Kutse teemarühmas osalemiseks

Lähteülesanne energeetika teemarühmaks Teemarühma energeetika valdkonna ekspert: Ain Kull Tartu Ülikool Hetkeolukord ja perspektiivid Eesti energiamajanduse arengut kujundanud ja lähikümnenditel suunavateks olulisemateks dokumentideks on „Eesti pikaajaline energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK)“ ja selle poolt asendatavad dokumendid „Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020”, „Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018“ ja „Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava aastateks 2007-2013” ning eraldi taastuvenergia valdkonda käsitlevana „Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020“ milles tuuakse oluliste seisukohtadena esile:  Energiatarbimise struktuurne nihe kvalitatiivselt kõrgema taseme energiaallikate (elekter) kasutamise suunas;  Energiaturu avatus;  Energiasüsteemide tihe integratsioon Läänemereregiooni ja Kesk-Euroopaga;  Keskkonnakaitseliste piirangute karmistumine õhusaaste (SOx, NOx, CO2), aga ka vee- ning maakasutuse osas;  Energiatootmise hajutamine ja taastuvate energiaallikate osakaalu tõus. Energiamajanduse ruumilise arengu üldjooned ajaperspektiivis 2030+ on visandatud üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+”, mis käsitleb ka merealasid ning identifitseerib potentsiaalsete avamere tuulikuparkide arendusaladena kolm piirkonda: Loode-Eestis Hiiumaast põhja- ja läänesuunas jäävad merealad, Saaremaast läände jääv mereala ning Liivi lahe akvatooriumis asuvad Kihnu, Ruhnu ümbruse alad. Laineenergia ning meres kasvatatava biomassi põhjal energiatootmisalasid eraldi üheski arengukavas, tegevuskavas ega planeeringus senini välja toodud ei ole. Samas on senine planeerimispraktika lähtunud seisukohast, et konkureerivad tegevused on aktsepteeritavad ja eelistatud on vähima keskkonnamõjuga tegevus. Merealade energiaressursi hinnangud Eesti rannikumeres on senini olnud ruumiliselt väikese lahutusvõimega (enamasti osana üleeuroopalisest analüüsist) ja pole ressursihinnangu osana kuigi põhjalikult käsitlenud sotsiaalmajanduslikke, keskkonnakaitselisi ega tehnoloogilisi piiranguid. Sedalaadi uuringute näiteks on:  BASREC, 2012. Conditions for deployment of wind power in the Baltic sea region,;  Rathmann, O. 2003. The UNDP/GEF Baltic Wind Atlas;  Eesti Taastuvenergia Koda, 2012 Eesti Keskkonnaühenduste Koda. Taastuvenergia 100% - üleminek puhtale energiale. Merealade ruumilise planeeringu üldpõhimõtteid järgivateks kuid piiratud detailsuse, teemaderingi või ruumilise ulatusega uuringuteks on olnud BaltSeaPlan (2009-2012), Interreg Eesti-Läti programmi projekt GORWIND (2010-2012) Liivi lahe osas ning Hiiumaa ja Pärnumaa mereala ruumiline planeering. Taastuvenergia kasutusvõimaluste analüüsimisel merealade ruumilise planeeringu kontekstis on oluline silmas pidada Elering OÜ poolt tellitud uuringuid, mis toovad esile Eesti elektrisüsteemi piirangud ja arendusvajadused uute tootmisvõimsuste süsteemi lisamiseks:  EA Energy Analyses. Elering OÜ. Wind Power in Estonia. An analysis of the possibilities and limitations for wind power capacity in Estonia within the next 10 years. 2  (http://elering.ee/public/Infokeskus/Uuringud/Tuuleenergia_Eestis.pdf);  Elering OÜ, Tallinna Tehnikaülikool ja Ea Energy Analyses, 2014. Eesti pikaajalised elektritootmisstsenaariumid. (http://elering.ee/public/Infokeskus/Uuringud/Estonian-Long-term-Energy- Scenarios.pdf ) Eesti rannikumere laineenergia potentsiaali kajastavaid uuringuid on vähe ja üldine seisukoht on, et antud energiaallikas ei ole lähikümnendite jooksul konkurentsivõimeline ning selle osakaal jääb taastuvenergiatoodangus marginaalseks. Eestis on laineenergia teoreetiliste arvutustega põhjalikumalt tegelenud T. Soomere, A. Räämet ja M. Eelsalu, üleeuroopalistest uuringutest katab Läänemerd Euroopa Liidu 7. raamprogrammi uuring „Resource Data and GIS Tool For Offshore Renewable Energy Projects in Europe” (ORECCA), 2012 (http://www.orecca.eu/c/document_library/get_file?uuid=757326c6-102f-4dd3-8790- 916755694103&groupId=10129). Taastuvenergeetika valdkonna puhul on andmetega kaetus hea ainult rannikujaamades punktandmetena mõõdetud meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate osas ning piisav GIS andmekihina kasutatava batümeetrilise kaardi osas. Samuti on lausaliselt kaetud rannikul paiknevad sidusobjektid ETAK andmebaasis. GIS kaardikihtidena on täielikult või osaliselt katmata kogu elusloodust puudutav informatsioon (rändeteed, esinemissagedused), lainetuse ning merejääga seonduv informatsioon, sotsiaalsed ja visuaalse häiringu aspektid on kaetud vaid piirkondlike uuringute kaudu (GORWIND project Liivi lahe piirkonnas). GIS kaardikihtidena ei ole kasutada kudemisalasid, väljakujunenud kalastuskohtasid ega viigerhüljeste rändealasid väljaspool Liivi lathe ka Hiiumaa mereala planeeringu piirkonda. 3 Olemasolevad andmed Tuule kiiruse andmed  Eesti Energia tellitud ja 2008. aastal Rootsi Uppsala Ülikooli Meteoroloogiainstituudi teostatud Eesti rannikumere ja maismaa tuuleressursi mudelarvutus 103m kõrgusel (piiratud ligipääs).  BaltAn65+ andmebaas 1965–2005 perioodi tuule kiiruse ja suuna andmetega 6h ajalise sammuga ja 11 km ruumilise lahutusega.  GORWIND Liivi lahe aasta keskmine ja kuude keskmine tuuleväli 1 km ruumilise lahutusega 10m ja 100m kõrgusel.  Pikaajalised tuule kiiruse mõõtmisandmed KAUR ilmateenistuse rannikuilmajaamades 3h intervalliga kuni 2003.a. augustini ning alates 2003.a. augustist 1h intevalliga. Detailsemaid kuid piiratud ligipääsuga spetsiaalse kõrge mõõtemastiga ja/või LIDAR tuuleprofiili mõõtjaga registreeritud tuule kiiruse andmeid on Kihnu lähedalt merealalt kogunud Eesti Energia AS, Hiiumaa lääneosas NeljaEnergia OÜ ja Osmussaarel EnergoConsult OÜ. Meteoroloogilised ja lainekliima andmed Pikaajalised mõõtmisandmed KAUR ilmateenistuse rannikuilmajaamadest (õhutemperatuur, maapinnatemperatuur, õhuniiskus, õhurõhk, sademed, tuule sound ja kiirus, summaarne kiirgus, päikesepaiste kestus, pilvede hulk, liigid ja kõrgus, nähtavuskaugus, amosfäärinähtused, lumikatte paksus, lainetuse sound ja kõrgus, nähtavus mere poole, jääolud, veetase). Puuduvad kogu Eesti rannikumerd katvad ülepinnalised GIS andmekihid (nt. jääkatte kestus, jää paksus, laine kõrgus jmt.). Merepõhja andmed Eesti ENC kaardid (mõõtkavas 1:90 000 ja suurem) : batümeetria jmt. – Veeteede amet; Merepõhja geomorfoloogiline ja setete kaart, Eesti Geoloogiakeskus – piiratud lahutusvõimega. Looduskaitse EELIS andmebaas (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur – merealadel piiratud informatiivsus; Merepõhja elupaikade inventuur Eesti majandusvööndis, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut – merealade osaline katvus. 4 Rannikuga funktsionaalses seoses olev taristu Rannikul paiknevate joonobjektide (sideliinid, elektriliinid, torujuhtmed) on GIS andmekihtidena täielikult kättesaadavad ETAK andmekogu kaudu (Maaamet) ja objektide kaitsevööndid on koondtabelina välja toodud GORWIND projekti aruandes 2012.a. seisuga ja vajab vähesel määral kaasajastamist. Mereala ühetaolise ja ülepinnalise analüüsi jaoks on vältimatult vajalik olulises ulatuses punktandmete ning üksikute andmekihtide koondamine sisult ja struktuurilt homogeensetesse GIS andmekihtidesse (nt. tuuleressursi arvutamiseks KAUR Ilmateenistuse andmed või BaltAn65+ andmed, jäävaatlus- ning satellidipildi andmed jääpäevade kaardiks jne.). 5 Energeetika teemarühma lähteülesanne Eestisiseselt (sh. Teiste teemarühmadega) ja Läti ning Rootsi partneritega energeetika teemarühma raames arutamist vajavad probleemsed teemad: Ülekandevõrgu arengusuunad  Lääne-Eesti saarte - Mandri-Eesti ringühenduse loomine, võimsus ja võimalike liitumispunktide loomine;  Võimalik otseühendus merekaabliga Rootsiga, liitumisvõimaluse loomine Loode-Eesti avamere tuulikupargi arenduspiirkonna jaoks, võimsus;  Võimalik ühendus Saaremaa kaudu Lätis Kura ringliiniga “Kurzemes loks”, liitumisvõimaluse loomine Saaremaa lääneranniku ja Liivi lahe avamere tuulikuparkide arenduspiirkondade jaoks, võimsus; Piiriülene mereala kasutusfunktsioonide kooskõlastamine  Mõju mere- ja õhuseire radaritele;  Kaitsealade ja tuulikuparkide vastasmõju;  Laevaliikluse ja tuulikuparkide vastasmõju;  Tuulikuparkide mõju rekreatsioonialadele ning puhkeotstarbelisele merekasutusele (purjetamine, lohesurf jmt.). Siseriiklik mereala kasutusfunktsioonide kooskõlastamine  Mõju mere- ja õhuseire radaritele;  Kaitseväe harjutusalad  Kaitsealade ja tuulikuparkide vastasmõju;  Tuulikuparkide mõju rekreatsioonialadele ning puhkeotstarbelisele merekasutusele (purjetamine, lohesurf jmt.). 6 Lähteülesanne meretranspordi teemarühmaks Teemarühma meretranspordi valdkonna ekspert: Madli Kopti Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut Hetkeolukord ja perspektiivid Euroopa Liidu transpordipoliitika lõppeesmärk on luua Euroopas ühtne transpordiala, mis aitab Euroopal säilitada konkurentsivõimelisuse, kuna kogu transpordisektori toimimine on optimeeritud kõigi huvidest lähtuvalt. Meretransport on Euroopa kaubanduses ülioluline, sest peaaegu 90% ELi väliskaubavedudest ja 40% sisevedudest toimub meritsi. 1 Üle-Euroopaliselt on hinnatud, et meretransport toodab kogu transpordi tekitatud CO2-st umbes 14%. Kõige enam saastab keskkonda maanteetransport (71%), millele peale meretransporti järgnevad lennundus (13%), siseveeteedel sõitvad alused (2%) ning raudteetranspordi saasteosakaal on kõige väiksem – alla 1 %.1 Üleriigiline planeering 2030+ visioon määratleb Eestit kui sidusa ruumistruktuuriga, mitmekesise elukeskkonnaga ja välismaailmaga hästi ühendatud riiki2, mille üheks eelduseks on toimiv ning efektiivne meretransport tagades nii siseriikliku kui ka rahvusvahelise reisijate ja kaupade veo. Tagamaks meretranspordi tänaseks väljakujunenud kõrge kvaliteedi jätkusuutlik areng on oluline jätkuvalt pöörata tähelepanu terviklikule Eesti transpordisüsteemi arengule, mis koostöös looksid vastava sünergia. Joonisel 1 on välja toodud Eesti transpordivõrgustiku eeldatavat põhistruktuuri aastal 2030. Joonis 1. Transpordivõrgu põhistruktuur Eestis aastal 2030 1 Euroopa Liit, 2014. Euroopa Liidu poliitika lahtiseletatuna Transport. 2 Siseministeerium, 2013. Üleriigiline planeering 2030+ 2 Riiklik transpordi arengukava 2014 – 2020 üldiseks eesmärgiks on tagada Eesti transpordisüsteem, mis võimaldab inimeste ja kaupade liikumist kättesaadaval, mugaval, kiirel, ohutul ja kestval moel3, kuid detailsemalt määratleb meretranspordi arengusuundumusi Eesti merenduspoliitika 2012-2020 dokument. Riikliku merenduspoliitika põhiselt ligikaudu 60% Eesti ekspordist ja impordist toimub mere kaudu ning avatus merele koos soodsa asukohaga võimaldab suurte kaubavoogude tulemusel Eestil teenida olulist sissetulekut rahvusvahelisest kaubaveost, turismist ning kalandusest. 4 Riiklikus merenduspoliitikas lähtutakse seisukohast, et kõik merega seotud küsimused on omavahel seotud, toetavad üksteist ja neid peab käsitlema tervikuna: lisaks majandustegevusele mõjutavad meri ning siseveed inimeste elukeskkonda, samas mõjutab inimese tegevus omakorda merekeskkonda ja seetõttu koos majandustegevusega käsitletakse ka elukeskkonna, regionaalarengu ning keskkonnahoiu teemasid. Mereruumi planeerimise seisukohalt on oluline Eesti merenduspoliitikas toodud „Merenduse visioon“, mille kohaselt Eesti merendussektor on kõrge lisandväärtusega, atraktiivne ja jätkusuutlik majandussektor, mis tagab merekeskkonna säilimise ning aitab kaasa rannaäärse elukeskkonna ning eluviisi arengule. Merendussektori ettevõtted on kaasaegsed ja loovad kõrget lisandväärtust, tagades Eesti väliskaubandusele soodsad transpordikanalid ning tõstes Eesti kui rahvusvahelisetranspordikoridori konkurentsivõimet, samas kui pakutavad tooted ja teenused on atraktiivsed, tõstes Eesti majanduse ja turismi sihtkoha mainet. Eeltoodust tulenevalt on Riiklikus arengukavas seatud viis prioriteetset suunda:  merendussektori ettevõtluskeskkond on ettevõtjasõbralik ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline,  merendus on ohutu, turvaline ja merekeskkonna seisund on paranenud,  avaliku sektori tegevused toetavad merenduse arengut,  Eesti mereharidus ja teadus- ning arendustegevus on kaasaaegsel tasemel,  rannaäärne elu- ja külastuskeskkond on atraktiivne, soodustades mereturismi ja  kohaliku ettevõtluse arengut ning merekultuuripärandit kantakse edasi. 3 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2013. Transpordi arengukava 2012-2020 4 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eesti merenduspoliitika 2012 - 2020 3 Meretranspordi teemarühma lähteülesanne Vajaduse mereala tervikliku, erinevaid huvisid tasakaalustava planeerimise järele tingib mereala aina aktiivsem kasutus, mis omakorda avaldab ökosüsteemidele ja mereressurssidele märkimisväärset survet. Meretransport on läbi ajaloo Eestile olnud märkimisväärseks arengumootoriks ning taganud nii siseriikliku kui ka välismaise meretee ühenduse. Lähtudes laevanduse olulisusest ning sätestatud riigipoolsetest arenguperspektiividest on teemarühmade eesmärgiks mereruumi planeerimise kontekstis selgitada välja meretranspordi jätkuvaks arenguks vajalikud kriteeriumid ning meretranspordi surve merekeskkonnale. Ühtlasi on teemarühma liikmete ühise tulemusena plaanis määratleda, millised on peamised meretranspordi sektori seisukohad, mida tuleks arvestada ja aluseks võtta üleriigilise mereruumi planeeringu koostamisel. Lisaks on teemarühmade nõupidamiste tulemusel plaanis kaardistada olemasolev meretranspordi kasutuse tänane ning tuleviku ruumiline jaotus ning määratleda täiendavate meretranspordi alaste uuringute vajadus. Esimeses kohtumiste etapis (kuni jaanuar 2015) on eesmärgiks analüüsida meretranspordi seisukohalt lähtuvalt järgmisi teemasid ning selle põhjal välja töötada meretranspordi valdkonna lähteseisukohad üleriigiliseks mereplaneeringuks: 1. Lähtudes mereruumi inimkasutusest ning võimalikest arengusuundadest määratleda laevanduse prioriteedid mereruumi planeerimise kontekstis. 2. Tuua välja, millised on meretranspordi sektori seisukohad seoses võimalike meretranspordi koridoride nihutamisega ning selle mõjuga meretranspordi konkurentsivõimele. 3. Määratleda, millises ulatuses on vajalik mereruumi planeeringus arvesse võtta meri-maismaa ühendusi selliselt, et see tooks pikas perspektiivis täiendavat kasu ning toetaks transpordi- ja merenduspoliitikas püstitatud eesmärke 4. Selgitada välja kas ja millises ulatuses seab meretranspordi kasv täiendavaid piiranguid teistele inimtegevustele mereruumis ning vastupidi – kas teiste inimtegevuste areng seab piiranguid meretranspordile? 5. Selgitada välja millised on meretranspordi navigatsioonilised piirangud ja võimalused, mis omavad mõju teistele võimalikele inimtegevuste mereruumi arendustele (nt tuulikuparkide arendus kõrvutatuna ohutu laevandusega, või veealused kaablid, tunnelid kõrvutatuna laevandusega jmt)? 6. Lähtudes olemasolevatest uuringutest anda teemarühma liikmetele ülevaade meretranspordi võimalikust survest merekeskkonnale ehk mõjust merekeskkonnale. 7. Määratleda Eestipoolsed meretranspordi valdkonna piiriülesed seisukohad lähtudes rahvusvahelise mereruumi planeerimise iseärasustest. 8. Tuginedes olemasolevatele lähtematerjalidele määratleda, milliseid täiendavaid uuringuid on meretranspordi osas vajalik läbi viia seoses üleriigilise mereruumi planeeringuga. 4 Olemasolev lähtematerjal Meretranspordi kehtestatud navigatsioonilised ruumiandmed on kõige aktuaalsemal kujul kättesaadavad Veeteede Ametist, mille suurest andmekihtide hulgast valitakse mereruumi planeerimise seisukohalt kõige sobilikumad kihid (nt. laevatee alad, navigatsioonijooned, ankrualad, kaadamisalad, kaablid ja kaablialad, torujuhtmed, militaaralad, piirangute alad jmt – loetelu ei ole lõplik). Oluline on määratleda, millised meretranspordiga seonduvad kaardikihid on vajalik kasutusse võtta mereruumi planeeringul. Lisaks Veeteede Ameti kaardikihtidele on oluline kaasata Pärnu ja Hiiumaa mereplaneeringute põhjal koostatud meretranspordiga seonduvad kaardikihid ning informatsioon, millele lisanduvad projektipõhised väljundid nii siseriiklikest kui ka rahvusvahelistest projektidest (Soome lahe aasta 2014, BaltSeaPlan, GAP2, GORWIND, HISPARES). Meretranspordi alast statistilist informatsiooni kogub Eestis Statistikaamet ning Euroopa Liidu üleselt ühtsel metoodikal tuginevat statistilist informatsiooni käsitleb Eurostat. Eurostati andmemassiivid kajastavad mitmesugust meretranspordi alast kvartaalset ning aastate põhist informatsiooni nagu näiteks kaubaveo mahtusid (tonnides), reisijateveo mahtusid ning samuti laevaliikluse alast informatsiooni nii laevade külastuste arvu kui ka kogumahutavuste järgi. Lisaks kajastatakse Ro-Ro tüüpi kaubaveo ning konteinervedude mahtusid (TEU - 20 jalane konteiner).5 Meretranpordi kasutuse osas on BalticSCOPE projekti raames antud esialgne ülevaade mertranspordi liiklustihedusest mereruumis aastal 2014 (joonis 2). Siinjuures on oluline määratleda Eesti tasandil ning kokku leppida, millist lähtematerjali on täiendavalt oluline liiklustiheduse seisukohalt uurida (nt erinevate laevatüüpide või laevasuuruste jaotuses), mida hilisemas üleriigilise mereplaneeringu läbiviimisel on võimalik aluseks võtta. 5 Eurostat, 2015. Maritime transport (mar). Reference Metadata in Euro SDMX Metadata Structure (ESMS). http://ec.europa.eu/eurostat/cache/metadata/en/mar_esms.htm 5 Joonis 2. Läänemere laevaliikluse tihedus kõigi laevatüüpide lõikes aastal 2014.6 HELCOM Data and Map Service andmebaas hõlmab samuti mitmesugust mere- transpordi ruumiandmetega seotud kaardikihte: reostustõrjevõimekus, laevanduse NOx emissioonid, laevaliikluse statistika, riskihinnangud (BRISK projekt) ja laevaliikluse õnnetused.7 Lisaks koostatakse HELCOMI töörühmade poolt mitmeid meretranspordiga seonduvaid ülevaateid, millest olulisematena võib välja tuua ülevaated Läänemere laevaliiklusest ning selle võimalikust mõjust merekeskkonnale (nt laevandusest tekkiv atmosfäärisaaste, naftareostused, õnnetusjuhtumid, merevee reostus jmt) Lisaks rahvusvahelisele ja suure mastaabiga laevaliiklusele on oluline kaardistada huvilaevanduse ülevaade, mis koosneb väikesadamate võrgustikust ning enim kasutatavatest ühendusteedest. 6 HELCOM AIS, 2015. Baltic Sea ship intensity. Year 2014 - All ship types. 7 HELCOM, 2015. HELCOM Data and Map Service http://maps.helcom.fi/website/mapservice/index.html 6 KUTSE TEEMARÜHMAS OSALEMISEKS Käesolevaga kutsub Rahandusministeeriumi planeeringute osakond Teid osalema projekti “Baltic SCOPE” teemarühmade avaseminaril ja hilisemas töös energeetika teemarühmas. Projekt „Baltic SCOPE“ hõlmab 10 Läänemere äärse riigi koostööd mereala planeerimisel, valmistamaks ette ametlikke riiklikke planeerimisprotsesse. Projekti raames viiakse Eestis läbi teemarühmade kohtumised teemadel:  Kalandus;  Transport;  Energeetika;  Keskkond. Koosolekute ja ekspertide töö tulemusena valmib olemasoleva olukorra analüüs Eesti mereala hetkeseisundi kohta, samuti mereala planeeringu lähteseisukohad. Teemarühmade töö on sisendiks piiriüleses koostöös. Projekti tegevuste käivitamisega seoses palume Teid osalema teemarühmade avaseminaril neljapäeval, 8. oktoobril kell 11.00-14.00 Tallinna Ülikoolis MARE majas, kus tutvustame lähemalt projekti eesmärke ja loodetavaid tulemusi. Samuti arutleme teemarühmade edasise töökorralduse üle. Kavas on läbi viia kaks teemapõhist kohtumist 15. oktoobril ja 5. novembril Tallinnas, millel palume teil samuti osaleda. Ootame teilt oma ekspertiisile tuginedes arvamuse avaldamist ekspertide poolt ette valmistatud küsimustele. Täiendavaid kohustusi osalemine endaga kaasa ei too. Palume oma osalemisest teada anda hiljemalt esmaspäeval, 5. oktoobril e-posti aadressil [email protected]. Lisainfo: Anni Konsap Rahandusministeerium Tel: 588 66 054 E-post: [email protected] WWW: www.balticscope.eu Saatja: "Kaidi Katus" <[email protected]> Saaja: "Anni Konsap" <[email protected]> Teema: Re: Kutse meretranspordi teemarühmas osalemiseks Kuupäev: 2015-10-05 07:37 Tere Veeteede Ameti poolt osaleb meretranspordi töörühmas Kaidi Katus ja energeetika töörühmas Kert Süsmalainen. Lugupidamisega, Kaidi Katus Veeteede Amet Laevateede osakonna juhataja - Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse juhataja asetäitja t: 6205 680 24.09.2015 16:26 Anni Konsap kirjutas: > > Lugupeetud meretranspordi ekspert! > > Käesolevaga kutsume Teid rahvusvahelise mereala ruumilise planeerimise > projekti Baltic SCOPE raames osalema *meretranspordi* teemarühmas. > > Teemarühmade töö tulemusena valmib olemasoleva olukorra analüüs Eesti > mereala hetkeseisundi kohta, samuti mereala planeeringu lähteseisukohad. > > Täpsem info teemarühmade töö ja koosolekute aegade ning teemarühma töö > lähteülesanne on lisatud manusena. > > Lugupidamisega > > Anni Konsap > > cid:[email protected] > > > > cid:[email protected] > > > > *Anni Konsap*| Planeeringute osakond | Nõunik > Tel: +372 611 3127| Mob: _+372 5 <tel:%2B372%20513%207473>8 866054_ | > [email protected] > <mailto:[email protected]> > Rahandusministeerium | Endla 13, 10122 Tallinn | > www.rahandusministeerium.ee <http://www.rahandusministeerium.ee> > > > P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! > ------------------------------------------------------------------------ > Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks > tunnistatud teavet. > This e-mail may contain information which is classified for official use.