Grete Lehemaa
Teema: FW: raadio 4
From: Grete Lehemaa
Sent: Wednesday, October 23, 2024 11:29 AM
To: Varvara Kuznetsova <
[email protected]>
Cc: Katrin Haug <
[email protected]>
Subject: RE: raadio 4
Tere!
Meil ei ole siiski kahjuks vaba kõneisikut täna. Küll aga saadan kirjalikud vastused teie küsimustele. Loodan, et
nendest on abi.
Töösuhetes tekkivad probleemid on üks kahest kõige levinumast probleemist meie infoliini kõnede seas. Sageli
pöördutakse meie poole murega, et tööandja jälgib töötajaid kaamerast. Siinkohal on oluline välja tuua, et
kaamerad töökohal peavad täitma kindlat eesmärki ja töötajate kontrollimine ei saa olla selleks.
Töökohustuste täitmise kontrollimise kohustus tuleneb tööandjale töölepingu seadusest. Tööandja peab valima
töötaja kontrollimiseks töötajat kõige vähemkahjustavamad meetmed ning andmete töötlemiseks peab tööandjal
olema õiguslik alus.
Üldreegel on see, et terviseandmeid võib töödelda ainult seaduses sätestatud juhtudel või isiku nõusolekul. Aga
nõusolek ei ole töösuhetes sobiv alus, sest tööandja on jõupositsioonil ning nõusoleku tegelikku vabatahtlikkust
pole võimalik garanteerida. Töötaja võib tunda, et keeldumise korral võib sellest talle tuleneda nega ivseid tagajärgi
(halvakspanu, kiusamine jms).
Seaduses on välja toodud mõned erialused, millal töötaja terviseandmete töötlemine on lubatud. Näiteks
töötervishoiu ja tööohutuse seaduses uuringute ja analüüside andmed keemiliste ohutegurite osas, mis on vajalikud
töökeskkonna riskianalüüsist tulenevalt ja töötaja kaitseks.
Tööandja peab igal juhul, ka seaduses olevate aluste kasutamise korral töötajate terviseandmete töötlemisel
arvestama isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) põhimõtetega ja kohustustega. Eelkõige IKÜM art 5 lõikes 1
sätestatud põhimõ eid nagu minimaalsus ja eesmärgipärasus.
Töötaja peaks enda õiguste teadmiseks olema tutvunud kindlasti töölepingu ja kodukorraga. Lisaks peab tööandjal
olemas olema töötajate isikuandmete töötlemist reguleerivad korrad, millega on töötajal õigus tutvuda.
Kui töötaja tunneb, et tema õiguseid on rikutud peab ta esmalt pöörduma tööandja poole. Juhul kui tööandja ei
vasta või vastus ei ole rahuldav, saab ta abi ja nõu saamiseks pöörduda tööinspektsiooni või isikuandmeid
puudutavates küsimustes ka meie poole. Enamikul töökohas toimuva andmete töötlemise juhtudel ei saa ega
tohiks õiguslik alus olla töötaja nõusolek. Samuti on alati õigustatud lisaküsimused, mis kaasneb näiteks nõusoleku
mitte andmisega või millisele õiguslikule alusele konkreetne andmetöötlus tugineb.
Tervitades
Grete Lehemaa
Avalike suhete nõunik
[email protected]
+372 6274136
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Ees
LinkedIn I Facebook I Youtube
1
2