ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp juhatuse liikmed 31.10.2024 nr 2.1-1/24/1026-2553-2
AÜ GVOZDIKA
[email protected]
Tähelepanu juhtimine
Andmekaitse Inspektsioon sai kaebuse, mille kohaselt on aiandusühistu GVOZDIKA
paigaldanud aadressil Päevalille 2, Narva asuva veetõtukoha juurde kaamera.
Seoses kaameraga ning selle paigaldusnõuetega selgitame, et igasugune isikuandmetega tehtav
toiming, sealhulgas ka isiku kaameratega jälgimine ja pildi salvestamine, on isikuandmete
töötlemine. Isikuandmeteks loetakse igasugust teavet tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku
kohta (isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 4 punkt 1). Andmetöötlejal on seejuures
kohustus järgida IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtteid, sh lg 1 punkti a, mille kohaselt peab
andmetöötlus olema seaduslik, õiglane ja isikule läbipaistev.
Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks on vajalik IKÜM artiklist 6 tulenev alus (näiteks
õigustatud huvi1 või kui kaamerate kasutamise kohustus tuleb eriseadusest, vt IKÜM art 6
punktid c ja f). Üldreegel on, et jälgimisseadmestiku kasutamine ei tohi ülemääraselt kahjustada
selle vaatevälja jäävate isikute õigustatud huve. Veel selgitame, et isikuandmeid peab koguma ja
töötlema ainult selgelt kindlaksmääratud ja õiguspärastel eesmärkidel. See tähendab, et
kaamerate kasutamiseks peab olema paika pandud konkreetne põhjus (kas turvakaalutlused,
sisekorraeeskirjade jälgimine/kontrollimine või muuks). Kaameraid saab ja peab kasutama
vastavalt vajadusele – need peaksid oleme suunatud konkreetselt määratletud probleemi
lahendamisele. Isikuandmeid ei tohi hiljem töödelda viisil, mis on püstitatud eesmärkidega
vastuolus.
Seega, kui kaamera on paigaldatud vara kaitseks, siis ei saa kaamerasalvestust kasutada teistel
eesmärkidel. Näiteks paigaldatakse tihti kaamerad prügikastide või prügimaja juurde
kontrollimaks, kas õige ühistu liige kasutab oma prügikohta ja kas ei rikuta reegleid selles osas,
et suuremahuliste jäätmete või ohtlike jäätmete panemisel ei pandaks neid olmeprügisse. Juhul,
kui kaameraga tuvastatakse õigusrikkumine, siis on ühistul õigus vastav väljavõte edastada
järelevalveorganile. Samuti saab nõuda isikult sisse regressi korras ühistule heakorra-alase
korrarikkumise eest mõistetud trahv. Küll aga ei ole selleks otstarbeks kaamera abil lubatud
kontrollida, kui palju isikuid võiks ühes korteris elada jms. Selgitame veelkord, et ka sel juhul
võib salvestisi vaadata ja teha neist väljavõte alles siis, kui on ilmnenud rikkumine.
Kaamera kasutamise osas otsuse tegemisel peab hindama ohtude tõsidust ja realiseerumise
tõenäosust ning analüüsima alternatiive turvariskide maandamiseks (nt turvauks, signalisatsioon,
täiendav valgustus). Lisaks on oluline meeles pidada, et igasugune kaamerapildi reaalajas
jälgimine on vastuolus nende paigaldamise eesmärgiga ning võib isikule, kes seda teostab, tuua
1
Õigustatud huvi kohta saab täpsemalt lugeda https://www.aki.ee/sites/default/files/documents/2024-
05/%C3%95igustatud%20huvi%20juhend.pdf.
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
kaasa väärteovastutuse.
Kui andmetöötleja ei suuda tõendada, et andmete töötlemise jätkamiseks on olemas õiguspärased
ja kaalukad põhjused, siis tuleb tegevus (sealhulgas filmimine) lõpetada.
Kui pärast hinnangu tegemist selgub, et kaamerate paigaldamine on siiski vajalik ja seejuures ei
kahjustata ülemääraselt vaatevälja jäävate inimeste huve, on kaamerate kasutamine lubatud kui
sellise otsuse võtab vastu hääleõiguslik üldkoosolek (mittetulundusühingute seadus (MTÜS) §
19 lg 1 punkt 8). See tähendab, et kaamerate paigaldamise üle saavad otsustada ühistu liikmed
vaid ühiselt, mitte nt ainult juhatus või ainult üks juhatuse liige. Otsus kaameraid kasutada tuleb
vastu võtta ühistu üldkoosolekul ja sellega seotud kokkulepped kinnitada näiteks
sisekorraeeskirjades või teha selleks eraldi kaamerate kasutamise kord ühistu territooriumil,
millele peab töötleja viitama ka teavitussildil. Selline kaamerate kasutus käib aga üksnes ühisala
kasutamisele. Igasuguseks kõrvalkruntide filmimiseks puudub ühistul õigustatud huvi või muu
õiguslik alus ja see ei ole lubatud.
Tallinna Ringkonnakohtus on 15.11.2018 teinud seoses korteriühistuga otsuse tsiviilasjas nr 2-
16-12460. Kuna aiandusühistus on otsustusprotsess sarnane korteriühistuga, siis on sealne info
asjakohane. Kohus leidis, et üldkoosolekul on võimalus leppida kokku ka selles, et ühistusse
omavoliliselt kaameraid paigaldada ei ole lubatud ning ühistu juhatus demonteerib ise
omavoliliselt paigaldatud kaamerad ja tagastab omanikule, kui isik ei ole ise seda pärast hoiatuse
saamist teinud jms.2
Aiandusühistu tegevus toimub ühistu põhikirja alusel ning lisaks kohaldub aiandusühistule
MTÜS, kuna tegu on mittetulundusühinguga. Üldiselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui
kohal on üle poolte liikmetest, ning otsus on vastu võetud, kui otsus sai üle poole kohalolijate
häältest. Vajalik on siiski veenduda, et konkreetse ühistu põhikiri ei näe ette erisusi. Oluline on
meeles pidada, et iga juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt
oodatava hoolsusega (MTÜS § 32 lõige 1).
Juhime Teie tähelepanu ka sellele, et ka ühistu nõusolekul paigaldatud kaamera korral on vajalik
enne kaamera filmimise alasse sisenemist nähtavale kohale paigutada kaamerate kasutamisest
teavitavad sildid koos kontaktandmetega ja viitega kaamerate kasutamise korrale ehk
andmekaitsetingimustele (vt IKÜM art 14 loetletud punktid). Andmekaitsetingimused on seotud
läbipaistvuse põhimõttega, mis eeldab seda, et isikuandmete töötlemisega seotud teave ja
sõnumid on lihtsalt kättesaadavad (näiteks veebilehel), arusaadavad ning selgelt ja lihtsalt
sõnastatud. Sildil on oluline kindlasti välja tuua: töötlemise eesmärk, õiguslik alus, vastutava
töötleja nimi ja kontaktandmed ning info, kus saab tutvuda andmekaitsetingimustega. Kõikidele
isikutele peab olema kättesaadav informatsioon, kes on kaamerate valdaja, kui kaua salvestisi
säilitatakse ja kellel on salvestistele ligipääs. Ühistus on piisav kui kaamerate salvestustele on
ligipääs kas ühel juhatuse liikmel või vajadusel mitmel või ainult turvafirmal ilma juhatuse
liikmete ligipääsuta, kui kasutatakse sellist teenust. Andmetöötleja peab tagama, et ta suudab
tuvastada, kes on salvestisi vaadanud (logid, vaatamiste kohta peetav dokument/raamat), et
tuvastada, et ei oleks toimunud alusetuid vaatamisi.
Täpsemat infot kaamerate kasutamise kohta on võimalik lugeda Andmekaitse Inspektsiooni
koostatud juhendist, KKK-st ja videovalve korraldajale koostatud nõuannetest.
Käesolevale tähelepanu juhtimisele inspektsioon vastust ei oota, kuid selgitame, et inspektsioon
võib igal ajal ette teatamata kontrollida3 kaamerate kasutamise õiguspärasust ning õigustatud
2
Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-12460 on nõustutud maakohtu järeldusega, et
selline reegel ei kahjusta ühegi isiku õigusi, sest reegel kehtib võrdselt kõigile (korteri/aiamaa) omanikele.
3 Isikuandmete kaitse seaduse § 57 koosmõjus korrakaitseseaduse §-de 50 ja 51 alusel.
2 (3)
huvi analüüsi ja andmekaitsetingimuste olemasolu, sh ka kaamerate salvestiste vaatamise logisid.
Rikkumise korral võib inspektsioon algatada järelevalvemenetluse.
Lugupidamisega
Mona-Reti Pavlov
jurist
peadirektori volitusel
3 (3)