Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muudatused

Saatja: Rene Arikas <[email protected]> Saaja: Keiu Leopard Teema: FW: Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muudatused From: Anton Merits [mailto:[email protected]] Sent: Tuesday, September 08, 2015 5:28 PM To: '[email protected]' <[email protected]> Cc: Ann Taveter ([email protected]) <[email protected]>; Merily Must <[email protected]>; Jaak Kaabel <[email protected]> Subject: Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muudatused Tere! Saadan tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks laeva lipuõiguse ja laevaregistrite (LaevaRS) muudatuste kavandi koos seletuskirjaga, mida me plaanime tulevikus lisada töös oleva suure meresõiduohutuse seaduse paketi juurde. Muudatus puudutab laeva teise riigi riigilipu kandmise loa väljastamist, mille regulatsioon on praeguseks vananenud ja ebaefektiivne. Selgitan veidi tausta: Kui laevaomanik prahib laeva välisriigi äriühingule, on tal vajalik saada ministri käskkiri, millega lubatakse laev kanda teise riigi registrisse. Laevaomanik saadab taotluse MKM-i merendustalitusse ning meie alustame selle menetlemist. Sisuliselt vaatame lihtsalt üle, kas kõik dokumendid on olemas ning koostame lühikese käskkirja, et minister lubab kanda laeva teise riigi registrisse. Iseenesest üsna lihtne menetlus, mis ei tõsta igapäevast töökoormust. Kokku peaks selliseid laevu olema 14. Laevaomanikule on oluline, et ta saaks selle dokumendi võimalikult kiiresti kätte (et laev ei seisaks lihtsalt sadamas), kuid praktikas ei ole ministrilt alati võimalik kiiresti allkirja saada. Taotleja ei saa aga oodata formaalset dokumenti ligi kuu aega, kuna sel ajal seisab laev lihtsalt kai ääres ning laeva prahtija, kellele see üle antakse, ei saa seda enne loa väljastamist kasutada. Tegelikult on üldse küsitav, kas seda peab tingimata minister tegema – ilmselt oli see 1998. aastal (seaduse vastuvõtmise ajal) põhjendatud, aga praegu ilmselt enam mitte. Meie pakume võimalikuks lahenduseks välja, et laeva lipu käskkirja edasine menetlus toimuks Veeteede Ametis. Meie arvates lihtsustaks see menetlust laevaomanikule (kuna ta peab niikuinii Veeteede Ametiga erinevate tunnistuste teemal regulaarselt suhtlema) ning vähendaks ka bürokraatiat. Lisaks kavatseme seadusesse sisse viia 10 päeva pikkuse tähtaja, mille jooksul peab olema käskkiri väljastatud. Tähtaja valikul arvestasime, et selle menetlemine ei ole keeruline protsess (nt taotleja paberite läbivaatamiseks ja käskkirja koostamiseks kulub kõige rohkem 30 minutit), samuti oleks see üldiselt aktsepteeritav ka sektorile. Saadan manuses ka paar näidist. Üks käskkiri lubab kanda laeva teise riigi registrisse, teisega pikendatakse varem antud luba. Kui Veeteede Ametil tekib küsimusi või kommentaare, olen meeleldi valmis andma tagasisidet. Kui Veeteede Ameti hinnangul on muudatus mõistlik, soovime seejärel saata eelnõu arvamuse avaldamiseks sektorile. Tervitades Anton Merits Merendustalituse peaspetsialist +372 6397 671 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium § 20. Luba kanda teise riigi riigilippu (1) Kui merelaev, mis käesoleva seaduse § 1 järgi peab kandma Eesti riigilippu, antakse laevapereta prahilepingu alusel vähemalt üheks aastaks kasutamiseks oma nimel isikule, kes ei ole Eesti Vabariigi kodanik elukohaga Eestis ja kellel ei ole käesoleva seaduse § 2 järgi õigust lasta oma laeval sõita Eesti riigilipu all, võib Veeteede Ameti peadirektoromaniku taotlusel lubada laeva kanda mõne teise riigi registrisse, kui see on vastava riigi seaduste kohaselt lubatud. Sellise loa maksimaalne kehtivus on kaks aastat. Luba võib omaniku taotlusel ühe aasta kaupa pikendada. (11) Veeteede Ameti peadirektor väljastab teise riigi riigilipu kandmise loa 10 päeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates. (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba jõustub alates laeva lipuõigusliku märke tegemisest laevakinnistusraamatusse. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa kehtivuse ajal on keelatud kanda laeval Eesti riigilippu ahtrilipuna. § 21. Teise riigi riigilipu kandmise loa taotlemine (1) Teise riigi riigilipu kandmise loa taotlemisel peab laeva omanik esitama järgmised eestikeelsed või vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud eestikeelse tõlkega dokumendid: [RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014] 1) laevaomaniku notariaalselt kinnitatud avaldus; 2) laeva kirjalik prahileping; 3) välismaa laevaregistri nõusolek paralleelseks registreerimiseks; 4) merelaevatunnistus ja liputunnistus, kui see on väljastatud. 5) [kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002] (11) Enne laeva lipuõigusliku märke tegemise taotluse esitamist peab laeva omanik tasuma riigilõivu. (3) Märge tehakse laeva omaniku notariaalselt kinnitatud avalduse alusel, millele on lisatud Veeteede Ameti peadirektori väljastatud luba ning andmed riigilõivu tasumise kohta. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 20 lõikes 1 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutav minister“ sõnadega „Veeteede Ameti peadirektor“; 2) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 11–12 järgmises sõnastuses: „(11) Veeteede Ameti peadirektor väljastab teise riigi riigilipu kandmise loa 10 päeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates. (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba jõustub alates laeva lipuõigusliku märke tegemisest laevakinnistusraamatusse.“; 3) paragrahvi 21 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Enne laeva lipuõigusliku märke tegemise taotluse esitamist peab laeva omanik tasuma riigilõivu.“; 4) paragrahvi 21 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 21 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Laeva lipuõiguslik märge tehakse laeva omaniku notariaalselt kinnitatud avalduse alusel, millele on lisatud Veeteede Ameti peadirektori väljastatud luba ning andmed riigilõivu tasumise kohta.“. Seletuskiri: Punktiga 1 viiakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadusesse (LaevaRS) sisse muudatused, mille tulemusel hakkab edaspidi laeva teise riigilipu kandmise luba (edaspidi lipuluba) väljastama Veeteede Ameti peadirektor. LaevaRS § 20–21 reguleerivad laeva teise riigilipu kandmise lubamist ja selle vahetamise protseduuri. Kui Eesti riigilippu kandva laeva omanik annab laeva kasutusse (prahtimise lepingu alusel) isikule, kel puudub LaevaRS alusel õigus lasta oma laeval sõita Eesti riigilipu alla, saab ta esitada taotluse laeva kandmise lubamiseks teise riigi registrisse. Avaldus esitatakse valdkonna eest vastutavale ministrile (praegu majandus- ja taristuminister), kes väljastab lipuloa. Seejärel esitab taotleja lipuloa koos teiste nõutavate dokumentidega Tartu maakohtu kinnistusosakonda, kes peab laevakinnistusraamatut. LaevaRS § 21 lõike 3 kohaselt jõustub ministri väljastatud lipuluba alates märke tegemisest laevakinnistusraamatusse. Alates LaevaRS vastuvõtmisest 1998. aastal on lipuloa andmise pädevus olnud valdkonna eest vastutaval ministril (praegu majandus- ja taristuminister). Selline regulatsioon ei ole aga praktikas enam otstarbekas. Lipuloa väljastamine on olemuselt üksikjuhtumi reguleerimiseks antud haldusakt, mille andmise pädevus peaks pigem olema asutusel, mis tegelebki igapäevaselt laevale tunnistuste ja tõendite väljastamisega saadud taotluste alusel. Eestis on pädev mereadministratsioon Veeteede Amet, mille üheks olulisemaks ülesandeks ongi õigusaktidega sätestatud korras tunnistuste, tunnustamisotsuste ja muude sellelaadsete dokumentide väljastamine. Muudatusel on positiivne mõju ka laevaomanikele, kes on prahtinud laeva välisriigi äriühingule ning esitavad taotluse teise riigi lipu kandmiseks. Lipuloa saamine Veeteede Ametist hõlbustaks nende tegevust, arvestades ka, et muude vajalike tõendite ja tunnistuste saamiseks on niikuinii vajalik pöörduda Veeteede Ameti poole. Ka on senine regulatsioon siiski mõneti segadusttekitav – praktikas on ette tulnud olukordi, kus taotleja pöördub kõigepealt Veeteede Ametisse ning alles seejärel esitab dokumendid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Oluline on ka märkida, et Veeteede Amet on juba alates LaevaRS jõustumisest olnud kaasatud laevakinnistusraamatuga seotud infovahetusse. Nimelt paneb LaevaRS § 60 kohtule kohustuse Veeteede Ametit viivitamata informeerida igast laeva kinnistamisest või kustutamisest. Punktiga 2 täiendatakse LaevaRS § 20 lõigetega 11 ja 12. Lõikega 11 määratakse konkreetne tähtaeg, mille jooksul peab Veeteede Amet taotlejale väljastama vastava lipuloa – 10 päeva taotluse esitamisest arvates. Tegemist on laevaomanikule olulise küsimusega – praktikas sõlmitakse laeva prahileping selliselt, et laev antakse prahtijale (rendilevõtjale) üle pärast lipuloa saamist ja vastava lipuõigusliku märke tegemist laevakinnistusraamatus. Menetlus peab aga toimuma võimalikult kiiresti, kuna enne ei ole prahtijal võimalik laeva kasutada ning see peab seisma sadamas. Lipuloa pikk menetlemine tooks aga toob omanikule kaasa nii laevahooldusega seotud kulud kui ka võimaliku saamata jäänud tulu. Hetkel ei ole laevaomanikul eriti võimalik prognoosida, millal lipuluba väljastatakse. Seetõttu on 10 päeva pikkune lipuloa menetlemise tähtaeg kindlasti laevaomaniku huvides, kuna see annab konkreetse ajapiiri tema taotluse menetlemiseks. Eelduseks on, et laevaomanik on koos taotlusega esitanud kõik nõutavad dokumendid. Lõige 12 täpsustab, et luba jõustub alates laeva lipuõigusliku märke tegemisest laevakinnistusraamatusse. Kehtivas redaktsioonis asub säte § 21 lõikes 2, kuid normi asukoht ei ole kõige korrektsem. Struktuuriliselt kuulub säte § 20 juurde, mis reguleerib teise riigilipu väljastatavat luba. LaevaRS § 21 reguleerib aga eelkõige loa taotlemise korda. Punktiga 3 täpsustatakse LaevaRS § 21 lõiget 11. Seda tehakse õigusselguse huvides, kuna praegusest sõnastusest ei ole täpselt arusaadav, mille eest tuleb riigilõivu tasuda. Uue sõnastusega täpsustatakse, et taotleja peab tasuma riigilõivu laeva lipuõigusliku märke tegemisel laevakinnistusraamatus. Seda tuleb teha järgmistel juhtudel: - laeval teise riigilipu kandmise loa taotlemine - laeva ennetähtaegne tagasitoomine Eesti lipu alla enne lipuloa kehtivuse lõppu. Laeva lipuloa pikendamisel riigilõivu tasuma ei pea. Riigilõivuseaduses on vastav regulatsioon sätestatud § 72 lõikes 3, mille kohaselt tuleb laeva lipuõigusliku märke eest tasuda 16 eurot. Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks § 21 lõige 2, kuna säte viiakse üle § 20 lõikesse 12. Punktiga 5 täpsustatakse § 21 lõike 3 sõnastust. Lõike esimeses lauses asendatakse viide valdkonna eest vastutavale ministrile viitega Veeteede Ameti peadirektorile, kes väljastab edaspidi teise riigilipu kandmise loa. Lisaks jäetakse välja teine lause riigilõivu tasumise kohustuse kohta, mis on üleliigne. Samasugune säte on juba kirjas § 21 lõikes 11. Samuti tuleb lõike 3 esimese lause alusel lisada omaniku notariaalsele avaldusele ja lipuloale ka andmed riigilõivu tasumise kohta. KÄSKKIRI 08.07.15 nr 15-0204 Laeval teise riigi riigilipu kandmise loa pikendamine Vastavalt laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 20 lõikele 1 ning HS Kaie OÜ (registrikood 11328620) 26. juuni 2015. a taotluse alusel: Pikendada kaubalaevale KAIE (merelaevatunnistus nr 1M05K01, IMO nr 8906298), mis kuulub HS Kaie OÜ-le ja on prahitud 24. oktoobril 2005. a sõlmitud laevapereta prahtimise lepingu alusel 14 aastaks Malta Vabariigis registreeritud äriühingule Hansa Shipping Ltd, majandus- ja taristuministri 10. juuli 2014. a käskkirjaga nr 14-0227 antud luba sõita kuni 22. oktoobrini 2015. a Malta Vabariigi riigilipu all, ühe aasta võrra 22. oktoobrini 2016. a. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal majandus- ja taristuminister MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0105 Laeval teise riigi riigilipu kandmise lubamine Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 20 lõike 1 alusel: Luban kanda merelaeva ANETTA (merelaevatunnistus nr 1M14A01, IMO nr 9583902), mis kuulub Anetta Maritime OÜ-le (registrikood 12252876) ja on prahitud 28. märtsil 2014. a sõlmitud laevapereta prahtimise lepingu alusel 5 aastaks Antigua ja Barbuda äriühingule Anetta Shipping Ltd, omaniku 31. märtsi 2014. a taotluse alusel Antigua ja Barbuda laevapereta prahitud laevade registrisse kuni 28. märtsini 2016. a ning sõita sellel laeval nimetatud ajavahemikul Antigua ja Barbuda lipu all. (allkirjastatud digitaalselt) Urve Palo