisasja olulised osad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 54) . Lepingutingimustele mittevastavus Võlaõigusseaduse § 218 kohaselt vastutab Müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal Ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut Ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis Müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. Müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma, samuti ei vastuta ta asjal avalike maksude ja muude avalike koormiste olemasolu eest. Võlaõigusseaduse § 218 lg 2 1 järgi müügilepingu puhul, mille esemeks on kinnisasi või selle osa, korteriomand või piiratud asjaõigus, mille osaks on ehitis, või hooneühistu liikmesus, ning mis on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva müüja ja tarbijast ostja vahel, eeldatakse, et kahe aasta jooksul ehitise tarbijale üleandmise päevast arvates ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas ehitise üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus ehitise või puuduse olemusega. Eelsätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Võlaõigusseaduse § 220 kohaselt peab Ostja asja lepingutingimustele mittevastavusest Müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Juhul, kui Ostja ei teata Müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või Ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib Ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et Müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Võlaõigusseaduse § 221 kohaselt võib Ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, kas ta mittevastavusest õigeaegselt on teatanud siis, kui mittevastavus on tekkinud Müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või müüja asja mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda Ostjale. Asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib Ostja nõuda lepingu täitmisena asja parandamist (võlaõigusseadus § 108 ja 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda (võlaõigusseadus § 110), nõuda kahju hüvitamist (võlaõigusseadus § 115 ja 225) või alandada ostuhinda (võlaõigusseadus § 112 ja 224). Kui asja lepingutingimustele mittevastavus on oluline lepingurikkumine, võib Ostja lepingust taganeda (võlaõigusseadus § 116 kuni 118 ja 223). Hinna alandamine ja lepingust taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele lepingupoolele (võlaõigusseadus § 112 lg 2 ja 188 lg 1). Vastavalt võlaõigusseaduse § 222 lg 5 võib Ostja juhul, kui Ostja nõuab õigustatult parandamist ja Müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, asja ise parandada või lasta seda teha ja nõuda Müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Aegumine Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Juhul, kui kohustatud isik rikkus oma kohustust tahtlikult, on eelnimetatud nõuete aegumistähtaeg kümme aastat. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest. Rand ja kallas Rannal või kaldal on: 1) piiranguvöönd; 2) ehituskeeluvöönd; 3) veekaitsevöönd. Vööndite laiuse arvestamise lähtejoon on looduskaitseseaduse § 35 kohaselt põhikaardile kantud veekogu piir (tavaline veepiir). Vastavalt looduskaitseseaduse § 37 on ranna või kalda piiranguvööndi laius: 1) Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit; 2) üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ning veejuhtmel 100 meetrit; 3) kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil, veejuhtmel, välja arvatud dreenid ja kollektorid, ning allikal 50 meetrit. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie, samuti: 1) reoveesette laotamine; 2) matmispaiga rajamine; 3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; 4) ilma kehtestatud detailplaneeringuta maa-ala kruntideks jagamine; 5) maavara ja maa-ainese kaevandamine; 6) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 on ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal: 1) mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit; 2) mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit; 3) linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse hoonestusega alal (edaspidi tiheasustusala) 50 meetrit, välja arvatud punktis 5 sätestatud juhul; 4) üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ning veejuhtmel 50 meetrit; 5) kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ja veejuhtmel, välja arvatud dreenid ja kollektorid, ning allikal 25 meetrit. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene: 1) hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse; 2) kalda kindlustusrajatisele; 3) supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele; 4) maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile; 5) olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist; 6) piirdeaedadele. Samuti ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud: 1) pinnavee veehaarde ehitisele; 2) sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele; 3) ranna kindlustusrajatisele; 4) hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele; 5) kalakasvatusehitisele; 6) riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse ehitisele; 7) tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele; 8) tehnovõrgule ja -rajatisele; 9) sillale; 10) avalikult kasutatavale teele ja tänavale; 11) raudteele. Lautrit ja paadisilda tohib rannale või kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega ja veeseaduse § 8 lõikega 2 (vajalik ei ole vee erikasutusluba) . Looduskaitseseaduse § 39 kohaselt on ranna või kalda veekaitsevööndi ulatus ja kitsendused sätestatud veeseaduses. Veeseaduse § 29 järgi on veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist: 1) Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 m; 2) teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning maaparandussüsteemide eesvooludel – 10 m; 3) maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km 2 – 1 m. Veekaitsevööndis on keelatud: 1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu teostamine; 2) puu- ja põõsarinde raie ilma maakonna keskkonnateenistuse nõusolekuta, välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde tegemisel; 3) majandustegevus, välja arvatud heina niitmine ja roo lõikamine; 4) väetise, keemilise taimekaitsevahendi ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine. Lubatud on taimekaitsevahendi kasutamine taimehaiguste korral ja kahjurite puhanguliste kollete likvideerimisel keskkonnateenistuse igakordsel loal. Kohalikul omavalitsusel on õigus ranna ja kalda ehituskeeluvööndit üldplaneeringuga suurendada ja keskkonnaministri nõusolekul ka vähendada. Ehituskeeluvööndi laiuse suurendamine ja vähendamine jõustub kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu jõustumisel (looduskaitseseaduse § 40). ORIGINAAL JA LEPINGU EDASTAMINE Käesolev notariaalakt on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel õigussuhetes ning osalejatele kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee ja e-notari iseteeninduses www.notar.ee . Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Osalejad paluvad notaril esitada lepingu kinnistusosakonnale. Notar esitab lepingu kinnistusosakonnale ühe (1) tööpäeva jooksul arvates käesoleva lepingu tõestamisest. Ühtlasi volitavad osalejad notarit vajadusel esitama kinnistusosakonnale täiendavaid avaldusi ja täpsustusi, sealhulgas parandama/täiendama kinnistamisavaldust ulatuses, mis on seotud käesolevas lepingus osalejate poolt taotletavaga, kuid mis ei muuda notariaaldokumendi sisu. Vastavalt maakatastriseaduse § 20 1 esitab notar kümne (10) päeva jooksul pärast kinnistu või selle mõttelise osa võõrandamise tehingu tõestamist katastripidajale tehingu õiendi . LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Omanik 2 . Notari tasu tasutakse notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest pangaülekandega notari arveldus kontole . Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et osalejate kokkulepe notari tasu maksmise kohta on lepingu tõestamisel kehtiv vaid nende omavahelise kokkuleppena ning notaril on õigus lepingu tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt osalejalt. Riigilõiv tasutakse ühe (1) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ning notarile tuleb kinnistusosakonnale edastamiseks esitada riigilõivu tasumist tõendav nõuetekohane maksedokument. Riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta käesolevas notariaalaktis sisalduv(ad) taotlus(ed) läbi vaatamata. Käesolev notariaalakt on eesti keelt valdavale osalejale notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud , ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osaleja poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ning osaleja poolt digitaalselt allkirjastatud . Notariaalakt on eesti keelt mittevaldavale osalejale akti tõestaja poolt videosilla vahendusel suuliselt tõlgitud eesti keelest inglise keelde, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osaleja poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ning osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud . Notari tasu jagamisel 28,10 eurot (tehinguväärtus 13 319 eurot, notari tasu seaduse § 3, 8, 22 ja 23 p 1 ). Notari tasu ki nnistute vahetuslepingu tõestamise l 32 eurot (tehinguväärtus 16 587 eurot, notari tasu seaduse § 3, 17, 22 ja 23 p 2). Notari tasu kaugtõestamisel 20 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2 1 ). Notari tasu kokku 80,10 eurot. Käibemaks =nt*0,20 \* MERGEFORMAT 16,02 eurot. Kokku =nt*1,20 \* MERGEFORMAT 96,12 eurot . Riigilõiv kinnistu jagamisel 4,50 eurot (tehinguväärtus 13 319 eurot, riigilõivuseaduse § 347, 349, 80). Riigilõiv u tasumisest vabastamine (riigilõivuseaduse § 25 lg 1 p 18) Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu. Digitaalallkirjad : MERGEFIELD OsalejaAdapter;3895003317cb42c98ab33daa5e33a93f;Nimi Södra Metsad OÜ esindaja : allkirjastatud digitaalselt Eesti Vabariigi esindaja : allkirjastatud digitaalselt Tallinna notar Siret Paavel-Margna: allkirjastatud digitaalselt
TALLINNA NOTAR SIRET PAAVEL-MARGNA
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
REGISTRI NUMBER
2536
KINNISTU JAGAMINE
KINNISTUTE VAHETUSLEPING
ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja videosilla vahendusel tõestanud Tallinna notar Siret
Paavel-Margna, kelle büroo asub Eesti Vabariigis Tallinnas Maakri 19/1 neljateistkümnendal
juulil kahe tuhande kahekümne esimesel aastal (14.07.2021.a.) ning selles notariaalaktis
osalejad on
Södra Metsad OÜ, registrikood 10944021, aadress Merivälja tee 1, Tallinn (e-posti aadress:
[email protected]), edaspidi nimetatud Omanik 1, mille esindajana tegutseb
registrikaardile kantud juhatuse liige Björn Stefan Karlsson, isikukood 35510310111, kelle
isikusamasus on tuvastatud PPA elektroonilise andmebaasi alusel videosilla vahendusel ning kelle
asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Åled, Rootsi Kuningriik,
Eesti Vabariik, tegutsedes Kaitseministeeriumi kaudu, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku
omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodiga 70004502, aadress Sakala tn 1, Tallinn, e-
posti aadress
[email protected], edaspidi nimetatud Omanik 2, mille
esindajana tegutseb käesolevale notariaalaktile lisatud volikirja alusel Evelin Paju, isikukood
47908130297, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA elektroonilise andmebaasi alusel videosilla
vahendusel ning kelle asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Tallinn.
Kuna Björn Stefan Karlsson ei valda piisavalt eesti keelt, selgitas notariaalakti tõestaja talle õigust
nõuda notariaalakti kirjaliku tõlke koostamist, kuid eelnimetatud osaleja loobus sellest.
Osalejad sõlmivad lepingu alljärgnevas:
1. KINNISTU KINNISTUSRAAMATU SEIS
1.1. Kinnisturegistri registriossa nr 906936 kantud kinnistu, nimetusega Rebase 1 (edaspidi
nimetatud Kinnistu), kohta avatud kinnistusregistri registriosa andmed on:
1.1.1. Esimeses jaos (kinnistu koosseis) –
- katastriüksus katastritunnusega 40001:003:0274, asukohaga Lääne-Viru maakond,
Tapa vald, Patika küla, Rebase 1, pindalaga 16,16 ha, sihtotstarbega
maatulundusmaa (100%);
- katastriüksus katastritunnusega 40001:003:0275, asukohaga Lääne-Viru maakond,
Tapa vald, Patika küla, Rebase 1, pindalaga 6,62 ha, sihtotstarbega maatulundusmaa
(100%);
1.1.2. Teises jaos (omanik) – Södra Metsad OÜ (registrikood 10944021);
1.1.3. Kolmandas jaos (koormatised ja kitsendused) – kanded puuduvad;
1.1.4. Neljandas jaos (hüpoteegid) – kehtivad kanded puuduvad.
1.2. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusraamatu
elektroonilises andmebaasis käesoleva lepingu tõestamise päeval enne lepingu tõestamist.
2. KINNISTU JAGAMINE, LEPINGU ESE 1 JA REGISTRITE SEIS
2.1. Södra Metsad OÜ on otsustanud jagada käesoleva lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistu
kaheks (2) iseseisvaks kinnistuks selliselt, et tekib:
2.1.1. kinnistu, mille koosseisu kuulub katastriüksus katastritunnusega 40001:003:0274,
asukohaga Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Patika küla, Rebase 1, pindalaga 16,16
ha, sihtotstarbega maatulundusmaa (100%);
2.1.2. kinnistu, mille koosseisu kuulub katastriüksus katastritunnusega 40001:003:0275,
asukohaga Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Patika küla, Rebase 1, pindalaga 6,62 ha,
sihtotstarbega maatulundusmaa (100%).
2.2. Södra Metsad OÜ hindab käesoleva lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistu jagamisel tekkiva
uue, lepingu punktis 2.1.2. nimetatud kinnistu väärtuseks kolmteist tuhat kolmsada üheksateist
eurot (13 319 €).
2.3. Lepingu esemeks 1 on käesoleva lepingu punktis 2.1.2. nimetatud kinnistu katastritunnusega
40001:003:0275, asukohaga Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Patika küla, Rebase 1,
pindalaga 6,62 ha, sihtotstarbega maatulundusmaa (100%), koos selle oluliste osade ja
päraldistega.
2.4. Maa-ameti maakatastri kitsenduste kaardi andmetel kehtivad lepingu eseme 1 suhtes
järgmised kitsendused:
- avalik ja avalikult kasutatav veekogu ja kallasrada (Mustjõgi);
- Mustjõe (üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km² valgalaga veekogud) kalda piirangu-,
ehituskeelu- ja veekaitsevöönd;
- nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala);
- uuringu ala (geoloogiline) (Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine);
- riigikaitselise ehitise (Kaitseväe keskpolügoon) piiranguvöönd.
2.5. Riikliku ehitisregistri andmetel lepingu esemel 1 ehitisi ei paikne.
3. LEPINGU ESE 2 JA REGISTRITE SEIS
3.1. Lepingu esemeks 2 on kinnistusregistri registriossa nr 2882136 kantud kinnistu,
nimetusega Kingsepametsa, koos oluliste osade ja päraldistega. Eelnimetatud kinnistu kohta
avatud kinnistusregistri registriosa andmed on:
3.1.1. Esimeses jaos (kinnistu koosseis) – katastriüksus katastritunnusega 12902:002:0135,
asukohaga Järva maakond, Järva vald, Kaalepi küla, Kingsepametsa, pindalaga 6,37
ha, sihtotstarbega maatulundusmaa (100%), (katastriüksus on moodustatud plaani ja
kaardimaterjali alusel);
3.1.2. Teises jaos (omanik) – Eesti Vabariik;
3.1.3. Kolmandas jaos (koormatised ja kitsendused) – kanded puuduvad;
3.1.4. Neljandas jaos (hüpoteegid) – kanded puuduvad.
3.2. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusraamatu
2
elektroonilises andmebaasis käesoleva lepingu tõestamise päeval enne lepingu tõestamist.
3.3. Maa-ameti maakatastri kitsenduste kaardi andmetel kehtivad lepingu eseme 2 suhtes
järgmised kitsendused:
- elektripaigaldise (elektriõhuliin alla 1 kV (LÜPSIPLATSI)) kaitsevöönd;
- nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala);
- uuringu ala (geoloogiline) (Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine);
- kaitsmata põhjaveega ala.
3.4. Riikliku ehitisregistri andmetel lepingu esemel 2 ehitisi ei paikne.
4. OSALEJATE KINNITUSED
4.1. Omaniku 1 esindaja kinnitab, et:
4.1.1. Käesolevas lepingus toodud andmed Kinnistu sh lepingu eseme 1 kohta on tõesed ja õiged
ning selle suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.
4.1.2. Kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole Kinnistut sh lepingu eset 1 kellelegi
võõrandatud ega koormatud ühegi kolmandale isikule kuuluva õigusega (s.h.
kinnistusraamatusse mittesissekandekohustusliku kolmanda isiku õigusega nagu näiteks
üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud), samuti ei ole sõlmitud mingeid võlaõiguslikke
kokkuleppeid selle võõrandamiseks ja/või koormamiseks. Ühtlasi kohustub Omanik 1 kuni
Omaniku 2 lepingu eseme 1 omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseni selliseid
kokkuleppeid mitte sõlmima.
4.1.3. Kinnistu sh lepingu ese 1 ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi ega kehti mingeid
keelde.
4.1.4. Omanikule 1 teadaolevalt ei kehti Kinnistu sh lepingu eseme 1 suhtes mingeid
muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid, samuti, et lepingu eseme 1
suhtes ei ole algatatud kaitse alla võtmise menetlust ning Omanik 1 ei ole saanud
kaitsekohustuse teatist.
4.1.5. Lepingu esemeks 1 oleval kinnistul ei ole keskkonnareostust ja ei ole tehtud vastavasisulisi
ettekirjutusi.
4.1.6. Lepingu ese 1 ei ole ühendatud ega liitunud tehnovõrkudega.
4.1.7. Lepingu eseme 1 suhtes ei ole kehtestatud detailplaneeringut.
4.1.8. Lepingu esemel 1 ei paikne ehitisi.
4.1.9. Lepingu esemeks 1 oleval kinnistul kasvava metsa raieõigust ei ole võõrandatud või
mistahes muul viisil käsutatud.
4.1.10. Lepingu esemel 1 ei ole teostatud mistahes ebaseaduslikku kasvava metsa raiet.
4.1.11. Lepingu esemel 1 puudub vahetu juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt.
Notariaalakti tõestaja on Omanikule 2 selgitanud, et lepingu esemele 1 ligipääsuks võib
olla vajalik naaberkinnistu(te)le ligipääsuservituudi seadmine.
4.1.12. Lepingu esemel 1 ei ole mingeid Omanikule 1 teadaolevaid varjatud puudusi, millest
Omanik 1 ei ole Omanikule 2 teatanud või mida Omanik 1 ei saanud märgata ülevaatuse
teostamisel.
4.1.13. Kuni käesoleva lepingu sõlmimise päevani on tasutud kõik lepingu eseme 1 eest tasumisele
kuuluvad maksud ning kantud avalikud koormatised, mille tasumise tähtpäev on saabunud.
4.1.14. Omanik 1 on üle vaadanud lepingu eseme 2 koosseisu kuuluva maaüksuse ja on teadlik
maaüksuse suurusest ja piiridest, samuti kitsendustest.
4.1.15. Käesoleva lepingu sõlmimine ei kahjusta Omaniku 1 majanduslikku seisundit ega
võlausaldajate huve.
4.1.16. Omaniku 1 suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, samuti ei ole määratud ajutist
pankrotihaldurit ega algatatud Omaniku 1 saneerimis- või likvideerimismenetlust.
4.1.17. Tema esindaja esindusõigus on kehtiv ning tal on olemas kõik käesoleva lepingu
3
sõlmimiseks vajalikud äriühingusisesed nõusolekud, volitused ja kooskõlastused.
4.2. Omaniku 2 esindaja kinnitab, et:
4.2.1. Käesolev leping sõlmitakse kooskõlas Kaitseministeeriumi 16.juuni 2021 käskkirjaga nr
132. Nimetatud õigusakt on kehtiv, seda ei ole muudetud ega tunnistatud kehtetuks, samuti
ei ole seda vaidlustatud.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamistähtaeg on 30
päeva ning see ei ole veel möödunud, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva
lepingu tõestamist selles toodud tingimustel.
4.2.2. Käesolevas lepingus toodud andmed lepingu eseme 2 kohta on tõesed ja õiged ning selle
suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.
4.2.3. Kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole lepingu eset 2 kellelegi võõrandatud ega
koormatud ühegi kolmandale isikule kuuluva õigusega (s.h. kinnistusraamatusse
mittesissekandekohustusliku kolmanda isiku õigusega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud
kasutuslepingud), samuti ei ole sõlmitud mingeid võlaõiguslikke kokkuleppeid selle
võõrandamiseks ja/või koormamiseks. Ühtlasi kohustub Omanik 2 kuni Omaniku 1
lepingu eseme 2 omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseni selliseid kokkuleppeid mitte
sõlmima.
4.2.4. Lepingu ese 2 ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi ega kehti mingeid keelde.
4.2.5. Omanikule 2 teadaolevalt ei kehti lepingu eseme 2 suhtes mingeid muinsuskaitsealaseid,
looduskaitsealaseid ega muid piiranguid, samuti, et lepingu eseme 2 suhtes ei ole algatatud
kaitse alla võtmise menetlust ning Omanik 2 ei ole saanud kaitsekohustuse teatist.
4.2.6. Lepingu esemeks 2 oleval kinnistul ei ole keskkonnareostust ja ei ole tehtud vastavasisulisi
ettekirjutusi.
4.2.7. Lepingu ese 2 ei ole ühendatud ega liitunud tehnovõrkudega.
4.2.8. Lepingu eseme 2 suhtes ei ole kehtestatud detailplaneeringut.
4.2.9. Lepingu esemeks 2 oleval kinnistul ei paikne ehitisi.
4.2.10. Lepingu esemeks 2 oleval kinnistul kasvava metsa raieõigust ei ole võõrandatud või
mistahes muul viisil käsutatud.
4.2.11. Lepingu esemel 2 ei ole teostatud mistahes ebaseaduslikku kasvava metsa raiet.
4.2.12. Lepingu esemel 2 puudub vahetu juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt.
Notariaalakti tõestaja on Omanikule 1 selgitanud, et lepingu esemele 2 ligipääsuks võib
olla vajalik naaberkinnistu(te)le ligipääsuservituudi seadmine.
4.2.13. Lepingu esemel 2 ei ole mingeid Omanikule 2 teadaolevaid varjatud puudusi, millest
Omanik 2 ei ole Omanikule 1 teatanud või mida Omanik 1 ei saanud märgata ülevaatuse
teostamisel.
4.2.14. Kuni käesoleva lepingu sõlmimise päevani on tasutud kõik lepingu eseme 2 eest tasumisele
kuuluvad maksud ning kantud avalikud koormatised, mille tasumise tähtpäev on saabunud.
4.2.15. Omanik 2 on üle vaadanud lepingu eseme 1 koosseisu kuuluva maaüksuse ja on teadlik
maaüksuse suurusest ja piiridest, samuti kitsendustest.
4.3. Osalejad kinnitavad, et käesolevas lepingus viidatud dokumendid on neile tutvumiseks
esitatud, nende sisu on neile teada ning nad ei soovi nende lisamist käesolevale lepingule ega
ettelugemist notariaalakti tõestaja poolt.
5. LEPINGU ESEME 1 JA LEPINGU ESEME 2 VAHETAMINE NING
KOMPENSATSIOONI TASUMINE
5.1. Omanik 1 ja Omanik 2 on kokku leppinud, et Omanik 1 vahetab temale kuuluva lepingu
esemeks 1 oleva kinnistu Omanikule 2 kuuluva lepingu esemeks 2 oleva kinnistu vastu.
5.2. Omanik 1 ja Omanik 2 on kokku leppinud, et Omanik 2 vahetab temale kuuluva lepingu
esemeks 2 oleva kinnistu Omanikule 1 kuuluva lepingu esemeks 1 oleva kinnistu vastu.
5.3. Omanik 1 hindab lepingu eseme 1 väärtuseks kolmteist tuhat kolmsada üheksateist eurot
4
(13 319 €).
5.4. Omanik 2 hindab lepingu eseme 2 väärtuseks kuusteist tuhat viissada kaheksakümmend seitse
eurot (16 587 €).
5.5. Omanik 1 ja Omanik 2 on kokku leppinud, et tulenevalt lepingu eseme 1 ning lepingu eseme
2 erinevatest väärtustest maksab Omanik 1 Omanikule 2 lepingu eseme 2 eest lisaks lepingu
esemeks 1 oleva kinnistu omandi üleandmisele täiendavalt raha summas 3 132 eurot (edaspidi
nimetatud Kompensatsioon). Kompensatsiooni algne summa oli 3 268 eurot, kuid osapooled
tasaarvestasid selle 136 euro ulatuses Omaniku 2 kohustusega tasuda Omanikule 1 KAHOS §
17 lõike 1 alusel hüvitist seoses kinnisasja omandamise menetluses osalemisega kaasnevate
asjaajamise kulude eest.
5.6. Kompensatsioon on Omaniku 1 poolt Omanikule 2 tasutud terves ulatuses enne käesoleva
lepingu sõlmimist pangaülekandega ning Omanik 2 esindaja kinnitab nimetatud summa
laekumist oma allkirjaga käesoleval lepingul.
5.7. Omanik 1 ja Omanik 2 avaldavad ja kinnitavad, et käesoleva vahetuslepingu eesmärgiks on
üksnes lepingu eseme 1 ja lepingu eseme 2 vahetamine, mitte aga rahalise hüvitise saamine
lepingu eseme 1 või lepingu eseme 2 eest või mõlema eest, ning Omanik 1 ega Omanik 2 ei
oleks käesolevat vahetuslepingut sõlminud, kui käesoleva lepingu alusel osutuks võimatuks
lepingu eseme 1 ja lepingu eseme 2 omandite vastastikune tegelik üleandmine.
5.8. Omanik 1 ja Omanik 2 lepivad kokku, et lepingu eseme 1 otsene valdus loetakse Omaniku 1
poolt Omanikule 2 üle antuks ning lepingu eseme 2 otsene valdus loetakse Omaniku 2 poolt
Omanikule 1 üle antuks käesoleva lepingu sõlmimisega. Omanik 1 kannab kõik lepingu
esemega 1 seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni, tasudes need hiljemalt ühe (1) kuu
jooksul arvates valduse üleandmisest. Omanik 2 kannab kõik lepingu esemega 2 seotud kulud
kuni otsese valduse üleandmiseni, tasudes need hiljemalt ühe (1) kuu jooksul arvates valduse
üleandmisest. Lepingu eseme 1 ja lepingu eseme 2 juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko
läheb omandajale üle otsese valduse üleandmisel.
6. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS
6.1. Omanik 1 on otsustanud jagada kinnistusregistri registriossa nr 906936 kantud kinnistu
ning palub kanda kinnistusraamatusse alljärgnevad õigusmuudatused:
6.1.1. kustutada registriosa esimeses jaos katastriüksus, katastritunnusega 40001:003:0275,
asukohaga Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Patika küla, Rebase 1, pindalaga 6,62
ha, sihtotstarbega maatulundusmaa (100%), ning muud kanded jätta muutmata;
6.1.2. avada jagamisel tekkivale kinnistule iseseisev registriosa, mille esimesse jakku kanda
katastriüksus katastritunnusega 40001:003:0275, asukohaga Lääne-Viru maakond,
Tapa vald, Patika küla, Rebase 1, pindalaga 6,62 ha, sihtotstarbega maatulundusmaa
(100%); teise jakku kanda omanikuna Södra Metsad OÜ (registrikood 10944021);
kolmandasse jakku ja neljandasse jakku kandeid mitte teha.
6.2. Omanik 1 ja Omanik 2 on lepingu eseme 1 omandi üleandmises kokku leppinud.
Omanik 1 lubab ja Omanik 2 avaldab soovi kustutada käesoleva lepingu punkti 6.1.2.
kohaselt avatava registriosa (katastritunnus 40001:003:0275) teises jaos senine kanne
Omaniku 1 kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Eesti Vabariik.
6.3. Omanik 2 ja Omanik 1 on lepingu eseme 2 omandi üleandmises kokku leppinud.
Omanik 2 lubab ja Omanik 1 avaldab soovi kustutada kinnistusregistri registriosa
number 2882136 teises jaos senine kanne Omaniku 2 kohta ning ainuomanikuna sisse
kanda Södra Metsad OÜ (registrikood 10944021).
6.4. Lepinguosalised seavad tingimuseks, et ühte käesolevas lepingus taotletud kannet ei
5
tehtaks teist kannet tegemata.
7. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED
7.1. Kinnistu jagamine loetakse toimunuks kande tegemisega kinnistusraamatusse ning Omanik 1
saab lepingu eseme 2 omanikuks ja Omanik 2 saab lepingu eseme 1 omanikuks kande
tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega. Kande tegemise
eelduseks on riigilõivu tasumine riigilõivuseaduses ettenähtud suuruses.
Registriandmete õiguslik tähendus
7.2. Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse (asjaõigusseaduse § 56).
Ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus (ehitusseadustiku § 61 lg 1).
Kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning
lisaks kaardile kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ja kaardil kajastatud kitsendus
võib tegelikkuses mitte eksisteerida, kitsenduste väljaselgitamiseks võib objekti omanik
tellida katastrimõõdistamise (maakatastriseadusse § 19¹).
7.3. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb käesolevasse lepingusse märkida kõik lepinguga
seotud kokkulepped (sealhulgas ka võimalikud kõrvalkohustused, mille Müüja või Ostja on
endale võtnud: nt kokkulepped lepingu esemesse jääva sisustuse kohta, võimalike Müüja poolt
enne üleandmist tehtavate puuduste parendamise kohta jne). Vastavalt võlaõigusseaduse § 11
lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped
kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses
sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise
eesmärgist ei tulene teisiti.
7.4. Notar on juhtinud tähelepanu võimalusele lisada lepingusse välistav tingimus (VÕS § 31),
millega loetakse mittekehtivaks kõik siin lepingus kajastamata kokkulepped (nt need, mis
kajastuvad poolte varasemas elektroonilises suhtluses, müügikuulutuses vms). Kui välistavat
tingimust lepingus ei sisaldu, jäävad ka need lepingus kajastamata kokkulepped kehtima
(asjaõigusseaduse § 119 lg 2).
7.5. Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt
tõestatud. Eelnimetatud vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks, kui
tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse
(asjaõigusseaduse § 119).
7.6. Müüja peab Ostjale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu
eseme päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme valdamise ja ehitamise kohta käivad
dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks
vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Kui Müüjal on huvi jätta
dokumendi originaal endale, peab ta Ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali
asemel ärakirja või väljavõtte (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja võlaõigusseaduse §
211).
7.7. Asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb Ostjale üle asja üleandmisega, kui ei ole
kokkulepitud teisiti (võlaõigusseaduse § 214 lg 2).
7.8. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets,
muud taimed ja koristamata vili. Kinnisasja osa ei ole võõrale maale õiguse teostamise
vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti
maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjaga seotud asjaõigused on kinnisasja
olulised osad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 54).
Vahetusleping
7.9. Vastavalt võlaõigusseaduse § 254 kohustuvad vahetuslepinguga lepingupooled vastastikku
teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele
käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Vahetuslepingule kohaldatakse vastavalt
6
müügilepingu kohta sätestatut. Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt üleandmisele
kuuluva eseme suhtes müüjana ja talle üleandmisele kuuluva eseme suhtes ostjana.
Lepingutingimustele mittevastavus
7.10. Võlaõigusseaduse § 218 kohaselt vastutab Müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse
eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal
Ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele
mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut
Ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis Müüja kohustuste rikkumisest
tulenevalt. Müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu
sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma, samuti ei vastuta
ta asjal avalike maksude ja muude avalike koormiste olemasolu eest.
7.11. Võlaõigusseaduse § 218 lg 21 järgi müügilepingu puhul, mille esemeks on kinnisasi või
selle osa, korteriomand või piiratud asjaõigus, mille osaks on ehitis, või hooneühistu
liikmesus, ning mis on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva müüja ja tarbijast ostja
vahel, eeldatakse, et kahe aasta jooksul ehitise tarbijale üleandmise päevast arvates ilmnenud
lepingutingimustele mittevastavus oli olemas ehitise üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole
vastuolus ehitise või puuduse olemusega. Eelsätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv
kokkulepe on tühine.
7.12. Võlaõigusseaduse § 220 kohaselt peab Ostja asja lepingutingimustele mittevastavusest
Müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele
mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Juhul, kui Ostja ei teata Müüjale
lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või Ostja asja lepingutingimustele
mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib Ostja siiski
lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et Müüja
hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
7.13. Võlaõigusseaduse § 221 kohaselt võib Ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda
sõltumata sellest, kas ta mittevastavusest õigeaegselt on teatanud siis, kui mittevastavus on
tekkinud Müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või müüja asja mittevastavusest või sellega
seotud asjaoludest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda Ostjale.
7.14. Asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib Ostja nõuda lepingu täitmisena asja
parandamist (võlaõigusseadus § 108 ja 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda
(võlaõigusseadus § 110), nõuda kahju hüvitamist (võlaõigusseadus § 115 ja 225) või alandada
ostuhinda (võlaõigusseadus § 112 ja 224). Kui asja lepingutingimustele mittevastavus on
oluline lepingurikkumine, võib Ostja lepingust taganeda (võlaõigusseadus § 116 kuni 118 ja
223). Hinna alandamine ja lepingust taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele
lepingupoolele (võlaõigusseadus § 112 lg 2 ja 188 lg 1).
7.15. Vastavalt võlaõigusseaduse § 222 lg 5 võib Ostja juhul, kui Ostja nõuab õigustatult
parandamist ja Müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, asja ise parandada või lasta seda teha
ja nõuda Müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
Aegumine
7.16. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 on tehingust tuleneva nõude
aegumistähtaeg kolm aastat. Juhul, kui kohustatud isik rikkus oma kohustust tahtlikult, on
eelnimetatud nõuete aegumistähtaeg kümme aastat. Pärast nõude aegumist võib kohustatud
isik keelduda oma kohustuste täitmisest.
Rand ja kallas
7.17. Rannal või kaldal on: 1) piiranguvöönd; 2) ehituskeeluvöönd; 3) veekaitsevöönd. Vööndite
laiuse arvestamise lähtejoon on looduskaitseseaduse § 35 kohaselt põhikaardile kantud
veekogu piir (tavaline veepiir).
7.18. Vastavalt looduskaitseseaduse § 37 on ranna või kalda piiranguvööndi laius: 1) Läänemere,
Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit; 2) üle kümne hektari
7
suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal,
maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ning veejuhtmel 100 meetrit; 3) kuni kümne hektari
suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal,
maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil, veejuhtmel, välja arvatud dreenid ja kollektorid,
ning allikal 50 meetrit.
Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie, samuti: 1) reoveesette laotamine; 2) matmispaiga
rajamine; 3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja
laiendamine, välja arvatud sadamas; 4) ilma kehtestatud detailplaneeringuta maa-ala
kruntideks jagamine; 5) maavara ja maa-ainese kaevandamine; 6) mootorsõidukiga sõitmine
väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud
tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku
kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning
maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks.
7.19. Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 on ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal: 1)
mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit; 2) mererannal, Peipsi järve,
Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit; 3) linnas ja alevis ning aleviku ja
küla selgelt piiritletaval kompaktse hoonestusega alal (edaspidi tiheasustusala) 50 meetrit,
välja arvatud punktis 5 sätestatud juhul; 4) üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal
ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul,
kanalil ning veejuhtmel 50 meetrit; 5) kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning
kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil
ja veejuhtmel, välja arvatud dreenid ja kollektorid, ning allikal 25 meetrit.
Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.
Ehituskeeld ei laiene: 1) hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele
hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse; 2) kalda kindlustusrajatisele; 3) supelranna
teenindamiseks vajalikule rajatisele; 4) maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile; 5)
olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem
kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist; 6) piirdeaedadele. Samuti ei laiene
ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud: 1)
pinnavee veehaarde ehitisele; 2) sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele; 3) ranna
kindlustusrajatisele; 4) hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele; 5)
kalakasvatusehitisele; 6) riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse ehitisele; 7) tiheasustusala
ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate
ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele; 8) tehnovõrgule ja -rajatisele; 9) sillale; 10) avalikult
kasutatavale teele ja tänavale; 11) raudteele.
Lautrit ja paadisilda tohib rannale või kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda
kaitse eesmärkidega ja veeseaduse § 8 lõikega 2 (vajalik ei ole vee erikasutusluba).
7.20. Looduskaitseseaduse § 39 kohaselt on ranna või kalda veekaitsevööndi ulatus ja
kitsendused sätestatud veeseaduses. Veeseaduse § 29 järgi on veekaitsevööndi ulatus
tavalisest veepiirist: 1) Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 m;
2) teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning
maaparandussüsteemide eesvooludel – 10 m; 3) maaparandussüsteemide eesvooludel
valgalaga alla 10 km2 – 1 m.
Veekaitsevööndis on keelatud: 1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine ning geoloogilise
uuringu teostamine; 2) puu- ja põõsarinde raie ilma maakonna keskkonnateenistuse
nõusolekuta, välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde
tegemisel; 3) majandustegevus, välja arvatud heina niitmine ja roo lõikamine; 4) väetise,
keemilise taimekaitsevahendi ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna
paigaldamine. Lubatud on taimekaitsevahendi kasutamine taimehaiguste korral ja kahjurite
puhanguliste kollete likvideerimisel keskkonnateenistuse igakordsel loal.
8
7.21. Kohalikul omavalitsusel on õigus ranna ja kalda ehituskeeluvööndit üldplaneeringuga
suurendada ja keskkonnaministri nõusolekul ka vähendada. Ehituskeeluvööndi laiuse
suurendamine ja vähendamine jõustub kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu
jõustumisel (looduskaitseseaduse § 40).
8. ORIGINAAL JA LEPINGU EDASTAMINE
8.1. Käesolev notariaalakt on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel
õigussuhetes ning osalejatele kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee ja e-notari iseteeninduses
www.notar.ee. Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis
jääb notari kätte hoiule.
8.2. Osalejad paluvad notaril esitada lepingu kinnistusosakonnale. Notar esitab lepingu
kinnistusosakonnale ühe (1) tööpäeva jooksul arvates käesoleva lepingu tõestamisest. Ühtlasi
volitavad osalejad notarit vajadusel esitama kinnistusosakonnale täiendavaid avaldusi ja
täpsustusi, sealhulgas parandama/täiendama kinnistamisavaldust ulatuses, mis on seotud
käesolevas lepingus osalejate poolt taotletavaga, kuid mis ei muuda notariaaldokumendi sisu.
8.3. Vastavalt maakatastriseaduse § 201 esitab notar kümne (10) päeva jooksul pärast kinnistu või
selle mõttelise osa võõrandamise tehingu tõestamist katastripidajale tehingu õiendi.
9. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
9.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Omanik 2.
9.2. Notari tasu tasutakse notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3) tööpäeva
jooksul arvates lepingu sõlmimisest pangaülekandega notari arvelduskontole. Notaril on õigus
notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu
tasumiseni kinni pidada. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmiseks
kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse
on notar tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu
maksmisel solidaarselt. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et osalejate kokkulepe
notari tasu maksmise kohta on lepingu tõestamisel kehtiv vaid nende omavahelise
kokkuleppena ning notaril on õigus lepingu tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda
ükskõik milliselt osalejalt.
9.3. Riigilõiv tasutakse ühe (1) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest
Rahandusministeeriumi kontole ning notarile tuleb kinnistusosakonnale edastamiseks esitada
riigilõivu tasumist tõendav nõuetekohane maksedokument. Riigilõivu tasumata jätmisel on
riigilõivu võtjal õigus jätta käesolevas notariaalaktis sisalduv(ad) taotlus(ed) läbi vaatamata.
Käesolev notariaalakt on eesti keelt valdavale osalejale notariaalakti tõestaja poolt videosilla
vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning
seejärel osaleja poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ning osaleja poolt digitaalselt
allkirjastatud. Notariaalakt on eesti keelt mittevaldavale osalejale akti tõestaja poolt videosilla
vahendusel suuliselt tõlgitud eesti keelest inglise keelde, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks
esitatud ning seejärel osaleja poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ning osalejate poolt
digitaalselt allkirjastatud.
Notari tasu jagamisel 28,10 eurot (tehinguväärtus 13 319 eurot, notari tasu seaduse § 3, 8, 22 ja
23 p 1).
Notari tasu kinnistute vahetuslepingu tõestamisel 32 eurot (tehinguväärtus 16 587 eurot, notari
tasu seaduse § 3, 17, 22 ja 23 p 2).
Notari tasu kaugtõestamisel 20 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 21).
9
Notari tasu kokku 80,10 eurot.
Käibemaks 16,02 eurot.
Kokku 96,12 eurot.
Riigilõiv kinnistu jagamisel 4,50 eurot (tehinguväärtus 13 319 eurot, riigilõivuseaduse § 347, 349,
80).
Omaniku muutmise kanded on riigilõivu tasumisest vabastatud (riigilõivuseaduse § 25 lg 1 p 18).
Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu.
Digitaalallkirjad:
Södra Metsad OÜ esindaja: allkirjastatud digitaalselt
Eesti Vabariigi esindaja: allkirjastatud digitaalselt
Tallinna notar Siret Paavel-Margna: allkirjastatud digitaalselt
10